EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002L0044

Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

OJ L 177, 6.7.2002, p. 13–20 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Estonian: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Latvian: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Lithuanian: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Hungarian Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Maltese: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Polish: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Slovak: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Slovene: Chapter 05 Volume 004 P. 235 - 241
Special edition in Bulgarian: Chapter 05 Volume 006 P. 136 - 142
Special edition in Romanian: Chapter 05 Volume 006 P. 136 - 142
Special edition in Croatian: Chapter 05 Volume 006 P. 101 - 107

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 26/07/2019

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/44/oj

32002L0044



Euroopa Liidu Teataja L 177 , 06/07/2002 Lk 0013 - 0020


Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ,

25. juuni 2002,

töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] mis esitati pärast konsulteerimist tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt [3] vastavalt lepituskomisjonis 8. aprillil 2002 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu alusel võib nõukogu võtta direktiividega vastu miinimumnõuded, et soodustada eelkõige töökeskkonna parandamist töötajate ohutuse ja tervise parema kaitse tagamiseks. Sellistes direktiivides hoidutakse haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

(2) Komisjoni teatis ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta rakendamist käsitleva tegevusprogrammi kohta näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kehtestamise seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega. 1990. aasta septembris võttis Euroopa Parlament vastu seda tegevusprogrammi käsitleva otsuse, [4] kutsudes komisjoni koostama eeskätt eridirektiivi müra ja vibratsiooni ning kõigi muude füüsikaliste mõjurite põhjustatud riskide kohta töökohal.

(3) Esimese sammuna peetakse vajalikuks kehtestada meetmed töötajate kaitseks vibratsioonidest tekitatud riskide eest, sest vibratsioonid avaldavad mõju töötajate tervisele ja ohutusele, põhjustades eeskätt lihastiku/luustiku, närvisüsteemi ning veresoonkonna häireid. Need meetmed on kavandatud iga töötaja tervise ja ohutuse tagamiseks ning minimaalse põhilise kaitse loomiseks kõigile ühenduse töötajatele, et vältida võimalikke konkurentsimoonutusi.

(4) Käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumnõuded, andes seega liikmesriikidele võimaluse säilitada või vastu võtta soodsamaid sätteid töötajate kaitseks, eriti vibratsioonide madalama päevase rakendusväärtuse või madalama päevase kokkupuute piirväärtuse kinnitamiseks. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei või põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(5) Vibratsiooni eest kaitsev süsteem peab piirduma taotletavate eesmärkide, järgitavate põhimõtete ning kasutatavate põhiväärtuste määratlusega, mille puhul ei ole kasutatud liigseid üksikasju, et võimaldada liikmesriikidel kohaldada miinimumnõudeid võrdsel viisil.

(6) Vibratsiooniga kokkupuute taset saab tõhusamalt vähendada töökohtade kavandamisel ennetusmeetmete võtmisega ning töövahendite, -korra ja -meetodite valikuga, et vähendada riske juba nende tekkimisel. Seega aitavad töövahendeid ja -meetodeid käsitlevad sätted kaasa kõnealuste töötajate kaitsele.

(7) Tööandjad peaksid tehnika ja teaduse arengut silmas pidades tegema muudatusi vibratsiooniga kokkupuutest tulenevate riskide osas, pidades silmas töötajate ohutuse ja tervise kaitset.

(8) Mere- ja õhuveo puhul ei ole tehnika praegust taset arvestades kõigil juhtudel võimalik järgida kokkupuute piirväärtusi üldvibratsiooni osas; seetõttu tuleks mõnedel juhtudel ette näha nõuetekohaselt põhjendatud erandid.

(9) Kuna käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, [5] kohaldatakse töötajate kokkupuute suhtes vibratsiooniga seda direktiivi, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid.

(10) Käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse ulatuse loomisel.

(11) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, [6] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesolev direktiiv, mis on 16. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestab miinimumnõuded töötajate kaitseks mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuutest tulenevate või usutavasti tulenevate riskide eest tervisele ja ohutusele.

