This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22014A0520(02)
Voluntary Partnership Agreement between the European Union and the Republic of Indonesia on forest law enforcement, governance and trade in timber products into the European Union
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
ELT L 150, 20.5.2014, p. 252–330
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/08/2015
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/284/oj
|
20.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 150/252 |
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi
VAHELINE VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,
mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
EUROOPA LIIT,
edaspidi „liit”,
ja
INDONEESIA VABARIIK,
edaspidi „Indoneesia”,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
MEENUTADES Indoneesia Vabariigi ja Euroopa Ühenduse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut, millele kirjutati alla 9. novembril 2009 Jakartas,
VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Indoneesia vahel, eelkõige Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide – Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai – vahel 1980. aastal sõlmitud partnerluslepingu raames,
MEENUTADES Ida-Aasia ja teiste piirkondade riikide poolt 13. septembri 2001 Bali metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust (FLEG) käsitleva deklaratsiooniga võetud kohustust võtta viivitamatult meetmeid, et tõhustada riigisisest tööd ja tugevdada kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd metsaõigusnormide rikkumise ja metsakuritegevuse (eelkõige ebaseaduslik metsaraie, sellega seotud ebaseaduslik kauplemine ja korruptsioon ning nende negatiivne mõju õigusriigi põhimõttele) vastu võitlemiseks,
MÄRKIDES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva Euroopa Liidu tegevuskava kohta on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomulise probleemi lahendamisel,
VIIDATES Indoneesia Vabariigi metsandusministeeriumi ja Euroopa arengu- ja keskkonnavoliniku ühisavaldusele, millele kirjutati alla 8. jaanuaril 2007 Brüsselis,
VÕTTES ARVESSE 1992. aasta õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade kohta,
OLLES TEADLIKUD 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsusest metsade säästva majandamise tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsusest,
TUNNISTADES Indoneesia Vabariigi valitsuse tegevust heade metsahaldustavade, metsaõigusnormide täitmise ja seadusliku puidukaubanduse edendamisel, kasutades muu hulgas Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi „Sistem Verifikasi Legalitas Kayu” (SVLK), mida arendatakse koostöös mitme sidusrühmaga, ja järgides head valitsemistava, usaldusväärsuse ja esindavuse põhimõtet,
TUNNISTADES, et Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi eesmärk on tagada puittooteid käsitlevate õigusnõuete täitmine,
TUNNISTADES, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine toetab säästvat metsamajandamist ja aitab kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, mis toimub raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise ning metsa kaitsmise ja säästva majandamise ning metsade CO2 talletamise võime suurendamise (REDD+) kaudu,
VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ning eelkõige nõuet, et CITESi osalised väljastaksid ekspordilube kõnealuse konventsiooni I, II või III liites loetletud liikide isendite jaoks üksnes teatavatel tingimustel, sealhulgas tingimusel, et selliseid isendeid ei ole omandatud vastuolus asjaomase lepinguosalise seadustega, mis käsitlevad loomastiku ja taimestiku kaitset,
OLLES VEENDUNUD, et lepinguosalised peavad püüdma vähendada nii palju kui võimalik käesoleva lepingu rakendamise otsesel tagajärjel põlisrahvastele, kohalikele kogukondadele ja vaestele tekkida võivat kahjulikku mõju,
ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,
ARVESTADES, kui oluliseks peavad lepinguosalised põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,
ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused,
KINNITADES vastastikuse austuse, suveräänsuse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ja tunnistades lepinguosalistele käesolevast lepingust tekkivat kasu,
VASTAVALT lepinguosaliste asjakohastele õigusaktidele,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärk
1. Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsa säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga hõlmatud puittooted, mis imporditakse Indoneesiast liitu, on seaduslikult toodetud, ning seda tehes edendada puittoodete kaubandust.
2. Lisaks sellele on käesolev leping lepinguosaliste vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada käesoleva lepingu täielikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „import liitu”– puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa pidada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks”, kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusega;
b) „eksport”– puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine Indoneesia geograafilise territooriumi mis tahes osast;
c) „puittooted”– IA ja IB lisas loetletud tooted;
d) „HS-kood”– nelja- või kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;
e) „FLEGT-litsents”– kontrollitud seaduslik Indoneesia dokument, mis kinnitab, et puittoodete saadetis, mis on ette nähtud eksportimiseks liitu, on toodetud seaduslikult (V-Legal’i dokument). FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt;
f) „litsentse väljastavad asutused”– asutused, mille Indoneesia on volitanud FLEGT-litsentse väljastama ja kinnitama;
g) „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;
h) „saadetis”– FLEGT-litsentsiga puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Indoneesiast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus;
i) „seaduslikult toodetud puit”– vastavalt II lisas sätestatud õigusaktidele üles töötatud või imporditud ja toodetud puittooted.
Artikkel 3
FLEGT-litsentsimissüsteem
1. Käesoleva lepingu osaliste vahel kehtestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteem (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles sätestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et liitu veetud tooted on toodetud seaduslikult. Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit heaks üksnes FLEGT-litsentsiga Indoneesia saadetiste importimise liitu.
2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse IA lisas loetletud puittoodete suhtes.
3. IB lisas loetletud puittooteid ei tohi Indoneesiast eksportida ning neile ei tohi FLEGT-litsentsi väljastada.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks vastavalt käesolevale lepingule.
Artikkel 4
Litsentse väljastavad asutused
1. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud seaduslikult vastavalt II lisas nimetatud õigusaktidele. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentse seaduslikult toodetud puittoodete saadetistele eksportimiseks liitu.
2. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele, mis koosnevad kolmandast riigist Indoneesiasse imporditud puittoodetest või sisaldavad neid, kui kolmanda riigi seadustega on sellisel kujul puittoodete eksport keelatud või kui on tõendeid, et need puittooted toodeti vastuolus selle riigi seadustega, kus puud üles töötati.
3. Litsentse väljastav asutus haldab FLEGT-litsentside väljastamise korda ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Samuti peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents, ning kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega teeb need andmed kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, pidades samal ajal kinni eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsusest.
4. Indoneesia loob litsentsiteabeüksuse, mis on pädevate asutuste ja litsentse väljastavate asutuste vaheline teabevahetuse kontaktpunkt vastavalt III ja V lisale.
5. Indoneesia teatab litsentse väljastava asutuse ja litsentsiteabeüksuse kontaktandmed Euroopa Komisjonile. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.
Artikkel 5
Pädevad asutused
1. Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist liidus vabasse ringlusse, et saadetisel on olemas kehtiv FLEGT-litsents. Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses, võidakse saadetise ringlusse lubamine peatada ja saadetis kinni pidada.
2. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.
3. Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused sõltumatuks turu järelevalvajaks määratud isikutele ja asutustele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.
4. Pädevad asutused ei teosta artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud tegevust juhul, kui saadetises sisalduvad puittooted on valmistatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest, kuna need kuuluvad nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) kontrolli käsitlevate sätete kohaldamisalasse.
5. Euroopa Komisjon teatab Indoneesiale pädevate asutuste kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.
Artikkel 6
FLEGT-litsents
1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puittooted on toodetud seaduslikult.
2. FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles.
3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, saatmise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.
4. FLEGT-litsentside tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas. FLEGT-litsentside väljastamise kord on esitatud V lisas.
Artikkel 7
Seaduslikult toodetud puidu kontrollimine
1. Indoneesia rakendab puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, et kontrollida, kas saadetiseks ette nähtud puittooted on toodetud seaduslikult, ja tagada, et liitu eksporditakse üksnes seaduslikuks tunnistatud saadetised.
2. Süsteem, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised koosnevad seaduslikult toodetud puidust, on esitatud V lisas.
