4.12.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2004,

16. november 2004,

halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Pettustel Euroopa Liidus on tõsised tagajärjed riigieelarvetele ja need võivad kaasa tuua moonutusi konkurentsis aktsiisiga maksustatava kauba liikumise osas. Seega mõjutavad need siseturu toimimist.

(2)	Aktsiisipettustega võitlemiseks on vajalik tihe koostöö kõikide liikmesriikide haldusasutuste vahel, kes vastutavad selles valdkonnas vastuvõetud meetmete rakendamise eest.

(3)	Seetõttu on oluline määratleda eeskirjad, mille alusel liikmesriikide haldusasutused peavad üksteisele vastastikust abi osutama ja tegema koostööd komisjoniga, et kindlustada aktsiisiga maksustatava kauba liikumine ja aktsiisimaksude kogumist käsitlevate eeskirjade nõuetekohane kohaldamine.

(4)

Vastastikune abi ja halduskoostöö aktsiisimaksude valdkonnas on reguleeritud nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiiviga 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas. (3) Vastastikune abi ja halduskoostöö käibemaksu valdkonnas on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1798/2003. (4)

(5)	Kuigi nimetatud õiguslik vahend on osutunud tõhusaks, ei suuda see enam vastata halduskoostöö uutele vajadustele, mis tulenevad majandusliku integreerumise suurenemisest siseturul.

(6)

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiviga 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (5) võeti samuti kasutusele mitmed teabevahetuse abinõud. Neile rakendatav kord tuleb määratleda aktsiisialase halduskoostöö õiguslikus üldraamistikus.

(7)	Samuti on vaja selgemaid ja siduvamaid liikmesriikide koostööd käsitlevaid eeskirju, kuna kõigi asjaomaste poolte õigused ja kohustused ei ole piisavalt määratletud.

(8)

Kohalike ja riiklike pettusevastaste asutuste vahel ei ole piisavalt otsekontakte, kuna üldine tava on edastada teavet infovahetuse keskasutuste kaudu. Selle tagajärjeks on ebatõhusus, halduskoostöövõimaluste alakasutamine ja ülemäärased viivitused teabe edastamisel. Seetõttu peab koostöö parandamiseks ja kiirendamiseks ette nägema rohkem otsesuhtlust haldusasutuste vahel.

(9)

Ühtlasi on vajalik tihedam koostöö, kuna liikmesriikide vahel on vähe automaatset või omaalgatuslikku teabevahetust, kui liikumise tõendamine direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15b alusel välja arvata. Et pettustega tõhusalt võidelda, peab teabevahetus siseriiklike asutuste ning nimetatud asutuste ja komisjoni vahel olema tõhusam ja kiirem.

(10)

Seetõttu on vajalik vastu võtta konkreetne aktsiisimaksualane õigusakt, et inkorporeerida direktiivi 77/799/EMÜ kõnealuse valdkonna sätted. Kõnealune õigusakt peab samuti keskenduma valdkondadele, kus liikmesriikidevahelist koostööd saab parandada aktsiisimaksuga maksustatava kauba liikumist käsitleva teabe edastamise süsteemide kasutuselevõtmise ja parandamise kaudu. Nimetatud õigusakt ei piira 18. detsembri 1997. aasta konventsiooni asutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (6) kohaldamist.

(11)	Käesolev määrus ei tohi takistada teisi ühenduse meetmeid pettustega võitlemisel aktsiisimaksu valdkonnas.

(12)

Käesolev määrus inkorporeerib ja määratleb direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud korra liikmesriikidevahelise halduskoostöö hõlbustamiseks. See kord hõlmab ka asjaomaste ettevõtjate ja ruumide registrit ning liikumise kontrollisüsteemi. Käesolev määrus sätestab samuti liikmesriikide vahelise varajase hoiatamise süsteemi.

(13)

Käesoleva määruse kohaldamiseks on vaja piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) sätestatud teatavaid õigusi ja kohustusi, et kaitsta selle direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis e osutatud huve.

