Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004D0791

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks

OJ L 138, 30.4.2004, p. 31–39 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Estonian: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Latvian: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Lithuanian: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Hungarian Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Maltese: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Polish: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Slovak: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38
Special edition in Slovene: Chapter 16 Volume 002 P. 30 - 38

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2006

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/791(1)/oj

32004D0791



Euroopa Liidu Teataja L 138 , 30/04/2004 Lk 0031 - 0039


Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ,

21. aprill 2004,

millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4 ja artikli 150 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluskorra kohaselt, [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatakse, et ühendus aitab kaasa kvaliteethariduse arendamisele liikmesriikide tegevuse toetamise ja täiendamisega, et juurutada liikmesriikide tegevust toetav ja täiendav kutsehariduspoliitika ning aidata kaasa koostööle kolmandate riikidega.

(2) Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri lõppjäreldustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks põhilisi Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid on see, kuidas kodanikke Euroopa mudelile ja Euroopa institutsioonidele lähemale tuua.

(3) Üksikasjalikus tööprogrammis haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkidele järgnevate meetmete kohta Euroopas, [3] mille nõukogu võttis vastu 14. juunil 2002. aastal, sätestatakse ühenduse tasandil toetust vajav tegevuskava.

(4) Inimõiguste ülddeklaratsiooni 50. aastapäevale pühendatud Euroopa Liidu deklaratsioonis deklareeritakse 10. detsembril 1998 Viinis, et liit peaks kooskõlas muude asjaomaste organisatsioonidega edasi arendama koostööd inimõiguste vallas, nt haridus- ja koolitustegevusi, ning tagama 15 Euroopa ülikooli organiseeritud inimõiguste ja demokratiseerimise alase Euroopa magistriprogrammi jätkumise.

(5) 4. juunil 1999 Kölnis kokkutulnud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldustes deklareeriti, et inimõiguste ja demokratiseerimise alase Euroopa magistriprogrammi järjepidevuse ja jätkumise kindlustamiseks "tuleks pöörata enam tähelepanu eelarve stabiilsuse küsimusele".

(6) Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta ja eelnenud eelarveaastate üldeelarve rubriigid A-3010, A-3011, A-3012, A-3013, A-3014, A-3017, A-3022, A-3027, A-3044, B3-1000 ja B3-304 on tõestanud oma tõhusust hariduse ja koolituse vallas.

(7) Euroopa Kolledž, mis pakub kraadiõpet õiguse, majanduse, poliitika, sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste valdkonnas Euroopa mõõtmes, Euroopa Ülikool-Instituut, mis kõrghariduse ja teadustegevuse abil aitab kaasa Euroopa kultuuri- ja teaduspärandi arengule, Euroopa Avaliku Halduse Instituut, mis pakub riikide ja Euroopa avalikele teenistujatele koolitust Euroopa integratsiooni valdkonnas, Euroopa Õigusakadeemia (Europäische Rechtsakademie) Trieris, mis pakub ülikooli tasandi koolitust Euroopa õiguse spetsialistidele ja kasutajatele, Euroopa Ülikoolidevaheline Inimõiguste ja Demokraatia Keskus, mis pakub Euroopa magistrikraadi ning kõrgtaseme internatuuri jm inimõigusi ja demokraatiat edendavaid haridus-, koolitus- ja uuringuteenuseid, Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, mis töötab erivajadustega õpilaste hariduse kvaliteedi parandamiseks ja Euroopa koostööle kaasa aitamiseks selles vallas, ning Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus, mis pakub õpet, koolitust ja uuringuid europaniseerumise, globaliseerumise, föderalismi, regionalismi ja kaasaegsete sotsiaalsete struktuuride ümberkujunemise valdkonnas, on Euroopa üldhuve taotlevad asutused.

(8) On suurenenud vajadus siseriiklike kohtunike koolitamiseks ühenduse õiguse kohaldamise alal ning sellise koolituse ühenduse toetuse järele, eelkõige pärast seda, kui võeti vastu nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 ühinemislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta, [4] mis suurendab siseriiklike kohtute õigust kohaldada neid ühinemislepingu sätteid.

