EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 21975A1114(01)

Tollikonventsioon TIR-mÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO KOHTA (TIR-KONVENTSIOON)

OJ L 252, 14.9.1978, p. 2–65 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)
Spanish special edition: Chapter 02 Volume 005 P. 47 - OP_DATPRO
Portuguese special edition: Chapter 02 Volume 005 P. 47 - OP_DATPRO
Special edition in Finnish: Chapter 07 Volume 002 P. 37 - 95
Special edition in Swedish: Chapter 07 Volume 002 P. 37 - 95
Special edition in Czech: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Estonian: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Latvian: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Lithuanian: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Hungarian Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Maltese: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Polish: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Slovak: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Slovene: Chapter 02 Volume 001 P. 209 - 269
Special edition in Bulgarian: Chapter 02 Volume 001 P. 198 - 258
Special edition in Romanian: Chapter 02 Volume 001 P. 198 - 258
Special edition in Croatian: Chapter 02 Volume 005 P. 22 - 80

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1978/2112/oj

Related Council regulation

21975A1114(01)



Euroopa Liidu Teataja L 252 , 14/09/1978 Lk 0002 - 0065
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 2 Lk 0037
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 7 Köide 2 Lk 0037
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 02 Köide 5 Lk 0047
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 02 Köide 5 Lk 0047


Tollikonventsioon

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO KOHTA

(TIR-KONVENTSIOON)

LEPINGUOSALISED,

SOOVIDES hõlbustada rahvusvahelist sõidukitega toimuvat kaubavedu,

VÕTTES ARVESSE, et veotingimuste parandamine on oluline tegur omavahelise koostöö arendamiseks,

DEKLAREERIDES oma poolehoidu rahvusvaheliste vedude haldusformaalsuste lihtsustamise ja ühtlustamise suhtes, eriti piiridel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

a) Mõisted

Artikkel 1

Käesoleva konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) TIR-vedu — kaupade vedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse käesoleva konventsiooniga ettenähtud protseduuri alusel, mida nimetatakse "TIR-protseduur";

b) impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud — tollimaksud ning kõik muud maksud ja tasud, mis tuleb tasuda kaupade impordil või ekspordil või seoses impordi või ekspordiga, välja arvatud tasud summas, mis vastab osutatud teenuste ligilähedasele maksumusele;

c) maanteesõiduk — mitte üksnes maantee-mootorsõiduk, vaid ka mis tahes sellega ühendatav haagis või poolhaagis;

d) autorong — ühendatud sõidukid, mis liiguvad maanteel ühe sõidukina;

e) konteiner — veoseade (tõstuk-furgoon, vahetatav tsistern või muu sarnane seade), mis on:

i) täielikult või osaliselt kinnine, moodustades kauba hoidmiseks vajaliku ruumi,

ii) püsiva konstruktsiooniga ja seepärast piisavalt tugev korduvkasutuseks,

iii) spetsiaalselt ehitatud kaubaveo hõlbustamiseks ühe või mitme veoliigiga ilma vahepealse ümberlaadimiseta,

iv) ehitatud hõlpsaks käsitlemiseks, eelkõige ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimisel,

v) ehitatud nii, et seda on lihtne täita ja tühjendada,

vi) siseruumalaga üks kuupmeeter või rohkem.

Demonteeritavaid üksusi käsitletakse konteineritena;

f) lähtetolliasutus — lepinguosalise mis tahes tolliasutus, kus algab veose või selle osa rahvusvaheline vedu TIR-protseduuri alusel;

g) sihttolliasutus — lepinguosalise mis tahes tolliasutus, kus lõpeb veose või selle osa rahvusvaheline vedu TIR-protseduuri alusel;

h) vahetolliasutus — lepinguosalise mis tahes tolliasutus, mille kaudu TIR-veo käigus imporditakse või eksporditakse maanteesõiduk, autorong või konteiner;

j) isik — nii füüsiline kui ka juriidiline isik;

k) raske või suuremahuline kaup — mis tahes raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris;

l) garantiiühing — ühing, kellele lepinguosalise tolliasutus on andnud loa tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana.

b) Reguleerimisala

Artikkel 2

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri lepinguosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama lepinguosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel et osa TIR-veost toimub maanteel.

Artikkel 3

Käesoleva konventsiooni sätete kohaldamiseks:

a) peab vedu toimuma:

i) III peatüki punktis a sätestatud tingimuste alusel eelnevalt heakskiidetud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga,

ii) III peatüki punktis c sätestatud tingimuste alusel muu maanteesõiduki, autorongi või konteineriga;

b) peab veo tagama vastavalt artikli 6 sätetele tunnustatud ühing ja see peab toimuma TIR-märkmiku alusel, mis vastab käesoleva konventsiooni lisas 1 esitatud näidisele.

c) Põhimõtted

Artikkel 4

TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt ei tule tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ja impordi- või ekspordimakse vahetolliasutuses.

Artikkel 5

1. Kaupa, mida veetakse TIR-protseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga, üldiselt vahetolliasutuses ei kontrollita.

2. Kuritarvitamiste ärahoidmiseks võib toll siiski sellistes tolliasutustes erandjuhtudel ja eriti eeskirjade eiramise kahtluse korral kaupa kontrollida.

II PEATÜKK

TIR-MÄRKMIKU VÄLJAANDMINEGarantiiühingu vastutus

Artikkel 6

1. Iga lepinguosaline võib enda poolt kindlaksmääratud tingimustel ja tagatiste olemasolul lubada ühingul väljastada TIR-märkmikke kas ise või vastava ühingu kaudu ning tegutseda käendajana.

2. Riik ei tunnusta ühingut, kui tema antud tagatis ei kata kohustusi, mis on tekkinud selles riigis seoses kaubaveoga TIR-märkmiku alusel, mille on välja andnud kõnealuse ühinguga samasse rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv välisriigi ühing.

Artikkel 7

Vastavate välisriikide ühingute või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormidelt ei tule tasuda impordi- ja eksporditollimakse ning impordi- ja ekspordimakse ning nende suhtes ei kehti ka impordi- ja ekspordikeelud ja -piirangud.

Artikkel 8

1. Garantiiühing kohustub tasuma impordi- või eksporditollimaksud ja impordi- või ekspordimaksud viivisega, mis tuleb maksta selle riigi tollialaste õigusaktide alusel, kus eeskirjade eiramine seoses TIR-veoga avastati. Ühing vastutab solidaarselt nende isikutega, kes peavad eespool nimetatud summad tasuma.

2. Kui lepinguosalise õigusaktides ei nähta ette impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- ja ekspordimaksude tasumist vastavalt lõikele 1, kohustub garantiiühing tasuma samadel tingimustel summa, mis on võrdne impordi- või eksporditollimaksude ning impordi- ja ekspordimaksude ning viivisega.

3. Iga lepinguosaline määrab kindlaks maksimaalse summa ühe TIR-märkmiku kohta, mille tasumist võib garantiiühingult nõuda lõigete 1 ja 2 alusel.

4. Garantiiühingu vastutus selle riigi tolli ees, kus lähtetolliasutus asub, tekib hetkel, mil tolliasutus TIR-märkmiku aktsepteerib. Järgmistes riikides, mille kaudu kaupa TIR-protseduuri alusel veetakse, tekib vastutus hetkel, mil kaup imporditakse, või kui TIR-vedu on artikli 26 lõigete 1 ja 2 alusel peatatud, siis hetkel, mil TIR-märkmiku aktsepteerib tolliasutus, kus TIR-vedu taasalustatakse.

5. Garantiiühingu vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mida loetletud ei ole, kuid mis võib olla maanteesõiduki tollitõkendiga varustatud osas või tollitõkendiga varustatud konteineris. Muud kaupa vastutus ei hõlma.

6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tolli- ja muude maksude määramise eesmärgil loetakse TIR-märkmikusse kantud kauba andmed vastupidiste tõendite puudumisel õigeks.

7. Kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad tuleb tasuda, nõuavad pädevad asutused niivõrd, kui see on võimalik, tasumist selleks vahetult kohustatud isikult või isikutelt enne nõude esitamist garantiiühingule.

Artikkel 9

1. Garantiiühing määrab kindlaks TIR-märkmiku kehtivusaja, täpsustades kehtivuse lõppkuupäeva, mille möödumisel ei saa märkmikku lähtetolliasutuses aktsepteerimiseks esitada.

2. Kui lähtetolliasutus on märkmiku aktsepteerinud käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud kehtivuse lõppkuupäeval või enne seda, kehtib märkmik kuni TIR-veo lõpetamiseni sihttolliasutuses.

Artikkel 10

1. TIR-märkmiku võib lõpetada tingimusteta või tingimustega; kui lõpetamisel on ette nähtud tingimused, peavad need tulenema TIR-veoga seotud asjaoludest. Need asjaolud märgitakse selgelt ära ka TIR-märkmikus.

2. Kui riigi toll on TIR-märkmiku lõpetanud tingimusteta, ei saa nad enam garantiiühingult nõuda artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumist, välja arvatud juhul, kui lõpetamiskinnitus saadi ebaseaduslikult või pettusega.

Artikkel 11

1. Kui TIR-märkmikku ei ole lõpetatud või on lõpetatud tingimustega, ei ole pädeval asutusel õigust nõuda garantiiühingult artikli 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summade tasumist, kui ühe aasta jooksul pärast TIR-märkmiku aktsepteerimist selle asutuse poolt ei ole ta teatanud garantiiühingule kirjalikult lõpetamisest keeldumisest või lõpetamisest tingimustega. Sama kehtib ka siis, kui lõpetamistunnistus saadi ebaseaduslikult või pettusega, kuid sel juhul on tähtaeg kaks aastat.

2. Artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud summa tasumise nõue esitatakse garantiiühingule kõige varem kolm kuud ja hiljemalt kaks aastat pärast kuupäeva, mil ühingule teatati, et märkmikku ei ole lõpetatud või on lõpetatud tingimustega või et lõpetamiskinnitus saadi ebaseaduslikult või pettusega. Neil juhtudel, mil eespool nimetatud kahe aasta jooksul on algatatud kohtumenetlus, esitatakse tasumise nõue ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumise kuupäeva.

3. Garantiiühing peab nõutud summad tasuma kolme kuu jooksul tasumise nõude esitamise kuupäevast. Tasutud summad tagastatakse ühingule, kui kahe aasta jooksul pärast tasumise nõude esitamist tõendatakse tollile, et kõnealuse veoga seoses ei ole eeskirju eiratud.

III PEATÜKK

KAUBAVEDU TIR-MÄRKMIKU ALUSEL

a) Sõidukite ja konteinerite heakskiitmine

Artikkel 12

Käesoleva peatüki sätete a ja b kohaldamiseks peab maanteesõiduki konstruktsioon ja seadmed vastama käesoleva konventsiooni lisas 2 ettenähtud tingimustele ning olema heaks kiidetud lisas 3 sätestatud korras. TIR-tunnistus peab vastama lisas 4 esitatud näidisele.

Artikkel 13

1. Käesoleva peatüki sätete a ja b kohaldamiseks peab konteiner olema valmistatud vastavalt lisa 7 I osas ettenähtud tingimustele ning heaks kiidetud selle lisa II osas sätestatud korras.

2. Konteinerit, mis on tollitõkendiga kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt 1956. aasta tollikonventsioonile konteinerite kohta ja 1972. aastal ÜRO raames sõlmitud sellest konventsioonist tulenevatele kokkulepetele või mis tahes rahvusvahelistele õigusaktidele, millega asendatakse või muudetakse viimati mainitud konventsiooni, käsitletakse lõikele 1 vastavana ja neid võib kasutada TIR-protseduuri alusel toimuvaks veoks täiendava heakskiiduta.

Artikkel 14

1. Igal lepinguosalisel on õigus mitte tunnustada selle maanteesõiduki või konteineri heakskiidu kehtivust, mis ei vasta artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimustele. Sellest hoolimata väldivad lepinguosalised veo takistamist, kui avastatud puudused on väheolulised ja ei too kaasa salakaubaveo ohtu.

