21994A1231(52)

1. LISA

Energiaharta Leping

Preambul

KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

võttes arvesse 21. novembril 1990. aastal alla kirjutatud Pariisi uue Euroopa hartat,

võttes arvesse Euroopa energiahartat, mis võeti vastu Haagis 17. detsembril 1991. aastal allakirjutatud Euroopa energiaharta konverentsi lõppaktiga,

meenutades, et kõik Haagi konverentsi lõppaktile allakirjutanud kohustusid taotlema Euroopa energiaharta eesmärkide saavutamist ja järgima selle põhimõtteid ning viima ellu ja laiendama omavahelist koostööd niipea kui võimalik heas usus peetavatel läbirääkimistel energiaharta lepingu ja protokollide üle, ning soovides seada kõnealuses hartas sisalduvad kohustused kindlale ja siduvale rahvusvahelisele õiguslikule alusele;

soovides luua ka Euroopa energiahartas esitatud põhimõtete elluviimiseks vajaliku struktuurse raamistiku;

soovides ellu viia Euroopa energiaharta peamise põhimõtte, milleks on majanduskasvu edendamine investeeringute ning energiakaubanduse liberaliseerimise abil;

kinnitades, et lepinguosalised peavad eriti tähtsaks täielikult võrdse kohtlemise ning enamsoodustusrežiimi tõhusat rakendamist ning et kõnealuseid kohustusi kohaldatakse investeeringute suhtes vastavalt lisalepingule,

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse järk-järgulise liberaliseerimise eesmärki ning üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes ning sellega seotud dokumentides esitatud rahvusvahelises kaubanduses diskrimineerimise vältimise põhimõtet, kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti;

soovides kaotada järk-järgult tehnilised, haldusalased ja muud tõkked energeetiliste materjalide ja toodete ning seonduvate seadmete, tehnoloogia ja teenustega kauplemise teelt;

pidades silmas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega seni mitteühinenud lepinguosaliste edaspidist ühinemist ning soovides seada sisse ajutise kauplemiskorra, mis toetaks kõnealuseid lepinguosalisi ega takistaks nende valmistumist nimetatud liikmelisuseks;

olles teadlikud nende lepinguosaliste õigustest ja kohustustest, kes on ka üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning sellega seotud dokumentide pooled;

võttes arvesse ühinemiste, monopolide, konkurentsivastase tegevuse ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega seotud konkurentsieeskirju;

võttes arvesse ka tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, tuumatarnesuuniseid ning teisi rahvusvahelisi tuumarelva leviku tõkestamise kohustusi ja kokkuleppeid;

tunnistades võimalikult tõhusa energiaallikate otsimise, energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, jaotamise ja tarbimise vajadust;

meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle protokolle ning teisi rahvusvahelisi keskkonnalepinguid, mis sisaldavad energiaalaseid aspekte ning

tunnistades järjest suurenevat vajadust keskkonna kaitseks vajalike meetmete järele, sealhulgas energiarajatiste tegevuse lõpetamiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks, ning selleks vajalike rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud eesmärkide ja kriteeriumide järele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I OSA

MÕISTED JA EESMÄRK

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Harta – Euroopa energiaharta, mis on vastu võetud Euroopa energiahartat käsitlenud Haagi konverentsi lõppaktiga ja alla kirjutatud 17. detsembril 1991 Haagis; lõppaktile allakirjutamist käsitatakse hartale allakirjutamisena.

2. Lepinguosaline – riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kes on nõustunud käesoleva lepinguga ühinema ja kelle suhtes see leping kehtib.

3. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon – riikide moodustatud organisatsioon, kellele need riigid on andnud pädevuse teatavates küsimustes, mida on käsitletud käesolevas lepingus, kaasa arvatud õigus teha otsuseid, mille täit mine on nendele riikidele kohustuslik.

4. Energeetilised materjalid ja tooted – lisas EM sisalduvad kirjed vastavalt tollikoostöö nõukogu harmoniseeritud süsteemile ja Euroopa ühenduste koondnomenklatuurile.

5. Energiasektori majandustegevus – majandustegevus, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete, välja arvatud lisas NI sisalduvate uurimise, kaevandamise, puhastamise, tootmise, salevastamise, maismaaveo, edastamise, jaotamise, kauplemise, turustamise või müügiga või soojusenergia jaotamisega paljudesse hoonetesse.

6. Investeering – igasugune vara, mida investor otseselt või kaudselt omab või kontrollib ja mis hõlmab järgmist:

a) materiaalne ja immateriaalne, vallas- ja kinnisvara ning mis tahes omandiõigused, näiteks liising, hüpoteek, kinnipidamisõigus ja pant;

b) äriühing või ettevõte, või osakud, aktsiad või muu osalus äriühingu või ettevõtte aktsiakapitalis, ning äriühingu või ettevõtte võlakirjad ja muud võlanõuded;

c) rahalised nõuded ning toimingute tegemisega seotud majandusliku väärtusega nõuded, mis on investeeringuga seotud;

d) intellektuaalomand;

e) tulu;

f) seadusest või lepingust või seaduste alusel antud litsentsidest ja lubadest tulenevad õigused majandustegevuseks energiasektoris.

Varade investeerimise vormi muutumine ei mõjuta nende kui investeeringute seisundit ning mõiste "investeering" hõlmab kõiki investeeringuid, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva selle lepinguosalise suhtes, kust investor on pärit või kus investeering tehakse (edaspidi "jõustumiskuupäev"), tingimusel et lepingut kohaldatakse üksnes küsimustes, mis mõjutavad kõnealuseid investeeringuid pärast jõustumiskuupäeva.

"Investeeringu" mõiste hõlmab mis tahes investeeringut, mis on seotud energiasektori majandustegevusega, ning investeeringuid või investeeringute liike, mille lepinguosaline on oma valdkonnas tunnistanud "hartaga hõlmatud projektideks" ning teatanud sellest sekretariaadile.

7. Investor –

a) on lepinguosalise puhul:

i) füüsiline isik, kellel on lepinguosalise kodakondsus või kes elab alaliselt lepinguosalise territooriumil vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele;

ii) äriühing või muu organisatsioon, mis tegutseb kooskõlas kõnealuses lepinguosalise riigis kohaldatava õigusega;

b) "kolmanda riigi" puhul füüsiline isik, äriühing või muu organisatsioon, mis vastab mutatis mutandis punktis a lepinguosalise kohta sätestatud tingimustele.

8. Investeerima või investeerimine – uute investeeringute tegemine, olemasolevate investeeringute täielik või osaline omandamine või sisenemine erinevatesse investeerimistegevuse valdkondadesse.

9. Tulu – investeeringust tulenevad või sellega seonduvad summad, olenemata väljamaksmise viisist, sealhulgas kasum, dividendid, kapitali kasvutulu, autoritasud ning tasud juhtimise, tehnilise abi või muu tegevuse eest ning loonustasud.

10. Territoorium – lepinguosalise riigi puhul:

a) tema suveräänsete õiguste alla kuuluv territoorium, sealhulgas maa, siseveed ja territoriaalveed; ning

b) vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele: meri, merepõhi ja merealune pinnas, mille suhtes lepinguosalisel on suveräänsed õigused ja mis kuuluvad tema jurisdiktsiooni alla.

Lepinguosaliseks oleva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni puhul on territooriumiks kõnealuse organisatsiooni liikmesriikide territooriumid vastavalt selle organisatsiooni asutamislepingule.

11. a) GATT – GATT 1947 või GATT 1994 või vajaduse korral mõlemad.

b) GATT 1947 – 30. oktoobri 1947. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe, mis on lisatud ÜRO kaubandus- ja tööhõivekonverentsi ettevalmistuskomitee teise istungjärgu lõpetamisel vastu võetud lõppaktile, koos hilisemate täpsustuste, paranduste ja muudatustega.

c) GATT 1994 – Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu 1A lisas sätestatud üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe hilisemate täpsustuste, paranduste ja muudatustega.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osaline loetakse GATT 1994 osaliseks.

d) Seotud dokumendid – vastavalt kas:

i) GATT 1947 egiidi all sõlmitud lepingud, kokkulepped või muud juriidilised dokumendid, koos täpsustuste, paranduste ja muudatustega; või

ii) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping, kaasa arvatud selle 1. lisa (v.a GATT 1994), 2., 3. ja 4. lisa, ning sellega seotud otsused, deklaratsioonid ja kokkulepped, koos täpsustuste, paranduste ja muudatustega.

12. Intellektuaalomand – autoriõigus ja sellega seotud õigused, kaubamärgid, geograafilised tähised, tööstusdisainilahendused, patendid, mikrolülituste topoloogia ning avalikustamata oskusteabe kaitse.

13. a) Energiaharta protokoll või protokoll – leping, millega seotud läbirääkimiseks on andnud loa ning mille teksti on vastu võtnud harta konverents ning mille kaks või enam lepinguosalist sõlmivad, et toetada, täiendada, laiendada või võimendada käesoleva lepingu sätteid mõne käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluva konkreetse sektori või tegevusvaldkonna või harta III jaotise kohase koostöövaldkonna osas.

b) Energiaharta deklaratsioon või deklaratsioon – mittesiduv dokument, millega seotud läbirääkimiseks on andnud loa ning mille teksti on vastu võtnud harta konverents ning mille kaks või enam lepinguosalist sõlmivad, et toetada või täiendada käesoleva lepingu sätteid.

14. Vabalt konverteeritav valuuta – vääring, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel ning mida kasutatakse rahvusvahelistes tehingutes.

Artikkel 2

Lepingu eesmärk

Käesoleva lepinguga luuakse õiguslik raamistik, et edendada vastastikusel täiendavusel ja kasul põhinevat pikaajalist energeetikaalast koostööd vastavalt harta eesmärkidele ja põhimõtetele.

II OSA

KAUBANDUS

Artikkel 3

Rahvusvahelised turud

Lepinguosalised püüavad edendada energeetiliste materjalide ja toodete pääsu rahvusvahelistele turgudele kaubanduslikel tingimustel ning arendada üldiselt avatud ja konkurentsile rajatud energiaturgu.

Artikkel 4

GATTi ja sellega seotud dokumentide järgimine

Ükski käesoleva lepingu säte ei kaldu eelkõige GATTi osalisteks olevate lepinguosaliste vahelistes suhetes kõrvale GATTi ja sellega seotud dokumentide sätetest, nagu neid kõnealuste lepinguosaliste vahel kohaldatakse.

Artikkel 5

Kaubandusalased investeerimismeetmed

1. Lepinguosaline ei kohalda mis tahes kaubandusalaseid investeerimismeetmeid, mis ei ole kooskõlas GATTi III või XI artikli sätetega; see ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATTist ja sellega seotud dokumentidest ja artiklist 29.

2. Kõnealused meetmed hõlmavad mis tahes investeerimismeedet, mis on siseriiklike õigusaktide kohaselt kohustuslik või sunduslik või mille järgmine on vajalik eelise saamiseks ning mis eeldab, et:

a) ettevõte ostaks või kasutaks omamaise päritoluga tooteid või mis tahes omamaisest allikast pärinevaid tooteid, piiritletuna kas teatavate toodete näol, toodete koguse või väärtuse abil või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse abil; või

b) importtoodete ostmine või kasutamine ettevõttes piirduks kogusega, mis sõltub tema kohaliku toodangu ekspordi mahust või väärtusest;

või mis piirab:

c) ettevõtte kohalikus tootmises kasutatavate või sellega seotud toodete importi ettevõtte poolt üldiselt või summaga, mis sõltub selle ettevõtte kohaliku toodangu ekspordi mahust või väärtusest;

d) ettevõtte kohalikus tootmises kasutatavate või sellega seotud toodete importi ettevõtte poolt, kitsendades selle ettevõtte juurdepääsu välisvaluutale summaga, mis sõltub tema arvele langevast välisvaluuta sissevoolust; või

e) toodete eksporti või ekspordiks müümist ettevõtte poolt, piiritletuna kas teatavate toodete näol, toodete koguse või väärtuse abil või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse abil.

3. Ühti lõike 1 sätet ei tõlgendata selliselt, et see piiraks lepinguosalisel kohaldamast lõike 2 punktides a ja c nimetatud kaubandusalaseid investeerimismeetmeid tingimusena ekspordisoodustuse, välisabi, riigihangete või soodustariifi või -kvoodi programmide saamiseks.

4. Olenemata lõikest 1, võib lepinguosaline ajutiselt säilitada kaubandusalased investeerimismeetmed, mis kehtisid rohkem kui 180 päeva enne seda, kui ta käesolevale lepingule alla kirjutas, tingimusel et kohaldatakse lisas TRM sätestatud teavitamist ja järk-järgulist lõpetamist.

Artikkel 6

Konkurents

1. Kõik lepinguosalised teevad jõupingutusi turumoonutuste ja konkurentsitõkete leevendamiseks energiasektori majandustegevuses.

2. Iga lepinguosaline tagab, et tema jurisdiktsiooni piires kehtivad vajalikud ja asjakohased seadused ning et neid jõustatakse viisil, mis võimaldab sekkuda ühepoolsesse ja kooskõlastatud konkurentsivastasesse tegevusse energiasektoris.

3. Lepinguosalised, kellel on kogemusi konkurentsieeskirjade rakendamisel, püüavad igati anda teistele lepinguosalistele taotluse korral ja olemasolevate vahendite piires tehnilist abi konkurentsieeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

4. Lepinguosalised võivad teha koostööd oma konkurentsieeskirjade rakendamiseks, pidades konsultatsioone ning vahetades teavet.

5. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil toimuv konkreetne konkurentsivastane tegevus kahjustab käesoleva artikli eesmärkidega seonduvat olulist huvi, võib lepinguosaline teist lepinguosalist sellest teavitada ning taotleda, et viimase konkurentsiküsimustega tegelevad organid algataksid asjakohased täitemeetmed. Teavitav lepinguosaline lisab kõnealusesse teatesse piisavad andmed, et teavitataval lepinguosalisel oleks võimalik tuvastada teavituse objektiks olev konkurentsivastane tegevus, ning märgib, et on võimalik mis tahes täiendava teabe andmine ja koostöö, mida teavitav lepinguosaline saab pakkuda. Teavitatav lepinguosaline või vajadusel asjaomased konkurentsiküsimustega tegelevad organid võivad konsulteerida teavitava lepinguosalise organitega ning käsitlevad teavitava lepinguosalise taotlust igakülgselt, et otsustada täitemeetmete võtmine teates nimetatud konkurentsivastase tegevuse osas. Teavitatav lepinguosaline teeb teavitavale lepinguosalisele teatavaks oma otsuse või asjaomaste konkurentsiküsimustega tegelevate organite otsuse ning võib soovi korral teavitavale lepinguosalisele teatavaks teha otsuse põhjused. Täitemeetmete võtmisel teeb teavitatav lepinguosaline teavitavale lepinguosalisele teatavaks nende tulemused ning, kuivõrd see on võimalik, olulised vahetulemused.

6. Ükski käesoleva artikli säte ei nõua lepinguosaliselt andmete esitamist, kui see on vastuolus tema seadustega, mis reguleerivad andmete avaldamist, konfidentsiaalsust või ärisaladust.

7. Lõikes 5 ja artikli 27 lõikes 1 sätestatud menetlused on käesoleva lepingu raames ainsaks käesoleva artikli rakendamise või tõlgendamisega seotud vaidluste lahendamise vahendiks.

Artikkel 7

Transiit

1. Iga lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada energeetiliste materjalide ja toodete transiiti vastavalt transiidivabaduse põhimõttele, ning ei tee vahet kõnealuste energeetiliste materjalide või toodete päritolu, sihtkoha või omandivormi alusel ega rakenda kõnealustest tunnustest tulenevat diskrimineerimist hinna osas ning ei kehtesta mis tahes tarbetuid viivitusi, piiranguid ega tasusid.

2. Lepinguosalised soodustavad asjakohaste üksuste vahelist koostööd järgmistes valdkondades:

a) energeetiliste materjalide ja toodete transiidiks vajalike energiaedastusrajatiste kaasajastamine;

b) enam kui ühe lepinguosalise territooriumi teenindavate energiaedastusrajatiste arendamine ja käitamine;

c) meetmed energeetiliste materjalide ja toodetega varustamise häirete mõju leevendamiseks;

d) energiaedastusrajatiste vastastikune ühendamine.

3. Iga lepinguosaline kohustub tagama, et tema energeetiliste materjalide ja toodete transpordi ning energiaedastusrajatiste kasutamisega seonduvad õigusnormid ei kehtestaks transiitveosena veetavatele energeetilistele materjalidele ja toodetele ebasoodsamaid tingimusi, kui kehtivad tema enese territooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kõnealuste materjalide ja toodete osas, välja arvatud juhul, kui kehtiva rahvusvahelise lepinguga on ette nähtud teisiti.

4. Kui energeetiliste materjalide ja toodete transiiti ei ole võimalik kaubanduslikel tingimustel korraldada energiaedastusrajatiste kaudu, ei tee lepinguosalised takistusi uute mahtude loomiseks, välja arvatud juhul, kui lõikele 1 vastavate kehtivate õigusaktidega on ette nähtud teisiti.

5. Lepinguosaline, kelle territooriumi kaudu võib toimuda energeetilise materjalide ja toodete transiit, ei ole kohustatud:

a) lubama energiaedastusrajatiste ehitamist või ümberehitamist; või

b) lubama uut või täiendavat transiiti läbi olemasolevate energiaedastusrajatiste,

kui ta tõendab teistele asjaomastele lepinguosalistele, et see ohustaks tema energiasüsteemide turvalisust või tõhusust, sealhulgas varustuskindlust.

Lepinguosalised tagavad vastavalt lõigetele 6 ja 7 kindlaksmääratud energeetiliste materjalide ja toodete voo teiste lepinguosaliste territooriumile, territooriumilt või kõnealuste territooriumide vahel.

6. Lepinguosaline, kelle territooriumi energeetilised materjalid ja tooted transiitveosena läbivad, ei tohi kõnealuse transiidiga seotud mis tahes küsimuses tekkinud vaidluse korral häirida ega vähendada, lubada mis tahes tema kontrollitaval üksusel häirida või vähendada või nõuda mis tahes tema jurisdiktsiooni alla kuuluvalt üksuselt, et see häiriks või vähendaks olemasolevat energeetiliste materjalide ja toodete voogu enne, kui on lõppenud lõike 7 sätete kohane vaidluste lahendamise menetlus, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt ette nähtud kõnealust transiiti hõlmava lepingu või muu kokkuleppega või lubatud lepitaja otsusega.

7. Lõikes 6 kirjeldatud vaidluste suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid, kuid üksnes pärast kõikide lepingujärgsete või muude vaidluste lahendamise vahendite ammendamist, mille osas vaidluspoolteks olevad lepinguosalised või vaidluspooleks olev lõikes 6 nimetatud üksus ja teise lepinguosalise üksus on eelnevalt kokku leppinud.

a) Vaidluspooleks olev lepinguosaline võib küsimuse edastada peasekretärile, teavitades teda kokkuvõtlikult vaidlusküsimustest. Peasekretär teeb kõikidele lepinguosalistele teatavaks, et küsimus on talle edastatud.

b) 30 päeva jooksul alates kõnealusest teavitamisest määrab peasekretär pärast vaidluspoolte ja teiste asjaomaste lepinguosalistega konsulteerimist lepitaja. Lepitaja peab olema vaidluse objektiks olevates küsimustes kogenud ning ei tohi olla vaidluspooleks oleva või vaidlusega seotud lepinguosalise kodanik ega alaline elanik.

c) Lepitaja püüab saavutada vaidluspoolte kokkuleppe lahenduse või lahenduse leidmise protseduuri osas. Kui lepitaja ei ole 90 päeva jooksul alates määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse leidmise menetluse ning teeb otsuse ajutiste tariifide ja muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.

d) Lepinguosalised kohustuvad jälgima ja tagama, et nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad üksused järgiksid punkti c kohast ajutist otsust tariifide ja tingimuste kohta 12 kuu jooksul alates lepitaja otsuse tegemisest või kuni vaidluse lahendamiseni olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

e) Olenemata punktist b, võib peasekretär otsustada lepitajat mitte määrata, kui vaidlus on seotud tema hinnangul transiidiga, mille suhtes on punktides a–d sätestatud vaidluste lahendamise menetlus juba kohaldatud ning selle menetluse tulemusel ei ole vaidlust lahendatud.

f) Harta konverents võtab lepitamise käigu ning lepitajate tasustamise kohta vastu standardsätted.

8. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta lepinguosalise õigusi ja kohustusi rahvusvahelise õiguse raames, kaasa arvatud rahvusvaheline tavaõigus ja kehtivad kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, sealhulgas merealuste kaablite ja torujuhtmetega seotud eeskirjad.

9. Käesolevat artiklit ei tõlgendada selliselt, nagu kohustaks see lepinguosalist, kellel transiidiks kasutatavad teatavat liiki energiaedastusrajatised puuduvad, võtma käesoleva artikli raames mis tahes meetmeid seoses kõnealust liiki energiaedastusrajatistega. Nimetatud lepinguosaline peab siiski järgima lõiget 4.

10. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Transiit –

i) teisest riigist pärinevate ning kolmanda riigi jaoks ette nähtud energeetiliste materjalide ja toodete vedu läbi lepinguosalise territooriumi või tema sadamarajatistesse või sealt välja peale- või mahalaadimise otstarbel, tingimusel et kas kõnealune teine riik või kolmas riik on lepinguosaline; või

ii) teise lepinguosalise päritolu ning sellesama lepinguosalise jaoks ette nähtud energeetiliste materjalide ja toodete vedu läbi lepinguosalise territooriumi, välja arvatud juhul, kui asjaomased kaks lepinguosalist on otsustanud teisiti ning teinud otsuse kohta ühise kande lisasse N. Nimetatud kaks lepinguosalist võivad enda kohta käiva kande lisast N kustutada, saates oma kavatsuste kohta ühise kirjaliku teate sekretariaadile, mis edastab selle teate kõikidele teistele lepinguosalistele. Kustutamine jõustub neli nädalat pärast nimetatud teatamist.

b) Energiaedastusrajatised – kõrgsurve gaasijuhtmed, kõrgepinge ülekande- ja jaotusvõrgud ja -liinid, naftajuhtmed, kivisöelobritorustikud, naftasaaduste torustikud ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud spetsiaalselt energeetiliste materjalide ja toodete veoks.

Artikkel 8

Tehnoloogiasiire

1. Lepinguosalised nõustuvad edendama juurdepääsu energiatehnoloogiale ja tehnoloogiasiiret kaubanduslikel tingimustel ning mittediskrimineerivalt, et toetada tõhusat energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist ja investeeringuid ning viia vastavalt oma õigusaktidele ellu harta eesmärgid ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi.

2. Sellest tulenevalt kaotavad lepinguosalised lõike 1 elluviimiseks vajalikus ulatuses olemasolevad tehnoloogiasiirde tõkked energeetiliste materjalide ja toodete ning seonduvate seadmete ja teenuste vallas ning ei loo uusi tõkkeid, kui tuumarelva leviku tõkestamise kohustusest ja muudest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene teisiti.

Artikkel 9

Juurdepääs kapitalile

1. Lepinguosalised tunnustavad avatud kapitaliturgude tähtsust, et soodustada kapitalivooge energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise rahastamiseks ning seoses energiasektori majandustegevusse investeerimise ja selle toetamisega teiste, eelkõige üleminekujärgus majandusega lepinguosaliste territooriumil. Sellest tulenevalt püüab iga lepinguosaline soodustada teiste lepinguosaliste äriühingute ja kodanike juurdepääsu oma kapitaliturule, et rahastada energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist ning investeerida energiasektori majandustegevusse kõnealuste teiste lepinguosaliste territooriumil, vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sarnastel juhtudel kehtiksid tema enda äriühingute või kodanike või mis tahes muu lepinguosalise või kolmanda riigi äriühingute ja kodanike suhtes, võttes aluseks neist tingimustest soodsaimad.

2. Lepinguosaline võib vastu võtta ja säilitada programmid, millega nähakse ette riiklikud laenud, toetused, tagatised või kindlustus välismaal toimuva kauplemise või investeerimise hõlbustamiseks. Ta teeb kõnealused vahendid vastavalt nimetatud programmide eesmärkidele, piirangutele ja kriteeriumidele (sealhulgas mis tahes taolise vahendi taotleja majandustegevuse koha või taolise vahendi abiga tarnitud kaupade või teenuste tarnekohaga seotud eesmärgid, piirangud ja kriteeriumid) kättesaadavaks teiste lepinguosaliste territooriumil energiasektori majandustegevusse investeerimise või teiste lepinguosalistega toimuva energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise rahastamiseks.

3. Lepinguosalised püüavad lepinguosaliste majandusliku stabiilsuse ning investeerimiskliima parandamiseks ettenähtud energiasektori majandustegevusega seotud programme rakendades soodustada võimaluse korral asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevust ning kasutada ära nende kogemusi.

4. Ükski käesoleva artikli säte ei takista:

a) finantseerimisasutusi kohaldamast oma laenu- või emissiooniprotseduure, mis põhinevad turupõhimõtetel ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel; või

b) lepinguosalist võtmast meetmeid:

i) järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, tarbijate, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus; või

ii) oma rahandussüsteemi ja kapitaliturgude terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

III OSA

INVESTEERINGUTE SOODUSTAMINE JA KAITSE

Artikkel 10

Investeeringute soodustamine, kaitse ja kohtlemine

1. Iga lepinguosaline soodustab ja loob vastavalt käesoleva lepingu sätetele oma territooriumile investeerimiseks stabiilsed, õiglased, soodsad, selged ja arusaadavad tingimused teiste lepinguosaliste investoritele. Kõnealused tingimused sisaldavad kohustust kohelda teiste lepinguosaliste investeeringuid alati ausalt ja õiglaselt. Sellistele investeeringutele tagatakse ka kõige kindlam kaitse ja turvalisus ning ükski lepinguosaline ei takista nende hal damist, hoidmist, kasutamist, nendest kasusaamist või nende võõ randamist mis tahes viisil tarbetute ega diskrimineerivate meetmetega. Mingil juhul ei tohi kõnealuseid investeeringuid kohelda ebasoodsamalt, kui on ette nähtud rahvusvahelise õiguse, sealhul gas lepingujärgsete kohustustega. Iga lepinguosaline järgib kõiki kohustusi, mille ta on võtnud teise lepinguosalise investori või tema investeeringu suhtes.

2. Iga lepinguosaline püüab teiste lepinguosaliste investoreid tema territooriumile investeerimise puhul kohelda vastavalt lõikele 3.

3. Käesoleva artikli tähenduses on "kohtlemine" lepinguosalise poolne kohtlemine, mis ei ole ebasoodsam kui kohtlemine, mida rakendatakse tema enese investorite või teiste lepinguosaliste või kolmandate riikide investorite puhul, võttes aluseks neist soodsaima.

