21970A1123(01)

Lisaprotokoll

PREAMBUL

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA

ning

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

ühelt poolt ja

TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT

teiselt poolt,

ARVESTADES, et Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepinguga nähakse ette, et assotsieerumist ettevalmistavale etapile järgneb üleminekuetapp,

TUNNISTADES, et ettevalmistaval etapil on assotsieerumislepingu eesmärkidest lähtudes tehtud olulisi samme majandussuhete üldiseks tugevdamiseks ning eelkõige kaubavahetuse suurendamiseks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel,

OLLES ARVAMUSEL, et ettevalmistavast etapist üleminekuetappi suundumiseks on tingimused loodud,

OLLES OTSUSTANUD, et üleminekuetapi rakendamise kord ja ajakavad kehtestatakse tingimusi käsitlevaid sätteid puudutava lisaprotokolliga,

ARVESTADES, et üleminekuetapil peavad lepinguosalised vastastikustest ja tasakaalustatud kohustustest lähtudes tagama tolliliidu järk-järgulise sisseseadmise Türgi ja ühenduse vahel ning Türgi ja ühenduse majanduspoliitika põhjalikuma ühtlustamise, et tagada assotsiatsiooni nõuetekohane toimimine ning selleks vajalike ühismeetmete edukus,

ON NIMETANUD oma täievolilisteks esindajateks:

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:

Pierre Harmel,

välisminister;

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:

Walter Scheel,

välisminister;

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:

Maurice Schumann,

välisminister;

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:

Mario Pedini,

asevälisminister;

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:

Gaston Thorn,

välisminister;

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:

J. M. A. H. Luns,

välisminister;

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

Walter Scheel,

Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja;

Franco Maria Malfatti,

Euroopa Ühenduste Komisjoni president;

TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT:

Ihsan Sabri Çaglayangíl,

välisminister;

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes, mis lisatakse assotsieerumislepingule.

Artikkel 1

Käesoleva protokolliga nähakse ette Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu artiklis 4 nimetatud üleminekuetapi rakendamise tingimused, kord ja ajakavad.

I JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 2

1. Käesoleva jaotise I peatüki I jagu ja II peatükki kohaldatakse:

a) ühenduses või Türgis toodetud kaupadele, sealhulgas osaliselt või täielikult kolmandatest riikidest pärinevatest toodetest saadud või toodetud kaupadele, mis on ühenduses või Türgis vabas ringluses;

b) kolmandatest riikidest pärinevatele kaupadele, mis ühenduses või Türgis vabas ringluses.

2. Kolmandatest riikidest pärit tooted loetakse ühenduses või Türgis vabas ringluses olevateks, kui täidetud on impordiformaalsused ning ühendusele või Türgile on makstud tasumisele kuuluvad tollimaksud või samaväärse toimega maksud ning nende toodete puhul ei tagastata neid makse täielikult ega osaliselt.

3. Lepinguosalise territooriumil vabas ringluses olevateks ei loeta teise lepinguosalise territooriumile reeksporditavaid kaupu, mille osas on kolmandatest riikidest ühendusse või Türki importimisel rakendatud päritolu- või ekspordiriigiga seotud eritollirežiimi. Assotsiatsiooninõukogu võib siiski teha sellest reeglist erandeid tingimustel, mille ta ise kehtestab.

4. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse üksnes kaupadele, mis eksporditakse ühendusest käesoleva protokolli allakirjutamise päeval või pärast seda.

Artikkel 3

1. Käesoleva jaotise I peatüki I jagu ja II peatükki kohaldatakse ka ühenduses või Türgis saadud või toodetud kaupadele, mille tootmisel kasutati selliseid kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid, mis ei ole ühenduses ega Türgis vabas ringluses. Nimetatud sätteid kohaldatakse nende kaupade suhtes siiski üksnes juhul, kui eksportiv riik võtab tasakaalustusmaksu, mille määr võrdub teatud protsendimääraga nende kaupade tootmisel kasutatud kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhuks ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest. See protsendimäär, mille assotsiatsiooninõukogu igaks ajavahemikuks oma äranägemisel kehtestab, põhineb neile kaupadele importivas riigis antud tollimaksuvähendustel. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab ka tasakaalustusmaksu korralduse, võttes arvesse enne 1. juulit 1968 liikmesriikide vahelises kaubanduses kehtinud vastavad reeglid.

2. Tasakaalustusmaksu ei tohi siiski võtta ühendusest või Türgist eksporditavatelt kaupadelt, mis on saadud või toodetud käesolevas artiklis sätestatud tingimustel, juhul kui enamiku teise lepinguosalise territooriumile imporditavate kaupade tollimaksuvähendus ei ületa 20 %, võttes arvesse erinevaid käesoleva protokolliga ette nähtud tollimaksude vähendamise ajakavasid.

Artikkel 4

Assotsiatsiooninõukogu määrab kindlaks artiklite 2 ja 3 rakendamisel kasutatava halduskoostöö viisid, pidades silmas ühenduse poolt liikmesriikide vahelise kaubanduse jaoks ette nähtud meetodeid.

Artikkel 5

1. Kui kumbki lepinguosaline leiab et imporditollimaksude, kogusepiirangute ja mis tahes muude sama toimega meetmete või muude kaubanduspoliitiliste meetmete kohaldamisel tekkinud erimeelsused ähvardavad tekitada kaubandusmoonutusi või põhjustada tema territooriumil majandusraskusi, võib ta küsimuse tuua assotsiatsiooninõukogu ette, kes vajadusel soovitab sobivaid meetodeid potentsiaalse kahju vältimiseks.

2. Kui esineb moonutusi või tekivad majandusraskused ning asjaomane lepinguosaline leiab, et need nõuavad viivitamatuid meetmeid, võib lepinguosaline ise vajalikud kaitsemeetmed võtta, teatades neist viivitamata assotsiatsiooninõukogule; Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada, et asjaomane lepinguosaline peab neid meetmeid muutma või neist loobuma.

3. Kõnealuste meetmete valikul eelistatakse meetmeid, mis häirivad assotsiatsiooni toimimist ning eelkõige kaubanduse normaalset arengut kõige vähem.

Artikkel 6

Kui see on assotsiatsiooni nõuetekohaseks toimimiseks vajalik, astuvad lepinguosalised üleminekuetapil samme oma tollialaste õigusaktide ühtlustamiseks, võttes arvesse ühenduse liikmesriikides juba toimunud ühtlustamisi.

I PEATÜKK

TOLLILIIT

I jaotis

Tollimaksude kaotamine ühenduse ja Türgi vahel

Artikkel 7

1. Lepinguosalised hoiduvad omavahel kehtestamast mis tahes uusi impordi- või eksporditollimakse või samaväärse mõjuga makse ning suurendamast makse, mida vastastikuses kaubanduses käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval juba kohaldatakse.

2. Assotsiatsiooninõukogu võib lepinguosalistel siiski lubada uusi tollimakse või samaväärse mõjuga makse kehtestada, kui need on vajalikud käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 8

Ühenduse ja Türgi vahel kehtivad imporditollimaksud ja samaväärse mõjuga maksud kaotatakse järk-järgult vastavalt artiklitele 9–11.

Artikkel 9

Käesoleva protokolli jõustumisel kaotab ühendus Türgist pärineva impordi osas tollimaksud ja samaväärse mõjuga maksud.

Artikkel 10

1. Kõikide toodete puhul on tollimaksu baasmäär, mida Türgi edaspidiste vähenduste puhul kohaldab, käesoleva protokolli allakirjutamise kuupäeval ühenduse suhtes tegelikult kohaldatav maksumäär.

2. Türgi poolsete vähenduste ajakava on järgmine: esimene vähendus tehakse käesoleva protokolli jõustumisel. Teine ja kolmas vähendus tehakse vastavalt kolm ja viis aastat pärast seda. Neljas ja iga järgmine vähendus tehakse pärast iga aasta möödumist selliselt, et viimane vähendus tehakse üleminekuetapi lõpul.

3. Iga vähenduse raames vähendatakse kõikide toodete tollimaksu baasmäära 10 % võrra.

Artikkel 11

Olenemata artikli 10 lõigetest 2 ja 3 kaotab Türgi ühenduse osas lisas 3 loetletud toodete tollimaksud järk-järgult kahekümne kahe aasta jooksul vastavalt järgmisele ajakavale: käesoleva protokolli jõustumisel vähendatakse kõiki makse 5 % võrra. Kolme, kuue ja kümne aasta möödumisel tehakse järgmised kolm vähendust, neist igaüks 5 % suurune.

Järgmised kaheksa vähendust, igaüks neist 10 % suurune, tehakse vastavalt kaheteistkümne, kolmeteistkümne, viieteistkümne, seitsmeteistkümne, kaheksateistkümne, kahekümne, kahekümne ühe ja kahekümne kahe aasta möödumisel käesoleva protokolli jõustumisest.

Artikkel 12

1. Türgi võib üleminekuetapi esimese kaheksa aasta jooksul teha lisas 3 muudatusi, mis on vajalikud Türgis käesoleva protokolli jõustumise ajal puudunud töötleva tööstuse kaitsmiseks või olemasoleva töötleva tööstuse laiendamise tagamiseks vastavalt sel ajal kehtivale Türgi arengukavale. Nimetatud muudatusi võib siiski teha üksnes tingimusel, et:

- need ei hõlma kokku rohkem kui 10 % ühendusest 1967. aastal saabunud impordi väärtusest 1967. aasta hindades,

- ei suurendata ühegi lisas 3 loetletud ühendusest pärineva toote impordiväärtust 1967. aasta hindades.

Lisale 3 lisatud toodete suhtes võib asuda artikli 11 kohaseid tollimakse kohaldama viivitamata; loendist välja jäetud toodete suhtes asutakse viivitamata kohaldama artikli 10 sätete kohaselt arvutatavaid tollimakse.

2. Türgi teatab assotsiatsiooninõukogule meetmetest, mida ta kavatseb eespool toodud sätete alusel võtta.

3. Lõikes 1 nimetatud eesmärgil ning 10 % ulatuses ühenduse päritolu impordist 1967. aasta seisuga võib assotsiatsiooninõukogu lubada Türgil üleminekuetapil imporditavate toodete osas taaskehtestada, suurendada või kehtestada tollimakse artiklis 10 sätestatud korras.

Need tariifsed meetmed ei tohi ühegi hõlmatud tariifirubriigi osas suurendada ühendusest pärineva impordi tollimakse rohkem kui 25 % toote väärtusest.

4. Assotsiatsiooninõukogu võib teha erandeid lõigetest 1 ja 3.

Artikkel 13

1. Olenemata artiklite 9–11 sätetest võib kumbki lepinguosaline peatada osaliselt või täielikult peatada tollimaksude võtmise teise lepinguosalise territooriumilt imporditavatelt toodetelt, eelkõige Türgi osas, et stimuleerida teatatavate oma majanduse arenguks vajalike toodete importi; nendest meetmetest teatatakse teisele lepinguosalisele.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma valmisolekut vähendada oma tollimakse kauplemisel teise lepinguosalisega kiiremini, kui on ette nähtud artiklites 9–11, kui seda võimaldab tema üldine majanduslik olukord ja olukord asjaomases majandussektoris. Assotsiatsiooninõukogu võib selleks soovitusi teha.

Artikkel 14

Kui Türgi kohaldab mõne assotsiatsiooniga hõlmamata riigi osas tollimaksuga samaväärse mõjuga maksu kaotamisel lühemat ajakava, kui on ette nähtud artiklites 10 ja 11, kohaldatakse vastava maksu kaotamisel sama ajakava ka ühenduse osas.

Artikkel 15

Olenemata artikli 7 lõikest 2 kaotavad lepinguosalised hiljemalt neli aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist omavahelised eksporditollimaksud ja samaväärse mõjuga maksud.

Artikkel 16

1. Artikli 7 lõiget 1 ja artikleid 8–15 kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

2. Käesoleva protokolli jõustumisel teevad ühendus ja Türgi assotsiatsiooninõukogule teatavaks oma fiskaalsed tollimaksud.

3. Türgile jääb õigus asendada need fiskaalsed tollimaksud artikli 44 sätete kohase riigimaksuga.

4. Kui assotsiatsiooninõukogu leiab, et mõne fiskaalse tollimaksu asendamine tekitab Türgis tõsiseid probleeme, lubab ta sellel riigil maksu säilitada, tingimusel, et ta kaotab selle hiljemalt üleminekuetapi lõpul. Kõnealust luba tuleb taotleda kaheteistkümne kuu jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest.

Türgi võib ajutiselt jätkata kõnealuse tollimaksu kohaldamist, kuni assotsiatsiooninõukogu on teinud otsuse.

II jagu

Ühise tollitariifistiku ülevõtmine Türgi poolt

Artikkel 17

Türgi tollitariifistik viiakse üleminekuetapil ühise tollitariifistikuga kooskõlla, lähtudes Türgi poolt tegelikult kolmandate riikide suhtes kohaldatavatest tollimaksudest ning pidades silmas järgmisi reegleid:

1. Toodete puhul, millele Türgi poolt eespool nimetatud ajal tegelikult kohaldatavad tollimaksud ei erine ühises tollitariifistikus sisalduvatest tollimaksudest rohkem kui 15 % võrra üles- või allapoole, asutakse viimati nimetatud tollimakse kohaldama üks aasta pärast artiklis 10 sätestatud teist tollimaksuvähendust.

2. Muudel juhtudel asub Türgi üks aasta pärast artiklis 10 sätestatud teist tollimaksuvähendust kohaldama tollimakse, vähendades käesoleva protokolli allakirjutamise kuupäeval tegelikult kohaldatud tollimaksu ja ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksu vahet 20 % võrra.

3. Artiklis 10 sätestatud viienda ja seitsmenda tollimaksuvähendusega samaaegselt vähendatakse vahet veel 20 % võrra.

4. Ühist tollitariifistikku asutakse täies ulatuses kohaldama alates artiklis 10 sätestatud kümnendast tollimaksuvähendusest.

Artikkel 18

Olenemata artiklist 17 viib Türgi lisas 3 loetletud toodete osas oma tollimaksud vastavusse kahekümne kahe aasta jooksul, järgides järgmisi reegleid:

1. Toodete puhul, millele Türgi poolt käesoleva protokolli allakirjutamise ajal tegelikult kohaldatavad tollimaksud ei erine ühises tollitariifistikus sisalduvatest tollimaksudest rohkem kui 15 % võrra üles- või allapoole, asutakse viimati nimetatud tollimakse kohaldama alates artiklis 11 sätestatud neljanda tollimaksuvähenduse kuupäevast.

2. Muudel juhtudel asub Türgi üks aasta pärast artiklis 11 sätestatud neljandat tollimaksuvähendust kohaldama tollimakse, vähendades käesoleva protokolli allakirjutamise kuupäeval tegelikult kohaldatud tollimaksu ja ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksu vahet 20 % võrra.

3. Artiklis 11 sätestatud seitsmenda ja üheksanda tollimaksuvähendusega samaaegselt vähendatakse vahet veel vastavalt 20 % ja 30 % võrra.

4. Ühist tollitariifistikku asutakse täies ulatuses kohaldama kahekümne teise aasta lõpuks.

Artikkel 19

1. Konkreetsete toodete osas, mis ei moodusta üle 10 % tema impordi koguväärtusest 1967. aasta seisuga, võib Türgi pärast assotsiatsiooninõukoguga konsulteerimist tollimaksuvähendused, mida ta peaks artiklite 17 ja 18 alusel tegema kolmandate riikide suhtes, lükata edasi kahekümne teise aasta lõpuni alates käesoleva protokolli jõustumisest.

2. Konkreetsete toodete osas, mis ei moodusta enam kui 5 % tema impordi koguväärtusest 1967. aasta seisuga, võib Türgi pärast assotsiatsiooninõukoguga konsulteerimist säilitada kolmandate riikide suhtes ka pärast kahekümne kahe aasta möödumist tollimaksud, mis on ühises tollitariifistikus sätestatuist kõrgemad.

3. Eelmiste lõigete kohaldamine ei tohi siiski takistada kaupade vaba liikumist assotsiatsiooni piires ning ei anna Türgile õigust kohaldada artikli 5 sätteid.

4. Kui Türgi tollitariifistiku vastavusseviimist ühise tollitariifistikuga on kiirendatud, säilitab Türgi ühenduse suhtes soodustuse, mis on samaväärne käesolevas peatükis sätestatud korra kohase soodustusega.

Lisas 3 loetletud toodete osas ei tohi kiirendamist toimuda enne üleminekuetapi lõppu, kui assotsiatsiooninõukogu ei ole eelnevalt andnud vastavat luba.

5. Artikli 16 lõike 4 esimese lõigu alusel lubatud tollimaksude suhtes, mille Türgi võib ajutiselt säilitada vastavalt artikli 16 lõike 4 teisele lõigule, ei ole tarvis artikleid 17 ja 18 kohaldada. Loa lõppemisel asub Türgi kohaldama artiklites 17 ja 18 sätestatud tollimakse.

Artikkel 20

1. Soodustamaks konkreetsete toodete importi riikidest, millega Türgi on sõlminud kahepoolsed kaubanduslepingud, võib Türgi assotsiatsiooninõukogu eelneval loal kehtestada tariifikvoodid või tollimaksu vähendatud määrad või nullmäärad, kui käesoleva protokolli kohaldamine või selle alusel võetavad meetmed nende lepingute täitmist oluliselt mõjutavad.

2. Loetakse, et kõnealune luba on antud, kui eelmises lõikes nimetatud kvoodid vastavad järgmistele tingimustele:

a) nende kvootide aastane koguväärtus ei ületa 10 % Türgi kolmandatest riikidest pärineva impordi keskmisest väärtusest viimasel kolmel aastal, mille kohta on olemas statistilised andmed, kusjuures välja arvatakse lisas 4 nimetatud meetmete abil toimunud import. Nimetatud 10 %st arvatakse maha kolmandatest riikidest pärinev import, mis on lisa 4 raames riiki lubatud tollivabalt;

b) ühegi toote osas ei tohi tariifikvootide raames lubatava impordi väärtus ületada ühte kolmandikku Türgi selle kauba kolmandatest riikidest pärineva keskmise impordi väärtusest viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed.

3. Türgi teatab assotsiatsiooninõukogule meetmetest, mida ta kavatseb lõike 2 alusel võtta.

Üleminekuetapi lõpul võib assotsiatsiooninõukogu otsustada lõike 2 sätted kehtetuks tunnistada või neid muuta.

4. Tariifikvoodi puhul ei tohi tollimaks ühelgi juhul olla madalam kui tollimaks, mida Türgi ühendusest pärineva impordi suhtes tegelikult kohaldab.

II PEATÜKK

KOGUSEPIIRANGUTE KAOTAMINE LEPINGUOSALISTE VAHEL

Artikkel 21

Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed, ilma et see mõjutaks alljärgnevate sätete kohaldamist.

Artikkel 22

1. Lepinguosalised hoiduvad kehtestamast mis tahes uusi koguselisi impordipiiranguid või samaväärse mõjuga meetmeid.

2. Türgi osas kehtib see kohustus alates käesoleva protokolli jõustumiskuupäevast siiski üksnes 35 % ulatuses Türgi ühendusest pärinevast erasektori impordist 1967. aasta seisuga. Seda protsendimäära suurendatakse kolme, kaheksa, kolmeteistkümne ja kaheksateistkümne aasta möödumisel käesoleva protokolli jõustumisest vastavalt 40 %, 45 %, 60 % ja 80 %ni.

3. Kuus kuud enne viimase kolme suurenduse kuupäevi vaatab assotsiatsiooninõukogu läbi ulatuslikuma liberaliseerimise mõjud Türgi majanduse arengule ning otsustab suurenduse oma äranägemisel määratavaks tähtajaks edasi lükata, kui see on vajalik Türgi majanduse arengu kiirendamiseks.

Kui otsust ei tehta, lükatakse suurendus ühe aasta võrra edasi. Läbivaatamismenetlust korratakse kuus kuud enne kõnealuse tähtaja lõppu. Kui assotsiatsiooninõukogu taas kord otsust ei tee, lükkub suurendamine veel aasta võrra edasi.

Kõnealuse teise tähtaja möödumisel suurendab Türgi liberaliseerimise määra, kui assotsiatsiooninõukogu ei ole teinud vastupidist otsust.

4. Ühendusele antakse käesoleva protokolli allakirjutamisel nende toodete loend, mille import ühendusest on liberaliseeritud. Loend peab olema ühenduse jaoks konsolideeritud. Ühendusele esitatakse ka liberaliseeritud toodete loendid ja lõikes 2 nimetatud tähtpäevad, mis peavad olema ühenduse jaoks konsolideeritud.

