Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31997L0011

Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ, 3. märts 1997, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta

OJ L 73, 14.3.1997, p. 5–15 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Estonian: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Latvian: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Lithuanian: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Hungarian Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Maltese: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Polish: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Slovak: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Slovene: Chapter 15 Volume 003 P. 151 - 161
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 003 P. 254 - 264
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 003 P. 254 - 264

No longer in force, Date of end of validity: 16/02/2012; kehtetuks tunnistatud 32011L0092

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1997/11/oj

31997L0011



Euroopa Liidu Teataja L 073 , 14/03/1997 Lk 0005 - 0015


Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ,

3. märts 1997,

millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 189c ettenähtud menetluse kohaselt [4]

ning arvestades, et:

(1) teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamist käsitleva nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ [5] eesmärk on anda pädevatele asutustele asjakohast teavet, et nad saaksid otsustada teatava töö üle, olles täiesti teadlikud töö tõenäolisest ja olulisest keskkonnamõjust; hindamine on asutamislepingu artiklis 130r ja viiendas ühenduse keskkonna- ja säästva arengu alases tegevuskavas piiritletud keskkonnapoliitika põhivahendiks;

(2) asutamislepingu artikli 130r lõike 2 kohaselt põhineb ühenduse keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete põhimõttel ja põhimõtetel, et keskkonnakahjustused tuleks esmalt kõrvaldada nende tekkekohas ja et saastaja maksab;

(3) keskkonnamõjude hindamise aluspõhimõtted tuleks ühtlustada, kusjuures liikmesriigid võivad kehtestada keskkonna kaitsmiseks rangemaid eeskirju;

(4) keskkonnamõju hindamisel omandatud kogemused, nagu need on kirja pandud direktiivi 85/337/EMÜ rakendamise aruandes, mille komisjon kinnitas 2. aprillil 1993, näitavad, et on vaja kehtestada sätted, mis selgitaksid, täiendaksid ja parandaksid hindamiseeskirju, et tagada kõnealuse direktiivi ühtlasem ja tõhusam kohaldamine;

(5) hindamiskohustuslikelt töödelt tuleks nõuda teostusluba; hindamine peaks toimuma enne loa andmist;

(6) tuleks täiendada nende tööde loendit, millel on oluline mõju keskkonnale ja mida tuleks seetõttu kavakindlalt hinnata;

(7) muud liiki töödel ei pruugi alati olla olulist keskkonnamõju; selliseid töid tuleks hinnata juhul, kui liikmesriigid leiavad, et tõenäoliselt avaldavad need keskkonnale olulist mõju;

(8) liikmesriigid võivad kehtestada künniseid või tingimusi, piiritlemaks, milliseid sellistest töödest tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu; liikmesriike ei tohiks kohustada uurima eraldi kõiki töid, mis ei ületa kõnealuseid künniseid või ei täida kõnealuseid valikutingimusi;

(9) selliste künniste või tingimuste kehtestamisel või tööde ühekaupa uurimisel, piiritlemaks, milliseid töid tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu, peaksid liikmesriigid arvesse võtma käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid valikutingimusi; subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt suudavad just liikmesriigid neid tingimusi üksikjuhtumitel kõige paremini kohaldada;

(10) sellise asukohatingimuse olemasolu, mis on seotud loodustiku linnustiku kaitset käsitleva nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ [6] ja looduslike paiknemiskohtade ja looduslike loomastiku ja taimestiku kaitset käsitleva nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ [7] kohaselt liikmesriikide määratud erikaitsealadega, ei pruugi tähendada, et nendel aladel toimuvaid töid on tingimata vaja käesoleva direktiivi alusel hinnata;

(11) on asjakohane kehtestada kord, mille alusel töö kavandajal oleks võimalik saada pädevate asutuste arvamus hindamiseks koostatava ja esitatava teabe sisu ja ulatuse kohta; selle korra raames võivad liikmesriigid nõuda, et töö kavandaja pakuks muu hulgas välja muud lahendusvõimalused selliste tööde osas, mille kohta ta kavatseb esitada taotluse;

(12) võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, on soovitav karmistada sätteid, mis käsitlevad keskkonnamõju piiriülest hindamist;

(13) 25. veebruaril 1991 kirjutas ühendus alla piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ järgmiselt.

1. Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju. Sellised tööd on piiritletud artiklis 4."

2. Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:

"2a. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi ja terviklikku reostusennetust ja -tõrjet käsitleva nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ [8] nõuete täitmiseks ette näha üheainsa menetluse."

3. Artikli 2 lõike 3 esimene lõik sõnastatakse järgmiselt:

"3. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul teha teatava töö puhul täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest."

4. Artikli 2 lõike 3 punkti c tekst eesti keeles ei muutu;

5. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3

Keskkonnamõju hindamisel piiritletakse töö otsene ja kaudne mõju järgmiste teguritega ja kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4-11 kohaselt:

- inimesed, loomad ja taimed,

- pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,

- aineline vara ja kultuuripärand,

- esimeses, teises ja kolmandas taandes nimetatud tegurite vastastikune mõju."

6. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4

1. Kui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud töid artikli 5-10 kohaselt.

2. Kui artikli 2 lõikest 3 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud tööde puhul:

a) üksikjuhtumite uurimise

või

b) endi kehtestatud künniste või tingimuste

abil kindlaks, kas tööd hinnatakse artiklite 5-10 kohaselt.

Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.

3. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste lõike 2 kohane otsus avalikustatakse."

7. Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 5

1. Tööde puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata artiklite 5-10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et töö kavandaja esitab sobivas vormis IV lisas piiritletud teabe, kui:

a) liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas järgus ning teatava töö või teatavat liiki töö ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite erijooni silmas pidades asjakohane;

b) liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda töö kavandajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamisviise.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kui töö kavandaja seda enne teostusloa taotluse esitamist nõuab, esitab pädev asutus arvamuse selle kohta, millist teavet peab kavandaja lõike 1 kohaselt esitama. Pädev asutus peab enne oma arvamuse esitamist nõu töö kavandaja ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega. Asjaolu, et pädev asutus on käesoleva lõike alusel esitanud arvamuse, ei takista teda töö kavandajalt hiljem täiendavat teavet nõudmast.

Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused esitaksid selle arvamuse, olenemata sellest, kas töö kavandaja seda nõuab.

3. Lõike 1 kohaselt töö kavandaja esitatav teave sisaldab vähemalt:

- töö kirjeldust, mis sisaldab teavet töö koha, laadi ja mahu kohta,

- olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust,

- andmeid, mida on vaja nende põhimõjude piiritlemiseks ja hindamiseks, mida töö keskkonnale tõenäoliselt avaldab,

- lühikirjeldust muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida töö kavandaja on uurinud, ja sellise valiku peamisi põhjusi, võttes arvesse keskkonnamõju,

- eelmistes taanetes nimetatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.

4. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohast teavet omavad asutused esitavad selle teabe töö kavandajale, pidades eelkõige silmas artiklit 3."

8. Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus tööga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust töö kavandaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid."

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Liikmesriigid tagavad, et kõik teostusloa taotlused ja kogu artikli 5 kohaselt kogutud teave avalikustatakse aegsasti, et asjaomasel üldsusel oleks võimalus väljendada oma arvamust enne teostusloa andmist."

9. Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 7

1. Kui liikmesriik teab, et töö tõenäoliselt avaldab olulist keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse tööd teha, mõjutatavale liikmesriigile võimalikult kiiresti ja hiljemalt oma üldsuse teavitamise ajal muu hulgas:

a) töö kirjelduse ja kogu olemasoleva teabe töö võimaliku piiriülese mõju kohta ja

b) teabe võimaliku otsuse laadi kohta

ning jätab teisele liikmesriigile piisavalt aega teatada oma soovist osaleda keskkonnamõju hindamisel, kusjuures ta võib esitada ka lõikes 2 osutatud teabe.

2. Kui lõike 1 kohaselt teavet saav liikmesriik teatab oma soovist osaleda keskkonnamõju hindamisel, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse tööd teha, mõjutatavale liikmesriigile artikli 5 kohaselt kogutud teabe ja asjakohase teabe kõnealuse menetluse kohta ning teostusloa taotluse, kui ta seda juba teinud ei ole.

