31985L0203

Nõukogu direktiiv,

7. märts 1985,

õhu kvaliteedistandardite kohta lämmastikdioksiidi suhtes

(85/203/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste 1973., [4] 1977. [5] ja 1982. [6] aasta keskkonnaalastes tegevusprogrammides on sätestatud, et eelistada tuleb lämmastikdioksiidi vastu suunatud meetmeid seoses selle aine mürgisusega ja arvestades aktuaalseid teadmisi selle mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale;

liiga vähe on tehnilist ja teadusteavet, et nõukogu saaks sätestada konkreetseid standardeid kogu keskkonna suhtes, ning inimeste tervise kaitseks piirtasemeid vastu võttes aidatakse kaasa ka keskkonna kaitsmisele;

erinevused liikmesriikides juba kohaldatavate või veel koostatavate õigusnormide vahel, mis käsitlevad lämmastikdioksiidi õhus, võivad luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast tuleks ühtlustada selles valdkonnas asutamislepingu artiklis 100 ettenähtud õigusakte;

ühenduse üks põhiülesandeid on majandustegevuse harmoonilise arengu ning jätkuva tasakaalustatud laienemise edendamine kogu ühenduses, mille täitmine on mõeldamatu saastatuse ja selle kaasnähtuste vastu võitlemata ning elukvaliteeti parandamata või keskkonda kaitsmata; kuna asutamislepingus ei ole ette nähtud selleks vajalikke volitusi, tuleb kohaldada asutamislepingu artiklit 235;

kaitsmaks eriti inimeste tervist ja keskkonda, tuleb lämmastikdioksiidile määrata piirtase, mida ei tohi liikmesriikide territooriumil kindlaksmääratud aegadel ületada, ning see tase peaks põhinema Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raames tehtud töö tulemustel, eriti aga nendel, mis on seotud lämmastikdioksiidi puhul kindlaks tehtud annuse-toime vahekordadega;

võetavatest meetmetest hoolimata ei pruugi selle piirtaseme täitmine teatavates piirkondades olla võimalik; seepärast võib liikmesriikidele anda võimaluse teha ajutisi erandeid, tingimusel et nad edastavad komisjonile plaanid õhu kvaliteedi järkjärgulise parandamise kohta nendes piirkondades;

nõukogult on varsti oodata uut õigusakti, mis annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada mootorsõidukite heitgaasidele oluliselt madalamaid piirtasemeid;

käesoleva direktiivi kohaselt võetavad meetmed peavad olema majanduslikult teostatavad ning ühitatavad tasakaalustatud majandusarenguga;

lämmastikdioksiid on samuti lähteaineks fotokeemiliste oksüdantide tekkimisel, mis võivad olla inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud, ning ennetavaid meetmeid võttes võib piirata nende teket;

lämmastikdioksiidi piirtasemest kinnipidamise jälgimiseks tuleb rajada mõõtejaamad ning on soovitav, et need jaamad mõõdaksid ka lämmastikoksiidi, mis on lämmastikdioksiidi tekke vahesaadus;

kuna liikmesriikides kasutatakse erinevaid analüüsimeetodeid, tuleb lubada kasutada teatavatel tingimustel käesolevas direktiivis sätestatud standardmeetodist erinevaid analüüsimeetodeid;

inimeste tervise kaitsmise parandamiseks ja keskkonna kaitsmiseks pikema aja jooksul tuleb lisaks kõnealusele piirtasemele näha ette soovituslikke arvväärtusi;

teaduse ja tehnika arenedes käesolevas valdkonnas võib olla soovitav arendada käesolevas direktiivis osutatud analüüsi standardmeetodit edasi; nende vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks sätestada kord, mis seab teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on:

- määrata kindlaks atmosfäärilise lämmastikdioksiidi piirtase (I lisa), eriti aitamaks kaitsta inimesi keskkonnas esineva lämmastikdioksiidi mõju eest,