(9) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [5] (edaspidi "finantsmäärus"), nõutakse nende olemasolevate toetusmeetmete hõlmamiseks põhiõigusakti sätestamist.

(10) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustusid finantsmääruse vastuvõtmise ajal saavutama eesmärgi tagada selle põhiõigusakti jõustumine alates 2004. eelarveaastast; komisjon kohustus võtma arvesse rakendamise käigus eelarvesse tehtud märkusi.

(11) On vajalik tagada asutustele, millele ühendus on eelnevatel aastatel eraldanud toetusvahendeid, piisav stabiilsus ning finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud toetuse jätkuvus.

(12) Tuleks sätestada programmi geograafiline laiendamine ühinevatele liikmesriikidele ja mõnede meetmete puhul võibolla EFTA/EMP riikidele ja kandidaatriikidele.

(13) Mis tahes ühenduseväline rahastamine riiklikest vahenditest peaks vastama Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(14) Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [6] punkti 33 tähenduses.

(15) Käesoleva otsuse alusel võimaldatud mis tahes toetus peaks olema ranges vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk ja tegevused

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm hariduse ja koolituse valdkonnas (edaspidi "programm"), et toetada selliseid asutusi ja nende tegevusi, mis taotlevad Euroopa ehitamise alaste teadmiste laiendamist ja süvendamist, või aidata kaasa ühiste poliitiliste eesmärkide saavutamisele hariduse ja koolituse vallas nii ühenduses kui väljaspool seda.

2. Programmi eesmärk on toetada asutuste tegevusi hariduse ja koolituse vallas.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a) Euroopa või maailma tasandil tegutseva ja Euroopa üldisi huve hariduse ja koolituse vallas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva asutuse kehtiv tööprogramm;

b) erimeede Euroopa Liidu tegevuse edendamiseks selles vallas, teabe andmine Euroopa integratsiooni ja eesmärkide kohta, mida liit taotleb rahvusvahelistes suhetes, või ühenduse meetme toetamine ja vahendamine siseriiklikul tasandil.

Eelkõige peavad need tegevused aitama kaasa või olema võimelised kaasa aitama ühenduse koostööpoliitika ja -meetmete arendamisele ja rakendamisele hariduse ja koolituse vallas.

3. Programm algab 1. jaanuaril 2004 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

Artikkel 2

Programmis osalejad

Tegevustoetuse kõlblik asutus peab vastama lisa nõuetele ning järgmistele tingimustele:

a) ta peab olema sõltumatu ja mittetulunduslik juriidiline isik, kes põhiliselt tegutseb hariduse ja koolituse vallas ja kelle eesmärk on tegutseda avalikes huvides;

b) ta peab olema seaduslikult asutatud rohkem kui kaks aastat tagasi ja ta peab olema esitanud registreeritud audiitori kinnitatud aastaaruande kahe eelmise aasta kohta;

c) tema tegevus peab olema kooskõlas ühenduse meetmete aluseks olevate põhimõtetega hariduse ja koolituse vallas ning võtma arvesse lisas sätestatud prioriteete.

Erandoludes võib komisjon teha erandi esimese lõigu punkti b nõudest, tingimusel et ei tehta järeleandmisi ühenduse finantshuvide kaitsel.

Artikkel 3

Kolmandate riikide osalemine

Programmi tegevustes osalemine võidakse avada asutustele, mis on asutatud:

a) ühinemislepingu 16. aprillil 2003. aastal sõlminud ühinevates riikides;

b) EFTA/EMP riikides Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

c) Rumeenias ja Bulgaarias, osalemistingimused kehtestatakse kooskõlas Euroopa lepingute, nende lisaprotokollide ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustega;

d) Türgis, osalemistingimused kehtestatakse kooskõlas ühenduse programmides Türgi Vabariigi osalemise üldpõhimõtteid käsitleva Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi 26. veebruaril 2002. aastal sõlmitud raamlepinguga. [7]

Artikkel 4

Toetusesaajate valik

Programm hõlmab kahte toetusesaajate rühma:

a) 1. rühm: tegevustoetused, mis määratakse otse lisa punktis 2 nimeliselt loetletud toetusesaajatele;

b) 2. rühm: toetused hariduse või koolituse vallas tegutsevatele Euroopa ühingutele, toetused Euroopa integratsiooni käsitlevatele kõrghariduse valdkonna tegevustele, sealhulgas Jean Monnet õppetoolid, toetused Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tulevikueesmärkidele kaasa aitavatele tegevustele ning toetused siseriiklike kohtunike koolituseks Euroopa õiguse alal ja õigusalase koostöö organisatsioonidele. Toetusesaajad valitakse projektikonkursside abil kooskõlas lisas sätestatud üldtingimustega.