3. Kuivõrd see on asjakohane, teevad asjaomased liikmesriigid ka järgmist:

a) hoolitsevad selle eest, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehtaks mõistliku aja jooksul kättesaadavaks artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele ja tõenäoliselt oluliselt mõjutatava liikmesriigi territooriumil olevale asjaomasele üldsusele; ja

b) tagavad, et nendele asutustele ja asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne töö teostusloa andmist esitada mõõduka aja jooksul oma arvamus esitatud teabe kohta selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil kavatsetakse tööd teha.

4. Asjaomased liikmesriigid peavad nõu muu hulgas töö võimaliku piiriülese mõju ja sellise mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete üle ja lepivad kokku mõistliku pikkusega nõupidamistähtajas.

5. Asjaomased liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva artikli üksikasjaliku rakenduskorra."

10. Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 8

Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta nõupidamise tulemusi ja artiklite 5-7 kohaselt kogutud teavet."

11. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 9

1. Kui teostusloa andmise või andmatajätmise otsus on vastu võetud, teatavad pädevad asutused sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustavad järgmise teabe:

- otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused,

- peamised põhjused ja kaalutlused, millel otsus põhineb,

- vajaduse korral kirjelduse olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmetest.

2. Pädevad asutused teatavad sellest kõikidele liikmesriikidele, kellega on artikli 7 kohaselt nõu peetud, ja esitavad neile lõikes 1 osutatud teabe."

12. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset.

Artikli 7 kohaldamisel rakendatakse teabe edastamise suhtes teisele liikmesriigile ja teabe vastuvõtmise suhtes sellises teises liikmesriigis piiranguid, mis kehtivad liikmesriigis, kus tööd kavandatakse."

13. Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest tingimustest ja/või künnistest, mis on kõnealuste tööde valiku suhtes artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud."

14. Artikkel 13 jäetakse välja.

15. I–III lisa asendatakse I–IV lisaga, nagu need on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

Komisjon esitab viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 85/337/EMÜ kohaldamise ja tõhususe kohta. See aruanne põhineb artikli 11 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud teabevahetusel.

Komisjon esitab selle aruande põhjal nõukogule vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid, et tagada käesoleva direktiivi kohaldamisel parem kooskõlastamine.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 14. märtsiks 1999. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusaktid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Kui teostusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele enne lõikes 1 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ sätteid sellisena, nagu need olid enne käesolevaid muudatusi.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. märts 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

M. De Boer

[1] EÜT C 130, 12.5.1994, lk 8 jaEÜT C 81, 19.3.1996, lk 14.

[2] EÜT C 393, 31.12.1994, lk 1.

[3] EÜT C 210, 14.8.1995, lk 78.

[4] Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 1995. aasta arvamus (EÜT C 287, 30.10.1995, lk 101), nõukogu 25. juuni 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 248, 26.8.1996, lk 75) ja Euroopa Parlamendi 13. novembri 1996. aasta otsus (EÜT C 362, 2.12.1996, lk 103).

[5] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[7] EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

[8] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

--------------------------------------------------

LISA

"

I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 KOHASED TÖÖD

1. Naftatöötlusettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituumenkilti gaasistavad või vedeldavad rajatised.

2. - Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojatootlikkus on vähemalt 300 megavatti, ja

- tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, sealhulgas nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine [1] (välja arvatud lõhustuvate ja lähteainete tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim pidev soojusvõimsus ei ületa 1 kilovatti).

3. a. Rajatised kasutatud tuumkütuse töötlemiseks.

b. Rajatised:

- tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks,

- kasutatud tuumkütuse või väga radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks,

- kasutatud tuumkütuse lõpphoiustamiseks,

- üksnes radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks,

- üksnes kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks (kavandatud rohkem kui 10 aastaks) mujal kui tekkekohas.

4. - Tehased malmi ja terase esmaseks sulatuseks,

- rajatised muude toormetallide kui raud tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega.

5. Rajatised asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20000 tonni aastas, hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas ja muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.

6. Keemiatehased ehk rajatised ainete tööstuslikuks tootmiseks keemiliste muundamismenetluste abil, kus on mitu üksust, mille toimimine on üksteisega seotud, ja kus toodetakse:

i) orgaanilisi põhikemikaale;

ii) anorgaanilisi põhikemikaale;

iii) fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi (liht- või ühendväetised);

iv) põhilisi taimekaitsevahendeid ja -mürke;

v) ravimitoormeid keemilise või bioloogilise menetlusega;

vi) lõhkeaineid.