Artikkel 8
FLEGT-litsentsiga saadetiste ringlusse lubamine
1. Menetlused FLEGT-litsentsiga saadetiste lubamiseks liidus vabasse ringlusesse on sätestatud III lisas.
2. Kui pädeval asutusel on põhjust oletada, et litsents ei kehti või ei ole autentne või ei vasta saadetisele, mille kohta see on väidetavalt väljastatud, võib kohaldada III lisas esitatud menetlusi.
3. Kui FLEGT-litsentsi käsitlevate konsultatsioonide käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.
Artikkel 9
Eeskirjade eiramine
Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega:
|
a) |
kaubavahetusest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubavoogude ümbersuunamine Indoneesiast liitu kolmandate riikide kaudu; |
|
b) |
FLEGT-litsentsid hõlmavad puittooteid, mis sisaldavad kolmandatest riikidest pärit puitu, mille kohta kahtlustatakse, et see on ebaseaduslikult toodetud või |
|
c) |
pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel. |
Artikkel 10
Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja muude meetmete kohaldamine
1. Indoneesia kontrollib Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kasutades mujale kui liitu eksporditud puidu ja siseturul müüdava puidu seaduslikkust ning püüab kontrollida imporditud puittoodete õiguspärasust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteemi.
2. Selliste püüdluste toetamiseks julgustab liit nimetatud süsteemi kasutamist muudel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul.
3. Liit rakendab meetmeid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodete turulelaskmise vältimiseks liidus.
Artikkel 11
Sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse
1. Indoneesia konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus ja edendab selleks sobivaid konsultatsioonistrateegiaid, -vorme ja -programme.
2. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb teabe kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.
Artikkel 12
Sotsiaalne kaitse
1. Käesolevast lepingust tuleneva võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista lepingu mõju puidutööstusele ja potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade eluviisile, nagu seda on kirjeldatud nende vastavates siseriiklikes õigusaktides.
2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju nendele kogukondadele ja teistele lõikes 1 nimetatud osalejatele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad kahjuliku mõju kõrvaldamiseks leppida kokku täiendavate meetmete rakendamises.
Artikkel 13
Turustiimulid
Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puittoodete soodsat positsiooni liidu turul. Kõnealused jõupingutused hõlmavad meetmeid, mis toetavad:
|
a) |
sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse seaduslikult ülestöötatud puittoodete tarnet ja selle turu tagamist ja |
|
b) |
FLEGT-litsentsiga toodete soodsamat kuvandit liidu turul. |
Artikkel 14
Lepingu rakendamise ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu järelevalve ja hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ühise üksuse (edaspidi „lepingu rakendamise ühiskomitee”).
2. Kumbki lepinguosaline nimetab lepingu rakendamise ühiskomiteesse oma esindajad. Komitee teeb otsuseid konsensuse alusel. Lepingu rakendamise ühiskomiteed juhivad ühiselt kõrgemad ametnikud – üks liidust ja üks Indoneesiast.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab oma töökorra.
4. Lepingu rakendamise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, kusjuures kohtumise kuupäeva ja päevakorra lepivad lepinguosalised eelnevalt kokku. Lepinguosaliste nõudmisel võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.
5. Lepingu rakendamise ühiskomitee teeb järgmist:
|
a) |
vaatab läbi ja võtab vastu ühismeetmed käesoleva lepingu rakendamiseks; |
|
b) |
vaatab üle ja jälgib artiklis 15 kehtestatud tegevuste tulemuste ja aruannete põhjal käesoleva lepingu rakendamise üldist protsessi, muu hulgas puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja turuga seotud meetmete toimimist; |
|
c) |
hindab käesoleva lepingu rakendamisest tulenevat kasu ja piiranguid ning otsustab parandusmeetmete üle; |
|
d) |
vaatab läbi aruanded ja kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil; |
|
e) |
lepib pärast puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamist, mis põhineb VIII lisas kehtestatud kriteeriumidel, kokku FLEGT-litsentsimissüsteemi alguskuupäeva; |
|
f) |
teeb kindlaks koostöövaldkonnad, mis toetavad käesoleva lepingu rakendamist; |
|
g) |
moodustab vajaduse korral konkreetseid eriteadmisi nõudvaks tööks allorganid; |
|
h) |
koostab, kinnitab, levitab ja avalikustab aastaaruanded, kohtumiste aruanded ja muud komitee tööst tulenevad dokumendid; |
|
i) |
täidab muid endale võetud ülesandeid. |
Artikkel 15
Järelevalve ja hindamine
Lepinguosalised lepivad kokku kahe järgmise tegevuse aruannete ja tulemuste kasutamise, et hinnata käesoleva lepingu täitmist ja tulemuslikkust:
|
a) |
Indoneesia palkab VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks korralise hindaja, konsulteerides selles küsimuses liiduga; |
|
b) |
liit palkab VII lisas loetletud ülesannete täitmiseks sõltumatu turujärelevalveasutuse, konsulteerides selles küsimuses Indoneesiaga. |
Artikkel 16
Toetavad meetmed
1. Käesoleva lepingu täitmise toetamise meetmeteks, mis on määratletud artikli 14 lõike 5 punkti f kohaselt, vajalike ressursside andmine otsustatakse liidu ja selle liikmesriikide Indoneesiaga koostööd käsitleva programmitöö raames.
2. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.
Artikkel 17
Aruanded ja teabe avalikustamine
1. Lepinguosalised tagavad lepingu rakendamise ühiskomitee tegevuse võimalikult suure läbipaistvuse. Komitee tööst tulenevad aruanded koostatakse ja avalikustatakse ühiselt.
2. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab iga-aastase aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmisi andmeid:
|
a) |
FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puittoodete kogused vastavalt asjaomastele HS-rubriikidele; |
|
b) |
Indoneesia väljastatud FLEGT-litsentside arv; |
|
c) |
käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edenemine ja lepingu rakendamisega seotud küsimused; |
|
d) |
meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete eksportimise ja importimise ja siseturule laskmise või siseturul kauplemise välistamiseks; |
|
e) |
Indoneesiasse imporditud puidu ja puittoodete kogused ja meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete importimise välistamiseks ja FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkuse säilitamiseks; |
|
f) |
FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud ja meetmed olukorra lahendamiseks; |
|
g) |
liitu FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja liidu liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted liitu imporditi; |
|
h) |
liitu vastu võetud FLEGT-litsentside arv; |
|
i) |
selliste juhtumite arv ja vastavad puittoodete kogused, mille puhul on toimunud artikli 8 lõike 2 kohased konsultatsioonid. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et IX lisas kirjendatud teave tuleb teha avalikult kättesaadavaks, et saavutada metsandussektori halduse parandamise eesmärk ja jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja lepingu mõju nii Indoneesias kui ka liidus.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et ei avalikusta kooskõlas oma seadustega käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Kumbki lepinguosaline ei avalikusta ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu alusel vahetatud teavet, mis käsitleb ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.
Artikkel 18
Rakendamist käsitlevad teatised
1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:
|
Indoneesia nimel: |
liidu nimel: |
|
metsakasutuse peadirektor metsandusministeerium |
delegatsiooni juht Euroopa Liidu delegatsioon Indoneesias |
2. Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe, sealhulgas lõike 1 muudatused.
Artikkel 19
Territoriaalne kohaldamine
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Indoneesia territooriumil.
Artikkel 20
Erimeelsuste lahendamine
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused viivitamata nõupidamise teel.
2. Kui vaidlust ei ole nõupidamise teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada vaidluse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab vaidluse lahendada. Lepingu rakendamise ühiskomiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Lepingu rakendamise ühiskomitee peab sel eesmärgil uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu tõhusa rakendamise jätkamiseks.
3. Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul, võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust.
4. Kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama kolmekümne kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist.
5. Vahekohtunikud teevad otsuse häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist.
6. Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.
7. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse.
Artikkel 21
Peatamine
1. Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu peatada, peab ta teist lepinguosalist sellest soovist kirjalikult teavitama. Seejärel arutatakse seda küsimust lepinguosaliste vahel.
2. Mõlemad lepinguosalised võivad peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused teatatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele.
3. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine peatatakse kolmekümne kalendripäeva möödumisel pärast sellise teate edastamist.
4. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub kolmkümmend kalendripäeva pärast seda, kui kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused ei kehti enam.
Artikkel 22
Muudatused
1. Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Lepingu rakendamise ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Kui lepinguosalised on soovitusega nõus, kiidavad nad selle oma asjakohase sisemenetluse kohaselt heaks.
2. Kõik muudatused, mille lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee võib muuta käesoleva lepingu lisasid.
4. Muudatuste teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.
Artikkel 23
Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
2. Teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.
3. Käesolev leping kehtib viis aastat. Seda pikendatakse järjestikuste viieaastaste ajavahemike kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline loobub pikendamisest, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult ette vähemalt kaksteist kuud enne käesoleva lepingu tähtaja möödumist.
4. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse kaksteist kuud pärast osutatud teate esitamist.
Artikkel 24
Lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 25
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, sloveeni, slovaki, soome, taani, tšehhi, ungari ja indoneesia (Bahasa Indonesia) keeles ning kõik tekstid on autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesoleva lepingu allkirjastanud.
Съставено в Брюксел на тридесети септември две хиляди и тринадесета година.
Hecho en Bruselas, el treinta de septiembre de dos mil trece.
V Bruselu dne třicátého září dva tisíce třináct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredivte september to tusind og tretten.
Geschehen zu Brüssel am dreißigsten September zweitausenddreizehn.
Kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta septembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατρία.
Done at Brussels on the thirtieth day of September in the year two thousand and thirteen.
Fait à Bruxelles, le trente septembre deux mille treize.
Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog rujna dvije tisuće trinaeste.
Fatto a Bruxelles, addì trenta settembre duemilatredici.
Briselē, divi tūkstoši trīspadsmitā gada trīsdesmitajā septembrī.
Priimta du tūkstančiai tryliktų metų rugsėjo trisdešimtą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenharmadik év szeptember havának harmincadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Settembru tas-sena elfejn u tlettax.
Gedaan te Brussel, de dertigste september tweeduizend dertien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego września roku dwa tysiące trzynastego.
Feito em Bruxelas, em trinta de setembro de dois mil e treze.
Întocmit la Bruxelles la treizeci septembrie două mii treisprezece.
V Bruseli tridsiateho septembra dvetisíctrinásť.
V Bruslju, dne tridesetega septembra leta dva tisoč trinajst.
Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattakolmetoista.
Som skedde i Bryssel den trettionde september tjugohundratretton.
Dibuat di Brussel, pada tanggal tiga puluh bulan September tahun dua ribu tiga belas.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Untuk Uni Eropa
За Република Индонезия
Por la República de Indonesia
Za Indonéskou republiku
For Republikken Indonesien
Für die Republik Indonesien
Indoneesia Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία της Ινδονησίας
For the Republic of Indonesia
Pour la République d'Indonésie
Za Republiku Indoneziju
Per la Repubblica di Indonesia
Indonēzijas Republikas vārdā –
Indonezijos Respublikos vardu
Az Indonéz Köztársaság részéről
Għar-Repubblika tal-Indoneżja
Voor de Republiek Indonesië
W imieniu Republiki Indonezji
Pela República da Indonésia
Pentru Republica Indonezia
Za Indonézsku republiku
Za Republiko Indonezijo
Indonesian tasavallan puolesta
För Republiken Indonesien
Untuk Republik Indonesia
I LISA
TOODETE LOETELU
Käesolevas lisas esitatud loetelu viitab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mis on kehtestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga.
IA LISA
FLEGT-LITSENTSIMISSÜSTEEMIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID
Grupp 44
|
HS-Kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad, saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata. |
||
|
4401.21 |
|
||
|
4401.22 |
|
||
|
Ex.4404 |
|
||
|
Ex.4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm. |
||
|
4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm. |
||
|
|
Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sealhulgas kokku ühendamata parketilipid ja -liistud) hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte. |
||
|
4409.10 |
|
||
|
4409.29 |
|
||
|
4410 |
Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata. |
||
|
4411 |
Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte. |
||
|
4412 |
Vineer, spoonitud plaadid ja muu kihtpuitmaterjal. |
||
|
4413 |
Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena. |
||
|
4414 |
Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele ning muud puittooted. |
||
|
4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid, puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred. |
||
|
4416 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad. |
||
|
4417 |
Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed. |
||
|
4418 |
Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud. |
||
|
Ex.4421.90 |
|
Grupp 47
|
HS-kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid. |
||
|
4701 |
|
||
|
4702 |
|
||
|
4703 |
|
||
|
4704 |
|
||
|
4705 |
|
Grupp 48
|
HS-kood |
Kirjeldus |
|
4802 |
Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp. |
|
4803 |
Tualettpaber, kosmeetiliste salvrätikute paber, käterätiku-, salvrätiku- jms majapidamis- või hügieenipaber, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, krepitud, kortsutatud, surutrükiga, perforeeritud, värvitud või trükimustrilise pealispinnaga või mitte, rullides või lehtedena. |
|
4804 |
Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud). |
|
4805 |
Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses. |
|
4806 |
Taimne pärgament, rasvakindlad paberid, kalkad, pärgamiin jm läikega läbipaistvad või poolläbipaistvad paberid, rullides või lehtedena. |
|
4807 |
Kihiline paber ja papp (valmistatud siledate paberikihtide kokkuliimimise teel), pinnakatte või immutuseta, tugevdatud või tugevdamata, rullides või lehtedena. |
|
4808 |
Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutatud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena, v.a rubriigis 4803 kirjeldatud paber. |
|
4809 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (sh kaetud või immutatud paber paljundusšabloonideks või ofsetivormideks), pealetrükiga või pealetrükita, rullides või lehtedena. |
|
4810 |
Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis. |
|
4811 |
Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, v.a rubriigi 4803 , 4809 või 4810 kaubad. |
|
4812 |
Paberimassist filtriplokid, -tahvlid ja -plaadid. |
|
4813 |
Sigaretipaber, mõõtu lõigatud või lõikamata, raamatuks volditud või voltimata, toruks vormitud või vormimata. |
|
4814 |
Tapeet jms seinakattematerjalid; paberist aknatransparendid. |
|
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt. |
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu. |
|
4818 |
Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused. |
|
4821 |
Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita. |
|
4822 |
Poolid, rullid, bobiinid jms alused paberimassist, paberist või papist (perforeeritud või perforeerimata, tugevdatud või tugevdamata). |
|
4823 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast. |
Grupp 94
|
HS-kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Muud puitkarkassiga istmed |
||
|
9401.61 |
|
||
|
9401.69 |
|
||
|
|
Muu mööbel ja selle osad |
||
|
9403.30 |
|
||
|
9403.40 |
|
||
|
9403.50 |
|
||
|
9403.60 |
|
||
|
Ex. 9406.00 |
|
IB LISA
SELLISE PUIDU ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID, MILLE EKSPORT ON INDONEESIA ÕIGUSAKTIDE KOHASELT KEELATUD
Grupp 44
|
HS-Kood |
Kirjeldus |
|
4403 |
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. |
|
Ex. 4404 |
Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms. |
|
4406 |
Raudteede ja trammiteede puitliiprid. |
|
Ex. 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldamata, lihvimata või pikijätkamata, paksusega üle 6 mm. |
II LISA
ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS
Sissejuhatus
Indoneesia puitu loetakse õiguspäraseks, kui on tõendatud, et puidu päritolu, tootmisprotsess ja sellele järgnev töötlemine, transport ja kaubandustegevus vastab kõigile kohaldatavatele Indoneesia õigusaktidele.
