31999Y0618(02)

Institutsioonidevaheline kokkulepe,

6. mai 1999,

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta

(1999/C 172/01)

1. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni, edaspidi "institutsioonid", vahel sõlmitud käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini ning parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes.

2. Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. See on kohustuslik kõikidele selle rakendamises osalevatele institutsioonidele seni, kuni kokkulepe on jõus.

3. Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide vastavat eelarvepädevust, mis on sätestatud asutamislepingutes.

4. Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide selle osalisteks olevate institutsioonide nõusolekul. Finantsperspektiivi muudatused tuleb teha selleks käesolevas kokkuleppes sätestatud korras.

5. Käesolev kokkulepe on kaheosaline:

- I osa sisaldab aastate 2000–2006 finantsperspektiivi mõistet ja rakendussätteid ning kehtib selle finantsperspektiivi kestuse vältel,

- II osa käsitleb eelarvemenetluse käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamist.

6. Komisjon esitab käesoleva kokkuleppe kohaldamist käsitleva aruande ja lisab sellele muudatusettepanekud siis, kui ta seda vajalikuks peab ja igal juhul samal ajal, kui punkti 26 kohaselt pakutakse välja mõni uus finantsperspektiiv.

7. Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2000. See asendab alates samast kuupäevast:

- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 30. juuni 1982. aasta ühist deklaratsiooni mitmesuguste eelarvemenetluse täiustamise meetmete kohta, [1]

- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 29. oktoobri 1993. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse täiustamise ja eelarvedistsipliini kohta, [2]

- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni rahandussätete lisamise kohta õigusaktidesse, [3]

- 12. detsembri 1996. aasta ühisdeklaratsiooni, mis käsitleb eelarvepädevatele institutsioonidele kalanduskokkulepetest teatamise parandamist, [4]

- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. juuli 1997. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamist käsitlevate sätete kohta, [5]

- Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 13. oktoobri 1998. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarve õiguslike aluste ja täitmise kohta. [6]

I OSA – FINANTSPERSPEKTIIV AASTATEKS 2000–2006: MÕISTE JA RAKENDUSSÄTTED

A. Finantsperspektiivi sisu ja reguleerimisala

8. I lisas sätestatud finantsperspektiiv aastateks 2000–2006 moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa. See kujutab endast institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini raamistikku. Selle sisu on kooskõlas 24. ja 25. märtsil 1999 Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustega.

9. Finantsperspektiivi eesmärk on tagada, et keskmise ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulutused üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires.

10. Aastate 2000–2006 finantsperspektiivis kehtestatakse igaks aastaks ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta kulutuste summa kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad on samuti esitatud nii kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutena kui ka makseteks ettenähtud assigneeringutena. Makseteks ettenähtud assigneeringud, mida hoitakse varuks laienemise jaoks ja mida kasutatakse punkti 25 teise lõigu kohaselt, on samuti kindlaks määratud.

Kõik need summad on väljendatud 1999. aasta hindades, välja arvatud valuutareserv, mille summad on väljendatud jooksevhindades.

Finantsperspektiivis ei võeta arvesse eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse, [7] edaspidi "finantsmäärus", artikli 4 tähenduses.

Üksikuid kulutusi võib rahastada üksnes selleks kehtestatud ülemmäära piires, ilma et see piiraks punkti 11 teise lõigu kohaldamist.

Euroopa ühenduste üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite erinevate kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on teadmiseks esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos finantsperspektiivi tehnilise kohandamisega.

Põllumajanduse juhtsuunis ei muutu. See vaadatakse uuesti läbi aruande põhjal, mille komisjon esitab nõukogule enne Euroopa Liidu järgmist laienemist, et teha vajalikke kohandusi.

11. Institutsioonid tunnustavad, et iga aastate 2000–2006 finantsperspektiivis esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa ühenduste üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Ilma et see piiraks nende ülemmäärade muutmist käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt, kohustuvad nad kasutama oma vastavat pädevust nii, et erinevatest aastastest kulutuste ülemmääradest peetaks kinni iga eelarvemenetluse käigus ja asjakohase aasta eelarve täitmisel.

Finantsperspektiivi 7. rubriigis (ühinemiseelne abi) esitatud ülemmäärad on suunavad ja mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võivad ühiselt otsustada muuta jaotust eelarvemenetluse käigus.

12. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepivad kokku, et aastate 2000–2006 finantsperspektiivi kehtivusajaks nõustuvad nad mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmääradega, mis tulenevad finantsperspektiivis sätestatud ülemmäärade piires koostatud eelarvetest.

Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsperspektiivi 2. rubriigi (struktuurimeetmed) puhul.

Esimeses lõigus nimetatud mittekohustusliku kulude suurendamise ülemmäärade piires kohustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu järgima finantsperspektiivis struktuurimeetmeteks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute jaotust.

13. Ühtegi kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud õigusakti ega ühtegi nõukogu vastuvõetud õigusakti, millega kaasneb eelarves kasutada olevate assigneeringute või punkti 11 kohaselt finantsperspektiivis kavandatud assigneeringute ületamine, ei või rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist asjakohases korras ja vajaduse korral finantsperspektiivi nõuetekohast muutmist igaks juhtumiks määratud asjakohases korras.

