1.   Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse konventsiooni kontekstis ja sellega kooskõlas. Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei piira riikide õigusi, jurisdiktsiooni ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist, sealhulgas neid, mis on seotud majandusvööndi ja mandrilavaga 200 meremiili ulatuses ja kaugemal.

2.   Kokkulepet tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis ei kahjusta asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ega asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid ning mis edendab sidusust ja koordineerimist nende vahendite, raamistike ja kehamitega.

3.   Käesolev kokkulepe ei mõjuta konventsiooni või muude sellega seotud kokkulepetega mitteühinenud osaliste õiguslikku seisundit seoses nende vahenditega.

1.   Osalised teevad käesoleva kokkuleppe alusel koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks, sealhulgas tugevdades ja tõhustades koostööd asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning edendades koostööd nende vahel, et saavutada käesoleva kokkuleppe eesmärgid.

2.   Osalised püüavad asjakohasel juhul edendada käesoleva kokkuleppe eesmärke, kui nad osalevad otsuste tegemises muude asjakohaste õiguslike vahendite või raamistike alusel või muudes ülemaailmsetes, piirkondlikes või valdkondlikes kehamites.

3.   Osalised edendavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd merealaste teadusuuringute ning meretehnoloogia arendamise ja siirde valdkonnas kooskõlas konventsiooniga.

1.   Kokkulepet kohaldatakse tegevuse suhtes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel aladel merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, mis on kogutud ja loodud pärast seda, kui kokkulepe on asjaomase osalise suhtes jõustunud. Kokkulepet kohaldatakse ka riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel selliste geneetiliste ressursside ja nende ressursside selliste digitaalsete järjestusandmete kasutamise suhtes, mis on kogutud või loodud enne käesoleva kokkuleppe jõustumist, välja arvatud juhul, kui osaline teeb kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes artikli 70 alusel kirjaliku erandi.

2.   Käesoleva osa sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:

3.   Käesolevas osas sätestatud kohustusi ei kohaldata kokkuleppeosalise sõjalise tegevuse suhtes, sealhulgas riigi mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade ja õhusõidukite sõjalise tegevuse suhtes. Käesolevas osas sätestatud kohustusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisega, kohaldatakse kokkuleppeosalise mittesõjalise tegevuse suhtes.

1.   Tegevusi, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, võivad ellu viia kõik osalised, olenemata nende geograafilisest asukohast, ning osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud. Selline tegevus peab toimuma kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

2.   Osalised edendavad koostööd kõigis tegevustes, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega.

3.   Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumisel võetakse kooskõlas konventsiooniga nõuetekohaselt arvesse rannikuriikide õigusi ja õigustatud huve nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ning teiste riikide huve riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Selleks püüavad osalised teha käesoleva kokkuleppe rakendamiseks asjakohast koostööd, sealhulgas artikli 51 alusel kindlaks määratud teabevõrgustiku toimimise erikorra kaudu.

4.   Ühelgi riigil ei ole ja ta ei või nõuda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside üle suveräänsust ega suveräänseid õigusi. Sellist suveräänsuse või suveräänsete õiguste nõudmist või kehtestamist ei tunnustata.

5.   Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumine ei saa olla merekeskkonna või selle ressursside mis tahes osa suhtes esitatavate nõuete õiguslik alus.

6.   Tegevused, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, on kõikide riikide huvides ja kogu inimkonna hüvanguks, ning selle eesmärk on eelkõige edendada inimkonna teaduslikke teadmisi ning mere elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, võttes eriti arvesse arenguriikide huve ja vajadusi.

7.   Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevus peab eranditult toimuma rahumeelsetel eesmärkidel.

1.   Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid, et tagada teabe edastamine teabevõrgustikule kooskõlas käesoleva osaga.

2.   Teabevõrgustikule esitatakse kuus kuud või võimalikult varakult enne riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise teabega:

3.   Pärast lõikes 2 osutatud teate laekumist loob teabevõrgustik automaatselt standardse BBNJ-partiitunnuse.

4.   Kui enne kavandatud kogumist on teabevõrgustikule esitatud teave oluliselt muutunud, esitatakse teabevõrgustikule teade ajakohastatud teabega mõistliku aja jooksul, kuid võimaluse korral hiljemalt kohapeal kogumise alguses.

5.   Osalised tagavad, et teabevõrgustikule esitatakse niipea, kui see on kättesaadav, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside kohapeal kogumist teade järgmise teabega ja standardse BBNJ-partiitunnusega:

6.   Osalised tagavad, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside proovide ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete puhul, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates või andmebaasides, on kooskõlas kehtiva rahvusvahelise tavaga ja teostatavuse piires võimalik kindlaks teha, et need pärinevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatelt mere aladelt.

7.   Osalised tagavad, et teostatavuse piires koostatakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate hoidlate ja andmebaaside põhjal iga kahe aasta järel koondaruanne juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele ja digitaalsetele järjestusandmetele, millele lisatakse standardne BBNJ-partiitunnus, ning et aruanne tehakse kättesaadavaks artikli 15 kohaselt loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele.

8.   Osalised tagavad, et kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja võimaluse korral selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed on osaliste jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamise, sealhulgas turustamise objektiks, esitatakse teabevõrgustikule teade järgmise teabega niipea, kui see on kättesaadav, sealhulgas olemasolu korral standardne BBNJ-partiitunnus:

1.   Tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevustest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult kooskõlas käesoleva osaga ning sellega aidatakse kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.

2.   Mitterahalist tulu jagatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele muu hulgas järgmises vormis:

3.   Osalised võtavad vajalikke seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilised ressursid ja selliste ressursside digitaalsed järjestusandmed, mis on nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute kasutamise objektiks, ja standardsed BBNJ-partiitunnused hoiustatakse üldsusele kättesaadavates, kas riiklikul või rahvusvahelisel tasandil hallatavates hoidlates ja andmebaasides hiljemalt kolme aasta jooksul alates sellise kasutamise algusest või niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks, võttes arvesse kehtivat rahvusvahelist tava.

4.   Juurdepääsule riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetilistele ressurssidele ja selliste ressursside digitaalsetele järjestusandmetele, mis asuvad osalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates hoidlates ja andmebaasides, võib kehtestada järgmised mõistlikud tingimused:

5.   Rahaline tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest, sealhulgas turustamisest, jaotatakse õiglaselt ja erapooletult artikli 52 kohaselt loodud rahastamismehhanismi kaudu eesmärgiga kaitsta ja kestlikult kasutada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkust.

6.   Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist teevad arenenud osalised iga-aastaseid osamakseid artiklis 52 osutatud erifondi. Osalise osamakse määr on 50 % hinnangulisest sissemaksust, mille osaline teeb osaliste konverentsi poolt artikli 47 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetud eelarvesse. Osamakseid tasutakse seni, kuni osaliste konverents teeb lõike 7 kohase otsuse.

7.   Osaliste konverents otsustab korra üle, mille kohaselt jagatakse rahalist tulu, mis saadakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud, võetakse otsus vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega. Maksed tehakse artikli 52 alusel loodud erifondi kaudu. Kord võib hõlmata järgmist:

8.   Osaline võib siis, kui osaliste konverents võtab korra vastu, esitada deklaratsiooni, milles märgib, et kord ei jõustu tema suhtes kuni nelja aasta jooksul, et võimaldada aega korra vajalikuks rakendamiseks. Osaline, kes sellise deklaratsiooni esitab, jätkab lõikes 6 sätestatud makse tegemist kuni uue korra jõustumiseni.

9.   Kui osaliste konverents otsustab lõike 7 kohase korra üle, mille alusel jagatakse riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadavat rahalist tulu, võtab ta arvesse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, tunnistades, et selline kord peaks vastastikku toetama muid juurdepääsu ja tulu jaotamise vahendeid ning olema nendele kohandatav.

10.   Osaliste konverents, võttes arvesse artikli 15 alusel loodud juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitusi, vaatab iga kahe aasta järel läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressursside ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamisest saadud rahalise tulu ja hindab seda. Esimene läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Läbivaatamisel käsitletakse lõikes 6 osutatud iga-aastaseid osamakseid.

11.   Osalised võtavad vastavalt vajadusele seadusandlikke, haldus- või poliitikameetmeid tagamaks, et tulu, mis saadakse nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute tegevustest, mis on seotud riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega, jagatakse kooskõlas käesoleva kokkuleppega.

