Help Print this page 

Document 12012J/TXT

Title and reference
Leping Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga
  • In force
OJ L 112, 24.4.2012, p. 10–110 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
OJ L 300, 9.11.2013, p. 11–110 (HR)
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html GA html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf GA pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text
 

ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.112.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 112

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
24. aprill 2012


Sisukord

 

Lehekülg

 

*

Komisjoni arvamus, 12. oktoober 2011, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise taotluse kohta

3

 

*

Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2011. aasta seadusandlik resolutsioon Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta (14409/2011 – C7-0252/2011 – 2011/0805(NLE)) (Nõusolek)

5

 

*

Euroopa Liidu Nõukogu otsus, 5. detsember 2011, Horvaatia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks võtmise kohta

6

Sisukord

7

Leping Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga

10

Akt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

21

I LISA Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Horvaatia ühinemisel ühineb (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 4)

35

II LISA Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest Horvaatia Vabariigile siduvad ja seal kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)

36

III LISA Ühinemisakti artiklis 15 osutatud loetelu: institutsioonide poolt vastu võetud aktide kohandused

41

IV LISA Ühinemisakti artiklis 16 osutatud loetelu: muud alalised sätted

60

V LISA Ühinemisakti artiklis 18 osutatud loetelu: üleminekumeetmed

67

VI LISA Maaelu areng (osutatud ühinemisakti artikli 35 lõikes 2)

87

VII LISA Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud konkreetsed kohustused (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 teises lõigus)

88

VIII LISA Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia laevaehitustööstuse restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)

89

IX LISA Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia terasesektori restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)

91

Protokoll ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatiale ülekandmise teatava korra ning sellega seotud kompenseerimise kohta

92

Lõppakt

95

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


24.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/3


KOMISJONI ARVAMUS,

12. oktoober 2011,

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise taotluse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,

ning arvestades järgmist:

(1)

ELiga ühinemise taotluse võivad esitada kõik Euroopa riigid, kes austavad Euroopa Liidu väärtusi ning kellel on kindel kavatsus neid edendada. EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

(2)

Horvaatia Vabariik on taotlenud Euroopa Liiduga ühinemist.

(3)

Komisjon esitas 20. aprilli 2004. aasta arvamuses Horvaatia kohta (1) oma seisukohad kõnealusest taotlusest tulenevate küsimuste teatavate oluliste aspektide kohta.

(4)

Euroopa Ülemkogu otsustas 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud kohtumisel ELiga liitumise tingimused, millest juhindutakse ühinemisprotsessi käigus ja mille põhjal hindab komisjon korrapäraselt Horvaatia valmisolekut liikmeks saada. Poliitiliste kriteeriumide kohaselt peab Horvaatia kindlustama demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsuse; need nõuded on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Majanduskriteeriumidega nähakse ette toimiva turumajanduse olemasolu ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. Aquis' kriteeriumiga nõutakse suutlikkust võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi vastavalt asutamislepingutele ja ELi õigusaktidele (nn acquis), sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine. ELi suutlikkus uusi liikmeid vastu võtta ja samal ajal säilitada Euroopa lõimumine on samuti oluline küsimus nii ELi kui ka kandidaatriikide üldistes huvides.

(5)

Nõukogu määras stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi tingimused kindlaks 31. aprillil 1999, need hõlmavad koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja piirkondlikku koostööd.

(6)

Euroopa Ülemkogu leppis 2006. aasta detsembris kokku, et „laienemise suhtes on uueks konsensuseks, et laienemisstrateegia põhineb kohustuste täitmise kindlustamisel, tingimuste täitmisel ja teavitustegevusel, mis on seotud ELi võimega integreerida uusi liikmeid.”

(7)

Ühinemistingimuste ja aluslepingutesse tehtavate muudatuste üle peeti läbirääkimisi liikmesriikide ja Horvaatia vahelisel konverentsil. Läbirääkimistel järgiti läbirääkimisraamistikku, mille kohaselt tuleb täita ranged tingimused läbirääkimispeatükkide avamise ja sulgemise etapis. Läbirääkimised lõppesid 30. juunil 2011 ning kokkulepitud sätted on õiglased ja nõuetekohased.

(8)

Euroopa Liiduga ühinemisel kiidab Horvaatia tingimusteta heaks Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos kõnealuste lepingute kõikide eesmärkidega ja kõikide otsustega, mis on vastu võetud alates nende lepingute jõustumisest, ning Euroopa Liidu ja nimetatud ühenduse arendamise ja tugevdamise nimel tehtud valikud.

(9)

Kõnealuste lepingutega kehtestatud õiguskorra oluline element on, et nende teatavad sätted ja institutsioonides vastuvõetud aktid on vahetult kohaldatavad, et ELi õigus on ülimuslik sellega vastuolus olevate siseriikliku õiguse sätete suhtes ning et on olemas menetlus ELi õiguse ühetaolise tõlgendamise tagamiseks. Ühinemine Euroopa Liiduga tähendab nimetatud eeskirjade siduvuse tunnustamist, kuna nende täitmine on ELi õiguse tõhususe ja ühtsuse tagamiseks vältimatu.

(10)

Komisjon leiab, et Horvaatia on täitnud poliitilised kriteeriumid ning suudab täita majandus- ja acquis' kriteeriumid ja on valmis ELi liikmeks saama 1. juulil 2013. Liikmesuse tingimus on austada väärtusi, millel Euroopa Liit põhineb, ja olla valmis neid edendama.

(11)

Horvaatia on liikmesuseks väga hästi valmistunud. Komisjon kutsub Horvaatiat üles jätkama jõupingutusi, et viia oma õigusnormid vastavusse ELi õigusaktidega ja suurendada veelgi haldussuutlikkust, tehes muu hulgas pidevaid edusamme avaliku halduse reformimisel. Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult, kuidas Horvaatia täidab läbirääkimiste käigus võetud kohustusi, sh neid, mis tuleb täita enne ühinemiskuupäeva, ning samuti jätkuvaid ettevalmistusi ELiga ühinemisega kaasneva vastutuse võtmisel. Eriti hoolikalt jälgib ta, kuidas Horvaatia täidab kohtusüsteemi, korruptsioonivastase võitluse, põhiõiguste, õiguse, vabaduse ja turvalisuse (sh piirihalduse) ning konkurentsipoliitika valdkonnas võetud kohustusi. Kui jälgimise käigus ilmnevad probleemid, mida Horvaatia ei lahenda, saadab komisjon vajaduse korral Horvaatia ametiasutustele varase hoiatamise kirjad ja võib teha nõukogule ettepaneku võtta kõik asjakohased meetmed juba enne Horvaatia ELiga ühinemist. Samuti jätab komisjon endale õiguse võtta ühinemislepinguga ettenähtud kaitsemeetmeid ja rakendada riigiabi käsitlevat erimehhanismi Horvaatia laevaehitus- ja terasetööstuse suhtes.

(12)

Komisjon kutsub Horvaatia ametiasutusi üles viima ELi õigusaktide tõlkimine ja läbivaatamine lõpule enne ühinemiskuupäeva, et tagada õiguskindlus kõnealuste õigusaktide rakendamisel.

(13)

Üks Euroopa Liidu eesmärkidest on süvendada sellesse kuuluvate rahvaste vahelist solidaarsust, austades nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone.

(14)

Euroopa Liidu laienemine Horvaatia ühinemise kaudu aitab süvendada stabiilsust, rahu ja jõukust Euroopas. Horvaatialt oodatakse ka edaspidi aktiivset osalemist Lääne-Balkani riikide piirkondlikus koostöös. Komisjon tunnustab Horvaatia deklaratsiooni Euroopa väärtuste edendamise kohta Kagu-Euroopas ja eriti tema kindlat seisukohta, et kahepoolsed küsimused ei tohiks kandidaatriikide ELiga ühinemist pidurdada. Horvaatia ELiga ühinemine kinnitab ELi toetust kõikide Lääne-Balkani riikide Euroopa-väljavaatele,

ESITAB HEAKSKIITVA ARVAMUSE

Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise kohta.

Käesolev arvamus on adresseeritud nõukogule.

Brüssel, 12. oktoober 2011

Komisjoni nimel

laienemise eest vastutav komisjoni liige

Štefan FÜLE

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  KOM (2004) 257(lõplik).


24.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/5


EUROOPA PARLAMENDI

1. detsembri 2011. aasta

seadusandlik resolutsioon Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta (14409/2011 – C7-0252/2011 – 2011/0805(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi taotlust astuda Euroopa Liidu liikmeks,

võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 (14409/2011 – C7-0252/2011),

võttes arvesse komisjoni arvamust (KOM(2011)0667),

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu, protokolli ja lõppakti,

võttes arvesse kodukorra artiklit 74c ja artiklit 81,

võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0390/2011),

A.

arvestades, et tingimused kandidaatriigi vastuvõtmiseks ja ühinemisega kaasnevad muudatused sätestatakse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõus ning arvestades, et parlamendiga tuleks konsulteerida kõigi lepingu eelnõusse tehtavate oluliste muudatuste üle;

B.

arvestades, et komisjon peab jälgima edasisi ühinemisettevalmistusi rangelt ja objektiivselt ning aitama Horvaatia võimudel täita läbirääkimistel antud lubadusi ja võetud kohustusi; arvestades, et komisjon peab parlamenti teavitama korrapäraselt sellest, kuidas Horvaatia võimud täidavad antud lubadusi, et ELiga ühinemisel 1. juulil 2013. aastal täielikult üle võtta liikmestaatusega seotud kohustused;

1.

kiidab heaks Horvaatia Vabariigi ühinemise Euroopa Liiduga;

2.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


24.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/6


EUROOPA LIIDU NÕUKOGU OTSUS,

5. detsember 2011,

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liidu liikmeks võtmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 49,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (2)

ning arvestades, et Horvaatia Vabariik on esitanud Euroopa Liidu liikmeks saamise taotluse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Nõukogu kiitis kõnealuse liikmeks saamise taotluse heaks; liikmeks saamise tingimustes ning Euroopa Liidu lepingusse, Euroopa Liidu toimimise lepingusse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingusse tehtavates muudatustes, mis sellise liikmeks saamisega kaasnevad, lepitakse kokku liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi vahel.

Brüssel, 5. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5.


SISUKORD

A.

Leping Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga

B.

Akt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

Esimene osa:

Põhimõtted

Teine osa:

Lepingute muutmine

I jaotis:

Institutsioonilised sätted

II jaotis:

Muud muudatused

Kolmas osa:

Alalised sätted

Neljas osa:

Ajutised sätted

I jaotis:

Üleminekumeetmed

II jaotis:

Institutsioonilised sätted

III jaotis:

Rahandussätted

IV jaotis:

Muud sätted

Viies osa:

Käesoleva akti rakendussätted

I jaotis:

Institutsioonide kodukorra ning komiteede eeskirjade ja kodukorra muudatused

II jaotis:

Institutsioonide aktide kohaldatavus

III jaotis:

Lõppsätted

LISAD

I LISA:

Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Horvaatia ühinemisel ühineb (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 4)

II LISA:

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest Horvaatia Vabariigile siduvad ja seal kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)

III LISA:

Ühinemisakti artiklis 15 osutatud loetelu: institutsioonide poolt vastu võetud aktide kohandused

1.

Teenuste osutamise vabadus

2.

Intellektuaalomandiõigus

I.

Ühenduse kaubamärk

II.

Täiendava kaitse tunnistused

III.

Ühenduse disainilahendused

3.

Finantsteenused

4.

Põllumajandus

5.

Kalandus

6.

Maksustamine

7.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

8.

Keskkond

IV LISA:

Ühinemisakti artiklis 16 osutatud loetelu: muud alalised sätted

1.

Intellektuaalomandiõigus

2.

Konkurentsipoliitika

3.

Põllumajandus

4.

Kalandus

5.

Tolliliit

IV lisa liide

V LISA:

Ühinemisakti artiklis 18 osutatud loetelu: üleminekumeetmed

1.

Kaupade vaba liikumine

2.

Isikute vaba liikumine

3.

Kapitali vaba liikumine

4.

Põllumajandus

I.

Horvaatia suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed

II.

Rafineeritava toorsuhkru tariifsed üleminekukvoodid

III.

Ajutised otsetoetuste meetmed Horvaatia suhtes

5.

Toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

I.

Munakanad

II.

Ettevõtted (liha-, piima-, kala- ja loomsed kõrvalsaadused)

III.

Seemnete turustamine

IV.

Neum

6.

Kalandus

7.

Transpordipoliitika

8.

Maksustamine

9.

Vabadus, turvalisus ja õigus

10.

Keskkond

I.

Horisontaalsed õigusaktid

II.

Õhu kvaliteet

III.

Jäätmekäitlus

IV.

Vee kvaliteet

V.

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)

VI.

Kemikaalid

V lisa liide

VI LISA:

Maaelu areng (osutatud ühinemisakti artikli 35 lõikes 2)

VII LISA:

Horvaatia Vabariigi poolt ühinemisläbirääkimiste käigus võetud konkreetsed kohustused (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 teises lõigus)

VIII LISA:

Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia laevaehitustööstuse restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)

IX LISA:

Horvaatia Vabariigi poolt võetud kohustused seoses Horvaatia terasesektori restruktureerimisega (osutatud ühinemisakti artikli 36 lõike 1 kolmandas lõigus)

PROTOKOLL

Protokoll ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel välja antud lubatud koguse ühikute võimaliku ühekordse Horvaatia Vabariigile ülekandmise teatava korra ning sellega seotud kompenseerimise kohta

LÕPPAKT

I.

Lõppakti tekst

II.

Deklaratsioonid

A.

Praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioon

Ühisdeklaratsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta

B.

Erinevate praeguste liikmesriikide ühisdeklaratsioon

Saksamaa Liitvabariigi ja Austria Vabariigi ühisdeklaratsioon töötajate vaba liikumise kohta: Horvaatia

C.

Praeguste liikmesriikide ja Horvaatia Vabariigi ühisdeklaratsioon

Ühisdeklaratsioon Euroopa Arengufondi kohta

D.

Horvaatia Vabariigi deklaratsioon

Horvaatia Vabariigi deklaratsioon, mis käsitleb Horvaatia põllumajandusmaa turu liberaliseerimisele ülemineku korda

III.

Kirjade vahetamine Euroopa Liidu ja Horvaatia Vabariigi vahel teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil

LEPING

BELGIA KUNINGRIIGI, BULGAARIA VABARIIGI, TŠEHHI VABARIIGI, TAANI KUNINGRIIGI, SAKSAMAA LIITVABARIIGI, EESTI VABARIIGI, IIRIMAA, KREEKA VABARIIGI, HISPAANIA KUNINGRIIGI, PRANTSUSE VABARIIGI, ITAALIA VABARIIGI, KÜPROSE VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI, UNGARI VABARIIGI, MALTA VABARIIGI, MADALMAADE KUNINGRIIGI, AUSTRIA VABARIIGI, POOLA VABARIIGI, PORTUGALI VABARIIGI, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIGI, SLOVAKI VABARIIGI, SOOME VABARIIGI, ROOTSI KUNINGRIIGI, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI

(EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE)

NING

HORVAATIA VABARIIGI VAHEL

HORVAATIA VABARIIGI ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,

BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT,

IIRIMAA PRESIDENT,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,

MALTA PRESIDENT,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,

RUMEENIA PRESIDENT,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,

ÜKSMEELSENA oma soovis püüelda Euroopa Liidu eesmärkide saavutamise poole,

OLLES OTSUSTANUD jätkata Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomist juba rajatud alusel,

PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 49 annab Euroopa riikidele võimaluse saada liidu liikmeks,

PIDADES SILMAS, et Horvaatia Vabariik on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse,

PIDADES SILMAS, et Euroopa Liidu Nõukogu, olles saanud komisjoni arvamuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku, on andnud teada, et ta pooldab Horvaatia Vabariigi vastuvõtmist,

TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS

peaminister

Elio DI RUPO,

BULGAARIA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Boiko BORISSOVI,

TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Petr NECASI,

TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA

peaminister

Helle THORNING-SCHMIDTI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT

liidukantsler

dr Angela MERKELI,

EESTI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Andrus ANSIPI,

IIRIMAA PRESIDENT

peaminister (Taoiseach)

Enda KENNY,

KREEKA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Lucas PAPADEMOSE,

TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS

valitsusjuht

José Luis RODRIGUEZ ZAPATERO,

PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT

Euroopa asjade ministri

Jean LEONETTI,

HORVAATIA VABARIIK

president

Ivo JOSIPOVIĆI,

peaminister

Jadranka KOSORI,

ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT

ministrite nõukogu eesistuja

senaator prof Mario MONTI,

KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT

president

Demetris CHRISTOFIASI,

LÄTI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Valdis DOMBROVSKISE,

LEEDU VABARIIGI PRESIDENT

president

Dalia GRYBAUSKAITĖ,

TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG

peaministri ja riigiministri

Jean-Claude JUNCKERI,

UNGARI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Viktor ORBÁNI,

MALTA PRESIDENT

peaminister

Lawrence GONZI,

TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA

peaministri ja üldasjade ministri

Mark RUTTE,

AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT

liidukantsler

Werner FAYMANNI,

POOLA VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Donald TUSKI,

PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Pedro PASSOS COELHO,

RUMEENIA PRESIDENT

president

Traian BĂSESCU,

SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT

valitsusjuht

Borut PAHORI,

SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Iveta RADICOVA,

SOOME VABARIIGI PRESIDENT

peaminister

Jyrki KATAINENI,

ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS

peaminister

Fredrik REINFELDTI,

TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA

peaminister

Rt. Hon. David CAMERONI,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga saab Horvaatia Vabariik Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse liikmeks.

2.   Horvaatia Vabariik saab Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ning muudetud või täiendatud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osaliseks.

3.   Vastuvõtmise tingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused lõikes 2 osutatud aluslepingutes on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 2

Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning liidu institutsioonide volitusi ja pädevust käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud aluslepingutes, mille osaliseks Horvaatia Vabariik saab vastavalt artikli 1 lõikele 2.

Artikkel 3

1.   Käesoleva lepingu ratifitseerivad kõrged lepinguosalised kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele hiljemalt 30. juuniks 2013.

2.   Käesoleva lepingu ratifitseerimisega on Horvaatia Vabariik ratifitseerinud või heaks kiitnud ka kõik muudatused, mis tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud aluslepingutesse, mis on avatud liikmesriikidele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks Euroopa Liidu lepingu artikli 48 alusel käesoleva lepingu Horvaatia Vabariigi poolt ratifitseerimise hetkel, samuti kõik institutsioonide aktid, mis on vastu võetud samal ajal või enne seda ja mis jõustuvad üksnes pärast seda, kui liikmesriigid on need heaks kiitnud kooskõlas oma vastavate põhiseadusest tulenevate nõuetega.

3.   Käesolev leping jõustub 1. juulil 2013, eeldusel et kõik ratifitseerimiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

4.   Olenemata lõikest 3 võivad liidu institutsioonid enne ühinemist vastu võtta meetmed, millele on osutatud artikli 1 lõikes 3 osutatud akti artikli 3 lõikes 7, artikli 6 lõike 2 teises lõigus, artikli 6 lõike 3 teises lõigus, artikli 6 lõike 6 teises ja kolmandas lõigus, artikli 6 lõike 7 teises lõigus, artikli 6 lõike 8 kolmandas lõigus, artiklis 17, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 5, artikli 35 lõigetes 3 ja 4, artiklites 38, 39, 41, 42, 43, 44, 49, 50 ja 51 ning IV ja VI lisas.

