Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31996F0197

Ühismeede, 4. märts 1996, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 põhjal ja mis käsitleb lennujaamade transiidikorda

OJ L 63, 13.3.1996, p. 8–9 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Estonian: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Latvian: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Lithuanian: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Hungarian Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Maltese: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Polish: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Slovak: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Slovene: Chapter 19 Volume 001 P. 26 - 28
Special edition in Bulgarian: Chapter 19 Volume 001 P. 20 - 22
Special edition in Romanian: Chapter 19 Volume 001 P. 20 - 22

No longer in force, Date of end of validity: 04/04/2010; kehtetuks tunnistatud 32009R0810

ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/1996/197/oj

31996F0197



Euroopa Liidu Teataja L 063 , 13/03/1996 Lk 0008 - 0009


Ühismeede,

4. märts 1996,

mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 põhjal ja mis käsitleb lennujaamade transiidikorda

(96/197/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli K.3 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi 23. veebruari 1995. aasta algatust

ning arvestades, et:

kolmandate riikide kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal liikumise tingimuste kindlaksmääramine ja kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastu võitlemine on lepingu artikli K.1 lõike 3 punktide a ja c kohaselt ühist huvi pakkuvad küsimused;

lennuteed on märkimisväärne võimalus liikmesriikide territooriumile sisenemiseks, eeskätt seal ebaseaduslikult elama asumiseks, eriti lennujaamatransiidi käigus esitatavate sisenemistaotluste abil või tegeliku sisenemise teel; järelevalvet lennuteede üle tuleks parandada;

rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsiooni 9. lisaga on kehtestatud vaba transiidi põhimõte läbi lennujaamade rahvusvaheliste alade; riigid võivad sellest hoolimata teha erandeid sellest üldpõhimõttest, teatades sellest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) ja nõudes lennujaama transiidiviisat; seda võimalust tuleks võimalust mööda piirata, et vältida õhuveonduse arengu tarbetut takistamist;

liikmesriikide poliitika ühtlustamine selles valdkonnas on kooskõlas lepingus sätestatud julgeolekueesmärgi ning ebaseadusliku sisserände piiramise eesmärgiga ning aitab samas ühtlustada lennuliinide ja lennujaamade vahelise konkurentsi tingimusi liikmesriikides;

see küsimus ei ole seotud viisadega, mida nõutakse liikmesriikide välispiiride ületamisel ning seetõttu ei kuulu see Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 100c lõike 1 kohaldamisalasse; sellegipoolest on see ühist huvi pakkuv küsimus ja seda saab tõhusamalt lahendada ühismeetme abil;

liikmesriikidele, kus puudub lennujaama transiidiviisade kord, tuleks anda piisavalt aega sellise korra koostamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevas ühismeetmes tähendab "lennujaama transiidiviisa" luba, mida erandina rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsiooni 9. lisas sätestatud vaba transiidi põhimõttest nõutakse teatavate kolmandate riikide kodanikelt transiidiks läbi liikmesriikide lennujaamade rahvusvaheliste alade.

Artikkel 2

1. Lennujaama transiidiviisasid annavad liikmesriikide konsulaarasutused.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks lennujaama transiidiviisade andmise tingimused, eeldusel et nõukogu võtab vastu viisade taotlemise ja andmise kriteeriumid.

Kõikidel juhtudel peavad konsulaarasutused veenduma, et puudub oht julgeolekule või ebaseadusliku sisserände oht. Eelkõige peavad nad veenduma, et lennujaama transiidiviisa saamise taotlus on taotleja esitatud dokumentide alusel põhjendatud ning et need dokumendid tagavad võimalikult suures ulatuses pääsu sihtriiki, eeskätt vajaduse korral viisa esitamise teel.

3. Alates ühtse viisavormi kehtestamist käsitleva nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 [1] sätete jõustumisest annavad liikmesriigid lennujaama transiidiviisasid selles määruses sätestatud ühtset viisavormi kasutades.

Artikkel 3

Iga liikmesriik nõuab oma territooriumil asuvate lennujaamade rahvusvaheliste alade läbimiseks lennujaama transiidiviisat käesolevale ühismeetmetele lisatud ühisloendis sisalduvate kolmandate riikide kodanikelt, kellel ei ole selle liikmesriigi sissesõidu- või transiidiviisat.

Artikkel 4

Liikmesriik võib lennujaama transiidiviisa nõudest teha erandeid käesolevale ühismeetmele lisatud ühisloendis sisalduvate kolmandate riikide kodanikele, eeskätt:

- õhusõidukite ja laevade meeskonnaliikmetele,

- diplomaatilise või teenistuspassi või muu ametliku passi omanikele,

- liikmesriikide antud elamisloa või samaväärse dokumendi omanikele,

- liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi antud viisa omanikele.

Artikkel 5

Iga liikmesriik otsustab, kas käesolevale ühismeetmele lisatud ühisloendis nimetamata riikide kodanikelt tuleks nõuda lennujaama transiidiviisat.

Artikkel 6

Iga liikmesriik määrab kindlaks kodakondsuseta ja pagulaseks tunnistatud isikute suhtes kohaldatava lennujaamade transiidikorra.

Artikkel 7

Kümne tööpäeva jooksul alates käesoleva ühismeetme jõustumisest teatab iga liikmesriik muudele liikmesriikidele ja nõukogu peasekretariaadile meetmetest, mis on võetud artiklite 4—6 kohaselt. Need meetmed avaldatakse teadmiseks Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 8

Igal aastal koostab nõukogu eesistujariik aruande, mis käsitleb lennujaamade transiidikorra ühtlustamise käiku Euroopa Liidus.

Nõukogu vaatab läbi kõik käesolevale ühismeetmele lisatud riikide loendi muutmise ettepanekud.

Artikkel 9

Käesolev ühismeede ei välista, et teatavad liikmesriigid ühtlustavad lennujaamade transiidikorda enam, nii et selle ulatus on laiem käesolevale ühismeetmele lisatud ühisloendist.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneva kuuenda kuu esimesel päeval.

Rootsi, Soome ja Taani suhtes jõustub see selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneva kaheksateistkümnenda kuu esimesel päeval.

Brüssel, 4. märts 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Baratta

[1] EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Afganistan

Etioopia

Eritrea

Ghana

Iraak

Iraan

Nigeeria

Somaalia

Sri Lanka

Zaire

--------------------------------------------------

Top