7. a. Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2100 m peamaandumisrajaga lennuväljade [2] ehitamine.

b. Kiirteede [3] ehitamine.

c. Vähemalt neljarajaliste uute teede ehitamine või kõige rohkem kaherajaliste olemasolevate teede ümberkavandamine ja/või laiendamine vähemalt neljarajaliseks, kui uus tee või ümberkavandatud ja/või laiendatud teelõik on vähemalt 10 km pikk.

8. a. Siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1350 tonnistele laevadele.

b. Kaubasadamad, maaga ühendatud laadimis- ja mahalaadimiskaid ja välisadamad (välja arvatud parvlaevakaid) enam kui 1350 tonnistele laevadele.

9. Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ [4] IIA lisa rubriigis D9, või lõppladustamiseks (s.o jäätmed, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 91/689/EMÜ). [5]

10. Üle 100 tonnise päevavõimsusega rajatised tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisa rubriigis D9.

11. Põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid, kui võetud või moodustatud vee kogus on vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas.

12. a. Rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui ülekandmise eesmärk on vältida võimalikku veepuudust ja ülekantava vee kogus on üle 100 miljoni kuupmeetri aastas.

b. Kõikidel muudel juhtudel rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui vesikonna vooluhulk, kust vett võetakse, on mitme aasta keskmisena üle 2 miljardi kuupmeetri aastas ja ülekantava vee kogus on vooluhulgast üle 5 %.

Kummalgi juhul ei loeta siia joogivee edastamist toru kaudu.

13. Heitveetöötlusrajatised, mille võimsus on üle 150000 inimekvivalendi, nagu on määratletud direktiivi 91/271/EMÜ [6] artikli 2 punktis 6.

14. Nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel, kui nafta tootmismaht on üle 500 tonni päevas ja maagaasi tootmismaht üle 500000 m3 päevas.

15. Tammid ja muud rajatised vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.

16. Gaasi, nafta või kemikaalide edastamiseks mõeldud torujuhtmed läbimõõduga üle 800 mm ja pikkusega üle 40 km.

17. Kanalad ja sigalad, kus on üle:

a) 85000 nuumkanakoha või 60000 munakanakoha;

b) 3000 nuumseakoha (üle 30 kg); või

c) 900 emisekoha.

18. Tööstusrajatised:

a) paberimassi tootmiseks puidust või samalaadsetest kiudainetest;

b) paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 200 tonni päevas.

19. Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.

20. Elektri-õhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km.

21. Vähemalt 200000 tonnise mahuga rajatised nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASED TÖÖD

1. Põllumajandus, metsakasvatus ja akvakultuur

a. Maakorraldustööd.

b. Tööd harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks.

c. Põllumajanduslikud veetööd, sealhulgas niisutus- ja kuivendustööd.

d. Esmakordne metsastamine ja raadamine maakasutusviisi muutmiseks.

e. Rajatised intensiivkarjakasvatuseks (I lisaga hõlmamata tööd).

f. Intensiivkalakasvatus.

g. Merepõhja muutmine maaks.

2. Kaevandamine

a. Pealmaakaevandamine ja turbatootmine (I lisaga hõlmamata tööd).

b. Allmaakaevandamine.

c. Maavarade kaevandamine mere- või jõepõhjast.

d. Süvapuurimine, eelkõige:

- puurimine maasoojuse kasutamiseks,

- puurimine tuumajäätmete ladustamiseks,

- puurimine veevarude kasutamiseks,

välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks.

e. Maapealsed tööstusrajatised söe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituumenkildi tootmiseks.

3. Energiatööstus

a. Tööstusrajatised elektri, auru ja sooja vee tootmiseks (I lisaga hõlmamata tööd).

b. Tööstusrajatised gaasi, auru ja sooja vee edastamiseks; elektri edastamine õhuliinide kaudu (I lisaga hõlmamata tööd).

c. Maagaasi maapealne ladustamine.

d. Põlevate gaaside maa-alune ladustamine.

e. Fossiilkütuste maapealne ladustamine.

f. Söe ja pruunsöe tööstuslik kangideks pressimine.

g. Rajatised radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks (kui need on I lisaga hõlmamata).

h. Hüdroelektrijaamad.

i. Tuuleelektrijaamad.

