32001R1260

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001,

19. juuni 2001,

suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohaseks toimimiseks on vaja suhkruturgude ühist korraldust, mis hõlmab lisaks suhkrule suhkru vedelaid aseained isoglükoosi ja inuliinisiirupit.

(2) Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks ja eelkõige ühenduse suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajatele töö ja elatustasemega seotud vajalike tagatiste kindlustamiseks tuleks suhkruturg stabiliseerida. Selle eesmärgi saavutamiseks lubatakse sekkumisametitel suhkrut kokku osta. Sel eesmärgil tuleks puudujäägita piirkondade puhul määrata kindlaks nii valge suhkru kui ka toorsuhkru sekkumishind ning iga puudujäägipiirkonna puhul igal aastal valge suhkru tuletatud sekkumishind ja vajaduse korral toorsuhkru tuletatud sekkumishind. Sekkumishind tuleks määrata nii, et see tagaks suhkrupeedi ja suhkruroo tootjatele rahuldava sissetuleku, võttes samal ajal arvesse tarbijate huve. Need suhkru hinnatagatised kehtivad ka suhkrusiirupite, isoglükoosi ja inuliinisiirupi puhul, mille hinnad põhinevad suhkru hindadel. Pidades silmas finantsperspektiivi ja Euroopa Nõukogu poolt märtsis 1999 Berliinis vastuvõetud eelarve eeskirju, tuleks suhkrusektori toetushinnad määrata kindlaks kogu uue korra kohaldamise ajaks.

(3) Sekkumishind tuleb määrata kindlaks valge suhkru ja toorsuhkru standardkvaliteedi kohta, mis tuleks määratleda. Sellised standardkvaliteedid peaksid vastama ühenduses toodetud suhkru tüüpilisele keskmisele kvaliteedile ja need tuleks määrata kindlaks suhkrukaubanduses kasutatavate kriteeriumite alusel. Standardkvaliteete peab olema võimalik uuesti läbi vaadata, et võtta arvesse eelkõige turunõudeid ja analüüsimeetodite arengut.

(4) Prantsuse ülemeredepartemangude geograafilise asukoha tõttu tuleb nendes departemangudes toodetud suhkru jaoks võtta kohased meetmed.

(5) Selleks et mitte ohustada eespool nimetatud hindu, peavad sekkumisametid müüma suhkrut sekkumishinnast kallimalt, juhul kui seda ei kavatseta eksportida kas töötlemata kujul või töödelduna või kasutada loomasöödana. Selle eeskirja üheks tulemuseks on, et suhkur ei ole kättesaadav heategevusorganisatsioonidele kasutamiseks ühenduses inimtoiduks. Siiski peaks olema võimalik müüa suhkrut kõnealusel viisil üksikute hädaabiprogrammide kaudu, mille eesmärgiks on tagada tarnete kättesaadavus ning mille puhul on samal ajal tegemist humanitaarabiga. Sellised ettevõtmised on tõhusad ainult siis, kui neid rakendatakse kiiresti; seetõttu tuleks kõnealustel juhtudel kasutada kõige sobivamat korda.

(6) Sarnaselt tärklisetoodetega on suhkur kaup, mida võib keemiatööstuses kasutada samalaadsete toodete tootmiseks. Tuleks tagada kõnealuste kaupade kasutamise ühtlane areng. Tuleks kehtestada tootmistoetuste süsteem, mis võimaldaks suhkrut turustada tavapärasest suuremates kogustes; sel eesmärgil tuleks kõnealused tooted edaspidi muuta keemiatööstusele kättesaadavaks madalama hinnaga.

(7) Kõnealused eeskirjad peaksid tagama põhitoodete tootjate ja töötlejate õiglase kohtlemise. Lisaks valge suhkru sekkumishinnast tuletatud baashinnale, ettevõtjate melassi müügist saadavatele tuludele, mis on hinnangulistelt 7,61 eurot 100 kg kohta, tuletatuna melassi hinnast, mis on hinnanguliselt 8,21 eurot 100 kg kohta, ning suhkrupeedi töötlemise ja vabrikutesse tarnimise kuludele saagise alusel, mis on ühenduses hinnanguliselt 130 kg valget suhkrut ühe tonni standardkvaliteedile vastava suhkrupeedi kohta, tuleks seetõttu määrata kindlaks A-suhkru tootmiseks ettenähtud A-suhkrupeedi ja B-suhkru tootmiseks ettenähtud B-suhkrupeedi miinimumhind, mille maksavad suhkrutootjad, kes ostavad suhkrupeeti.

(8) Töötlejate ja tootjate õiguste ja kohustuste õiglase tasakaalu tagamiseks on vaja erivahendeid, eelkõige tuleks kehtestada ühenduse raameeskirjad suhkrupeedi ostjate ja müüjate vaheliste lepingusuhete reguleerimiseks ning näha ette piisavad meetmed kõnealuse eesmärgi saavutamiseks suhkruroo puhul. Tarnete tavapärast kestust ja järgustamist, kogumispunkte, veokulusid, vastuvõtukohti, proovide võtmist, suhkrupeedi pressimisjääkide tagastamist või samaväärse hüvitise maksmist ning ettemaksete tegemiseks sätestatud tähtaegu käsitavad sätted mõjutavad tegelikku hinda, mida müüja suhkrupeedi eest saab. Erinevad looduslikud, majanduslikud ja tehnilised tingimused põhjustavad väga suuri raskusi suhkrupeedi ostutingimuste ühtlustamisel ühenduses. Tootjate või tootjaorganisatsioonide ning kasvatajate organisatsioonide vahel on majandusharusisesed kokkulepped. Raameeskirjad peaks seepärast määratlema suhkrupeedikasvatajatelt ja suhkrutootjatelt nõutavad miinimumtagatised, et tagada suhkrusektori nõuetekohane toimimine ja III lisas osutatud eeskirjadest erandite tegemine peaks olema piiratud majandusharusiseste kokkulepetega.

(9) Põhjused, mille tõttu ühendus on võtnud vastu suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupite tootmiskvoodisüsteemi, püsivad edasi. Kõnealust süsteemi on kohandatud, et võtta arvesse tootmise hiljutist arengut ning anda ühendusele vahendid, mis on vajalikud, et tagada õiglasel ja tõhusal viisil, et tootjad kannavad ise tervikuna tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulud, ja et ühendus saaks täita mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest (edaspidi GATTi lepingud) tulenevaid kohustusi, mis on kiidetud heaks otsusega 94/800/EÜ. [4]

(10) GATTi lepingute raames sõlmitud põllumajanduslepinguga (edaspidi "leping") nähakse eelkõige ette, et ühendus vähendab järk-järgult eksporditoetust põllumajandussaaduste ja eelkõige tootmiskvoodiga tagatud suhkru jaoks. Lepinguga nähakse ette, et üleminekuperioodil vähendatakse eksporditoetusi nii koguste kui ka subsiidiumide osas. Tagatiste korrigeerimise esimese sammuna tuleks asjaomasel turustusaastal registreeritud ühenduse ekspordimahu ja lepinguga ettenähtud koguse vahe jaotada suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi vahel osadeks vastavalt nende kvootide protsendile kõigi kolme toote kvootidest ning ühenduse jaoks kindlaksmääratud üldkvootidest. Seda süsteemi tuleks kohaldada siiski üksnes ajutiselt. Pidades silmas finantsperspektiivi, Euroopa Nõukogu märtsis 1999 Berliinis vastuvõetud eelarve eeskirju ja vajadust võtta arvesse WTO läbirääkimiste edenemist, tuleks turustusaastateks 2001/2002–2005/2006 säilitada kvoodisüsteem.

(11) Suhkrusektori turgude ühine korraldus tugineb esiteks põhimõttele, et tootjad peaksid kandma täielikku finantsvastutust kahjude eest, mis igal turustusaastal on tekkinud ühenduse kvoodi alusel toodetud ja ühendusesisest tarbimist ületava toodanguosa müügist, ning teiseks sellele, et kooskõlas kõikidele ettevõtjatele eraldatud tootmiskvootidega tehakse vahet hinna ja müügitagatiste vahel. Ettevõtjatele eraldatakse suhkrutootmiskvoot konkreetsel võrdlusperioodil tegelikult toodetud toodangu alusel.

(12) Kuna eksporditoetust tuleb vähendada üleminekuperioodi jooksul, tuleks suhkru ja isoglükoosi põhikoguseid ning inuliinisiirupi kvoote hoida praegusel tasemel, kuid asjaomaseid tagatisi peab olema võimalik kohandada nii, et ühendusel oleks võimalik täita oma lepingust tulenevaid kohustusi, võttes samal ajal arvesse ühenduse suhkrusektori olukorda mõjutavaid põhitegureid. Tuleks säilitada sektori isefinantseerimise süsteem toodangumaksude ja tootmiskvootide abil.

(13) Finantsvastutus peab olema tagatud tootjate kogu A- ja B-suhkru toodangult makstava põhitoodangumaksuga, mis ei tohi ületada 2 % valge suhkru sekkumishinnast, ning B-suhkru toodangult makstava B-maksuga, mis ei tohi ületada 37,5 % kõnealusest hinnast. Teatavatel tingimustel tasuvad isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjad osa kõnealustest maksudest. Maksude piiramine eespool kirjeldatud viisil tähendab, et mõnel turustusaastal ei ole suhkrutootmine täielikult isefinantseeritav. Nendel juhtudel tuleks kehtestada lisamaks.

(14) Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks iga ettevõtja puhul arvutada lisamaks selle põhjal, kui suur on tema osa kõnealuse turustusaasta kohta tasutud tootmismaksudest laekuvates tuludes. Seepärast tuleks kogu ühenduses kehtestada koefitsient, mis väljendab sellel turustusaastal registreeritud kogukahjumi ning kõnealustest tootmismaksudest laekunud kogutulu vahelist suhet. On vaja määratleda tingimused, mille alusel peavad suhkrupeedi- ja suhkruroomüüjad aitama kaasa asjaomase turustusaasta kahjumi katmata osa likvideerimisele.

(15) Turustusaastal võivad kõikidele suhkrusektori ettevõtjatele eraldatud tootmiskvoodid põhjustada lepinguga ettenähtust suurema ekspordimahu, mis tuleneb vastavast tarbimisest, tootmisest, importimisest, ladustamis- ja ülekandmistasemest ning isefinantseerimisega tõenäoliselt kaasnevast keskmisest kahjumist. Seetõttu tuleks kvootidega seotud tagatisi kohandada igal turustusaastal nii, et ühendus saaks täita oma kohustusi.

(16) Suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi jaotusele peaks järgnema täiendav jaotus liikmesriikide kaupa, et võtta arvesse kõikides liikmesriikides asuvatele tootjatele määratud kvootidega seotud tagatisi nii, et neid saaks kohandada ilma kvootide ja kohustuste vahelist tasakaalu mõjutamata. Seetõttu tuleks iga liikmesriigi jaoks kehtestada A- ja B-tagatiste vähenduskoefitsient, mis oleks kooskõlas nende tagatiste maksimumosamaksetega. Seejärel jaotab iga asjaomane liikmesriik vahendid ettevõtjate vahel nii, et võetaks arvesse igale ettevõtjale kvootidest tulenevaid tagatisi.

(17) A- ja B-kvoote mõjutab ettevõtjate ühinemine või ettevõtete üleminek, ettevõtja ühe vabriku üleminek, ettevõtja või ühe tema vabriku tegevuse lõpetamine. Tuleks kehtestada tingimused asjaomaste ettevõtjate kvootide kohandamiseks liikmesriikide poolt, tagades samal ajal, et suhkrutootmisettevõtjate kvootide kohandused ei kahjustaks asjaomaste suhkrupeeditootjate ega suhkrurootootjate huve.

(18) Lähtudes vajadusest lubada töötlevas tööstuses ning suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatuses teatavaid struktuurilisi kohandusi kvootide kohaldamise ajal, tuleks liikmesriikidel lubada muuta ettevõtjatele kehtestatud kvoote kuni 10 %. Arvestades suhkrusektori eriolukorda Hispaanias, Itaalias ja Prantsuse ülemeredepartemangudes, ei tohiks ümberkorraldusplaanide rakendamise ajal sellist piirangut nendes piirkondades kohaldada.

(19) Kuna ettevõtjatele määratud tootmiskvootidega saab tagada tootjatele ühenduse hindade maksmise ja toodangu turustusvõimaluse, tuleks tootmispiirkondades kvootide ülekandmisel võtta arvesse kõigi asjaomaste isikute ning eelkõige suhkrupeedi ja suhkruroo tootjate huve.

(20) Selleks, et suurendada suhkru ja isoglükoosi turustusvõimalusi ühenduse siseturul, tuleks anda võimalus kõrvaldada sätestatavatel tingimustel ja kvoodisüsteemi tähenduses tootmisest kogu suhkur ja isoglükoos, mis oli ettenähtud muude toodete kui toiduainete tootmiseks ühenduses.

(21) Ühenduse suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupituru loomine nõuab ühise kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril. Imporditollimakse ja eksporditoetusi sisaldav kaubandussüsteem stabiliseerib ühenduse turgu, vältides eelkõige, et hinnakõikumised maailmaturul ei mõjutaks ühenduse hindu. Seepärast tuleks kehtestada impordimaksud kolmandatest riikidest pärit impordile ja toetuste maksmine eksportimisel nendesse samadesse riikidesse, et kompenseerida suhkruhindade vahet ühenduse turul ja maailmaturul, kui maailmaturuhinnad on madalamad kui ühenduse hinnad, ja näha ette isoglükoosi ja inuliinisiirupit töötlevale ühenduse tööstusharu jaoks teatavad kaitsemeetmed.

(22) Kirjeldatud kaubanduskorra normaalse funktsioneerimise tagamiseks peab olema võimalik seestöötlemise korda reguleerida või see ära keelata, kui olukord turul seda nõuab.

(23) Maailmaturu alapakkumise puhul, mis tõstab maailmaturuhinnad ühenduse hindadest kõrgemale tasemele, või takistuste puhul kogu ühendusse või mõnele ühenduse alale normaalsel tarnimisel peab aegsasti olema võimalik võtta meetmeid, et vältida olukorda, et piirkondlikud ülejäägid eksporditakse kolmandatesse riikidesse ja ühenduse hindade ebanormaalne tõus ei võimalda tagada tarbijatele vastuvõetava hinnaga tarnimist.

(24) Pädevatel ametiasutustel peab olema võimalik pidevalt jälgida kaubavahetust kolmandate riikidega, et hinnata suundumusi ja vajaduse korral kohaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid. Selleks tuleks sätestada impordi- ja ekspordilitsentside andmine tingimusel, et litsentsitaotlusega hõlmatud toimingu tegemist garanteeriv tagatis on tegelikult esitatud.

(25) Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Erandlikel asjaoludel võib hinna- ja tollimaksumehhanism osutuda ebapiisavaks. Selleks et mitte jätta ühenduse turgu kaitseta sellest tingitud häirete vastu, peaks ühendus saama võtta viivitamata kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealused meetmed peavad olema kooskõlas GATTi lepingutest tulenevate ühenduse kohustustega. Lisaks sellele peaks olema võimalik teatavate suhkrutoodete tollimaksude peatamine, et ära hoida probleeme ühenduse turule tarnimisel.