2. Mis tahes maanteesõiduki või konteineri puhul, mis ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tingimustele, tuleb enne selle kasutamist tollitõkendiga kaubaveol taastada tema esialgne seisukord või esitada ta uuesti heakskiidu saamiseks.

b) TIR-märkmiku alusel toimuva veo kord

Artikkel 15

1. TIR-protseduuri alusel kaupa vedava maanteesõiduki, autorongi või konteineri ajutisel impordil ei nõuta spetsiaalseid tollidokumente. Maanteesõiduki, autorongi või konteineri puhul ei nõuta tagatist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtu ei takista lepinguosalisel nõuda tema siseriiklike õigusaktidega ettenähtud formaalsuste täitmist sihttolliasutuses, et tagada TIR-veo lõpetamisel maanteesõiduki, autorongi või konteineri reeksport.

Artikkel 16

TIR-veo puhul kinnitatakse üks käesoleva konventsiooni lisa 5 spetsifikaatidele vastav ristkülikukujuline tahvel kirjaga "TIR" maanteesõiduki või autorongi ette ja teine selle taha. Need tahvlid peavad olema kinnitatud selgelt nähtavasse kohta ja olema eemaldatavad.

Artikkel 17

1. Iga maanteesõiduki või konteineri suhtes koostatakse eraldi TIR-märkmik. Autorongi või konteinerite suhtes, mis laaditakse ühele maanteesõidukile või autorongile, võib siiski koostada ühe TIR-märkmiku. Sel juhul loetletakse TIR-märkmiku kaubamanifestis eraldi iga autorongis oleva sõiduki või konteineri sisu.

2. TIR-märkmik kehtib üksnes ühe veo jooksul. See peab sisaldama vähemalt nii mitut rebitavat lehte tollis aktsepteerimiseks ja lähetuseks, kui on vaja kõnealuseks veoks.

Artikkel 18

TIR-veoga võib olla seotud mitu lähte- ja sihttolliasutust; kui asjaomane lepinguosaline või lepinguosalised ei ole lubanud teisiti, siis:

a) peab lähtetolliasutus asuma ainult ühes riigis;

b) peavad sihttolliasutused asuma kuni kahes riigis;

c) ei tohi lähte- ja sihttolliasutuste koguarv olla suurem kui neli.

Artikkel 19

Kaup ja maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos TIR-märkmikuga lähtetolliasutusele. Lähteriigi toll võtab vajalikud meetmed selleks, et kindlaks teha kaubamanifesti õigsus ja/või kinnitada tollitõkendid või kontrollida selleks volitatud isikute poolt nimetatud tolli vastutusel kinnitatud tollitõkendeid.

Artikkel 20

Toll võib määrata oma riigi territooriumil toimuvale veole tähtaja ja nõuda, et maanteesõiduk, autorong või konteiner järgiks ettenähtud teekonda.

Artikkel 21

Maanteesõiduk, autorong või konteiner esitatakse koos veose ja sellega seotud TIR-märkmikuga igas vahetolliasutuses ja sihttolliasutustes kontrollimiseks.

Artikkel 22

1. Üldjuhul ja välja arvatud siis, kui kaupa kontrollitakse vastavalt artikli 5 lõikele 2, aktsepteerib toll lepinguosalise vahetolliasutuses teiste lepinguosaliste tollitõkendeid tingimusel, et need on rikkumata. Nimetatud lepinguosalise toll võib siiski lisada oma tollitõkendid, kui see on vajalik kontrollinõuete täitmiseks.

2. Lepinguosalise poolt selliselt aktsepteeritud tollitõkenditel on lepinguosalise territooriumil sama õiguskaitse kui siseriiklikel tollitõkenditel.

Artikkel 23

Toll ei tohi, välja arvatud erijuhtudel, nõuda:

- maanteesõiduki, autorongi või konteineri eskortimist oma territooriumil vedaja kulul,

- maanteesõiduki, autorongi või konteineri ja nende veose kontrollimist teel.

Artikkel 24

Kui toll kontrollib maanteesõiduki, autorongi või konteineri veost veo jooksul või vahetolliasutuses, siis kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele andmed uute kinnitatud tollitõkendite ja tehtud kontrolli kohta.

Artikkel 25

Kui teel rikutakse tollitõkendid muul kui artiklites 24 ja 35 osutatud viisil või kui kaup hävib või see kahjustub ilma tollitõkendeid rikkumata, järgitakse, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide võimalikku kohaldamist, käesoleva, TIR-märkmiku kasutamist käsitleva konventsiooni lisas 1 ettenähtud korda, ja täidetakse TIR-märkmiku aktileht.

Artikkel 26

1. Kui osa veost TIR-märkmiku alusel toimub sellise riigi territooriumil, mis ei ole käesoleva konventsiooni lepinguosaline, siis TIR-vedu peatatakse. Sel juhul aktsepteerib selle lepinguosalise toll, kelle territooriumil vedu jätkub, TIR-märkmiku TIR-veo taastamiseks tingimusel, et tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid on rikkumata.

2. Sama kehtib ka siis, kui märkmiku valdaja ei kasuta TIR-märkmikku veo mingi osa jooksul lihtsamate transiidiprotseduuride olemasolu tõttu või kui tollitransiidirežiimi kasutamine ei ole vajalik.

3. Sellistel juhtudel loetakse neid tolliasutusi, kus TIR-vedu peatatakse või taasalustatakse, vastavalt väljumisvahetolliasutuseks ja saabumisvahetolliasutuseks.

Artikkel 27

Kui käesolevast konventsioonist, eriti artiklist 18 ei tulene teisiti, võib algselt ettenähtud sihttolliasutuse asendada teise sihttolliasutusega.

Artikkel 28

Veose saabumisel sihttolliasutusse lõpetatakse TIR-märkmik viivitamata, tingimusel et kaubale kohaldatakse siis muud tollikontrolli süsteemi või lubatakse see vabasse ringlusse.

c) Raske või suuremahulise kauba veoga seotud sätted

Artikkel 29

1. Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üksnes käesoleva konventsiooni artikli 1 punktis k määratletud raske või suuremahulise kauba suhtes.

2. Käesoleva jao sätete kohaldamisel võib rasket või suuremahulist kaupa vedada lähtetolliasutuse otsuse alusel tollitõkendita sõiduki või konteineriga.

3. Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üksnes siis, kui lähtetolliasutuse arvates on raske või suuremahuline kaup ja sellega koos veetavad lisaseadmed vastavalt esitatud kirjeldusele lihtsalt identifitseeritavad või saab neile kinnitada tollitõkendeid ja/või identifitseerimismärke, et vältida kauba asendamist või eemaldamist jälgi jätmata.

Artikkel 30

Kõiki käesoleva konventsiooni sätteid, välja arvatud käesoleva jao erisätted, kohaldatakse TIR-veo kohaselt toimuva raske või suuremahulise kauba veo suhtes.

Artikkel 31

Garantiiühingute vastutus hõlmab nii TIR-märkmikus loetletud kaupa kui ka muud kaupa, mis on koormaalusel või TIR-märkmikus loetletud kauba hulgas.

Artikkel 32

TIR-märkmiku kaanel ja kõikidel lehtedel peab olema inglise või prantsuse keeles paksus kirjas märge "raske või suuremahuline kaup".

Artikkel 33

Lähtetolliasutus võib nõuda veetava kauba identifitseerimiseks vajalike pakkelehtede, fotode, jooniste jm lisamist TIR-märkmikule. Sel juhul peab ta nimetatud dokumendid kinnitama, üks koopia nimetatud dokumentidest kinnitatakse TIR-märkmiku kaane siseküljele ning kõik TIR-märkmiku kaubamanifestid peavad sisaldama viidet neile dokumentidele.

Artikkel 34

Lepinguosalise vahetolliasutus aktsepteerib lepinguosaliste pädevate asutuste poolt kinnitatud tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid. Toll võib siiski kinnitada täiendavad tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid; uute kinnitatud tollitõkendite andmed kantakse TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele.

Artikkel 35

Kui vahetolliasutuses või veo käigus veost kontrolliv toll peab eemaldama tollitõkendid ja/või identifitseerimismärgid, siis kantakse uute kinnitatud tollitõkendite andmed TIR-märkmiku selles riigis kasutatavatele lehtedele, vastavatele lõigenditele ja TIR-märkmikusse jäävatele lehtedele.

IV PEATÜKK

EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 36

Käesoleva konventsiooni sätte rikkumise eest karistatakse rikkujat vastavalt selle riigi seadustele, kus rikkumine toimus.

Artikkel 37

Kui ei ole võimalik kindlaks teha, millise riigi territooriumil rikkumine toimus, loetakse see toimunuks selle lepinguosalise territooriumil, kus rikkumine avastati.

Artikkel 38

1. Igal lepinguosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte.

2. Sellisest keelust teatatakse viivitama selle lepinguosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku elu- või asukoht, ja samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus.

Artikkel 39

Kui TIR-vedu on muus osas tunnistatud korrektseks, siis:

1) ei pööra lepinguosalised tähelepanu väikestele kõrvalekalletele ettenähtud tähtaja või teekonna järgimisel;

2) ei käsitleta TIR-märkmiku valdaja poolt konventsiooni rikkumisena samuti seda, kui TIR-märkmiku kaubamanifesti andmed erinevad maanteesõiduki, autorongi või konteineri tegelikust sisust, kui pädevale asutusele tõendatakse, et need erinevused ei tulene teadlikult tehtud vigadest või hooletusest kauba laadimise või kaubamanifesti koostamise ajal.

Artikkel 40

Lähte- ja sihtriigi tolliamet ei pea TIR-märkmiku valdajat vastutavaks erinevuste eest, mis võidakse avastada nendes riikides, kui erinevused on tegelikult seotud TIR-veole eelnenud või järgnenud tolliprotseduuridega, millega märkmiku valdaja ei olnud seotud.

Artikkel 41

Kui tollile tõendatakse, et TIR-märkmiku kaubamanifestil määratletud kaup on õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu hävinud või pöördumatult kahjustunud või oma laadi tõttu vähenenud, ei nõuta tavaliselt tasutavate tolli- ja muude maksude maksmist.

Artikkel 42

Lepinguosalise asjakohaselt põhjendatud taotluse korral esitab TIR-veoga seotud lepinguosalise pädev asutus sellele lepinguosalisele kogu artiklite 39, 40 ja 41 kohaldamiseks vajaliku olemasoleva teabe.

V PEATÜKK

SELGITAVAD MÄRKUSED

Artikkel 43

Lisas 6 ja lisa 7 III osas esitatud selgitavates märkustes tõlgendatakse teatavaid käesoleva konventsiooni ja selle lisade sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.

VI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 44

Iga lepinguosaline võimaldab asjaomastel garantiiühingutel kanda üle valuuta, mis:

a) on vajalik lepinguosaliste asutuste poolt käesoleva konventsiooni artikli 8 alusel nõutavate summade tasumiseks;

b) on ette nähtud vastava välisriigi ühingu või rahvusvahelise organisatsiooni poolt garantiiühingule saadetud TIR-märkmiku vormide eest tasumiseks.

Artikkel 45

Iga lepinguosaline avaldab tema poolt TIR-veoks kinnitatud lähte-, vahe- ja sihttolliasutuste loetelu. Külgnevate territooriumide lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et leppida kokku vastavate vahetolliasutuste ja lahtiolekuaegade suhtes.

Artikkel 46

1. Käesolevas konventsioonis käsitletud toimingutega seoses osutatakse tolliteenuseid tasuta, välja arvatud juhud, kui seda tehakse muul kui tavaliselt sellisteks toiminguteks määratud päeval või ajal või kohas.

2. Lepinguosalised teevad kõik võimaliku hõlbustamaks tolliasutustes kergelt rikneva kaubaga seotud toimingute tegemist.

Artikkel 47

1. Käesoleva konventsiooni sätetega ei välistata nende siseriiklike õigusaktidega kehtestatud keeldude või kontrolli kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku, hügieeni või rahva tervise seisukohalt või veterinaarsetel või fütopatoloogilistel põhjustel, ega ka selliste õigusaktide alusel tasutavate maksude sissenõudmist.

