EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31992R2075

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta

OJ L 215, 30.7.1992, p. 70–76 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 03 Volume 043 P. 217 - 223
Special edition in Swedish: Chapter 03 Volume 043 P. 217 - 223
Special edition in Czech: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Estonian: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Latvian: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Lithuanian: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Hungarian Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Maltese: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Polish: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Slovak: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Slovene: Chapter 03 Volume 013 P. 29 - 35
Special edition in Bulgarian: Chapter 03 Volume 011 P. 77 - 83
Special edition in Romanian: Chapter 03 Volume 011 P. 77 - 83

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/06/2008; kehtetuks tunnistatud 32007R1234

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1992/2075/oj

31992R2075



Euroopa Liidu Teataja L 215 , 30/07/1992 Lk 0070 - 0076
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 43 Lk 0217
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 43 Lk 0217


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92,

30. juuni 1992,

toortubakaturu ühise korralduse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peab kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kujundamine, et hõlmata eelkõige turgude ühine korraldus, mille vorm võib olla tooteti erinev;

ühise põllumajanduspoliitika ülesandeks on asutamislepingu artikli 39 eesmärkide saavutamine, eriti toortubaka sektori turgude tasakaalustamine ja põllumajandusega tegelevale elanikkonnale rahuldava elatustaseme tagamine; kõnealused eemärgid võib saavutada varusid nõuetega kohandades, mis tugineb eriti kvaliteedipoliitikale;

tubakaturu praegune olukord, kus pakkumine ei vasta nõudlusele, nõuab seni turgu reguleerinud ühenduse korra olulist uuendamist nii, et traditsioonilised tootjad jätkaksid tubaka kasvatamist; kõnealune uuendamine nõuab turukorraldusmehhanismide lihtsustamist, tootmise piiramist kooskõlas turu- ja eelarvenõuetega ning tugevamaid kontrollivahendeid, et tagada korraldusmehhanismidega ühise turukorralduse eesmärkide täielik saavutamine;

tubakasordid saab liigitada viljelustehnika ja tootmiskulude põhjal rühmadesse, võttes arvesse rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid kirjeldusi;

konkurents tubakaturgudel nõuab tavapäraste tubakatootjate toetamist; selline toetamine peaks põhinema lisatasusüsteemil, mis võimaldab tubaka müüki ühenduses;

lisatasusüsteemi saab tõhusalt hallata kasvatajate ja esmatöötleja vahel sõlmitud külvieelsete lepingute abil, mis tagavad kasvatajatele kindlad turustusvõimalused ja töötlejatele regulaarsed tarned; kui töötleja maksab tootjale lisatasu suuruse summa lepinguga hõlmatud ja kvaliteedinõuetele vastava tubaka tarnimise ajal, toetatakse sellega kasvatajaid ja hõlbustatakse lisatasusüsteemi haldamist;

ühenduse tubakatootmise piiramiseks ja tootmise tõkestamiseks selliste sortide puhul, mida ei ole lihtne müüa, tuleks ühenduses sätestada tagatiskünnise üldine ülemmäär ja jagada see igal aastal vastavate sordirühmade eritagatiskünnisteks;

tagamaks tagatiskünniste järgimist, tuleb piiratud ajaks kehtestada töötlemiskvootide süsteem; üleminekuperioodil peavad liikmesriigid määrama tagatiskünniste piires asjaomastele ettevõtetele töötlemiskvoodid, kohaldades sel eesmärgil sätestatud ühenduse eeskirju, et tagada õiglane kvootide kehtestamine varem töödeldud koguste põhjal, võtmata arvesse ebaharilikke tootmistulemusi; tuleb võtta vajalikud meetmed, et võimaldada edaspidi tootjatele kvoote määrata rahuldavatel tingimustel; liikmesriikidel, kelle käsutuses on tootjatele varasema töötlemise põhjal kvootide määramiseks vajalik teave, tuleks lubada kvoote määrata;

esmatöötlejad ei tohi sõlmida külvieelseid lepinguid koguste kohta, mis ületavad määratud kvoote; lisatasu maksmine tuleb piirata kvoodile vastava summaga;