4. Lisalepinguga kohustatakse iga selle lepingu osalist selles lepingus sätestatud tingimustel teiste osaliste investoreid tema territooriumile investeerimisel kohtlema vastavalt artiklile 3. Kõnealune leping on allakirjutamiseks avatud riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on käesolevale lepingule alla kirjutanud või sellega ühinenud. Lisalepingu osas algavad läbirääkimised hiljemalt 1. jaanuaril 1995 ning eesmärk on sõlmida see 1. jaanuariks 1998.

5. Iga lepinguosaline püüab tema territooriumile investeerimisega seoses:

a) piirata miinimumini erandeid lõikes 3 kirjeldatud kohtlemisest;

b) kaotada järk-järgult olemasolevad piirangud, mis mõjutavad teiste lepinguosaliste investoreid.

6. a) Lepinguosaline võib tema territooriumile investeerimise osas igal ajal teatada vabatahtlikult sekretariaadi kaudu harta konverentsile kavatsusest mitte kehtestada uusi erandeid lõikes 3 kirjeldatud kohtlemisest.

b) Lisaks võib lepinguosaline igal ajal võtta vabatahtlikult kohustuse kohelda teiste lepinguosaliste investoreid tema territooriumil mõnedesse või kõikidesse energiasektori majandustegevuse valdkondadesse investeerimisel vastavalt lõikele 3. Kõnealuse kohustuse võtmisest teavitatakse sekretariaati ning see märgitakse lisasse VC ja see on käesoleva lepingu raames siduv.

7. Iga lepinguosaline kohtleb teiste lepinguosaliste poolt tema territooriumil tehtud investeeringuid ning nendega seotud tegevust, sealhulgas haldamist, hoidmist, kasutamist, nendest kasusaamist või nende võõrandamist, vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb oma investorite või muu lepinguosalise või kolmanda riigi investorite investeeringuid ning nendega seotud tegevust, sealhulgas haldamist, hoidmist, kasutamist, kasusaamist või võõrandamist, võttes aluseks neist soodsaima.

8. Lõike 7 kohaldamise üksikasjalik kord programmide puhul, millega lepinguosaline annab toetusi või muud rahalist abi või sõlmib lepinguid energiatehnoloogia alaseks teadus- ja arendustegevuseks, nähakse ette lõikes 4 nimetatud lisalepinguga. Iga lepinguosaline hoiab harta konverentsi sekretariaadi kaudu kursis üksikasjaliku korraga, mida ta käesolevas lõikes nimetatud programmide suhtes kohaldab.

9. Iga käesolevale lepingule allakirjutav või sellega ühinev riik või regionaalse majandusintegratsiooni organisatsioon esitab lepingule allakirjutamise või ühinemisdokumendi hoiuleandmise päeval sekretariaadile aruande, milles kirjeldatakse kokkuvõtlikult kõiki õigusakte ja muid meetmeid, mis käsitlevad:

a) erandeid lõikest 2; või

b) lõikes 8 nimetatud programme.

Lepinguosaline ajakohastab aruannet, esitades muudatused viivitamata sekretariaadile. Harta konverents vaatab kõnealused aruanded korrapäraselt läbi.

Punkti a osas võib aruandes märkida energiasektori need osad, kus lepinguosaline kohtleb teiste lepinguosaliste investoreid lõikes 3 kirjeldatud viisil.

Punkti b osas võib harta konverents läbivaatamisel arutada kõnealuste programmide mõju konkurentsile ja investeeringutele.

10. Olenemata käesoleva artikli mis tahes muudest sätetest, ei kohaldata lõigetes 3 ja 7 kirjeldatud kohtlemist intellektuaalomandi kaitse suhtes; antud kohtlemine on vastavuses nende kehtivate rahvusvaheliste intellektuaalomandi kaitse lepingute sätetega, mille poolteks vastavad lepinguosalised on.

11. Artikli 26 kohaldamisel loetakse lepinguosalise poolt artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaubandusalase investeerimismeetme rakendamine nimetatud rakendamise ajal käesoleva lepingu osaliseks oleva teise lepinguosalise investori investeeringu suhtes esimese lepinguosalise poolseks käesolevast osast tuleneva kohustuse rikkumiseks.

12. Iga lepinguosaline tagab, et tema siseriiklikes õigusaktides oleks sätestatud tõhusad abinõud investeeringute, investeerimislepingute ja investeerimislubadega seotud nõuete esitamiseks ning õiguste teostamiseks.

Artikkel 11

Võtmeisikud

1. Lepinguosaline vaatab vastavalt oma füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist käsitlevatele õigusaktidele heas usus läbi teiste lepinguosaliste investorite ning kõnealuste investorite heaks või nende investorite investeeringute heaks töötavate võtmeisikute taotlused tema territooriumile sisenemiseks ning seal ajutiseks viibimiseks, et tegutseda asjakohaste investeeringute tegemise või arendamise, haldamise, hoidmise, kasutamise, kasusaamise või võõrandamise vallas, kaasa arvatud nõustamine või olulised tehnilised teenused.

2. Lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise investoritel, kellel on tema territooriumil investeeringuid, seoses kõnealuste investorite investeeringutega võtta omal valikul tööle investori või investeeringuga seotud mis tahes võtmeisiku, olenemata tema kodakondsusest, kui kõnealusel võtmeisikul on lubatud siseneda eespool nimetatud lepinguosalise territooriumile, seal viibida ja töötada ning kui kõnealune töösuhe on kooskõlas sellisele võtmeisikule antud loa tingimuste ja tähtaegadega.

Artikkel 12

Kahju hüvitamine

1. Lepinguosalise investorit, kes on teise lepinguosalise territooriumil tehtud mis tahes investeeringuga seoses saanud kahju tulenevalt sõjast või muust relvakonfliktist, riiklikust eriolukorrast, rahvarahutustest või kõnealusel territooriumil toimunud muust sündmusest, koheldakse, välja arvatud artikli 13 kohaldamisel, kahju hüvitamise osas sama soodsalt, kui kõnealune lepinguosaline kohtleb mis tahes muud tema enese, muu lepinguosalise või kolmanda riigi investorit, võttes aluseks neist soodsaima.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagatakse lepinguosalise investorile, kes on mis tahes kõnealuses lõikes nimetatud olukorras kandnud teise lepinguosalise territooriumil kahju tulenevalt:

a) investeeringu või selle osa rekvisitsioonist viimati nimetatu relvajõudude või ametiasutuste poolt; või

b) investeeringu või selle osa hävitamisest viimati nimetatu relvajõudude või ametiasutuste poolt, kuigi olukord seda ei nõudnud;

kiire, nõuetekohane ja tõhus kahju hüvitamine.

Artikkel 13

Sundvõõrandamine

1. Lepinguosalise investori investeeringuid teise lepinguosalise territooriumil ei natsionaliseerita, sundvõõrandata ega allutata muudele natsionaliseerimise või sundvõõrandamisega võrdväärsetele meetmetele (edaspidi "sundvõõrandamine"), välja arvatud juhul, kui kõnealune sundvõõrandamine:

a) toimub üldsuse huvides;

b) on mittediskrimineeriv;

c) viiakse läbi vastavalt seadusele; ning

d) toob kaasa kiire, nõuetekohase ja tõhusa hüvitise maksmise.

Kõnealune hüvitis võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes sundvõõrandamise või eelseisva sundvõõrandamise teatavakstegemisele viisil, mis mõjutab investeeringu väärtust (edaspidi "hindamiskuupäev").

Kõnealune õiglane turuväärtus väljendatakse investori taotluse korral vabalt konverteeritavas vääringus vastavalt hindamiskuupäeval turul kõnealuse vääringu suhtes kehtinud vahetuskursile. Hüvitis sisaldab ka intressi, mida arvutatakse turupõhise intressimäära alusel alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise maksmise kuupäevani.

2. Asjaomasel investoril on õigus nõuda, et tema juhtum, investeeringu hindamine ning hüvitise maksmine vastavalt lõikes 1 sätestatud põhimõtetele vaadataks sundvõõrandava lepinguosalise seaduste kohaselt viivitamata läbi kõnealuse lepinguosalise kohtu või muu pädeva ja sõltumatu organi poolt.

3. Kahtluste vältimiseks hõlmab sundvõõrandamine juhtumeid, kus lepinguosaline sundvõõrandab oma territooriumil sellise äriühingu või ettevõtte vara, milles teine lepinguosaline omab investeeringut, sealhulgas aktsiaomandi kaudu.

Artikkel 14

Investeeringutega seotud ülekanded

1. Iga lepinguosaline tagab tema territooriumil tehtud mis tahes muu lepinguosalise investeeringu puhul vabaduse teha tema territooriumile ning sealt välja ülekandeid, sealhulgas kanda üle:

a) algkapitali ning mis tahes täiendavat kapitali, mida kasutatakse investeeringu hoidmiseks ja arendamiseks;

b) tulusid;

c) lepingujärgseid makseid, kaasa arvatud põhivara amortisatsioon ja laenulepingust tulenevad intressimaksed;

d) väljamaksmata palku ja muid töötasusid töötajatele, keda seoses kõnealuse investeeringuga on kaasatud välismaalt;

e) tulusid investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest;

f) makseid, mis tulenevad vaidluste lahendamisest;

g) artiklite 12 ja 13 alusel väljamakstud hüvitisi.

2. Lõike 1 kohased ülekanded tehakse viivitamata ning (välja arvatud loonustulu puhul) vabalt konverteeritavas vääringus.

3. Ülekanded tehakse vahetuskursi järgi, mis kehtib turul ülekandepäeval ülekantava vääringu hetketehingute suhtes. Valuutaturu puudumise korral kasutatakse kõige uuemat sissetulevatele investeeringutele kohaldatud kurssi või kõige uuemat vahetuskurssi vääringute ümberarvestamiseks Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse, võttes aluseks neist investorile soodsama.

4. Olenemata lõigetest 1–3, võib lepinguosaline oma õigusaktide õiglase, mittediskrimineeriva ning heas usus rakendamise abil kaitsta kreeditoride õigusi või tagada väärtpaberite emiteerimist ja nendega kauplemist reguleerivate seaduste täitmist ning tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmist.

5. Olenemata lõikest 2, võivad need lepinguosalised riigid, kes olid endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu osad, omavahelistes lepingutes kokku leppida, et nendevahelised maksed kantakse üle kõnealuste lepinguosaliste vääringutes, tingimusel et nende lepingute alusel ei koheldaks nende territooriumile teiste lepinguosaliste investorite poolt tehtud investeeringuid vähemsoodsalt, kui nimetatud lepingud sõlminud lepinguosaliste investorite investeeringuid või mis tahes kolmanda riigi investorite investeeringuid.

6. Olenemata lõike 1 punktist b, võib lepinguosaline piirata loonustulu ülekandmist juhul, kus lepinguosalisel on artikli 29 lõike 2 punkti a või GATTi ja sellega seotud dokumentide alusel lubatud piirata või keelata loonustuluks oleva toote eksporti või müüki ekspordiks, tingimusel et lepinguosaline lubab loonustulu ülekandeid vastavalt investeerimislepingus, investeerimisloas või muus lepinguosalise ja teise lepinguosalise investori või investeeringu vahelises kirjalikus kokkuleppes lubatule või sätestatule.

Artikkel 15

Regress

1. Kui lepinguosaline või tema poolt määratud asutus (edaspidi "hüvitaja") sooritab makse vastavalt investori (edaspidi "hüvitise saaja") investeeringuga seoses teise lepinguosalise (edaspidi "võõrustaja") territooriumil antud hüvitisele või tagatisele, tunnustab võõrustaja:

a) kõikide kõnealuse investeeringuga seotud õiguste ja nõuete üleminekut hüvitajale; ning

b) hüvitaja õigust teostada kõiki kõnealuseid õigusi ja pöörata kõik kõnealused nõuded täitmisele vastavalt regressile.

2. Hüvitajal on alati õigus:

a) samale kohtlemisele lõikes 1 nimetatud ülemineku kaudu omandatud õiguste ja nõuete osas; ning

b) kõnealustest õigustest ja nõuetest tulenevatele samadele maksmisele kuuluvatele maksetele,

millele oli asjaomase investeeringu osas käesoleva lepingu alusel õigus hüvitise saajal.

3. Mis tahes artikli 26 kohaste menetluste puhul ei esita lepinguosaline kaitseks, vastunõudena, tasaarvestuseks ega muudel põhjustel argumenti, et väidetav kahju on osaliselt või täielikult hüvitatud kindlustus- või tagatislepingu alusel.

Artikkel 16

Seosed muude lepingutega

Kui kaks või enam lepinguosalist on varem sõlminud rahvusvahelise lepingu või sõlmivad hiljem rahvusvahelise lepingu, mille sätted on seotud käesoleva lepingu III või V osa sisuga:

1. ei käsitata ühtki käesoleva lepingu III või V osa sätet kõrvalekaldena kõnealustest teise lepingu sätetest või teise lepingu järgsest nendega seotud mis tahes vaidluste lahendamise õigusest; ning

2. ei käsitata ühtki teise lepingu sätet kõrvalekaldena käesoleva lepingu III või V osa sätetest või käesoleva lepingu järgsest nendega seotud mis tahes vaidluste lahendamise õigusest;

kui mõni kõnealune säte on investori või investeeringu jaoks soodsam.