Need meetmed jõustuvad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval ja ainult kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.

5.   Olenemata lõikest 3 kohaldatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud akti artiklit 36 alates käesoleva lepingu allkirjastamisest.

Artikkel 4

Käesolev leping, mille originaal on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja see valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на девети декември две хиляди и единадесета година.

Hecho en Bruselas, el nueve de diciembre de dos mil once.

V Bruselu dne devátého prosince dva tisíce jedenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den niende december to tusind og elleve.

Geschehen zu Brüssel am neunten Dezember zweitausendelf.

Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες έντεκα.

Done at Brussels on the ninth day of December in the year two thousand and eleven.

Fait à Bruxelles, le neuf décembre deux mille onze.

Arna dhéanamh sa Bhruiséil, an naoú lá de mhí na Nollag an bhliain dhá mhíle agus a haon déag.

Sastavljeno u Bruxellesu dana devetog prosinca godine dvije tisuće jedanaeste.

Fatto a Bruxelles, addì nove dicembre duemilaundici.

Briselē, divtūkstoš vienpadsmitā gada devītajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų gruodžio devintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év december havának kilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-disa jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u ħdax.

Gedaan te Brussel, de negende december tweeduizend elf.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiątego grudnia roku dwa tysiące jedenastego.

Feito em Bruxelas, em nove de Dezembro de dois mil e onze.

Întocmit la Bruxelles la nouă decembrie două mii unsprezece.

V Bruseli dňa deviateho decembra dvetisícjedenásť.

V Bruslju, dne devetega decembra leta dva tisoč enajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattayksitoista.

Som skedde i Bryssel den nionde december tjugohundraelva.

Voor Zijne Majesteit de Koning der Belgen

Pour Sa Majesté le Roi des Belges

Für Seine Majestät den König der Belgier

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaams Gewest, het Waals Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Image

Za prezidenta České republiky

Image

For Hendes Majestæt Danmarks Dronning

Image

Für den Präsidenten der Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi Presidendi nimel

Image

Thar ceann Uachtarán na hÉireann

For the President of Ireland

Image

Για τον Пρόεδρο της Еλληνικής Δημοκρατίας

Image

Por Su Majestad el Rey de España

Image

Pour le Président de la République française

Image

Za Republiku Hrvatsku

Image

Per il Presidente della Repubblica italiana

Image

Για τον Пρόεδρο της Кνπριαкής Δημοκρατίας

Image

Latvijas Republikas Valsts prezidenta vārdā –

Image

Image

Lietuvos Respublikos Prezidentės vardu

Image

Pour Son Altesse Royale le Grand-Duc de Luxembourg

Image

A Magyar Köztársaság Elnöke részéről

Image

Għall-President ta' Malta

Image

Voor Hare Majesteit de Koningin der Nederlanden

Image

Für den Bundespräsidenten der Republik Österreich

Image

Za Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pelo Presidente da República Portuguesa

Image

Pentru Președintele României

Image

Za predsednika Republike Slovenije

Image

Za prezidenta Slovenskej republiky

Image

Suomen Tasavallan Presidentin puolesta

För Republiken Finlands President

Image

För Konungariket Sveriges regering

Image

For Her Majesty the Queen of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

AKT

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

„aluslepingud” on

a)

Euroopa Liidu leping (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) sellisel kujul, nagu neid on muudetud või täiendatud enne Horvaatia Vabariigi ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

b)

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (Euratomi asutamisleping) sellisel kujul, nagu seda on muudetud või täiendatud enne Horvaatia Vabariigi ühinemist jõustunud lepingute või muude aktidega;

„praegused liikmesriigid” on Belgia Kuningriik, Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Rumeenia, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

„liit” on Euroopa Liit, nagu see on asutatud ELi lepinguga ja ELi toimimise lepinguga ja/või olenevalt juhtumist Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga;

„institutsioonid” on ELi lepinguga asutatud institutsioonid.

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on aluslepingute sätted ning institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias vastavalt kõnealustes aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriikide valitsuste esindajad on pärast ühinemislepingu ratifitseerimist Horvaatia poolt leppinud ELi lepingu artikli 48 lõike 4 alusel kokku aluslepingutesse tehtavates muudatustes ning kui kõnealused muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, ratifitseerib Horvaatia kõnealused muudatused kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikkel 3

1.   Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud Euroopa Ülemkogus kokku tulnud liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid.

2.   Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

3.   Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad liitu, on Horvaatia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid. Vastavalt sellele järgib Horvaatia kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtab nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

4.   Horvaatia ühineb I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Horvaatia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 5 osutatud otsustes.

5.   Nõukogu otsustab komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt kõigi kohanduste tegemise, mis on vajalikud seoses lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollidega ühinemisega ning avaldab kohandatud tekstid Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustub Horvaatia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed, nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

7.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa asjaomaste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on alla kirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

Artikkel 4

1.   Schengeni acquis’ sätted, millele on osutatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta (edaspidi „Schengeni protokoll”) ning sellel acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias alates ühinemiskuupäevast.

2.   Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Horvaatiale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse Horvaatias üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, mis kinnitab, et Horvaatias on kõnealuse acquis’ kõigi osade kohaldamise tingimused täidetud, sealhulgas kõik Schengeni eeskirjad on tõhusalt kohaldatud kooskõlas kokkulepitud ühiste standardite ja aluspõhimõtetega. Nimetatud otsuse teeb nõukogu kehtivate Schengeni menetluste kohaselt, võttes samal ajal arvesse komisjoni aruannet, milles kinnitatakse, et Horvaatia täidab jätkuvalt tema poolt ühinemisläbirääkimistel Schengeni acquis’ga seoses võetud kohustusi.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning Horvaatia Vabariigi valitsuse esindaja. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja Schengeni acquis’l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Artikkel 5

Alates ühinemiskuupäevast osaleb Horvaatia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 tähenduses.

Artikkel 6

1.   Lepingud, mille liit on sõlminud ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Horvaatiale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2.   Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingutega, mille praegused liikmesriigid ja liit on sõlminud või alla kirjutanud ühe või mitme kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kui esimeses lõigus osutatud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toimub Horvaatia ühinemine niisuguste lepingutega sellistele lepingutele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Nende protokollide üle peab liikmesriikide nimel läbirääkimisi komisjon või, kui leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastavalt läbirääkimisjuhistele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon või kõrge esindaja, kui see on asjakohane, esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta liidu pädevust ega volituste jagamist liidu ja liikmesriikide vahel seoses selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3.   Ühinemiskuupäevast kuni lõike 2 teises lõigus osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldab Horvaatia lõike 2 esimeses lõigus osutatud lepinguid, mis on sõlmitud või mida kohaldatakse ajutiselt enne ühinemist, välja arvatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping (1).

Kuni lõikes 2 teises lõigus osutatud protokollide jõustumiseni võtavad liit ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

4.   Horvaatia ühineb partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal, (2) ning kõnealust lepingut muutva kahe lepinguga, mis on vastavalt alla kirjutatud Luxembourgis 25. juunil 2005 (3) ja avatud allkirjastamiseks Ouagadougous 22. juunil 2010 (4).

5.   Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (5) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

6.   Alates ühinemiskuupäevast kohaldab Horvaatia liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist liiduga. Sellega seoses võib liit pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi esimeses lõigus mainitud kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist.

7.   Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Horvaatiasse viimastel aastatel toimunud terase ja terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

8.   Enne ühinemist Horvaatia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab alates ühinemiskuupäevast liit.

Nendest lepingutest tulenevad Horvaatia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

9.   Horvaatia taganeb kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, sealhulgas muudetud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingust.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Horvaatia ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astub Horvaatia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Horvaatial on raskusi ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta kõnealusest lepingust.

Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.

10.   Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühineb Horvaatia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2 ja 4 osutatud lepingute rakendamiseks.

11.   Vajaduse korral võtab Horvaatia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka liit või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest liiduga.

Horvaatia taganeb eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astub välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.

Artikkel 7

1.   Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.

2.   Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

3.   Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine, välja arvatud kui on tegemist üleminekumeetmetega, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 8

Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.

TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE

I   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 9

ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse neliteist kohtunikku.”

2)

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Üldkohus koosneb kahekümne kaheksast kohtunikust.”

Artikkel 10

ELi lepingule ja ELi toimimislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:

1)

Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1.   Panga kapital on 233 247 390 000 EUR, mida liikmesriigid märgivad järgmiselt:”;

b)

Rumeeniat ja Slovakkiat käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

„Horvaatia

854 400 000”.

2)

Artikli 9 lõikes 2 asendatakse esimene, teine ja kolmas lõik järgmisega:

„2.   Direktorite nõukogu koosneb 29 direktorist ja 19 asedirektorist.

Juhatajate nõukogu nimetab direktorid ametisse viieks aastaks; iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja komisjon ühe direktori.

Juhatajate nõukogu nimetab asedirektorid viieks aastaks ametisse järgmiselt:

kaks Saksamaa Liitvabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Prantsuse Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Itaalia Vabariigi nimetatavat asendusliiget,

kaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimetatavat asendusliiget,

üks asendusliige, kelle nimetavad Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik ühisel kokkuleppel,

üks asendusliige, kelle nimetavad Belgia Kuningriik, Luksemburgi Suurhertsogiriik ja Madalmaade Kuningriik ühisel kokkuleppel,

kaks asendusliiget, kelle nimetavad Taani Kuningriik, Kreeka Vabariik, Iirimaa ja Rumeenia ühisel kokkuleppel,

kaks asendusliiget, kelle nimetavad Eesti Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Austria Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik ühisel kokkuleppel,

neli asendusliiget, kelle nimetavad Bulgaaria Vabariik, Tšehhi Vabariik, Horvaatia Vabariik, Küprose Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühisel kokkuleppel,

üks komisjoni nimetatud asendusliige.”

Artikkel 11

Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

„2.   Komitee koosneb 42 liikmest, kelle nimetab ametisse nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.”

II   JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 12

ELi toimimise lepingu artikli 64 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Horvaatia siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 2002.”

Artikkel 13

ELi lepingu artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Aluslepinguid kohaldatakse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes.”

Artikkel 14

1.   ELi lepingu artikli 55 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolev leping, mille originaal on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsuse arhiivi ja see valitsus edastab tõestatud koopia kõigi teiste allakirjutanud riikide valitsustele.”

2.   Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ühinemislepingute kohaselt on ka käesoleva lepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, horvaadi-, iiri-, inglis-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, rootsi-, rumeenia-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst autentsed.”

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

Artikkel 15

III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 16

IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I   JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 18

V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Horvaatia suhtes vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

II   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 19

1.   Erandina ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artiklist 2 ning erandina ELi lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud maksimaalsest kohtade arvust suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu Horvaatia ühinemise arvesse võtmiseks 12 Horvaatia liikme võrra ajavahemikuks, mis algab ühinemiskuupäevast ja kestab kuni Euroopa Parlamendi ametiaja 2009–2014 lõpuni.

2.   Erandina ELi lepingu artikli 14 lõikest 3 korraldab Horvaatia enne ühinemiskuupäeva ad hoc Euroopa Parlamendi liikmete otsesed ja üldised valimised, kus valitakse koosõlas liidu acquis’ga käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud arv liikmeid. Juhul kui ühinemine toimub vähem kui kuus kuud enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi, võib Horvaatia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed määrata Horvaatia parlament oma liikmete hulgast, tingimusel et asjaomased isikud on valitud otsestel ja üldistel valimistel.

Artikkel 20

ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 235 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, kehtivad kuni 31. oktoobrini 2014 järgmised sätted:

Kui Euroopa Ülemkogu ja nõukogu otsuste tegemisel on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus, arvestatakse liikmete hääli järgmiselt:

Belgia

12

Bulgaaria

10

Tšehhi Vabariik

12

Taani

7

Saksamaa

29

Eesti

4

Iirimaa

7

Kreeka

12

Hispaania

27

Prantsusmaa

29

Horvaatia

7

Itaalia

29

Küpros

4

Läti

4

Leedu

7

Luksemburg

4

Ungari

12

Malta

3

Madalmaad

13

Austria

10

Poola

27

Portugal

12

Rumeenia

14

Sloveenia

4

Slovakkia

7

Soome

7

Rootsi

10

Ühendkuningriik

29

Kui otsus tuleb teha aluslepingute kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal, on otsuste vastuvõtmiseks vaja vähemalt 260 poolthäält, mis esindavad liikmete enamust. Muudel juhtudel tehakse otsused vähemalt 260 poolthäälega, mis esindavad vähemalt kaht kolmandikku liikmetest.

Kui Euroopa Ülemkogu või nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, võib Euroopa Ülemkogu liige või nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu elanike üldarvust. Kui see tingimus ei ole täidetud, jääb asjaomane õigusakt vastu võtmata.”

Artikkel 21

1.   Üks Horvaatia kodanik nimetatakse komisjoni liikmeks alates ühinemiskuupäevast kuni 31. oktoobrini 2014. Uue komisjoni liikme nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ja ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas ELi lepingu artikli 17 lõike 3 teises lõigus sätestatud kriteeriumitega.

2.   Lõike 1 kohaselt nimetatud uue liikme ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 22

1.   Horvaatiast ELi lepingu artikli 19 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ühinemisel nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ja üldkohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb vastavalt 6. oktoobril 2015 ja 31. augustil 2013.

2.   Ühinemiskuupäeval Euroopa Kohtus ja üldkohtus pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad Euroopa Kohtu ja üldkohtu täiskogu või nende kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 23

1.   Erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete maksimaalne arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 7 järgmisega:

„Artikkel 7

Kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 301 osutatud otsuse jõustumiseni on Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arv järgmine:

Belgia

12

Bulgaaria

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Iirimaa

9

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Horvaatia

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Rumeenia

15

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24”

2.   Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.

3.   Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimeses lõigus kehtestatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.

Artikkel 24

1.   Erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Regioonide Komitee maksimaalne liikmete arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 8 järgmisega:

„Artikkel 8

Kuni Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 305 osutatud otsuse jõustumiseni on Regioonide Komitee liikmete arv järgmine:

Belgia

12

Bulgaaria

12

Tšehhi Vabariik

12

Taani

9

Saksamaa

24

Eesti

7

Iirimaa

9

Kreeka

12

Hispaania

21

Prantsusmaa

24

Horvaatia

9

Itaalia

24

Küpros

6

Läti

7

Leedu

9

Luksemburg

6

Ungari

12

Malta

5

Madalmaad

12

Austria

12

Poola

21

Portugal

12

Rumeenia

15

Sloveenia

7

Slovakkia

9

Soome

9

Rootsi

12

Ühendkuningriik

24”

2.   Regioonide Komitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.

3.   Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimeses lõigus kehtestatud Regioonide Komitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.

Artikkel 25

Horvaatia poolt Euroopa Investeerimispanga juhatusse nimetatud ja ühinemisel ametisse nimetatud direktori, nagu on ette nähtud Euroopa Investeerimispanga põhikirja artikli 9 lõike 2 teise lõiguga, ametiaeg lõpeb juhatajate nõukogu selle aastakoosoleku lõppemisel, mille käigus kontrollitakse 2017. eelarveaasta aruannet.

Artikkel 26

1.   Aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Uute ametissenimetatud liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2.   Ühinemise järel uuendatakse aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva 12 kuu jooksul.

III   JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 27

1.   Alates ühinemiskuupäevast maksab Horvaatia järgmise summa, mis vastab tema poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis.

Horvaatia

EUR 42 720 000

Sissemakse tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 30. november 2013, 30. november 2014, 30. november 2015, 31. mai 2016, 30. november 2016, 31. mai 2017, 30. november 2017 ja 31. mai 2018.

2.   Horvaatia teeb reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt Euroopa Investeerimispanga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on ette nähtud lõikega 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmise protsendimäära:

Horvaatia

0,368 %

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kapitali ja maksed maksab Horvaatia eurodes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

4.   Lõikes 1 ja artikli 10 punktis 1 osutatud Horvaatiat puudutavaid arve võib Euroopa Investeerimispanga juhtorganite otsusega kohandada, võttes aluseks Eurostati poolt enne ühinemist avaldatud lõplikud SKP andmed.

Artikkel 28

1.   Horvaatia maksab söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmise summa:

(EUR, jooksevhindades)

Horvaatia

494 000.

2.   Sissemakse söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2015. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

2015: 15 %,

2016: 20 %,

2017: 30 %,

2018: 35 %.

Artikkel 29

1.   Hankeid, toetusi ja väljamakseid ühinemiseelse rahalise abi raames ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA), mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (7), üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise komponendi ning IPA piiriülese koostöö komponendi alusel enne ühinemist seotud vahendite osas, välja arvatud Horvaatia–Ungari ja Horvaatia–Sloveenia piiriüleste programmide puhul, ning abi raames artiklis 30 nimetatud üleminekutoetuse alusel, haldavad alates ühinemiskuupäevast Horvaatia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist hankeid ja toetusi käsitlevate lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on kindlaks teinud asjassepuutuva haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (8) artikli 56 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide ja tingimustega ning komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA), (9) artikliga 18.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelset rahalist abi ega üleminekutoetust.

2.   Enne ühinemiskuupäeva lõikes 1 nimetatud ühinemiseelse rahalise abi ja üleminekutoetuse alusel võetud eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist, ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleeritakse jätkuvalt ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate eeskirjadega ning kõnealused maksed kaetakse vastavatest eelarvepeatükkidest kuni asjakohaste programmide ja projektide lõpuleviimiseni.

3.   Sätteid, mis käsitlevad lõike 1 esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelse rahalise abiga ning IPA maaelu arengu komponenti käsitlevate, enne ühinemist tehtud rahastamisotsustega seotud rahastamislepingutest tulenevate eelarveliste kohustuste täitmist, kohaldatakse jätkuvalt ka pärast ühinemiskuupäeva. Nende suhtes kohaldatakse ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kehtivaid eeskirju. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu direktiividele.

4.   Artiklis 44 osutatud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid vahendeid võib siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid vahendeid siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

Artikkel 30

1.   Esimesel ühinemisjärgsel aastal annab liit Horvaatiale ajutist rahalist abi (edaspidi „üleminekutoetus”), et ta saaks arendada ja tugevdada oma haldus- ja õigussuutlikkust liidu õiguse rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

2.   Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades meetmetega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3.   Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu.

4.   Kulukohustuste assigneeringud seoses Horvaatia üleminekutoetusega on jooksevhindades kokku 29 miljonit eurot 2013. aastal, et tegeleda siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega.

5.   Üleminekutoetuse raames otsustatakse abi üle ja rakendatakse abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1085/2006 või üleminekutoetuse toimimiseks vajalike muude tehniliste sätete alusel, mille võtab vastu komisjon.

6.   Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada vastastikune asjaomane täiendavus haldusreformiks ja institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks kavandatud Euroopa Sotsiaalfondi toetusega.

Artikkel 31

1.   Käesolevaga luuakse Schengeni rahastu (edaspidi „ajutine Schengeni rahastu”) kui ajutine vahend aitamaks Horvaatial alates ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’d ja välispiirikontrolli.

2.   Ajutise Schengeni rahastu alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

2013

2014

Horvaatia

40

80

3.   2013. aasta summa makstakse Horvaatiale 1. juulil 2013 ja 2014. aasta summa tehakse kättesaadavaks esimesel tööpäeval pärast 1. jaanuari 2014.

