1.   Lepinguosalised kinnitavad oma tugevat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtetele.

2.   Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte austamine, mis on sätestatud ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mille osalised lepinguosalised on, ning õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava järgimine toetavad lepinguosaliste sise- ja välispoliitikat ning moodustavad käesoleva lepingu olulise osa.

3.   Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

4.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada kestliku arengu kõiki mõõtmeid, aidates kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, sealhulgas teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

5.   Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat toetust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele ning naiste ja tütarlaste võimestamisele.

6.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma toetust 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioonile ning kohustust austada kultuurilist mitmekesisust ja kaitsta põlisrahvaste õigusi.

7.   Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut, lähtudes ühistest väärtustest, sealhulgas dialoogi, vastastikuse austuse, võrdse partnerluse, mitmepoolsuse, üksmeele ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõtetest.

1.   Lepinguosalised tugevdavad poliitilist dialoogi ja koostööd kõikidel tasanditel, vahetades teavet ja pidades konsultatsioone kahepoolsetes, piirkondlikes, rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes küsimustes, et tugevdada oma tõhustatud partnerlust.

2.   Poliitilise dialoogi eesmärk on:

3.   Lepinguosaliste poliitiline dialoog võib toimuda vastavalt vastastikusele kokkuleppele järgmistes vormides:

1.   Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et nad teevad koostööd ning annavad oma panuse, et võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riigisisesel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev punkt on käesoleva lepingu oluline osa.

2.   Lepinguosalised lepivad lisaks kokku, et nad teevad koostööd ning annavad oma panuse, et võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu järgmisel viisil:

1.   Lepinguosalised edendavad korrapärast sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimisel ja rakendamisel, ning demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi tugevdamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ning mis tahes vormis ja alusel diskrimineerimise vastu võitlemisel.

3.   Koostöö raames võib muu hulgas:

1.   Lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tütarlaste võimalust kasutada täielikult kõiki inimõigusi ja nende võimestamist. Lepinguosalised tunnistavad vajadust tagada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tüdrukuid kui omaette eesmärki ning nendivad, et see aitab edendada demokraatiat, kestlikku ja kaasavat arengut ning rahu ja julgeolekut. Lepinguosalised vahetavad parimaid tavasid ja analüüsivad täiendavaid koostöökavasid ja võimalikku sünergiat vastavate algatuste, näiteks poliitika ja programmide vahel kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, mis on sätestatud näiteks ÜRO Peaassamblees 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee üldistes soovitustes, Pekingi deklaratsioonis ja tegevusprogrammis, mis võeti vastu Pekingis 4.–15. septembril 1995 toimunud neljandal ülemaailmsel naistekonverentsil, tegevusprogrammis, mis võeti vastu Kairos 5.–13. septembril 1994 toimunud rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil ja nende läbivaatamiskonverentside aruannetes, kestliku arengu tegevuskavas 2030, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 (edaspidi „ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon (UNSCR 1325 (2000)“) ja hilisemates resolutsioonides naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste inimõigusi käsitlevates muudes rahvusvahelistes lepingutes, mille osalised nad on.

2.   Selline koostöö võib hõlmata:

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvahelise õiguse, oma vastavate õigusnormide ja õigusriigi põhimõttega. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

1.   Lepinguosalised teevad koostööd kodanike julgeoleku valdkonnas. Nad tunnistavad, et kodanike julgeolek ületab riigi- ja piirkonnapiire ning nõuab laiemat dialoogi ja koostööd nii piirkondlikus kui ka kahe piirkonna vahelises mõõtmes.

Lepinguosalised tunnistavad organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastase võitluse tähtsust kodanike julgeoleku suurendamisel. Nad kohustuvad toetama kahe piirkonna vahelisi dialooge ja koostööd kodanike julgeoleku valdkonnas.

2.   Lepinguosalised võivad vahetada tõenditel põhinevaid kogemusi ja parimaid tavasid vägivalla ja kuritegevuse ennetamisega seotud poliitika kujundamise ja rakendamise ning vägivalla, kuritegevuse ja ebakindluse mõõtmise ja hindamise süsteemide kohta.

Lepinguosalised võivad vahetada tõenditel põhinevaid parimaid tavasid seoses kuriteoohvrite kaitsega kodanike julgeoleku kontekstis.

3.   Ennetusega seoses võivad lepinguosalised edendada riiklikku poliitikat, mille eesmärk on ennetada vägivalda, pöörates eritähelepanu noortele ja soole.

4.   Lepinguosalised võivad vahetada kogemusi ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu rahu ja vägivallast hoidumist edendava kultuuri edendamine, õiguse järgimine, rehabiliteerimine, ühiskonda taasintegreerimine ja lepitav õigusemõistmine. Lepinguosaliste õiguses, millega reguleeritakse vastavaid karistussüsteeme, peaksid kajastuma rahvusvahelised standardid ja normid.

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane varumine, puudulik haldamine ja kontrollimatu levik ning varude ebapiisav turvamine on endiselt suureks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad täidavad oma kohustust tegeleda kehtivate rahvusvaheliste lepingute, tulirelvade, nende osade, komponentide ja laskemoona ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse vastu suunatud ÜRO protokolli, mis võeti vastu ÜRO 31. mai 2001. aasta resolutsiooniga 55/255, ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja kergrelvade ja muude tavarelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga, samuti oma kohustusi, mis on võetud muude selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide alusel, näiteks 20. juulil 2001 vastu võetud ÜRO tegevusprogrammi raames, mis käsitleb väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist.

3.   Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste standardite ja normidega. Lepinguosalised tunnistavad, et sellist kontrolli tuleb teha vastutustundlikul viisil, kuna see aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist.

4.   Sellega seoses kohustuvad lepinguosalised täies ulatuses rakendama 2. aprillil 2013 New Yorgis vastu võetud relvakaubanduslepingut ning tegema selle lepingu raames üksteisega koostööd, sealhulgas edendades kõnealuse lepingu ülemaailmset kohaldamist ja täielikku rakendamist kõigi ÜRO liikmesriikide poolt.

5.   Seepärast kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust või parandada selle reguleerimist ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku relvakaubandust.

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning püüavad tagada nende kuritegude tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes riiklikul tasandil meetmeid ja tõhustades rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.

2.   Lepinguosalised edendavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (edaspidi „statuut“) ülemaailmset ratifitseerimist või sellega ühinemist ning töötavad selle nimel, et statuudi osalisriigid seda tulemuslikult rakendaksid. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral oma vastavate õigusaktide vastuvõtmise parimaid tavasid ja võtavad meetmeid, et tagada statuudi terviklus.

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma pühendumust teha koostööd rahu ja rahvusvahelise julgeoleku edendamisel, sealhulgas teha koostööd soolise võrdõiguslikkuse arendamisel rahvusvahelise rahu ja julgeoleku valdkonnas.

2.   Lepinguosalised koordineerivad kriisiohjetegevust, sealhulgas kriisiohjeoperatsioonidealast koostööd.

3.   Lepinguosalised teevad tööd, et rakendada 30. jaanuaril 2014 Brüsselis allkirjastatud Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelist lepingut, millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides.

