EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31994L0019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta

OJ L 135, 31.5.1994, p. 5–14 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 06 Volume 004 P. 227 - 236
Special edition in Swedish: Chapter 06 Volume 004 P. 227 - 236
Special edition in Czech: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Estonian: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Latvian: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Lithuanian: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Hungarian Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Maltese: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Polish: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Slovak: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Slovene: Chapter 06 Volume 002 P. 252 - 261
Special edition in Bulgarian: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 172
Special edition in Romanian: Chapter 06 Volume 002 P. 163 - 172
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 012 P. 33 - 42

No longer in force, Date of end of validity: 03/07/2019; kehtetuks tunnistatud 32014L0049 . Latest consolidated version: 04/07/2015

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/19/oj

31994L0019



Euroopa Liidu Teataja L 135 , 31/05/1994 Lk 0005 - 0014
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 4 Lk 0227
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 6 Köide 4 Lk 0227


Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ,

30. mai 1994,

hoiuste tagamise skeemide kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu eesmärkide kohaselt tuleks krediidiasutuste tegevuse kooskõlalist arengut edendada kogu ühenduses, kõrvaldades kõik asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse piirangud ning suurendades samas pangandussüsteemi stabiilsust ja hoiustajate kaitset;

kui krediidiasutuste tegevuspiirangud on kõrvaldatud, tuleks kaaluda olukorda, mis võib tekkida, kui hoiused teistes liikmesriikides filiaale omavas krediidiasutuses peatatakse; on hädavajalik tagada hoiuste kaitse ühtlustatud miinimumtase, olenemata hoiuste asukohast ühenduses; selline hoiuste kaitse on panganduse siseturu väljakujundamisel sama oluline kui usaldatavusnormatiivid;

maksevõimetu krediidiasutuse sulgemise korral peavad mõnes muus kui krediidiasutuse peakontori asukohaliikmesriigis asuva filiaali hoiustajad olema kaitstud samasuguse hoiuste tagamise skeemiga kui asutuse muud hoiustajad;

kuludel, mida tagatisskeemis osalemine põhjustab krediidiasutusele, ei ole mingit seost kuludega, mida hoiustajate usalduse kadumise korral pangandussüsteemi stabiilsuse vastu põhjustaks pangahoiuste ulatuslik väljavõtmine mitte üksnes raskustes olevatest, vaid ka heas olukorras olevatest krediidiasutusest;

meetmete abil, mida liikmesriigid on võtnud vastavalt komisjoni 22. detsembri 1986. aasta soovitusele 87/63/EMÜ, mis käsitleb hoiuste tagamise skeemide sisseseadmist ühenduses, [4] ei ole soovitud tulemust täielikult saavutatud; see olukord võib kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist;

nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teine direktiiv 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise ning direktiivi 77/780/EMÜ muutmise kohta, [5] millega nähakse ette krediidiasutuse üheainsa tegevusloa süsteem ja tema päritoluliikmesriigi ametiasutuste järelevalve tema üle, jõustus 1. jaanuaril 1993;

filiaalil ei ole vastuvõtvas liikmesriigis enam tegevusluba vaja, sest üks tegevusluba kehtib kogu ühenduses ja tema maksevõime järele valvavad tema päritoluliikmesriigi pädevad asutused; selles olukorras on põhjendatud ühe ja sama krediidiasutuse kõikide ühenduses asutatud filiaalide hõlmamine ühe tagatisskeemiga; selleks skeemiks saab olla üksnes see, mis kehtib selle asutuste liigi suhtes kõnealuse asutuse peakontori asukohariigis, eelkõige seose tõttu, mis on filiaali maksevõime järelevalve ja tema liikmesuse vahel hoiuste tagamise skeemis;

ühtlustumine peab piirduma hoiuste tagamise skeemide põhiosadega ja tagama ühtlustatud miinimumtaseme põhjal arvutatud hüvitiste maksmise väga lühikese aja jooksul;

hoiuste tagamise skeemid peavad sekkuma niipea, kui hoiused peatatakse;

on asjakohane jätta kaitseta eelkõige need hoiused, mida krediidiasutused on teinud oma nimel ja oma huvides; see ei tohiks piirata tagatisskeemi õigust võtta vajalikke meetmeid raskustes oleva krediidiasutuse päästmiseks;