1.   Käesolevaga luuakse juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee. Komitee ülesanne on muu hulgas koostada tulu jaotamise suunised kooskõlas artikliga 14 ning tagada läbipaistvus ja nii rahalise kui ka mitterahalise tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

2.   Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koosneb 15 liikmest, kellel on asjakohane kvalifikatsioon teemaga seotud valdkondades, et tagada komitee ülesannete tõhus täitmine. Liikmed nimetatakse osaliste poolt ja nad valib osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja võrdset geograafilist jaotust ning tagades arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide, väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees. Osaliste konverents määrab kindlaks komitee volitused ja töökorra.

3.   Komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi käesoleva osaga seotud küsimustes, sealhulgas järgmistes küsimustes:

4.   Kõik osalised teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks käesoleva kokkuleppe alusel nõutava teabe, mis peab sisaldama järgmist:

5.   Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib konsulteerida ja hõlbustada teabevahetust asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega seoses tema pädevusse kuuluvate tegevustega, sealhulgas tulu jaotamine, geneetiliste ressursside digitaalsete järjestusandmete kasutamine, parimad tavad, vahendid ja meetodid, andmehaldus ja saadud kogemused.

6.   Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee võib anda osaliste konverentsile soovitusi lõike 5 kohaselt saadud teabe kohta.

1.   Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevuste järelevalve ja läbipaistvus saavutatakse teabevõrgustiku teavitamisega, kasutades standardseid BBNJ-partiitunnuseid kooskõlas käesoleva osaga ja osaliste konverentsi poolt vastu võetud menetlustega, mis põhinevad juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitustel.

2.   Osalised esitavad kooskõlas käesoleva osaga juurdepääsu ja tulu jaotamise komiteele korrapäraselt aruandeid käesoleva osa nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade geneetiliste ressurssidega ja selliste ressursside digitaalsete järjestusandmetega seotud tegevusi ning neist saadava tulu jagamist.

3.   Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee koostab teabevõrgustiku kaudu saadud teabe põhjal aruande ja teeb selle kättesaadavaks osalistele, kes võivad esitada märkusi. Juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee esitab aruande koos saadud märkustega arutamiseks osaliste konverentsile. Osaliste konverents võib juurdepääsu ja tulu jaotamise komitee soovitust arvesse võttes määrata käesoleva artikli rakendamiseks kindlaks asjakohased suunised, milles võetakse arvesse osaliste riiklikku suutlikkust ja olukorda.

1.   Osalised esitavad kas üksi või ühiselt sekretariaadile ettepanekud käesoleva osa kohaste piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade loomise kohta.

2.   Osalised teevad käesoleva osa kohaste ettepanekute väljatöötamisel koostööd ja konsulteerivad vastavalt vajadusele asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas riikidega ning ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, samuti kodanikuühiskonna, teadusringkondade, erasektori, põlisrahvaste ja kohalike kogukondade esindajatega.

3.   Ettepanekute koostamisel võetakse aluseks parimad olemasolevad teadusandmed ja teadusteave ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohased põlisteadmised, samuti võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

4.   Kindlakstehtud alasid käsitlevad ettepanekud peavad sisaldama järgmisi põhielemente:

5.   Selliste alade kindlaksmääramise soovituslikud kriteeriumid sisaldavad vastavalt nende asjakohasusele I lisas esitatud kriteeriume ning teadus- ja tehniline organ võib neid vajaduse korral edasi arendada ja läbi vaadata, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.

6.   Teadus- ja tehniline organ töötab vajaduse korral välja täiendavad nõuded ettepanekute sisu kohta, sealhulgas lõikes 5 märgitud soovituslike kriteeriumide kohaldamise korra kohta, ja suunised lõike 4 punktis b nimetatud ettepanekute kohta, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu.

1.   Konsultatsioonid artikli 19 alusel esitatud ettepanekute üle peavad olema kaasavad, läbipaistvad ja avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas riikidele ning ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele, samuti kodanikuühiskonnale, teadusringkondadele, põlisrahvastele ja kohalikele kogukondadele.

2.   Sekretariaat vahendab konsultatsioone ja kogub teavet järgmiselt:

3.   Sekretariaat teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe üldsusele kättesaadavaks.

4.   Juhul kui kavandatav meede mõjutab alasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad ettepaneku esitajad järgmist:

5.   Ettepaneku esitaja võtab arvesse konsultatsiooniperioodil saadud seisukohti ning teadus- ja tehnilise organi seisukohti ja teavet ning vajaduse korral muudab ettepanekut vastavalt või vastab olulistele seisukohtadele, mida ettepanekus ei ole kajastatud.

6.   Konsultatsiooniperiood on ajaliselt piiratud.

7.   Muudetud ettepanek esitatakse teadus- ja tehnilisele organile, kes hindab ettepanekut ja esitab osaliste konverentsile soovitused.

8.   Teadus- ja tehniline organ täpsustab vajaduse korral konsulteerimis- ja hindamismenetluse üksikasju, sealhulgas kestust, oma esimesel koosolekul, misjärel osaliste konverents arutab neid ja võtab need vastu, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide eriolukorda.

1.   Osaliste konverents, võttes aluseks lõpliku ettepaneku ja majandamiskava projekti, arvestades käesoleva osa alusel kehtestatud konsultatsioonimenetluse käigus saadud seisukohti ja teaduslikke andmeid ning teadus- ja tehnilise organi teaduslikke nõuandeid ja soovitusi:

2.   Osaliste konverents austab käesoleva artikli alusel otsuseid tehes asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite pädevust ega kahjusta seda.

3.   Osaliste konverents korraldab korrapäraseid konsultatsioone, et tõhustada koostööd ja koordineerimist asjaomaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega ning nende vahel seoses piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ning et tõhustada selliste vahendite ja raamistike alusel ja selliste kehamite poolt vastu võetud seonduvate meetmete koordineerimist.

4.   Kui see on vajalik käesoleva osa eesmärkide saavutamiseks ja selle osa rakendamiseks, võib osaliste konverents riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamisega seotud rahvusvahelise koostöö ja koordineerimise edendamiseks kaaluda ning kooskõlas lõigetega 1 ja 2 otsustada vajaduse korral välja töötada mehhanismi olemasolevate piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade jaoks, mis on vastu võetud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite poolt.

5.   Osaliste konverentsi poolt kooskõlas käesoleva osaga vastu võetud otsused ja soovitused ei tohi kahjustada riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate aladega seotud meetmete tõhusust ning nende otsuste ja soovituste tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõigi riikide õigusi ja kohustusi vastavalt konventsioonile. Juhul kui käesoleva osa alusel kavandatud meetmed mõjutavad või võivad põhjendatud eelduste kohaselt mõjutada merepõhja katvat vett ja merepõhja alust maapõue, mille üle rannikuriigil on konventsiooni kohaselt suveräänsed õigused, võetakse selliste meetmete puhul nõuetekohaselt arvesse selliste rannikuriikide suveräänseid õigusi. Sel eesmärgil peetakse konsultatsioone vastavalt käesoleva osa sätetele.

6.   Kui käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, kuulub hiljem täielikult või osaliselt rannikuriigi jurisdiktsiooni alla, kaotab riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv osa viivitamata kehtivuse. Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatele merealadele jääv osa kehtib seni, kuni osaliste konverents vaatab oma järgmisel istungil piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala läbi ja otsustab seda vajaduse korral muuta või selle tühistada.

7.   Asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami pädevuse kehtestamisel või muutmisel jäävad piirkonnapõhine majandamisvahend, sealhulgas merekaitseala, või sellega seotud meetmed, mille osaliste konverents on käesoleva osa alusel vastu võtnud ja mis seejärel kuuluvad täielikult või osaliselt sellise vahendi, raamistiku või kehami pädevusse, kehtima seni, kuni osaliste konverents vaatab piirkonnapõhise majandamisvahendi, sealhulgas merekaitseala, ja sellega seotud meetmed läbi ning otsustab tihedas koostöös ja kooskõlas kõnealuse vahendi, raamistiku või kehamiga need vastavalt vajadusele säilitada, neid muuta või need tühistada.

1.   Üldjuhul võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel.

2.   Kui konsensust ei saavutata, võetakse käesoleva osa kohased otsused ja soovitused vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning enne seda peab osaliste konverents kohalolevate ja hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtma otsuse, et kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud.

3.   Käesoleva osa alusel vastu võetud otsused jõustuvad 120 päeva pärast osaliste konverentsi istungit, kus need vastu võeti, ja need otsused on kõigile osalistele siduvad.