Artikkel 5

Toetuse määramine

Toetused programmi erinevate meetmete alusel määratakse kooskõlas lisa vastava osa sätetega.

Artikkel 6

Finantssätted

1. Programmi rakendamise finantsraamistikuks artikli 1 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul määratakse 77 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 7

Rakendamine

Komisjon vastutab käesoleva programmi rakendamise eest kooskõlas lisa sätetega.

Artikkel 8

Jälgimine ja hindamine

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi eesmärkide saavutamise kohta.

See aruanne lähtub muu hulgas välishinnangust, mis peab olema kättesaadav hiljemalt 2006. aasta lõpuks ja andma hinnangu vähemalt programmi üldisele asjakohasusele ja ühtsusele, selle teostamise tõhususele (meetmete ettevalmistamine, valik, rakendamine) ja eri meetmete tõhususele üldiselt ja üksikult artiklis 1 ja lisas sätestatud eesmärkide saavutamise osas.

Lisaks sellele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande programmi rakendamise kohta.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad vastavalt asutamislepingule, kas programmi jätkatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 32, 5.2.2004, lk 52.

[2] Euroopa Parlamendi 6. novembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 72 E, 23.3.2004, lk 19), Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1.

[4] EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

[5] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[6] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Lepingut on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[7] EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

LISA

1. SISSEJUHATUS

Artiklis 1 sätestatud eesmärgid tuleb täita käesolevas lisas sätestatud meetmete abil.

Käesolev lisa sisaldab kaht põhilist meetmete liiki:

- esimene liik, meetmed 1 ja 2, on suunatud hariduse või koolituse vallas Euroopa tasandil tegutsevatele teatavatele asutustele või valitud ühingutele,

- teine liik, meede 3, on suunatud teatavate tegevuste või projektide toetuseks, mis keskenduvad Euroopa integratsioonile (meede 3 A), või mis toetavad Euroopa Liidu poliitikaid hariduse ja koolituse vallas väljaspool ühenduse programme neis valdkondades (meede 3B) või edendavad Euroopa õiguse alast koolitust, eriti siseriiklike kohtunike puhul (meede 3 C).

2. TOETATAVATE TEGEVUSTE RAKENDAMINE

Käesoleva programmi alusel ühenduse toetuse kõlblike asutuste tegevused jagunevad järgmiste valdkondade vahel:

Meede 1: Toetus hariduse ja koolituse vallas tegutsevatele kindlaksmääratud asutustele

Käesoleva programmimeetme alusel võib toetusi määrata järgmistes valdkondades tegutsevate järgmiste üldisi Euroopa huve taotlevate järgmiste asutuste teatavate tegevus- ja halduskulude toetuseks:

- Euroopa Kolledž (Brügge ja Natolini ülikoolilinnakud) Euroopa mõõtme õiguse, majanduse, poliitiliste ja sotsiaal- ning humanitaarteaduste alane kraadiõpe,

- Euroopa Ülikool-Instituut Firenzes, kõrghariduse ja teadustegevuse abil aitab kaasa Euroopa kultuuri- ja teaduspärandi arengule,

- Euroopa Avaliku Halduse Instituut Maastrichtis, riikide ja Euroopa avalikele teenistujate koolitamine oma kohustuste täitmiseks Euroopa integratsiooni vallas,

- Euroopa Õigusakadeemia (Europäische Rechtsakademie) Trieris, ülikooli tasandil jätkukoolitus Euroopa õiguse spetsialistidele ja kasutajatele,