(14)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(15)

Kuivõrd käesoleva määruse eesmärki, milleks on liikmesriikidevahelise koostöö lihtsustamine ja tõhustamine, mis eeldab ühtsustatud lähenemist, ei ole liikmesriikidel võimalik saavutada üksi, ja seda saab ühtsust ja efektiivsust silmas pidades paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtet järgides ei lähe käesolev määrus kaugemale kõnealuste eesmärkide saavutamisest vajalikust.

(16)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.   Käesoleva määrusega nähakse ette tingimused, mille kohaselt liikmesriikides aktsiisimaksualaste õigusaktide rakendamise eest vastutavad haldusasutused peavad omavahel ja komisjoniga koostööd tegema, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine.

Selleks sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel teha koostööd ja vahetada omavahel teavet, mis võib neil aidata aktsiisimaksu õigesti määrata.

Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad ja menetlused teatava teabe elektrooniliseks vahetamiseks, eeskätt aktsiisiga maksustatava kaubaga ühenduse sees sooritatavate tehingute osas.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades antavat vastastikust abi käsitlevate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides. Samuti ei piira määrus kohustuste täitmist, mis on seotud vastastikuse abistamisega ja mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas kahe- või mitmepoolsetest kokkulepetest.

Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   pädev ametiasutus– vastavalt artikli 3 lõikele 1 määratud ametiasutus;

2)   taotluse esitanud asutus– selle liikmesriigi infovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes esitab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

3)   taotluse saanud asutus– selle liikmesriigi infovahetuse keskasutus, infovahetuse asutus või pädev ametnik, kes saab pädeva asutuse nimel abitaotluse;

4)   infovahetuse keskasutus– artikli 3 lõike 3 alusel määratud organ, kellel lasub põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega;

5)   infovahetuse asutus– organ, kes ei ole infovahetuse keskasutus ja kellel on kindel territoriaalne pädevus või erialane tegevuspädevus ning kelle on artikli 3 lõike 4 kohaselt määranud pädev asutus vahetama otse teavet käesoleva määruse alusel;

6)   pädev ametnik– ametnik, kes saab käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada, milleks teda on volitatud artikli 3 lõike 5 kohaselt;

7)   aktsiisiasutus– mis tahes asutus, kus saab täita aktsiisieeskirjadega kehtestatud formaalsusi;

8)   juhuslik automaatne teabevahetus– eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta siis, kui see teave saadakse;

9)   korrapärane automaatne teabevahetus– eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta ja eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant;

10)   omaalgatuslik teabevahetus– teabe mittekorrapärane edastamine teisele liikmesriigile eelneva taotluseta;

11)   arvutipõhine süsteem– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1152/2003/EÜ kehtestatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumise jälgimise arvutipõhine süsteem; (9)

12)   isik–

a)	füüsiline isik,

b)	juriidiline isik või

c)	kui kehtivates õigusaktides on see sätestatud, isikute ühendus, kes saab teha õigustoiminguid, kuid kellel puudub juriidilise isiku õiguslik seisund;

13)   elektrooniliste vahendite abil– andmete töötlemiseks (sh digitaalne pakkimine) ja säilitamiseks ette nähtud elektrooniliste vahendite abil ning kaabli kaudu, raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega;

14)   identifitseerimisnumber– käesoleva määruse artikli 22 lõike 2 punktis a osutatud number;

15)   käibemaksukohustuslase registreerimisnumber– nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (10) artikli 22 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud number;

16)   aktsiisiga maksustatava kauba ühendusesisene liikumine– kahe või enama liikmesriigi vahel aktsiisi kohaldamise peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate kaupade liikumine direktiivi 92/12/EMÜ III jaotise tähenduses või tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisiga maksustatava kauba liikumine direktiivi 92/12/EMÜ artiklite 7–10 tähenduses;

17)   haldusuurimine– kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida ametnikud või pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel, et tagada aktsiisimaksualaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine;

18)   CCN/CSI võrk– ühine tegevusalus, mis põhineb ühisel teabevõrgul (CCN) ja ühisel süsteemiliidesel (CSI) ning mille ühendus on välja töötanud selleks, et tagada elektrooniline teabevahetus pädevate asutuste vahel tolli ja maksustamise valdkonnas;

19)   aktsiisimaksud– maksud, mille kohta kehtivad ühenduse aktsiisimaksualased õigusaktid, samuti energiatoodete ja elektrienergia maksud direktiivi 2003/96/EÜ (11) alusel;

20)   AAD– direktiivi 92/12/EMÜ artikli 18 lõikes 1 osutatud dokument;

21)   SAAD– direktiivi 92/12/EMÜ artikli 7 lõikes 4 osutatud dokument;

Artikkel 3

1.   Iga liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni enda määratud asutusest, kelle nimel käesolevat määrust kohaldatakse kas otse või volituse alusel.