2. Käesoleva direktiivi nõudeid kohaldatakse tegevuste suhtes, mille käigus töötajad puutuvad või usutavasti puutuvad töö ajal kokku mehhaanilise vibratsiooni riskidega.

3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kohtvibratsioon: mehhaaniline vibratsioon, mis inimese kätte ja käsivarde kandudes ohustab töötajate tervist ja ohutust, põhjustades eeskätt veresoonkonna, luude või liigeste, närvisüsteemi või lihastiku häireid;

b) üldvibratsioon: mehhaaniline vibratsioon, mis kogu kehasse kandudes ohustab töötajate tervist ja ohutust, põhjustades eeskätt selja alaosa haigestumisi ja selgrootraumasid.

Artikkel 3

Kokkupuute piirväärtused ja rakendusväärtused

1. Kohtvibratsiooni puhul:

a) kaheksatunnisele võrdlusperioodile standarditud päevase kokkupuute piirväärtus on 5 m/s2;

b) kaheksatunnisele võrdlusperioodile standarditud päevase kokkupuute rakendusväärtus on 2,5 m/s2.

Töötajate kokkupuudet kohtvibratsiooniga hinnatakse või mõõdetakse lisa A osa punkti 1 sätete alusel.

2. Üldvibratsiooni puhul:

a) kaheksatunnisele võrdlusperioodile standarditud päevase kokkupuute piirväärtus on 1,15 m/s2 või asjaomase liikmesriigi valikul vibratsiooni doosi väärtus 21 m/s1,75;

b) kaheksatunnisele võrdlusperioodile standarditud päevase kokkupuute rakendusväärtus on 0,5 m/s2 või asjaomase liikmesriigi valikul vibratsiooni doosi väärtus 9,1 m/s1,75.

Töötajate kokkupuudet üldvibratsiooniga hinnatakse või mõõdetakse lisa B osa punkti 1 sätete alusel.

II JAGU

TÖÖANDJATE KOHUSTUS

Artikkel 4

Riskide kindlaksmääramine ja hindamine

1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 nimetatud kohustusi täites hindab ja vajaduse korral mõõdab tööandja mehhaanilise vibratsiooni taset, millega töötajad kokku puutuvad. Mõõtmine toimub vastavalt vajadusele käesoleva direktiivi lisa A osa punkti 2 või B osa punkti 2 kohaselt.

2. Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taset võib hinnata, jälgides konkreetseid töötavasid ja kasutades asjakohast teavet konkreetsetes tingimustes kasutatavate seadmete või seadmetüüpide põhjustatava vibratsiooni arvatava suurusjärgu kohta, kaasa arvatud seadmete tootja antavat teavet. See toiming eristub mõõtmisest, mis nõuab eriaparatuuri ja sobivate meetodite kasutamist.

3. Lõikes 1 nimetatud hindamist ja mõõtmist kavandavad ja teostavad pädevad teenistused sobivate vaheaegadega, võttes eeskätt arvesse direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 sätteid vajalike pädevate teenistuste või isikute kohta. Mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme hindamisel ja/või mõõtmisel saadud andmeid säilitatakse sobivas vormis, mis võimaldab hilisemat konsulteerimist.

4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riski hindamisel erilist tähelepanu järgmisele:

a) kokkupuute tase, tüüp ja kestus, kaasa arvatud igasugune kokkupuude katkendliku vibratsiooni või korduvate põrutustega;

b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused ja kokkupuute rakendusväärtused;

c) igasugused mõjud eriti riskitundlike töötajate tervisele ja ohutusele;

d) kõik kaudsed mõjud töötajate ohutusele, mis tulenevad mehhaanilise vibratsiooni ja töökoha või muude töövahendite koostoimest;

e) töövahendite tootjate vastavalt asjakohastele ühenduse direktiividele esitatud teave;

f) mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusvahendite olemasolu;

g) üldvibratsiooniga kokkupuute pikendamine üle tavalise tööaja tööandja vastutusel;

h) erilised töötingimused, nagu madal temperatuur;

i) asjakohane tervisekontrollilt saadud teave, võimaluse piires kaasa arvatud avaldatud teave.

