EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004R0851

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus

OJ L 142, 30.4.2004, p. 1–11 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Estonian: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Latvian: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Lithuanian: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Hungarian Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Maltese: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Polish: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Slovak: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Slovene: Chapter 15 Volume 008 P. 346 - 356
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 011 P. 157 - 167
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 011 P. 157 - 167
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 006 P. 93 - 103

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/851/oj

32004R0851



Euroopa Liidu Teataja L 142 , 30/04/2004 Lk 0001 - 0011


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004,

21. aprill 2004,

millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse prioriteet on kaitsta ja parendada inimeste tervist, ennetades haigusi, eeskätt nakkushaigusi, ning võidelda potentsiaalsete terviseohtudega, pidades silmas Euroopa kodanike tervise kaitse kõrge taseme kindlustamist. Tõhus reageerimine haiguspuhangutele vajab ühenduse tasandil koordineeritavat liimesriikidevahelist ühtset lähenemisviisi ja rahvatervise valdkonna kogenud ekspertide panust.

(2) Ühendus peaks käsitlema Euroopa kodanike rahvaterviseohtudega seonduvaid muresid koordineeritud ja ühtsel viisil. Kuna tervisekaitse võib tähendada erinevaid tegevusi alates valmisolekust ja tõrjemeetmetest kuni haiguste ennetamiseni inimestel, siis tuleks tegevuste valdkond määratleda laiaulatuslikuna. Ühenduse ühtne reageering on vajalik ka nakkustekitajate tahtliku levitamise korral.

(3) Liikmesriigid peavad andma teavet nakkushaiguste kohta asjakohaste määratud struktuuride ja/või asutuste kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsuse 2119/98/EÜ (millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik) [3] artiklile 4, kus nõutakse õigeaegset teaduslikku analüüsi, et ühendus saaks võtta tõhusaid meetmeid.

(4) Otsuses 2119/98/EÜ kutsutakse selgesõnaliselt üles suurendama ühenduse hõlmatust liikmesriikides nakkushaiguste seirega tegelevate erivõrgustikega ja tõstma nende töö tulemuslikkust, et ühendus saaks oma tegevustes neile tugineda, edendama koostööd kolmandate riikide ja rahvatervise valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ning eelkõige püüdlema tihedama koostöö poole Maailma Terviseorganisatsiooniga. Haiguste ennetuse ja tõrje keskus peaks seega kehtestama selge korra koostööks Maailma Terviseorganisatsiooniga.

(5) Sõltumatu agentuur, haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, peaks ühenduse jaoks olema sõltumatute teaduslike nõuannete, abi ja ekspertiisi allikaks, mille tagavad nii keskuses töötavad kui liikmesriikide rahvatervise eest vastutavate asutuste nimel tegutsevate tunnustatud pädevate asutuste hea väljaõppega tervishoiutöötajad, teadlased ja epidemioloogid.

(6) Käesolev määrus ei anna keskusele regulatiivseid volitusi.

(7) Keskuse missiooniks peaks olema nakkushaigustest inimeste tervisele tulenevate olemasolevate ja pürgivate ohtude väljaselgitamine, hindamine ja nendest teavitamine. Tundmatu päritoluga haiguste puhangute korral, mis võivad levida ühendusse või ühenduses, peaks keskusel olema volitused tegutseda kuni haiguspuhangu allika väljaselgitamiseni omal algatusel ning seejärel koostöös asjaomaste pädevate asutustega vastavalt vajadusele siseriiklikul või ühenduse tasandil.

(8) Niiviisi suurendab keskus teaduspädevust Euroopa Ühenduses ning toetab ühenduse valmisoleku planeerimist. Keskus peaks toetama käimasolevaid tegevusi nagu asjakohased ühenduse tegevusprogrammid rahvatervise sektoris, mis on seotud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, epide mioloogilise seire, koolitusprogrammide ning varajase hoiatamise ja reageerimise mehhanismidega, ning peaks soodustama parimate tavade ja kogemuste vahetamist seoses vaktsineerimisprogrammidega.

(9) Et pürgivad terviseohud võivad mõjuda nii vaimsele kui füüsilisele tervisele, peaks keskus oma missiooni valdkondades koguma ja analüüsima andmeid ja teavet pürgivate ohtude kohta rahvatervisele ning arengusuundade kohta, et kaitsta rahva tervist Euroopa Ühenduses valmisoleku kaudu. Keskus peaks abistama liikmesriike ja koordineerima oma tegevust nendega, et arendada ja säilitada suutlikkust õigeaegselt reageerida. Rahvatervisega seotud kriisiolukordades peaks keskus tegutsema tihedas koostöös komisjoni teenistuste ja muude ametitega, liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(10) Keskus peaks pidevalt püüdma säilitada teaduslikku tipp-pädevust nii oma kui liikmesriikide ekspertteadmiste kaudu ning peaks edendama, arendama ja juhtima rakendusteaduslikke uuringuid. Sel viisil suurendab ta teadusliku pädevuse tuntust ja usaldusväärsust ühenduses. Lisaks sellele toetab keskus ühenduse valmisoleku planeerimist, sidemete tugevdamist kliinilises ja rahvatervise sektoris ning nende vahel, tervishoiusüsteemi laboratoorse suutlikkuse tõstmist kiirdiagnoosi valdkonnas ning koolitusprogrammide tuge ja koordineerimist.