2.   Iga liikmesriik määrab ühe infovahetuse keskasutuse, kellele delegeeritakse põhivastutus halduskoostöö valdkonnas toimuva suhtlemise eest teiste liikmesriikidega. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3.   Infovahetuse keskasutus kannab põhivastutust aktsiisiga maksustatavate kaupade liikumist käsitleva teabe vahetamise eest ja eriti kannab ta põhivastutust:

a)	artiklis 22 osutatud elektroonilises registris säilitatavate andmete vahetamise eest;

b)	artiklis 23 osutatud varajase hoiatamise süsteemi eest;

c)	artiklis 24 osutatud teistele liikmesriikidele esitatavate või teiste liikmesriikide esitatavate kontrollimistaotluste eest.

4.   Peale infovahetuse keskasutuse võib iga liikmesriigi pädev asutus määrata infovahetuse asutusi otse teabe vahetamiseks käesoleva määruse alusel. Pädevad asutused tagavad nende infovahetuse asutuste nimekirja ajakohastamise ja selle kättesaadavuse teiste asjaomaste liikmesriikide infovahetuse keskasutustele.

5.   Iga liikmesriigi pädev asutus võib samuti määrata oma kehtestatud tingimustel pädevaid ametnikke, kes võivad käesoleva määruse alusel otse teavet vahetada. Nii toimides võib ta piirata antavate volituste ulatust. Infovahetuse keskasutuse ülesandeks on hoida nende ametnike loendit ajakohasena ja teha see kättesaadavaks teiste asjaomaste liikmesriikide infovahetuse keskasutustele.

6.   Artiklite 11 ja 13 alusel teavet vahetavaid ametnikke käsitletakse selles küsimuses pädevate ametnikena pädevate asutuste kehtestatud tingimuste kohaselt.

7.   Kui infovahetuse asutused või pädevad ametnikud saadavad või võtavad vastu abitaotlusi, või vastavad sellistele abitaotlustele, teavitavad nad sellest oma liikmesriigi infovahetuse keskasutust viimase poolt kehtestatud tingimustel.

8.   Kui infovahetuse asutus või pädev ametnik võtab vastu abitaotlused, mis eeldavad tegutsemist väljaspool tema territoriaalset või tegevuspädevust, edastab ta sellised taotlused viivitamata oma liikmesriigi infovahetuse keskasutusele ja teatab sellest taotlused esitanud asutusele. Sel juhul algab artiklis 8 sätestatud tähtaja kulgemine järgmisest päevast pärast infovahetuse keskasutusele abitaotluse edastamist.

Artikkel 4

1.   Käesolevas määruses sätestatud abistamiskohustus ei hõlma artiklis 1 nimetatud haldusasutuste poolt sellise teabe või dokumentide esitamist, mis on saadud õigusasutuse loal või nõudmisel.

2.   Kui pädeval asutusel on siseriikliku õiguse kohaselt volitused edastada lõikes 1 osutatud teavet, võib seda edastada käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö raames. Igaks selliseks teabeedastuseks peab siiski olema õigusasutuse eelnev luba, kui sellise loa olemasolu on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖ TAOTLUSE KORRAL

1. JAGU

Teabe saamise ja haldusuurimisteteostamise taotlused

Artikkel 5

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus artiklis 1 osutatud teabe, sealhulgas konkreetset juhtumit või juhtumeid käsitleva teabe.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe edastamiseks korraldab taotluse saanud asutus selle teabe saamiseks kõigi vajalike haldusuurimiste teostamise.

3.   Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust teostada teatav haldusuurimine. Kui liikmesriik otsustab, et haldusuurimist ei ole vaja teostada, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata oma otsuse põhjused.