- sätestada atmosfäärilise lämmastikdioksiidi taseme soovituslikud arvväärtused (II lisa), parandamaks inimeste tervise kaitsmist ning aitamaks kaasa keskkonna pikaajalisele kaitsmisele.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata kokkupuudete suhtes töökohal või hoonetes.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis:

- piirtase – I lisas esitatud tabelis määratletud lämmastikdioksiidi kontsentratsioon, mida ei tohi liikmesriikide territooriumil kindlaksmääratud aegadel ja järgmistes artiklites sätestatud tingimustel ületada,

- soovituslikud arvväärtused – II lisas esitatud lämmastikdioksiidi kontsentratsioonid, mida arvestatakse kindlaksmääratud aegadel ning on mõeldud eelkõige eeskujuks liikmesriikide poolt määratud piirkondades eriskeemide loomisele.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks et alates 1. juulist 1987 ei ületa lämmastikdioksiidi III lisa kohaselt mõõdetud kontsentratsioon atmosfääris I lisas esitatud piirtaset.

2. Kui aga erandlikel asjaoludel on tõenäoline, et lämmastikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris ületab ka pärast 1. juulit 1987 teatavates piirkondades kõnealust piirtaset, teatab asjaomane liikmesriik sellest enne nimetatud kuupäeva komisjonile.

Ta edastab komisjonile võimalikult kiiresti nende piirkondade õhu kvaliteedi järkjärgulise parandamise kavad. Nendes kavades, mis tuleb koostada kõnealuse saaste laadi, päritolu ja teket arvestades, tuleb kirjeldada eriti asjaomase liikmesriigi poolt võetud või võetavaid meetmeid ning rakendatud või rakendatavaid menetlusi. Nende meetmete ja menetluste eesmärgiks peab olema vähendada lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni nende piirkondade atmosfääris võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. jaanuariks 1994 tasemeni, mis ei ületa I lisas esitatud piirtaset.

Artikkel 4

1. Piirkondades, milles asjaomane liikmesriik peab vajalikuks piirata või vältida lämmastikdioksiidi saaste eriti seoses linnade või tööstuse arenguga ettenähtavat suurenemist, võib ta määrata kindlaks I lisas sätestatud piirtasemest madalamaid tasemeid.

2. Piirkondades, mille puhul asjaomane liikmesriik leiab, et neile tuleb tagada eriline keskkonnakaitse, võib ta määrata kindlaks tasemed, mis on üldiselt madalamad kui II lisas esitatud soovituslikud arvväärtused.

Artikkel 5

Liikmesriigid võivad alati määrata kindlaks käesolevas direktiivis sätestatud tasemetest ja väärtustest rangemaid tasemeid ja väärtusi.

Artikkel 6

Liikmesriigid rajavad vastavalt III lisas esitatud nõuetele käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks mõõtejaamad eelkõige piirkondades, kus käesolevas direktiivis sätestatud piirtaset ületatakse või võidakse ületada, ning artiklis 4 osutatud piirkondades.

Need jaamad võivad mõõta ka lämmastikoksiidi kontsentratsiooni.

Artikkel 7

1. Alates 1. juulist 1987 teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast iga-aastase vaatlusajavahemiku lõppu (31. detsember) juhtumid, kui ületati I lisas sätestatud piirtaset, ja dokumenteeritud kontsentratsioonid.

2. Samuti teavitavad liikmesriigid komisjoni hiljemalt üks aasta pärast iga-aastase vaatlusajavahemiku lõppu selliste juhtumite põhjustest ning nende lahendamiseks võetud meetmetest.

3. Peale selle teatavad liikmesriigid komisjonile selle palvel:

- kontsentratsioonid, mida nad on mõõtnud,

- piirtasemed, tähtajad ja ajakavad, mille nad on kehtestanud,

- kõik asjakohaselt võetud meetmed

seoses artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud piirkondadega.

See teave tuleb samuti teha kättesaadavaks avalikkusele.

Artikkel 8

Komisjon esitab perioodiliselt aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Artikkel 9

Käesoleva direktiivi kohaselt võetavad meetmed ei tohi oluliselt halvendada õhu kvaliteeti linnadest välja jäävates piirkondades, kui lämmastikdioksiidi tase on käesoleva direktiivi rakendamise ajal I lisas sätestatud piirtasemega võrreldes madal.