4.   Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest maksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitab Horvaatia põhjaliku aruande ajutise Schengeni rahastu alusel tehtud maksete lõpliku kasutamise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5.   Komisjon võib vastu võtta ajutise Schengeni rahastu toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 32

1.   Käesolevaga luuakse rahavootoetus (edaspidi „ajutine rahavootoetus”) kui ajutine vahend, et aidata Horvaatial ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni parandada riigieelarves rahavooge.

2.   Ajutise rahavootoetuse alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):

(miljonit eurot, jooksevhindades)

 

2013

2014

Horvaatia

75

28,6

3.   Iga iga-aastane summa jagatakse võrdseteks igakuisteks osamakseteks, mis makstakse välja iga kuu esimesel tööpäeval.

Artikkel 33

1.   Horvaatia jaoks reserveeritakse struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi raames 2013. aastal kulukohustuste assigneeringutena 449,4 miljonit eurot (jooksevhindades).

2.   Üks kolmandik lõikes 1 nimetatud summast reserveeritakse ühtekuuluvusfondist.

3.   Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusvahenditest Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:

70 % 2014. aastal,

90 % 2015. aastal,

100 % alates 2016. aastast.

4.   Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.

Artikkel 34

1.   Horvaatiale Euroopa Kalandusfondist 2013. aastal võimaldatav kogusumma on kokku 8,7 miljonit eurot (jooksevhindades) kulukohustuste assigneeringute näol.

2.   Eelmaksed Euroopa Kalandusfondist moodustavad 25 % lõikes 1 osutatud kogusummast ning need makstakse ühe osamaksena.

3.   Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:

70 % 2014. aastal,

90 % 2015. aastal,

100 % alates 2016. aastast.

4.   Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.

Artikkel 35

1.   Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (10) ei kohaldata Horvaatia suhtes kogu programmiperioodi 2007–2013 vältel.

2013. aastal eraldatakse Horvaatiale nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 artiklis 12 osutatud maaelu arendamise rahastamisvahendist 27,7 miljonit eurot (jooksevhindades).

2.   Horvaatia suhtes kohaldatavad ajutised maaelu arengu lisameetmed on sätestatud VI lisas.

3.   Komisjon võib rakendusaktide abil võtta VI lisa kohaldamiseks vastu vajalikud eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 sätestatud menetlusega, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (11) artikli 13 lõike 1 punktiga b, või järgides kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust.

4.   Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kohandused VI lisas, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

IV   JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 36

1.   Komisjon jälgib tähelepanelikult kõigi Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste, sealhulgas nende kohustuste täitmist, mis tuleb täita enne ühinemiskuupäeva või ühinemiskuupäevaks. Komisjoni järelevalve hõlmab seiretabelite korrapärast ajakohastamist, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (12) alusel peetavat dialoogi, vastastikuseid hindamismissioone, ühinemiseelset majandusprogrammi, fiskaalteatisi ja vajaduse korral varase hoiatamise kirjade saatmist Horvaatia ametiasutustele. 2011. aasta sügisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande. 2012. aasta sügisel esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule tervikliku seirearuande. Seireprotsessi jooksul tugineb komisjon liikmesriikide esitatud teabele ja võtab vajaduse korral arvesse ka rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud teavet.

Komisjon keskendub seireprotsessi käigus eelkõige Horvaatia võetud kohustustele kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas (VII lisa), sealhulgas saavutatud tulemustele kohtusüsteemi reformi ja tõhususe, sõjakuritegudega seotud kohtuasjade erapooletu käsitlemise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.

Lisaks sellele keskendub komisjon seireprotsessi käigus vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnale, sealhulgas liidu nõuete rakendamisele ja jõustamisele seoses välispiiride haldamise, politseikoostöö, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostööga, samuti võetud kohustustele konkurentsipoliitika valdkonnas, sealhulgas laevaehitustööstuse (VIII lisa) ja terasesektori (IX lisa) restruktureerimisele.

Komisjon esitab oma korrapäraste seiretabelite ja aruannete lahutamatu osana iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt nimetatud valdkondades võetud kohustuste täitmise kohta.

2.   Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta kõik vajalikud meetmed, kui seireprotsessi ajal tuvastatakse muret tekitavaid küsimusi. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning nõukogu tühistab need igal juhul sama menetlust järgides, kui asjaomased murettekitavad küsimused on edukalt lahendatud.

Artikkel 37

1.   Kui kolmeaastase ajavahemiku lõpuks pärast ühinemist tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib Horvaatia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada asjaomane sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Horvaatia suhtes.

2.   Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide osaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.   Käesoleva artikli alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja kõnealuse kaitseklausli eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 38

Kui Horvaatia ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, häirides sellega tõsiselt siseturu toimimist või ohustades liidu finantshuve või sellise häirimise või ohustamise vahetu ohu korral, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist.

Nimetatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ning eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Käesoleva artikli alusel ei kasutata kaitsemeetmeid meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastuseks Horvaatia edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajaduse korral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.

Artikkel 39

Kui Horvaatias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht institutsioonide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt vastu võetud aktide, samuti institutsioonide poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist ELi lepingu VI jaotise või Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt vastu võetud aktide ülevõtmisel või rakendamisel, võib komisjon kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid ning täpsustada nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Horvaatia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastavate puuduste kõrvaldamise korral. Neid võib siiski kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastuseks Horvaatia edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Horvaatia siseriiklike eeskirjade rakendamine V lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (13) artikli 195 lõikes 2 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (14) artikli 13 lõike 1 punktiga b või kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud asjakohase menetlusega. Üleminekumeetmeid võidakse võtta kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Esimeses lõigus osutatud üleminekumeetmed võib vajaduse korral vastu võtta ka enne ühinemiskuupäeva. Need üleminekumeetmed võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Need meetmed võetakse vastu kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga.

Artikkel 43

Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt:

a)

võidakse teha erand kohustusest esitada väljumise ülddeklaratsioon ELi toimimise lepingu artikli 28 lõikes 2 osutatud kaupade osas, mis väljuvad Horvaatia territooriumilt, et läbida Bosnia ja Hertsegoviina territoorium Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor”);

b)

võidakse teha erand kohustusest esitada sisenemise ülddeklaratsioon punkti a reguleerimisalasse jäävate kaupade osas, mis sisenevad uuesti Horvaatia territooriumile pärast seda, kui on läbinud Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas.

Artikkel 44

Komisjon võib võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada vajaliku koosseisulise personali säilitamine Horvaatias kuni 18 ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Horvaatias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse Horvaatias pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldati enne ühinemist vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15). Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

V OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I   JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE KODUKORRA NING KOMITEEDE EESKIRJADE JA KODUKORRA MUUDATUSED

Artikkel 45

Institutsioonid teevad aluslepingutes sätestatud vastavate menetluste teel oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Aluslepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

II   JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 46

Ühinemisel käsitletakse Horvaatiat aluslepingute kohaselt ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaadina. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 1 kolmandale lõigule ja artikli 297 lõike 2 teisele lõigule, teatatud Horvaatiale ühinemisel.

Artikkel 47

1.   Horvaatia jõustab meetmed, mis on vajalikud, et ta võiks alates ühinemiskuupäevast järgida direktiive ja otsuseid ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Horvaatia teatab kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesoleva aktiga ette nähtud tähtajaks.

2.   Ulatuses, mil ELi toimimise lepingu artiklis 288 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates Horvaatia ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

Artikkel 48

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatab Horvaatia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest Horvaatia territooriumil.

Artikkel 49

Horvaatia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid aktidest, mille institutsioonid on vastu võtnud alates 1. juulist 2011 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 50

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need aktid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 51

Kui käesolevas aktis ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.

Artikkel 52

Enne ühinemist institutsioonide poolt vastuvõetud horvaadi keeles koostatud kõnealuste institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Käesoleva akti I kuni IX lisa, nende liited ja protokoll moodustavad käesoleva akti lahutamatu osa.

Artikkel 54

Itaalia Vabariigi valitsus annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemislepingu tõestatud koopiad bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Esimeses lõigus nimetatud lepingute horvaadikeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui nimetatud lepingute praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid.

Artikkel 55

Nõukogu peasekretär annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.


(1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(3)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 27, ELT L 287, 28.10.2005, lk 4 ja ELT L 168M, 21.6.2006, lk 33.

(4)  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(6)  EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(7)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.

(10)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1 ja ELT L 286 M, 4.11.2010, lk 26.

(11)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(12)  ELT L 26, 28.1.2005, lk 3.

(13)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(14)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(15)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

I LISA

Konventsioonide ja protokollide loetelu, millega Horvaatia ühinemisel ühineb (osutatud ühinemisakti artikli 3 lõikes 4)

1.

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsioon (EÜT L 225, 20.8.1990, lk 10)

21. detsembri 1995. aasta konventsioon Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga (EÜT C 26, 31.1.1996, lk 1)

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooni muutmise 25. mai 1999. aasta protokoll (EÜT C 202, 16.7.1999, lk 1)

8. detsembri 2004. aasta konventsioon Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooniga (ELT C 160, 30.6.2005. lk 1)

2.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 49)

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 27. septembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 2)

29. novembri 1996. aasta protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ja käsitleb Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tõlgendamist Euroopa Ühenduste Kohtu tehtud eelotsuste abil (EÜT C 151, 20.5.1997, lk 2)

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni 19. juuni 1997. aasta teine protokoll, mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (EÜT C 221, 19.7.1997, lk 12)

3.

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev 26. mai 1997. aasta konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2)

4.

18. detsembri 1997. aasta konventsioon Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev tolliasutuste vastastikuse abi ja koostöö kohta (EÜT C 24, 23.1.1998, lk 2)

5.

17. juuni 1998. aasta konventsioon Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinev juhtimisõiguse äravõtmise kohta (EÜT C 216, 10.7.1998, lk 2)

6.

29. mai 2000. aasta konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3)

16. oktoobri 2001. aasta protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2)

II LISA

Nimekiri Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete ning sellel põhinevate või sellega muul viisil seotud aktide kohta, mis on alates ühinemisest Horvaatia Vabariigile siduvad ja seal kohaldatavad (osutatud ühinemisakti artikli 4 lõikes 1)

1.

14. juuni 1985. aasta leping Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (1).

2.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, selle lõppakti ja ühisdeklaratsioonide (2) (nagu neid on muudetud teatavate käesoleva lisa punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

artikkel 1 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva punkti sätetega; artikkel 26; artikkel 39; artiklid 44 kuni 49 (v.a artikli 47 lõige 4 ja artikli 49 punkt a, artikkel 51 ja artiklid 54 kuni 58); artikli 62 lõige 3; artiklid 67 kuni 69; artiklid 71 ja 72; artiklid 75 ja 76; artikkel 82; artikkel 91; artiklid 126 kuni 130 niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva lõike sätetega; artikkel 136 ja lõppakti 1. ja 3. ühisdeklaratsioon.

3.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) ühinemise lepingute, nende lõppaktide ja deklaratsioonide (nagu neid on muudetud teatavate allpool punktis 8 loetletud aktidega) järgmised sätted:

a)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Taani Kuningriigi ühinemise kohta:

artikli 5 lõige 2 ja artikkel 6;

b)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Soome Vabariigi ühinemise kohta:

artikkel 5;

Soome Vabariigi valitsuse deklaratsioon Ahvenamaa kohta lõppakti III osas;

c)

19. detsembril 1996 allakirjutatud leping Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta:

artikkel 5.

4.

Järgmised Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud lepingud ja kokkulepped:

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud leping nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta ning samuti sellele lepingule lisatud lisad, lõppakt, deklaratsioonid ja kirjavahetus; leping on heaks kiidetud nõukogu otsusega 1999/439/EÜ (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35);

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 30. juunil 1999. aastal sõlmitud leping ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ning teiselt poolt Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheliste õiguste ja kohustuste kehtestamise kohta Schengeni acquis’ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes; leping on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2000/29/EÜ (EÜT L 15, 20.1.2000, lk 1);

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis allkirjastati 26. oktoobril 2004 ning kiideti heaks nõukogu otsusega 2008/146/EÜ ja nõukogu otsusega 2008/149/JSK (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1 ja lk 50);

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega; protokoll allkirjastati 28. veebruaril 2008 ning kiideti heaks nõukogu otsusega 2011/349/EL ja nõukogu otsusega 2011/350/EL (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1 ja lk 19);

Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalikke eeskirju käsitlev kokkulepe, sealhulgas sellele lisatud ühisdeklaratsioon; kokkulepe allkirjastati 1. veebruaril 2007 ja kiideti heaks nõukogu otsusega 2007/511/EÜ (ELT L 188, 20.7.2007, lk 15);

Kokkulepe ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel nimetatud riikide Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri tegevuses osalemise üksikasjalike eeskirjade kohta, sealhulgas selle lisa ja ühisdeklaratsioonid; kokkulepe allkirjastati 30. septembril 2009 ja kiideti heaks nõukogu otsusega 2010/490/EL (ELT L 243, 16.9.2010, lk 2);

Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline leping, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju, sealhulgas sellele lisatud deklaratsioonid; leping allkirjastati 19. märtsil 2010 ja kiideti heaks nõukogu otsusega 2011/305/EL (ELT L 137, 25.5.2011, lk 1) (3).

5.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised otsused (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), nagu neid on muudetud teatavate käesoleva lisa punktis 8 loetletud aktidega:

SCH/Com-ex (93) 10: täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, ministrite ja riigisekretäride deklaratsioonide kohta;

SCH/Com-ex (93) 14: täitevkomitee otsus, 14. detsember 1993, uimastiäri vastase võitluse alal toimuva praktilise õigusalase koostöö parandamise kohta;

SCH/Com-ex (94) 16 rev: täitevkomitee otsus, 21. november 1994, ühiste sisse- ja väljasõidutemplite omandamise kohta;

SCH/Com-ex (94) 28 rev: täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, artiklis 75 ettenähtud narkootiliste või psühhotroopsete ainete kaasasolekut lubava tunnistuse kohta;

SCH/Com-ex (94) 29 rev: 2 täitevkomitee otsus, 22. detsember 1994, 19. juuni 1990. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustamise kohta;

SCH/Com-ex (95) 21: täitevkomitee otsus, 20. detsember 1995, välispiiridel võimalikke probleeme käsitlevate statistiliste ja eriandmete kiire vahetamise kohta Schengeni riikide vahel;

SCH/Com-ex (98) 1 rev 2: täitevkomitee otsus, 21. aprill 1998, rakkerühma tegevuse kohta, niivõrd kui see on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega;

SCH/Com-ex (98) 26 def: täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega luuakse alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee;

SCH/Com-ex (98) 37 def 2: täitevkomitee otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks, niivõrd kui see on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega;

SCH/Com-ex (98) 52: täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, piiriülese politseikoostöö käsiraamatu kohta, niivõrd kui see on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega;

SCH/Com-ex (98) 59 rev: täitevkomitee otsus, 16. detsember 1998, dokumendinõustajate koordineeritud kasutamise kohta;

SCH/Com-ex (99) 1 rev 2: täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, narkootiliste ainetega seotud olukorra kohta;

SCH/Com-ex (99) 6: täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, telekommunikatsiooni käsitleva Schengeni acquis’ kohta;

SCH/Com-ex (99) 7 rev 2: täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, kontaktametnike kohta;

SCH/Com-ex (99) 8 rev 2: täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta;

SCH/Com-ex (99) 10: täitevkomitee otsus, 28. aprill 1999, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kohta.

6.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud täitevkomitee järgmised deklaratsioonid (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), niivõrd kui need on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/Com-ex (96) decl 6 rev 2: täitevkomitee deklaratsioon, 26. juuni 1996, väljaandmise kohta;

SCH/Com-ex (97) decl 13 rev 2: täitevkomitee deklaratsioon, 9. veebruar 1998, alaealiste röövimise kohta.

7.

19. juunil 1990. aastal Schengenis allakirjutatud konventsiooniga (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) asutatud keskrühma järgmised otsused (vt EÜT L 239, 22.9.2000, lk 1), niivõrd kui need on seotud käesoleva lisa punktis 2 loetletud sätetega:

SCH/C (98) 117: keskrühma otsus, 27. oktoober 1998, meetmete võtmise kohta ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks;

SCH/C (99) 25: keskrühma otsus, 22. märts 1999, informaatorite tasustamist käsitlevate üldpõhimõtete kohta.

8.

Järgmised Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1683/95, 29. mai 1995, ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1);

nõukogu otsus 1999/307/EÜ, 1. mai 1999, millega kehtestatakse üksikasjalik kord Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 49);

nõukogu otsus 1999/435/EÜ, 20. mai 1999, mis käsitleb Schengeni acquis’ määratlust, et kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks määrata iga acquis’d moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 1);

nõukogu otsus 1999/436/EÜ, 20. mai 1999, millega määratakse kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätetega kindlaks iga Schengeni acquis’d moodustava sätte või otsuse õiguslik alus (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17);

nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31);

nõukogu otsus 1999/848/EÜ, 13. detsember 1999, Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Kreekas (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 58);

nõukogu otsus 2000/365/EÜ, 29. mai 2000, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43);

nõukogu otsus 2000/586/JSK, 28. september 2000, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1);

nõukogu otsus 2000/777/EÜ, 1. detsember 2000, Schengeni acquis’ kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras (EÜT L 309, 9.12.2000, lk 24);

nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1);

nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ, 28. juuni 2001, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45);

nõukogu määrus (EÜ) nr 333/2002, 18. veebruar 2002, ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4);

nõukogu otsus 2002/192/EÜ, 28. veebruar 2002, Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20);

nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, 13. juuni 2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1);

nõukogu raamotsus 2002/946/JSK, 28. november 2002, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1);

nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, 28. november 2002, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17);

nõukogu otsus 2003/170/JSK, 27. veebruar 2003, liikmesriikide õiguskaitseorganite välismaale lähetatud kontaktametnike ühise kasutamise kohta (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27);

nõukogu otsus 2003/725/JSK, 2. oktoober 2003, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37);

nõukogu direktiiv 2003/110/EÜ, 25. november 2003, abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi (ELT L 321, 6.12.2003, lk 26);

nõukogu määrus (EÜ) nr 377/2004, 19. veebruar 2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1);

nõukogu direktiiv 2004/82/EÜ, 29. aprill 2004, veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24);

nõukogu otsus 2004/573/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb ühiste lendude korraldamist, et saata kahe või enama liikmesriigi territooriumilt tagasi kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes kehtib tagasisaatmiskorraldus (ELT L 261, 6.8.2004, lk 28);

nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5 ja ELT L 142M, 30.5.2006, lk 60);

nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1 ja ELT L 153M, 7.6.2006, lk 136);

nõukogu määrus (EÜ) nr 2252/2004, 13. detsember 2004, liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta (ELT 385, 29.12.2004, lk 1 ja ELT L 153M, 7.6.2006, lk 375);

nõukogu otsus 2004/926/EÜ, 22. detsember 2004, Schengeni acquis’ osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (ELT L 395, 31.12.2004, lk 70);

nõukogu otsus 2005/267/EÜ, 16. märts 2005, millega luuakse liikmesriikide migratsiooniteenistustele turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk (ELT L 83, 1.4.2005, lk 48 ja ELT L 159M, 13.6.2006, lk 288);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1), välja arvatud selle artikli 1 esimene lause, artikli 5 lõike 4 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade need sätted, mis osutavad Schengeni infosüsteemile (SIS);

nõukogu raamotsus 2006/960/JHA, 18. detsember 2006, Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta (ELT L 386, 29.12.2006, lk 89);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1931/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse maismaal liikmesriikide välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse eeskirjad ning muudetakse Schengeni konventsiooni sätteid (ELT L 405, 30.12.2006, lk 1), välja arvatud selle artikli 4 punkt b ja artikli 9 punkt c;

nõukogu otsus 2007/471/EÜ, 12. juuni 2007, Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis (ELT L 179, 7.7.2007, lk 46);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30), välja arvatud selle artikli 6 lõigete 8 ja 9 sätted, niivõrd kui neis viidatakse Schengeni infosüsteemile antavale juurdepääsule;

nõukogu otsus 2007/801/EÜ, 6. detsember 2007, Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis (ELT L 323, 8.12.2007, lk 34);

nõukogu otsus 2008/421/EÜ, 5. juuni 2008, Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Šveitsi Konföderatsioonis (ELT L 149, 7.6.2008, lk 74);

nõukogu otsuse 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129), artikkel 6;

nõukogu otsus 2008/903/EÜ, 27. november 2008, Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Šveitsi Konföderatsioonis (ELT L 327, 5.12.2008, lk 15);

nõukogu raamotsus 2008/977/JSK, 27. november 2008, kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1), artikkel 3;

nõukogu otsus 2010/252/EL, 26. aprill 2010, millega täiendatakse Schengeni piirieeskirju seoses välistel merepiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevusega, mis toimub Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kooskõlastatavas operatiivkoostöös (ELT L 111, 4.5.2010, lk 20);

nõukogu otsus 2010/365/EL, 29. juuni 2010, Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).


