32002Q1605

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1605/2002,

25. juuni 2002,

mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

SISUKORD

ESIMENE OSA ÜLDSÄTTED lk

I JAOTIS KOHALDAMISALA

II JAOTIS EELARVEPÕHIMÕTTED

1. peatükk Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

2. peatükk Aastasuse põhimõte

3. peatükk Tasakaalu põhimõte

4. peatükk Arvestusühiku põhimõte

5. peatükk Kõikehõlmavuse põhimõte

6. peatükk Sihtotstarbelisuse põhimõte

7. peatükk Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

8. peatükk Läbipaistvuse põhimõte

III JAOTIS EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. peatükk Eelarve koostamine

2. peatükk Eelarve struktuur ja esitamine

IV JAOTIS EELARVE TÄITMINE

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Täitmisviisid

3. peatükk Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu Ülesannete lahususe põhimõte

2. jagu Eelarvevahendite käsutaja

3. jagu Peaarvepidaja

4. jagu Avansikontode haldaja

4. peatükk Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu Üldeeskirjad

2. jagu Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

3. jagu Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

5. peatükk Tulutoimingud

1. jagu Omavahendite kasutatavaks tegemine

2. jagu Saadaolevate summade eelarvestus

3. jagu Saadaolevate summade kindlaksmääramine

4. jagu Sissenõudmise kinnitamine

5. jagu Sissenõudmine

6. peatükk Kulutoimingud

1. jagu Kulukohustuste võtmine

2. jagu Kulude tõendamine

3. jagu Kulude kinnitamine

4. jagu Kulude maksmine

5. jagu Kulutoimingute tähtajad

7. peatükk Andmetöötlussüsteemid

8. peatükk Siseaudiitor

V JAOTIS HANKED

1. peatükk Üldsätted

1. jagu Kohaldamisala ja lepingute sõlmimise põhimõtted

2. jagu Avalikustamine

3. jagu Hankemenetlused

4. jagu Tagatised ja järelevalve

2. peatükk Ühenduse institutsioonide oma huvides sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

VI JAOTIS TOETUSED

1. peatükk Kohaldamisala

2. peatükk Toetuste andmise põhimõtted

3. peatükk Toetuste andmise menetlus

4. peatükk Maksmine ja järelevalve

5. peatükk Rakendamine

VII JAOTIS RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1. peatükk Raamatupidamisaruandlus

2. peatükk Teave eelarve täitmise kohta

3. peatükk Raamatupidamisarvestus

1. jagu Üldsätted

2. jagu Üldine raamatupidamisarvestus

3. jagu Eelarve raamatupidamisarvestus

4. peatükk Vara inventarinimestikud

VIII JAOTIS VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

1. peatükk Välisaudit

2. peatükk Eelarve täitmise kinnitamine

TEINE OSA ERISÄTTED

I JAOTIS EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE ARENDUS- JA TAGATISFONDI TAGATISRAHASTU

II JAOTIS STRUKTUURIFONDID

III JAOTIS TEADUSUURINGUD

IV JAOTIS VÄLISTEGEVUS

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Meetmete rakendamine

3. peatükk Hanked

4. peatükk Toetuste andmine

5. peatükk Auditeerimine

V JAOTIS EUROOPA TALITUSED

VI JAOTIS HALDUSASSIGNEERINGUD

KOLMAS OSA ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS ÜLEMINEKUSÄTTED

II JAOTIS LÕPPSÄTTED

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 279,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 183,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[2]

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust,[3]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Pärast Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse[5] vastuvõtmist on olukord märgatavalt muutunud, eelkõige eelarve raamistikuks oleva finantsperspektiivi, institutsioonide ülesehituse muutumise ja mitme laienemise tõttu on seda finantsmäärust mitu korda oluliselt muudetud. Selleks et võtta arvesse eelkõige seadusandluse ja halduse lihtsustamise nõudeid ja ühenduse rahaliste vahendite haldamise rangemaks muutumist, tuleks 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Käesolev määrus peaks piirduma kõikide asutamislepinguga hõlmatud eelarveküsimusi käsitlevate üldpõhimõtete ja põhieeskirjade sätestamisega, samas kui rakendussätted peaksid sisalduma määruses, mis käsitleb käesoleva määruse rakenduseeskirju, et õigusnormide tähtsuse järjekord oleks selgem ja et finantsmäärus oleks arusaadavam. Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused vastu võtta rakenduseeskirjad.

(3) Eelarve koostamisel ja täitmisel tuleks järgida nelja eelarveõiguse aluspõhimõtet (ühtsus, kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus ja aastasus) ning eelarve õigsuse ja tasakaalu, arvestusühiku, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(4) Käesolev määrus peaks neid põhimõtteid kinnitama ja piirduma minimaalsete hädavajalike eranditega, sätestades eranditele ranged tingimused.

(5) Ühtsuse põhimõttega seoses tuleks käesolevas määruses sätestada, et see kehtib ka tegevuskulude kohta, mis on seotud Euroopa Liidu lepingu nende sätete rakendamisega, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning kriminaalasjades tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd, kui need kulutused tehakse eelarvest. Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte tähendab, et kõik ühenduse ja liidu kulud ja tulud kantakse eelarvesse, kui need laekuvad eelarvesse või tehakse eelarvest.

(6) Kõikehõlmavuse põhimõttega seoses tuleks kaotada ositimaksete tagasimaksmise ja vahendite taaskasutamise võimalus; mõnel juhul tuleks need võimalused asendada sihtotstarbeliste tuludega ja võimalusega võtta vabastatud assigneeringud uuesti kasutusele. Need muudatused ei mõjuta struktuurifondide suhtes kohaldatavaid erieeskirju.

(7) Sihtotstarbelisuse põhimõttega seoses on institutsioonidel vaja teataval määral halduspaindlikkust assigneeringute ümberpaigutamiseks. Käesolev määrus peaks võimaldama esitada otstarbe järgi liigitatud rahastamis- ja haldusvahendid ühe tervikuna. Assigneeringute ümberpaigutamise korda tuleks samuti ühtlustada kõikide institutsioonide vahel nii, et personali- ja tegevusassigneeringute ümberpaigutamise otsustab iga institutsioon ise. Tegevuskulusid käsitleva assigneeringute ümberpaigutamise osas võib komisjon teha ümberpaigutusi eelarve ühe ja sama jaotise peatükkide vahel kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis kajastuvad eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse. Eelarvepädevatel institutsioonidel tuleks lubada moodustada reserve üksnes kahel juhul: kui puudub põhiõigusakt või kui ei ole kindel, kas assigneeringud on piisavad.

(8) Aastasuse põhimõttega seoses tuleks ka edaspidi eristada liigendatud ja liigendamata assigneeringuid. Iga institutsioon peaks ise otsustama kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülekandmise. Täiendavad tähtajad peaksid piirduma üksnes hädavajalike juhtudega, nimelt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi maksetega.

(9) Tasakaalu põhimõte on põhiline eelarvereegel. Siinkohal tuleks rõhutada, et laenuvõtmine ei ole kooskõlas ühenduse omavahendite süsteemiga. Tasakaalu põhimõte ei takista siiski liidu üldeelarve raames tagatud laenutehingute sooritamist.

(10) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 277 esimese lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 181 esimese lõigu kohaselt tuleks kindlaks määrata arvestusühik, mida kasutatakse eelarve koostamisel, samuti eelarve täitmisel ja raamatupidamisarvestuses.

(11) Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte tuleks määratleda säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt ja nende põhimõtete täitmine tuleks kindlaks teha tulemusnäitajate abil, mis on kehtestatud iga meetme kohta ja mida saab mõõta tulemuste hindamist võimaldaval viisil. Institutsioonid peaksid teostama eel- ja järelhindamist kooskõlas komisjoni ettenähtud suunistega.

(12) Läbipaistvuse põhimõttega seoses tuleks parandada eelarve täitmist ja raamatupidamisarvestust käsitlevat teatamist. Samuti tuleks kehtestada range tähtaeg eelarve avaldamiseks, ilma et see takistaks komisjonil seda esialgselt levitada pärast seda, kui Euroopa Parlamendi president on kuulutanud eelarve lõplikult vastuvõetuks, ja enne seda, kui see avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Lisaks sellele tuleks säilitada negatiivreservi võimalus.

(13) Eelarve koostamise ja esitusviisi osas tuleks praegused sätted ühtlustada ja neid lihtsustada, kõrvaldades sisulise tähenduseta eristuse lisaeelarve ja paranduseelarve vahel.

(14) Komisjoni osa eelarvest peaks kajastama assigneeringuid ja vahendeid otstarbe järgi (s.o tegevuspõhine eelarvestamine), et suurendada läbipaistvust eelarve haldamisel lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkidest ning eeskätt tõhususest ja mõjususest.

(15) Institutsioonid peaksid saama olla koosseisuliste töökohtade haldamisel mõnevõrra paindlikud seoses eelarve raames lubatuga, eriti kui tänapäeval pannakse haldamisel rõhku tulemustele, mitte vahenditele. Seda paindlikkust piiravad ka edaspidi ühelt poolt teatava eelarveaasta eelarve assigneeringud ja teiselt poolt koosseisuliste kohtade üldarv; samuti ei kehti paindlikkus palgaastmete A1, A2 ja A3 kohta.

(16) Eelarve täitmisega seoses tuleks selgitada mitmesuguseid võimalikke viise, kuidas eelarvet täita: komisjon teeb seda kas tsentraliseeritult või koostöös liikmesriikidega või detsentraliseeritult koos välisabi saavate kolmandate riikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tsentraliseeritud haldamisega peaksid saama tegelda otse komisjoni talitused või ülesanded võib delegeerida kaudselt ühenduse õigusele või siseriiklikule õigusele alluvatele avalik-õiguslikele isikutele. Täitmisviisid peaksid tagama ühenduse vahendite kaitsmise korra järgimise, olenemata sellest, milline üksus vastutab täitmise eest osaliselt või täielikult, ja kindlustama selle, et lõppvastutus eelarve täitmise eest lasub asutamislepingu artikli 274 kohaselt komisjonil.

(17) Kuna komisjon vastutab eelarve täitmise eest, ei või ta delegeerida ühtki avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet, millega kaasneb kaalutlusõiguse kasutamine. Käesolev määrus peaks seda põhimõtet kordama ja täpsustama delegeeritavate ülesannete ulatuse. Samuti tuleks sätestada, et muud eraõiguslikud organid peale nende, kes osutavad avalikke teenuseid kindlaksmääratud tingimustel, ei tohiks tegelda eelarve täitmisega, vaid üksnes osutama tehnilisi eriteenuseid või haldusteenuseid või täitma ettevalmistus- või abiülesandeid.

(18) Läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmiseks peaks avalik-õiguslikel asutustel või avalikke teenuseid osutavatel asutustel, kellele on komisjoni nimel delegeeritud täitmisülesanded, olema läbipaistvad hankemenetlused, tõhus sisekontroll, raamatupidamisarvestuse süsteem, mis on nende oma tegevusest eraldi, ja nad peavad korraldama välisauditeid.

(19) Asutamislepingu artikli 279 punkti c kohaselt määratletakse käesolevas määruses eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidaja ja siseaudiitori volitused ja ülesanded.

Eelarvevahendite käsutajad tehakse täielikult vastutavaks kõikide tulu- ja kulutehingute eest, mis sooritatakse nende järelevalve all, ja nad peavad oma tegevusest aru andma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames. Seetõttu tuleks nende vastutust suurendada, kõrvaldades tsentraliseeritud eelkontrollimised ja eeskätt kaotades tava, et finantskontrolör kiidab tulu- ja kulutehingud eelnevalt heaks ja peaarvepidaja teeb kindlaks, kas makse on õige.

Peaarvepidaja vastutab ka edaspidi maksete nõuetekohase sooritamise, tulude kogumise ja saadaolevate summade sissenõudmise eest. Ta haldab sularaha, hoolitseb raamatupidamisarvestuse eest ja vastutab institutsiooni raamatupidamisaruannete koostamise eest.

Siseaudiitor täidab oma kohustusi kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega. Tema ülesanne on kindlaks teha, kas eelarvevahendite käsutajate sisseseatud haldus- ja järelevalvesüsteemid toimivad nõuetekohaselt.

Siseaudiitor ei osale finantstehingutes ja tema ülesanne ei ole kontrollida neid tehinguid enne eelarvevahendite käsutajate otsuseid; edaspidi lasub vastutus eelkontrollimise eest täielikult eelarvevahendite käsutajatel.

(20) Eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate vastutus ei erine muude ametnike ja töötajate omast ning nende suhtes võidakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste alusel rakendada kehtivaid distsiplinaarmeetmeid ja rahalisi sanktsioone. Arvestades peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ülesannete erilisust, tuleks alles jätta teatavad erisätted, milles määratakse kindlaks nende väära asjaajamise juhud; neil ei ole enam erihüvitisi ega erikindlustust. Lisaks tuleks selgitada eelarvevahendite käsutaja vastutust. Selleks et ametisse nimetav asutus saaks kasutada vajalikke asjatundjaid juhtumite puhul, mis ei hõlma pettust, moodustab iga institutsioon finantsrikkumiste uurimise toimkonna, kes teeb kindlaks, kas on toimunud rikkumine, mille alusel võib ametniku või muu teenistuja suhtes rakendada distsiplinaarmeedet või rahalist vastutust, ja kes teatab süsteemides tuvastatud ebakohtadest eelarvevahendite käsutajale ja siseaudiitorile. Pettusejuhtumite osas tuleks käesolevas määruses tugineda kehtivatele sätetele, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

(21) Tuleks määratleda eelarveliste ja juriidiliste kulukohustuste võtmise mõisted ja nende kohaldamise tingimused. Selleks et piirata mittekasutatavate kohustuste mahtu, tuleks piirata tähtaega, mille jooksul võib üldiste eelarveliste kulukohustuste raames võtta individuaalseid juriidilisi kohustusi. Lisaks sellele tuleb ette näha nende individuaalkohustuste tühistamine, mille alusel ei ole kolme aasta jooksul tehtud ühtegi makset.

(22) Käesolevas määruses tuleks määratleda nende maksete liigid, mida eelarvevahendite käsutajad võivad teha. Selliste maksete tegemisel tuleks peamiselt arvesse võtta meetme mõjusust ja selle tulemusi.

Tuleks loobuda üsna ebamääraste ettemakse ja ositimakse mõiste kasutamisest; maksed tuleks teha eel-, vahe- ja lõppmaksetena, kui kogu summat ei maksta ühe korraga.

(23) Käesolevas määruses tuleks sätestada, et kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peavad toimuma tähtaja jooksul, mis kehtestatakse rakenduseeskirjadega, ja et selle tähtaja mittejärgimisel on maksesaajatel õigus saada eelarvest makstavat viivist.

(24) Seoses lepingutega, mis ühenduste institutsioonid sõlmivad oma huvides, tuleks ette näha, et kohaldatakse eeskirju, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides, millega kooskõlastatakse riiklike ehitus-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise korda; kolmandate isikute huvides sõlmitud lepingud peaksid samuti olema kooskõlas nende direktiivide põhimõtetega.

(25) Rikkumiste vältimiseks, pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning usaldusväärse ja tõhusa haldamise edendamiseks tuleks lepingu sõlmimisest kõrvale jätta taotlejad ja pakkujad, kes on süüdi nimetatud tegudes või kellel on vastuolulised huvid.

(26) Läbipaistvuse huvides tuleks taotlejatele ja pakkujatele asjakohasel viisil teatada sellest, kellega leping sõlmiti.

(27) Eelarvevahendite käsutajate vastutuse suurendamise raames tuleks kaotada praeguse hangete ja lepingute nõuandekomitee sooritatav eelkontrollimine.