(26) Ühendus on oma rafineerimistööstuse üldiselt läbi vaadanud. Ühenduse kõikide rafineerimistehaste püsivamaks ja ühtlasemaks varustamiseks on kõnealune läbivaatamine osutanud vajadusele määrata tõeste andmete ning turustusaastal 1994/1995 otsetarbimiseks läinud suhkrukoguse põhjal kindlaks kõikide asjaomaste liikmesriikide, s.o Soome, Prantsusmaa, Portugali ja Ühendkuningriigi valgeks suhkruks rafineeritava toorsuhkru eeldatav tavapärane maksimumkogus. Seetõttu tuleks kehtestada ühenduse turule juurdepääsu spetsiaalne sooduskord, millega lubatakse rafineerimistööstusel eritingimustel importida AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa protokollis nr 3 osalevatest AKV riikidest, Indiast ja teistest riikidest vastavalt kõnealuste riikidega sõlmitud lepingutele teatavad kogused toor-roosuhkrut. Kõnealused kogused määratakse kindlaks eespool osutatud eeldatavate tavapäraste maksimumkoguste piires prognoositavate tarnebilansside alusel pärast seda, kui on rafineeritud kogu ühendusest pärit toor-roosuhkur ja peedisuhkur ning nendest riikidest pärit soodustoorsuhkur ja toorsuhkur, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote komisjoni antud kaubanduskontsessioonide alusel. Seoses ühenduse eksporditoetuse vähendamise kohustustega tuleks vähendada rafineerimistööstuse tavapäraseid vajadusi rahuldavate koguste importi.

(27) Kõnealuse protokolli artikli 1 ning Euroopa Majandusühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe artikli 1 kohaselt tuleb sellist impordi sooduskorda rakendada suhkruturu ühise korralduse raames.

(28) On vaja luua meetmed tagamaks, et kõnealuse sooduskorra alusel imporditud toor-roosuhkrut rafineeritakse kõige õiglasematel konkurentsitingimustel.

(29) Suhkru rafineerimine on tähtis toiming nii kogu maailmas kui ka ühenduses, eelkõige aga toorsuhkrust valget suhkrut tootvates rafineerimistehastes. Tehnilisest seisukohast lähtudes saadakse suhkruroo rafineerimisel turunõuetele vastavaid kvaliteetseid tooteid. Kõnealused rafineerimistehased asuvad pealegi suure tarbimisega aladel. Seetõttu kujutab sadamates asuv rafineerimistööstus endast olulist lisa ühenduse, eelkõige Soome, Portugali mandriosa, Ühendkuningriigi ning Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaa suhkrupeeditöötlemistööstusele.

(30) Ühenduse sadamates asuvatele rafineerimistehaste tarnete läbivaatamisest järeldub, et vastavalt ühenduse ning protokollis nr 3 nimetatud riikide ja/või muude riikide vahelistele erikokkulepetele ning ühenduse hinnangu põhjal nõudluse kohta pärast seda, kui on rafineeritud kogu ühendusest pärit toor-roosuhkur ja -peedisuhkur ning nendest riikidest pärit soodustoorsuhkur ja roosuhkur, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote komisjoni antud kaubanduskontsessioonide alusel, tuleks eelisõigus anda protokollis nr 3 osalevatest AKV riikidest ja Indiast pärit toor-roosuhkrule.

(31) Kuni 2000/2001. turustusaastani on ühenduse kohandustoetust antud rafineerimistööstusele soodustoorroosuhkru ning ühenduses koristatud suhkruroost ja suhkrupeedist saadud toorsuhkru rafineerimiseks. Pidades silmas kogemust, peaks sellist toetust edasi andma ning tuleks sätestada selle kohandamine, et võtta arvesse suhkrusektoris valitsevaid majandussuundumusi, eelkõige tootmis- ja rafineerimismarginaale.

(32) Võivad osutuda vajalikuks teatavad üleminekumeetmed ja sama vajadus võib tekkida iga ülemineku puhul ühest turustusaastast teise või ühe turustusaasta jooksul. Seetõttu peaks olema võimalik kehtestada kohased meetmed.

(33) Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks tuleks ette näha menetlus, mille abil seataks suhkruturu korralduskomitee raames liikmesriikide ja komisjoni vahel sisse tihe koostöö.

(34) Piirkonna eripära ja põllumajandusettevõtete suuruse tõttu on Lõuna-Itaalia suhkrupeeditööstusel pidevaid raskusi. Suhkrupeedikasvatus on seal oluline, et uueneksid väga savirikkad mullad ning võiks vältida tagasipöördumist üksikkultuuride kasvatamise juurde; seetõttu tuleks Itaalial lubada anda lõunapiirkondades riiklikku abi järgneva viie turustusaasta jooksul samas mahus ja samadel tingimustel kui 2000/2001. turustusaastaks. Hispaanias on võrreldes teiste kultuuridega suhkruroo kasvatusel erilised probleemid; seetõttu tuleks suhkrurookasvatuse säilitamiseks lubada Hispaanial anda suhkruroo tootmiseks riiklikku abi järgneva viie turustusaasta jooksul samas mahus ja samadel tingimustel kui 2000/2001. turustusaastaks. Portugalis on suhkrupeedi kasvatamisel pidevaid raskusi, kuna tegemist on uue tööstusharuga; pidades silmas kõnealuseid raskusi, tuleks julgustada suhkrupeeditootjaid tootmist suurendama; seetõttu tuleks Portugalil lubada anda suhkrupeedi kasvatamiseks riiklikku abi järgneva viie turustusaasta jooksul samas mahus ja samadel tingimustel kui 2000/2001. turustusaastaks. Kliimatingimuste tõttu on Soomes suhkrupeedi kasvatamine väga raske, mis põhjustab tootlikkuse kõikumist; seetõttu tuleks Soomel lubada anda kindlasummalist toetust ülekantud C-suhkru laokulude hüvitamiseks ja tuleks võtta vastu kõnealuse hüvitamise üksikasjalikud eeskirjad.

(35) Keskkonnakaitsealaste eesmärkide arvessevõtmiseks peaksid liikmesriigid kavandama ja kohaldama sobivaid keskkonnakaitsemeetmeid, mida nad peavad asjakohaseks põllumajandusmaa kasutamisel artiklis 1 osutatud toodete tootmiseks. Edaspidi võivad liikmesriigid kehtestada meetmed, et edendada tootmist vastavalt objektiivsetele keskkonnakriteeriumitele ning meenutada tootjatele vajadust kohaldada kehtivaid õigusakte. Liikmesriigid peavad esitama aruande riiklike keskkonnakaitsemeetmete mõjust põllumajandustootmisele suhkrusektoris.

(36) Nõukogu 17. mai 1999. aasta ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 1258/1999 [5] artikli 2 kohaselt kannab ühendus käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustuste täitmisest liikmesriikidele põhjustatud kulud.

(37) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(38) Käesoleva määrusega kehtestatud toetuskord asendatakse korraga, mis on ette nähtud nõukogu 13. septembri 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 2038/1999 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta [7]), mis tuleb tunnistada kehtetuks koos määrustega (EMÜ) nr 206/68, [8] (EMÜ) nr 431/68, [9] (EMÜ) nr 447/68, [10] (EMÜ) nr 2049/69, [11] (EMÜ) nr 793/72, [12] (EMÜ) nr 741/75, [13] (EMÜ) nr 1358/77, [14] (EMÜ) nr 1789/81, [15] (EMÜ) nr 193/82, [16] (EMÜ) nr 1010/86 [17] ja (EMÜ) nr 2225/86, [18] milledes sätestatakse kõnealuse määruse üldised rakenduseeskirjad.

(39) Määrusega (EÜ) nr 2038/1999 nähakse ette laokulude hüvitamise süsteem. Kuna käesoleva määrusega kehtestatav režiim ei hõlma kõnealust süsteemi, tuleks võtta vastu üleminekusätted, et lihtsustada üleminekut vanalt süsteemilt uuele. Sel eesmärgil tuleks sätestada esiteks, et ladustamiskulude vana tagatissüsteemi jääksumma kaetakse, kui see on negatiivne, ühenduse suhkrusektori ületootmise realiseerimiskuludest või lisatakse sellele, kui see on positiivne, ja teiseks, et käesoleva määruse jõustumise kuupäeval ladustatava suhkru laomaksu tasumise kuupäev on 2000/2001. turustusaasta viimane päev.

(40) Peaks olema võimalik vastu võtta üleminekueeskirjad, et hõlbustada üleminekut määruses (EÜ) nr 2038/1999 sätestatud režiimilt käesoleva määrusega sätestatud uuele kavale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesoleva määrusega kehtestatud suhkrusektori turgude ühine korraldus reguleerib järgmisi tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

| Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |

| Suhkrupeet |

12129200 | Suhkruroog |

| Melass, saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel |

| Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup |

1702609517029099 | Muud maitse- või värvainelisandita tahked suhkrud ja suhkrusiirupid, v.a laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos |

17029060 | Tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte |

17029071 | Karamell, mis sisaldab sahharoosi kuivaine massist 50 % või rohkem |

21069059 | Maitse- või värvainelisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoos, laktoos, glükoos ja maltodekstriinisiirupid |

| Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid ja muud suhkrutootmise jäägid |

| Isoglükoos |

| Maitse- või värvainelisandiga isoglükoosisiirupid |

| Inuliinisiirup |

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) valge suhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 99,5 %;

b) toorsuhkur – suhkur, mis ei sisalda maitse-, värvaine- ega muid lisandeid ja mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %;

c) isoglükoos – toode, mis on saadud glükoosist või selle polümeeridest ja mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 10 %;

d) inuliinisiirup – esmatoode, mis on saadud inuliini või oligofruktoosi hüdrolüüsi teel ja mille kuivaine fruktoosisisaldus vabal kujul või sahharoosina on vähemalt 10 %;

e) A-suhkur ja A-isoglükoos – suhkru- või isoglükoosikogus, mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal asjaomase ettevõtja A-kvoodi piires;

f) B-suhkur ja B-isoglükoos – suhkru- või isoglükoosikogus, mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ja mis on A-kvoodist suurem, kuid kõnealuse ettevõtja A- ja B-kvoodi summast väiksem;

g) C-suhkur ja C-isoglükoos – suhkru- või isoglükoosikogus, mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ning mis on asjaomase ettevõtja A- ja B-kvoodi summast suurem või mille on tootnud ettevõtja, kellel kvoot puudub;

h) A-suhkrupeet – A-suhkruks töödeldav suhkrupeet;

i) B-suhkrupeet – B-suhkruks töödeldav suhkrupeet;

j) A-inuliinisiirup – inuliinisiirupikogus, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina ja mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ettevõtja A-kvoodi raames;

k) B-inuliinisiirup – inuliinisiirupikogus, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina ja mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ja mis on A-kvoodist suurem, kuid kõnealuse ettevõtja A- ja B-kvoodi summast väiksem;

l) C-inuliinisiirup – inuliinisiirupikogus, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina ja mis on toodetud ühel kindlal turustusaastal ning mis on asjaomase ettevõtja A- ja B-kvoodi summast suurem või mille on tootnud ettevõtja, kellel kvoot puudub;

m) kõikide lõikes 1 loetletud toodete puhul algab turustusaasta 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil.

I JAOTIS

SISETURG

1. PEATÜKK

Hinnad

Artikkel 2

1. Turustusaastateks 2001/2002–2005/2006:

a) on valge suhkru sekkumishind 63,19 eurot 100 kg kohta;

b) määratakse valge suhkru tuletatud sekkumishind kindlaks igal aastal iga puudujäägipiirkonna kohta.

2. Turustusaastatel 2001/2002–2005/2006 on toorsuhkru sekkumishind 52,37 eurot 100 kg kohta.

Kui on vaja turustada puudujäägipiirkonnas toodetud toorsuhkrut, võib sellisele suhkrule määrata tuletatud sekkumishinna.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sekkumishindu kohaldatakse pakkimata suhkru puhul, mis on hangitud tehasest ja laaditud ostja poolt valitud veovahendile.

Kõnealused hinnad kehtivad I lisas kirjeldatud standardkvaliteediga valge suhkru ja toorsuhkru puhul.

4. Tegutsedes artikli 42 lõikes 2 osutatud korras määrab komisjon valge suhkru tuletatud sekkumishinna kindlaks igal aastal ja toorsuhkru sekkumishinna vajaduse korral.

Tuletatud sekkumishindade kindlaksmääramisel võetakse arvesse suhkru veokulusid ülejäägiga aladelt puudujäägiga aladele.

Komisjon võib muuta I lisa sama menetluse kohaselt.

Artikkel 3

1. Turustusaastateks 2001/2002–2005/2006 on kogumiskeskusesse tarnitava standardkvaliteediga suhkrupeedi baashind 47,67 eurot tonni kohta.

Suhkrupeedi standardkvaliteet on kirjeldatud II lisas.

2. Komisjon võib muuta II lisa artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 4

1. Turustusaastateks 2001/2002–2005/2006 on:

a) A-suhkrupeedi miinimumhind 46,72 eurot tonni kohta;

b) B-suhkrupeedi miinimumhind 32,42 eurot tonni kohta, kui artikli 15 lõikest 5 ei lähtu teisiti.

2. Territooriumide puhul, mille kohta on määratud valge suhkru sekkumishind, suurendatakse A-suhkrupeedi ja B-suhkrupeedi miinimumhindu summa võrra, mis võrdub kõnealuse ala tuletatud sekkumishinna ja sekkumishinna vahega, korrutatuna koefitsiendiga 1,30.

Artikkel 5

1. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaselt vastu võetud sätete ja artikli 21 kohaldamist, nõutakse nendelt suhkrutootjatelt, kes ostavad suhkrupeeti:

a) mida saab suhkruks töödelda

ja

b) mis on ette nähtud suhkruks töötlemiseks,

et nad maksaksid vähemalt miinimumhinda, mida on standardkvaliteedist kõrvalekallete võimaldamiseks korrigeeritud hinnatõusude ja -alandustega.

2. Lõikes 1 nimetatud miinimumhind vastab:

a) puudujäägita piirkondades:

- A-suhkrupeedi miinimumhinnale A-suhkruks töödeldava suhkrupeedi puhul,

- B-suhkrupeedi miinimumhinnale B-suhkruks töödeldava suhkrupeedi puhul;

b) puudujäägipiirkondades:

- A-suhkrupeedi vastavalt artikli 4 lõikele 2 korrigeeritud miinimumhinnale A-suhkruks töödeldava suhkrupeedi puhul,

- B-suhkrupeedi vastavalt artikli 4 lõikele 2 korrigeeritud miinimumhinnale B-suhkruks töödeldava suhkrupeedi puhul.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning hinnatõusud ja hinnaalandused võetakse vajaduse korral vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 6

1. Majandusharusisesed kokkulepped ning suhkrupeedi ostjate ja müüjate vahel sõlmitud lepingud peavad vastama käesoleva määruse III lisas sätestatud raamsätetele, eriti suhkrupeedi ostu-, tarne-, ülevõtu- ja maksetingimuste osas.

2. Suhkruroo ostutingimusi reguleerivad ühenduse suhkrurookasvatajate ja ühenduse suhkrutootjate vahel sõlmitud majandusharusisesed kokkulepped.

Inuliinisiirupi valmistamiseks kasutatavate põllumajandussaaduste ostutingimusi reguleeritakse ühenduses kõnealuste saaduste kasvatajate ning inuliinisiirupi tootjate vaheliste majandusharusiseste kokkulepetega.

3. Vajaduse korral võetakse lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

4. Majandusharusiseste kokkulepete puudumisel võib kõnealune liikmesriik võtta käesoleva määruse alusel asjaomaste poolte huvide kaitsmiseks vajalikud meetmed.