5. Tööandja pädevuses peab olema riski hindamine vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a ning ta teeb kindlaks, millised meetmed tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskihinnang registreeritakse sobival kandjal vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale; see võib sisaldada tööandja põhjendust, et mehhaanilise vibratsiooniga seotud riskide laad ja ulatus teevad edasise üksikasjaliku riski hindamise tarbetuks. Riskihinnangut ajakohastatakse korrapäraselt, eelkõige siis, kui on toimunud olulisi muudatusi, mis võivad põhjustada selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et hindamine on vajalik.

Artikkel 5

Kokkupuute vältimisele või vähendamisele suunatud sätted

1. Võttes arvesse tehnika arengut ja riski allika juures ohjeldamise meetmete kättesaadavust, tuleb mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuutest tulenevad riskid kõrvaldada nende allika juures või neid miinimumini vähendada.

Selliste riskide vähendamine põhineb direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatud riski vältimise üldpõhimõtetel.

2. Artiklis 4 nimetatud riskihinnangu alusel, kui artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b ettenähtud kokkupuute rakendusväärtused ületatakse, rajab ja rakendab tööandja tehniliste ja/või korralduslike meetmete programmi, mis on kavandatud vähendama miinimumini kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga ja kaasnevaid riske, võttes eriti arvesse:

a) muid töömeetodeid, mis nõuavad väiksemat kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga;

b) selliste sobiva ergonoomilise disainilahendusega asjakohaste töövahendite valikut, mis tehtavat tööd arvestades tekitavad võimalikult vähe vibratsiooni;

c) abiseadmete tagamist, mis vähendavad vibratsioonist põhjustatud vigastuste ohtu, nagu istmed, mis vähendavad tõhusalt üldvibratsiooni, ja käepidemed, mis vähendavad kohtvibratsiooni;

d) töövahendite, töökoha ja töökohasüsteemide sobivaid hooldusprogramme;

e) töökohtade disainilahendust ja paigutust;

f) töötajate piisavat teavitamist ja koolitust töövahendite õigeks ja ohutuks kasutamiseks, et vähendada töötajate kokkupuudet mehhaanilise vibratsiooniga miinimumini;

g) kokkupuute kestuse ja intensiivsuse piiramist;

h) sobivaid tööplaane koos piisavate puhkeaegadega;

i) rõivastuse tagamist kokkupuutuvate töötajate kaitseks külma ja niiskuse eest.

3. Ühelgi juhul ei tohi töötajate kokkupuude ületada kokkupuute piirväärtust.

Kui vaatamata tööandja võetud meetmetele käesoleva direktiivi järgimiseks ületatakse kokkupuute piirväärtust, võtab tööandja viivitamatult meetmeid kokkupuute vähendamiseks kokkupuute piirväärtusest allapoole. Ta leiab kokkupuute piirväärtuse ületamise põhjused ning muudab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida selle uut ületamist.

4. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid eriti ohustatud töötajate vajadustele.

Artikkel 6

Töötajate teavitamine ja koolitus

Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 10 ja 12 kohaldamist tagab tööandja, et tööl mehhaanilisest vibratsioonist põhjustatud riskidega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad teavet ja koolitust, mis käsitleb käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud riski hindamise tulemusi, eriti:

a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid mehhaanilisest vibratsioonist tulenevate riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks miinimumini;

b) kokkupuute piirväärtusi ja rakendusväärtusi;

c) vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 4 tehtud mehhaanilise vibratsiooni hindamise ja mõõtmise tulemusi ning kasutatavatest töövahenditest tulenevaid võimalikke kahjustusi;

d) seda, miks ja kuidas märgata kahjustuste märke ja neist teatada;

e) asjaolusid, mille korral töötajatel on õigus tervisekontrollile;

f) ohutuid töötavasid mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute vähendamiseks.

Artikkel 7

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 8

Tervisekontroll

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 kohaldamist, võtavad liikmesriigid vastu õigusnormid töötajate sobiva tervisekontrolli tagamiseks, pidades silmas käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 1 ettenähtud riskihinnangu tulemust, kui see näitab terviseriski. Nimetatud õigusnormid, kaasa arvatud täpsustatud nõuded tervisekontrolli kaartide ja nende kättesaadavuse kohta, kehtestatakse kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga.