- Euroopa Ülikoolidevaheline Inimõiguste ja Demokraatia Keskus, inimõiguste ja demokraatia alase Euroopa magistriõppe, kõrgtaseme internatuuri jm inimõigusi ja demokraatiat edendav haridus-, koolitus- ja teadustegevus,

- Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, erivajadustega õpilaste hariduse kvaliteedi parandamine ning ulatusliku ja pikaajalise Euroopa koostöö juurutamine selles vallas,

- Euroopa Koolituse Rahvusvaheline Keskus, uuringud, haridus-, koolitus- ja teadustegevus Euroopa ja maailma unifitseerimise, föderalismi, regionalismi ja kaasaegsete sotsiaalsete struktuuride ümberkujunemise valdkonnas ülemaailmse föderalisti vaatevinklist.

Komisjon võib eespool loetletud asutustele toetusi määrata asjakohase tööplaani ja eelarve saamisel. Toetusi võib määrata igal aastal või komisjoniga sõlmitud partnerluse raamleppe raames pikemaks perioodiks.

Käesoleva meetme alusel määratud toetustele ei kohandata finantsmääruse artikli 113 lõikes 2 sätestatud järkjärgulise vähendamise printsiipi.

Käesoleva meetme alusel toetatavate asutuste tegevus võib toimuda Euroopa Liidus või väljaspool seda.

Meetme 1 alusel eraldatavad toetused ei või moodustada üle 65 % ega alla 58 % käesoleva programmi käsutuses olevast üldeelarvest.

Meede 2: Toetus hariduse või koolituse vallas tegutsevatele Euroopa asutustele

Käesoleva programmimeetme alusel võib toetusi määrata teatavate tegevus- ja halduskulude toetuseks hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevatele Euroopa ühingutele, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:

- nad on komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 [1] sätestatud finantsmääruse rakenduseeskirjade artiklis 162 määratletud üldisi Euroopa huve taotlevad asutused,

- nad tegutsevad Euroopa tasandi hariduse ja koolituse vallas ning taotlevad selgeid ja hoolikalt määratletud ning põhikirjas sätestatud eesmärke,

- neil on liikmeid vähemalt Euroopa Liidu kaheteistkümnes liikmesriigis,

- nad koosnevad siseriiklikest, piirkondlikest või kohalikest ühingutest,

- nad asuvad ja omavad juriidilist staatust ühes Euroopa Liidu liikmesriigis,

- nad teostavad suurema osa oma tegevustest Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvates riikides ja/või kandidaatriikides.

Käesoleva meetme alusel määratakse toetused ühele või mitmele avalikustatud projektikonkursile esitatud ettepanekute valimise alusel. Ühenduse toetus hõlmab maksimaalselt 75 % ühingu kinnitatud tööplaanis esitatud toetuskõlblikest kuludest. Toetusi võib määrata igal aastal või komisjoniga sõlmitud partnerluse raamleppe raames pikemaks perioodiks.

Käesoleva meetme alusel määratud toetustele ei kohandata finantsmääruse artikli 113 lõikes 2 sätestatud järkjärgulise vähendamise printsiipi.

Meetme 2 raames eraldatavad toetused ei või moodustada üle 4 % käesoleva programmi üldeelarvest.

Meede 3a: Toetus Euroopa integratsiooni käsitlevatele tegevustele kõrghariduse vallas, sealhulgas Jean Monnet "õppetoolid"

Käesolev meede on seotud Euroopa Liidu tegevust kõrghariduse vallas edendavate meetmetega, kõrgharidusringkondades teadlikkuse tõstmisega Euroopa integratsiooni ja eesmärkide alal, mida liit taotleb rahvusvahelistes suhetes, või ühenduse meetme toetamise ja vahendamisega siseriiklikul tasandil.

Käesoleva meetme alusel toetatava tegevus võib toimuda Euroopa Liidus või sellest väljapoole jäävates riikides.