1.   Lepinguosalised tõhustavad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lepinguosalised tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad vastavalt vajadusele uute mehhanismide väljatöötamist, et soodustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. See koostöö hõlmab vajaduse järgi asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega ühinemist ja nende rakendamist ning tihedamat koostööd muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusalase koostöö võrgustikega.

2.   Lepinguosalised arendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd eelkõige eesmärgiga pidada läbirääkimisi tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonide üle, ning need konventsioonid ratifitseerida ja neid rakendada.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada dokumentide edastamiseks elektrooniliste vahendite kasutamist, kui see on asjakohane, ning isikuandmete kaitse kõrgeid standardeid rahvusvahelise õigusalase koostöö eesmärgil.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada lõimitud, tasakaalustatud ja tõenduspõhine lähenemisviis uimastiküsimustele, et:

2.   Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, sealhulgas ergutades võimaluse korral kolmandaid riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ja rakendama kehtivaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone ja protokolle, mille osalised nad on. Lepinguosalised tuginevad oma meetmetes kohaldatavatele õigusnormidele, üldtunnustatud põhimõtetele, mis on kooskõlas asjakohaste ÜRO uimastikontrolli konventsioonidega, ning soovitustele, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee 2016. aasta erakorralise istungjärgu lõppdokumendis „Our joint commitment to effectively addressing and countering the world drug problem“ („Meie ühine pühendumine ülemaailmse uimastiprobleemi tulemuslikule käsitlemisele ja lahendamisele“), mis on kõige uuem rahvusvaheline kokkulepe rahvusvahelise uimastipoliitika kohta, et teha kokkuvõte ülemaailmse uimastiprobleemi ühiseks käsitlemiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud kohustuste täitmisest.

1.   Lepinguosalised teevad rändeküsimustes koostööd ning vahetavad kogemusi ja teavet oma vastavate õigusnormide ja pädevuse raames, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, rände ja arengu, varjupaiga ja rahvusvahelise kaitse, tagasisaatmise, tagasivõtmise, integratsiooni, viisade ning piirihalduse valdkonnas.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, sealhulgas võimaliku tehnilise koostöö kaudu, poliitika, eeskirjade, institutsioonide ja kodanikuühiskonnaga seotud teabe ja heade tavade vahetamisel ning rändega seotud andmete ja statistika jagamisel.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet ja tõkestada rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist. Sel eesmärgil:

4.   Lepinguosalised kohustuvad tõhustama rahvusvahelist rändealast koostööd kõigis selle mõõtmetes, sealhulgas ÜRO raames, eelkõige ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega tegelemisel, austades samas riikide pädevust.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi rahvusvahelise organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, uimastikaubanduse ja ebaseaduslike uimastite, inimkaubanduse ja muude sellega seotud ärakasutamise vormide, korruptsiooni, võltsimise, salakaubanduse ja ebaseaduslike tehingute tõkestamise kohta, täites selles valdkonnas oma vastastikuseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas seoses vastastikuse õigusabi ja tõhusa koostööga kuritegelikul teel saadud vara või vahendite tagasivõitmisel.

2.   Lepinguosalised vahetavad tõenditel põhinevaid kogemusi ja parimaid tavasid korruptsiooni ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse poliitika kujundamise ja rakendamise kohta.

3.   Lepinguosalised arendavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Europoliga tehtava strateegilise koostöö kaudu, samuti strateegilist õigusalast koostööd, sealhulgas Eurojusti kaudu.

4.   Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada vajaduse korral 15. novembril 2000 ÜRO resolutsiooniga 55/25 vastu võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni ning seda täiendavate protokollide järgimist ja rakendamist.

5.   Lepinguosalised edendavad 31. oktoobril 2003 ÜRO resolutsiooniga 58/4 vastu võetud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist ja toetavad 9.–13. novembrini 2009 Dohas toimunud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil loodud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi (edaspidi „läbivaatamise mehhanism“), pidades seejuures kinni läbipaistvuse põhimõttest ja tagades kodanikuühiskonna osalemise läbivaatamise mehhanismis.

6.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringutega seotud korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust ning nõustuvad sel eesmärgil järgima käesoleva lepingu korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokolli üksikasjalikumaid sätteid.

7.   Seoses korruptsioonivastase võitlusega lepivad lepinguosalised kokku eelkõige järgmises:

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on ülemaailmne probleem, millele tuleb reageerida maailma tasandil.

2.   Lepinguosalised tugevdavad koostööd küberkuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas. Selleks vahetavad nad teavet ja parimaid tavasid kooskõlas oma vastavate õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustustega, nagu 23. novembril 2001 Budapestis sõlmitud Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon (edaspidi „Budapesti konventsioon“), viisil, mis austab täielikult inimõigusi, ja oma vastutuse piires.

3.   Lepinguosalised vahetavad teavet arvutikuritegudele ja digitaalkriminalistikale spetsialiseerunud uurijate ja muude spetsialistide või prokuröride hariduse ja koolituse kohta ning võivad korraldada ühiseid koolitusi vastastikku kasu saamiseks või kolmandatele isikutele kasu saamiseks.

4.   Lepinguosalised püüavad teha vajaduse korral koostööd, et abistada ja toetada teisi riike asjakohaste õigusaktide, poliitika, tavade, hariduse ja koolituse väljatöötamisel, mis on kooskõlas Budapesti konventsiooniga ning viimase tunnustamisel küberkuritegevuse ennetamise ja tõkestamise rahvusvahelise standardina.

1.   Lepinguosalised tunnistavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste kaitsmise tähtsust. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende põhiõiguste austamine, sealhulgas õiguskaitse valdkonnas ning terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada isikuandmete kaitse kõrget taset. Kahe- ja mitmepoolsel tasandil tehtav koostöö võib sisaldada suutlikkuse suurendamist, tehnilist abi, teabe ja oskusteabe vahetamist ning koostööd rahvusvaheliste partnerite reguleerivate asutuste kaudu vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.

1.   Lepinguosalised edendavad kestlikku arengut selle kolmes mõõtmes – sotsiaalses, majanduslikus ja keskkonnaalases – kaasaval ja tasakaalustatud viisil ning kasutavad selleks dialoogi, ühismeetmeid, parimate tavade jagamist, head valitsemistava kõigil tasanditel, sidusaid riiklikke kestliku arengu strateegiaid ja rahaliste vahendite mobiliseerimist, kasutades parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid ja tulevasi vahendeid.

2.   Lepinguosalised käsitlevad ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud probleeme, seades esikohale kummagi lepinguosalise vajadused ja riikide isevastutuse, võttes arvesse piirkondlikku ja kohalikku konteksti ning luues sünergiaid ja partnerlusi kõnealuse valdkonna asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste, erasektori, mittetulundusühenduste ja akadeemiliste ringkondadega. Tunnistades valitsuste keskset rolli arengu edendamisel, teevad lepinguosalised koostööd ka selleks, et julgustada erasektorit, eriti väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, arvestama oma tavades kestlikku arengut.