Asjaomane liikmesriik teatab esimese lõike kohaselt võetud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 7

1. Iga suhkrut tootva liikmesriigi nimetatud sekkumisamet ostab lõigete 5 ja 6 kohaselt määratavatel tingimustel kokku talle pakutava ühenduses koristatud suhkrupeedist või suhkruroost kvoodi piires toodetud mis tahes valge suhkru või toorsuhkru koguse kogu turustusaasta jooksul, kui müüja ja asjaomase sekkumisameti vahel on eelnevalt sõlmitud kõnealuse suhkru ladustamisleping.

Sekkumisametid ostavad suhkru kokku sekkumishinnaga või vajaduse korral tuletatud sekkumishinnaga, mis kehtib sellel alal, kus suhkur ostuhetkel asub. Kui suhkru kvaliteet erineb standardkvaliteedist, mille jaoks sekkumishind on määratud, tõstetakse või alandatakse seda hinda.

2. Lisatasusid võidakse otsustada anda suhkrule, mis on asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 nimetatud olukorras ja mida peetakse inimtoiduks kõlbmatuks.

3. Tootmistoetusi antakse artikli 1 lõike 1 punktides a ja f loetletud toodetele ning artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud siirupitele ja CN-koodi 17025000 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahetootena, kui need on mõnes asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 osutatud olukorras ja neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel.

Toetuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige imporditud suhkru kasutamise kulusid, mis keemiatööstusel tuleks kanda maailmaturult tarnimise korral.

4. Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru müümisel ühenduse Euroopa piirkondades antakse ühenduse kindlasummalist toetust. Kõnealune toetus käsitleb:

- kõnealustes departemangudes toodetud suhkru rafineerimist ühenduse Euroopa piirkondades asuvates rafineerimistehastes, pidades eelkõige silmas nende tootlikkust,

- Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru vedu ühenduse Euroopa piirkondadesse ja vajadusel ladustamist neis departemangudes.

Igast departemangust ühenduse Euroopa piirkonda vedamise kulud hõlmavad eelkõige:

- kindla suurusega summat, mis vastab veokuludele tehasest FOB-etapini,

- kindla suurusega summat, mis vastab veohinnale FOB-etapist laeva CIF-sadamasse ühenduse Euroopa piirkonnas ja sellega seonduvatele kindlustuskuludele.

Rafineerimistehaste piisavaks varustamiseks võib näha ette, et ühenduses koristatud suhkrupeedist valmistatud toorsuhkru suhtes võetakse esimeses lõigus sätestatud meetmeid.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab "rafineerimistehas" tootmisüksust, mille ainsaks tegevusalaks on toorsuhkru või enne kristalliseerumisfaasi toodetud siirupite rafineerimine.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras ja need hõlmavad eelkõige:

- sekkumisel nõutavat miinimumkvaliteeti ja -kogust,

- sekkumisel kohaldatavaid hinnatõuse ja hinnaalandusi,

- sekkumisameti teostatava ülevõtmise korda ja tingimusi,

- lisatasude andmise tingimusi ja nende suurust,

- tootmistoetuste andmise tingimusi ja nende suurust,

- vajaduse korral levuloosi tootmistoetuse andmise piiramist selle toote üldkoguse kohta, mis määratakse kindlaks ühenduse jaoks,

- võimalust määrata tootmistoetus artikli 1 lõike 1 punktis h osutatud toodete jaoks,

- lõikes 4 osutatud meetmeid.

Artikkel 8

Kui ühendusse või selle piirkondadesse tarnimise hõlbustamiseks kohaldatakse artiklit 31, võtab komisjon vastu erisekkumismeetmed artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Kõnealused meetmed ei tohiks viia ühenduse suhkrutootjate kohustamiseni müüa suhkrut sekkumisametitele.

Artikkel 9

1. Sekkumisametid võivad müüa suhkrut üksnes sekkumishinnast kõrgema hinnaga.

Võidakse siiski otsustada, et sekkumisametid võivad suhkrut müüa sekkumishinnaga võrdse või madalama hinnaga, kui suhkur on ette nähtud:

- kasutamiseks loomatoiduna või

- ekspordiks kas töötlemata kujul või asutamislepingu I lisas loetletud toodeteks või käesoleva määruse V lisas loetletud toodeteks töödeldud kujul.

2. Olenemata lõikest 1, võidakse siiski otsustada, et sekkumisametid annavad endi käes oleva töötlemata suhkru ühenduse siseturul inimtoiduna kasutamiseks või tasuta jaotamiseks asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud, või kui selline tunnustus puudub, siis komisjoni kinnitatud heategevusorganisatsioonidele, kes tegutsevad üksikutes hädaabiprogrammides, sekkumishinnast madalama hinnaga või tasuta.

3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja lõike 2 alusel suhkru kättesaadavaks tegemise otsused võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

2. PEATÜKK

Kvoodid

Artikkel 10

1. 2. peatükki kohaldatakse turustusaastatel 2001/2002–2005/2006.

2. Põhikogused A-suhkru, B-suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootmiseks on määratud kindlaks artikli 11 lõikes 2.

3. Kooskõlas asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 sõlmitud põllumajanduslepingust tulenevate ühenduse kohustuste järgimiseks võib ühel või mitmel turustusaastal vähendada kvoodi alusel toodetud suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi müügitagatisi.

4. Lõike 3 kohaldamisel kehtestatakse igal turustusaastal enne 1. oktoobrit kvoodiga tagatud kogus tootmis-, impordi-, tarbimis-, ladustus-, ülekande- ja ekspordiülejäägi prognooside põhjal ning artikli 15 lõike 1 punkti d kohase isefinantseerimisega tõenäoliselt kaasneva keskmise kahjumi põhjal. Kui sellistest prognoosidest ilmneb, et kõnealusel turustusaastal on ekspordiülejääk lepingus ettenähtud maksimumkogusest suurem, vähendatakse tagatiskogust tekkinud vahe võrra artikli 42 lõikes 2 osutatud korras. Vahe jagatakse suhkru, isoglükoosi ning inuliinisiirupi vahel vastavalt sellele, milline on iga toote protsent ühenduse A- ja B-kvoodi summast. Seejärel jagatakse see liikmesriikide vahel ning toodete kaupa vastavalt järgmises tabelis sätestatud koefitsiendile:

Piirkonnad | 1 | 2 | 3 |

Valge suhkruna väljendatud suhkru suhtes kohaldatav koefitsient | Kuivainena väljendatud isoglükoosi suhtes kohaldatav koefitsient | Suhkru/isoglükoosi ekvivalendina väljendatud inuliinisiirupi suhtes kohaldatav koefitsient |

A-suhkur | B-suhkur | A-isoglükoos | B-isoglükoos | A-inuliinisiirup | B-inuliinisirup |

Belgia ja Luksemburgi majandusliit (BLEU) | 0,046201 | 0,009920 | 0,225547 | 0,062024 | 0,556265 | 0,130955 |

Taani | 0,027206 | 0,008015 | – | – | – | – |

Saksamaa | 0,224812 | 0,069174 | 0,104246 | 0,024551 | – | – |

Kreeka | 0,012352 | 0,001235 | 0,037978 | 0,008944 | – | – |

Hispaania | 0,026459 | 0,001102 | 0,166138 | 0,017721 | – | – |

Prantsusmaa emamaa | 0,213231 | 0,063239 | 0,061081 | 0,015898 | 0,058922 | 0,013847 |

Prantsuse ülemeredepartemangud | 0,019298 | 0,002063 | – | – | – | – |

Iirimaa | 0,007752 | 0,000775 | – | – | – | – |

Itaalia | 0,082491 | 0,015514 | 0,059803 | 0,014083 | – | – |

Madalmaad | 0,053393 | 0,014083 | 0,026804 | 0,006313 | 0,194365 | 0,045646 |

Portugal (mandriosa) | 0,002323 | 0,000232 | 0,029213 | 0,006880 | – | – |

Portugal (Assooride autonoomne piirkond) | 0,000387 | 0,000039 | – | – | – | – |

Ühendkuningriik | 0,044297 | 0,004430 | 0,084713 | 0,022596 | – | – |

Austria | 0,022673 | 0,005292 | – | – | – | – |

Rootsi | 0,014327 | 0,001433 | – | – | – | – |

Soome | 0,005683 | 0,000568 | 0,023151 | 0,002316 | – | – |

5. Seejärel jaotab liikmesriik talle määratud vahe oma territooriumil asuvate tootmisega tegelevate ettevõtjate vahel kõnealuse toote A- ja B-kvoodi ning liikmesriigi kõnealuse toote A- ja B-põhikoguse suhte alusel.

Tagatiskogusest rohkem toodetud suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit käsitatakse C-suhkru, C-isoglükoosi ning C-inuliinisiirupina.

6. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige seoses tagatiskoguse vähendamisega ja vajaduse korral kõnealuse koguse muutmisega, pidades silmas järgmise turustusaasta jaoks tagatiskoguse määramist, võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid määravad vastavalt käesoleva peatüki tingimustele A- ja B-kvoodi kõikidele oma territooriumil asuvatele suhkrut, isoglükoosi ning inuliinisiirupit tootvatele ettevõtjatele, kellele on 2000/2001. turustusaastaks antud A- ja B-kvoot.

2. Lõikes 1 nimetatud A- ja B-kvoodi määramiseks kinnitatakse järgmised põhikogused:

1. A-põhikogused

Piirkonnad | a)Suhkru A-põhikogus | b)Isoglükoosi A-põhikogus | c)Inuliinisiirupi A-põhikogus |

Taani | 325000,0 | – | – |

Saksamaa | 2612913,3 | 28643,3 | – |

Kreeka | 288638,0 | 10435,0 | – |

Hispaania | 957082,4 | 74619,6 | – |

Prantsusmaa (emamaa) | 2506487,4 | 15747,1 | 19847,1 |

Prantsuse ülemeredepartemangud | 463872,0 | – | – |

Iirimaa | 181145,2 | – | – |

Itaalia | 1310903,9 | 16432,1 | – |

Madalmaad | 684112,4 | 7364,6 | 65519,4 |

Austria | 314028, | – | – |

Portugal (mandriosa) | 63380,2 | 8027,0 | – |

Assooride autonoomne piirkond | 9048,2 | – | – |

Soome | 132806,3 | 10792,0 | – |

Rootsi | 334784,2 | – | – |

Belgia ja Luksemburgi majandusliit | 674905,5 | 56150,6 | 174218,6 |

Ühendkuningriik | 1035115,4 | 21502,0 | – |

2. B-põhikogused

Piirkonnad | Suhkru B-põhikogus | Isoglükoosi B-põhikogus | Inuliinisiirupi B-põhikogus |

Taani | 95745,5 | – | – |

Saksamaa | 803982,2 | 6745,5 | – |

Kreeka | 28863,8 | 2457,5 | – |

Hispaania | 39878,5 | 7959,4 | – |

Prantsusmaa (emamaa) | 752259,5 | 4098,6 | 4674,2 |

Prantsuse ülemeredepartemangud | 46372,5 | – | – |

Iirimaa | 18114,5 | – | – |

Itaalia | 246539,3 | 3869,8 | – |

Madalmaad | 180447,1 | 1734,5 | 15430,5 |

Austria | 73297,5 | – | – |

Portugal (mandriosa) | 6338,0 | 1890,3 | – |

Assooride autonoomne piirkond | 904,8 | – | – |

Soome | 13280,4 | 1079,7 | – |

Rootsi | 33478,0 | – | – |

Belgia ja Luksemburgi majandusliit | 144906,1 | 15441,0 | 41028, |

Ühendkuningriik | 103511,5 | 5735,3 | – |

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 ning artikli 12 kohaldamist on suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvate ettevõtjate A-ja B-kvoodid turustusaastaks 2000/2001 liikmesriikide kehtestatud A- ja B-kvoodid enne määruse (EÜ) nr 2038/1999 artikli 26 lõike 5 kohaldamist ning mida kohandatakse lõikes 2 vastavalt artikli 10 lõikes 5 sätestatud korras kindlaksmääratud põhikoguste alusel.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid võivad A-kvoote ja B-kvoote ettevõtjate vahel üle kanda käesolevas artiklis ettenähtud tingimustel, võttes arvesse kõikide asjaomaste poolte, eelkõige suhkrupeedi ja suhkruroo tootjate huve.

Esimest lõiku ei kohaldata inuliinisiirupi suhtes.

2. Liikmesriigid võivad iga nende territooriumil asuva suhkrut või isoglükoosi tootva ettevõtja A-kvooti ja B-kvooti vähendada vastavalt olukorrale mitte rohkem kui 10 % artikli 11 kohaselt asjaomasele ettevõtjale määratud A-kvoodist või B-kvoodist.

Esimeses lõigus nimetatud 10 % ei kohaldata Itaalias, Hispaanias ega Prantsuse ülemeredepartemangudes juhul, kui kvootide ülekandmine toimub asjaomase piirkonna suhkrupeedi-, suhkruroo- ja suhkrusektori ümberkorraldusplaanide põhjal ja määral, mis on vajalik selliste plaanide rakendamiseks.

Ümberkorraldusplaanid ja nendest tulenevad A- ja B-kvoote mõjutavad meetmed edastatakse viivitamata komisjonile.

3. Liikmesriigid jaotavad A-kvootide ja B-kvootide vabanenud kogused ühele või enamale ettevõtjale, kellel on või ei ole kvooti ja kes asub samas piirkonnas artikli 11 lõike 2 tähenduses, välja arvatud ettevõtjad, kellelt kõnealused kogused on ära võetud.

Prantsusmaa võib siiski vähendada ülemeredepartemangudes asuvate ettevõtjate artikli 11 kohaselt määratud A-kvoote koguse võrra, mis ei ületa 30000 tonni valget suhkrut, ja võib niiviisi vabastatud kogused ümber jaotada ühele või enamale Prantsusmaa emamaal asuvale ettevõtjale. Iga asjaomase ettevõtja A-kvoot ei tohi peale vähendamist olla väiksem kui kõnealuse ettevõtja poolt turustusaastatel 1977/1978, 1978/1979 ja 1979/1980 igal aastal kvoodi piires toodetud keskmine registreeritud suhkrukogus.

4. IV lisas sätestatakse kvootide muutmise üksikasjalikud eeskirjad ettevõtjate ühinemise ja ettevõtete ülemineku puhul.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

1. C-suhkrut, mida ei kanta üle artikli 14 kohaselt, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupit ei tohi ühenduse siseturul müüa ning need tuleb eksportida töötlemata kujul enne kõnealuse turustusaasta lõppemisele järgnevat 1. jaanuari.

Artikleid 7, 27 ja 33 ei kohaldata C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi puhul.

2. Erakorraliselt, kuivõrd see on vajalik ühenduse suhkrutarnete tagamiseks, võidakse otsustada, et artiklit 33 kohaldatakse C-suhkru suhtes. Sel juhul otsustatakse samaaegselt, et kogu kõnealust C-suhkru kogust võib ühenduse siseturul müüa lõikes 3 ettenähtud summat tasumata.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Kõnealuste eeskirjadega nähakse eelkõige ette summa, mis kuulub tasumisele lõikes 1 osutatud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisirupi puhul, mille töötlemata kujul eksportimist sätestatud tähtaja jooksul ei ole kindlaksmääratavaks kuupäevaks tõendatud.

Artikkel 14

1. Iga ettevõtja võib teha otsuse kanda kvooti ületav suhkrutoodang tervenisti või osaliselt üle järgmisesse turustusaastasse kõnealuse turustusaasta toodangu osana. Seda otsust ei saa muuta.