2. Käesoleva konventsiooni sätetega ei välistata muude vedu reguleerivate siseriiklike või rahvusvaheliste sätete kohaldamist.

Artikkel 48

Käesolev konventsioon ei takista tolli- või majandusliidu moodustanud lepinguosalistel kehtestada erisätteid nende territooriumil algavate, lõppevate või seda läbivate vedude suhtes, tingimusel et sellised sätted ei kitsenda käeoleva konventsiooniga ettenähtud soodustusi.

Artikkel 49

Käesolev konventsioon ei takista kohaldada ulatuslikumaid soodustusi, mille lepinguosalised on kehtestanud või soovivad kehtestada kas ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, tingimusel et sellised meetmed ei takista käesoleva konventsiooni sätete kohaldamist ja eriti TIR-vedu.

Artikkel 50

Lepinguosalised vahetavad üksteisega taotluse korral käesoleva konventsiooni rakendamiseks vajalikku teavet, eriti maanteesõidukite või konteinerite heakskiiduga ning nende konstruktsiooni tehniliste omadustega seotud teavet.

Artikkel 51

Käesoleva konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatu osa.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1. Kõik riigid, kes on ÜRO või mis tahes spetsialiseeritud allasutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled, ja teised ÜRO Peaassambleele kutsutud riigid võivad saada käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks:

a) kirjutades alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita;

b) deponeerides ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi pärast allakirjutamist ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooniga;

c) deponeerides ühinemisdokumendi.

2. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikidele 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1976 ÜRO Genfi kontoris. Pärast seda on konventsioon avatud ühinemiseks.

3. Tolli- või majandusliidud võivad koos kõikide oma liikmesriikidega või millal tahes pärast seda, kui nende liikmesriigid on saanud käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks, saada käesoleva konventsiooni lepinguosalisteks vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetele. Nendel liitudel ei ole siiski hääleõigust.

4. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde.

Artikkel 53

Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerinud.

2. Pärast seda, kui viis artikli 52 lõikes 1 osutatud riiki on sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeerinud, jõustub käesolev konventsioon muude lepinguosaliste suhtes kuue kuu möödumisel ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest.

3. Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist deponeeritud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti käsitatakse kehtivana muudetud konventsiooni suhtes.

4. Selliseid dokumente, mis deponeeritakse pärast muudatuse vastuvõtmist, kuid enne selle jõustumist, käsitatakse kehtivana käesoleva konventsiooni suhtes muudatuse jõustumise kuupäevast alates.

Artikkel 54

Denonsseerimine

1. Iga lepinguosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.

2. Denonsseerimine jõustub 15 kuud pärast seda, kui peasekretär on sellekohase teate kätte saanud.

3. Lähtetolliasutuse poolt aktsepteeritud TIR-märkmiku kehtivust ei mõjuta see, et see aktsepteeriti enne denonsseerimise jõustumist ja garantiiühingu tagatis kehtib vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele.

Artikkel 55

Konventsiooni kehtivuse lõppemine

Kui lepinguosalisi riike on pärast käesoleva konventsiooni jõustumist mis tahes 12 järjestikuse kuu jooksul vähem kui viis, kaotab käesolev konventsioon selle 12-kuulise ajavahemiku lõppedes kehtivuse.

Artikkel 56

1959. aasta TIR-konventsiooni kehtivuse lõppemine

1. Jõustumisel lõpetab ja asendab käesolev konventsioon 1959. aasta TIR-konventsiooni käesoleva konventsiooni osaliste vaheliste suhete osas.

2. Käesoleva konventsiooni osalised peavad aktsepteerima 1959. aasta TIR-konventsiooni alusel maanteesõidukitele ja konteineritele väljastatud TIR-tunnistusi nende kehtivusaja või pikendatud kehtivusaja jooksul tollitõkendiga kaubaveol, tingimusel et sellised sõidukid ja konteinerid vastavad jätkuvalt tingimustele, mille alusel need algselt heaks kiideti.

Artikkel 57

Vaidluste lahendamine

1. Mis tahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama lepinguosalise vahel lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel või muul viisil.

2. Mis tahes käeoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused kahe või enama osalise vahel, mida ei saa lahendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viisil, suunatakse lahendamiseks vahekohtule, mis koosneb järgmistest liikmetest: iga vaidluse osapool määrab vahekohtuniku ja need vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, kes on esimeheks. Kui kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist ei ole üks osapooltest vahekohtunikku määranud või kui vahekohtunikud ei ole valinud esimeest, võib iga osapool paluda ÜRO peasekretäril määrata vahekohtunik või vahekohtu esimees.

3. Lõike 2 sätte alusel moodustatud vahekohtu otsus on kohustuslik kõikidele vaidluse pooltele.

4. Vahekohus kehtestab oma menetluskorra.

5. Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega.

6. Mis tahes vaidluspool võib esitada vaidluspoolte vahel otsuse tõlgendamise ja täitmisega seoses tekkinud lahkarvamuse lahendamiseks kõnealuse otsuse teinud vahekohtule.

Artikkel 58

Reservatsioonid

1. Iga riik võib käesolevale konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes teatada, et ei loe ennast seotuks käesoleva konventsiooni artikli 57 lõigetega 2–6. Teised lepingosalised ei ole seotud nende lõigetega lepinguosalise suhtes, kes on sellise reservatsiooni teinud.

2. Iga käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni teinud lepinguosaline võib millal tahes sellise reservatsiooni tühistada, teatades sellest ÜRO peasekretärile.

3. Ükski reservatsioon peale käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtu ei ole selle konventsiooni suhtes lubatud.

Artikkel 59

Käesoleva konventsiooni muutmise kord

1. Käesolevat konventsiooni, sealhulgas selle lisasid võib muuta lepinguosalise ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.

2. Kõik käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud vaatab lisas 8 sätestatud korras läbi kõikidest lepinguosalistest moodustatud halduskomitee. ÜRO peasekretär teatab lepinguosalistele nende nõusoleku saamiseks kõikidest halduskomitee koosolekul läbivaadatud või ettevalmistatud ning kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastuvõetud muudatusettepanekutest.

3. Kõik muudatusettepanekud, välja arvatud artiklis 60 määratletud ettepanekud, millest on teatatud vastavalt eelnevale lõikele, jõustuvad kõikide lepinguosaliste suhtes kolm kuud pärast muudatusettepanekust teatamisele järgnenud 12-kuulise tähtaja lõppu, kui selle aja jooksul ei ole ükski lepinguosaline riik edastanud ÜRO peasekretärile vastuväiteid muudatusettepanekule.

4. Kui muudatusettepanekule on edastatud vastuväide vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.

Artikkel 60

Lisade 1–7 muutmise erikord

1. Mis tahes vastavalt artikli 59 lõigetele 1 ja 2 läbivaadatud lisade 1–7 muudatusettepanek jõustub kuupäeval, mille määrab halduskomitee selle vastuvõtmise kuupäeval, kui kõnealuse halduskomitee poolt samal päeval määratud varasemaks kuupäevaks ei ole üks viiendik või viis lepinguosalist riiki, sõltuvalt sellest, kumb arv on väiksem, esitanud ÜRO peasekretärile muudatusettepaneku kohta oma vastuväidet. Halduskomitee määrab käesolevas lõikes osutatud kuupäevad kohalolnud ja hääletanud liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

2. Lõikes 1 sätestatud korras vastuvõetud muudatus asendab ja tühistab jõustumisel kõikide lepinguosaliste jaoks kõik varasemad sätted, millele muudatus osutab.

Artikkel 61

Arupärimised, teadaanded ja vastuväited

ÜRO peasekretär teavitab kõiki lepinguosalisi ja käesoleva konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riike igast artiklites 59 ja 60 osutatud arupärimisest, teadaandest või vastuväitest ja muudatuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 62

Konventsiooni läbivaatamise konverents

1. Iga lepinguosaline riik võib ÜRO peasekretärile teatades taotleda käesoleva konventsiooni läbivaatamiseks vajaliku konverentsi kokkukutsumist.

2. Konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik lepinguosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, peab kutsuma kokku ÜRO peasekretär, kui kuue kuu jooksul pärast peasekretäri teadet on vähemalt üks neljandik lepinguosalistest riikidest teatanud talle oma nõusolekust.

3. ÜRO peasekretär peab kutsuma kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, millest võtavad osa kõik lepinguosalised ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riigid, ka halduskomitee sellekohase taotluse korral. Halduskomitee esitab taotluse, kui enamus kohalolevatest ja hääletavatest komitee liikmetest on sellega nõus.

4. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 või 3, teatab ÜRO peasekretär sellest kõikidele lepinguosalistele ja palub neil kolme kuu jooksul esitada ettepanekud, mille käsitlemist konverentsil nad soovivad. ÜRO peasekretär saadab kõigile lepinguosalistele konverentsi päevakorraprojekti koos selliste ettepanekute tekstidega vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist.

Artikkel 63

Teatamine

Lisaks artiklites 61 ja 62 sätestatud teadetele ja teadaannetele teatab ÜRO peasekretär kõikidele artiklis 52 osutatud riikidele:

a) allakirjutamisest, ratifitseerimisest, vastuvõtmisest, kinnitamisest ja ühinemisest artikli 52 alusel;

b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 53;

c) denonsseerimisest artikli 54 alusel;

d) käesoleva konventsiooni kehtivuse lõppemisest artikli 55 alusel;

e) reservatsioonist artikli 58 alusel.

Artikkel 64

Teksti ehtsus

Pärast 31. detsembrit 1976 deponeeritakse käesoleva konventsiooni originaal ÜRO peasekretäri juurde, kes saadab tõestatud koopiad igale lepinguosalisele ja artikli 52 lõikes 1 osutatud riikidele, kes ei ole lepinguosalised.

Käesoleva tõenduseks on alla kirjutanud selleks vastavalt volitatuina käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Sõlmitud tuhande üheksasaja seitsmekümne viienda aasta novembrikuu neljateistkümnendal päeval Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt ehtsad.

--------------------------------------------------

1. LISA

TIR-MÄRKMIKU NÄIDIS

TIR-märkmik on trükitud prantsuse keeles, välja arvatud esikaane väliskülg, mille tekst on trükitud ka inglise keeles. Prantsuse keeles esikaane siseküljele trükitud "TIR-märkmiku kasutamise eeskiri" on trükitud inglise keeles ka tagakaane siseküljele.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

2. LISA

EESKIRI TEHNILISTE TINGIMUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE MAANTEESÕIDUKITE SUHTES AKTSEPTEERIMISEL RAHVUSVAHELISEKS TOLLITÕKENDIGA VEOKS

Artikkel 1

Peamised põhimõtted

Rahvusvaheliseks tollitõkendiga veoks võib heaks kiita üksnes need sõidukid, mille veoseruumid on ehitatud ja varustatud nii, et:

a) nende tollitõkendiga suletud osast ei saa kaupu välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata;

b) tollitõkendeid on võimalik kinnitada lihtsalt ja tõhusalt;

c) need ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;

d) kõik veoseruumid on tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad.

Artikkel 2

Veoseruumide ehitus

1. Käesoleva eeskirja artikli 1 nõuete täitmiseks:

a) ühendatakse veoseruumide koosteelemendid (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad;

b) peavad uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid, äärikud jm) olema varustatud seadisega, millele saaks kinnitada tollitõkendi. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata ning et ust või sulgurit ei saaks avada ilma tollitõkendit rikkumata. Viimati nimetatu peab olema kaitstud asjakohasel viisil. Avatavad katused on lubatud;

c) tuleb ventilatsiooni- ja drenaažiavad varustada seadisega, mis takistab juurdepääsu veoseruumi sisemusse. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata.