(28) Tuleks sisse seada raamistik ühenduse toetuste andmiseks ja nende kasutamise järele valvamiseks, sealhulgas erisätted läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, kaasfinantseerimise, tagasiulatuvate toetuste mitteandmise ja järelevalve põhimõtete rakendamiseks.

(29) Kumuleerumise vältimiseks ei tohiks olla võimalik anda kaks korda toetust sama meetme rahastamiseks või sama aasta tegevuskuludeks.

(30) Samamoodi riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega tuleks institutsioonidele pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks asjakohaste vahendite andmiseks sätestada alused teatavate isikute kõrvalejätmiseks toetuste andmisest.

(31) Institutsiooni ja abisaaja õiguste ja kohustuste selguse ja järgimise tagamiseks tuleks toetuse andmisel sõlmida kirjalik leping.

(32) Raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamisaruandluse osas tuleks sätestada, et raamatupidamine koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest, ja lisada, et üldine raamatupidamisarvestus on tekkepõhine, samas kui eelarve raamatupidamisarvestuse eesmärk on pidada arvestust eelarve täitumise üle ja koostada eelarve täitmise aruanded.

(33) Põhimõtted, mis on üldise raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamisaruannete esitamise aluseks, tuleks määratleda lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetest ja teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest, kuivõrd need on avalike teenuste puhul asjakohased.

(34) Sätteid, mis käsitlevad teabe esitamist eelarve täitmise kohta, tuleks kohandada nii, et see teave hõlmaks ülekantud, uuesti kasutatavaks tehtud ja taaskasutatud assigneeringute kasutamist ja mitmesuguseid ühenduse õigusele alluvaid asutusi, et parandada igakuiste arvnäitajate ja kolm korda aastas eelarvepädevatele institutsioonidele saadetava eelarve täitmist käsitleva aruande esitamist.

(35) Institutsioonide kasutatavad raamatupidamisarvestusmeetodid tuleks ühtlustada, kusjuures sel alal peaks komisjoni peaarvepidajal olema õigus teha algatusi.

(36) Tuleks sätestada, et arvutipõhiste finantsjuhtimissüsteemide kasutamine ei tohi mingil viisil piirata kontrollikoja õigust tutvuda tõendavate dokumentidega.

(37) Olgugi et komisjon vastutab täielikult eelarve täitmise eest, tähendab välisauditi ja eelarve täitmise kinnitamise puhul nende vahendite suur maht, mille haldamises liikmesriigid osalevad, et nad osalevad ka kontrollikoja auditites ja eelarvepädevate institutsioonide kinnitamismenetluses.

(38) Raamatupidamisaruandluseks ja eelarve täitmise kinnitamiseks parimate tingimuste loomiseks tuleks muuta kinnitamismenetluse ajakava.

(39) Euroopa Parlamendi taotluse korral peaks komisjon talle esitama EÜ asutamislepingu artikli 276 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

(40) Teatavate ühenduse tegevuspõhimõtete kohta tuleks kehtestada erisätted; sellised sätted peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse aluspõhimõtetega.

(41) Tundub olevat vajalik näha ette võimalus võtta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi assigneeringute ja haldusassigneeringute suhtes eelnevaid kulukohustusi alates asjakohasele eelarveaastale eelnevast 15. novembrist.

(42) Struktuurifondide osas tuleks säilitada ettemaksete tagasimaksmise ja assigneeringute uuesti kasutatavaks tegemise võimalus, mis on sätestatud komisjoni deklaratsioonis, mis on lisatud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta,[6] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1447/2001.[7]

(43) Teadusuuringute vallas tuleks eelarve esitusviisi ühtlustada sätetega, mis käsitlevad tegevuspõhist eelarvestamist, samas säilitades Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) praeguse halduspaindlikkuse.

(44) Välistegevuse osas tuleks lubada välisabi haldamist detsentraliseerida, tingimusel et komisjon teab, et finantsjuhtimise usaldusväärsus on tagatud, ja et abi saav riik vastutab talle makstud vahendite eest komisjoni ees.

(45) Rahastamiskokkulepped või lepingud, mis on sõlmitud abi saava riigi või riikliku, ühenduse või rahvusvahelise avalik-õigusliku asutuse või eraõiguslike füüsiliste või juriidiliste isikutega, peavad sisaldama üldisi hankepõhimõtteid, mis on sätestatud käesoleva määruse esimese osa V jaotises ja teise osa IV jaotises seoses välistegevusega.

(46) Tuleks ette näha eraldi jagu, mis sisaldab üldsätteid Euroopa talituste haldamise kohta.

(47) Samuti tuleks ette näha eraldi jagu, mis sisaldab haldusassigneeringute suhtes kohaldatavaid erieeskirju. Lisaks sellele tuleks võimaldada mõlemal eelarvepädeval institutsioonil esitada aegsasti arvamus kinnisvaraprojektide kohta, millel on tõenäoliselt oluline finantsmõju eelarvele.

(48) Institutsioonide raamatupidamisaruannete konsolideerimise ajakava muutmine tuleks edasi lükata eelarveaastani 2005, et oleks piisavalt aega seada sisse vajalikud sisemenetlused.

(49) Tuleks kehtestada selliste ühenduste asutatud asutuste suhtes, kes on juriidilised isikud ja kes saavad toetust Euroopa ühenduste üldeelarvest, kohaldatavad finantseeskirjad, mis on kohandatud nende halduslikele erivajadustele. Samas on vaja ühtlustada teatavaid küsimusi ja eeskätt eelarve täitmise kinnitamist ja raamatupidamist käsitlevate eeskirjade sisu, seejuures mingil viisil kahjustamata nendele asutustele oma ülesannete täitmiseks vajalikku sõltumatust. Komisjoni siseaudiitoril on nende asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes. Nende asutuste sisefinantseeskirju tuleb kohandada nii, et need oleksid kooskõlas käesoleva finantsmäärusega. Komisjoni tuleks vastavalt volitada koostama näidisfinantseeskirjad, millest ühenduse asutused võivad kõrvale kalduda üksnes komisjoni nõusolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve, edaspidi "eelarve", koostamise ja täitmise eeskirjad.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse majandus- ja sotsiaalkomiteed, regioonide komiteed, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektorit ühenduse institutsioonidena.

Artikkel 2

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

II JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

1. PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 4

1. Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kinnitatakse igaks eelarveaastaks kõik Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

2. Ühenduste tuludesse ja kuludesse kuuluvad:

a) Euroopa Ühenduse tulud ja kulud, sealhulgas halduskulud, mis tulenevad institutsioonidele Euroopa Liidu lepingu sätetest, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning kriminaalasjades tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd, ja nende sätete rakendamisest tulenevad tegevuskulud, kui need kulutused tehakse eelarvest;

b) Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud.

3. Eelarvesse kirjendatakse ühenduste laenutehingutega seotud tagatised, samuti maksed välistegevuse tagatisfondi.

Artikkel 5

1. Kui artiklist 74 ei tulene teisiti, ei tohi tulusid sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

2. Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad kinnitatud assigneeringuid.

3. Eelarvesse võib kirjendada üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4. Kui artiklitest 18 ja 74 ei tulene teisiti, kirjendatakse Euroopa ühendustele kuuluvatelt vahenditelt saadud intressid eelarvesse muu tuluna.

2. PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 6

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 7

1. Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

2. Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksval eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust, kui artikli 77 lõikest 2 ja artikli 166 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3. Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4. Lõiked 1 ja 2 ei piira teise osa I, IV ja VI jaotise erisätete kohaldamist. Need ei takista assigneeringute üldist sidumist ega eelarveliste kulukohustuste võtmist aastaste osamaksetena.

Artikkel 8

1. Eelarveaasta tulud kirjendatakse kõnealuse eelarveaasta kontodele selle jooksul laekunud summade alusel. Järgneva eelarveaasta jaanuarikuu omavahendid võib maksta ette nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse ühenduse omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

2. Lisandväärtusmaksust laekuvaid omavahendeid, täiendavaid RKT-põhiseid vahendeid ja võimalikke osamakseid käsitlevaid kirjeid võib kohandada lõikes 1 osutatud määruse kohaselt.

3. Teatavaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis makstakse sellel eelarveaastal, ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4. Kulukohustused kirjendatakse 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal, kui artikli 77 lõikes 2 osutatud üldistest kulukohustustest ja artikli 166 lõikes 2 osutatud rahastamiskokkulepetest, mis kirjendatakse 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal, ei tulene teisiti.

5. Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt selle eelarveaasta 31. detsembril.

6. Erandina lõigetest 3-5 kirjendatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu kulud eelarveaasta kontodele teise osa I jaotises sätestatu kohaselt.

Artikkel 9

1. Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

Need võib siiski üle kanda kooskõlas lõigetega 2 ja 3 üksnes järgmisesse eelarveaastasse asjaomase institutsiooni otsusega, mis on tehtud hiljemalt 15. veebruaril, või kanda automaatselt üle lõike 4 kohaselt.

2. Liigendatud assigneeringute kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda:

a) summad, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele, mille puhul enamik kohustuse võtmise menetluse ettevalmistusjärkudest on 31. detsembriks lõpule viidud. Seejärel võib need summad siduda järgneva aasta 31. märtsini;

b) summad, mida on tarvis juhul, kui seadusandja on eelarveaasta viimasel veerandil vastu võtnud põhiõigusakti, kuid komisjon ei ole jõudnud 31. detsembriks siduda eelarves selleks ette nähtud assigneeringuid.

3. Liigendatud assigneeringute makseteks ettenähtud assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjakohastel ridadel ettenähtud assigneeringud ei kata vajadust. Asjaomane institutsioon kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

4. Liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgnevasse eelarveaastasse.

5. Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi "eelarvepädevad institutsioonid") hiljemalt 15. märtsil oma otsusest assigneeringuid üle kanda ja täpsustab iga eelarverea kohta, kuidas lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi on iga ülekandmise puhul kohaldatud.

6. Reservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid ei või üle kanda.

Artikkel 10

Kasutamata tulud ja artiklis 18 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle. Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 11

Kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast seda eelarveaastat, mil assigneeringud eelarvesse kavandati, annulleeritakse asjakohased assigneeringud, ilma et see piiraks artikli 157 kohaldamist.

Artikkel 12

Eelarvesse kavandatud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud, välja arvatud teise osa I ja VI jaotises ettenähtud juhtudel.

Artikkel 13

1. Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 273 esimest lõiku ja Euratomi asutamislepingu artikli 178 esimest lõiku nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida on olnud võimalik kirjendada teatavale eelarvereale viimase nõuetekohaselt vastuvõetud eelarve täitmise raames.

2. Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha iga kuu iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaastaks asjakohases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatavas eelarveprojektis ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3. Kui ühenduste tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad:

a) võib nõukogu komisjoni taotluse korral ja pärast Euroopa Parlamendiga nõupidamist kvalifitseeritud häälteenamusega anda loa kasutada nii kulukohustuste kui ka maksete puhul samal ajal kahte või enamat ajutist kaheteistkümnendikku lisaks nendele, mis muutuvad automaatselt kasutatavaks lõigete 1 ja 2 alusel;

b) kohaldatakse kulude suhtes, mis ei tulene vahetult asutamislepingutest või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest, EÜ asutamislepingu artikli 273 kolmandat lõiku ja Euratomi asutamislepingu artikli 178 kolmandat lõiku.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse tervikuna ja need ei ole jagatavad.

4. Kui teatava peatüki puhul ei piisa kahest või enamast lõikes 3 sätestatud asjaoludel ja korras kinnitatud kaheteistkümnendikust asjakohase peatükiga hõlmatud valdkonnas ühenduste tegevuse järjepidevuse katkemise vältimiseks vajalike kulude katmiseks, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse eelarvepeatükki kavandatud assigneeringute summat. Eelarvepädevad institutsioonid toimivad lõikes 3 sätestatud korras. Siiski ei või mingil juhul ületada eelnenud eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kogusummat.

3. PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 14

1. Eelarve tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühenduse ega artikli 185 kohased ühenduste asutatud asutused võtta laenu.

Artikkel 15

1. Iga eelarveaasta saldo kirjendatakse järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2. Arvestuslikud tulud ja maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus ja artikli 34 kohaselt esitatavate muutmiskirjade abil. Viimased koostatakse kooskõlas nõukogu määrusega, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

3. Pärast eelarveaasta raamatupidamisaruande esitamist kantakse järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi. Sel juhul peab komisjon esitama paranduseelarve esialgse projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamisaruande esitamisest.

4. PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 16

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes.

Artiklis 61 osutatud sularaha haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel teha tehinguid omavääringutes, nagu sätestatud käesoleva määruse rakenduseeskirju kehtestavas määruses, edaspidi "rakenduseeskirjad".

5. PEATÜKK

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 17

Kogutulu katab maksete assigneeringute kogusumma, kui artiklist 18 ei tulene teisiti. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kui artiklist 20 ei tulene teisiti.

Artikkel 18

1. Järgmisi tulusid kasutatakse teatavate kululiikide rahastamiseks:

a) liikmesriikide osamaksud, mis on seotud teatavate uurimisprogrammidega, nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevat otsust;

b) intressid hoiustelt ja viivised trahvidelt, mis on ette nähtud määrusega, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamist ja selgitamist;

c) sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud;

d) kolmandate riikide ja mitmesuguste organisatsioonide rahalised panused ühenduse meetmetesse;

e) tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud tööde eest;

f) tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest;

g) tulu teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt;

h) laekunud kindlustusmaksed;

i) rendilepingute alusel saadud tulu;

j) väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu.

2. Kohaldatava põhiõigusaktiga võidakse samuti ette näha, et selle põhjal saadavat tulu kasutatakse teatavateks kuludeks.

3. Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõigetes 1 ja 2 osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.

Artikkel 19

1. Komisjon võib vastu võtta kõik ühendustele tehtud annetused, eelkõige fondid, toetused, kinked ja annakud.

2. Annetusi, millega kaasnevad rahalised kulutused, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kes teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamisest. Kui selle aja jooksul ei ole vastuväidet esitatud, teeb komisjon vastuvõtmise kohta lõpliku otsuse.

Artikkel 20

1. Rakenduseeskirjades võidakse täpsustada juhtumid, mil teatavad tulud võib maha arvata arvetest või maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosumma alusel.

2. Ühendustele tarnitud toodete või osutatud teenuste hinnad, mis sisaldavad makse, mille tagastavad liikmesriigid Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli kohaselt või kolmandad riigid asjakohaste kokkulepete põhjal, kirjendatakse eelarvesse maksudeta summadena.

3. Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

6. PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 21

Assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jagude ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 22

1. Iga institutsioon võib oma eelarveosa piires teha ümberpaigutusi ühest jaost teise, ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ühtekokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest.

2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira komisjoni käsitlevate artikli 23 erisätete kohaldamist.

Artikkel 23

1. Komisjon võib oma eelarveosa piires:

a) assigneeringuid ümber paigutada artiklite piires ja iga peatüki piires ühest artiklist teise;

b) personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringuid ümber ühest jaost teise kokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest;

c) tegevuskulude puhul paigutada jao piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kirjendatud ridadele, kust ümberpaigutus tehakse.

Kolm nädalat enne esimese lõigu punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma otsusest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

2. Komisjon võib oma eelarveosa piires pakkuda eelarvepädevatele institutsioonidele välja muid kui lõike 1 punktis c osutatud ümberpaigutusi.

Artikkel 24

1. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse assigneeringute ümberpaigutamise kohta lõigetes 2-4 sätestatu kohaselt, kui teise osa I jaotises ei ole sätestatud teisiti.

2. Asutamislepingutest või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest vahetult tulenevate kohustuslike kuludega seotud assigneeringute ümberpaigutamist käsitlevate ettepanekute kohta teeb nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kuue nädala jooksul, välja arvatud kiireloomulised juhud. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse aja jooksul, mis võimaldab nõukogul seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul. Kui nõukogu ei tee otsust nimetatud tähtaja jooksul, loetakse ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud heakskiidetuks.