hoiuste tagamise skeemide ühtlustamine ühenduses ei muuda iseenesest küsitavaks selliste toimivate süsteemide olemasolu, mis on mõeldud krediidiasutuste kaitsmiseks, eelkõige nende makse- ja likviidsusvõime tagamiseks nii, et hoiuseid sellistes krediidiasutustes, sealhulgas nende filiaalides, mis on asutatud teistes liikmesriikides, ei peatataks; teatavatel tingimustel võivad pädevad asutused käsitleda selliseid erineva kaitseotstarbega asendussüsteeme käesoleva direktiivi eesmärke täitvatena; need pädevad asutused peavad kontrollima kõnealuste tingimuste täitmist;

mitmes liikmesriigis vastutavad hoiuste tagamise skeemide eest kutseorganisatsioonid, teistes liikmesriikides on seadusjärgselt loodud ja reguleeritavad skeemid ja mõnda lepingulistel alustel loodud skeemi reguleeritakse osaliselt õigusaktidega; sellised erinevused süsteemide seisundis põhjustavad probleeme üksnes seoses kohustusliku osalemisega skeemis ja sellest väljaarvamisega; seetõttu on vaja võtta meetmeid skeemide õiguste piiramiseks selles valdkonnas;

hoiustele ühtlustatud miinimumtasemest suuremat kaitset pakkuvate skeemide säilitamine ühenduses võib ühes ja samas piirkonnas põhjustada erinevusi hüvitiste suuruses ning konkurentsitingimuste ebavõrdsust siseriiklike asutuste ja teiste liikmesriikide asutuste filiaalide vahel; nende ebasoodsate tingimuste kõrvaldamiseks tuleks filiaalidel lubada liituda nende vastuvõtjariikide skeemidega, et nad saaksid pakkuda oma hoiustajatele samasuguseid tagatisi kui nende asukohariigi skeemid; on asjakohane, et mõne aasta pärast annab komisjon aru sellest, kui palju on filiaalid seda võimalust kasutanud, ja võimalikest raskustest, mis neil või tagatisskeemidel on olnud kõnealuste sätete rakendamisel; ei ole välistatud, et päritoluliikmesriigi skeemid võivad pakkuda sellist lisakaitset vastavalt nende sätestatud tingimustele;

krediidiasutuste filiaalid, kes pakuvad suuremat kaitset kui nende vastuvõtvates liikmesriikides tegevusloa saanud krediidiasutused, võivad põhjustada turuhäireid; tagatisskeemide pakutava kaitse tase ega ulatus ei tohiks muutuda konkurentsivahendiks; seetõttu on vaja vähemalt algperioodiks sätestada, et mõne päritoluliikmesriigi skeemi pakutava kaitse tase ega ulatus, mida pakutakse hoiustajatele teises liikmesriigis asuvates filiaalides, ei tohiks ületada maksimumtaset ega -ulatust, mida pakub vastuvõtva liikmesriigi vastav skeem; võimalikke turuhäireid tuleks uurida mõne aasta pärast, tuginedes omandatud kogemustele ja pidades silmas pangandussektori arengut;

põhimõtteliselt kohustab käesolev direktiiv iga krediidiasutust ühinema hoiuste tagamise skeemiga; direktiivid, mis reguleerivad sellistele krediidiasutustele tegevusloa andmist, kelle peakontor on mitteliikmesriigis, eelkõige nõukogu 12. detsembri 1977. aasta esimene direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, [6] võimaldavad liikmesriikidel otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada selliste krediidiasutuste filiaalidel tegutseda oma territooriumil; sellistele filiaalidele ei laiene asutamislepingu artikli 59 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja neil on asutamisõigus üksnes selles liikmesriigis, kus nad on asutatud; seega peaks selliseid filiaale oma territooriumile lubav liikmesriik otsustama, kuidas kohaldada käesoleva direktiivi põhimõtteid selliste filiaalide suhtes kooskõlas direktiivi 77/780/EMÜ artikli 9 lõikega 1 ning vajadusega kaitsta hoiustajaid ja rahandussüsteemi terviklikkust; on oluline, et selliste filiaalide hoiustajad oleksid täiesti teadlikud nende suhtes kohaldatavast hüvitamiskorrast;