Iga ettevõtja võib teha otsuse kanda A- ja B-suhkru toodang, mis pärast artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamist on muutunud C-suhkruks, tervenisti või osaliselt üle järgmisesse turustusaastasse kõnealuse turustusaasta toodangu osana. Seda otsust ei saa muuta. Selle suhtes ei kohaldata ka mingeid käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud piiranguid.

2. Lõikes 1 nimetatud otsuse teinud ettevõtjad:

- teatavad asjaomasele liikmesriigile ülekantavast suhkrukogusest enne 1. veebruari,

- kohustuvad ladustama kõnealuse koguse või kogused 12 järjestikuseks kuuks alates kindlaksmääratud kuupäevast.

Esimese lõigu esimeses taandes nimetatud kuupäev 1. veebruar asendatakse:

a) Hispaanias asuvate ettevõtjate puhul 15. aprilliga peedisuhkru tootmise korral ja 20. juuniga roosuhkru tootmise korral;

b) Ühendkuningriigis asuvate ettevõtjate puhul 15. veebruariga;

c) Prantsuse Guadeloupe’i ja Martinique’i departemangudes asuvate ettevõtjate puhul 1. maiga.

Kui ettevõtja lõplik toodang asjaomasel turustusaastal oli väiksem kui ülekandmise otsustamise hetkel tehtud hinnang, võib ülekantavat kogust enne järgmise turustusaasta 1. augustit tagasiulatuvalt muuta.

3. Kui ühenduse mõnda piirkonda tabab loodusõnnetus, näiteks põud või üleujutus, võib artikli 42 lõikes 2 osutatud korras teha otsuse vähendada lõike 2 esimese lõigu teises taandes osutatud kohustuslikku ladustusaega, et tagada kõnealuse piirkonna normaalseks varustamiseks vajalik suhkrukogus.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, millega võidakse piirata ülekandmiseks lubatavaid suhkrukoguseid, võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Kõnealused eeskirjad sätestavad eelkõige maksu tasumise lõike 2 esimese lõigu teise taande alusel ladustatud suhkrukoguselt, mis on müüdud kohustusliku ladustamisperioodi jooksul.

Artikkel 15

1. Enne iga turustusaasta lõppu registreeritakse:

a) kõnealusel turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi tõenäoline kogus;

b) kõnealusel turustusaastal ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad tõenäolised suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikogused;

c) punktis a nimetatud kogusest punktis b nimetatud koguse lahutamisel saadud eksporditav ülejääk;

d) tõenäoline keskmine kahjum või tulu suhkrutonni kohta kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste puhul.

Selline keskmine kahjum või tulu võrdub toetuste kogusumma ja impordimaksude kogusumma vahega kõnealuste ekspordikohustuste kogutonnimääralt;

e) tõenäoline kogukahjum või tulu, mis saadakse, korrutades punktis c nimetatud ülejäägi punktis d nimetatud keskmise kahjumi või tuluga.

2. Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamist, registreeritakse enne 2005/2006. turustusaasta lõppu kumulatiivselt turustusaastate 2001/2002–2005/2006 kohta:

a) eksporditav ülejääk, mis on kehtestatud A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi lõpliku toodangu ning ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud lõplike suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikoguste põhjal;

b) keskmine kahjum või keskmine tulu suhkrutonni kohta, mis tuleneb lõike 1 punkti d teises lõigus kirjeldatud meetodi kohaselt arvutatud kõnealuste ekspordikohustuste kogusummast;

c) kogukahjum või tulu, mis on saadud, korrutades punktis a nimetatud ülejäägi punktis b nimetatud keskmise kahjumiga või tuluga;

d) tasutud põhitoodangumaksude ja B-maksude kogusumma.

Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.

3. Kui lõikes 1 nimetatud ja lõike 2 kohaselt kohandatud registreeritud summad viivad, ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 kohaldamist, tõenäolise kogukahjumini, jagatakse kõnealune kahjum jooksval turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi tõenäolise kogusega. Tulemuseks saadava summa tasuvad tootjad põhitoodangumaksuna nende A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi toodangult.

Kõnealune maks ei ületa:

- suhkru puhul 2 % valge suhkru sekkumishinnast,

- inuliinisiirupi puhul, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9, valgelt suhkrult tasutavat maksimumsummat,

- isoglükoosi puhul suhkrutootjate tasutava põhitoodangumaksu osa.

4. Kui põhitoodangumaksu lubatud ülemmäär ei kata täielikult lõike 3 esimeses lõigus nimetatud kogukahjumit, jagatakse katmata jääk kõnealusel turustusaastal toodetava B-suhkru, B-isoglükoosi ja B-inuliinisiirupi tõenäolise kogusega. Tulemuseks saadava summa tasuvad töötlejad B-maksuna nende B-suhkru, B-isoglükoosi ja B-inuliinisiirupi toodangult.

Arvestades lõiget 5, ei tohi kõnealune maks ületada:

- B-suhkru puhul 30 % valge suhkru sekkumishinnast,

- B-inuliinisiirupi puhul, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9, valgelt B-suhkrult tasutavat maksimumsummat, ja

- B-isoglükoosi puhul suhkrutootjate tasutava B-maksu osa.

5. Kui lõike 1 kohaselt registreeritud arvud osutavad, et lõigetes 3 ja 4 kindlaksmääratud põhitoodangumaksule ning B-maksule kehtestatud ülemmäära tõttu ei kata kõnealustest maksudest laekuv tulu tõenäoliselt jooksva turustusaasta eeldatavat kogukahjumit, korrigeeritakse lõike 4 esimeses taandes osutatud maksimaalset protsendimäära nimetatud kogukahjumi katmiseks vajalikul määral, kuid mitte rohkem kui 37,5 %ni.

Jooksva turustusaasta B-maksu ülemmäär määratakse enne 15. septembrit. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud B-suhkrupeedi miinimumhinda muudetakse vastavalt.

6. Lõike 1 punktis e osutatud kogukahjumi arvutamisel võetakse arvesse kõiki kahjusid, mis tulenevad artikli 7 lõike 3 alusel tootmistoetuste saamisest.

7. Käesolevas artiklis nimetatud impordimaksud määrab kindlaks komisjon.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras ja need hõlmavad eelkõige:

- kogutavaid maksusummasid,

- B-maksu korrigeeritud maksimaalset protsendimäära,

- B-maksu korrigeeritud maksimaalsele protsendimäärale vastava B-suhkrupeedi korrigeeritud miinimumhinda.

Artikkel 16

1. Kui pärast artikli 15 lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist ei kata ühe konkreetse turustusaasta toodangumaksudest laekuv tulu täielikult kõnealuse turustusaasta kohta artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt registreeritud kogukahjumit, tasuvad tootjad lisamaksu, katmaks täielikult tuludega katmata kahjumi osa, ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist.

2. Kõikidele suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupitootmisettevõtjatele kehtestatakse lisamaks nii, et neilt kõnealuse turustusaasta toodangumaksudena sissenõutava kogusumma suhtes kohaldatakse kindlaksmääratavat koefitsienti. Koefitsient on kõnealusel turustusaastal artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt registreeritud kogukahjumi ning suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupitootjate poolt samal turustusaastal tasumisele kuuluvatelt põhitoodangumaksudest ning B-maksudest laekuva tulu vaheline suhe ühenduses, mida vähendatakse arvu 1 võrra.

3. Asjaomased tootjad tasuvad lisamaksu enne maksustatavale turustusaastale järgnevat 15. detsembrit.

Suhkrutootjad võivad taotleda ühenduses toodetud suhkrupeedi või suhkruroo müüjatelt vastavalt olukorrale kõnealuse kogutud lisamaksu osalist hüvitamist. Kõnealune hüvitatav summa ei tohi olla suurem artiklis 15 ettenähtud maksimumsummast, mille suhkrupeedi ja suhkruroo müüjad tasuvad kõnealuse turustusaasta põhitoodangumaksult või B-maksult, korrutatuna käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud koefitsiendiga.

Teises lõigus nimetatud summa makstakse kõnealusel turustusaastal kättetoimetatud suhkrupeedi eest. Asjaomased isikud võivad siiski kokku leppida, et toetust makstakse järgmisel turustusaastal turustatava suhkrupeedi eest.

4. Seoses artikli 15 lõike 2 alusel registreeritud teabega võetakse arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisamaksust saadavat tulu.

5. Käesoleva artikli, eriti lõikes 2 osutatud koefitsiendi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 17

1. Inuliinisiirupitootjad võivad taotleda, et selle tootmiseks kasutatava põllumajandusliku põhisaaduse müüjad vastutaksid osa tootjate tasutud põhitoodangumaksude, B-maksude ja lisamaksude eest. Sel viisil hüvitatav summa ei või olla suurem kõnealusel turustusaastal suhkrupeedi kasvatajate tasutud summast; see määratakse kindlaks majandusharusisese kokkuleppe või lepinguga kõnealusel turustusaastal inuliinisiirupi tootmiseks tarnitud põllumajandusliku põhisaaduse ostuhinna alusel.

2. Vajaduse korral võetakse lõike 1 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 18

1. Kui pärast artiklite 15 ja 16 kohaldamist turustusaastal 2000/2001 ilmneb, et kõnealuse turustusaasta tegelik kogukahjum:

a) ei ole täielikult kaetud toodangumaksust ja vajaduse korral lisamaksust saadud tuluga, liidetakse sellest tulenev finantskohustus artikli 15 lõike 1 punktis e osutatud asjaomase turustusaasta tõenäolisele kogukahjumile;

b) on väiksem kui toodangumaksudest ja vajaduse korral kasutatavast lisamaksust saadav summa, lahutatakse tekkinud vahe tõenäolisest kogukahjumist või liidetakse vajaduse korral artiklite 15 ja 16 kohaldamise tagajärjel nimetatud aastal tekkivale tõenäolisele kogutulule.

2. Kui põhitoodangumaksu summa on väiksem kui artikli 15 lõikes 3 osutatud maksimumsumma või kui B-maks on väiksem kui mainitud artikli 14 lõikes 4 nimetatud maksimumsumma, mida vajaduse korral on muudetud artikli 15 lõike 4 kohaselt, peavad suhkrutootjad maksma suhkrupeedimüüjatele 60 % kõnealuse maksu maksimumsumma ja tasutava maksu summa vahest.

Suhkrupeedi tonni kohta makstav summa määratakse kindlaks standardkvaliteedi kohta.

Artiklis 5 nimetatud hinnatõuse ja hinnaalandusi kohaldatakse selle summa suhtes.

3. Ühenduse suhkrutootjad võivad ühenduses toodetud suhkruroo müüjatelt nõuda maksu hüvitamist 60 % ulatuses selle suhkrukoguse puhul, millelt kõnealust maksu tasutakse.

4. Liikmesriigid tagavad suhkrutootjatelt saadud teabe põhjal, et suhkrupeedi eest tasumine vastab asjaomastele ühenduse sätetele.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 19

1. Suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi tarnelepingutes eristatakse suhkrupeeti selle alusel, kas sellest suhkrupeedist valmistatud suhkrukogused on:

a) A-suhkur;

b) B-suhkur;

c) muu suhkur kui A- või B-suhkur.

Suhkrutootjad edastavad iga ettevõtja kohta sellele liikmesriigile, kus kõnealune ettevõtja suhkrut toodab, järgmise teabe:

- punktis a nimetatud suhkrupeedikogused, mille kohta on sõlmitud külvieelsed lepingud, ja suhkrusisalduse, millel lepingud põhinevad, ja

- vastava tõenäolise saagise.

Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

2. Olenemata artikli 5 lõike 2 punktist b, peab iga suhkrutootja, kes ei ole enne külvi sõlminud tarnelepinguid A-suhkrupeedi miinimumhinnaga A-kvoodile vastava suhkrupeedikoguse kohta, maksma asjaomase ettevõtja suhkruks töödeldava suhkrupeedi eest vähemalt kõnealuse miinimumhinna.

3. Majandusharusisestes kokkulepetes võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul lõigetest 1 ja 2 kõrvale kalduda.

4. Käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad on sätestatud III lisas.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja vajaduse korral kriteeriumid, mida tootjad kohaldavad selliste suhkrupeedikoguste müüjate vahel jagamisel, mille kohta on sõlmitud külvieelsed lepingud lõike 1 tähenduses, võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 20

1. Võidakse otsustada, et teatavate toodete valmistamiseks kasutatavat suhkrut või isoglükoosi ei käsitata toodanguna käesolevas peatükis määratletud tähenduses.

2. Käesoleva artikli, eriti lõikes 1 osutatud erandite kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 21

1. Suhkrutootjad võivad osta suhkrupeeti, mis on ette nähtud C-suhkru või artiklis 20 osutatud suhkru tootmiseks, artikli 4 lõikes 1 nimetatud miinimumhinnast madalama hinnaga.

2. Asjaomased suhkrutootjad kohandavad vajaduse korral ostuhinda nii, et see oleks A-suhkrupeedi miinimumhinnaga vähemalt võrdne suhkrukogusele vastavalt ostetud suhkrupeedi puhul:

- mida müüakse siseturul artikli 13 lõike 3 kohaselt või

- mis kantakse vastavalt artiklile 14 üle järgmisesse turustusaastasse.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

II JAOTIS

KAUBAVAHETUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 22

1. Artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c, d, f, g ja h loetletud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents.

Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, sõltumata tema asukohast ühenduses ja ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2820/98 [26] artiklite 26, 27 ja artikli 6 lõike 5 kohaldamiseks võetud meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Selliste litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, millega garanteeritakse toodete eksport või import litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

2. Artikli 42 lõikes 2 osutatud korras:

a) võidakse lõikes 1 ettenähtud korda laiendada artikli 1 lõike 1 punktis e loetletud toodetele;

b) sätestatakse eelkõige litsentside kehtivusaeg ja muud käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, millega nähakse vajadusel ette litsentside väljaandmise tähtaeg.

Artikkel 23

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimäärasid.

2. Olenemata lõikest 1, võib komisjon selleks, et tagada kolmandatest riikidest importimise teel ühenduse turu piisav varustamine CN-koodide 17011110 ja 17011210 alla kuuluva rafineeritava toorsuhkru ning CN-koodi 1703 alla kuuluva melassiga, peatada artikli 42 lõikes 2 sätestatud korras täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamise nende toodete suhtes ning sätestada üksikasjalikud eeskirjad mis tahes selliseks peatamiseks.

Peatamine võib kehtida ajavahemiku suhtes, mil maailmaturuhind pluss ühise tollitariifistiku alusel arvutatud tollimaks:

- ületab toorsuhkru korral toote sekkumishinna,

- on melassi korral suurem kui kõnealuseks turustusaastaks suhkrupeedi baashinna kindlaksmääramise eesmärgil suhkrutootjate poolt melassi müügist saadava tulu arvutamiseks kasutatav melassi hind.

Artikkel 24

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate põllumajandustoodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud põllumajanduslepingu artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava imporditollimaksu, teatab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratletakse asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Komisjon võtab artikli 42 lõikes 2 osutatud korras vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad. Eelkõige käsitlevad sellised üksikasjalikud eeskirjad:

a) tooteid, mille puhul võib vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b) muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 nõuetekohaseks kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 25

Melassi standardkvaliteedi suhtes kohaldatakse:

- artikli 23 lõikes 2 osutatud maailmaturuhinda

ja

- artikli 24 lõikes 3 osutatud tüüpilist hinda.

Standardkvaliteedi võib sätestada artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 26

1. Artiklis 1 loetletud toodete tariifikvoodid, mis tulenevad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest, avatakse ja neid hallatakse vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

2. Kvootide haldamisel kasutatakse üht või mitut järgmistest meetoditest:

- meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees"),

- meetod, mis jaotab kvoodid taotletud koguste alusel ("üheaegse läbivaatamise" meetod),

- meetod, mis põhineb tavapärastel kaubavoogudel ("vanad olijad/taotlejad").