4.   Taotletava teabe saamiseks või taotletava haldusuurimise teostamiseks peab taotluse saanud asutus või haldusasutus, kelle poole taotluse saanud asutus pöördub, toimima nii, nagu tegutsedes omal algatusel või oma liikmesriigi teise asutuse taotlusel.

Artikkel 6

Artikli 5 kohased teabe saamise ja haldusuurimiste teostamise taotlused saadetakse võimaluse korral artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud tüüpvormil. Artiklis 24 osutatud asjaoludel on käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 ettenähtud aktsiisiga maksustatava kauba liikumist tõendav standardne dokument teabe saamise taotluse lihtsustatud vormiks.

Artikkel 7

1.   Taotluse esitanud asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu tema valduses oleva asjakohase teabe aruannete, õiendite või muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete vormis ning samuti ka haldusuurimiste tulemused.

2.   Originaaldokumendid esitatakse üksnes juhul, kui see pole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate sätetega.

2. JAGU

Teabe esitamise tähtaeg

Artikkel 8

Taotluse saanud asutus esitab artiklites 5 ja 7 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödudes taotluse kättesaamise päevast.

Artikkel 9

Teatavatel erijuhtudel võivad taotluse saanud ja taotluse esitanud asutus omavahel kokku leppida artiklis 8 sätestatutest erinevates tähtaegades.

Artikkel 10

Kui taotluse saanud asutus ei saa taotlusele tähtaja jooksul vastata, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused ning aja, mil ta vastuse anda saab.

3. JAGU

Viibimine haldusasutuste ametiruumides ja haldusuurimistes osalemine

Artikkel 11

1.   Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse volitatud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks ametiruumides, kus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid. Kui soovitav teave sisaldub dokumentatsioonis, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele soovitavat teavet sisaldavate dokumentide koopiad.

2.   Taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning taotluse saanud asutuse kehtestatud korras võivad taotluse esitanud asutuse määratud ametnikud viibida artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks haldusuurimiste juures. Haldusuurimisi teostavad üksnes taotluse saanud asutuse ametnikud. Taotluse esitanud asutuse ametnikud ei kasuta taotluse saanud asutuse ametnikele antud inspekteerimisvolitusi. Taotluse esitanud asutuse ametnikel on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja dokumentidele kui taotluse saanud asutuse ametnikel, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt mõnes muus liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse ametnikel peab olema igal ajal esitamiseks volikiri, millest nähtuvad nende isik ja ametiseisund.

4. JAGU

Üheaegsed kontrollimised

Artikkel 12

Artiklis 1 osutatud teabe vahetamiseks võivad vähemalt kaks liikmesriiki omavahel kokku leppida, et nad kontrollivad üheaegselt oma territooriumil ühe või mitme ühist või vastastikku täiendavat huvi pakkuva isiku aktsiisi maksmise seisundit, kui sellised kontrollimised tunduvad olevat tõhusamad kui ainult ühe liikmesriigi teostatavad kontrollimised.

Artikkel 13

1.   Liikmesriik otsustab sõltumatult, milliseid isikuid ta kavatseb üheaegseks kontrollimiseks välja pakkuda. Selle liikmesriigi pädev asutus teatab teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele üheaegseks kontrollimiseks väljapakutud juhtudest. Ta esitab võimaluste piires oma valiku põhjused, edastades teabe, mis ajendas teda sellist valikut tegema. Ta täpsustab tähtaja, mille jooksul sellised kontrollimised tuleks teostada.

2.   Seejärel otsustavad asjaomased liikmesriigid, kas nad soovivad üheaegsetes kontrollimistes osaleda. Üheaegse kontrollimise ettepaneku saamisel teatab pädev asutus tema vastaspooleks olevale asutusele oma nõusolekust või põhjendatud keeldumisest.

3.   Iga pädev asutus määrab esindaja, kes vastutab kontrollimise juhtimise ja kooskõlastamise eest.

4.   Pädevad asutused teavitavad pärast üheaegse kontrollimise teostamist viivitamata teiste liikmesriikide aktsiisimaksu valdkonna infovahetuse asutusi üheaegse kontrollimise käigus tuvastatud pettuste sooritamise moodustest, kui seda teavet peetakse teistele liikmesriikidele eriti huvipakkuvaks. Pädevad asutused võivad samuti teavitada komisjoni.