5. Türgi võib taaskehtestada koguselised impordipiirangud toodetele, mis on liberaliseeritud, kuid ei ole ühenduse jaoks konsolideeritud, kui ta avab ühenduse jaoks kvoodid, mille suurus on vähemalt 75 % ühendusest pärinevast keskmisest impordist taaskehtestamisele eelnenud kolme aasta jooksul. Kvootide suhtes kohaldatakse artikli 25 lõike 4 sätteid.

6. Türgi ei tohi ühelgi juhul kohelda ühendust vähem soodsalt, kui kolmandaid riike.

Artikkel 23

Olenemata artikli 22 lõikest 5 hoiduvad lepinguosalised vastastikuses kaubanduses muutmast rangemaks koguselisi impordipiiranguid ning samaväärse mõjuga meetmeid, mis kehtivad käesoleva protokolli jõustumiskuupäeval.

Artikkel 24

Ühendus kaotab käesoleva protokolli jõustumisel Türgist pärineva impordi osas kõik kogusepiirangud. Liberaliseerimine on Türgi jaoks konsolideeritud.

Artikkel 25

1. Türgi kaotab ühendusest pärineva impordi osas järk-järgult kõik kogusepiirangud vastavalt alljärgnevatele lõigetele.

2. Üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist avatakse ühenduse jaoks impordikvoodid kõikide toodete osas, mida Türgi ei ole liberaliseerinud. Kvoodid kehtestatakse selliselt, et need vastavad ühendusest pärinevale keskmisele impordile viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on olemas statistilised andmed, välja arvatud import, mida on rahastatud:

a) konkreetsete investeerimisprojektidega seotud eritoetuste vahenditest;

b) välisvaluutat eraldamata;

c) väliskapitali investeerimise soodustamise seaduse alusel.

3. Kui liberaliseerimata toote puhul moodustab ühenduse päritolu import esimesel aastal pärast käesoleva protokolli jõustumist vähem kui 7 % selle toote kogu impordist, avatakse üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist kvoot, mille suuruseks on 7 % kõnealusest impordist.

4. Kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist suurendab Türgi selliselt avatud kvootide kogumahtu vähemalt 10 % võrra eelmise aasta mahust ning vähemalt 5 % võrra iga toote kvoodi väärtusest. Kõnealuseid koguseid suurendatakse iga kahe aasta järel eelmise ajavahemiku kvoodi suhtes samas proportsioonis.

5. Alates kolmeteistkümnendast aastast pärast käesoleva protokolli jõustumist suurendatakse kvooti iga kahe aasta järel vähemalt 20 % võrra eelmise ajavahemiku kvoodist.

6. Kui liberaliseerimata toodet ei ole esimese aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist Türki imporditud, kehtestab kvoodi avamise ja suurendamise reeglid assotsiatsiooninõukogu.

7. Kui assotsiatsiooninõukogu leiab et kahe järjestikuse aasta jooksul on mõne liberaliseerimata toote import olnud avatud kvoodist märkimisväärselt väiksem, ei võeta seda kvooti kvootide koguväärtuse arvutamisel arvesse. Sellisel juhul kaotab Türgi ühenduse osas kõnealuse toote kvoodisüsteemi.

8. Kõik Türki importimise kogusepiirangud kaotatakse hiljemalt kakskümmend kaks aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist.

Artikkel 26

1. Lepinguosalised kaotavad kahekümne kahe aasta jooksul teineteise suhtes kõik impordi kogusepiirangutega samaväärset mõju omavad meetmed. Assotsiatsiooninõukogu annab soovitusi kõnealuse tähtaja jooksul tehtavate järk-järguliste kohanduste osas, võttes arvesse ühenduses vastu võetud sätteid.

2. Eelkõige kaotab Türgi artiklites 10 ja 11 sätestatud ajakavade kohaselt järk-järgult tagatised, mida importijatelt nõutakse kaupade ühendusest importimisel.

Lisaks vähendatakse tagatisi, mille suurus on Türgi tollitariifistiku rubriiki 87.06 kuuluvate mootorsõidukite varuosade ja tarvikute puhul enam kui 140 % ühendusest imporditavate kaupade maksustatavast tolliväärtusest ning muude toodete puhul enam kui 120 % nimetatud väärtusest, käesoleva protokolli jõustumisel kõnealuste määradeni.

Artikkel 27

1. Lepinguosaliste vahel on keelatud koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Ühendus ja Türgi kaotavad hiljemalt üleminekuetapi lõpuks vastastikku kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse mõjuga meetmed.

2. Eelmisest lõikest olenemata võivad Ühendus ja Türgi pärast assotsiatsiooninõukoguga konsulteerimist säilitada või kehtestada põhitoodete ekspordi piiranguid sellises ulatuses, mis on vajalik nende majanduse konkreetsete sektorite arengu soodustamiseks või kõnealuste toodete puuduse leevendamiseks.Sellisel juhul avab asjaomane lepinguosaline teise lepinguosalise jaoks kvoodi, mille puhul võetakse arvesse keskmist eksporti viimasel kolmel aastal, mille kohta on olemas statistilised andmed, ning tolliliidu järk-järgulisest väljakujundamisest tulenevat normaalset kaubanduse arengut.

Artikkel 28

Türgi kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid koguselisi impordi- ja ekspordipiiranguid kiiremini, kui on ette nähtud eelmistes artiklites, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad. Assotsiatsiooninõukogu teeb selles osas Türgile soovitusi.

Artikkel 29

Artiklite 21–27 sätted ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse seisukohast, kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitse seisukohast või tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse seisukohast. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 30

1. Lepinguosalised kohandavad järk-järgult kaubanduslikke riigimonopole nii, et pärast kahekümne kahe aasta pikkuse perioodi lõppu ei esineks kaupade hankimis- ja turustamistingimustes diskrimineerimist ühenduse liikmesriikide ja Türgi kodanike vahel.

Käesoleva artikli sätted kehtivad iga asutuse suhtes, mille kaudu liikmesriik või Türgi kas juriidiliselt või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollib, määrab või oluliselt mõjutab ühenduse ja Türgi vahelist importi ja eksporti. Neid sätteid kohaldatakse ka riigi poolt teistele delegeeritud monopolide suhtes.

2. Lepinguosalised hoiduvad kehtestamast mis tahes uusi meetmeid, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud põhimõtetega või piiravad lepinguosaliste vahel tollimaksude ja kogusepiirangute kaotamist käsitlevate artiklite reguleerimisala.

3. Käesolevas artiklis nimetatud Türgi monopolide kohandamise ning ühenduse ja Türgi vahelise kaubanduse tõkete vähendamise korra ja ajakava kehtestab assotsiatsiooninõukogu hiljemalt kuus aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist.

Kuni assotsiatsiooninõukogu eelmises lõigus nimetatud otsuse vastu võtab, kohtleb kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumil monopoliseeritud tooteid vähemalt sama soodsalt, kui koheldakse enamsoodustusrežiimiga hõlmatud kolmandast riigist pärinevaid sarnaseid tooteid.

4. Lepinguosaliste kohustused on siduvad üksnes niivõrd kui need on kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.

III PEATÜKK

TOOTED, MILLE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL KOHALDATAKSE ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISE TÕTTU ERIEESKIRJU

Artikkel 31

Toodetele, mille ühendusse importimisel kehtivad ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevad erieeskirjad, kohaldatakse IV peatükis põlumajandustoodete osas sätestatud korda.

IV PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUS

Artikkel 32

Käesolev protokoll laieneb põllumajandustoodetele, kui artiklitest 33–35 ei tulene teisiti.

Artikkel 33

1. Türgi kohandab kahekümne kahe aasta jooksul oma põllumajanduspoliitikat, et võtta kõnealuse tähtaja lõpuks vastu ühise põllumajanduspoliitika need meetmed, mida on vaja Türgis kohaldada tema ja ühenduse vahelise põllumajandustoodete vaba liikumise saavutamiseks.

2. Lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul võtab ühendus oma põllumajanduspoliitika kehtestamisel ja edasiarendamisel arvesse Türgi põllumajanduse huve. Türgi esitab ühendusele kõik sellega seoses vajalikud andmed.

3. Ühendus teavitab Türgit ühise põllumajanduspoliitika kehtestamise ja arendamisega seotud komisjoni ettepanekutest ning nende ettepanekute osas esitatud arvamustest ja tehtud otsustest.

4. Assotsiatsiooninõukogu otsustab, millist põllumajandusalast teavet Türgi peab ühendusele esitama.

5. Assotsiatsiooninõukogus võib konsulteerida lõikes 3 nimetatud komisjoni ettepanekute ning põllumajandusega seotud meetmete üle, mida Türgi kavatseb lõike 1 kohaselt võtta.

Artikkel 34

1. Kahekümne kahe aastase tähtaja lõpul võtab assotsiatsiooninõukogu vastu ühenduse ja Türgi vahelise põllumajandustoodete vaba liikumise saavutamiseks vajalikud sätted, olles eelnevalt veendunud, et Türgi on vastu võtnud artikli 33 lõikes 1 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika meetmed.

2. Lõikes 1 nimetatud sätted võivad sisaldada vajalikke erandeid käesoleva protokolliga ettenähtud normidest.

3. Assotsiatsiooninõukogu võib lõikes 1 nimetatud kuupäeva muuta.

Artikkel 35

1. Kuni artikli 34 kohaste sätete vastuvõtmiseni ning erandina artiklitest 7–11, 15–18, artikli 19 lõigetest 1 ja 5, artiklitest 21–27 ja 30 rakendavad ühendus ja Türgi omavahel põllumajandustoodetega kaubeldes teineteise suhtes soodusrežiimi. Kõnealuse soodusrežiimi ulatuse ja rakenduskorra määrab kindlaks assotsiatsiooninõukogu.

2. Lisas 6 on siiski sätestatud soodusrežiim, mida rakendatakse alates üleminekuetapi algusest.

3. Üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist ning edaspidi iga kahe aasta järel vaatab assotsiatsiooninõukogu üle põllumajandustoodete soodusrežiimi tulemused, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb. Ta võib otsustada teha täiendusi, mis on vajalikud assotsieerumislepingu eesmärkide järk-järguliseks saavutamiseks.

4. Kohaldatakse artikli 34 lõiget 2.

II JAOTIS

ISIKUTE JA TEENUSTE LIIKUMINE

I PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 36

Töötajate vaba liikumine ühenduse liikmesriikide ja Türgi vahel tagatakse assotsieerumislepingu artiklis 12 sätestatud põhimõtete kohaselt järk-järguliste etappide abil nimetatud lepingu jõustumisele järgneva kaheteistkümnenda lõpust kahekümne teise aasta lõpuni.

Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu selleks vajalikud reeglid.

Artikkel 37

Töötingimuste ja töötasu osas ei tohi üheski liikmesriigis Türgi kodakondsusega töötajate suhtes kohaldatavad normid tuua kaasa kõnealuste töötajate ning teistest ühenduse liikmesriikidest pärit töötajate vahelist diskrimineerimist.

Artikkel 38

Sel ajal, kui ühenduse liikmesriikide ja Türgi vahelist töötajate vaba liikumist etapiviisiliselt juurutatakse, võib assotsiatsiooninõukogu läbi vaadata kõiki Türgi kodakondsusega töötajate geograafilise ja kutsealase liikuvusega seotud küsimusi, eelkõige töö- ja elamislubade ulatusega seotud küsimusi, et soodustada nende töötajate töölevõtmist kõikides liikmesriikides.

Assotsiatsiooninõukogu võib selles osas teha liikmesriikidele soovitusi.

Artikkel 39

1. Enne käesoleva protokolli jõustumisele järgneva esimese aasta lõppu võtab assotsiatsiooninõukogu vastu sotsiaalkindlustusmeetmed ühenduse piires liikuvate Türgi kodakondsusega töötajate ning nende ühenduses elavate perekondade jaoks.

2. Need sätted peavad kehtestatava korra kohaselt võimaldama Türgi kodakondsusega töötajatel liita eri liikmesriikides omandatud kindlustus- ja tööstaaži, mis seondub vanaduspensionide, surma puhul makstavate hüvitiste ja töövõimetuspensionidega ning tervishoiuteenuste osutamisega töötajatele ning nende ühenduses elavatele perekondadele. Nende meetmetega ei kohustata liikmesriike võtma arvesse Türgis omandatud staaži.

3. Eespool nimetatud meetmetega tuleb tagada peretoetuste maksmine, kui töötaja perekond elab ühenduses.

4. Vanaduspensione, surma puhul makstavaid hüvitisi ja töövõimetuspensione, mille saamise õigus on tekkinud lõike 2 alusel vastu võetud meetmete kohaselt, peab olema võimalus Türki üle kanda.

5. Käesoleva artikliga ette nähtud meetmed ei mõjuta Türgi ja ühenduse liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kui nende lepingutega on Türgi kodanikele ette nähtud soodsamad tingimused.

Artikkel 40

Assotsiatsiooninõukogu annab liikmesriikidele ja Türgile soovitusi noorte töötajate vahetuse soodustamiseks; seda tehes juhindub assotsiatsiooninõukogu liikmesriikides ühenduse asutamislepingu artikli 50 rakendamiseks vastu võetud meetmetest.

II PEATÜKK

ASUTAMISÕIGUS, TEENUSED JA TRANSPORT

Artikkel 41

1. Lepinguosalised hoiduvad omavahel kehtestamast mis tahes uusi asutamisõiguse ning teenuste osutamise vabaduse piiranguid.

2. Assotsiatsiooninõukogu määrab assotsieerumislepingu artiklites 13 ja 14 sätestatud põhimõtete kohaselt kindlaks lepinguosaliste vahel asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse piirangute järk-järgulise kaotamise ajakava ja reeglid.

Assotsiatsiooninõukogu võtab ajakava ning erinevate tegevusvaldkondadega seotud reeglite kindlaksmääramisel arvesse ühenduses juba vastu võetud asjaomaseid meetmeid ning Türgi erilisi majanduslikke ning sotsiaalseid olusid. Eelistatakse meetmeid, mis aitavad konkreetselt kaasa tootmise ja kaubanduse arengule.

Artikkel 42

1. Assotsiatsiooninõukogu laiendab oma äranägemisel kehtestatud korras Türgile ühenduse asutamislepingu transpordialaseid sätteid, võttes nõuetekohaselt arvesse Türgi geograafilist asendit. Samuti võib ta Türgile laiendada ühenduse meetmeid, mis on vastu võetud nende sätete rakendamiseks seoses raudtee-, maantee- ja siseveeteetranspordiga.

2. Kui ühendus on vastavalt ühenduse asutamislepingu artikli 84 lõikele 2 kehtestanud mere- ja õhutranspordi alaseid sätteid, otsustab assotsiatsiooninõukogu, millisel määral ning millises korras võib kehtestada sätteid Türgi mere- ja õhutranspordi suhtes.

III JAOTIS

MAJANDUSPOLIITIKA ULATUSLIKUM ÜHTLUSTAMINE

I PEATÜKK

KONKURENTS, MAKSUD JA ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Artikkel 43

1. Assotsiatsiooninõukogu võtab kuue aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumisest vastu ühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86, 90 ja 92 sätestatud põhimõtete kohaldamise tingimused ja eeskirjad.

2. Üleminekuetapil võib Türgit käsitada ühenduse asutamislepingu artikli 93 lõike 3 punktis a nimetatud olukorras olevana. Sellest tulenevalt loetakse Türgi majanduse arengu soodustamiseks antav abi assotsiatsiooni nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks, kui kõnealune abi ei muuda kaubandustingimusi lepinguosaliste vastastikusi huve kahjustaval määral.

Üleminekuetapi lõpul otsustab assotsiatsiooninõukogu, võttes arvesse Türgi majanduse hetkeolukorda, kas eelmise lõigu kohaldamise tähtaega on tarvis pikendada.

Artikkel 44

1. Kumbki lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise toodete suhtes otseselt või kaudselt mingeid riigimakse lisaks neile, mida kohaldatakse otseselt või kaudselt samasuguste kodumaiste toodete suhtes.

Kumbki lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise toodete suhtes mingeid selliseid riigimakse, mis võimaldaksid muid tooteid kaudselt kaitsta.

Lepinguosalised tunnistavad hiljemalt käesoleva protokolli jõustumisele järgneva kolmanda aasta alguseks kehtetuks kõik eespool toodud reeglitega vastuolus olevad sätted, mis protokolli allakirjutamise ajal kehtivad.

2. Ühenduse ja Türgi vahelises kaubanduses ei tohi eksporditavatelt kaupadelt tagastatavad riigimaksud ületada neilt toodetelt otseselt või kaudselt võetavaid riigimakse.

3. Mitmeastmeliste kumuleeruva käibemaksu süsteemide kohaselt arvutatava käibemaksu korral võib imporditud toodete siseriikliku maksustamise või eksporditavate toodete maksutagastuste osas toodetele või tooterühmadele kehtestada keskmised määrad, kui seeläbi ei rikuta eelmistes lõigetes sätestatud põhimõtteid.

4. Assotsiatsiooninõukogu tagab eespool toodud sätete kohaldamise, võttes arvesse ühenduse kogemusi käesoleva artikliga hõlmatud valdkonnas.

Artikkel 45

Ühenduse ja Türgi vahelises kaubanduses ning muude maksude kui käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude osas ei tohi ekspordi korral võimaldada maksuvabastusi ja maksutagastusi ega kehtestada impordi suhtes tasakaalustusmakse, välja arvatud juhul, kui kavandatavad meetmed on assotsiatsiooninõukogu poolt eelnevalt heaks kiidetud ning piiratud kehtivusajaga.

Artikkel 46

Lepinguosalised võivad vastu võtta kaitsemeetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et saada üle raskustest, mille põhjuseks on kohaldamise eeskirju ja tingimusi käsitleva artikli 43 lõikes 1 sätestatud assotsiatsiooninõukogu otsuse puudumine või nende otsuste või artiklite 44 või 45 mittetäitmine.

Artikkel 47

1. Kui assotsiatsiooninõukogu kahekümne kahe aasta pikkuse tähtaja jooksul ühe lepinguosalise taotluse alusel leiab, et ühenduse ja Türgi vahelises kaubanduses rakendatakse dumpingut, esitab ja isikule või isikutele, kelle tegevusest see tuleneb, soovitused taolise tegevuse lõpetamiseks.

2. Kahjustatud lepinguosaline võib pärast assotsiatsiooninõukogu teavitamist võtta sobivaid kaitsemeetmeid, kui:

a) assotsiatsiooninõukogu ei ole teinud lõike 1 kohast otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest;

b) dumping jätkub lõike 1 kohastest soovitustest hoolimata.

Lisaks võib kahjustatud lepinguosaline, kelle huvid nõuavad viivitamatut tegutsemist, pärast assotsiatsiooninõukogu teavitamist kehtestada ajutised kaitsemeetmed, mille hulka võivad kuuluda dumpinguvastased tollimaksud. Kõnealused meetmed ei tohi kehtida üle kolme kuu alates kohaldamise algusest või kuupäevast, mil kahjustatud lepinguosaline eelmise lõigu punkti b kohased kaitsemeetmed võttis.

3. Kui kaitsemeetmed võeti lõike 2 esimese lõigu punkti b või teise lõigu alusel, võib assotsiatsiooninõukogu igal ajal otsustada nende kaitsemeetmete kohaldamise peatada, kuni on esitatud lõike 1 kohased soovitused.

Assotsiatsiooninõukogu võib soovitada lõike 2 esimese lõigu punkti b kohaselt võetud kaitsemeetmed kaotada või neid muuta.

4. Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevad või seal vabas ringluses olnud tooted, mis on eksporditud teise lepinguosalise territooriumile, lubatakse reimportimisel eelmise lepinguosalise territooriumile vabana kõikidest tollimaksudest, kogusepiirangutest või samaväärse mõjuga meetmetest.

Assotsiatsiooninõukogu võib anda sobivaid soovitusi käesoleva lõike kohaldamiseks; ta juhindub ühenduse kogemustest antud valdkonnas.

Artikkel 48

Assotsiatsiooninõukogu võib soovitada lepinguosalistel võtta meetmeid õigusaktide ühtlustamiseks käesoleva protokolliga hõlmamata valdkondades, millel on otsene mõju assotsiatsiooni toimimisele, ning käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades, mille jaoks protokollis ei ole konkreetset korda sätestatud.