Kehtestada võib muid kohaseid meetodeid.

Need peavad vältima vahetegemist asjaomaste importijate vahel.

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu valvamise vajadust, tuginedes samal ajal meetoditele, mida minevikus on kasutatud lõikes 1 osutatud kvootidele vastavate kvootide haldamisel, ilma et see piiraks kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi.

4. Lõikes 1 osutatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse iga-aastased kvoodid, mis on vajadusel jagatud sobivalt kogu aasta peale, ja kinnitatakse kasutatav juhtimismeetod ning vajaduse korral sisaldavad need:

a) toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega.

Artikkel 27

1. Määral, mis on vajalik, et võimaldada artikli 1 lõike 1 punktides a, c ja d loetletud toodete eksporti ilma edasise töötlemiseta või V lisas loetletud kauba kujul, võttes aluseks nende artikli 1 lõike 1 punktides a, c ja d loetletud toodete noteeringud või hinnad maailmaturul, ning piirides, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega.

Toorsuhkru puhul antav eksporditoetus ei tohi olla suurem valge suhkru puhul antavast eksporditoetusest.

2. Eksporditoetus võidakse ette näha artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h loetletud toodete jaoks, mida eksporditakse ilma edasise töötlemiseta või V lisas loetletud kauba kujul.

Toetussumma kindlaksmääramisel iga 100 kg kuivaine kohta võetakse eriti arvesse:

a) CN-koodi 17023091 alla kuuluvate toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust;

b) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete ekspordi puhul kohaldatavat toetust;

c) kavandatava ekspordi majandusaspekte.

3. Toetus artiklis 1 loetletud toodetele, mida eksporditakse V lisas loetletud kauba kujul, ei tohi olla suurem kui toetus, mida kohaldatakse ilma edasise töötlemiseta eksporditavate samade toodete suhtes.

4. Eksporditoetuse eest eksporditavate koguste eraldamiseks võetakse vastu meetod, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga kõnealusel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside võimalikult tõhusat kasutamist ja võtab arvesse ühenduse ekspordi efektiivsust ja struktuuri, tegemata siiski vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) on eksportijatele kõige vähem tülikas, võttes arvesse haldusnõudeid;

c) ei tee vahet eksportijate vahel.

5. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Neid võib muuta vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

Toetused määratakse kindlaks artikli 42 lõikes 2 osutatud korras. Toetusi võidakse kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumismenetluse kaudu toodetele, mille puhul sellist korda on minevikus kasutatud.

Vajaduse korral võib komisjon korrapäraste ajavahemike järel kindlaksmääratud toetusi liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kohandada.

Pakkumismenetluse raames esitatud pakkumisi võetakse arvesse üksnes tagatise esitamise korral. Kui pakkumise esitajad ei ole täitnud või on ainult osaliselt täitnud pakkumismenetluse käigus nendele seatud kohustusi, jäävad nad kõnealusest tagatisest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Artikli 1 lõike 1 punktides a, c ja d loetletud ja töötlemata kujul eksporditavate denatureerimata toodete puhul kohaldatakse ka artikleid 28, 29 ja 30.

6. Toetuse summa määramisel võetakse arvesse eelkõige vajadust tasakaalustada ühenduse põhisaaduste kasutamist töödeldud kaubana ekspordiks kolmandatesse riikidesse ning nendest riikidest seestöötlemiseks vastu võetud põhisaaduste kasutamist.

7. Lõikes 1 loetletud ja edasise töötlemiseta eksporditavate toodete puhul antakse toetust üksnes taotluse ja asjakohase ekspordilitsentsi esitamisel.

8. Artiklis 1 loetletud edasise töötlemiseta eksporditud toodete ekspordi suhtes kohaldatakse toetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul

või

b) tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast; sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võib võtta sobivaid meetmeid.

9. Lõikeid 7 ja 8 võib kohaldada artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mida eksporditakse määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 16 sätestatud korras V lisas loetletud kauba kujul.

10. Lõigete 7 ja 8 kohaldamisest võib artikli 42 lõikes 2 osutatud korras kõrvale kalduda nende artiklis 1 loetletud toodete puhul, mille suhtes makstakse toetust toiduabiprogrammide alusel.

11. Toetuse saamiseks tuleb tõendada, et:

- kõnealused tooted on ühendusest eksporditud

ja

- diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 8 esimese lõigu punkti b kohaldamist. Sellest reeglist võidakse teha erandeid artikli 42 lõikes 2 osutatud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

Artikli 42 lõikes 2 osutatud korras võib sätestada täiendavad eeskirjad.

12. Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud denatureerimata toodete töötlemata kujul eksportimise puhul ei anta toetust, kui need ei ole sõltuvalt asjaoludest:

a) saadud ühenduses koristatud suhkrupeedist või suhkruroost;

b) imporditud ühendusse vastavalt artiklile 35;

c) saadud ühest artikli 35 kohaselt imporditud tootest.

13. Artikli 1 punktides c ja d osutatud denatureerimata toodete töötlemata kujul eksportimise puhul ei anta toetust, kui need tooted ei ole pärit ühendusest ega saadud suhkrust, mis on ühendusse imporditud vastavalt lõike 12 punktile b, või toodetest, millele on osutatud lõike 12 punktis c.

14. Kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste piirangute järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud võrdlusperioodideks ja mis kehtivad kõnealuste toodete suhtes.

15. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas jaotamata ja kasutamata ekspordikoguste ümberjaotamise kord ning V lisa muudatused, võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras. Lõike 6 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad artiklis 1 osutatud toodete suhtes, mida eksporditakse V lisas loetletud kauba kujul, võetakse siiski vastu määruse (EÜ) nr 3448/93 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 28

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud denatureerimata toodete töötlemata kujul eksportimise puhul antavate toetuste kindlaksmääramise suhtes.

2. Kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete toetused määratakse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel:

a) määratakse toetus iga kahe nädala järel.

Selline määramine võidakse artikli 42 lõikes 2 osutatud korras siiski lõpetada, kui avastatakse, et ühenduses ei ole saadaval suhkru ülejääki ekspordiks maailmaturuhindadega. Sel juhul toetust ei anta;

b) võetakse toetuse kindlaksmääramisel arvesse ühenduse ja maailma suhkruturu olukorda ning eelkõige:

- valge suhkru sekkumishinda ühenduse suurima ülejäägiga alal või toorsuhkru sekkumishinda ühenduse alal, mida peetakse tüüpiliseks seda tüüpi suhkru eksportimise suhtes;

- suhkru veokulusid esimeses taandes nimetatud aladelt sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse ühenduses;

- turustuskulusid ning mis tahes ümberlaadimis-, veo- ja pakendamiskulusid, mis tekivad suhkru turustamisel maailmaturul;

- suhkru noteeringuid või hindu, mis on registreeritud maailmaturul;

- kavandatud ekspordi majandusaspekti ja

- piiranguid, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest.

3. Kui artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete jaoks määratakse toetus pakkumismenetluse teel:

a) on pakkumismenetluse eesmärk toetuse summa kindlaksmääramine;

b) avaldavad liikmesriikide pädevad ametiasutused pakkumismenetluse teadaanded kooskõlas kõikide liikmesriikide jaoks siduva õigusaktiga; selles õigusaktis sätestatakse pakkumismenetluse tingimused, mille alusel tuleb kõikidele ühenduse isikutele tagada võrdne juurdepääs;

c) sisaldavad pakkumismenetluse tingimused pakkumiste esitamise tähtaega; toetuse maksimumsumma määratakse kindlaks artikli 42 lõikes 2 osutatud korras kolme tööpäeva jooksul pärast tähtaja möödumist, võttes aluseks saadud pakkumised; maksimumsumma arvutamisel võetakse arvesse pakkumiste olukorda ja hindu ühenduses, hindu ja potentsiaalseid väljundeid maailmaturul ning suhkru eksportimisel tekkivaid kulusid.

Samas korras võidakse määrata maksimumkogus;

d) ja kui eksportimiseks võidakse anda toetust, mis on madalam sellest, mis saadakse ühenduse hindade ja maailmaturuhindade vahet arvestades, ning kui eksporditakse teatavasse sihtkohta, võib nõuda, et liikmesriikide pädevad ametiasutused avaldaksid spetsiaalse pakkumismenetluse teadaande, mille tingimused sisaldavad:

- et pakkumisi võib esitada kuni pakkumismenetluse lõpuni igal ajal ja

- toetuse maksimumsummat, mis on arvutatud vastavalt kõnealuse ekspordi puhul kehtivatele nõuetele;

e) ja kui pakkumises osutatud toetuse summa:

- ületab määratud maksimumi, lükkavad liikmesriikide pädevad asutused selle pakkumise tagasi,

- ei ületa kõnealust maksimumi, määravad need asutused toetuse summas, mis võrdub pakkumises osutatud toetusega.

4. Toorsuhkru korral:

a) määratakse toetus I lisas kirjeldatud standardkvaliteedi suhtes;

b) toetused, mis määratakse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel vastavalt lõike 2 punktile a:

- ei tohi ületada 92 % sama perioodi toetusest valge suhkru jaoks; see piirang ei kehti siiski kristalliseerunud suhkru jaoks määratavate toetuste suhtes,

- korrutatakse iga asjaomase eksporditoimingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse, jagades eksporditud toorsuhkrutoodangu, mis arvutatakse vastavalt I lisale, arvuga 92;

c) vastavalt lõike 3 punktile c pakkumismenetluse raames määratud maksimumsumma ei tohi ületada 92 % maksimumsummast, mis on samal ajal ja vastavalt kõnealusele lõikele määratud kindlaks valge suhkru jaoks.

Artikkel 29

1. Artikli 1 lõike 1 punktis c loetletud denatureerimata ja töötlemata kujul eksporditavate toodete jaoks määratakse toetus igal kuul, võttes arvesse:

a) kõnealuseks turustusaastaks suhkrupeedi baashinna kindlaksmääramise eesmärgil suhkrutootjate poolt melassi müügist saadava tulu arvutamiseks kasutatava melassi hinda;

b) melassi hindu ja potentsiaalseid müügivõimalusi ühenduse turul;

c) melassi noteeringuid või hindu, mis on registreeritud maailmaturul, ja

d) kavandatud ekspordi majandusaspekti.

Toetuse kindlaksmääramise korrapäraste ajavahemike järel võib artikli 42 lõikes 2 osutatud korras siiski lõpetada, kui avastatakse, et ühenduses ei ole saadaval melassi ülejääki maailmaturuhindadega eksportimiseks. Sel juhul toetust ei anta.

2. Eriasjaoludel võidakse toetuse summa määrata pakkumismenetluse teel konkreetsete koguste ja konkreetsete ühenduse alade suhtes. Pakkumismenetluse eesmärk on toetuse summa kindlaksmääramine.

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused korraldavad pakkumismenetluse volituse alusel, milles sätestatakse järgitavad eeskirjad, millega tuleb tagada kõikidele ühenduse isikutele võrdne juurdepääs.

Artikkel 30

1. Artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud ja ilma edasise töötlemiseta eksporditavate denatureerimata toodete toetuse põhisumma määratakse kindlaks igal kuul. Selline korrapäraste ajavahemike järel toimuv kindlaksmääramine võidakse artikli 42 lõikes 2 osutatud korras siiski lõpetada, kui peatatakse korrapärane toetuse kindlaksmääramine edasise töötlemiseta valge suhkru suhtes. Sel juhul toetust ei anta.

2. Lõikes 1 osutatud toodete suhtes on toetuse põhisumma, välja arvatud sorboosi puhul, võrdne ühe sajandikuga summast, mis on saadud, arvestades:

a) ühenduse ala, kus on suurim valge suhkru ülejääk kuul, mille suhtes kõnealust põhisummat määratakse, valge suhkru sekkumishinna ning maailmaturul registreeritud valge suhkru noteeringute või hindade vahet;

b) vajadust tasakaalustada:

- ühenduse põhisaaduste kasutamist töödeldud kauba valmistamisel ekspordiks kolmandatesse riikidesse,

- kolmandatest riikidest seestöötlemise korra alusel vastuvõetud toodete kasutamist.

3. Sorboosi puhul võrdub toetuse põhisumma kõnealuse toetuse põhisummaga, millest on lahutatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest.

4. Toetuse põhisumma kohaldamisel võidakse piirduda teatavate artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodetega.

Artikkel 31

Määral, mis on vajalik suhkrusektori turgude ühise korralduse ladusaks toimimiseks, võib komisjon artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete puhul seestöötlemise korra kasutamise artikli 42 lõikes 2 osutatud korras täielikult või osaliselt keelata.

Artikkel 32

1. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja selle rakendamise erieeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühtsest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele vastuvõetud eeskirjale ei ole sätestatud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a) kehtestada ühtegi maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada ühtegi koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 33

1. Kui suhkru maailmaturuhind ületab sekkumishinna, võib kõnealuse suhkru suhtes ette näha ekspordimaksu kohaldamise. Kõnealune maks on kohustuslik, kui valge suhkru või toorsuhkru CIF-hind on kõrgem kui sekkumishind, millele on liidetud sekkumishinnast 10 %ga võrduv summa.

Ekspordimaks võidakse kindlaks määrata pakkumismenetluse teel. Muudel juhtudel tasutakse maks vastavalt ekspordipäeval kehtivale maksule.

2. Kui valge suhkru või toorsuhkru CIF-hind on suurem kui sekkumishind, millele on liidetud 10 %ga võrduv summa, võib nõukogu teha komisjoni ettepanekul ja vastavalt asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale otsuse anda kõnealusele tootele impordisubsiidiumi.

Kui tehakse kindlaks, et ühenduses saadaolevad varud ei ole piisavad

a) ühenduse vajaduste rahuldamiseks

või

b) ühenduse suurema tarbimispiirkonna vajaduste rahuldamiseks,

teeb nõukogu komisjoni ettepanekul ja vastavalt asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale otsuse anda impordisubsiidiumi ning sätestab selle kohaldamise eeskirjad. Nende eeskirjadega määratakse eelkõige kindlaks valge suhkru või toorsuhkru kogus, mida subsiidium hõlmab, subsiidiumi andmise kestus ning vajaduse korral impordipiirkonnad.

3. Artikli 42 lõikes 2 osutatud korras sätestatakse:

a) CIF-hinnad, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2;

b) pakkumismenetluse teel kindlaksmääratud ekspordimaksud;

c) muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d, f, g ja h nimetatud toodete puhul võib artikli 42 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta lõigetega 1 ja 2 samalaadseid sätteid.

4. Käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad summad, välja arvatud need, millele on osutatud lõikes 3, määrab kindlaks komisjon.

Artikkel 34

1. Kui import või eksport põhjustab või ähvardab põhjustada ühe või mitme artiklis 1 loetletud toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke, võib kauplemisel kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

Nõukogu võtab asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras vastu käesoleva lõike rakendamise üldeeskirjad ja määratleb, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 nimetatud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed; meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Komisjon võtab liikmesriigi taotluse korral otsuse vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Ta võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel järgitakse kohustusi, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikli 300 lõikega 2 sõlmitud lepingutest.

2. PEATÜKK

Impordi sooduskord

Artikkel 35

Artikleid 36, 37 ja 38 kohaldatakse CN-koodi 1701 alla kuuluva ning VI lisas loetletud riikidest pärit roosuhkru suhtes, edaspidi soodussuhkur, mida imporditakse ühendusse:

a) AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa protokolli nr 3;

b) Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud roosuhkrut käsitleva kokkuleppe alusel.