5. JAGU

Haldusotsustest ja meetmetest teatamise taotlused

Artikkel 14

Taotluse saanud asutus teatab, taotluse esitanud asutuse palvel ja kooskõlas oma asukohaliikmesriigis kehtivate sarnastest dokumentidest teatamise eeskirjadega, adressaadile kõikidest taotluse esitanud liikmesriigi haldusotsustest ja haldusasutuste võetud meetmetest, mis käsitlevad aktsiisimaksu puudutavate õigusaktide kohaldamist, välja arvatud nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (12) artiklis 5 osutatud otsustest ja meetmetest.

Artikkel 15

Teatamistaotlustes märgitakse teatatava otsuse või meetme sisu ning adressaadi nimi, aadress ja muud vajalikud tunnusandmed.

Artikkel 16

Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele viivitamata oma vastuse teatamistaotluse osas ning teavitab teda eelkõige kuupäevast, mil otsusest või meetmest anti adressaadile teada või teada andmata jätmise põhjusest juhul kui seda ei tehtud. Taotlust ei tohi tagasi lükata teatatava otsuse või meetme sisu tõttu.

III PEATÜKK

TEABEVAHETUS EELNEVA TAOTLUSETA

Artikkel 17

Ilma et see piiraks IV peatüki kohaldamist, edastab iga liikmesriigi pädev asutus juhusliku automaatse või korrapärase automaatse teabevahetuse teel artiklis 1 osutatud teabe mis tahes muu asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele, kui:

1)	teises liikmesriigis on toimunud aktsiisimaksu käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine või kui selle toimumist kahtlustatakse;

2)	ühes liikmesriigis toimunud või oletatavalt toimunud aktsiisimaksu käsitlevate õigusaktide eiramine või rikkumine võib omada tagajärgi teises liikmesriigis;

3)	on olemas pettuse või aktsiisi saamata jäämise oht teises liikmesriigis.

Artikkel 18

Artikli 34 lõikes 2 osutatud korras määratakse kindlaks:

1)	vahetatava teabe täpsed liigid;

2)	sellise teabevahetuse sagedus;

3)	teabevahetuse rakenduslik korraldus.

Iga liikmesriik otsustab, kas ta osaleb teatavat liiki teabe vahetamisel ja kas ta teeb seda korrapärase automaatse või juhusliku automaatse teabevahetuse teel.

Artikkel 19

Liikmesriikide pädevad asutused võivad igal juhul üksteisele eelneva taotluseta ja omaalgatusliku teabevahetuse teel edastada artiklis 1 osutatud teavet, millest nad on teadlikud.

Artikkel 20

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada käesolevas peatükis sätestatud teabevahetust.

Artikkel 21

Liikmesriiki ei saa käesoleva peatüki rakendamiseks kohustada panema isikutele teabe hankimise eesmärgil uusi kohustusi ega kandma ebaproportsionaalseid halduskulusid.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSESISESEID TEHINGUID KÄSITLEVA TEABE SÄILITAMINE JA VAHETAMINE

Artikkel 22

1.   Liikmesriigi pädev asutus peab elektroonilist andmepanka, mis sisaldab järgmiseid registreid:

a)	direktiivi 92/12/EMÜ artikli 4 punktide a ja d tähenduses aktsiisiga seonduvateks toiminguteks volitatud laopidajate ja registreeritud ettevõtjate register;

b)	maksuladudena tegutsemiseks tunnustatud ruumide register.

2.   Register sisaldab järgmist teistele liikmesriikidele edastatud teavet:

a)	pädeva asutuse poolt isikule või ruumile omistatud identifitseerimisnumber;

b)	isiku või ruumi nimi ja aadress;

c)	aktsiisiga maksustavate kaupadega seotud kaupade liik ja koondnomenklatuur, mida nimetatud isik võib hoida või vastu võtta või mida nimetatud ruumis võib hoida või vastu võtta;

d)	vajadusel täiendavat teavet edastava infovahetuse keskasutuse või aktsiisimaksuga tegeleva asutuse andmed;

e)	volitatud laopidajatele või registreeritud ettevõtjatele antud volituse andmise ja muutmise kuupäev ning vajaduse korral selle kehtivuse lõppemise kuupäev;

f)	direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõike 3 tähenduses endale kohustusi võtnud isikute identifitseerimiseks vajalik teave;

g)	aktsiisiga maksustatava kauba liikumises juhuti hõivatud isikute identifitseerimiseks vajalik teave, juhul kui need andmed on teada.

