21982A0302(01)

Põhja-Atlandi Lõhekaitsekonventsioon

KÄESOLEVA KONVENTSIOONI LEPINGUOSALISED,

TÕDEDES, et eri riikide jõgedest pärinevad lõhed Põhja-Atlandi teatavates osades segunevad,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelist õigust, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kolmanda mereõigust käsitleva konverentsi konventsiooni eelnõu anadroomseid liike käsitlevaid sätteid ja muid rahvusvahelistel foorumitel seoses anadroomsete liikidega toimunud arenguid,

SOOVIDES edendada Põhja-Atlandi lõhevarudega seotud teadusinfo hankimist, analüüsimist ja levitamist,

SOOVIDES edendada rahvusvahelise koostöö kaudu Põhja-Atlandi lõhevarude kaitset, taastamist, suurendamist ja ratsionaalset majandamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse nende lõhede suhtes, kelle kogu rändeala on põhja pool 36o põhjapikkust väljaspool Atlandi ookeani rannikuäärsete riikide kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndit.

2. Käesolev konventsioon ei mõjuta lepinguosaliste õigusi, taotlusi või vaateid seoses kalandust hõlmava jurisdiktsiooni piiride või ulatusega ega mõjuta lepinguosaliste vaateid või seisukohti mereõiguse suhtes.

Artikkel 2

1. Lõhepüük on keelatud väljaspool rannikuäärsete riikide kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndit.

2. Rannikuäärsete riikide kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis on lõhepüük keelatud kaugemal kui 12 meremiili alates lähtejoontest, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust, välja arvatud järgmistel aladel:

a) Lääne-Gröönimaa komisjoni vööndis kuni 40 meremiilini alates lähtejoontest ja

b) Kirde-Atlandi komisjoni vööndis alal, mis allub Fääri saarte kalandust hõlmavale jurisdiktsioonile.

3. Lepinguosalised kutsuvad riike, kes ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosalised, pöörama tähelepanu kõikidele küsimustele, mis on seotud kõnealuste riikide laevade tegevusega, mis näib mõjutavat negatiivselt käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude kaitset, taastamist, suurendamist või ratsionaalset majandamist või käesoleva konventsiooni rakendamist.

Artikkel 3

1. Moodustatakse rahvusvaheline organisatsioon, mida nimetatakse Põhja-Atlandi lõhekaitseorganisatsiooniks, edaspidi "organisatsioon".

2. Organisatsiooni eesmärk on aidata nõustamise ja koostöö kaudu kaasa käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude kaitsele, taastamisele, suurendamisele ja ratsionaalsele majandamisele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke uurimistulemusi.

3. Organisatsiooni moodustavad:

a) nõukogu;

b) kolm piirkondlikku komisjoni:

- Põhja-Ameerika komisjon,

- Lääne-Gröönimaa komisjon ja

- Kirde-Atlandi komisjon; ja

c) sekretär.

4. Komisjonide vööndid on järgmised:

a) Põhja-Ameerika komisjon: rannikuäärsete riikide kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndisse kuuluvad Põhja-Ameerika idaranniku mereveed;

b) Lääne-Gröönimaa komisjon: kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndisse kuuluvad Lääne-Gröönimaa ranniku mereveed, mis asuvad lääne pool joont, mis kulgeb piki 44o läänepikkust lõunasse kuni 59o põhjalaiuseni, sealt otse itta kuni 42o läänepikkuseni ja sealt otse lõunasse, ning

c) Kirde-Atlandi komisjon: mereveed, mis jäävad punktis b nimetatud joonest itta.

5. Organisatsioon on juriidiline isik ja sellel on lepinguosaliste territooriumidel ja suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusvõime, mis on vajalik oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Immuniteetides ja privileegides, mis organisatsioonil, selle ametnikel ja töötajatel ning lepinguosaliste esindajatel on riigi territooriumil, lepivad kokku organisatsioon ja asjaomane riik.