14. Ühegi finantsperspektiiviga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike assigneeringute üldsumma makseteks pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab nende vahendite suhtes kehtiva ülemmäära.

Vajaduse korral otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "EÜ asutamisleping") artikli 272 lõike 9 viiendas lõigus sätestatud hääletuseeskirjade kohaselt vähendada finantsperspektiivis seatud ülemmäärasid, et tagada omavahenditele kehtestatud ülemmäära järgimine.

B. Finantsperspektiivi iga-aastane kohandamine

Tehniline kohandamine

15. Igal aastal määrab komisjon enne aasta n + 1 eelarvemenetlust kindlaks põllumajanduse juhtsuunise ja teeb finantsperspektiivis järgmised tehnilised kohandused rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja hindade muutumise kohaselt:

a) hindab ülemmäärad ja kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute üldsummad, välja arvatud valuutareserv, ümber aasta n + 1 hindades;

b) arvutab omavahendite ülemmäära piiresse jääva varu.

Komisjon teeb need tehnilised kohandused kõige värskemate kättesaadavate majandusandmete ja -prognooside põhjal. Finantsperspektiivi 1. rubriigi (põllumajandus) ülemmäära tehniline kohandamine põhineb siiski 2 % suurusel aastadeflaatoril. Struktuurifonde käsitleva alamrubriigi ülemmäära tehniline kohandamine põhineb ülddeflaatoril, mis on sätestatud struktuurifonde käsitlevates eeskirjades vastavate meetmete kavandamiseks. Aastate 2004–2006 eraldiste indekseerimise aluse vaatab komisjon vajaduse korral tehnilise kohandusena läbi enne 31. detsembrit 2003 kõige värskemate kättesaadavate andmete põhjal. Varasemate aastate eraldisi tagantjärele ei kohandata.

Selliste kohanduste tulemused ja aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse mõlemale eelarvepädevale institutsioonile.

Asjakohase aasta suhtes täiendavaid tehnilisi kohandusi kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele ei tehta.

Rakendamisega seotud kohandused

16. Mõlemale eelarvepädevale institutsioonile finantsperspektiivi tehnilistest kohandustest teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng.

17. Aastal 2001 tehtava kohanduse puhul ja struktuurimeetmeid käsitlevate kavade vastuvõtmisel esinevate viivituste korral kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku põhjal lubama 2000. aastal kasutamata jäänud eraldised üle kanda järgnevatesse aastatesse vastavate kuludele kehtestatud ülemmäärade ületamise teel.

18. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nende ettepanekute üle enne aasta n 1. maid EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 viiendas lõigus sätestatud hääletuseeskirjade kohaselt.

C. Finantsperspektiivi muutmine

19. Lisaks korralistele tehnilistele kohandustele ja rakendustingimustest tulenevatele kohandustele võidakse finantsperspektiivi ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast.

20. Üldjuhul tuleb kõik sellised muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne esimese asjakohase aasta eelarvemenetluse algust.

Finantsperspektiivi muutmise kuni 0,03 % ulatuses ühenduse RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 viiendas lõigus sätestatud hääletuseeskirjade kohaselt.

Finantsperspektiivi muutmise rohkem kui 0,03 % ulatuses ühenduse RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt, kusjuures nõukogu otsus peab olema ühehäälne.

21. Institutsioonid uurivad võimalusi ümber jaotada muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahelised kulud, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist, välja arvatud 2. rubriigi kohaste kulude osas. Eesmärgiks on, et rubriigi kehtiva ülemmäära piires saavutataks oluline varu nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana uutest kavandatud kuludest.

Institutsioonid uurivad ka võimalusi tasakaalustada ühe rubriigi ülemmäära suurendamist mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil.

Finantsperspektiivi 1.–6. rubriigiga hõlmatud ettenähtud summasid ei saa igal ajal kasutada finantsperspektiivi 7. rubriigi (ühinemiseelne abi) jaoks ja samamoodi ei saa ühinemiseelseks abiks ettenähtud summasid kasutada 1.–6. rubriigi jaoks.

Ühinemiseks ettenähtud summasid saab kasutada üksnes laienemisest vahetult tulenevate kulude katmiseks ja neid ei saa kasutada finantsperspektiivi 1.–7. rubriigis tekkivate ettenägemata kulude katmiseks. Samamoodi ei saa 1.–7. rubriigi vahendeid kasutada uute liikmesriikide ühinemise kulude katmiseks.

Finantsperspektiivis esitatud kohustuslike kulude muutmine ei tohi põhjustada mittekohustuslikeks kuludeks ettenähtud summa vähenemist.

Iga muudatuse puhul peab säilima asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel.

D. Finantsperspektiivi kohandamist või muutmist käsitleva ühise otsuse puudumise tagajärjed

22. Kui finantsperspektiivi kohanduse või muudatuse suhtes, mille komisjon on välja pakkunud, puudub Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühine otsus, kehtivad varem kehtestatud summad pärast iga-aastast tehnilist kohandust ka edaspidi asjakohase aasta kulude ülemmääradena.