3. Ettepanekute kohta selliste kulude ümberpaigutamiseks, mis ei tulene vahetult asutamislepingutest või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest, teeb Euroopa Parlament pärast konsulteerimist nõukoguga otsuse kuue nädala jooksul, välja arvatud kiireloomulised juhud. Nõukogu esitab oma arvamuse kvalifitseeritud häälteenamusega aja jooksul, mis võimaldab Euroopa Parlamendil seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul. Kui otsust ei tehta nimetatud tähtaja jooksul, loetakse ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud heakskiidetuks.

4. Ettepanekud, mis käsitlevad asutamislepingutest või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest vahetult tulenevate kohustuslike kulude ja muude kulude ümberpaigutamist, loetakse heakskiidetuks, kui nõukogu ega Euroopa Parlament ei ole otsustanud teisiti kuue nädala jooksul alates ettepanekute kättesaamisest. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu vähendavad sellistes ümberpaigutusi käsitlevates ettepanekutes esitatud summat eri määral, loetakse heakskiidetuks madalam määr, millega üks neist institutsioonidest on nõustunud. Kui üks institutsioonidest ei nõustu ümberpaigutamisega, ei tehta seda.

Artikkel 25

1. Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega "pro memoria" (p.m.).

2. Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

Artikkel 26

1. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastule, struktuurifondidele ja teadusuuringutele pühendatud eelarvejagude piires toimub ümberpaigutamine teise osa I-III jaotise erisätete alusel.

2. Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid ümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada kasutada selliste laenude ja laenutagatiste reservi, mis ühendus on andnud kolmandate riikide kasuks, ja hädaabireservi. Hädaabireservi kasutamisega seotud ümberpaigutamist käsitlev ettepanek tuleb esitada iga toimingu kohta eraldi.

Kohaldatakse artikli 24 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja nende reservide kasutamise suhtes ei jõuta ühisele seisukohale, ei tee Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni esitatud ümberpaigutamist käsitleva ettepaneku kohta otsust.

7. PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 27

1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

2. Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ja laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

3. Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja kulude eest vastutavad asutused esitavad eelarvepädevate institutsioonidele vastava teabe. Selline artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt esialgsele eelarveprojektile lisatavates dokumentides.

4. Otsustamise parandamiseks kohustuvad institutsioonid tegema nii eel- kui ka järelhindamisi komisjoni antud juhiste kohaselt. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemustest teatatakse kulude eest vastutavatele, seadusandlikele ja eelarvepädevatele institutsioonidele.

Artikkel 28

1. Kõikidele seadusandjale esitatud ettepanekutele, mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud finantsselgitus ja artikli 27 lõikes 4 osutatud hinnang.

2. Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt põhiõigusakti käsitleva arutelu edenemisest.

3. Pettuste ja rikkumiste tõkestamiseks esitab komisjon finantsselgituses kogu teabe olemasolevate ja kavandatavate ennetus- ja kaitsemeetmete kohta.

8. PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 29

1. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

Eelarve avaldatakse kahe kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.

Konsolideeritud raamatupidamisaruanded avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Iga institutsiooni koostatud aruanded finantsjuhtimise kohta avaldatakse samuti Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 30

1. Teave laenutehingute kohta, mis ühendused on teinud kolmandate isikute kasuks, esitatakse eelarve lisas.

2. Välistegevuse tagatisfondi tehinguid käsitlev teave esitatakse finantsselgitustes.

III JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. PEATÜKK

Eelarve koostamine

Artikkel 31

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Ühenduste Kohus, Euroopa Kontrollikoda, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille nad saadavad komisjonile igal aastal enne 1. juulit.

Igal aastal saadavad kõnealused institutsioonid hiljemalt 1. juulil oma eelarvestused ka eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks. Komisjon teeb oma eelarvestuse, mis saadetakse samuti eelarvepädevatele institutsioonidele samaks kuupäevaks.

Oma eelarvestuse tegemisel kasutab komisjon artiklis 32 osutatud teavet.

Artikkel 32

Iga artiklis 185 osutatud asutus saadab oma asutamist ettenägeva õigusakti kohaselt komisjonile igal aastal enne 1. aprilli oma tulude ja kulude eelarvestuse, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja oma tööplaani.

Komisjon edastab need dokumendid eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks, välja arvatud artikli 46 lõike 1 punkti 3 alapunktis d sätestatud juhul.

Artikkel 33

1. Komisjon esitab esialgse eelarveprojekti nõukogule igal aastal hiljemalt 1. septembril. Samal ajal edastab ta selle ka Euroopa Parlamendile.

Esialgses eelarveprojektis on ühenduste kulude ja tulude üldkokkuvõte ja artiklis 31 osutatud eelarvestused.

2. Komisjon lisab esialgsele eelarveprojektile:

a) eelnenud aasta finantsjuhtimise analüüsi ja ülevaate täitmata kulukohustuste kohta;

b) vajaduse korral arvamuse teiste institutsioonide eelarvestuste kohta, mis võib sisaldada teistsuguseid, nõuetekohaselt põhjendatud eelarvestusi;

c) vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loetelude ja toetustega, mida komisjon annab artiklis 185 osutatud asutustele ja Euroopa koolidele;

d) teabe kõikide mitmesugustele meetmetele varem seatud eesmärkide saavutamise ja näitajate abil mõõdetavate uute eesmärkide kohta. Hindamistulemustega tutvutakse ja neid kasutatakse väljapakutud eelarvemuudatuse tõenäoliste kasutegurite tõendamiseks.

Artikkel 34

1. Komisjon võib omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma eelarveosa puhul taotleb, esitada nõukogule esialgse eelarveprojekti muutmiskirja, mis põhineb uuel teabel, mis ei olnud esialgse eelnõu koostamisel teada.

2. Komisjon esitab sellise muutmiskirja nõukogule vähemalt 30 päeva enne eelarveprojekti esimest lugemist Euroopa Parlamendis, välja arvatud juhul, kui institutsioonid on teisiti kokku leppinud või kui valitsevad erandlikud asjaolud. Nõukogu peab esitama muutmiskirja Euroopa Parlamendile vähemalt 15 päeva enne kõnealust esimest lugemist.

Artikkel 35

1. Nõukogu koostab eelarveprojekti EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 sätestatud korras.

2. Nõukogu esitab eelarveprojekti Euroopa Parlamendile hiljemalt eelarve täitmise aastale eelneva aasta 5. oktoobril. Nõukogu lisab sellele eelarveprojektile seletuskirja, milles põhjendab võimalikku esialgsest eelarveprojektist kõrvalekaldumist.

Artikkel 36

1. Euroopa Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 7 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 7 sätestatud korras.

2. Kui eelarve on kuulutatud lõplikult vastuvõetuks, on iga liikmesriik järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist või eelarve lõpliku vastuvõtmise päevast, kui see on pärast 1. jaanuari, kohustatud tegema ühendusele maksed, mis tuleb teha nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

Artikkel 37

1. Kui ilmnevad vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud, võib komisjon esitada esialgseid paranduseelarve projekte.

Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad eelnevas lõikes osutatud asjaoludel teised institutsioonid peale komisjoni, saadetakse komisjonile.

2. Komisjon esitab kõik esialgsed paranduseelarve projektid nõukogule igal aastal hiljemalt 1. septembril, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

3. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad nende arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust.

Artikkel 38

1. Kui komisjon saab esialgse paranduseelarve projekti, koostab ta artiklite 35 ja 37 kohaselt paranduseelarve projekti.

2. Paranduseelarvete suhtes kohaldatakse artikleid 35 ja 36, välja arvatud ajakava suhtes. Neid tuleb põhjendada lähtuvalt eelarvest, milles esitatud eelarvestusi nendega muudetakse.

Artikkel 39

Komisjon ja eelarvepädevad institutsioonid võivad kokku leppida, et eelarvestuste edastamise ning esialgse eelarveprojekti või eelarveprojekti vastuvõtmise ja edastamise tähtpäevad muudetakse varasemaks. Selle kokkuleppega ei või siiski lühendada ega pikendada EÜ asutamislepingu artikliga 272 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 177 nende tekstide läbivaatamiseks ettenähtud aega.

2. PEATÜKK

Eelarve struktuur ja esitamine

Artikkel 40

Eelarve koosneb järgmistest osadest:

a) kavandatud tulude ja kulude koondarvestus;

b) eraldi iga institutsiooni eelarveosa, milles on esitatud tulude ja kulude eelarvestus.

Artikkel 41

1. Eelarvepädevad institutsioonid liigitavad komisjoni tulud ja teiste institutsioonide tulud ja kulud nende liigi või otstarbe järgi jagudeks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

2. Komisjoni käsitleva osa kulude eelarvestus põhineb eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetud liigendusel ja selles on kulud liigitatud otstarbe järgi.

Jagu vastab teatavale tegevusvaldkonnale ja peatükk üldjuhul teatavale tegevusele.

Iga jagu võib sisaldada tegevusassigneeringuid ja haldusassigneeringuid.

Teatavas jaos sisalduvad haldusassigneeringud koondatakse ühte peatükki.

Artikkel 42

Eelarve ei või sisaldada negatiivseid tulusid.

Ühenduse omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse alusel makstud omavahendid on netosummalised ja need kajastatakse sellistena eelarves kavandatud tulude koondarvestuses.

Artikkel 43

1. Igas eelarveosas võib olla "määratlemata otstarbega assigneeringute" jagu. Assigneeringud kirjendatakse sellesse jakku, kui:

a) eelarve koostamisel puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt;

b) on tõesti alust kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt assigneeringuid, mis on kirjendatud asjakohastele eelarveridadele.

Selle jao assigneeringuid võib kasutada alles pärast artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.

2. Tõsiste eelarve täitmise raskuste korral võib komisjon teha eelarveaasta käigus ettepanekuid assigneeringute ümberpaigutamiseks jakku "määratlemata otstarbega assigneeringud". Eelarvepädevad institutsioonid otsustavad need ümberpaigutused artikli 24 kohaselt.

Artikkel 44

Komisjoni eelarveosa võib sisaldada "negatiivreservi", mille ülemmääraks on 200 miljonit eurot. See eraldi peatükki kirjendatav reserv võib sisaldada nii kulukohustuste assigneeringuid kui ka maksete assigneeringuid.

See reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu artiklites 22, 23 ja 25 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

Artikkel 45

1. Komisjoni eelarveosa sisaldab kahte järgmist reservi:

a) kolmandatele riikidele antava hädaabi reserv;

b) selliste laenude ja laenutagatiste reserv, mis ühendus on andnud kolmandate riikide kasuks.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud reservide loomise, kasutamise ja rahastamise tingimused on sätestatud vastavalt eelarvedistsipliini käsitlevas nõukogu määruses ja nõukogu määruses, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

Artikkel 46

1. Eelarves esitatakse:

1) kavandatavate tulude ja kulude koondarvestuses:

a) ühenduste kavandatud tulud asjakohasel eelarveaastal;

b) eelmise eelarveaasta kavandatud tulud ja eelarveaasta n - 2 tulud;

c) asjakohase eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

d) eelmise eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

e) eelarveaastal n - 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud;

f) kokkuvõte nende järgnevatel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks;

g) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta;

2) iga institutsiooni eelarveosas tulud ja kulud punktis 1 näidatud struktuuri kohaselt koos asjakohaste selgitustega iga alajaotise kohta ja nende järgnevatel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadega, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks.

Jooksva eelarveaasta kulukohustuste assigneeringutele vastavate järgnevateks eelarveaastateks vajalike maksete assigneeringute eelarvestused iga aasta kohta esitatakse teadmiseks eelarve selgituste veerus olevas maksete ajakavas;

3) personali kohta:

a) iga eelarveosa puhul ametikohtade loetelu, milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;

b) ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otseseks tegevuseks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseks tegevuseks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelus eristatakse kategooriaid ja palgaastmeid ning alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;

c) teadus- ja tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt. Ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste, edaspidi "personalieeskirjad", erisätete alusel;

d) ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 185 osutatud, eelarvest toetust saava asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks aastaks lubatud ametikohtade arv;

4) laenutehingute kohta:

a) kavandatavate tulude koondarvestuses asjakohastele meetmetele vastavad eelarveread, milles peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud esialgu kohustused täitmata jätnud ja täitmistagatise sissenõudmise põhjustanud abisaajatelt. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega "pro memoria" (p.m) ja asjakohaste selgitustega;

b) komisjoni eelarveosas:

i) eelarveread, mis sisaldavad ühenduste täitmistagatisi asjakohaste meetmete jaoks. Nimetatud eelarveread kannavad märget "pro memoria" (p.m) seni, kuni ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleks katta lõplikest eelarvevahenditest;

ii) selgitused, milles viidatakse põhiõigusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nende tehingute ühendustepoolsele finantstagatisele;

c) komisjoni eelarveosale lisatud dokumendis teadmiseks:

i) pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;

ii) kapitalitehingud ja võlahaldus asjakohasel eelarveaastal;

5) eelarveread, kuhu on kirjendatud tulud ja kulud, mida on vaja, et kasutada selliste laenude ja laenutagatiste reservi, mis ühendus on andnud kolmandate riikide kasuks, ja välistegevuse tagatisfondi.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele võivad eelarvepädevad institutsioonid lisada eelarvele muid asjakohaseid dokumente.

Artikkel 47

1. Artikli 46 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud ametikohtade loetelu kehtestab iga institutsiooni ja asutuse absoluutse ülempiiri; mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada.

Kui palgaastmed A1, A2 ja A3 välja arvata, võib iga institutsioon või asutus siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, tingimusel et:

a) see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu ja

b) ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.

Kolm nädalat enne teises lõigus osutatud muudatuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevate institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, ei tee institutsioonid muudatusi ja kohaldatakse tavalist korda.

2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib osaajalised ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

IV JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 48

1. Komisjon täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Artikkel 49

1. Ühenduse meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist. Samamoodi võib Euroopa Liidu lepingu (edaspidi "ELL") V ja VI jaotise sätete rakendamisest tulenevaid tegevuskulutusi teha alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist.

EÜ asutamislepingu, Euratomi asutamislepingu ja ELL V ja VI jaotise kohaldamisel tähendab "põhiõigusakt" teisest õigusakti, mis loob õigusliku aluse ühenduse või liidu meetmele ja vastavate eelarvesse kirjendatud kulutuste tegemisele. Soovitused, arvamused, resolutsioonid, järeldused, deklaratsioonid ega muud õigusliku toimeta vahendid ei ole põhiõigusaktid käesoleva artikli tähenduses.

Rakenduseeskirjades esitab komisjon loendi EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu alusel ning ELL V ja VI jaotise vastavas kohaldamisalas vastuvõetavate põhiõigusaktide võimalikest vormidest.

2. Järgmisi assigneeringuid võib siiski kasutada põhiõigusaktita, tingimusel et meetmed, milleks need on mõeldud, kuuluvad ühenduse või liidu pädevusse:

a) assigneeringud katselist laadi kavadeks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus. Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse üksnes kaheks järjestikuseks eelarveaastaks;

b) assigneeringud ettevalmistavaks tegevuseks, mille eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete vastuvõtmiseks. Ettevalmistavas tegevuses järgitakse ühtset lähenemisviisi ja see tegevus võib toimuda mitmesuguses vormis. Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu. Seadusandliku menetluse käigus tuleb assigneeringute sidumisel arvesse võtta ettevalmistava tegevuse tunnusjooni seoses kavandatavate meetmete, taotletavate eesmärkide ja soodustatud isikutega. Seetõttu ei saa kasutatavate vahendite maht vastata lõpliku meetme rahastamiseks kavandatud vahendite mahule.