II PEATÜKK

MAJANDUSPOLIITIKA

Artikkel 49

Assotsieerumislepingu artiklis 17 sätestatud eesmärkide saavutamiseks peavad lepinguosalised korrapäraseid vastastikuseid konsultatsioone assotsiatsiooninõukogus, et ühtlustada oma majanduspoliitikat.

Vajadusel annab assotsiatsiooninõukogu soovitusi sobivate meetmete kohta.

Artikkel 50

1. Lepinguosalised deklareerivad, et nad on valmis makseid liberaliseerima assotsieerumislepingu artiklis 19 sätestatust suuremas ulatuses, kui nende majanduse üldine olukord ning eelkõige maksebilansi seisund seda võimaldab.

2. Kui kaupade, teenuste ja kapitali liikumist takistavad üksnes asjaomaste maksetega seotud piirangud, kaotatakse need piirangud järk-järgult, rakendades mutatis mutandis kogusepiirangute kaotamise, teenuste osutamise ja kapitali liikumise alaseid sätteid.

3. Lepinguosalised kohustuvad mitte muutma rangemaks ühenduse asutamislepingu III lisas loetletud nähtamatute tehingute suhtes kohaldatavaid norme, kui assotsiatsiooninõukogu ei ole selleks andnud eelnevat luba.

4. Vajaduse korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel meetmete asjus, mida tuleks võtta assotsieerumislepingu artiklis 19 ning käesolevas artiklis nimetatud maksete ja tehingute võimaldamiseks.

Artikkel 51

Assotsieerumislepingu artiklis 20 sätestatud eesmärkide edendamiseks püüab Türgi käesoleva protokolli jõustumisel parandada ühendusest pärineva erakapitali kohtlemist, mis võib kaasa aidata Türgi majanduse arengule.

Artikkel 52

Lepinguosalised püüavad vastastikku vältida uute valuutapiirangute kehtestamist kapitali liikumise ning seonduvate jooksvate maksete osas ning püüavad olemasolevaid norme mitte rangemaks muuta.

Lepinguosalised lihtsustavad nii palju kui võimalik loa- ja järelevalveformaalsusi, mida kohaldatakse kapitalitehingute ja -ülekannete sõlmimise ja teostamise osas, ning peavad vastavalt vajadusele vastastikuseid konsultatsioone kõnealuse lihtsustamise saavutamiseks.

III PEATÜKK

KAUBANDUSPOLIITIKA

Artikkel 53

1. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega assotsiatsiooninõukogus, et saavutada üleminekuetapil oma kaubanduspoliitika kooskõlastatus kolmandate riikide suhtes, eelkõige ühenduse asutamislepingu artikli 113 lõikes 1 nimetatud valdkondades.

Selleks esitab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral kõik vajalikud andmed oma sõlmitavate lepingute kohta, mis sisaldavad tariifseid või kaubandussätteid, ning oma väliskaubanduslepingute muudatuste kohta. Kui kõnealused lepingud või muudatused võivad otseselt ja märkimisväärselt mõjutada assotsiatsiooni toimimist, konsulteeritakse vastavalt vajadusele assotsiatsiooninõukogus, et lepinguosaliste huve arvesse võtta.

2. Üleminekuetapi lõpul kooskõlastavad assotsiatsiooninõukogus kohtuvad lepinguosalised oma kaubanduspoliitikat suuremal määral, et jõuda ühtsetel põhimõtetel rajaneva kaubanduspoliitikani.

Artikkel 54

1. Kui ühendus sõlmib assotsieerumislepingu või sooduslepingu, millel on assotsiatsiooni toimimisele otsene ja märkimisväärne mõju, peetakse assotsiatsiooninõukogus vajadusel nõu, et ühendusel oleks võimalik arvesse võtta ühenduse ja Türgi vahelises assotsieerumislepingus sedastatud vastastikuseid huve.

2. Kui see on vajalik, et vältida kaupade liikumise tõkestamist ühenduses, püüab Türgi võtta kõik asjakohased meetmed Türgi ning ühendusega assotsieerumislepingu või sooduslepingu kaudu seotud riikide vahelises kaubanduses tekkiva mis tahes praktilise probleemi lahendamiseks.

Kui kõnealuseid meetmeid ei ole võetud, võib assotsiatsiooninõukogu vastu võtta assotsiatsiooni nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud sätted.

Artikkel 55

Assotsiatsiooninõukogus peetakse nõu piirkondliku arengukoostöö rakendamise teemal.

Assotsiatsiooninõukogu võib vastu võtta vajalikud sätted. Need ei tohi takistada assotsiatsiooni nõuetekohast toimimist.

Artikkel 56

Kolmanda riigi ühinemisel ühendusega peetakse assotsiatsiooninõukogus vastavalt vajadusele nõu, et tagada assotsieerumislepingus deklareeritud ühenduse ja Türgi vastastikuste huvide arvestamine.

IV JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Lepinguosalised kohandavad järk-järgult ametivõimude ja riigiettevõtete ning teatavaid eri- või ainuõigusi omavate eraettevõtete poolt lepingute sõlmimise tingimusi, et kahekümne kahe aastase perioodi lõpuks ei toimuks diskrimineerimist liikmesriikide kodanike ning lepinguosaliste territooriumil elavate Türgi kodanike vahel.

Assotsiatsiooninõukogu määrab kindlaks kohandamise ajakava ja reeglid; seda tehes juhindub ta lahendustest, mille ühendus on antud valdkonnas vastu võtnud.

Artikkel 58

Käesoleva protokolliga reguleeritud valdkondades:

- ei tohi meetmed, mida Türgi rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,

- ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Türgi suhtes, põhjustada diskrimineerimist Türgi kodanike ega äriühingute vahel.

Artikkel 59

Käesoleva protokolliga hõlmatud valdkondades ei kohelda Türgit soodsamalt, kui liikmesriigid üksteist vastavalt ühenduse asutamislepingule kohtlevad.

Artikkel 60

1. Kui mõnes Türgi majandussektoris tekivad tõsised häired või satub ohtu siseriiklik finantsstabiilsus või tekivad raskused, mis võivad tingida Türgi mõne piirkonna majandusolukorra tõsise halvenemise, võib Türgi võtta vajalikke kaitsemeetmeid.

Nendest meetmetest ning nende rakenduseeskirjadest teavitatakse viivitamatult assotsiatsiooninõukogu.

2. Kui mõnes ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi majandussektoris tekivad tõsised häired või satub ohtu ühe või mitme liikmesriigi siseriiklik finantsstabiilsus või tekivad raskused, mis võivad tingida ühenduse teatava piirkonna majandusolukorra halvenemise, võib ühendus võtta vajalikke kaitsemeetmeid või anda selleks loa asjaomasele liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele.

Nendest meetmetest ning nende rakenduseeskirjadest teavitatakse viivitamatult assotsiatsiooninõukogu.

3. Lõigete 1 ja 2 alusel võetavate meetmete valikul eelistatakse neid, mis segavad assotsiatsiooni toimimist kõige vähem. Meetmed ei tohi olla ulatuslikumad, kui on tekkinud raskuste lahendamiseks vaja.

4. Lõigete 1 ja 2 alusel võetud meetmete üle võib nõu pidada assotsiatsiooninõukogus.

Artikkel 61

Ilma et see piiraks käesoleva protokolli erisätete kohaldamist, on üleminekuetapi pikkuseks kaksteist aastat.

Artikkel 62

Käesolev protokoll ka selle lisad moodustavad Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu lahutamatu osa.

Artikkel 63

1. Allakirjutanud riigid ratifitseerivad käesoleva protokolli vastavalt oma asjakohastele põhiseaduslikele nõuetele ning ühenduse nimel sõlmitakse see nõukogu otsusega, mis tehakse ühenduse asutamislepingu sätete kohaselt; otsus tehakse teatavaks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelisse assotsieerumislepingu lepinguosalistele.

Ratifitseerimisdokumendid ja sõlmimisteade vahetatakse Brüsselis.

2. Protokoll jõustub ratifitseerimisdokumentide ning lõikes 1 nimetatud teate vahetamisele järgneva kuu esimesel päeval.

3. Kui käesolev protokoll ei jõustu kalendriaasta alguses, võib assotsiatsiooninõukogu lühendada või pikendada käesoleva protokolliga ette nähtud tähtaegu, eelkõige kaupade vaba liikumise saavutamise tähtaegu, et need lõppeksid kalendriaasta lõpus.

Artikkel 64

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris hollandi, itaalia, prantsuse, saksa ja türgi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle tõenduseks on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lisaprotokollile alla kirjutanud.

Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Zustzprotokoll gesetzt.En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent protocole additionnel.Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder dit Financieel Protocol hebben gesteld.Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter dieses Finanzprotokoll gesetzt.In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente protocollo addizionale.

Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten November neunzehnhundertsiebzig.Fait à Bruxelles, le vingt-trois novembre mil neuf cent soixante-dix.Fatto a Bruxelles, addinoventitré novembre millenovecentosettanta.Gedaan te Brussel, de drieėntwintigste november negentienhonderdzeventig.

Brüsselis tuhande üheksasaja seitsmekümnenda aasta kahekümne kolmandal novembril.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges,

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen,

Pierre Harmel

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland,

Walter Scheel

Pour le Président de la République française,

Maurice Schumann

Per il Presidente della Repubblica italiana,

Mario Pedini

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg,

Gaston Thorn

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden,

J.m.a.h. Luns

In Namen des Rates der Europäischen Gemeinschaften,

Pour le Conseil des Communautés européennes,

Per il Consiglio delle Comunità europee,

Voor de Raad der Europese Gemeeschappen,

Walter Schell

Franco Maria Malfatti

Türgi Vabariigi presidendi nimel,

Ihsan Sabri Çaglayangíl

--------------------------------------------------

LISAD

LISA NR 1

Türgist ühendusse imporditavate naftatoodete kohtlemise kohta

Ainus artikkel

1. Olenemata lisaprotokolli artiklist 9 ja artiklitest 21–30 imporditakse igal aastal 200000 tonnise üldise tariifikvoodi piires ühendusse tollimaksuvabalt järgmisi Türgis rafineeritud tooteid:

Ühise tollitariifistiku rubriigi nr | Kirjeldus |

27.10 | Naftaõlid ja bituumenmineraalidest saadud õlid, välja arvatud toorsaadused; mujal täpsustamata või nimetamata saadused, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 massiprotsendi ulatuses naftaõlisid või bituumenmineraalidest saadud õlisid: A.Kergõlid:III.Muuks otstarbeksB.Keskmise raskusega õlid:III.Muuks otstarbeksC.Raskõlid:I.Gaasiõli:c)Muuks otstarbeksII.Kütteõli:c)Muuks otstarbeksIII.Määrdeõlid; muud õlid:c)Vastavalt käesoleva peatüki lisamärkuse [1]tingimustele segamisele kuuluvadd)Muuks otstarbeks |

27.11 | Naftagaasid ja muud gaasilised süsivesinikud: A.Müügiks ettenähtud propaan ja butaan:III.Muuks otstarbeks |

27.12 | Vaseliin: A.Toorsaadused:III.Muuks otstarbeksB.Muud |

27.13 | Parafiin, mikrokristalliline vaha, toorparafiin, osokeriit, ligniitvaha, turbavaha ja muud värvitud või värvimata mineraalvahad: B.Muud:I.Toorsaadused:c)Muuks otstarbeksII.Muud |

27.14 | Naftabituumen, naftakoks ja muud naftaõlide või bituumenmineraalidest saadud õlide jäägid: C.Muud |

2. Ühendusel on õigus lõikes 1 sätestatud korda muuta:

- kui võetakse vastu kolmandatest riikidest ja assotsieerunud riikidest pärinevate naftatoodete ühine päritolumääratlus,

- kui tehakse otsuseid ühise kaubanduspoliitika valdkonnas,

- kui kehtestatakse ühine energiapoliitika.

Sellised juhul tagab ühendus, et lõikes 1 nimetatud impordile antakse kõnealuses lõikes sätestatutega samaväärsed soodustused.

3. Lõike 2 alusel võetud meetmete üle võib nõu pidada assotsiatsiooninõukogus.

4. Kui ühendus ei võta kolme aasta jooksul lõike 2 kohaseid meetmeid, võib assotsiatsiooninõukogu lõikes 1 sätestatud kvoodi suuruse üle vaadata.

5. Lisaprotokoll ei mõjuta naftatoodete impordi suhtes kohaldatavaid eeskirju, välja arvatud lõigete 1 ja 2 osas.

LISA NR 2

teatavate Türgist ühendusse imporditavate tekstiiltoodete kohtlemise kohta

Artikkel 1

1. Olenemata lisaprotokolli artiklist 9 kaotab ühendus järk-järgult ühise tollitariifistikuga ette nähtud tollimaksud allpool loetletud Türgist imporditavate toodete osas, tehes kaheteistkümne aasta jooksul neli järjestikust vähendust, neist igaüks 25 %. Vähendused tehakse lisaprotokolli jõustumise kuupäeval ning neli, kaheksa ja kaksteist aastat pärast seda:

Ühise tollitariifistiku rubriigi nr | Kirjeldus |

55.05 | Jaemüügiks pakendamata puuvillalõng |

55.09 | Muud puuvillariided |

58.01 | Vaibad ja vaipkatted, sõlmtehnikas (valmistoodetena või mitte): ex A.Lambavillast või muude loomade villast, välja arvatud käsitsi valmistatud vaibad ja vaipkatted |

2. Seevastu Türgist imporditavate toodete puhul, mis kuuluvad rubriikidesse 55.05 ja 55.09, vähendab ühendus lisaprotokolli jõustumisel iga-aastaste ühenduse tariifikvootide piires, mille suurus on rubriigi 55.05 osas 300 tonni ja rubriigi 55.09 osas 1000 tonni, ühise tollitariifistikuga ette nähtud tollimakse 75 % võrra.

Artikkel 2

Olenemata lisaprotokolli artiklitest 21, 22, 23 ja 24 on ühendusel õigus kehtestada uusi kogusepiiranguid allpool loetletud Türgist imporditavate toodete suhtes.

Ühise tollitariifistiku rubriigi nr | Kirjeldus |

50.01 | Haspeldamiseks sobivad siidiusside kookonid |

50.02 | Toorsiid (nullkeeruga) |

LISA NR 3

Artiklis 11 sätestatud tollimaksuvähenduste ajakava alla kuuluvate toodete loend

Türgi tollitariifistiku rubriigi nr | Kirjeldus |

| |

15.05 | | Villarasv ja sellest saadud rasvained (sealhulgas lanoliin): |

—90 | Muud |

15.09 | | Degraa |

15.10 | | Rasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; rasvalkoholid: |

—10 | Rasvhapped |

15.11 | | Glütserool ja glütseroolleelis: |

—10 | Glütserool |

17.04 | | Kakaod mittesisaldavad suhkrukondiitritooted: |

—90 | Muud |

17.05 | | Maitse- või värvainelisandiga suhkrud, siirupid ja melassid, välja arvatud mis tahes koguses suhkrulisandit sisaldavad puuviljamahlad |

18.06 | | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

19.02 | | Jahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud tooted, mida kasutatakse laste- või dieettoiduna või kulinaarsel otstarbel ja mis sisaldavad alla 50 massiprotsendi kakaod |

21.07 | | Mujal täpsustamata või nimetamata toiduained |

22.08 | | Mittedenatureeritud etüülalkohol või absoluutpiiritus alkoholisisaldusega vähemalt 80 %; mis tahes alkoholisisaldusega denatureeritud alkohol (sealhulgas etüülalkohol ja absoluutpiiritus) |

24.02 | | Töödeldud tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid |

25.32 | | Strontsianiit (kaltsineeritud või mitte), välja arvatud strontsiumoksiid; mujal täpsustamata või nimetamata mineraalained; keraamikatoodete puru: |

ex 90 | Strontsianiit (kaltsineeritud või mitte) |

27.04 | | Kivisöest, ligniidist või turbast saadud koks ja poolkoks: |

—21 | Kivisöest saadud koks ja poolkoks |

28.06 | | Soolhape ja kloroväävelhape: |

—10 | Soolhape |

28.08 | | Väävelhape; ooleum: |

—30 | Ooleum |

28.15 | | Mittemetallide sulfiidid; fosfortrisulfiid: |

—20 | Süsinikdisulfiid |

28.17 | | Naatriumhüdroksiid (kaustiline sooda); kaaliumhüdroksiid (kaustiline potas); naatrium- ja kaaliumperoksiidid: |

—11 | Keemiliselt puhas naatriumhüdroksiid |

—12 | Naatriumhüdroksiid |

28.20 | | Alumiiniumoksiid ja -hüdroksiid; tehiskorund: |

—10 | Alumiiniumoksiid |

—20 | Alumiiniumhüdroksiid |

28.21 | | Kroomoksiidid ja -hüdroksiidid |

28.22 | | Mangaanoksiidid: |

—10 | Mangaandioksiid |

28.23 | | Raudoksiidid ja -hüdroksiidid; värvimullad, mis sisaldavad vähemalt 70 massiprotsenti keemiliselt seotud rauda Fe2O3 arvestuses |

28.27 | | Pliioksiidid; punane ja oranž pliimennik |

28.30 | | Kloriidid ja oksükloriidid: |

—30 | Ammooniumkloriid |

28.32 | | Kloraadid ja perkloraadid |

28.35 | | Sulfiidid; polüsulfiidid: |

—20 | Naatriumsulfiidid ja -polüsulfiidid |

28.37 | | Sulfitid ja tiosulfaadid |

28.38 | | Sulfaadid (sealhulgas maarjad) ja persulfaadid: |

—31 | Naatriumsulfaadid |

—40 | Alumiiniumsulfaadid |

—71 | Raudsulfaadid |

28.40 | | Fosfitid, hüpofosfitid ja fosfaadid: |

—11 | Naatriumfosfaadid |

28.42 | | Karbonaadid ja perkarbonaadid; müügiks ettenähtud, ammooniumkarbamaati sisaldav ammooniumkarbonaat: |

—11 | Naatriumvesinikkarbonaat |

—12 | Naatriumperkarbonaat |

—13 | Naatriumkarbonaat (kaltsineeritud) |

—14 | Naatriumkarbonaat (kristalliline) |

—42 | Sadestunud kaltsiumkarbonaat |

28.45 | | Silikaadid; müügiks ettenähtud naatrium- ja kaaliumsilikaadid: |

—10 | Naatriumsilikaadid |

—20 | Kaaliumsilikaadid |

28.47 | | Metallihapete soolad (näiteks kromaadid, permanganaadid, stannaadid): |

—32 | Naatriumkromaat |

—33 | Kaaliumkromaat |

—34 | Pliikromaat |

—35 | Naatriumdikromaat |

—36 | Kaaliumdikromaat |

28.54 | | Vesinikperoksiid (sealhulgas tahke vesinikperoksiid) |

28.56 | | Karbiidid (näiteks ränikarbiid, boorkarbiid, metallikarbiidid) |

29.02 | | Süsivesinike halogeenderivaadid: |

—30 | Trikloroetüleen |

—40 | Süsiniktetrakloriid |

—60 | Perkloroetüleen |

—80 | Klorofluorometaanid |

—90 | Muud |

29.03 | | Süsivesinike sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid (välja arvatud muskusksüleen rubriigist 29.03.10) |

29.04 | | Atsüklilised alkoholid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid: |

–10 | Pentaerütriit |

-21 | Puhas metanool |

–22 | Butüülalkohol |

–23 | Propüülalkohol ja isopropüülalkohol |

–24 | Stearüül- ja tsetüülalkohol |

–25 | Sorbitool, mannitool |

–26 | Propüleenglükool |

–39 | Muud |

29.09 | | Kolme- või nelja-aatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid: |

–90 | Muud |

29.14 | | Monohapped ja nende anhüdriidid, happehalogeniidid, happeperoksiidid ja perhapped ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |

–21 | Atseetanhüdriid |

–22 | Äädikhape, välja arvatud atseetanhüdriid |

–30 | Oleiinhape |

–41 | Sipelghape |

–42 | Naatriumatsetaat |

–43 | Alumiiniumatsetaat |

–46 | Magneesiumatsetaat |

–47 | Butüülatsetaat |

–48 | Etüülstearaat |

–49 | Muud |

29.15 | | Polühapped ja nende anhüdriidid, happehalogeniidid, happeperoksiidid ja perhapped ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |

–51 | Dioktüülftalaat |

–52 | Dibutüülftalaat |

–53 | Dietüülftalaat |

–54 | Dimetüülftalaat |

29.16 | | Alkoholhapped, aldehüüdhapped, ketoonhapped, fenoolhapped ja muud ühe või mitme hapnikku sisaldava funktsionaalrühmaga happed ja nende anhüdriidid, happehalogeniidid, happeperoksiidid ja perhapped ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid: |

–41 | Sidrunhape |

–53 | Kaltsiumglükonaat |

–54 | Kaltsiumlaktaat |

29.28 | | Diaso-, aso- ja asoksüühendid |

29.33 | | Elavhõbeorgaanilised ühendid |

29.35 | | Heterotsüklilised ühendid; nukleiinhapped: |

–30 | Furüülaldehüüd (furfuraal) |

–59 | Muud |

29.43 | | Keemiliselt puhtad suhkrud, välja arvatud sahharoos: |

–10 | Glükoos |

–20 | Laktoos |

–90 | Muud |

30.03 | | Ravimid (sealhulgas veterinaarravimid): |

| b)Muud: |

41 | Esimene kategooria |

–42 | Teine kategooria |

–43 | Kolmas kategooria |

32.03 | | Looduslike parkainetega segatud või segamata sünteetilised parkained; tehispreparaadid eelparkimiseks (näiteks ensümaatilised, pankreaatilist või bakteriaalset päritolu) |

32.05 | | Sünteetilised orgaanilised värvained (sealhulgas värvipigmendid); luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted; optiliste valgendajatena tuntud tooted, mis mõjuvad kiule; looduslik indigo (välja arvatud alamrubriiki 32.05.10 kuuluv looduslik indigo, alamrubriiki 32.05.30 kuuluvad, luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted ja alamrubriiki 32.05.40 kuuluvad optiliste valgendajatena tuntud tooted, mis mõjuvad kiule) |

32.06 | | Lakkpigmendid |

32.07 | | Muud värvained; luminofooridena kasutatavad anorgaanilised ained: |

–22 | Litopoon |

32.09 | | Lakid ja glasuurid; liimvärvid; naha viimistlemiseks kasutatavad valmis vesipigmendid; värvid ja emailid; pigmendid linaseemneõlis, lakibensiinis, tärpentinis, lakis vm värvi või emaili valmistamiseks kasutatavas keskkonnas; trükifoolium; värvained vm värvivad ained jaemüügiks pakendatuna ja müügipakendites (välja arvatud alamrubriiki 32.09.22 kuuluvad naha viimistlemiseks kasutatavad valmis vesipigmendid ja alamrubriiki 32.09.32 kuuluvad trükifooliumid) |

32.13 | | Kirjutustint, trükivärvid ja muud tindid: |

–19 | Muud trükivärvid |

–22 | Kontsentreeritud trükivärvid |

–23 | Kopeer- ja hektograafilised tindid |

–24 | Sulepeatindid |

–25 | Paljundusmasinate, templipatjade ja kirjutusmasina lintide tindid |

33.06 | | Parfümeeria- ja kosmeetikatooted ja hügieenivahendid |

34.01 | | Seep, sealhulgas ravimseep |

34.02 | | Pindaktiivsed orgaanilised ained; pindaktiivsed ained ja pesemisained, seepi sisaldavad või mitte sisaldavad |

34.05 | | Jalatsite, mööbli või põranda poleervahendid ja kreemid, metalli poleervahendid, puhastuspastad jms vahendid, välja arvatud rubriiki 34.04 kuuluvad töödeldud vahad |

35.06 | | Muud valmisliimid; tooted liimidena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg: |

–20 | Muud |

36.05 | | Pürotehnilised tooted (nt ilutulestikud, raudteepetardid, paugutid, sademete reguleerimise raketid) |

36.06 | | Tuletikud, välja arvatud bengali tuled |

38.03 | | Aktiivsüsi (värvitustav, depolariseeriv või absorbeeriv); aktiivdiatomiit, aktiivsavi, aktiivbauksiit jt looduslikud aktiivmineraalained (välja arvatud alamrubriiki 38.03.90 kuuluvad muud tooted) |

38.05 | | Tallõli (vedelvaik) |

38.12 | | Tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad läigestid, apretid ja peitsid |

39.01 | | Kondensatsiooni-, polükondensatsiooni- ja polüliitumise saadused, modifitseeritud või mitte, polümeriseeritud või mitte, lineaarsed või mitte (nt fenoplastid, aminoplastid, alküüdid, polüallüülestrid ja muud küllastumata polüestrid, silikoonid) välja arvatud alamrubriiki 39.01.19 kuuluvad muud tooted, alamrubriiki 39.01.23 kuuluvad polüamiidid ja superpolüamiidid ning alamrubriiki 39.01.29 kuuluvad muud tooted |

39.02 | | Polümerisatsiooni ja kopolümerisatsiooni teel saadud tooted (nt polüetüleen, polütetrahaloetüleenid, polüisobutüleen, polüstüreen, polüvinüülkloriid, polüvinüülatsetaat, polüvinüülkloroatsetaat ja muu polüvinüüli derivaadid, polüakrüüli ja polümetakrüüli derivaadid, kumaroonindeenvaigud): |

| Vedeliku või pasta kujul esinevad tooted, sealhulgas emulsioonid, dispersioonid ja lahused: |

–12 | Polüvinüülatsetaat |

–16 | Polüakrüüli ja polümetakrüüli derivaadid |

–17 | Kumaroonindeenvaigud |

–19 | Muu: |

| – Ebakorrapärase kujuga plokid, tükid, pulbrid (k.a presspulbrid), graanulid, helbed jms puistevormid, jäätmed ja jäägid: |

–22 | Polüvinüülatsetaat |

–26 | Polüakrüüli ja polümetakrüüli derivaadid |

–27 | Kumaroonindeenvaigud |

–29 | Muu |

| Muu |

–32 | Polüvinüülatsetaat |

–39 | Muud |

39.03 | | Regenereeritud tselluloos; nitrotselluloos, tselluloosatsetaat jt tselluloosi estrid, tselluloosi eetrid jt tselluloosi keemilised derivaadid, plastifitseeritud või plastifitseerimata (nt kolloodiumid, tselluloid); vulkaniseeritud tsellulooskiud: |

| Vedeliku või pasta kujul esinevad tooted, sealhulgas emulsioonid, dispersioonid ja lahused: |

–11 | Kolloodiumid |

| Ebakorrapärase kujuga plokid, tükid, pulbrid (k.a presspulbrid), graanulid, helbed jms puistevormid, jäätmed ja jäägid: |

–22 | Nitrotselluloos |

–23 | Tselluloosatsetaat |

| Muu |

–31 | Regenereeritud tselluloos |

–32 | Vulkaniseeritud tsellulooskiud |

–34 | Tselluloosatsetaat |

39.07 | | Rubriikides nr 39.01–39.06 kirjeldatud materjalidest tooted |

40.02 | | Sünteetiline lateks; eelvulkaniseeritud sünteetiline lateks; sünteeskautšuk, õlidest eraldatud faktis: |

| a)Igat liiki sõidukite rehvide ja sisekummide tootmiseks ja uuendamiseks (protekteerimine) ettenähtud sünteeskautšuk ja sünteetiline lateks: |

12 | Sünteetiline lateks |

| b)Muud: |

22 | Sünteetiline lateks |

–23 | Õlidest eraldatud faktis |

40.09 | | Kõvendamata täiskummist torustik |

40.13 | | Kõvendamata täiskummist rõivad ja rõivamanused (sealhulgas kindad) igaks otstarbeks |

40.14 | | Muud kõvendamata täiskummist tooted |

–21 | Kustutuskummid |

41.10 | | Komposiitnahk nahakiudude baasil, tahvlite, lehtede või rullidena |

42.01 | | Mis tahes materjalist sadulsepatooted ja rakmed mis tahes loomadele (nt sadulad, rakmed, kaelarihmad, trengid, põlvekaitsmed ja saapad) |

42.02 | | Reisikaubad (nt reisikohvrid, käsikohvrid, kübarakarbid, reisikotid, seljakotid), kandekotid, käekotid, diplomaadikohvrid, vutlarid, rahakotid, rahataskud, kosmeetikakohvrikesed, tööriistakotid, tubakakotid, toosid, karbid (nt relvade, muusikariistade, binoklite, ehete, pudelite, kaelarihmade, jalatsite, harjade jaoks) jms nahast või komposiitnahast, vulkaniseeritud kiust, lehtplastist, papist või tekstiilist tooted |

42.06 | | Tooted loomasooltest (välja arvatud jämesiidist), lehtkulla valmistamisel kasutatavast nahast, põiest või kõõlustest |

43.01 | | Toorkarusnahad: |

–40 | Karakull, astrakhan |

–90 | Muud |

43.02 | | Pargitud või töödeldud karusnahad, sealhulgas kokku ühendatud lehtedeks, ristideks jms vormideks; pead, sabad, käpad jm tükid ning lõiked (töötlemata) |

43.03 | | Karusnahast tooted |

43.04 | | Tehiskarusnahk ja sellest valmistatud tooted |

44. | | Pidevprofiiliga puit; tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja –tüüblid |

44.15 | | Vineer, tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat jms kihtpuitmatterjalist tooted (sealhulgas spoonitud paneelid ja lehed); puitintarsia ja -marketrii: |

–20 | Vineer või puitintarsia või –marketrii |

44.16 | | Puidust kärgpaneelid, mitteväärismetalliga pinnatud või mitte |

44.17 | | Impregneeritud puit, lehtede, plokkidena vms |

44.18 | | Regenereeritud puit, st puitlaastud, puitpilpad, saepuru, saejahu vm puidujäätmed, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata, lehtede, plokkidena vms |

44.23 | | Puidust tisleri- ja puusepatooted (sealhulgas puidust kärgpaneelid ja profiilid ning koosteparketikilbid) |

44.25 | | Puidust tööriistad, nende korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed: |

–10 | Puidust saapa- ja kingaliistud ning –toed |

44.28 | | Muud puidust tooted |

45.03 | | Looduslikust korgist tooted |

45.04 | | Aglomeeritud kork (sideainega või ilma) ning tooted sellest |

47.01 | | Puitmass, mis on saadud mis tahes taimsetest kiududest mehaanilisel teel |

48.01 | | Paber ja papp (sealhulgas tselluloosvatt), tööstuslikult toodetud, rullides või lehtedena: |

| b)Paber, mis sisaldab 70% või enam puitkiude, kaaluga 50-55 g/m2, sealhulgas |

21 | Nesprint |

–29 | Muud |

–40 | Trüki- või kirjutuspaber |

–50 | Jõupaber |

| f)Muu: |

61 | Harilik pakkepaber kaaluga kuni 30 g/m2 |

–62 | Harilik pakkepaber kaaluga üle 30 g/m2 |

–63 | Sigaretipaber |

–64 | Kuivatuspaber |

–67 | Rulli keeratud papp mulgustamisseadmete tootmiseks |

–68 | Papp |

48.02 | | Käsitsi valmistatud paber ja papp |

48.03 | | Pärgament või rasvakindel paber ja papp ja nende imitatsioonid ning läikega läbipaistvad paberid, rullides või lehtedena |

48.04 | | Kihiline paber ja papp (valmistatud siledate paberikihtide kokkuliimimise teel), pinnakatte või immutuseta, tugevdatud või tugevdamata, rullides või lehtedena |

48.05 | | Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena |

48.06 | | Paber ja papp, jooneline või ruuduline, kuid muu pealetrükita, rullides või lehtedena |

48.07 | | Paber ja papp, immutatud, pinnatud, värvitud või dekoreeritud pinna või pealetrükiga, (mis ei ole lihtsalt jooneline või ruuduline ning pole gruppi 49 kuuluv trükis), rullides või lehtedena |

48.09 | | Puit- või taimsest kiust ehitusplaadid, looduslike või tehisvaikude vms sideainetega kokku ühendatud või mitte |

48.10 | | Sigaretipaber, mõõtu lõigatud, raamatuks volditud või voltimata, toruks vormitud või vormimata |

48.11 | | Tapeet jms seinakattematerjalid (lincrusta); paberist aknatransparendid |

48.12 | | Põrandakatted paber- või pappalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata, linoleumkomposiidiga pealistatud või pealistamata |

48.13 | | Söepaber jm kopeerpaber (sealhulgas paljundusšabloonid) ja paber kujutise ülekandmiseks, mõõtu lõigatud, karpides või lahtiselt |

48.14 | | Paberist või papist kirjaplokid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad ainult valiku paberikaupu |

48.15 | | Muu paber ja papp, mõõtu või vormi lõigatud (välja arvatud alamrubriiki 48.15.30 kuuluv filterpaber) |

48.16 | | Kastid, kotid jm paberist või papist pakendid |

48.17 | | Dokumendivutlarid, kirjaalused, karbid dokumentide hoidmiseks jms kontori-, kaupluse- jm tarbed, paberist või papist |

48.18 | | Registriraamatud, vihikud, märkmikud, tellimis- ja kviitungiraamatud, kuivatuspaberiplokid, kiirköitjad (eraldatavate lehtedega vm), kaustad jm paberist või papist kirjatarbed; albumid näidiste või kollektsioonide jaoks, raamatuümbrised, paberist või papist: |

48.19 | | Paberist või papist etiketid, trükitud ja kummeeritud või mitte |

48.20 | | Värtnad, poolid, käävid jm sarnased paberimassist, paberist või papis toed (perforeeritud ja kõvastatud või mitte) |

48.21 | | Muud pabermassist, paberist, papist või tselluloosvatist tooted |

–31 | Kaardid mulgustamisaparaatide jaoks |

–39 | Muu |

49.08 | | Kujutise ülekandelehed (dekalkomaania) |

49.09 | | Piltpostkaardid, jõulukaardid jt illustreeritud õnnitluskaardid, mis tahes meetodil trükitud, kaunistustega või ilma |

49.10 | | Mitmesugused paberist või papist trükikalendrid, sealhulgas rebitavate lehtedega |

50.04 | | Siidlõng, kraasmetest või muudest siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata |

50.05 | | Siidijäätmetest (välja arvatud kraasmed) kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata |

50.06 | | Siidikraasmetest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata |

50.07 | | Siidlõng ja kraasmetest või muudest siidijäätmetest kedratud lõng, jaemüügiks pakendatud |

50.09 | | Siidriie või siidijäätmetest (välja arvatud siidikraasmed) riie |

50.10 | | Siidikraasmetest riie |

51.01 | | Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata: |

| b)kuni 60 den või vähem: |

| Sünteetiline lõng: |

23 | Vinüülbaasil |

–24 | Akrüülbaasil |

–25 | Polüpropüleenbaasil |

–29 | Muu |

| Regenereeritud lõngad: |

–31 | Viskooslõng |

–32 | Atsetaatlõng |

–33 | Regenereeritud loomsel baasil lõngad |

–39 | Muu |

| c)rohkem kui 60 den: |

| Sünteetilised lõngad: |

43 | Vinüülbaasil |

–44 | Akrüülbaasil |

–45 | Propüleenbaasil |

–49 | Muu |

| Regenereeritud lõngad: |

–51 | Viskooslõng |

–52 | Atsetaatlõng |

–53 | Regenereeritud loomsel baasil lõngad |

–59 | Muu |

51.02 | | Keemilistest kiududest monofilament, ribad (tehisõlg jms) ja haavaõmblusmaterjal |

51.03 | | Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendatud: |

| b)Muu: |

21 | Regenereeritud lõng |

–22 | Sünteetilised lõngad |

51.04 | | Keemilistest filamentkiududest riie, sh riie rubriigis 51.01 või 51.02 nimetatud monofilamendist või ribadest (välja arvatud sünteesfilamentkiududest riie) ettenähtud igat liiki transpordivahendite sisekummide ja rehvide tootmiseks, mis kuuluvad rubriiki 51.04.11) |

54.05 | | Linane või ramjeeriie |

56.01 | | Keemilised staapelkiud, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata (välja arvatud rubriiki 56.01.11 kuuluvad polüamiidbaasil sünteetilised kiud, rubriiki 56.01.12 kuuluvad polüesterbaasil kiud ja rubriiki 56.01.14 kuuluvad akrüülbaasil kiud) |

56.02 | | Filamentköisik keemiliste staapelkiudude tootmiseks |

–20 | Regenereeritud |

56.03 | | Keemiliste staapelkiudude jäätmed (sealhulgas harutatud või kohestatud riidejäätmed), kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata |

56.04 | | Keemilised staapelkiud või nende jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud (välja arvatud rubriiki 56.01.14 kuuluvad polüamiidbaasil ja rubriiki 56.04.12 kuuluvad polüesterbaasil ja rubriiki 56.04.14 kuuluvad akrüülbaasil sünteetilised tekstiilkiud ja nende jäätmed) |

56.05 | | Keemilistest staapelkiududest või nende jäätmetest lõng, jaemüügiks pakendamata |

56.06 | | Keemilistest staapelkiududest või nende jäätmetest lõng, jaemüügiks pakendatud |

56.07 | | Keemilistest staapelkiududest või nende jäätmetest long |

57.05 | | Kaneplõng |

57.08 | | Paberlõng |

57.09 | | Harilikust kanepist riie |

57.11 | | Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie |

57.12 | | Paberlõngast riie |

58.02 | | Muud vaibad, vaipkatted, matid ning "Kelem", "Schumacks", "Karamanie" jms vaibad, valmistoodetena või mitte: |

–10 | Vaibad, vaipkatted ja matid, masintöö |

58.04 | | Karusriie ja šenillriie (v.a rubriiki nr 55.08 kuuluv puuvillane froteerätikuriie jm froteeriie ning rubriiki nr 58.05 kuuluv riie): |

–20 | Siidist |

–40 | Sünteetilistest kiududest |

–50 | Regenereeritud kiududest |

58.08 | | Labasekoeline tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas: |

–20 | Sünteetilistest kiududest |

58.09 | | Mustriline tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas; käsipits või masinpits kanga, ribade või motiividena |

58.10 | | Tikandid kanga, ribade või motiividena |

59.03 | | Lausriie, sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, kaetud või katmata |

59.08 | | Tselluloosisaaduste valmististega või muu plastiga impregneeritud või kaetud riie |

59.10 | | Linoleum ja linoleumilaadsed tekstiilalusel materjalid, valmislõigatud või mitte, põrandakattena kasutamiseks või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, valmislõigatud või mitte |

59.11 | | Kummeeritud riie (v.a kummeeritud silmkoe- või heegeltooted) |

59.13 | | Elastikriie ja kaunistusnöörid (v.a silmkoe- ja heegeltooted), mis koosnevad kumminiiti sisaldavatest tekstiilmaterjalidest |

60.01 | | Silmkoeline või heegeldatud riie, elastiku või kummiga katmata |

60.02 | | Sõrmkindad, labakindad ja sõrmitud kindad, silmkoelised või heegeldatud, elastiku või kummiga katmata |

60.03 | | Sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms, silmkoelised või heegeldatud, elastiku või kummiga katmata |

60.04 | | Aluspesu, silmkoeline või heegeldatud, elastiku või kummiga katmata |

60.05 | | Pealisrõivad ja muud tooted, silmkoelised või heegeldatud, elastiku või kummiga katmata |

60.06 | | Silmkoeline või heegeldatud riie ja tooted sellest, elastikust või kummeeritud (sh elastikust põlvekaitsed ja sukad) |

61.01 | | Meeste ja poiste pealisrõivad |

61.02 | | Naiste, tüdrukute ja imikute pealisrõivad |

61.03 | | Meeste ja poiste alusrõivad, sh kraed, särgiesised ja kätised |

61.04 | | Naiste, tüdrukute ja imikute alusrõivad |

61.05 | | Taskurätikud |

61.06 | | Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms |

61.07 | | Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed |

61.08 | | Kraed, maniskid, ehised, žabood, kätised, volangid, passed jms kaunistused ja lisandid naiste ja tüdrukute rõivastele |

61.09 | | Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, rinnahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted (sh silmkoe- või heegeltooted), elastikust või mitte |

61.10 | | Sõrm-, laba- ja sõrmitud kindad, sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud |

61.11 | | Valmis rõivamanused (nt higilapid, õlandid jm padjandid, vööd, muhvid, varrukakaitsmed, taskud) |

62.05 | | Muud valmis tekstiiltooted (sh rõivalõiked) |

65.01 | | Vildist kübaratoorikud ja kübaravildid (vormimata ning servadeta); lamedad viltkettad ja silindrilised toorikud (sh tükkideks lõigatud) |

65.02 | | Kübaratoorikud, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, vormimata ning servadeta |