E. Reservid

23. Kolm finantsperspektiivi 6. rubriigis kajastuvat reservi kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse. Vajalikke vahendeid kasutatakse üksnes juhul, kui neid reserve rakendatakse otstarbekohaselt:

a) valuutareservi eesmärk on katta aastatel 2000–2002 mõju, mida eelarvelistele põllumajanduskuludele avaldavad olulised ja ettenägemata liikumised euro ja Ameerika Ühendriikide dollari vahelises pariteedis, võrreldes eelarves kasutatud pariteediga;

b) kolmandatele riikidele antavate laenude tagamise reservi eesmärk on varustada vahenditega eelarvejagusid, mida kasutatakse tagatisfondi [8] moodustamiseks ja võimalike lisamaksete tegemiseks juhul, kui võlgnik ei täida kohustusi;

c) hädaabireservi eesmärk on kiiresti vastata kolmandate riikide teatavatele abivajadustele, mis tulenevad eelarve koostamisel ettenägemata sündmustest, eeskätt ja peaasjalikult vajadusele humanitaarabi järele.

Kui komisjon leiab, et mõnda neist reservidest on vaja kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile vastava ettepaneku assigneeringute ülekandmiseks.

Igale komisjoni ettepanekule kasutada hädaabireservi peab siiski eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.

Samal ajal, kui komisjon esitab oma ülekandeettepaneku, algatab ta kolmepoolse kohtumise menetluse, vajadusel lihtsustatud vormis, tagamaks, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad kokkuleppele reservi kasutamise vajaduses ja vajamineva summas.

Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua komisjoni ettepaneku üle kokkuleppele ja kui nad ei suuda kokku leppida ühises seisukohas, hoiduvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ülekandeettepaneku kohta otsuse tegemisest.

F. Paindlikkusinstrument

24. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.

Selle osa aastasummast, mida ei kasutata, võib üle kanda kuni aastasse n + 2. Instrumendi rakendamise korral kasutatakse kõigepealt ülekantud summasid, alustades kõige varem ülekantud summast. Aastaks n ettenähtud summa osa, mida ole aastal n + 2 kasutatud, tühistatakse.

Paindlikkusinstrumenti ei tohi üldjuhul kasutada samaks otstarbeks kahel järjestikusel aastal.

Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud lisakulutusi eeldava rubriigi piires ümber.

Ettepanek tugineb paindlikkusinstrumendi kasutamise põhimõttel ning selles märgitakse otstarve ja vajaminev summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Komisjoni ettepanekut võetakse arvesse esialgses eelarveprojektis või lisatakse see finantsmääruse kohaselt vastavale eelarvet käsitlevale õigusaktile.

Paindlikkusinstrumendi kasutamise otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 viiendas lõigus sätestatud hääletuseeskirjade kohaselt. Ühine otsus tehakse käesoleva lepingu II osa A jaos ja III lisas sätestatud lepitusmenetluse teel.

G. Finantsperspektiivi kohandamine laienemise arvessevõtmiseks

25. Kui Euroopa Liit laieneb uute liikmesriikide ühinemise teel finantsperspektiiviga hõlmatud ajavahemikul, kohandavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal ja EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 viiendas lõigus sätestatud hääletuseeskirjade kohaselt finantsperspektiivi, et võtta arvesse sellest laienemisest tingitud kulutusi.

Ilma et see piiraks ühinemisläbirääkimiste tulemust, ei tohiks asjakohaste rubriikide muutus ületada summasid, mis on esitatud suunavas finantsraamistikus, mis lähtub eeldusest, et liit laieneb aastal 2002 kuue uue liikmesriigi võrra, ja sisaldub II lisas, mis moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

Vajadus lisavahendite järele kaetakse selleks finantsperspektiivis ettenähtud summadest ja vajaduse korral täiendavatest omavahenditest, mis tulenevad liidu laienemise tagajärjel suurenevast ühenduse RKTst.

H. Finantsperspektiivi kehtivusaeg ja finantsperspektiivi puudumise tagajärjed

26. Enne 1. juulit 2005 esitab komisjon ettepanekud uue keskmise tähtajaga finantsperspektiivi vastuvõtmiseks.

Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uue finantsperspektiivi suhtes kokkuleppele ja kui mõni käesoleva kokkuleppe osaline ei ütle kehtivast finantsperspektiivist selgesõnaliselt lahti, kohandatakse kehtiva finantsperspektiiviga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 15, kohaldades nende määrade suhtes eelnenud ajavahemikul täheldatud keskmist kasvumäära, millest on välja arvatud liidu laienemise arvessevõtmiseks tehtavad kohandused. See kasvumäär ei või siiski ületada ühenduse RKT eeldatavat kasvumäära asjakohasel aastal.

II OSA – EELARVEMENETLUSE KÄIGUS TOIMUVA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE

A. Institutsioonidevahelise koostöö menetlus

27. Institutsioonid lepivad kokku eelarveküsimusi käsitleva institutsioonidevahelise koostöö menetluse sisseseadmises. See koostöö on üksikasjalikult sätestatud III lisas, mis moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa.

B. Eelarve koostamine

28. Komisjon esitab igal aastal esialgse eelarveprojekti, milles on näidatud ühenduse tegelikud rahastamisvajadused.

Seejuures võtab ta arvesse:

- assigneeringute kasutamise võimalusi, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel,

- võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide ja/või uute ettevalmistusmeetmete kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi tegevusi, olles eelnevalt hinnanud, kas punktis 36 määratletud põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused on olemas,

- vajadust tagada, et kõik kulud muutuvad eelmise aastaga võrreldes eelarvedistsipliini nõuete kohaselt.

29. Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse.

Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma esialgsetes eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega.

C. Kulude liigitus

30. Institutsioonid käsitlevad kohustuslike kuludena selliseid kulusid, mis eelarvepädevad institutsioonid on kohustatud eelarvesse kirjendama tulenevalt juriidilisest kohustusest, mis on võetud asutamislepingute endi või nende kohaselt vastuvõetud õigusaktide põhjal.

31. Esialgses eelarveprojektis peab olema ettepanek iga uue eelarvepunkti ja iga muudetud õigusliku alusega eelarvepunkti liigitamiseks.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida heaks esialgses eelarveprojektis väljapakutud liigitust, uurivad nad asjakohase eelarvepunkti liigitamist käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks oleva IV lisa põhjal. Kokkuleppele püütakse jõuda III lisas sätestatud lepitusmenetluse kaudu.

D. Mittekohustuslike kulude suurim kasvumäär finantsperspektiivi puudumisel

32. Ilma et see piiraks punkti 12 esimese lõigu kohaldamist, lepivad institutsioonid kokku järgmises:

a) Euroopa Parlamendi sõltumatu tegutsemisvaru EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 neljanda lõigu tähenduses, milleks on pool ülemmäärast, kehtib eelarveprojektist alates, mille nõukogu on koostanud esimesel lugemisel ja mis sisaldab ka võimalikke kirjalikke muutmisettepanekuid.

Ülemmäära tuleb järgida aastaeelarve puhul, sealhulgas võimalike täiendus- ja/või paranduseelarvete puhul. Ilma et see piiraks uue määra kehtestamist, jäävad ülemmäära kasutamata osad kasutatavaks ja neid võib kasutada täiendus- ja/või paranduseelarve eelnõude menetlemisel;

b) kui eelarvemenetluse käigus ilmneb, et menetluse lõpuleviimiseks on vaja kokku leppida uue mittekohustuslike kulude kasvumäära kehtestamises, mida kohaldatakse maksete assigneeringute suhtes, ja/või kulukohustuste assigneeringute suhtes kohaldatava uue määra kehtestamises (viimane määr võib esimesest erineda), püüavad institutsioonid III lisas sätestatud lepitusmenetluse kaudu tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad omavahel kokkuleppele, ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist.

E. Rahandussätete lisamine õigusaktidesse

33. Kaasotsustamismenetluse raames vastuvõetud õigusaktid, mis käsitlevad mitmeaastasi programme, sisaldavad sätet, millega seadusandja kehtestab programmile kogu selle kehtivusajaks finantsraamistiku.

Finantsraamistikuga ettenähtud summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad mitte kõrvale kalduma selles summast, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, põhjendatud ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus.

34. Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse raames, ei sisalda "vajalikuks peetavat summat".

Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seada seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud asutamislepingus. Sellele sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat.

Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis [9] sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda juhissummana käesoleva kokkuleppe punkti 33 tähenduses.

35. Finantsmääruse artiklis 3 sätestatud finantsselgitus kajastab väljapakutud programmi eesmärke rahaliselt ja sisaldab ajakava kogu programmi kehtivusajaks. Vajaduse korral muudetakse seda esialgse eelarveprojekti koostamisel, võttes arvesse programmi rakendamise seisu.

Muudetud finantsselgitus edastatakse eelarvepädevatele institutsioonidele esialgse eelarveprojekti esitamisel ja samuti pärast eelarve vastuvõtmist.

F. Õiguslikud alused

36. Asutamislepingu süsteemi kohaselt on ühenduse meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringute kasutamiseks vaja enne vastu võtta põhiõigusakt.

"Põhiõigusakt" on teisene õigusakt, millega luuakse õiguslik alus ühenduse meetmele ja eelarvesse kirjendatud vastavate kulutuste tegemisele. Selline akt peab olema määruse, direktiivi või otsuse kujul (Entscheidung või Beschluß). Põhiõigusaktideks ei ole soovitused ja arvamused ega ka resolutsioonid ja deklaratsioonid.

37. Siiski võidakse põhiõigusaktita kasutada järgmisi assigneeringuid juhul, kui meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, jäävad ühenduse pädevusse:

a) i) assigneeringud eksperimentaalset laadi katseprojektideks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus. Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse üksnes kaheks eelarveaastaks. Nende üldsumma ei või ületada 32 miljonit eurot;

ii) assigneeringud ettevalmistavaks tegevuseks, mille eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste ühenduse meetmete vastuvõtmiseks. Ettevalmistavas tegevuses järgitakse ühtset lähenemisviisi ja see tegevus võib toimuda mitmesuguses vormis. Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse kõige rohkem kolmeks eelarveaastaks. Seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu. Seadusandliku menetluse käigus tuleb assigneeringute sidumisel arvesse võtta ettevalmistava tegevuse tunnusjooni seoses kavandatavate meetmete, taotletavate eesmärkide ja soodustatud isikutega.

