EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22023A02188

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2028)

ST/9890/2023/REV/1

OJ L, 2023/2188, 18.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2023/2188/oj (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/prot/2023/2188/oj

Related Council decision
Related Council decision
European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria L


2023/2188

18.10.2023

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2028)

EUROOPA LIIT (endine Euroopa Ühendus),

edaspidi „liit“, ning

KIRIBATI VABARIIK,

edaspidi „Kiribati“,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (edaspidi „AKV riigid“) ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,

OLLES ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) osalised,

TULETADES MEELDE lepingu sätteid,

TULETADES samuti MEELDE põhimõtet, mille järgi peavad kõik riigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mereressursside säästev majandamine ja kaitse ning teha sel eesmärgil teineteisega koostööd,

KINNITADES veel kord pika rändega kalavarude säästva ühiskasutuse ja ühise majandamise tagamise eesmärki,

ARVESTADES, et on oluline edendada rahvusvahelist koostööd teadusuuringute valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„püügipiirkonnad“ – Kiribati vetes asuvad piirkonnad, mis on määratletud lisa I peatüki 2. jaos;

b)

„saak“ – merevees elavad liigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

c)

„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

d)

„delegatsioon“ – Euroopa Liidu Vaikse ookeani piirkonna delegatsioon Suvas (Fidži);

e)

„tõsine vaidlus“ – lahkarvamused, mis tulenevad käesoleva protokolli tõlgendamisest või takistavad selle rakendamist;

f)

„püügiluba“ – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastavalt lisas sätestatud tingimustele;

g)

„säästev kalapüük“ – FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

h)

„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

i)

„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

j)

„protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

k)

„püügipäev“ – kalendripäev või kalendripäeva osa, mille jooksul liidu seinnoodalaev viibib püügipiirkonnas, kuid mitte kalendripäev või kalendripäeva osa, mis on Kiribati 2014. aasta kalandusreeglites (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) kindlaks määratud püügivaba päevana;

l)

„erakorralised asjaolud“ – asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad püügitegevust Kiribati vetes.

Artikkel 2

Eesmärk ja kohaldamisaeg

1.   Protokolli eesmärk on rakendada lepingut, täpsustades eelkõige liidu laevade püügipiirkondadele juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerluse rakendamise sätteid.

2.   Protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle allkirjastamise kuupäevast vastavalt artiklile 22, juhul kui ei teatata protokolli artikli 19 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 3

Protokolli ja lepingu vaheline seos

Protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ning sellega kooskõlas.

Artikkel 4

Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos

Protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas

a)

soovituste ja resolutsioonidega, mille on vastu võtnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) ja Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ning muud asjaomased allpiirkondlikud või rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmed lepinguosalised on;

b)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppega;

c)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendiga;

d)

FAO rahvusvahelise tegevuskavaga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

e)

ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (edaspidi „Cotonou leping“) artiklis 9 nimetatud või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega.

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused

1.   Kiribati annab liidu tuunipüügilaevadele püügiload vastavalt lepingu artiklile 6, võttes arvesse Kiribati tuunivarude majandamise kava ning WCPFC kaitse- ja majandamismeetmetega kehtestatud piire ning IATTC resolutsioone.

2.   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud pika rändega liikide püügivõimalused jaotatakse nelja seinnoodalaeva vahel protokolli lisas sätestatud tingimustel.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse protokolli artiklite 6 ja 8 kohaselt.

Artikkel 6

Rahaline toetus – makseviisid

1.   Protokolli artiklis 2 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus kokku kolm miljonit kaheksasada tuhat (3 800 000) eurot.

2.   Liidu rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)

püügipiirkondadele juurdepääsu eest antav iga-aastane summa kolmsada kuuskümmend tuhat (360 000) eurot aastas ja

b)

iga-aastane eritoetus nelisada tuhat (400 000) eurot Kiribati kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud summa eest annab Kiribati liidu laevadele juurdepääsu püügipiirkondadele vähemalt 160 püügipäevaks aastas. Kooskõlas lisa II peatüki 6. jaoga võib liidu laevadele anda täiendavaid püügipäevi.