4. Metallide tootmine ja töötlemine

a. Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks.

b. Rajatised raudmetallide töötlemiseks:

i) kuumvaltsimiseks;

ii) vasaratega sepistamiseks;

iii) sulametallist kaitsekatete paigaldamiseks.

c. Raudmetallide valukojad.

d. Rajatised, kus sulatatakse, sealhulgas sulandatakse mitteraudmetalle, välja arvatud väärismetallid, kuid kaasa arvatud teisesed tooted (puhastamine, valamine jne).

e. Rajatised metallide ja plastide pindtöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega.

f. Mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine.

g. Laevatehased.

h. Rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks.

i. Raudteetarvikute tootmine.

j. Kokkusurumine lõhkeainete abil.

k. Rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.

5. Mineraalitööstus

a. Koksiahjud (söe utmine).

b. Tsemenditehased.

c. Rajatised asbesti tootmiseks ja asbesttoodete valmistamiseks (I lisaga hõlmamata tööd).

d. Rajatised klaasi, sealhulgas klaaskiudude valmistamiseks.

e. Rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiudude valmistamiseks.

f. Keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, kiviesemete või portselani valmistamine põletamise teel.

6. Keemiatööstus (I lisaga hõlmamata tööd)

a. Vahesaaduste töötlemine ja kemikaalide tootmine.

b. Taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine.

c. Rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.

7. Toiduainetööstus

a. Taime- ja loomaõlide ja -rasvade tootmine.

b. Loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja hoidistamine.

c. Piimatoodete tootmine.

d. Õlle- ja linnasetootmine.

e. Maiustuste ja siirupi tootmine.

f. Tapamajad.

g. Rajatised tärklise tööstuslikuks valmistamiseks.

h. Kalajahu- ja kalaõlivabrikud.

i. Suhkruvabrikud.

8. Tekstiili-, naha-, puidu- ja paberitööstus

a. Tööstusrajatised paberi ja papi tootmiseks (I lisaga hõlmamata tööd).

b. Tehased kiudude või tekstiili eeltöötluseks (nagu pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks.

c. Tehased nahkade parkimiseks.

d. Rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.

9. Kummitööstus

Elastomeertoodete valmistamine ja töötlemine.

10. Infrastruktuuritööd

a. Tööstuspiirkondade arendustööd.

b. Linnaarendustööd, sealhulgas kaubanduskeskuste ja parklate ehitamine.

c. Raudteede ning ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisrajatiste ja -jaamade ehitamine (I lisaga hõlmamata tööd).

d. Lennuväljade ehitamine (I lisaga hõlmamata tööd).

e. Teede, sadamate ja sadamarajatiste, sealhulgas kalasadamate ehitamine (I lisaga hõlmamata tööd).

f. I lisaga hõlmamata siseveeteede ehitamine, kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine.

g. Tammid ja muud vee kinnihoidmiseks või pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud rajatised (I lisaga hõlmamata tööd).

h. Trammiteed, kõrgendatud ja maa-alused raudteed, rippteed ja samalaadsed eriteed, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks.

i. Nafta- ja gaasitorujuhtmete ehitamine (I lisaga hõlmamata tööd).

j. Pikkade akveduktide ehitamine.

k. Rannikurajatised ärauhtumise vältimiseks ja rannikut muutvad tööd nagu kaldavallide, muulide ja sadamatammide ja muude merekaitserajatiste ehitamine, välja arvatud selliste rajatiste hooldamine ja ümberehitamine.

l. I lisaga hõlmamata põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid.

m. I lisaga hõlmamata rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel.

11. Muud tööd

a. Alalised mootorsõidukite võidusõidu- ja katserajad.

b. Jäätmekõrvaldusrajatised (I lisaga hõlmamata tööd).

c. Heitveetöötlusrajatised (I lisaga hõlmamata tööd).

d. Setteladestuskohad.

e. Metallijäätmete, sealhulgas kasutamiskõlbmatute sõidukite ladustamine.

f. Mootorite, turbiinide ja reaktorite katsetuspingid.

g. Rajatised tehismineraalkiudude tootmiseks.

h. Rajatised lõhkeainete taastamiseks või hävitamiseks.

i. Rajatised loomakorjuste käitlemiseks.