6. Organisatsiooni ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.

7. Organisatsiooni asukoht on Edinburghis või mõnes muus nõukogu määratud kohas.

Artikkel 4

1. Nõukogu ülesanneteks on:

a) anda lepinguosalistele võimalus uurida ja analüüsida käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude ja käesoleva konventsiooni eesmärgi saavutamisega seotud küsimusi ning vahetada omavahel sellealast teavet;

b) anda võimalus konsultatsioonideks ja koostööks küsimustes, mis käsitlevad väljapoole komisjonide vööndeid jäävaid Põhja-Atlandi lõhevarusid;

c) hõlbustada komisjonide tegevuse kooskõlastamist ja kooskõlastada artikli 2 lõikes 3 sätestatud lepinguosaliste algatusi;

d) korraldada koostööd Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja muude asjaomaste kalandus- ja teadusorganisatsioonidega;

e) jagada lepinguosalistele, Rahvusvahelisele Mereuurimise Nõukogule ja muudele asjaomastele kalandus- ja teadusorganisatsioonidele teadusuuringute tegemisega seotud soovitusi;

f) kontrollida ja kooskõlastada organisatsiooni haldus- ja finantstegevust ning muid siseasju, sealhulgas suhteid liikmetega;

g) kooskõlastada organisatsiooni välissuhteid ja

h) täita muid konventsiooniga määratud ülesandeid.

2. Nõukogul on pädevus anda lepinguosalistele ja komisjonidele soovitusi küsimustes, mis on seotud käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarudega, kaasa arvatud õigusnormide rakendamine, tingimusel et lepinguosalise kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndi lõhesaagi majandamise suhtes soovitusi ei jagata.

3. Lõikest 2 olenemata on nõukogul mõne komisjoni eritaotluse korral pädevus jagada sellele komisjonile soovitusi reguleerivate meetmete suhtes, mille kohta komisjon võib käesoleva konventsiooni kohaselt ettepanekuid teha.

Artikkel 5

1. Kõik lepinguosalised on nõukogu liikmed ja võivad nõukogusse nimetada kuni kolm esindajat, kellega võivad koosolekutel kaasas olla eksperdid ja nõunikud.

2. Nõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Neid võib tagasi valida tingimusel, et nad ei tegutse kummaski ametis kauem kui neli aastat järjest. Esimees ja aseesimees ei või olla ühe ja sama lepinguosalise esindajad.

3. Nõukogu esimees on organisatsiooni peaesindaja.

4. Esimees kutsub nõukogu ja komisjonide korralise aastakoosoleku kokku ajal ja kohas, mille määrab nõukogu.

5. Mõne lepinguosalise taotlusel ja mõne teise lepinguosalise nõusolekul kutsub esimees muud nõukogu koosolekud kui aastakoosoleku kokku tema määratud ajal ja kohas.

6. Nõukogu esitab lepinguosalistele organisatsiooni tegevuse aastaaruande.

Artikkel 6

1. Nõukogu võtab vastu oma kodukorra.

2. Igal nõukogu liikmel on üks hääl.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, tehakse nõukogu otsused kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku liikmetest, hääletamist ei toimu.

Artikkel 7

1. Põhja-Ameerika komisjoni ülesanded seoses oma vööndiga on järgmised:

a) anda liikmetele võimalus konsultatsioonideks ja koostööks:

i) küsimustes, mis on seotud ühe lepinguosalise jõgedest pärineva lõhe püügi minimeerimisega mõne teise liikme kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis, ja

ii) juhul, kui ühe liikme tegevus või kavandatav tegevus mõjutab mõne teise liikme jõgedest pärinevaid lõhesid, näiteks bioloogilise vastasmõju tõttu;

b) teha ettepanekuid meetmete kohta, mis reguleeriksid ühe liikme jurisdiktsioonile alluvat lõhepüüki, kus püütavad lõhekogused on märkimisväärsed teise liikme seisukohast, kelle jõgedest lõhe pärineb, eesmärgiga kõnealust püüki minimeerida;

c) teha ettepanekuid meetmete kohta, mis reguleeriksid ühe liikme jurisdiktsioonile alluvat lõhepüüki, kus püütavad lõhekogused on märkimisväärsed teise lepinguosalise seisukohast, kelle jõgedest lõhe pärineb, ja

d) jagada nõukogule teadusuuringute tegemisega seotud soovitusi.

