EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31998R2760

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2760/98, 18. detsember 1998, piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames

OJ L 345, 19.12.1998, p. 49–52 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Estonian: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Latvian: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Lithuanian: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Hungarian Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Maltese: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Polish: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Slovak: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137
Special edition in Slovene: Chapter 11 Volume 030 P. 134 - 137

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2006; kehtetuks tunnistatud 32006R1085 . Latest consolidated version: 08/07/2005

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1998/2760/oj

31998R2760



Official Journal L 345 , 19/12/1998 P. 0049 - 0052


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2760/98,

18. detsember 1998,

piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta Phare programmi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 3906/89 teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta[1] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 753/96[2]), eelkõige selle artiklit 8,

ning arvestades, et:

Luxembourgis 1997. aasta detsembris kohtunud Euroopa Ülemkogu sätestas tõhustatud ühinemiseelse strateegia, mille eesmärk on võimaldada kõikidel Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidel saada lõpuks Euroopa Liidu liikmeks ja viia nende õigusaktid ühinemise eel nii hästi kui võimalik vastavusse liidu acquis'ga;

ühinemispartnerluses, mis on tõhustatud ühinemiseelse strateegia oluline osa, on määratletud ühinemise nimel tehtava edasise töö prioriteedid, mida tuleb piiriüleses koostöös arvesse võtta;

komisjoni määruse (EÜ) nr 1628/94 (millega kehtestatakse Phare piiriülese koostöö programm seoses programmiga Interreg[3]) rakendamise esimestel aastatel on juba saavutatud positiivseid tulemusi, eelkõige dialoogi ja koostöö alustamisega Euroopa Liidu piirialade ning nendega piirnevate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide alade vahel, mis aitab kaasa nende riikide piirialade majandusarengule ja lähenemisele Euroopa Liidu arengutasemele ning pakub nendele aladele võimalust tundma õppida programmi Interreg tavasid ja menetlusi, sealhulgas piirialade regionaalarengu strateegia väljatöötamist;

tuleks taotleda edasist parandamist, eelkõige suurendades tõeliselt piiriüleste projektide arvu ja kiirendades nende rakendamist;

Rumeenia kui ainus kandidaatriik, kellel puudub liiduga ühine piir, tuleks samuti kaasata Phare piiriülese koostöö programmi;

Phare piiriülese koostöö programmist saab ühinemiseelse strateegiaga seoses järk-järgult laiema regionaalarengupoliitika osa, mis parandaks praegust tasakaalu puudumist eelarveliste vahendite vahel, mis on eraldatud piiriüleseks koostööks ja muudeks ühinemiseelseteks prioriteetideks, ning kandidaatriikide eri piirkondade vahel;

nõukogu on korduvalt rõhutanud vajadust tugevdada Kesk- ja Ida-Euroopa maade ja Euroopa Ühenduse koostööd, edendada nende integratsiooni ning toetada selle piirkonna stabiilsust ja julgeolekut;

Phare piiriülese koostöö programmi ja programmi Interreg tuleb veelgi lähendada, et kandidaatriigid saaksid tulevikus osaleda liidu struktuuripoliitikas, eriti luues ühiseid piiriüleseid programme ja ühiseid programmitöö struktuure;

Praegust Phare piiriülese koostöö programmi geograafilist määratlust Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide kohta tuleb järk-järgult laiendada, et see hõlmaks lisaks Euroopa Liiduga piirnevatele aladele ka piire Phare toetust saavate teiste kandidaatriikidega; hilisemal etapil võib programmi kohaldada ka piiride suhtes Phare või muude ühenduse abiprogrammide toetust saavate naaberriikidega;

abikõlblikud meetmed peaksid olema samalaadsed kui programmiga Interreg ühinemispartnerluse raames ettenähtud meetmed;

tuleb suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi ettevõtjate osalust piiriüleses koostöös, et tugevdada altpoolt tulevat algatust, arendada nende programmitöö-, rakendamis- ja järelevalvesuutlikkust ja võimaldada piirialade kohalikel asutustel teha otsuseid väikeste tõeliselt piiriüleste projektide kohta, luues väikesi projektifonde;

määrus (EÜ) nr 1628/94 tuleb asendada;

käesolev määrus on kooskõlas teatavate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduse ümberkorraldamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EMÜ) nr 3906/89 määratletud Phare programmi üldraamistikus kohaldatakse struktuurilise iseloomuga rahastamismeetmete suhtes Phare toetust saavate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide piirialadel järgmisi eeskirju.

Nende meetmete rakendamisel arvestatakse ühenduse struktuuripoliitikat ja eriti programmi Interreg.