3.   Teiste liikmesriikide pädevatele asutustele võimaldatakse juurdepääs kõigile siseriiklikele registritele üksnes aktsiisimaksu puudutavas osas.

4.   Iga liikmesriigi infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus tagab, et aktsiisiga maksustatava kauba ühendusesisese liikumisega seotud isikutel võimaldatakse tutvuda käesoleva artikli alusel säilitatavate andmetega.

5.   Lõikes 2 osutatud üksikasjalik teave, registrite asutamise ja ajakohastamise üksikasjalik kord, identifitseerimisnumbrite registreerimise ja lõikes 2 osutatud isikute ja ruumide identifitseerimiseks vajaliku teabe kogumise ühtlustatud standardid ning lõikes 3 sätestatud registrite kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks tegemise kord määratletakse vastavalt artikli 34 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

6.   Juhul kui ettevõtjat saab identifitseerida vaid käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri alusel, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1798/2003 artiklit 27.

Artikkel 23

1.   Liikmesriigid võtavad kasutusele elektroonilise varajase hoiatamise süsteemi, mille alusel aktsiisiga maksustatava kauba väljasaatva liikmesriigi infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus saab edastada informatsiooni või hoiatuse sihtliikmesriigi infovahetuse asutusele niipea, kui nimetatud infovahetuse keskasutusel või infovahetuse asutusel on haldussaatedokumendis sisalduvat informatsiooni, ja hiljemalt siis, kui kaup lähetatakse. Kõnealuse informatsiooni vahetamise käigus teostatakse haldussaatedokumendis (AAD) sisalduvale informatsioonile põhinev riskianalüüs enne, kui hoiatus saadetakse, või kui seda peetakse vajalikuks, siis pärast sellise hoiatuse saamist.

2.   Vahetatav teave ja asjakohane kord määratakse kindlaks vastavalt artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 24

1.   Vastavalt artiklile 5 võib infovahetuse keskasutus või infovahetuse asutus taotleda aktsiisiga maksustatava kauba liikumise jooksul või pärast seda teavet teise liikmesriigi infovahetuse keskasutuselt või infovahetuse asutuselt. Kõnealuse teabe vahetamise eesmärgil teostatakse haldussaatedokumendis (AAD) või lihtsustatud saatedokumendis (SAAD) sisalduvale informatsioonile põhinev riskianalüüs enne, kui hoiatus saadetakse, või kui seda peetakse vajalikuks, siis pärast sellise hoiatuse saamist.

2.   Lõikes 1 osutatud teabevahetus teostatakse kõnealuseid liikumisi tõendava standardse dokumendi põhjal. Nimetatud dokumendi vorm ja sisu ning teabe vahetamise kord sätestatakse artikli 34 lõikes 2 ette nähtud korras.

3.   Aktsiisiga maksustatava kauba kaubasaatja asukohajärgse liikmesriigi asjakohased asutused võivad anda abi, kasutades lõikes 2 osutatud dokumenti, kui nimetatud kaubasaatja ei ole saanud haldussaatedokumendi (AAD) või lihtsustatud saatedokumendi (SAAD) kolmandat koopiat ja kui nimetatud kaubasaatja on ära kasutanud kõik talle kättesaadavad võimalused tõendamaks, et toodete liikumine on kinnitatud. Sellise abi andmine ei vabasta kaubasaatjat mingil viisil tema maksukohustustest.

Sihtliikmesriigi asjakohased asutused püüavad sellise abistamise käigus igati täita neile kaubasaatja liikmesriigi asjakohaste asutuste poolt esitatud taotlused.

Artikkel 25

1.   Aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise üle järelevalve teostamisel arvutipõhise süsteemi abil hoiab ja töötleb iga liikmesriik oma süsteemis olevat teavet.