Indoneesias on kehtestatud viis õiguslikku nõuet, mis väljenduvad asjaomastel õigusaktidel ja menetlustel põhinevate mitmesuguste põhimõtete, kriteeriumide, näitajate ja tõendusmaterjalidena.
Need viis nõuet on järgmised:
|
— |
õiguslikud nõuded 1: nõuded majandataval riigimetsamaal kehtivale kontsessioonile; |
|
— |
õiguslikud nõuded 2: nõuded majandataval riigimetsamaal asuvatele kogukonna puuistandikele ja kogukonnametsadele; |
|
— |
õiguslikud nõuded 3: nõuded erametsadele; |
|
— |
õiguslikud nõuded 4: nõuded puidukasutusõigustele riigile kuuluval mittemetsamaal; |
|
— |
õiguslikud nõuded 5: nõuded metsandusel põhinevale tooraine- ja järelsektorile. |
Neid viit õiguslikku nõuet kohaldatakse eri tüüpi puidulubade suhtes vastavalt järgmisele tabelile.
|
Loatüüp |
Kirjeldus |
Maaomand / ressursside majandamine või kasutamine |
Kohaldatav õiguslik nõue |
|
IUPHHK-HA/HPH |
Looduslikust metsast pärinevate metsatoodete kasutamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-HTI/HPHTI |
Tööstusliku metsaistanduse rajamise ja majandamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-RE |
Metsa ökosüsteemi taastamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-HTR |
Kogukonna puuistandike luba |
Riigiomandis / kogukonna majandatud |
2 |
|
IUPHHK-HKM |
Kogukonnametsa majandamise luba |
Riigiomandis / kogukonna majandatud |
2 |
|
Eramaa |
Luba ei nõuta |
Eraomandis / eraisiku kasutuses |
3 |
|
IPK/ILS |
Mittemetsamaalt pärineva puidu kasutamise õigus |
Riigiomandis / eraisiku kasutuses |
4 |
|
IUIPHHK |
Toorainetöötlusettevõtte rajamise ja majandamise luba |
Ei kohaldata |
5 |
|
IUI Lanjutan või IPKL |
Töötleva tööstuse ettevõtte rajamise ja majandamise luba |
Ei kohaldata |
5 |
Need viis õiguslikku nõuet ja nendega seotud tõendusmaterjalid on kokku võetud järgmiselt.
II LISA – ÕIGUSLIKUD NÕUDED 1. NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL KEHTIVALE KONTSESSIOONILE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid (1) |
||||||
|
1. |
|
|
|
Metsakontsessiooniõiguse tõend |
Valitsuse määrus PP72/2010 Metsandusministri määrus P50/2010 Metsandusministri määrus P12/2010 |
||||||
|
Kinnitus metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
Heakskiidetud üldkava ja lisad, mis on koostatud tehniliselt pädevate isikute tehtud põhjaliku metsainventuuri põhjal. Heakskiidetud iga-aastane töökava, koostatud üldkava põhjal. Tehniliselt pädevate isikute koostatud kaardid, mis kirjeldavad töökavas loetletud alade skeemi ja piire. |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011 |
||||||
|
Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga kaetud metsaraie keelualad, ja kohapeal rakendamise tõendusmaterjal |
|||||||||||
|
Ülestöötamispunktid (sektsioonid ja piirkonnad) on kaardil selgelt märgitud ja kohapeal kontrollitud |
|||||||||||
|
|
Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka esitatud taotlused) |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011 |
||||||||
|
Ülestöötataval alal asuva loodusliku metsa raie asukohad ja palkide väljaviidav maht vastavad töökavas esitatule |
|||||||||||
|
Seadmete ja nende transportimise luba |
Metsandusministri määrus P53/2009 |
|||||||||
|
3. |
|
|
|
Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||
|
Palgid on varustatud kehtivate veodokumentide ja lisadega palkide transportimisel puidu laoplatsilt puittoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale (sh vahelaoplatsi kaudu). |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel. |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Loa omanik markeerib puitu järjepidevalt. |
|||||||||||
|
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksekorraldus. |
Valitsuse määrus PP22/1997 Valitsuse määrus PP51/1998 Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/M-DAG/PER/4/2012 Valitsuse määrus PP59/1998 |
||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmiseks tehtud hoiuse tõend ja maksekinnitused. |
|||||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga. |
|||||||||||
|
|
PKAPT dokumendid |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||
|
Registreerimisdokumendid, kuhu on kantud aluse andmed ja kehtiv luba. |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
|||||||||
|
4. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 Metsandus- ja istandusministri määrus 602/1998 |
||||||
|
Keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 |
|||||||||
|
Keskkonnajuhtimiskava ja oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid |
|||||||||||
|
5. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingu liikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda. |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 2. NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL ASUVATELE KOGUKONNA PUUISTANDIKELE JA KOGUKONNAMETSADELE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
Metsakontsessiooniõiguse tõend |
Metsandusministri määrus P55/2011 Metsandusministri määrus P37/2007 Metsandusministri määrus P49/2008 Metsandusministri määrus P12/2010 |
||||||
|
Kinnitus metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
Heakskiidetud iga-aastase töökava dokument |
Metsandusministri määrus P62/2008 |
||||||
|
Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga kaetud metsaraie keelualad, ja kohapeal rakendamise tõendusmaterjal |
|||||||||||
|
Ülestöötamissektsioonide asukohad on selgelt märgistatud ja neid saab vajaduse korral kohapeal kontrollida. |
|||||||||||
|
|
Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka esitatud taotlused) |
Metsandusministri määrus P62/2008 |
||||||||
|
Metsaomandiks määrataval alal asuvate palkide asukoht ja väljaviidav maht peavad vastama töökavas esitatule. |
|||||||||||
|
Seadmete ja nende transportimise load |
Metsandusministri määrus P53/2009 |
|||||||||
|
|
Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||||
|
Seaduslikud veodokumendid ja asjakohased lisad transportimisel puidu laoplatsilt vaheplatsile ja vaheplatsilt puittoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Loa omanik markeerib puitu järjepidevalt. |
|||||||||||
|
Palgiveodokument, millele on lisatud palkide loetelu |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
|
Metsaressursimaksu maksekorraldus |
Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/M-DAG/PER/4/2012 |
||||||||
|
Metsaressursimaksu tasumist tõendav dokument |
|||||||||||
|
Metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga. |
|||||||||||
|
3. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Metsandus- ja istandusministri määrus 622/1999 |
||||||
|
Asjakohased keskkonnajuhtimis- ja seiredokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 |
|||||||||
|
Keskkonnajuhtimise ja oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 3. NÕUDED ERAMETSADELE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
Kehtivad maaomandi või rendidokumendid (pädeva asutuse tunnustatud rendidokument) |
Seadus 5/1960 Metsandusministri määrus P33/2010 Valitsuse määrus PP12/1998 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Seadus 6/1983 Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
||||||
|
Maaharimisõigus Ettevõtte asutamisdokument Kaubandusega tegeleva ettevõtte tegevusluba (SIUP) Ettevõtte registreerimistunnistus (TDP) Maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP) |
|||||||||||
|
Erametsa ala kaart ja selgelt märgitud piirid |
|||||||||||
|
Puidu päritolusertifikaat või palgiveodokument |
Metsandusministri määrus P30/2012 |
|||||||||
|
Arve/müügikviitung/kaubatõend |
|||||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu ja riigile kännuraha kompensatsiooni maksmise tõend |
Metsandusministri määrus P18/2007 |
|||||||||
|
2. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 Metsandus- ja istandusministri määrus 602/1998 |
||||||
|
3. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingliikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda. |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 4. NÕUDED PUIDUKASUTUSÕIGUSTELE MITTEMETSAMAAL
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
ILS/IPK load ülestöötamiseks renditud alal |
Metsandusministri määrus P18/2011 |
||||||
|
ILS/IPK lubadele lisatud renditud ala kaardid ja tõend täitmise kohta kohapeal |
|||||||||||
|
|
Tegevusluba ja sellele lisatud kaardid (see nõue kehtib nii IPK lubade omanikele kui ka tegevusloa omanikele) |
Metsandusministri määrus P14/2011 Metsandusministri määrus P33/2010 |
||||||||
|
IPK maakasutuse muutmise aladel |
|||||||||||
|
IPK-le lisatud kaardid |
|||||||||||
|
Metsa õigusliku seisundi muutmist lubavad dokumendid (see nõue kehtib nii IPK lubade omanikele kui ka tegevusloa omanikele) |
|||||||||||
|
|
HTHR luba |
Metsandusministri määrus P59/2011 |
||||||||
|
HTHRile lisatud kaardid ja tõend täitmise kohta kohapeal |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
IPK/ILSi töökava dokumendid |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P53/2009 |
||||||
|
Kehtiv seadmeluba |
|||||||||||
|
Metsainventuuridokumendid |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puidutootmisaruande dokumendid (LHP) |
|||||||||||
|
|
Metsauuendusmaksu, metsaressursimaksu ja riigile kännuraha kompensatsiooni maksmise tõend |
Metsandusministri määrus P18/2007 |
||||||||
|
Palgiveoarve (FAKB) ja väikese läbimõõduga palkide loetelu |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Palkide õiguspärasuse dokument (SKSKB) ja suure läbimõõduga palkide loetelu |
|||||||||||
|
3. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingu liikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 5. NÕUDED METSANDUSEL PÕHINEVALE TOORAINE- JA JÄRELSEKTORILE
|
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||||||
|
|
|
Ettevõtte asutamisdokument ja selle viimased muudatused |
Justiits- ja inimõigusteministri määrus M.01-HT.10/2006 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Seadus 6/1983 Valitsuse määrus PP80/2007 Metsandusministri määrus P35/2008 Metsandusministri määrus P16/2007 Kaubandusministri määrus 39/2011 Tööstusministri määrus 41/2008 Keskkonnaministri määrus 13/2010 |
||||||||||
|
Kaubandustegevuses osalemise luba (ärilitsents/SIUP) või kaubandusluba, mis võib olla tööstusäriluba (IUI) või püsiv äriluba (IUT) või tööstusregistri tõend (TDI) |
||||||||||||||
|
Häirimisluba (ettevõttele väljastatud luba tema tegevusega seotud keskkonna muutmiseks) |
||||||||||||||
|
Ettevõtte registritõend (TDP) |
||||||||||||||
|
Maksukohustuslase tunnuskood (NPWP) |
||||||||||||||
|
Keskkonnamõju hindamise dokumentide kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Tööstusäriloa (IUI) või püsiva äriloa (IUT) või tööstusregistri tõendi (TDI) kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Metsatoodete esmatöötlemise tööstuse (IPHH) toorainevaru kava (RPBBI) kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Eksportijad kuuluvad metsandustööstustoodete registreeritud eksportijate hulka. |
Kaubandusministri määrus P64/2012 |
||||||||||||
|
|
Asutamisdokument |
Seadus 6/1983 |
|||||||||||
|
Maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP) |
||||||||||||||
|
Ettevõtte registritõend metsandustööstuse toodete mittetootvate eksportijate (ETPIK Non Produsen) hulka kuulumise kohta. |
Kaubandusministri määrus P64/2012 |
||||||||||||
|
Koostööleping töötleva tööstuse üksusega, millel on puidu õiguspärasuse sertifikaat (S-LK). |
||||||||||||||
|
|
|
Müügi- või ostudokumendid ja/või materjali tarneleping ja/või ostutõend ja puittoodete õiguspärasust tõendavad dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 |
||||||||||
|
Puidu üleandmise kinnitatud aruanne ja/või üleandmise tõend ja/või puidu analüüsi ametlik aruanne; puittoodete õiguspärasuse tõend |
||||||||||||||
|
Imporditud puit on varustatud impordidokumentidega ja teabega puidu päritolu kohta ning puidu õiguspärasust ja ülestöötamise riiki tõendavate dokumentidega. |
||||||||||||||
|
Palgiveodokumendid |
||||||||||||||
|
Veodokumendid (SKAU/Nota) koos vastavate kohalike ametiasutuste ametlike aruannetega lammutatud ehitistest pärineva, üleskaevatud ja mahamaetud puidu kasutamise kohta. |
||||||||||||||
|
Tööstusjäätmepuidu veodokumendid FAKO/Nota kujul |
||||||||||||||
|
Dokumendid/aruanded ümarpalkide varude muutumise kohta (LMKB) / aruanded väikese läbimõõduga ümarpalkide varude muutumise kohta (LMKBK) / aruanded metsast saadavate töödeldud puittoodete varude muutumise kohta (LMHHOK). |
||||||||||||||
|
Tõendavad dokumendid, st toorainevaru kava (RPBBI), iga-aastase töökava ametliku kinnitamise otsus (SK RKT) |
||||||||||||||
|
Tooraine kasutamise ja toodangu arvestuslehed |
Metsandusministri määrus P55/2006 Tööstusministri määrus 41/2008 Metsandusministri määrus P35/2008 |
||||||||||||
|
Töödeldud toodete toodanguaruanded |
||||||||||||||
|
Üksuse toodang ei ületa lubatud tootmismahtu |
||||||||||||||
|
Kolmanda isikuga sõlmitud koostöölepe või teenindusleping toodete töötlemiseks. |
Kaubandusministri määrus 37/M-DAG/PER/9/2007 Seadus 6/1983 Metsandusministri määrus P35/2008 Metsandusministri määrus P16/2007 Kaubandusministri määrus 39/M-DAG/PER/12/2011 Tööstusministri määrus 41/M-IND/PER/6/2008 Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||||||||
|
Koostööpartneril on 1. põhimõtte all nimetatud kehtivad load. |
||||||||||||||
|
Toodetud toodete eraldamine/eristamine. |
||||||||||||||
|
Toorainet, protsesse, tootmist ja vajaduse korral eksporti käsitlev dokumentatsioon korraldatakse äriüksuse / muu ettevõtte kaudu, millega on sõlmitud koostöölepe. |
||||||||||||||
|
|
|
PKAPT dokumendid |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/MPP/Kep/2/2003 Metsandusministri, transpordiministri ning tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||
|
PKAPT dokumendid |
||||||||||||||
|
Dokumendid aluse andmetega. Registreerimisdokumendid, kuhu on kantud aluse andmed ja kehtiv luba. |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Transpordiministri määrus KM71/2005 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||||
|
Aluse andmed ühtivad palkide või puidu veodokumentides olevate andmetega. |
||||||||||||||
|
Palkide või puidu veodokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel |
||||||||||||||
|
|
PEB |
Seadus 17/2006 (toll) Rahandusministri määrus 223/PMK.011/2008 Tolli peadirektori määrus P-40/BC/2008 Tolli peadirektori määrus P-06/BC/2009 Kaubandusministri määrus P64/2012 Presidendi dekreet 43/1978 Metsandusministri määrus 447/2003 |
|||||||||||
|
Pakkenimekiri |
||||||||||||||
|
Arve |
||||||||||||||
|
Veokiri |
||||||||||||||
|
Ekspordilitsentsi dokumendid (V-Legal’i dokument) |
||||||||||||||
|
Tehnilise kontrolli tulemused (kontrollija aruanne) juhul, kui nõutakse toodete tehnilist kontrolli. |
||||||||||||||
|
Ekspordimaksu tasumist tõendav maksekviitung |
||||||||||||||
|
Muud asjakohased dokumendid (sh CITESi load), juhul kui selle puidutüübi kaubandust on piiratud |
||||||||||||||
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse varustus, nt kerged tulekustutid, isikukaitsevahendid ja evakuatsiooniplaan |
||||||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
||||||||||||||
|
|
Ametiühing või ettevõtte poliitika, mille kohaselt töötajatel on õigus asutada ametiühingut või osaleda ametiühingu tegevuses |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
|||||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumentide või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevate poliitikadokumentide kättesaadavus |
Seadus 13/2013 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
||||||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
(1) Peamised õigusaktid, hõlmab ka hilisemaid muudatusi.