Kooskõlas otsuse artikliga 2 on see eelkõige seotud järgmisega:

- Euroopa integratsiooni alase õppe rakendamine ülikoolides,

- Euroopa integratsiooni alaseid eriteadmisi omavate õpetajate siseriiklike ühingute loomine ja toetamine,

- Euroopa integratsiooniprotsessi alaste mõtiskluste ja arutelude soodustamine,

- akadeemilise teadustegevuse soodustamine EL jaoks prioriteetsetel teemadel, nt Euroopa tulevik või inimeste ja kultuuride vaheline dialoog, sealhulgas noorte teadustöötajate uuringud.

Käesoleva meetme alusel määratakse toetused ühele või mitmele avalikustatud projektikonkursile esitatud ettepanekute valimise alusel. Ühenduse toetus hõlmab maksimaalselt 75 % käesoleva meetme alusel rahastamiseks valitud tegevuste toetuskõlblikest kuludest.

Meetme 3 A raames eraldatavad toetused ei või moodustada üle 24 % ega alla 20 % käesoleva programmi üldeelarvest.

Meede 3B: Toetus tegevustele, mis aitavad kaasa Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide tulevikueesmärkide saavutamisele

Meede 3B on seotud Euroopa Ülemkogu poolt aastaks 2010 Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidele kokku lepitud järgmise kolme eesmärgi järelmeetmetena rakendatavate toetus-, rakendus-, teadlikkuse tõstmise alaste ja edendamistegevustega: [2]

- haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe parandamine Euroopa Liidus,

- haridus- ja koolitussüsteemidele juurdepääsu soodustamine kõikidele,

- haridus- ja koolitussüsteemide avamine maailmale laiemalt

ja nendega seotud 13 alameesmärgiga. Need tegevused võivad hõlmata tulevikku vaatavaid lähenemisi, mis hõlmavad ajavahemiku kuni aastani 2010 ja võivad hõlmata nii Euroopa-siseseid kui ka Euroopa asendit maailmas käsitlevaid aspekte.

Käesoleva meetme alusel toetatavad tegevusliigid hõlmavad avatud koordineerimismeetodi rakendamist hariduse ja koolituse vallas eelkõige vastastikuse eksperdihinnangu, heade tavade vahetamise, teabevahetuse ning tähiste ja orientiiride seadmise teel.

Nendeks tegevusteks on eelkõige:

- konkreetsete tulevikueesmärkide saavutamisega seotud uuringute, küsitluste ja teadustegevuse toetamine,

- eesmärkide saavutamise üksikasjalike tööprogrammide elluviimist toetavad ekspertide kohtumised, seminarid, konverentsid ja õppekülastused,

- haridus- ja koolitusringkondades teadlikkuse tõstmisele suunatud teavitamistegevuste ja trükiste ettevalmistamine ja teostamine, sealhulgas need, mis on suunatud Euroopa Liidu sellealase tegevuse populariseerimisele ning Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, üldise juurdepääsetavuse ja laiemale maailmale avatuse parandamisele,

- mitmesugused ühenduse meetmeid toetavad tegevused hariduse ja koolituse vallas siseriiklikul või Euroopa tasandil tegutsevate kodanikuühiskonna aktivistide kaasamiseks.

Käesoleva meetme rakendamiseks määratakse toetused ühele või mitmele avalikustatud projektikonkursile esitatud ettepanekute hulgast valimise teel.

Toetusi võib määrata asutustele, mis asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas riigis ja/või kandidaatriigis. Kolmanda eesmärgiga (haridus- ja koolitussüsteemide avamine maailmale laiemalt) seotud tegevuste puhul võib toetusi erandkorras määrata siin nimetamata kolmandates riikides asuvatele asutustele.

Ühenduse toetus hõlmab harilikult maksimaalselt 75 % valitud projektide toetuskõlblikest kuludest.

Meetme 3B raames eraldatavad toetused ei või moodustada üle 14 % ega alla 9 % käesoleva programmi üldeelarvest.

Meede 3C: Toetus siseriiklike kohtunike koolitusele Euroopa õiguse vallas

Käesoleva programmimeetme alusel võib toetusi määrata õigusalase koostöö organisatsioonide tegevustele ja muudele tegevustele, mis on kavandatud Euroopa õiguse alase koolituse edendamiseks ja on eelkõige suunatud siseriiklikele kohtunikele.

