20.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1321/2004,

12. juuli 2004,

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni poliitikat rakendatakse praegu programmide EGNOS ja GALILEO kaudu.

(2)

GALILEO on esimene Euroopa Liidu poolt koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) rahastatav ja juhitav Euroopa kosmoseprogramm. Sellega loodetakse aidata kaasa arvukate rakenduste arendamisele ühenduse poliitikatega otseselt või kaudselt seotud valdkondades, nagu transport (liikuvate objektide positsioneerimine ja liikumiskiiruse mõõtmine), kindlustus, kiirteede teemaksud, õiguskaitseorganite tegevus (jälitustegevus, kuritegevuse vastu võitlemise meetmed), tolli- ja aktsiisialane tegevus (kohapealsed uurimistoimingud jms), põllumajandus (teravilja ja pestitsiidide doosi reguleerimine vastavalt pinnasele jms), kalandus (laevade liikumise jälgimine).

(3)	EGNOS on Euroopa ühenduse, ESA ja Eurocontroli kolmepoolne ühisprogramm, mille eesmärgiks on täiendada ameerika GPS ja vene GLONASS signaale töökindluse parandamise eesmärgil geograafiliselt ulatuslikul maa-alal. EGNOS on GALILEOst sõltumatu ja täiendab viimast.

(4)

Euroopa Ülemkogu Kölnis (3. ja 4. juunil 1999), Feiras (19. ja 20. juunil 2000), Nice’is (7.-11. detsembril 2000), Stockholmis (23. ja 24. märtsil 2001), Laekenis (14. ja 15. detsembril 2001), Barcelonas (15. ja 16. märtsil 2002) ja Brüsselis (20. ja 21. märtsil 2003) tehtud järeldused on rõhutanud GALILEO strateegilist iseloomu.

(5)

Arvestades Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni programmide strateegilist iseloomu ja vajadust kindlustada oluliste avalike huvide piisav kaitse ja esindatus tuleb tingimata kontrollida süsteemi järgmisi etappe ja programmidele eraldatud ühenduse rahaliste vahendite kasutamist vastavalt nõukogu asjaomastele poliitilistele suundumustele ja eelarvepädevate asutuste finantsotsustele. Seetõttu tuleks asutada Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet (edaspidi “amet”).

(6)	Ülemkogu on mitmel korral, eriti oma 5. aprilli 2001. aasta ja 26. märtsi 2002. aasta järeldustes, rõhutanud, et märkimisväärne erasektori osalemine GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel mängib tähtsat rolli GALILEO edus.

(7)	Selleks peaks amet sõlmima kontsessioonilepingu konsortsiumiga, mis valitakse välja GALILEO arendusetapi lõpus ning võtma meetmeid tagamaks, et kõnealune konsortsium peab kinni kontsessioonilepingust tulenevatest kohustustest, eriti avalike teenuste osutamise kohustustest.

(8)	Sagedustealane dialoog peaks toimuma ainult ameti ja kontsessiooni valdaja vahel.

(9)

Samaaegselt peaksid liikmesriigid, kes on esitanud dokumendid Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule süsteemi töö kindlustamiseks vajalike sageduste kasutamise kohta, võimaldama ametil määrata nimetatud sageduste kasutamise ainuõigus kontsessiooni valdajale kontsessiooni kehtivuse ajaks, et võimaldada viimasel pakkuda spetsifikatsioonides sätestatud nõutavaid teenuseid.

(10)	Amet peaks vastutama programmide jaoks talle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise haldamise ja kontrolli eest.

(11)	Amet peaks abistama komisjoni satelliit-raadionavigatsiooni küsimustes, eriti sellistel juhtudel, mil osutuvad vajalikuks seadusandlikud ja regulatiivmeetmed.

(12)

Amet peaks ära kasutama käimasolevaid teadusuuringuid, arendus- ja tehnoloogilise hindamise tegevusi, eriti neid, mida teostab ESA. Võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrust Euroopa kosmosestrateegia kohta (2) peaks ESAga tehtava koostöö raames vajaduse korral täies mahus ära kasutama Euroopa ühenduse ja ESA vahel sõlmitud raamlepingu võimalusi.