4.   Iga osaline võib lõikes 3 sätestatud 120 päeva jooksul esitada sekretariaadile kirjaliku vastuväite käesoleva osa alusel vastu võetud otsuse suhtes ning see otsus ei ole asjaomasele osalisele siduv. Otsuse suhtes esitatud vastuväite võib igal ajal tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile, ning seejärel on otsus asjaomasele osalisele siduv 90 päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmise teate kuupäevast.

5.   Osaline, kes esitab lõike 4 alusel vastuväite, peab vastuväite esitamise ajal edastama sekretariaadile kirjaliku selgituse vastuväite põhjuste kohta, mis põhinevad ühel või mitmel järgmistest põhjendustest:

6.   Lõike 4 alusel vastuväite esitav osaline võtab võimaluste piires vastu alternatiivsed meetmed või lähenemisviisid, mis on samaväärse toimega kui otsused, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, ning ei võta vastu meetmeid ega vii ellu tegevusi, mis nõrgendaksid selle otsuse toimet, mille suhtes ta on vastuväite esitanud, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed või tegevused on olulised vastuväite esitanud osalise õiguste ja kohustuste teostamiseks vastavalt konventsioonile.

7.   Vastuväite esitanud osaline annab pärast lõike 4 kohase teate esitamist osaliste konverentsi järgmisel korralisel istungil ning seejärel korrapäraselt aru lõike 6 rakendamisest, et anda teavet artikli 26 kohase järelevalve ja läbivaatamise jaoks.

8.   Lõike 4 kohaselt esitatud vastuväidet otsuse suhtes võib pikendada juhul, kui vastuväite esitanud osaline peab seda ikka veel vajalikuks, üksnes iga kolme aasta tagant pärast otsuse jõustumist, teatades sellest kirjalikult sekretariaadile. Kirjalik teade peab sisaldama selgitust algse vastuväite põhjuste kohta.

9.   Kui lõike 8 kohast pikendamisteadet ei laeku, loetakse vastuväide automaatselt tagasivõetuks ja seejärel on otsus kõnealusele osalisele siduv 120 päeva möödumisel vastuväite automaatsest tagasivõtmisest. Sekretariaat teavitab osalist 60 päeva enne vastuväite automaatse tagasivõtmise kuupäeva.

10.   Sekretariaat teeb osaliste konverentsi käesoleva osa alusel vastu võetud otsused ja neile esitatud vastuväited üldsusele kättesaadavaks ning edastab need kõikidele riikidele ja asjakohastele õiguslikele vahenditele ja raamistikele ning asjaomastele ülemaailmsetele, piirkondlikele ja valdkondlikele kehamitele.

1.   Osaliste konverents teeb otsuseid võtta vastu riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävaid merealasid käsitlevad meetmed, mida vajaduse korral kohaldatakse hädaolukorras, kui loodusnähtus või inimtekkeline katastroof on põhjustanud või võib põhjustada tõsist või pöördumatut kahju elurikkusele riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, selle tagamiseks, et tõsine või pöördumatu kahju ei süveneks.

2.   Käesoleva artikli alusel vastu võetud meetmeid peetakse vajalikuks üksnes juhul, kui pärast konsulteerimist asjakohaste õiguslike vahendite või raamistikega või asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamitega ei saa tõsist või pöördumatut kahju õigeaegselt ohjata käesoleva kokkuleppe muude artiklite kohaldamise kaudu või asjakohase õigusliku vahendi või raamistikuga või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami kaudu.

3.   Eriolukorras võetavad meetmed põhinevad parimatel olemasolevatel teadusandmetel ja teadusteabel ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastel põlisteadmistel ning nende puhul võetakse arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi. Selliseid meetmeid võivad välja pakkuda osalised või neid võib soovitada teadus- ja tehniline organ ning need võib vastu võtta istungitevahelisel ajal. Meetmed on ajutised ja need tuleb otsuse tegemiseks uuesti läbi vaadata pärast nende vastuvõtmist toimuval järgmisel osaliste konverentsi istungil.

4.   Meetmete kohaldamine lõpeb kaks aastat pärast nende jõustumist või osaliste konverents lõpetab nende kohaldamise varem, kui need asendatakse piirkonnapõhiste majandamisvahenditega, sealhulgas merekaitsealadega, ja nendega seotud meetmetega, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva osaga, või meetmetega, mis on vastu võetud asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, või lõpetatakse meetmete kohaldamine osaliste konverentsi otsusega, kui meetme võtmise tinginud asjaolusid enam ei esine.

5.   Teadus- ja tehniline organ töötab vastavalt vajadusele välja erakorraliste meetmete kehtestamise korra ja suunised, sealhulgas konsulteerimiskorra, misjärel osaliste konverents vaatab need esimesel võimalusel läbi ja võtab need vastu. Selline kord peab olema kaasav ja läbipaistev.

1.   Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv tegevus, mis toimub riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, viiakse ellu kooskõlas käesoleva osa alusel vastu võetud otsustega.

2.   Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei takista osalisel võtta oma kodanike ja laevade või tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva tegevuse suhtes rangemaid meetmeid kui need, mis on vastu võetud käesoleva osa alusel, kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja kokkuleppe eesmärkide toetamiseks.

3.   Käesoleva osa alusel vastu võetud meetmete rakendamine ei tohiks otseselt ega kaudselt tekitada ebaproportsionaalset koormust väikestest arenevatest saareriikidest või vähim arenenud riikidest osalistele.

4.   Osalised edendavad vajaduse korral meetmete vastuvõtmist asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike alusel ning asjakohastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on, et toetada osaliste konverentsi poolt käesoleva osa alusel tehtud otsuste ja soovituste rakendamist.

5.   Osalised julgustavad riike, kellel on õigus saada käesoleva kokkuleppe osaliseks, eelkõige neid, kelle tegevus, laevad või kodanikud tegutsevad alal, mille suhtes kohaldatakse kehtestatud piirkonnapõhist majandamisvahendit, sealhulgas merekaitsealal, võtma meetmeid, mis toetavad osaliste konverentsi otsuseid ja soovitusi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade kohta.

6.   Osalist, kes ei ole asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku osaline või ei osale selles või kes ei ole asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liige ning kes ei nõustu muul viisil kohaldama selliste õiguslike vahendite ja raamistikega ja selliste kehamite pool kehtestatud meetmeid, ei vabastata kohustusest teha kooskõlas konventsiooni ja käesoleva kokkuleppega koostööd riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise valdkonnas.

1.   Osalised annavad osaliste konverentsile kas eraldi või ühiselt aru käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade ja nendega seotud meetmete rakendamise kohta. Sekretariaat teeb sellised aruanded ning vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe ja läbivaatamise tulemused üldsusele kättesaadavaks.

2.   Asjakohaseid õiguslikke vahendeid ja raamistikke ning asjaomaseid ülemaailmseid, piirkondlikke ja valdkondlikke kehameid kutsutakse üles andma osaliste konverentsile teavet selliste meetmete rakendamise kohta, mida nad on võtnud käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade eesmärkide saavutamiseks.

3.   Teadus- ja tehniline organ jälgib ja vaatab korrapäraselt läbi käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiseid majandamisvahendeid, sealhulgas merekaitsealasid, ja nendega seotud meetmeid, võttes arvesse vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid ja teavet.

4.   Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hindab teadus- ja tehniline organ käesoleva osa alusel kehtestatud piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade tõhusust ja nendega seotud meetmete tõhusust ning nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja annab osaliste konverentsile nõu ja soovitusi.

5.   Pärast läbivaatamist võtab osaliste konverents vastavalt vajadusele vastu otsused või soovitused piirkonnapõhiste majandamisvahendite, sealhulgas merekaitsealade muutmise, laiendamise või tühistamise kohta ning mis tahes nendega seotud meetmete kohta, mille osaliste konverents on vastu võtnud, tuginedes parimatele olemasolevatele teadusandmetele ja teadusteabele ning olemasolu korral põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohastele põlisteadmistele, võttes arvesse ettevaatlikku lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

1.   Osalised tagavad, et nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva kavandatud tegevuse võimalikku mõju merekeskkonnale hinnatakse enne selliseks tegevuseks loa andmist vastavalt käesolevas osas sätestatule.

