31996L0093

Nõukogu direktiiv 96/93/EÜ,

17. detsember 1996,

loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/662/EMÜ veterinaarkontrolli kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega [3] ja nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/425/EMÜ ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes kohaldatavate veterinaar- ja zootehniliste kontrollide kohta seoses siseturu väljakujundamisega, [4] paneb vastutuse veterinaarkontrolli ja vajaduse korral sertifitseerimise asjakohasel viisil läbiviimise tagamise eest tootvale või lähteliikmesriigile;

siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks elusloomade ja loomsete saaduste osas peaksid liikmesriigid saama täielikult usaldada valmistamis- ja lähetuskohal koostatud sertifikaati;

üksinda ei suuda liikmesriigid kõnesolevat eesmärki saavutada; seetõttu tuleb võtta vastu ühiseeskirjad pädevate asutuste ja sertifikaati väljaandvate ametnike kohustuste kohta ning loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta vastavalt ühenduse õigusaktidele;

on vaja tagada, et kolmanda riigi sertifikaati väljaandvate ametnike kohaldatavad eeskirjad ja põhimõtted näevad ette tagatisi, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis ettenähtutega;

tuleb võtta tõhusad meetmed eksitavate või võltsitud sertifikaatide vältimiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad, mida tuleb järgida veterinaaria-alastes õigusaktides nõutud sertifikaatide väljaandmisel.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

veterinaaria-alane õigusakt – direktiivi 89/662/EMÜ A lisas ja direktiivi 90/425/EMÜ A ja B lisas loetletud õigusaktid;

sertifikaati väljaandev ametnik – riiklik veterinaararst või veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud juhtudel muu isik, kellel on pädeva asutuse luba kirjutada alla vastavate õigusaktidega nõutavatele sertifikaatidele.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud mõistetele rakendatakse direktiivides 89/662/EMÜ ja 90/425/EMÜ sisalduvaid mõisteid mutatis mutandis.

Artikkel 3

1. Ametiasutus tagab, et sertifikaati väljaandvatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või toodete osas ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljaandmisel ning vajadusel enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste olemuse ja ulatuse, testide või kontrollimiste kohta.

2. Sertifikaati väljaandvad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.

3. Sertifikaati väljaandvad ametnikud ei tohi allkirjastada tühje või mittetäielikke sertifikaatide vorme ega sertifikaate loomade või toodete kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab see dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljaandva ametniku valduses.

4. Käesolev artikkel ei takista riiklikku veterinaari tõendamast andmeid, mis on:

a) tuvastatud käesoleva artikli lõigete 1–3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva ametiasutuse poolt ja kes tegutseb riikliku veterinaararsti kontrolli all, tingimusel et ta võib kinnitada andmete täpsust, või

b) saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu,

kui see on lubatud veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikliga 7 kehtestatud korras.

Artikkel 4

1. Pädevad ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaati väljaandvad ametnikud:

a) on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on;

b) on täielikult teadlikud iga nende poolt allkirjastatava sertifikaadi sisu tähtsusest.

2. Sertifikaadid koostatakse vähemalt sertifikaati väljaandvale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes sihtriigi ametlikus keeles vastavalt ühenduse õigusaktides sätestatule.

3. Igal pädeval ametiasutusel peab olema võimalik ühendada sertifikaadid vastavat sertifikaati väljaandva ametnikuga ja tagada, et kõikide väljaantud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad selle poolt määratud ajaperioodi jooksul.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid seavad sisse sellised kontrollid ja rakendavad kontrollimeetmed, mis on vajalikud selleks, et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmist ja veterinaaria-alaste õigusaktide eesmärkidel väljaantavate sertifikaatide võltsimist või väärkasutamist.

2. Ilma et see piiraks juriidilisi menetlusi või karistusi, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad asjakohaseid meetmeid karistamiseks võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljaandvate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni.

Eriti kui kontrollide käigus on leitud, et:

a) sertifikaati väljaandev ametnik on teadlikult välja andnud võltsitud sertifikaadi, rakendab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;

b) üksikisik või ettevõte on kasutanud pettust seoses ametliku sertifikaadiga või viimast muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine edaspidi ametliku sertifikaadi väljaandmisest asjaomasele isikule või ettevõttele.

Artikkel 6

Ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktidega ettenähtud kontrollide ning ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste samaväärsuslepingute kohaselt läbiviidavate kontrollide kontekstis peab komisjon tagama, et kolmanda riigi sertifikaati väljaandvate ametnike poolt kohaldatavad eeskirjad ja põhimõtted näevad ette tagatisi, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas direktiivis sätestatuga.

Kui nimetatud kontrollide või direktiivides 90/675/EMÜ ja 91/496/EMÜ ettenähtud kontrollide tulemusena ilmneb, et kolmanda riigi sertifikaati väljaandvad ametnikud ei ole nimetatud põhimõtteid järginud, võib otsustada täiendavate tagatiste või erinõuete suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud korrale.

Artikkel 7

Kui viidatakse käesolevas artiklis sätestatud korrale, teeb nõukogu otsuse 68/361/EMÜ [5] alusel asutatud alaline veterinaarkomitee otsuse vastavalt direktiivi 89/662/EMÜ artiklis 18 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 8

Komisjon esitab enne 31. detsembrit 1998 aruande koos ettepanekutega turvaliste elektroonilise andmeedastuse ja sertifitseerimise meetodite võimaliku kasutamise kohta.

Nõukogu teeb nimetatud ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 1998. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Yates

[1] EÜT C 373, 29.12.1994, lk 16.

[2] EÜT C 56, 6.3.1995, lk 165.

[3] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

[4] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 92/118/EMÜ.

[5] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------