65.03 | | Viltkübarad jm vildist peakatted (valmistatud rubriiki nr 65.01 kuuluvatest kübaraviltidest või lamedatest viltketastest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma |

65.04 | | Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma |

65.05 | | Kübarad jm peakatted (sh juuksevõrgud), silmkoes, heegeldatud või tehtud pitsi-, vildi- vm tekstiilitükkidest (v.a ribad), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma |

65.06 | | Muud peakatted, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma |

65.07 | | Kübarate higipaelad, voodrid, kübarakatted, kübaraalused, kübarasõrestikud (sh vedruga kokkukäiva torukübara raam), mütsinokad ning peakatete lõuapaelad |

66.01 | | Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, vihmavarjutelgid, aiavarjud jms) |

66.03 | | Rubriiki nr 66.01 või 66.02 kuuluvate toodete osad, tarvikud ja kaunistused |

67.01 | | Linnunahad jm linnuosad, kaetud sulgede või udusulgedega, linnusuled, sulgede osad, udusuled ning tooted nendest (v.a rubriiki nr 05.07 kuuluvad tooted ning töödeldud sulerood ja -tüvikud) |

67.02 | | Tehislilled, -lehed ja -puuviljad ning nende osad; tehislilledest, -lehtedest või -puuviljadest tooted |

67.04 | | Parukad, valehabemed, poolparukad, valepatsid, tehisjuuksed jms tooted juustest, loomakarvadest või tekstiilmaterjalidest; muud tooted juustest (sh juuksevõrgud) |

67.05 | | Lehvikud ja käepidemega näosirmid, mehhanismita, mis tahes materjalist; nende raamid ja käepidemed ning nende osad, mis tahes materjalist |

68.04 | | Veskikivid, käiad, lihvkettad jms raamistuseta tooted (sh tooted, mida kasutatakse lihvimis-, teritus-, poleerimis- või lõikamistöödeks ning käsitsi teritamise või lihvimise kivid), looduslikust kivist (aglomeeritud või mitte), aglomeeritud looduslikest või tehisabrasiividest või keraamikast, südamikuga või ilma, korpused, otsikud, teljed jms muust materjalist; nende kivide ja ketaste segmendid jms valmisosad, looduslikust kivist (aglomeeritud või mitte), looduslikest või tehisabrasiividest või keraamikast |

–20 | Muud |

68.06 | | Looduslik või tehislik pulbriline või teraline abrasiivmaterjal; tekstiilist, paberist, papist või muust materjalist alusel, vajaliku vormi saavutamiseks lõigatud, õmmeldud või muul moel töödeldud või mitte |

–90 | Muud |

68.07 | | Räbuvatt, kivivill jms mineraalvatid; paisutatud vermikuliit, kergkruus, vahtšlakk jms paisutatud mineraalmaterjalid; segud ja tooted mineraalsetest soojus- või heliisolatsiooni- või helisummutusmaterjalidest (v.a rubriikides nr 68.12 ja nr 68.13 ning peatükis 69 nimetatud tooted) |

68.08 | | Tooted asfaldist jms materjalidest (nt naftabituumenist või kivisöepigist) |

68.11 | | Tsemendist (sh räbutsement), betoonist või tehiskivist (sh terratso) tooted, sarrustatud või mitte |

68.13 | | Töödeldud asbest ja tooted sellest (nt asbestpapp, -niit ja -riie; asbestrõivad, -peakatted ja jalatsid), sarrustatud või mitte, v.a rubriiki nr 68.14 kuuluvad tooted; asbestil või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevad segud ning tooted nendest |

68.16 | | Tooted kivist ja muudest mineraalainetest (sh tooted turbast), mujal nimetamata: |

–20 | Gudroneeritud dolomiidist põletatud tellised |

69.11 | | Portselanist (sh biskviitportselanist ja Parose portselanist) kodumajapidamises kasutatavad lauanõud ja tualett-tarbed |

69.12 | | Muust keraamikast kodumajapidamises kasutatavad lauanõud ja tualett-tarbed |

69.13 | | Kujukesed ja muud dekoratiivesemed ning ehted; mööbliesemed |

69.14 | | Muud tooted |

70.02 | | "Emailiklaasina" tuntud klaas massina, varrastena ja torudena |

70.03 | | Klaaskuulid, -vardad ja -torud, töötlemata (v.a optiline klaas) |

70.04 | | Töötlemata valuklaas ja valtsklaas (sh pinnatud või sarrustatud klaas), ristkülikutena |

70.05 | | Töötlemata tõmmatud või puhutud klaas (sh pinnatud klaas) ristkülikutena |

–20 | Tõmmatud või puhutud klaas, värvitud, opaalklaas, joone- või sooniline |

–30 | Muud |

70.06 | | Valatud, valtsitud, tõmmatud või puhutud klaas (sh pinnatud või sarrustatud klaas) ristkülikutena, ühelt või mõlemalt poolt lihvitud või poleeritud, kuid mitte rohkem töödeldud |

70.07 | | Valatud, valtsitud, tõmmatud või puhutud klaas (sh pinnatud või sarrustatud klaas), ristkülikust erineva kuju järgi lõigatud, painutatud või muul viisil töödeldud (nt töödeldud servadega või graveeritud), ühelt või mõlemalt poolt lihvitud või poleeritud või mitte; mitmekihilised klaasisolaatorid; vitraažiklaasid jms klaastooted |

70.08 | | Karastamise või lamineerimise teel saadud purunemiskindel klaas, vormitud või vormimata |

70.13 | | Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriiki nr 70.19 kuuluvad tooted) |

70.14 | | Valgustamiseks ja signaalimiseks ettenähtud klaasesemed ja optiliselt töötlemata või optilise klaasi optilised osad |

70.15 | | Kellaklaasid jms klaastooted (sh päikeseprillide valmistamiseks kasutatav klaas, kuid v.a nägemist korrigeerivad läätsed), kumerad, nõgusad, õõnsad vm; klaaskuulid ja nende segmendid eelnimetatud toodete valmistamiseks |

70.16 | | Tellised, ehitus- ja viimistlusplaadid, tahvlid jms ehitusel kasutatavad tooted pressitud või vormitud klaasist, kärgklaas plaatide, tahvlite jm kujul |

70.19 | | Klaashelmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid, klaasipuru ja -laastud jms kaunistamiseks kasutatavad klaasist pisidetailid ja nendest valmistatud klaasesemed; klaaskuubikud ja väikesed klaasplaadid, alusel või ilma, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel; klaassilmad, sh mänguasjadele, kuid mitte silmaproteesid; kaunistused jm nipsasjad jootelambiga töödeldud klaasist; klaasiterad |

70.20 | | Klaaskiud (sh klaasvill), -lõng, -riie ning nendest valmistatud tooted: |

–11 | Klaasvill |

–20 | Klaaskiust vilt |

71.01 | | Pärlid, töötlemata või mitte, raamistamata, kinnitamata ja nöörile lükkimata (v.a sorteerimata pärlid, mis on transportimise hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud) |

71.02 | | Vääris- ja poolvääriskivid, töötlemata, lihvitud või muul viisil töödeldud, raamistamata, kinnitamata ja nöörile lükkimata (v.a sorteerimata kivid, mis on transportimise hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud), v.a alamrubriigis 71.02.10 nimetatud tehisteemandid |

71.03 | | Tehislikud ja taastatud vääris- ja poolvääriskivid, töötlemata, lihvitud või muul viisil töödeldud, raamistamata, kinnitamata ja nöörile lükkimata (v.a sorteerimata kivid, mis on transportimise hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud) |

71.06 | | Valtsitud hõbe, töötlemata või pooltöödeldud |

71.10 | | Mitteväärismetallile või väärismetallile valtsitud plaatina või muud plaatinarühma metallid, töötlemata või pooltöödeldud |

71.12 | | Juveelitooted ja nende osad, väärismetallist või valtsväärismetallist |

71.13 | | Kullassepa- ja hõbesepatooted ja nende osad, väärismetallist või valtsväärismetallist, v.a rubriiki nr 71.12 kuuluvad tooted |

71.14 | | Muud väärismetallist või valtsväärismetallist tooted |

71.15 | | Tooted pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud kividest) |

71.16 | | Juveeliimitatsioonid |

73.02 | | Ferrosulamid (v.a alamrubriigis 73.02.21 nimetatud ferromangaan) |

73.07 | | Valuplokid, kangid, plaadid ja latid rauast või terasest (sh tinatatud latid); jämedalt sepistatud raua- või terasetükid: |

–90 | Muud |

73.10 | | Vardad ja latid (sh valtstraat) rauast või terasest, kuumvaltsitud, sepistatud, pressitud, külmalt vormitud või viimistletud (sh täppistooted); õõnesvardad kaevanduspuuride jaoks |

| — Vardad ja latid, kuumvaltsitud, sepistatud või pressitud: |

| — Nurgelise ristlõikega vardad |

ex 49 | Muud (v.a ESTÜ tooted) |

| — Vardad ja latid, külmvormitud või –viimistletud: |

— 51 | — Ringikujulise ristlõikega vardad |

— 52 | — Nurgelise ristlõikega vardad |

— 59 | Muud |

73.14 | | Raud- või terastraat, kaetud või mitte, isoleerimata |

73.17 | | Torud ja õõnesprofiilid malmist |

73.18 | | Rauast (v.a malm) või terasest torud ja nende toorikud (v.a kõrgsurvehüdroelektrilised torujuhtmed): |

| — Pindamata, õmblusteta torud: |

— 11 | Siseläbimõõduga alla 1 tolli |

— 12 | Siseläbimõõduga alates 1 tollist kuni 2,5 tolli v.a |

— 13 | Siseläbimõõduga alates 2,5 tollist kuni 6 tolli v.a |

— 14 | Siseläbimõõduga alates 6 tollist |

| — Pinnatud, õmblusteta torud: |

— 31 | Siseläbimõõduga alla 1 tolli |

— 32 | Siseläbimõõduga alates 1 tollist kuni 2,5 tolli v.a |

— 33 | Siseläbimõõduga alates 2,5 tollist kuni 6 tolli v.a |

— 34 | Siseläbimõõduga alates 6 tollist |

73.19 | | Kõrgsurvehüdroelektrilised torujuhtmed terasest, tugevdatud või mitte |

73.20 | | Toruliitmikud (nt muhvid, põlved, otsikud ja äärikud), rauast või terasest |

73.21 | | Rauast või terasest tarindid, valmis- või pooleliolevad, koostatud või mitte ja nende osad (nt hallid ja muud ehitised, sillad ja sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katused, katuse kandetarindid, ukse- ja aknaraamid, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja postid), tahvlid, vardad, nurk- ja profiilrauad, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted |

73.22 | | Rauast või terasest mahutid, paagid, tõrred jms anumad mistahes ainete jaoks, mahuga üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, termoisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta |

73.24 | | Rauast või terasest surugaasiballoonid jms survemahutid |

73.25 | | Raud- või terastraadist keerutatud traat, kaabel, trossid, punutud lindid, tropid jms, v.a isoleeritud elektrikaablid (v.a raud- või terastraadist punutud lindid) |

73.26 | | Rauast või terasest okastraat; rauast või terasest piirdetraat, keerutatud või lapiktraat, kidadega või ilma |

73.27 | | Raud- või terastraadist võrk, riie, võred, piirded, sarrusriie ja muud samalaadsed materjalid |

73.28 | | Laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest |

73.29 | | Raud- ja terasketid, nende osad: |

— 11 | Ülekandeketid |

— 91 | Kettide osad |

73.32 | | Rauast või terasest poldid ja mutrid (sh poldiotsad ja tikkpoldid), sise- või väliskeermega või mitte, ja kruvid (sh kruvikonksud ja -rõngad); needid, kinnituskiilud, lõhised; rauast või terasest seibid, sh vedruseibid |

73.33 | | Rauast või terasest käsiõmblusnõelad (sh tikkimiseks), käsivaibanõelad ja –kudumisvardad, läbitõmbenõelad, heegelnõelad jms tooted ning tikkimisstiletid, sh toorikud |

73.36 | | Ahjud (sh sisseehitatud keskkütte-kuumaveekatlaga), pliidid, pliidiplaadid, grillid, kaminad jms ruumide kütteseadmed, gaasipliidid, põletiga taldrikusoojendid, spiraali vm küttekehadega kuumaveekatlad jm koduses majapidamises kasutatavad mitteelektrilised kütteseadmed, nende osad, rauast või terasest |

73.37 | | Rauast või terasest keskkütte-kuumaveekatlad (v.a rubriiki nr 84.01 kuuluvad kuumaveekatlad), ja -radiaatorid, mida ei köeta elektriga, ning nende osad; rauast või terasest õhukuumutid ning kuuma õhu jaotusseadmed (sh ka külma või konditsioneeritud õhu jaotamiseks), mitteelektrilise kuumutusega, elektrimootoriga käitatavate ventilaatorite või õhupuhuritega, nende seadmete osad |

73.38 | | Rauast või terasest kodumajapidamises kasutatavad tooted, sanitaarseadmed siseruumides kasutamiseks ning selliste toodete ja seadmete osad |

73.40 | | Muud rauast või terasest tooted: |

— 10 | Malmist tooted |

ex 20 | Muud rauast või terasest tooted (v.a akmonitaal) |

74.10 | | Vasktraadist keerutatud traat, kaabel, trossid, punutud lindid jms, v.a isoleeritud elektrikaablid |

74.15 | | Vasest poldid ja mutrid (sh poldiotsad ja tikkpoldid), sise- või väliskeermega või mitte, ja kruvid (sh kruvikonksud ja -rõngad), needid, kinnituskiilud, lõhised; vasest seibid, sh vedruseibid |

— 10 | Poldid ja mutrid |

— 20 | Kruvid |

74.19 | | Muud vasest tooted |

75.06 | | Muud nikkeltooted |

76.01 | | Legeerimata alumiinium; alumiiniumjäätmed ja jäägid |

76.02 | | Alumiiniumsulamist latid, vardad, nurgad, profiilid ja osad; alumiiniumtraat |

76.03 | | Alumiiniumsulamist plaadid, lehed ja ribad |

76.04 | | Alumiiniumfoolium (reljeefne, tükkideks lõigatud, perforeeritud, kattekihi või trükiga kaetud või mitte, paberist vms materjalist tugevdava aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata) |

76.06 | | Alumiiniumtorud ja toorikud, õõnsad alumiiniumlatid |

76.07 | | Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks ühendused, põlved, muhvid ja äärikud) |

76.08 | | Alumiiniumist konstruktsioonid (näiteks angaarid ja muud rajatised, sillad ja sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, ukse- ja aknaraamid, balustraadid, piilarid ja sambad), alumiiniumist plaadid, vardad, nurgad, profiilid, sektsioonid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks |

76.09 | | Alumiiniumist reservuaarid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete veoks, mahuga üle 300 liitri, plateeritud või mitte, soojusisolatsiooniga või soojusisolatsioonita, mehaaniliste või soojustehniliste seadmeteta |

76.10 | | Alumiiniumist vaadid, trumlid, konservikarbid, kastid jms mahutid (sh jäigad ja kokkupressitavad silindrilised anumad) mis tahes kauba transportimiseks või pakkimiseks |

76.11 | | Alumiiniumist suru- ja vedelgaasimahutid |

76.12 | | Keerutatud traat, trossid, nöör, taglasetrossid, köied, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita |

76.13 | | Alumiiniumtraadist riie, võrgud, tarad, tugevduskangas jms |

76.14 | | Stantsitud laialivenitatav alumiiniumvõrk |

76.15 | | Alumiiniumist majapidamistarbed, siseruumide sanitaartehnikatooted ja nende osad |

76.16 | | Muud alumiiniumtooted |

77.01 | | Legeerimata magneesium, magneesiumjäätmed (välja arvatud ühtlase suurusega freesimisjäätmed) ja jäägid |

77.02 | | Magneesiumsulamist talad, vardad, nurgad, profiilid ja sektsioonid; magneesiumtraat; magneesiumsulamist plaadid, lehed ja ribad; magneesiumfoolium; ühtlase suurusega laastud ja freesimisjäätmed; magneesiumpulbrid ja -helbed; magneesiumtorud ja toorikud; õõnsad magneesiumlatid |

77.03 | | Muud magneesiumtooted |

77.04 | | Berülliumisulam ja berüllium, berülliumist tooted |

82.02 | | Saed (mitte mehhaanilised) ja saelehed käsi- või mehhaanilistele saagidele (sh hammastamata saelehed): |

— 20 | Lintsaagide saelehed |

— 30 | Ketassaagide saelehed (sh ketassaagide saelehed saekaatritele) |

82.05 | | Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistadele (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, puurimiseks, tappimiseks, keermestamiseks, mulgustamiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, lõikamiseks, treimiseks, lihvimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, metalli ekskrudeerimismatriitsid ning puurpead: |

— 20 | Tööriistad freesimiseks |

82.06 | | Noad ja lõiketerad masinate ja mehhaaniliste seadmete jaoks |

82.07 | | Tööriistade otsakud ja plaadid, prussid jms tööriistade otsakute jaoks, tööriistale monteerimata paagutatud metalli karbiidist (näiteks volfram-, molübdeen- või vanaadiumkarbiid) |

82.09 | | Lõiketeradega noad, lõiketerad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 82.06 noad |

82.10 | | Lõiketerad rubriigist 82.09 |

82.12 | | Käärid (sh rätsepakäärid), nende terad |

82.13 | | Muud lõikeriistad (näiteks hakkimisnoad, juukselõikusmasinad, lihunikukirved, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ning -tarbed (sh küüneviilid): |

— 10 | Maniküüri- ja pediküürikomplektid |

82.14 | | Lusikad, kahvlid, kalakahvlid, võinoad, kulbid jms köögi- ja lauatarbed |

82.15 | | Mitteväärismetallist käepidemed rubriikides 82.09, 82.13 ja 82.14 loetletud toodetele |

83.01 | | Lukud ja tabalukud (võtmega, koodiga või elektrilised) ja nende osad, mitteväärismetallist; mitteväärismetallist lukud ja nende osad käekottidele, kohvritele jms; võtmed eelnimetatud toodete jaoks, viimistletud või viimistlemata, mitteväärismetallist |

83.02 | | Mitteväärismetallist kinnitusdetailid ja furnituurid jms tooted mööbli, uste, treppide, akende, ruloode, puittoodete, sadulsepatoodete, kohvrite, kastide jm jaoks (sh ukse automaatsulgurid); mitteväärismetallist kübarariiulid, -nagid, kronsteinid jms. |

83.03 | | Seifid, tugevdatud kastid, soomustatud või tugevdatud teraskapid, teraskappide konstruktsioonilised detailid ja uksed, raha ja -dokumendikastid jms, mitteväärismetallist |

83.04 | | Mitteväärismetallist toimikukapid, riiulid, kartoteegikapid, paberkarbid ja -alused jms kontoritarbed, v.a rubriigis 94.03 nimetatud kontorimööbel |

83.05 | | Mitteväärismetallist kiirköitjate, mappide või raamatute furnituur; kirjaklambrid, klambrid, vihikuklambrid, indekseerimisklambrid jms kontoritarbed |

83.06 | | Mitteväärismetallist kujukesed ja muud ornamendid siseruumidesse |

83.07 | | Mitteväärismetallist valgustusseadmed ja valgustite furnituurid ning nende osad (v.a lülitid, elektrilampidepesad, mootorsõidukite elektrilised valgustusseadmed, kantavad valgustusseadmed oma vooluallikaga (näiteks aku, magneeto) jms peatükist 85, v.a rubriik 85.22 (v.a kaevurilambid alamrubriigist 83.07.10) |

83.10 | | Mitteväärismetallist kaunistused ja dekoratiivelemendid |

83.11 | | Mitteväärismetallist kellukesed ja gongid ning nende mitteväärismetallist osad |

83.12 | | Mitteväärismetallist foto- ja pildiraamid; mitteväärismetallist peeglid |

84.01 | | Vee- vm auru generaatorid (aurukatlad) |

84.02 | | Vee või muu vedeliku auru tootvate katelde abiseadmed (näiteks ökonomaiserid, ülekuumendid, tahmaeemaldid, gaasi rekuperaatorid jms); aurumootorite ja aurujõuseadmete kondensaatorid: |

— 10 | Ökonomaiserid, õhueelsoojendid |

— 20 | Ülekuumendid, aurujahutid |

— 30 | Auru- ja soojussalvestid |

— 40 | Muu |

84.03 | | Generaatorgaasi või vesigaasi generaatorid, puhastitega või puhastiteta; atsetüleenigeneraatorid ning samalaadsed vesimenetlusega gaasigeneraatorid, puhastitega või puhastiteta |