4.   Lisaks maksavad kalapüügiga tegelevad käitajad Kiribatile püügipäevade arvul põhinevat iga-aastast juurdepääsutasu, nagu on kindlaks määratud lisa II peatüki 6. jaos.

5.   Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse protokolli artiklite 5, 7 ja 9 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

6.   Lõike 2 punktis a osutatud summa maksab liit esimesel aastal hiljemalt 90 päeva möödumisel protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast ning järgmistel aastatel hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva aastapäeval.

7.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine on Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

8.   Lõike 2 punktis a osutatud liidu rahaline toetus ja lõike 4 kohane käitajate iga-aastane juurdepääsutasu makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 1 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa).

9.   Lõike 2 punktis b osutatud liidu rahaline toetus makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 4 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa) (selgitusega „Kalandussektori toetus“).

10.   Kiribati ametiasutused kinnitavad igal aastal liidule asjaomase pangakonto andmed.

Artikkel 7

Valdkondlik toetus

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalist toetust kasutavad Kiribati ametiasutused selleks, et toetada kalavarude majandamist ja arendamist, sealhulgas püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu võitlemise eesmärgil, järgides seejuures Kiribati 20 aasta visiooni, riiklikku kalanduspoliitikat ja muud sellega seotud poliitikat, mis mõjutab vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki.

2.   Hiljemalt 120 päeva möödumisel protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast lepib ühiskomitee kokku järgmises:

a)

ühe- ja mitmeaastased valdkondlikud programmid artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamiseks;

b)

nii ühe- kui ka mitmeaastased eesmärgid, mis tuleb saavutada, et aja jooksul edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki;

c)

üksikasjalikud rakendusreeglid ja -menetlused, sealhulgas asjakohasel juhul eelarvelised ja finantsnäitajad, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud valdkondliku toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse igal aastal vastavalt saavutatud edusammudele. Protokolli kohaldamise esimesel aastal makstakse rahalist toetust vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgnevatel protokolli kohaldamise aastatel makstakse rahalist toetust valdkondliku kava rakendamisel saavutatud tulemuste alusel vastavalt lõike 2 punktis c osutatud üksikasjalikele rakendusreeglitele ja -menetlustele. Rahalise toetuse maksmine peab toimuma hiljemalt 45 päeva jooksult pärast ühiskomitee otsust saavutatud tulemuste kohta.

4.   Kiribati esitab igal aastal ühiskomiteele aruande elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta. Kiribati koostab enne protokolli kehtivusaja lõppu ka lõpparuande.

5.   Liit võib protokolli artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmise osaliselt või täielikult läbi vaadata või peatada,

a)

kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)

kui rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.

6.   Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud. Artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud rahalist toetust ei saa aga enam maksta pärast kaheksa kuu möödumist protokolli kehtivusaja lõppemisest.

7.   Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 8

Kalapüügivõimaluste kohandamine

Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel kohandada artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalusi, kui WCPFC või IATTC, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Kiribati kalavarude säästva majandamise. Sellisel juhul kohandatakse protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust vastastikusel kokkuleppel proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 9

Kalapüügitingimused

1.   Liidu laevad võivad püügipiirkondades kala püüda üksnes juhul, kui neil on Kiribati ametiasutuste poolt protokolli alusel välja antud kehtiv püügiluba.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd, et ühiselt jälgida kalapüügivõimaluste kasutamist liidu laevade poolt asjakohaste kontrollide abil, kasutades muu hulgas inspekteerimist merel ja lossimisel, elektroonilist jälgimist ning muid asjakohaseid vahendeid ja elektroonilist laevaettekannete süsteemi.

3.   Lisaks vahetavad lepinguosalised lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitee aastakoosolekul teavet Kiribati vetes eelneval aastal rakendatud üldise püügikoormuse kohta, võttes arvesse asjaomastes piirkondlikes ja allpiirkondlikes organisatsioonides kokku lepitud reegleid. Vajaduse korral võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et kohandada protokolliga järgmiseks aastaks ette nähtud kalapüügivõimalusi.