lisatasu ja tootmispiirangute süsteemide rakendamine tuleks esialgu sätestada aastani 1997, et neid saaks omandatud kogemuste põhjal uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral järgmise ajavahemiku jaoks kohandada;

tootmise suunamise meetmed võivad aidata tasakaalustada tubakaturgu ja parandada toodangu kvaliteeti; eriabi võimaldab tootjate rühmadel aidata kaasa tootmise korraldamise ja suunamise parandamisele; lisatasust mahaarvatavate summadega finantseeritav uurimisprogramm võimaldab viia tubakatootmist paremini kooskõlla ühenduse tervisekaitsenõuetega; pidades silmas sortide "Mavra", "Tsebelia", "Forchheimer Havanna IIc" ning "Geudertheimeri" hübriidide tähtsust ühenduse teatavate piirkondade majanduses, on kõnealuste sortide kasvatajatele vaja ümberkorraldusprogrammi;

ühtse turu loomine eeldab ühtset kaubandussüsteemi välispiiridel;

koguselistest piirangutest ühenduse välispiiril võidakse loobuda; selleks et ühenduse turg ei jääks mis tahes häirete puhul kaitseta, peaks ühendus olema erandlike asjaolude tekkimise korral siiski võimeline võtma viivitamata kõik vajalikud meetmed;

ettenägematud turuasjaolud võivad tekitada vajaduse erandlike turutoetusmeetmete järele, mille võtab vastu komisjon;

teatava abi andmine kahjustaks ühtse turu rajamist; liikmesriikide antud abi hindamist ja ühisturuga kokkusobimatu abi keelustamist reguleerivaid asutamislepingu sätteid tuleks kohaldada tubakasektori suhtes;

vastavalt nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusele (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta [4] peaks ühendus kandma finantsvastutust käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide poolt tehtud kulutuste eest;

kogemused on näidanud, et kontrollide rangemaks muutmine on tubakasektoris oluline; asjakohastel juhtudel võiks tubakaturu erinõuete arvessevõtmiseks anda teatavad kontrollivolitused sõltumatule järelevalveasutusele;

tubakaturu ühise korralduse puhul tuleb samaaegselt ja asjakohaselt arvesse võtta asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke;

üleminek nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusega (EMÜ) nr 727/70 toortubakaturu ühise korralduse kohta [5] sisse seatud korralt käesoleva määrusega ettenähtud korrale peab toimuma võimalikult headel tingimustel; selle tagamiseks võivad olla vajalikud üleminekumeetmed; uut korda ei tuleks enne 1993. aasta saagikoristust täielikult kohaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toortubakaturu ühine korraldus hõlmab eeskirju:

- lisatasusüsteemi kohta,

- tootmise suunamise ja piiramise meetmete kohta,

- kolmandate riikidega kauplemise korra kohta.

Ühine korraldus hõlmab koondnomenklatuuri rubriiki 2401 kuuluvat toor- või töötlemata tubakat ja tubakajäätmeid.

Artikkel 2

Toortubaka sordid liigitatakse järgmistesse rühmadesse:

a) suitsus kuivatatud tubakas (flue-cured):

tubakas, mis on kuivatatud kontrollitava ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskusega kuivatusahjudes;

b) õhu käes kuivatatud hele tubakas (light air-cured):

tubakas, mis on kuivatatud õhu käes katte all ja mida ei kääritata;

c) õhu käes kuivatatud tume tubakas (dark air-cured):

tubakas, mis on kuivatatud õhu käes katte all ja mis jäetakse enne turustamist looduslikult käärima;

d) päikese käes kuivatatud tubakas (sun-cured):

tubakas, mis on kuivatatud päikese käes;

e) kuumuses kuivatatud tubakas (fire-cured):

tubakas, mis on kuivatatud kuuma õhu käes;

f) "Basma" (päikese käes kuivatatud);

g) "Katerini" (päikese käes kuivatatud);

h) "Kaba-Koulak" (klassikaline) ja samalaadsed sordid (päikese käes kuivatatud).

Iga rühma sordid on loetletud lisas.

I JAOTIS

Lisatasusüsteem

Artikkel 3

1. Alates 1993. aasta saagikoristusest kuni 1997. aasta saagikoristuseni kohaldatakse lisatasusüsteemi. Lisatasu summa on iga rühma kõigi tubakasortide puhul sama.

2. Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal kasvatatud ning suitsus kuivatatud, õhu käes kuivatatud heleda ja õhu käes kuivatatud tumeda tubaka puhul makstakse siiski täiendav summa. Kõnealune summa on 50 % lõike 1 kohaselt kõnealustele tubakatele makstud lisatasu ja 1992. aasta saagikoristuse suhtes kohaldatava lisatasu erinevusest.

3. Lisatasu eesmärk on täiendada nende tootjate sissetulekuid, kelle tooted vastavad turunõuetele, ja hõlbustada ühenduses toodetud tubaka müüki.

Artikkel 4

1. Nõukogu määrab asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras iga tubakasaagi puhul kindlaks lisatasu summa ja täiendavad summad, võttes eriti arvesse eri tubakasortide seniseid ja prognoositavaid müügivõimalusi tavalistel konkurentsitingimustel ühenduse ja maailma turgudel.

2. Lisatasu summa määratakse kindlaks:

a) kilogrammi lehttubaka kohta, mis ei ole läbinud esmast töötlemist ja turustamiseks ettevalmistamist;

b) iga toortubakarühma kohta.

Artikkel 5

Lisatasu maksmine toimub eelkõige järgmistel tingimustel:

a) tubakas peab olema pärit asjaomasele sordile määratud tootmispiirkonnast;

b) kvaliteedinõuded peavad olema täidetud;

c) tootja peab tarnima lehttubaka esmatöötleja ettevõttesse külvieelse lepingu alusel.

Artikkel 6

1. Külvieelsed lepingud sisaldavad:

- esmatöötleja kohustust maksta kasvatajale tarnimise ajal lepingujärgse ja tegelikult tarnitud koguse eest lisaks ostuhinnale lisatasuga võrdse summa,

- kasvataja kohustust tarnida esmatöötleja ettevõttesse kvaliteedinõuetele vastavat toortubakat.

2. Pädev asutus maksab esmatöötlejale lisatasu summa tagasi tõendi esitamisel selle kohta, et kasvataja on tubaka tarninud ja lõikes 1 nimetatud summa on makstud.

Artikkel 7

Käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.

Need hõlmavad:

- iga sordi tootmispiirkondade piiritlemist,

- tarnitud tubaka kvaliteedinõudeid,

- külvieelse lepingu lisapunkte ja kõnealuse lepingu sõlmimise tähtpäeva,

- esmatöötleja võimalikku kohustust esitada ettemakse saamiseks tagatis ning kõnealuse tagatise esitamise ja vabastamise tingimusi,

- lisatasu maksmise eritingimusi juhtudel, kui külvieelne leping sõlmitakse tootjate rühmaga,

- meetmeid, mis võetakse juhul, kui kasvataja või esmatöötleja ei täida oma seadusjärgseid kohustusi.

II JAOTIS

Tootmispiirangute süsteem

Artikkel 8

Käesolevaga fikseeritakse ühenduse jaoks tagatiskünnise üldine ülemmäär, mis on 350000 tonni toorlehttubakat saagi kohta. Aastaks 1993 fikseeritakse künniseks siiski 370000 tonni.

Nõukogu fikseerib igal aastal kõnealuse künnise piires asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras igale sordirühmale eritagatiskünnise, võttes eriti arvesse asjaomaste tootmispiirkondade turutingimusi, sotsiaal-majanduslikke ja põllumajanduslikke tingimusi.

Artikkel 9

1. Tagatiskünniste järgimise tagamiseks kehtestatakse 1993.–1997. aasta saagikoristuseks töötlemiskvootide süsteem.

2. Nõukogu jagab igaks saagikoristuseks iga sordirühma puhul saadaolevad kogused tootjaliikmesriikide vahel asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Lõike 2 kohaselt jagatud koguste põhjal ja ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, jagavad liikmesriigid üleminekuajal esmatöötlejate vahel 1993. ja 1994. aasta saagikoristuseks töötlemiskvoote sordirühmade kaupa proportsionaalselt viimasele saagikoristusele eelneva kolme aasta jooksul töötlemiseks tarnitud keskmiste kogustega. 1992. aasta toodangut ja kõnealuse aasta saagist pärit tarneid ei võeta siiski arvesse. Kõnealune jagamine ei mõjuta järgmiste saagikoristuste töötlemiskvootide jagamise menetlust.