3.   Lepinguosalised tunnistavad rakendamisvahendite, sealhulgas rahastamise, tehnosiirde, tehnilise koostöö ja suutlikkuse suurendamise tähtsust kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisel ja järelmeetmete võtmisel mitmesuguste osaliste, sealhulgas valitsuste, kodanikuühiskonna, erasektori ja muude osalejate kaudu. Sellega seoses kohustuvad nad jätkama tööd rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks, sealhulgas edendades uuenduslike vahendite kasutamist, et saavutada kestlik areng.

4.   Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada tarbimis- ja tootmismudelite kestlikkust, ning püüavad võtta meetmeid, et siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest, sealhulgas ringmajanduse, riikliku poliitika ja äristrateegiate kaudu.

5.   Lepinguosalised püüavad edendada loodusvarade vastutustundlikku, säästvat ja tõhusat kasutamist.

6.   Lepinguosalised püüavad suurendada teadlikkust keskkonnakahju majanduslikest ja sotsiaalsetest kuludest ning selle mõjust inimeste heaolule, sealhulgas teaduspõhiste tõendite kasutamise kaudu.

7.   Lepinguosalised peavad korrapärast struktureeritud poliitilist dialoogi kestliku arengu ja kestliku arengu eesmärkide saavutamise teemal, et parandada poliitika koordineerimist ühist huvi pakkuvates küsimustes ning koordineerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust.

8.   Lepinguosalised teevad koostööd, et lõimida sooline aspekt kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja vahenditesse.

9.   Arengukoostöö toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtete ja poliitikaga, mida mõlemad lepinguosalised on kohustunud järgima.

1.   Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise koostöö vastastikku kasulikku olemust ja selle väärtust kestliku arengu protsesside edendamisel.

2.   Lepinguosalised soodustavad kolmepoolset koostööd kolmandate riikidega ühist huvi pakkuvates küsimustes viisil, mis austab täielikult abisaajate strateegiaid ja prioriteete. Nad edendavad piirkondliku integratsiooni suurendamist Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning tunnistavad kaasava kahe piirkonna vahelise koostöö strateegilist tähtsust.

1.   Lepinguosalised nõustuvad vajadusega kaitsta keskkonda ning säilitada, taastada ja säästvalt majandada loodusvarasid.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääsuõigused keskkonnaküsimustes, bioloogiline mitmekesisus ja kaitsealad, maa ja pinnas, vesi, õhukvaliteet, keskkonnaseire, keskkonnamõju hindamine, jäätmekäitlus, laiendatud tootjavastutus, ringlussevõtt ja keemiliste ainete käitlus ning transpordi mõju hindamine ja haldamine.

3.   Lepinguosalised tunnistavad ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute, mille osalised nad on, ning vajaduse korral Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaassamblee resolutsioonide rakendamise tähtsust ühist huvi pakkuvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel kord oma kindlat kavatsust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on.

4.   Lepinguosalised tugevdavad koostööd keskkonna ja inimeste tervise kaitsmisel ning keskkonnakaalutluste lõimimisel kõikidesse koostöövaldkondadesse, kui see on asjakohane, eelkõige seoses järgmisega:

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et akuutne kliimamuutuste oht nõuab ühiseid meetmeid, mille abil tagada vähese heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline areng.

2.   Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide ja lepingute, eelkõige 9. mail 1992 New Yorgis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, Pariisi kokkuleppe ja 11. detsembril 1997 Kyotos vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tähtsust.

3.   Lepinguosalised teevad ühiselt tööd selle nimel, et tugevdada oma koostööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, rakendada Pariisi kokkulepet ja enda kõnealuse lepingu kohaseid riiklikult kindlaksmääratud panuseid.

4.   Koostöö raames võib muu hulgas:

1.   Lepinguosalised tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku jõukuse ning rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse seisukohast ning rõhutavad, et energiasektori ümberkujundamine on Pariisi kokkuleppes ja tegevuskavas 2030 sätestatud eesmärkide saavutamise võti. Nad nõustuvad vajadusega parandada ja mitmekesistada energiavarustust, edendada innovatsiooni ja suurendada energiatõhusust, et tagada juurdepääs ohutule, kestlikule, keskkonnahoidlikule ning taskukohasele energiale. Lepinguosalised tunnistavad, et energiasüsteemi ümberkujundamisega piirkondades kaasnevad kulutused ja toetab õiglast üleminekut. Lepinguosalised tegutsevad nende eesmärkide saavutamise nimel.

2.   Lepinguosalised vahetavad energiaalast teavet ning teevad kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd, et toetada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid tavasid, edendada teaduspõhist ja läbipaistvat reguleerimist ning arutada energiaküsimustes tehtava koostöö võimalusi.

3.   Käesoleva artikli kohast koostööd lepinguosaliste vahel rakendatakse artiklit 15.14 nõuetekohaselt arvesse võttes, et tagada koostoime.

1.   Lepinguosalised tunnistavad ookeanide ja merede säästva majandamise, sealhulgas merekeskkonna, ookeanide ja kliima vahelise seose kaitsmise ja säilitamise, kala- ja vesiviljelusvarude kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise ning muu merendusalase tegevuse olulisust ning selle mõju keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele põlvkondadele.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised kooskõlas kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonidest:

1.   Lepinguosalised tunnistavad vajadust tulla toime nii kohalikul kui ka maailma tasandil looduslikest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate ohtudega.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd parandamaks ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et vähendada katastroofiohtu, edendada ennetuskultuuri ning suurendada oma ühiskonna, ökosüsteemide ja taristu vastupanuvõimet, ning teevad asjakohasel juhul kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel poliitilisel tasandil tööd, et edendada ülemaailmse katastroofiohu vähendamist.

3.   Lepinguosalised kohustuvad edendama 18. märtsil 2015 Jaapanis Sendais toimunud kolmandal ÜRO maailmakonverentsil vastu võetud Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–2030 rakendamise ja järelevalvega seotud teabe ja heade tavade vahetamist piirkondlike ja ülemaailmsete koostööplatvormide kaudu, eelkõige seoses riskide hindamisega, katastroofiohu vähendamise kavade rakendamisega kõigil tasanditel, katastroofistatistika ja kahjuandmete kogumise ja kasutamisega, sealhulgas katastroofide majandusliku hindamisega.

1.   Lepinguosalised tunnistavad kestliku linnaarengu edendamise poliitika tähtsust, sest see aitab tõhusalt kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uue linnade tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

2.   Lepinguosalised edendavad koostööd ja partnerlust, millesse on kaasatud kõik linnade säästva arengu valdkonna peamised osalejad, eelkõige seoses viisidega, kuidas käsitleda linnadega seotud probleeme integreeritud ja terviklikul viisil.

3.   Lepinguosalised töötavad võimaluse korral välja konkreetsed variandid linnadevaheliseks koostööks, mille abil leida linnapiirkondade probleemidele kestlikke lahendusi, et parandada suutlikkuse suurendamist kogemuste vahetamise, praktilise tegevuse ja vastastikuse õppimise kaudu.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ühise eesmärgiga parandada toidutootmise vastupanuvõimet ja kestlikkust, säästvat põllumajandust ja loodusvarade, näiteks vee- ja kliimameetmete majandamist, toiduringlussüsteeme, sealhulgas toidukao ja toidu raiskamise ennetamist ja vähendamist, tootjaorganisatsioonide edendamist, geograafilisi tähiseid, teadusuuringuid ja innovatsiooni, maaelu arengu poliitikat ja põllumajandusturu väljavaateid.