(13)	Amet peaks kaitsma ja kõrgelt väärtustama kosmosetehnoloogia ja infrastruktuuri valdkonnas juba tehtud ühenduse investeeringuid.

(14)

GALILEO ühisettevõte peaks pärast tegevuse lõpetamist andma kogu omandatud vara üle ametile vastavalt põhikirjas sätestatud korrale. Kui ei ole eelnevalt teisiti kokku lepitud, peaks kogu kontsessiooni valdaja poolt kasutuselevõtuetapil omandatud vara kuuluma ametile, kuna programmi määratlus-, arendus- ja kinnitusetapid rahastatakse peaaegu täielikult riiklikest vahenditest ja kõik vastavalt väljatöötatud komponendid tuleks anda kontsessiooni valdaja kasutusse.

(15)	Ameti õiguslik seisund peaks võimaldama tal tegutseda oma ülesannete täitmisel juriidilise isikuna.

(16)

Kindlustamaks ameti ülesannete tõhus täitmine, peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida sellest kinnipidamist, võtta vastu vastavad finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev otsuste vastuvõtmise kord ametis, kiita heaks selle töökava ja määrata ametisse tegevdirektor.

(17)

Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Tegevdirektor peaks ette valmistama ning võtma vajalikke meetmeid ameti töökava nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning täitma eelarvet.

(18)	Ametnike nimetamise kord peaks olema läbipaistev.

(19)	Haldusnõukogul peaks olema võimalus luua teadus- ja tehnikakomitee, mis abistaks ametit tehnilistes küsimustes ja süsteemi kaasajastamisel.

(20)	On asjakohane luua ohutus- ja julgeolekukomitee, mis abistaks ametit kõikides süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud küsimustes.

(21)

Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on ühenduse osamaks. Ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse mis tahes subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest. Lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(22)	Amet peaks oma tegevusalas, eesmärkide püstitamisel ja ülesannete täitmisel järgima eelkõige ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid.

(23)	Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte avalikkuse dokumentidele juurdepääsu kohta ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, samuti peaks amet järgima nõukogule ja komisjoni teenistustele kohaldatavaid julgeolekupõhimõtteid.

(24)	Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda ameti tegevuses, eeldusel et ühendusega on eelnevalt sõlmitud vastav leping, eriti kui kõnealused riigid on osalenud programmi eelnevates etappides andes oma panuse ESA GALILEOSAT programmi.

(25)	Euroopa GNSS süsteemi tuleks ohutuse ja töökindluse seisukohalt käsitleda tundliku infrastruktuurina.

(26)	Kasutusele tuleks võtta meetmed, et kaitsta süsteemi julgeolekut ja töökindlust (pahatahtlike või muude) rünnakute vastu ja takistada süsteemi kasutamist viisil, mis võiks ohtu seada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeoleku.

(27)	Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni süsteemi aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, (3) ettenähtud korda tuleks kohaldada juhtudel kui liikmesriik leiab, et tema julgeolek on ohus.

(28)	Asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa GNSS programmidega seotud avalike huvide haldamiseks kõnealuseid programme reguleeriva ametina ühenduse agentuur Euroopa GNSS Järelevalveamet (edaspidi “amet”).

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Amet täidab järgmisi ülesandeid.

a)

Amet toimib GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappide elluviimise ja juhtimise eest vastutava eraõigusliku kontsessiooni valdaja (edaspidi “kontsessiooni valdaja”) suhtes tegevusluba väljaandva asutusena; sellest lähtuvalt sõlmitakse kontsessioonileping kontsessiooni valdajaga; amet kindlustab selle, et kontsessiooni valdaja peab kinni kontsessioonilepingust ja selle lisades esitatud spetsifikatsioonidest ja võtab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada teenuste osutamise jätkumine lepingu kontsessiooni valdaja poolse rikkumise korral; amet annab kontsessiooni valdajale õiguse kasutada kontsessiooni kehtivuse jooksul artikli 3 lõikes 1 osutatud materiaalset ja immateriaalset vara.

b)	Amet haldab talle konkreetselt Euroopa GNSS programmide jaoks eraldatud rahalisi vahendeid ja jälgib üldist finantsjuhtimist eesmärgiga anda nõu avaliku sektori panuse küsimustes.