Teavet hoitakse vähemalt kolm aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, kui liikumine algas, sellisel moel, et nimetatud teavet saab kasutada käesolevas määruses ette nähtud menetlustes.

2.   Liikmesriigid tagavad süsteemis säilitatud teabe ajakohasuse, täielikkuse ja täpsuse.

V PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 26

1.   Liikmesriigid ja komisjon jälgivad ja hindavad seda, kuidas käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö kord toimib. Käesoleva artikli kohaldamiseks kogub komisjon liikmesriikide kogemusi, et parandada selle korra toimimist. Sel eesmärgil ei sisalda liikmesriikide antav teave üksik- ega isikuandmeid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile mis tahes kättesaadava ja käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe, sealhulgas määruse rakendamise hindamiseks vajalikud mis tahes statistilised andmed. Asjakohased statistilised andmed määratakse vastavalt artikli 34 lõikes 2 sätestatule ja edastatakse, kuivõrd nad on kättesaadavad ja kuivõrd edastamisega ei kaasne põhjendamatuid halduskulusid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile mis tahes kättesaadava teabe meetodite või tegevuste kohta, mida kasutatakse või kahtlustatakse olevat kasutatud aktsiisimaksualaste õigusaktide rikkumiseks ja mis on näidanud puudusi või lünki käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö korras, kui sellist teavet peetakse teistele liikmesriikidele erilist huvi pakkuvaks.

4.   Liikmesriigid võivad edastada komisjonile mis tahes muud artiklis 1 osutatud kättesaadavat teavet eesmärgiga hinnata käesoleva halduskoostöösüsteemi tõhusust maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemisel.

5.   Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe teistele asjaomastele liikmesriikidele.

VI PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 27

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda selliste mis tahes liikmesriikide pädevatele asutustele, kes võivad olla sellest huvitatud, ja igal juhul kõikide seda taotlevate liikmesriikide pädevatele asutustele, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Sellist teavet võib samuti edasi anda komisjonile, kui see on ühenduse huvides.

2.   Kui asjaomane kolmas riik on võtnud juriidilise kohustuse anda vajalikku abi tõendite kogumiseks aktsiisimaksualaseid õigusakte ilmselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta, võib käesoleva määruse alusel saadud teabe sellele kolmandale riigile edastada teavet andnud pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende asutuste asukohaliikmesriikide õigusaktidega, mis käsitlevad isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele.

VII PEATÜKK

TEABEVAHETUSE TINGIMUSED

Artikkel 28

Vastavalt käesolevale määrusele edastatav teave esitatakse võimaluse korral elektrooniliselt artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud korra kohaselt.

Artikkel 29

Abitaotlused, sealhulgas teatamistaotlused, ja lisatavad dokumendid võib koostada ükskõik millises taotluse saanud ja taotluse esitanud asutuse vahel kokkulepitud keeles. Nimetatud taotlustele lisatakse tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi riigikeelde või mõnda selle riigikeeltest üksnes erijuhtudel, kui taotluse saanud asutus põhjendab sellise tõlke nõudmist.

Artikkel 30

1.   Ühe liikmesriigi taotluse saanud asutus esitab teise liikmesriigi taotluse esitanud asutusele artiklis 1 osutatud teabe tingimusel, et:

a)	taotluse esitanud pädeva asutuse nõutud teabe hulk ja laad ei põhjusta taotluse saanud asutusele teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset halduskoormust;

b)	taotluse esitanud asutus on kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikad, mida ta kõnealustel tingimustel nõutud teabe saamiseks kasutada sai, ohustamata soovitud tulemuse saavutamist.

2.   Kui vastastikune abi hõlmab liigseid kulutusi kaasa toovaid eri probleeme, võivad taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus kokku leppida erilise hüvitamise korra osas kõnealustes küsimustes.

3.   Käesoleva määrusega ei kohustata teostama uurimisi ega andma teavet, kui selle liikmesriigi, kes peaks teavet andma, õigusaktid või halduspraktika ei võimalda pädeval asutusel oma liikmesriigi tarbeks nimetatud uurimisi teostada või nimetatud teavet koguda või kasutada.

4.   Liikmesriigi pädev asutus võib keelduda teabe edastamisest, kui taotluse esitanud liikmesriik ei saa õiguslikel põhjustel edastada samasugust teavet.