Koos esialgse eelarveprojektiga esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele punktides a ja b osutatud meetmeid käsitleva aruande, milles on ka hinnang kavandatud tulemuste ja järelmeetmete kohta;

c) assigneeringud ühekordseteks või määramata kestusega meetmeteks, mida komisjon teostab ülesannete tõttu, mis tulenevad tema õigustest institutsioonide tasandil EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt, välja arvatud tema seadusandliku algatuse õigusest, millele on osutatud punktis b, ja erivolitustest, mis on talle asutamislepingutega otse antud ja mis on loetletud rakenduseeskirjades;

d) assigneeringud iga institutsiooni toimimiseks haldusliku iseseisvuse raames.

Artikkel 50

Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarveosade täitmiseks.

Artikkel 51

Komisjon ja kõik teised institutsioonid võivad oma üksuste piires delegeerida eelarve täitmisega seotud volitusi käesolevas määruses ja oma põhikirjas ettenähtud tingimuste kohaselt ja volikirjas sätestatud ulatuses. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

Artikkel 52

1. Finantsjuhtimises osalejatel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu ühenduse huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane osaleja hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2. Huvide vastuolu on siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

2. PEATÜKK

Täitmisviisid

Artikkel 53

1. Komisjon täidab eelarvet:

a) tsentraliseeritult;

b) koostöös liikmesriikidega või detsentraliseeritult või

c) ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või täidetakse neid delegeerimise teel artiklite 54-57 kohaselt.

3. Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele teise osa I ja II jaotise sätete kohaselt.

4. Kui komisjon täidab eelarvet detsentraliseeritult, delegeeritakse täitmisülesanded kolmandatele riikidele teise osa IV jaotise sätete kohaselt.

5. Kui täitmine toimub koostöös liikmesriikidega või detsentraliseeritult, kohaldab komisjon tagamaks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 274 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 179.

6. Lõigetes 3 ja 4 osutatud täitmisviiside puhul kontrollivad liikmesriigid ja kolmandad riigid korrapäraselt, kas ühenduse eelarvest rahastatavaid meetmeid on rakendatud õigesti.

Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ja algatavad vajaduse korral vastutuselevõtmisega seotud menetlusi, et nõuda tagasi valesti makstud vahendid.

7. Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt, antakse teatavad täitmisülesanded rahvusvahelistele organisatsioonidele rakenduseeskirjade kohaselt.

Need organisatsioonid kohaldavad oma raamatupidamis-, auditi-, järelevalve- ja hankemenetlustes standardeid, mis loovad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest tulenevatega võrdväärsed tagatised.

Artikkel 54

1. Komisjon ei või delegeerida kolmandatele isikutele asutamislepingutest tulenevaid täidesaatvat võimu, kui nende volitustega kaasneb suur kaalutlusõigus põhimõtteliste valikute tegemisel. Delegeeritavad täitmisülesanded peavad olema selgelt määratletud ja nende kasutamise järele tuleb valvata täies ulatuses.

2. Täites eelarvet tsentraliseeritult ja delegeerimise teel artikli 53 lõike 2 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid:

a) artiklis 55 osutatud asutustele, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigust, edaspidi "täitevasutused";

b) artiklis 185 osutatud, ühenduste asutatud asutustele, tingimusel et sellised ülesanded on kooskõlas asutuse ülesannetega, mis on määratletud põhiõigusaktis;

c) siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid, esitavad piisavad finantstagatised ning vastavad rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele. Nendele asutustele võib usaldada täitmisülesandeid üksnes juhul, kui:

i) asjakohase kava või meetme põhiõigusaktis on sätestatud ülesannete andmise võimalus ja asjaomaste asutuste valiku kriteeriumid ja

ii) eelnev analüüs näitab, et eelarve täitmise ülesannete delegeerimine on vajalik usaldusväärse finantsjuhtimise nõuete täitmiseks, ning seejuures tagatakse võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja ühenduse tegevuse nähtavus. Selline täitmisülesannete delegeerimine ei tohi põhjustada huvide vastuolu.

3. Kui lõikes 2 osutatud asutused täidavad täitmisülesandeid, kontrollivad nad korrapäraselt, kas eelarvest rahastatavaid meetmeid on rakendatud õigesti.

Sellised asutused võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ja algatavad vajaduse korral vastutuselevõtmisega seotud menetlusi, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

Artikkel 55

1. Täitevasutused on ühenduse õigusele alluvad juriidilised isikud, kes on asutatud komisjoni otsusega ja kellele saab täielikult või osaliselt edasi anda ühenduse programmi või projekti teostamise komisjoni huvides ja vastutusel kooskõlas nõukogu määrusega, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, ning määratletakse nende asutamise ja tegutsemise tingimused ja kord.

2. Vastavate tegevusassigneeringute kasutamise õigus delegeeritakse asutuse juhatajale.

Artikkel 56

1. Otsused, millega usaldatakse täitmisülesanded artikli 54 lõikes 2 osutatud asutustele, sisaldavad kõiki vajalikke sätteid teostatavate toimingute läbipaistvuse tagamiseks ja nendes tuleb sätestada:

a) läbipaistvad hanke- ja toetuste andmise menetlused, mis toimuvad kedagi diskrimineerimata ja välistavad huvide vastuolu ning mis on kooskõlas vastavalt V ja VI jaotise sätetega;

b) tõhus haldustoimingute sisekontrollisüsteem;

c) neid toiminguid käsitleva raamatupidamisarvestuse kord ja selline raamatupidamisaruandluse kord, mis võimaldab kindlaks teha, kas ühenduse vahendeid on õigesti kasutatud, ja kajastada ühenduse raamatupidamisarvestuses vahendite kasutamise tegelikku ulatust;

d) sõltumatu välisaudit;

e) teabe üldkättesaadavus ühenduse eeskirjadega ettenähtud tasandil.

2. Komisjon võib tunnistada artikli 54 lõike 2 punktis c osutatud siseriiklike asutuste auditi-, raamatupidamisarvestus- ja hankesüsteemid enda omadega samaväärseks, võttes asjakohaselt arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

3. Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve ja hindamise. Ta võtab oma kontrollsüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollsüsteemide võrdväärsust.

Artikkel 57

1. Komisjon ei või välistele eraõiguslikele üksustele peale nende, kes osutavad artikli 54 lõike 2 punkti c kohaselt avalikke teenuseid, anda eelarvest saadavate vahendite kasutamise, sealhulgas maksmise ja tagasinõudmisega seotud ülesandeid.

2. Välistele eraõiguslikele üksustele peale nende, kes osutavad avalikke teenuseid, võib lepingu alusel anda tehnilisi erialaseid ülesandeid ja haldus-, ettevalmistus- või abiülesandeid, mis ei hõlma avaliku võimu ega kaalutlusõiguse kasutamist.

3. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

1. jagu

Ülesannete lahususe põhimõte

Artikkel 58

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

2. jagu

Eelarvevahendite käsutaja

Artikkel 59

1. Institutsioon täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid.

2. Iga institutsioon määrab oma sisehalduseeskirjades asjakohase tasandi töötajad, keda ta volitab oma töökorras sisalduvate tingimuste kohaselt täitma eelarvevahendite käsutaja ülesanded, delegeeritavate volituste ulatuse ja volitatud esindajate võimaluse neid omakorda edasi volitada.

3. Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes isikutele, kes on hõlmatud personalieeskirjadega.

4. Volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad võivad tegutseda üksnes volikirjas või edasivolitamiskirjas sätestatud ulatuses. Vastutavat volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat võib tema ülesannete täitmisel abistada üks töötaja või mitu töötajat, kellele usaldatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamisaruandluseks vajalike toimingute tegemine.

Artikkel 60

1. Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest.

2. Kulude haldamisel võtab volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

3. Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. See võib hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4. Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuete kohaselt organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollimenetlused, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise. Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

5. Kõikidel töötajatel, kes vastutavad finantstoimingute kontrollimise eest, peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad täidavad asjaomase institutsiooni kehtestatud kutsenorme.

6. Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille täitmist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest volitatud eelarvevahendite käsutajale kirjalikult ja kui viimane ei võta meetmeid, artikli 66 lõikes 4 osutatud toimkonnale. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, teatab ta sellest kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muudele organitele.

7. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave. Selles aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ja sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil eelarvepädevate institutsioonidele eelmise aasta tegevusaruannete kokkuvõtte.

3. jagu

Peaarvepidaja

Artikkel 61

1. Iga institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja, kes vastutab institutsioonis järgmiste ülesannete eest:

a) maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmine;

b) raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

c) raamatupidamisarvestus VII jaotise kohaselt;

d) raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kehtestamine VII jaotise kohaselt;

e) raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide kehtestamine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f) sularahahaldus.

2. Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu vajaliku teabe, mida on vaja ühenduste varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutajad tagavad sellise teabe usaldusväärsuse.

3. Kui käesolevas määruses ei ole teisiti sätestatud, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata raha ja muud vara. Ta vastutab nende säilimise eest.

Artikkel 62

Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

Volikirjas täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded.

4. jagu

Avansikontode haldaja

Artikkel 63

Väikeste summade maksmiseks ja muude tulude kogumiseks peale omavahendite võib sisse seada avansikontod, mida varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja mille eest vastutavad viimasena nimetatu määratud avansikontode haldajad.

4. PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

1. jagu

Üldeeskirjad

Artikkel 64

1. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt või lõplikult tühistada.

2. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja ametisse nimetanud asutus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada tema ametivolitused.

3. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib avansikontode haldajad ametisse nimetanud asutus igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada nende ametivolitused.

Artikkel 65

1. Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 64 osutatud isikute suhtes kohaldada asjakohaste siseriiklike õigusnormide ja samuti kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

2. Ilma et see piiraks artiklite 66-68 kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust, nagu sätestatud personalieeskirjades. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, suunatakse küsimus kohaldatava õigusega määratud võimu- ja muule organile.

2. jagu

Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 66

1. Eelarvevahendite käsutaja on rahaliselt vastutav personalieeskirjade kohaselt, milles sätestatakse, et ametnikku võidakse kohustada täielikult või osaliselt hüvitama kahju, mis ühendused on kandnud raske rikkumise tagajärjel, mis ametnik on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju eirates. Sama kehtib juhul, kui ta paneb toime raske rikkumise, mis seisneb selles, et ta ei koosta dokumenti, mis tõendab nõuet, või selles, et ta ei väljasta sissenõudekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, või selles, et ta ei väljasta maksekorraldust, mille tagajärjel võib institutsioon muutuda vastutavaks kolmandate isikute ees, või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult.

2. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei saa eelarvevahendite käsutajat vastutusele võtta.

3. Oma üksuse piires edasivolitamise korral vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja sisseseatud haldus- ja sisekontrollsüsteemide toimimise ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

4. Iga institutsioon moodustab sõltumatult tegutseva finantsrikkumiste uurimise toimkonna, kes teeb kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab institutsioon, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või kohustada asjaosalisi hüvitist maksma. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, tingimusel et viimane ei ole asjaosaline, ning siseaudiitorile.

3. jagu

Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 67

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade sätete ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a) tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või kahjustuvad;

b) ta muudab alusetult pangakontosid või postiŋiirokontosid;

c) tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d) ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 68

Avansikontode haldaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade sätete ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a) tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või kahjustuvad;

b) ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c) ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada;

d) ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

5. PEATÜKK

Tulutoimingud

1. jagu

Omavahendite kasutatavaks tegemine

Artikkel 69

Eelarvesse kirjendatakse eurodes ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses osutatud omavahenditest moodustuv arvestuslik tulu. See tehakse kasutatavaks kõnealust otsust rakendava nõukogu määrusega.

2. jagu

Saadaolevate summade eelarvestus

Artikkel 70

1. Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelarvestuse kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda ühendustele võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

2. Erandina lõikest 1 ei koostata ühtki saadaolevate summade eelarvestust enne, kui liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks ühenduste omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses määratletud omavahendid, mida liikmesriigid maksavad kindlaksmääratud ajavahemike tagant. Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade sissenõudmise korralduse.

3. jagu

Saadaolevate summade kindlaksmääramine

Artikkel 71

1. Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja:

a) kontrollib võla olemasolu;

b) määrab kindlaks võla olemasolu ja suuruse või kontrollib seda;

c) kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2. Komisjonile kättesaadavaks tehtud omavahendid ja kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tuleb kindlaks määrata peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3. Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

4. Tingimused, mille alusel tuleb ühendustele maksta viivist, sätestatakse rakenduseeskirjades.

4. jagu

Sissenõudmise kinnitamine

Artikkel 72

1. Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille esimesena nimetatu on kindlaks määranud.

2. Institutsioon võib EÜ asutamislepingu tähenduses täitmisele pööratava otsusega kindlaks määrata summasid, mis on saada teistelt isikutelt peale riikide.

5. jagu

Sissenõudmine

Artikkel 73

1. Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest, et ühendused saavad oma tulu ja et nende õigusi kaitstakse.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja ühenduste nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis viimastel on ühenduste suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele.

2. Kui vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega rakenduseeskirjades sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemist delegeerida üksnes rakenduseeskirjade kohaselt.

Artikkel 74

Trahvidest ja karistusmaksetest saadud tulu ning kogunenud viivis kirjendatakse lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada.

Esimene lõiku ei kohaldata raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist või finantskorrektsioone käsitlevate otsuste suhtes.

6. PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 75

1. Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2. Kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud, välja arvatud assigneeringute puhul, mida artikli 49 lõike 2 kohaselt võib kasutada põhiõigusaktita.

1. jagu

Kulukohustuste võtmine

Artikkel 76

1. Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilist kohustust.

Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab kohustust, millest tuleneb kulu.

Eelarvelise ja juriidilise kulukohustuse võtab üks ja sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu sätestatud rakenduseeskirjades.

2. Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada.

Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse kohustuse tunnustest on kindlaks määramata.

Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud artiklis 150 osutatud kulude või jooksvate halduskulude katmiseks ja kui summa või lõplik abisaaja ei ole teada.

3. Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks üksnes põhiõigusaktiga ettenähtud juhtudel ja halduskulude puhul. Kui eelarveline kulukohustus on niiviisi aastasteks osamakseteks jagatud, sätestatakse see juriidilises kohustuses, välja arvatud personalikulude puhul.

Artikkel 77

1. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2. Kui teise osa IV jaotise erisätetest ei tulene teisiti, hõlmavad üldised eelarvelised kulukohustused aasta n + 1 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Kui artikli 76 lõikest 3 ja artikli 179 lõikest 2 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused hiljemalt aasta n 31. detsembril.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtpäevade möödumisel tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud eelarvelised kulukohustused.

Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest.

3. Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest kuupäevast, tühistatakse artikli 11 kohaselt.

Kui juriidilise kohustuse põhjal ei ole kolme aasta möödudes tehtud makset, tühistab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle.

Artikkel 78

1. Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a) kulud on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b) assigneeringud on kasutatavad;

c) kulud on kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesoleva määruse, rakenduseeskirjade ja kõikide, asutamislepingute ja määruste kohaselt vastuvõetud õigusnormidega;

d) järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. Juriidilise kohustuse kirjendamisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a) kohustus on kaetud vastava eelarvelise kulukohustusega;

b) kulud on korrakohased ja kooskõlas asutamislepingute, eelarve, käesoleva määruse, rakenduseeskirjade ja kõikide, asutamislepingute ja määruste kohaselt vastuvõetud õigusnormidega;

c) järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. jagu

Kulude tõendamine

Artikkel 79

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a) kontrollib kreeditori nõudeõigust;

b) määrab kindlaks nõude seisu ja summa või kontrollib seda;

c) kontrollib nõude tasumisele vastavuse tingimusi.

3. jagu

Kulude kinnitamine

Artikkel 80

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kasutatavad, annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel käsu teha kulutus, mille esimesena nimetatu on tõendanud.