(1)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 13.

(2)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3)  Niikaua kui nimetatud lepingut ei ole veel sõlmitud, ainult selle ajutise kohaldamise ulatuses.

III LISA

Ühinemisakti artiklis 15 osutatud loetelu: institutsioonide poolt vastu võetud aktide kohandused

1.   TEENUSTE OSUTAMISE VABADUS

32005 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

a)

Artikli 23 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid

a)

Sloveenia puhul enne 25. juunit 1991 ja

b)

Horvaatia puhul enne 8. oktoobrit 1991,

kui eelpool nimetatud liikmesriikide ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.”

b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 43b

Ämmaemanda kutsekvalifikatsiooni omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde), medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi ämmaemand) ja primalja (ämmaemand).”

2.   INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUS

I.   ÜHENDUSE KAUBAMÄRK

32009 R 0207: nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

Artikli 165 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”

II.   TÄIENDAVA KAITSE TUNNISTUSED

1.

31996 R 1610: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30).

a)

Artiklile 19a lisatakse järgmine punkt:

„m)

taimekaitsevahenditele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane taimekaitsevahendi müügiluba pärast 1. jaanuari 2003, võib anda Horvaatias täiendava kaitse tunnistuse tingimusel, et täiendava kaitse taotlus esitati kuue kuu jooksul alates ühinemisest.”

b)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat määrust kohaldatakse täiendava kaitse tunnistuste suhtes, mis on välja antud kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia siseriiklike õigusaktidega enne nende vastavat ühinemiskuupäeva.”

2.

32009 R 0469: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009, 6. mai 2009, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.6.2009, lk 1).

a)

Artiklile 20 lisatakse järgmine punkt:

„m)

ravimitele, mida kaitseb kehtiv aluspatent ja millele saadi esmane ravimi müügiluba pärast 1. jaanuari 2003, võib anda Horvaatias täiendava kaitse tunnistuse tingimusel, et täiendava kaitse taotlus esitati kuue kuu jooksul alates ühinemisest.”

b)

Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat määrust kohaldatakse täiendava kaitse tunnistuste suhtes, mis on välja antud kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia siseriiklike õigusaktidega enne nende vastavat ühinemiskuupäeva.”

III.   ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSED

32002 R 0006: nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002, 12. detsember 2001, ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

Artikli 110a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi „uued liikmesriigid/uus liikmesriik”) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel kaitstud või taotletud ühenduse disainilahendust nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu ühenduses ühesugune toime.”

3.   FINANTSTEENUSED

32006 L 0048: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).

Artiklis 2 lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—

Horvaatias „kreditne unije” ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak”,”.

4.   PÕLLUMAJANDUS

1.

31991 R 1601: nõukogu määrus (EMÜ) nr 1601/91, 10. juuni 1991, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad (EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1).

II lisas lisatakse pärast geograafilist tähistust „Nürnberger Glühwein” järgmine tekst:

„Samoborski bermet”.

2.

32007 R 1234: nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

a)

Artiklile 66 lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Horvaatia jaoks luuakse restruktureerimise erireserv, nagu on sätestatud IX lisa punktis 2. See reserv vabaneb 1. aprillist esimesel kvoodiaastal pärast ühinemist niisuguses ulatuses, nagu on Horvaatias vähenenud piima ja piimatoodete põllumajandusettevõtetes omatarbeks tootmine ajavahemikul 2008–2012.

Reservi vabastamise ja selle jagamise tarnete ja otsemüügi kvoodiks otsustab komisjon artikli 195 lõikes 2 osutatud korras Horvaatia poolt komisjonile 31. detsembriks 2013 esitatud aruannet käsitleva hindamise põhjal. Nimetatud aruandes esitatakse üksikasjad riigi piimasektori tegeliku restruktureerimisprotsessi tulemuste ja suundumuste kohta ning eelkõige põllumajandustootjate poolt omatarbeks tootmiselt turule suunatud tootmisele ülemineku kohta.”

b)

Artikli 103k lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata Horvaatia suhtes 2013. finantsaastal. Horvaatia esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi 2014.–2018. aasta programmiperioodi jaoks.”

c)

III lisa, II osa punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13.

„täiskoormusega rafineerimistehas” – tootmisüksus:

mille ainsaks tegevuseks on imporditud toor-roosuhkru rafineerimine,

või

mis rafineeris turustusaastal 2004/2005 vähemalt 15 000 tonni imporditud toor-roosuhkrut. Käesoleva taande kohaldamisel võetakse Horvaatia puhul arvesse turustusaastat 2007/2008”.

d)

VI lisa asendatakse järgmisega:

„VI LISA

RIIKLIKUD JA PIIRKONDLIKUD KVOODID

alates 2010/2011. turustusaastast

(tonnides)

Liikmesriik või piirkond

Suhkur

Isoglükoos

Inuliinisiirup

Belgia

676 235,0

114 580,2

0

Bulgaaria

0

89 198,0

 

Tšehhi Vabariik

372 459,3

 

 

Taani

372 383,0

 

 

Saksamaa

2 898 255,7

56 638,2

 

Iirimaa

0

 

 

Kreeka

158 702,0

0

 

Hispaania

498 480,2

53 810,2

 

Prantsusmaa

(emamaa)

3 004 811,15

 

0

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

432 220,05

 

 

Horvaatia

192 877,0

 

 

Itaalia

508 379,0

32 492,5

 

Läti

0

 

 

Leedu

90 252,0

 

 

Ungari

105 420,0

220 265,8

 

Madalmaad

804 888,0

0

0

Austria

351 027,4

 

 

Poola

1 405 608,1

42 861,4

 

Portugal

(mandriosa)

0

12 500,0

 

Assooride autonoomne piirkond

9 953,0

 

 

Rumeenia

104 688,8

0

 

Sloveenia

0

 

 

Slovakkia

112 319,5

68 094,5

 

Soome

80 999,0

0

 

Rootsi

293 186,0

 

 

Ühendkuningriik

1 056 474,0

0

 

KOKKU

13 529 618,20

690 440,8

0”

e)

IX lisa punktis 1 lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Liikmesriik

2008/09

2009/10

2010/11

2011/12

2012/13

2013/14

2014/15

Horvaatia

 

 

 

 

 

765 000

765 000”

f)

IX lisa punktis 2 asendatakse tabel järgmisega:

„Liikmesriik

Tonnid

Bulgaaria

39 180

Horvaatia

15 000

Rumeenia

188 400”

g)

X lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Horvaatia

40,70’

h)

Xb lisas lisatakse järgmine tabel:

tuhandetes eurodes

„Eelarveaasta

2013

2014

2015

2016

Alates 2017. aastast

HR

0

11 885

11 885

11 885

10 832”

i)

XIb lisa liite lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„h)

Horvaatias viinapuude kasvualad järgmistes allpiirkondades: Moslavina, Prigorje-Bilogora, Plešivica, Pokuplje ja Zagorje-Međimurje.”

j)

XIb lisa liite lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„h)

Horvaatias viinapuude kasvualad järgmistes allpiirkondades: Hrvatsko Podunavlje and Slavonija.”

k)

XIb lisa liite punkti 4 lisatakse järgmine punkt:

„g)

Horvaatias viinapuude kasvualad järgmistes allpiirkondades: Hrvatska Istra, Hrvatsko primorje, Dalmatinska zagora, Sjeverna Dalmacija, Srednja ja Južna Dalmacija.”

3.

32008 R 0110: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

a)

Artiklile 20 lisatakse järgmine lõik:

„4.   Lõikes 1 osutatud tähtaeg tehniliste toimikute esitamiseks kehtib ka III lisas loetletud Horvaatia geograafiliste tähiste kohta.”

b)

III lisa punkti 9 lisatakse järgmised geograafilised tähised:

 

„Hrvatska loza

Horvaatia

 

Hrvatska stara šljivovica

Horvaatia

 

Slavonska šljivovica

Horvaatia”

c)

III lisas punkti 32 lisatakse järgmine geograafiline tähis:

 

„Hrvatski pelinkovac

Horvaatia”

d)

III lisasse lisatakse järgmine punkt:

„39.

Maraschino/Marrasquino/Maraskino

Zadarski maraschino

Horvaatia”

e)

III lisas lisatakse tootekategooria „Muud piiritusjoogid” alla järgmine geograafiline tähis:

 

„Hrvatska travarica

Horvaatia”

4.

32009 R 0073: Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

a)

Artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

„uued liikmesriigid” — Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia;”.

b)

Artikli 6 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid, kes ei ole uued liikmesriigid, tagavad, et maa, mis oli 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamiseks ettenähtud kuupäeval püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena. Uued liikmesriigid, v.a Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia, tagavad, et maa, mis oli 1. mail 2004 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena. Bulgaaria ja Rumeenia tagavad, et maa, mis oli 1. jaanuaril 2007 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena. Horvaatia tagab, et maa, mis oli 1. juulil 2013 püsirohumaa, ka säilitatakse sellisena.”

c)

Artikli 33 lõike 1 punkti b alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

vastavalt artikli 47 lõikele 2, artiklitele 57a ja 59, artikli 64 lõike 2 kolmandale lõigule, artiklile 65 ja artikli 68 lõike 4 punktile c.”

d)

Artikli 51 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia võib otsustada kasutada käesoleva määruse artiklis 52 ja artikli 53 lõikes 1 sätestatud võimalusi. Sellest otsusest tuleb komisjoni teavitada 15. juuliks 2013.”

e)

Artikli 51 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina teisest lõigust määratakse Horvaatia puhul seoses artiklis 52 osutatud lamba- ja kitseliha toetuste ning artiklis 53 osutatud veise- ja vasikaliha toetustega kõnealune ülemmäär kindlaks artikli 104 lõikes 4 ja artikli 112 lõikes 5 sätestatud riiklike ülemmäärade alusel, arvestades artiklis 121 sätestatud otsetoetuste kasutuselevõtmise kava.”

f)

Artikli 52 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib Horvaatia säilitada kuni 50 % käesoleva määruse artikli 51 lõikes 2 kolmandas lõigus osutatud ülemmäärast tulenevast summast, et maksta põllumajandustootjatele igal aastal lisatoetust.”

g)

Artikli 53 lõikesse 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib Horvaatia säilitada kogu või osa käesoleva määruse artikli 51 lõikes 2 kolmandas lõigus osutatud ülemmäärast tulenevast summast, et maksta põllumajandustootjatele igal aastal lisatoetust.”

h)

III jaotise 3. peatüki pealkiri asendatakse järgmise tekstiga:

i)

Artikli 55 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ühtse otsemaksete kava kehtestamine ühtse pindalatoetuse kava kohaldanud liikmesriikides ja Horvaatias”

j)

Artikli 55 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat jaotist V jaotise 2. peatükis sätestatud ühtse pindalatoetuse kava kohaldanud uute liikmesriikide suhtes, ja Horvaatia suhtes.”

k)

Artikli 57 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Horvaatia puhul ei tohi nimetatud vähendus ületada 20 % VIII lisa 3. tabelis osutatud aastasest ülemmäärast.”

l)

Artikli 57 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

„Horvaatias peab riikliku reservi kasutamise heaks kiitma komisjon rakendusaktiga ja ilma artiklis 141 osutatud komitee abita. Komisjon vaatab eelkõige läbi enne ühinemiskuupäeva kohaldatava mis tahes riiklike otsetoetuste kava loomise ja tingimused, mille alusel seda kohaldati. Horvaatia peab saatma riikliku reservi kasutamise heakskiitmise taotluse saatma komisjonile 15. juuliks 2013.”

m)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 57a

Demineerimise riiklik erireserv Horvaatias

1.   Horvaatia loob demineerimise riikliku erireservi, mida kasutakse kümne aasta jooksul pärast ühinemist, et jaotada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigusi demineeritavat maad omavatele põllumajandustootjatele põllumajandustegevuseks.

2.   Käesoleva artikli alusel toetusõiguste jaotamiseks kõlblik maa ei ole kõlblik toetusõiguste jaotamiseks artiklite 59 ja 61 alusel.

3.   Käesoleva artikli alusel määratud toetusõiguste väärtus ei tohi olla kõrgem kui artiklite 59 ja 61 kohaselt määratud vastavate toetusõiguste väärtus.

4.   Maksimaalne demineerimise riikliku erireservi eraldatud summa määr on 9 600 000 eurot, arvestades artiklis 121 sätestatud otsetoetuste kasutuselevõtmise kava. Maksimumsummad aasta kohta on järgmised:

(1000 eurot)

Horvaatia

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

Maksimumsumma demineerimise riikliku erireservi jaoks

2 400

2 880

3 360

3 840

4 800

5 760

6 720

7 680

8 640

9 600

5.   Horvaatia jaotab esimesel ühtse otsemaksete kava rakendamise aastal põllumajandustootjatele toetusõigusi maa-ala alusel, mis on demineeritud ja deklareeritud põllumajandustootja poolt ühtse otsemaksete kava esimesel rakendamisaastal ning võetud taaskasutusele põllumajandusmaana alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2012.

6.   Aastatel 2013 kuni 2022 jaotatakse toetusõigusi põllumajandustootjatele demineeritud maa-ala alusel, mis on deklareeritud põllumajandustootja poolt kõnesoleval aastal, tingimusel, et nimetatud maa-ala võeti taaskasutusele põllumajandusmaana eelmise kalendriaasta jooksul, ning millest on komisjonile teatatud kooskõlas lõikega 9.

7.   Selleks et tagada liidu vahendite asjakohane kasutamine, muudab komisjon artikli 141 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt VIII lisa tabelis 3 sätestatud ülemmäära, et lisada sinna summad demineerimise riiklikust erireservist, mis on jaotatud kuni 31. detsembrini 2022.

8.   Kogu nimetatud kõnealuse artikli alusel deklareeritud maa vastab artikli 34 lõikes 2 nimetatud „toetuskõlbliku hektari” määratlusele.

9.   Horvaatia teavitab komisjoni 15. juuliks 2013 lõike 5 alusel toetuskõlblikust maast, osutades nii maale, mis on toetuskõlblik vastavalt artiklis 59 sätestatud toetustasemele, kui ka maale, mis on toetuskõlblik vastavalt artiklis 61 sätestatud toetustasemele. Kõnealune teavitamine peab ka sisaldama teavet vastavate eelarveliste vahendite ja kasutamata summade kohta. Alates 2014. aastast esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks sama teavet sisaldav teatis, mis hõlmab eelmist kalendriaastat ja milles täpsustatakse põllumajandusmaana taaskasutusele võetud maa-alad ja vastavad eelarvelised vahendid.

10.   31. detsembriks 2012 tuvastatakse II jaotise 4. peatüki alusel loodud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi raames kõik mineeritud ja demineeritud maa-alad, mille pealt põllumajandustootjad võivad nimetatud demineerimise riikliku erireservist toetusõigusi küsida.”

n)

Artiklile 59 lisatakse järgmine lõik:

„4.   Komisjon võtab artikli 141 lõikes 2 osutatud korras vastu eeskirjad toetusõiguste algse jaotamise kohta Horvaatias.”

o)

Artiklile 61 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul on esimese lõigu punktides a ja b nimetatud kuupäevaks 30. juuni 2010.”

p)

Artikli 69 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine tekst:

„Horvaatia võib otsustada ühinemiskuupäevaks kasutada alates esimesest aastast ühtset otsemaksete kava artikli 59 lõikes 2 ette nähtu alusel kuni 10 % ulatuses artiklis 40 osutatud riiklikust ülemmäärast, nagu on sätestatud VIII lisa 3. tabelis.”

q)

Artikli 69 lõike 9 esimeses lõigus lisatakse punkti a järele järgmine punkt:

„aa)

Horvaatia puhul on kindlaks määratud 2022. aastaks,”.

r)

Artikli 104 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kohaldatakse järgmisi riiklikke ülemmäärasid:

Liikmesriigid

Riiklik ülemmäär

Bulgaaria

2 058 483

Tšehhi Vabariik

66 733

Taani

104 000

Eesti

48 000

Hispaania

19 580 000

Prantsusmaa

7 842 000

Horvaatia

542 651

Küpros

472 401

Läti

18 437

Leedu

17 304

Ungari

1 146 000

Poola

335 880

Portugal

2 690 000

Rumeenia

5 880 620

Sloveenia

84 909

Slovakkia

305 756

Soome

80 000

Kokku

41 273 174”

s)

Artikli 112 lõikes 5 lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Horvaatia

105 270”

t)

Artikkel 121 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 121

Otsetoetuste kasutuselevõtmine

Uutes liikmesriikides, välja arvatud Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias, võetakse otsetoetused kasutusele järgmise ajakava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsendina vanades liikmesriikides sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

60 % aastal 2009,

70 % aastal 2010,

80 % aastal 2011,

90 % aastal 2012,

100 % alates 2013. aastast.

Bulgaarias ja Rumeenias võetakse otsetoetused kasutusele järgmise ajakava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides vanades liikmesriikides sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

35 % aastal 2009,

40 % aastal 2010,

50 % aastal 2011,

60 % aastal 2012,

70 % aastal 2013,

80 % aastal 2014,

90 % aastal 2015,

100 % alates 2016. aastast.

Horvaatias võetakse otsetoetused kasutusele järgmise ajakava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsentides vanades liikmesriikides sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

25 % aastal 2013,

30 % aastal 2014,

35 % aastal 2015,

40 % aastal 2016,

50 % aastal 2017,

60 % aastal 2018,

70 % aastal 2019,

80 % aastal 2020,

90 % aastal 2021,

100 % alates aastast 2022.”

u)

Artikli 132 lõikes 2 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Erandina esimese lõigu punktidest a ja b on Horvaatial võimalus täiendada otsetoetusi kuni 100 % tasemest, mida kohaldatakse vanades liikmesriikides.”

v)

VII lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Horvaatia

100

1”

w)

VIII lisasse lisatakse järgmine tabel:

Tabel 3  (1)

Liikmesriik

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

Horvaatia

93 250

111 900

130 550

149 200

186 500

223 800

261 100

298 400

335 700

373 000

5.   KALANDUS

1.