2.   Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli all on riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel merealadel ellu viidav kavandatud tegevus, teeb kindlaks, et see tegevus võib põhjustada olulist reostust või olulisi ja kahjulikke muutusi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade keskkonnas, tagab see osaline, et sellise tegevuse keskkonnamõju hindamine tehakse kooskõlas käesoleva osaga või et selline hindamine tehakse osalise riigisisese korra kohaselt. Osaline, kes viib sellise hindamise läbi oma riigisisese korra alusel,

3.   Teadus- ja tehniline organ võib pärast lõike 2 punktis a osutatud teabe saamist esitada märkusi osalisele, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub.

1.   Osalised edendavad keskkonnamõju hindamiste kasutamist ning artikli 38 alusel välja töötatavate standardite ja/või suuniste vastuvõtmist ja rakendamist asjakohastes õiguslikes vahendites ja raamistikes ning asjaomastes ülemaailmsetes, piirkondlikes ja valdkondlikes kehamites, mille liikmed nad on.

2.   Osaliste konverents töötab käesoleva osa alusel teadus- ja tehnilise organi jaoks välja mehhanismid koostööks asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, kes reguleeruvad tegevust riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel või kaitsevad merekeskkonda.

3.   Kui teadus- ja tehniline organ töötab artikli 38 alusel välja või ajakohastab standardeid või suuniseid, mis käsitlevad riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel toimuva tegevuse keskkonnamõju hindamist käesoleva kokkuleppe osaliste poolt, teeb ta vajaduse korral koostööd asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistikega ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega.

4.   Riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse suhtes ei ole vaja teha eelhindamist ega keskkonnamõju hindamist juhul, kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, määrab kindlaks,

5.   Kui riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel kavandatud tegevuse keskkonnamõju on hinnatud asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, tagab asjaomane osaline, et teabevõrgustiku kaudu avaldatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.   Välja arvatud juhul, kui lõike 4 punkti b alapunktis i sätestatud kriteeriumidele vastav kavandatud tegevus kuulub järelevalve alla ja läbivaatamisele asjakohase õigusliku vahendi või raamistiku alusel või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami poolt, teevad tegevuse üle järelevalvet ja vaatavad tegevuse läbi osalised ning tagavad, et järelevalve- ja läbivaatamisaruanded avaldatakse teabevõrgustiku kaudu.

1.   Kui kavandatud tegevusel võib olla merekeskkonnale rohkem kui väike või ajutine mõju või kui tegevuse mõju on teadmata või ebaselge, teeb osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, tegevuse kohta artikli 31 kohase eelhindamise, kasutades lõikes 2 sätestatud tegureid, ning:

2.   Otsustades, kas nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvad kavandatud tegevused vastavad lõikes 1 sätestatud künnisele, võtavad osalised arvesse järgmisi tegureid, mille loetelu ei ole ammendav:

1.   Osalised tagavad, et käesoleva osa kohase keskkonnamõju hindamise menetlus hõlmab järgmisi etappe:

2.   Osalised võivad teha ühiseid keskkonnamõju hindamisi, eelkõige väikeste arenevate saareriikide jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate kavandatud tegevuste puhul.

3.   Teadus- ja tehniline organ koostab ekspertide nimekirja. Piiratud suutlikkusega osalised võivad paluda neilt ekspertidelt nõu ja abi, et teha ja hinnata nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluva kavandatud tegevuse eelhindamisi ja keskkonnamõju hindamisi. Neid eksperte ei saa määrata sama tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluse mõnda teise osasse. Nõu ja abi taotlenud osaline tagab, et sellised keskkonnamõju hindamised esitatakse talle läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks.

1.   Osalised tagavad, et üldsust teavitatakse kavandatud tegevusest õigeaegselt, sealhulgas teabe avaldamisega teabevõrgustiku ja sekretariaadi kaudu, ning et kõikidele riikidele, eelkõige külgnevatele rannikuriikidele ja muudele tegevuskohaga külgnevatele riikidele, mis on potentsiaalselt tegevusest enim mõjutatud riigid, ning sidusrühmadele antaks niivõrd, kui see on teostatav, kavandatud ja tegelik võimalus osaleda teatava aja jooksul keskkonnamõju hindamise menetluses. Teavitamine ja osalemisvõimalused, sealhulgas märkuste esitamise kaudu, tuleb vastavalt vajadusele tagada kogu keskkonnamõju hindamise menetluse vältel, sealhulgas siis, kui artikli 31 lõike 1 punkti b kohaselt määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise ulatus, ja siis, kui artikli 33 kohaselt on koostatud keskkonnamõju hindamise aruande kavand, enne kui tehakse otsus tegevuse lubamise kohta.

2.   Tegevusest potentsiaalselt enim mõjutatud riigid määratakse kindlaks, võttes arvesse kavandatud tegevuse laadi ja võimalikku mõju merekeskkonnale, ning nende hulka tuleb arvata järgmised riigid:

3.   Selle menetluse sidusrühmade hulka kuuluvad asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, asjaomased ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid, kodanikuühiskond, teadusringkonnad ja üldsus.

4.   Üldsuse teavitamine ja üldsusega konsulteerimine peab vastavalt artikli 48 lõikele 3 olema kaasav ja läbipaistev, toimuma õigeaegselt ning juhul, kui teavitamine ja konsulteerimine puudutab väikesi arenevaid saareriike, olema sihipärane ja ennetav.

5.   Osalised võtavad arvesse konsultatsioonimenetluse käigus saadud sisulisi märkusi, sealhulgas neid, mis on saadud külgnevatelt rannikuriikidelt ja muudelt kavandatud tegevuse kohaga külgnevatelt riikidelt, mis on potentsiaalselt enim mõjutatud riigid, ning vastavad neile või käsitlevad neid. Osalised pööravad erilist tähelepanu märkustele võimaliku mõju kohta riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele ja esitavad vajaduse korral kirjaliku vastuse, milles käsitletakse konkreetselt neid märkusi, sealhulgas võimalike mõjudega tegelemiseks mõeldud lisameetmeid. Osalised teevad saadud märkused ja neile antud vastused või kirjeldused nende käsitlemise kohta üldsusele kättesaadavaks.

6.   Kui kavandatud tegevus mõjutab avamerealasid, mis on täielikult ümbritsetud riikide majandusvöönditega, teevad osalised järgmist:

7.   Osalised tagavad juurdepääsu teabele, mis on seotud käesoleva kokkuleppe kohase keskkonnamõju hindamisega. Sellest olenemata ei nõuta osalistelt konfidentsiaalse või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist. Avalikes dokumentides märgitakse ära asjaolu, et konfidentsiaalne või ärisaladusena käsitletav teave on välja jäetud.

1.   Osalised tagavad, et iga käesoleva osa kohaselt tehtava keskkonnamõju hindamise kohta koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2.   Keskkonnamõju hindamise aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: kavandatud tegevuse kirjeldus, sealhulgas selle koht; hindamise ulatuse kindlaksmääramise tulemuste kirjeldus; tõenäoliselt mõjutatava merekeskkonna lähteolukorra hinnang; võimaliku mõju, sealhulgas võimaliku kumulatiivse mõju ja riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele aladele avalduva mõju kirjeldus; võimalike vältimis-, leevendus- ja ohjamismeetmete kirjeldus; ebaselgete aspektide ja teadmislünkade kirjeldus; teave üldsusega konsulteerimise kohta; kavandatud tegevuse mõistlike alternatiivide kaalumise kirjeldus; järelmeetmete kirjeldus, sealhulgas keskkonnajuhtimiskava, ning kokkuvõte ilma tehniliste üksikasjadeta.

3.   Osaline teeb keskkonnamõju hindamise aruande kavandi üldsusega konsulteerimise käigus teabevõrgustiku kaudu kättesaadavaks, et anda teadus- ja tehnilisele organile võimalus aruannet käsitleda ja hinnata.

4.   Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral ja õigeaegselt esitada osalisele keskkonnamõju hindamise aruande kavandi kohta märkusi. Osaline kaalub kõiki teadus- ja tehnilise organi esitatud märkusi.

5.   Osalised avaldavad keskkonnamõju hindamise aruanded, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu. Sekretariaat tagab, et kõiki osalisi teavitatakse õigeaegselt aruannete avaldamisest teabevõrgustiku kaudu.

6.   Teadus- ja tehniline organ uurib keskkonnamõju hindamise lõpparuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.

7.   Teadus- ja tehniline organ uurib käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel valikut avaldatud teabest, mida kasutati eelhindamise käigus keskkonnamõju hindamise läbiviimise üle otsustamisel vastavalt artiklitele 30 ja 31, ning vaatab selle teabe läbi, et töötada välja suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.