Artikkel 10

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutavad liikmesriigid:

- kas IV lisas osutatud analüüsimise standardmeetodit,

- või mis tahes muud analüüsimeetodit, mille suhtes on komisjon tõestanud, et see on standardmeetodiga võrdväärne.

Artikkel 11

1. Kui mõni liikmesriik kavatseb vastavalt artikli 4 lõigetele 1 ja 2 määrata kindlaks lämmastikdioksiidi kontsentratsiooni väärtusi ühe või mitme teise liikmesriigi piiri äärse piirkonna atmosfääris, peab ta enne seda asjaomaste liikmesriikidega konsultatsioone. Nendest konsultatsioonidest teatatakse komisjonile, kes võib neist osa võtta.

2. Kui I lisas esitatud piirtase või artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud tasemed – kui nende üle on vastavalt lõikele 1 konsulteeritud – on või võivad olla pärast teises liikmesriigis alguse saanud või tõenäoliselt alguse saanud suurt saastet ületatud, peavad asjaomased liikmesriigid olukorra lahendamiseks konsultatsioone. Nendest konsultatsioonidest teatatakse komisjonile, kes võib neist osa võtta.

Artikkel 12

IV lisas esitatud nõuete tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu artiklis 14 kirjeldatud korras. Muudatuste tõttu ei tohi I lisas sätestatud piirtase mitte mingil moel muutuda.

Artikkel 13

1. Artikli 12 kohaldamiseks moodustatakse käesoleva direktiivi teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee, edaspidi "komitee", mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning mille eesistu jaks on komisjoni esindaja.

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab komitee eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel kõnealuse küsimuse komiteele.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Otsused tehakse 45 häälelise enamusega, liikmesriikide hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 kohaselt. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 1987 ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. märts 1985

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Biondi

[1] EÜT C 258, 27.9.1983, lk 3.

[2] EÜT C 337, 17.12.1984, lk 434.

[3] EÜT C 206, 6.8.1984, lk 1.

[4] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1.

[5] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 1.

[6] EÜT C 46, 17.2.1983, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

LÄMMASTIKDIOKSIIDI PIIRTASE

(väljendatuna μg/m3; maht tuleb standardida järgmisel temperatuuril ja rõhul: 293 oK ja 101,3 kPa)

Vaatlusajavahemik | Lämmastikdioksiidi piirtase |

Aasta | 200 |

kogu aasta ühetunniste või alla ühetunniste perioodide keskmiste 98. protsentiil |

--------------------------------------------------

II LISA

LÄMMASTIKDIOKSIIDI SOOVITUSLIKUD ARVVÄÄRTUSED

(väljendatuna μg/m3; maht tuleb standardida järgmisel temperatuuril ja rõhul: 293 oK ja 101,3 kPa)

Vaatlusajavahemik | Lämmastikdioksiidi soovituslikud arvväärtused |

Aasta | 50 |

kogu aasta ühetunniste või alla ühetunniste perioodide keskmiste 50. protsentiil |

135 |

kogu aasta ühetunniste või alla ühetunniste perioodide keskmiste 98. protsentiil |

Nende protsentiilide arvutamiseks tuleb kasutada I lisa 2. märkuses esitatud valemit, kus q = 0,50 50. protsentiili puhul ja 0,98 98. protsentiili puhul.

--------------------------------------------------

III LISA

LÄMMASTIKDIOKSIIDI KONTSENTRATSIOONI JÄLGIMINE

1. NO2 kontsentratsiooni keskkonnas mõõdetakse selleks, et hinnata võimalikult vahetult selle aine ülemäärase kogusega kokkupuutumise ohtu; vastavalt sellele peaksid liikmesriigid mõõtmiskohtadeks valima sellised, kus see oht on kõige suurem.