Artikkel 2

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning ühenduse vaheliste piiride suhtes ning järgmiste kandidaatriikide vaheliste piiride suhtes: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

2. Asjaomased piirialad määrab iga asjaomane riik kindlaks kokkuleppel komisjoniga, võttes arvesse programmi Interreg jaoks vastuvõetud meetodeid.

3. Abi saavate riikide vahel eraldiste jaotamisel arvesse võetavad kriteeriumid on rahvaarv, SKT elaniku kohta ja asjaomaste piirialade pindala.

Artikkel 3

Selle programmi raames makstavate ühenduse toetustega rahastatakse eelkõige asjaomase Kesk- ja Ida-Euroopa riigi osalemist ühisprojekti sellise riigiga, millega tal on artiklis 2 määratletud ühine piir.

Nende projektide eesmärgid on:

i) soodustada kohaliku elanikkonna huvides ja keskkonnakaitsega kokkusobival viisil Kesk- ja Ida-Euroopa piirialade koostööd artiklis 1 määratletud naaberriigi piirnevate aladega ning seeläbi aidata Kesk- ja Ida-Euroopa piirialadel lahendada konkreetseid arenguprobleeme, mis võivad muu hulgas olla tingitud nende kohast riigi majanduses;

ii) soodustada koostöövõrkude rajamist ja arendamist kummalgi pool piiri ning nende võrkude ühendamist laiemate ühenduse võrkudega.

Artikkel 4

1. Vastavalt artiklile 2 valitud piirialadel võib piiriülese koostöö programmi kaasata järgmisi projekte:

i) programmi Interreg või mõne muu ühenduse välisabiprogrammi alusel toetatavate meetmetega seotud projektid;

ii) asjaomaste riikide heakskiidetud piirülese mõjuga projektid, mis aitavad kaasa piirialade struktuuride arengule ja hõlbustavad riikidevahelist koostööd üldiselt.

2. Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mille kohta on ette nähtud kaasfinantseerimine Kesk- ja Ida-Euroopa maade kohalike asutuste või ettevõtjate poolt või nimel.

3. Rahastamisel võib kasutada muude Euroopa Liidu liikmesriikide, muude Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, rahvusvaheliste rahandusasutuste ning muude era- ja avaliku sektori allikate vahendeid.

Artikkel 5

1. Käesoleva programmi alusel võib rahastada järgmisi meetmeid:

a) isikute, toodete ja teenuste vaba piiriülese liikumise halduslike ja institutsiooniliste takistuste vähendamine, võttes arvesse sellise liikumisega seotud julgeolekuaspekte;

b) infrastruktuuri, eriti sidevahendite täiustamine ning kohaliku vee-, gaasi- ja elektrivarustuse parandamine, millest on kasu mõlema poole piirialadele;

c) keskkonnakaitse, näiteks jäätmehooldus, keskkonnajuhtimine ja reostuse vältimine, ning välispiiride läheduse tõttu eriti teravnenud probleemide käsitlemine;

d) põllumajanduse ja maapiirkondade arendamise meetmed, pöörates erilist tähelepanu piiriülese koostöö projektide hõlbustamisele;

e) energeetika- ja transpordimeetmed, mille eesmärk on täiendada üleeuroopaliste võrkude arendamist vastavalt komisjoni vastuvõetud suunistele;

f) ühenduse justiits- ja sisepoliitikaga seotud meetmed;

g) ettevõtjate koostöö edendamine, ettevõtete arendamine, rahandusalane koostöö ning ettevõtlussektorit esindavate asutuste (näiteks kaubanduskodade) koostöö;

h) investeeringutoetus ning tugiteenuste ja -rajatiste pakkumine, eriti tehnoloogiasiirdeks ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete turutegevuseks;

i) koolitus- ja tööhõivemeetmed;

j) kohalik majandusareng, sealhulgas turism;

k) meetmed koostöö edendamiseks tervishoiu alal, eelkõige vahendite ja rajatiste piiriülene jagamine;

l) selliste rajatiste või vahendite arendamine või loomine, mis parandaksid infovoogu ja sidet piirialade vahel, kaasa arvatud piiriülese raadio, televisiooni, ajalehtede ja muude massiteabevahendite toetamine;

m) kultuurivahetus;

n) tööhõive, hariduse ja koolitusega seotud kohalikud algatused.

Punktides j-n nimetatud meetmeid võib rahastada ainult artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

2. Et julgustada väikese ulatusega ühismeetmeid, milles osalevad piirialade kohaliku tasandi ettevõtjad, ning suurendada nende suutlikkust selliseid projekte kindlaks määrata, arendada ja rakendada, võib igal piirialal luua ühise väikeprojektifondi, milleks võib kasutada piiratud osa asjakohaste piirülese koostöö programmide ja algatuste jaoks ettenähtud assigneeringutest.