2. Kõik liikmed võtavad oma laevade ja oma kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndi suhtes meetmed, mis on vajalikud teiste liikmete jõgedest pärineva lõhe kaaspüügi minimeerimiseks.

3. Põhja-Ameerika komisjoni aladel toimuva lõhepüügi struktuuri ei või muuta nii, et sellega kaasneks mõne teise lepinguosalise jõgedest pärineva lõhe püügi alustamine või suurendamine, välja arvatud asjaomase lepinguosalise nõusolekul.

Artikkel 8

Lääne-Gröönimaa komisjoni ja Kirde-Atlandi komisjoni ülesanded seoses oma vööndiga on järgmised:

a) anda liikmetele võimalus konsultatsioonideks ja koostööks küsimustes, mis on seotud käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude kaitse, taastamise, suurendamise ja ratsionaalse kasutamisega;

b) teha ettepanekuid meetmete kohta, mis reguleeriksid ühe lepinguosalise jõgedest pärineva lõhe püüki mõne teise liikme kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis, ja

c) jagada nõukogule teadusuuringute tegemisega seotud soovitusi.

Artikkel 9

Artiklites 7 ja 8 sätestatud ülesannete täitmisel võtab komisjon arvesse:

a) parimat kättesaadavat teavet, sealhulgas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja muude asjaomaste teadusorganisatsioonide nõuandeid;

b) nii komisjoni vööndis kui ka sellest väljaspool võetud meetmeid ja muid tegureid, mis asjaomaseid lõhevarusid mõjutavad;

c) päritoluriikide jõupingutusi, et rakendada meetmeid oma jõgede ja kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndi lõhevarude kaitseks, taastamiseks, suurendamiseks ja ratsionaalseks majandamiseks, sealhulgas artikli 15 lõike 5 punktis b nimetatud meetmeid;

d) mil määral asjaomased lõhevarud toituvad eri lepinguosaliste kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis;

e) rände erinevates etappides toimuva püügi suhteline mõju lõhevarudele;

f) muude lepinguosaliste kui päritoluriikide osa nende kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndisse rändavate lõhede kaitses, näiteks selliste lõhevarude püügi piiramise või muude meetmete abil, ja

g) lõhepüügist eriti sõltuvate sootsiumide huve.

Artikkel 10

1. Lepinguosalised jagunevad komisjonide liikmeteks järgmiselt:

a) Põhja-Ameerika komisjon: Kanada ja Ameerika Ühendriigid;

b) Lääne-Gröönimaa komisjon: Kanada, Euroopa Majandusühendus ja Ameerika Ühendriigid;

c) Kirde-Atlandi komisjon: Euroopa Majandusühendus, Island, Norra, Rootsi ja Fääri saarte osas Taani.

2. Oma esimesel koosolekul vaatab nõukogu Lääne-Gröönimaa komisjoni liikmeskonna üle ja võib seda ühehäälse otsusega muuta.

3. Lõike 1 punktis b nimetamata lepinguosaline võib taotluse korral ja nõukogu ühehäälse otsuse alusel saada Lääne-Gröönimaa komisjoni või Kirde-Atlandi komisjoni liikmeks, kui ta on vastava komisjoni vööndis leiduvate märkimisväärsete lõhekoguste päritoluriik või kui tal on kõnealuses vööndis kalandust hõlmav jurisdiktsioon.

4. Lepinguosalised võivad selliste komisjonide nõupidamistel, mille liikmed nad ei ole, osaleda vaatlejatena.

5. Iga liige võib komisjoni nimetada kuni kolm esindajat, kellega võivad koosolekutel kaasas olla eksperdid ja nõunikud.

6. Iga komisjon valib esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Neid võib tagasi valida tingimusel, et nad ei tegutse kummaski ametis kauem kui neli aastat järjest. Esimees ja aseesimees ei või olla ühe ja sama liikme esindajad.

7. Komisjoni liikme taotlusel ja teise liikme nõusolekul kutsub eesistuja komisjoni muu kui aastakoosoleku kokku tema määratud ajal ja kohas.