2. Olenemata käesoleva eeskirja artikli 1 punkti c sätetest on lubatud sellised veoseruumi koosteelemendid, mis praktilistel põhjustel sisaldavad tühikuid (näiteks kahekordse seina vaheosad). Selleks et nimetatud ruume ei saaks kasutada kaupade peitmiseks:

i) tuleb veoseruumi sisevooderdis, kui see katab kogu seina põrandast laeni, või muudel juhtudel, kui sisevooderdise ja välisseina vaheline ruum on suletud, paigaldada nii, et seda ei saaks eemaldada ja asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata,

ii) tuleb teha kindlaks, kui vooderdis ei kata tervet seina täies kõrguses ning vooderdise ja välisseina vaheline ruum ei ole täielikult suletud ning kõikidel muudel juhtudel, kui veoseruum sisaldab tühikuid, et sellised ruumid oleks võimalikult väiksed ja tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad.

3. Katuseaknad on lubatud tingimusel, et need on tehtud piisavalt tugevatest materjalidest ja et neid ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata. Sellest olenemata on lubatud kasutada klaasi, kuid sel juhul tuleb katuseaknale paigaldada tugev metallvõrestik, mida ei saa väljastpoolt eemaldada; võresilma läbimõõt ei tohi ületada 10 mm.

4. Tehnilistel eesmärkidel (nagu näiteks määrimine, hooldus ja liivapuistekasti täitmine) põrandasse tehtud avad on lubatud üksnes tingimusel, et need on varustatud kaanega, mida saab kinnitada nii, et veoseruumi ei ole võimalik väljastpoolt pääseda.

Artikkel 3

Tentsõidukid

1. Tentsõidukite kohta kehtivad käesoleva eeskirja artiklite 1 ja 2 sätted vastavate erisustega. Lisaks sellele peavad need sõidukid vastama käesoleva artikli sätetele.

2. Tent on kas tugevast presendist või plastik- või kummikattega kangast, mis on piisavalt tugev ja venimatu. Tent peab olema heas korras ja paigaldatud nii, et pärast sulgemisseadise kinnitamist ei ole võimalik pääseda veoseruumi ilma jälgi jätmata.

3. Kui tent koosneb mitmest tükist, tuleb nende servad voltida üksteise vahele ja õmmelda kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega. Õmblused tuleb teha vastavalt käesoleva eeskirja joonisele 1; kui tendi teatavate osade (nagu näiteks klapid ja tugevdatud nurgad) puhul ei ole siiski võimalik neid nimetatud viisil ühendada, piisab pealmise osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2 või 2a. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi enda värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga.

4. Kui tent on plastikkattega kangast ja koosneb mitmest tükist, võib need tükid omavahel ühendada kokkusulatamise teel vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 3. Ühe tüki serv peab katma teise serva vähemalt 15 mm ulatuses. Tükid sulatatakse kokku kogu selles laiuses. Tendi välisserv kaetakse vähemalt 7 mm laiuse plastikribaga, mis kinnitatakse samuti kokkusulatamise teel. Plastikribale ja sellest mõlemale poole jäävale 3 mm laiusele tendiosale kantakse ühtne ja selge reljeefmuster. Kokkusulatamine peab olema tehtud nii, et tükke ei oleks jälgi jätmata võimalik eraldada ja uuesti ühendada.

5. Parandusi tehakse käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 4 näidatud viisil; servad volditakse üksteise vahele ja õmmeldakse kokku kahe nähtava õmblusega, mille vahe on vähemalt 15 mm; seestpoolt nähtava niidi värv peab selgelt erinema väljastpoolt nähtava niidi värvist ja tendi enda värvist; kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. Kui serva lähedalt vigastatud tenti parandatakse paigaga, võib õmbluse teha ka vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ja käesolevale määrusele lisatud joonisele 1. Plastikkattega kangast võib parandada käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud viisil, kuid sel juhul tuleb plastikriba kinnitada tendi mõlemale poolele ja paik asetatakse sissepoole.

6. a) Tent kinnitatakse sõidukile täpselt vastavalt käesoleva eeskirja artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Tendi kinnitamiseks kasutatakse:

i) sõiduki külge kinnitatud metallrõngaid,

ii) tendi servas olevaid aasasid,

iii) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies pikkuses väljastpoolt nähtav.

Tent peab ulatuma üle sõiduki jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste keskelt mõõdetuna, kui sõiduki konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs veoseruumile.

b) Kui tendi serv kinnitatakse püsivalt sõiduki külge, peab ühendus olema katkematu ja tehtud tugevate seadiste abil.

7. Tenti toetab vastav pealisehitis (püsttalad, seinad, kaared, liistud jne).

8. Rõngaste ja aasade vahe ei tohi ületada 200 mm. Aasad peavad olema tugevdatud.

9. Kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid:

a) terastross, mille läbimõõt on vähemalt 3 mm;

b) kanepi- või sisaliköis, mille läbimõõt on vähemalt 8 mm ja mis on kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.

Terastross võib olla kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.

10. Kõik trossid ja köied peavad olema ühes tükis ning mõlemas otsas peab olema karastatud metallotsik. Iga metallotsiku kinnitil peab olema trossi või köit läbiv õõnesneet, millest pannakse läbi tollitõkendi nöör või riba. Tross või köis peab olema nähtav mõlemal pool õõnesneeti tagamaks, et tross või köis on ühes tükis (vt käesolevale eeskirjale lisatud joonist 5).

11. Peale- ja mahalaadimiseks kasutatavad avade juures peavad kaks tendi serva teineteisest piisavalt üle ulatuma. Nende kinnitamiseks kasutatakse:

a) vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 õmmeldud või kokkusulatatud klappe;

b) käesoleva artikli lõike 8 tingimustele vastavaid rõngaid ja aasasid;

c) vastavast materjalist valmistatud venimatut ühes tükis rihma, mille laius on vähemalt 20 mm ja paksus 3 mm ning mis läheb läbi rõngaste ja hoiab koos tendi kaks serva ja klapi; rihm tuleb kinnitada tendi sisepoolele ja varustada aasaga, kuhu kinnitatakse käesoleva artikli lõikes 9 nimetatud tross või köis.

Kui kasutatakse eriseadist, nagu näiteks tõkkeplaat, mis takistab ligipääsu veoseruumile ilma jälgi jätmata, ei ole klapp vajalik.

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkuõmmeldud tükist valmistatud tent

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkuõmmeldud tükist valmistatud tent

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkuõmmeldud tükist valmistatud tent

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkusulatatud tükist valmistatud

+++++ TIFF +++++

Tendi parandamine

+++++ TIFF +++++

Metallotsiku näidis

--------------------------------------------------

3. LISA

2. LISA TEHNILISTELE TINGIMUSTELE VASTAVATE MAANTEESÕIDUKITE HEAKSKIITMISE KORD

Üldine

1. Sõidukite heakskiitmine võib toimuda kas:

a) üksikult; või

b) konstruktsioonitüübi alusel (sõidukite seeriad).

2. Heakskiidetud sõidukitele väljastatakse lisa 4 tüüpvormile vastav TIR-tunnistus. See tunnistus trükitakse väljastanud riigi keeles ning prantsuse või inglise keeles. Kui heakskiitnud asutus peab seda vajalikuks, lisatakse tunnistusele selle asutuse poolt kinnitatud fotod või joonised. Sel juhul peab see asutus märkima TIR-tunnistuse punkti 6 nende dokumentide arvu.

3. TIR-tunnistus peab olema sõidukis.

4. Sõiduk esitatakse iga kahe aasta järel läbivaatuseks ja vajadusel heakskiidu pikendamiseks selle riigi pädevale asutusele, kus sõiduk on registreeritud, või registreerimata sõidukite puhul selle riigi asutusele, kus on omaniku või kasutaja elu- või asukoht.

5. Kui sõiduk ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tehnilistele tingimustele, tuleb enne TIR-märkmiku alusel toimuvat kaubavedu taastada selle seisukord heakskiidu saamisel, et sõiduk vastaks jälle nimetatud tehnilistele tingimustele.

6. Kui sõiduki olulised omadused on muutunud, ei kehti sõiduki suhtes heakskiit ning enne kui sõidukit saab kasutada TIR-märkmiku alusel toimuval kaubaveol, peab selle uuesti heaks kiitma pädev asutus.

7. Sõiduki registreerimisriigi pädevad asutused või nende sõidukite puhul, mida ei ole vaja registreerida, selle riigi pädevad asutused, kus on sõiduki omaniku või kasutaja elu- või asukoht, võivad vajaduse korral TIR-tunnistuse kehtetuks tunnistada või seda pikendada või väljastada uue TIR-tunnistuse käesoleva konventsiooni artiklis 14 ja käesoleva lisa lõigetes 4, 5 ja 6 ettenähtud juhtudel.

Üksikult heakskiitmise kord

8. Üksikult heakskiitmist taotleb pädevalt asutuselt omanik, ettevõtja või nende esindaja. Pädev asutus vaatab esitatud sõiduki üle vastavalt lõigetes 1–7 sätestatud üldeeskirjadele ja teeb kindlaks, kas sõiduk vastab lisas 2 ettenähtud tehnilistele tingimustele ning pärast heakskiitmist väljastab lisa 4 näidisele vastava TIR-tunnistuse.

Konstruktsioonitüübi alusel heakskiitmise kord

9. Kui sõidukeid toodetakse sama konstruktsioonitüübi järgi seeriana, võib tootja taotleda valmistajariigi pädevalt asutuselt heakskiitmist konstruktsioonitüübi alusel.

10. Tootja märgib oma taotluses ära kõnealuse sõiduki tüübile tema poolt antud identifitseerimisnumbrid või -tähed.

11. Taotlusega koos peavad olema kõnealuse sõidukitüübi joonised ja üksikasjalik konstruktsiooni spetsifikaat.

12. Tootja võtab kirjalikult kohustuse:

a) esitada pädevale asutusele need asjaomast tüüpi sõidukid, mida see asutus tahab üle vaadata;

b) lubada pädeval asutusel teha muid sõidukiga seotud ülevaatusi millal tahes asjaomase tüübi seeriatootmise jooksul;

c) teatada pädevale asutusele kõikidest joonistesse või spetsifikaatidesse tehtud muudatustest nende ulatusest olenemata enne muudatuste teostamist;

d) märkida sõidukile nähtavasse kohta konstruktsioonitüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed ning samuti sõiduki järjekorranumbri kõnealuses seerias (tootjanumber);

e) pidada arvestust heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt toodetud sõidukite kohta.

13. Pädev asutus teatab vajaduse korral, milliseid muudatusi tuleb teha konstruktsioonitüübis, et sõiduki saaks heaks kiita.

14. Konstruktsioonitüüpi ei saa heaks kiita enne, kui pädev asutus on ühe või enama sama tüüpi sõiduki ülevaatamisega kindlaks teinud, et seda tüüpi sõidukid vastavad lisas 2 ettenähtud tehnilistele tingimustele.

15. Pädev asutus teatab tootjale kirjalikult oma otsusest konstruktsioonitüüp heaks kiita. Otsusele märgitakse kuupäev ja number. Teates tuleb selgelt nimetada otsuse teinud asutus.

16. Pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et väljastada kõikidele heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt valmistatud sõidukitele nõuetekohaselt kinnitatud TIR-tunnistus.

17. TIR-tunnistuse valdaja peab vajaduse korral enne sõiduki kasutamist TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks märkima TIR-tunnistusele:

- sõiduki registreerimisnumbri (punkt 1),

- registreerimisele mittekuuluva sõiduki puhul nime ja äriühingu asukoha (punkt 8).

18. Kui konstruktsioonitüübiti heakskiidetud sõiduk eksporditakse teise riiki, mis on käesoleva konventsiooni lepinguosaline, ei ole uus heakskiitmine importimise tõttu vajalik.

TIR-tunnistuse kinnitamise kord

19. Kui TIR-märkmiku alusel kaupa vedaval heakskiidetud sõidukil ilmnevad olulised puudused, võivad lepinguosaliste pädevad asutused kas keelata sõidukil vedu jätkata TIR-märkmiku alusel või lubada sõidukil oma territooriumil vedu jätkata, rakendades vajalikke ettevaatusabinõusid. Heakskiidetud sõiduki rahuldav seisukord tuleb taastada võimalikult kiiresti ja igal juhul enne, kui seda uuesti kasutatakse TIR-märkmiku alusel toimuval kaubaveol.