(11) Haldusnõukogu tuleks valida viisil, mis tagaks liikmesriikidest, Euroopa parlamendist ja Komisjonist esindajad, kellel on võimalikult kõrge pädevustase ning laiaulatuslikud asjakohased kogemused.

(12) Haldusnõukogul peaksid olema vajalikud volitused eelarve koostamiseks, selle täitmise kontrollimiseks, sise-eeskirjade koostamiseks, sidususe tagamiseks ühenduse poliitikaga, keskuse finantsmääruse vastuvõtmiseks vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarvele kohandatava finantsmääruse, [4] edaspidi "finantsmääruse" sätetega, ning direktori määramiseks pärast valitud kandidaadi ärakuulamist parlamendis.

(13) Nõuandev kogu peaks direktorit tema kohustuste täitmisel nõustama. See peaks koosnema liikmesriikide pädevate asutuste esindajatest, mis täidavad sarnaseid ülesandeid kui keskus ja huvitatud osapoolte esindajatest Euroopa tasandil nagu valitsusvälised organisatsioonid, kutseühendused või akadeemia. Nõuandev kogu kujutab endast mehhanismi teabe vahetamiseks potentsiaalsete riskide kohta, teadmiste ühendamiseks ning keskuse töö teadusliku kvaliteedi ja sõltumatuse seireks.

(14) Ühenduse institutsioonide, üldsuse ja huvitatud poolte usaldus keskuse vastu on väga oluline. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada selle sõltumatus, kõrge teaduslik kvaliteet, läbipaistvus ja tõhusus.

(15) Keskuse sõltumatus ning roll üldsuse teavitamisel tähendab, et keskus peab oma missiooni valdkondades saama teabevahetusega tegelda omal algatusel, eesmärgiga anda objektiivset, usaldusväärset ja kergesti arusaadavat teavet kodanike usalduse tõstmiseks.

(16) Keskust tuleks finantseerida Euroopa Liidu üldeelarvest, ilma et see piiraks eelarveasutuse poolt finantsperspektiivi raames kindlaksmääratud prioriteete. Ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse mis tahes subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest, ning nende iga-aastaseks hindamiseks. Lisaks sellele peaks kontrollikoda algatama raamatupidamisarvestuse kontrollimise.

(17) On vaja võimaldada osaleda riikidel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed, kuid kes on sõlminud lepingud, mis kohustavad neid üle võtma ja rakendama ühenduse õigust käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas.

(18) Tuleks algatada sõltumatu väline hindamine, et hinnata keskuse mõju inimeste haiguste ennetamisele ja tõrjele ning võimalikku vajadust laiendada keskuse missiooni ulatust muudele asjakohastele ühenduse tasandi tegevustele rahvatervise alal, eriti terviseseirele.

(19) Keskusel peaks olema ka võimalus algatada oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadusuuringuid, samal ajal tagades, et tema sidemed komisjoni ja liikmesriikidega väldivad paralleelset tegevust. See peaks toimuma avatult ja läbipaistvalt ning keskus peaks arvesse võtma ühenduse juba olemasolevaid teadmisi, struktuure ja agentuure,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega asutatakse sõltumatu Euroopa agentuur haiguste ennetamiseks ja tõrjeks ning määratakse kindlaks selle missioon, ülesanded ja organisatsioon.

2. Agentuuri nimeks saab haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus, edaspidi "keskus".

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pädev asutus – mis tahes struktuur, instituut, amet või muu teaduslik asutus, mis on liikmesriikide ametiasutuste poolt tunnustatud sõltumatu teadusliku ja tehnilise nõuandjana või pädevana inimeste haiguste ennetamise ja tõrje valdkonnas;

b) inimeste haiguste ennetamine ja tõrje – liikmesriikide pädevate rahvatervise ametiasutuste poolt haiguse leviku ennetamiseks ja peatamiseks tarvitusele võetavad meetmed;

c) sihtotstarbeline seirevõrgustik – mis tahes spetsiifiline võrgustik haiguste või spetsiaalsete terviseküsimuste alal, mis on valitud liikmesriikide akrediteeritud struktuuride ja ametiasutuste poolt epidemioloogilise seire teostajaks;