2.   Lepinguosalised tunnustavad rahvusvahelistel foorumitel tehtud jõupingutusi, et edendada ülemaailmset toiduga kindlustatust ja toitumist ning kestlikku põllumajandust, ning kohustuvad tegema nendel foorumitel aktiivselt koostööd, et aidata kaasa nälja ja igasuguse alatoitluse kaotamisele 2030. aastaks.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd, et aidata kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 täitmisele põllumajandus- ja toidutootmissektoris, eelkõige kestliku arengu eesmärkide 1, 2, 12, 15, 17 ja muude asjakohaste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

4.   Lepinguosalised ergutavad ja edendavad tõhusaid avaliku sektori, avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlusi, tuginedes kestliku arengu eesmärgis 17 osutatud partnerluste kogemustele ja rahastamisstrateegiatele. Selleks püüavad lepinguosalised tõhustada põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud kahepoolset koostööd ja koordineerimist, tuginedes oma vastavate pikaajaliste kestlikkuseesmärkide põhimõttele, millele on osutatud Euroopa rohelises kokkuleppes, Euroopa Liidu strateegias „Talust taldrikule“ ja Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegias ning Tšiili põllumajandusliku toidutööstuse kestlikkuse algatustes.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) arengu ja parema konkurentsivõime jaoks soodsat keskkonda ning vajaduse korral tööstuspoliitika alast koostööd. Koostöö raames:

2.   Lepinguosalised tegutsevad ühiselt, et hõlbustada erasektori algatatud asjakohast koostöötegevust.

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev ja turupõhine lähenemisviis on parim viis luua keskkond, mis soodustab investeeringuid toorainete sektorisse.

2.   Lepinguosalised edendavad toorainetega seotud küsimustes koostööd asjakohases piirkondlikus või mitmepoolses keskkonnas või kahepoolse dialoogi kaudu kummagi lepinguosalise taotlusel, tuginedes vastastikustele huvidele. Selle koostöö eesmärk on edendada läbipaistvust maailma tooraineturgudel ja aidata kaasa kestlikule arengule.

3.   Käesoleva artikli kohast koostööd lepinguosaliste vahel rakendatakse artiklit 15.14 nõuetekohaselt arvesse võttes, et tagada koostoime.

1.   Lepinguosalised toetavad äritegevust ja inimõigusi käsitlevate riiklike tegevuskavade väljatöötamist ja rakendamist, tagades, et kõnealustes kavades viidatakse tõhusatele inimõigustega seotud hoolsuskohustuse sätetele, ja julgustatakse neid täitma.

2.   Võttes arvesse, et riikidel on kohustus kaitsta oma territooriumil seoses äritegevusega inimõigusi, edendavad lepinguosalised vastutustundlikku ärikäitumist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, mille lepinguosalised on heaks kiitnud või mida nad toetavad ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaistele ettevõtetele mõeldud suuniste, vastutustundlikku ettevõtlust käsitlevate OECD üldiste hoolsuskohustuse suuniste, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hargmaiseid ettevõtteid ja sotsiaalpoliitika põhimõtteid käsitleva kolmepoolse deklaratsiooni ning kestliku arengu tegevuskava 2030 alusel.

1.   Lepinguosalised tunnistavad kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030, et vaesuse, sealhulgas äärmise vaesuse kaotamine selle kõigis vormides ja mõõtmetes on suurim katsumus, millega maailm silmitsi seisab, ning see on kestliku arengu vältimatu nõue. Sellega seoses nõustuvad nad vahetama teavet vaesuse mõõtmise meetodite kohta, et toetada tõenditel põhinevat poliitikat.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskmes peaksid olema elatustaseme parandamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ning sotsiaalkaitse ja inimväärse töö edendamine kõigi – naiste ja meeste – jaoks.

3.   Lepinguosalised austavad, edendavad ja rakendavad tööalaseid aluspõhimõtteid ja -õigusi, mis on sätestatud 18. juunil 1998. aastal Genfis vastu võetud ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis ning selle järelmeetmetes, 10. juunil 2008 vastu võetud ILO deklaratsioonis sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta ning vastavates ILO põhikonventsioonides.

4.   Lepinguosalised tõhustavad koostööd, sealhulgas tööturu osapoolte vahel tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, ning edendavad parimate tavade vahetamist tööhõive, töötervishoiu ja tööohutuse, tööinspektsioonide, deklareerimata töö, sotsiaaldialoogi ning sotsiaal- ja töökaitse valdkonnas, sealhulgas mitteametliku majanduse mõju hindamist ning töökohavahetuste haldamist.

5.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad alustavad korrapärast dialoogi, et toetada ja kontrollida töö edenemist ühist huvi pakkuvates valdkondades ning oma poliitika kujundamist ja tõhusust nendes valdkondades.

1.   Lepinguosalised kohustuvad töötama selle nimel, et tagada haavatavate rühmade, samuti teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus osalemise takistustega silmitsi seisvate haavatavate rühmade, eelkõige eakate ja puuetega inimeste heaolu, väärikus ja tõhus kaasamine oma ühiskonda.

2.   Lepinguosalised tunnistavad positiivse vananemise ja ligipääsetavuse edendamise tähtsust kõigil tasanditel kogu elu jooksul. Lepinguosalised tunnistavad ka nende ligipääsetavuskohustuste täitmise tähtsust, mis tulenevad 13. detsembril 2006 vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist.

3.   Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et:

1.   Lepinguosalised tunnistavad noorte tähtsust majanduskasvu ja heaolu edendajatena. Sellega seoses rõhutavad lepinguosalised noortele mõeldud ja inimväärsete töökohtade loomise ning noorte kodanikuosalust suurendavate projektide arendamise olulisust.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et:

3.   Selle raames teevad nad ühist tööd, et võidelda kiusamise ja vägivalla vastu haridusasutustes.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eeskätt ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (UNESCO), et püüelda ühiste eesmärkide poole ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas 20. oktoobril 2005 vastu võetud UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse ja kaitse edendamise konventsiooni rakendamise kaudu.

2.   Lepinguosalised edendavad tihedamat dialoogi ja koostööd kultuuri- ja loomesektoris, sealhulgas kujunemisjärgus ja uue tehnoloogia ning audiovisuaalmeedia valdkonnas, pidades sealjuures silmas Tšiili ja liikmesriikide vahelisi kehtivaid kahepoolseid lepinguid, et suurendada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuurist ning suhtlust selles valdkonnas.

3.   Lepinguosalised püüavad võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada kultuurivahetust ja viia eri kultuurivaldkondades ellu ühisalgatusi, sealhulgas tegeleda ühistootmisega meedia-, filmi- ja teletööstuse valdkonnas, kasutades saadaolevaid koostöövahendeid ja -raamistikke.