12. Turism ja vaba aeg

a. Suusarajad, -tõstukid, köisteed ja nendega seotud rajatised.

b. Jahisadamad.

c. Linnast väljas asuvad puhkekülad ja vabaajavõimalustega hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised.

d. Alalised telkimisplatsid ja sõidukelamulaagrid.

e. Lõbustuspargid.

13. - Juba loa saanud või valminud või käimasolevate I või II lisas loetletud tööde muutmine või laiendamine, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada,

- I lisas loetletud tööd, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta.

III LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED

1. Tööde laad

Tööde laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada:

- töö mahtu,

- koosmõju muude töödega,

- loodusvarade kasutamist,

- jäätmeteket,

- saastavust ja häiringuid,

- õnnetusohtu, pidades eelkõige silmas kasutatavaid aineid või menetlusi.

2. Tööde asukoht

Nende geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida tööd tõenäoliselt mõjutavad, tuleb eelkõige silmas pidada:

- praegust maakasutust,

- ala loodusvarade suhtelist küllust, omadusi ja taastumisvõimet,

- looduskeskkonna vastuvõtuvõimet, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:

a) märgalad;

b) rannikuvööndid;

c) mägi- ja metsapiirkonnad;

d) looduskaitsealad ja -pargid;

e) liikmesriikide õigusnormide alusel liigitatud või kaitstavad alad; direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt liikmesriikide määratud erikaitsealad;

f) alad, kus ühenduse õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid on juba ületatud;

g) tiheda asustusega alad;

h) ajaloo-, kultuuri- või muinasväärtusega maastikud.

3. Võimaliku mõju laad

Tööde võimalikku olulist mõju tuleb hinnata punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas:

- mõju ulatust (geograafiline ala ja mõjutatavate elanike arv),

- piiriülest mõju,

- mõju tugevust ja mitmekülgsust,

- mõju tõenäosust,

- mõju kestust, sagedust ja pöörduvust.

IV LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE

1. Töö kirjeldus, mis sisaldab eelkõige:

- kogu töö füüsiliste omaduste ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajaduste kirjeldust,

- tootmismenetluste põhiomaduste, näiteks kasutatavate ainete laadi ja koguse kirjeldust,

- väljapakutud töö tulemuste kasutamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heitmeid (vee-, õhu- ja pinnasereostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlevat hinnangut liikide ja koguste kaupa.

2. Lühikirjeldus muudest peamisest lahendusvõimalustest, mida töö kavandaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju.

3. Kirjeldus, mis käsitleb keskkonna neid tegureid, mida väljapakutud töö tõenäoliselt oluliselt mõjutab, sealhulgas eelkõige elanikkonda, loomastikku, taimestikku, pinnast, vett, õhku, ilmastikku, ainelist vara, sealhulgas ehituskunsti- ja muinaspärandit, maastikku, ja eespool nimetatud tegurite omavahelist mõju.

4. Kirjeldus [1] väljapakutud töö tõenäolisest olulisest keskkonnamõjust, mis tuleneb:

- tööst endast,

- loodusvarade kasutamisest,

- saasteainete heitmetest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest

ja töö kavandaja koostatud kirjeldus keskkonnamõju eelhindamiseks kasutatud võtetest.

5. Oluliste keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldus.

6. Üldarusaadav kokkuvõte eespool olevates punktides sätestatud teabest.

7. Kirjeldus võimalikest raskustest (tehnilised puudused või oskusteabe puudumine), mis töö kavandajal tekkisid nõutava teabe koostamisel.

"

[1] Tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid ei ole enam kõnealused rajatised, kui kogu tuumakütus ja muud radioaktiivselt saastunud ained on rajatise asukohast alaliselt kõrvaldatud.

[2] Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "lennujaam" lennujaama, mis vastab määratlusele, mis sisaldub 1944. aasta Chicago konventsioonis, millega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon.

[3] Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "kiirtee" teed, mis vastab peamisi rahvusvahelisi liiklussooni käsitlevas 15. novembri 1975. aasta Euroopa kokkuleppes sisalduvale määratlusele.

[4] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 94/3/EÜ (EÜT L 5, 7.1.1994, lk 15).

[5] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[6] EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[1] See kirjeldus peaks hõlmama nii töö otsest kui ka kaudset, teisest, kuhjuvat, väikese, keskmise ja suure kestusega, alalist ja ajutist, head ja halba mõju.

--------------------------------------------------

Top