Artikkel 10

Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks

1.   Lepinguosalised edendavad kalavarude ja mereökosüsteemide säästvat majandamist ning vastutustundlikku kalapüüki Kiribati vetes.

2.   Lepinguosalised kohustuvad edendama teaduskoostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas allpiirkondlikul tasandil, eelkõige WCPFCs ja IATTCs ning muudes asjaomastes allpiirkondlikes või rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu nad kuuluvad.

3.   Vastavalt lepingu artiklile 4, protokolli artiklile 8 ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele võivad lepinguosalised vajaduse korral võtta ühiskomitees meetmeid protokolli alusel püügiluba omavate liidu laevade tegevuse suhtes, et tagada Kiribati vetes kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 11

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Kui erakorralised asjaolud takistavad püügitegevust püügipiirkondades, võib protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet kahe kuu jooksul pärast ühe lepinguosalise taotluse saamist ning tingimusel, et liit on peatamise ajaks kõik tasumisele kuuluvad summad täielikult tasunud.

2.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui olukord on parandatud pärast eespool nimetatud erakorraliste asjaolude leevendamiseks võetud meetmeid ja kui lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast püügitegevust.

Artikkel 12

Püügilubade kohaldamise peatamine ja ennistamine

1.   Kiribati jätab endale õiguse konkreetsele laevale antud artikli 5 kohase püügiloa peatada ja kehtetuks tunnistada, kui

a)

leitakse, et laev rikub raskelt Kiribati õigusnorme, või püügilubade tingimusi, või

b)

laevaomanik ei ole järginud laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust.

2.   Peatatud püügiluba jääb peatatuks kuni on järgitud lõike 1 punkti b kohast kohtu korraldust ja kui Kiribati ametiasutused on nõus püügiloa järelejäänud kehtivusajaks ennistama.

Artikkel 13

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Üks lepinguosalistest võib protokolli kohaldamise, sealhulgas artikli 6 lõikes 2 osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada järgmistel juhtudel:

a)

liit ei tee artikli 6 lõikes 2 sätestatud makseid põhjustel, mida ei ole käsitletud artikli 7 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 1;

b)

lepinguosaliste vahel tekib tõsine vaidlus, mis tuleneb protokolli tõlgendamisest või takistab selle rakendamist;

c)

ükski liidu laev ei taotle püügilubade uuendamist;

d)

üks lepinguosalistest ei järgi protokolli sätteid;

e)

üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärses artiklis sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.   Asjaomane lepinguosaline annab protokolli kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolme kuu möödumisel teate kättesaamisest. Pärast teate saamist lepingu kohaldamise peatamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kolme kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus. Kui selline lahendus saavutatakse või kui lõike 1 punktis a nimetatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Riiklikud õigusnormid

1.   Kui lepingus, protokollis ning selle lisas ja liidetes ei ole sätestatud teisiti, reguleeritakse liidu laevade püügitegevust protokolli kohastes püügipiirkondades Kiribatis kohaldatavate õigusnormidega.

2.   Liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et liidu laevad järgiksid Kiribati õigusnorme, samuti selleks, et tagada protokolliga ette nähtud püügitegevuse seire, kontrollimise ja järelevalve meetmete tõhus rakendamine.

3.   Liidu laevade käitajad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Kiribati ametiasutustega.

4.   Lepinguosalised teavitavad teineteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust protokolli raames.

5.   Kõiki olulisi muudatusi või uusi õigusakte, mis oluliselt mõjutaksid liidu laevade tegevust, kohaldatakse nende suhtes kõige varem 60. päeval pärast seda, kui liit sai Kiribatilt muudatuse kohta teate.

Artikkel 15

Diskrimineerimiskeeld ja läbipaistvus

1.   Lepingu artikli 3 lõike 1 järgi kehtivad liidu laevade suhtes sama soodsad tehnilised püügitingimused, nagu kohaldatakse teiste samade omadustega ja samade liikide püügiga tegelevate välisriikide laevastike suhtes.