c)	Ametile usaldatakse ühisettevõttelt GALILEO pärinev vastutus hallata EGNOSi tegevuse eest vastutava ettevõtjaga sõlmitud lepingut ja esitada EGNOSi käsitlevate tulevaste poliitikavalikute raamistik, võttes nõuetekohaselt arvesse EGNOSi arendus- ja kasutuselevõtuetappe rahastanud osaliste arvamust.

d)	Amet koordineerib liikmesriikide tegevust süsteemi töö tagamiseks vajalike sageduste küsimustes; amet omab asukohast olenemata õigust kasutada kõiki kõnealuseid sagedusi; kõnealuste sageduste kasutamist puudutavates küsimustes suhtleb amet vahetult kontsessiooni valdajaga.

e)	Selleks, et aidata komisjonil ette valmistada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate Euroopa GNSS programmide ettepanekuid ning võtta vastu rakenduseeskirju, koostab amet vastavad eelnõud.

f)	Amet vastutab süsteemi uute põlvkondade kaasajastamise ja arendamise eest.

g)	Amet võib teostada komisjoni poolt talle usaldatud Euroopa GNSS programmidega seotud eelarve täitmise ülesandeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa Liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (4) artikli 54 lõike 2 punkti b sätetele.

h)	Amet garanteerib, et süsteemi elemendid on nõuetekohaselt sertifitseeritud, volitab pädevaid sertifitseerimisasutusi välja andma vastavaid sertifikaate ja jälgima vastavatest standarditest ja tehnilistest spetsifikatsioonidest kinnipidamist.

i)	Amet tagab ja kontrollib, et kontsessiooni valdaja peab kinni ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel koostatud juhtnööridest.

j)

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, korraldab amet kõiki süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud aspekte. Eelkõige teeb ta järgmist: i) kiidab heaks tööstuslepingute julgeolekulisad; ii) määrab kindlaks süsteemi turvaspetsifikaadid ja selle komponendid ning infotehnoloogia julgeolekustandardid; iii) määrab kindlaks riiklikku heakskiitu vajava krüptograafia; iv) tagab Euroopa GNSS signaalide/teenuste kontrollimise vastavalt eespool alapunktides i ja ii sätestatud julgeolekukriteeriumidele; v) toimib Euroopa GNSSi julgeoleku akrediteerimisasutusena, algatab julgeolekuprotseduuride rakendamise ja jälgib seda ning teostab süsteemi turvaauditeid; vi) avalikes huvides kasutatavate teenuste (AT) korral: — määrab kindlaks spetsifikaadid ja juhised avalikes huvides kasutatavate teenuste vastuvõtjate tootmiseks vastavalt nõukogu poolt kindlaksmääratud kõnealustele teenustele juurdepääsu poliitikale; — koostab juhised avalikes huvides kasutatavate teenuste pakkumise kohta liikmesriikides; (vii) tagab ja kontrollib, et kontsessiooni valdaja järgib rahvusvahelisi reegleid ja leppeid (Wassenaari kokkulepet, kanderakettide tehnoloogia kontrollimeetmeid, rahvusvahelisi lepinguid jms); (viii) rakendab asjaomaseid salastatud teabe vahetamist, käsitlemist ja säilitamist reguleerivaid sätteid; (ix) arendab koostöö- ja konsultatsioonimenetlusi julgeolekuga seotud küsimustes Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga; (x) määrab kindlaks ja teavitab nõukogu võimalikest meetmetest, mida nõukogu saab võtta süsteemi toimimisest või kasutamisest tuleneva ohu korral Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekule, või ohu korral süsteemi toimimisele, eelkõige kui ohu põhjuseks on rahvusvaheline kriis; (xi) nõustab sellekohase ettepaneku korral nõukogu vastavalt ühismeetmele 2004/552/ÜVJP; (xii) nõustab Euroopa GNSSi programmidega seotud rahvusvaheliste lepingute julgeolekupoliitika alastes küsimustes.