4.   Lepinguosalised soodustavad kultuuridevahelist dialoogi lepinguosaliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja üksikisikute vahel.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni valdkonnas, lähtudes vastastikusest huvist ja kasust ning järgides oma sise-eeskirju ja sätteid. Selle koostöö eesmärk on edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut, lahendada ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme, saavutada teaduse tipptase, parandada piirkondlikku konkurentsivõimet ja tugevdada lepinguosalistevahelisi suhteid, et saavutada pikaajaline partnerlus. Lepinguosalised edendavad poliitikadialoogi ning kasutavad oma erinevaid vahendeid, sealhulgas 23. septembril 2002 sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Tšiili Vabariigi vahelist teadus- ja tehnikaalase koostöö lepingut, vastastikku täiendaval viisil.

2.   Lepinguosalised püüavad:

3.   Lepinguosalised edendavad järgmisi tegevusi, milles osalevad valitsusasutused, avaliku ja erasektori teaduskeskused, kõrgharidusasutused, innovatsiooniasutused ja -võrgustikud ning muud sidusrühmad, sealhulgas VKEd:

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) edendab majanduslikku, hariduslikku ja sotsiaalset arengut. Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma sellealase poliitika üle.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd IKT poliitika valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmist:

1.   Lepinguosalised teevad koostööd hariduse valdkonnas, et toetada inimkapitali arengut, eelkõige kõrghariduse tasandil.

2.   Et toetada kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ja moderniseerimist, teevad lepinguosalised järgmist:

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et kosmosealasel tegevusel on positiivne mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja kestlikule keskkonnaalasele arengule ning tööstuse konkurentsivõimele.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide ja oma vastava õigusega tsiviilvaldkonna kosmosetegevuse valdkonnas ühist huvi pakkuvates küsimustes, näiteks:

1.   Lepinguosalised teevad turismi valdkonnas koostööd, et parandada teabe vahetamist ja kehtestada parimad tavad, et tagada turismi tasakaalustatud ja kestlik arendamine ning toetada töökohtade loomist, majandusarengut ja elukvaliteedi parandamist.

2.   Lepinguosalised keskenduvad eelkõige järgmisele:

1.   Lepinguosalised teevad koostööd statistika valdkonnas.

2.   Selline koostöö võib hõlmata:

1.   Lepinguosalised teevad koostööd transpordipoliitika asjaomastes valdkondades, sealhulgas integreeritud transpordipoliitikas, eesmärgiga arendada ja toetada tõhusat, kestlikku, ohutut, turvalist ja keskkonnasäästlikku transpordisüsteemi nii reisijate kui ka kaupade jaoks.

2.   Sellise koostöö eesmärk on edendada järgmist:

1.   Lepinguosalised tunnistavad tasakaalustatud ja kestliku piirkondliku ja territoriaalse arengu edendamise poliitika tähtsust. Lepinguosalised tunnistavad piirkondade ja piirkondlike omavalitsustega tehtava koostöö tähtsust ning seda, kuidas need võivad anda olulisi teadmisi avaliku poliitika kohta kooskõlas Tšiili tulevase detsentraliseerimise nõuetega.

2.   Lepinguosalised teevad võimaluse korral koostööd territoriaalse ja piirkondliku arengu probleemidele kestlike lahenduste leidmisel, sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset sidusust, sealhulgas piiriülest koostööd edendava poliitika alal, regionaalpoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning territoriaalse arengu strateegiate koostamisel ja korraldamisel ning partnerlusküsimuste, planeerimis- ja hindamismenetluste ja -meetodite, piirkondliku innovatsiooni ja nutika spetsialiseerumise poliitika valdkonnas, et parandada valitsussüsteeme eri tasanditel ja suurendada suutlikkust kogemuste ja tavade vahetamise ning vastastikuse õppimise kaudu.

3.   Lepinguosalised kohustuvad võimaluse korral tugevdama ja laiendama Euroopa Liidu ja Tšiili piirkondade vahelise koostöö dünaamikat ja võimalusi, töötades välja ja viies ellu ühisprogramme ja -projekte, mille eesmärk on muu hulgas edendada piirkondlikku ja territoriaalset arengut.

4.   Lepinguosalised püüavad vahetada kogemusi ja häid tavasid detsentraliseerimise ja regionaalpoliitika rakendamise seoste kohta.

1.   Lepinguosalised kohustuvad soodustama ja hõlbustama tihedamat dialoogi ja koostööd asjaomaste asutuste vahel kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades. Sel eesmärgil soodustavad lepinguosalised kontakte Tšiili valitsuse institutsioonide ning Tšiili avaliku sektori ja teiste asjaomaste institutsioonide vahel Euroopa Liidu vastavate asutustega, et teha võimalikult ulatuslikku valdkondlikku koostööd, mis võib hõlmata järgmist:

2.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel lisada lõikes 1 osutatud valdkondadele muid tegevusvaldkondi.

1.   Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, vähendab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatavaid tollimakse või kaotab need vastavalt oma tariifitabelile, mis on esitatud 9. lisas.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse tollimaksu baasmääraks 9. lisas esitatud tariifitabelis vastava kauba puhul märgitud baasmäär.

3.   Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse vähendatud maksumäärade suhtes selle lepinguosalise tariifitabelit, mis on esitatud 9. lisas. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära konkreetse tariifirea baasmäärast madalamale tasemele, arvutab ta kohaldatava soodusmäära, mis tagab tollimaksumäära vähendamise kooskõlas enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära vähendamisega, ja säilitab asjaomase tariifirea puhul võrreldava soodustuse seni, kuni kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär on baasmäärast madalam. Asjaomase tariifirea puhul vastab võrreldav soodustus igal üleminekuperioodil lepinguosalise 9. lisas esitatud tariifitabelis sätestatud baasmäära ja selle tariifirea puhul kõnealuse tariifitabeli kohaselt kohaldatava tollimaksumäära vahele, mis on jagatud kõnealuse baasmääraga, väljendades tulemuse protsentides.

4.   Emma-kumma lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et kaaluda võimalust kiirendada 9. lisa tariifitabelites sätestatud tollimaksude vähendamist või kaotamist. Seda konsulteerimist arvesse võttes võib ühisnõukogu võtta vastu otsuse 9. lisa muutmise kohta, et kiirendada tollitariifide vähendamist või kaotamist.

1.   Kui käesoleva lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta kumbki lepinguosaline ühtegi 9. lisas sätestatud tollimaksumäära, mis on sätestatud baasmäärana, ega kehtesta teise lepinguosalise päritolustaatusega kaubale ühtegi uut tollimaksu.

2.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et pärast tollimaksu ühepoolset vähendamist võib lepinguosaline tõsta kõnealuse tollimaksu 9. lisa kohaselt asjaomaseks üleminekuperioodiks määratud tasemele.

1.   Kumbki lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima ühtegi tollimaksu, muud maksu ega lõivu, mida kohaldatakse kauba teise lepinguosalise territooriumile eksportimise suhtes või sellega seoses; ega ühtegi teisele lepinguosalisele eksporditavalt kaubalt tasutavat riigisisest maksu või muud lõivu, mis ületab maksu või lõivu, mida kohaldataks samasuguse kauba suhtes siis, kui see on ette nähtud omamaiseks tarbimiseks.