Artikkel 36

Kui artikli 35 alusel imporditud ja sekkumisametite või muude ühenduse poolt volitatud isikute ostetud soodussuhkru kvaliteet erineb standardkvaliteedist, kohandatakse garanteeritud hinda hinnatõusude ja hinnaalandustega.

Artikkel 37

1. Artikli 35 kohaselt imporditud soodussuhkru suhtes ei kohaldata ühtegi imporditollimaksu.

2. Soodussuhkru suhtes ei kehti erandid artikli 32 lõikes 2 nimetatud keeldudest.

Artikkel 38

1. Turustusaastatel 2001/2002–2005/2006 antakse sekkumismeetme näol kohandustoetust artikli 35 kohaselt ühendusse imporditud soodustoorroosuhkru rafineerimisega seotud tööstusharule.

2. Lõikes 1 nimetatud toetust võib anda ainult artikli 35 kohaselt abi saamise tingimustele vastavatele kogustele, mida rafineeritakse valgeks suhkruks artikli 7 lõikes 4 nimetatud rafineerimistehastes. Kõnealune valge suhkru tootmistoetus on 0,10 eurot 100 kg suhkru kohta.

3. Taastamaks tasakaalu suhkru ja soodussuhkru hinna vahel, antakse lõikes 1 kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul täiendavat põhitoetust 0,10 eurot valge suhkruna väljendatud 100 kilogrammi suhkru kohta artikli 7 lõikes 4 osutatud rafineerimistehastele Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud toorroosuhkru rafineerimiseks.

4. Kohandusabi ja täiendavat toetust võib kohandada, et võtta arvesse suhkrusektoris valitsevaid majandussuundumusi, eelkõige tootmis- ja rafineerimisnorme.

5. Vastavalt artikli 7 lõike 4 teisele lõigule võib kindlaksmääratavatel tingimustel käesoleva artikli lõigetes 1–3 ettenähtud toetuskava laieneda ühenduses koristatud suhkrupeedist valmistatud ning artiklis 7 osutatud rafineerimistehastes rafineeritud toorsuhkrule.

6. Käesoleva artikli, eriti lõikes 4 osutatud kohanduste üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 39

1. Artikli 7 lõikes 4 nimetatud ühenduse rafineerimistehaste piisava varustatuse tagamiseks kehtestatakse artikli 38 lõikes 1 osutatud ajavahemikul artiklis 35 osutatud riikidest ja muudest riikidest nendega sõlmitud kokkulepete alusel imporditud toorroosuhkrule (edaspidi "erisoodussuhkur") vähendatud tollimaksumäär (edaspidi "eritollimaksumäär") ja eelkõige rafineerimistehaste poolt tasutav madalaim ostuhind, lähtudes kõnealustes kokkulepetes sätestatud tingimustest.

2. Lõike 1 kohaldamisel, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, on rafineerimistööstuste valge suhkruna väljendatud eeldatavad maksimumvajadused ühe turustusaasta kohta järgmised:

a) Soome | 59925 tonni; |

b) Prantsusmaa emamaa, | 296627 tonni; |

c) Portugali mandriosa, | 291633 tonni; |

d) Ühendkuningriik | 1128581 tonni. |

3. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, määratakse iga turustusaasta või turustusaasta osa kohta koostatud ühenduse toorsuhkru eeldatava täieliku tarnebilansi alusel kindlaks ühenduses koristatud ning rafineerimistööstusele kättesaadavad toor-roosuhkru ja toorpeedisuhkru kogused, eristades nende päritolu või mitte. Kõnealuse bilansi võib turustusaasta jooksul uuesti läbi vaadata.

Koguste määramisel kehtivad Prantsuse ülemeredepartemangudest pärit suhkru ja otsetarbimiseks ettenähtud soodussuhkru bilansis hõlmatud kogustena turustusaastaks 1994/1995 kindlaksmääratud kogused, millest arvatakse maha kõnealusel turustusaastal Prantsuse ülemeredepartemangudes kohalikuks tarbimiseks prognoositud kogused. Kui bilanss näitab, et olemasolevatest kogustest ei piisa lõikes 2 sätestatud maksimumvajaduste rahuldamiseks, nähakse ette vajalikud meetmed, võimaldamaks asjaomastel liikmesriikidel importida puuduv osa erisoodussuhkruna lõikes 1 nimetatud korras kehtestatud eritollimaksu alusel.

4. Kui ületatakse lõikes 2 sätestatud või lõike 5 kohaselt kontrollitud liikmesriikide eeldatavaid maksimumvajadusi, välja arvatud vääramatu jõu korral, tuleb üleliigse koguse eest tasuda summa, mis vastab kõnealusel turustusaastal kehtivale täielikule tollimaksumäärale, mida suurendatakse artiklis 38 osutatud abi ning vajadusel kõnealusel turustusaastal registreeritud kõrgeima lisatollimaksumäära võrra.

Soodussuhkru puhul ja lõike 5 kohase kontrolli korral võib koguseid, mida ei saa müüa ühenduses ning mis ületavad lõikes 2 sätestatud koguste piires muudetud eeldatavaid maksimumkoguseid, müüa sekkumisametitele artiklis 36 kehtestatud tingimustel.

5. Artikli 10 lõigete 3, 4, 5 ja 6 kohaldamisel vähendatakse asjaomasel turustusaastal käesoleva artikli lõikes 2 osutatud maksimumvajaduste summat koguse võrra, mis on võrdne käesoleva artikli lõike 3 alusel kindlaksmääratud eeldatavate maksimumvajaduste katmiseks vajaliku erisoodussuhkru üldkogusega, ning sama vähendusprotsendi võrra, mida kohaldatakse artikli 10 lõike 5 kohaselt ühenduse A-suhkru põhikoguste üldmäära suhtes.

Maksimumvajadusi vähendatakse asjaomaste liikmesriikide vahel vastavalt nende suhtes lõikes 2 kindlaksmääratud koguste omavahelisele suhtele ja nimetatud lõikes kindlaksmääratud koguste summale.

6. Käesoleva artikli, eriti lõikes 1 osutatud kokkulepete kohaldamise ja haldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40

Suhkruturu hinnataseme muutustest tulenevate häirete vältimiseks vajalikud meetmed üleminekul ühest turustusaastast teise või ühe ja sama turustusaasta jooksul võib võtta vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 41

Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet.

Sellise teabe edastamise ja levitamise eeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 42

1. Komisjoni abistab suhkruturu korralduskomitee, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 43

Komitee võib käsitleda teisi küsimusi, mis komitee esimees suunab talle omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

Artikkel 44

Artikli 1 lõikes 1 loetletud tooteid, mis on valmistatud või saadud toodetest, mille suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikli 23 lõiget 2 ega artiklit 24, ei lubata ühenduse piires vabasse ringlusse.

Artikkel 45

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 46

1. Itaalia võib anda kohandustoetust, mis ei ületa 5,43 eurot 100 kilogrammi valge suhkruna väljendatud toote kohta, suhkrupeedi tootjatele ja vajadusel suhkrutootjatele iga suhkrut tootva ettevõtja A- ja B-kvoodi piires toodetud suhkrukoguse puhul järgmistes piirkondades: Abruzzi, Molise, Campania, Apuulia, Basilicata, Calabria, Sitsiilia ja Sardiinia.

2. Itaalia võib kõnealuse turustusaasta puhul siiski kohandada lõikes 1 osutatud toetust, kui see on erandkorras vajalik seoses suhkrusektori praeguste ümberkorraldusplaanidega kõnealustes piirkondades. Asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 kohaldamisel määrab komisjon eelkõige kindlaks, kas selline abi on kooskõlas ümberkorraldusplaanidega.

3. Hispaania võib anda kohandustoetust, mis ei ületa 7,25 eurot 100 kilogrammi valge suhkruna väljendatud toote kohta, oma territooriumil asuvatele suhkruroo tootjatele suhkru koguse tootmiseks, mis vastab iga suhkruroost suhkrut tootva ettevõtja A- ja B- kvoodile.

4. Portugal võib anda kohandustoetust, mis ei ületa 3,11 eurot valge suhkruna väljendatud 100 kilogrammi toote kohta, oma mandriosas asuvatele suhkrupeedi tootjatele suhkru koguse tootmiseks, mis vastab iga suhkrut tootva ettevõtja A- ja B- kvoodile.

5. Soome võib anda kindlasummalist toetust vastavalt artiklile 14 ülekantud C-suhkru laokulude hüvitamiseks. Käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud korras.

6. Asjaomased liikmesriigid teatavad lõigete 1–5 kohaselt iga turustusaasta kohta võetud meetmetest viivitamata komisjonile.

7. Käesolevat artiklit kohaldatakse turustusaastatel 2001/2002–2005/2006.

Artikkel 47

1. Kui kõne all on käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv põllumajanduslik tegevus, võtavad liikmesriigid keskkonnakaitsemeetmed, mida nad peavad kasutatud põllumajandusliku maa puhul asjakohaseks ning mis vastavad kõnealuste tegevuste võimalikele keskkonnamõjudele. Kõnealused meetmed sätestatakse vastavalt keskkonnanõuetele, võttes arvesse kõnealuse piirkonna topograafilisi-, mulla- ja kliimatingimusi, niisutussüsteemi korraldust, rotatsioonisüsteeme ja viljelustehnikaid, mis tõenäoliselt parandavad keskkonda. Vajadusel võivad liikmesriigid, järgides asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, toetada suhkrusektori põllumajandustootjaid uurimisprogrammide abil, mille eesmärgiks on keskkonnasõbralikemate viljelustehnikate arendamine, ning niisuguste programmide tulemuste avaldamise abil.

2. Liikmesriigid sätestavad asjakohased karistused, mis on vastavuses lõikes 1 osutatud keskkonnanõuete täitmatajätmisest tulenevate keskkonnamõjude tõsidusega.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2002 aruande suhkrusektori põllumajandustootmise keskkonnakaitsealase olukorra kohta ning vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastu võetud siseriiklike meetmete kohta.

IV JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Määruse (EÜ) nr 2038/1999 alusel 2000/2001. turustusaastal kohaldatava laokulude tagatissüsteemi jääksumma lisatakse, kui see on positiivne, käesoleva määruse artiklites 15 ja 16 osutatud süsteemile 2001/2002. turustusaasta kohta, või kaetakse sellest, kui see on negatiivne.

Määrusega (EÜ) nr 2038/99 ettenähtud laokulude tagatissüsteemi alusel 30. juunil 2001. aastal ladustatava suhkru puhul on müügikuupäev seoses laomaksu kogumisega 30. juuni 2001.

Artikkel 49

Määrused (EÜ) nr 2038/1999, (EMÜ) nr 206/68, (EMÜ) nr 431/68, (EMÜ) nr 447/68, (EMÜ) nr 2049/69, (EMÜ) nr 793/72, (EMÜ) nr 741/75, (EMÜ) nr 1358/77, (EMÜ) nr 1789/81, (EMÜ) nr 193/82, (EMÜ) nr 1010/86 ja (EMÜ) nr 2225/86 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid määrusele (EÜ) nr 2038/1999, (EMÜ) nr 206/68, (EMÜ) nr 431/68, (EMÜ) nr 793/72, (EMÜ) nr 741/75 ja (EMÜ) nr 193/82 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 50

1. Komisjon võib artikli 42 lõikes 2 osutatud korras võtta üleminekumeetmed, mis on vajalikud ladusaks üleminekuks 2000/2001. turustusaastal kehtivalt korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. Kõnealused meetmed võivad käesolevast määrusest kõrvale kalduda.

2. Komisjon esitab 2003. aasta alguses aruande koos asjakohaste ettepanekutega, mille aluseks on komisjoni uuringud turu olukorra, kvoodisüsteemi kõikide aspektide, hindade ja kaubandussuhete kohta ning Euroopa Liidu rahvusvahelistest kohustustest tuleneva konkurentsi suurenemist käsitlev analüüs.

Artikkel 51

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 2001/2002. turustusaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 19. juuni 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Winberg

[1] EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 315.

[2] 13. märtsil 2001 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 116, 20.4.2001, lk 113.

[4] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1.

[5] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 252, 25.9.1999, lk 1.

[8] Nõukogu 20. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 206/68, milles sätestatakse suhkrupeedi ostuks sõlmitavate lepingute ja majandusharusiseste kokkulepete sõlmimise raameeskirjad (EÜT L 47, 23.2.1968, lk 1).

[9] Nõukogu 9. aprilli 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 431/68, millega määratakse kindlaks toorsuhkru standardkvaliteet ja ühenduse piiripunkt suhkru CIF-hindade arvutamiseks (EÜT L 89, 10.4.1968, lk 3).

[10] Nõukogu 9. aprilli 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 447/68, milles sätestatakse suhkru sekkumisostude üldeeskirjad (EÜT L 91, 12.4.1968, lk 5). Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1359/77 (EÜT L 156, 25.6.1977, lk 7).

[11] Nõukogu 17. oktoobri 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 2049/69, milles sätestatakse loomatoiduks ettenähtud suhkru denatureerimise üldeeskirjad (EÜT L 263, 21.10.1969, lk 1).

[12] Nõukogu 17. aprilli 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 793/72, millega kehtestatakse valge suhkru standardkvaliteet (EÜT L 94, 21.4.1972, lk 1).

[13] Nõukogu 18. märtsi 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 741/75, milles sätestatakse suhkrupeedi ostmise erieeskirjad (EÜT L 74, 22.3.1975, lk 2).

[14] Nõukogu 20. juuni 1977. aasta määrus (EMÜ) nr 1358/77, millega sätestatakse suhkru laokulude hüvitamise üldeeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 750/68 (EÜT L 156, 25.6.1977, lk 4).

[15] Nõukogu 30. juuni 1981. aasta määrus (EMÜ) nr 1789/81, milles kehtestatakse suhkrusektori miinimumvaru süsteemi käsitlevad üldeeskirjad (EÜT L 177, 1.7.1981, lk 39). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 725/97 (EÜT L 108, 25.4.1997, lk 13).

[16] Nõukogu 26. jaanuari 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 193/82, millega sätestatakse suhkrusektori kvootide ülekandmise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 21, 29.1.1982, lk 3).

[17] Nõukogu 25. märtsi 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 1010/86, milles sätestatakse teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete tootmistoetuse üldeeskirjad (EÜT L 94, 9.4.1986, lk 9).

[18] Nõukogu 15. juuli 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2225/86, milles sätestatakse meetmed Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud suhkru turustamise ning nimetatud suhkru ja soodustoorsuhkru hinnaerinevuste kaotamise kohta (EÜT L 194 17.7.1986, lk 7).

[26] EÜT L 357, 30.12.1998. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 416/2001 (EÜT L 60, 1.3.2001, lk 43).

--------------------------------------------------

I LISA

Punkt I

VALGE SUHKRU STANDARDKVALITEET

1. Standardkvaliteediga valgel suhkrul on järgmised omadused:

a) veatu, ehtne ja standartne turustuskvaliteet; kuiv, ühtlastes kristallides, vabalt voolav;

b) minimaalne polarisatsioon 99,7o;

c) maksimaalne niiskusesisaldus 0,06 %;

d) maksimaalne invertsuhkru sisaldus 0,04 %;

e) lõike 2 kohaselt määratud punktide üldarv ei ole suurem kui 22 punkti, ega ületa:

- 15 punkti tuhasuse puhul,

- 9 punkti värvitüübi puhul, mis on määratud Brunswicki Põllumajandustehnoloogia Instituudi meetodiga (edaspidi "Brunswicki meetod"),

- 6 punktilahuse värvitooni ühiku puhul, mis on määratud International Commission for Uniform Methods of Sugar Analysis meetodiga (edaspidi "ICUMSA meetod").