2.   Lepinguosalised kohustuvad vahetama ühiskomitees teavet kõikide kokkulepete kohta, mis lubavad välisriikide laevadel siseneda püügipiirkondadesse, eelkõige seoses Kiribati vetes tegutsevate välisriikide laevade suhtes kohaldatavate tehniliste tingimustega.

3.   Liit kohustub tegema Kiribatile kord kvartalis kättesaadavaks koondandmed püügipiirkondades püütud saagi koguste ja lossimiskohtade kohta.

Artikkel 16

Andmekaitse

1.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kogu tundlikku äriteavet ja kõiki isikuandmeid liidu laevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud protokolli kohaldamise raames, töödeldakse kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. Lepinguosalised tagavad, et püügitegevuse kohta püügipiirkondades avaldatakse üksnes koondandmed kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide asjakohaste andmete jagamise ja kaitse protokollidega.

2.   Pädevad asutused töötlevad andmeid üksnes lepingu rakendamiseks, eelkõige kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks. Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon või lipuriik ja Kiribati puhul asjaomane pädev asutus.

3.   Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.   Seoses protokolli rakendamisega, eelkõige seoses püügiloa taotluste menetlemise, püügitegevuse seire ja ETR-kalapüügi vastase võitlusega, võib vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

a)

laeva tunnusandmed ja kontaktandmed;

b)

laeva tegevus või laevaga seotud tegevus, laeva asukoht ja liikumine, püügitegevus või kalapüügiga seotud tegevus; neid andmeid kogutakse seire, inspekteerimise või vaatlejate kaudu kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega ning asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide andmete jagamise ja kaitse protokollidega;

c)

laevaomaniku (laevaomanike) või tema (nende) esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus, tööalased kontaktandmed ja tööalane pangakonto;

d)

kohaliku esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus ja tööalased kontaktandmed;

e)

andmed laevakapteni ja laevapere liikmete kohta, näiteks nimi, kodakondsus, amet ja kapteni puhul kontaktandmed;

f)

pardale võetud meremeestega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus ja tervisetõend.

5.   Protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema täpsed, piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik lepingu rakendamiseks.

6.   Lepinguosalised vahetavad lepingu alusel isikuandmeid üksnes lepingus sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

7.   Saadud andmeid ei töödelda edasi viisil, mis ei ole nende eesmärkidega kooskõlas.

8.   Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse need anonüümseks.

9.   Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävitamise või kahjustumise eest.

10.   Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekte teavitatakse nende isikuandmete töötlemise viisist ning nende õigustest ja õiguskaitsevahenditest üldise teatega, nt protokolli avaldamisega, või individuaalse teatega, nt isikuandmete kaitse põhimõtetega, mis tuleb esitada püügiloa taotlemise käigus.

11.   Andmesubjektidel on tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused seoses nende õigustega, mis tulenevad iga ametiasutuse jurisdiktsioonis kohaldatavatest õiguslikest nõuetest. Ametiasutused näevad ette kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks, kombineerides selleks seadusi ja määrusi ning oma sise-reegleid ja -menetlusi. Eelkõige tuleb kõik kaebused lepinguosaliste ametiasutuste vastu seoses protokolli kohase isikuandmete töötlemisega adresseerida Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui tegemist on liidu ametiasutustega, või Kiribati puhul asjaomasele pädevale asutusele.

12.   Lepinguosaliste ametiasutused ei edasta protokolli alusel jagatud andmeid kolmandale isikule muus riigis kui lipuliikmesriik.

13.   Ühiskomitee võib kehtestada täiendavaid asjakohaseid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 17

Ainuõigus

1.   Lepingu artikli 6 kohaselt tegelevad liidu laevad püügipiirkonnas püügitegevusega vaid juhul, kui neil on protokolli kohaselt väljastatud püügiluba.