Seetõttu ei saa kasutatavate vahendite maht vastata lõpliku meetme rahastamiseks kavandatud vahendite mahule. Uute asjakohaste eelarvejagude üldsumma ei või ületada 30 miljonit eurot eelarveaasta kohta ja ettevalmistavaks tegevuseks tegelikult seotavate assigneeringute üldsumma ei või ületada 75 miljonit eurot.

Koos esialgse eelarveprojektiga esitab komisjon punktides i ja ii osutatud meetmeid käsitleva aruande, mis hõlmab ka meetme eesmärki, hinnangut tulemuste kohta ja kavandatud järelmeetmeid;

b) assigneeringud ühekordseteks või määramata kestusega meetmeteks, mida komisjon teostab ülesannete tõttu, mis tulenevad tema õigustest institutsioonide tasandil, välja arvatud tema seadusandliku algatuse õigused, millele on osutatud punktis a, ja erivolitustest, mis on talle EÜ asutamislepinguga vahetult antud. Nende erivolitustega seotud loend sisaldub käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks olevas V lisas. Seda loendit võidakse esialgse eelarveprojekti esitamisel täiendada, viidates asjakohastele artiklitele ja summadele;

c) assigneeringud iga institutsiooni toimimiseks haldusliku iseseisvuse raames.

G. Kalanduskokkulepetega seotud kulud

38. Institutsioonid lepivad kokku, et kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks olevas VI lisas sätestatud korras.

H. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine

39. ÜVJP kulutuste puhul, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohaselt, püüavad institutsioonid III lisas sätestatud lepitusmenetluse raames ja komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti põhjal jõuda igal aastal kokkuleppele ühenduse eelarvesse kirjendatavate tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kirjendavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis esialgses eelarveprojektis väljapakutud summa, juhul kui viimasena nimetatud summa on väiksem.

ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma kirjendatakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki (ÜVJP) ja jaotatakse selle peatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused ja sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi ei kirjendata. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud ühisstrateegiat või ühismeetmeid, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata meetmeid ja kõik tulevasi ehk ettenägemata meetmeid, mis nõukogu võtab vastu asjakohasel eelarveaastal.

Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil ÜVJP meetme raames õigus assigneeringuid ühe eelarvepeatüki, st ÜVJP eraldise piires artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, millega tagatakse ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvest ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal leida kiiremas korras lahenduse.

ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kirjendatakse, olla järgmised:

- valimiste jälgimine ja korraldamine/osalemine demokraatiale üleminekus,

- liidu saadikud,

- tülide ärahoidmine/rahu ja julgeoleku tagamine,

- majanduslik abi desarmeerimiseks,

- maksed rahvusvahelistele konverentsidele,

- kiireloomulised meetmed.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et kuuendas taandes nimetatud artikli alla kirjendatud meetmeteks antav summa ei või ületada 20 % ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast.

40. Üks kord aastas peab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga nõu nõukogu dokumendi üle, milles sätestatakse ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa ühenduste üldeelarvele. Lisaks sellele teatab eesistujariik Euroopa Parlamendile korrapäraselt ÜVJP meetmete väljatöötamisest ja rakendamisest.

Iga kord, kui komisjon võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse ("finantsselgituse"), mis käsitleb eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja julgeolekukorraldusega.

Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

Hecho en Estrasburgo, el seis de mayo de mil novecientos noventa y nueve.Udfærdiget i Strasbourg den sjette maj nitten hundrede og nioghalvfems.Geschehen zu Straßburg am sechsten Mai neunzehnhundertneunundneunzig.Έγινε στο Στρασβούργο, στις έξι Μαΐου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα.Done at Strasbourg on the sixth day of May in the year one thousand nine hundred and ninety-nine.Fait à Strasbourg, le six mai mil neuf cent quatre-vingt-dix-neuf.Fatto a Strasburgo, addì sei maggio millenovecentonovantanove.Gedaan te Straatsburg, de zesde mei negentienhonderd negenennegentig.Feito em Estrasburgo, em seis de Maio de mil novecentos e noventa e nove.Tehty Strasbourgissa kuudentena päivänä toukokuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän.Som skedde i Strasbourg den sjätte maj nittonhundranittionio.

Por el Consejo de la Unión EuropeaFor Rådet for Den Europæiske UnionFür den Rat der Europäischen UnionΓια το Συμβούλιο τηι Ευρωπαϊκής ΈνωσηςFor the Council of the European UnionPour le Conseil de l'Union européennePer il Consiglio dell'Unione europeaVoor de Raad van de Europese UniePelo Conselho da União EuropeiaEuroopan unionin neuvoston puolestaFör Europeiska unionens råd

+++++ TIFF +++++

Por la Comisión EuropeaFor Europa-KommissionenFür die Europäische KommissionΓια την Ευρωπαϊκή ΕπιτροπήFor the European CommissionPour la Commission européennePer la Commissione europeaVoor de Europese CommissiePela Comissão EuropeiaEuroopan komission puolestaFör Europeiska kommissionen

+++++ TIFF +++++

Por el Parlamento EuropeoFor Europa-ParlamentetFür das Europäische ParlamentΓια το Ευρωπαϊκό ΚοινοβούλιοFor the European ParliamentPour le Parlement européenPer il Parlamento europeoVoor het Europees ParlementPelo Parlamento EuropeuEuroopan parlamentin puolestaFör Europaparlamentet

+++++ TIFF +++++

[1] EÜT C 194, 28.7.1982, lk 1.