2. Ühele punktile vastab:

a) 0,0018 % tuhasus, mis on määratud ICUMSA meetodil 28o Brixi juures;

b) 0,5 värvitüübiühikut, mis on määratud Brunswicki meetodil;

c) 7,5 lahuse värvitooni ühikut, mis on määratud ICUMSA meetodiga.

3. Lõikes 1 osutatud faktorite määramise meetodid on samad, mida kasutatakse kõnealuste faktorite määramiseks sekkumismeetmete raames.

Punkt II

TOORSUHKRU STANDARDKVALITEET

1. Standardkvaliteediga toorsuhkur on suhkur, mille saagis on 92 %.

2. Toorpeedisuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru polarisatsiooniastmest:

a) tuhasuse protsent, mis on korrutatud neljaga;

b) invertsuhkru protsent, mis on korrutatud kahega;

c) arv 1.

3. Toor-roosuhkru saagise arvutamiseks lahutatakse kõnealuse suhkru kahekordsest polarisatsiooniastmest arv 100.

--------------------------------------------------

II LISA

SUHKRUPEEDI STANDARDKVALITEET

Standardkvaliteediga suhkrupeet on:

a) veatu ja standardse turustuskvaliteediga;

b) vastuvõtupunktis suhkrusisaldusega 16 %.

--------------------------------------------------

III LISA

SUHKRUPEEDI OSTUTINGIMUSED

Punkt I

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Lepinguosalised –

a) suhkrutootjad, edaspidi "tootjad";

b) suhkrupeedimüüjad, edaspidi "müüjad";

2. leping – müüja ja tootja vahel sõlmitud suhkrutootmiseks ettenähtud suhkrupeedi tarneleping;

3. majandusharusisene kokkulepe –

a) ühenduse tasandil enne mis tahes lepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt grupi riiklike tootjaorganisatsioonide ja teiselt poolt grupi riiklike müüjaorganisatsioonide vahel;

b) enne mis tahes lepingu sõlmimist sõlmitud kokkulepe ühelt poolt tootjate või kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja teiselt poolt kõnealuse liikmesriigi poolt tunnustatud müüjaorganisatsiooni vahel;

c) äriühinguid ja ühistuid käsitlevad õigusaktid, kui need reguleerivad suhkrupeedi tarnet suhkrut tootva äriühingu osanike või liikmete või ühistu liikmete poolt;

d) punktides a ja b osutatud kokkuleppe puudumisel kord, mis kehtis enne mis tahes lepingu sõlmimist tootjate ja müüjate vahel, tingimusel et müüjad, kes korda aktsepteerivad, tarnivad vähemalt 60 % kogu tootjate poolt ostetavast suhkrupeedist suhkru tootmiseks ühes või mitmes tehases.

Punkt II

1. Lepingud sõlmitakse kindlaksmääratud suhkrupeedikoguste kohta kirjalikult.

2. Lepingutes täpsustatakse, kas ja millistel tingimustel võib suhkrupeedi lisakogust tarnida.

Punkt III

1. Käesolevat punkti kohaldatakse ainult juhtudel, kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 19.

2. Lepingutes märgitakse käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 esimeses osas osutatud peedikoguste ostuhinnad. Artikli 19 lõike 1 punktides a ja b osutatud koguste puhul ei tohi need hinnad olla madalamad kui asjaomases tootmispiirkonnas kohaldatav käesoleva määruse artiklis 4 osutatud suhkrupeedi miinimumhind.

3. Lepingutes sätestatakse suhkrupeedile ettenähtud suhkrusisaldus. Lepingud hõlmavad erinevaid suhkrusisaldusi näitavaid ümberarvestusskaalasid ning koefitsiente, mida kasutatakse tarnitud suhkrupeedikoguste ümberarvestamiseks lepingus osutatud suhkrusisalduste vastavate koguste puhul.

See skaala põhineb erinevatel suhkrusisaldustel ja vastaval saagisel.

4. Kui müüja on sõlminud tootjaga käesoleva määruse artikli 19 lõike 1 esimeses osas ja selle punktis a osutatud suhkrupeedi tarnelepingu, käsitatakse kõiki selle müüja vastavalt eespool nimetatud artikli lõikele 3 ümberarvestatud tarneid eespool nimetatud artikli 19 lõike 1 esimese osa ja selle punkti a alla kuuluvatena, kui need ei ületa lepingus kindlaksmääratud suhkrupeedikogust.

5. Kui tootjad toodavad põhikvoodist väiksema koguse suhkrut sellest suhkrupeedist, mille kohta nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud vastavalt artikli 19 lõike 1 esimesele osale ja selle punktile a, jaotavad nad suhkrupeedikoguse, mis vastab tema põhikvoodi ulatuses mis tahes lisatoodangule, müüjate vahel, kellega nad on sõlminud külvieelsed tarnelepingud eespool nimetatud artikli 19 lõike 1 esimeses osas ja selle punktides a ja b määratletud tähenduses.

Majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

6. Tootja ei tohi mingil juhul nõuda müüjalt toodangumaksu hüvitamist suhkrupeedi puhul, mis on müüja poolt tarnitud kõnealuse määruse artikli 19 lõike 1 esimese osa ja selle punkti a alusel sõlmitud lepingu alusel.

Punkt IV

1. Lepingutes sätestatakse suhkrupeeditarnete järgustamine ja normaalne kestus.

2. Need sätted on 2000/2001. turustusaastal kehtivad sätted, võttes arvesse tegelikku toodangutaset; majandusharusisesed kokkulepped võivad kõnealustest sätetest kõrvale kalduda.

Punkt V

1. Lepingutes sätestatakse suhkrupeedi kogumispunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on 2000/2001. turustusaastaks lepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele kogumispunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete jaoks kokku leppinud; majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

3. Lepingutes sätestatakse, et kogumispunktidest äraviimise veokulud katab tootja vastavalt erikokkulepetele, mis tuginevad enne 2001/2002. suhkru turustusaastat kehtinud kohalikele eeskirjadele või tavadele.

4. Taanis, Hispaanias, Soomes, Kreekas, Iirimaal, Portugalis ja Ühendkuningriigis, kus suhkrupeeti tarnitakse tingimuse "free at factory" alusel, kehtestatakse lepinguga tootjatele kohustus aidata kaasa veokulude katmisele ja sätestatakse vastav protsendimäär või summa.

Punkt VI

1. Lepingutes sätestatakse suhkrupeedi vastuvõtupunktid.

2. Kui müüjad ja tootjad on 2000/2001. turustusaastaks lepingu juba sõlminud, jäävad kasutusele vastuvõtupunktid, milles müüja ja tootja on kõnealusel turustusaastal toimuvate tarnete jaoks kokku leppinud; majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

Punkt VII

1. Lepingutes sätestatakse suhkrusisalduse määramine polarimeetri näidu abil. Vastuvõtmisel võetakse suhkrupeedist proov.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et proovid võetakse muul etapil.

Sellisel juhul sätestatakse lepingus parandus suhkrusisalduse languse kompenseerimiseks suhkrupeedi vastuvõtu ja proovivõtmise vahel.

Punkt VIII

Lepingutes sätestatakse, et brutomass, pakendi mass ja suhkrusisaldus määratakse kindlaks vastavalt ühele järgnevatest toimingutest:

a) tootja ja suhkrupeeditootjate kutseorganisatsiooni poolt ühiselt, kui nii on sätestatud majandusharusiseses kokkuleppes;

b) tootja poolt suhkrupeedikasvatajate kutseorganisatsiooni järelevalve all;

c) tootja poolt asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eksperdi järelevalve all tingimusel, et müüja katab selle kulud;

d) tootja poolt, kui nii on sätestatud enne 2000/2001. turustusaastat kehtinud kohalikes eeskirjades või tavades.

Punkt IX

1. Lepingutega nähakse ette, et müüjale makstakse täiendav hind, kui:

a) suhkrupeedi hind on tõusnud üleminekul ühelt turustusaastalt teisele ja

b) suhkrupeedi hinna tõusust tulenevat suhkru sekkumishinna tõusu ei ole üleminekuajal olemasolevate varude osas maksustatud.

Täiendav hind arvutatakse 100 kilogrammi valge suhkru kohta, korrutades esimese lõigu punktis b osutatud suurenemist koefitsiendiga, mis võrdub suhtega:

- käesoleva määruse artikli 14 alusel ülekandmata A-kvoodi ja B-kvoodi piires toodetud ja üleminekuajal varudes olnud suhkru koguste

ja

- eelmise turustusaasta jooksul käesoleva määruse artikli 14 tähenduses ülekandmata maksimumkvoodi piires tootja toodetud suhkru koguste vahel.

2. Majandusharusisesed kokkulepped võivad lõikest 1 kõrvale kalduda.

Lepingutes nimetatakse sellise erandi tegemise võimalus.

Punkt X

1. Lepingu kohaselt peab tootja täitma kogu tarnitava suhkrupeedikoguse suhtes üht või mitut järgmistest kohustustest; kui osa kõnealusest kogusest käsitletakse teisiti, kehtestatakse lepinguga rohkem kui üks järgmistest kohustusest:

a) tagastada müüjale tarnitud suhkrupeedikogusele vastavad värsked pressimisjäägid tasuta otse tehasest;

b) tagastada müüjale tasuta otse tehasest osa pressimisjääke kuivatatult või kuivatatud melassina;

c) tagastada müüjale otse tehasest suhkrupeedi pressimisjäägid kuivatatult; sellisel juhul võib tootja nõuda müüjalt kuivatamiskulude tasumist;

d) maksta müüjale kompensatsiooni, arvestades kõnealuste pressimisjääkide müügivõimalusi.

2. Majandusharusisestes kokkulepetes võidakse sätestada, et suhkrupeedi pressimisjäägid tarnitakse muul etapil, kui on osutatud lõike 1 punktides a, b ja c.

Punkt XI

1. Lepingutes määratakse kindlaks ettemaksete ja suhkrupeedi ostuhinna tasumise tähtajad.

2. Kõnealused tähtajad on samad, mis kehtisid 2000/2001. turustusaastal; majandusharusisesed kokkulepped võivad käesolevast sättest kõrvale kalduda.

Punkt XII

Kui lepingutes sätestatakse eeskirjad küsimuste kohta, mida käsitletakse käesolevas lisas, või kui lepingud sisaldavad muid küsimusi reguleerivaid sätteid, ei tohi lepingute sätted ja nende mõju sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

Punkt XIII

1. Artikli 1 lõike 3 punktis b kirjeldatud majandusharusisesed kokkulepped sisaldavad vahekohtuklausleid.

2. Kui majandusharusisestes kokkulepetes ühenduse piirkondlikul või kohalikul tasandil sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad käesolevas määruses käsitletud küsimusi või sisaldavad muid küsimusi käsitlevaid sätteid, ei tohi nende eeskirjade sätted ja toime sattuda vastuollu käesoleva lisaga.

3. Kõnealustes lepingutes sätestatakse eelkõige:

a) eeskirjad, mis käsitlevad müüjatele sellise suhkrupeedikoguse tarnimist, mida tootja otsustab enne külvi osta suhkrutootmiseks põhikvoodi piires;

b) punkti III lõikes 5 osutatud jaotamist käsitlevad eeskirjad;

c) punkti III lõikes 3 osutatud ümberarvestamisskaala;

d) eeskirjad, mis käsitlevad toodetavate suhkrupeedisortide seemnete valikut ja tarnimist;

e) tarnitava suhkrupeedi minimaalne suhkrusisaldus;

f) tootja ja müüjate esindajate vahelise konsultatsiooni tingimused, enne kui on kindlaks määratud suhkrupeedi tarnete alguskuupäev;

g) lisatasude maksmine müüjatele ennetähtaegse või hilinenud tarne eest;

h) üksikasjad, mis käsitlevad:

- punkti X lõike 1 punktis b osutatud suhkrupeedi pressimisjääkide kogust,

- punkti X lõike 1 punktis c osutatud kulusid,

- punkti X lõike 1 punktis d osutatud hüvitist;

i) pressimisjääkide äravedu müüja poolt;

j) eeskirjad, mis käsitlevad suhkru sekkumishinna ja tegeliku müügihinna vahe jaotamist tootja ja müüjate vahel.

Punkt XIV

Kui ei ole sõlmitud majandusharusisest kokkulepet selle kohta, kuidas tuleks jaotada müüjate vahel põhikvoodi piires suhkru tootmiseks ettenähtud suhkrupeedi kogused, mida suhkrutootja soovib enne külvi osta, võib asjaomane liikmesriik sätestada kõnealuse jaotamise eeskirjad.

Kõnealuste eeskirjadega võib suhkrupeedi müüjatele, kes tavapäraselt tarnivad ühistutele, anda tarneõigused, mida neil ei oleks kõnealustesse ühistutesse kuulumise korral.

--------------------------------------------------

IV LISA

ETTEVÕTJATE VAHEL KVOOTIDE ÜLEKANDMISE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD

Punkt I

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, mida nad peavad vajalikuks suhkrupeedi ja suhkruroo tootjate huvide arvessevõtmiseks juhul, kui kvoodid kantakse üle suhkrutootmisettevõtjale, kellel on mitu vabrikut.

Punkt II

1. Suhkrutootmisettevõtete ühinemise või üleandmise või suhkruvabrikute üleandmise korral kohandatakse A- ja B-kvoote järgmiselt, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist:

a) suhkrutootmistettevõtete ühinemise korral eraldab liikmesriik ühinemise tulemusel tekkinud ettevõtjale A-kvoodi ja B-kvoodi, mis on vastavalt võrdsed enne ühinemist asjaomastele suhkrutootmisettevõtjate eraldatud A-kvootide ja B-kvootide summaga;

b) suhkrutootmisettevõtja ülemineku korral määrab liikmesriik üleantava ettevõtja A- ja B-kvoodi suhkru tootmiseks omandavale ettevõtjale või kui omandavaid ettevõtjaid on mitu, määratakse kvoodid võrdeliselt üleantava ettevõtja suhkrutoodangu mahuga;

c) suhkruvabriku ülemineku korral vähendab liikmesriik selle ettevõtja A- ja B-kvooti, kes vabriku omandi üle annab, ja suurendab kõnealuse vabriku ostnud suhkrutootmisettevõtja või ettevõtjate A- ja B-kvooti, lisades mahaarvatud koguse võrdeliselt üleantud vabriku tootmismahuga.

2. Kui osa suhkrupeedi või suhkruroo tootjaid, keda otseselt mõjutab mõni lõikes 1 osutatud toiming, avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu suhkrutootmisettevõtjatele, kes ei osale kõnealustes toimingutes, võib liikmesriik määrata kvoodi ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad oma suhkrupeedi või -roo tarnida, vastavalt ettevõtja poolt üleantava ettevõtja tootmismahule.

3. Kui muudel kui lõikes 1 osutatud asjaoludel lõpetatakse:

a) suhkrutootmisettevõtja tegevus;

b) suhkrutootmisettevõtja ühe või mitme vabriku tegevus,

võib liikmesriik määrata kõnealuse tegevuse lõpetamisega seotud kvoodid ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale.

Kui osa tootjaid avaldab selgelt soovi tarnida oma suhkrupeeti või -roogu asjaomasele suhkrutootmisettevõtjale, võib liikmesriik (ka eelmise lõigu punktis b osutatud juhul) määrata kõnealusele suhkrupeedi või -roo kogusele vastava osa kvoote ettevõtjale, kellele tootjad kavatsevad need tooted tarnida.