4. jagu

Kulude maksmine

Artikkel 81

1. Maksmine toimub siis, kui tõendatakse, et asjakohane meede on kooskõlas põhiõigusakti või lepingu sätetega, ja see hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a) kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b) maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest:

i) üks eelmakse või mitu eelmakset;

ii) üks vahemakse või mitu vahemakset;

iii) lõppmakse.

2. Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

Artikkel 82

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

5. jagu

Kulutoimingute tähtajad

Artikkel 83

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma tähtaegade jooksul, mis on sätestatud rakenduseeskirjades, milles täpsustatakse ka asjaolud, mille korral on kreeditoril õigus saada hilinenud makse eest viivist, mis kirjendatakse samale eelarvereale kui põhisumma.

7. PEATÜKK

Andmetöötlussüsteemid

Artikkel 84

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumente allkirjastada elektrooniliselt.

8. PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 85

Iga institutsioon näeb ette siseauditi ülesande, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

Artikkel 86

1. Siseaudiitor nõustab oma institutsiooni riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamistingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesanne on eelkõige:

a) hinnata sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust tegevuspõhimõtete, programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

b) hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide sobivust ja taset.

2. Siseaudiitori tegevusvaldkond hõlmab kõiki institutsiooni toiminguid ja talitusi. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kõikidele oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

3. Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest ja soovitustest aru institutsioonile. Institutsioon tagab auditite põhjal tehtud soovituste järgimise. Siseaudiitor esitab institutsioonile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

4. Igal aastal esitab institutsioon eelarve täitmise eest vastutavale asutusele aruande, milles võetakse kokku tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

Artikkel 87

Institutsioon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erisätted, mis on sellised, et oleks tagatud tema täielik sõltumatus oma ülesannete täitmisel ja oleks kindlaks määratud tema vastutus.

Kui siseaudiitoriks on ametnik või mõni muu koosseisuline töötaja, kannab ta vastutust personali- ja rakenduseeskirjade kohaselt.

V JAOTIS

HANKED

1. PEATÜKK

Üldsätted

1. jagu

Kohaldamisala ja lepingute sõlmimise põhimõtted

Artikkel 88

1. Riigihankelepingud on rahalise tasuga seotud lepingud, mis artiklites 104 ja 167 määratletud tellija sõlmib kirjalikult, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha töid või saada teenuseid.

Nende lepingute hulka kuuluvad:

a) ehitise ostmise või rentimise lepingud;

b) tarnelepingud;

c) ehituslepingud;

d) teenuslepingud.

2. Käesolev jaotis ei käsitle toetusi.

Artikkel 89

1. Kõik riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

2. Kõikide hankelepingute puhul korraldatakse võimalikult laiaulatuslik pakkumine, välja arvatud juhul, kui rakendatakse artikli 91 lõike 1 punktis d osutatud läbirääkimistega menetlust.

2. jagu

Avalikustamine

Artikkel 90

1. Kõik hanked, mis ületavad artiklites 105 või 167 sätestatud künniseid, avalikustatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Hanketeated avaldatakse eelnevalt, välja arvatud artikli 91 lõikes 2 osutatud juhtudel ja rakenduseeskirjades osutatud teenuslepingute puhul.

Teatava teabe avaldamisest pärast lepingu sõlmimist võib loobuda, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

2. Hanked, mille väärtus jääb allapoole artiklites 105 või 167 sätestatud künniseid, tehakse teatavaks asjakohasel viisil.

3. jagu

Hankemenetlused

Artikkel 91

1. Hankemenetluse vorm võib olla üks järgmistest:

a) avatud menetlus;

b) piiratud menetlus;

c) konkurss;

d) läbirääkimistega menetlus.

2. Hangete puhul, mille väärtus ületab artiklites 105 või 167 sätestatud künnised, on läbirääkimistega menetluse rakendamine lubatud üksnes rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel.

Esimest lõiku ei kohaldata rakenduseeskirjades osutatud teenuslepingute suhtes.

3. Künnised, millest allpool võib tellija rakendada kas läbirääkimistega menetlust või erandina artikli 88 lõike 1 esimesest lõigust lihtsalt tasuda kulud arvete alusel, määratakse kindlaks rakenduseeskirjades.

Artikkel 92

Hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus tuleb esitada pakkumiskutsega seotud dokumentides.

Artikkel 93

1. Taotlejad või pakkujad ei saa hankemenetluses osaleda, kui:

a) nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c) nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija suudab seda mis tahes viisil tõendada;

d) nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e) nad on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab ühenduste finantshuve;

f) pärast mõnda muud ühenduse eelarvest rahastatavat hankemenetlust või toetuse andmise menetlust on leitud, et nad on lepingut tõsiselt rikkunud, kuna on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata.

2. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et ükski lõikes 1 loetletud olukord nende puhul ei kehti.

Artikkel 94

Lepingut ei või sõlmida taotleja või pakkujaga, kes hankemenetluse käigus:

a) on olukorras, kus neil on huvide konflikt;

b) on hankemenetluses osalemiseks vajalike, tellija nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud.

Artikkel 95

Iga institutsioon seab sisse keskandmekogu, mis sisaldab mõnes artiklites 93 ja 94 kirjeldatud olukorras olevate taotlejate ja pakkujate andmeid. Andmekogu ainus eesmärk on tagada artiklite 93 ja 94 õige kohaldamine kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega. Igal institutsioonil on juurdepääs teiste institutsioonide andmekogudele.

Artikkel 96

Tellija võib taotlejatele või pakkujatele, kelle osalemine hankes on välistatud artiklite 93 ja 94 kohaselt, määrata haldus- või rahalisi karistusi, olles neile eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

Need karistused võivad endast kujutada järgmist:

a) taotlejal või pakkujal ei lubata kuni viis aastat osaleda eelarvest rahastatavates hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes;

b) artikli 93 lõike 1 punktis f osutatud juhul maksab rahatrahvi töövõtja ja artiklis 94 osutatud juhtudel taotleja või pakkuja, kui need juhud on tõesti tõsised, ületamata seejuures asjaomase lepingu maksumust.

Määratavad karistused on võrdelised lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega.

Artikkel 97

1. Valikukriteeriumid taotlejate ja pakkujate suutlikkuse hindamiseks ja lepingute sõlmimise kriteeriumid pakkumiste sisu hindamiseks määratletakse eelnevalt ja esitatakse pakkumiskutses.

2. Lepinguid võib sõlmida enampakkumise või majanduslikult soodsaima pakkumise valimise abil.

Artikkel 98

1. Pakkumiste esitamise korra abil tagatakse, et toimub tõeline konkurents ja et pakkumiste sisu jääb salajaseks seni, kuni need kõik samal ajal avatakse.

2. Tellija võib kohustada pakkujaid rakenduseeskirjade kohaselt eelnevalt esitama tagatise pakkumiste tagasivõtmise vältimiseks.

3. Taotlused ja pakkumised avab selleks määratud avamiskomisjon, välja arvatud artikli 91 lõikes 3 silmas peetud väikese maksumusega lepingute puhul. Kõik pakkumised ja taotlused, mis kõnealune komisjon tunnistab tingimustele mittevastavaks, lükatakse tagasi.

4. Kõiki taotlusi ja pakkumisi, mis avamiskomisjon on tunnistanud ettenähtud tingimustele vastavaks, hindab pakkumiskutsega seotud dokumentides sätestatud valiku- ja lepingute sõlmimise kriteeriumide põhjal selleks määratud komisjon, selleks et teha ettepanek, kellega leping tuleks sõlmida.

Artikkel 99

Hankemenetluse vältel peab kogu tellija ja taotlejate või pakkujate vaheline sidepidamine vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Sidepidamine ei tohi põhjustada lepingu või esialgse pakkumise tingimuste muutumist.

Artikkel 100

1. Kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.

2. Tellija teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse ja kõikidele pakkujatele, kelle pakkumised on vastuvõetavad ja kes esitavad kirjaliku taotluse, eduka pakkumise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.

Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 101

Tellija võib enne lepingu allkirjastamist kas hankest loobuda või tühistada pakkumismenetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist.

Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.

4. jagu

Tagatised ja järelevalve

Artikkel 102

Tellija võib nõuda ja teatavatel rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel peab nõudma töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist, et:

a) tagada lepingu täielik täitmine;

b) piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Artikkel 103

Kui lepingu sõlmimise või täitmisega seoses ilmnevad olulised vead või rikkumised või hoopis pettused, peatab institutsioon lepingu täitmise.

Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettustes on süüdi töövõtja, võivad institutsioonid lisaks sellele keelduda maksmisest või nõuda tagasi juba makstud summad võrdeliselt vigade, rikkumiste või pettuste raskusega.

2. PEATÜKK

Ühenduse institutsioonide oma huvides sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 104

Ühenduse institutsioone käsitletakse tellijana lepingute puhul, mille nad sõlmivad oma huvides.

Artikkel 105

Kui käesoleva määruse teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti, sätestatakse riiklike ehitus-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise korda kooskõlastavates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides künnised, mille abil määratakse kindlaks:

a) artiklis 90 osutatud avaldamiskord;

b) artiklis 91 osutatud menetluste valik;

c) vastavad tähtajad.

Artikkel 106

Pakkumismenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad asutamislepingute kohaldamisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa ühendused on riigihangete vallas sõlminud erikokkuleppe selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 107

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolset riigihankelepingut, võivad hangetes osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide kodanikud selles lepingus sätestatud tingimustel.

VI JAOTIS

TOETUSED

1. PEATÜKK

Kohaldamisala

Artikkel 108

1. Toetused on eelarvest annetustena antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:

a) kas meedet, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk;

b) või mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb Euroopa Liidu üldistes huvides või kellel on liidu poliitika osaks olev eesmärk.

Toetuste kohta sõlmitakse kirjalik leping.

2. Toetusteks käesoleva jaotise tähenduses ei ole:

a) kulutused institutsioonide personalile, laenudele ja osalustele aktsiakapitalis, artiklis 88 osutatud riigihankelepingud ega makromajandusliku abina makstavad toetused;

b) kulutused, mis on tehtud osana koostöös liikmesriikidega, detsentraliseeritud või ühisest eelarve täitmisest käesoleva määruse artikli 53 tähenduses;

c) maksed, mis on tehtud käesoleva määruse artiklites 54 ja 55 osutatud, komisjoni volitatud asutustele ja muudele ühenduse asutustele, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 185.

2. PEATÜKK

Toetuste andmise põhimõtted

Artikkel 109

1. Toetusi antakse kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Toetused ei või kumuleeruda, neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.

2. Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla abisaajale kasumi tootmine.

Artikkel 110

1. Toetused, välja arvatud hädaabi ja humanitaarabi, põhinevad aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses.

Seda tööprogrammi rakendatakse pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja tunnuste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut.

2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse teatavaks kord aastas, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid.

Artikkel 111

1. Ühe meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse.

2. Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

Artikkel 112

1. Toetust võib anda juba alanud meetmeks üksnes juhul, kui taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne kokkuleppe allkirjastamist.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulutused olla tehtud enne toetustaotluse esitamispäeva, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud põhiõigusaktis, ja kulude puhul, mida on vaja häda- või humanitaarabi nõuetekohaseks andmiseks rakenduseeskirjade kohaselt.

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule jõudnud meetmeteks tagasiulatuvalt.

2. Tegevustoetuse taotlusele võib alla kirjutada kõige rohkem neli kuud pärast abisaaja eelarveaasta algust. Rahastamiskõlblikud kulutused ei tohi olla tehtud enne toetustaotluse esitamist või abisaaja eelarveaasta algust.

Artikkel 113

1. Toetuse abil ei või rahastada meetme kulusid täies ulatuses, kui teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti.

Toetuse abil ei või rahastada toetust saava asutuse tegevuskulusid täies ulatuses.

2. Kui põhiõigusaktis ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul tegevustoetuste korduval andmisel nende suurust järk-järgult.

3. PEATÜKK

Toetuste andmise menetlus

Artikkel 114

1. Toetustaotlus peab olema kirjalik ja selle esitaja on juriidiline isik.

Sõltuvalt meetme laadist või taotleja eesmärgist võidakse põhiõigusaktiga erandlikult ette näha, et toetusi võivad saada füüsilised isikud.

2. Toetusi ei või anda taotlejatele, kes on toetuste andmise menetluse ajal mõnes artiklites 93 ja 94 osutatud olukorras.

Taotlejad peavad tõendama, et ükski artiklis 93 loetletud olukord nende puhul ei kehti.

3. Eelarvevahendite käsutaja võib artiklite 93-96 ja neid artikleid käsitlevate rakenduseeskirjade kohaselt määrata tegelikke, võrdelisi ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi taotlejatele, kes on toetuste andmisest kõrvale jäetud lõike 2 alusel.

Artikkel 115

1. Valikukriteeriumid võimaldavad hinnata taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm.

2. Ettepanekute esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud toetuste andmise kriteeriumid võimaldavad hinnata esitatud ettepanekute sisu seatud eesmärkide ja prioriteetide põhjal.

Artikkel 116

1. Ettepanekuid hindab eelnevalt teatavaks tehtud valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal selleks loodud komisjon, et kindlaks teha, millised ettepanekud on rahastamiskõlblikud.

2. Seejärel koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 1 sätestatud hindamise tulemuste põhjal abisaajate ja heakskiidetud summade loendi.

3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult. Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele.

4. PEATÜKK

Maksmine ja järelevalve

Artikkel 117

Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest.

Artikkel 118

Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Artikkel 119

1. Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon on lõpliku tegevus- ja raamatupidamisaruande heaks kiitnud, ilma et see takistaks institutsiooni tegemast hilisemaid kontrollimisi.

2. Kui abisaaja ei täida oma juriidilisi või lepingulisi kohustusi, peatatakse toetuse maksmine ja toetust vähendatakse või toetuse andmine lõpetatakse rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel, olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

5. PEATÜKK

Rakendamine

Artikkel 120

1. Kui meetme rakendamine eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sõlmitakse need käesoleva osa V jaotise põhimõtete kohaselt.

2. Igas toetuslepingus sätestatakse selgesõnaliselt komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida kõikide ühenduselt raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente ning teha kohapeal kontrollimisi.

VII JAOTIS

RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1. PEATÜKK

Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 121

Ühenduse raamatupidamisaruandlus hõlmab:

a) institutsioonide artikli 126 kohaseid raamatupidamisaruandeid ja artiklis 185 osutatud asutuste raamatupidamisaruandeid;

b) konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, milles esitatakse punktis a osutatud institutsioonide ja asutuste raamatupidamisaruannetes sisalduv finantsteave koondatud kujul;

c) institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste eelarve täitmise aruandeid;

d) eelarve täitmise konsolideeritud aruandeid, milles esitatakse koondatud kujul teave, mis sisaldub punktis c osutatud aruannetes.

Artikkel 122

Institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal.

Artikkel 123

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a) raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b) eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 124

Raamatupidamisaruanded koostatakse üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt, milleks on:

a) tegevuse jätkuvus;

b) konservatiivsus;

c) raamatupidamismeetodite järjepidevus;

d) teabe võrreldavus;

e) olulisus;

f) brutopõhimõte;

g) reaalsuse põhimõte;

h) tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Artikkel 125

1. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

2. Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorra kohaselt.

Artikkel 126

1. Raamatupidamisaruanne koostatakse miljonites eurodes ja selles on:

a) bilanss ja majandustulemuse aruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi ning majandustulemust eelnenud eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse ühenduste tegevuse eripära;

b) rahavoogude tabel, milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c) aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa eelarveaasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised.

2. Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on ühenduste tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 127

Eelarve täitmise aruanne koostatakse miljonites eurodes. Sellesse kuulub:

a) eelarve täitumise ülevaade, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; selle ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

b) eelarve täitumise ülevaate lisa, mis täiendab ja selgitab ülevaates esitatud teavet.