ühelt poolt ei tohiks käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumkaitsetase jätta liiga suurt osa hoiuseid kaitseta, seda nii tarbijakaitse kui ka rahandussüsteemi stabiilsuse huvides; teiselt poolt ei ole soovitav kehtestada kogu ühenduses sellist kaitsetaset, mis võib teatavatel juhtudel soodustada krediidiasutuste mitteusaldusväärset juhtimist; tuleks arvesse võtta nende kavade rahastamiskulusid; oleks mõistlik määrata ühtlustatud miinimumhüvitise suuruseks 20000 eküüd; piiratud üleminekukord võib osutuda vajalikuks, et skeemid saaksid seda määra järgida;

mõni liikmesriik pakub hoiustajatele suuremat hoiuste kaitset kui käesoleva direktiiviga ettenähtud ühtlustatud miinimumkaitsetase; ei tundu olevat vajalik nõuda, et selliseid skeeme, millest mõni on soovituse 87/63/EMÜ kohaselt alles hiljuti sisse seatud, tuleks selles osas muuta;

liikmesriik peab saama teatavat liiki eraldi loetletud hoiuseid või hoiustajaid hoiuste tagamise skeemide võimaldatavast kaitsest ilma jätta, kui ta leiab, et need ei vaja erilist kaitset;

teatavates liikmesriikides ei tagastata peatatud hoiuseid täielikult, et ergutada hoiustajaid hoolikalt kontrollima krediidiasutuste kvaliteeti; ühtlustatud miinimumtasemest väiksemate hoiuste puhul tuleks sellist teguviisi piirata;

on säilitatud põhimõte, et ühtlustatud alammäär kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta; seetõttu on asjakohane võtta arvesse selliste hoiustajate hoiuseid, keda ei ole kontoomanikena nimetatud või kes ei ole ainsad omanikud; alammäära tuleb seetõttu kohaldada iga kindlakstehtava hoiustaja suhtes; seda ei tohiks kohaldada ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kellele kehtivaid erilisi kaitse-eeskirju ei kohaldata eespool nimetatud hoiustele;

teave on oluline osa hoiustajate kaitsest, mistõttu tuleb ka teabe suhtes kohaldada siduvaid miinimumsätteid; hoiuste tagamise skeemiga kaetavaid summasid ja selle ulatust käsitlevate viidete reguleerimata kasutamine reklaamis võib vähendada pangandussüsteemi stabiilsust või hoiustajate usaldust; seetõttu peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad selliste viidete piiramiseks;

erijuhtudel võib sellise skeemi sisseseadmine teatavates liikmesriikides, kus hoiuste tagamise skeemid puuduvad teatavat liiki krediidiasutuste puhul, kes võtavad vastu hoiustest üliväikese osa, kesta kauem kui käesoleva direktiivi ülevõtmiseks ette nähtud; sellisel juhul võib ajutine erand hoiuste tagamise skeemi kuulumise nõudest olla põhjendatud; kui sellised krediidiasutused tegutsevad välismaal, oleks liikmesriigil siiski õigus nõuda nende osalemist hoiuste tagamise skeemis, mille ta on sisse seadnud;

hoiuste tagamise skeemide või krediidiasutuste endi rahastamisviiside ühtlustamine käesoleva direktiiviga ei ole hädavajalik, ühest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamiskulusid peavad põhimõtteliselt kandma krediidiasutused ise, ja teisest küljest seetõttu, et selliste skeemide rahastamismahud peavad olema võrdelised nende kohustustega; see ei tohi siiski kahjustada asjaomase liikmesriigi pangandussüsteemi stabiilsust;

käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriike ega nende pädevaid asutusi teha vastutavaks hoiustajate ees, kui nad on taganud ühe või mitme sellise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise, mis tagavad hoiuseid või krediidiasutusi endid ja hüvitamise või hoiustajate kaitse käesoleva direktiiviga ettenähtud tingimustel;

solidaarsuse tõttu, mida hoiuste kaitse tekitab kõikide teataval kapitaliturul olevate asutuste hulgas mõne asutuse maksevõimetuse korral, on see oluline osa siseturu väljakujundamisest ja asendamatu lisa krediidiasutuste järelevalvesüsteemile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. hoius — igasugune kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud vahenditest või tavalisest pangandustegevusest tulenevates ajutistes olukordades ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, ning igasugune krediidiasutuse võlg, mida tõendab tema väljastatud sertifikaat.

Aktsiaid või osakuid Ühendkuningriigi ja Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikliga 2 hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitletakse hoiustena.

Võlakirju, mis vastavad avatud investeerimisfondidega (UCITS) seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ [7] artikli 22 lõikes 4 sätestatud tingimustele, ei käsitleta hoiustena.