20. Nimetatud juhtudel peab toll tegema vastava märke sõiduki TIR-tunnistuse punkti 10. Kui sõiduki heakskiitmiseks nõutav seisukord on taastatud, esitatakse sõiduk lepinguosalise pädevatele asutustele, kes tunnistavad TIR-tunnistuse taas kehtivaks, lisades punkti 11 kinnituse, mis tühistab eelnevalt tehtud märkused. Sõidukit, mille TIR-tunnistuse punktis 10 on eelneva lõike alusel tehtud kinnitus, ei tohi uuesti kasutada TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks enne, kui selle rahuldav seisukord on taastatud ja punktis 10 olev kinnitus on tühistatud eespool mainitud viisil.

21. Toll peab iga TIR-tunnistusele tehtud märkuse juurde lisama kuupäeva ja kinnituse.

22. Kui sõidukil ilmnevad puudused, mida toll käsitleb väheolulistena ja mis ei hõlma endas salakaubaveo ohtu, siis lubatakse sõidukit jätkuvalt kasutada TIR-märkmiku alusel toimuvaks kaubaveoks. Puudustest tuleb teatada TIR-tunnistuse valdajale ja ta peab taastama oma sõiduki rahuldava seisukorra mõistliku aja jooksul.

--------------------------------------------------

4. LISA

SÕIDUKI TIR-TUNNISTUSE NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

5. LISA

TIR-TAHVLID

1. Tahvlite mõõdud on 250×400 mm.

2. Tähekombinatsioon "TIR" peab olema kirjutatud suurte ladina tähtedega, mille kõrgus on 200 mm ja joone laius vähemalt 20 mm. Tähed märgitakse valge värviga sinisele taustale.

--------------------------------------------------

6. LISA

SELGITAVAD MÄRKUSED

SISSEJUHATUS

i) Vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 43 tõlgendatakse selgitavates märkustes konventsiooni ja selle lisade teatavaid sätteid. Samuti sisaldavad need teatavate soovituslike tavade kirjeldusi.

ii) Selgitavad märkused ei muuda käesoleva konventsiooni ja selle lisade sätteid, vaid täpsustavad nende sisu, tähendust ja reguleerimisala.

iii) Võttes arvesse käesoleva konventsiooni artiklit 12 ja lisa 2, mis on seotud maanteesõidukite tollitõkendiga veoks heakskiitmise tehniliste tingimustega, määratakse selgitavates märkustes vajaduse korral eelkõige kindlaks need konstruktsioonivõtted, mida lepinguosalised peavad nimetatud sätetele vastavatena aktsepteerima. Selgitavates märkustes määratakse ka vajaduse korral kindlaks, millised konstruktsioonivõtted nimetatud sätetele ei vasta.

iv) Selgitavad märkused võimaldavad käesoleva konventsiooni ja selle lisade kohaldamise tehnika arengut ja majanduslikke vajadusi arvestades.

0. KONVENTSIOONI PÕHITEKST

0.1 Artikkel 1

0.1.b Artikli 1 punktis b ettenähtud erand (muud tasud) tähendab kõiki summasid, välja arvatud impordi- või eksporditollimaksud ning impordi- või ekspordimaksud, mille tasumise on lepinguosalised ette näinud impordilt või ekspordilt või seoses sellega. Need summad on piiratud osutatud teenuste ligilähedase maksumusega ja need ei kujuta endast kodumaiste toodete kaudset kaitset ega ka impordi- või ekspordimaksu fiskaalses tähenduses. Selliste muude tasude hulka kuuluvad muu hulgas maksed seoses:

- päritolusertifikaatidega, kui need on transiidiks vajalikud,

- tollilaborites kontrolli eesmärgil tehtud analüüsidega,

- väljaspool tavalist tööaega ja tolliasutusi tehtud tollikontrolli ja muude tollivormistusega seotud toimingutega,

- sanitaar-, veterinaar- või fütopatoloogilistel põhjustel tehtud kontrollidega.

0.1.e Termin "demonteeritav üksus" tähendab kauba hoiuruumi, mis ei saa iseseisvalt liikuda ja mis on ehitatud veoks maanteeveokiga, mille šassii ja alusraam on spetsiaalselt selleks otstarbeks kohandatud.

0.1.e i) Määratlus "osaliselt kinnine" kohaldatuna seadme suhtes artikli 1 punkti e alapunkti i tähenduses on seotud seadmega, mis koosneb põrandast ja pealisehitusest, mille vahele jääv kauba hoiuruum on samaväärne kinnise konteineri hoiuruumiga. Pealisehitus on üldjuhul valmistatud metallosadest, mis moodustavad konteineri karkassi. Seda tüüpi konteineritel võib olla ka üks või enam külg- või otsaseina. Mõnel juhul on niisugusel konteineril ainult katus, mis on põranda külge kinnitatud püsttalade abil. Seda tüüpi konteinerit kasutatakse eelkõige suuremahulise kauba veoks (näiteks sõiduautod).

0.2 Artikkel 2

0.2–1 Artikliga 2 nähakse ette, et TIR-märkmiku alusel toimuv vedu võib alata ja lõppeda ühes ja samas riigis, tingimusel et mingi osa teekonnast läbitakse välisriigi territooriumil. Sellisel juhul võib lähteriigi toll nõuda lisaks TIR-märkmikule ka sellise nimetatud riigis välja antud dokumendi esitamist, millega tagatakse kauba tollimaksuvaba reimport. Sellest olenemata on soovitatav, et toll väldiks selliste dokumentide esitamise nõudmist ja aktsepteeriks selle asemel asjakohast kinnitust TIR-märkmikus.

0.2–2 Käesoleva artikliga on lubatud kaupa vedada TIR-märkmiku alusel siis, kui osa TIR-veost toimub maanteel. Ei määrata kindlaks, milline osa teekonnast peab toimuma maanteel, piisab vaid sellest, et see toimub TIR-veo alguse ja lõpu vahelisel ajal. Võib siiski juhtuda, et vaatamata saatja kavatsustele teekonna alguses ei saa ettenägematutel, kaubanduslikku või juhuslikku laadiga põhjustel ükski teekonna osa toimuda maanteel. Sellisel erandlikul juhul aktsepteerivad lepinguosalised siiski TIR-märkmikku ja garantiiühingu vastutus kehtib.

0.5 Artikkel 5

Käesolev artikkel ei välista õigust kontrollida kaupa kohapeal, vaid rõhutab, et selliseid kontrolle peaks tehtama võimalikult vähe. Rahvusvaheline TIR-märkmikuga seotud protseduur pakub tegelikult suuremat kaitset kui riiklik kord. Esiteks peavad kaubaga seotud TIR-märkmiku andmed vastama lähteriigis koostatud tollidokumentidel olevatele andmetele. Lisaks sellele pakub transiit- ja sihtriikidele kaitset kontroll, mis toimub lähteriigis ja mida kinnitab lähtetolliasutuse toll (vt märkust artikli 19 kohta).

0.6.2 Artikkel 6 lõige 2

Käesoleva lõike alusel võib riigi toll tunnustada mitut ühingut, kellest igaüks vastutab kohustuste eest, mis tulenevad tema või vastava ühingu poolt väljastatud märkmiku alusel tehtud toimingutest.

0.8.3 Artikkel 8 lõige 3

On soovitatav, et toll piirduks garantiiühingult nõutava maksimaalse summaga 50000 USA dollarit ühe TIR-märkmiku kohta.

0.8.6 Artikkel 8 lõige 6

1. Kui TIR-märkmikus ei ole piisavalt üksikasjalikke andmeid, et määrata kaupadelt tasumisele kuuluvad maksud, võivad asjaomased lepinguosalised esitada tõendeid nende kaupade täpse laadi kohta.

2. Kui tõendeid ei esitata, ei lähtuta tolli- ja muude maksude tasumisel kauba laadiga mitte seotud ühtsest määrast, vaid kõrgeimast maksumäärast, mida kohaldatakse TIR-märkmikuga hõlmatud kauba suhtes.

0.10 Artikkel 10

TIR-märkmiku lõpetamiskinnitust käsitletakse ebaseaduslikult või pettusega saaduna, kui TIR-vedu toimus pettuseks kohandatud veoseruumide või konteineritega või kui on avastatud selline pettus nagu valede või ebatäpsete dokumentide kasutamine, kauba asendamine, tollitõkendi rikkumine jms või kui kinnitus on saadud muul lubamatul viisil.

0.11 Artikkel 11

0.11–1 Kauba või sõiduki vabastamise üle otsustades ei tohi toll lasta otsust mõjutada tõsiasjal, et garantiiühing vastutab märkmiku valdaja poolt tasumisele kuuluvate tolli- ja muude maksude ning tasumata viivise eest, kui tollil on enda poolt kaitstavate huvide kaitseks muid seadusega ettenähtud võimalusi.

0.11–2 Kui garantiiühingult nõutakse artiklis 11 sätestatud korras artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud summade tasumist ja ta ei tee seda konventsiooniga ettenähtud kolme kuu jooksul, võivad pädevad asutused nõuda kõnealuste summade tasumist siseriiklike õigusaktide alusel, kuna tegemist on garantiiühingu poolt siseriikliku õiguse alusel sõlmitud garantiilepingu täitmata jätmisega.

0.15 Artikkel 15

Registreerimisele mittekuuluvate sõidukite puhul, nagu näiteks mõnedes riikides treilerid või pooltreilerid, võib tekkida teatavaid raskusi, kui ajutise impordi korral ei nõuta tollidokumente. Sel juhul võib järgida artikli 15 sätteid, andes tollile piisava tagatise nende sõidukite andmete (mark ja numbrid) märkimisega TIR-märkmiku asjaomases riigis kasutatavatele lehtedele 1 ja 2 ning vastavatele lõigenditele.

0.17 Artikkel 17

0.17–1 Nõue, et TIR-märkmiku kaubamanifestis tuleb eraldi näidata igas sõidukis või autorongis sisalduvad kaubad, on ette nähtud ainult sõiduki või konteineri tollikontrolli lihtsustamiseks. Seepärast ei tule seda sätet tõlgendada nii jäigalt, et iga erinevust sõiduki või konteineri tegeliku sisu ja kaubamanifestis näidatu vahel käsitletakse konventsiooni sätete rikkumisena. Kui vedaja tõendab vastavatele asutustele, et sellisele erinevusele vaatamata vastavad kõik kaubamanifestis näidatud kaubad TIR-märkmikuga hõlmatud, autorongile või konteineritesse laaditud kaupade koguhulgale, siis ei käsitleta seda tavaliselt tollinõuete rikkumisena.

0.17–2 Koduste majapidamistarvete kolimise puhul võib kohaldada TIR-märkmiku kasutamise eeskirja punkti 10 alapunktis c ettenähtud korda ja lihtsustada asjaomaste esemete loetelu mõistlikult.

0.18 Artikkel 18

0.18–1 TIR-protseduuri sujuvaks toimimiseks on oluline, et ühe riigi toll ei määraks väljumistolliasutust sihttolliasutuseks sellise veo puhul, mis jätkub käesoleva konventsiooni lepinguosaliseks olevas naaberriigis, kui teatavad eriasjaolud selleks esitatud taotlust ei õigusta.

0.18–2 1. Kaubad tuleb laadida nii, et esimeses mahalaadimispunktis mahalaaditava kaubasaadetise saaks sõidukist või konteinerist maha laadida ilma järgmistes mahalaadimiskohtades mahalaaditavat kaubasaadetist või -saadetisi ümber laadimata.

2. Kui vedu on seotud mahalaadimisega rohkem kui ühes kohas, on vajalik, et pärast osalist mahalaadimist tuleks teha sellekohane märge kõikide TIR-märkmikusse jäänud kaubamanifestide lahtrisse 12 ja et samal ajal tuleks teha märge uute tollitõkendite kinnitamise kohta järelejäänud lehtedele ja vastavatele lõigenditele.