d) nakkushaigus – otsuse nr 2119/98/EÜ lisas loetletud haiguste liigid;

e) terviseoht – tingimus, nakkusetekitaja või juhtum, mis võib otseselt või kaudselt põhjustada halva tervisliku seisundi;

f) epidemioloogiline seire – otsuses nr 2119/98/EÜ omistatud tähenduses;

g) ühenduse võrgustik – otsuses nr 2119/98/EÜ omistatud tähenduses;

h) varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem – võrgustik vastavalt otsusele nr 2119/98/EÜ nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks, mis on loodud komisjoni ja kõigi liikmesriikide pädevate rahvatervise ametiasutuste üksteisega pidevasse teabevahetusse toomise teel asjakohasel viisil, mis on täpsustatud komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsuses 2000/57/EÜ varajase hoiatamise ja reageerimise kohta nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ. [5]

Artikkel 3

Keskuse missioon ja ülesanded

1. Suurendamaks ühenduse ja liikmesriikide suutlikkust kaitsta inimeste tervist inimeste haiguste ennetamise ja tõrje teel on keskuse missiooniks välja selgitada, hinnata ja teavitada nakkushaigustest tulenevatest olemasolevatest ja pürgivatest ohtudest inimeste tervisele. Ühenduses või ühendusse levida võivate tundmatut päritolu muude haiguspuhangute korral tegutseb keskus omaenese algatusel, kuni puhangu allikas on teada. Puhangu korral, mis pole selgelt põhjustatud nakkushaiguse poolt, tegutseb keskus ainult koostöös pädeva ametiasutusega selle ametiasutuse palvel. Oma missiooni järgides arvestab keskus täielikult liikmesriikide, komisjoni ja ühenduse teiste ametite vastutusaladega ning rahvatervise valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide kohustustega, tagamaks tegevuse kõikehõlmavuse, sidususe ja täiendavuse.

2. Oma missiooni valdkonnas keskus:

a) otsib, kogub, võrdleb, hindab ja levitab asjakohaseid teaduslikke ja tehnilisi andmeid;

b) esitab teaduslikke arvamusi ning pakub teaduslikku ja tehnilist abi, sealhulgas koolitust;

c) annab õigeaegselt teavet komisjonile, liikmesriikidele, ühenduse ametitele ja rahvatervise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

d) koordineerib keskuse missiooni valdkondades tegutsevate asutuste üle-euroopalist võrgustumist, sealhulgas võrgustikke, mis on tekkinud seoses komisjoni toetatavate rahvatervise alaste tegevustega ning sihtotstarbeliste seirevõrgustike toimimist;

ja

e) vahetab teavet, teadmisi ja parimaid kogemusi ning hõlbustab ühistegevuste väljatöötamist ja täideviimist.

3. Keskus, komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd edendamaks omavaheliste tegevuste sidususe tõhusust.

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid:

a) esitavad õigeaegselt keskusele neile kättesaadavat teaduslikku ja tehnilist teavet, mis on asjakohane tema missiooni suhtes;

b) teevad keskusele teatavaks mistahes teated, mis on edastatud ühenduse võrgustikule varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu;

ja

c) selgitavad keskuse missiooni tegevusvaldkonna raames välja tunnustatud pädevad asutused ja rahvatervise eksperdid, kelle abi saaks kasutada ühenduse reageerimisel terviseohtudele nagu näiteks väliuuringutel rühmaviisiliste haiguste või haiguspuhangute korral.

2. PEATÜKK

TEGEVUSKORD

Artikkel 5

Sihtotstarbeliste seirevõrgustike toimimine ja võrgutegevused

1. Keskus toetab sihtotstarbeliste seirevõrgustike tegevuse ning komisjonile ja liikmesriikidele teaduslik-tehnilise ekspertiisi andmise kaudu liikmesriikide poolt tunnustatud pädevate asutuste võrgutegevusi.

2. Keskus tagab otsusega nr 2119/98/EÜ määratud ametiasutuste ja struktuuride sihtotstarbeliste seirevõrgustike integreeritud tegevuse, vajadusel ühe või mitme seirevõrgustiku abiga. Eelkõige teeb keskus järgmist:

a) hoolitseb kvaliteedi tagamise eest selliste sihtotstarbeliste seirevõrkude seiretegevuste monitooringu ja hindamise teel, et kindlustada nende optimaalne toimimine;

b) säilitab sellise epidemioloogilise seire andmebaasi(d);

c) teeb andmete analüüsi tulemused teatavaks ühenduse võrgustikule ja

d) ühtlustab ja ratsionaliseerib tegevusmetoodikat.