32002 R 2371: nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

I lisasse lisatakse järgmised osad:

„11.   HORVAATIA RANNIKUVEED (2)

Geograafiline piirkond

Liikmesriik

Liigid

Tähtsus või eriomadused

12 miili, mis on piiratud Horvaatia suveräänsete õiguste alla kuuluva merepiirkonnaga, mis asub põhja suunas 45 kraadi ja 10 minutit põhjalaiuskraadi Istra läänerannikut pidi Horvaatia territoriaalmere välispiirist, kus see laiuskraad puudutab maismaad Istra läänerannikul (Grgatov rt Funtana neem)

Sloveenia

Põhjalähedased ja väikesed pealaagilised liigid, sealhulgas sardiin ja anšoovis

100 tonni maksimaalselt 25 kalalaeva kohta, sealhulgas 5 traalnootadega varustatud kalalaeva


12.   SLOVEENIA RANNIKUVEED (3)

Geograafiline piirkond

Liikmesriik

Liigid

Tähtsus või eriomadused

12 miili, mis on piiratud Sloveenia suveräänsete õiguste alla kuuluva merepiirkonnaga, mis asub põhja suunas 45 kraadi ja 10 minutit põhjalaiuskraadi Istra läänerannikut pidi Horvaatia territoriaalmere välispiirist, kus see laiuskraad puudutab maismaad Istra läänerannikul (Grgatov rt Funtana neem)

Horvaatia

Põhjalähedased ja väikesed pealaagilised liigid, sealhulgas sardiin ja anšoovis

100 tonni maksimaalselt 25 kalalaeva kohta, sealhulgas 5 traalnootadega varustatud kalalaeva

2.

32006 R 1198: nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

a)

Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:

„5.   EKF võib osaleda individuaalsete hüvitiste skeemi rahastamises, mis on mõeldud kaluritele, kes saavad kasu juurdepääsurežiimist, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 I lisa 11. osas, nagu seda on muudetud Horvaatia ühinemisaktiga. Skeemi võib kohaldada ainult ajavahemikul 2014 kuni 2015 või, kui seda kohaldatakse varem, kuni Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täieliku rakendamise kuupäevani.”

b)

Artikli 29 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina lõikest 2 võib abi anda kõikidele ettevõtetele ühenduse äärepoolsemates piirkondades ja Kreeka saartel, samuti Horvaatia saartel Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo.”

c)

Artikli 35 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 3 võib abi anda kõikidele ettevõtetele ühenduse äärepoolsemates piirkondades ja Kreeka saartel, samuti Horvaatia saartel Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo.”

d)

Artikli 53 lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„9.   Kui EKF rahastab tegevusi äärealadel asuvatel Kreeka saartel, mis on oma kauguse tõttu ebasoodsas olukorras, ja äärepoolseimates piirkondades, samuti Horvaatia saartel Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo, suurendatakse EKFi panust iga prioriteetse suuna puhul kuni 10 protsendipunkti võrra lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblikes piirkondades ning kuni 35 protsendipunkti võrra lähenemiseesmärgi kohaselt abikõlblike piirkondade hulka mittekuuluvates piirkondades.”

e)

II lisa punktis a asendatakse tabel järgmisega:

 

1. rühm

2. rühm

3. rühm

4. rühm

„Lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkonnad ja äärealadel asuvad Kreeka saared ning Horvaatia saared Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo

A ≤ 100 %

B ≥ 0 %

A ≤ 40 %

B ≥ 60 % (4)  (5)

A ≤ 80 %

B ≥ 20 %

A ≤ 60 %

B ≥ 40 % (6)

Piirkonnad, mis ei ole hõlmatud lähenemiseesmärgiga

A ≤ 100 %

B ≥ 0 %

A ≤ 40 %

B ≥ 60 % (4)  (5)

A ≤ 60 %

B ≥ 40 %

A ≤ 40 %

B ≥ 60 % (6)

Äärepoolseimad piirkonnad

A ≤ 100 %

B ≥ 0 %

A ≤ 50 %

B ≥ 50 % (4)  (5)

A ≤ 80 %

B ≥ 20 %

A ≤ 75 %

B ≥ 25 %

f)

II lisa punktis a asendatakse alapealkirja „2. rühm” teine lõik järgmisega:

„(*) ja (**) kohaldamisel, kui EKF rahastab artikli 25 lõikes 3 nimetatud tegevusi väikesemahulistel rannapüügiks kasutatavatel laevadel, on 2. rühma B-määrad järgmised:

lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades, äärealadel asuvatel Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo ning piirkondades, mis ei ole hõlmatud lähenemiseesmärgiga, 60 või enam protsendipunkti (B ≥ 60 %),

ning

äärepoolseimates piirkondades 50 või enam protsendipunkti (B ≥ 50 %).”

6.   MAKSUSTAMINE

1.

32006 L 0112: nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

Artiklile 287 lisatakse järgmine punkt:

„(19)

Horvaatia: 35 000 EUR.”

2.

32008 L 0118: nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

Artikli 46 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks artikli 32 kohaldamist, võivad nõukogu direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas ja neljandas lõigus nimetamata liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2014 kohaldada vähemalt 300 sigareti suurust koguselist piirangut sigarettidele, mida võib tuua nende territooriumile ilma lisaaktsiisi maksmata liikmesriigist, kes kohaldab vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale ja neljandale lõigule madalamat aktsiisi, kui on ette nähtud artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus.

Nõukogu direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõike 2 kolmandas ja neljandas lõigus nimetatud liikmesriigid, kes kehtestavad olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast aktsiisi määraks vähemalt 77 eurot 1 000 sigareti kohta, võivad alates 1. jaanuarist 2014 kohaldada vähemalt 300 sigareti suurust koguselist piirangut sigarettidele, mida võib tuua ilma lisaaktsiisi maksmata tema territooriumile teisest madalamat aktsiisi kohaldavast liikmesriigist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kolmandale lõigule.

Liikmesriigid, kes kohaldavad koguselist piirangut kooskõlas esimese ja teise lõiguga teavitavad sellest komisjoni. Nad võivad teostada vajalikke kontrolle tingimusel, et need kontrollid ei mõjuta siseturu nõuetekohast toimimist.”

7.   REGIONAALPOLIITIKA JA STRUKTUURIVAHENDITE KOORDINEERIMINE

1.

32006 R 1083: nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

a)

Artikli 15 lõike 4 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Horvaatia puhul on nimetatud kontrolli kuupäev 31. detsember 2017.”

b)

Artikli 18 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Fondi kulukohustuste täitmiseks ette nähtud vahendid perioodiks 2007 kuni 2013 on 308 417 037 817 eurot 2004. aasta hindades vastavalt I lisas toodud jaotusele aastate kaupa.”

c)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Lähenemiseesmärgi vahendid

Lähenemiseesmärgi koguvahendid moodustavad 81,56 % artikli 18 lõikes 1 nimetatud vahenditest (s.o kokku 251 529 800 379 eurot) ja jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:

a)

70,50 % (s.o kokku 177 324 921 223 eurot) artikli 5 lõikes 1 osutatud toetustele, kasutades liikmesriikidevahelise soovitusliku jaotuse arvutamisel kriteeriumidena abikõlbliku elanikkonna suurust, piirkonna jõukust, riigi jõukust ning töötust;

b)

4,98 % (s.o kokku 12 521 289 405 eurot) artikli 8 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi eritoetustele, kasutades liikmesriikidevahelise soovitusliku jaotuse arvutamisel kriteeriumidena abikõlbliku elanikkonna suurust, piirkonna jõukust, riigi jõukust ning töötust;

c)

23,23 % (s.o kokku 58 433 589 750 eurot) artikli 5 lõikes 2 osutatud toetustele, kasutades liikmesriikidevahelise soovitusliku jaotuse arvutamisel kriteeriumidena elanikkonna suurust, riigi jõukust ning pindala;

d)

1,29 % (s.o kokku 3 250 000 000 eurot) artikli 8 lõikes 3 osutatud üleminekuperioodi eritoetustele.”

d)

Artikli 20 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi koguvahendid moodustavad 15,93 % artikli 18 lõikes 1 nimetatud vahenditest (s.o kokku 49 127 784 318 eurot) ja jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:”.

e)

Artikli 21 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi koguvahendid moodustavad 2,52 % artikli 18 lõikes 1 osutatud vahenditest (s.o kokku 7 759 453 120 eurot) ja, välja arvatud II lisa lõikes 22 osutatud summa, jaotatakse eesmärgi eri osade vahel järgmiselt:

a)

73,86 % (s.o kokku 5 583 386 893 eurot) artikli 7 lõikes 1 osutatud piiriülese koostöö toetustele, kasutades liikmesriikidevahelise soovitusliku jaotuse arvutamisel kriteeriumina abikõlbliku elanikkonna suurust;

b)

20,95 % (s.o kokku 1 583 594 654 eurot) artikli 7 lõikes 2 osutatud riikidevahelise koostöö toetustele, kasutades liikmesriikidevahelise soovitusliku jaotuse arvutamisel kriteeriumina abikõlbliku elanikkonna suurust;

c)

5,19 % (s.o kokku 392 471 574 eurot) artikli 7 lõikes 3 osutatud piirkondadevahelise koostöö, koostöövõrgustike ja kogemuste vahetamise toetustele.

2.   ERFi toetus Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendile ja määrusega (EÜ) nr 1085/2006 asutatud ühinemiseelse abi rahastamisvahendile on 817 691 234 eurot, nagu iga asjaomase liikmesriigi poolt osutatud ja maha arvatud neile lõike 1 punkti a kohaselt eraldatud summadest. ERFi toetused ei kuulu ümberjaotamisele asjaomaste liikmesriikide vahel.”

f)

Artiklile 22 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib Horvaatia Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames eraldatud assigneeringu jagada artikli 21 lõike 1 punktides a kuni c osutatud kolme osa vahel, eesmärgiga tagada suurem tõhusus ja lihtsustamine.”

g)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Tulemusreservi vahendid

Liikmesriigid, välja arvatud Horvaatia, võivad artikli 19 punktides a ja b ning artiklis 20 osutatud vahenditest 3 % eraldada vastavalt artiklile 50.”

h)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

i)

lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Horvaatia puhul hõlmab riiklik strateegiline raamistik ajavahemikku alates ühinemisest kuni 31. detsembrini 2013.”;

ii)

lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Horvaatia edastab oma riikliku strateegilise raamistiku komisjonile kolme kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.”

i)

Artiklile 29 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Lõikeid 1 kuni 4 Horvaatia suhtes ei kohaldata.”

j)

Artikli 32 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul võtab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2013 vastu otsuse, millega kiidetakse heaks rakenduskava, mida rahastatakse programmitöö perioodi 2007–2013 alusel. Horvaatia võtab nimetatud rakenduskavas arvesse iga komisjoni tehtud märkust ning esitab selle hiljemalt kolm kuud pärast ühinemiskuupäeva.”

k)

Artikli 33 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul võib enne ühinemiskuupäeva vastu võetud Horvaatia rakenduskavad läbi vaadata üksnes sel eesmärgil, et neid käesoleva määrusega paremini vastavusse viia.”

l)

Artikli 49 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul lõpetatakse rakenduskavade järelhindamine hiljemalt 31. detsembriks 2016.”

m)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 51a

Artikleid 50 ja 51 Horvaatia suhtes ei kohaldata.”

n)

Artikli 53 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade puhul, kus vähemalt üks osaleja kuulub liikmesriikide hulka, kelle keskmine SKP elaniku kohta ajavahemikul 2001 kuni 2003 moodustas alla 85 % 25-liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul, või selliste rakenduskavade puhul, milles Horvaatia on osalev riik, ei ületa EFRist antav toetus 85 % abikõlblikest kuludest. Kõikide teiste rakenduskavade puhul ei ületa ERFist antav toetus 75 % abikõlblikest kuludest, mis on kaasrahastatud ERFist.”

o)

Artikli 56 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul on kulud fondidelt toetuse saamiseks kõlblikud ajavahemikul alates määruse (EÜ) nr 1085/2006 kohaselt vastu võetud õigusaktides kehtestatud abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2016. Pärast ühinemist vastu võetud rakenduskavade puhul on kulud fondidelt toetuse saamiseks kõlblikud alates ühinemiskuupäevast, välja arvatud juhul, kui asjaomaseid programme käsitlevas otsuses on määratletud hilisem kuupäev.”

p)

Artikli 56 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata artiklis 105a sätestatud abikõlblikkust käsitlevatest erisätetest, ei kohaldata rakenduskavade järelevalvekomitee poolt Horvaatia jaoks kindlaks määratud kriteeriume toimingute suhtes, mille osas on heakskiitmisotsus vastu võetud enne ühinemiskuupäeva ja mis on olnud osa määruse (EÜ) nr 1085/2006 alusel vastu võetud vahenditest.”

q)

Artikli 62 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punktis c lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Horvaatia puhul esitab rakenduskava auditeerimisasutus komisjonile kolme kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast ajakohastatud iga-aastase auditeerimiskava nagu on osutatud komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) (7) artikli 29 lõike 2 punktis a.

ii)

punkti d alapunktile i lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul esitatakse 31. detsembriks 2013 esimene iga-aastane kontrolliaruanne, mis hõlmab ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. juunini 2013. Järgmised aruanded, mis hõlmavad ajavahemikke 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014, 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 ning 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016, esitatakse komisjonile vastavalt 31. detsembriks 2014, 31. detsembriks 2015 ja 31. detsembriks 2016. Andmed pärast 1. juulit 2016 läbi viidud auditite kohta lisatakse lõplikkusse kontrolliaruandesse lisaks punktis e osutatud lõpetamise deklaratsioonile;”

iii)

punktile e lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul esitatakse lõpetamise deklaratsiooni, millele on lisatud lõplik kontrolliaruanne, komisjonile 31. märtsiks 2018.”

r)

Artikli 67 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul saadab korraldusasutus lõpparuande rakenduskava elluviimise kohta 31. märtsiks 2018.”

s)

Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Olenemata lõikest 1 esitab Horvaatia komisjonile võimalikult kiiresti pärast ühinemiskuupäeva või hiljemalt enne seda, kui komisjon teeb mis tahes makse, süsteemide kirjelduse, mis hõlmab nimetatud lõike punktides a ja b esitatud elemente.”;

ii)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Lõiget 2 kohaldatakse Horvaatia suhtes mutatis mutandis. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud aruanne loetakse vastuvõetuks samadel tingimustel, nagu sätestatud lõike 2 teises lõigus. Selline vastuvõtmine on eeltingimus artiklis 82 osutatud eelmaksete tegemiseks.”

t)

Artiklisse 75 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Horvaatia puhul tehakse vastavad eelarvelised kulukohustused Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Sotsiaalfondist aastaks 2013 artikli 28 lõikes 3 osutatud otsuse alusel, enne kui komisjon teeb mis tahes otsuse vastuvõetud rakenduskava läbivaatamise kohta. Artikli 28 lõikes 3 osutatud otsus on määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 75 mõistes kehtiv rahastamisotsus iga Horvaatia kasuks tehtud eelarvelise kohustuse puhul.”

u)

Artikli 78 lõike 2 punktile c lisatakse järgmine lause:

„Horvaatia puhul kasutatakse neid toetusesaajate poolt kulutuste tegemiseks projekti rakendamisel, kulutused tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentiga hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ettemakse tegemise aastat või 31. detsembril 2016, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem; kui neid ei kasutata, korrigeeritakse järgmist kuluaruannet vastavalt.”

v)

Artiklisse 82 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Horvaatia puhul makstakse pärast artikli 71 lõikes 2a osutatud aruande ja artiklis 75 lõikes 1a osutatud vastavate eelarveliste kulukohustuste heakskiitmist ühekordne eelmakse ülejäänud ajavahemikuks 2007 kuni 2013 välja ühekordse maksena, millest 30 % moodustab rakenduskavale antud toetus struktuurifondidest ja 40 % toetus ühtekuuluvusfondist.”

w)

Artikli 89 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul saadetakse punkti a alapunktides i kuni iii loetletud dokumente sisaldav maksetaotlus 31. märtsiks 2018.”

x)

Artiklile 93 lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Erandina lõigetest 1 kuni 3, kohaldab komisjon Horvaatia puhul lõikes 1 nimetatud kulukohustustest vabastamise mehhanismi järgmisel viisil:

i)

tähtaeg 2010. aasta kulukohustuse mis tahes avatud osa jaoks on 31. detsember 2013;

ii)

tähtaeg 2011. aasta kulukohustuse mis tahes avatud osa jaoks on 31. detsember 2014;

iii)

tähtaeg 2012. aasta kulukohustuse mis tahes avatud osa jaoks on 31. detsember 2015;

iv)

detsembris 2016 veel avatud mis tahes 2013. aasta kulukohustuste osa vabastatakse automaatselt, kui komisjon ei ole saanud selle kohta 31. märtsiks 2018 vastuvõetavat maksetaotlust.”

y)

Artikli 95 teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimeses ja teises lõigus sätestatust, katkestatakse Horvaatia puhul artikli 92 lõikes 3a osutatud tähtajad seoses asjaomaste toimingutega seotud summadega käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud tingimustel.”

z)

Artikli 98 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatia puhul võib sel viisil vabanenud fondide vahendeid uuesti kasutada kuni 31. detsembrini 2016.”

za)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 105a

Eritingimused pärast Horvaatia liitumist

1.   Rakenduskavasid ja suurprojekte, mis on Horvaatia ühinemiskuupäeval määruse (EÜ) nr 1085/2006 kohaselt heaks kiidetud ning mille rakendamine ei ole selleks kuupäevaks veel lõpule viidud, käsitletakse käesolevas määruses komisjoni poolt heaks kiidetud kavade ja projektidena, välja arvatud rakenduskavad, mis on heaks kiidetud määruse EÜ nr 1085/2006 artikli 3 lõike 1 punktides a ja e osutatud rahastamisvahendite raames.

Lisaks jäetakse välja ka määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendi alla kuuluvad järgmised programmid:

a)

„ühinemiseelse abi rahastamisvahendi Aadria mere piiriülese koostöö programm”;

b)

„Horvaatia – Bosnia ja Hertsegoviina” piiriülene programm;

c)

„Horvaatia–Montenegro” piiriülene programm;

d)

„Horvaatia–Serbia” piiriülene programm.

Ilma et see piiraks lõigetes 2 kuni 7 sätestatut, kohaldatakse nende toimingute ja suurprojektide suhtes käesoleva määruse alusel heakskiidetud toimingute ja suurprojektide rakendamist käsitlevaid sätteid.

2.   Lõikes 1 osutatud rakenduskavade toimingutega või suurprojektidega seotud hankemenetlused, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses määratud eeskirjade kohaselt. Määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 artiklit 165 ei kohaldata.

Lõikes 1 osutatud rakenduskavade toimingutega või suurprojektidega seotud hankemenetlused, mille kohta ei ole ühinemiskuupäevaks veel ilmunud pakkumiskutset Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse kooskõlas aluslepingutega või aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidega ning samuti kooskõlas käesoleva määruse artikliga 9.

Muud toimingud, kui need, millele on osutatud esimeses ja teises lõigus ning mille jaoks kuulutati välja konkursikutsed kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 718/2007 artikliga 158 või mille jaoks esitati pädevatele asutustele taotlused enne ühinemiskuupäeva, ning mille osas lepingu sõlmimise saaks lõpule viia ainult pärast nimetatud kuupäeva, viiakse läbi kooskõlas asjakohases konkursikutses avaldatud või eelnevalt võimalikele toetusesaajatele edastatud tingimuste ja abikõlblikkuse eeskirjadega.