Artikkel 17

III osa mittekohaldamine teatavatel juhtudel

Iga lepinguosaline jätab endale õiguse keelduda käesolevas osas sätestatud soodustusi kohaldamast:

1. juriidilisele isikule, kui kõnealuse isiku omanikeks on või seda kontrollivad kolmanda riigi kodanikud ning kui kõnealusel isikul puudub märkimisväärne majandustegevus selle lepinguosalise territooriumil, kus isik on asutatud; või

2. investeeringule, kui kohaldamisest keelduv lepinguosaline tõendab, et nimetatud investeering on sellise kolmanda riigi investori investeering:

a) kellega lepinguosalisel puuduvad diplomaatilised suhted; või

b) kelle suhtes ta võtab vastu või säilitab meetmed:

i) mis keelavad tehingud kõnealuse riigi investoritega; või

ii) mida rikutaks või millest hiilitaks kõrvale, kui kõnealuse riigi investoritele või nende investeeringutele antaks käesolevas osas sätestatud soodustusi.

IV OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 18

Suveräänsed õigused energiaressursside suhtes

1. Lepinguosalised tunnustavad riikide suveräänsust ning suveräänseid õigusi energiaressursside suhtes. Nad kinnitavad, et neid tuleb teostada vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele.

2. Ilma et see mõjutaks energiaressurssidele juurdepääsu soodustamise eesmärke ning nende uurimist ja kasutuselevõttu kaubanduslikul alusel, ei mõjuta käesolev leping mingil viisil energiaressursside omandi õiguslikku süsteemi reguleerivaid lepinguosaliste norme.

3. Eelkõige jääb igas riigis kehtima õigus otsustada, milliseid geograafilisi alasid tema territooriumil energiaressursside uurimiseks ja kasutuselevõtuks kättesaadavaks tehakse, kuidas nende kasutamist optimeeritakse ning millise tempoga võib neid ammendada või muul viisil kasutada, õigus kehtestada ja koguda kõnealuse uurimise ja kasutamisega seotud mis tahes makse, kasutustasusid või mis tahes muid rahalisi makseid, õigus reguleerida tema territooriumil toimuva kõnealuse uurimise, kasutuselevõtu ja taasväärtustamisega seotud keskkonna- ja ohutusküsimusi ning õigus osaleda kõnealuses uurimises ja kasutamises valitsuse otsese osaluse või riigiettevõtete kaudu.

4. Lepinguosalised kohustuvad soodustama juurdepääsu energiaressurssidele muu hulgas energiaressursside hindamise ja uurimise või kasutamise ja kaevandamise lubade, litsentside, soodustuste ja lepingute jagamisega mittediskrimineerivalt ning trükis avaldatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 19

Keskkonnaaspektid

1. Püüeldes säästva arengu poole ning võttes arvesse nendest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi, millega ta on ühinenud, püüab iga lepinguosaline majanduslikult tõhusal viisil minimeerida kahjulikke keskkonnamõjusid, mida kõik tema territooriumil energiatsükli raames toimuvad tegevused põhjustavad tema territooriumil või väljaspool seda, pöörates nõuetekohast tähelepanu ohutusele. Iga lepinguosaline teeb seda majanduslikult kõige tõhusamal viisil. Lepinguosalise poliitika ja tegevus peavad olema suunatud keskkonna olukorra halvenemise vältimiseks või minimeerimiseks ettenähtud ettevaatusabinõude võtmisele. Lepinguosalised lepivad kokku, et lepinguosaliste territooriumil peab saastaja põhimõtteliselt kandma saastuse, sealhulgas piiriülese saastusega seotud kulud, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning moonutamata investeerimist energiatsüklisse või rahvusvahelisse kaubandusse. Sellest tulenevalt tegutsevad lepinguosalised järgmiselt:

a) võtavad kogu oma energiapoliitika väljatöötamise ja rakendamise kestel arvesse keskkonnakaalutlusi;

b) soodustavad hindade kujunemist turupõhiselt ning keskkonnakulude ja -tulude täielikumat kajastamist kogu energiatsükli kestel;

c) soodustavad artikli 34 lõiget 4 arvesse võttes koostööd harta keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning koostööd rahvusvaheliste energiatsükli keskkonnastandardite vallas, pidades silmas lepinguosaliste vahelisi erinevusi kahjulike mõjude ja nende vähendamise kulude osas;

d) pööravad erilist tähelepanu energiakasutuse tõhustamisele, taastuvate energiaallikate väljaarendamisele ja kasutamisele, puhtamate kütuste kasutamise edendamisele ning saastust vähendavate tehnoloogiate ja tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtule;

e) edendavad keskkonnaohutu ja majanduslikult tõhusa energiapoliitika ning kulutasuvate meetodite ja tehnoloogiatega seotud teabe kogumist ja jagamist lepinguosaliste vahel;

f) edendavad üldsuse teadlikkust energiasüsteemide keskkonnamõjude, nende negatiivsete keskkonnamõjude ennetamise või vähendamise võimaluste ning erinevate ennetus- ja vähendamismeetmetega seotud kulude vallas;

g) edendavad ning teevad koostööd energiakasutust tõhustavate ja keskkonnaohutute tehnoloogiate, tavade ja protsesside valdkonnas, mis minimeerivad kõiki energiatsükliga seotud kahjulikke keskkonnamõjusid majanduslikult tõhusal viisil;

h) arendavad soodsaid tingimusi kõnealuste tehnoloogiate siirdamiseks ja levitamiseks intellektuaalomandi õiguste nõuetekohast ja tõhusat kaitset silmas pidades;

i) edendavad märkimisväärse keskkonnamõjuga energiaalaste investeerimisprojektide läbipaistvat hindamist varases järgus ja enne otsustamist ning nende hilisemat jälgimist;

j) edendavad rahvusvahelist teadlikkust ja teabevahetust seoses lepinguosaliste asjakohaste keskkonnaprogrammide ja -standarditega ning nende programmide ja standardite rakendamisega;

k) osalevad taotluse korral ning olemasolevate vahendite piires lepinguosaliste asjakohaste keskkonnaprogrammide ellurakendamises.

2. Ühe või mitme lepinguosalise taotlusel vaatab harta konverents läbi käesoleva artikli sätete rakendamist või tõlgendamist käsitlevad vaidlused, mille lahendamise korda ei ole ette nähtud teiste asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega, püüdes leida lahenduse.

3. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) energiatsükkel – kogu energiaahel, kaasa arvatud erinevate energiaallikate otsimise, uurimise ning energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, tarnimise ja tarbimisega seotud tegevus ning jäätmete töötlemine ja kõrvaldamine, samuti sellise tegevuse peatamine ja lõpetamine keskkonnakahjulike mõjude minimeerimiseks;

b) keskkonnamõju – teatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele ja turvalisusele ning taimestikule, loomastikule, mullastikule, õhule, veele, kliimale, maastikule ja ajaloomälestistele või muudele objektidele, või keskkonnategurite koostoime; see tähendab ka mõju, mida nende tegurite muutumine avaldab kultuuripärandile või sotsiaal-majanduslikule olukorrale;

c) energiakasutuse tõhustamine – tegevus, mille puhul vähendatakse tootmiseks vajalikku energiahulka, säilitades (kauba või teenuse) tootmise mahu ning toote kvaliteedi või jõudluse;

d) tasuv – määratletud eesmärgi saavutamine kõige väiksemate kuludega või suurima tulu saamine teatava kuluga.

Artikkel 20

Läbipaistvus

1. Üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtulahendid ja haldusotsused, mis mõjutavad energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist, on vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile a meetmeteks, mille suhtes kohaldatakse GATTi ja sellega seotud vastavate dokumentide läbipaistvusreegleid.

2. Mis tahes lepinguosalise poolt jõustatavad üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtulahendid ja haldusotsused ning lepinguosaliste vahel kehtivad lepingud, mis mõjutavad käesolevas lepingus käsitletavaid küsimusi, avaldatakse viivitamata sellisel viisil, et teised lepinguosalised ja investorid saaksid nendega tutvuda. Käesoleva lõike sätted ei nõua üheltki lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks seaduste täitmist või mis oleks muul kombel vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks mis tahes investori õigustatud kaubandushuve.

3. Iga lepinguosaline määrab ühe või mitu teabekeskust, kuhu võib saata taotlusi eespool nimetatud seaduste, määruste, kohtulahendite ja haldusotsuste kohta teabe saamiseks, ning teeb kõnealuse määramisotsuse viivitamata teatavaks sekretariaadile, kes teeb selle taotluse korral kättesaadavaks.

Artikkel 21

Maksustamine

1. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei loo käesolev leping lepinguosalistele mingeid maksualaste meetmetega seotud õigusi ega kohustusi. Kui käesoleva artikli ja lepingu mis tahes muu säte on vastuolus, kohaldatakse vastuolu osas käesolevat artiklit.

2. Maksualaste meetmete osas, mis ei seondu tulu või kapitaliga, kohaldatakse artikli 7 lõiget 3, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) lepinguosalise poolne soodustus, mis tuleneb lõike 7 punkti a alapunktis ii nimetatud mis tahes konventsiooni, lepingu või kokkuleppe maksualastest sätetest; või

b) mis tahes maksualane meede, mille eesmärk on tagada maksude tõhus laekumine, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise sellise meetmega ei diskrimineerita meelevaldselt teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid või selle jaoks ette nähtud energeetilisi materjale ja tooteid või piiratakse meelevaldselt artikli 7 lõike 3 alusel antavaid soodustusi.

3. Lepinguosalise maksualaste meetmete osas, mis ei ole seotud tulu või kapitaliga, kohaldatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 7, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) enamsoodustusrežiimiga seotud kohustuste kehtestamine lepinguosalise poolt antavate soodustuste suhtes, mis tulenevad artikli 7 punkti a alapunktis ii nimetatud mis tahes konventsioonist, lepingust või kokkuleppest või mis tahes piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni liikmelisusest; või

b) mis tahes maksualane meede, mille eesmärk on tagada maksude tõhus laekumine, välja arvatud juhul, kui kõnealuse meetmega diskrimineeritakse meelevaldselt teise lepinguosalise investorit või piiratakse meelevaldselt käesoleva lepingu investeerimissätete alusel antavaid soodustusi.

4. Maksualaste meetmete osas, mis ei ole seotud tulu või kapitaliga, kohaldatakse artikli 29 lõikeid 2–6.

5. a) Maksude osas kohaldatakse artiklit 13.

b) Artiklis 13 nimetatud küsimuse tekkimisel kohaldatakse, kuivõrd see on seotud küsimusega, kas maks on sundvõõrandamise laadiga või kas väidetavalt sundvõõrandamise laadiga maks on diskrimineeriv, järgmisi sätteid:

i) investor või lepinguosaline, kes väidab, et tegemist on sundvõõrandamisega, edastab küsimuse, kas maks on sundvõõrandamise laadiga või kas maks on diskrimineeriva iseloomuga, pädevale maksuhaldurile. Kui investor või lepinguosaline seda ei edasta, edastavad küsimuse pädevale maksuhaldurile organid, kellelt vastavalt artikli 26 lõike 2 punktile c või artikli 27 lõikele 2 taotletakse vaidluste lahendamist;

ii) pädev maksuhaldur püüab nimetatud viisil edastatud küsimused lahendada kuue kuu jooksul. Kui tegemist on mittediskrimineerimisega seotud küsimustega, kohaldab pädev maksuhaldur asjaomase maksukonventsiooni mittediskrimineerimist käsitlevaid sätteid või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni, kui maksu suhtes kohaldatavas asjaomases maksukonventsioonis mittediskrimineerimist käsitlevad sätted puuduvad või asjaomaste lepinguosaliste vahel puudub kehtiv maksukonventsioon;

iii) organid, kellelt vastavalt artikli 26 lõike 2 punktile c või artikli 27 lõikele 2 taotletakse vaidluste lahendamist, võivad arvesse võtta pädeva maksuhalduri mis tahes järeldusi, mis on seotud maksu sundvõõrandamise laadiga. Kõnealused organid võtavad arvesse mis tahes järeldusi, mida pädev maksuhaldur on punkti b alapunktis ii sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul teinud maksu diskrimineeriva iseloomu kohta. Organid võivad arvesse võtta ka järeldusi, mida pädev maksuhaldur on teinud pärast kuuekuulise tähtaja möödumist;

iv) ühelgi juhul ei tohi pädeva maksuhalduri kaasamine kaasa tuua artiklites 26 ja 27 sätestatud protseduuridega viivitamist pärast punkti b alapunktis ii nimetatud kuuekuulise tähtaja möödumist.

6. Kahtluste vältimiseks ei piira artikkel 14 peatamise ega muude vahenditega lepinguosalise õigust maksu kehtestada või koguda.

7. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Maksualane meede –

i) mis tahes säte, mis on seotud lepinguosalise või tema poliitilise allüksuse või tema koosseisu kuuluva kohaliku omavalitsuse õigusega ette nähtud maksudega; ning

ii) mis tahes säte, mis on seotud lepinguosalise suhtes kehtiva mis tahes topeltmaksustamise vältimise konventsiooni või mis tahes muu rahvusvahelise lepingu või kokkuleppega hõlmatud maksudega.

b) Tulu- ja kapitalimaksudena käsitatakse kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, kaasa arvatud maksud vara võõrandamise tuludelt, makse kinnisvaralt, pärandustelt ja kingitustelt või samaväärseid makse, samuti makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusummalt, aga ka makse kapitali kallinemise pealt.

c) Pädev maksuhaldur – lepinguosaliste vahel kehtiva topeltmaksustamise vältimise lepingu kohane pädev asutus või kui taoline kehtiv leping puudub, maksude eest vastutav minister või ministeerium või nende volitatud esindajad.

d) Kahtluste vältimiseks ei hõlma mõisted "maksualased sätted" ja "maksud" tollimakse.

