1.   Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse rakendamisel võtab Norra kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast asjakohastele sätetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja ELi toimimise lepingul põhinevas liidu õiguses.

Esimeses lõigus osutatud sätted on järgmised:

2.   Juhul kui piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kohaldamiseks olulisi finantsmääruse sätteid muudetakse, need tunnistatakse kehtetuks, asendatakse või sõnastatakse uuesti,

3.   Norra kohaldab ja vajaduse korral rakendab:

Selleks et Norral seda võimaldada, teatab Euroopa Komisjon

Norra võib teatada võimalikult kiiresti liidule oma seisukoha ettepaneku kohta ja liit võtab seda nõuetekohaselt arvesse.

Norra teatab võimalikult kiiresti ja igal juhul 90 päeva jooksul pärast teatamist liidule oma otsuse kiita liidu poolt Norrale esimese lõigu punktis a või b kohaselt teatatud aktid heaks.

4.   Norras asutatud juriidilised isikud võivad osaleda rahastust rahastatavates tegevustes tingimustel, mis on samaväärsed liidus asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate tingimustega.

1.   Komisjon eraldab Norrale piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma, kui Norra täidab kahe aasta jooksul rahastus osalemise algusest piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse artikli 14 lõike 2 tingimusi.

2.   Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse jõustumise tähtajana käsitatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

1.   Komisjoni otsused, millega pannakse rahaline kohustus muudele isikutele peale riikide, kuuluvad Norra territooriumil täitmisele

Selliste otsuste täitmist reguleerivad Norras kehtivad tsiviilmenetluse normid. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse kontrollimise lisab asjakohasele otsusele kolmandas lõigus osutatud pädev asutus.

Norra valitsus määrab selleks otstarbeks pädeva asutuse ja teeb selle teatavaks komisjonile, kes omakorda teavitab Euroopa Liidu Kohut.

Kui need formaalsused on komisjoni avalduse põhjal täidetud, võib komisjon asuda otsust täitma kooskõlas Norra õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

Täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused kuuluvad aga Norra kohtute pädevusse.

2.   Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvas lepingus või toetuslepingus sisalduvat vahekohtuklauslit kohaldades, kuuluvad Norras täitmisele samal viisil kui Euroopa Komisjoni otsused, millele on osutatud lõikes 1.

1.   Norra

2.   Norra pädevad asutused teavitavad Euroopa Komisjoni või Euroopa Pettustevastast Ametit (edaspidi „OLAF“) viivitamata kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest, mis on seotud õigusnormide rikkumise, pettuse või muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve. Juhul kui need asjaolud või kahtlused on seotud juhtumiga, mis võib kuuluda Euroopa Prokuratuuri pädevusse, teavitavad nad ka Euroopa Prokuratuuri.

Norra ja liit tagavad tulemusliku vastastikuse abistamise juhul, kui kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga viivad liidu või Norra pädevad asutused läbi juurdlust või kohtumenetlust, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluva finantshuvide vastastikuse kaitsmisega.

3.   Norra võtab meetmed, mis on samaväärsed käesoleva lepingu allakirjutamise ajal jõus olevate ja liidu poolt ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega.

4.   Euroopa Komisjoni, OLAFi, Euroopa Prokuratuuri, kontrollikoja ja Norra pädevate asutuste vaheline teabevahetus toimub konfidentsiaalsusnõudeid nõuetekohaselt arvestades. Teabevahetuses edastatavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt kohaldatavatele normidele.

1.   Liidul on õigus samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikides korraldada tehnilisi, finants- ja muud liiki kontrolle ja auditeid iga sellise Norras elava füüsilise isiku või Norras asutatud juriidilise isiku ruumides, kes saab piirihalduse ja viisapoliitika rahastust liidu rahalisi vahendeid, ning iga sellise Norras elava või Norras asutatud kolmanda isiku ruumides, kes on kaasatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust saadud liidu rahaliste vahendite kasutamisse. Kõnealuseid kontrolle ja auditeid võivad läbi viia Euroopa Komisjon, OLAF ja kontrollikoda.

2.   Norra asutused lihtsustavad kontrolle ja auditeid, mida võib nende asutuste soovil läbi viia ka nendega ühiselt.

3.   Kontrolle ja auditeid võib liidu eelarve täitmisega seotud juriidiline kohustuse korral läbi viia ka pärast Norras asutatud juriidilise isiku selliste õiguste peatamist, mis tulenevad käesolevast lepingust, või pärast käesoleva lepingu lõpetamist, kui kohustus võeti enne õiguste peatamise või lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva.

1.   Norra teeb iga-aastased osamaksed piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eelarvesse I lisas esitatud valemi kohaselt.

2.   Komisjon võib igal aastal kasutada kuni 0,75 % Norra maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste või mittekoosseisuliste töötajate halduskulud, mis on vajalikud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse ja käesoleva lepingu täitmiseks Norra poolt.

3.   Pärast lõikes 2 osutatud halduskulude mahaarvamist eraldatakse iga-aastaste osamaksete ülejäänud summa järgmiselt:

4.   Norra iga-aastase osamaksega võrdne summa kasutatakse selleks, et toetada tugevat ja tulemuslikku Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel.