3. Soodustades koostööd ekspert- ja referentslaboratooriumide vahel, edendab keskus rahvatervist ohustada võivate nakkusetekitajate diagnoosimiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks ja iseloomustamiseks vajaliku piisava suutlikkuse arendamist ühenduses. Keskus hoiab alal ja laiendab sellist koostööd ning toetab kvaliteedi tagamise süsteemide rakendamist.

4. Keskus teeb koostööd liikmesriikide poolt tunnustatud pädevate asutustega, eriti teaduslike arvamuste, teadusliku ja tehnilise abi, andmete kogumise ja pürgivate terviseohtude väljaselgitamise ettevalmistamiseks vajaliku töö osas

Artikkel 6

Teaduslikud arvamused ja uuringud

1. Keskus annab sõltumatuid teaduslikke arvamusi, ekspertnõuandeid, andmeid ja teavet.

2. Keskus püüab pidevalt säilitada parimate kättesaadavate ekspertteadmiste abil teaduslikku kõrgpädevust. Kui olemasolevatest sihtotstarbelistest seirevõrgustikest pole võimalik saada sõltumatut teaduslikku arvamust, võib keskus luua ajutisi teaduskomisjone.

3. Keskus võib edendada ja algatada oma missiooni teostamiseks vajalikke teadusuuringuid ning oma tegevuste teostatavuse, arendamise ja ettevalmistamise kohta rakendusteaduslikke uuringuid. Keskus väldib liikmesriikide või ühenduse uurimisprogrammide kordamist.

4. Keskus konsulteerib komisjoniga rahvatervise alaste ja teadusuuringute planeerimise ja prioriteetide seadmise suhtes.

Artikkel 7

Teaduslike arvamuste esitamise kord

1. Keskus esitab teadusliku arvamuse:

a) komisjoni taotluse korral keskuse mis tahes tegevusvaldkonna küsimuses ning igal juhul, kui ühenduse õigus näeb ette keskusega konsulteerimist;

b) Euroopa Parlamendi või liikmesriigi taotluse korral tema missiooni valdkonda kuuluvates küsimustes

ja

c) omal algatusel keskuse missiooni valdkonda kuuluvates küsimustes.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlustega peab kaasas olema taustteave, milles selgitatakse käsitletavat teadusküsimust ning ühenduse huvi.

3. Keskus esitab teadusliku arvamuse vastastikuselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

4. Kui ühe ja sama küsimuse kohta on esitatud mitu taotlust või kui taotlus ei vasta lõikes 2 ettenähtud nõuetele või kui taotlus on ebaselge, siis võib keskus arvamuse andmisest keelduda või pärast konsulteerimist taotluse esitanud institutsiooni või liikmesriigi või liikmesriikidega teha ettepaneku arvamusetaotluse muutmiseks. Taotluse esitanud institutsioonile, liikmesriigile või liikmesriikidele tuleb keeldumist põhjendada.

5. Kui keskus on juba esitanud teadusliku arvamuse taotluse spetsiifilise teema kohta ning järeldab, et taasläbivaatamise õigustamiseks ei ole teaduslikku alust, antakse seda järeldust toetav teave taotluse esitanud liikmesriigile või liikmesriikidele.

6. Keskuse sise-eeskirjades määratakse kindlaks teadusliku arvamuse vormi, selgitavat taustteavet ja avaldamist puudutavad nõuded.

Artikkel 8

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tegevus

1. Keskus toetab ja abistab komisjoni varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tegevusega ja koos liikmesriikidega koordineeritud viisil reageerimisvõime tagamisega.

2. Keskus analüüsib varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu saadud teadete sisu. Keskus annab teavet, teadmisi, nõu ja teeb riskihindamist. Samuti astub keskus samme varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi tõhusa seostatuse tagamiseks teiste ühenduse häiresüsteemidega (nt loomade tervise, toidu, sööda ja tsiviilkaitse).

Artikkel 9

Teaduslik ja tehniline abi ning koolitus

1. Keskus annab liikmesriikidele, komisjonile ja teistele ühenduse ametitele teaduslikku ja tehnilist ekspertiisi valmisolekuplaanide arendamisel, korrapärasel läbivaatusel ja ajakohastamisel, samuti sekkumisstrateegiate väljatöötamisel tema missiooni valdkondades.

2. Komisjon, liikmesriigid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid (eriti Maailma Terviseorganisatsioon) võivad taotleda keskuselt teaduslikku või tehnilist abi tema missiooni mistahes valdkonnas. Keskuse antav teaduslik ja tehniline abi peab tuginema tõenduspõhisel teadusel ja tehnoloogial. Selline abi võib hõlmata komisjoni ja liikmesriikide abistamist hea praktika ja inimese terviseohtudele reageerimiseks võetavate kaitsemeetmete alaste tehniliste juhendite väljatöötamisel, võimaldades ekspertabi ning mobiliseerides ja koordineerides uurimisrühmi. Keskus reageerib oma finantssuutlikkuse ja mandaadi raames.