1.   Osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla kavandatud tegevus kuulub, otsustab selle üle, kas tegevus võib toimuda.

2.   Selle üle otsustamisel, kas kavandatud tegevus võib käesoleva osa alusel toimuda, tuleb täielikult arvesse võtta käesoleva osa kohaselt tehtud keskkonnamõju hindamist. Otsus anda luba kavandatud tegevuseks osalise jurisdiktsiooni või kontrolli all tehakse ainult siis, kui osaline on leevendus- või majandamismeetmeid arvesse võttes otsustanud, et ta on teinud kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et tegevust on võimalik ellu viia viisil, mis on kooskõlas eesmärgiga vältida olulist kahjulikku mõju merekeskkonnale.

3.   Otsuseid käsitlevates dokumentides tuleb selgelt välja tuua kõik heakskiitmise tingimused, mis on seotud leevendusmeetmetega ja järelmeetmete nõuetega. Otsuseid käsitlevad dokumendid avalikustatakse, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu.

4.   Osaliste konverents võib osalise taotlusel anda kõnealusele osalisele nõu ja abi selle üle otsustamisel, kas tema jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluv kavandatud tegevus võib toimuda.

1.   Osalised, kes tegutsevad kas üksi või ühiselt, annavad korrapäraselt aru lubatud tegevuse mõjudest ja artiklis 35 nõutud seire tulemustest.

2.   Seirearuanded avalikustatakse, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu, ning teadus- ja tehniline organ võib seirearuandeid uurida ja hinnata.

3.   Teadus- ja tehniline organ uurib seirearuandeid käesoleva kokkuleppe kohaste asjakohaste tavade, menetluste ja teadmiste alusel, et töötada välja lubatud tegevuste mõju seire suunised, sealhulgas teha kindlaks parimad tavad.

1.   Osalised tagavad, et artikli 35 kohaselt jälgitava lubatud tegevuse mõju vaadatakse läbi.

2.   Kui osaline, kelle jurisdiktsiooni või kontrolli alla tegevus kuulub, teeb kindlaks olulise kahjuliku mõju, mille laadi või tõsidust keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb tegevuse heakskiitmisel sätestatud tingimuste rikkumisest, vaatab ta läbi oma otsuse, millega tegevus lubati, teavitab sellest osaliste konverentsi, teisi osalisi ja üldsust, sealhulgas teabevõrgustiku kaudu, ning:

3.   Teadus- ja tehniline organ võib artikli 36 alusel saadud aruannete põhjal teavitada osalist, kes tegevuse jaoks loa andis, kui ta leiab, et tegevusel võib olla oluline kahjulik mõju, mida keskkonnamõju hindamisel ette ei nähtud või mis tuleneb lubatud tegevuse heakskiitmise tingimuste rikkumisest, ning esitada osalisele vajaduse korral soovitusi.

5.   Kõiki riike, eelkõige külgnevaid rannikuriike ja teisi tegevuskohaga külgnevaid riike, mis on potentsiaalselt kõige enam mõjutatud riigid, ja sidusrühmi teavitatakse teabevõrgustiku kaudu ning nendega võidakse konsulteerida käesoleva kokkuleppe alusel loa saanud tegevusega seotud seire-, aruandlus- ja läbivaatamismenetlustes.

6.   Osalised avaldavad, muu hulgas teabevõrgustiku kaudu,

1.   Teadus- ja tehniline organ töötab osaliste konverentsil arutamiseks ja vastuvõtmiseks välja standardid või suunised, mis käsitlevad järgmist:

2.   Teadus- ja tehniline organ võib töötada osaliste konverentsil arutamiseks ja vastuvõtmiseks välja ka standardid ja suunised, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:

3.   Kõik standardid esitatakse käesoleva kokkuleppe lisas kooskõlas artikliga 74.

1.   Osalised kaaluvad üksi või koostöös teiste osalistega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist kavade ja programmide puhul, mis on seotud nende jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvate tegevustega, mis viiakse läbi riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel, et hinnata selliste kavade või programmide ning alternatiivide võimalikku mõju merekeskkonnale.

2.   Osaliste konverents võib läbi viia ala või piirkonna keskkonnamõju strateegilise hindamise, et koondada ja sünteesida ala või piirkonna kohta parimat kättesaadavat teavet, hinnata praegust ja võimalikku tulevast mõju ning teha kindlaks andmelüngad ja teadusuuringute prioriteedid.

3.   Käesoleva osa kohaste keskkonnamõju hindamiste läbiviimisel võtavad osalised arvesse lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud asjakohaste strateegiliste keskkonnamõju hindamiste tulemusi, kui need on kättesaadavad.

4.   Osaliste konverents töötab välja suunised selle kohta, kuidas viia läbi igasse käesolevas artiklis kirjeldatud kategooriasse kuuluv keskkonnamõju strateegiline hindamine.

1.   Osalised teevad kas otse või asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite kaudu koostööd, et toetada osalisi, eelkõige arenguriikidest osalisi, käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisel suutlikkuse suurendamise ning mereteaduse ja -tehnoloogia arendamise ja siirde kaudu.

2.   Käesoleva kokkuleppe alusel toimuva suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde käigus teevad osalised koostööd kõigil tasanditel ja igasuguses vormis, sealhulgas partnerluste kaudu, kuhu on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, nagu erasektor, kodanikuühiskond ning põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad kui põlisteadmiste omajad, samuti asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite vahelise koostöö ja koordineerimise tõhustamise kaudu.

3.   Käesoleva osa rakendamisel tunnustavad osalised täielikult arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide, Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide erivajadusi. Osalised tagavad, et suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde tingimuseks ei seata koormavaid aruandlusnõudeid.

1.   Osalised tagavad kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega oma võimaluste piires arenguriikidest osaliste suutlikkuse suurendamise ja teevad koostööd, et saavutada meretehnoloogia siire, eelkõige arenguriikidest osalistele, kes seda vajavad ja paluvad, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

2.   Osalised eraldavad oma võimaluste piires vahendeid, et toetada sellist suutlikkuse suurendamist ning meretehnoloogia arendamist ja siiret ning hõlbustada juurdepääsu muudele toetusallikatele, võttes arvesse oma riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

3.   Suutlikkuse suurendamine ja meretehnoloogia siire peaks olema riigikeskne, läbipaistev, tulemuslik ja järkjärguline menetlus, mis on kaasav, valdkonnaülene ja sooteadlik. See tugineb asjakohasel juhul olemasolevatele programmidele, kuid ei dubleeri neid, ning juhindub kogemustest, mis on muu hulgas saadud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirdega seotud tegevusest asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite raames. Tõhususe ja tulemuste maksimeerimiseks võetakse neid tegevusi võimaluste piires arvesse.

4.   Suutlikkuse suurendamisel ja meretehnoloogia siirdel lähtutakse arenguriikidest osaliste vajadustest ja prioriteetidest, mis on kindlaks tehtud vajaduste hindamise käigus üksikjuhtumite või piirkondade kaupa, ning vastatakse neile, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Selliseid vajadusi ja prioriteete võib ise hinnata või hõlbustada seda suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee ning teabevõrgustiku kaudu.

1.   Osalistel on ühine pikaajaline visioon sellest, kui oluline on viia täielikult ellu tehnoloogia areng ja tehnosiire, et võimaldada kaasavat, õiglast ja tõhusat koostööd ning osalemist käesoleva kokkuleppe alusel toimuvas tegevuses ning saavutada täielikult kokkuleppe eesmärgid.

2.   Käesoleva kokkuleppe alusel teostatav meretehnoloogia siire toimub õiglastel ja soodsaimatel tingimustel, sealhulgas soodus- ja eelistingimustel, ning kooskõlas vastastikku kokku lepitud tingimuste ja käesoleva kokkuleppe eesmärkidega.

3.   Osalised edendavad ja soodustavad majanduslikke ja õiguslikke tingimusi, mis võimaldavad meretehnoloogia siiret arenguriikidest osalistele, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda, ning mis võivad hõlmata stiimulite pakkumist ettevõtetele ja institutsioonidele.

4.   Meretehnoloogia siirdel arvestatakse kõigi sellise tehnoloogiaga seotud õigustega ja selle elluviimisel võetakse nõuetekohaselt arvesse kõiki õigustatud huve, sealhulgas meretehnoloogia valdajate, tarnijate ja vastuvõtjate õigusi ja kohustusi, ning eelkõige arenguriikide huve ja vajadusi seoses käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisega.