III LISA
FLEGT-LITSENTSIGA VARUSTATUD INDONEESIA PUITTOODETE LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE TINGIMUSED
1. LITSENTSI ESITAMINE
|
1.1. |
Litsents esitatakse selle liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse. Seda võib teha elektrooniliselt või muu kiire vahendi kaudu. |
|
1.2. |
Litsents aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele ja täiendavat kontrollimist vastavalt käesoleva lisa punktidele 3, 4 ja 5 ei peeta vajalikuks. |
|
1.3. |
Litsentsi võib esitada enne selles käsitletud saadetise saabumist. |
2. LITSENTSI AKTSEPTEERIMINE
|
2.1. |
Litsents, mis pole kooskõlas lisas IV esitatud nõuete ja andmetega, ei kehti. |
|
2.2. |
Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil aktsepteeritakse ainult siis, kui litsentse väljastav asutus on need kinnitanud. |
|
2.3. |
Litsents loetakse kehtetuks, kui selle pädevale asutusele esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaeg. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud. |
|
2.4. |
Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus. |
|
2.5. |
Kui litsentsi või saadetise kohta nõutakse lisateavet vastavalt käesolevale lisale, võib litsentsi aktsepteerida alles pärast nõutud teabe saamist. |
|
2.6. |
Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui kümme protsenti, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks. |
|
2.7. |
Pädev asutus teavitab kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja korraga tolliasutusi litsentsi aktsepteerimisest kohe pärast selle toimumist. |
3. LITSENTSI KEHTIVUSE JA AUTENTSUSE KONTROLL
|
3.1. |
Kui pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentsiteabeüksuselt lisateavet. |
|
3.2. |
Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi koopia saatmist. |
|
3.3. |
Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele. |
|
3.4. |
Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa punkti 3.1 kohast täiendava teabe nõude esitamist litsentsiteabeametile, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
|
3.5. |
Juhul kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentsiteabeüksus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Tagasi saadetud eksemplarid peavad olema autenditud templiga, mis kannab märget „Validated on” (Kehtivus kinnitatud (kuupäev)). |
|
3.6. |
Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et litsents ei kehti või pole autentne, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
4. LITSENTSI JA SAADETISE VASTAVUSE KONTROLL
|
4.1. |
Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta kontrolli teostada, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja/või litsentse väljastava asutuse andmetele vastava litsentsi kohta. |
|
4.2. |
Kui tekib kahtlus, et saadetis ei vasta litsentsile, võib asjakohane pädev asutus nõuda litsentsiteabeüksuselt täiendavat selgitust. |
|
4.3. |
Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist. |
|
4.4. |
Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust peab kinnitama tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele. |
|
4.5. |
Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa puntki 4.2 kohast täiendava selgituse nõude esitamist, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
|
4.6. |
Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et kõnealune saadetis ei vasta litsentsile ja/või selle litsentsiga seotud litsentse väljastava asutuse andmetele, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
5. MUUD KÜSIMUSED
|
5.1. |
Kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui asjaomase liikmesriigi õigusaktides ega korras ei ole teisiti sätestatud. |
|
5.2. |
Kui litsentside kontrollimise käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele. |
6. ELI TOLLIDEKLARATSIOON
|
6.1. |
Toodete vabasse ringlusse lubamisel tollideklaratsiooni esitamiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number. |
|
6.2. |
Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse. |
7. VABASSE RINGLUSESSE LUBAMINE
|
7.1. |
Puittoodete saadetised lubatakse vabasse ringlusse alles pärast punktis 2.7 kirjeldatud menetluse õigeaegset lõpuleviimist. |
IV LISA
FLEGT-LITSENTSI NÕUDED JA TEHNILINE KIRJELDUS
1. FLEGT-LITSENTSI ÜLDNÕUDED
|
1.1. |
FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt. |
|
1.2. |
Nii paberlitsents kui ka elektrooniline litsents peab sisaldama 1. liites kirjeldatud teavet kooskõlas 2. liites esitatud juhistega. |
|
1.3. |
FLEGT-litsents tuleb nummerdada nii, et oleks võimalik eristada liidu turule määratud saadetisi katvaid FLEGT-litsentse mujale kui liitu suunduvate saadetiste dokumentidest (V-Legal’i dokument). |
|
1.4. |
FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast. |
|
1.5. |
FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni neli kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil. |
|
1.6. |
Pärast litsentsi lõppkuupäeva möödumist loetakse FLEGT-litsents kehtetuks. Vääramatu jõu või muu mõjuva põhjuse korral, mille üle litsentsiomanikul puudub kontroll, võib litsentse väljastav asutus pikendada litsentsi kehtivusaega kahe täiendava kuu võrra. Kui litsentse väljastav asutus nimetatud pikenduse teeb, sisestab ja kehtestab ta uue lõppkuupäeva. |
|
1.7. |
Kui litsentsiga hõlmatud puittooted on enne nende sisenemist liitu läinud kaduma või hävinud, loetakse FLEGT-litsents kehtetuks ja tagastatakse litsentse väljastavale asutusele. |
2. FLEGT-PABERLITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS
|
2.1. |
Paberlitsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile. |
|
2.2. |
Paber on A4-formaadis. Lisaks pitserile on paberil reljeefsed logoga vesimärgid. |
|
2.3. |
FLEGT-litsentsid koostatakse kirjutusmasinal või arvutis. Vajaduse korral võib need täita käsitsi. |
|
2.4. |
Litsentse väljastava asutuse pitserid lüüakse pitsatiga. Litsentse väljastava asutuse pitseri võib asendada surutrüki või perforeeringuga. |
|
2.5. |
Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise. |
|
2.6. |
Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga. |
|
2.7. |
FLEGT-litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles. |
3. FLEGT-LITSENTSIDE EKSEMPLARID
|
3.1. |
Litsents koostatakse seitsmes eksemplaris järgmiselt:
|
|
3.2. |
Eksemplarid märgetega „Original”, „Copy for Customs at destination” ja „Copy for the Importer” tuleb anda litsentsiomanikule, kes edastab need importijale. Importija esitab originaali pädevale asutusele ja asjakohase eksemplari selle liidu liikmesriigi tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubatakse. Kolmanda eksemplari, märkega „Copy for the Importer”, arhiveerib importija oma dokumentatsioonina. |
|
3.3. |
Neljanda eksemplari, märkega „Copy for the Licensing Authority”, arhiveerib litsentse väljastav asutus oma dokumentatsioonina ja võimaliku hilisema väljastatud litsentside kontrolli tarbeks. |
|
3.4. |
Viies eksemplar, märkega „Copy for the Licensees”, antakse litsentsiomanikule arhiveerimiseks. |
|
3.5. |
Kuues eksemplar, märkega „Copy for the Licence Information Unit”, antakse litsentsiteabeüksusele arhiveerimiseks. |
|
3.6. |
Seitsmes eksemplar, märkega „Copy for Indonesian Customs”, antakse Indoneesia tollile ekspordi tarbeks. |
4. FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE
|
4.1. |
Märkega „Original” või „Copy for Customs at destination” või mõlema märkega eksemplari kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asendusdokumendi. Koos taotlusega esitab litsentsiomanik või tema volitatud esindaja selgituse eksemplari kadumise kohta. |
|
4.2. |
Kui litsentse väljastav asutus jääb selgitusega rahule, väljastab ta asenduslitsentsi viie tööpäeva jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist. |
|
4.3. |
Asenduslitsents sisaldab asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit, ja kannab märget „Replacement Licence” (asenduslitsents). |
|
4.4. |
Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele. |
5. ELEKTROONILISE FLEGT-LITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS
|
5.1. |
FLEGT-litsentsi võib väljastada ja töödelda elektrooniliste süsteemide abil. |
|
5.2. |
Liidu liikmesriikides, kus elektroonilisi süsteemi ei kasutata, tehakse kättesaadavaks paberlitsents. |
Liited
1.