3. Keskusele esitatavate teadusliku või tehnilise abi taotlustega peab kaasnema kehtestatud tähtaeg, mis tuleb keskusega kokku leppida.

4. Sellise abitaotluse korral komisjonilt, liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt, kui keskuse finantssuutlikkus ei ole küllaldane taotlusega tegelemiseks, annab keskus taotlusele hinnangu ning uurib võimalusi otseseks või teiste ühenduse mehhanismide kaudu reageerimiseks.

5. Keskus informeerib liikmesriikide ametiasutusi ja komisjoni viivitamatult otsusega nr 2119/98/EÜ sätestatud ühenduse võrgustiku raames mistahes sellisest taotlusest ja oma kavatsustest.

6. Keskus toetab ja koordineerib vastavalt vajadusele koolitusprogramme abistamaks liikmesriike ja komisjone piisava arvu väljaõppinud spetsialistide tagamisel, eriti epidemioloogilisel seire ja väliuuringute osas, ning suutmaks defineerida tervisekaitsemeetmeid haiguspuhangute ohjeldamiseks.

Artikkel 10

Pürgivate terviseohtude väljaselgitamine

1. Keskus kehtestab koostöös liikmesriikidega oma missiooni valdkondades korra teabe ja andmete süstemaatiliseks otsimiseks, kogumiseks, võrdlemiseks ja analüüsiks, et selgitada välja pürgivad terviseohud, millel võivad olla tagajärjed nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning mis võivad mõjutada ühendust.

2. Keskus edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase hinnangu olemasolevate ja pürgivate terviseohtude kohta ühenduses.

3. Keskus informeerib ka niipea kui võimalik komisjoni ja liikmesriike leidudest, mis nõuavad nende kohest tähelepanu.

Artikkel 11

Andmete kogumine ja analüüs

1. Keskus koordineerib andmete kogumist, valideerimist, analüüsi ja levitamist ühenduse tasandil, sealhulgas vaktsineerimise strateegiate osas. Selle andmete kogumise statistikaosa arendatakse välja koostöös liikmesriikidega, kasutades selleks vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi, et edendada sünergiat ja vältida kordamist.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel teeb keskus järgmist:

- töötab koos liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga välja asjakohase korra konsultatsiooni ning andmete edastamise ja neile juurdepääsemise hõlbustamiseks,

- annab ennetus- ja tõrjemeetmetele ühenduse tasandil teaduslik-tehnilist hinnangut

ja

- töötab tihedas koostöös ühenduse, kolmandate riikide, Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide pädevate asutustega, kes on tegevad andmete kogumise valdkonnas.

3. Keskus teeb lõigetes 1 ja 2 viidatud kogutud asjakohase teabe liikmesriikidele kättesaadavaks objektiivsel, usaldusväärsel ja kergesti juurdepääsetaval viisil.

Artikkel 12

Teabevahetus keskuse tegevuste kohta

1. Keskus annab teavet omaenese algatusel oma missiooni valdkondades, olles eelnevalt teavitanud liikmesriike ja komisjoni. Keskus tagab üldsusele ja huvitatud isikutele kiire, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe keskuse töötulemuste kohta. Nende eesmärkide saavutamiseks teeb keskus teabe kättesaadavaks üldsusele, sealhulgas sihtotstarbelise veebilehe kaudu. Samuti avaldab keskus oma vastavalt artiklile 6 esitatud arvamused.

2. Keskus teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoniga, et soodustada vajalikku järjekindlust terviseohtude riskikommunikatsiooni protsessis.

3. Keskus teeb kohasel viisil koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja muude huvitatud pooltega avalike teabekampaaniate puhul.

3. PEATÜKK

ORGANISATSIOON

Artikkel 13

Keskuse koosseis

Keskuse koosseisu kuulub:

a) haldusnõukogu;

b) direktor ja tema personal;

c) nõuandev kogu.

Artikkel 14

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogu koosseisu kuulub üks iga liikmesriigi poolt määratud liige, kaks Euroopa Parlamendi määratud liiget ja kolm komisjoni esindavat ja tema määratud liiget.

2. Haldusnõukogu liikmed määratakse viisil, mis tagaks pädevuse kõrgeimad standardid ning asjakohase pädevuse laiaulatuslikkuse.

Asetäitjad, kes asendavad liiget tema puudumise korral, määratakse sama korra alusel.

Liikmete ametiaeg on neli aastat ning seda võib pikendada.