2.   Kiribati ametiasutused väljastavad liidu laevadele püügilube üksnes protokolli alusel. Protokolliga hõlmamata liidu laevadele on keelatud väljastada ükskõik missugust püügiluba, eelkõige otseluba.

Artikkel 18

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised võivad ühiskomitees protokolli, lisa ja liidete sätteid läbi vaadata ning vajaduse korral teha muudatusi järgmistes küsimustes:

a)

kalapüügivõimaluste ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahalise toetuse kohandamine kooskõlas artikliga 8;

b)

valdkondliku toetuse ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis b nimetatud rahalise toetuse maksmise kord;

c)

liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord.

Artikkel 19

Lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib protokolli lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste kalavarude vähenemine, liidu laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ETR-kalapüügi vastu võitlemisega.

2.   Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne protokolli lõpetamise kavandatavat jõustumist. Eelmises lauses osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosalistevahelisi konsultatsioone.

3.   Protokolli artiklis 6 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 20

Elektrooniline teabevahetus

1.   Kiribati ja liit soodustavad kogu protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide elektroonilist vahetamist.

2.   Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberil oleva vormiga.

3.   Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberil dokumentidega.

Artikkel 21

Kohustused protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel

1.   Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt protokolli artiklile 19 või lepingu artiklile 12 vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või käesoleva protokolli sätete või Kiribati õigusaktide rikkumise eest, mis toimus enne protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

2.   Kooskõlas artikliga 7 ja valdkondliku toetuse rakenduskorraga jätkavad lepinguosalised vajaduse korral seiret artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetuse rakendamise üle.

Artikkel 22

Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 23

Jõustumine

1.   Protokoll ning selle lisa ja liited jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Lõikes 1 osutatud teade saadetakse liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Image 1

Image 2


LISA

Liidu laevade püügitegevuse tingimused vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollile

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. jagu

Pädevate asutuste määramine

1.

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu ja Kiribati pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

a)

Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) puhul: Euroopa Komisjon;

b)

Kiribati puhul: kalanduse ja mereressursside arendamise ministeerium.

2.

Lepinguosalised vahetavad enne protokolli ajutise kohaldamise algust kõiki protokolli rakendamiseks vajalikke kontaktandmeid ja edastavad need vajaduse korral teineteisele.

2. jagu

Püügipiirkonnad

1.

Liidu laevadel, millel on Kiribati poolt protokolli alusel väljastatud püügiluba, on lubatud kala püüda Kiribati püügipiirkondades, st Kiribati vetes kooskõlas Kiribati õigusaktidega, välja arvatud territoriaalmeres ning kaitse- ja keelualadel.

2.

Kiribati edastab liidule Kiribati vete ning kaitse- või keelualade koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.

Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud piirkondadega.

3. jagu

Kalapüügi majandamise vööndid

1.

Vastavalt oma piirkonnapõhise majandamise lähenemisviisile ja kooskõlas 2014. aasta kalandusreeglitega (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) on Kiribati jaotanud oma püügipiirkonnad kolmeks kalapüügi majandamise vööndiks, nimelt Gilberti, Phoenixi ja Line’i piirkonnaks.

2.

Kiribati edastab liidule kalapüügi majandamise vööndite koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.

Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud kalapüügi majandamise vöönditega.

4.

Lisaks II peatüki 6. jaos kindlaks määratud ettemaksele, mida laevaomanikud peavad maksma, makstakse II peatüki 7. jaos kirjeldatud korras püügipäeva kohta järgmised lisatasud:

a)

kui püügipäev on toimunud Line’i piirkonnas, lisatasu ei võeta;

b)

kui püügipäev on toimunud Phoenixi piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu;

c)

kui püügipäev on toimunud Gilberti piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu.

4. jagu

Laeva esindaja

Iga püügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Kiribatil ja kellest on nõuetekohaselt teatatud Kiribati pädevale asutusele.