2.   Käesolev artikkel ei takista kumbagi lepinguosalist maksustamast eksporti artikli 9.8 kohaselt lubatud tasu või lõivuga.

1.   Tasud ja muud lõivud, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise kauba impordile või ekspordile või sellega seoses, piirduvad osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ega kujuta endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaaleesmärkidel.

2.   Lepinguosalised ei kehtesta impordile ega ekspordile ega sellega seoses tasusid ega muid lõive väärtuse alusel.

3.   Kumbki lepinguosaline võib kehtestada lõive või nõuda kulude hüvitamist üksnes konkreetsete teenuste osutamise korral, sealhulgas järgmistel juhtudel:

4.   Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata kõik impordi või ekspordiga seoses kohaldatavad tasud ja lõivud viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda.

5.   Kumbki lepinguosaline ei nõua teise lepinguosalise kauba impordi puhul konsulaartoiminguid ega nendega seotud tasusid või lõive.

1.   Lepinguosaline ei kohalda tollimaksu mis tahes päritoluga kauba suhtes, mis siseneb uuesti tema tolliterritooriumile pärast seda, kui see on ajutiselt eksporditud tema tolliterritooriumilt teise lepinguosalise tolliterritooriumile parandamiseks.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkonda imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel parandamiseks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkonda.

3.   Lepinguosaline ei kohalda tollimaksu mis tahes päritoluga kauba suhtes, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise tolliterritooriumilt parandamiseks (8).

1.   Kui käesoleva lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute kaupade suhtes.

2.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et taastoodetud kaupade impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute suhtes kohaldatakse artiklit 9.11. Kui lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima kasutatud kaupade suhtes kohaldatavaid impordi- ja ekspordikeelde või -piiranguid, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kaupade suhtes.

3.   Lepinguosaline võib nõuda, et taastoodetud kaubad tuleb tema territooriumil turustamiseks või müügiks identifitseerida taastoodetud kaupadena ning et need peavad vastama kõigile tehnilistele nõuetele, mida kohaldatakse samasuguste uute kaupade suhtes.

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kohaldatavaid impordi litsentsimise protseduure kohaldatakse neutraalselt ning hallatakse ausalt, õiglaselt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

2.   Lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima impordi litsentsimise protseduurid teise lepinguosalise territooriumilt tema territooriumile importimise tingimusena üksnes juhul, kui halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistlikult võimalik rakendada muud asjakohast korda.

3.   Lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuri teise lepinguosalise territooriumilt tema territooriumile importimise tingimusena, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepingu käesoleva osaga kooskõlas oleva meetme rakendamiseks. Lepinguosaline, kes kehtestab impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuri, teatab teisele lepinguosalisele selgelt, millist meedet selle kaudu rakendatakse.

4.   Kumbki lepinguosaline tagab, et võimalikud impordi litsentsimise protseduurid kehtestatakse ja neid hallatakse kooskõlas impordi litsentsimise protseduuride lepingu artiklitega 1, 2 ja 3. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kõnealuse lepingu artiklid 1, 2 ja 3 käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

5.   Lepinguosaline, kes kehtestab impordi litsentsimise uued protseduurid või muudab kehtivaid impordi litsentsimise protseduure, teatab sellest teisele lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast impordi litsentsimise uute protseduuride või kehtivates impordi litsentsimise protseduurides tehtud muudatuste avaldamise kuupäeva. Teade peab sisaldama käesoleva artikli lõikes 3 ja impordi litsentsimise protseduuride lepingu artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet. Lepinguosaline loetakse olevat selle kohustuse täitnud, kui ta on impordi litsentsimise uutest protseduuridest või kehtivates impordi litsentsimise protseduurides tehtud muudatustest teatanud impordi litsentsimise protseduuride lepingu artikli 4 kohaselt moodustatud impordi litsentsimise komiteele, esitades kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe.

6.   Teise lepinguosalise taotlusel esitab lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe, sealhulgas impordi litsentsimise protseduuride lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, impordi litsentsimise protseduuride kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, samuti impordi litsentsimise kehtivate protseduuride muudatuste kohta.

1.   Kumbki lepinguosaline avaldab nii ekspordi litsentsimise võimalikud uued protseduurid kui ka ekspordi litsentsimise olemasolevate protseduuride muudatused viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 30 päeva enne protseduuride või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomaste protseduuride või muudatuse jõustumise kuupäeval.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel avaldatakse järgmine teave:

3.   Kumbki lepinguosaline teatab oma kehtivatest ekspordi litsentsimise protseduuridest teisele lepinguosalisele 30 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Lepinguosaline, kes võtab vastu uued ekspordi litsentsimise protseduurid või muudab olemasolevaid ekspordi litsentsimise protseduure, teatab sellest teisele lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast ekspordi litsentsimise uute protseduuride või olemasolevates ekspordi litsentsimise protseduurides tehtud muudatuste avaldamise kuupäeva. Teade peab sisaldama viidet allikale või allikatele, kus on avaldatud lõike 2 kohaselt nõutav teave, ning vajaduse korral asjaomase riikliku veebisaidi või veebisaitide aadressi.

4.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist andma ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest.

1.   Käesoleva lepingu käesoleva osa toimimise jälgimiseks ja soodustuste kasutamise määra arvutamiseks vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat ajavahemiku jooksul, mis algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist ja lõpeb 10 aasta möödudes tollimaksude kaotamise lõpuleviimisest kõigi kaupade puhul vastavalt 9. lisas sätestatud tariifitabelitele. Kui ühiskomitee ei otsusta teisiti, pikendatakse seda ajavahemikku automaatselt viie aasta võrra. Ühiskomitee võib otsustada seda veelgi pikendada.

2.   Lõike 1 kohane impordistatistika vahetamine hõlmab andmeid kõige viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas väärtust ja asjakohasel juhul mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu käesoleva osa kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist.

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et hoida ära, avastada ja tõkestada tollialaste õigusnormide rikkumisi, mis on seotud käesoleva peatüki alusel võimaldatud sooduskohtlemisega, kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad 10. peatükist ja käesolevale lepingule lisatud tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevast protokollist.

2.   Lepinguosaline võib lõikes 3 sätestatud korras ajutiselt peatada asjaomaste kaupade sooduskohtlemise, kui ta on objektiivse, veenva ja kontrollitava teabe põhjal teinud kindlaks, et käesoleva peatüki alusel võimaldatud sooduskohtlemise saamiseks on teine lepinguosaline tollialaseid õigusnorme ulatuslikult ja süstemaatiliselt rikkunud, ning on jõudnud järeldusele, et:

3.   Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 2 osutatud järelduse, teatab sellest põhjendamatu viivituseta ühiskomiteele ja alustab teise lepinguosalisega ühiskomitees konsultatsioone, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

Kui lepinguosalised ei jõua vastastikku rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teatamise kuupäevast, võib kõnealuse järelduse teinud lepinguosaline otsustada ajutiselt peatada asjaomaste kaupade sooduskohtlemise. Nimetatud lepinguosaline teatab sooduskohtlemise ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta ühiskomiteele.