3.   Käesoleva määruse kohaselt loetakse lõikes 1 osutatud programmide alusel tehtud komisjoni väljamaksed fondist makstud toetusteks ja need määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis sisaldab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohustusi.

Komisjoni lõikes 1 osutatud programmide raames võetud kulukohustuste ühinemiskuupäeval veel avatud mis tahes osa suhtes kohaldatakse alates ühinemiskuupäevast käesolevat määrust.

4.   Määruse (EÜ) nr 1085/2006 alusel heaks kiidetud toimingute suhtes, mis kiideti heaks, või mille osas vastavad toetuslepingud lõplike abisaajatega allkirjastati enne ühinemiskuupäeva, kohaldatakse jätkuvalt kulutuste abikõlblikkuse eeskirju kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 718/2007 või sellele tuginedes, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon Horvaatia taotlusel.

Esimeses lõigus kindlaksmääratud abikõlblikkuse eeskirjad kehtivad ka lõikes 1 osutatud suurprojektide suhtes, mille puhul kahepoolsed projektilepingud allkirjastati enne ühinemiskuupäeva.

5.   Horvaatia puhul tõlgendatakse viiteid artikli 1 teises lõigus määratletud fondidele ühtlasi viitena määrusega (EÜ) nr 1085/2006 loodud ühinemiseelse abi rahastamisvahendile.

6.   Horvaatia suhtes kohaldatavad konkreetsed tähtajad kehtivad ka järgmiste, määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahendi alla kuuluvate piiriüleste programmide kohta, milles Horvaatia osaleb:

a)

„Ungari–Horvaatia” piiriülene programm ja

b)

„Sloveenia–Horvaatia” piiriülene programm.

Käesoleva määruse alusel Horvaatia suhtes kohaldatavaid konkreetseid tähtaegu ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohastest riikidevahelistest ja piirkondadevahelistest rahastamisvahenditest rahastatavate rakenduskavade suhtes, milles Horvaatia osaleb.

7.   Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon.”

zb)

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Kohustuste assigneeringute jaotus aastate kaupa aastateks 2007 kuni 2013

(osutatud artiklis 18)

(eurodes, 2004. aasta hindades)

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

42 863 000 000

43 318 000 000

43 862 000 000

43 860 000 000

44 073 000 000

44 723 000 000

45 718 037 817”

zc)

II lisa muudetakse järgmiselt:

i)

Punktile 5 lisatakse järgmised alapunktid:

„c)

Horvaatia puhul on piiriülese koostöö rahastamise vahendite suurus 7 028 744 eurot 2004. aasta hindades;

d)

Horvaatia puhul on riikidevahelise koostöö rahastamise vahendite suurus 1 874 332 eurot 2004. aasta hindades.”

ii)

Lisatakse järgmine lõige:

„7a.

Horvaatia puhul on fondidest tehtavate ülekannete maksimummäär 3,5240 % riigi SKTst.”

iii)

Lisatakse järgmine lõige:

„9a.

Horvaatia puhul teeb komisjon SKT arvutused 2011. aasta mais avaldatud statistiliste andmete ja prognooside põhjal.”

zd)

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Kaasfinantseerimise määradele kohaldatavad piirmäärad

(osutatud artiklis 53)

Kriteerium

Liikmesriigid

ERF ja ESF

Abikõlblike kulude protsendimäär

Ühtekuuluvusfond

Abikõlblike kulude protsendimäär

1.

Liikmesriigid, kelle keskmine SKT elaniku kohta ajavahemikul 2001 kuni 2003 moodustas alla 85 % 25liikmelise ELi keskmisest samal ajavahemikul

Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

85 % lähenemiseesmärgile ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

85 %

2.

Muud kui punktis 1 osutatud liikmesriigid, kes on abikõlblikud ühtekuuluvusfondi üleminekukorra alusel 1. jaanuaril 2007

Hispaania

80 % ühtekuuluvuspiirkondadele ja piirkondadele, mis suunatakse järk-järgult piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi alla

50 % piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkidele väljaspool piirkondi, mis suunatakse järk-järgult selle eesmärgi alla

85 %

3.

Muud kui punktides 1 ja 2 osutatud liikmesriigid

Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik

75 % lähenemiseesmärgile

4.

Muud kui punktides 1 ja 2 osutatud liikmesriigid

Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik

50 % piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

5.

ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, kellele eraldatakse II lisa punktis 20 sätestatud lisaassigneering nimetatud piirkondadele

Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal

50 %

6.

ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad

Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal

85 % lähenemise eesmärgile ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgile

—”

2.

32006 R 1084: nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Eritingimused pärast Horvaatia liitumist

1.   Meetmed, mille kohta komisjon on Horvaatia ühinemiskuupäevaks nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1267/99 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) (8) alusel teinud abi käsitleva otsuse ja mille rakendamine ei ole ühinemiskuupäevaks lõppenud, loetakse käesoleva määruse alusel komisjoni poolt heakskiidetuks.

Ilma et see piiraks lõigete 2 kuni 5 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud meetmete suhtes käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 alusel heakskiidetud meetmete rakendamist käsitlevaid sätteid.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmetega seotud hankemenetlused, mille kohta on ühinemiskuupäevaks juba ilmunud pakkumiskutse Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse selles pakkumiskutses sätestatud eeskirjade kohaselt. Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) artiklit 165 ei kohaldata.

Lõikes 1 osutatud meetmetega seotud hankemenetlused, mille kohta ei ole ühinemiskuupäevaks veel ilmunud pakkumiskutset Euroopa Liidu Teatajas, korraldatakse kooskõlas aluslepingutega või aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidega ning samuti kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikliga 9.

3.   Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamakseid käsitatakse käesoleva määruse kohaselt fondist makstud toetustena.

Lõikes 1 osutatud meetme alusel tehtud komisjoni väljamaksed määratakse varaseimale täitmata kohustusele, mis on võetud kõigepealt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaselt ning seejärel käesoleva määruse kohaselt ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt.

Vahemaksete või lõppmaksete tingimustena kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artikli D lõike 2 punktides b kuni d ja artikli D lõigetes 3 kuni 5.

4.   Lõikes 1 osutatud meetmete puhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1267/1999 kohaseid kulutuste abikõlblikkuse eeskirju või asjakohaste rahastamislepingutega kehtestatud erieeskirju, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mille kohta teeb otsuse komisjon Horvaatia taotlusel.

5.   Kui on vaja võtta meetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut ühinemiseelselt korralt käesoleva artikli kohaldamisest tulenevale korrale, võtab vajalikud meetmed vastu komisjon.

8.   KESKKOND

1.

32003 L 0087: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

a)

Artikli 9 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Ühenduse saastekvootide üldkogust suurendatakse Horvaatia ühinemise tulemusel üksnes selle saastekvootide koguse võrra, mille Horvaatia paneb vastavalt artikli 10 lõikele 1 enampakkumisele.”

b)

IIa lisas lisatakse Hispaaniat käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Horvaatia

26 %”.

2.

32009 D 0406: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

II lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„Horvaatia

11 %”.


(1)  Ülemmäärade arvutamisel võetakse arvesse artikliga 121 ette nähtud juurdekasvukava.”

(2)  Eespool nimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest.

(3)  Eespool nimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest.”

(4)  Artikli 25 lõikes 3 osutatud juhtudel on2. rühma B-määrasid suurendatud 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid vähendatakse vastavalt.

(5)  Artikli 26 lõikes 2 ette nähtud tegevuste (kooskõlas artikliga 25 väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade pardal tehtavad investeeringud) korral võib 2. rühma B-määrasid vähendada 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid suurendatakse vastavalt.

(6)  Artiklites 29 ja 35 nimetatud tegevuste korral, kui neid teostavad artikli 3 puntiga f hõlmamata ettevõtjad, kellel on vähem kui 750 töötajat või kelle käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, on B-määrasid suurendatud lähenemiseesmärgiga hõlmatud piirkondades, välja arvatud äärealadel asuvad Kreeka saared ning Horvaatia saared Dugi otok, Vis, Mljet ja Lastovo, 30 protsendipunkti võrra ning lähenemiseesmärgiga hõlmamata piirkondades 20 protsendipunkti võrra. A-määrasid vähendatakse vastavalt.”

(7)  ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.”;

(8)  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73.

(9)  ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.”

IV LISA

Ühinemisakti artiklis 16 osutatud loetelu: muud alalised sätted

1.   INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUS

Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, II jaotis – „Kaupade vaba liikumine”

ERIMEHHANISM

Horvaatia puhul võib ravimi patendi või täiendava kaitse tunnistuse omanik või tema õigusjärglane juhul, kui patenti või täiendavat kaitset on taotletud liikmesriigis ajal, mil kõnealusele tootele ei olnud Horvaatias võimalik patenti või täiendavat kaitset saada, tugineda kõnealuse patendiga või täiendava kaitse tunnistusega omandatud õigustele, et tõkestada kõnealuse toote importi ja turustamist liikmesriigis või -riikides, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, isegi kui ta viis kõnealuse toote Horvaatias esmakordselt ise turule või kui see toimus tema nõusolekul.

Iga isik, kes kavatseb esimeses lõigus käsitletud ravimit importida liikmesriiki või turustada liikmesriigis, kus toote suhtes kehtib patendikaitse või täiendav kaitse, tõendab pädevatele ametiasutustele esitatavas importimistaotluses, et patendiomanikule või täiendava kaitse tunnistuse omanikule või nende õigusjärglasele on teatatud sellest kuu aega ette.

2.   KONKURENTSIPOLIITIKA

Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”

1.

Järgmisi abiprogramme ja individuaalset abi, mis on Horvaatias jõustatud enne ühinemiskuupäeva ja mida rakendatakse ka pärast nimetatud kuupäeva, käsitletakse ühinemise järel kui olemasolevat abi ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses:

a)

enne 1. märtsi 2002 jõustunud abimeetmed;

b)

käesoleva lisa liites loetletud abimeetmed;

c)

abimeetmed, mida Horvaatia konkurentsiamet enne ühinemiskuupäeva hindas ja mis loeti liidu acquis’le vastavaks ning mille kohta komisjon ei ole esitanud punktis 2 ettenähtud korras vastuväiteid sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses siseturuga.

Kõiki pärast ühinemiskuupäeva veel rakendatavaid meetmeid, mis kujutavad endast riigiabi ega vasta eespool kirjeldatud tingimustele, peetakse ühinemise järel uueks abiks ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohaldamisel.

Eeltoodud sätteid ei kohaldata ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevustele antava abi suhtes.

2.

Ulatuses, milles Horvaatia soovib, et komisjon kontrolliks abimeedet punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras, esitab ta komisjonile regulaarselt järgmisi andmeid:

a)

loetelu olemasolevatest abimeetmetest, mida Horvaatia konkurentsiamet on hinnanud ja lugenud liidu acquis’le vastavaks, ning

b)

igasugune muu teave, mis on kontrollitava abimeetme kokkusobivuse hindamisel oluline,

komisjoni kehtestatud vastava aruandevormi kohaselt.

Kui kolme kuu jooksul pärast meetme kohta täieliku teabe kättesaamist või pärast Horvaatia avalduse saamist, milles ta teatab komisjonile, et peab esitatud teavet täielikuks, sest nõutud lisateave ei ole kättesaadav või on juba esitatud, ei esita komisjon vastuväiteid olemasolevale abimeetmele sel alusel, et on tõsiseid kahtlusi meetme kokkusobivuses siseturuga, loetakse komisjon vastuväidet mitteesitanuks.

Olenemata sellest, et Horvaatiast on kontrollimisperioodil juba saanud liidu liige, kehtib eespool sätestatud kord kõigi abimeetmete suhtes, millest on enne ühinemiskuupäeva teatatud komisjonile punkti 1 alapunktis c kirjeldatud korras.

3.

Komisjoni otsust esitada meetmele punkti 1 alapunktis c määratletud vastuväide käsitletakse otsusena algatada ametlik uurimismenetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (1) (praegune ELi toimimise lepingu artikkel 108) tähenduses.

Kui selline otsus tehakse enne ühinemiskuupäeva, jõustub otsus ühinemiskuupäeval.

3.   PÕLLUMAJANDUS

a)   Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, III jaotis – „Põllumajandus ja kalandus”

1.

Liit võtab üle Horvaatia poolt ühinemiskuupäeval hoitavad ja Horvaatia turutoetuspoliitikast tulenevad riigivarud hinnaga, mis tuleneb komisjoni määruse (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (2) artikli 4 lõike 1 punkti d ja VIII lisa kohaldamisest. Nimetatud varud võetakse üle ainult tingimusel, et kõnesolevate toodete puhul toimub riiklik sekkumine liidus ja et varud vastavad liidu sekkumisnõuetele.

2.

Horvaatia peab kõikide varude, nii era- kui riigivarude eest, mis on ühinemiskuupäeval Horvaatias vabas ringluses ja ületavad koguse, mida saab käsitada tavapärase säilitusvaruna, tegema vastava makse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Makse summa määratakse kindlaks selliselt, et see kajastaks kulusid, mis on seotud ülemääraste varude mõjuga põllumajandustoodete turgudele.

Iga toote puhul tuleb kindlaks määrata ülemääraste varude tase, võttes arvesse iga toote omadusi ning asjaomaseid turge ja/või toote suhtes kohaldatavaid liidu õigusakte.

3.

Lõikes 1 osutatud varud arvatakse maha kogusest, mis ületab normaalse ülekandevaru.

4.

Komisjon rakendab ja kohaldab punktides 1 kuni 3 nimetatud korda kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (3) artikli 41 lõikes 2 sätestatud menetlusega, või kui see on asjakohane, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud menetlusega või kooskõlas asjakohase kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud komiteemenetlusega.

b)   Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 108 sätestatud olemasolevat abi käsitlevaid menetlusi, loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodete (välja arvatud kalasaadused ja -tooted) tootmise või nendega kauplemisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud Horvaatias enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:

abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. Kõnealune teade peab sisaldama teavet iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval. Komisjon avaldab selliste abimeetmete nimekirja.

Need abimeetmed loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks alates ühinemiskuupäevast kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.

Vajaduse korral peab Horvaatia hiljemalt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast neid abimeetmeid muutma, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda ajavahemikku käsitletakse igasugust nimetatud suunistega kokkusobimatut abi uue abina.

4.   KALANDUS

Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, VII jaotis, 1. peatükk – „Konkurentsieeskirjad”

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 108 sätestatud olemasolevat abi käsitlevate menetluste kohaldamist, loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks abiprogramme ja individuaalset abi, mida antakse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalandustoodetega ja neist valmistatud toodete tootmisega ja nendega kauplemisega seotud tegevusele ning mis on jõustatud Horvaatias enne ühinemiskuupäeva ja mida kohaldatakse veel pärast nimetatud kuupäeva, arvestades järgmisi tingimusi:

abimeetmetest tuleb komisjonile teatada nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast. Kõnealune teade peab sisaldama teavet iga meetme õigusliku aluse kohta. Enne ühinemiskuupäeva komisjonile teatatud olemasolevad abimeetmed ja abi andmise või muutmise kavad loetakse teatatuks ühinemiskuupäeval. Komisjon avaldab selliste abimeetmete nimekirja.

Need abimeetmed loetakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 tähenduses olemasolevaks abiks alates ühinemiskuupäevast kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.

Vajaduse korral peab Horvaatia kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast neid abimeetmeid muutma, et täita komisjoni kohaldatavaid suuniseid. Pärast seda ajavahemikku käsitletakse igasugust nimetatud suunistega kokkusobimatut abi uue abina.

5.   TOLLILIIT

Euroopa Liidu toimimise leping, kolmas osa, II jaotis – „Kaupade vaba liikumine”, 1. peatükk, „Tolliliit”

31992 R 2913: nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

31993 R 2454: komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92 ja komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93 kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmiste eritingimuste kohaselt.

LIIDU STAATUST TÕENDAV DOKUMENT (KAUPLEMINE LAIENENUD LIIDUS)

1.

Olenemata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklist 20, kaubad, mis laienenud liidus on ühinemiskuupäeval ajutiselt ladustatud või määruse artikli 4 lõike 15 punktis b või lõike 16 punktides b kuni h osutatud tollikäitlusel või -protseduuril või pärast ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel laienenud liidu piires, vabastatakse pärast laienenud liidus vabasse ringlusse lubamist tollimaksudest ja muudest tollimeemetest tingimusel, et esitatakse üks järgmisena nimetatutest:

a)

sooduspäritolu tõend, mis on enne ühinemiskuupäeva nõuetekohaselt välja antud või koostatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alusel;

b)

kauba liidu staatust tõendav dokument, millele on osutatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 314c;

c)

praeguses liikmesriigis või Horvaatias enne ühinemiskuupäeva välja antud ATA-märkmik.

2.

Punkti 1 alapunktis b nimetatud tõendava dokumendi väljaandmise korral ühinemiskuupäeval kehtinud olukorra ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 7 sätete alusel tähendab „ühenduse kaup” kaupa, mis on:

täielikult saadud Horvaatia territooriumil nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 23 nimetatud tingimustel ja mis ei sisalda teistest riikidest või teistelt tolliterritooriumidelt sisseveetud kaupa;

imporditud muust riigist või muult tolliterritooriumilt kui Horvaatia ja lubatud Horvaatias vabasse ringlusse või

saadud või toodetud Horvaatias ainult teises taandes nimetatud kaupadest või esimeses ja teises taandes nimetatud kaupadest.

3.

Punkti 1 alapunktis a nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud eespool nimetatud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingus. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

SOODUSPÄRITOLU TÕEND (PÕLLUMAJANDUSE NING SÖE- JA TERASETOODETE KOHTA SÕLMITUD SOODUSLEPINGUTE ALUSEL KOLMANDATE RIIKIDE, SEALHULGAS TÜRGIGA KAUPLEMINE)

4.

Horvaatia aktsepteerib päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on nõuetekohaselt välja andnud või koostanud kõnealuste kolmandate riikidega Horvaatia poolt sõlmitud sooduslepingute alusel, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist ning tingimusel et:

a)

sellise päritolustaatuse saamine toob kaasa tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad liidu poolt kõnealuste kolmandate riikidega või kolmandate riikide rühmadega sõlmitud lepingutes või nende suhtes kehtestatud korras vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 20 lõike 3 punktidele d ja e;

b)

päritolutõend ja veodokumendid anti välja või koostati hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ning

c)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

Kui kaup deklareeriti Horvaatias vabasse ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva, võidakse Horvaatias aktsepteerida ka Horvaatias kaupade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kehtinud sooduslepingute alusel tagasiulatuvalt välja antud või koostatud päritolutõendit, tingimusel et see päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

5.

Horvaatia võib jätta kehtima load, mis kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel annavad „heakskiidetud eksportija” staatuse, juhul kui:

a)

selline tingimus tuleneb ka liidu poolt kõnealuste kolmandate riikidega või kolmandate riikide rühmadega sõlmitud lepingutest või nende suhtes kehtestatud korrast, ning

b)

heakskiidetud eksportijad kohaldavad kõnealustes lepingutes või korras ettenähtud päritolureegleid.

Hiljemalt ühe aasta jooksul alates ühinemiskuupäevast asendab Horvaatia kõnealused load uute lubadega, mis on välja antud liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel.

6.

Punktis 4 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

7.