3. Haldusnõukogu võtab vastu keskuse sise-eeskirjad direktori ettepaneku põhjal. Kõnealused eeskirjad avalikustatakse.

Haldusnõukogu valib ühe oma liikmetest haldusnõukogu esimeheks kaheks aastaks ja teda saab tagasi valida.

Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Haldusnõukogu võtab vastu oma kodukorra.

5. Haldusnõukogu:

a) rakendab direktori suhtes distsiplinaarvõimu ning määrab või vabastab ta vastavalt artiklile 17;

b) tagab, et keskus teostab oma missiooni ja täidab talle käesoleva määrusega sätestatud tingimustes määratud ülesandeid, sealhulgas iga viie aasta tagant läbiviidavate korraliste sõltumatute ja väliste hindamiste põhjal;

c) koostab artiklis 5 viidatud pädevate asutuste nimestiku ja avalikustab selle;

d) võtab vastu igal aastal enne 31. jaanuari keskuse tööprogrammi eelolevaks aastaks. Haldusnõukogu võtab vastu ka mitmeaastase programmi, mida saab muuta. Haldusnõukogu tagab kõnealuste programmide vastavuse ühenduse õigusaktide ja poliitika prioriteetidele tema missiooni valdkonnas. Haldusnõukogu võtab igal aastal enne 30. märtsi vastu üldaruande keskuse eelmise aasta tegevuse kohta;

e) võtab vastu pärast komisjoniga konsulteerimist keskusele kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, [6] välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik keskuse tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek;

f) otsustab oma liikmete üksmeele alusel keskuse keeli reguleerivad eeskirjad, sealhulgas võimaluse eristada keskuse sisemist töökeelt välise suhtlemise keelest, võttes arvesse vajadust tagada juurdepääs ja keskuse töös osalemine mõlemal juhul kõigile huvitatud osapooltele.

6. Direktor osaleb haldusnõukogu koosolekutel hääleõiguseta ning tagab sekretariaadi.

Artikkel 15

Hääletamine

1. Haldusnõukogu teeb oma otsused kõigi liikmete lihtsa häälteenamusega. Haldusnõukogu töökorra, keskuse töösisekorraeeskirjade, eelarve, iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks ning direktori määramiseks ja vabastamiseks on vajalik liikmete kahekolmandikuline häälteenamus.

2. Igal liikmel on üks hääl. Keskuse direktor ei hääleta.

3. Liikme puudumise korral võib tema asetäitja kasutada tema hääleõigust.

4. Töökorraga nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 16

Direktor

1. Keskust juhib direktor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu vastavaid pädevusi.

2. Direktor on keskuse juriidiline esindaja ning tema ülesandeks on:

a) keskuse igapäevane juhtimine;

b) tööprogrammide eelnõude koostamine;

c) diskussioonide ettevalmistamine haldusnõukogus;

d) haldusnõukogu poolt vastuvõetud tööprogrammide ja otsuste rakendamine;

e) asjakohase teadusliku, tehnilise ja haldusabi osutamine nõuandvale kogule;

f) tagamine, et keskus täidab oma ülesandeid kasutajate vajadustele vastavalt, eelkõige seoses tegevuste ja arvamuste teadusliku kõrgpädevuse ja sõltumatusega ning pakutavate teenuste asjakohasuse ja selleks kuluva ajaga;

g) keskuse tulude ja kulude eelarvestuse ning eelarve täitmise ettevalmistamine;

h) kõik personaliküsimused ning eriti artikli 29 lõikes 2 sätestatud volituste teostamine.

3. Direktor esitab igal aastal haldusnõukogule heakskiitmiseks:

a) keskuse eelmise aasta tegevuse üldaruande eelnõu;

b) tööprogrammide eelnõud;

c) eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande eelnõu;

d) eeloleva aasta eelarve eelnõu.

4. Pärast vastuvõtmist haldusnõukogus edastab direktor aastaaruande keskuse tegevuse kohta hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Keskus edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis käsitleb hindamise tulemusi.

5. Direktor annab haldusnõukogule aru keskuse tegevuste kohta.

Artikkel 17

Direktori määramine

1. Haldusnõukogu nimetab direktori komisjoni ettepanekul koostatud kandidaatide nimekirja alusel viieks aastaks ning seda perioodi võib üks kord pikendada veel kuni viieks aastaks; pärast Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avalikku konkurssi.

2. Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu seatud kandidaat viivitamata Euroopa Parlamendi ette esinema ning kõnealuse institutsiooni liikmete küsimustele vastama.