Tervisekontroll, mille tulemusi võetakse arvesse kaitsemeetmete kohaldamisel konkreetsel töökohal, on kavandatud ennetama ja kiiresti diagnoosima kõiki häireid, mis on seotud mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuutega. Selline kontroll on kohane juhtudel, kui:

- töötajate kokkupuudet vibratsiooniga saab seostada identifitseeritava haiguse või kahjuliku mõjuga tervisele,

- on usutav, et haigus või mõju tekib töötaja konkreetsetes töötingimustes, ja

- haiguse või tervisele kahjuliku mõju avastamiseks on kontrollitud meetodid.

Igal juhul on sobivale tervisekontrollile õigus töötajatel, kelle kokkupuude mehhaanilise vibratsiooniga ületab artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b nimetatud väärtused.

2. Liikmesriigid kehtestavad korra tagamaks, et iga lõike 1 nõuete kohaselt tervisekontrolli läbiva töötaja kohta koostatakse isiklik tervisekontrolli kaart, mida hoitakse ajakohastatuna. Tervisekontrolli kaart sisaldab tehtud tervisekontrolli tulemuste kokkuvõtet. Tervisekontrolli kaarte peetakse kujul, mis võimaldab nende kasutamist ka hiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet.

Pädevale asutusele antakse taotluse korral vajalike tervisekontrolli kaartide koopiad. Töötajal on taotluse korral õigus oma tervisekontrolli kaardiga isiklikult tutvuda.

3. Kui tervisekontrolli tulemusena leitakse, et töötajal on identifitseeritav haigus või kahjulik mõju tervisele, mida arst või töötervishoiuspetsialist peab tööl mehhaanilise vibratsiooniga kokkupuute tulemuseks:

a) teatab arst või muu sobiva kvalifikatsiooniga isik töötajale teda isiklikult puudutavast tulemusest. Eeskätt saab töötaja teavet ja nõuandeid tervisekontrolli kohta, mille ta peaks läbima pärast kokkupuute lõppu;

b) tööandjale teatatakse kõigist tervisekontrolli olulistest leidudest, võttes arvesse meditsiinilist konfidentsiaalsust;

c) tööandja:

- vaatab läbi artikli 4 kohaselt tehtud riskihinnangu,

- vaatab läbi meetmed, mis on artikli 5 kohaselt ette nähtud riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks,

- võtab arvesse töötervishoiuspetsialisti või muu vastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutuse soovitusi, rakendades riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks nõutavaid meetmeid kooskõlas artikliga 5, kaasa arvatud võimalus paigutada töötaja teisele tööle, kus ei ole kokkupuute jätkumise riski,

- korraldab tervisekontrolli jätkamist ja tagab teiste, samamoodi ohuteguritega kokku puutunud töötajate tervisliku seisundi kindlakstegemise. Sellistel juhtudel võib pädev arst või töötervishoiuspetsialist teha ettepaneku, et ohuteguritega kokku puutunud isik läbiks arstliku kontrolli.

Artikkel 9

Üleminekuperioodid

Artikli 5 lõikes 3 võetud kohustuste rakendamisel on liikmesriikidel õigus pärast töösuhte pooltega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale konsulteerimist kasutada alates 6. juulist 2005 maksimaalselt viie aasta pikkust üleminekuperioodi, kui kasutatakse töötajatele enne 6. juulit 2007 antud töövahendeid, mis ei võimalda kokkupuute piirväärtuste järgimist, võttes arvesse värskemaid tehnilisi uuendusi ja/või võetud organisatsioonilisi meetmeid. Põllumajandus- ja metsandussektorites kasutatavate seadmete puhul on liikmesriikidel õigus pikendada maksimaalset üleminekuperioodi kuni nelja aasta võrra.

Artikkel 10

Erandid

1. Järgides töötajate tervise ja ohutuse kaitse üldpõhimõtteid, võivad liikmesriigid mere- ja õhuveo puhul teha nõuetekohaselt põhjendatud tingimustes erandi artikli 5 lõikest 3 üldvibratsiooni osas juhul, kui tehnika arengu ja töökohtade eriomaduste tõttu ei ole võetud tehnilistest ja/või organisatsioonilistest meetmetest hoolimata võimalik järgida kokkupuute piirväärtust.