Artikkel 128

Muude institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad komisjoni peaarvepidajale hiljemalt järgneva eelarve aasta 1. märtsil oma esialgse raamatupidamisaruande üheskoos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib esialgsed raamatupidamisaruanded ja saadab kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. märtsil iga institutsiooni ja iga artiklis 185 osutatud asutuse esialgse raamatupidamisaruande koos esialgse konsolideeritud raamatupidamisaruandega.

Samuti saadab ta iga institutsiooni ja iga artiklis 185 osutatud asutuse aruande eelarvehalduse ja finantsjuhtimise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale hiljemalt samal kuupäeval.

Artikkel 129

1. Kontrollikoda esitab hiljemalt 15. juunil oma tähelepanekud iga institutsiooni ja iga artiklis 185 osutatud asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta.

2. Iga institutsioon ja iga artiklis 185 osutatud asutus koostab oma lõpliku raamatupidamisaruande ja saadab selle lõpliku konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamiseks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juulil.

3. Pärast lõpliku konsolideeritud raamatupidamisaruande heakskiitmist saadab komisjon selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale enne järgneva eelarveaasta 31. juulit.

4. Lõplik konsolideeritud raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. oktoobril koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 248 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 160c.

2. PEATÜKK

Teave eelarve täitmise kohta

Artikkel 130

Lisaks artiklites 126 ja 127 sätestatud aruannetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks korda aastas aruande eelarveliste tagatiste ja nendega seotud riskide kohta.

See teave edastatakse samal ajal ka kontrollikojale.

Artikkel 131

1. Lisaks artiklites 126 ja 127 sätestatud aruannetele saadab komisjon üks kord kuus Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmist käsitlevad, vähemalt peatüki tasandil koondatud arvnäitajad nii tulude kui ka kulude kohta vastavalt kõikidele assigneeringutele.

Nendes arvnäitajates esitatakse ka üksikasjalik ülevaade ülekantud assigneeringute kasutamisest.

Arvnäitajad saadetakse kümne tööpäeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

2. Kolm korda aastas, 31. maile, 31. augustile ja 31. detsembrile järgneva 30 tööpäeva jooksul saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmise aruande, mis hõlmab nii tulusid kui ka kulusid liigendatuna peatükkide, artiklite ja punktide kaupa.

Selles aruandes esitatakse ka üksikasjalik ülevaade varasematest eelarveaastatest ülekantud assigneeringute kasutamise kohta.

3. Arvnäitajad ja eelarve täitmise aruanne saadetakse samal ajal ka kontrollikojale.

3. PEATÜKK

Raamatupidamisarvestus

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 132

1. Institutsiooni raamatupidamisarvestus on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2. Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3. Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

4. Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib volitatud eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 133

1. Komisjoni peaarvepidaja võtab pärast teiste institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste peaarvepidajatega konsulteerimist vastu raamatupidamiskorra ja ühtlustatud kontoplaani, mida kohaldatakse kõikides institutsioonides, teises osa V jaotises osutatud Euroopa talitustes ja kõikides artiklis 185 osutatud asutustes.

2. Lõikes 1 osutatud korra vastuvõtmisel juhindub komisjoni peaarvepidaja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditest, kuid võib nendest kõrvale kalduda, kui seda õigustab ühenduste tegevuse eripära.

2. jagu

Üldine raamatupidamisarvestus

Artikkel 134

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodi abil kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste majanduslikku ja rahalist seisundit ning nende varasid ja kohustusi.

Artikkel 135

1. Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusraamatutesse.

2. Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas kontoparandused põhinevad vastavatel tõendavatel dokumentidel.

3. Raamatupidamisarvestuse süsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 136

Eelarveaasta lõpu ja raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest tõese, erapooletu ja korrakohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

3. jagu

Eelarve raamatupidamisarvestus

Artikkel 137

1. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud esimese osa IV jaotises.

4. PEATÜKK

Vara inventarinimestikud

Artikkel 138

1. Iga institutsioon ja artiklis 185 osutatud asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud kogu ühenduste materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Iga institutsioon ja artiklis 185 osutatud asutus teeb kindlaks, kas nimestikus esitatu vastab tegelikule olukorrale.

2. Vallasvara müük kuulutatakse välja asjakohasel viisil.

VIII JAOTIS

VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

1. PEATÜKK

Välisaudit

Artikkel 139

1. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teavitavad kontrollikoda võimalikult kiiresti kõigist otsustest ja eeskirjadest, mis on vastu võetud artiklite 9, 13, 18, 22, 23, 26 ja 36 kohaselt.

2. Institutsioonid saadavad kontrollikojale kõik finantsküsimusi reguleerivad sise-eeskirjad, mis nad on vastu võtnud.

3. Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate, siseaudiitorite, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ametissenimetamisest ja artiklite 51, 61, 62, 63 ja 85 kohasest volitamisest.

Artikkel 140

1. Kõikide tulude ja kulude õiguspärasuse ja korrakohasuse kindlakstegemisel võtab kontrollikoda arvesse asutamislepingu sätteid, eelarvet, käesolevat määrust, rakenduseeskirju ja kõiki muid asutamislepingute kohaselt vastuvõetud õigusakte.

2. Oma ülesannete täitmisel on kontrollikojal õigus tutvuda artiklis 142 sätestatud viisil kõikide dokumentide ja andmetega, mis on seotud talituste ja asutuste finantsjuhtimisega ja käsitlevad ühenduste rahastatavaid või kaasrahastatavaid meetmeid. Kontrollikojal on õigus küsitleda kõiki tulu- ja kulutoimingute eest vastutavaid ametnikke ja kasutada kõiki auditeerimismenetlusi, mis on kõnealuste talituste või asutuste puhul asjakohased. Liikmesriikides toimub audit koostöös siseriiklike auditeerimisasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis pädevate siseriiklike talitustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

Kontrollikoda võib talle asutamislepingutega või nende kohaselt vastuvõetud õigusaktidega antud ülesannete täitmiseks kogu vajaliku teabe saamiseks viibida omal soovil eelarve täitmise raames mõne ühenduse institutsiooni või viimase huvides tehtavate audititoimingute juures.

Kontrollikoja taotluse korral lubavad institutsioonid ühenduse hoiuseid hoidvatel rahaasutustel lasta kontrollikojal kindlaks teha, kas väljastpoolt saadud andmed on kooskõlas raamatupidamisarvestusega.

3. Oma ülasannete täitmiseks teatab kontrollikoda käesoleva määrusega hõlmatud institutsioonidele ja asutustele oma töötajate nimed, kellel on õigus neid auditeerida.

Artikkel 141

Kontrollikoda tagab, et kõiki hoiustatud või kassas olevaid väärtpabereid ja kogu sellist sularaha kontrollitakse hoiustaja allkirjastatud maksedokumentide alusel või sularaha ja väärtpaberite ametlike õiendite alusel. Kontrollikoda võib selliseid kontrollimisi ise teha.

Artikkel 142

1. Komisjon, teised institutsioonid, ühenduste huvides tulusid ja kulusid haldavad asutused ja eelarvest tehtavate maksete lõppsaajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad kontrollikojale kogu teabe, mida too peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik ühenduse eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik sularaha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid või tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud, kõik organisatsiooni skeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks eelarve täitumist ja majandustulemust käsitleva aruande auditeerimiseks dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik magnetkandjal loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.

Asjaomaste valitsuste muud üksused ja siseauditiorganid aitavad kontrollikoda igal viisil, mida viimane peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

Esimene lõik kehtib ka füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes saavad makseid ühenduse eelarvest.

2. Ametnikud, kelle tegevust kontrollikoda kontrollib, on kohustatud:

a) esitama kassas oleva sularaha, kogu ülejäänud sularaha, väärtpaberid ja materiaalse vara, kõik tõendavad dokumendid nende valdusesse antud rahaliste vahendite hooldamise kohta ning kõik arveraamatud, registrid ja muud seonduvad dokumendid;

b) esitama kirjavahetuse ja kõik muud dokumendid, mida on vaja artikli 140 lõikes 1 osutatud auditi teostamiseks täies ulatuses.

Esimese lõigu punktis b osutatud teavet võib nõuda ainult kontrollikoda.

3. Kontrollikojal on õigus kontrollida ühenduste tulude ja kuludega seotud dokumente, mis on institutsioonide talituste, eelkõige kõnealuste tulude ja kuludega seotud otsuste tegemise eest vastutavate talituste, ühenduste huvides tulusid ja kulusid haldavate asutuste ja eelarvest makseid saavate füüsiliste ja juriidiliste isikute valduses.

4. Tulude ja kulude seaduslikkuse ja korrakohasuse ning finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlakstegemine hõlmab ka toetustena saadud ühenduse vahendite kasutamist institutsioonidevälistes asutustes.

5. Institutsioonidevälistele saajatele ühenduse vahendite maksmise eelduseks on saajate kirjalik nõusolek või selle puudumisel töövõtjate või alltöövõtjate kirjalik nõusolek kontrollikoja auditiga, mis käsitleb võimaldatud vahendite kasutamist.

6. Komisjon esitab kontrollikojale viimase soovil kõik andmed laenutehingute kohta.

7. Ühtsete arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusi tutvuda tõendavate dokumentidega.

Artikkel 143

1. Kontrollikoja aastaaruande suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2-6.

2. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt 15. juunil kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks. Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse hiljemalt 30. septembril. Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

3. Aastaaruandes on hinnang finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta.

4. Aastaaruandes on osa iga institutsiooni kohta. Kontrollikoda võib oma äranägemise järgi lisada kokkuvõtva aruande või üldised tähelepanekud.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide institutsioonide vastused tema tähelepanekutele avaldatakse vahetult pärast asjakohaseid tähelepanekuid.

5. Kontrollikoda edastab eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavatele asutustele ja teistele institutsioonidele hiljemalt 31. oktoobril oma aastaaruande koos institutsioonide vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Ühenduste Teatajas.

6. Niipea kui kontrollikoda on edastanud aastaaruande, saadab komisjon asjaomastele liikmesriikidele viivitamata kõnealuses aruandes sisalduva teabe, mis käsitleb selliste vahendite haldamist, mille eest viimased vastutavad kohaldatavate eeskirjade alusel.

Pärast selle teabe kättesaamist vastavad liikmesriigid komisjonile 60 päeva jooksul. Komisjon esitab enne 15. veebruari kokkuvõtte kontrollikojale, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Artikkel 144

1. Kontrollikoda teatab asjaomasele institutsioonidele kõikidest tähelepanekutest, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks.

Asjaomasel institutsioonil on kaks ja pool kuud aega teatada kontrollikojale kõigist märkustest, mida ta soovib teha kõnealuste tähelepanekute kohta.

Kontrollikoda võtab asjakohase eriaruande lõpliku sõnastuse vastu järgneva kuu jooksul.

Eriaruanded koos asjaomaste institutsioonide vastustega edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellest kumbki otsustab, vajaduse korral koostöös komisjoniga, milliseid meetmeid tuleks selles küsimuses võtta.

Kui kontrollikoda otsustab mõne sellise eriaruande avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas, avaldatakse see koos asjaomaste institutsioonide vastustega.

2. Kontrollikoda võib Euroopa Ühenduste Teatajas avaldada EÜ asutamislepingu artikli 248 lõikes 4 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160c lõikes 4 osutatud arvamused, mis ei ole seotud ettepanekute või eelnõudega, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku konsulteerimiskorda. Kontrollikoda otsustab avaldamise üle pärast konsulteerimist institutsiooniga, kes taotles arvamuse andmist või keda see käsitleb. Avaldamisel lisatakse arvamustele asjaomaste institutsioonide võimalikud märkused.

2. PEATÜKK

Eelarve täitmise kinnitamine

Artikkel 145

1. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmise kohta enne aasta n + 2 30. aprilli.

2. Kui lõikes 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu komisjonile otsuse tegemise edasilükkamise põhjustest.

3. Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab komisjon võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

Artikkel 146

1. Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab ühenduste kõigi tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning bilansis esitatud ühenduste varasid ja kohustusi.

2. Eelarve täitmise kinnitamiseks tutvub EÜ asutamislepingu artiklis 275 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 179a osutatud raamatupidamisaruannete ja bilansiga kõigepealt nõukogu ja seejärel Euroopa Parlament. Viimane tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja auditeeritud institutsioonide vastustega, asjakohase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust.

3. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab komisjon talle EÜ asutamislepingu artikli 276 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 147

1. EÜ asutamislepingu artikli 276 ja Euratomi asutamislepingu artikli 180b kohaselt võtavad komisjon ja teised institutsioonid asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid ja nõukogu vastuvõetud kinnitamissoovitusele lisatud märkusi.

2. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad institutsioonid aru nende tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhtnööridest, mis nad on andnud oma talitustele, kes vastutavad eelarve täitmise eest. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, teatades viimasele meetmetest, mis nad on võtnud nende tähelepanekute järgimiseks, et komisjon saaks neid oma aruande koostamisel arvesse võtta. Institutsioonide aruanded edastatakse ka kontrollikojale.

TEINE OSA

ERISÄTTED

I JAOTIS

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE ARENDUS- JA TAGATISFONDI TAGATISRAHASTU

Artikkel 148

1. Käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastut käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

2. Meetmeid, mida haldab vahetult komisjon, rakendatakse esimese ja kolmanda osa sätete kohaselt.

Artikkel 149

1. Iga eelarveaasta kohta sisaldab EAGGF tagatisrahastu liigendamata assigneeringuid.

2. Maksete assigneeringud, mis on üle kantud, kuid mida ei ole eelarveaasta lõpuks kasutatud, annulleeritakse.

3. EAGGF tagatisrahastu sidumata assigneeringuid, mis on seotud maaelu arendamisega, võib üle kanda üksnes järgmisesse eelarveaastasse kõige rohkem 3 % ulatuses asjakohase jao assigneeringutest. Selline ülekandmine on võimalik üksnes juhul, kui järgneva eelarveaasta eelarve asjakohastel ridadel ettenähtud assigneeringutest ei piisa maaelu arenguprogrammide rakendamiseks varasemal aastal otsustatud ulatuses. Komisjon teeb ülekandmisotsuse hiljemalt selle aasta 15. veebruaril, millisesse assigneeringud üle kantakse, ja teatab sellest eelarvepädevatele institutsioonidele.

Artikkel 150

1. Komisjon hüvitab liikmesriikide kantud kulud.

2. Komisjoni otsused, millega kinnitatakse nende maksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid kohustusi EAGGF tagatisrahastusse kirjendatud assigneeringute kogusumma piires.

3. Alates 15. novembrist võib EAGGF tagatisrahastu jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada poolt kõigist jooksva eelarveaasta vastavatest assigneeringutest. Need võivad olla seotud üksnes kuludega, mis põhinevad olemasoleval põhiõigusaktil.

Artikkel 151

1. EAGGF tagatisrahastut käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud aruannete kättesaamist kohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Summad märgitakse makstuks sama tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui makse abikõlblikkus ei ole kindel.

Eelarvelised kulukohustused arvatakse maha artiklis 150 osutatud üldisest esialgsest kohustusest.

2. Esialgsed üldised kulukohustused, mis on võetud eelarveaastaks ja mille põhjal ei ole võetud eelarve liigenduse kohaseid kulukohustusi järgneva eelarveaasta 1. veebruariks, annulleeritakse seoses algse eelarveaastaga.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse juhul, kui raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest ei tulene teisiti.

Artikkel 152

Kulud kirjendatakse eelarveaasta kontodele maksete põhjal, mis komisjon on teinud kulude hüvitamiseks liikmesriikidele hiljemalt asjakohase aasta 31. detsembril, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril.

Artikkel 153

1. Kui komisjon võib artikli 23 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teatab sellest eelarvepädevatele institutsioonidele.