5.   Käesoleva osa kohaselt siirdud meretehnoloogia peab olema sobiv, asjakohane ja võimalikult usaldusväärne, taskukohane, ajakohane, keskkonnahoidlik ja arenguriikidest osalistele kättesaadaval kujul, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda.

1.   Artiklis 40 sätestatud eesmärkide toetamiseks võivad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liigid hõlmata muu hulgas osaliste inim-, finantsjuhtimise, teadus-, tehnoloogiliste, organisatsiooniliste, institutsiooniliste ja muude ressurssidega seotud suutlikkuse loomise või tugevdamise toetamist, näiteks järgmist:

2.   Täiendavad üksikasjad käesolevas artiklis nimetatud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide kohta on esitatud II lisas.

3.   Osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee soovitusi, vaatab II lisas esitatud suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde liikide soovitusliku ja mittetäieliku loetelu vajaduse korral korrapäraselt läbi, hindab ja arendab seda edasi ning annab asjakohaseid suuniseid, et kajastada tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning vastata riikide ja piirkondade muutuvatele vajadustele ja kohandada loetelu vastavalt nendele vajadustele.

1.   Käesoleva osa sätete kohaselt toimuva suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde üle tehakse järelevalvet ja neid vaadatakse korrapäraselt läbi.

2.   Lõikes 1 osutatud järelevalvet ja läbivaatust teeb suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee osaliste konverentsi järelevalve all ning selle eesmärk on:

3.   Osalised esitavad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde järelevalve ja läbivaatamise toetamiseks suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komiteele aruandeid. Kõnealused aruanded tuleks esitada vormis ja sagedusega, mille määrab kindlaks osaliste konverents, võttes arvesse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee soovitusi. Aruannete esitamisel võtavad osalised vajaduse korral arvesse piirkondlike kehamite seisukohti suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde kohta. Osaliste esitatud aruanded ning piirkondlike kehamite seisukohad suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde kohta tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Osaliste konverents tagab, et aruandlusnõuded on ühtlustatud ja mittekoormavad, eelkõige arenguriikidest osaliste jaoks, sealhulgas kulude ja ajaliste nõuete osas.

1.   Käesolevaga asutatakse suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee.

2.   Komitee koosneb liikmetest, kellel on kokkuleppe parimates huvides tegutsemiseks sobiv kvalifikatsioon ja asjatundlikkus ning kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust ning tagades vähim arenenud riikide, väikeste arenevate saareriikide ja sisemaal asuvate arenguriikide esindatuse komitees. Komitee volitused ja töökorra otsustab osaliste konverents oma esimesel istungil.

3.   Komitee esitab aruandeid ja soovitusi, osaliste konverents kaalub neid ja võtab vajaduse korral meetmeid.

1.   Käesolevaga asutatakse osaliste konverents.

2.   Osaliste konverentsi esimese istungi kutsub kokku ÜRO peasekretär hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Edaspidi peetakse osaliste konverentsi korralisi istungeid osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud regulaarsete ajavahemike järel. Kooskõlas kodukorraga võib osaliste konverentsi erakorralisi istungeid pidada ka muudel aegadel.

3.   Osaliste konverents kohtub tavaliselt sekretariaadi asukohas või ÜRO peakorteris.

4.   Osaliste konverents võtab oma esimesel istungil konsensuse alusel vastu nii enda kui ka oma allorganite kodukorrad, finantsreeglid, mis reguleerivad osaliste konverentsi rahastamist ning sekretariaadi ja allorganite rahastamist, ning seejärel kodukorra ja finantsreeglid mis tahes täiendava allorgani jaoks, mille ta võib luua. Kuni kodukorra vastuvõtmiseni kohaldatakse sama töökorda, mis valitsustevaheline konverents, mille raames käsitleti ÜRO mereõiguse konventsiooni kohast rahvusvahelist õiguslikult siduvat instrumenti riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kohta.

5.   Osaliste konverents teeb kõik endast oleneva, et võtta otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel. Kui kõik võimalused konsensuse saavutamiseks on ammendatud, võetakse osaliste konverentsi otsused ja soovitused sisulistes küsimustes vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste kahekolmandikulise häälteenamusega ning menetlusküsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate osaliste häälteenamusega, kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

6.   Osaliste konverents jälgib ja hindab käesoleva kokkuleppe rakendamist, milleks ta:

7.   Osaliste konverents võib otsustada taotleda Rahvusvaheliselt Mereõiguse Kohtult nõuandvat arvamust õiguslikus küsimuses, mis käsitleb osaliste konverentsile tema pädevusse kuuluva teema kohta esitatud ettepaneku vastavust käesolevale kokkuleppele. Nõuandva arvamuse taotlust ei esitata küsimuses, mis kuulub teiste ülemaailmsete, piirkondlike või valdkondlike kehamite pädevusse, ega küsimuses, mis tingimata hõlmab sellise vaidluse samaaegset käsitlemist, mis puudutab suveräänsust või muid õigusi või nõudeid maismaa- või saarte territooriumi suhtes või ala õiguslikku seisundit riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana. Taotluses märgitakse ära selle õigusliku küsimuse ulatus, mille kohta nõuandvat arvamust taotletakse. Osaliste konverents võib paluda, et selline arvamus esitataks viivitamata.

8.   Osaliste konverents hindab viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ja seejärel enda määratud ajavahemike järel käesoleva kokkuleppe sätete asjakohasust ja tulemuslikkust ja vaatab nende sätete asjakohase ja tulemuslikkuse läbi ning esitab vajaduse korral ettepanekuid nende sätete rakendamise tõhustamiseks, et paremini käsitleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist.

1.   Osaliste konverents edendab otsustusmenetluse ja muu käesoleva kokkuleppe alusel ellu viidava tegevuse läbipaistvust.

2.   Kui osaliste konverents ei otsusta teisiti, on kõik osaliste konverentsi ja selle allorganite istungid avatud vaatlejatele, kes osalevad istungil kooskõlas kodukorraga. Osaliste konverents avaldab oma otsused ja peab nende avalikku registrit.

3.   Osaliste konverents edendab läbipaistvust käesoleva kokkuleppe rakendamisel, sealhulgas teabe avaliku levitamise kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade osalemise ja nendega konsulteerimise hõlbustamise kaudu, kui see on asjakohane ja kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.

4.   Selliste käesoleva kokkuleppega mitteühinenud riikide, asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamite, asjakohaste põlisteadmistega põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes on huvitatud osaliste konverentsi käsitletavatest küsimustest, võivad avaldada soovi osaleda vaatlejatena osaliste konverentsi ja selle allorganite istungitel. Osaliste konverentsi kodukorras nähakse ette sellise osalemise eeskirjad ning kodukord ei tohi olla selles suhtes põhjendamatult piirav. Kodukorras sätestatakse ka kõnealuste esindajate õigus saada õigeaegselt juurdepääs kogu asjaomasele teabele.

1.   Käesolevaga asutatakse teadus- ja tehniline organ.

2.   Teadus- ja tehniline organ koosneb liikmetest, kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents ning kes töötavad ekspertidena ja tegutsevad kokkuleppe parimates huvides ning kellel on asjakohane kvalifikatsioon, võttes arvesse vajadust multidistsiplinaarsete eksperditeadmiste, sealhulgas asjakohaste teaduslike ja tehniliste eksperditeadmiste ning põlisrahvaste ja kohalike kogukondade asjakohaseid põlisteadmisi käsitlevate eksperditeadmiste järele, samuti soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust. Teadus- ja tehnilise organi volitused ja töökorra, sealhulgas selle valikumenetlust ja liikmete volituste tingimused, määrab kindlaks osaliste konverents oma esimesel istungil.

3.   Teadus- ja tehniline organ võib vajaduse korral tugineda asjakohastele nõuannetele, mis tulenevad asjakohastest õiguslikest vahenditest ja raamistikest või mille on esitanud asjakohased ülemaailmsed, piirkondlikud ja valdkondlikud kehamid või teised teadlased ja eksperdid.

4.   Osaliste konverentsi alluvuses ja tema suuniste järgi ning võttes arvesse lõikes 2 osutatud multidistsiplinaarseid eksperditeadmisi, annab teadus- ja tehniline organ osaliste konverentsile teaduslikku ja tehnilist nõu, täidab talle käesoleva kokkuleppe alusel määratud ülesandeid ja muid ülesandeid, mille osaliste konverents võib kindlaks määrata, ning esitab osaliste konverentsile oma töö kohta aruandeid.