Kreeditsaldo arvutamiseks kohaldavad liikmesriigid tasaarvestust ja vastunõudeid käsitlevaid eeskirju kooskõlas hoiuse suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimustega;

2. ühiskonto — konto, mis on avatud vähemalt kahe isiku nimel või millele vähemalt kahel isikul on õigusi, mida võidakse kasutada ühe või mitme sellise isiku allkirjaga;

3. peatatud hoius — hoius, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuulub maksmisele, kuid mida krediidiasutus ei ole maksnud tema suhtes kohaldatavate juriidiliste ja lepinguliste tingimuste kohaselt, kui:

i) asjaomased pädevad asutused on otsustanud, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olukorraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lähitulevikuski teha.

Pädevad asutused teevad selle otsuse niipea kui võimalik ja hiljemalt 21 päeva pärast esmakordset veendumist, et krediidiasutus ei ole tagasi maksnud hoiuseid, mille maksetähtpäev on saabunud ja mis kuuluvad maksmisele; või

ii) kohtuorgan on otseselt krediidiasutuse rahalise olukorraga seotud põhjustel teinud otsuse, mille tagajärjel ei saa hoiustajad esitada nõudeid krediidiasutuse vastu, kui selline otsus tehakse enne eespool nimetatud otsust;

4. krediidiasutus — ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt ja laenu andmine oma huvides;

5. filiaal — tegevuskoht, mis on krediidiasutuse juriidiliselt sõltuv osa ja kus tehakse otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste tegevusele omaseid tehinguid; kõiki filiaale, mille on ühes liikmesriigis asutanud teises liikmesriigis asuva peakontoriga krediidiasutus, käsitletakse ühe filiaalina.

Artikkel 2

Tagatisskeemid ei hüvita järgmist:

- hoiused, mida teised krediidiasutused on teinud oma nimel ja oma huvides, kui artikli 8 lõikest 3 ei tulene teisiti,

- kõik vahendid, mida määratletakse krediidiasutuste omavahendeid käsitleva nõukogu 17. aprilli 1989. aasta direktiivi 89/299/EMÜ [8] artiklis 2 "omavahenditena",

- hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu eest rahandussüsteemi rahapesuks kasutamise vältimist käsitleva nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ [9] artiklis 1 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

1. Iga liikmesriik tagab ühe või mitme hoiuste tagamise skeemi sisseseadmise ja ametliku tunnustamise oma territooriumil. Ükski direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 kohaselt asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus ei või vastu võtta hoiuseid, kui ta ei kuulu mõnda sellisesse skeemi, välja arvatud teises lõigus ja lõikes 4 sätestatud juhtudel.

Liikmesriik võib krediidiasutuse siiski vabastada kohustusest kuuluda hoiuste tagamise skeemi, kui see krediidiasutus kuulub süsteemi, mis kaitseb krediidiasutust ennast ja kindlustab eelkõige tema likviidsus- ja maksevõime, tagades seeläbi hoiustajatele kaitse, mis on vähemalt samaväärne hoiuste tagamise skeemi pakutavaga ja mis pädevate asutuste arvates vastab järgmistele tingimustele:

- süsteem peab olema käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal olemas ja ametlikult tunnustatud,

- süsteemi ülesanne peab olema hoiuste peatamise vältimine süsteemi kuuluvates krediidiasutustes ja selleks peavad tema käsutuses olema vajalikud vahendid,

- süsteem ei tohi seisneda tagatises, mille on krediidiasutusele andnud liikmesriik ise või mõni tema kohalik või piirkondlik ametiasutus,

- süsteem peab tagama hoiustajate teavitamise artiklis 9 sätestatud tingimuste kohaselt.

Nimetatud võimalust kasutavad liikmesriigid teatavad sellest komisjonile; eelkõige teatavad nad komisjonile kõikide selliste kaitsesüsteemide omadustest, nendega hõlmatud krediidiasutustest ja kõikidest edasistest muutustest esitatud andmetes. Komisjon teatab sellest panganduse nõuandekomiteele.

2. Kui krediidiasutus ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatakse sellest krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad koostöös tagatisskeemiga asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud sanktsioonide kehtestamine, tagamaks et krediidiasutus täidab oma kohustusi.

3. Kui need meetmed ei taga, et krediidiasutus täidab oma kohustusi, võib skeem, kui siseriiklik õigus lubab liiget välja arvata, pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul teatada vähemalt 12 kuud ette oma kavatsusest krediidiasutus süsteemist välja arvata. Skeem tagab ka edaspidi täielikult hoiuseid, mis on tehtud enne etteteatamistähtaja möödumist. Kui etteteatamistähtaja möödumisel ei ole krediidiasutus oma kohustusi täitnud, võib tagatisskeem pärast pädevate asutuste selgesõnalise nõusoleku saamist asutuse välja arvata.