Pärast võrdlusperioodi algust tegevust alustavad esmatöötlejad saavad koguse, mis on proportsionaalne nende tegevusperioodi jooksul töötlemiseks tarnitud keskmise kogusega.

Saagiaastal või sellele eelneva aasta jooksul tegevust alustanud esmatöötlejatele varuvad liikmesriigid sordirühmade kaupa 2 % oma käsutuses olevast üldkogusest. Kõnealuse protsendimäära piires saavad esmatöötlejad koguse, mis ei ületa 70 % nende töötlemismahust, tingimusel et nad esitavad piisavad tagatised oma ettevõtte tõhususe ja pikaajalise elujõulisuse kohta.

4. Liikmesriigid võivad jagada kvoote otse töötlejatele, kui nende käsutuses on vajalikud toodetud ja töötlejale tarnitud sorte ja koguseid käsitlevad andmed kõigi töötlejate toodangu kohta viimasele saagikoristusele eelneva kolme aasta jooksul.

5. Kvootide määramisel lõigete 3 ja 4 kohaselt ei võeta standardtoodangu arvutamisel arvesse toortubaka koguseid, mis ületavad määruse (EMÜ) nr 727/70 alusel kohaldatavaid tagatud maksimumkoguseid.

Vajaduse korral võetakse toodangut arvesse üksnes selle kvoodi piires, mis on määratud arvessevõetavate aastate jooksul.

Artikkel 10

Esmatöötleja ei või sõlmida külvieelseid lepinguid ja talle ei või tagasi maksta lisatasu koguste puhul, mis ületavad talle või tootjale määratud kvooti.

Artikkel 11

Käesoleva jaotise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras. Need hõlmavad artikli 9 lõikega 5 ettenähtud kohandusi kvootide jagamise meetodis ja eeltingimusi kvootide kohaldamiseks tootjate tasandil, eriti võrreldes tootjate varasema olukorraga.

III JAOTIS

Tootmise ümberkorraldamise meetmed

Artikkel 12

1. Tarnimise koondamiseks ja selle kohandamiseks turu kvaliteedinõuetele makstakse eriabi suurusega 10 % lisatasu summast, kui külvieelsed lepingud sõlmitakse esmatöötleja ja tunnustatud tootjate rühmade vahel ja kui selliste lepingutega hõlmatud tarned katavad kõnealuse rühma liikmete kogutoodangu.

2. Tootjate rühmadele makstakse eriabi tootmise korraldamise ja suunamise parandamiseks.

3. Komisjon võtab käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu artiklis 23 sätestatud korras. Need sisaldavad:

- eriabi saamiseks sobivate tootjate rühmade määratlust,

- tootjate rühmade tunnustamise tingimusi,

- eriabi kasutust.

Artikkel 13

1. Moodustatakse ühenduse tubakaalane uurimiste ja teabe fond. Kõnealust fondi finantseeritakse lisatasust mahaarvatavate summadega, mis ei ületa lisatasu maksmisel 1 % lisatasu summast.

2. Kõnealune fond finantseerib ja kooskõlastab uurimis- ja teabeprogramme, et parandada teadmisi tubaka kahjulikust toimest ning asjakohastest ennetus- ja ravimeetmetest ning suunata ühenduse tubakatootmine kõige kahjutumatele tubakasortidele ja -kvaliteetidele.

3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.

Artikkel 14

Komisjon võtab artiklis 23 sätestatud korras vastu kolmeaastase programmi sortide "Mavra", "Tsebelia", "Forchheimer Havanna IIc" ning "Geudertheimeri" hübriidide istanduste ümberkorraldamiseks turunõudeid paremini järgivate sortide või muude põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Kõnealuse programmi läbiviimist alustatakse 1993. aasta saagikoristusest. See võib hõlmata erimeetmeid, et kompenseerida kasvatajatele ümberkorralduse tagajärjel saamata jäänud tulud.