Selleks võib kaaluda kaht võimalust:

1.1. piirkonnad, mida mõjutab valdavalt mootorsõidukitest lähtuv saaste ning on seepärast piiratud tiheda liiklusega teede lähiümbruskonnaga;

1.2. suuremad piirkonnad, kus kindlatest allikatest pärit heitmed suurendavad samuti saastet.

2. Punktis 1.1 kirjeldatud juhul tuleks mõõtmiskohad valida nii, et:

- oleksid kaetud peamised piirkonnatüübid, mida mõjutab valdavalt mootorsõidukitest lähtuv saaste, eriti suure liiklustiheduse ja suuremate ristmikega kanjonteed,

- neis oleksid NO2 kontsentratsioonid vastavalt lõikele 1 võimalikult suure tõenäosusega suurimad.

3. Punktis 1.2 määratletud piirkondade jaoks rajatavate jaamade arv peaks olema kooskõlas:

- saastatud piirkonna suurusega,

- saaste ebaühtluse jaotumisega.

Mõõtmiskohtade valikust ei tohiks jätta välja lõikes 2 määratletud suure liiklustiheduse ja suuremate ristmikega kanjonteid, kui on oht, et kindlast põletamisallikast lähtuva saaste tõttu on piirtase ületatud.

4. Mõõteseadmete lõpliku lugemi saamiseks tuleks vastavalt I lisa sätetele arvutada välja ühetunniste või alla ühe tunniste keskmiste põhjal. Andmed tuleks võimalike kontrollide jaoks alles hoida, kui:

- piirtaset ei ületatud, kuni komisjon on koostanud järgmise artiklis 8 ettenähtud perioodilise aruande,

- piirtase ületati, kuni artiklis 3 ettenähtud meetmed on võetud.

--------------------------------------------------

IV LISA

KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISEL KASUTATAV ANALÜÜSI STANDARDMEETOD

Lämmastikdioksiidi määramiseks kasutatavaks analüüsi standardmeetodiks on ISO standardis nr DIS 7996 kirjeldatud kemoluminestsentsmeetod.

Nende meetodite puhul loetakse autentseks need ISO poolt avaldatud keeleversioonid ja mis tahes muud versioonid, mille suhtes on komisjon tõendanud, et need on ISO avaldatud versioonidega kooskõlas.

Mõõtmismeetodite puhul tuleks arvestada järgmist.

1. Proovivõtuotsik peaks peegelduse vältimiseks olema hoonete seintest vähemalt 0,5 m kaugusel.

2. Proovivõtutoru (torud ja liited) peaksid olema valmistatud inertsetest materjalidest (näiteks klaasist, PTFEst, roostevabast terasest), mis ei mõjuta NO2 kontsentratsiooni.

3. Proovivõtuotsiku ja mõõteseadme vahele jääv proovivõtutoru osa peaks olema võimalikult lühike. Gaasi mahuproovidel proovivõtutoru läbimiseks kuluv aeg ei tohiks olla üle 10 sekundi.

4. Proovivõtuotsiku sisselaset tuleb kaitsta sademete ja putukate eest. Kui kasutatakse eelfiltrit, tuleks valida selline ja hoida seda (korrapärase puhastamise teel) sellisena, et see mõjutaks NO2 kontsentratsiooni võimalikult vähe.

5. Proovivõtutorus tuleb vältida kondenseerumist.

6. Proovivõtutoru tuleks kohalikke olusid arvestades korrapäraselt puhastada.

7. Mõõteseadmest lähtuvad gaasilised heitmed või kalibreerimissüsteemist lähtuvad heitmed ei tohiks proovide võtmist mõjutada.

8. Lähedalasuvad seadmed (kliimaseadmed või andmesideseadmed) ei tohiks mõjutada proovide võtmist proovivõtuotsiku juures.

9. Tuleb rakendada kõik vajalikud ettevaatusabinõud, vältimaks et temperatuuri kõikumised annavad ülemääraselt palju mõõtmisvigu.

10. Mõõteseadmeid tuleb korrapäraselt kalibreerida.

11. Proovivõtutoru peab olema hermeetiline ja voolukiirust sellest tuleb korrapäraselt kontrollida.

--------------------------------------------------