1.   Käesolevaga asutatakse sekretariaat. Osaliste konverents määrab oma esimesel istungil sekretariaadi toimimise korralduse, sealhulgas otsustab sekretariaadi asukoha.

2.   Kuni sekretariaat oma tööd alustab, täidab käesolevast kokkuleppest tulenevaid sekretariaadi ülesandeid ÜRO peasekretär ÜRO sekretariaadi õigusküsimuste büroo maailmamereasjade ja mereõiguse osakonna kaudu.

3.   Sekretariaat ja selle asukohariik võivad sõlmida peakorterilepingu. Sekretariaadil on vastuvõtva riigi territooriumil õigusvõime ning asukohariik annab sekretariaadile tema ülesannete täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

4.   Sekretariaat

1.   Käesolevaga luuakse teabevõrgustik.

2.   Teabevõrgustik koosneb peamiselt avatud juurdepääsuga platvormist. Osaliste konverents määrab kindlaks teabevõrgustiku toimise erikorra.

3.   Teabevõrgustik

4.   Teabevõrgustikku haldab sekretariaat, ilma et see piiraks võimalikku koostööd muude, osaliste konverentsi poolt kindlaks määratud asjakohaste õiguslike vahendite ja raamistike kaudu ning asjaomaste ülemaailmsete, piirkondlike ja valdkondlike kehamitega, sealhulgas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) valitsustevahelise okeanograafiakomisjoni, Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).

5.   Teabevõrgustiku haldamisel võetakse täielikult arvesse arenguriikidest osaliste erivajadusi ja väikeste arenevate saareriikide eriolukorda ning hõlbustatakse nende juurdepääsu teabevõrgustikule, et võimaldada neil riikidel kasutada seda ilma põhjendamatute takistuste ja halduskoormuseta. Lisatakse teave tegevuste kohta, mille eesmärk on edendada teabe jagamist, teadlikkuse suurendamist ja teabe levitamist nendes riikides ja nende riikidega ning pakkuda neile riikidele eriprogramme.

6.   Järgitakse käesoleva kokkuleppe alusel antava teabe konfidentsiaalsust ja sellega seotud õigusi. Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, nagu sellega nõutaks sellise teabe jagamist, mis on osalise riigisisese õiguse või muu kohaldatava õiguse järgi avalikustamise eest kaitstud.

1.   Osaline eraldab oma võimaluste piires vahendeid nende tegevuste jaoks, mis on mõeldud kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse oma riiklikku poliitikat, prioriteete, kavasid ja programme.

2.   Kokkuleppe alusel loodud asutusi rahastatakse osaliste makstavatest kindlaksmääratud osamaksetest.

3.   Käesolevaga luuakse mehhanism piisavate, kättesaadavate, uute, täiendavate ja prognoositavate rahaliste vahendite eraldamiseks käesoleva kokkuleppe alusel. Mehhanismiga abistatakse arenguriike kokkuleppe rakendamisel, sealhulgas suutlikkuse suurendamist ja meretehnoloogia siiret toetava rahastamise kaudu, ning täidetakse muid käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid mere elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks.

4.   Mehhanism hõlmab järgmist:

5.   Osaliste konverents võib kaaluda võimalust luua rahastamismehhanismi osana lisavahendeid, et toetada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist, et rahastada riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse ennistamist ja ökoloogilist taastamist.

6.   Erifondi ja Ülemaailmse Keskkonnafondi meetmete rahastamise sihtfondi kasutatakse selleks, et

7.   Rahastamismehhanismiga tuleks püüda tagada, et mehhanismi raames kasutatavate vahendite vahel välditakse dubleerimist ning edendatakse vastastikust täiendavust ja sidusust.

8.   Käesoleva kokkuleppe rakendamise toetuseks eraldatud rahalised vahendid võivad hõlmata nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest avaliku ja erasektori allikatest pakutavat rahastust, sealhulgas riikide, rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ülemaailmsete ja piirkondlike vahendite raames loodud olemasolevate rahastamismehhanismide, doonororganisatsioonide, valitsustevaheliste organisatsioonide, vabaühenduste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute panuseid, ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu pakutavat rahastust.

9.   Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel toimib mehhanism osaliste konverentsi järelevalve all, kui see on asjakohane, ja selle suuniste järgi ning annab osaliste konverentsile aru. Osaliste konverents annab suuniseid üldstrateegia, poliitikameetmete ja programmide prioriteetide ning rahalistele vahenditele juurdepääsu tingimuste ja nende vahendite kasutamise kohta.

10.   Osaliste konverents ja Ülemaailmne Keskkonnafond lepivad osaliste konverentsi esimesel istungil kokku eelnevate lõigete rakendamise korras.

11.   Tunnistades kiireloomulist vajadust tegeleda riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise küsimusega, määrab osaliste konverents erifondi jaoks kindlaks esialgse kõigist allikatest vahendite kaasamise eesmärgi aastani 2030, võttes muu hulgas arvesse erifondi institutsioonilist korraldust ning suutlikkuse suurendamise ja meretehnoloogia siirde komitee kaudu esitatud teavet.

12.   Juurdepääs käesoleva kokkuleppe alusel rahastamisele on avatud arenguriikidest osalistele vastavalt vajadusele. Erifondi vahendeid jagatakse erapooletu jaotamise kriteeriumide alusel, võttes arvesse erivajadustega osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide, ebasoodsa geograafilise asendiga riikide, väikeste arenevate saareriikide ja Aafrika rannikuriikide, saarestikuriikide ja keskmise sissetulekuga arenguriikide abivajadust ning võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda. Erifondi eesmärk on tagada tõhus juurdepääs rahastamisele lihtsustatud taotlus- ja heakskiitmismenetlustega ning suurem valmidus anda sellistele arenguriikidest osalistele toetust.

13.   Võttes arvesse piiratud suutlikkust, julgustavad osalised rahvusvahelisi organisatsioone kohaldama asjakohaste rahaliste vahendite ja tehnilise abi eraldamisel ning oma eriteenuste kasutamisel riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks sooduskohtlemist arenguriikidest osaliste, eelkõige vähim arenenud riikide, sisemaal asuvate arenguriikide ja väikeste arenevate saareriikide suhtes, võttes arvesse väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide eriolukorda, ning arvestama nimetatud riikide konkreetsete vajaduste ja erinõudmistega.

14.   Osaliste konverents moodustab rahaliste vahendite eest vastutava rahanduskomitee. See koosneb liikmetest, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja asjatundlikkus, ning selle koosseisu puhul võetakse arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist jaotust. Komitee volituste ja töökorra üle otsustab osaliste konverents. Komitee esitab korrapäraselt aruandeid ja soovitusi mehhanismi raames rahaliste vahendite kindlakstegemise ja kaasamise kohta. Samuti kogub ta teavet ja esitab aruandeid muude mehhanismide ja vahendite raames toimuva rahastuse kohta, mis aitab otseselt või kaudselt kaasa käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Lisaks käesolevas artiklis esitatud kaalutlustele käsitleb komitee muu hulgas järgmist:

15.   Osaliste konverents vaatab rahanduskomitee aruanded ja soovitused läbi ning võtab asjakohaseid meetmeid.

16.   Lisaks vaatab osaliste konverents rahastamismehhanismi korrapäraselt läbi, et hinnata rahaliste vahendite piisavust, tulemuslikkust ja kättesaadavust, muu hulgas suutlikkuse suurendamiseks ja meretehnoloogia siirdeks, eelkõige arenguriikidest osaliste jaoks.

1.   Käesolevaga luuakse kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee, et hõlbustada, käsitleda ja edendada kokkuleppe sätete täitmist. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee on oma laadilt toetav ning toimib läbipaistvalt, mittevastandavalt ja mittekaristavalt.

2.   Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee koosneb liikmetest, kellel on sobiv kvalifikatsioon ja kogemused ning kelle on nimetanud osalised ja valinud osaliste konverents, võttes arvesse soolist tasakaalu ja õiglast geograafilist esindatust.

3.   Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee tegutseb osaliste konverentsi esimesel istungil vastu võetud eeskirjade ja kodukorra kohaselt. Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee käsitleb kokkuleppe rakendamise ja täitmisega seotud küsimusi muu hulgas individuaalsel ja süsteemi tasandil ning annab osaliste konverentsile korrapäraselt aru ja esitab vajaduse korral soovitusi, võttes samal ajal arvesse vastavaid riiklikke olusid.