0.19 Artikkel 19

Lähtetolliasutuse kohustus kontrollida kaubamanifesti andmete õigsust tähendab vajadust kontrollida vähemalt seda, et kaubamanifesti andmed vastaksid täpselt ekspordidokumentidel ning veo- ja muudel äridokumentidel olevatele andmetele; lähtetolliasutus võib vajaduse korral ka kaupa kontrollida. Lähtetolliasutus peab enne tollitõkendite kinnitamist kontrollima ka maanteesõiduki või konteineri seisukorda ning tentsõiduki või -konteineri puhul tendi ja tendi kinnitite seisukorda, kuna neid andmeid ei ole TIR-tunnistusel.

0.20 Artikkel 20

Tähtaegade määramisel oma riigi tolliterritooriumil toimuvale veole peab toll võtma muu hulgas arvesse kõiki erieeskirju, mida vedajad peavad järgima, eriti aga maanteesõiduki juhtide tööaja ja kohustusliku puhkeajaga seotud eeskirju. On soovitatav, et toll kasutaks oma õigust määrata teekonda ainult siis, kui ta peab seda oluliseks.

0.21 Artikkel 21

0.21–1 Käesolev artikkel ei piira tolli õigust kontrollida peale tollitõkendiga suletud veoseruumi ka kõiki muid sõiduki osasid.

0.21–2 Saabumistolliasutus võib saata veoettevõtja tagasi külgneva riigi väljumistolliasutusse, kui ta leiab, et nimetatud asutuses ei ole tollivormistus läbitud või et see on toimunud valesti. Sellisel juhtudel teeb saabumistolliasutus TIR-märkmikusse asjaomase väljumistolliasutuse jaoks märke.

0.21–3 Kui kontrollimise käigus võtab toll kaubast proove ja näidiseid, peab ta tegema TIR-märkmiku kaubamanifesti vastava märke, mis sisaldab kõiki andmeid võetud kauba kohta.

0.28 Artikkel 28

1. Artikliga 28 nähakse ette, et TIR-märkmiku lõpetamine sihttolliasutuses toimub viivitamata tingimusel, et kaup suunatakse teisele tolliprotseduurile või lubatakse vabasse ringlusse.

2. TIR-märkmiku kasutamine peab piirduma ainult sellele omase ülesandega, nimelt transiitveoga. TIR-märkmikku ei tohi näiteks kasutada tollikontrolli all oleva kauba ladustamiseks sihtkohas. Kui eeskirjade eiramist ei ole ilmnenud, peab sihttolliasutus TIR-märkmiku lõpetama niipea, kui märkmikuga hõlmatud kaup on suunatud teisele tolliprotseduurile või lubatud vabasse ringlusse. Tegelikkuses peab lõpetamine toimuma niipea, kui kaup on vahetult reeksporditud (näiteks kui need vahetult saabumisel laaditakse sadamas laevale), kui sihtkohas on koostatud tollideklaratsioon või kui kaup on suunatud ajutise iseloomuga tolliprotseduurile (näiteks ladustamine tollikontrolli all) vastavalt sihtriigis kehtivatele õigusaktidele.

0.29 Artikkel 29

Rasket või suuremahulist kaupa vedavate maanteesõidukite või konteinerite puhul TIR-tunnistust ei nõuta. Sellest olenemata peab lähtetolliasutus tagama, et käesolevas artiklis sätestatud tingimused oleks seda liiki veo puhul täidetud. Teiste lepinguosaliste tolliasutused peavad tunnustama lähtetolliasutuse otsust, kui nende arvates ei ole see vastuolus artikli 29 sätetega.

0.38.1 Artikkel 38 lõige 1

Ettevõtjal ei peaks keelama tegevust TIR-protseduuri rikkumiste tõttu, mille pani toime üks sõidukijuht juhtkonna teadmata.

0.38.2 Artikkel 38 lõige 2

Kui lepinguosalisele teatatakse, et isik, kelle elu- või asukoht on tema territooriumil, on toime pannud rikkumise välisriigi territooriumil, ei takista see TIR-märkmiku väljaandmist sellele isikule.

0.39 Artikkel 39

Väljend "hooletusest tehtud vead" tähendab toiminguid, mida ei ole tehtud tahtlikult ja kõiki fakte teades, vaid mis tulenevad sellest, et igal eri juhul ei ole täpsuse tagamiseks võetud mõistlikke ja vajalikke meetmeid.

0.45 Artikkel 45

Lepinguosalistel soovitatakse avada nii riigi sees kui ka piiril võimalikult palju TIR-veoga tegelevaid tolliasutusi.

2. 2. LISA

2.2 Artikkel 2

2.2.1 a) Lõige 1 punkt a — Koosteelementide ühendamine

a) Kui kasutatakse ühendusseadiseid (needid, kruvid, poldid, mutrid jne), tuleb need paigaldada väljastpoolt risti läbi kokkuühendatavate osade nii, et need ulatuksid sissepoole, kus nad tuleb tugevasti kinnitada (näiteks neetimise või keevitamise teel, kinnitatud õõnesneetide või poltidega ning needitud või keevitatud mutri abil). Tavalised needid (st needid, mille paigaldamiseks on vaja need kinnitada ühendatavate koosteelementide mõlemalt poolelt) võib siiski paigaldada seestpoolt. Eespool mainitust hoolimata võib veoseruumide põrandad seestpoolt kinnitada isekeermestavate kruvide, isepuurivate neetide või laengneetidega, mis läbivad täisnurga all põranda ja metallist risttala, tingimusel et mõnede ühendusseadiste, välja arvatud isekeermestavate kruvide pead tasandatakse risttala välispinna suhtes või keevitatakse selle külge.

b) Pädev asutus määrab kindlaks, millised ühendusseadised ja mitu neist peavad vastama käesoleva märkuse punkti a nõuetele; pädeval asutusel tuleb tagada, et selliselt ühendatud koosteelemente ei oleks võimalik ümber paigutada ega asendada ilma jälgi jätmata. Muude ühendusseadiste valiku ja paigaldamise kohta piirangud puuduvad.

c) Ühendusseadised, mida saab eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata üksnes ühelt poolt (st ilma et neid peaks käsitsema koosteelemendi mõlemalt poolelt), ei ole käesoleva märkuse punkti a alusel lubatud. Sellised ühendusseadised on näiteks laiendatavad needid, pimeneedid ja muud sarnased seadised.

d) Eespool kirjeldatud ühendamismeetodid kehtivad selliste sihtotstarbeliste veoautode suhtes, nagu näiteks termos-, külmik- ja paakautod, niivõrd kui need on vastavuses tehniliste nõuetega, millele sellised sõidukid peavad nende kasutust silmas pidades vastama. Kui tehnilistel põhjustel ei ole elemente võimalik kinnitada käesoleva märkuse punktis a kirjeldatud viisil, võib koosteelemendid ühendada käesoleva märkuse punktis c mainitud seadiste abil, tingimusel et siseseinal kasutatud seadistele ei pääse väljastpoolt ligi.

2.2.1.b) Lõige 1 punkt b — Uksed ja muud sulgemissüsteemid

a) Seadise, millele tollitõkend kinnitatakse, peab:

i) kinnitama keevisega või vähemalt kahe ühendusseadise abil, mis vastab selgitava märkuse 2.2.1 a punktile a,

ii) olema konstrueeritud nii, et seda ei saaks pärast veoseruumi sulgemist ja tollitõkendi kinnitamist eemaldada ilma jälgi jätmata.

Samuti peab:

iii) seadisel olema vähemalt 11 mm läbimõõduga ava või vähemalt 11 mm pikkune ja 3 mm laiune pilu,

iv) seadis olema turvaline vaatamata kasutatud tollitõkendi liigile.

b) Uste hinged, sagarad, šarniirid ja muud uste jms paigaldamiseks vajalikud seadised tuleb kinnitada vastavalt käesoleva märkuse punkti a alapunktidele i ja ii. Lisaks sellele tuleb selliste detailide erinevad komponendid (näiteks uksehinge plaadid, telgpoldid või pöörelid) paigaldada nii, et neid ei saaks pärast veoseruumi sulgemist ja tollitõkendi kinnitamist eemaldada või maha võtta ilma jälgi jätmata. Kui sellisele seadisele ei ole ligipääsu väljastpoolt, piisab sellest, et pärast ukse või sarnase seadise sulgemist ja tollitõkendi kinnitamist ei saa seda uksehingelt või muult sarnaselt seadiselt eemaldada ilma jälgi jätmata. Kui uksel või sulgemisseadisel on rohkem kui kaks hinge, tuleb ainult kaks ukse külgedele kõige lähemat hinge kinnitada vastavalt punkti a alapunktide i ja ii nõuetele.

c) Erandlikult võib isotermiliste veoseruumidega sõidukitele kinnitada tollitõkendid, uksehinged ja mis tahes abidetailid, mille eemaldamine võimaldaks ligipääsu veoseruumi sisemusse või peidikutesse, kuhu võib kaupu peita, väljastpoolt seadepoltide või -kruvide abil, mis ei vasta selgitava märkuse 2.2.1 a punkti a nõuetele, tingimusel et:

i) seadepoltide või -kruvide otsad kinnitatakse uksepaneeli välispinna või -pindade taga oleva alusplaadi või sarnase seadise sisse,

ii) vastava arvu seadepoltide või -kruvide pead keevitatakse tollitõkendi, hingede jms külge nii, et need täielikult deformeeruvad ja et neid ei saa eemaldada ilma avamisjälgi jätmata. [1]

Mõiste "isotermiline veoseruum" hõlmab ka soojusisolatsiooniga ja külmutusseadmetega varustatud ruume.

d) Sõidukid, millel on suur hulk sulgemisseadiseid, nagu näiteks ventiilid, sulgemiskraanid, luugikaaned, äärikud ja muud sarnased seadised, peavad olema konstrueeritud nii, et vajalikke tollitõkendeid oleks võimalikult vähe. Sel eesmärgil tuleb lähestikku asuvad sulgemisseadised omavahel ühendada ühise seadisega, mille puhul on vajalik ainult üks tollitõkend, või varustada samal eesmärgil kasutatava kaanega.

e) Avatava katusega sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et nende puhul oleks vaja võimalikult vähe tollitõkendeid.

2.2.1 c) 1. Lõige 1 punkt c — Ventilatsiooniavad

a) Nende suurim läbimõõt ei tohi ületada 400 mm.

b) Avad, mille kaudu on võimalik pääseda otse veoseruumi, peab katma traatvõrgu või perforeeritud metallplaadiga (mõlemal juhul on aukude maksimaalne läbimõõt 3 mm) ja kaitsma keevitatud lattvõrega (aukude maksimaalne läbimõõt 10 mm).

c) Avad, mille kaudu ei ole võimalik pääseda otse veoseruumi (näiteks põlvede või tõkkeplaadi tõttu), peab varustama samade seadistega, kuid nende aukude läbimõõdud võivad olla vastavalt kas 10 mm või 20 mm.

d) Tenti tehtud avade puhul on nõutavad käesoleva märkuse punktis b osutatud seadised. Lubatud on siiski sellised sulgemisseadised, nagu näiteks väljastpoolt paigaldatud perforeeritud metallplaat ning seestpoolt paigaldatud traat- või muu võrk.

e) Lubatud on samalaadsed muust materjalist kui metallist seadised, tingimusel et augud on nõutava läbimõõduga ja kasutatav materjal on piisavalt tugev, et auke ei saaks oluliselt suurendada ilma jälgi jätmata. Lisaks sellele peab ventilatsiooniseade olema selline, et seda ei saaks asendada ainult ühelt poolt tenti.

2.2.1.c 2. Lõige 1 punkt c — Drenaažiavad

a) Nende suurim läbimõõt ei tohi ületada 35 mm.

b) Avad, mille kaudu on võimalik pääseda otse veoseruumi, peab varustama seadistega, mida kirjeldatakse selgitava märkuse 2.2.1 c — 1 punktis b ventilatsiooniavade kohta.

c) Kui drenaažiavade kaudu ei ole võimalik pääseda otse veoseruumi, ei ole käesoleva märkuse punktis b osutatud seadised vajalikud, tingimusel et avad varustatakse kindla tõkkeplaadisüsteemiga, mis on kergesti ligipääsetav veoseruumi seest.