Artikkel 18

Nõuandev kogu

1. Nõuandev kogu moodustatakse liikmesriikide keskusega sarnaseid ülesandeid täitvate tehniliselt pädevate asutuste liikmetest, kusjuures iga liikmesriik määrab ühe teadusliku pädevuse poolest tunnustatud esindaja ning komisjon nimetab kolm hääleõiguseta liiget, kes esindavad Euroopa tasandil huvitatud osapooli nagu valitsusvälised organisatsioonid, mis esindavad patsiente, kutseühendusi või akadeemilisi ringkondi. Esindajad võib asendada samal ajal ametisse nimetatud asetäitjatega.

2. Nõuandva kogu liikmed ei või olla haldusnõukogu liikmed.

3. Nõuandev kogu toetab direktorit, tagades keskuse tegevuste ja arvamuste teadusliku kvaliteedi ja sõltumatuse.

4. Nõuandev kogu loob mehhanismi terviseohtudega seotud teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. Nõuandev kogu tagab tiheda koostöö keskuse ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel eelkõige järgmistes küsimustes:

a) keskuse teadusuuringute sidusus liikmesriikide omadega;

b) keskuse ja siseriikliku asutuse koostöö asjaolud;

c) Euroopa võrgustike edendamine, käivitamine ja järelevalve keskuse missiooni valdkondades;

d) olukord, kus keskus või liikmesriik on kindlaks teinud pürgiva ohu rahvatervisele;

e) teaduskomisjonide loomine keskuse poolt;

f) tööprogrammis käsitletavad teaduslikud ja rahvatervise alased prioriteedid.

5. Nõuandvat kogu juhatab direktor või tema puudumise korral asendaja keskusest. Nõuandev kogu tuleb kokku korrapäraselt direktori kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning vähemalt neli korda aastas. Nõuandva kogu töökord määratakse kindlaks keskuse sise-eeskirjades ning avalikustatakse.

6. Komisjoni osakondade esindajad võivad osaleda nõuandva kogu töös.

7. Keskus annab nõuandvale kogule vajalikku tehnilist ja logistilist abi ning tagab selle koosolekuteks sekretariaadi.

8. Direktor võib kutsuda esindajaid kutseühendustest või teadusasutustest või keskuse tööga seotud valdkondades tunnustatud pädevusega valitsusevälistest organisatsioonidest tegema koostööd spetsiifiliste ülesannete korral ja osalema nõuandva kogu asjakohastes tegevustes.

4. PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS JA KONFIDENTSIAALSUS

Artikkel 19

Huvide deklareerimine

1. Haldusnõukogu liikmed, nõuandva kogu liikmed, teaduskomisjonid ja direktor kohustuvad tegutsema üldistes huvides.

2. Haldusnõukogu liikmed, direktor, nõuandva kogu liikmed, samuti teaduskomisjonides osalevad väliseksperdid teevad kohustumise deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, mis näitab kas igasuguste huvide puudumist, mida võiks pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või mistahes otseseid või kaudseid huvisid, mida võiks pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal kirjalikult.

3. Direktor, nõuandev kogu, samuti teaduskomisjonides osalevad väliseksperdid deklareerivad igal koosolekul kõik huvid, mida võiks seoses päevakorrapunktidega pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nendel juhtudel peavad kõnealused isikud asjakohastest aruteludest ja otsuste tegemisest taanduma.

Artikkel 20

Läbipaistvus ja teabe kaitse

1. Keskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. [7]

2. Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastuvõetud keskuse otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus.

4. Isikuandmeid ei töödelda ega tehta teatavaks, välja arvatud juhtudel, kui see on rangelt vajalik keskuse missiooni täitmiseks. Nendel juhtudel kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 18. detsembrist 2000. aastast nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. [8]

Artikkel 21

Konfidentsiaalsus

1. Piiramata artiklit 20 ei tohi keskus avaldada kolmandatele isikutele talle esitatud konfidentsiaalset teavet, mille käsitlemist konfidentsiaalsena põhjendatult nõutakse, välja arvatud teave, mis tuleb teatavatel asjaoludel avalikustada, et kaitsta rahva tervist. Kui konfidentsiaalse teabe on esitatud liikmesriik, ei või nimetatud teavet avaldada ilma kõnealuse liikmesriigi eelneva nõusolekuta, ilma et see piiraks otsuse 2119/98/EÜ kohaldamist.

2. Haldusnõukogu liikmed, direktor, samuti teaduskomisjonides osalevad väliseksperdid, nõuandva kogu liikmed ja keskuse personal alluvad isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist konfidentsiaalsusnõuetele vastavalt asutamislepingu artiklile 287.

3. Keskuse esitatud teaduslike arvamuste kokkuvõtted, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei ole mingil juhul konfidentsiaalsed.

4. Keskus sätestab oma sise-eeskirjades lõigetes 1 ja 2 nimetatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamise praktilise korra.

5. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 22

Eelarve koostamine

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon, mida kajastatakse keskuse eelarves.