2. Muudel kui lõikes 1 kirjeldatud juhtudel esitab komisjon assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt järgneva eelarveaasta 10. jaanuaril.

Eelarvepädevad institutsioonid otsustavad selliste ümberpaigutuste tegemise artiklis 24 sätestatud korras, kuid kolme nädala jooksul.

Artikkel 154

Raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate otsuste tulemus kirjendatakse ühte artiklisse kulu suurenduse või vähendusena.

II JAOTIS

STRUKTUURIFONDID

Artikkel 155

1. Käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa kohaldatakse EAGGF tagatisrahastut, Ühtekuuluvusfondi ja ühinemiseelseid struktuuri- ja põllumajandusmeetmeid käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

2. Meetmeid, mida haldab vahetult komisjon, rakendatakse samuti käesoleva määruse esimese ja kolmanda osa sätete kohaselt.

3. Ühinemiseelseid struktuuri- ja põllumajandusmeetmeid võib hallata detsentraliseeritult, nagu sätestatud artiklis 164.

Artikkel 156

1. Komisjon maksab fondide rahalise osaluse välja kooskõlas artiklis 155 sätestatud eeskirjadega.

2. Komisjoni vahemaksete tegemise tähtaeg sätestatakse artiklis 155 osutatud eeskirjades.

3. Liikmesriikide tagasimaksete käsitlemine ja tagasimaksete mõju fondide osaluse suurusele sätestatakse artiklis 155 osutatud eeskirjades.

Artikkel 157

Komisjon vabastab kulukohustuste assigneeringud automaatselt artiklis 155 sätestatud eeskirjade kohaselt.

Vabastatud assigneeringud võib taaskasutatavaks teha juhul, kui komisjon ainuüksi on teinud ilmse vea või kui ilmneb vääramatu jõud, millel on tõsised tagajärjed struktuurifondidest toetatavate meetmete rakendamisele.

Selleks uurib komisjon eelmisel eelarveaastel toimunud vabastamisi ja otsustab vajadust silmas pidades jooksva aasta 15. veebruariks, kas vastavaid assigneeringuid on vaja uuesti kasutatavaks teha.

Artikkel 158

Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul võib komisjon teha ümberpaigutusi ühest jaost teise, tingimusel et asjakohased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks artiklis 155 osutatud eeskirjade tähenduses.

Artikkel 159

Projektide haldamist ja valikut ning auditeerimist käsitlevad sätted sisalduvad artiklis 155 osutatud eeskirjades.

III JAOTIS

TEADUSUURINGUD

Artikkel 160

1. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse assigneeringute suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Need assigneeringud kirjendatakse mõnda tegevusvaldkonda käsitlevasse eelarvejakku otsese või kaudse teadusuuringutega seotud tegevuse alla või mõnda teadusuuringuid käsitlevasse peatükki mõnes muus jaos.

Neid kasutatakse rakenduseeskirjades loetletud meetmete rakendamiseks.

2. Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul võib komisjon teha ümberpaigutusi ühest jaost teise, tingimusel et assigneeringuid kasutatakse samaks otstarbeks.

3. Eksperdid, kellele makstakse palka teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse assigneeringutest, võetakse tööle korras, mis nõukogu kehtestab iga teadusuuringute raamprogrammi vastuvõtmisel.

Artikkel 161

1. Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK) võib mujale kui artikli 160 lõikes 1 osutatud jagudesse ja peatükkidesse kirjendatud assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks konkursi või läbirääkimiste alusel ühenduse meetmetes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt üldeelarvest.

2. Assigneeringuid, mis on seotud meetmetega, milles TÜK osaleb konkursi alusel, käsitletakse sihtotstarbelise tuluna artikli 18 tähenduses. Sellest tulust tulenevad kulukohustuste assigneeringud tehakse kasutatavaks niipea, kui saadaoleva summa arvestuslik suurus on teada.

Nende assigneeringute kasutamist kajastatakse eelarve täitumise ülevaates sisalduvas analüütilises arvestuses iga asjakohase meetmeliigi osas; see on eraldatud tuludest, mis saadakse kolmandate (era- või avalik-õiguslike) isikute võimaldatavast rahastamisest, ja tuludest, mis saadakse muude teenuste eest, mis komisjon osutab kolmandatele isikutele.

3. Esimese osa V jaotises sisalduvaid hanke-eeskirju ei kohaldata tegevuse suhtes, mida TÜK teostab kolmandate isikute huvides.

4. Erandina artiklist 23 võib komisjon tegevusvaldkonda "Teadusuuringutega seotud otsene tegevus" käsitleva eelarvejao piires teha peatükkide vahel ümberpaigutusi kuni 15 % ulatuses selle eelarverea assigneeringutest, kust ümberpaigutus tehakse.

IV JAOTIS

VÄLISTEGEVUS

1. PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 162

1. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse eelarvest rahastatavate välismeetmete suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

2. Komisjon kasutab lõikes 1 osutatud meetmeteks mõeldud assigneeringuid:

a) kas iseseisvalt antava abi raames

b) või ühe või mitme abi saava kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepete alusel

c) või artiklis 53 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepete alusel.

2. PEATÜKK

Meetmete rakendamine

Artikkel 163

Käesolevas jaotises kirjeldatud meetmeid võib/võivad rakendada kas tsentraliseeritult komisjon või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või abi saavad kolmandad riigid või võidakse seda teha ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Välismeetmeteks mõeldud assigneeringud võib ühise eesmärgi saavutamiseks ühendada muudest allikatest pärinevate rahaliste vahenditega.

Artikkel 164

1. Detsentraliseeritud haldamise korral võib komisjon usaldada teatavate meetmete haldamise abi saavate kolmandate riikide asutustele, olles eelnevalt kindlaks teinud, et abi saav kolmas riik suudab või abi saavad kolmandad riigid suudavad ühenduse vahendite haldamisel täielikult või osaliselt järgida järgmisi tingimusi vastavalt kokkulepitud detsentraliseerimismäärale:

a) eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on tegelikult lahus;

b) on olemas tõhus haldustoimingute sisekontrollisüsteem;

c) projektide toetamise kohta on olemas kord eraldi raamatupidamisaruannete esitamiseks, mis kajastavad ühenduse vahendite kasutamist; muud liiki toetamise puhul esitatakse ühendusele ametlikult kinnitatud aastaaruanne asjakohase kuluvaldkonna kohta;

d) on olemas siseriiklik asutus sõltumatu välisauditi tegemiseks;

e) hankemenetlused on läbipaistvad ning välistavad ebavõrdse kohtlemise ja igasuguse huvide konflikti.

2. Abi saav riik on kohustatud täitma artikli 53 lõike 6 sätteid.

Artikkel 165

Komisjon teostab järelevalvet selle üle, kuidas abi saavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid meetmeid rakendavad. Sellist järelevalvet teostatakse kas eelneva heakskiitmise, järelkontrollimiste või liitmenetluse abil.

Artikkel 166

1. Rakendatavate meetmete kohta sõlmitakse:

a) rahastamiskokkulepe ühendusi esindava komisjoni ja abi saava kolmanda riigi või abi saavate kolmandate riikide või nende määratud asutuste, edaspidi "abisaajad", vahel; või

b) toetus- või muu leping selliste meetmete rakendamise eest vastutavate riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või füüsiliste või juriidiliste isikutega.

Käesoleva lõike punktidega a ja b ettenähtud kokkulepetes ja lepingutes sätestatakse tingimused, mille alusel töövõtja välisabi haldab.

2. Lõike 1 punktis a osutatud rahastamiskokkulepped abi saavate kolmandate riikidega sõlmitakse hiljemalt aasta n + 1 31. detsembril, kusjuures aasta n on eelarvelise kulukohustuse võtmise aasta. Individuaallepingud, millega selliseid rahastamiskokkuleppeid rakendatakse, sõlmitakse hiljemalt kolme aasta möödudes eelarvelise kulukohustuse võtmise päevast. Auditeerimist ja hindamist käsitlevad individuaallepingud võib sõlmida hiljem.

3. PEATÜKK

Hanked

Artikkel 167

1. Artiklit 56 ja esimese osa V jaotise 1. peatükki, mis käsitlevad hangetega seotud üldsätteid, kohaldatakse käesoleva jaotisega hõlmatud hangete suhtes, kui rakenduseeskirjades sisalduvatest erisätetest, mis käsitlevad välishangete künnisväärtusi ja korda, ei tulene teisiti. Tellijaks käesoleva peatüki tähenduses on:

a) komisjon ühe või mitme abisaaja nimel ja huvides;

b) abisaaja või abisaajad;

c) riiklik või rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus või füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud komisjoniga rahastamiskokkuleppe või toetuslepingu välismeetme rakendamiseks.

2. Hankemenetlused tuleb sätestada artiklis 166 osutatud rahastamiskokkulepetes või toetuslepingutes.

Artikkel 168

1. Pakkumismenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik isikud, kes kuuluvad asutamislepingute kohaldamisalasse, ja asjakohast koostöövaldkonda käsitlevate põhiõigusaktide erisätete kohaselt kõik sellised füüsilised ja juriidilised isikud, kes on abi saavate kolmandate riikide või mõne muu, kõnealustes õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud kolmanda riigi kodanikud.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võidakse koostööd käsitlevates põhiõigusaktide sätestatud eritingimuste põhjal otsustada lubada pakkumismenetluses osaleda lõikega 1 hõlmamata kolmandate riikide kodanikel.

3. Kui kohaldatakse kaupade ja teenuste hangete avamist käsitlevat kokkulepet, mille osaliseks on ühendus, võivad eelarvest rahastatavates hangetes osaleda sellises kokkuleppes sätestatud tingimustel ka lõigetega 1 ja 2 hõlmamata kolmandate riikide kodanikud.

4. PEATÜKK

Toetuste andmine

Artikkel 169

Meedet võidakse eelarvest täies ulatuses rahastada üksnes juhul, kui see on meetme rakendamiseks hädavajalik.

5. PEATÜKK

Auditeerimine

Artikkel 170

Igas rahastamislepingus või toetuslepingus tuleb selgesõnaliselt sätestada komisjoni ja kontrollikoja õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud ühenduse vahendeid.

V JAOTIS

EUROOPA TALITUSED

Artikkel 171

1. Käesoleva jaotise kohaldamisel on Euroopa talitusteks ühe või mitme institutsiooni loodud haldusüksused, mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid.

2. Käesolevat jaotist kohaldatakse ka Euroopa Pettusevastase Ameti suhtes.

3. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa talituste tegevuse suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Artikkel 172

1. Iga Euroopa talituse assigneeringud, mille kogumaht kirjendatakse eraldi eelarvereale komisjoni eelarveosas, esitatakse üksikasjalikult selle eelarveosa lisas.

Lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui eelarveosad.

Sellesse lisasse kavandatud assigneeringutest kaetakse iga Euroopa talituse kõik rahalised vajadused, mis tekivad ülesannete täitmisel institutsioonide huvides.

2. Iga Euroopa talituse ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni omale.

3. Iga Euroopa talituse juhataja otsustab lõikes 1 sätestatud lisa piires tehtavad ümberpaigutused. Komisjon teatab nendest ümberpaigutustest eelarvepädevatele institutsioonidele.

4. Iga Euroopa talituse raamatupidamisaruanded moodustavad artiklis 121 osutatud ühenduste raamatupidamisaruandluse lahutamatu osa.

Artikkel 173

Teatavat Euroopa talitust käsitlevasse lisasse kirjendatud assigneeringute osas annab komisjon eelarvevahendite käsutaja volitused edasi asjaomase Euroopa talituse juhatajale ning kehtestab nende volituste piirid ja tingimused.

Artikkel 174

1. Iga institutsioonidevaheline Euroopa talitus peab kulude kohta analüütilist arvestust, mille alusel saab kindlaks teha nende teenuste mahu, mis ta on igale institutsioonile osutanud. Juhtkond kinnitab raamatupidamisarvestuse süsteemi põhimõtted.

2. Selgitustes eraldi eelarverea kohta, kuhu on kirjendatud kõik institutsioonidevahelise Euroopa talituse assigneeringud, esitatakse eelarvestus igale institutsioonile talituse osutatavate teenuste maksumuse kohta. See põhineb lõikes 1 sätestatud analüütilisel arvestusel.

3. Iga institutsioonidevaheline Euroopa talitus teatab asjaomastele institutsioonidele analüütilise arvestuse tulemustest.

Artikkel 175

1. Iga Euroopa talituse juhtkond kehtestab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva jaotise rakendamiseks.

2. Kui Euroopa talitus osutab oma ülesannete raames kolmandatele isikutele teenuseid rahalise tasu eest, kehtestab juhtkond nende teenuste osutamise korda ja vastavat raamatupidamisarvestust käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 176

Käesolevat jaotist, välja arvatud artikkel 174 ja artikli 175 lõige 2, kohaldatakse Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) tegevuse suhtes.

OLAFi juhataja võib delegeerida oma volitused omakorda edasi töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

VI JAOTIS

HALDUSASSIGNEERINGUD

Artikkel 177

Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse haldusassigneeringute suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Artikkel 178

1. Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2. Kulusid, mis õigusnormide või lepingusätete kohaselt tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgneva eelarveaasta assigneeringute arvelt.

Artikkel 179

1. Haldusassigneeringud on liigendamata assigneeringud.

2. Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke kas tulenevalt kohalikest tavadest või seadmete tarnimisest, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud tehakse.

3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele.

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid teatavad asjaomasele institutsioonile viivitamata oma kavatsusest esitada viimasele arvamus. Kui sellist teatamist ei toimu, võib asjaomane institutsioon rakendada kavandatud meetme oma haldusliku iseseisvuse alusel, kui EÜ asutamislepingu artiklist 282 ja Euratomi asutamislepingu artiklist 185 ei tulene ühenduse esindamise osas teisiti.

Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid teatavad oma kavatsusest esitada arvamus, edastavad nad selle asjaomasele institutsioonile kahe nädala jooksul alates sellisest teatamisest.

KOLMAS OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 180

1. Kui 31. detsembriks 2006 ei ole nõukogu komisjoni võimaliku ettepaneku põhjal jõudnud kokkuleppele negatiivsete põllumajanduskulude teistsuguses eelarvevahendite käsitluses, asendatakse need kulud alates 1. jaanuarist 2007 tuludega, mis kirjendatakse täielikult EAGGF-le.

2. Kui lõike 1 kohaldamise tagajärjel asendatakse negatiivsed kulud sihtotstarbeliste tuludega, siis alates 1. jaanuarist 2007:

a) asendatakse artikli 42 esimene lause lausega "Eelarve ei või sisaldada negatiivseid tulusid ega kulusid.";

b) on artikli 154 sõnastus järgmine: "Käesoleva jaotise kohased sihtotstarbelised tulud kirjendatakse päritolu järgi kas EAGGF tagatisrahastu assigneeringutesse, mis on mõeldud ühise põllumajanduspoliitika kulude rahastamiseks, või EAGGF tagatisrahastu assigneeringutesse, mis on mõeldud maaelu arendamise ja kaasnevate meetmete rahastamiseks."

Artikkel 181

1. Artikli 41 lõikes 2 sätestatud komisjoni kulude liigitamine otstarbe järgi toimub esimest korda eelarveaastal 2004.

Eelarveaastal 2003 koosneb komisjoni eelarveosa:

a) A osast, milles esitatakse komisjoni personali- ja halduskulud;

b) B osast, milles esitatakse tegevuskulud, mis on vajaduse korral jaotatud allosadeks.

Artiklites 23, 158 ja artikli 160 lõikes 2 sätestatud ümberpaigutuskorda kohaldatakse esimest korda eelarveaasta 2004 assigneeringute suhtes. Eelarveaasta 2003 assigneeringute puhul toimub ümberpaigutamine komisjoni eelarveosa piires 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001) artikli 26 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

2. Artikli 128 teises lõigus, artiklis 129 ja artikli 143 lõigetes 2 ja 5 osutatud tähtpäevi kohaldatakse esimest korda eelarveaasta 2005 suhtes.