4.   Kokkuleppe rakendamise ja täitmise järelevalve komitee võib oma töös vajaduse korral tugineda käesoleva kokkuleppe alusel loodud asutustelt, samuti asjakohastelt õiguslikelt vahenditelt ja raamistikelt ning asjaomastelt ülemaailmsetelt, piirkondlikelt, ja valdkondlikelt kehamitelt saadud teabele.

1.   Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused lahendatakse kooskõlas konventsiooni XV osas esitatud vaidluste lahendamise sätetega.

2.   Vaidluste lahendamiseks, milles osaleb käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, kohaldatakse konventsiooni XV osa ning V, VI, VII ja VIII lisa.

3.   Iga menetlust, millega käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka konventsiooni osaline, on nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287, kasutatakse käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks, välja arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda nõustunud vastavalt konventsiooni artiklile 287 mõne muu menetlusega käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

4.   Iga deklaratsiooni, mille käesoleva kokkuleppe osaline, kes on ka konventsiooni osaline, on edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298, kohaldatakse käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise suhtes, välja arvatud juhul, kui see osaline on käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda edastanud vastavalt konventsiooni artiklile 298 teistsuguse deklaratsiooni käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks.

5.   Vastavalt lõikele 2 võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda valida käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lahendamiseks ühe või mitu järgmistest variantidest, edastades hoiulevõtjale kirjaliku deklaratsiooni:

6.   Käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline ja kes ei ole kirjalikku deklaratsiooni edastanud, loetakse lõike 5 punktis c esitatud variandiga nõustunuks. Kui vaidluspooled on nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse lahendamiseks kasutada vaid seda menetlust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaidluspooled ei ole nõustunud vaidluse lahendamiseks sama menetlusega, võib vaidluse anda lahendada vaid konventsiooni VII lisa alusel loodud vahekohtule, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lõike 5 alusel edastatavate deklaratsioonide suhtes kohaldatakse konventsiooni artikli 287 lõikeid 6–8.

7.   Ilma et see piiraks käesolevast osast tulenevaid kohustusi, võib käesoleva kokkuleppe osaline, kes ei ole konventsiooni osaline, teha käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda kirjaliku deklaratsiooni, et ta ei nõustu ühe või mitme konventsiooni artiklis 298 sätestatud vaidluskategooria puhul ühe või mitme konventsiooni XV osa 2. jaos esitatud menetlusega käesoleva osa kohaseks vaidluste lahendamiseks. Sellise deklaratsiooni suhtes kohaldatakse konventsiooni artiklit 298.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira vaidluste lahendamise menetlusi, millega osalised on nõustunud asjaomase õigusliku vahendi või raamistiku osalistena või asjaomase ülemaailmse, piirkondliku või valdkondliku kehami liikmena, kui tegemist on selliste õiguslike vahendite ja raamistike tõlgendamise või kohaldamisega.

9.   Ühtki käesoleva kokkuleppe sätet ei tõlgendata nii, et sellega antakse kohtule või vahekohtule pädevus vaidluses, mis puudutab või tingimata hõlmab mingi ala õigusliku seisundi samaaegset käsitlemist riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana, või vaidluses, mis on seotud suveräänsuse või muude õigustega mandri- või saareterritooriumi suhtes või selliste õiguste nõudmisega käesoleva kokkuleppe osalise poolt, tingimusel et ühtki käesoleva lõike sätet ei tõlgendata nii, et see piiraks konventsiooni XV osa 2. jao kohast kohtu või vahekohtu pädevust.

10.   Kahtluste vältimiseks ei saa miski käesolevas kokkuleppes olla aluseks selliste nõuete esitamisele või tagasilükkamisele, mis on seotud suveräänsuse, suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga maa- või merealade üle, sealhulgas nendega seotud vaidluste puhul.

1.   Igal käesoleva kokkuleppe osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel.

2.   Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on käesoleva kokkuleppe osaline, on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui on tema liikmesriike, kes on käesoleva kokkuleppega ühinenud. Selline organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui seda kasutab tema liikmesriik, ja vastupidi.

1.   Kõik piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kellest saavad käesoleva kokkuleppe osalised, ilma et nende liikmesriigid oleksid osalised, on kohustatud täitma kõiki kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kui mõni niisuguse organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva kokkuleppe osaline, lepivad organisatsioon ja selle liikmesriigid käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmises omavahel kokku. Sellisel juhul ei ole nimetatud organisatsioonil ja selle liikmesriikidel õigust käesolevast kokkuleppest tulenevaid õigusi samaaegselt teostada.

2.   Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas teatab piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon oma pädevuse ulatuse kokkuleppega reguleeritavates küsimustes. Iga selline organisatsioon peab hoiulevõtjale teatama ka oma pädevuse ulatuse olulistest muutustest ja viimane teavitab omakorda osalisi.

1.   Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2.   Riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib või kiidab heaks käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast kuuekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kolmekümnendal päeval pärast tema ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva, kui lõikest 1 ei tulene teisiti.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

1.   Käesolevat kokkulepet võib ajutiselt kohaldada riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes nõustub selle ajutise kohaldamisega, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes. Ajutine kohaldamine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja teate saab.

2.   Kokkuleppe ajutine kohaldamine riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt lõpeb, kui kokkulepe kõnealuse riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub või kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teatab hoiulevõtjale kirjalikult oma kavatsusest kokkuleppe ajutine kohaldamine lõpetada.

1.   Osaline võib sekretariaadile adresseeritud kirjaliku teatisega esitada ettepaneku käesoleva kokkuleppe muutmiseks. Sekretariaat edastab sellise teatise kõikidele osalistele. Kui kuue kuu jooksul alates teatise edastamise kuupäevast vastab vähemalt pool osalistest taotlusele pooldavalt, arutatakse kavandatud muudatust osaliste konverentsi järgmisel istungil.

2.   Hoiulevõtja edastab artikli 47 kohaselt vastu võetud muudatuse kõigile osalistele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.

3.   Käesoleva kokkuleppe muudatused jõustuvad osaliste suhtes, kes need ratifitseerivad või heaks kiidavad, kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kaks kolmandikku kokkuleppe osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal, on ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud. Seejärel jõustub muudatus iga osalise suhtes, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule pärast nõutud arvu selliste kirjade hoiuleandmist, kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

4.   Muudatuses võidakse selle vastuvõtmise ajal ette näha, et muudatuse jõustumiseks peab selle ratifitseerima või heaks kiitma käesolevas artiklis nõutust väiksem või suurem arv osalisi.

5.   Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ei käsitata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirja täiendavana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjade suhtes.

6.   Riiki või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni, kellest saab käesoleva kokkuleppe osaline pärast muudatuste jõustumist kooskõlas lõikega 3, käsitatakse juhul, kui see riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon ei ole väljendanud muud kavatsust:

1.   Osaline võib ÜRO peasekretärile saadetava kirjaliku teatega käesoleva kokkuleppe denonsseerida ja esitada selle põhjused. Põhjuste esitamata jätmine ei mõjuta denonsseerimise kehtivust. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat kuupäeva.

2.   Denonsseerimine ei mõjuta mingil viisil ühegi osalise kohustust täita käesolevas kokkuleppes sätestatud kohustusi, mida ta peaks sõltumata käesolevast kokkuleppest täitma rahvusvahelise õiguse alusel.

1.   Lisad on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa ja kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, hõlmab viide kokkuleppele või mõnele selle osale ka viidet sellega seotud lisadele.

2.   Artikli 72 sätteid, mis on seotud käesoleva kokkuleppe muutmisega, kohaldatakse ka kokkuleppe uue lisa ettepaneku, vastuvõtmise ja jõustumise suhtes.

3.   Osaline võib teha ettepaneku käesoleva kokkuleppe lisa muutmiseks, et seda arutada osaliste konverentsi järgmisel istungil. Lisasid võib muuta osaliste konverents. Olenemata artiklist 72 kohaldatakse käesoleva kokkuleppe lisade muudatuste suhtes järgmisi sätteid:

4.   Lõike 3 punktis b sätestatud 180 päeva jooksul võib iga osaline esitada muudatuse suhtes vastuväite, saates hoiulevõtjale kirjaliku teate. Sellise vastuväite võib igal ajal tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega ning pärast seda jõustub lisa muudatus kõnealuse osalise suhtes kolmekümne päeva möödumisel vastuväite tagasivõtmisest.