3. Erilist tähelepanu pööratakse tugevalt piiriülese koostöö suunitlusega meetmetele, mida kavandatakse tihedas koostöös piirialade piirkondlike ja kohalike asutustega ning mis hõlmavad selliste ühiste haldusstruktuuride asutamist või arendamist, mille eesmärk on avardada või süvendada piiriülest koostööd teatud avalikke funktsioone täitvate asutuste või teiste avalik-õiguslike asutuste ja mittetulundusorganisatsioonide vahel.

4. Rahastada võib ka piirialade arenguplaanide koostamist, projektide kindlaksmääramist ja programmide koostamist, otstarbekusuuringuid, abi programmide rakendamisele ning järelevalve- ja/või hindamisuuringuid.

Artikkel 6

1. Ühenduse panus antakse põhimõtteliselt toetuse kujul. Kui ühenduse toetust antakse tulusa tegevuse rahastamiseks, määrab komisjon asjaomaste asutustega konsulteerides rahastamiseeskirjad, mis võivad sisaldada kaasfinantseerimist projekti tuludest või esialgsete toetuste tagasimaksmist.

2. Abi võib katta impordikulutused ja kohapealsed kulutused projektide ja programmide elluviimiseks.

Ühenduse finantseering ei kata makse, tollimakse, teisi sarnaseid maksekohustusi ja kinnisvara soetamist.

3. Kaetavate kulude alla võivad kuuluda tehniline abi, uuringud, koolitus ja muud institutsioonide väljaarendamise meetmed; oluliste seadmete või sisendite tarneprogrammid; investeerimismeetmed, sealhulgas tööprogrammid.

4. Käivitusjärgus võib käitus- ja tegevuskulusid Kesk- ja Ida-Euroopa riikides katta järk-järgult alaneval määral.

Artikkel 7

1. Iga piiriala jaoks moodustatakse ühine koostöökomitee, mis koosneb asjaomaste riikide esindajatest, sealhulgas piirkondlikest ja kohalikest esindajatest, ja komisjoni esindajatest.

2. Ühine koostöökomitee valmistab ette mitmeaastast perspektiivi silmaspidava piiriülese programmitöö ühisdokumendi; kõnealune dokument sisaldab ühtse sotsiaalmajandusliku ja geograafilise üksusena käsitatava piirkonna ühiseid arengustrateegiaid ja prioriteete ning ühist rakendamist käsitlevaid sätteid. Kõnealune dokument suunab Euroopa Ühenduse toetavate asjakohaste piiriülese koostöö programmide ja algatuste raames võetavate meetmete programmide koostamist ja rakendamist.

3. Ühine koostöökomitee määrab kord aastas kindlaks ühised projektid, võttes arvesse lõikega 2 ettenähtud piiriülese programmitöö ühisdokumenti. Soovitused projektide kohta edastab komisjonile asjaomase Kesk- või Ida-Euroopa riigi valitsus asjakohaste asutuste ettepanekute põhjal.

Artikkel 8

1. Komisjon koostab iga piiri kohta programmiettepaneku, võttes arvesse artikli 7 lõikes 1 nimetatud piiriülese programmitöö ühisdokumenti ja kõnealuse programmi alusel rahastatavaid projekte käsitlevaid ühise koostöökomitee soovitusi, mille on edastanud asjaomase Kesk- või Ida-Euroopa riigi valitsus.

2. Toetus, mis katab täielikult või osaliselt Kesk- või Ida-Euroopa riigi panuse ühisprojekti, kiidetakse heaks määruse (EMÜ) nr 3906/89 artikliga 9 määratletud korra kohaselt ja kooskõlastatakse asjaomase abi saava riigiga finantsprotokolli abil.

Artikkel 9

1. Komisjon haldab kõnealust toetust vastavalt Kesk- ja Ida-Euroopa abistamise suhtes kehtivale tavale, nagu on määratletud määruses (EMÜ) nr 3906/89.

2. Võimaluse korral tuleks programmide rakendamise hõlbustamiseks moodustada ühised järelevalvestruktuurid.

Artikkel 10

Artiklis 3 osutatud eesmärkide elluviimisel tagab komisjon Phare toetuse, muude välisabiprogrammide toetuse ning struktuurifondidest eraldatava toetuse kooskõlastatuse ja kokkusobivuse.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas ja samal päeval asendatakse sellega määrus (EÜ) nr 1628/94.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Hans VAN DEN BROEK

[1] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11.

[2] EÜT L 103, 26.4.1996, lk 5.

[3] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 14.

Top