2.   ESAl palutakse osutada ametile tehnilist ja teadusabi.

Artikkel 3

Omandiõigus

1.   Amet on kogu sellise materiaalse ja immateriaalse vara omanik, mida kontsessiooni valdaja võib kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel luua või arendada ja mille ühisettevõte GALILEO on talle arendusetapi lõpetamisel üle andnud.

2.   Eelseisev vara üleandmise kord sätestatakse ühisettevõtte GALILEO korral määruse (EÜ) nr 876/2002 (5) lisas esitatud ühisettevõtte GALILEO põhikirja artiklis 21 sätestatud likvideerimise korras ja kontsessiooni valdaja puhul kontsessioonilepingus.

3.   Vastavalt EGNOSi investoritega sõlmitud kokkuleppele EGNOSi rajatiste ja seadmete omandiõiguse täieliku või osalise ESAlt ametile üleandmise tingimuste kohta on amet EGNOSi kogu materiaalse ja immateriaalse vara omanik.

Artikkel 4

Õiguslik seisund, kohalikud esindused

1.   Amet on ühenduse asutus. Amet on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele antakse juriidilistele isikutele. Eriti võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Amet võib otsustada, et liikmesriikides või teistes programmis osalevates riikides asutatakse nende nõusolekul kohalikke esindusi vastavalt artiklile 21.

4.   Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 5

Haldusnõukogu

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Nõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

3.   Vajaduse korral nähakse artiklis 21 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning tingimused.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ning lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

5.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, võib haldusnõukogu kutsuda koosolekule vaatlejatena. Julgeolekuküsimuste arutamisel osalevad vaatlejatena Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee esimees. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

6.   Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, võetakse haldusnõukogu otsused vastu selle liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.   Igal liikmel on üks hääl. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

Töökorraga nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

Haldusnõukogu:

a)	nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)	võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta töökava, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud töökava võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust;

c)	täidab artiklite 11 ja 12 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega;

d)	vastutab kõikide artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud ülesannete täitmisega seotud otsuste eest, mis võetakse vastu kõikidel juhtudel pärast konsulteerimist süsteemi ohutus- ja julgeolekukomiteega või nimetatud komitee algatusel;

e)	teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

f)	võtab vastu erisätted, mis on vajalikud ameti dokumentidele juurdepääsu õiguse rakendamiseks vastavalt artiklile 19;

g)

võtab vastu aastaaruande ameti tegevuse ja väljavaadete kohta ning edastab selle 15. juuniks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Amet edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

h)	võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Tegevdirektor

1.   Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, kui komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei tulene teisiti.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast. Haldusnõukogu teeb otsused oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogu on volitatud tegevdirektori vastavalt samale menetlusele ametist vabastama.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema kohustuste täitmise kohta.

Artikkel 8

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor:

a)	vastutab ameti esindamise ja juhtimise eest;

b)	valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta;

c)	vastutab ameti iga-aastase töökava rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all;

d)	astub kõik vajalikud sammud, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada ameti toimimine vastavuses käesoleva määrusega;

e)	koostab artikli 11 kohaselt ameti tulu- ja kulukalkulatsiooni ning vastutab artikli 12 kohaselt eelarve täitmise eest;

f)	valmistab igal aastal ette üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule;

g)	määratleb ameti organisatsioonilise struktuuri ja esitab selle kooskõlastamiseks haldusnõukogule. Ta loob julgeolekuga seotud otsuste rakendamiseks ja julgeolekut puudutavaks vajalikuks operatiivseks infovahetuseks sobiva püsistruktuuri;

h)	kasutab töötajate suhtes artiklis 16 sätestatud volitusi;

i)	võib pärast haldusnõukogult kooskõlastuse saamist võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 4.

Artikkel 9

Teadus- ja tehnikakomitee

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, võib haldusnõukogu luua teadus- ja tehnikakomitee ja nimetada ametisse selle liikmed ning esimehe liikmesriikide ja komisjoni tunnustatud ekspertide hulgast. Selleks esitavad liikmesriigid ja komisjon oma kandidaadid. Vajaduse korral nähakse artiklis 21 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osalemine komitees ning osalemise tingimused.