IV JAOTIS

Kaubandus kolmandate riikidega

Artikkel 15

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti või juhul kui komisjon kehtestab artiklis 23 sätestatud korras erandi, on kaubanduses kolmandate riikidega keelatud:

a) arvutada mis tahes maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada mis tahes koguselist piirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 16

1. Kui sissevedu või väljavedu põhjustab või võib põhjustada artiklis 1 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artikli 39 eesmärke, võib kaubanduses kolmandate riikidega võtta asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

2. Lõikes 1 mainitud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed, millest teatatakse liikmesriikidele ja mida tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta selle kohta vastu otsuse 24 tunni jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib kolme tööpäeva jooksul alates teatamise kuupäevast edastada komisjoni võetud meetmed nõukogule. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.

V JAOTIS

Üld- ja üleminekusätted

Artikkel 17

Ettenägematute turuasjaolude puhul võib artiklis 23 sätestatud korras võtta erandlikke toetusmeetmeid. Selliseid meetmeid võib võtta üksnes nii suures ulatuses ja nii pikaks ajaks, kui on tingimata vaja turu toetamiseks.

Artikkel 18

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artiklis 1 nimetatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 92, 93 ja 94.

Artikkel 19

I ja III jaotise kohaselt tehtud kulutusi käsitatakse kulutustena määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 1 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada toortubakat käsitlevate ühenduse sätete järgimine. Selleks teatavad liikmesriigid komisjonile kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist juhtimise ja järelevalve eesmärgil võetavatest meetmetest. Kolme kuu jooksul pärast kõnealust teatamist kiidab komisjon kõnealused meetmed heaks või nõuab nende kohandamist. Viimasel juhul teevad liikmesriigid kohandused esimesel võimalusel. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest siseriiklike meetmete muudatustest ja komisjon vaatab need samas korras läbi.

2. Iga tootjaliikmesriik rajab oma õiguskorra kohaselt eriasutuse, mille ülesandeks on teha teatavaid kontrollimisi seoses ühenduse tubakakorraga. Liikmesriigid, mille lubatud piirkogus on artikli 9 lõike 2 kohaselt väiksem kui 45000 tonni, võivad siiski otsustada jätta kõnealune asutus rajamata.

3. Kõnealusele asutusele antakse täielik halduslik iseseisvus. Asjaomased liikmesriigid annavad kõnealusele asutusele täisvolitused määratud ülesannete täitmiseks.

Kõnealuse asutuse töötajate arv ja nende väljaõppe tase võimaldavad täita eespool nimetatud ülesandeid.

4. Asjaomane liikmesriik koostab ja saadab komisjonile enne iga majandusaasta algust kõnealuse asutuse ettepanekul eelarveprojekti ja tööplaani, et tagada lisatasusüsteemi õige kohaldamine. Komisjon võib paluda liikmesriigil teha eelarveprojekti või tööplaani mis tahes muudatusi, mida komisjon peab asjakohaseks, ilma et see piiraks liikmesriigi vastutust.

Komisjoni poolt määratud isikud võivad igal ajal jälgida kõnealuse asutuse tööd.

Asutus esitab liikmesriigile ja komisjonile tehtud töö kohta korrapäraselt aruandeid. Sellistesse aruannetesse tuleb märkida kõik tekkinud probleemid ja vajaduse korral soovitused kontrollimiskorra tõhustamiseks.

5. 50 % asutuse tegelikest kuludest kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarvest, ülejäänu katab asjaomane liikmesriik.

6. Komisjon otsustab lõikes 5 sätestatud tegelike kulude aastase summa asjaomase liikmesriigi poolt esitatud üksikasjade põhjal. Kõnealune summa makstakse, kui komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune asutus on rajatud ja teeb talle määratud tööd. Kõnealuse asutuse rajamise ja tegutsemise hõlbustamiseks võib kõnealuse summa kõnealuse aasta jooksul osamaksetena ette maksta vastavalt asutuse aastaeelarvele, mis koostatakse liikmesriigi ja komisjoni nõusolekul enne järgmise aasta oktoobrikuu lõppu.