Litsentsi vorm
2.
Juhised
2. liide
JUHISED
Üldised märkused
|
— |
Vorm tuleb täita trükitähtedega. |
|
— |
ISO-koodid osutavad iga riigi puhul ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele koodile. |
|
— |
Lahtrit 2 kasutavad ainult Indoneesia ametiasutused. |
|
— |
Rubriike A ja B kasutatakse ainult ELi suunduva saadetiste FLEGT-litsentsisüsteemi jaoks. |
|
Rubriik A |
Sihtkoht |
Sisestada „Euroopa Liit”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist. |
|
Rubriik B |
FLEGT-litsents |
Sisestada „FLEGT”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist. |
|
Lahter 1 |
Väljastav asutus |
Märkida litsentse väljastava asutuse nimi, aadress ja registrikood. |
|
Lahter 2 |
Teave Indoneesiale kasutamiseks |
Märkida importija nimi ja aadress, saadetise koguväärtus (USA dollarites), sihtriigi ja vajaduse korral transiitriigi nimi ja kahetäheline ISO-kood. |
|
Lahter 3 |
V-Legal’i dokumendi/litsentsi number |
Märkida väljaandmisnumber. |
|
Lahter 4 |
Kehtivusaja lõppkuupäev |
Litsentsi kehtivusaeg |
|
Lahter 5 |
Ekspordiriik |
Partnerriik, kust puittooted EL-i eksporditi. |
|
Lahter 6 |
ISO-kood |
Märkida lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood. |
|
Lahter 7 |
Transpordivahend |
Märkida eksportimisel kasutatav veovahend. |
|
Lahter 8 |
Litsentsiomanik |
Märkida eksportija nimi ja aadress, sh registreeritud eksportija EPTIK-kood ja maksukohustuslase kood. |
|
Lahter 9 |
Kaubanduslik kirjeldus |
Märkida puittoo(de)te kaubanduslik kirjeldus. Kirjeldus peaks olema piisavalt detailne, et toodet oleks võimalik HS-klassi paigutada. |
|
Lahter 10 |
HS-kood |
Originaali, sihtkoha tolli eksemplari ja importija eksemplari puhul märkida kauba neljakohaline või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile. Indoneesias kasutatavate eksemplaride (IV lisa punktis 3.1 esitatud eksemplarid iv–vii) puhul märkida kauba kümnekohaline kood vastavalt Indoneesia tollitariifitoimikule. |
|
Lahter 11 |
Teaduslik või tavanimi |
Märkida tootes kasutatud puiduliigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud mitut puiduliiki, tuleb need märkida eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 12 |
Ülestöötamisriigid |
Märkida riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkida kõik kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 13 |
ISO-koodid |
Märkida lahtris 12 nimetatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 14 |
Maht (m3) |
Märkida kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata. |
|
Lahter 15 |
Netomass (kg) |
Märkida saadetise kogumass mõõtmise hetke seisuga kilogrammides. See on puittoodete netomass ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. |
|
Lahter 16 |
Ühikute arv |
Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta. |
|
Lahter 17 |
Eristusmärgid |
Vajaduse korral märkida eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta. |
|
Lahter 18 |
Allkiri ja väljastava asutuse tempel |
Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Lisaks tuleb märkida allakirjutanute nimed, allakirjutamise koht ja kuupäev. |
V LISA
INDONEESIA PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM
1. SISSEJUHATUS
Eesmärk: tagada, et ümarpalkide ja töödeldud puittoodete ülestöötamine, transport, töötlemine ja müük on kooskõlas kõigi asjakohaste Indoneesia õigusaktidega.
Indoneesia, mis on tuntud oma teedrajava rolli poolest ebaseadusliku metsaraiega ja ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodetega kauplemisega võitlemisel, korraldas 2001. aasta septembris Balis Ida-Aasia metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust käsitleva konverentsi, mille tulemusena võeti vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse deklaratsioon (Bali deklaratsioon). Pärast seda on Indoneesia jätkanud juhtpositsiooni ebaseadusliku metsaraiet ja sellega seonduva kaubandust käsitleva rahvusvahelise koostöö alal.
Rahvusvahelise koostöö raames on üha enam tarbijariike võtnud endale kohustuse võtta meetmeid ebaseadusliku puidu pääsemise tõkestamiseks nende turule. Samas on tootjariigid võtnud endale kohustuse luua puittoodete õiguspärasuse tagamise kord. Oluline on luua usaldusväärne süsteem, mis tagab puidu ja töödeldud puittoodete ülestöötamise, töötlemise ja kaubanduse õiguspärasuse.
Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteem (TLAS) tagab, et Indoneesias toodetud ja töödeldud puit ja puittooted pärinevad seaduslikest allikatest ning on täielikult kooskõlas asjakohaste Indoneesia õigusaktidega, kontrollitud sõltumatute audititega ja selle üle on järelevalvet teinud vabaühendused.
1.1. Indoneesia õigusaktid kui TLASi alus
Indoneesia määrusega „Säästva metsamajandamise ning riigi- ja erametsa puidu õiguspärasuse kontrollimise nõuded ja juhised” (metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009) loodi TLAS ja säästlikkusskeem (SFM), et parandada metsahaldust, vähendada ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seonduvat puidukaubandust ning tagada Indoneesia puittoodete usaldusväärsus ja parandada nende kuvandit.
TLAS koosneb järgmistest elementidest:
|
1) |
õiguslikud nõuded; |
|
2) |
tarneahela kontroll; |
|
3) |
kontrollimenetlus; |
|
4) |
litsentsimissüsteem; |
|
5) |
järelevalve. |
TLAS on Indoneesias liitu ja muudele turgudele eksportimiseks toodetud puidu ja puittoodete õiguspärasuse tagamise põhisüsteem.
1.2. TLASi edasiarendamine – mitme sidusrühma kokkulepe
Alates 2003. aastast on erinevad Indoneesia metsanduse sidusrühmad aktiivselt tegelenud TLASi väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega, tagades seeläbi protsessi parema järelevalve, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. 2009. aastal võeti sidusrühmade kokkuleppe tulemusena vastu metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009 ning seejärel metsakasutamise peadirektoraadi tehnilised juhised No.6/VI-SET/2009 ja No.02/V-BPPHH/2010.