2.   Teadus- ja tehnikakomiteele võib seada ülesandeks:

a)	tehnilistes küsimustes või Euroopa GNSSi süsteemi ülesehituses suuri muudatusi nõudvate ettepanekute kohta arvamuste avaldamise;

b)	soovituste tegemise süsteemi kaasajastamise kohta;

c)	muude ülesannete täitmise, mis on vajalikud teadmiste arendamiseks satelliit-raadionavigatsiooni valdkonnas.

3.   Teadus- ja tehnikakomitee koostab oma töökorra, mille haldusnõukogu peab heaks kiitma.

Artikkel 10

Süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee

1.   Haldusnõukogu asutab süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee. Komitees on üks esindaja iga liikmesriigi kohta ja üks komisjoni esindaja tunnustatud julgeolekuekspertide hulgast. Komitee istungitel võib vaatlejana osaleda Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

2.   Komitee annab nõu ning võib algatada ettepanekuid artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ohutus- ja julgeolekuküsimustes.

3.   Komitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe ning koostab oma töökorra.

Artikkel 11

Eelarve

1.   Ameti tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud ühenduse toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.

2.   Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis on seotud teadus- ja tehnikakomitee ning süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee toimimisega ning ameti poolt Euroopa GNSS programmide rakendamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega.

3.   Tegevdirektor koostab ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning edastab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande.

6.   Haldusnõukogu esitab kõnealuse tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande koos ametikohtade loetelu projekti ja esialgse töökavaga 31. märtsiks komisjonile ja nendele riikidele, kes on sõlminud ühendusega lepingud vastavalt artiklile 21.

7.   Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad asutused”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

8.   Komisjon sisestab kõnealusest aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele asutustele asutamislepingu artikliga 272 ettenähtud korras.

9.   Eelarvepädevad asutused kiidavad heaks ameti subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud. ning kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile.

12.   Kui emb-kumb eelarvepädev asutus on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 12

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Ameti peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

3.   Komisjoni peaarvepidaja edastab ameti esialgse raamatupidamisaruande järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.   Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 13

Finantssätted

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 nimetatud ametite raamfinantsmääruse kohta) (6) välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Artikkel 14

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7) sätteid.

2.   Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8) ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõikide töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -aktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kohapeal kontrollida ameti rahastamisest kasu saavaid isikuid ning raha jaotamise eest vastutavaid esindajaid.

Artikkel 15

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 16

Personal

1.   Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

2.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   Ameti personali hulka kuuluvad ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad, kuid personali hulka võivad kuuluda ka komisjoni või liikmesriikide poolt ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud.

Artikkel 17

Vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigussüsteemide ühistele üldprintsiipidele.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.   Teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad personalieeskirjad või teenistujate suhtes kohaldatavad teenistustingimuste sätted.

Artikkel 18

Keeled

1.   Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. (9)

2.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 19

Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse

1.   Ametis hoitavatele dokumentidele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (10)

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud lähtudes määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklist 8, võib vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 esitada kaebuse ombudsmanile või vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

4.   Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) sätteid.

Artikkel 20

Julgeolekueeskirjad

Amet kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda, (12) sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muuhulgas salastatud teabe vahetamist, käsitlemist ja säilitamist reguleerivaid sätteid.

Artikkel 21

Kolmandate riikide osalemine

1.   Amet on avatud osalemiseks nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud vastavad lepingud.

2.   Kõnealuste lepingute asjaomaste sätete alusel tuleb välja töötada kord, millega täpsustatakse eelkõige nende riikide ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad ameti algatustes osalemist, rahalisi osamakseid ja töötajaid.

3.   Kolmandate riikide osalemine ameti töös esitatakse kinnitamiseks nõukogule.

Artikkel 22

Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeolekuaspektid

Ühismeede 2004/552/ÜVJP sätestab Euroopa Liidu vastutuse ja pädevuse olukorras, kus süsteemi töö seab ohtu liidu või liikmesriikide julgeoleku, kaasa arvatud erakorralistel juhtudel, kui olukorra kiireloomulisus nõuab viivitamatut tegutsemist.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Arvamus on esitatud 31. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 371, 23.12.2000, lk 2.

(3)  Vt käesoleva ELT lk 30.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(9)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(10)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

---