5. jagu

Nõuetele vastavad liidu laevad

Liidu laev vastab püügiloa saamise nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Kiribati vetes. Nad peavad järgima Kiribati õigusakte ning olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad liiduga sõlmitud kalanduskokkulepete alusel toimuvast kalapüügist Kiribati vetes. Lisaks peavad nad järgima püügilube käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte, olema kantud WCPFC kalalaevade registrisse, Nauru lepingu osaliste registrisse ja foorumi kalandusagentuuri (Forum Fisheries Agency, FFA) usaldusväärsete kalalaevade registrisse ning ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

II PEATÜKK

PÜÜGILUBADE HALDAMINE

1. jagu

Registreerimine

1.

Püügipiirkonnas kala püüdvatel liidu laevadel peab olema Kiribati pädeva asutuse välja antud registreerimisnumber.

2.

Registreerimistaotlused esitatakse 1. liite kohasel vormil, mille Kiribati pädev asutus on selleks ette näinud.

3.

Registreerimise tingimuseks on kolme tuhande (3 000) USA dollari suuruse summa tasumine laeva kohta aastas registreerimistasuna, mis makstakse pärast lubatud mahaarvamiste tegemist Kiribati valitsuse kontole nr 3.

2. jagu

Püügiloa kehtivusaeg

1.

Püügiluba kehtib aastase püügiperioodi jooksul.

2.

Aastane püügiperiood tähendab:

a)

aastal, mil algab protokolli ajutine kohaldamine, ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)

seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)

aastal, mil protokolli kehtivusaeg lõpeb, ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

3.

Püügilube võib pikendada, tingimusel et protokoll kehtib.

4.

Esimese ja viimase aastase püügiperioodi jooksul laevaomanike makstav 6. jao punkti 2 kohane tasu arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

3. jagu

Püügiloa taotlemine

1.

Püügiloa võivad saada ainult käesoleva lisa I peatüki 5. jaos kindlaks määratud nõuetele vastavad liidu laevad.

2.

Liidu pädev asutus esitab Kiribati pädevale asutusele elektrooniliselt (ja märgib koopia saajaks delegatsiooni) 1. liite kohase püügiloa taotluse iga laeva kohta, mis soovib protokolli alusel kala püüda, vähemalt 20 tööpäeva enne püügiloa aastase kehtivusaja alguskuupäeva, nagu on sätestatud käesoleva peatüki 2. jaos.

3.

Kui püügiloa taotlust ei ole esitatud enne aastase kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda teha hiljemalt 20 tööpäeva enne püügitegevuse taotletud algust. Sellisel juhul kehtib püügiluba üksnes kuni selle aastase kehtivusaja lõpuni, mille jooksul luba taotleti. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik püügiloaga seotud ettemaksed kogu püügiloa kehtivusaja eest.

4.

Esimese püügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt suures ulatuses muudetud, esitab liit Kiribati pädevale asutusele e-posti teel taotluse 1. liites sätestatud vormil ja lisab sellele järgmised dokumendid:

a)

tõend, et püügiloa kehtivusaja eest on tasutud juurdepääsutasud;

b)

kuupäevatempliga märgistatud hiljutine (12 kuud või vähem) digitaalne värvifoto laevast külgvaates resolutsiooniga 72 dpi, 1400 × 1050 pikslit, millel on näha laeva nimi ISO standardile vastava ladina tähestiku kohaselt;

c)

laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;

d)

laeva registreerimistunnistuse koopia;

e)

laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;

f)

FFA usaldusväärsete kalalaevade registri sertifikaadi koopia;

g)

lastiplaan;

h)

püügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

i)

vaatlejatasu kolm tuhat (3 000) USA dollarit laeva kohta aastas.

5.

Kui pikendatakse sellise laeva püügiluba, mille tehnilisi näitajaid ei ole muudetud, esitatakse koos pikendamistaotlusega tõend tasutud juurdepääsutasude kohta, FFA usaldusväärsete kalalaevade registri kehtiva sertifikaadi koopia ning punktides c, d, e ja h osutatud koopiad, kui nende algdokumente on uuendatud.

6.

Tasu makstakse Kiribati valitsuse pangakontole nr 3. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.</