2.3 Artikkel 3

2.3.3 Lõige 3 — Mitmest tükist koosnev tent

a) Tendi tükid võivad olla erinevatest materjalidest, mis vastavad lisa 2 artikli 3 lõike 2 sätetele.

b) Tendi valmistamisel lubatakse tükkide mis tahes paigutused, tingimusel et see tagab piisava turvalisuse ja tükid ühendatakse vastavalt lisa 2 artikli 3 nõuetele.

2.3.6.a Lõige 6 punkt a — Liugrõngastega varustatud sõidukid

Käesoleva lõike alusel on lubatud sõiduki külge kinnitatud metallvarbadel liikuvad metallist kinnitusrõngad (vt käesoleva lisa joonist 2), tingimusel et:

a) varvad kinnitatakse sõiduki külge üksteisest maksimaalselt 60 cm kaugusele ja sellisel viisil, et neid ei saa eemaldada ja asendada ilma jälgi jätmata;

b) rõngad on valmistatud kaksikrõngana või varustatud keskvarvaga ja tehtud ühest tükist keevitust kasutamata;

c) tent kinnitatakse sõidukile täpselt käesoleva konventsiooni lisa 2 artikli 1 punktis a ettenähtud tingimustele vastavalt.

2.3.6.b Lõige 6 punkt b — Püsikinnitusega tendid

Kui üks või mitu tendi serva kinnitatakse püsivalt sõiduki kere külge, tuleb tent kinnitada ühe metallist või muust sobivast materjalist liistuga, mis kinnitatakse sõiduki kere külge ühendusseadiste abil, mis vastavad käesoleva lisa selgitava märkuse 2.2.1 a punkti a nõuetele.

2.3.9 Lõige 9 — Tekstiilsüdamikuga terastrossid

Käesoleva lõike alusel on lubatud tekstiilsüdamikuga trossid, mida ümbritsevad kuus üksnes terastraadist koosnevat kiudu, mis katavad täielikult südamiku, tingimusel et trosside läbimõõt on vähemalt 3 mm (arvestamata läbipaistvat plastikkesta).

2.3.11.a Lõige 11 punkt a — Tendi pingutusklapid

Paljude sõidukite tendid on väljastpoolt varustatud horisontaalse klapiga, millel on piki sõiduki külge kulgevad aasad. Selliseid klappe, mida nimetatakse pingutusklappideks, kasutatakse tendi pinguldamiseks pingutusköite või sarnaste abivahendite abil. Selliseid klappe kasutatakse peitmaks tentidesse tehtud horisontaalseid pilusid, mille kaudu on võimalik pääseda sõidukis oleva kaubani. Seepärast on soovitatav, et selliste klappide kasutamist ei lubataks. Pingutusklappide asemel võib kasutada järgmisi süsteeme:

a) tendi sisepoolele kinnitatavad sarnase konstruktsiooniga pingutusklapid;

b) väikesed üksikud klapid, millel on üks aas ja mis kinnitatakse väljapoole tenti ühtlaste vahedega, et tenti oleks võimalik vajalikul määral pingutada.

Teatavatel juhtudel on võimalik tendi pingutusklappide kasutamist vältida.

2.3.11.c Lõige 11 punkt c — Tendi rihmad

2.3.11.c 1. Rihmade valmistamiseks võib kasutada järgmisi materjale:

a) nahk;

b) venimatu tekstiilmaterjal, sealhulgas plastik- või kummikattega kangas, tingimusel et seda materjali ei saaks pärast läbilõikamist ilma jälgi jätmata kokku keevitada või uuesti ühendada. Lisaks sellele peab rihmade katmiseks kasutatav plastik olema läbipaistev ja siledapinnaline.

2.3.11. c 2. Käesoleva lisa joonisel 3 näidatud seadis vastab lisa 2 artikli 3 lõike 11 viimase osa nõuetele. Samuti vastab see lisa 2 artikli 3 lõike 6 nõuetele.

3. 3. LISA

3.0.17 Heakskiitmise kord

1. 3. lisaga nähakse ette, et lepinguosalise riigi pädevad asutused võivad väljastada TIR-tunnistuse sõidukile, mis on valmistatud nimetatud lepinguosalise territooriumil, ja et sõiduki suhtes ei kohaldata täiendavalt heakskiidu korda riigis, kus see on registreeritud või kus on selle omaniku elu- või asukoht.

2. Nende sätete eesmärgiks ei ole piirata selle lepinguosalise riigi pädevate asutuste, kus sõiduk on registreeritud või kus on selle omaniku elu- või asukoht, õigust nõuda sellise tunnistuse esitamist kas importimisel või eesmärkidel, mis on seotud sõiduki registreerimise või kontrolliga või muude sarnaste nõuetega.

3.0.20 TIR-tunnistuse kinnitamise kord

Kui pärast sõiduki rahuldava seisukorra taastamist tuleb tühistada puudustega seotud kinnitus, piisab märkusest punkti 11 all "puudused kõrvaldatud", millele järgneb asjaomase pädeva asutuse nimi, allkiri ja tempel.

Joonis 1

Näide isotermilise veoseruumiga sõidukite uste hingedest ja tollitõkendiga kinnitatavast seadisest

+++++ TIFF +++++

Uksehing

+++++ TIFF +++++

Tollitõkendiga kinnitatav seadis

Joonis 2

Liugrõngastega tentsõidukid

+++++ TIFF +++++

Joonis 3

Näide sõiduki tendi kinnitusseadisest

Allpool näidatud seadis vastab lisa 2 artikli 3 lõike 11 viimase osa nõuetele. Samuti vastab see lisa 2 artikli 3 lõike 6 nõuetele.

+++++ TIFF +++++

Joonis 4

Tendi kinnitusseadis

Allpool näidatud seadis vastab lisa 2 artikli 3 lõike 6 nõuetele.

+++++ TIFF +++++

[1] Vt käesoleva lisa joonist 1.

--------------------------------------------------

7. LISA

KONTEINERITE HEAKSKIIDUGA SEOTUD LISA

I OSA

EESKIRI TEHNILISTE TINGIMUSTE KOHTA, MIDA KOHALDATAKSE KONTEINERITE SUHTES AKTSEPTEERIMISEL RAHVUSVAHELISEKS TOLLITÕKENDIGA VEOKS

Artikkel 1

Peamised põhimõtted

Rahvusvaheliseks tollitõkendiga veoks võib heaks kiita üksnes need konteinerid, mis on ehitatud ja varustatud nii, et:

a) nende tollitõkendiga suletud osast ei saa kaupu välja võtta ega juurde panna ilma avamisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata;

b) tollitõkendeid on võimalik kinnitada lihtsalt ja tõhusalt;

c) need ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupu peita;

d) kõik veoseruumid on tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad.

Artikkel 2

Konteinerite ehitus

1. Käesoleva eeskirja artikli 1 nõuete täitmiseks:

a) ühendatakse konteinerite koosteelemendid (seinad, põrand, uksed, katus, püsttalad, raamid, risttalad jne) kas seadiste abil, mida ei saa eemaldada või asendada väljastpoolt ilma avamisjälgi jätmata või meetodite abil, mille tulemusel saadakse tarind, mida ei saa muuta jälgi jätmata. Kui seinad, põrand, uksed ja katus koosnevad mitmest osast, peavad need vastama samadele nõuetele ja olema piisavalt tugevad;

b) peavad uksed ja kõik muud sulgemissüsteemid (sealhulgas sulgemiskraanid, luugid, äärikud jm) olema varustatud seadisega, millele saaks kinnitada tollitõkend. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata ning et ust või sulgurit ei saaks avada ilma tollitõkendit rikkumata. Viimati nimetatu peab olema kaitstud asjakohasel viisil. Avatavad katused on lubatud;

c) tuleb ventilatsiooni- ja drenaažiavad varustada seadisega, mis takistab juurdepääsu veoseruumi sisemusse. Nimetatud seadis peab olema selline, et seda ei saa eemaldada ega asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata.

2. Olenemata artikli 1 punkti c sätetest on lubatud sellised konteineri koosteelemendid, mis praktilistel põhjustel sisaldavad tühikuid (näiteks kahekordse seina vaheosad). Selleks et nimetatud ruume ei saaks kasutada kaupade peitmiseks:

i) peab konteineri sisevooderdis olema selline, et seda ei saaks eemaldada ja asendada väljastpoolt ilma jälgi jätmata,

ii) peavad nimetatud ruumid olema võimalikult väiksed ja tolliläbivaatuseks kergesti ligipääsetavad.

Artikkel 3

Kokkupandavad või lahtivõetavad konteinerid

Kokkupandavate või lahtivõetavate konteinerite suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja artiklite 1 ja 2 sätteid; lisaks sellele peab neil olema riivistussüsteem, mis lukustab konteineri eri osad kokku, kui konteiner on kokku monteeritud. See riivistussüsteem peab olema selline, et toll saaks selle pärast konteineri kokkumonteerimist väljastpoolt tollitõkendiga kinnitada.

Artikkel 4

Tentkonteinerid

1. Tentkonteinerite kohta kehtivad käesoleva eeskirja artiklite 1 ja 2 sätted vastavate erisustega. Lisaks sellele peavad need sõidukid vastama käesoleva artikli sätetele.

2. Tent on kas tugevast presendist või plastik- või kummikattega kangast, mis on piisavalt tugev ja venimatu. Tent peab olema heas korras ja paigaldatud nii, et pärast sulgemisseadise kinnitamist ei ole võimalik pääseda veose juurde ilma jälgi jätmata.

3. Kui tent koosneb mitmest tükist, tuleb nende servad voltida üksteise vahele ja õmmelda kokku kahe, teineteisest vähemalt 15 mm kaugusel asuva õmblusega. Õmblused tuleb teha vastavalt käesoleva eeskirja joonisele 1; kui tendi teatavate osade (nagu näiteks klapid ja tugevdatud nurgad) puhul ei ole siiski võimalik neid nimetatud viisil ühendada, piisab pealmise osa tagasikeeramisest ja õmblusest vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 2. Üks õmblus on näha üksnes seestpoolt ja selle õmbluse jaoks kasutatud niidi värv peab selgelt erinema tendi enda värvist ja teise õmbluse jaoks kasutatud niidi värvist. Kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga.

4. Kui tent on plastikkattega kangast ja see koosneb mitmest tükist, võib need tükid omavahel ühendada kokkusulatamise teel vastavalt käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 3. Ühe tüki serv peab katma teise serva vähemalt 15 mm ulatuses. Tükid sulatatakse kokku kogu selles laiuses. Tendi välisserv kaetakse vähemalt 7 mm laiuse plastikribaga, mis kinnitatakse samuti kokkusulatamise teel. Plastikribale ja sellest mõlemale poole jäävale 3 mm laiusele tendiosale kantakse ühtne ja selge reljeefmuster. Kokkusulatamine peab olema tehtud nii, et tükke ei oleks jälgi jätmata võimalik eraldada ja uuesti ühendada.

5. Parandusi tehakse käesolevale eeskirjale lisatud joonisel 4 näidatud viisil; servad volditakse üksteise vahele ja õmmeldakse kokku kahe nähtava õmblusega, mille vahe on vähemalt 15 mm; seestpoolt nähtava niidi värv peab selgelt erinema väljastpoolt nähtava niidi värvist ja tendi enda värvist; kõik õmblused peavad olema tehtud masinaga. Kui serva lähedalt vigastatud tenti parandatakse paigaga, võib õmbluse teha ka vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 ja käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 1. Plastikkattega kangast võib parandada käesoleva artikli lõikes 4 kirjeldatud viisil, kuid sel juhul tuleb plastikriba kinnitada tendi mõlemale poolele ja paik asetatakse sissepoole.

6. a) Tent kinnitatakse konteinerile täpselt vastavalt käesoleva eeskirja artikli 1 punktides a ja b sätestatud tingimustele. Tendi kinnitamiseks kasutatakse:

i) konteineri külge kinnitatud metallrõngaid,

iii) tendi servas olevaid aasasid,

iv) kinnitusvahendit, mis läheb läbi rõngaste ja üle tendi ning on täies pikkuses väljastpoolt nähtav.