8. Iga komisjon esitab nõukogule regulaarselt oma tegevuse aruande.

Artikkel 11

1. Iga komisjon võtab vastu oma töökorra.

2. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Põhja-Ameerika komisjoni puhul on Euroopa Majandusühendusel lisaks õigus esitada ettepanekuid artiklis 18 nimetatud territooriumidelt pärinevate lõhevarude reguleerimiseks võetavate meetmete kohta ning selliste ettepanekute üle hääletada. Kirde-Atlandi komisjoni puhul on nii Kanadal kui ka Ameerika Ühendriikidel õigus esitada ettepanekuid vastavalt kas Kanada või Ameerika Ühendriikide jõgedest pärinevate ja Gröönimaa idaranniku vetes leiduvate lõhevarude reguleerimiseks võetavate meetmete kohta ning selliste ettepanekute üle hääletada.

3. Komisjoni otsused tehakse kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate liikmete ühehäälse otsuse alusel. Kui kohal on vähem kui kaks kolmandikku asjaomases küsimuses hääleõiguslikest liikmetest, hääletamist ei toimu.

Artikkel 12

1. Nõukogu nimetab sekretäri, kes on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik.

2. Sekretäri ülesanneteks on:

a) osutada organisatsioonile haldusteenuseid;

b) koostada ja levitada käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude kohta statistikat ja aruandeid ja

c) täita ülesandeid, mis tulenevad muudest käesoleva konventsiooni sätetest või mida nõukogu võib määrata.

3. Nõukogu määrab sekretäri ja personali teenistustingimused.

4. Sekretär määrab personali ametisse kooskõlas nõukogu heakskiidetud personalinõuetega. Personal allub sekretärile ja kuulub nõukogu üldise järelevalve alla.

Artikkel 13

1. Sekretär teatab komisjoni liikmetele viivitamata kõikidest reguleerivatest meetmetest, mida on ette pannud komisjon.

2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, saab reguleeriv meede, mille kohta komisjon on teinud ettepaneku kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktidega b või c või artikli 8 punktiga b, komisjoni liikmetele siduvaks 60 möödumisel sekretäri teatises nimetatud kuupäevast või komisjoni määratud hilisemast kuupäevast.

3. Kõik liikmed, kelle kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis reguleerivat meedet kohaldataks, võivad 60 päeva jooksul alates sekretäri teatises nimetatud kuupäevast selle kohta vastulause esitada. Sellisel juhul ei saa reguleeriv meede ühelegi liikmele siduvaks. Vastulause esitanud liige võib selle igal ajal tagasi võtta. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, saab reguleeriv meede siduvaks 30 päeva möödumisel kõikide vastulausete tagasivõtmisest.

4. Kui reguleeriva meetme siduvaks saamise kuupäevast on möödunud üks aasta, võivad kõik liikmed, kelle kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis seda reguleerivat meedet kohaldatakse, sellest loobuda, esitades sekretärile kirjaliku teatise. Sekretär teavitab sellisest loobumisest viivitamata teisi liikmeid. Reguleeriv meede ei ole enam kõikidele liikmetele siduv 60 päeva möödumisel kuupäevast, kui sekretär loobumisteatise sai, või liikme nimetatud hilisemast kuupäevast.

5. Komisjon võib teha ettepaneku erakorralise reguleeriva meetme kohta, mida rakendatakse enne lõikes 2 nimetatud 60 päeva möödumist. Liikmed teevad meetme rakendamiseks kõik endast sõltuva, välja arvatud juhul, kui mõni liige on selle kohta vastulause esitanud 30 päeva jooksul alates päevast, kui komisjon vastava ettepaneku tegi.

Artikkel 14

1. Kõik lepinguosalised tagavad selliste meetmete võtmise, sealhulgas rikkumiste puhul piisavate karistuste määramine, mis võivad olla vajalikud selleks, et jõustada käesoleva konventsiooni sätted ja rakendada reguleerivaid meetmeid, mis artikli 13 kohaselt saavad lepinguosalistele siduvaks.