[2] EÜT C 331, 7.12.1993, lk 1.

[3] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 4.

[4] EÜT C 20, 20.1.1997, lk 109.

[5] EÜT C 286, 22.9.1997, lk 80.

[6] EÜT C 344, 12.11.1998, lk 1.

[7] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1.

[8] Loodud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1).

[9] EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

FINANTSPERSPEKTIIV (EL 15)

(miljonites eurodes – 1999. aasta hindades) |

Kulukohustuste assigneeringud | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 |

1. PÕLLUMAJANDUS | 40920 | 42800 | 43900 | 43770 | 42760 | 41930 | 41660 |

Ühine põllumajanduspoliitika (välja arvatud maaelu arendamine) | 36620 | 38480 | 39570 | 39430 | 38410 | 37570 | 37290 |

Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed | 4300 | 4320 | 4330 | 4340 | 4350 | 4360 | 4370 |

2. STRUKTUURIMEETMED | 32045 | 31455 | 30865 | 30285 | 29595 | 29595 | 29170 |

Struktuurifondid | 29430 | 28840 | 28250 | 27670 | 27080 | 27080 | 26660 |

Ühtekuuluvusfond | 2615 | 2615 | 2615 | 2615 | 2515 | 2515 | 2510 |

3. SISEPOLIITIKA | 5930 | 6040 | 6150 | 6260 | 6370 | 6480 | 6600 |

4. VÄLISTEGEVUS | 4550 | 4560 | 4570 | 4580 | 4590 | 4600 | 4610 |

5. HALDUS | 4560 | 4600 | 4700 | 4800 | 4900 | 5000 | 5100 |

6. RESERVID | 900 | 900 | 650 | 400 | 400 | 400 | 400 |

Valuutareserv | 500 | 500 | 250 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Hädaabireserv | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 |

Laenutagamisreserv | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 |

7. ÜHINEMISEELNE ABI | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 |

Põllumajandus | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 |

Ühinemiseelsed struktuuripoliitika rahastamisvahendid | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 |

Phare (taotlejariigid) | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 |

KULUOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU | 92025 | 93475 | 93955 | 93215 | 91735 | 91125 | 90660 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU | 89600 | 91110 | 94220 | 94880 | 91910 | 90160 | 89620 |

Maksete assigneeringud protsendimäärana RKTst | 1,13 % | 1,12 % | 1,13 % | 1,11 % | 1,05 % | 1,00 % | 0,97 % |

ÜHINEMISEKS ETTENÄHTUD (maksete assigneeringud) | | | 4140 | 6710 | 8890 | 11440 | 14220 |

Põllumajandus | | | 1600 | 2030 | 2450 | 2930 | 3400 |

Muud kulud | | | 2540 | 4680 | 6440 | 8510 | 10820 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUTE ÜLEMMÄÄR | 89600 | 91110 | 98360 | 101590 | 100800 | 101600 | 103840 |

Maksete assigneeringute ülemmäär protsendimäärana RKTst | 1,13 % | 1,12 % | 1,18 % | 1,19 % | 1,15 % | 1,13 % | 1,13 % |

Ettenägemata kulude varu | 0,14 % | 0,15 % | 0,09 % | 0,08 % | 0,12 % | 0,14 % | 0,14 % |

Omavahendite ülemmäär | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % |

--------------------------------------------------

II LISA

FINANTSRAAMISTIK (EL 21)

(miljonites eurodes – 1999. aasta hindades) |

Kulukohustuste assigneeringud | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 |

1. PÕLLUMAJANDUS | 40920 | 42800 | 43900 | 43770 | 42760 | 41930 | 41660 |

Ühine põllumajanduspoliitika (välja arvatud maaelu arendamine) | 36620 | 38480 | 39570 | 39430 | 38410 | 37570 | 37290 |

Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed | 4300 | 4320 | 4330 | 4340 | 4350 | 4360 | 4370 |

2. STRUKTUURIMEETMED | 32045 | 31455 | 30865 | 30285 | 29595 | 29595 | 29170 |

Struktuurifondid | 29430 | 28840 | 28250 | 27670 | 27080 | 27080 | 26660 |

Ühtekuuluvusfond | 2615 | 2615 | 2615 | 2615 | 2515 | 2515 | 2510 |

3. SISEPOLIITIKA | 5930 | 6040 | 6150 | 6260 | 6370 | 6480 | 6600 |

4. VÄLISTEGEVUS | 4550 | 4560 | 4570 | 4580 | 4590 | 4600 | 4610 |

5. HALDUS | 4560 | 4600 | 4700 | 4800 | 4900 | 5000 | 5100 |

6. RESERVID | 900 | 900 | 650 | 400 | 400 | 400 | 400 |

Valuutareserv | 500 | 500 | 250 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Hädaabireserv | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 |

Laenutagamisreserv | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 |

7. ÜHINEMISEELNE ABI | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 | 3120 |

Põllumajandus | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 | 520 |

Ühinemiseelsed struktuuripoliitika rahastamisvahendid | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 | 1040 |

Phare (taotlejariigid) | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 | 1560 |