4. Kui siseriiklik õigus seda lubab ja tegevusloa väljastanud pädevad asutused annavad selgesõnalise nõusoleku, võib hoiuste tagamise skeemist väljaarvatud krediidiasutus jätkata hoiuste vastuvõtmist, kui ta seadis enne oma väljaarvamist sisse mõne muu hüvitamiskorra, mis tagab, et hoiustajatele pakutava kaitse tase ja ulatus on vähemalt võrdväärsed ametlikult tunnustatud skeemi pakutavaga.

5. Kui krediidiasutus, kelle väljaarvamiseks on tehtud ettepanek lõike 3 alusel, ei suuda sisse seada mõnda muud korda, mis vastab lõikes 4 sätestatud tingimustele, tühistavad tegevusloa väljastanud pädevad ametiasutused selle tegevusloa viivitamata.

Artikkel 4

1. Liikmesriigis artikli 3 lõike 1 kohaselt sisse seatud ja ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid.

31. detsembrini 1999 ei või pakutava kaitse tase ega ulatus, sealhulgas protsendimäär, ületada vastuvõtva liikmesriigi territooriumil vastava tagatisskeemi pakutava kaitse maksimumtaset ega -ulatust.

Enne kõnealust kuupäeva koostab komisjon teise lõigu kohaldamisel omandatud kogemuste põhjal aruande ja kaalub nende sätete edasise kohaldamise vajadust. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, et pikendada nende sätete kehtivusaega.

2. Kui vastuvõtva liikmesriigi tagatisskeemi pakutava kaitse tase ja/või ulatus, sealhulgas protsendimäär, ületab krediidiasutusele tegevusloa andnud liikmesriigis pakutava kaitse taseme ja/või ulatuse, tagab vastuvõttev liikmesriik, et tema territooriumil on olemas ametlikult tunnustatud hoiuste tagamise skeem, millega filiaal võib vabatahtlikult liituda, et täiendada kaitset, mida tema hoiustajad juba saavad tänu tema kuulumisele tema päritoluliikmesriigi skeemi.

Skeem, millega filiaal liitub, hõlmab sellist liiki asutusi, mille alla filiaal kuulub või millele filiaal vastuvõtvas liikmesriigis kõige rohkem vastab.

3. Liikmesriigid tagavad, et filiaalide liitumise suhtes vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga kehtestatakse kooskõlas lõikega 2 erapooletud ja üldkohaldatavad tingimused. Liikmeksvõtmine eeldab, et filiaal täidab kõik asjakohased liikmesusega seotud kohustused, eelkõige kõikide osamaksude ja muude maksude tasumine. Liikmesriigid järgivad käesoleva lõike rakendamisel II lisas sätestatud juhtpõhimõtteid.

4. Kui filiaal, kes on lõike 2 alusel vabatahtlikult liitunud, ei täida temal hoiuste tagamise skeemi liikmena lasuvaid kohustusi, teatakse sellest krediidiasutusele tegevusloa väljastanud pädevatele asutustele, kes võtavad koostöös tagatisskeemiga asjakohaseid meetmeid, et tagada eespool nimetatud kohustuste täitmine.

Kui need meetmed ei taga, et filiaal täidab eespool nimetatud kohustusi, võib tagatisskeem tegevusloa väljastanud pädevate asutuste nõusolekul ja vähemalt 12 kuud ette teatades filiaali välja arvata. Skeem, millega filiaal vabatahtlikult liitus, tagab enne väljaarvamiskuupäeva tehtud hoiuseid nende maksetähtpäevadeni. Hoiustajatele teatatakse täiendava kaitse tühistamisest.

5. Komisjon annab aru lõigete 2—4 kohaldamisest hiljemalt 31. detsembril 1999 ja teeb vajaduse korral ettepanekuid muudatuste tegemiseks nendes.

Artikkel 5

Tagatisskeem tagab ka edaspidi hoiuseid, mis on direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutuses kõnealuse tegevusloa tühistamise ajal.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid kontrollivad, et väljaspool ühendust asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid pakuvad käesolevas direktiivis sätestatuga samaväärset kaitset.

Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid sätestada, et väljaspool ühendust asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid peavad liituma mõne nende territooriumil toimiva hoiuste tagamise skeemiga, kui direktiivi 77/780/EMÜ artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti.