Artikkel 22

Riiklikud ja eelisseisundis ettevõtted

1. Iga lepinguosaline tagab, et mis tahes tema poolt loodud või loodav riiklik ettevõte tegutseb oma valdkonnas kaupade ja teenuste müümisel või pakkumisel vastavalt lepinguosalise käesoleva lepingu III osast tulenevatele kohustustele.

2. Ükski lepinguosaline ei võimalda ega nõua, et kõnealune riiklik ettevõte tegutseks oma valdkonnas viisil, mis ei ole vastavuses lepinguosalise käesoleva lepingu muudest sätetest tulenevate kohustustega.

3. Iga lepinguosaline tagab, et kui ta loob või on loonud teatava üksuse ning andnud sellele seadusandlikud, haldus- või muud täitevvõimu volitused, kasutab kõnealune üksus neid volitusi kooskõlas lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustustega.

4. Ükski lepinguosaline ei võimalda ega nõua, et üksus, millele ta on andnud ainu- või eriõigused, tegutseks oma valdkonnas viisil, mis ei ole vastavuses lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustustega.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel on "üksus" mis tahes ettevõte, asutus või muu organisatsioon või füüsiline isik.

Artikkel 23

Sätete järgmine kohaliku tasandi asutuste poolt

1. Iga lepinguosaline vastutab käesoleva lepingu alusel täielikult kõigi lepingu sätete järgimise eest ning võtab talle kättesaadavad põhjendatud meetmed tagamaks, et tema territooriumil paiknevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja asutused neid sätteid järgivad.

2. Käesoleva lepingu II, IV ja V osas sätestatud vaidluste lahendamise korda võib kasutada lepinguosalise poolset lepingust kinnipidamist mõjutavate meetmete puhul, mille on võtnud lepinguosalise territooriumil paiknevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja asutused.

Artikkel 24

Erandid

1. Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklite 12, 13 ja 29 suhtes.

2. Käesoleva lepingu sätted, välja arvatud:

a) lõikes 1 nimetatud sätted; ning

b) alapunkti i osas, lepingu III osa,

ei takista mis tahes lepinguosalist vastu võtmast ega jõustamast mis tahes meedet, mis on:

i) vajalik inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

ii) hädavajalik energeetiliste materjalide ja toodete soetamiseks või jaotamiseks tarneraskuste korral, mis tekivad kõnealusest lepinguosalisest mittesõltuvatel põhjustel, tingimusel et mis tahes selline meede on kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

A) kõikidel teistel lepinguosalistel on võimalik saada õiglane osa kõnealuste energeetiliste materjalide ja toodete rahvusvahelistest tarnetest; ning

B) kõik käesoleva lepinguga vastuolus olevad meetmed tühistatakse niipea, kui selle põhjustanud tingimused on ära langenud; või

iii) ette nähtud hüvitiseks põlisrahvastest või sotsiaalselt või majanduslikult vähemkindlustatud isikutest või isikute gruppidest investoritele või nende investeeringutele ning tehakse teatavaks sekretariaadile, tingimusel et selline meede:

A) ei mõjuta oluliselt asjaomase lepinguosalise majandust; ning

B) ei too kaasa mis tahes diskrimineerimist teise lepinguosalise investorite ning asjaomase lepinguosalise nende investorite hulgas, kes ei kuulu meetme sihtrühma;

kui ükski selline meede ei kujutada endast energiasektori majandustegevuse varjatud piirangut ega meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste hulgas ega lepinguosaliste investorite ega muude huvitatud isikute hulgas. Kõnealused meetmed peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ning ei tohi tunnistada kehtetuks ega kahjustada mis tahes ühe või mitme lepinguosalise mõistliku ootuse kohast käesolevast lepingust tulenevat hüvitist rohkem, kui on seatud eesmärgi saavutamiseks hädavajalik.

3. Käesoleva lepingu sätteid, välja arvatud lõike 1 sätted, ei tõlgendata nii, nagu takistaks need lepinguosalisel võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks:

a) oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks, sealhulgas meetmeid:

i) mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete tarnimisega sõjaväerajatisele; või

ii) mida võetakse sõja või relvakonflikti ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades;

b) seoses tuumarelva või muude tuumalõhkeseadeldiste leviku tõkestamise alase riikliku poliitika ellurakendamisega või mis on vajalikud, täitmaks tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, tuumatarnesuunistest ja muudest rahvusvahelistest tuumarelva leviku tõkestamise kohustustest ja kokkulepetest tulenevaid kohustusi; või

c) avaliku korra säilitamise huvides.

Selline meede ei tohi endast kujutada varjatud transiidipiirangut.

4. Käesoleva lepingu sätted, millega kehtestatakse enamsoodustusrežiim, ei kohusta ühtki lepinguosalist ühegi teise lepinguosalise investorite suhtes rakendama sooduskohtlemist, mis:

a) tuleneb tema kuulumisest vabakaubanduspiirkonda või tolliliitu; või

b) on ette nähtud endise Nõukogude Sotsialistlike Riikide Liidu osadeks olnud riikide vahelist majanduskoostööd käsitleva kahepoolse või mitmepoolse lepinguga, kuni nende vastastikuste majandussuhete lõpliku määratlemiseni.

Artikkel 25

Majandusintegratsiooni lepingud

1. Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu kohustaks need majandusintegratsiooni lepinguga ühinenud lepinguosalist laiendama teisele lepinguosalisele, kes ei ole kõnealuse majandusintegratsiooni lepinguga ühinenud, enamsoodustusrežiimi kaudu mis tahes sooduskohtlemist, mida rakendatakse kõnealuse majandusintegratsiooni lepingu osaliste vahel tulenevalt sellest, et nad on antud lepinguga ühinenud.

2. Lõike 1 tähenduses on "majandusintegratsiooni leping" leping, mis muu hulgas oluliselt liberaliseerib kaubandust ja investeeringuid, nähes põhimõtteliselt ette, et selle lepingu jõustumisel või mõistliku tähtaja jooksul lõpetatakse lepingu osaliste vaheline mis tahes diskrimineerimine olemasolevate diskrimineerivate meetmete kaotamise ja/või uute või diskrimineerivamate meetmete keelustamisega.

3. Käesolev artikkel ei mõjuta GATTi ja sellega seotud dokumentide kohaldamist vastavalt artiklile 29.

V OSA

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 26

Investori ja lepinguosalise vaheliste vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalise ning teise lepinguosalise investori vaidlused viimase investeeringute üle esimese territooriumil, mis on seotud esimesepoolse III osas sätestatud kohustuste väidetava rikkumisega, lahendatakse võimaluse korral vastastikusel kokkuleppel.

2. Kui nimetatud vaidlusi ei ole võimalik vastavalt lõike 1 sätetele lahendada kolme kuu jooksul alates ühe vaidluspoole vastastikuse kokkuleppe sõlmimise ettepanekust, võib vaidluspooleks olev investor otsustada edastada selle lahendamiseks:

a) vaidluspooleks oleva lepinguosalise üld- või halduskohtule;

b) vastavalt mis tahes kehtivale eelnevalt kokkulepitud vaidluste lahendamise korrale; või

c) vastavalt käesoleva artikli järgmistele lõigetele.

3. a) Iga lepinguosaline annab käesolevaga tingimusteta nõusoleku vaidluste allutamiseks rahvusvahelisele vahekohtu- või lepitusmenetlusele kooskõlas käesoleva artikli sätetega, välja arvatud üksnes punktides b ja c nimetatud juhtudel.

b) i) Lisas ID loetletud lepinguosalised ei anna kõnealust tingimusteta nõusolekut, kui investor on vaidluse eelnevalt edastanud lõike 2 punkti a või b alusel.

ii) Läbipaistvuse huvides esitab iga lisas ID loetletud lepinguosaline kirjaliku aruande oma antud küsimusega seotud poliitika, tavade ja tingimuste kohta sekretariaadile hiljemalt oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeval vastavalt artiklile 39 või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeval vastavalt artiklile 41.

c) Lisas IA loetletud lepinguosaline ei anna nimetatud tingimusteta nõusolekut vaidluse osas, mis tuleneb artikli 10 lõike 1 viimasest lausest.

4. Kui investor otsustab edastada vaidluse lahendamiseks lõike 2 punkti c alusel, annab ta lisaks kirjaliku nõusoleku vaidluse edastamiseks:

a) i) investeeringuvaidluste lahendamise rahvusvahelisele keskusele, mis loodi Washingtonis 18. märtsil 1965. aastal allakirjutamiseks avatud riikide ja teiste riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsiooniga (edaspidi "ICSID konventsioon"), kui lepinguosaline, kust investor pärit on, ning vaidluspooleks olev lepinguosaline on mõlemad ICSID konventsiooniga ühinenud; või

ii) investeeringuvaidluste lahendamise rahvusvahelisele keskusele, mis loodi punkti a alapunktis i nimetatud konventsiooni alusel, kooskõlas sekretariaadi protseduuride korraldamise lisavõimalusi reguleerivate eeskirjadega (edaspidi "lisavõimaluste eeskirjad"), kui üksnes lepinguosaline, kust investor pärit on, või üksnes vaidluspooleks olev lepinguosaline on ühinenud ICSID konventsiooniga;

b) ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni vahekohtueeskirjade (edaspidi "UNCITRAL") alusel määratud ainsale vahekohtunikule või ad hoc vahekohtule; või

c) vahekohtumenetluseks Stockholmi kaubanduskoja vahekohtuinstituudile.

5. a) Lõike 3 kohaselt antud nõusolekut ning lõike 4 kohaselt antud investori nõusolekut käsitatakse järgmiste nõuete täitmisena:

i) vaidluspoolte kirjalik nõusolek, mis on sätestatud ICSID konventsiooni II peatükis ning lisavõimaluste eeskirjades;

ii) "kirjalik kokkulepe", mis on sätestatud 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi "New Yorgi konventsioon") II artiklis; ning

iii) "lepinguosalised on kirjalikult kokku leppinud", nagu on sätestatud UNCITRALi vahekohtueeskirjade artiklis 1.

b) Käesolevas artiklis sätestatud mis tahes vahekohtumenetlus toimub vaidluspoole taotlusel New Yorgi konventsiooni osalisriigis. Käesoleva artikli kohaselt vahekohtusse esitatavad nõuded loetakse nimetatud konventsiooni tähenduses kaubandussuhtest või tehingust tulenevateks.

6. Lõike 4 alusel loodav kohus otsustab vaidlusküsimuste üle vastavalt käesolevale lepingule ning kehtivatele rahvusvahelise õiguse normidele ja põhimõtetele.

7. Investorit, välja arvatud lõikes 4 nimetatud kirjaliku nõusoleku kuupäeval vaidluspooleks oleva lepinguosalise kodanikust füüsiline isik, kes oli enne tema ja kõnealuse lepinguosalise vahelise vaidluse teket teise lepinguosalise investorite kontrolli all, käsitatakse ICSID konventsiooni artikli 25 lõike 2 punkti b kohaldamisel "teise lepinguosalise kodanikuna" ning lisavõimaluste eeskirjade artikli 1 lõike 6 kohaldamisel "teise riigi kodanikuna".

8. Vahekohtu otsused, mis võivad sisaldada intressi määramise otsust, on vaidluspoolte jaoks lõplikud ja siduvad. Vahekohtu otsuses, mis käsitleb vaidluses osaleva lepinguosalise kohaliku tasandi valitsusasutuse või asutuse meedet, sätestatakse, et lepinguosaline võib muu ettenähtud hüvitamise asemel maksta rahalist kahjutasu. Iga lepinguosaline täidab mis tahes sellise otsuse viivitamata ning kehtestab sätted selliste otsuste tõhusaks täitmisele pööramiseks oma territooriumil.

Artikkel 27

Lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamine

1. Lepinguosalised püüavad käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused lahendada diplomaatiliste kanalite kaudu.

2. Kui vaidlust ei ole lõike 1 alusel mõistliku aja jooksul lahendatud, võib emb-kumb vaidluspooltest, välja arvatud juhul, kui käesoleva lepinguga on ette nähtud või lepinguosaliste vahel kirjalikult kokku lepitud teisiti ning välja arvatud artikli 6 või artikli 19 või lisas IA loetletud lepinguosaliste puhul artikli 10 lõike 1 viimase lause kohaldamise või tõlgendamise osas, edastada küsimuse käesoleva artikli kohasele ad hoc kohtule, teavitades sellest kirjalikult teist poolt.