Horvaatia aktsepteerib päritolutõendeid, mida kolmandad riigid on tagasiulatuvalt välja andnud või koostanud sooduslepingute või -korra alusel, mille liit on kõnealuste kolmandate riikidega sõlminud või nende suhtes vastu võtnud, selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis ühinemiskuupäeval on kas transportimisel või ajutiselt ladustatud või kõnealuste kolmandate riikide või Horvaatia tollilaos või vabatsoonis, tingimusel et Horvaatial ei ole veodokumentide väljaandmise ajal kolmanda riigiga kehtivat vabakaubanduslepingut asjaomaste toodete kohta, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist ning tingimusel et:

a)

sellise päritolustaatuse saamine toob kaasa tariifse sooduskohtlemise tariifsete soodusmeetmete alusel, mis sisalduvad liidu poolt kolmandate riikidega või kolmandate riikide rühmadega sõlmitud lepingutes või nende suhtes kehtestatud korras vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 20 lõike 3 punktidele d ja e;

b)

veodokumendid anti välja hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ning

c)

tagasiulatuvalt välja antud või koostatud päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

8.

Punktis 7 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohaste lepingute või asjakohase korraga.

TÖÖSTUSTOODETE VABA RINGLUST KÄSITLEVATE SÄTETE KOHANE STAATUST TÕENDAV DOKUMENT EL-TÜRGI TOLLILIIDU PIIRES

9.

Päritolutõendeid, mille on nõuetekohaselt välja andnud kas Türgi või Horvaatia või mis on koostatud nendevaheliste sooduskaubanduslepingute alusel ning millega keelatakse tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine kõnealuste kaupade puhul, aktsepteeritakse vastavates riikides staatust tõendavate dokumentidena tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, mis on ette nähtud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuses nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (4) (edaspidi otsus nr 1/95), tingimusel et:

a)

päritolutõend ja veodokumendid anti välja või koostati hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ning

b)

päritolutõend esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

Kui kaup deklareeriti Türgis või Horvaatias ringlusse lubamiseks enne ühinemiskuupäeva esimeses lõigus nimetatud sooduskaubanduslepingute alusel, võidakse aktsepteerida ka nende lepingute alusel tagasiulatuvalt välja antud või koostatud päritolutõendit, tingimusel et see esitatakse tollile nelja kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

10.

Punktis 9 nimetatud tõendite kontrollimise korral kohaldatakse päritolustaatusega toodete mõistet käsitlevaid sätteid ja halduskoostöö meetodeid, mis on ette nähtud asjakohastes sooduslepingutes. Selliste päritolutõendite järelkontrolli taotlusi võtavad praeguste liikmesriikide ja Horvaatia pädevad tolliasutused vastu kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vastava päritolutõendi väljaandmist ning taotlusi võivad nimetatud tolliasutused esitada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonile lisatud päritolutõendi aktsepteerimist.

11.

Horvaatia aktsepteerib kaupade liikumissertifikaati A.TR, mis on välja antud otsuses nr 1/95 ettenähtud vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete alusel, selliste kaupade vabasse ringlusse lubamiseks, mis on ühinemiskuupäeval pärast liidus või Türgis ekspordiformaalsuste täitmist transportimisel või Türgis või Horvaatias ajutiselt ladustatud või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduuril, ilma et see piiraks ühisest kaubanduspoliitikast tulenevate meetmete kohaldamist, tingimusel et:

a)

asjaomase kauba kohta ei ole esitatud punktis 9 nimetatud päritolutõendit;

b)

kaup vastab tööstustoodete vabasse ringlusse lubamist käsitlevate sätete rakendamise tingimustele;

c)

veodokumendid anti välja hiljemalt päev enne ühinemiskuupäeva ning

d)

kaupade liikumissertifikaat A.TR esitatakse tollile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.

12.

Lõikes 11 nimetatud kaupade liikumissertifikaadi A.TR kontrollimise korral kohaldatakse kaupade liikumissertifikaatide A.TR väljaandmist käsitlevaid sätteid ning halduskoostöö meetodeid EÜ-Türgi tollikoostöö komitee 26. juuli 2006. aasta otsuse nr 1/2006, millega kehtestatakse EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) alusel.

TOLLIPROTSEDUURID

13.

Ajutine ladustamine ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides b kuni h osutatud tolliprotseduurid, mida on alustatud enne ühinemist, lõpetatakse liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel.

Kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, tuleb maksta imporditollimaks, mis on võrdne ühise tollitariifistiku kohaselt tollivõla tekkimise ajal kehtinud maksuga, ning makstud summa loetakse liidu omavahenditeks.

14.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 98 kuni 113 ning määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496–535 sätestatud tolliladustamisprotseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi alusel ja kaupade protseduurile suunamise deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tuleneb imporditud kaupade tariifne klassifikatsioon, kogus, tolliväärtus ja päritolu kauba protseduurile suunamise ajal Horvaatias tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kohaldatavatest õigusaktidest.

15.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 114 kuni 129 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 536 kuni 550 sätestatud seestöötlemisprotseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi alusel ja kaupade protseduurile suunamise deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tuleneb imporditud kaupade tariifne klassifikatsioon, kogus, tolliväärtus ja päritolu kauba protseduurile suunamise ajal Horvaatias tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kohaldatavatest õigusaktidest;

kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, makstakse alates ühinemiskuupäevast imporditollimaksult tasandusintressi liidu õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, et tagada praegustes liikmesriikides ja Horvaatias kinnitatud lubade omanike vaheline võrdsus;

kui seestöötlemisele suunamise deklaratsioon aktsepteeriti tagasimaksesüsteemi alusel, tehakse tagasimakse liidu õigusaktides sätestatud tingimustel Horvaatia poolt ja kulul, juhul kui tollivõlg, mille puhul tagasimakset taotletakse, tekkis enne ühinemiskuupäeva.

16.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 137 kuni 144 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 553 kuni 584 sätestatud ajutise importimise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

kui tollivõla suurus määratakse kindlaks imporditud kaupade laadi alusel ja kaupade protseduurile suunamise deklaratsioon aktsepteeriti enne ühinemiskuupäeva, tuleneb imporditud kaupade tariifne klassifikatsioon, kogus, tolliväärtus ja päritolu kauba protseduurile suunamise ajal Horvaatias tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval kohaldatavatest õigusaktidest;

kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, makstakse alates ühinemiskuupäevast imporditollimaksult tasandusintressi liidu õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, et tagada praegustes liikmesriikides ja Horvaatias kinnitatud lubade omanike vaheline võrdsus.

17.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 84 kuni 90 ja 145 kuni 160 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 496 kuni 523 ja 585 kuni 592 sätestatud välistöötlemise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 591 teist lõiget kohaldatakse mutatis mutandis ajutiselt eksporditud kauba suhtes, mis on enne ühinemiskuupäeva ajutiselt eksporditud Horvaatiast.

MUUD SÄTTED

18.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides d, e ja g osutatud tolliprotseduuride kasutamise load või artikli 5a lõikes 2 osutatud volitatud ettevõtja staatus, mille Horvaatia on andnud enne ühinemiskuupäeva, jäävad jõusse kuni oma kehtivusaja lõpuni või üheks aastaks alates ühinemiskuupäevast, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem.

19.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 201–232 ja komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 859 kuni 876a sätestatud tollivõla tekkimise, arvestuskande tegemise ja tollivormistusjärgse sissenõudmise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

sissenõudmine toimub liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui aga tollivõlg tekkis enne ühinemiskuupäeva, toimub sissenõudmine Horvaatias poolt ja tema kasuks enne ühinemist kehtinud tingimustel.

20.

Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklites 235 kuni 242 ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 877 kuni 912 sätestatud tollimaksude vähendamise või tagasimaksmise protseduuri kohaldatakse Horvaatia suhtes järgmistel eritingimustel:

tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine toimub liidu õigusaktides ettenähtud tingimustel. Kui aga tollimaksud, mille tagasimaksmist või vähendamist taotletakse, on seotud tollivõlaga, mis tekkis enne ühinemiskuupäeva, toimub tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine Horvaatia poolt ja tema kulul enne ühinemist kehtinud tingimustel.


(1)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(2)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 35 ja ELT L 326 M, 10.12.2010, lk 70.

(3)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1.

(5)  ELT L 265, 26.9.2006, lk 18.

IV lisa liide

2. jaos ettenähtud olemasoleva abi mehhanismide olemasolevate abimeetmete nimekiri, millele on osutatud punkti 1 alapunktis b („Konkurentsipoliitika”)

Märkus:

käesolevas liites loetletud abimeetmeid peetakse 2. jaos sätestatud olemasoleva abi mehhanismi kohaldamise tähenduses olemasolevaks abiks ainult ulatuses, milles nad jäävad selle punkti 1 reguleerimisalasse.

Registreerimisnumber

Nimetus (originaalkeeles)

Kuupäev, millal Horvaatia konkurentsiamet on selle heaks kiitnud

Kehtivus

Liikmesriik

Nr

Aasta

HR

1

2011

Zakon o slobodnim zonama (NN 44/96, 92/05 i 85/08)

17.06.2008

31.12.2016

HR

3

2011

Zakon o Hrvatskoj radioteleviziji (NN 137/10)

21.10.2010

Piiramatu kehtivusaeg

HR

4

2011

Odluka o otvorenosti Zračne luke Osijek d.o.o. u razdoblju od 2009. do 2013. godine, od 20. veljače 2009. i 24. travnja 2009

25.05.2009

31.12.2013

HR

5

2011

Program financiranja nakladništva od 2011. do 2013

10.02.2011

31.12.2013

HR

6

2011

Naknadno odobrenje državnih potpora poduzetniku Rockwool Adriatic d.o.o.

30.12.2010

31.12.2015

HR

9

2011

Zakon o znanstvenoj djelatnosti i visokom obrazovanju

(NN 123/03, 198/03, 105/04, 174/04, 46/07)

01.02.2007

31.12.2014

HR

10

2011

Odluka o obvezi otvorenosti Zračne luke Rijeka d.o.o. za javni zračni promet u razdoblju od 2010. do 2014., od 25. siječnja 2010. i 3. studenoga 2010

10.03.2011

31.12.2014

V LISA

Ühinemisakti artiklis 18 osutatud loetelu: üleminekumeetmed

1.   KAUPADE VABA LIIKUMINE

32001 L 0083: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Erandina direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususnõuetest jäävad loetelusse (käesoleva lisa liites, mille on esitanud Horvaatia) kantud ravimitele, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (1) artikli 3 lõike 1 kohaldamisalasse, enne ühinemiskuupäeva Horvaatia seaduste alusel antud müügiload kehtima kuni nende uuendamiseni vastavalt liidu acquis’le või kuni nelja aasta möödumiseni ühinemiskuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Selle erandiga hõlmatud müügilubadele ei laiene vastastikune tunnustamine liikmesriikides enne, kui sellistele toodetele on antud luba vastavalt direktiivile 2001/83/EÜ.

Enne ühinemist Horvaatia seaduste alusel antud riiklikud müügiload, mis ei ole hõlmatud eespool nimetatud erandiga, ja kõik uued müügiload peavad alates ühinemiskuupäevast olema kooskõlas direktiiviga 2001/83/EÜ.

2.   ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Euroopa Liidu toimimise leping

31996 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

32004 L 0038: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprilli 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

32011 R 0492: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

1.

ELi toimimise lepingu artiklit 45 ja artikli 56 esimest lõiku kohaldatakse täielikult töötajate liikumisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse suhtes, mis hõlmab direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud ajutist töötajate liikumist ühelt poolt Horvaatia ning teiselt poolt iga praeguse liikmesriigi vahel, ainult juhul, kui punktides 2 kuni 13 esitatud üleminekusätetest ei tulene teisiti.

2.

Erandina määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1 kuni 6 ja kuni ühinemiskuupäevale järgneva kahe aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni kohaldavad praegused liikmesriigid riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, mis reguleerivad Horvaatia kodanike juurdepääsu nende tööturule. Praegused liikmesriigid võivad jätkata selliste meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni.

Horvaatia kodanikel, kes ühinemiskuupäeval töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ja kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem, on juurdepääsuõigus nimetatud liikmesriigi tööturule, kuid mitte teiste riiklikke meetmeid kohaldavate liikmesriikide tööturule.

Samad õigused on ka Horvaatia kodanikel, kellele on pärast ühinemist antud luba töötada praeguse liikmesriigi tööturul katkestamatult 12 kuud või kauem.

Teises ja kolmandas lõigus osutatud Horvaatia kodanikud jäävad neis lõikudes osutatud õigustest ilma, kui nad kõnealuse praeguse liikmesriigi tööturult vabatahtlikult lahkuvad.

Teise ja kolmandas lõigus osutatud õigusi ei ole Horvaatia kodanikel, kes töötavad seaduslikult mõnes praeguses liikmesriigis ühinemiskuupäeval või ajal, mil kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kellele on antud luba töötada kõnealuse liikmesriigi tööturul vähem kui 12 kuud.

3.

Nõukogu kontrollib punktis 2 ettenähtud üleminekusätete toimimist komisjoni aruande alusel enne ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase ajavahemiku lõppu.

Pärast kontrollimise lõpetamist ja hiljemalt ühinemiskuupäevale järgneva kaheaastase ajavahemiku lõpuks teatavad praegused liikmesriigid komisjonile, kas nad jätkavad riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist või kohaldavad nad edaspidi määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6.

4.

Horvaatia taotlusel võib korraldada veel ühe kontrollimise. Kohaldatakse punktis 3 osutatud menetlust, mis tuleb lõpetada kuue kuu jooksul pärast Horvaatia taotluse saamist.

5.

Liikmesriik, kes punktis 2 osutatud viie aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes jätab kehtima riiklikud või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevad meetmed, võib tõsiste tööturuhäirete või nende ohu korral ja pärast komisjonile teatamist jätkata nende meetmete kohaldamist kuni ühinemiskuupäevale järgneva seitsme aasta pikkuse ajavahemiku lõpuni. Kui sellist teatamist ei toimu, kohaldatakse määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6.

6.

Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6 ja kes annavad järelevalve eesmärgil Horvaatia kodanikele sel ajal välja töölubasid, teevad seda automaatselt seitsme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

7.

Need liikmesriigid, kus punkti 3, 4 või 5 alusel kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6, võivad kasutada käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus kirjeldatud menetlust seitsme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

Kui esimeses lõigus osutatud liikmesriigi tööturul esineb või on ette näha häireid, mis võivad tõsiselt ohustada mõne piirkonna või kutseala elatus- ja tööhõivetaset, teatab liikmesriik sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitab neile kõik asjakohased andmed. Selle informatsiooni põhjal võib liikmesriik paluda komisjonil määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamine osaliselt või täielikult peatada, et taastada piirkonna või kutseala normaalne olukord. Komisjon otsustab peatamise ning selle kestuse ja ulatuse üle hiljemalt kaks nädalat pärast sellise taotluse saamist ning teatab otsusest nõukogule. Kahe nädala jooksul komisjoni otsuse tegemisest võib iga liikmesriik taotleda, et nõukogu niisuguse otsuse tühistaks või seda muudaks. Sellise taotluse kohta teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kahe nädala jooksul.

Esimeses lõigus osutatud liikmesriik võib edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel peatada määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamise, teatades sellest tagantjärele komisjonile ning esitades põhjendused.

8.

Kuni määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1 kuni 6 kohaldamine on punktide 2 kuni 5 ja 7 alusel peatatud, kohaldatakse juhul, kui kõne all on töötajate perekonnaliikmete õigus alustada tegevust töötajana, Horvaatias praeguste liikmesriikide kodanike suhtes ja praegustes liikmesriikides Horvaatia kodanike suhtes direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 23 järgmistel tingimustel:

töötaja abikaasal ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad ja kes ühinemiskuupäeval elavad koos töötajaga seaduslikult liikmesriigi territooriumil, on ühinemisel kohene juurdepääs kõnealuse liikmesriigi tööturule. See ei kehti sellise töötaja perekonnaliikmete suhtes, kellele on antud luba töötada selle liikmesriigi tööturul vähem kui kaheteistkümneks kuuks;

töötaja abikaasal ja nende järglastel, kes on alla 21aastased või ülalpeetavad ja kes koos töötajaga elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil alates hilisemast kuupäevast kui ühinemiskuupäev, kuid üleminekusätete kohaldamisperioodil, on juurdepääsuõigus asjaomase liikmesriigi tööturule pärast seda, kui nad on elanud selles liikmesriigis vähemalt 18 kuud või alates kolmandast aastast pärast ühinemist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Need sätted ei piira soodsamate riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamist.

9.

Niivõrd kui direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis võtavad üle nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta direktiivi 68/360/EMÜ (liikmesriikide töötajate ja nende perekondade liikumis- ja elamispiirangute kaotamise kohta ühenduse piires) (2) sätted, ei või lahutada määruse (EL) nr 492/2011 sätetest, mille kohaldamine on punktide 2 kuni 5 ning 7 ja 8 alusel edasi lükatud, võivad Horvaatia ja praegused liikmesriigid neist sätetest erandeid teha ulatuses, mis on vajalik punktide 2 kuni 5 ning 7 ja 8 kohaldamiseks.

10.

Kui praegused liikmesriigid kohaldavad vastavalt eelmistele üleminekusätetele riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid, võib Horvaatia jätta sellise liikmesriigi või selliste liikmesriikide kodanike suhtes kehtima samaväärsed meetmed.

11.

Punktide 2 kuni 5 ja 7 kuni 9 kohaselt riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik võib siseriikliku õiguse alusel lubada ühinemiskuupäeval kehtinust suuremat liikumisvabadust, kaasa arvatud täielikku juurdepääsu tööturule. Alates kolmandast ühinemisjärgsest aastast võib riiklikke meetmeid kohaldav praegune liikmesriik millal tahes otsustada kohaldada nende asemel määruse (EL) nr 492/2011 artikleid 1 kuni 6. Sellisest otsusest tuleb komisjoni teavitada.

12.

Selleks et tulla Saksamaa ja Austria tööturu teatud tundlikes teenindusvaldkondades toime tõsiste häirete või nende ohuga, mida teatud piirkondades võib põhjustada direktiivi 96/71/EÜ artiklis 1 määratletud piiriülene teenuste osutamine, võivad Saksamaa ja Austria, kohaldades eespool esitatud üleminekusätete alusel Horvaatia töötajate vaba liikumise suhtes riiklikke või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevaid meetmeid niikaua, kui nimetatud meetmed kehtivad, teha pärast komisjonile teatamist erandi ELi toimimise lepingu artikli 56 esimesest lõigust, et piirata töötajate ajutist liikumist seoses teenuste osutamisega Horvaatia äriühingute poolt, kui nimetatud töötajate õigust teha tööd Saksamaal ja Austrias reguleerivad riiklikud meetmed.

Teenindusvaldkondade loetelu, mille suhtes võib seda erandit kohaldada, on järgmine:

Saksamaal:

Sektor

NACE (3) kood, kui ei ole määratud teisiti

Ehitamine ja sellega seotud tööd

45.1 kuni 4;

direktiivi 96/71/EÜ lisas loetletud tegevusalad

Puhastusteenused

74.70 Puhastusteenused

Muud teenused

74.87 Ainult sisekujundustööd

Austrias:

Sektor

NACE (4) kood, kui ei ole määratud teisiti

Taimekasvatust teenindavad tegevusalad

01.41

Kivi lõikamine, vormimine ja viimistlus

26.7

Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine

28.11

Ehitamine ja sellega seotud tööd

45.1 kuni 4;

direktiivi 96/71/EÜ lisas loetletud tegevusalad

Turvateenused

74.60

Puhastusteenused

74.70

Koduõendus

85.14

Sotsiaalhooldus ilma majutuseta

85.32

Kui Saksamaa või Austria teeb vastavalt käesoleva lõike esimesele ja teisele lõigule erandi ELi toimimise lepingu artikli 56 esimesest lõigust, võib Horvaatia võtta pärast komisjonile teatamist samaväärseid meetmeid.