84.06 | | Sädesüütega sisepõlemiskolbmootorid (v.a õhusõidukite mootorid alamrubriigist 84.06.11 ja päramootorid alamrubriigist 84.06.14) |

84.07 | | Hüdromootorid ja mootorid (k.a vesirattad ja vesiturbiinid): |

| — Vesiturbiinid |

— 11 | Pelton-tüüpi |

— 12 | Francis-tüüpi |

84.09 | | Mehhaanilise propellermootoriga teemasinad |

84.10 | | Vedelikupumbad (sh mootor- ja turbopumbad), vedelikukulu mõõtvate seadmetega või mitte; kopp-, kett-, kruvi-, lint- jms vedelikpumbad (v.a mõõte- ja hinnaarvutusseadmetega pumbad alamrubriigist 84.10.11 ja mõõteseadmetega pumbad alamrubriigist 84.10.12) |

84.11 | | Õhupumbad, vaakumpumbad ja õhu- või gaasikompressorid (sh mootor- ja turbopumbad ja kompressorid ja kolbrootorgeneraatorid gaasiturbiinide jaoks); ventilaatorid, puhurid jms |

84.12 | | Kliimaseadmed, autonoomsed või koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks (v.a alla 100 kg kaaluvad seadmed alamrubriigist 84.12.10) |

84.13 | | Vedelkütuse-, peenestatud tahkekütuse ning gaaskütusepõletid; mehhaanilised kihtkolded, mehhaanilised restid, mehhaanilised tuhaeemaldid jms seadmed: |

— 19 | Muud põletid |

— 20 | Mehhaanilised kihtkolded, mehhaanilised restid, mehhaanilised tuhaeemaldid jms seadmed |

84.14 | | Mitteelektrilised põletuskambrid ja ahjud tööstuslikuks ja laboratoorseks kasutamiseks |

84.16 | | Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks ja nende rullid (valtsid) |

84.17 | | Masinad, tööstusotstarbelised ja laboratoorsed seadmed materjalide termiliseks töötluseks (kuumutamine, keetmine, röstimine, destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, aurustamine, kondenseerimine või jahutamine), v.a kodumajapidamises kasutatavad, elektriliselt köetavad või mitte; mitteelektrilised kiirboilerid või mahtboilerid: |

| a)Pastöriseerimis- ja steriliseerimisseadmed ja nende osad: |

— 11 | Pastöriseerimisseadmed |

— 12 | Steriliseerimisseadmed |

— 15 | Osad |

| b)Muu: |

ex 29 | Muud seadmed (v.a deuteeriumi ja deuteeriumkomponentide tootmiseks ettenähtud masinad) |

— 35 | Osad |

84.18 | | Tsentrifuugid; seadmed ja masinad vedelike või gaaside filtreerimiseks ja puhastamiseks (v.a filtrilehtrid, piimakurnamisseadmed jms): |

— 30 | Seadmed ja teatud masinad vedelike filtreerimiseks või puhastamiseks |

84.20 | | Kaalud, v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolliseadmed; iga tüüpi kaaluvihid (sh kaaluvihid täpsetele kaaludele alamrubriigist 84.21.24) |

84.21 | | Mehhaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed (v.a tulekustutid alamrubriigist 84.21.24) |

84.22 | | Tõste-, materjalikäsitlus, laadimis- või mahalaadimismasinad, köisteed ja konveierid (näiteks liftid, tõstukid, vintsid, kraanad, tungrauad, taglasetrossid, lintkonveierid ja köisteed), mis ei kuulu rubriikki 84.23 (v.a mehhaanilised manipulaatorid radioaktiivsete ainete käsitsemiseks alamrubriigist 84.22.90) |

84.24 | | Põllu- ja aiatöömasinad pinnase ettevalmistamiseks ja kultiveerimiseks (näiteks adrad, äkked, kultivaatorid, seemne- ja väetisekülvikud); niidukid muru ja spordiplatside korrashoiuks |

84.25 | | Masinad põllukultuuride koristuseks ja viljapeksuks, k.a põhu- ja heinapressid; muru- ja heinaniidumasinad; seadmed seemnete, vilja ja kaunviljade tuulamis- ja puhastusmasinad ja seadmed kanamunade ja teiste põllumajandussaaduste sorteerimiseks ning liigitamiseks (v.a leivaviljatööstuses kasutatavad masinad rubriigist 84.29): |

— 10 | Heina jms niidumasinad |

— 15 | Muruniidukid pöörleva lõiketeraga |

— 20 | Viljakoristusmasinad |

— 30 | Viljapeksumasinad |

— 35 | Põhu- ja heinapressid |

— 40 | Muud saagikoristusmasinad |

— 45 | Muruniidukid |

| – Osad: |

— 92 | Viljapeksumasinatele |

84.30 | | Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmed, mida kasutatakse toiduainetööstuses ning toitude ja jookide valmistamisel: pagari- ja kondiitritööstuse seadmed, šokolaadi valmistamisel kasutatavad seadmed, seadmed makaronide ja ravioolide jms toiduainete valmistamiseks, liha-, kala- puuviljade ja juurviljade töötlemisseadmed (sh hakkimis- ja tükeldamisseadmed), suhkrutööstuse seadmed ja õllepruulimisseadmed: |

— 60 | Õllepruulimismasinad |

84.31 | | Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |

84.36 | | Tekstiilitööstuses kasutatavad seadmed; seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus- ja korrutusseadmed; dubleerimis-, haspeldamis- ja poolimis- (sh koekerimis-) masinad (v.a tekstiilkiudude pressimis- ja värvimismasinad alamrubriigist 84.36.10 ja koeniidi kinnilöömis- kraas-, katkestus- ja puhastusseadmed alamrubriigist 84.36.25) |

84.37 | | Kudumis- ja silmuskudumismasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikeandi, punutud paelte, postamentide või võrgu valmistamiseks; nimetatud masinate niidipoolimisseadmed, sh lõime- ja lõimekorrutusmasinad (v.a silmuskudumismasinad alamrubriigist 84.37.21 ja tüllimasinad alamrubriigist 84.37.22) |

84.38 | | Rubriigi 84.37 masinate lisaseadmed (näiteks žakaarmasinad, niietõste-, süstikuvahetus- ja automaatpidurdusmehhanismid); osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt selle rubriigi või rubriikide 84.36 või 84.37 (näiteks värtnad, värtnahargid, kraasid, kammid, ekstrusioonniplid, süstikud, soad, niied ja niieraamid, silmkoemasina nõelad jm), v.a ketelduskammid alamrubriigist 84.38.40 ja metallist niieraamid alamrubriigist 84.38.60 |

84.43 | | Metallurgias ja valutööstuses kasutatavad konverterid, valukopad, metallvaluvormid ja valamismasinad: |

— 10 | Konverterid |

84.44 | | Valtspingid ja nende valtsid: |

| — Osad: |

— 91 | Valtspingi valtsid |

— 99 | Muu |

84.45 | | Tööpingid metallide ja metallkaarbiitide töötlemiseks, v.a masinad rubriigist 84.49 või 84.50 (v.a automaattreipingid alamrubriigist 84.45.11, lihvimismasinad alamrubriigist 84.45.45, freespingid alamrubriigist 84.45.20 ja valuseadmed alamrubriigist 84.45.85) |

84.47 | | Tööpingid puidu, korgi, luu, kõvakummi, tugevate plastide jms kõvade materjalide töötlemiseks, v.a materjalid rubriigist 84.49 |

84.50 | | Seadmed ja aparaadid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks, lõikevõimelised või mitte; seadmed ja aparaadid pindade termotöötlemiseks (v.a seadmed ja aparaadid pindade termotöötlemiseks alamrubriigist 84.50.20) |

84.56 | | Seadmed pinnase, kivide, maakide jm tahkemineraalide (sh pulbri- või pastalaadsete) sorteerimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks, purustamiseks, peenestamiseks, segamiseks või sõtkumiseks; tahkete mineraalkütuste, keraamiliste segude jm pulbri- ning pastalaadsete mineraalide algomeerimiseks, vormimiseks või valamiseks; liivvaluvormide valmistamise seadmed: |

| b)Muu: |

— 29 | Muu: |

| c)Väiksemad osad: |

— 99 | Muu: |

84.59 | | Käesolevas grupis nimetamata eriotstarbelised masinad ja mehhaanilised seadmed (v.a savitoodete valmistamiseks kasutatavad masinad alamrubriigist 84.59.10, tuumareaktorid alamrubriigist 84.59.20, sigarettide ja sigarite tootmiseks kasutatavad seadmed alamrubriigist 84.59.32, poolimisseadmed rubriigist 84.59.43, pump-tüüpi automaatmäärimisseadmed alamrubriigist 84.59.45) |

84.60 | | Metallivalus kasutatavad vormikastid metalli, metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide (näiteks keraamilised pastad, betoon ja tsement), kummi ja plasti valamiseks (v.a valuplokivormid) |

84.61 | | Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuurtorustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ja termoreguleerventiilid |

84.63 | | Ülekandevõllid, vändad, laagrikereed ja liuglaagrid, ajamid ja hammasülekanded (k.a hõõrdülekanne ja käigukastid ja teised mitmekiiruselised ülekanded), hoorattad, plokid, liitplokid, sidurid ja ühendusmuhvid |

85.01 | | Elektriseadmed: generaatorid, mootorid, konverterid (pöörd- või staatilised konverterid), transformaatorid, alaldid , muud alalisvooluseadmed, induktorid (v.a võimsusega üle 100 W elektrigeneraatorid alamrubriigist 85.01.40) |

85.05 | | Sisseehitatud elektrimootoriga kodumasinad |

85.07 | | Sisseehitatud mootoriga pardlid ja juukselõikusmasinad |

85.08 | | Elektrilised süüte- ja käivitusseadised säde- või survesüütega sisepõlemismootorite jaoks (näiteks süütemagneetod, magnetodünamod, süütepoolid, süüteküünlad, starterid); neis mootoreis kasutatavad alalis- ja vahelduvvoolugeneraatorid ja tagasivoolureleed: |

85.09 | | Jalgrataste ja mootorrataste elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed, elektrilised klaasipuhastid, seadmed jää sulatamiseks ja udu eemaldamiseks (v.a signaalseadmed, sireenid ja muud akustilised heliseadmed alamrubriigist 85.08.10 |

85.11 | | Elektrilised tööstus- ja laboriahjud (sh dielektrilised ja induktsioonahjud) ja dielektrilised kütteseadmed; elektrilised keevitus- ja jooteseadmed (kõva- või pehmejoodis) ja -aparaadid ning sarnased elektrilised lõikemasinad ja -aparaadid (v.a tööstuslikuks ja laboratoorseks kasutuseks ettenähtud elektriahjud alamrubriigist 85.11.11 ja osad alamrubriigist 85.11.91) |

85.12 | | Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid; elektriseadmed pinnase soojendamiseks ja ruumide kütmiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks), elektritriikmasinad, elektrotermilised kodumajapidamisseadmed, elektrikütteelemendid, v.a süsinikku sisaldavad: |

— 20 | Elektriseadmed pinnase soojendamiseks, elektriseadmed ruumide kütmiseks |

— 30 | Elektrotermilised juuksuriseadmed |

— 50 | Elektrotermilised kodumajapidamisseadmed |

— 91 | Osad |

85.13 | | Tavatelefoni- ja telegraafiseadmed (k.a kandjavoolu telekommunikatsiooniseadmed); |

— 43 | Kandjavoolu telekommunikatsiooniseadmed |

85.14 | | Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid; elektrilised helisagedusvõimendid: |

— 20 | Valjuhääldid |

— 30 | Elektrilised helisagedusvõimendid |

85.15 | | Raadiotelefonside ja raadiotelegraafi saate- ja vastuvõtuseadmed; ringhäälingu ja televisiooni saate- ja vastuvõtuseadmed, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad; raadionavigatsiooni abiseadmed, radarseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |

ex 91 | Osad (v.a antennid ja võimendi, sagedusmuundurite ja muude antenniseadmete ja -tarvikute osad) |

85.18 | | Elektrikondensaatorid, fikseeritavad või muudeta mahutavusega |

85.19 | | Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, kaitsmed, piksepingelahendid, liigpingepiirikud, pistikud, lambipesad, harukarbid, jaotuskarbid); reostaadid, fikseeritud või muudetavad (k.a potentsiomeetrid), v.a küttereostaadid; jaotusseadmed (v.a telefonijaotusseadmed) ja juhtpaneelid (v.a kaitsmed alamrubriigist 85.19.15, piksepingelahendid alamrubriigist 85.19.16 ja jaotusseadmed ja juhtpaneelid alamrubriigist 85.19.39) |

85.23 | | Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid, talad, ribad jms (sh koaksiaalkaabel), komplektis pistikutega või ilma |

85.24 | | Süsiharjad, kaarlambisüsi, akusüsi, süsielektroodid jms elektrotehnikatooted: |

— 10 | Süsiharjad elektronseadmetele ja -aparaatidele |

— 26 | Küttereostaadid kütteseadmetele |

— 29 | Muu |

85.28 | | Masinate ja seadmete elektrilised osad, v.a käesoleva jaotise rubriikides nimetatud |

86.10 | | Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; maanteede, raudteede, trammiteede, siseveeteede või lennuväljade mehhaanilised märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed, nimetatud seadmete osad |

87.01 | | Traktorid (v.a rubriigist 87.07), käitusvõlli, vintsi, rihmarattaga või ilma |

87.02 | | Mootorsõidukid inimeste, kauba või materjalide veoks (k.a sportsõidukid, v.a rubriigist 87.09), v.a mootorsõidukid inimeste veoks rubriigist 87.02.11 |

87.03 | | Eriotstarbelised mootorsõidukid ja kaubaautod (näiteks tehnoabiautod, tuletõrjeautod, tänavapühkimismasinad, lumesahad, tänavakastmisautod, autokraanad, prožektorautod, liikuvad töökojad ja röntgenautod), v.a mootorsõidukid rubriigist 87.02 |

— 10 | Tehnoabiautod |

— 20 | Tänavakastmisautod |

— 30 | Lumesahad |

87.04 | | Rubriikide 87.01, 87.02 või 87.03 mootorsõidukite šassiid koos mootoriga |

87.05 | | Rubriikide 87.01, 87.02 või 87.03 mootorsõidukite kered (ka kabiinid) |

87.06 | | Rubriikide 87.01, 87.02, või 87.03 mootorsõidukite osad ja lisavarustus kered |

87.07 | | Mehaanilise ajamiga veokid, mida kasutatakse tehastes või ladudes lühimaatranspordiks või kaupade käitlemiseks (nt kahveltõstukid, platvormtõstukid), traktorid, mida kasutatakse raudteejaama platvormidel, eespool nimetatud veokite ja traktorite osad |

87.09 | | Mootorrattad, mopeedid ja abimootoriga jalgrattad, külgvankriga või ilma, igat tüüpi külgvankriga |

87.10 | | Jalgrattad (sh kolmerattalised transpordiveokid), mootorita: |

— 10 | Jalgrattad |

87.12 | | Rubriikidega 87.09, 87.10 või 87.11 hõlmatud artiklite osad ja lisavarustus: |

— 91 | Rubriigiga 87.09 hõlmatud artiklite osad ja lisavarustus |

— 92 | Rubriigiga 87.10 hõlmatud artiklite osad ja lisavarustus |

89.01 | | Laevad, paadid ja muud veesõidukid, mis ei kuulu rubriikidesse 89.02, 89.03 89.04 või 89.05 |

89.02 | | Puksiirid |

89.05 | | Ujuvtarindid, mis ei ole veesõidukid (nt veealuste tööde kessoonid, maabumissillad, poid ja majakad) |

90.04 | | Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vms otstarbega prillid, kaitseprillid vms |

90.14 | | Mõõdistamise (sh fotogramm-meetrilise mõõdistamise), hüdrograafia-, navigeerimis-, meteoroloogia-, hüdroloogia- ja geofüüsikainstrumendid; kompassid, kaugusmõõdikud: |

— 40 | Meteoroloogilised mõõteriistad ja aparatuur |

— 91 | Meteoroloogiliste mõõteriistade ja aparatuuri osad |

90.27 | | Pööreteloendurid, toodanguarvestid, (taksomeetrid, kilomeetriloendurid, sammuloendurid ja nendesarnased), kiirusenäiduseadised (sh magnetilised kiirusenäiduseadised) ja tahhomeetrid (muud, mis ei kuulu rubriiki 90.14); stroboskoobid |

90.28 | | Elektrilised mõõte-, kontrolli-, analüüsi- või automaatjuhtimise seadmed ja aparaadid: |

— 10 | Voltmeetrid, potentsiomeetrid, elektromeetrid |

— 20 | Ampermeetrid, galvanomeetrid |

— 30 | Vattmeetrid |

91.02 | | Kellamehhanismiga kellad (v.a rubriigi 91.03 kellad) |

91.04 | | Muud kellad |

92.11 | | Grammofonid, diktofonid ja muud heli salvestamise ja taasesituse seadmed, sh plaadimängijad ja kassettmagnetofonid koos või ilma helipeata; televisioonikujutise ja -heli magnetilise salvestamise ja taasesituse seadmed, (v.a grammofonid, mis kuuluvad alamrubriiki 92.11.10) |

92.12 | | Grammofoniplaadid ja teised heli- või samasugused salvestised, plaatide tootmise matriitsid, ettevalmistatud plaaditoorikud, kile heli mehaaniliseks salvestamiseks, ettevalmistatud lindid, traadid, ribad ja samasugused artiklid, mida tavaliselt kasutatakse heli või samasuguse salvestamiseks. |

92.13 | | Muud aparaatide osad ja lisavarustus, mis kuulub rubriiki 92.11: |

— 40 | Magnetilised helipead |

— 90 | Muu |

93.04 | | Muud tulirelvad, sh väga kerged püstolid ja revolvrid ainult paukpadrunitega tulistamiseks, liiniheitjad ja nendesarnased. |

93.05 | | Muude kirjeldustega relvad, sh õhk-, vedru- ja nendesarnased püstolid, püssid ja relvad. |

93.06 | | Relvade osad, sh jämedalt saetud püssilaadide plokid ja relvaraudade toorikud, kuid v.a portupeel kantavate relvade osad: |

— 93 | Sportrelvade osad |

93.07 | | Pommid, granaadid, torpeedod, miinid, juhitavad relvad ja raketid ning samasugune lahingumoon ja selle osad; laskemoon ja selle osad, sh kassetipolstrid, laskemoona jaoks ettevalmistatud tinahaavlid: |

— 21 | Sportlaskemoon |

94.04 | | Madratsitoed, magamisvarustuse artiklid või samasugune sisustus, mis on varustatud vedrudega või seestpoolt mingi materjaliga täidetud või paisutatud, vahu või vahtkummiga paisutatud, sünteetiline vaht- või käsnjas plastmaterjal, kaetud või katmata (nt madratsid, vatitekid, sulgtekid, polstrid, istepadjad ja padjad) |

95.01 | | Töödeldud kilpkonnaluu ja kilpkonnaluust tooted |

95.02 | | Töödeldud pärlmutter ja pärlmutrist tooted |

95.03 | | Töödeldud elevandiluu ja elevandiluust tooted |

95.04 | | Töödeldud luu (v.a vaalaluu) ja luust tooted (v.a vaalaluust) |

96.02 | | Muud luuad ja harjad (sh seadme osadena kasutatavad harjad); värvirullid, kaabitsad (v.a rullkaabitsad) ja narmasharjad: |

— 22 | Tualetiharjad ja riideharjad |

97.01 | | Ratastega mänguasjad, mis on konstrueeritud sõitmiseks lastele (nt mängujalgrattad, kolmerattalised jalgrattad ja pedaalidega autod); nukuvankrid ja nukutoolid |

97.02 | | Nukud |

97.03 | | Muud mänguasjad; meelelahutuseks kasutatavad töötavad mudelid: |

— 90 | Muu |

97.04 | | Elutoasisustus, laua- ja meelelahutusmängud täiskasvanutele ja lastele (sh piljardilauad, lauatenniselauad ja -vahendid) |

97.05 | | Karnevalitooted; lõbustustooted (nt mustkunstitarbed ja naljad); jõuluehted ja teised samasugused jõulupeotooted (nt kunstlikud jõulupuud, jõulusokid, jõuluhalgude imitatsioonid, Kristuse sünnistseenid ja kujukesed) |

97.06 | | Võimlemise, kergejõustiku või sport- ja välimängude vahendid, seadmed, lisavarustus ja -vahendid (v.a rubriigiga 97.04 hõlmatud) |

97.07 | | Õngekonksud ja -ridvad, kalapüügivarustus: kalakahvad ja liblikavõrgud; peibutuslinnud, peibutised ja samasugused küttimise või tulistamisvahendid (v.a alamrubriigi 97.07.10 õngekonksud) |

97.08 | | Karussellid, kiiged, lasketiirud ja muud tivoli meelelahutusvahendid; rändtsirkused, rändloomaaiad ja rändteatrid |

98.01 | | Nööbid ja nööbivormid, särginööbid, mansetinööbid ja rõhknööbid, sh trukid, nende toodete toorikud ja osad |

98.05 | | Pliiatsid (v.a rubriigi 99 03 pliiatsid), pliiatsisöed, krihvlid, kriitpliiatsid ja pastellid, joonistussüsi ning kirjutus- ja joonistuskriidid, rätsepa- ja piljardikriidid |

LISA NR 4

eritoetuste vahendite kasutamise kohta Türgi poolt

LEPINGUOSALISED,

soovides mitte takistada eritoetuste vahendite kasutamist Türgi poolt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. Kui assotsieerumislepingu võI lisaprotokolli sätted takistavad Türgi majandusele pakutavate eritoetuste vahendite kasutamist, on Türgil pärast assotsiatsiooninõukogu teavitamist Õigus:

a) Avada lisaprotokolli artikli 20 lõike 4 alusel tariifikvoodid kõnealuste vahendite eest ostetavate kaupade impordiks;

b) Importida tollimaksuvabalt kaupu, mis on kingitused Ühendriikide seaduse nr 480 iii jaotise tähenduses võI kuuluvad toiduabi programmi alla;

c) Lubada pakkumismenetlustes osaleda Üksnes eritoetust andvatest riikidest pärinevate toodete tarnijatel, kui kõnealuste vahendite kasutamisest tekib kohustus importida neist riikidest pärinevaid tooteid ning pakkumise kord on ette nähtud Türgi võI asjaomaste riikide õigusaktidega.