5.   Liit esitab Norrale tema rahalise osaluse kohta teabe, mis sisaldub liidu eelarvepädevatele ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele esitatud eelarve-, raamatupidamis-, tulemus- ja hindamisalases teabes rahastu kohta.

1.   Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest. Liidu puhul saadetakse kirjalik teade Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

2.   Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

3.   Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, võib piirihalduse ja viisapoliitika rahastu määruse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete elluviimisega olla algust tehtud enne lepingu jõustumist ja mitte varem kui 1. jaanuaril 2021.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta üksnes kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumisel järgitakse sama menetlust, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

5.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 4 volitatakse Islandi ja Norraga sõlmitud ühinemislepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomiteed pidama läbirääkimisi käesoleva lepingu artikli 2 lõike 1 teise lõigu punkti a vajalike muudatuste üle juhul, kui on esitatud teade kooskõlas artikli 15 lõikega 2 olukorras, kus ei ole jõutud artikli 2 lõikele 2 kohaselt kokkuleppele, ja neid muudatusi vastu võtma.

1.   Liit võib vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Norras asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, juhul kui Norra jätab osamakse täielikult või osaliselt tasumata, juhul kui Norra rikub artikli 2 lõike 3 nõudeid, sealhulgas otsustab mitte kiita heaks kõnealuse sätte kohaselt teatatud akti, või olukorras, kus finantsmääruse muutmine, kehtetuks tunnistamine, asendamine või uuestisõnastamine on oluline piirihalduse ja viisapoliitika rahastu seisukohast ning 30 päeva jooksul pärast sellise muutmise, kehtetuks tunnistamise, asendamise või uuestisõnastamise jõustumist ei ole jõutud artikli 2 lõikele 2 kohaselt kokkuleppele.

2.   Liit teatab Norrale oma kavatsusest peatada Norras asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesolevast lepingust, ja sellisel juhul kantakse küsimus ametlikult Islandi ja Norraga sõlmitud ühinemislepingu artikli 3 kohaselt loodud segakomitee päevakorda.

3.   Segakomitee kutsutakse kokku ja koosolek toimub 30 päeva jooksul lõikes 2 osutatud teatamisest. Segakomiteel on küsimuse lahendamiseks 90 päeva alates kuupäevast, kui võeti vastu päevakord, kuhu küsimus oli lõike 2 kohaselt lisatud. Kui segakomitee ei suuda küsimust 90päevase tähtaja jooksul lahendada, pikendatakse tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks 30 päeva võrra.

4.   Kui segakomitee ei suuda küsimust lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul lahendada, võib liit vastavalt käesoleva artikli lõigetele 5–7 peatada Norras asutatud juriidilise isiku õigused, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest.

5.   Peatamise korral ei või Norras asutatud juriidilised isikud osaleda hankemenetlustes, mis ei ole peatamise jõustumise ajaks veel lõpule viidud. Hankemenetlus loetakse lõpuleviiduks, kui selle menetluse tulemusena on võetud juriidilised kohustused.

6.   Peatamine ei mõjuta Norras asutatud juriidilise isiku juriidilisi kohustusi, mis võeti enne peatamise jõustumist. Käesolevat lepingut kohaldatakse jätkuvalt selliste juriidiliste kohustuste suhtes.

7.   Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu peatamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast peatamist.

8.   Liit teatab Norrale viivitamata, kui ta on saanud osamakse või tegevustoetuse, kui artikli 2 lõike 3 nõuete rikkumine on lõpetatud või kui finantsmäärusega seotud küsimus on lahendatud. Peatamine lõpetatakse kohe pärast selle teate edastamist.

9.   Alates peatamise lõpetamise kuupäevast võivad Norra juriidilised isikud jälle osaleda pärast seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes ja enne seda kuupäeva algatatud hankemenetlustes, mille puhul ei ole taotluste esitamise tähtaeg möödunud.

1.   Liit või Norra võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades oma otsusest teisele lepinguosalisele. Leping kaotab kehtivuse 3 kuud pärast teavitamist. Liidu puhul saadetakse kirjalik teade Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

2.   Leping lõpeb automaatselt, kui Islandi ja Norraga sõlmitud ühinemisleping lõpetatakse selle ühinemislepingu artikli 8 lõike 4, artikli 11 lõike 3 või artikli 16 kohaselt.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et juhul, kui käesolev leping lõpetatakse lõike 1 või 2 kohaselt, jätkatakse tegevusi, mille juriidilised kohustused võeti pärast käesoleva lepingu jõustumist ning enne käesoleva lepingu lõpetamist, kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

4.   Liidu finantshuvide kaitsmiseks ja enne lepingu lõpetamist käesoleva lepingu kohaselt võetud kohustustest tulenevate finantskohustuste täitmiseks vajalikku tegevust võib jätkata ka pärast käesoleva lepingu lõpetamist.

5.   Lepinguosalised määravad mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks kõik muud käesoleva lepingu lõpetamise tagajärjed.