2. Juhul kui töötaja kokkupuude mehhaanilise vibratsiooniga jääb tavaliselt allapoole artikli 3 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b toodud kokkupuute rakendusväärtustest, aga vaheldub ajuti märkimisväärselt ning võib mõnikord ületada kokkupuute piirväärtuse, võivad liikmesriigid teha erandeid ka artikli 5 lõikest 3. Keskmine kokkupuuteväärtus rohkem kui 40 tunni kohta peab olema väiksem kui kokkupuute piirväärtus ja tuleb tõestada, et vahelduvast kokkupuutest tulenevad riskid tööl on väiksemad kui riskid kokkupuute piirväärtuse korral.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandeid teevad liikmesriigid pärast töösuhte pooltega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale konsulteerimist. Selliste eranditega peavad kaasnema tingimused, mis eriolukorda arvesse võttes tagavad tulenevate riskide vähendamise miinimumini ja kõnealuste töötajate parema tervisekontrolli. Sellised erandid vaadatakse iga nelja aasta järel läbi ja tühistatakse kohe, kui õigustavad asjaolud enam ei kehti.

4. Iga nelja aasta järel saadavad liikmesriigid komisjonile lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandite nimekirja, näidates täpsed põhjused ja asjaolud, mille põhjal nad otsustasid neid erandeid teha.

Artikkel 11

Tehnilised muudatused

Lisa rangelt tehnilist laadi muudatused, mis on tehtud seoses:

a) direktiivide vastuvõtmisega tehnilise ühtlustamise ja standardimise valdkonnas, mis käsitlevad töövahendite ja/või töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist;

b) tehnika arenguga, muutustega kõige sobivamates ühtlustatud Euroopa standardites või spetsifikatsioonides ning uute avastustega mehhaanilise vibratsiooni kohta;

võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 sätestatud regulatiivkomitee menetlusega.

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17 lõikes 2 nimetatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad iga viie aasta järel komisjonile aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades töösuhte poolte arvamusele. See sisaldab tervistkahjustava mõjuga vibratsioonide vältimise ja muude töökorralduse vormide parima tava kirjeldust koos liikmesriikide võetud meetmetega sellise parima tava kohta teadmiste levitamiseks.

Aruannete alusel teeb komisjon käesoleva direktiivi rakendamise (kaasa arvatud rakendamine uuringuid ja teadusinfot arvestades) üldhinnangu ning teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteele ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 14

Õigusaktide ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 6. juuliks 2005. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Samuti lisavad nad üksikasjalike põhjendustega nimekirja üleminekukorrast, mille liikmesriigid on vastu võtnud vastavalt artiklile 9.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate või vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 25. juuni 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Matas I Palou

[1] EÜT C 77, 18.3.1993, lk 12.EÜT C 230, 19.8.1994, lk 3.

[2] EÜT C 249, 13.9.1993, lk 28.

[3] Euroopa Parlamendi 20. aprilli 1994. aasta arvamus (EÜT C 128, 9.5.1994, lk 146), kinnitatud 16. septembril 1999 (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 75), nõukogu 25. juuni 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 301, 26.10.2001, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta otsus (EÜTs seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2002. aasta otsus ja nõukogu 21. mai 2002. aasta otsus.

[4] EÜT C 260, 15.10.1990, lk 167.

[5] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISA

A. KOHTVIBRATSIOON

1. Kokkupuute hindamine

Kohtvibratsiooniga kokkupuute taseme hinnang põhineb kaheksatunnisele võrdlusperioodile A(8) normaliseeritud päevase kokkupuute väärtuse arvutusel, mida väljendatakse sagedusega kaalutud kiirendusväärtuste ruutude (rms) (koguväärtuse) summa ruutjuurena, mis määratakse risttelgedel ahwx, ahwy, ahwz, mis on määratletud ISO standardi 5349-1(2001) A lisa 4. ja 5. peatükis.