Varasemate aastate puhul on need tähtpäevad järgmised:

a) artikli 128 teise lõigu puhul 1. mai;

b) artikli 129 lõike 1 puhul 15. juuli;

c) artikli 129 lõike 2 puhul 15. september;

d) artikli 129 lõike 3 puhul 15. oktoober;

e) artikli 129 lõike 4 puhul 30. november;

f) artikli 143 lõike 2 puhul 15. juuli ja 31. oktoober;

g) artikli 143 lõike 5 puhul 30. november.

Esimese osa VII jaotist kohaldatakse järk-järgult sõltuvalt tehnilistest võimalustest nii, et kohaldamine oleks täielik eelarveaastaks 2005.

3. Artikli 113 lõiget 2 hakatakse kohaldama alates eelarveaastast 2005.

4. Volitatud eelarvevahendite käsutaja aruanne, millele on viidatud artikli 60 lõikes 7, koostatakse esimest korda eelarveaasta 2003 kohta.

5. Ilma et see piiraks artikli 157 kohaldamist, ei või ühtegi kulukohustuste assigneeringut, mis on vabastatud eelarveaastal 2002, taaskasutatavaks teha 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse (viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001) artikli 7 lõikes 6 sätestatud tingimuste alusel.

II JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 182

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda mis tahes teavet ja selgitusi oma pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 183

Komisjon võtab vastu käesoleva määruse rakenduseeskirjad.

Artikkel 184

Iga kolme aasta tagant või siis, kui see osutub vajalikuks, vaadatakse käesolev määrus läbi EÜ asutamislepingu artiklis 279 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 183 sätestatud korras pärast lepitusmenetluse rakendamist, kui Euroopa Parlament seda nõuab.

Artikkel 185

1. Komisjon kehtestab raamfinantskorra sellistele ühenduse asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund ja kes tegelikult saavad eelarvest toetusi. Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku.

2. Lõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmise kinnituse annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament.

3. Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.

4. Lõikes 1 osutatud asutused kohaldavad artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorda nii, et nende raamatupidamisaruandeid oleks võimalik ühendada komisjoni omadega.

Artikkel 186

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 187

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 25. juuni 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

J. MATAS I PALOU

LISA

Artiklis 186 osutatud

VASTAVUSTABEL

21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus 25. juuni 2002. aasta finantsmäärus

I osa. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavad sätted Esimene osa. Üldsätted

I jaotis. Üldpõhimõtted II jaotis. Eelarvepõhimõtted

Artikli 1 lõige 1 Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikli 1 lõige 2 Artikkel 6

Artikli 1 lõige 3 Artikli 179 lõige 2

Artikli 1 lõiked 4 ja 5 Artikkel 7

Artikli 1 lõige 6 Välja jäetud

Artikli 1 lõige 7 Artikli 77 lõige 3

Artikkel 2 Artikkel 27 ja artikli 48 lõige 2

Artikkel 3 Artikkel 28

Artikli 4 lõige 1 Artikkel 17

Artikli 4 lõige 2 Artiklid 17 ja 18

Artikli 4 lõige 3 Artikkel 19

Artikkel 5 Artikkel 5

Artikkel 6 Artiklid 6 ja 8

Artikli 7 lõige 1 Artikli 9 lõiked 1, 2, 4 ja 6

Artikli 7 lõige 2 Artikli 9 lõiked 1, 2, 3, 5 ja 6

Artikli 7 lõige 3 Välja jäetud

Artikli 7 lõige 4 Artikkel 10

Artikli 7 lõige 5 Artikli 9 lõige 1

Artikli 7 lõige 6 Artiklid 11 ja 157

Artikli 7 lõige 7 Välja jäetud, välja arvatud artikli 156 lõige 3

Artikli 7 lõige 8 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikli 7 lõige 9 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikli 8 lõige 1 Artikkel 12

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 Artikli 150 lõige 3 ja artikkel 178

Artikkel 9 Artikkel 13

Artikkel 10 Artikli 29 lõige 2

Artikkel 11 Artikkel 16

II jaotis. Eelarve koostamine ja struktuur III jaotis. Eelarve koostamine ja struktuur

I jagu. Eelarve koostamine 1. peatükk. Eelarve koostamine

Artikkel 12 Artikkel 31

Artikkel 13 Artikkel 33

Artikkel 14 Artikkel 34

Artikkel 15, välja arvatud lõige 2 Artikkel 37

Artikli 15 lõige 2 ja artikli 16 lõige 2 Artikkel 38

Artikli 16 lõige 1 Artikkel 35

Artikkel 17 Artikkel 36

Artikkel 18 Artikkel 39

II jagu. Eelarve struktuur ja esitusviis 2. peatükk. Eelarve struktuur ja esitusviis

Artikli 19 lõige 1 Artiklid 40 ja 41

Artikli 19 lõiked 2 ja 3 Artikkel 41

Artikli 19 lõige 4 Artikkel 43

Artikli 19 lõige 5 Artikkel 44

Artikli 19 lõige 6 Välja jäetud

Artikli 19 lõige 7 Artikli 30 lõige 1

Artikli 19 lõige 8 Artikkel 45

Artikkel 20, välja arvatud lõige 4 Artikkel 46

Artikli 20 lõige 4 Artikkel 47

III jaotis. Eelarve täitmine IV jaotis. Eelarve täitmine

I jagu. Üldsätted 1. peatükk. Üldsätted

Artikkel 21 Artikkel 58

Artikli 22 lõige 1 Artiklid 48 ja 49

Artikli 22 lõige 2 Artikkel 50, artikli 54 lõige 1 ja artikli 57 lõige 1

Artikli 22 lõige 3 Välja jäetud

Artikli 22 lõige 4 Artiklid 51, 52 ja 59

Artikli 22 lõige 4a Artikkel 56

Artikli 22 lõige 5 Artikli 1 teine lõik

Artikkel 23 Artikkel 84

Artikkel 24 Välja jäetud

Artikkel 24a Artiklid 85 ja 86

Artikkel 25 Artikkel 61

Artikli 26 lõige 1 Artikkel 21

Artikli 26 lõiked 2 ja 4 Artikkel 22

Artikli 26 lõige 3 Artikkel 23

Artikli 26 lõige 5 Artikkel 24

Artikli 26 lõiked 6 ja 7 Välja jäetud

Artikli 26 lõiked 8 ja 9 Artikkel 25

Artikli 26 lõiked 10 ja 11 Artikkel 26

Artikli 27 lõige 1 Artikli 20 lõige 1

Artikli 27 lõiked 2 ja 5 Välja jäetud

Artikli 27 lõige 2a Artikli 20 lõige 2

Artikli 27 lõige 3 Välja jäetud

Artikli 27 lõige 4 Artikli 20 lõige 3

II jagu. Eelarvetulud ja kasutusel olevate rahaliste vahendite haldamine 5. peatükk. Tulutoimingud

Artikli 28 lõige 1 Artikli 70 lõige 1

Artikli 28 lõige 2 Artikli 71 lõige 2

Artikli 28 lõige 3 Artikli 70 lõige 2

Artikkel 28a Artikkel 74

Artikkel 29 Artikkel 73

Artikkel 30 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 31 Artikkel 69

Artikkel 32 Artikkel 15

Artikkel 33 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 34 Artikkel 131

Artikkel 35 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

III jagu. Kulukohustuste võtmine ning kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine 6. peatükk. Kulutoimingud

Artikkel 36 Artikli 77 lõiked 1 ja 2 ja artikli 166 lõige 2

Artikkel 37 Välja jäetud

Artikkel 38 Välja jäetud

Artikkel 39 Välja jäetud

Artikkel 40 Artikkel 79

Artikkel 41 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 42 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 43 Artikkel 80

Artikkel 44 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 45 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 46 Artikkel 81

Artikkel 47 Välja jäetud

Artikkel 48 Välja jäetud

Artikkel 49 Artikli 71 lõige 4

Artikkel 50 Välja jäetud

Artikli 51 lõige 1 Välja jäetud

Artikli 51 lõige 2 Artikkel 82

Artikli 51 lõige 3 Välja jäetud

Artikkel 52 Välja jäetud

Artikkel 53 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 54 Artikkel 63

IV jagu. Ametikohtade haldamine

Artikkel 55 Välja jäetud

IV jaotis. Lepingute sõlmimine, varaloendid ja raamatupidamine V jaotis. Hanked

I jagu. Kaupade tarnimise ja teenuste osutamise lepingud; ostu- ja üürilepingud

Artikkel 56 Artikkel 105

Artikkel 57 Välja jäetud

Artikli 58 lõige 1 Artikkel 88, artikli 89 lõige 2 ja artikkel 91

Artikli 58 lõige 2 Artikkel 90

Artikli 58 lõige 3 Artikli 97 lõige 1

Artikli 58 lõige 4 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 59 Artikli 91 lõige 2

Artikkel 60 Artikli 91 lõige 3

Artikkel 61 Välja jäetud

Artikkel 62 Artikli 89 lõige 1

Artikkel 63 Välja jäetud

Artikkel 64 Välja jäetud

Artikkel 64a Artikkel 102

II jagu. Vallas- ja kinnisvaraloendid VII jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus

4. peatükk. Vara inventarinimestikud

Artikkel 65 Artikli 138 lõige 1

Artikkel 66 Artikli 138 lõige 2

Artikkel 67 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 68 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

III jagu. Raamatupidamine 3. peatükk. Raamatupidamisarvestus

Artikkel 69 Artiklid 132 ja 133

Artikkel 70 Artiklid 132, 133, 134 ja 137

Artikkel 70a Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 71 Välja jäetud

Artikkel 72 Artikli 132 lõige 3 ja artikkel 136

V jaotis. Eelarvevahendite käsutajate, finantskontrolöride, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate vastutus IV jaotis. Eelarve täitmine

4. peatükk. Finantsjuhtimises osalejate vastutus

Artikkel 73 Artikkel 66

Artikkel 74 Välja jäetud

Artikli 75 lõige 1 Artikkel 67

Artikli 75 lõige 2 Artikkel 68

Artikli 75 lõige 3 Välja jäetud

Artikli 75 lõige 4 Välja jäetud

Artikli 75 lõige 5 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 76 Artikli 65 lõige 2

Artikkel 77 Välja jäetud

VI jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja auditeerimine VII jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus

1. peatükk. Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 78 Artikkel 128

Artikkel 79 Artikkel 128

Artikkel 80 Artiklid 122 ja 127

Artikkel 81 Artiklid 126 ja 128

Artikkel 82 Artikli 128 teine lõik

Artikli 83 lõige 1 Artikli 140 lõige 3

Artikli 83 lõiked 2-4 Artikkel 139

Artikkel 84 Välja jäetud

Artikkel 85 Artikli 140 lõiked 1 ja 2

Artikkel 86 Artikkel 141

Artikkel 87 Artikli 142 lõiked 1-5

Artikkel 88 Artikkel 143

Artikkel 88a Välja jäetud

Artikli 89 lõige 1 Artikli 145 lõige 1

Artikli 89 lõiked 2, 3 ja 5 Artikkel 146

Artikli 89 lõige 4 Artikli 145 lõiked 2 ja 3

Artikli 89 lõige 6 Välja jäetud

Artikli 89 lõiked 7 ja 8 Artikkel 147

Artikli 89 lõiked 9 ja 10 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 90 Artikkel 144

VII jaotis. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringuid käsitlevad erisätted Teine osa. Erisätted

III jaotis. Teadusuuringud

Artikkel 91 Artikli 160 lõige 1

Artikli 92 lõiked 1 ja 2 Artikli 160 lõige 1

Artikli 92 lõige 3 Artikli 161 lõige 1

Artikli 92 lõige 4 Artikli 161 lõige 3

Artikkel 93 Välja jäetud

Artikkel 94 Välja jäetud

Artikkel 95 Artikli 161 lõige 4

Artikli 96 lõiked 1 ja 4 Artikli 161 lõige 2

Artikli 96 lõiked 2 ja 3 Välja jäetud

Artikkel 97 Välja jäetud

VIII jaotis. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastut käsitlevad erisätted Teine osa. Erisätted

I jaotis. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu

Artikkel 98 Artikkel 148

Artikli 99 lõige 1 Artikli 150 lõiked 1 ja 2

Artikli 99 lõige 2 Välja jäetud

Artikkel 100 Artikli 151 lõige 1

Artikkel 101 Artikkel 152

Artikkel 102 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 103 Artikli 151 lõige 2

Artikkel 104 Artikkel 153

IX jaotis. Välisabi käsitlevad erisätted Teine osa. Erisätted

IV jaotis. Välistegevus

I jagu. Üldsätted 1. peatükk. Üldsätted

Artikli 105 lõiked 1 ja 2 Artikkel 162

Artikli 105 lõige 3 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikli 105 lõige 4 Välja jäetud

Artikli 105 lõige 5 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikli 106 lõige 1 Artikkel 166

Artikli 106 lõige 2 Välja jäetud

Artikli 106 lõige 3 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

II jagu. Rakendamine 2. peatükk. Meetmete rakendamine

Artikkel 107 Välja jäetud

Artikkel 108 Välja jäetud

Artikkel 109 Välja jäetud

Artikkel 110 Välja jäetud

Artikkel 111 Välja jäetud

III jagu. Lepingute sõlmimine 3. peatükk. Hanked

Artikkel 112 Artikli 167 lõige 1

Artikkel 113 Artikli 167 lõige 2

Artikkel 114 Artikkel 168

Artikkel 115 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 116 Välja jäetud

Artikkel 117 Välja jäetud

Artikkel 118 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 119 Välja jäetud

IV jagu. Auditeerimine 4. peatükk. Auditeerimine

Artikkel 120 Artikkel 170

X jaotis. Ühenduses asuvate asutuse ja allasutuste ja väljaspool ühendust asuvate esinduste töötajatega ning nende organite haldamisega seotud assigneeringute haldamist käsitlevad erisätted Välja jäetud

Artikkel 121 Välja jäetud

Artikkel 122 (välja jäetud) Välja jäetud

Artikkel 123 Välja jäetud

XI jaotis. Erisätted, mis käsitlevad kolmandate isikute ja väliste organite rahalist osalemist ühenduse meetmetes Välja jäetud

I jagu. Üldsätted

Artiklid 124-126 artikli 18 lõike 1 punkt d

II jagu. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohast osalemist käsitlevad sätted

Artiklid 127-132 artikli 18 lõike 1 punkt d

XIa jaotis. Määruse (EÜ) nr 1467/97 4. jaos osutatud mõjutusvahendeid käsitlevad erisätted

Artikkel 132a Artikli 18 lõike 1 punkt b

XII jaotis. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevad erisätted V jaotis. Euroopa talitused

Artikkel 133 Artiklid 171-175

II osa. Euroopa ühenduste laenutehinguid käsitlevad sätted

Artikkel 134 Artikkel 130

Artikkel 135 Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse

Artikkel 136 Välja jäetud

Artikkel 137 Artikli 142 lõige 6

III osa. Ülemineku- ja lõppsätted Kolmas osa. Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 138 Artikkel 182

Artikkel 139 Artikkel 183

Artikkel 140 Artikkel 184

Artikkel 141 Artikkel 186

Artikkel 142 Artikkel 185

Artikkel 143 Artikkel 187

[1] EÜT C 96 E, 27.3.2001, lk 1 ja EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 292.

[2] EÜT C 153 E, 27.6.2002, lk 236.

[3] EÜT C 162, 5.6.2001, lk 1 ja EÜT C 92, 17.4.2002, lk 1.

[4] EÜT C 260, 17.9.2001, lk 42.

[5] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

[6] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[7] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 1.