Ajutist peatamist kohaldatakse üksnes ajavahemiku jooksul, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks, ja mitte kauem kui kuus kuud. Kui aga olukord, mis tingis sooduskohtlemise esialgse peatamise, püsib ka pärast kuuekuulise ajavahemiku möödumist, võib asjaomane lepinguosaline otsustada peatamist pikendada. Iga ajutise peatamise üle peetakse ühiskomitees korrapäraseid konsultatsioone.

4.   Kumbki lepinguosaline avaldab kooskõlas oma sisekorraga importijatele suunatud teated lõikes 3 osutatud ajutist peatamist käsitlevate teadete või otsuste kohta.

1.   Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses kaubanduskeskkonnas.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -protseduuride aluseks on rahvusvahelised kaubandus- ja tollialased õigusaktid ja standardid.

3.   Lepinguosalised tunnistavad, et tollialased õigusnormid ei tohi olla diskrimineerivad ning et tolliprotseduurid peavad põhinema tänapäevaste meetodite ja tõhusa kontrolli kasutamisel, et võidelda pettuste vastu, kaitsta tarbijate tervist ja ohutust ning edendada seaduslikku kaubandust. Kumbki lepinguosaline peaks oma tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid korrapäraselt läbi vaatama. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et neid protseduure tuleb kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku omavahelise koostöö tugevdamises eesmärgiga tagada, et asjaomased tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid ning asjaomaste asutuste haldussuutlikkus täidavad kaubanduse lihtsustamise edendamise eesmärke, tagades samal ajal tõhusa tollikontrolli.

1.   Lepinguosalised teevad tolliküsimustes koostööd oma vastavate tolliasutuste kaudu, et tagada artiklis 11.1 sätestatud eesmärkide saavutamine.

2.   Lepinguosalised arendavad koostööd, sealhulgas:

3.   Käesoleva peatüki alusel toimuva lepinguosaliste vahelise teabevahetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis teabe konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõudeid, mis on sätestatud käesolevale lepingule lisatud tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli artiklis 12, samuti lepinguosaliste õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid.

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid:

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning tollitoimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki lepinguosaline järgmist:

1.   Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi ettevõtjate jaoks, kes vastavad kindlaksmääratud kriteeriumidele (edaspidi „volitatud ettevõtjad“).

2.   Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid peavad olema seotud kummagi lepinguosalise õigusnormide või protseduuride nõuete täitmisega või nende täitmata jätmise ohuga. Kindlaksmääratud kriteeriumid avaldatakse ja need võivad hõlmata järgmist:

3.   Lõikes 2 osutatud kriteeriume ei tohi kavandada ega kohaldada viisil, mis võimaldab või põhjustab samasugustes tingimustes olevate ettevõtjate vahel meelevaldset või põhjendamatut vahetegemist, ning need peavad võimaldama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.

4.   Lõikes 1 osutatud kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogramm sisaldab järgmisi soodustusi:

5.   Lõikes 1 osutatud kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogramm võib sisaldada ka lisasoodustusi, nagu:

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsused ning andmetele ja dokumentidele esitatavad nõuded vastavad järgmistele tingimustele:

2.   Kumbki lepinguosaline kohaldab kauba vabastamisel kogu oma tolliterritooriumil ühtseid tolliprotseduure ja kasutab ühtseid tollidokumente.

1.   Kumbki lepinguosaline kasutab lepinguosaliste vahelise kaubanduse lihtsustamiseks infotehnoloogiat, mis kiirendab kaupade vabastamise protseduure.

2.   Kumbki lepinguosaline:

3.   Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima protseduurid, mis võimaldavad tasuda impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, tasud ja lõivud elektrooniliselt.

1.   Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi.

2.   Kumbki lepinguosaline kavandab ja rakendab riskijuhtimist viisil, millega välditakse meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ning rahvusvahelise kaubanduse varjatud takistusi.

3.   Kumbki lepinguosaline keskendub tollikontrolli ja muude asjakohaste piirikontrollide tegemisel kõrge riskitasemega kaubasaadetistele ning kiirendab madala riskitasemega kaubasaadetiste vabastamist. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames valida kontrollitavaid kaubasaadetisi ka pisteliselt.

4.   Lepinguosalised lähtuvad riskijuhtimisel riskide hindamisest asjakohaste valikulisuse kriteeriumide alusel.

1.   Kumbki lepinguosaline võtab kasutusele või säilitab tollivormistusjärgsed auditid, et kiirendada kaupade vabastamist ning ühtlasi tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele ja muudele kaubandusega seotud õigusnormidele.

2.   Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt.

3.   Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit on läbi viidud ja lõplikud tulemused on teada, teatab lepinguosaline viivitamata isikule, kelle dokumente on auditeeritud, auditi tulemustest, nende põhjustest ning selle isiku õigustest ja kohustustest.

4.   Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

5.   Võimaluse korral kasutab kumbki lepinguosaline tollivormistusjärgsete auditite tulemusi riskijuhtimisel.

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et tolli- ja kaubandusküsimustega seotud seadusandlike ettepanekute ja üldiste menetluste teemal on oluline aegsasti konsulteerida kaubandusvaldkonna esindajatega. Selleks näeb kumbki lepinguosaline ette asjakohased konsultatsioonid ametiasutuste ja äriringkondade vahel.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased ja tolliga seotud nõuded ning protseduurid vastavalt jätkuvalt äriringkondade vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust ka edaspidi võimalikult vähe.

3.   Kumbki lepinguosaline näeb ette asjakohased korrapärased konsultatsioonid piiriteenistuste ja kauplejate või muude tema territooriumil asuvate sidusrühmade vahel.

4.   Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja ligipääsetaval viisil, sealhulgas internetis, uued tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusnormid enne nende kohaldamist, samuti nende õigusnormide muudatused ja tõlgendused. Sellised õigusnormid ning nende muudatused ja tõlgendused puudutavad järgmist:

5.   Kumbki lepinguosaline tagab, et õigusnormide avaldamise (11) ning uute või muudetud õigusnormide, protseduuride ja tasude või lõivude jõustumise vahele jääb mõistlik ajavahemik.

6.   Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabepunkti, et vastata valitsuste, ettevõtjate ja teiste huvitatud isikute mõistlikele päringutele tolli- ja muudes kaubandusega seotud küsimustes. Teabepunktid vastavad päringutele kummagi lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt olla erinev. Lepinguosaline ei nõua päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide esitamise eest tasu.

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „eelotsus“ taotlejale enne taotlusega hõlmatud kauba importimist esitatud kirjalikku otsust, milles kirjeldatakse lepinguosalise poolt sellele kaubale importimisel võimaldatavat kohtlemist seoses järgmisega:

2.   Kumbki lepinguosaline väljastab eelotsuseid oma tolliasutuste kaudu. Eelotsus väljastatakse kirjaliku taotluse esitanud taotlejale mõistlikul viisil ja kindla tähtaja jooksul, sealhulgas elektroonilisel kujul, ning peab sisaldama kogu vajalikku teavet, võttes arvesse väljastava lepinguosalise õigusnorme.

3.   Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat alates selle jõustumise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui algse eelotsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud.