2. Väljaspool ühendust asuva peakontoriga krediidiasutuse asutatud filiaalide olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele annab kõnealune krediidiasutus kogu vajaliku teabe nende hoiuseid hõlmava hüvitamiskorra kohta.

3. Lõikes 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes ning selges ja arusaadavas vormis.

Artikkel 7

1. Hoiuste tagamise skeemid näevad ette, et iga hoiustaja koguhoius on hoiuste peatamise korral tagatud kuni 20000 eküü ulatuses.

31. detsembrini 1999 võivad need liikmesriigid, kus hoiused ei ole käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal tagatud 20000 eküü ulatuses, säilitada oma tagatisskeemidega ettenähtud ülemmäära, tingimusel et see ei ole väiksem kui 15000 eküüd.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et teatavad hoiustajad või hoiused jäetakse kaitseta või et neile pakutakse väiksemat kaitset. Need erandid on loetletud I lisas.

3. Käesolev artikkel ei välista selliste sätete säilitamist või vastuvõtmist, mis pakuvad hoiustele suuremat või terviklikumat kaitset. Eelkõige sotsiaalkaalutlustel võivad hoiuste tagamise skeemid kaitsta teatavaid hoiuseid täies ulatuses.

4. Liikmesriigid võivad piirata lõikes 1 sätestatud tagatissummat või lõikes 3 nimetatud kaitset kindlaksmääratud protsendimääraga hoiuste suurusest. Tagatismäär peab siiski olema vähemalt 90 % koguhoiusest seni, kuni hüvitisena makstav summa on vähemalt lõikes 1 nimetatud summa suurune.

5. Vähemalt iga viie aasta tagant vaatab komisjon korrapäraselt läbi lõikes 1 nimetatud summa. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiivi vastuvõtmiseks, et kohandada artiklis 1 nimetatud summat, võttes eelkõige arvesse pangandussektori arengut ning ühenduse majanduslikku ja rahalist olukorda. Esimene läbivaatamine toimub kõige varem viis aastat pärast artikli 7 lõike 1 teises lõigus nimetatud tähtaja möödumist.

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiustaja õigus hüvitisele võib olla hagi esemeks, mille hoiustaja esitab hoiuste tagamise skeemi vastu.

Artikkel 8

1. Artikli 7 lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud piirmäärasid kohaldatakse ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud koguhoiuse suhtes olenemata hoiuste arvust, vääringust ja asukohast ühenduses.

2. Artikli 7 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamisel võetakse arvesse iga hoiustaja osa ühiskontol.

Erisätete puudumise korral jagatakse selline konto hoiustajate vahel võrdselt.

Liikmesriigid võivad sätestada, et sellisel kontol olevad hoiused, millele vähemalt kahel isikul on õigusi sellise täisühingu või ühistu või sarnase ühenduse liikmena, mis ei ole juriidiline isik, võib artikli 7 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamiseks kokku liita ja käsitleda ühe hoiustaja tehtud hoiusena.

3. Kui hoiustajal ei ole täielikku õigust kontol olevatele summadele, on tagatisega kaitstud isik, kellel on täielik õigus, tingimusel et see isik on kindlaks tehtud või teda saab kindlaks teha enne kuupäeva, mil pädevad asutused teevad artikli 1 lõike 3 punktis i kirjeldatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 1 lõike 3 punktis ii kirjeldatud otsuse. Kui täielik õigus on mitmel isikul, võetakse artikli 7 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud piirmäärade arvutamisel arvesse iga isiku osa selle korra kohaselt, mille alusel summasid käsutatakse.

Seda sätet ei kohaldata ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mis on vajalik selle hoiuste tagamise skeemi, kuhu asutus ja selle filiaalid ühenduses kuuluvad, või mõne muu artikli 3 lõike 1 teises lõigus või artikli 3 lõikes 4 sätestatud korra äratundmiseks. Hoiustajatele teatatakse hoiuste tagamise skeemi või mõne muu kohaldatava korra sätetest, sealhulgas tagatisskeemi pakutava kaitse suurusest ja ulatusest. See teave esitatakse kergestimõistetavas vormis.

Taotluse korral antakse teavet ka hüvitise tingimuste ja hüvitise saamiseks täidetavate vorminõuete kohta.

2. Lõikes 1 sätestatud teave tehakse kättesaadavaks siseriikliku õigusega ettenähtud viisil filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.

3. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mis piiravad lõikes 1 nimetatud teabe kasutamist reklaamis, et vältida sellise kasutamise kahjulikku mõju pangandussüsteemile või hoiustajate usaldusele. Eelkõige võivad liikmesriigid piirata sellist reklaami viitega skeemile, kuhu krediidiasutus kuulub.

Artikkel 10

1. Hoiuste tagamise skeemid peavad suutma rahuldada peatatud hoiuste suhtes hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuded kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil pädevad asutused teevad artikli 1 lõike 3 punktis i kirjeldatud otsuse või kohtuorgan teeb artikli 1 lõike 3 punktis ii kirjeldatud otsuse.

2. Täiesti erandlikel asjaoludel ja erijuhtudel võib tagatisskeem taotleda pädevatelt asutustelt tähtaja pikendamist. Selline pikendus ei ületa kolme kuud. Tagatisskeemi taotluse korral võivad pädevad asutused anda kõige rohkem kaks edasist pikendust, millest kumbki ei ületa kuut kuud.

3. Tagatisskeem ei või kasutada lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaega selleks, et keelduda hüvitise maksmisest hoiustajale, kel ei olnud võimalik oma õigust hüvitisele õigeaegselt kasutada.

4. Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks täidetavaid tingimusi ja vorminõudeid käsitlevad dokumendid koostatakse üksikasjalikult siseriikliku õigusega ettenähtud viisil tagatud hoiuse asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.

5. Olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajast, võib tagatisskeem maksed kuni kohtuotsuseni peatada, kui hoiustajat või mõnda teist kontol olevate summadega seotud õigusi või huve omavat isikut süüdistatakse direktiivi 91/308/EMÜ artiklis 1 määratletud rahapesust tulenevas või sellega seotud õigusrikkumises.

Artikkel 11

Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad siseriikliku õiguse alusel olla, lähevad likvideerimismenetluste korral hüvitismakseid tegevatele skeemidele üle hoiustajate õigused nende tehtud maksete summa ulatuses.

Artikkel 12

Olenemata artiklist 3, vabastatakse Hispaanias või Kreekas tegevusloa saanud III lisas loetletud asutused 31. detsembrini 1999 nõudest kuuluda hoiuste tagamise skeemi.

Need krediidiasutused teatavad oma olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele selgesõnaliselt, et nad ei kuulu ühessegi hoiuste tagamise skeemi.

Kui selle aja jooksul kavatseb mõni selline krediidiasutus asutada teises liikmesriigis filiaali või on seda juba teinud, võib nimetatud liikmesriik nõuda kõnealuselt filiaalilt tema territooriumil loodud hoiuste tagamise skeemi kuulumist artikli 4 lõigetes 2—4 sätestatule vastavate tingimuste kohaselt.

Artikkel 13

Tegevusloa saanud krediidiasutuste loendis, mille ta peab koostama direktiivi 77/780/EMÜ artikli 3 lõike 7 kohaselt, esitab komisjon iga krediidiasutuse seisundi käesoleva direktiivi suhtes.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuliks 1995. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 1994

Euroopa Parlamendi nimel

president

E. Klepsch

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Romeos

[1] EÜT C 163, 30.6.1992, lk 6 ja EÜT C 178, 30.6.1993, lk 14.

[2] EÜT C 332, 16.12.1992, lk 13.

[3] EÜT C 115, 26.4.1993, lk 96 ja Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (EÜT C 91, 28.3.1994).

[4] EÜT L 33, 4.2.1987, lk 16.

[5] EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

[6] EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/646/EMÜ (EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1).

[7] EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/220/EMÜ (EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31).

[8] EÜT L 124, 5.5.1989, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/16/EMÜ (EÜT L 75, 21.3.1992, lk 48).

[9] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 7 lõikes 2 nimetatud erandite loend

1 Direktiivi 89/646/EMÜ artikli 1 lõikes 6 määratletud finantseerimisasutuste hoiused.

2. Kindlustusseltside hoiused.

3. Valitsus- ja keskhaldusasutuste hoiused.

4. Maakonna-, piirkondlike, kohalike ja munitsipaalasutuste hoiused.

5. Ühisinvesteerimisettevõtjate hoiused.

6. Pensionifondide hoiused.

7. Krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete ning isiklikult vastutavate liikmete, vähemalt 5 % krediidiasutuse kapitalist omavate isikute, krediidiasutuse raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute ja selliste hoiustajate hoiused, kes on samasuguses seisundis muudes sellesama kontserni äriühingutes.