Käesoleva meetme alusel toetatav tegevus võib toimuda liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna riikides või kandidaatriikides.

Käesoleva meetme alusel määratakse toetused ühele või mitmele avalikustatud projektikonkursile esitatud ettepanekute valimise alusel. Ühenduse toetus katab harilikult maksimaalselt 75 % kinnitatud tööplaanis esitatud tegevuse toetuskõlblikest kuludest.

Meetme 3 C raames eraldatavad toetused ei või moodustada üle 4 % käesoleva programmi üldeelarvest.

3. LÄBIPAISTVUS

Programmi mis tahes osa alusel määratud toetuse saaja viitab silmahakkavas kohas, näiteks veebilehel või aastaaruandes, et on saanud toetust Euroopa Liidu eelarvest.

4. RAHASTAMISTAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

Projektikonkursile esitatud toetusttaotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

- asjakohasus programmi ja konkreetse meetme eesmärke silmas pidades,

- asjakohasus projektikonkursis määratletud muid prioriteete või kriteeriume silmas pidades,

- ettepaneku kvaliteet,

- ettepaneku tõenäoline mõju Euroopa tasandi haridusele ja/või koolitusele.

5. TOETUSKÕLBLIKUD KULUTUSED

Programmi mis tahes meetme alusel määratava toetussumma otsustamisel võib komisjon kasutada avalikustatud ühikkulude astmikul põhinevat kindla suurusega toetust.

2004. aastal määratavate toetuste puhul on lubatud, et kulude kõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2004, tingimusel et kulu ei eelne abirahataotluse esitamise kuupäevale ega toetuse saaja eelarveaasta alguskuupäevale.

2004. aastal võib nende toetusesaajate puhul, kelle eelarveaasta algab enne 1. märtsi, teha erandi kohustusele sõlmida toetusleping toetusesaaja eelarveaasta esimese nelja kuu jooksul, nagu on viidatud finantsmääruse artikli 112 lõikes 2. Sel juhul tuleks toetusleping sõlmida hiljemalt 30. juunil 2004.

6. PROGRAMMI HALDAMINE

Kulu-/tuluanalüüsi silmas pidades võib komisjon vastavalt finantsmääruse artiklile 55 otsustada usaldada programmi haldamise ülesanded tervikuna või osaliselt täitevametile. Samuti võib komisjon kasutada eksperte ja kanda muid tehnilise ja haldusabiga seotud kulutusi, mis ei ole seotud ametivõimude tegevusega, allhanke korras sõlmitud ühekordsete teenuste lepingute alusel. Samuti võib komisjon rahastada uuringuid ja korraldada ekspertide kohtumisi, mis võivad programmi rakendamisele kaasa aidata, ning teostada programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud teavitamis-, avaldamis- ja levitamistegevusi.

7. KONTROLLIMISED JA AUDITEERIMISED

7.1. Tegevusabi saaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetuse saaja tagab vajaduse korral partnerite või liikmete valduses olevate tõendavate dokumentide kättesaadavuse komisjonile.

7.2. Komisjon võib toetuse kasutamist auditeerida oma töötajate või tema valitud pädeva välisasutuse abil. Selliseid auditeerimisi võib teostada lepingu kehtivuse ajal ja viie aasta jooksul alates toetuse viimase osa väljamaksmisest. Auditeerimistulemuste alusel võib komisjon vajaduse korral võtta tagasinõudmise otsuse.

7.3. Komisjoni töötajatele ja komisjoni volitatud välistöötajatele tuleb võimaldada asjakohane juurdepääs eelkõige toetusesaaja kontoritele ja kogu teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teave, mis on vajalik selliste auditeerimiste teostamiseks.

7.4. Komisjoniga võrdsed õigused, eriti juurdepääsuõigus, kehtivad kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

7.5. Selleks et kaitsta ühenduse finantshuve pettuse ja muude eeskirjade eiramiste eest, võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 [3] kohaselt. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. [4]

[1] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[2] Üksikasjalik tööprogramm haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkidele järgnevate meetmete kohta Euroopas (EÜT C 142, 14.6.2002, lk 1).

[3] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[4] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

Top