2. Käesoleva lisa kohaselt Türki imporditavaid tooteid võib muutmata kujul võpärast tööd võI töötlemist Ühendusse importida.

3. Käesoleva lisa sätted ei tohi takistada assotsiatsiooni nõuetekohast toimimist.

4. Üleminekuetapi lõpul võib assotsiatsiooninõukogu otsustada, kas käesolev lisa jääb kehtima.

Kuni selle ajani vaatab assotsiatsiooninõukogu juhul, kui muudetakse käesoleva lisa lõikes 1 nimetatud vahendite iseloomu või nende kasutamiseks ette nähtud menetlust või kui tekib nende kasutamist mõjutavaid probleeme, olukorra üle, et võtta vajalikke meetmeid.

LISA NR 5

Saksamaa sisekaubanduse ja sellega seotud probleemide kohta,

LEPINGUOSALISED,

võttes arvesse tingimusi, mis hetkel valitsevad Saksamaa jagamisest tulenevalt,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. Kuna Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse alla kuuluvate Saksamaa territooriumide ning põhiseaduse alla mittekuuluvate Saksamaa territooriumide vaheline kaubandus moodustab osa Saksamaa sisekaubandusest, ei ole assotsieerumislepingu või lisaprotokolli Saksamaal kohaldamiseks tarvis selle kaubanduse praegust kohtlemist muuta.

2. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele mis tahes lepingutest, mis käsitlevad Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse reguleerimisalasse mittekuuluvate Saksamaa territooriumidega kauplemist, ning nende rakendussätetest. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõnealuste lepingute rakendamine ei ole vastuolus assotsiatsiooni põhimõtetega, ning võtab eelkõige meetmeid vältimaks teise lepinguosalise majanduse kahjustamist.

3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed vältimaks probleeme, mis tal võivad tekkida teise lepinguosalisega ning Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse kohaldamisalasse mittekuuluvate Saksamaa territooriumidega kauplemisel.

LISA NR 6

põllumajandustoodete kohtlemise kohta

Artikkel 1

Lisaprotokolli artikli 35 lõikes 2 nimetatud kohtlemine on sätestatud alljärgnevates artiklites.

I PEATÜKK

SOODUSKOHTLEMINE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL

Artikkel 2

Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse tollimakse, mille määr on 50 % ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest.

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

07.01 | Köögiviljad, värsked või jahutatud: E.Lehtpeet (ehk suhkrupeet) ja hispaania artišokkF.Kaunviljad, lüditud või lüdimataex III.Muusöödaoad:1. novembrist kuni 30. aprilliniN.Oliivid:I.Oliivid muuks kasutuseks peale õli tootmise [1]O.KapparidS.Paprikaex T.Muu:petersell |

07.03 | Aedviljad, mis on ajutiselt konserveeritud soolvees, väävli-, vesi- või muus lahuses, kuid mitte spetsiaalselt ette valmistatud vahetuks tarbimiseks A.OliividI.Oliivid muuks kasutuseks peale õli tootmise [1]B.Kapparid |

08.03 | Datlid, värsked või kuivatatud A.Värske: |

08.04 | Viinamarjad, värsked või kuivatatud A.Värske:I.Lauaviinamarjadex a)1. novembrist kuni 14. juulini:1. detsembrist kuni 31. märtsini18. juunist kuni 14. novembrini:ex b)15. novembrist kuni 31. juulini15. novembrist kuni 17. aprillini |

08.05 | Pähklid, v.a need, mis kuuluvad alamrubriiki 08.01, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata: D.PistaatsiapähklidE.Pekaanipähklidex F.Muu:piiniapähklid |

08.06 | Värsked õunad, pirnid ja küdooniad: C.Küdooniad |

08.12 | Puuviljad, kuivatatud, v.a need, mis kuuluvad alamrubriiki 08.01, 08.02, 08.03, 08.04 või 08.05: A.AprikoosidB.Virsikud, sh nektariinidD.Õunad ja pirnidE.PapaiadF.PuuviljasalatidI.Ei sisalda kuivatatud ploomeG.Muu |

20.01 | Köögi- ja puuvili, äädika või äädikhappega valmistatud või konserveeritud, suhkrulisandiga või ilma, soola, vürtside ja sinepiga või ilma: ex B.Muud:valmistatud või konserveeritud veiniäädika või äädikhappega, sisaldavad või ei sisalda soola, maitseaineid ega sinepit, kuid ei sisalda suhkrut, v.a kornišonid |

20.02 | Köögivili, valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta: F.Kapparid ja oliividex H.Muud, v.a porgandid ja segud [2] |

20.05 | Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuviljapüreed ja puuviljapastad, küpsetatavad valmistised, kas suhkrusisaldusega või mitte C.Muu:ex III.Määratlemata:viigimarjapüree |

20.06 | Puuvili, muul viisil valmistatud või konserveeritud, suhkru- või piirituselisandiga või ilma A.Pähklid (sh röstitud maapähklid) |

Artikkel 3

Allpool loetletud Türgist pärinevad tooted imporditakse ühendusse tollimaksude ja samaväärse toimega maksudeta:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

08.04 | Viinamarjad, värsked või kuivatatud B.Kuivatatud:I.Müügipakendites netomassiga kuni 15 kg |

Artikkel 4

1. Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse tollimakse, mille määr on 60 % ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

ex 08.02 A | Värsked apelsinid |

2. Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse tollimakse, mille määr on 50 % ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

ex 08.02 B | Värsked mandariinid ja satsumad, klementiinid ja mandariinid ning muud samasugused tsitruseliste hübriidid, värsked |

ex 08.02 C | Värsked sidrunid |

3. Võrdlushinna kohaldamise aja jooksul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 ainult siis, kui ühenduse siseturul on Türgist imporditud tsitrusviljade hind pärast tollivormistust ja ümberarvestuskoefitsientide alusel mitmesuguste tsitrusviljade klasside hindade ümberarvestust ning pärast veokulude ja muude impordimaksude, v.a tollimaksude lahutamist vähemalt sama suur, kui kõnesoleva aja jooksul kohaldatav võrdlushind, millele on lisatud ühise tollitariifistiku alusel kohaldatavate tollimaksude mõju nendele võrdlushindadele ja kindlaksmääratud summa 1,20 arvestusühikut 100 kg kohta.

4. Veokulud ja impordimaksud, välja arvatud lõikes 3 ettenähtud tollimaksud, on maksud, mis on ette nähtud puu- ja köögiviljaturu ühist korraldust käsitlevas määruses nr 23, et arvutada imporditud toodete hind piiril.

Impordimaksude, välja arvatud lõikes 3 ettenähtud tollimaksude mahaarvamise puhul on ühendusel siiski mahaarvatava summa arvutamise õigus, et vältida raskusi, mida võib põhjustada niisuguste maksude mõju toodete päritolu järgi määratavatele hindadele piiril.

5. Olenemata artikli 11 sätetest kohaldatakse jätkuvalt määrust nr 23.

6. Kui lõigete 1 ja 2 sätetest tulenevaid soodustusi ohustatakse või võidakse ohustada ebatavaliste konkurentsitingimuste tõttu, võib assotsiatsiooninõukogus niisugusest olukorrast tulenevate küsimuste üle nõu pidada.

Artikkel 5

Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse väärtuselist tollimaksu, mille määr on 3 %. Üks aasta pärast lisaprotokolli jõustumist vähendatakse seda tollimaksu 2 %ni ning kaks aastat pärast nimetatud kuupäeva 1 %ni. Kolmanda aasta lõpul see kaotatakse.

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

08.03 | Datlid, värsked või kuivatatud ex B.Kuivatatud:müügipakendites netomassiga kuni 15 kg |

Artikkel 6

Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse iga-aastase ühenduse tariifikvoodi piires, mille suurus on 18700 tonni, väärtuselist tollimaksu, mille määr on 2,5 %:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

08.05 | Pähklid, v.a need, mis kuuluvad alamrubriiki 08.01, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata ex F.Muu:sarapuupähklid |

Artikkel 7

1. Ühendus võtab vajalikud meetmed tagamaks, et ühise tollitariifistiku alamrubriigi nr 15.07 A II alla kuuluva täielikult Türgis toodetud ning sellest riigist otse ühendusse veetud oliiviõli, välja arvatud rafineeritud oliiviõli, ühendusse importimise maks arvutatakse vastavalt õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamist käsitleva määruse nr 136/66/EMÜ artiklile 13, millest importimisel lahutatakse 0,50 arvestusühikut 100 kg kohta.

2. Lisaks, kui Türgi rakendab impordihinnas kajastuvat ekspordi erimaksu, vähendab ühendus lõike 1 kohaselt arvutatud maksu suurust tasutud erimaksuga võrdse summa võrra, kuid mitte rohkem kui 4,5 arvestusühikut 100 kg kohta.

Kumbki lepinguosaline võtab käesoleva lõike rakendamiseks vajalikud meetmed.

3. Käesolevas artiklis sätestatud korra toimimise asjus võib assotsiatsiooninõukogus nõu pidada.

Artikkel 8

Allpool loetletud Türgist pärinevad tooted imporditakse ühendusse tollimaksuvabalt:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

24.01 | Töötlemata tubakas, tubakajäätmed |

Artikkel 9

Allpool loetletud Türgist pärinevate toodete ühendusse importimisel kohaldatakse tollimakse, mille määr on 25 % ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest. Lisaprotokolli jõustumisele järgneva teise aasta lõpul vähendatakse neid tollimakse 10 %ni ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksudest. Kolmanda aasta lõpul need kaotatakse.

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

01.01 | Elusad hobused, eeslid, muulad ja hobueeslid: A.Hobused:I.Sündinud ja kasvatatavad loomad [3]III.MuuB.EeslidC.Muulad ja hobueeslid |

01.02 | Elusveised: A.KoduveisedI.Tõupuhtad aretusloomad [3]B.Muud |

01.03 | Elussead: A.Kodusead:ITõupuhtad aretusloomad [3]B.Muu |

02.01 | Loomade liha ja tapajäätmed, mis kuuluvad rubriiki 01.01, 01.02, 01.03 või 01.04, värske, jahutatud või külmutatud: A.Liha:ex I.Eeslite, muulade ja hobueeslite liha, mis kuulub rubriiki 01.02II.Elusveiste:b)MuuIII.Sea:b)Muuex IV.Muu, v.a kodulammaste ja -tallede lihaB.Tapajäätmed:I.Farmaatsiatoodete valmistamiseks [3]II.Muu:a)Elusad hobused, eeslid, muulad ja hobueeslidex d)Määratlemata, v.a kodulammaste ja -tallede tapajäätmed |

02.04 | Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud |

02.06 | Liha ja söödav rups, (v.a linnumaks) soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud: C.Muu:ex II.Määratlemata, v.a kodulammaste ja -tallede liha ja tapajäätmed |

04.05 | Linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud või muul viisil konserveeritud, magustatud või magustamata A.Koorega munad, värsked või konserveeritud:IIIL Muud munadB.Kooreta munad; munakollasedII.Muu a) [3] |

05.04 | Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade elundid), terved või tükeldatud |

05.15 | Mujal määratlemata ja hõlmamata loomsed saadused, 1. grupi või 3. grupi surnud loomad, inimtarbimiseks kõlbmatud: ex B.Muu:mujal määratlemata ja hõlmamata loomsed saadused: 1. peatüki või 3. peatüki surnud loomad, inimtarbimiseks kõlbmatud |

ex 07.05 | Muud kuivatatud liblikõielised köögiviljad, lüditud, kooritud või poolitatud (v.a külviseeme) |

08.01 | Datlid, banaanid, ananassid, mangod, mangostanid, avokaadod, guajaavid, kookospähklid, parapähklid, kašupähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata: A.DatlidD.AvokaadodE.Kookospähklid ja kašupähklid:I.Veetustatud kookospähklimassII.MuuF.ParapähklidG.Muu |

ex 09.01 | Tee ja vürtsid, v.a mate (rubriik 09.03) |

11.03 | Rubriiki 07.05 kuuluvate liblikõieliste köögiviljade jahu |

11.04 | Ükskõik millisesse 8. grupi rubriiki kuuluva puuvilja jahu |

11.08 | Tärklised; insuliin: B.Insuliin |

12.07 | Taimed ja taimede osad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias või farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, tükeldatud või tükeldamata, purustatud või purustamata: |

12.08 | Jaanikaunad, värsked või kuivatatud, purustatud või jahvatatud või mitte, kuid täiendavalt töötlemata; puuviljaseemned ja muud aedviljasaadused, mida kasutatakse peamiselt inimtoiduks, mis ei kuulu ühtegi teise rubriiki |

12.09 | Töötlemata või hakitud, kuid muul viisil töötlemata teraviljakõrred ja -sõklad |

ex 12.10 | Söödapeet, kaalikas ja söödajuurviljad; hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, v.a haljassööda veetustatud jahu: |

ex 15.02 | Sulatamata kitserasv, sulatatud rasv; sellest rasvast valmistatud seebirasv (sh premier jus) |

15.03 | Rasvasteariin, oleosteariin ja seebirasvasteariin; rasvaõli, oleoõli ja seebirasv, emulgeerimata ja segamata või muul viisil ette valmistamata |

ex 16.01 | Vorstid ja nendesarnased, valmistatud lihast, tapajäätmetest või loomaverest, v.a need, mis sisaldavad sea-, lamba-, talle- või veiseliha või tapajäätmeid |

16.03 | Lihaekstraktid ja lihamahlad |

18.01 | Kakao-oad, terved või purustatud, toored või röstitud |

18.02 | Kakaoubade kestad, kelmed ja muud jäägid |

22.07 | Muud kääritatud joogid (nt siider, pirnisiider ja mõdu) |

23.01 | Liha-, tapajäätmete, kala-, koorikloomade või molluskite jahu, inimtoiduks kõlbmatu; kõrned: A.Liha- ja tapajäätmete jahu; kõrned |

23.02 | Teraviljade või liblikõieliste köögiviljade sõelumisel, töötlemisel või jahvatamisel tekkinud kliid, sõelmed ja muud jäätmed B.Liblikõieliste köögiviljade |

ex 23.03 | Käärimise ja destilleerimise setted ja jäätmed, tärklise valmistamise jäätmed ja samasugused jäätmed |

23.06 | Loomasöödaks kasutatavad aedviljasaadused, mujal määratlemata ja hõlmamata: ex A.Tammetõrude, hobukastanite ja puuviljapulp või pressimisjäätmed, v.a viinamarjade pressimisjäätmed:B.Muu |

23.07 | Magustatud loomasööt; muud loomasöödana kasutatavad valmistised: A.Lahustatud tooted kalast või mereimetajatestC.Määratlemata |

Artikkel 10

Ühise kalanduspoliitika ellurakendamisel võtab ühendus kõik vajalikud meetmed tagamaks, et Türgil säilivad vähemalt ajutise protokolli artiklis 6 sätestatutega samaväärsed ekspordivõimalused.

Assotsiatsiooninõukogu arutab meetmeid, mis võiksid aidata neid võimalusi parandada.

Artikkel 11

Assotsiatsiooninõukogu kehtestab Türgist pärineva veini soodusrežiimi.

Artikkel 12

Ühendus võtab meetmeid tagamaks, et järgmistelt Türgis toodetud ning sellest riigist otse ühendusse imporditavatelt kaupadelt võetav maks on teraviljaturu ühist korraldust käsitleva määruse nr 120/67/EMÜ artikli 13 sätete kohaselt arvutatud maks, millest on lahutatud 0,5 arvestusühikut tonni kohta:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

10.01 | Nisu ja meslin (segatud nisu ja rukis) B.Kõva nisu |

10.07 | Tatar, hirss, kanaari paelrohi ja terasorgo; muud teraviljad: ex D.Muukanaari paelrohi |

Artikkel 13

1. Kui Türgi rakendab ühise tollitariifistiku rubriiki 10.02 kuuluva Türgis toodetud ja sellest riigist otse ühendusse imporditava rukki impordihinnas kajastuvat ekspordi erimaksu, vähendab ühendus selle toote puhul teraviljaturu ühist korraldust käsitleva määruse nr 120/67/EMÜ artikli 13 kohaselt arvutatavat impordimaksu tasutud erimaksuga võrdse summa võrra, kuid mitte rohkem kui 8 arvestusühikut tonni kohta

Kumbki lepinguosaline võtab käesoleva lõike rakendamiseks vajalikud meetmed.

2. Käesolevas artiklis sätestatud korra toimimise asjus võib assotsiatsiooninõukogus nõu pidada.

Artikkel 14

Olenemata teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba suhtes kohaldatava kauplemise korra kindlaksmääramist käsitleva määruse (EMÜ) nr 1059/69 artikli 5 kohaselt kindlaks määratud muutuvkomponendi võtmisest võtab ühendus kõik vajalikud meetmed, et käesoleva lisa artiklis 9 esitatud ajakava kohaselt vähendada järgmiste Türgist pärinevate ühendusse imporditavate toodete importimisel võetavat püsikomponenti:

Ühise tollitariifistiku rubriigi n | Kirjeldus |

ex 17.04 | Suhkrumaiustused, mis ei sisalda kakaod, v.a lagritsaekstraktid üle 10 massiprotsendi sukroosisisaldusega, kuid mis ei sisalda teisi lisaaineid |

19.01 | Linnaseekstrakt |

19.02 | Jahu- ja tärklisetooted ning linnaseekstraktitooted, mis sisaldavad kakaod alla 50 % massist ja on ette nähtud kasutamiseks imiku- või dieettoitudena või kulinaarias |

19.05 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toiduained (nt maisihelbed) |

19.06 | Armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms |

19.07 | Leib, biskviidid ja muud tavapärased pagaritooted, mis ei sisalda lisatud suhkrut, mett, mune, rasva, juustu ega puuvilju |

19.08 | Saia- ja kondiitritooted, koogid ja muud valikpagaritooted, kakaosisaldusega mis tahes suhtes või ilma |

21.01 | Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: A.Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad:II.MuuB.Ekstraktid, essentsid või kontsentraadid:II.Muu |

21.06 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); töödeldud küpsetuspulber: A.Aktiivpärmid:II.Pagaripärm |

29.04 | Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitraat- ja nitroositud derivaadid: C.Mitmehüdroksüülsed alkoholid:II.MannitoolIII.Sorbitool |

ex 35.01 | Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiinisaadused |

35.05 | Dekstriinid ja dekstriinliimid; lahustuvad või kuumutatud tärklised; tärkliseliimid |

38.12 | Ettevalmistatud glasuurid, ettevalmistatud värvid ja ettevalmistatud kinnitid, mida kasutatakse tekstiili-, paberi-, naha- või samasugustes tööstustes: A.Ettevalmistatud glasuurid ja ettevalmistatud apretid:I.Tärklisainetepõhised |

Artikkel 15

Kui ühenduse määrusi käesoleva lisaga hõlmatud toodete osas muudetakse, on ühendusel õigus muuta käesoleva lisaga ette nähtud eeskirju. Nimetatud korda muutes annab ühendus Türgist pärinevatele toodetele nende importimisel käesolevas lisas ettenähtud eelistega võrreldavad eelised.