8. LAIENEMINE | | | 6450 | 9030 | 11610 | 14200 | 16780 |

Põllumajandus | | | 1600 | 2030 | 2450 | 2930 | 3400 |

Struktuurimeetmed | | | 3750 | 5830 | 7920 | 10000 | 12080 |

Sisepoliitika | | | 730 | 760 | 790 | 820 | 850 |

Haldus | | | 370 | 410 | 450 | 450 | 450 |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU | 92025 | 93475 | 100405 | 102245 | 103345 | 105325 | 107440 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU | 89600 | 91110 | 98360 | 101590 | 100800 | 101600 | 103840 |

millest laienemiseks | | | 4140 | 6710 | 8890 | 11440 | 14220 |

Maksete assigneeringud protsendimäärana RKTst | 1,13 % | 1,12 % | 1,14 % | 1,15 % | 1,11 % | 1,09 % | 1,09 % |

Ettenägemata kulude varu | 0,14 % | 0,15 % | 0,13 % | 0,12 % | 0,16 % | 0,18 % | 0,18 % |

Omavahendite ülemmäär | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % | 1,27 % |

--------------------------------------------------

III LISA

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVEKÜSIMUSTES

A. Pärast finantsperspektiivi tehnilist kohandamist järgmiseks eelarveaastaks ja enne komisjoni otsust esialgse eelarveprojekti kohta toimub kolmepoolne kohtumine, et arutada järgmise aasta eelarve võimalikke rõhuasetusi, võttes asjakohaselt arvesse institutsioonide pädevust.

B. 1. Kõikide kulude suhtes seatakse sisse lepitusmenetlus.

2. Kohustuslike kulude puhul määrab komisjon oma esialgse eelarveprojekti esitamisel kindlaks:

a) uute või kavandatavate õigusaktidega seotud assigneeringud;

b) eelmise eelarve vastuvõtmisel kehtinud õigusaktide kohaldamisest tulenevad assigneeringud.

Komisjon hindab hoolikalt õigusaktidest tulenevate ühenduse kohustuste rahalist mõju. Vajaduse korral ajakohastab ta oma hinnangut eelarvemenetluse käigus. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele viimaste nõudmisel kõik asjakohased põhjused.

Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta esitada eelarvepädevatele institutsioonidele ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku, et ajakohastada esialgses eelarveprojektis põllumajanduskulude eelarvestuse aluseks olevaid arvnäitajaid ja/või parandada asjakohase eelarveaasta 1. jaanuaril kehtivaid kalanduskokkuleppeid käsitlevate värskeimate kättesaadavate andmete põhjal nende assigneeringute vahelist jaotust, mis on kirjendatud rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud tegevuskulude alla ja mis on kirjendatud reservi.

See kirjalik muutmisettepanek tuleb saata eelarvepädevatele institutsioonidele enne oktoobri lõppu.

Kui see esitatakse nõukogule vähem kui kuu aega enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis, vaatab nõukogu ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku läbi üldjuhul siis, kui ta loeb eelarveprojekti teist korda.

Seepärast püüavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid enne eelarveprojekti teist lugemist nõukogus täita vajalikud tingimused, et kumbki neist saaks kirjaliku muutmisettepaneku vastu võtta ühel lugemisel.

3. Lepitusmenetluse eesmärk on:

a) jätkata arutelu kulude üldsuundumuse vallas ja seoses sellega järgmise aasta eelarve üldsuundade küsimuses, võttes arvesse komisjoni esialgset eelarveprojekti;

b) tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad kokkuleppele:

- punkti 2 alapunktides a ja b osutatud assigneeringutes, sealhulgas punktis 2 osutatud ad hoc kirjalikus muutmisettepanekus väljapakututes,

- eelarvesse mittekohustuslike kulude tarvis kirjendatavates summades käesoleva kokkuleppe punkti 12 kolmanda lõigu kohaselt ja

- eelkõige küsimustes, mille puhul viidatakse käesolevas kokkuleppes sellele menetlusele.

4. Menetlus algab kolmepoolse kohtumisega, mis kutsutakse kokku aegsasti, et institutsioonid saaksid kokku leppida hiljemalt kuupäevaks, mis nõukogu on seadnud oma eelarveprojekti koostamiseks.

Selle kolmepoolse kohtumise tulemuste suhtes kohaldatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi esinduse vahelist lepitusmenetlust, milles osaleb ka komisjon.

Kui kolmepoolse kohtumise käigus ei ole teisiti otsustatud, toimub lepitusnõupidamine samade osaliste tavapärasel kohtumisel kuupäeval, mis nõukogu on seadnud eelarveprojekti koostamiseks.

5. Uus kolmepoolne kohtumine toimub enne Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist, et institutsioonid saaksid kindlaks määrata programmid, millele lepitusmenetluse käigus keskendutakse, selleks et jõuda kokkuleppele nendele programmidele tehtavates eraldistes. Sellel nõupidamisel vahetavad institutsioonid ka arvamusi jooksva eelarve täitmise seisu kohta, et arutada koondülekandmist või võimalikku täiendus- ja paranduseelarvet.

6. Institutsioonid jätkavad lepitusmenetlust pärast mõlemas eelarvepädevas institutsioonis toimuvat eelarve esimest lugemist tagamaks, et jõutakse kokkuleppele kohustuslikes ja mittekohustuslikes kuludes, ja eelkõige arutamaks punktis 2 osutatud võimalikku ad hoc kirjalikku muutmisettepanekut.