2. TLASI KOHALDAMISALA
Indoneesia metsaressurss on üldjoontes kaht tüüpi omandis: riigimets ja eramets/eramaa. Riigimets koosneb majandatavast metsast, kus puitu toodetakse säästlikult ja pikaajaliselt erinevate lubade alusel, ja metsaalast, mida võib muuta mittemetsanduslikul eesmärgil, nt asulakoha või istanduste jaoks. TLASi kohaldamine riigi- ja erametsas on sätestatud II lisas.
TLAS hõlmab kõigi loatüüpidega käsitletud puitu ja puittooteid ning kõigi puiduettevõtjate, järelsektori töötlejate ja eksportijate tegevust.
TLASi kohaselt nõutakse, et kogu imporditud puit ja puittooted vormistatakse tollis ja on kooskõlas Indoneesia impordinõuetega. Imporditud puit ja puittooted tulevad varustada puidu õiguspärasust selle ülestöötamisriigis tõendavate dokumentidega. Imporditud puit ja puittooted tuleb sisestada kontrollitud tarneahelasse, mis on kooskõlas Indoneesia õigusaktidega. Indoneesia annab juhised, kuidas eespool esitatud meedet rakendada.
Teatud puittooted võivad sisaldada ringlussevõetud materjale. Indoneesia annab juhised, kuidas ringlussevõetud materjalidega TLASi kohaselt toimida.
TLAS ei hõlma arestitud puitu, seega ei saa FLEGT-litsentsi arestitud puidu kohta väljastada.
TLAS hõlmab siseturule ja rahvusvahelistele turgudele suunatud puittooteid. Kõigi Indoneesia tootjate, töötlejate, kauplejate (käitajate) õiguspärasust tuleb kontrollida, ka nende oma, kes varustavad siseturgu.
2.1. TLASi õiguslikud nõuded
TLASil on viis puidu õiguslikku nõuet. Need nõuded ja nende kontrollijuhised on kehtestatud II lisas.
TLAS sisaldab ka säästva metsamajandamise hindamise nõudeid ja juhiseid (SFM). Säästva metsamajandamise hindamine SFM-nõuete abil tõendab, et kontrollitav käitaja vastab asjakohastele õiguspärasuse nõuetele. SFM-sertifikaadiga organisatsioonid, kes tegutsevad riigimaal asuval majandataval metsamaal (alaliselt metsamaana kasutataval alal), vastavad nii asjakohastele õiguspärasuse kui ka SFM-nõuetele.
3. PUIDU TARNEAHELA KONTROLL
Loaomanik (kontsessioonide puhul) või maaomanik (eramaa puhul) või ettevõte (kaupleja, töötleja või eksportija puhul) tõendab, et tarneahela iga lüli on kontrollitud ja dokumenteeritud vastavalt metsandusministeeriumi määrusele P.55/Menhut-II/2006 ja määrusele P.30/Menhut-II/2012 (edaspidi määrused). Nimetatud määrustega nõutakse, et provintsi või piirkonna metsandusametnikud teeksid kohapeal kontrolli ja kinnitaksid loaomaniku, maaomaniku või töötleja esitatud dokumendid tarneahela igas lülis.
Kontrolltoimingud tarneahela igas punktis on võetud kokku joonisel 1; impordijuhend on väljatöötamisel.
Kõik tarneahela saadetised peavad olema varustatud asjakohaste veodokumentidega. Ettevõtted peavad kohaldama asjakohaseid süsteeme, et eristada kontrollitud allikatest pärinevat puitu ja puittooteid muudest allikatest pärinevast puidust ja puittoodetest ning dokumenteerida need kaks allikat eraldi. Ettevõtted peavad tarneahela kõigis lülides dokumenteerima, kas kõnealused palgid, tooted või puidusaadetised on TLASis kontrollitud.
Tarneahelas toimivad käitajad peavad dokumenteerima saadud, säilitatud, töödeldud ja kohaletoimetatud puidu ja puittooted, et võimaldada hilisemat kvantitatiivse teabe kooskõlastamist tarneahela lülide vahel. Need andmed tehakse kättesaadavaks provintsi ja piirkonna metsandusametnikele, kes andmed kooskõlastavad. Peamised tegevused ja menetlused, sh kooskõlastamine, on tarneahela lülide kaupa detailsemalt kirjeldatud käesoleva lisa liites.
Puidu märgistamine
Iga-aastane tööplaan
Raielank
Palkide loetelu
Palkide raiearuanne
Langetamiskoht
Tasude maksmine
Palkide loetelu
Veodokumendid
Palkide bilansiaruanne
Laoplats
Veodokument
Palkide bilansiaruanne
Vahelaoplats
Riigimetsad
Erametsad
Raielank
Maaomand
Langetamiskoht
Palkide loetelu
Veodokumendid
Palkide bilansiaruanne
Arvestusleht
Töödeldud toodete bilansiaruanne
Veodokumendid
Esmatöötlemine
Registreeritud eksportija puittoodetega kauplemise sertifikaat
Tooraine bilansiaruanne
Arvestusleht
Töödeldud toodete bilansiaruanne
Veodokumendid
Järeltöötlemine
Registreeritud eksportija puittoodetega kauplemise sertifikaat
Ekspordideklaratsioon
Tollivormistus
Ekspordikoht
Joonis 1. Tarneahela kontroll, kus on näidatud, milliseid peamised dokumendid on tarneahela lülide kaupa nõutavad
4. ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLI JA EKSPORDI LITSENTSIMISE INSTITUTSIOONILINE STRUKTUUR
4.1. Sissejuhatus
Indoneesia TLAS põhineb käitajapõhise litsentsimise põhimõttel, mis on sarnane toote või metsamajanduse sertifitseerimissüsteemile. Indoneesia metsandusministeerium määrab vastavushindamisasutused (LP ja LV), mille ta volitab puidu tootjate, kauplejate, töötlejate ja eksportijate (edaspidi „käitajad”) õiguspärasust kontrollima.
Vastavushindamisasutused akrediteerib Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (KAN). Vastavushindamisasutusega sõlmivad lepingu käitajad, kes taotlevad oma tegevuse seaduslikku sertifitseerimist ja peavad tegutsema asjakohaste ISO juhiste alusel. Need asutused esitavad kontrollitavale käitajale ja metsandusministeeriumile auditiaruande.
Vastavushindamisasutused tagavad, et kontrollitavad käitajad tegutsevad kooskõlas II lisa kohase Indoneesia õiguspärasuse määratlusega, sh kontroll selleks, et vältida teadmata allikatest pärineva materjali sisenemine nende tarneahelasse. Kui leitakse, et kontrollitav käitaja tegutseb nõuetega kooskõlas, väljastatakse talle õiguspärasuse sertifikaat kehtivusega 3 (kolm) aastat.
LVd toimivad ka ekspordilitsentse väljastavate asutustena ja kontrollivad kinnitatud eksportijate tarneahela kontrollisüsteeme. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse litsents V-Legal’i dokumentidena. Seega on ekspordiloata eksport keelatud.
Indoneesia on kehtestanud määruse, mille kohaselt saavad vabaühenduserühmad esitada vastuväiteid käitaja õiguspärasuse kontrollile vastavushindamisasutuse poolt või juhul, kui käitaja tegevuse ajal on tuvastatud ebaseaduslikku tegevust. Kui esitatakse kaebus vastavushindamisasutuse tegevuse kohta, võivad vabaühenduserühmad esitada kaebuse KANile.
TLASi rakendamisel osalevate üksuste vahelised seosed on esitatud joonisel 2.