2. Kõik lepinguosalised edastavad nõukogule lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohta aastaaruande. Aruanne saadetakse sekretärile hiljemalt 60 päeva enne nõukogu aastakoosolekut.

Artikkel 15

1. Kõik lepinguosalised esitavad nõukogule olemasoleva püügistatistika käesolevas konventsioonis käsitletud ning nende jõgedest ja kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndist püütud lõhevarude kohta nõukogu määratava sagedusega.

2. Kõik lepinguosalised koostavad ja esitavad nõukogule igasuguse muu nõukogu nõutava statistika käesolevas konventsioonis käsitletud ning nende jõgedes ja kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis leiduvate lõhevarude kohta. Nõukogu teeb sellise statistika ulatuse, vormi ja esitamissageduse kohta ühehäälse otsuse.

3. Kõik lepinguosalised esitavad nõukogule igasuguse muu kättesaadava teadusliku ja statistilise teabe, mida nõukogu käesoleva konventsiooni kohaldamiseks nõuab.

4. Nõukogu taotlusel esitavad kõik lepinguosalised nõukogule koopiad kehtivatest õigusnormidest ja programmidest, mis on seotud käesolevas konventsioonis käsitletud ning nende jõgedes ja kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis leiduvate lõhevarude kaitse, taastamise, suurendamise ja ratsionaalse majandamisega, või vajaduse korral kõnealuste õigusnormide ja programmide kokkuvõtted.

5. Igal aastal teavitavad kõik lepinguosalised nõukogu:

a) eelmisest teavitamisest saadik vastuvõetud või kehtetuks tunnistatud õigusnormidest ja programmidest, mis on seotud käesolevas konventsioonis käsitletud ning nende jõgedes ja kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis leiduvate lõhevarude kaitse, taastamise, suurendamise ja ratsionaalse majandamisega;

b) vastutavate asutuste kohustustest seoses nende territooriumil või kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis selliste meetmete vastuvõtmisest või kindlaksmääratud aja jooksul kohaldamise jätkamisest, mis on seotud käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude kaitse, taastamise, suurendamise ja ratsionaalse majandamisega; ja

c) nende territooriumil või kalandust hõlmava jurisdiktsiooni vööndis ilmnevatest teguritest, mis võivad olulisel määral mõjutada käesolevas konventsioonis käsitletud lõhevarude arvukust.

6. Lõike 5 punktis a nimetatud teatised saadetakse sekretärile hiljemalt 60 päeva enne nõukogu aastakoosolekut. Lõike 5 punktides b ja c nimetatud teatised saadetakse sekretärile niipea kui võimalik.

Artikkel 16

1. Nõukogu võtab vastu organisatsiooni aastaeelarve. Sekretär edastab lepinguosalistele eelarveprojekti koos maksegraafikuga hiljemalt 60 päeva enne nõukogu eelarvekoosolekut.

2. Nõukogu määrab iga lepinguosalise aastamaksu vastavalt järgmisele valemile:

a) 30 % eelarvest jagatakse lepinguosaliste vahel võrdselt ja

b) 70 % eelarvest jagatakse lepinguosaliste vahel proportsionaalselt käesolevas konventsioonis käsitletud lõhe nominaalsaagiga kalendriaastal, mis lõpeb hiljemalt 18 kuud ja vähemalt 6 kuud enne majandusaasta algust.

3. Sekretär teatab igale lepinguosalisele tema osamaksu suuruse. Osamaks tasutakse hiljemalt nelja kuu jooksul alates selle suuruse teatamisest.

4. Osamaksud tasutakse selle riigi vääringus, kus on organisatsiooni asukoht, kui nõukogu ei ole otsustanud teisiti.

5. Sellise lepinguosalise osamaks, kelle suhtes käesolev konventsioon on jõustunud majandusaasta jooksul, on nimetatud aastal aastamaksu osa proportsionaalne nende täielike kuude arvuga, mis jäävad aasta lõpuni pärast seda, kui konventsioon on kõnealuse lepinguosalise jaoks jõustunud.