2. Keskuse eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Keskuse tulud koosnevad järgmistest vahenditest, ent ei piirdu üksnes nendega:

a) ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

b) osutatud teenuste eest saadud tasu;

c) kõik artiklis 5 nimetatud pädevate asutuste rahalised toetused;

d) kõik liikmesriikide vabatahtlikud rahalised toetused.

4. Keskuse kulud hõlmavad muu hulgas personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis tulenevad institutsioonidega või kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest.

5. Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule, edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid", koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga.

7. Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad keskuse subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu keskuse ametikohtade loetelu.

9. Haldusnõukogu võtab vastu keskuse eelarve. Eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10. Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 23

Keskuse eelarve täitmine

1. Direktor vastutab eelarve täitmise eest.

2. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab keskuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas üldise finantsmääruse artikliga 128.

3. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja keskuse esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused keskuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel keskuse lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab arvamuse keskuse lõpliku raamatupidamise kohta.

6. Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7. Lõpparuanded avaldatakse.

8. Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Direktor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse majandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 24

Finantsmääruse kohaldamine

Finantsmääruse artiklit 185 kohaldatakse keskuse eelarve, selle auditeerimise ja raamatupidamiseeskirjade täitmiseks.

Artikkel 25

Pettustevastane võitlus

1. Pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse keskuse suhtes piiranguteta Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 [9] sätteid.

2. Keskus ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta [10] ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse keskuse kõikide teenistujate suhtes.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral keskuselt raha saajaid ning selle jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

6. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 26

Õigusvõime ja privileegid

1. Keskus on juriidiline isik. Tal on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigusaktidega juriidilistele isikutele antav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib keskus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning algatada kohtumenetlusi.

2. Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 27

Vastutus

1. Keskuse lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab keskus kõik kahjud, mida keskus või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele. Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

3. Teenistujate individuaalset vastutust keskuse ees reguleerivad keskuse personali suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 28

Seaduslikkuse kontroll

1. Liikmesriigid, haldusnõukogu liikmed ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad kolmandad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga keskuse otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks.

2. Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjaomane isik sai esmakordselt teada kõnealusest toimingust.

3. Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

4. Komisjoni poolt halduskaebuse otsese või kaudse tagasilükkamise, millele on osutatud lõikes 3, tühistamiseks võib esitada hagi Euroopa Kohtule vastavalt asutamislepingu artiklile 230.

Artikkel 29

Töötajad

1. Keskuse personali kohta kehtivad eeskirjad ja määrused, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes.

2. Keskusel on oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitused.

3. Keskusesse teatud kindlaks ajaperioodiks teatud kindlate ülesannete täitmiseks rahvatervise ekspertide, sealhulgas epidemioloogide saatmist ja lähetamist soodustatakse olemasolevate määruste raames.

Artikkel 30

Kolmandate riikide osalemine

1. Keskus on avatud osalemiseks riikidele, kes on sõlminud kokkulepped ühendusega, mille alusel nad kohustuvad vastu võtma ning kohaldama ühenduse õigusaktidega samaväärse mõjuga õigusakte käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas.

2. Kõnealuste kokkulepete asjaomaste sätete alusel tuleb sisse seada kord, millega täpsustatakse eelkõige nende riikide keskuse töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad keskuse võrgustikus osalemist, lülitamist nende pädevate organisatsioonide nimekirja, kellele keskus usaldab teatavate ülesannete täitmise ning rahalisi osamakseid ja töötajaid.

7. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Läbivaatamissäte

1. 20. maiks 2007 korraldab keskus oma saavutuste sõltumatu välise hindamise haldusnõukogu poolt komisjoni nõusolekul antud volituste alusel. Hindamisel käsitletakse:

a) võimalikku vajadust laiendada keskuse missiooni ühenduse tasandil teistele asjakohastele tegevustele rahvatervise valdkonnas, eriti terviseseirele;

ja

b) edasiste selliste hindamiste ajastamist.

Kõnealune hindamine võtab arvesse keskuse ülesandeid, töökorraldust ja mõju inimeste haiguste ennetamisele ja tõrjele ning hõlmab koostoimete analüüsi ja sellise laiendamise finantsmõjusid. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohad nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.

2. Haldusnõukogu tutvub hindamise tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile keskuse ja tema töökorralduse ning missiooni tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruande ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avalikustab need. Pärast hindamisaruandele ja soovitustele hinnangu andmist võib komisjon esitada käesolevale määrusele parandusettepanekuid, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 32

Keskuse tegevuse alustamine

Keskus peab alustama tegevust 20. maiks 2005.

Artikkel 33

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 57.

[2] Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] Määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

[5] EÜT L 21, 26.1.2000, lk 32.

[6] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[7] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[8] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[9] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[10] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

--------------------------------------------------

Top