Tent peab ulatuma üle konteineri jäikade osade vähemalt 250 mm laiuselt kinnitusrõngaste keskelt mõõdetuna, kui konteineri konstruktsioon ei ole selline, et on takistatud ligipääs kaubale.

b) Kui tendi serv kinnitatakse püsivalt konteineri külge, peab ühendus olema katkematu ja tehtud tugevate seadiste abil.

7. Rõngaste ja aasade vahe ei tohi ületada 200 mm. Aasad peavad olema tugevdatud.

8. Kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid:

a) terastross, mille läbimõõt on vähemalt 3 mm;

b) kanepi- või sisaliköis, mille läbimõõt on vähemalt 8 mm ja mis on kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.

Terastross võib olla kaetud venimatu läbipaistva plastikkestaga.

9. Kõik trossid ja köied peavad olema ühes tükis ning mõlemas otsas peab olema karastatud metallotsik. Iga metallotsiku kinnitil peab olema trossi või köit läbiv õõnesneet, millest pannakse läbi tollitõkendi nöör või riba. Tross või köis peab olema nähtav mõlemal pool õõnesneeti tagamaks, et tross või köis on ühes tükis (vt käesolevale eeskirjale lisatud joonist 5).

10. Peale- ja mahalaadimiseks kasutatavad avade juures peavad kaks tendi serva teineteisest piisavalt üle ulatuma. Nende kinnitamiseks kasutatakse:

a) vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4 õmmeldud või kokkusulatatud klappe;

b) käesoleva artikli lõike 7 tingimustele vastavaid rõngaid ja aasasid;

c) vastavast materjalist valmistatud venimatut ühes tükis rihma, mille laius on vähemalt 20 mm ja paksus 3 mm ning mis läheb läbi rõngaste ja hoiab koos tendi kaks serva ja klapi; rihm tuleb kinnitada tendi sisepoolele ja varustada aasaga, kuhu kinnitatakse käesoleva artikli lõikes 8 nimetatud tross või köis.

Kui kasutatakse eriseadist, nagu näiteks tõkkeplaat, mis takistab ligipääsu kaubale ilma jälgi jätmata, ei ole klapp vajalik.

11. Konteineri kohustuslikud identifitseerimismärgid ja käesoleva lisa II osas sätestatud heakskiidutahvlid ei tohi mingil juhul olla tendi all.

Artikkel 5

Üleminekusätted

Kuni 1. jaanuarini 1977 on lubatud käesolevale eeskirjale lisatud joonisele 5 vastavad otsikud, isegi kui need sisaldavad eelnevalt heakskiidetud õõnesneete, mille ava läbimõõt on joonisel näidatust väiksem.

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkuõmmeldud tükist valmistatud tent

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkuõmmeldud tükist valmistatud tent

Märkus:

Lubatud on ka käesoleva konventsiooni lisa 2 joonisel 2 a näidatud viisil tehtud nurgaõmblused.

+++++ TIFF +++++

Mitmest kokkusulatatud tükist valmistatud tent

+++++ TIFF +++++

Tendi parandamine

+++++ TIFF +++++

Metallotsiku näidis

II OSA

I OSA TEHNILISTELE TINGIMUSTELE VASTAVATE KONTEINERITE HEAKSKIITMISE KORD

Üldine

1. Konteinerite heakskiitmine tollitõkendiga kaubaveoks võib toimuda kas:

a) tootmisetapis konstruktsioonitüübi alusel (tootmisetapis toimuva heakskiitmise kord); või

b) pärast tootmisetappi üksikult või nii, et heakskiidu saab teatud arv sama liiki konteinereid (tootmisele järgnevas etapis toimuva heakskiitmise kord).

Mõlema heakskiitmise korra ühised sätted

2. Pädev asutus, kes vastutab heakskiidu andmise eest, väljastab taotlejale pärast heakskiitmist kehtiva TIR-tunnistuse vastavalt olukorrale kas piiramatu arvu heakskiidetud konteinerite või kindla arvu konteinerite suhtes.

3. Heakskiidu saaja kinnitab heakskiidutahvli konteinerile või konteineritele enne, kui neid hakatakse kasutama tollitõkendiga kaubaveoks.

4. Heakskiidutahvel kinnitatakse püsivalt kohta, kus see on selgelt nähtav muude ametlikel eesmärkidel antud tõendavate tahvlite kõrval.

5. Käesoleva osa lisas 1 esitatud näidisele 1 vastav heakskiidutahvel peab olema metallist ja mõõtudega vähemalt 20 × 10 cm. Tahvli sisse pressitakse või selle peale kantakse reljeeftrükis või muul püsival ja loetaval viisil vähemalt inglise või prantsuse keeles järgmised andmed:

a) sõnad "Heakskiidetud tollitõkendiga veoks";

b) riigi, kus heakskiit anti, tunnus kas nime või rahvusvahelises liikluses mootorsõidukite registreerimisriigile viitava eraldusmärgina ning TIR-tunnistuse number (numbrid, tähed jm) ja aasta (näiteks "NL/26/73", mis tähendab "Holland, TIR-tunnistus nr 26, väljastatud 1973");

c) tootja poolt konteinerile antud seerianumber (tootjanumber);

d) kui konteiner on heaks kiidetud konstruktsioonitüübi alusel, siis konteineri tüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed.

6. Kui konteiner ei vasta enam heakskiidu saamiseks ettenähtud tehnilistele tingimustele, tuleb enne tollitõkendiga kaubavedu taastada selle seisukord heakskiidu saamisel, et konteiner vastaks jälle nimetatud tehnilistele tingimustele.

7. Kui konteineri olulised omadused on muutunud, ei kehti konteineri suhtes heakskiit ning enne kui konteinerit saab kasutada tollitõkendiga kaubaveol, peab selle uuesti heaks kiitma pädev asutus.

Konstruktsioonitüübi alusel tootmisetapis toimuva heakskiitmisega seotud erisätted

8. Kui konteinerid toodetakse sama konstruktsioonitüübi järgi seeriana, võib tootja taotleda valmistajariigi pädevalt asutuselt heakskiidu andmist konstruktsioonitüübi alusel.

9. Tootja märgib oma taotluses ära kõnealuse konteineri tüübile tema poolt antud identifitseerimisnumbrid või -tähed.

10. Taotlusega koos peavad olema kõnealuse konteineritüübi joonised ja üksikasjalik konstruktsiooni spetsifikaat.

11. Tootja võtab kirjalikult kohustuse:

a) esitada pädevale asutusele need asjaomast tüüpi konteinerid, mida see asutus tahab üle vaadata;

b) lubada pädeval asutusel teha muid konteineriga seotud ülevaatusi millal tahes asjaomase tüübi seeriatootmise jooksul;

c) teatada pädevale asutusele kõikidest joonistesse või spetsifikaatidesse tehtud muutustest nende ulatusest olenemata enne muutuste teostamist;

d) märkida konteinerile nähtavasse kohta konstruktsioonitüübi identifitseerimisnumbrid või -tähed ning samuti konteineri järjekorranumbri kõneluses seerias (tootjanumber);

e) pidada arvestust heakskiidetud konstruktsioonitüübile vastavalt toodetud konteinerite kohta.

12. Pädev asutus teatab vajaduse korral, milliseid muudatusi tuleb teha konstruktsioonitüübis, et konteineri saaks heaks kiita.

13. Konstruktsioonitüüpi ei saa heaks kiita enne, kui pädev asutus on ühe või enama sama tüüpi konteineri ülevaatamisega kindlaks teinud, et seda tüüpi konteinerid vastavad I osas ettenähtud tehnilistele tingimustele.

14. Kui konteineri tüüp kiidetakse heaks, väljastatakse taotlejale üksainus käesoleva osa lisas 2 esitatud II näidisele vastav TIR-tunnistus, mis kehtib kõikide konteinerite suhtes, mis on toodetud vastavalt heakskiidetud tüübi spetsifikaadile. Selline tunnistus lubab tootjal kinnitada tüübiseeriasse kuuluvale konteinerile lõikes 5 kirjeldatud vormis heakskiidutahvli.

Tootmisele järgnevas etapis toimuva heakskiitmisega seotud erisätted

15. Kui heakskiitu ei ole taotletud tootmisetapis, võib omanik, ettevõtja või nende esindaja taotleda heakskiitu pädevalt asutuselt, kellele ta saab esitada heakskiidetava konteineri või konteinerid.

16. Lõike 15 alusel esitatud heakskiidutaotluses peab olema igale konteinerile tootja poolt antav seerianumber (tootjanumber).

17. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et konteiner või konteinerid vastavad I osas ettenähtud tehnilistele tingimustele, kontrollides nii mitut konteinerit, kui ta vajalikuks peab, väljastab see asutus käesoleva osa lisas 3 esitatud III näidisele vastava TIR-tunnistuse, mis kehtib üksnes heakskiidetud konteinerite suhtes. Selline tunnistus, millel on kõnealuse tootja poolt konteinerile antud seerianumber või -numbrid, annab taotlejale õiguse kinnitada igale heakskiidetud konteinerile lõikes 5 ettenähtud heakskiidutahvli.

II OSA 1. LIIDE

I NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

II OSA 1. LIIDE

I NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

II OSA 2. LIIDE

II NÄIDIS

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO TOLLIKONVENTSIOON (1975)

+++++ TIFF +++++

II OSA 3. LIIDE

III NÄIDIS

TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUVA RAHVUSVAHELISE KAUBAVEO TOLLIKONVENTSIOON (1975)

+++++ TIFF +++++

III OSA

SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Käesoleva konventsiooni lisa 6 selgitavaid märkusi lisa 2 kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva konventsiooni alusel tollitõkendiga kaubaveoks heakskiidetud konteinerite suhtes.

2. I osa — artikkel 4 lõige 6 punkt a

Käesolevale osale lisatud joonisel on näide tolli poolt aktsepteeritava süsteemi kohta, millega tent kinnitatakse konteineri nurgavalandite külge.

3. II osa — lõige 5

Kui kaks tentkonteinerit, mis on heaks kiidetud tollitõkendiga veoks, ühendatakse omavahel nii, et need moodustavad ühe konteineri, millel on üks tent ja mis täidab tollitõkendiga veole esitatavad tingimused, siis ei nõuta selle kombinatsiooni suhtes eraldi TIR-tunnistust või heakskiidutahvlit.

Seadis tendi kinnitamiseks konteineri nurgavalandite külge

Allpool esitatud seadis vastab I osa artikli 4 lõike 6 punkti a nõuetele:

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

8. LISA

HALDUSKOMITEE KOOSSEIS JA TÖÖKORD

Artikkel 1

i) Lepinguosalised on halduskomitee liikmed.

ii) Komitee võib otsustada, et nende käesoleva konventsiooni artikli 52 lõikes 1 osutatud riikide pädevad asutused, kes ei ole selle konventsiooni lepinguosalised ega ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, võivad neile huvi pakkuvate küsimuste puhul osaleda komitee istungitel vaatlejatena.

Artikkel 2

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 3

Komitee valib iga aasta esimesel istungil esimehe ja aseesimehe.

Artikkel 4

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär kutsub komitee kokku igal aastal Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all ja samuti vähemalt viie lepinguosalise riigi pädevate asutuste taotluse korral.

Artikkel 5

Ettepanekud pannakse hääletusele. Igal lepinguosalisel ja istungil osaleval riigil on üks hääl. Muud kui käesoleva konventsiooni muudatusettepanekud võtab komitee vastu kohalolnute ja hääletanute häälteenamusega. Käesoleva konventsiooni muudatused ja käesoleva konventsiooni artiklites 59 ja 60 osutatud otsused võetakse vastu kohalolnute ja hääletanute kahe kolmandiku häälteenamusega.

Artikkel 6

Otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi moodustavad vähemalt pooled lepinguosalistest riikidest.

Artikkel 7

Enne istungi lõpetamist võtab komitee vastu istungi aruande.

Artikkel 8

Vastavate sätete puudumise korral käesolevas lisas kohaldatakse Euroopa Majanduskomisjoni töökorda, kui komitee ei otsusta teisiti.

--------------------------------------------------

Top