5.   Teabe esitamisest võib keelduda, kui see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

6.   Taotluse saanud asutus teatab taotluse esitanud asutusele abitaotluse rahuldamata jätmise põhjustest. Ka komisjoni teavitatakse nimetatud keeldumiste põhjuste liikidest igal aastal statistilistel eesmärkidel.

7.   Artikli 34 lõikes 2 sätestatud korras võib kehtestada alammäära, millest alates võib esitada abitaotluse.

Artikkel 31

1.   Käesoleva määruse kohaselt edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele nii seda saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

Nimetatud teavet võib kasutada arvutusbaasi määramiseks, aktsiisimaksu kogumiseks või halduskontrolliks, aktsiisiga maksustatava kauba liikumise monitooringuks, riskianalüüsiks ja uurimisteks.

Teavet võib kasutada seoses maksuseaduste rikkumise tõttu algatatud kohtu- või haldusmenetlustega, millega võivad kaasneda karistused, ilma et see piiraks sellises menetluses osalevate vastustajate ja tunnistajate õigusi käsitlevate üldeeskirjade ja õigusnormide kohaldamist.

Samuti võidakse seda kasutada direktiivi 76/308/EMÜ artikliga 2 reguleeritud teiste maksude, tollimaksude ja tasude määramiseks.

Isikud, keda on nõuetekohaselt volitanud komisjoni julgeoleku akrediteerimisasutus, võivad kasutada seda teavet üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik CCN/CSI võrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks.

2.   Erandina lõikest 1 võib teavet andva liikmesriigi pädev asutus lubada selle teabe kasutamist taotluse esitanud asutuse liikmesriigis muuks otstarbeks, kui taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusaktid lubavad seda teavet kasutada sarnaseks otstarbeks.

3.   Kui taotluse esitanud asutus leiab, et taotluse saanud asutuselt saadud teave võib olla kasulik kolmanda liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta selle viimasele edastada. Ta teavitab taotluse saanud asutust sellest. Taotluse saanud asutus võib seada kolmandale liikmesriigile teabe edastamisele tingimuse, et tema on andnud selleks eelnevalt oma nõusoleku.

4.   Liikmesriigid piiravad direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10, artikli 11 lõikes 1 ning artiklites 12 ja 21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui see on vajalik nimetatud direktiivi artikli 13 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.

Artikkel 32

Taotluse esitanud asutuse liikmesriigi pädevad asutused võivad kasutada taotluse saanud asutuse ametnike hangitud ja taotluse esitanud asutusele käesolevas määruses sätestatud abistamise raames edastatud aruandeid, õiendeid ja muid dokumente või nende tõestatud koopiaid või väljavõtteid tõenditena samadel alustel kui selle riigi mõne muu asutuse esitatud samalaadseid dokumente.

Artikkel 33

1.   Käesoleva määruse kohaldamiseks võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et:

a)	tagada artiklis 3 osutatud pädevate asutuste vahel tõhus sisemine kooskõlastatus;

b)	seada sisse otsene koostöö niisuguseks kooskõlastamiseks volitatud asutuste vahel;

c)	tagada käesoleva määrusega ettenähtud teabevahetussüsteemi tõrgeteta toimimine.

2.   Komisjon edastab viivitamata iga liikmesriigi pädevale asutusele teabe, mille ta on saanud ja mida ta saab esitada.

VIII PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

1.   Komisjoni abistab direktiivi 92/12/EÜ artikli 24 lõike alusel 1 loodud aktsiisikomitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 35

1.   Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aru iga viie aasta järel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja tuginedes eelkõige liikmesriikide poolt esitatud teabele.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 36

1.   Kui pädevad asutused sõlmivad käesoleva määrusega hõlmatud kahepoolsetes küsimustes kokkuleppeid muul eesmärgil kui üksikjuhtumitega tegelemiseks, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon teavitab omakorda teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005. aastal.

---

(1)  Arvamus on esitatud 1. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 112, 30.4.2004, lk 64.

(3)  EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/56/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 70).

(4)  ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(5)  EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(6)  Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta akt (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 1).

(7)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9)  ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

(10)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(11)  EÜT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

(12)  EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

---