6. Lepinguosalisel, kes ei ole oma osamaksu kahe järjestikuse aasta jooksul tasunud, ei ole käesoleva konventsiooni alusel hääleõigust seni, kuni ta on oma kohustused täitnud, kui nõukogu ei ole otsustanud teisiti.

7. Organisatsiooni rahanduslikku olukorda kontrollivad igal aastal organisatsioonivälised audiitorid, kes on nõukogu poolt valitud.

Artikkel 17

1. Käesolev konventsioon on Kanadale, Euroopa Majandusühendusele, Islandile, Norrale, Rootsile, Ameerika Ühendriikidele ja Taanile Fääri saarte osas allakirjutamiseks avatud alates 2. märtsist kuni 31. augustini 1982 Reykjavíkis.

2. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele või heakskiitmisele.

3. Käesoleva konventsiooniga võivad ühineda lõikes 1 nimetatud lepinguosalised ja nõukogu nõusolekul teised riigid, kellel on kalandust hõlmava jurisdiktsioon Põhja-Atlandi piirkonnas või kust käesolevas konventsiooni käsitletud lõhevarud pärinevad.

4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

5. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisele nelja lepinguosalise poolt, tingimusel et nimetatud nelja lepinguosalise hulka kuulub igast komisjonist kaks liiget, kellest vähemalt ühel on kalandust hõlmav jurisdiktsioon komisjoni vööndis.

6. Iga lepinguosalise jaoks, kes pärast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmist vastavalt lõikele 5 käesoleva konventsiooni ratifitseerib, heaks kiidab või sellega ühineb, jõustub see konventsiooni jõustumise päeval või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmise päeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

7. Hoiulevõtja teavitab allakirjutanuid ja ühinevaid lepinguosalisi kõikide ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning teatab allakirjutanutele ja ühinevatele lepinguosalistele, millal ja kelle jaoks konventsioon jõustub.

8. Hoiulevõtja kutsub nõukogu ja komisjonide esimese koosoleku kokku võimalikult kiiresti pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

Artikkel 18

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse osas territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, ja kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 19

1. Kõik lepinguosalised võivad teha nõukogule ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepanek saadetakse sekretärile hiljemalt 90 päeva enne koosolekut, kus seda arutada kavatsetakse. Sekretär edastab muudatusettepaneku viivitamatult lepinguosalistele.

2. Nõukogu saab muudatuse vastu võtta ainult kohalolevate ja poolt või vastu hääletavate lepinguosaliste ühehäälseotsuse alusel. Sekretär edastab vastuvõetud muudatuse teksti hoiulevõtjale, kes teavitab sellest viivitamata kõiki lepinguosalisi.

3. Muudatus jõustub kõikide lepinguosaliste jaoks 30 päeva möödumisel kuupäevast, mis on täpsustatud hoiulevõtja teatises kõikide lepinguosaliste ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade kättesaamise kohta.

4. Lepinguosalist, kelle jaoks käesolev konventsioon pärast seda, kui muudatus on kooskõlas lõikega 3 jõustunud, siduvaks on saanud, loetakse muudetud konventsiooni lepinguosaliseks.

5. Hoiulevõtja teatab viivitamata kõikidele lepinguosalistele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade kättesaamisest ja muudatuste jõustumisest.

Artikkel 20

1. Kõik lepinguosalised võivad käesoleva konventsiooni denonsseerida alates iga aasta 31. detsembrist, teatades sellest hoiulevõtjale hiljemalt sama aasta 30. juunil. Hoiulevõtja teavitab sellisest denonsseerimisest viivitamata teisi lepinguosalisi.

2. Teised lepingusaolised võivad käesoleva konventsiooni denonsseerida alates sama aasta 31. detsembrist, teatades sellest hoiulevõtjale 30 päeva jooksul alates päevast, kui hoiulevõtja lepinguosalisi lõike 1 kohaselt denonsseerimisest teavitas.

Artikkel 21

1. Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogule, keda konventsioonis nimetatakse hoiulevõtjaks ja kes edastab konventsiooni tõestatud koopia kõikidele allakirjutanutele ja ühinevatele lepinguosalistele.

2. Hoiulevõtja registreerib käesoleva konventsiooni kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.

--------------------------------------------------