8. Punktis 7 nimetatud hoiustajate lähisugulaste ja investorite nimel tegutsevate kolmandate isikute hoiused.

9. Sellesama kontserni muude äriühingute hoiused.

10. Hoiused, mis ei ole ühegi isiku nimel.

11. Hoiused, mille eest hoiustaja on üksikjuhuna saanud selleltsamalt krediidiasutuselt intressimäärasid ja rahalisi soodustusi, mis on raskendanud krediidiasutuse rahalist olukorda.

12. Sellesama asutuse väljalastud võlakirjad ning oma aktseptidest ja lihtvekslitest tulenevad kohustused.

13. Hoiused muudes vääringutes kui:

- liikmesriikide vääringutes,

- eküüdes.

14. Selliste äriühingute hoiused, kellel ei ole oma suuruse tõttu lubatud koostada lühendatud bilanssi asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g põhineva ja teatavat tüüpi äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitleva nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ [1] artikli 11 alusel.

[1] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ (EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60).

--------------------------------------------------

II LISA

Juhtpõhimõtted

Kui filiaal taotleb vastuvõtva liikmesriigi skeemiga liitumist täiendava kaitse saamiseks, kehtestab vastuvõtva liikmesriigi skeem kahepoolselt koos päritoluliikmesriigi skeemiga asjakohased eeskirjad selle filiaali hoiustajatele hüvitise maksmiseks ja maksmise korra. Nii selle korra kui ka kõnealusele filiaalile kohaldatavate liitumistingimuste (nimetatud artikli 4 lõikes 2) koostamisel kohaldatakse järgmiseid põhimõtteid:

a) vastuvõtva liikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kehtestada osalevate krediidiasutuste suhtes oma erapooletuid ja üldkohaldatavaid eeskirju; ta võib nõuda asjakohase teabe esitamist ja tal on õigus kontrollida seda teavet päritoluliikmesriigi pädevates asutustes;

b) vastuvõtva liikmesriigi skeem rahuldab täiendava hüvitisega seotud nõuded pärast seda, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused on talle teatanud hoiuste peatamisest. Vastuvõtva liikmesriigi skeemile jäävad täielikud õigused kontrollida hoiustaja õigusi oma normide ja korra kohaselt enne täiendava hüvitise maksmist;

c) päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi skeemid teevad teineteisega igakülgset koostööd tagamaks, et hoiustajad saavad hüvitist viivitamata ja õiges summas. Eelkõige lepivad nad kokku, kuidas emma-kumma skeemi raames tasaarvestust põhjustada võiv vastunõue mõjutab hüvitist, mida kumbki skeem hoiustajale maksab;

d) vastuvõtva liikmesriigi skeemil on õigus nõuda filiaalidelt täiendava kaitse eest põhjendatud tasu, võttes arvesse päritoluliikmesriigi skeemi rahastatavat tagatist. Tasu sissenõudmise hõlbustamiseks on vastuvõtva liikmesriigi skeemil õigus eeldada, et tema vastutus piirdub igal juhul tema pakutava tagatise ja päritoluliikmesriigi pakutava tagatise vahega, olenemata sellest, kas päritoluliikmesriik maksab hüvitist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil olevate hoiuste suhtes.

--------------------------------------------------

III LISA

Artiklis 12 osutatud krediidiasutuste loend

a) Hispaania krediidiasutuste eriliigid, kelle õiguslik seisund on muutumas ja kes on saanud tegevusloa nime all:

- Entidades de Financiación o Factoring,

- Sociedades de Arrendamiento Financiero,

- Sociedades de Crédito Hipotecario;

b) järgmised Hispaania avalik-õiguslikud krediidiasutused:

- Banco de Crédito Agrícola, SA,

- Banco Hipotecario de España, SA,

- Banco de Crédito Local, SA;

c) järgmised Kreeka krediidiühistud:

- Lamía krediidiühistu,

- Ioánnina krediidiühistu,

- Xylocastroni krediidiühistu,

samuti need järgnevalt loetletud samalaadilised krediidiasutused, kes on tegevusloa juba saanud või kelle tegevusloataotluse menetlemine on käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval pooleli:

- Chanía krediidiühistu,

- Irákleio krediidiühistu,

- Magneesia krediidiühistu,

- Lárisa krediidiühistu,

- Pátra krediidiühistu,

- Thessaloníki krediidiühistu.

--------------------------------------------------

Top