7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõigete 2–4 kohaselt määratud järelevalveametnikud:

- omavad juurdepääsu tootmis-, töötlemis- ning turustamisruumidele,

- võivad tutvuda raamatupidamise ja muude kontrollimise puhul asjakohaste dokumentidega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid,

- võivad nõuda asjakohast teavet.

8. Komisjon võtab käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu artiklis 23 sätestatud korras.

Artikkel 21

Liikmesriigid ja komisjon saadavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku teabe. Sellise teabe saatmise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 23 sätestatud korras.

Artikkel 22

Käesolevaga moodustatakse tubakaturu korralduskomitee (edaspidi "komitee"), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille esimeheks on komisjoni esindaja.

Artikkel 23

1. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab esimees lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus võetakse vastu asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 komisjoni ettepanekul nõukogu poolt vastuvõtmisele kuuluvate otsuste kohta sätestatud häälteenamusega. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

2. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui kõnealused meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata mitte rohkem kui ühe kuu võrra alates nõukogule teatamise kuupäevast.

3. Eelmises lõigus osutatud tähtaja jooksul võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 24

Komitee võib käsitleda muid küsimusi, mille on tõstatanud komitee esimees omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

Artikkel 25

Käesolevat määrust tuleb kohaldada nii, et samaaegselt ja asjakohaselt võetakse arvesse asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke.

Artikkel 26

Komisjon esitab enne 1. aprilli 1996. aastal nõukogule I ja II jaotises sätestatud korda käsitleva ettepaneku, mida kohaldatakse 1998. aasta saagikoristusest alates. Nõukogu teeb ettepaneku kohta otsuse asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 27

Kui ülemineku hõlbustamiseks määrusega (EMÜ) nr 727/70 kehtestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale osutuvad vajalikuks üleminekumeetmed, võetakse need vastu artiklis 23 sätestatud korras.

Artikkel 28

Määrus (EMÜ) 727/70 tunnistatakse alates 1993. aasta saagikoristusest kehtetuks.

Artikkel 29

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1993. aasta saagikoristusest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 30. juuni 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Arlindo Marques Cunha

[1] EÜT C 295, 14.11.1991, lk 10.

[2] EÜT C 94, 13.4.1992.

[3] EÜT C 98, 21.4.1992, lk 18.

[4] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88 (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1).

[5] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 860/92 (EÜT L 91, 7.4.1992, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

TUBAKASORTIDE LIIGITUS

I. SUITSUS KUIVATATUD TUBAKAS

"

Virginia

"

"Virginia D" ja selle hübriidid

"

Bright

"

II. ÕHU KÄES KUIVATATUD HELE TUBAKAS

"

Burley

"

"Badischer Burley" ja selle hübriidid

"

Maryland

"

III. ÕHU KÄES KUIVATATUD TUME TUBAKAS

"Badischer Geudertheimer", "Pereg", "Korso"

"Paraguay" ja selle hübriidid

"Dragon Vert" ja selle hübriidid

"

Philippin

"

"Petit Grammont" ("Flobecq")

"

Semois

"

"

Appelterre

"

"

Nijkerk

"

"Misionero" ja selle hübriidid

"Rio Grande" ja selle hübriidid

"

Forchheimer Havanna IIc

"

"

Nostrano del Brenta

"

"

Resistente 142

"

"

Goyano

"

"Geudertheimeri" hübriidid

"

Beneventano

"

"Brasile Selvaggio" ja sarnased sordid

"

Fermented Burley

"

"

Havanna

"

IV. KUUMUSES KUIVATATUD TUBAKAS

"Kentucky" ja selle hübriidid

"

Moro di Cori

"

"

Salento

"

V. PÄIKESE KÄES KUIVATATUD TUBAKAS

"

Xanthi-Yaka

"

"

Perustitza

"

"

Samsun

"

"Erzegovina"ja sarnased sordid

"Myrodata Smyrnis", "Trapezous" ja "Phi I"

"Kaba Koulak" (mitteklassikaline)

"

Tsebelia

"

"

Mavra

"

VI. "

Basmas

"

VII. "Katerini" ja sarnased sordid

VIII. "Kaba Koulak" (klassikaline)

"

Elassona

"

"

Myrodata Agrinion

"

"

Zichnomyrodata

"

--------------------------------------------------

Top