3. Kõnealune ad hoc vahekohus luuakse järgmiselt:

a) Menetluse algatanud lepinguosaline määrab kohtu ühe liikme ning teavitab teist lepinguosalist tema määramisest 30 päeva jooksul alates teiselt lepinguosaliselt lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest.

b) 60 päeva jooksul alates lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate kättesaamisest määrab teine lepinguosaline ühe liikme. Kui liiget ettenähtud tähtaja jooksul ei määrata, võib menetluse algatanud lepinguosaline 90 päeva jooksul alates teiselt lepinguosaliselt lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate kättesaamisest taotleda määramist vastavalt punktile d.

c) Vaidluspoolteks olevad lepinguosalised määravad kolmanda liikme, kes ei tohi olla vaidluspooleks oleva lepinguosalise kodanik. Nimetatud liige on kohtu eesistujaks. Kui lepinguosalised ei suuda 150 päeva jooksul alates lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest kolmanda liikme määramises kokku leppida, määratakse kolmas liige vastavalt punktile d, kui emb-kumb lepinguosaline esitab vastava taotluse 180 päeva jooksul alates eespool nimetatud teate kättesaamisest.

d) Käesoleva punkti alusel taotletavad määramised teostab alalise rahvusvahelise vahekohtu peasekretär 30 päeva jooksul alates vastava taotluse kättesaamisest. Kui peasekretär ei saa seda ülesannet täita, teostab määramised büroo esimene sekretär. Kui ka viimane ei saa seda ülesannet täita, teostab määramised tema kõige kõrgem asetäitja.

e) Punktide a–d kohaste määramiste puhul peetakse silmas määratavate liikmete kvalifikatsiooni ja kogemusi eelkõige käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes.

f) Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse UNCITRALi vahekohtueeskirju, välja arvatud neis osades, mida vaidluspoolteks olevad lepinguosalised või vahekohtunikud on muutnud. Kohus teeb otsused liikmete häälteenamusega.

g) Kohus teeb vaidluse osas otsuse vastavalt käesolevale lepingule ning kehtivatele rahvusvahelise õiguse normidele ja põhimõtetele.

h) Vahekohtu otsus on vaidluspoolteks olevatele lepinguosalistele lõplik ja siduv.

i) Kui kohus otsuse tegemisel leiab, et lisa P I osas nimetatud lepinguosalise territooriumil asuv kohalik omavalitsus või asutus ei vasta käesolevale lepingule, võib kumbki vaidluspool tugineda lisa P II osa sätetele.

j) Kohtukulud, sealhulgas selle liikmete töötasu kannavad vaidluspoolteks olevad lepinguosalised ühiselt. Kohus võib siiski oma äranägemisel määrata, et üks vaidluspool kannab suurema osa kuludest.

k) Kui vaidluspoolteks olevad lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb kohus kokku Haagis ning kasutab alalise vahekohtu tööruume ning -vahendeid.

l) Otsuse koopia antakse hoiule sekretariaati, kes teeb selle üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 28

Artikli 27 mittekohaldamine teatavate vaidluste puhul

Artikli 27 alusel ei lahendata lepinguosaliste vahelisi artikli 5 või artikli 29 kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlusi, kui vaidluspoolteks olevad lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

VI OSA

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 29

Kaubandusalased ajutised sätted

1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise suhtes juhul, kui mõni lepinguosaline ei ole ühinenud GATTi ja sellega seotud dokumentidega.

2. a) Kui punktidest b ja c ning lisas G sätestatud eranditest ja eeskirjadest ei tulene teisiti, reguleerivad energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist lepinguosaliste vahel, kellest vähemalt üks ei ole ühinenud GATTi ja sellega seotud dokumentidega, GATT 1947 ja sellega seotud dokumentide sätted, nagu neid kohaldatakse 1. märtsil 1994 ning nagu neid kasutavad GATT 1947 pooled omavahelises energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemises, nagu oleksid kõik lepinguosalised ühinenud GATT 1947 ja sellega seotud dokumentidega.

b) Kõnealust kauplemist endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu osaks olnud lepinguosalise poolt võib selle asemel kuni 1. detsembrini 1999 või kõnealuse lepinguosalise ühinemiseni GATTiga, olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem, reguleerida kahe või enama sellise riigi vahelise lepinguga, kui lisa TFU sätetest ei tulene teisiti.

c) GATTiga ühinenud kahe lepinguosalise vahelise kauplemise suhtes ei kohaldata punkti a, kui üks neist ei ole ühinenud GATT 1947ga.

3. Iga käesolevale lepingule allakirjutaja ning iga käesoleva lepinguga ühinev riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab allakirjutamise või oma ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeval sekretariaadile energeetilistelt materjalidelt ja toodetelt impordi või ekspordi korral võetavate tolli- ja muude maksude loendi, tehes teatavaks kõnealuste tolli- ja muude maksude määrad allakirjutamise või hoiuleandmise kuupäeval. Kõik nende tolli- ja muude maksude muudatused tehakse teatavaks sekretariaadile, kes teavitab muudatustest lepinguosalisi.

4. Iga lepinguosaline püüab impordi või ekspordi puhul võetavat tolli- ja muud maksu mitte suurendada:

a) GATTi II artiklis nimetatud lepinguosalisega seotud loendi I osas kirjeldatud energeetiliste materjalide ja toodete impordi korral üle kõnealuses loendis sätestatud määra, kui lepinguosaline on GATTiga ühinenud;

b) energeetiliste materjalide ja toodete eksportimise korral ning nende importimise korral juhul, kui lepinguosaline ei ole GATTiga ühinenud, üle sekretariaadile viimati teatavaks tehtud määra, välja arvatud juhul, kui see on lubatud lõike 2 punkti a sätete alusel.

5. Lepinguosaline võib sellist tolli- või muud maksu suurendada üle lõikes 4 nimetatud määra üksnes juhul, kui:

a) importimisel võetava tolli- või muu maksu puhul ei ole kõnealune meede vastuolus GATTi kehtivate sätetega, välja arvatud GATT 1947 ja sellega seotud dokumentide sätted, mis on loetletud lisas G, ning vastavad GATT 1994 ja sellega seotud dokumentide sätted; või

b) ta on oma õiguslike menetlustega ettenähtud parimal viisil sekretariaati suurendamise ettepanekust teavitanud, andes teistele huvitatud lepinguosalistele oma ettepaneku osas piisava konsulteerimisvõimaluse, ning võtnud teatavaks kõikide kõnealuste lepinguosaliste seisukohad.

6. Allakirjutanud kohustuvad alustama hiljemalt 1. jaanuaril 1995 läbirääkimisi, et ülemaailmse kaubandussüsteemi võimalikke arenguid arvesse võttes sõlmida 1. jaanuariks 1998 käesoleva lepingu muudatus, millega iga lepinguosaline kohustub selles sätestatud tingimustel mitte suurendama kõnealuseid tolli- või muid makse üle selle muudatusega ettenähtud määra.

7. Lepinguosaliste vahel, kellest vähemalt üks ei ole GATTiga ühinenud, kohaldatakse käesoleva artikliga reguleeritud kaubandusele kohaldatavate sätete täitmisega seotud vaidluste ning, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, artikli 5 täitmisega seotud vaidluste osas lisa D, kuid seda ei kohaldata lepinguosaliste vahelisele mis tahes sellisest lepingust tulenevale vaidlusele, mis:

a) on tehtud teatavaks vastavalt lõike 2 punktile b ja lisale TFU ning vastab lõike 2 punkti b ja lisa TFU muudele tingimustele; või

b) millega luuakse GATTi artiklis XXIV kirjeldatud vabakaubanduspiirkond või tolliliit.

Artikkel 30

Rahvusvahelise kauplemiskorra areng

Lepinguosalised kohustuvad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi arvestades, mis kajastuvad peamiselt selle 15. aprillil 1994 Marrakešis allakirjutatud lõppaktis, hiljemalt 1. juulil 1995 või käesoleva lepingu jõustumisel olenevalt sellest, kumb tähtpäev on hilisem, alustama käesoleva lepingu nõuetekohaste muudatuste arutamist, et võtta võimalikud kõnealused muudatused vastu harta konverentsil.

Artikkel 31

Energeetikaseadmed

Ettevalmistav harta konverents alustab oma esimesel kohtumisel arutelu energeetikaseadmete kandmiseks käesoleva lepingu kaubandussätetesse.

Artikkel 32

Üleminekukorraldused

1. Kuna turumajanduse nõuetega kohanemiseks on vaja aega, võib lisas T nimetatud lepinguosaline ajutiselt peatada ühest või mitmest allpool loetletud sättest tulenevate kohustuste täieliku täitmise, kui lõigetest 3–6 ei tulene teisiti:

Artikli 6 lõiked 2 ja 5

Artikli 7 lõige 4

Artikli 9 lõige 1

Artikli 10 lõige 7 – erimeetmed

Artikli 14 lõike 1 punkt d – üksnes väljamaksmata töötasude ülekandmise osas

Artikli 20 lõige 3

Artikli 22 lõiked 1 ja 3

2. Teised lepinguosalised aitavad lepinguosalisel, kes on lõike 1 alusel täieliku täitmise peatanud, saavutada tingimused, kus kõnealuse peatamise võib tühistada. Nimetatud abi võib anda mis tahes vormis, mis teiste lepinguosaliste hinnangul aitaks tõhusalt rahuldada lõike 4 punkti c alusel teatavaks tehtud vajadusi, kusjuures vajadusel antakse abi kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel.

3. Kohaldatavad sätted, iga sätte täielikuks rakendamiseks vajalikud etapid, võetavad meetmed ning kuupäev või erandkorras juhuslik sündmus, mille saabumise ajaks peab vastav etapp olema lõpetatud ning meede võetud, on iga üleminekukorraldust taotleva lepinguosalise kohta sätestatud lisas T. Iga kõnealune lepinguosaline võtab ettenähtud meetme vastava sätte ja etapi jaoks ette nähtud kuupäevaks vastavalt T lisas sätestatule. Lepinguosalised, kes on täieliku täitmise lõike 1 alusel ajutiselt peatanud, kohustuvad täitma vastavad kohustused täielikult 1. juuliks 2001. Kui lepinguosaline peab erandlike asjaolude tõttu vajalikuks taotleda kõnealuse ajutise peatamise tähtaja pikendamist või kohaldada täiendavat, lisas T nimetamata ajutist peatamist, esitatakse harta konverentsile taotlus lisa T muutmiseks.

4. Üleminekukorraldustele tuginev lepinguosaline teeb sekretariaadile vähemalt kord iga 12 kuu jooksul teatavaks:

a) tema lisas T nimetatud mis tahes meetmete rakendamise ning üldised edusammud täieliku täitmise saavutamisel;

b) edusammud, mida ta kavatseb järgmise 12 kuu jooksul teha oma kohustuste täielikuks täitmiseks, prognoositavad probleemid ning ettepanekud probleemi lahendamiseks;

c) tehnilise abi vajaduse soodustamaks lisas T sätestatud etappide läbimist, et rakendada täielikult käesolevat lepingut, või lahendamaks mis tahes küsimust, mis on teatavaks tehtud punkti b alusel, ning edendamaks teisi vajalikke turumajanduse reforme ning energiasektori kaasajastamist;

d) võimaliku vajaduse esitada lõikes 3 nimetatud liiki taotlus.

5. Sekretariaat:

a) edastab kõikidele lepinguosalistele lõikes 4 nimetatud teated;

b) levitab ning soodustab aktiivselt lõikes 2 ja lõike 4 punktis c nimetatud tehnilise abi vajaduste ja pakkumiste ühildamist, tuginedes vajadusel teiste rahvusvaheliste organisatsioonide raames kehtivatele korraldustele;

c) edastab kõikidele lepinguosalistele iga kuuekuulise ajavahemiku möödumisel kokkuvõtte kõikidest lõike 4 punktides a või d sätestatud teadetest.

6. Harta konverents vaatab igal aastal läbi lepinguosaliste edusammud käesoleva artikli sätete rakendamise ning lõikes 2 ja lõike 4 punktis c nimetatud tehnilise abi vajaduse ja pakkumiste ühildamise osas. Läbivaatamise käigus võib ta otsustada võtta asjakohaseid meetmeid.

VII OSA

STRUKTUUR JA INSTITUTSIOONID

Artikkel 33

Energiaharta protokollid ja deklaratsioonid

1. Harta konverents võib anda loa läbirääkimisteks erinevate energiaharta protokollide ja deklaratsioonide osas, et saavutada harta eesmärke ja järgida selle põhimõtteid.

2. Kõnealustes läbirääkimistes võib osaleda iga hartale allakirjutanu.

3. Riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon ei saa ühineda protokolli või deklaratsiooniga, kui ta ei kirjuta samal ajal alla hartale ning ei ühine käesoleva lepinguga.

4. Kui lõikest 3 ja lõike 6 punktist a ei tulene teisiti, sätestatakse protokolliga seotud lõppsätted kõnealuses protokollis.

5. Protokolli kohaldatakse üksnes lepinguosaliste suhtes, kes on väljendanud selleks oma nõusolekut, ning see ei tohi kõrvale kalduda protokolliga mitteühinenud lepinguosaliste õigustest ja kohustustest.

6. a) Protokolliga võib määrata ülesandeid harta konverentsile ning funktsioone sekretariaadile, kuid nimetatud määramisi ei tohi teostada protokolli muudatusega, välja arvatud juhul, kui selle muudatuse kiidab heaks harta konverents, kelle heakskiit ei olene protokolli punktiga b ettenähtud mis tahes sätetest.

b) Protokollis, millega nähakse ette, et harta konverents teeb selle alusel otsuseid, võib punkti a piires kõnealuste otsuste osas sätestada:

i) artiklis 36 sätestatuist erinevad hääletusreeglid;

ii) et lepinguosalisteks artikli 36 tähenduses või hääleõiguslikeks vastavalt protokollis sätestatud eeskirjadele loetakse üksnes protokolliosalised.

Artikkel 34

Energiaharta konverents

1. Lepinguosalised tulevad korrapäraselt kokku energiaharta konverentsil (edaspidi "harta konverents"), kus igal lepinguosalisel võib olla üks esindaja. Korralised koosolekud toimuvad harta konverentsi poolt kindlaksmääratud ajavahemike järel.

2. Harta konverentsi erakorralisi koosolekuid võib pidada harta konverentsi poolt kindlaksmääratud ajal või mis tahes lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel, tingimusel et kuue nädala jooksul alates sekretariaadi poolt taotluse lepinguosalistele edastamisest avaldab sellele toetust vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest.