Artikkel 16

Assotsiatsiooninõukogu kehtestab käesoleva peatüki kohaldamiseks vajaliku "päritolustaatusega toodete" määratluse.

II PEATÜKK

KOHTLEMINE TÜRKI IMPORTIMISEL

Artikkel 17

Kaubanduslikku laadi impordi osas rakendab Türgi ühenduse suhtes soodusrežiimi, et tagada ühendusest pärinevate põllumajandustoodete impordi rahuldav kasv.

[1] Selle alamrubriigi kanne peab vastama pädevate asutuste poolt määratavatele tingimustele.

[1] Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjaomastes ühenduse sätetes ettenähtud tingimusi.

[2] Käesolev rubriik sisaldab muu hulgas röstitud kukeherneid (lelebis)

[3] Selle alamrubriigi kirjete suhtes kohaldatakse asjaomastes ühenduse sätetes ettenähtud tingimusi.

--------------------------------------------------

Finantsprotokoll

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA

ning

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

ühelt poolt,

TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT

teiselt poolt,

PÜÜDES soodustada Türgi majanduse kiirendatud arengut, et hõlbustada Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu eesmärkide saavutamist,

ON MÄÄRANUD OMA TÄIEVOLILISTEKS ESINDAJATEKS:

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS:

Pierre Harmel,

välisminister;

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT:

Walter Scheel,

välisminister;

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT:

Maurice Schumann,

välisminister;

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT:

Mario Pedini,

asevälisminister;

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG:

Gaston Thorn,

välisminister;

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA:

J. M. A. H. Luns,

välisminister;

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

Walter Scheel,

Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja,

Franco Maria Malfatti,

Euroopa Ühenduste Komisjoni president;

TÜRGI VABARIIGI PRESIDENT:

Ihsan Sabri Çaglayangíl,

välisminister,

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu raames täiendab ühendus Türgi oma jõupingutusi, osaledes riigi arengut edendavates meetmetes käesoleva protokolliga ette nähtud viisil.

Artikkel 2

1. Türgi riik, ametiasutus ning avaliku või erasektori ettevõtted, kelle registrijärgne asukoht või tegevuskoht on Türgi, võivad esitada rahastamistaotlusi Euroopa Investeerimispangale; pank teavitab neid taotlusega seoses astutud sammudest.

2. Rahastamiskõlblikud on investeerimisprojektid, mis:

a) aitavad suurendada Türgi majanduse tootlikkust ning on eelkõige suunatud Türgile parema majanduse infrastruktuuri loomiseks, põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks ning kaasaegsete, tõhusalt hallatavate avaliku või erasektori ettevõtete väljakujundamiseks tööstus- ja teenustesektoris;

b) edendavad assotsieerumislepingu eesmärke;

c) moodustavad osa kõnealusel ajal kehtivast Türgi arengukavast.

3. Eespool nimetatud sätete alusel investeerimisprojekte valides:

a) võib rahastada üksnes üksikprojekte;

b) võib Türgi territooriumil teostatavaid investeerimisprojekte üldjuhul rahastada olenemata sellest, milliste majandussektoritega need seonduvad.

4. Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis võivad aidata parandada Türgi maksebilanssi.

Artikkel 3

1. Heakskiidetud taotlusi rahastatakse ühenduse liikmesriikide volitusel tegutseva Euroopa Investeerimispanga laenude abil.

2. Kõnealuseid laene võib anda kogusummas kuni 195 miljonit arvestusühikut, mille assigneerimise lõpptähtpäev on 23. mai 1976. Selle tähtaja lõpuks kasutamata summat kasutatakse vastavalt käesoleva protokolli sätetele, kuni see on otsas.

3. Igal aastal laenudeks eraldatavad summad jaotatakse võimalikult võrdselt protokolli kogu kehtivusajale. Kõnealuse perioodi esimese osa käigus võib siiski mõistlikkuse piires eraldada suhteliselt suuri summasid.

4. Lõikes 2 sätestatud summa lisatakse esimese finantsprotokolli kohaselt assigneeritud laenude sellele osale, mis tühistati enne asjaomaste maksete täielikku või osalist sooritamist.

Artikkel 4

1. Rahastamistaotlusi, mille esitajaks ei ole Türgi valitsus, ei või heaks kiita Türgi valitsuse nõusolekuta.

2. Kui laen antakse muule ettevõttele või ametiasutusele kui Türgi valitsus, peab laenul olema Türgi riigi tagatis.

3. Ettevõtted, kelle riskikapital pärineb täielikult või osaliselt ühendusest, on juurdepääs käesolevas protokollis sätestatud rahastamisele samadel tingimustel, kui Türgi kapitalil põhinevatel ettevõtetel.

Artikkel 5

1. Laene antakse nende abil rahastatavate projektide majanduslikest näitajatest lähtudes.

2. Laene, eriti laene kapitaliinvesteeringuteks, mille tasuvus on kaudne või pikaajaline, võib anda kuni kolmekümneks aastaks ning tagasimakseteta periood võib olla kuni kaheksa aastat. Kõnealuste laenude intressimäär on vähemalt 2,5 % aastas.

3. Normaalse tasuvusega projektide rahastamiseks antavaid laene, mis peavad moodustama vähemalt 30 % Türgile igal aastal antavatest laenudest, võib anda järgmistel tingimustel:

a) laenu tähtaja ja tagasimakseteta perioodi pikkuse määrab kindlaks pank, pidades silmas lõikes 2 sätestatud piiranguid, et soodustada laenude teenindamist Türgi poolt;

b) intressimäär on vähemalt 4,5 % aastas.

4. Eelmises lõigus nimetatud laene võib anda sobivate Türgi asutuste vahendusel.

Kõnealuste asutuste kaudu rahastatavate projektide valiku ning asjaomase asutuse või asutuste poolt laenu saavatele ettevõtetele panga laenude andmise tingimused peab pank eelnevalt heaks kiitma.

5. Laenu saavate ettevõtete tagasimaksed, mida vahendusasutused panga laenude tagasimaksmiseks viivitamata ei vaja, kantakse erikontole; kõnealuste summade kasutamise peab pank heaks kiitma.

Artikkel 6

1. Kõik Türgi või ühenduse liikmesriikide füüsilistest isikutest kodanikud või juriidilistest isikutest riikkondsed võivad võrdsetel tingimustel osaleda pakkumismenetlustes, pakkumiskutsetel, tehingutes ja lepingutes, mis on seotud laenu saanud projektidega.

2. Laene võib kasutada impordikulude või siseriiklike kulude katteks, kui kõnealused kulud, sealhulgas planeerimiskulud, insenertehniliste konsultatsioonide kulud ja tehnilise abi kulud on vajalikud heakskiidetud kapitaliinvesteeringute elluviimiseks.

3. Pank tagab summade võimalikult põhjendatud ning assotsieerimislepingu eesmärkide kohase kasutamise.

Artikkel 7

Türgi teeb kogu laenutähtaja jooksul laenusaajatele kättesaadavaks intressi ja teenustasude maksmiseks ning põhiosa tagasimaksmiseks vajaliku valuuta.

Artikkel 8

Käesoleva protokolli kohast toetust teatavate projektide elluviimiseks võib anda sellistes rahastamistoimingutes osalemise teel, millega on seotud eelkõige kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ning Türgi võiühenduse liikmesriikide krediidi- ja arenguasutused ning institutsioonid.

Artikkel 9

1. Käesoleva protokolli kehtivusajal arutab ühendus võimalust artiklis 3 nimetatud laenude summat täiendada Euroopa Investeerimispanga omavahenditest turutingimustel antavate laenudega, mille kogusumma võib olla 25 miljonit arvestusühikut.

2. Neid laene kasutatakse Türgi erasektori ettevõtete teostatavate normaalse tasuvusega projektide rahastamiseks.

3. Kõnealuste laenude suhtes kohaldatakse Euroopa Investeerimispanga põhikirja ning käesoleva protokolli artikleid 4, 7 ja 8.

Artikkel 10

Lepinguosalised vaatavad üks aasta enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu üle, milliseid selle rahalist toetust käsitlevaid sätteid võiks edaspidiseks kehtima jätta.

Artikkel 11

Käesolev protokoll lisatakse Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelisele assotsieerumislepingule.

Artikkel 12

1. Käesoleva protokolli ratifitseerivad allakirjutanud riigid vastavalt oma asjakohastele põhiseaduslikele nõuetele ning ühenduse osas muutub see siduvaks nõukogu otsusega, mis võetakse vastu ühenduse asutamislepingu sätete kohaselt ning tehakse teatavaks Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerumislepingu lepinguosalistele.

Eespool nimetatud ratifitseerimisdokumendid ja sõlmimisteade vahetatakse Brüsselis.

2. Käesolev protokoll jõustub ratifitseerimisdokumentide ning lõikes 1 nimetatud sõlmimisteate vahetamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 13

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris hollandi, itaalia, prantsuse, saksa ja türgi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Selle tõenduseks on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale finantsprotokollile alla kirjutanud.

Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diese Schlußakte gesetzt.

En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent acte final.

In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente atto finale.

Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze Slotakte hebben gesteld.

Brüsselis, tuhande üheksasaja seitsmekümnenda aasta kahekümne kolmandal novembril.

Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten November neunzehnhundertsiebzig.

Fait à Bruxelles, le vingt-trois novembre mil neuf cent soixante-dix.

Fatto a Bruxelles, addinoventitré novembre millenovecentosettanta.

Gedaan te Brussel, de drieėntwintigste november negentienhonderdzeventig.

Pour sa Majesté le Roi des Belges,Voor Zijne Majesteit de konning der Belgen,

Pierre Harmel

Saksamaa Liitvabariigi presidendi nimel

Walter Scheel

Prantsuse Vabariigi presidendi nimel

Maurice Schumann

Itaalia Vabariigi presidendi nimel

Mario Pedini

Tema Kuningliku Kõrguse Luksemburgi suurhertsogi nimel

Gaston Thorn

Tema Majesteedi Madalmaade kuninganna nimel

J. M. A. H. Luns

Euroopa Ühenduste Nõukogu nimel,

Walter Scheel

Franco Maria Malfatti

Türgi Vabariigi presidendi nimel,

Ihsan Sabri Ēaglayangķl

--------------------------------------------------

Lõppakt

Täievolilised esindajad, kes esindavad:

TEMA MAJESTEETI BELGLASTE KUNINGAT,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENTI,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENTI,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENTI,

TEMA KUNINGLIKKU KÕRGUST LUKSEMBURGI SUURHERTSOGI,

TEMA MAJESTEETI MADALMAADE KUNINGANNAT

ja

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

ühelt poolt ja

TÜRGI VABARIIGI PRESIDENTI

teiselt poolt,

olles kokku tulnud Brüsselis tuhande üheksasaja seitsmekümnenda aasta kahekümne kolmandal novembril, et kirjutada alla:

- lisaprotokoll, millele on lisatud kuus lisa,

- finantsprotokoll

ning

- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse tooteid käsitlev leping, millele on lisatud lisa,

on vastu võtnud järgmised lisaprotokolli käsitlevad lepinguosaliste ühisdeklaratsioonid:

1. ühisdeklaratsioon maksude ja lõivude arvutamise kohta,

2. ühisdeklaratsioon artikli 12 lõike 2 kohta,

3. ühisdeklaratsioon lepingu artikli 17 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohta,

4. ühisdeklaratsioon artikli 25 lõike 4 kohta,

5. ühisdeklaratsioon artikli 27 lõike 2 kohta,

6. ühisdeklaratsioon artikli 34 kohta,

7. ühisdeklaratsioon ühise tollitariifistiku tollimaksude kohta, mis on loetletud lisades 2 ja 6.

Nad on vastu võtnud ka järgmised tõlgendusdeklaratsioonid:

- tõlgendusdeklaratsioon lisaprotokolli artikli 25 kohta,

- tõlgendusdeklaratsioon finantsprotokolli artiklis 3 nimetatud arvestusühiku väärtuse kohta.

Nad on lisaks teatavaks võtnud järgmised lepinguga seotud Saksamaa Liitvabariigi valitsuse deklaratsioonid Euroopa Söe- ja teraseühenduse tooteid käsitleva lepingu kohta:

1. deklaratsioon "Saksamaa kodaniku" mõiste kohta;

2. deklaratsioon Euroopa Söe- ja Teraseühenduse tooteid käsitleva lepingu Berliini suhtes kohaldamise kohta.

Nimetatud deklaratsioonid on lisatud käesolevale lõppaktile.

Täievolilised esindajad on kokku leppinud, et käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonide suhtes võib vajaduse korral nende kehtivuse tagamiseks kohaldada mis tahes siseriiklikke menetlusi.

Zu Urkund dessen haben die unterzeichneten Bevollmächtigten ihre Unterschriften unter diese Schlußakte gesetzt.En foi de quoi, les plénipotentiaires soussignés ont apposé leurs signatures au bas du présent acte final.In fede di che, i plenipotenziari sottoscritti hanno apposto le loro firme in calce al presente atto finale.Ten blijke waarvan de ondergetekende gevolmachtigden hun handtekening onder deze Slotakte hebben gesteld.

Selle kinnituseks on lepinguosaliste täievolilised esindajad käesolevale lõppaktile alla kirjutanud.

Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten November neunzehnhundertsiebzig.Fait à Bruxelles, le vingt-trois novembre mil neuf cent soixante-dix.Fatto a Bruxelles, addinoventitré novembre millenovecentosettanta.Gedaan te Brussel, de drieėntwintigste november negentienhonderdzeventig.

Brüsselis, tuhande üheksasaja seitsmekümnenda aasta kahekümne kolmandal novembril.

Pour Sa Majesté le Roi des Belges,

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen,

Pierre Harmel

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland,

Walter Scheel

Pour le Président de la République française,

Maurice Schumann

Per il Presidente della Repubblica italiana,

Mario Pedini

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg,

Gaston Thorn

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden,

J.m.a.h. Luns

In Namen des Rates der Europäischen Gemeinschaften,

Pour le Conseil des Communautés européennes,

Per il Consiglio delle Comunità europee,

Voor de Raad der Europese Gemeeschappen,

Walter Schell

Franco Maria Malfatti

Türkiye Cumhurbaskani adina,

Ihsan Sabri Çaglayangíl

--------------------------------------------------

LISA

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOON LISAPROTOKOLLI KOHTA

1. Ühisdeklaratsioon maksude ja lõivude arvutamise kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et tollimaksud ja samaväärse mõjuga maksud, mis arvutatakse lisaprotokolli eeskirjade alusel, ümardatakse esimese kümnendkohani.

2. Ühisdeklaratsioon artikli 12 lõike 2 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et juba tolliladudes olevad või ekspordiks veetavad kaubad või kaubad, mille kohta oli kindel leping ajal, mil Türgi esitas assotsiatsiooninõukogule lisaprotokolli artikli 12 lõikes 2 nimetatud teate, kuuluvad enne Türgi poolt kõnealuse artikli kohaste meetmete võtmist kehtinud tollimaksu alla.

3. Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 17 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohta

Lisaprotokolli artikli 17 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 1 nimetatud ühise tollitariifistiku tollimaksud on need ühise tollitariifistiku tollimaksud, mida Türgi tollitariifistiku ühise tollitariifistikuga kooskõlla viimise ajal tegelikult kohaldati.

4. Ühisdeklaratsioon artikli 25 lõike 4 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et kõikide kvootide koguväärtuse osas, mida tuleb lisaprotokolli artikli 25 lõike 4 kohaselt korrapärase ajavahemike järel 10 % võrra suurendada, ei võeta arvesse Türgi poolt kõnealuses lõikes nimetatud ajavahemikel liberaliseeritud impordi väärtust.

5. Ühisdeklaratsioon artikli 27 lõike 2 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et lisaprotokolli artikli 27 lõike 2 sätteid kohaldatakse ka värviliste metallide suhtes.

6. Ühisdeklaratsioon artikli 34 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et ettevalmistav tegevus seoses assotsiatsiooninõukogu poolt dokumenteeritavate järeldustega, mis on sätestatud lisaprotokolli artiklis 34, võib alata üks aasta enne kahekümne kahe aastase perioodi lõppu.

7. Ühisdeklaratsioon ühise tollitariifistiku tollimaksude kohta, mis on loetletud lisades 2 ja 6

Lisades 2 ja 6 viidatud ühise tollitariifistiku tollimaksud on need ühise tollitariifistiku tollimaksud, mida lepinguosalised kõnealusel ajal GATTi osas tegelikult kohaldavad.

--------------------------------------------------

Tõlgendusdeklaratsioonid

Tõlgendusdeklaratsioon lisaprotokolli artikli 25 kohta

Lepitakse kokku, et importi, mida rahastatakse:

a) konkreetsete investeerimisprojektidega seotud eritoetuste vahenditest;

b) välisvaluutat eraldamata;

c) väliskapitali investeerimise soodustamise seaduse alusel;

ei loeta impordiks lisaprotokolli artikli 25, eelkõige selle lõigete 4 ja 5 kohaselt ühenduse jaoks avatud kvootide alusel.

Tõlgendusdeklaratsioon finantsprotokolli artiklis 3 nimetatud arvestusühiku väärtuse kohta

Lepinguosalised deklareerivad järgmist:

1. Finantsprotokolli artiklis 3 nimetatud summa väljendamiseks kasutatava arvestusühingu väärtus on 0,88867088 grammi puhast kulda.

2. Ühenduse liikmesriigi vääringu pariteet lõikes 1 määratletud arvestusühiku suhtes on arvestusühikus sisalduva puhta kulla kaalu ning selle vääringu nimiväärtusele vastava Rahvusvahelisele Valuutafondile teatatud puhta kulla kaalu suhe. Kui nimiväärtust ei ole teatatud või kui jooksvate arvelduste puhul kohaldatavad vahetuskursid erinevad nimiväärtusest rohkem kui Rahvusvahelise Valuutafondi lubatud marginaali võrra, arvutatakse vääringu pariteedile vastav puhta kulla kaal otseselt või kaudselt kullas väljendatud või kullaks umber arvutatava vääringu liikmesriigi jooksvates arveldustes kasutatava vahetuskursi põhjal ümberarvutamise päeva seisuga, lähtudes selle konverteeritava vääringu Rahvusvahelisele Valuutafondile teatatud nimiväärtusest.

3. Lõikes 1 määratletud arvestusühik jääb finantsprotokolli kogu kehtivusaja jooksul samaks. Kui Rahvusvaheline Valuutafond otsustab oma asutamislepingu artikli IV 1. jaotise kohaselt enne selle tähtaja lõppu läbi viia kõikide vääringute nimiväärtuste ühtse proportsionaalse muutmise kulla suhtes, muutub arvestusühiku väärtus selle muudatuse pöördkursi kohaselt.

Kui üks või mitu liikmesriiki ei kohalda eelmises lõigus nimetatud Rahvusvahelise Valuutafondi otsust, muutub arvestusühingus sisalduva puhta kulla kaal Rahvusvahelise Valuutafondi poolt otsustatud muudatuse pöördkursi kohaselt. Euroopa ühenduste nõukogu vaatab sellisel puhul tekkinud olukorra siiski läbi ning võtab vajalikud meetmed kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku ning valuutakomitee arvamuse põhjal.

SAKSAMAA LIITVABARIIGI VALITSUSE DEKLARATSIOONID EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE TOOTEID KÄSITLEVA LEPINGU KOHTA

1. Deklaratsioon "Saksamaa kodaniku" mõiste kohta

Kõiki Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse kohaselt määratletud sakslasi loetakse Saksamaa Liitvabariigi kodanikeks.

2. Deklaratsioon Euroopa Söe- ja Teraseühenduse tooteid käsitleva lepingu Berliini suhtes kohaldamise kohta

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse tooteid käsitlevat lepingut kohaldatakse võrdsetel tingimustel Berliini liidumaa suhtes, kui Saksamaa Liitvabariigi valitsus ei tee kolme kuu jooksul teistele lepinguosalistele vastupidist deklaratsiooni.

--------------------------------------------------