4. Käesoleva määruse artikli 19 lõikes 3 osutatud erandi puhul võib kõnealune liikmesriik nõuda, et asjaomased suhkrupeedi tootjad ja suhkrutootjad lisaksid oma majandusharusisestesse kokkulepetesse eritingimused, et kõnealune liikmesriik saaks vajaduse korral kohaldada lõikeid 2 ja 3.

5. Suhkrutootmisettevõtja vabriku rentimise korral võib liikmesriik vähendada rendile andva ettevõtte kvoote, ning määrata kvoodist mahaarvatud osa ettevõtjale, kes võtab vabriku rendile suhkru tootmise eesmärgil.

Kui rendisuhe lõpetatakse punkti V alapunktis d osutatud kolme turustusaasta jooksul, tühistab liikmesriik tagasiulatuvalt vastavalt eelmisele lõigule kehtestatud kvootide kohandamise alates rendisuhte jõustumise kuupäevast. Kui rendisuhe lõpeb vääramatu jõu tõttu, ei ole liikmesriik kohustatud kohandamist tühistama.

6. Kui suhkrutootmisettevõtja ei suuda enam tagada ühenduse eeskirjadega ettenähtud kohustuste täitmist asjaomaste suhkrupeedi või suhkruroo tootjate suhtes ning kui selle olukorra on kindlaks teinud kõnealuse liikmesriigi asjaomased asutused, võib liikmesriik määrata osa asjaomastest kvootidest üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele suhkrutootmisettevõtjale võrdeliselt üleantava ettevõtja tootmismahuga.

7. Kui liikmesriik on andnud suhkrutootmisettevõtjale hinna- ja turustustagatisi seoses suhkrupeedi töötlemisega etüülalkoholiks, võib liikmesriik kokkuleppel kõnealuse ettevõtja ja asjaomaste suhkrupeeditootjatega määrata kõik suhkrutootmiskvoodid või osa neist üheks või mitmeks turustusaastaks ühele või mitmele teisele ettevõtjale.

Punkt III

Isoglükoositootmisettevõtjate ühinemise või ülemineku, isoglükoositootmisvabriku üleandmise või ühe või mitme isoglükoositootmisettevõtja tegevuse lõpetamise korral või kõnealusele ettevõtjale kuuluva ühe või mitme isoglükoositoomisvabriku sulgemise korral võib liikmesriik määrata asjaomased kvoodid isoglükoosi tootmiseks ühele või mitmele ettevõtjale, sõltumata sellest, kas neil on tootmiskvoot.

Punkt IV

Vastavalt punktidele II ja III võetud meetmed võib jõustada ainult juhul, kui:

a) kõigi asjaomaste isikute huvisid on arvesse võetud,

ja

b) asjaomase liikmesriigi arvates parandavad need tõenäoliselt suhkrupeedi-, suhkruroo- ja suhkrutootmissektorite struktuuri

ja

c) need on seotud ettevõtjatega, kes asuvad samas piirkonnas käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 tähenduses.

Punkt V

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ettevõtjate ühinemine – kahe või enama ettevõtte ühendamine üheks ettevõtteks;

b) ettevõtja üleminek – kvoote omava ettevõtte varade omandi üleandmine või üleminek ühele või mitmele ettevõtjale;

c) vabriku üleminek – ühele või mitmele ettevõtjale sellise tehnilise üksuse omandiõiguse üleandmine, milles on kõnealuse toote valmistamiseks vajalik sisseseade, ja mille tulemuseks on üleantava ettevõtja tootmise osaline või täielik üleminek;

d) vabriku rentimine – sellise tehnilise üksuse rendileping, mille juurde kuulub suhkrutootmiseks vajalik sisseseade, kusjuures rendileping sõlmitakse vabriku tegevust arvestades vähemalt kolmeks järjestikuseks turustusaastaks ettevõtjaga, kes asub kõnealuse vabrikuga samas piirkonnas käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 tähenduses, kui vabriku rendile võtnud ettevõtjat võib pärast rendisuhte tekkimist kogu toodangu alusel käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana, kusjuures pooled kohustuvad lepingut enne kolmanda turustusaasta lõppu mitte lõpetama.

Punkt VI

Punktides II ja III osutatud meetmed jõustuvad, kui ettevõtja või vabriku tegevuse lõpetamine, ühinemine või üleminek toimub:

a) 1. juuli ja järgmise aasta 31. jaanuari vahel jooksva turustusaasta osas;

b) sama aasta 1. veebruari ja 30. juuni vahel sellele ajavahemikule järgneva turustusaasta osas.

Punkt VII

Kui liikmesriik kohaldab käesoleva määruse artikli 12 lõiget 2, määrab ta kohandatud kvoodid enne 1. märtsi, et neid saaks kohaldada järgmisel turustusaastal.

Punkt VIII

Kui kohaldatakse punkte II ja III, teatavad liikmesriigid komisjonile kohandatud A- ja B-kvoodid hiljemalt 15 päeva jooksul pärast punktis VI osutatud ajavahemike lõppu.

Punkt IX

Kvootide ülekandmiseks Itaalias, Hispaanias ja Prantsuse ülemeredepartemangudes käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 teises lõigus osutatud ümberkorralduskava raames võib suhkrutootmisettevõtjate rühma, kes on tehniliselt, majanduslikult ja struktuuriliselt seotud ning kes vastutavad solidaarselt oma kohustuste eest, eelkõige suhkrupeedi ja -roo kasvatajate suhtes, vastavalt ühenduse eeskirjadele käsitada ühe suhkrutootmisettevõtjana.

--------------------------------------------------

V LISA

CN-kood | Kirjeldus |

ex0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, aroomistatud või mitte, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma: |

040310 | – jogurt |

04031051 –04031099 | Aromatiseeritud või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

040390 | – muu |

04039071 –04039099 | – – aromatiseeritud või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex0710 | – külmutatud köögiviljad, toored, eelnevalt aurutatud või keedetud: |

07104000 | – suhkrumais |

ex0711 | – köögiviljad, lühikeseks ajaks konserveeritud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees või muudes konserveerivates lahustes), ei kõlba kohe tarvitamiseks: |

071190 | – muud köögiviljad; köögiviljasegud: |

| – – köögiviljad: |

07119030 | – suhkrumais |

17025000 | Keemiliselt puhas fruktoos |

ex1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki nr 17049010 kuuluv lagritsaekstrakt |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

ex1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massi%, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta ning mida pole mujal nimetatud; rubriikide 0401 – 0404 alla kuuluvatest toodetest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda või sisaldavad alla 5 massi% kakaod, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta: |

19011000 | – imikutoidud, jaemüügiks pakendatud |

19012000 | – segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |

190190 | – muu: |

| – – muu: |

19019099 | – – – muu |

ex1902 | Makarontooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näiteks liha või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, raviooli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

190220 | – täidisega makarontooted, keetmata ja muul viisil valmistamata või mitte: |

| – – muu |

19022091 | – – – keedetud |

19022099 | – – – muu |

190230 | – muud makarontooted |

190240 | – kuskuss: |

19024090 | – – muu |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata: |

ex1905 | Leiva-, saia-, kondiitri- (koogid, küpsised jne) ja pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeivad, ravimikapslid, oblaadid, riispaber jms: |

19051000 | – näkileib |

190520 | – piparkoogid jms |

190530 | – magusad küpsised; vahvlid |

190540 | – kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted |

190590 | – muu: |

| – – muu: |

19059040 | – – – vahvlid, mis sisaldavad üle 10 % vett |

19059045 | – – – küpsised |

19059055 | – – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased |

19059060 | – – – – magusainelisanditega |

19059090 | – – – – muu |

ex2001 | Köögiviljad, puuviljad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |

200190 | – muu: |

20019030 | – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

20019040 | – – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist |

ex2004 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigi 2006 tooted: |

200410 | – kartul: |

| – – muu: |

20041091 | – – – jahu või helvestena |

200490 | – muud köögiviljad ja köögiviljasegud: |

20049010 | – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex2005 | Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |

200520 | – kartul: |

20052010 | – – jahu või helvestena |

20058000 | – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende ekstraktide, essentside, kontsentraatide ja kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest: |

| – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |

| – – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |

21011298 | – – – muu: |

| – tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: |

| – – valmistised |

21012098 | – – – muu |

| – röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

| – – röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad: |

21013019 | – – – muu |

| – – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |

21013099 | – – – muu |

ex2102 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |

210210 | – aktiivpärmid: |

| – – pagaripärmid: |

21021031 | – – – kuivatatud |

21021039 | – – – muu |

210500 | Jäätis, kakaosisaldusega või ilma: |

ex2106 | Mujal nimetamata toiduained: |

210690 | – muu: |

21069010 | – – fondüüjuustud |

| – – muu: |

21069092 | – – – – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi või tärklist või sisaldavad massist vähem kui 1,5 % piimarasvu, 5 % sahharoosi või isoglükoosi, 5 % glükoosi või tärklist |

21069098 | – – – – – muu |

2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja köögiviljamahlad |

2205 | Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: |

ex2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähem kui 80 mahu protsenti; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

220820 | – kanged piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest: |

22085091 –22085099 | Genever |

220870 | Liköörid ja kordialid: |

22089041 –22089078 | – muud piiritused ja alkohoolsed joogid: |

29054300 | Mannitool |

290544 | D-glütsitool (sorbitool) |

ex3302 | Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (sh alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, mis on kasutatavad jookide valmistamiseks: |

330210 | – kasutatavad toiduainetetööstuses ja jookide tootmiseks: |

| – – – kasutatavad jookide tootmiseks: |

| – – – preparaadid, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid maitseaineid: |

| – – – – – muu (tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 mahu protsendi): |

33021029 | Muu |

ex grupp 38 | Mitmesugused keemiatooted: |

382460 | Sorbitool (v.a alamrubriiki 290544 kuuluv) |

--------------------------------------------------

VI LISA

ARTIKLIS 35 OSUTATUD RIIGID, MAAD JA -TERRITOORIUMID

Barbados

Belize

Côte d’Ivoire

Fidži

Guyana

Mauritius

India

Jamaica

Kenya

Madagaskar

Malawi

Uganda

Kongo Demokraatlik Vabariik

Saint Kitts ja Nevis-Anguilla

Suriname

Svaasimaa

Tansaania

Trinidad ja Tobago

Sambia

Zimbabwe

--------------------------------------------------

VII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 2038/1999 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 1 lõike 2 punkt m |

Artikli 2 lõiked 2 ja 3 | Välja jäetud |

Artikkel 3 | Artikkel 2 |

Artikkel 4 | Artikkel 3 |

Artikkel 5 | Artikkel 4 |

Artikkel 6 | Artikkel 5 |

Artikkel 7 | Artikkel 6 |

Artikkel 8 | Välja jäetud |

Artikkel 9 | Artikkel 7 |

Artikkel 10 | Artikkel 8 |

Artikkel 11 | Artikkel 9 |

Artikkel 12 | Välja jäetud |

Artikkel 13 | Artikkel 22 |

Artikkel 14 | Artikkel 23 |

Artikkel 15 | Artikkel 24 |

Artikkel 16 | Artikkel 25 |

Artikkel 17 | Artikkel 26 |

Artikkel 18 | Artikkel 27 |

Artikkel 19 | Artikkel 28 |

Artikkel 20 | Artikkel 29 |

Artikkel 21 | Artikkel 30 |

Artikli 22 lõike 1 esimene taane | Artikkel 31 |

Artikli 22 lõiked 2 ja 3 | Välja jäetud |

Artikkel 23 | Artikkel 32 |

Artikkel 24 | Artikkel 33 |

Artikkel 25 | Artikkel 34 |

Artikli 26 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 |

Artikli 26 lõige 2 | Artikli 11 lõige 3 |

Artikli 26 lõige 3 | Artikli 10 lõige 2 |

Artikli 26 lõige 4 | Artikli 11 lõige 3 |

Artikli 26 lõike 5 esimene lõik | Artikli 10 lõige 3 |

Artikli 26 lõike 5 teine lõik | Artikli 10 lõige 4 |

Artikli 26 lõike 5 kolmas lõik | Artikli 10 lõige 5 |

Artikli 26 lõike 5 viies lõik | Artikli 10 lõige 6 |

Artikli 26 lõige 6 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõike 1 esimene taane | Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 27 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõige 3 | Artikli 11 lõige 2 |

Artikli 27 lõige 4 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõige 5 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõige 6 | Artikli 11 lõige 4 |

Artikkel 28 | Välja jäetud |

Artikkel 29 | Välja jäetud |

Artikkel 30 | Artikkel 12 |

Artikkel 31 | Artikkel 13 |

Artikkel 32 | Artikkel 14 |

Artikkel 33 | Artikkel 15 |

Artikkel 34 | Artikkel 16 |

Artikkel 35 | Artikkel 17 |

Artikkel 36 | Artikkel 18 |

Artikkel 37 | Artikkel 19 |

Artikkel 38 | Artikkel 20 |

Artikkel 39 | Artikkel 21 |

Artikkel 40 | Artikkel 35 |

Artikkel 41 | Artikkel 36 |

Artikkel 42 | Artikkel 37 |

Artikkel 43 | Artikkel 38 |

Artikkel 44 | Artikkel 39 |

Artikkel 45 | Artikkel 40 |

Artikkel 46 | Artikkel 41 |

Artikkel 47 | Artikli 42 lõige 1 |

Artikkel 48 | Artikli 42 lõiked 2 ja 3 |

Artikkel 49 | Artikkel 43 |

Artikkel 50 | Artikkel 44 |

Artikkel 51 | Artikkel 45 |

Artikkel 52 | Välja jäetud |

Artikkel 53 | Artikkel 46 |

Artikkel 54 | Välja jäetud |

Artikkel 55 | Artikkel 49 |

Artikkel 56 | Artikkel 51 |

Määrus (EMÜ) nr 793/72 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | I lisa punkt I |

Määrus (EMÜ) nr 431/68 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | I lisa punkt II |

Määrus (EMÜ) nr 206/68 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | III lisa punkt I |

Artikkel 2 | III lisa punkt II |

Artikkel 3 | III lisa punkt III |

Artikkel 4 | III lisa punkt IV |

Artikkel 5 | III lisa punkt V |

Artikli 6 lõige 1 | III lisa punkt VI |

Artikli 6 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikkel 7 | III lisa punkt VII |

Artikkel 8 | III lisa punkt VIII |

Artikkel 8a | Välja jäetud |

Artikkel 8b | III lisa punkt IX |

Artikkel 9 | III lisa punkt X |

Artikkel 10 | III lisa punkt XI |

Artikkel 11 | Välja jäetud |

Artikkel 12 | III lisa punkt XII |

Artikkel 13 | III lisa punkt XIII |

Määrus (EMÜ) nr 741/75 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | III lisa punkt XIV |

Määrus (EMÜ) nr 193/82 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | IV lisa punkt I |

Artikkel 2 | IV lisa punkt II |

Artikkel 3 | IV lisa punkt III |

Artikkel 4 | IV lisa punkt IV |

Artikkel 5 | IV lisa punkt V |

Artikkel 6 | IV lisa punkt VI |

Artikkel 7 | IV lisa punkt VII |

Artikkel 8 | IV lisa punkt VIII |

Artikkel 9 | IV lisa punkt IX |

I lisa | V lisa |

II lisa | VI lisa |

III lisa | VII lisa |

--------------------------------------------------