3. Harta konverentsi ülesanded on järgmised:

a) talle käesoleva lepingu ning protokollidega määratud ülesannete täitmine;

b) jälgida ja soodustada harta põhimõtete ning käesoleva lepingu ja protokollide sätete järgimist;

c) soodustada asjakohaste harta põhimõtete elluviimiseks vajalike üldmeetmete kooskõlastamist vastavalt käesolevale lepingule ja protokollidele;

d) läbi vaadata ning vastu võtta sekretariaadi tööprogrammid;

e) läbi vaadata ja heaks kiita sekretariaadi raamatupidamise aastaaruanded ja eelarve;

f) läbi vaadata ja heaks kiita või vastu võtta peakontoriga seotud või muu lepingu tingimused, sealhulgas harta konverentsi ja sekretariaadi jaoks vajalikuks peetavad privileegid ja immuniteedid;

g) toetada koostöömeetmeid seoses turumajanduse reformide ning energiasektorite kaasajastamisega majandusliku ülemineku etapis olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning endises Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus;

h) anda volitused läbirääkimisteks protokollide üle ja kiita need heaks ning vaadata läbi ja vastu võtta nende tekstid ja muudatused;

i) anda luba läbirääkimisteks deklaratsioonide üle ning kiita heaks nende avaldamine;

j) teha otsuseid käesoleva lepinguga ühinemise kohta;

k) anda luba läbirääkimisteks ühinemislepingute üle ning vaadata läbi ja heaks kiita või vastu võtta nende tekstid;

l) vaadata läbi ja vastu võtta käesoleva lepingu muudatuste tekstid;

m) vaadata läbi ja heaks kiita käesoleva lepingu lisade muudatused ja tehnilised muudatused;

n) nimetada ametisse peasekretär ning teha kõik sekretariaadi loomiseks ja toimimiseks vajalikud otsused, sealhulgas struktuuri, personali arvu ning ametnike ja töötajate töölepingute tüüptingimuste osas.

4. Oma kohustuste täitmisel teeb harta konverents sekretariaadi kaudu koostööd ning kasutab säästlikkust ja tõhusust silmas pidades võimalikult suures ulatuses ära teiste käesoleva lepingu eesmärkidega seotud küsimustes pädevate institutsioonide ja organisatsioonide teenuseid ja programme.

5. Harta konverents võib asutada allorganeid, mida ta peab vajalikuks oma kohustuste tõhusaks täitmiseks.

6. Harta konverents vaatab läbi ning võtab vastu töökorra ning finantseeskirjad.

7. Aastal 1999 ning edaspidi harta konverentsi poolt kindlaksmääratud (kuni viieaastaste) ajavahemike järel vaatab harta konverents põhjalikult läbi käesolevas lepingus sätestatud ülesanded, pöörates tähelepanu lepingu ja protokollide sätete ellurakendamise ulatusele. Iga läbivaatamise lõpul võib harta konverents lõikes 3 sätestatud ülesandeid muuta või need tühistada ning vabastada sekretariaadi.

Artikkel 35

Sekretariaat

1. Oma ülesannete täitmiseks on harta konverentsil sekretariaat, mis koosneb peasekretärist ja sekretariaadi tõhusaks toimimiseks vajalikust arvust töötajatest.

2. Peasekretäri määrab ametisse harta konverents. Esimene peasekretär nimetatakse ametisse maksimaalselt viieks aastaks.

3. Oma ülesannete täitmisel allub sekretariaat harta konverentsile, kellele ta esitab aruande.

4. Sekretariaat osutab harta konverentsile selle ülesannete täitmisel mis tahes vajalikku abi ning teostab talle käesoleva lepingu või mis tahes protokolliga määratud ülesandeid ning muid harta konverentsi poolt määratud ülesandeid.

5. Sekretariaat võib oma ülesannete tõhusaks teostamiseks sõlmida vajalikke haldus- ja lepingulisi suhteid.

Artikkel 36

Hääletamine

1. Harta konverentsil kohalolevate ja hääletavate lepinguosaliste ühehäälne otsus on vajalik järgmistel juhtudel:

a) käesoleva lepingu muudatuste vastuvõtmine, välja arvatud artiklite 34 ja 35 ning lisa T muudatused;

b) selliste riikide või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide käesoleva lepinguga ühinemise heakskiitmine vastavalt artiklile 41, kes 16. juuni 1995. aasta seisuga ei olnud hartale alla kirjutanud;

c) loa andmine läbirääkimisteks assotsiatsioonilepingute üle või nende teksti heakskiitmiseks või vastuvõtmiseks;

d) lisade EM, NI, G ja B muudatuste heakskiitmine;

e) käesoleva lepingu lisade tehniliste muudatuste heakskiitmine; ning

f) peasekretäri esitatud lisa D lõike 7 kohaste vaekogu liikmete kandidatuuri heakskiitmine.

Kõiki teisi käesoleva lepinguga seotud küsimusi lahendades püüavad lepinguosalised jõuda konsensusele. Kui kokkuleppele ei jõuta konsensuse alusel, kohaldatakse lõikeid 2–5.

2. Artikli 34 lõike 3 punktis e nimetatud eelarveküsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu selliste lepinguosaliste kvalifitseeritud häälteenamusega, kelle lisa B kohaselt väljaarvutatud osamaksud moodustavad kokku vähemalt kolm neljandikku kõikide osamaksude summast.

3. Artikli 34 lõikes 7 nimetatud küsimustes tehakse otsused lepinguosaliste kolme neljandikulise häälteenamusega.

4. Välja arvatud lõike 1 punktides a–f ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel ning kui lõikest 6 ei tulene teisiti, võetakse käesoleva lepinguga ettenähtud otsused vastu harta konverentsil kohalolevate ja hääletavate lepinguosaliste kolme neljandikulise häälteenamusega.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab "kohalolevad ja hääletavad lepinguosalised" kohalolevaid lepinguosalisi, kes annavad oma poolt- või vastuhääle, tingimusel et energiaharta konverents võib otsustada töökorra üle, mis võimaldab lepinguosalistel teha selliseid otsuseid kirjavahetuse teel.

6. Käesolevas artiklis nimetatud otsused kehtivad üksnes eeldusel, et need on vastu võetud lepinguosaliste lihthäälteenamusega, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhud.

7. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on hääletamisel sama arv hääli, kui on tema liikmesriikidel, kes on käesoleva lepingu osalised, tingimusel et sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ja vastupidi.

8. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu järgsed rahalised kohustused pikema aja jooksul täitmata jätnud, võib energiaharta konverents selle lepinguosalise hääleõiguse kas täielikult või osaliselt peatada.

Artikkel 37

Rahastamispõhimõtted

1. Iga lepinguosaline kannab kulud, mis on seotud tema esindatusega harta konverentsil ning mis tahes allorganites.

2. Harta konverentsi ning mis tahes allorganite koosolekute kulud loetakse sekretariaadi kuludeks.

3. Sekretariaadi kulud kannavad lepinguosalised vastavalt oma maksevõimele, mis määratakse kindlaks lisa B alusel, mille sätteid võib muuta vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile d.

4. Iga protokoll sisaldab sätteid, millega tagatakse, et protokolli osalised kannavad kõnealusest protokollist tulenevad sekretariaadi kulud.

5. Harta konverents võib lisaks vastu võtta vabatahtlikke toetusi ühelt või enamalt lepinguosaliselt ning muudest allikatest. Selliste toetuste arvel kaetavaid kulusid ei käsitata lõike 3 kohaldamisel sekretariaadi kuludena.

VIII OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 38

Allakirjutamine

Käesolev leping on allakirjutamiseks avatud Lissabonis 17. detsembrist 1994 kuni 16. juunini 1995 riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on alla kirjutanud hartale.

Artikkel 39

Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

Käesolev leping tuleb allakirjutanute poolt ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 40

Territoriaalne kohaldamine

1. Iga riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon võib allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või ühinemisel hoiulevõtjale hoiule antud deklaratsiooniga deklareerida, et leping on tema suhtes siduv kõikide territooriumide osas, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, või neist ühe või enama osas. Selline deklaratsioon jõustub koos lepingu jõustumisega selle lepinguosalise suhtes.

2. Iga lepinguosaline võib hiljem hoiulevõtjale hoiule antud deklaratsiooniga siduda end käesoleva lepingu alusel ka mõne teise deklaratsioonis nimetatud territooriumi osas. Sellise territooriumi suhtes jõustub leping 90. päeval pärast nimetatud deklaratsiooni kättesaamist hoiulevõtja poolt.

3. Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib deklaratsioonis nimetatud mis tahes territooriumi osas tagasi võtta hoiulevõtjale saadetava teatega. Kui artikli 47 lõikest 3 ei tulene teisiti, jõustub tagasivõtmine üks aasta pärast kõnealuse teate kättesaamist hoiulevõtja poolt.

4. Artikli 1 lõikes 10 esitatud "territooriumi" määratlust tõlgendatakse kõiki käesoleva artikli alusel hoiuleantud deklaratsioone arvesse võttes.

Artikkel 41

Ühinemine

Käesolev leping on alates lepingu allakirjutamiseks sulgemise kuupäevast avatud ühinemiseks nendele riikidele ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kes on alla kirjutanud hartale; vastavad tingimused kiidab heaks harta konverents. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

Artikkel 42

Muudatused

1. Iga lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks.

2. Sekretariaat edastab kõik käesoleva lepingu muudatusettepanekud lepinguosalistele vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil need esitatakse harta konverentsile vastuvõtmiseks.

3. Sekretariaat edastab käesoleva lepingu muudatused, mille tekstid harta konverents on vastu võtnud, hoiulevõtjale, kes esitab need kõikidele lepinguosalistele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks.

4. Käesoleva lepingu muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. Muudatused jõustuvad need ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud lepinguosaliste vahel 90. päeval pärast seda, kui vähemalt kolm neljandikku lepinguosalistest on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiulevõtjale hoiule andnud. Seejärel jõustuvad muudatused mis tahes muu lepinguosalise jaoks 90. päeval pärast seda, kui ta on muudatuste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

Artikkel 43

Assotsiatsioonilepingud

1. Harta konverents võib anda loa läbirääkimisteks assotsiatsioonilepingute üle riikide või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, et taotleda harta, käesoleva lepingu ja ühe või enama protokolli eesmärkide saavutamist ja nende põhimõtete järgimist.

2. Assotsieerunud riigi, piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud suhted ning neil tekkivad õigused ja kohustused peavad vastama konkreetsetele assotsiatsiooni tingimustele ning need sätestatakse assotsiatsioonilepingus iga juhtumi puhul eraldi.

Artikkel 44

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub 90. päeval pärast 30. ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist 16. juuni 1995. aasta seisuga hartale allakirjutanud riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni poolt.

2. Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva lepingu või ühineb sellega pärast 30. ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist, jõustub leping 90. päeval pärast selle riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.

3. Lõike 1 kohaldamisel ei arvestata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni hoiuleantud kirju lisana sellise organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud kirjadele.

Artikkel 45

Ajutine kohaldamine

1. Iga allakirjutaja nõustub käesolevat lepingut kuni selle artikli 44 kohase jõustumiseni kõnealuse allakirjutanu suhtes ajutiselt kohaldama, kuivõrd selline ajutine kohaldamine ei ole vastuolus tema põhiseaduse ega muude õigusaktidega.

2. a) Olenemata lõikest 1, võib iga allakirjutaja allakirjutamisel anda hoiulevõtjale hoiule deklaratsiooni, et ajutine kohaldamine ei ole talle vastuvõetav. Sellise deklaratsiooni teinud allakirjutaja suhtes lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti. Kõnealune allakirjutaja võib selle deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult hoiulevõtjat.

b) Allakirjutaja, kes esitab punktile a vastava deklaratsiooni, ega selle allakirjutaja investorid ei saa nõuda lõike 1 kohasest ajutisest kohaldamisest tulenevaid soodustusi.

c) Olenemata punktist a, võib iga punktis a nimetatud deklaratsiooni esitanud allakirjutaja kohaldada VII osa ajutiselt kuni lepingu artikli 44 kohase jõustumiseni selle lepinguosalise suhtes, kuivõrd selline ajutine kohaldamine ei ole vastuolus tema õigusaktidega.

3. a) Iga allakirjutaja võib käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetada, saates hoiuleandjale kirjaliku teate, et ta kavatseb mitte saada käesoleva lepingu osaliseks. Ajutise kohaldamise lõpetamine jõustub allakirjutaja suhtes 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sai kätte kõnealuse allakirjutaja kirjaliku teate.

b) Kui allakirjutaja lõpetab ajutise kohaldamise vastavalt punktile a, säilib allakirjutajal siiski kohustus vastavalt lõikele 1 kohaldada III ja V osa ajutise kohaldamise ajal teiste allakirjutajate investorite poolt tema territooriumil tehtud investeeringute suhtes 20 aasta vältel alates ajutise kohaldamise lõpetamise tegelikust kuupäevast, kui punktis c ei ole sätestatud teisiti.

c) Punkti b ei kohaldata lisas PA nimetatud allakirjutajate suhtes. Allakirjutaja kustutatakse lisast PA alates temapoolse vastava taotluse esitamisest hoiulevõtjale.

4. Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni kohtuvad allakirjutajad korrapäraselt ettevalmistaval harta konverentsil, mille esimese kohtumise kutsub lõikes 5 nimetatud ajutine sekretariaat kokku hiljemalt 180 päeva jooksul pärast lepingu allakirjutamiseks avamist vastavalt artiklile 38.

5. Kuni käesoleva lepingu artikli 44 kohase jõustumise ja sekretariaadi loomiseni täidab ajutiselt sekretariaadi funktsioone ajutine sekretariaat.