Kokkupuute taseme hindamine võib toimuda hinnangu alusel, mis põhineb tootjate antud teabel kasutatavate töövahendite tekitatava vibratsioonitaseme kohta ning konkreetsete töötavade vaatlusel või mõõtmisel.

2. Mõõtmine

Kui kasutatakse mõõtmist vastavalt artikli 4 lõikele 1:

a) võivad kasutatavad meetodid hõlmata proovide võtmist, mis peavad esindama töötaja isiklikku kokkupuudet kõnealuse mehhaanilise vibratsiooniga; kasutatavad meetodid ja aparaadid tuleb kohandada mõõdetava mehhaanilise vibratsiooni konkreetsetele omadustele, ümbruse teguritele ning mõõteaparaatide omadustele vastavalt ISO standardile 5349-2(2001);

b) kahe käega hoitavate seadmete puhul tuleb mõõtmised teha mõlema käe juures. Kokkupuude määratakse kahest väärtusest kõrgemale viidates; samuti esitatakse teave teise käe kohta.

3. Häired

Artikli 4 lõike 4 punkti d kohaldatakse eriti juhul, kui mehhaaniline vibratsioon häirib juhtimisseadmete nõuetekohast käsitsemist või näidikute lugemist.

4. Kaudsed riskid

Artikli 4 lõike 4 punkti d kohaldatakse eriti juhul, kui mehhaaniline vibratsioon häirib struktuuride stabiilsust või ühenduste vastupidavust.

5. Isiklikud kaitsevahendid

Artikli 5 lõikes 2 nimetatud meetmete programmi võivad kuuluda isiklikud kaitsevahendid, mis on ette nähtud kaitseks kohtvibratsiooni eest.

B. ÜLDVIBRATSIOON

1. Kokkupuute hindamine

Vibratsiooniga kokkupuute taseme hinnang põhineb päevase kokkupuute (A8) arvutusel väljendatuna samaväärse pideva kiirendusena kaheksatunnise ajavahemiku kestel arvutatuna sagedusega kaalutud kiirenduste suurima (rms) väärtusena või suurima vibratsioonidoosi väärtusena (VDV), mis määratakse kolmel ristteljel (istuva või seisva töötaja puhul 1,4awx, 1,4awy, awz) vastavalt ISO standardi 2631-1(1997) A lisa 5.–7. peatükile ja B lisale.

Kokkupuute taseme hindamine võib toimuda hinnangu alusel, mis põhineb tootjate antud teabel kasutatavate töövahendite tekitatava vibratsioonitaseme kohta ning konkreetsete töötavade vaatlusel või mõõtmisel.

Mereveo puhul võivad liikmesriigid arvesse võtta ainult vibratsioone, mille sagedus ületab 1 Hz.

2. Mõõtmine

Kui kasutatakse mõõtmist vastavalt artikli 4 lõikele 1, võivad kasutatavad meetodid hõlmata proovide võtmist, mis peavad esindama töötaja isiklikku kokkupuudet kõnealuse mehhaanilise vibratsiooniga. Kasutatavad meetodid tuleb kohandada mõõdetava mehhaanilise vibratsiooni konkreetsetele omadustele, ümbruse teguritele ning mõõteaparaatide omadustele.

3. Häired

Artikli 4 lõike 4 punkti d kohaldatakse eriti juhul, kui mehhaaniline vibratsioon häirib juhtimisseadmete nõuetekohast käsitsemist või näidikute lugemist.

4. Kaudsed riskid

Artikli 4 lõike 4 punkti d kohaldatakse eriti juhul, kui mehhaaniline vibratsioon häirib struktuuride stabiilsust või ühenduste vastupidavust.

5. Kokkupuute kestus

Artikli 4 lõike 4 punkti g kohaldatakse eriti juhtudel, kui töötaja tegevuse iseloomu tõttu kasutab tööandja kontrollitavaid puhkeruume; kokkupuudet üldvibratsiooniga neis ruumides tuleb vähendada nende eesmärgi ja kasutustingimustega kokkusobiva tasemeni, välja arvatud vääramatu jõu juhtudel.

--------------------------------------------------

Top