4.   Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja asjaolud on haldus- või kohtulikus korras läbivaatamisel või kui taotlus ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega. Kui lepinguosaline keeldub eelotsust väljastamast, teatab ta sellest taotlejale viivitamata kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

5.   Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:

6.   Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab eelotsust või tunnistab eelotsuse kehtetuks, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui see põhines taotleja esitatud puudulikul, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

7.   Lepinguosalise väljastatud eelotsus on sellele lepinguosalisele siduv taotleja osas. Eelotsus on siduv ka taotlejale.

8.   Kumbki lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle kehtetuks tunnistamise, tühistamise või muutmise otsuse läbi.

9.   Kumbki lepinguosaline teeb oma eelotsuste sisulised elemendid üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

1.   Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamise ja tõhusa kontrolli.

2.   Kumbki lepinguosaline edendab ja rakendab piirkondlikku transiidikorda, et lihtsustada kaubavahetust.

3.   Kumbki lepinguosaline tagab oma asjaomaste asutuste ja ametite vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et hõlbustada transiitliiklust.

4.   Tingimusel, et kõik regulatiivsed nõuded on täidetud, lubab kumbki lepinguosaline vedada oma territooriumil impordiks ettenähtud kaupa tollikontrolli all sisenemistolliasutusest teise oma territooriumil asuvasse tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või tollivormistus tehakse.

1.   Kumbki lepinguosaline ei sätesta, et kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga seotud kohustuste täitmiseks peavad ettevõtjad kohustuslikus korras kasutama tollimaaklerit.

2.   Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta.

3.   Tollimaakleritele tegevuslubade andmisel kohaldab kumbki lepinguosaline läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid norme.

1.   Kumbki lepinguosaline näeb ette tõhusad, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti kättesaadavad menetlused, et tagada õigus esitada kaebus tolli- ja muude pädevate asutuste haldusmeetmete, ettekirjutuste ja otsuste peale, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.

2.   Kaebemenetlus võib hõlmata halduslikku läbivaatamist järelevalveasutuse poolt ja haldustasandil tehtud otsuste kohtulikku läbivaatamist kooskõlas lepinguosalise õigusnormidega.

3.   Kaebuse esitamise õigus on ka igal isikul, kes on taotlenud tolliasutuselt või muult pädevalt asutuselt otsust ega ole ettenähtud tähtaja jooksul oma taotluse alusel otsust saanud.

4.   Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutused ja muud pädevad asutused esitavad isikutele, kellele on väljastatud haldusotsused, nende otsuste põhjendused, et hõlbustada kaebemenetluse algatamist, kui seda peetakse vajalikuks.

1.   Kumbki lepinguosaline tagab, et karistused, mis tema tollialaste õigusnormide kohaselt määratakse tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest, on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

2.   Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest määratakse karistus üksnes rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule.

3.   Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele. Kumbki lepinguosaline hoiab ära stiimulid ja huvide konfliktid karistuste määramisel ja trahvide sissenõudmisel.

4.   Kumbagi lepinguosalist julgustatakse võtma karistuse määramisel võimaliku kergendava asjaoluna arvesse tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise asjaolude eelnevat avalikustamist tolliasutusele.

5.   Kui lepinguosaline määrab oma tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise eest karistuse, esitab ta isikule, kellele ta karistuse määrab, kirjaliku selgituse, milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille kohaselt on kindlaks määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus.

1.   Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee (edaspidi „allkomitee“) moodustatakse vastavalt artikli 8.8 lõikele 1.

2.   Allkomitee tagab käesoleva peatüki nõuetekohase rakendamise ja pädevate asutuste poolt piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise vastavalt 32. peatüki C jao 2. alajaole, käesolevale lepingule lisatud tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevale protokollile ja lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavatele tollialastele õigusnormidele ning vaatab läbi kõik nende kohaldamisest tulenevad küsimused.

3.   Allkomitee täidab järgmisi ülesandeid:

4.   Allkomitee võib lõikes 2 nimetatud küsimustes anda soovitusi. Ühisnõukogul või ühiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammide vastastikuse tunnustamise kohta, sealhulgas selliste aspektide kohta nagu andmete edastamine ja vastastikku kokku lepitud soodustused.

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ajutine import“ tolliprotseduuri, mille alusel võib tuua tolliterritooriumile teatavaid kaupu, sealhulgas transpordivahendeid, mis on tingimuslikult vabastatud imporditollimaksudest ja impordimaksudest, ilma et kohaldataks majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid. Selliste kaupade impordil peab olema konkreetne eesmärk ja nad peavad olema ette nähtud reekspordiks kindlaksmääratud aja jooksul, ilma et nad vahepeal muutuks, välja arvatud nende kasutamisest tulenev tavapärane kulumine.

2.   Kumbki lepinguosaline lubab ajutiselt importida järgmisi kaupu, vabastades nad täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja impordimaksudest ning kohaldamata oma õigusnormides sätestatud majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid (12):

3.   Kumbki lepinguosaline aktsepteerib kooskõlas oma õigusnormidega (13) lõikes 2 osutatud kaupade ajutist importi, olenemata nende päritolust, samuti ATA.-märkmikke, mis on välja antud teise lepinguosalise territooriumil 26. juunil 1990 Istanbulis sõlmitud ajutise impordi konventsiooni kohaselt, mis on heaks kiidetud teise lepinguosalise territooriumil ja taganud rahvusvahelisse garantiiketti kuuluv ühing ning mille on kinnitanud pädevad asutused ja mis kehtivad importiva lepinguosalise tolliterritooriumil.

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „parandamine“ mis tahes töötlemist eesmärgiga parandada töödefekti või olulist kahjustust, millega kaasneb kauba algse funktsiooni taastamine, või eesmärgiga tagada kauba vastavus tehnilistele kasutusnõuetele, milleta kaupa ei saaks enam ettenähtud eesmärgil tavapärasel viisil kasutada. Parandamine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või protsessi,

2.   Lepinguosaline ei kohalda tollimaksu mis tahes päritoluga kauba suhtes, mis siseneb uuesti tema tolliterritooriumile pärast seda, kui see on ajutiselt eksporditud tema tolliterritooriumilt teise lepinguosalise tolliterritooriumile parandamiseks.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkonda imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel parandamiseks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkonda.

4.   Lepinguosaline ei kohalda tollimaksu mis tahes päritoluga kauba suhtes, mis imporditakse ajutiselt teise lepinguosalise tolliterritooriumilt parandamiseks.

1.   Tasud ja muud lõivud, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise kauba impordile või ekspordile või sellega seoses, piirduvad osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ega kujuta endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaaleesmärkidel.

2.   Lepinguosalised ei kehtesta teise lepinguosalise kauba impordile ega ekspordile ega sellega seoses tasusid ega muid lõive väärtuse alusel.

3.   Kumbki lepinguosaline võib kehtestada lõive või nõuda kulude hüvitamist üksnes konkreetsete teenuste osutamise korral, sealhulgas järgmistel juhtudel:

4.   Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata kõik impordi või ekspordiga seoses kohaldatavad tasud ja lõivud viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda.

5.   Kumbki lepinguosaline ei nõua teise lepinguosalise kauba impordi puhul konsulaartoiminguid ega nendega seotud tasusid või lõive.