6. Allakirjutajad kannavad vajadusel vastavalt lõike 1 või lõike 2 punkti c sätetele ajutise sekretariaadi kulud, nagu oleksid nad artikli 37 lõike 3 kohased lepinguosalised. Kõik allakirjutajate poolt lisas B tehtud muudatused kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kehtivuse.

7. Riigil või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes enne käesoleva lepingu jõustumist ühineb lepinguga vastavalt artiklile 41, on kuni lepingu jõustumiseni käesoleva artikli kohased allakirjutaja õigused ja kohustused.

Artikkel 46

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu suhtes ei ole võimalik teha reservatsioone.

Artikkel 47

Lepingust taganemine

1. Pärast käesoleva protokolli jõustumist lepinguosalise jaoks võib see lepinguosaline viie aasta jooksul hoiulevõtjale kirjalikult teatada lepingust taganemisest.

2. Taganemine jõustub ühe aasta möödumisel nimetatud teate kättesaamisest hoiulevõtja poolt või taganemisteates sätestatud hilisemal kuupäeval.

3. Käesoleva lepingu sätted jäävad lepinguosalise taganemise jõustumise kuupäevaks lepinguosalise territooriumil teiste lepinguosaliste investorite poolt tehtud või asjaomase lepinguosalise investorite poolt teiste lepinguosaliste territooriumil tehtud investeeringute suhtes kehtima 20 aastaks pärast kõnealust kuupäeva.

4. Kõik protokollid, millega lepinguosaline on ühinenud, kaotavad selle lepinguosalise osas kehtivuse tema lepingust taganemise tegelikul kuupäeval.

Artikkel 48

Lisade ja otsuste seisund

Käesoleva lepingu lisad ja 17. detsembril 1994 Lissabonis allakirjutatud Euroopa energiaharta konverentsi lõppakti 2. lisas sätestatud otsused on lepingu lahutamatuks osaks.

Artikkel 49

Hoiulevõtja

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Portugali Vabariigi valitsus.

Artikkel 50

Autentsed tekstid

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad alla kirjutanud käesolevale lepingule, mis on koostatud ühes originaaleksemplaris hispaania, inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ja mis antakse hoiule Portugali Vabariigi valitsusele.

Done at Lisbon on the seventeenth day of December in the year one thousand nine hundred and ninety-four.

Fait à Lisbonne, le dix-sept décembre mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.

Geschehen zu Lissabon am siebzehnten Dezember neunzehnhundertvierundneunzig.

Fatto a Lisbona il diciassettesimo giorno del mese di dicembre dell'anno millenovecentonovantaquattro.

Совершено в Лиссабоне в семнадцатый день декабря одна тысяча девятьсот девяносто четвертого года.

Hecho en Lisboa, el diecisiete de diciembre de mil novecientos noventa y cuatro.

Udfærdiget i Lissabon, den syttende december nittenhundrede og fireoghalvfems.

Έγινε στη Λισαβόνα, στις δέκα επτά Δεκεμβρίου του έτους χίλια ενιακόσια ενενήντα τέσσερα.

Gedaan te Lissabon, de zeventiende december negentienhonderd vierennegentig.

Feito em Lisboa, aos dezassete de Dezembro de mil novecentos e noventa e quatro.

Për Republikën e Shqipërisë

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

For Australia

+++++ TIFF +++++

Für die Republik Österreich

+++++ TIFF +++++

Азербайдан ачынчан

+++++ TIFF +++++

Pour le royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

Cette signature engage également la Communauté française de Belgique, la Communauté flamande, la Communauté germanophone de Belgique, la Région wallonne, la Région flamande et la région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening bindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap van België, de Duitstalige Gemeenschap van België, het Waals Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet ebenso die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft Belgiens, die Deutschsprachige Gemeinschaft Belgiens, die Flämische Region, die Wallonische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

Ад імя Рэспублікі Беларусь

+++++ TIFF +++++

За Република България

+++++ TIFF +++++

For CanadaPour le Canada

za Republiku Hrvatsku

+++++ TIFF +++++

For the Republic of Cyprus

+++++ TIFF +++++

Za Českou Republiku

+++++ TIFF +++++

For Kongeriget Danmark

+++++ TIFF +++++

Eesti Vabariigi nimel

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades Europeias

+++++ TIFF +++++

Suomen tasavallan puolesta

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

A Magyar Köztársaság nevében

Fyrir hönd Lyöveldisins íslands

+++++ TIFF +++++

Thar cheann na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Казахстан Республикасынын атынан

+++++ TIFF +++++

Киргиз Республикасы Учун

+++++ TIFF +++++

Latvijas Republikas varda

+++++ TIFF +++++

Für das Fürstentum Liechtenstein

+++++ TIFF +++++

Lietuvos Respublikos vardu

+++++ TIFF +++++

Pour le grand-duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

For the Republic of Malta

+++++ TIFF +++++

Pentru Republica Moldova

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

For Kongeriket Norge

+++++ TIFF +++++

Za Rzeczpospolitą Polską

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

Pentru Rômania

+++++ TIFF +++++

За Российскую Федерацию

+++++ TIFF +++++

Za Slovenskú republiku

+++++ TIFF +++++

Za Republiko Slovenijo

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

För Konungariket Sverige

+++++ TIFF +++++

Für die Schweizerische EidgenossenschaftPour la Confédération suissePer la Confederazione svizzera

+++++ TIFF +++++

Лз поми Тауикистои

+++++ TIFF +++++

Türkiye Cumhuriyeti adina

+++++ TIFF +++++

Туркменистан Хекуметинин адындан

За Укpaїну

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

For the United States of America

Узбекистои Республикаси Хукумати иомидан

--------------------------------------------------

ENERGIAHARTA LEPINGU LISAD

SISUKORD

| Lk |

1.Lisa EM

Energeetilised materjalid ja tooted (vastavalt artikli 1 lõikele 4) | 240 |

2.Lisa NI

Määratluse "energiasektori majandustegevus" alla mittekuuluvad energeetilised materjalid ja tooted (vastavalt artikli 1 lõikele 5) | 242 |

3.Lisa TRM

Teavitamine ja järkjärguline kaotamine (kaubandusalased investeerimismeetmed) (vastavalt artikli 5 lõikele 4) | 243 |

4.Lisa N

Nende lepinguosaliste loetelu, kes nõuavad, et transiit hõlmaks vähemalt kolme eri territooriumi (vastavalt artikli 7 lõike 10 punktile a) | 244 |

5.Lisa VC

Nende lepinguosaliste loetelu, kes on vabatahtlikult võtnud siduvaid kohustusi artikli 10 lõike 3 osas (vastavalt artikli 10 lõikele 6) | 245 |

6.Lisa ID

Nende lepinguosaliste loetelu, kes vastavalt artiklile 26 ei luba investoril sama vaidlust hiljem uuesti rahvusvahelisele vahekohtule esitada (vastavalt artikli 26 lõike 3 punkti b alapunktile i) | 246 |

7.Lisa IA

Nende lepinguosaliste loetelu, kes ei luba investoril või lepinguosalisel artikli 10 lõike 1 viimase lausega seotud vaidlust esitada rahvusvahelisele vahekohtule (vastavalt artikli 26 lõike 3 punktile c ja artikli 27 lõikele 2) | 247 |

8.Lisa P

Eriprotseduur kohaliku tasandi vaidlusteks (vastavalt artikli 27 lõike 3 punktile i) | 248 |

9.Lisa G

GATTi ja sellega seotud dokumentide sätete kohaldamist reguleerivad erandid ja eeskirjad (vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile a) | 249 |

10.Lisa TFU

Endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riikide vaheliste kaubanduskokkulepete sätted (vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile b) | 253 |

11.Lisa D

Ajutised sätted kaubandusvaidluste lahendamiseks (vastavalt artikli 29 lõikele 7) | 254 |

12.Lisa B

Harta kulude jaotamise valem (vastavalt artikli 37 lõikele 3) | 258 |

13.Lisa PA

Nende allakirjutajate loetelu, kes ei ole nõus artikli 45 lõike 3 punktis b sätestatud ajutise kohaldamise kohustusega (vastavalt artikli 45 lõike 3 punktile c) | 259 |

14.Lisa T

Lepinguosaliste üleminekumeetmed (vastavalt artikli 32 lõikele 1) | 260 |

--------------------------------------------------

2. LISA

OTSUSED ENERGIAHARTA LEPINGU KOHTA

Euroopa energiaharta konverents on vastu võtnud järgmised otsused.

1. Kogu lepingu kohta

Kui tekib vastuolu Lääne-Teravmägesid käsitleva 9. veebruari 1920. aasta lepingu (Svalbardi leping) ja energiaharta lepingu vahel, kohaldatakse konflikti suhtes Lääne-Teravmägesid käsitlevat lepingut, olenemata lepinguosaliste seisukohtadest Svalbardi lepingu osas. Kõnealuse konflikti korral või vaidluse puhul sellise konflikti olemasolu või ulatuse üle ei kohaldata energiaharta lepingu artiklit 16 ja V osa.

2. Artikli 10 lõike 7 kohta

Venemaa Föderatsioon võib nõuda, et välisosalusega äriühingud taotleksid föderaalomandis oleva vara rentimiseks seadusandliku nõusoleku, tingimusel et kõnealust menetlust ei kohaldata viisil, mis tooks kaasa diskrimineerimise teiste lepinguosaliste investorite investeeringute suhtes.

3. Artikli 14 lõike 1 kohta [1]

1. Artikli 14 lõikes 1 kasutatav mõiste "vabadus teha ülekandeid" ei takista lepinguosalist (edaspidi "piirav lepinguosaline") kohaldamast piiranguid tema enda investorite kapitali liikumisele, tingimusel et:

a) kõnealused piirangud ei kahjusta artikli 14 lõike 1 alusel teistele lepinguosalistele nende investeeringute osas antavaid õigusi;

b) kõnealused piirangud ei mõjuta jooksvaid tehinguid; ning

c) lepinguosaline tagab, et kõikide teiste lepinguosaliste investorite poolt tema territooriumil tehtud investeeringuid koheldakse ülekannete osas vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb mis tahes teise lepinguosalise või kolmanda riigi investorite investeeringuid, võttes aluseks neist soodsaima.

2. Harta konverents vaatab käesoleva otsuse läbi viie aasta möödumisel lepingu jõustumisest, kuid hiljemalt artikli 32 lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks.

3. Ükski lepinguosaline ei tohi kõnealuseid piiranguid kohaldada, kui tegemist ei ole endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigiga, kes on ajutisele sekretariaadile hiljemalt 1. juuliks 1995 teatanud, et ta soovib kohaldada piirangut vastavalt käesolevale otsusele.

4. Kahtluste vältimiseks ei tee ükski käesoleva otsuse säte artikli 16 osas erandeid lepinguosaliste, investorite või nende investeeringutega seotud õigustest ega lepinguosalise kohustustest.

5. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid: jooksvad tehingud – kaupade, teenuste või isikute liikumisega seotud jooksvad maksed, mis tehakse vastavalt üldistele rahvusvahelistele tavadele ning mis ei hõlma korraldusi, mis sisaldavad jooksva makse ja kapitaliülekande kombinatsiooni, näiteks maksete edasilükkamine ja ettemaksud, mille eesmärk on hoida kõrvale piirava lepinguosalise vastavatest õigusaktidest antud valdkonnas.

4. Artikli 14 lõike 2 kohta

Ilma et see mõjutaks artikli 14 nõuete kohaldamist ja teisi rahvusvahelisi kohustusi, püüab Rumeenia omavääringu täielikule konverteeritavusele üleminekul võtta asjakohaseid meetmeid investeeringutulude ülekandmisega seotud protseduuride tõhustamiseks ning tagab igal juhul kõnealused ülekanded vabalt konverteeritavas vääringus ilma piiranguteta ning maksimaalselt kuuekuulise viivitusega. Rumeenia tagab, et kõikide teiste lepinguosaliste investorite poolt tema territooriumil tehtud investeeringuid koheldakse ülekannete osas vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb mis tahes teise lepinguosalise või kolmanda riigi investorite investeeringuid, võttes aluseks neist soodsaima.

5. Artikli 24 lõike 4 punkti a ja artikli 25 kohta

Artikli 1 lõike 7 punkti a alapunktis ii nimetatud sellise lepinguosalise investori investeeringut, kes ei ole majandusintegratsiooni organisatsiooni, vabakaubanduspiirkonna ega tolliliidu liige, koheldakse kõnealusele majandusintegratsiooni organisatsioonile, vabakaubanduspiirkonnale või tolliliidule omaselt, kui investeering vastab järgmistele tingimustele:

a) selle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on kõnealuse majandusintegratsiooni organisatsiooni, vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu liikme territooriumil; või

b) kui nimetatud territooriumil on üksnes selle registrijärgne asukoht, on sel toimiv ning alaline seos kõnealuse majandusintegratsiooni organisatsiooni, vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu liikme majandusega.

[1] Käesolev otsus on koostatud eeldusel, et lepinguosalised, kes kavatsevad sellele sättele tugineda ning on sõlminud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikidega ka partnerlus- ja koostöölepingud, mis sisaldavad artiklit kõnealuste lepingute kohaldamisest loobumise kohta käesoleva lepingu kasuks, vahetavad kinnituskirju, mille õiguslikuks tagajärjeks on käesoleva lepingu artikli 16 kohaldatavus nende suhtes seoses käesoleva otsusega. Kirjavahetus toimub aegsasti enne allakirjutamist.

--------------------------------------------------