Selleks korraldatakse kolmepoolne kohtumine pärast Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist.

Kolmepoolse kohtumise tulemusi arutatakse teisel lepitusnõupidamisel, mis korraldatakse üks päev enne nõukogus toimuvat teist lugemist.

Vajaduse korral jätkavad institutsioonid oma arutelu mittekohustuslike kulude küsimuses pärast nõukogus toimuvat teist lugemist.

7. Nendel kolmepoolsetel kohtumistel juhivad institutsioonide esindusi nõukogu (eelarveküsimuste eest vastutava koosseisu) eesistuja, Euroopa Parlamendi eelarvekomitee esimees ja eelarve eest vastutav komisjoni liige.

8. Kumbki eelarvepädev institutsioon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et võimalikke lepitusmenetluse käigus saavutatud tulemusi võetakse arvesse kogu käimasoleva eelarvemenetluse vältel.

--------------------------------------------------

IV LISA

KULUDE LIIGITUS [1]

1. rubriik

— Kulutused ühisele põllumajanduspoliitikale ning loomade tervishoiule ja taimetervisele | KK |

— Maaelu arendamine ja kaasnevad meetmed | MKK |

2. rubriik | MKK |

3. rubriik | MKK |

4. rubriik

— Kulud, mis tulenevad rahvusvahelistest kokkulepetest, mis Euroopa Liit või ühendus on sõlminud kolmandate isikutega, sealhulgas kalanduskokkulepetest | KK |

— Maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele või asutustele | KK |

— Muud finantsperspektiivi 4. rubriigiga hõlmatud kulud | MKK |

5. rubriik

— Teenistussuhte lõpetamisega seotud hüvitised ja mitmesugused toetused | KK |

— Pensionid ja lahkumistoetused | KK |

— Kohtukulud | KK |

— Kahjutasud | KK |

— Hüvitised | KK |

— Muud finantsperspektiivi 5. rubriigiga hõlmatud kulud | MKK |

6. rubriik

— Valuutareserv | KK |

— Laenutagamisreserv | KK |

— Hädaabireserv | MKK |

7. rubriik

— Põllumajandus (maaelu arendamise meetmed ja kaasnevad meetmed) | MKK |

— Ühinemiseelsed struktuuripoliitika rahastamisvahendid | MKK |

— Phare (taotlejariigid) | MKK |

--------------------------------------------------

V LISA

Loend EÜ asutamislepingu ja Euratomi asutamislepingu artiklitest, millega vahetult antakse komisjonile erivolitused, millel on tõenäoliselt rahaline mõju eelarve III osa – komisjon – B osale (tegevuseraldised)

I. EÜ ASUTAMISLEPING

Artikkel 138 | Sotsiaalne dialoog |

Artikkel 140 | Ühiskonnaküsimusi käsitlevad uuringud, arvamused ja nõupidamised |

Artiklid 143 ja 145 | Ühiskonnaküsimusi käsitlevad eriaruanded |

Artikli 152 lõige 2 | Algatused kooskõlastamise edendamiseks tervisekaitse alal |

Artikli 155 lõige 2 | Algatused kooskõlastamise edendamiseks üleeuroopaliste võrkude alal |

Artikli 157 lõige 2 | Algatused kooskõlastamise edendamiseks tööstuse alal |

Artikli 159 teine lõik | Aruanne edusammude kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel |

Artikli 165 lõige 2 | Algatused kooskõlastamise edendamiseks teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alal |

Artikkel 173 | Aruanne teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kohta |

Artikli 180 lõige 2 | Algatused arengukoostöömeetmete kooskõlastamise edendamiseks |

II. EURATOMI ASUTAMISLEPING

6. peatüki 5. jagu | Tarnepoliitika |

Artikkel 70 | Rahaline toetus eelarves sätestatu piires liikmesriikide territooriumil geoloogiliste uuringute programmidele |

7. peatükk, artikkel 77 ja järgmised | Kaitsemeetmed |

--------------------------------------------------

VI LISA

KALANDUSKOKKULEPETEST TULENEVATE KULUDE RAHASTAMINE

A. Kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse kahest eelarvepunktist (lähtudes 1998. aasta eelarve liigendusest):

a) rahvusvahelised kalanduskokkulepped (B7-8 0 0 0);

b) maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele (B7-8 0 0 1).

Kõik summad, mis on seotud kokkulepete ja nende protokollidega, mis kehtivad asjakohase aasta 1. jaanuaril, kirjendatakse eelarvepunkti B7-8 0 0 0. Summad, mis on seotud kõikide uute või pikendatavate kokkulepetega, mis jõustuvad pärast asjakohase aasta 1. jaanuari, määratakse punkti B7-8 0 0 0, kuid kirjendatakse reservi B0-4 0.

B. III lisas sätestatud lepitusmenetluse käigus püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ette paneku põhjal kokku leppida eelarvejagudesse ja reservi kirjendatavates summades.

C. Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele.

Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti.

Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teabe, mida on vaja olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle arvamuste vahetamiseks, mis toimub kolmepoolse kohtumisena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral pakub komisjon välja sobivad meetmed.

Igal veerandaastal esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta.

--------------------------------------------------