Käesoleva punkti kohaldamise mõjul ei või töötajate ajutise liikumise tingimused Saksamaa või Austria ja Horvaatia vahelise teenuste piiriülese osutamise raames olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused.

13.

Punktide 2 kuni 5 ja 7 kuni 11 kohaldamise mõjul ei või Horvaatia kodanike juurdepääsutingimused praeguste liikmesriikide tööturgudele olla piiravamad kui ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval kehtinud tingimused.

Riiklike või kahepoolsetest kokkulepetest tulenevate meetmete kohaldamise ajal eelistavad praegused liikmesriigid oma tööturule juurdepääsu võimaldamisel kolmandate riikide kodanikest töötajatele liikmesriikide kodanikest töötajaid, olenemata punktide 1 kuni 12 kohaldamisest.

Teises liikmesriigis seaduslikult elavaid ja töötavaid Horvaatia võõrtöötajaid ja nende perekondi või Horvaatias seaduslikult elavaid ja töötavaid teise liikmesriigi võõrtöötajaid ja nende perekondi ei kohelda piiravamalt kui vastavalt selles liikmesriigis või Horvaatias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid ja nende perekondi. Liidu eelistamise põhimõtte kohaldamisel ei kohelda Horvaatias elavaid ja töötavaid kolmandate riikide võõrtöötajaid soodsamalt kui Horvaatia kodanikke.

3.   KAPITALI VABA LIIKUMINE

Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping

Olenemata Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevatest kohustustest võib Horvaatia alates ühinemiskuupäevast jätta seitsmeks aastaks jõusse oma põllumajandusmaa seaduses (OG 152/08) sätestatud piirangud, mis kehtivad ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval ja käsitlevad põllumajandusmaa omandamist teise liikmesriigi kodanike, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP lepingu) osalisriikide kodanike ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi õigusaktide alusel asutatud juriidiliste isikute poolt. Siiski ei või liikmesriigi kodanikku või teise liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud juriidilist isikut ühelgi juhul kohelda põllumajandusmaa omandamise osas vähem soodsalt, kui sellist kodanikku või isikut oleks koheldud ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval, ega piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku või juriidilist isikut.

FIEst põllumajandustootjate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias ja seal elada, ei kohaldata esimese lõigu sätteid ega muid eeskirju või menetlusi kui need, mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes.

Kolmanda aasta lõpuks, mis järgneb ühinemise kuupäevale, korraldatakse kõnealuse üleminekumeetme üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal otsustada esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodi lühendada või selle lõpetada.

Kui on piisavalt tõendeid selle kohta, et üleminekuperioodi lõppedes on Horvaatia põllumajandusmaa turul tõsiseid häireid või nende oht, teeb komisjon Horvaatia taotlusel otsuse üleminekuperioodi pikendamise kohta kolme aasta võrra. See pikendamine võib piirduda valitud geograafiliste piirkondadega, mis on kõige enam mõjutatud.

4.   PÕLLUMAJANDUS

I.   HORVAATIA SUHTES KOHALDATAVAD ÜLEMINEKUMEETMED

1.

32001 L 0113: nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67).

Erandina artiklis 8 sätestatud kohustusest on Horvaatia turul lubatud toodete nimetusega „domaća marmelada” ja „ekstra domaća marmelada” turustamine kuni ühinemiskuupäeval olemasolevate varude ammendamiseni.

2.

32006 R 0510: nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 12 ja ELT L 335M, 13.12.2008, lk 213).

a)

Artikli 5 lõike 8 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia kehtestavad kõnealused õigus- ja haldusnormid mitte hiljem kui üks aasta pärast oma vastavat ühinemiskuupäeva.”

b)

Artikli 5 lõike 11 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„11.   Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul võib riiklik geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse, mis kehtib nende ühinemise kuupäeval, jätkuda kaksteist kuud pärast nende vastavat ühinemiskuupäeva.”

3.

32007 R 1234: nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

a)

Artiklile 118m lisatakse järgmine lõige:

„5.   Erandina lõigetest 1 kuni 4 lubatakse Horvaatial turustada või eksportida kolmandatesse riikidesse veini nimetusega „Mlado vino portugizac” kuni ühinemiskuupäeval olemasolevate varude ammendamiseni. Horvaatia loob varude kohta teavet sisaldava elektroonilise andmebaasi ja tagab, et ühinemise hetkel olemasolevad varud kontrollitakse ja deklareeritakse komisjonile.”

b)

Artiklile 118s lisatakse järgmine lõige:

„5.   Horvaatia puhul kaitstakse käesoleva määruse alusel 14. aprilli 2011. aasta ELTs C 116 avaldatud veininimetusi, sõltuvalt vastuväidete esitamise menetluse tulemusest. Komisjon kannab need artiklis 118n sätestatud registrisse.

Käesoleva artikli lõikeid 2 kuni 4 kohaldatakse sõltuvalt järgmisest: lõikes 3 osutatud tähtaeg on üks aasta alates Horvaatia ühinemiskuupäevast. Lõikes 4 osutatud tähtaeg on neli aastat alates Horvaatia ühinemiskuupäevast.”

4.

32009 R 0073: Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

a)

Erandina määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustusest täita kõnealuse määruse II lisas loetletud kohustuslikke majandamisnõudeid, viivad otsetoetuseid saavad Horvaatia põllumajandustootjad sisse nõuetele vastavuse kohamisalasse II lisa punktides A, B ja C sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded vastavalt järgmisele ajakavale: punkti A nõuded 1. jaanuariks 2014, punkti B nõuded 1. jaanuariks 2016 ja punkti C nõuded 1. jaanuariks 2018.

b)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotise 1. peatüki järele lisatakse järgmine peatüki pealkiri ja artikkel:

1a.   PEATÜKK

Ühtne otsemaksete kava

Artikkel 121a

Otsetoetuste kava Horvaatias

Horvaatia puhul on artiklite 4, 5, 23, 24 ja 25 kohaldamine kuni 31. detsembrini 2013 vabatahtlik selles osas, mis hõlmab kõnealuste sätete seost kohustuslike majandamisnõuetega. Alates 1. jaanuarist 2014 täidab Horvaatias ühtse pindalatoetuse kava alusel toetusi saav põllumajandustootja II lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid vastavalt järgmisele ajakavale:

a)

II lisa punktis A osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014;

b)

II lisa punktis B osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016;

c)

II lisa punktis C osutatud nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.”

II.   RAFINEERITAVA TOORSUHKRU TARIIFSED ÜLEMINEKUKVOODID

Horvaatiale reserveeritakse ajavahemikuks kuni kolm turustusaastat pärast ühinemist iga-aastane eraldiseisev erga omnes kvoot, et importida igal aastal 40 000 tonni rafineeritavat toorsuhkrut, tollimaksumääraga 98,00 eurot tonni kohta. Kui läbirääkimiste tulemusel teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetega üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli XXIV lõikes 6 sätestatud kompenseeriva täpsustuse üle pärast Horvaatia ühinemist, avatakse hüvitatav suhkrukvoot enne üleminekuperioodi lõppu, peatatakse hüvitatava suhkrukvoodi avamisel Horvaatiale eraldatud 40 000 suurune kvoot osaliselt või täielikult. Komisjon võtab vastu vajalikud rakendusmeetmed järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artikli 13 lõike 1 punktiga b ning üldpõhimõtetega, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

III.   AJUTISED OTSETOETUSTE MEETMED HORVAATIA SUHTES

Põllumajandustootjatele 2013. aastaks antud otsemaksete hüvitamise tingimusena peab Horvaatia enne ühinemist kohaldama samu eeskirju, kui need, mis on selliste otsemaksete osas sätestatud nõukogu määruses (EÜ) 73/2009 ja komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1120/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1121/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega (6) ja komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (7).

5.   TOIDUOHUTUS, VETERINAAR- JA FÜTOSANITAARPOLIITIKA

I.   MUNAKANAD

31999 L 0074: nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53).

Horvaatia puhul võib erandina nõukogu direktiivi 1999/74/EÜ artiklist 6 munevaid munakanu hoida ühinemiskuupäeval puurides, mis ei vasta kõnealuses artiklis sätestatud struktuurilistele nõuetele. Horvaatia tagab, et selliste puuride kasutamine lõpeb hiljemalt 12 kuud pärast ühinemist.

Taolistes täiustamata puurides toodetud munad viiakse üksnes Horvaatia siseturule. Niisugused munad ja nende pakendid tuleb selgelt märgistada eritähisega, mis võimaldab läbi viia vajalikku kontrollimist. Niisuguse eritähise täpne kirjeldus tuleb edastada komisjonile hiljemalt üks aasta enne ühinemiskuupäeva.

II.   ETTEVÕTTED (LIHA-, PIIMA-, KALA- JA LOOMSED KÕRVALSAADUSED)

32004 R 0852: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

32004 R 0853: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

32009 R 1069: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (EÜT L 300, 14.11.2009, lk 1).

1.

Struktuurilised nõuded, mis on sätestatud:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004:

II lisa II peatükk;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004:

III lisa I jao II ja III peatükk,

III lisa II jao II ja III peatükk,

III lisa V jao I peatükk;

c)

Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (8)

IV lisa I peatükk,

IX lisa I, II ja III peatükk,

X lisa I ja II peatükk ja

XIII lisa;

ei kohaldata teatavatele ettevõtetele liha-, piima-, kala- ja loomsete kõrvalsaaduste sektoris Horvaatias kuni 31. detsembrini 2015 allpool sätestatud tingimustel.

2.

Niikaua kui punktis 1 nimetatud ettevõtted on selle punkti alusel soodustatud, võib nimetatud ettevõtetes toodetud kaupa viia ainult Horvaatia siseturule või kolmandate riikide turgudele kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega või kasutada edasiseks töötlemiseks Horvaatia ettevõtetes, mis on samuti hõlmatud punktiga 1, sõltumata turustamiskuupäevast.

3.

Punkti 1 osutatud ettevõtetes toodetud toidul on määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklis 5 sätestatust erinev tervise- või tunnusmärk. Erineva tervise- või tunnusmärgi täpne kirjeldus edastatakse komisjonile hiljemalt üks aasta enne ühinemiskuupäeva.

4.

Punkte 2 ja 3 kohaldatakse samuti kõigi toodete suhtes, mis on pärit ühendatud liha-, piima- või kalatöötlemisettevõtetest, millest osa on hõlmatud punktiga 1.

5.

Horvaatia jälgib pidevalt ettevõtete ajakohastamist käsitleva riikliku programmi rakendamist ja esitab sellega seoses komisjonile iga-aastase kava edusammude kohta. Horvaatia tagab, et iga ajakohastamise kava iga sellise ettevõtte kohta koos struktuuriliste nõuete korrigeerimise tähtaegadega töötatakse välja ja tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

6.

Komisjon koostab aegsasti enne ühinemist loetelu punktis 1 osutatud ettevõtete kohta. Nimetatud loetelu avalikustatakse ja see sisaldab iga ettevõtte nime ja aadressi.

7.

Horvaatia tagab, et iga ettevõte, mis ei ole ühinemise ajaks täielikus vastavuses toiduohutust käsitleva liidu acquis’ga, lõpetab oma tegevuse, välja arvatud juhul, kui ettevõte on hõlmatud kõnealuse üleminekumeetme sätetega.

8.

Üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks seoses määrustega (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 võib vastu võtta rakenduseeskirjad kooskõlas vastavalt artikli 12 teise lõiguga ja artikli 9 teise lõiguga.

9.

Üleminekukorra tõrgeteta toimimiseks seoses määrusega (EÜ) nr 1069/2009 võib vastu võtta rakenduseeskirjad kooskõlas artikli 52 lõikega 4.

III.   SEEMNETE TURUSTAMINE

32002 L 0053: nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1).

32002 L 0055: nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

Horvaatia võib kuni 31. detsembrini 2014 edasi lükata direktiivide 2002/53/EÜ artikli 4 lõike 1 ja 2002/55/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaldamise selliste seemnesortide turustamise osas oma territooriumil, mis on loetletud vastavas riiklikus põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kataloogis ning mida ei ole ametlikult vastavalt nimetatud direktiividele tunnustatud. Selle ajavahemiku jooksul ei turustata neid seemneid teiste liikmesriikide territooriumil.

IV.   NEUM

31997 L 0078: nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1.   Kolmandatest riikidest I lisas loetletud territooriumile toodud toodete veterinaarkontrolli viib läbi liikmesriik vastavalt käesolevale direktiivile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (9).

2.   Erandina lõikest 1 võib Horvaatia territooriumilt pärinevad ja Bosnia ja Hertsegoviina territooriumit Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor”) läbivad toodete saadetised vabastada veterinaarkontrollist enne nende uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli piiripunktides, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

a)

Horvaatia on ühinemiskuupäevaks või enne seda sisse seadnud piiripunktid Neumi transiidikoridori põhja- ja lõunaosas ning need peavad olema varustatud, mehitatud ja ette valmistatud, et tagada sellest lõikest tulenevate nõuete täitmine;

b)

Horvaatia tagab, et

i)

saadetiste transportimiseks kasutatakse ainult kinniseid sõidukeid;

ii)

saadetisi transportivad sõidukid pitseeritakse enne Neumi transiidikoridori läbimist;

iii)

koostatakse register, kuhu märgitakse, millised nummerdatud pitserid millistele sõidukitele on paigaldatud, mis võimaldab viia läbi vajalikke kontrolle;

iv)

saadetisi transportivate sõidukite Horvaatia territooriumilt lahkumise ja sinna uuesti sisenemise kuupäev ja aeg salvestatakse, et saaks arvutada kogu transiidiaja;

c)

Horvaatia tagab, et saadetist ei tohi lubada uuesti Horvaatia territooriumile, kui

i)

Neumi transiidikoridori läbimise jooksul on sõiduki pitser purunenud või asendatud ja/või

ii)

kogu transiidiaeg ületab märkimisväärselt vastuvõetava kogu transiidiaja, võttes arvesse kogu läbitud vahemaad, kui pädev asutus ei ole hinnanud ohtu loomade ja rahvatervisele ning võtnud selle hinnangu alusel vastu tulemuslikke, proportsionaalseid ja sihipäraseid meetmeid;

d)

Horvaatia teavitab komisjoni korrapäraselt ja vastavalt vajadusele punktis b sätestatud nõuete mittetäitmisest ja meetmetest, mida Horvaatia on punkti c kohaselt võtnud;

e)

vajaduse korral võetakse otsus lõike 1 suhtes kohaldatava erandi peatamise või tühistamise kohta vastu artiklis 29 sätestatud korras;

f)

vajaduse korral võib käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu võtta artiklis 29 sätestatud korras.

6.   KALANDUS

32006 R 1967: nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11. Parandatud versioon: ELT L 36, 8.2.2007, lk 6).

a)

Erandina artikli 13 lõigetest 1 ja 2 lubatakse kuni 30. juunini 2014 ainult Lääne-Istra piirkonnas registreeritud ja tegutsevate laevade puhul ajutiselt põhjatraalide kasutamist alla 50 meetri sügavusel, vähemalt 1,5 meremiili kaugusel kaldast.

Nimetatud erandit kohaldatakse Lääne-Istrana kavandatud alal, mille asukoht on määratletud geograafiliste koordinaatidega φ=44.52135 ja λ=14.29244 põhja suunas ja lääne suunas.

Horvaatial lubatakse laevade puhul, mille kogupikkus on alla 15 meetri, ajutiselt kuni 30. juunini 2014 kasutada põhjatraalisid üle 50 meetri sügavusel vähemalt 1 meremiili kaugusel kaldast, säilitades kõik muud ruumilised ja ajalised piirangud, mida kohaldatakse ühinemiskuupäeval.

b)

Erandina artikli 17 lõikest 1 lubatakse piiratud arvul laevadel (mis ei ületa 2 000 laeva), mis kuuluvad mittekutselise kalapüügi erikategooriasse „väikesemahuline käsitöönduslik kalapüük isiklike vajaduste rahuldamiseks”, kasutada maksimaalselt 200 meetrit nakkevõrke kuni 31. detsembrini 2014, tingimusel et jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ühinemiskuupäeval kehtivaid piiranguid. Horvaatia esitab komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval üleminekuajaga hõlmatud laevade loetelu, sealhulgas nende omadused ja püügivõimsuse väljendatuna brutoregistertonnides (GT) ja kilovattides (kW).

7.   TRANSPORDIPOLIITIKA

1.

31992 R 3577: nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92, 7. detsember 1992, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Erandina artikli 4 lõike 1 teisest lõigust võib enne Horvaatia ühinemiskuupäeva sõlmitud avalike teenuste osutamise lepinguid kohaldada kuni 31. detsembrini 2016.

5.   Erandina artikli 1 lõikest 1 võivad kuni 31. detsembrini 2014 Horvaatia sadamate vahel kruiisiteenuseid osutada ainult sellised Horvaatias registreeritud ja Horvaatia lipu all sõitvad alla 650 brutotonnaažiga laevad, mida käitavad Horvaatia õiguse kohaselt asutatud laevandusettevõtjad, kelle põhitegevuskoht asub ja mille üle kontrolli teostatakse Horvaatias.

6.   Erandina artikli 1 lõikest 1 ning üleminekuperioodiks kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon liikmesriigi esitatud põhjendatud taotluse korral 30 tööpäeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest otsustada, et käesoleva artikli lõikes 5 osutatud erandit kasutavad laevad ei osuta kruiisiteenuseid muu liikmesriigi kui Horvaatia teatavate piirkondade sadamate vahel, kui tõendatakse, et selliste teenuste osutamine häirib tõsiselt või ähvardab tõsiselt häirida transpordi siseturgu asjaomastes valdkondades. Kui komisjon ei ole 30 tööpäeva möödudes otsust teinud, võib asjaomane liikmesriik kohaldada kaitsemeetmeid seni, kuni komisjon oma otsuse teeb. Hädaolukorras võib liikmesriik võtta ühepoolselt vastu asjakohased ajutised meetmed, mis võivad kehtida maksimaalselt kuni kolm kuud. Kõnealune liikmesriik teavitab sellest kohe komisjoni. Komisjon võib need meetmed tühistada või heaks kiita kuni omapoolse lõpliku otsuse tegemiseni. Liikmesriike teavitatakse asjade käigust.”

2.

32009 R 1072: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

Erandina määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 8 kohaldatakse järgmist:

kahe aasta jooksul alates Horvaatia ühinemiskuupäevast jäävad Horvaatias asutatud ettevõtted välja teiste liikmesriikide kabotaažist;

kahe aasta jooksul alates Horvaatia ühinemiskuupäevast võivad teised liikmesriigid komisjonile teatada, kas nad kavatsevad esimeses taandes osutatud üleminekuperioodi maksimaalselt kaheks aastaks pikendada või kohaldada Horvaatias asutatud ettevõtete suhtes artiklit 8. Kui sellist teadet ei ole edastatud, kohaldatakse artiklit 8;

iga praegune liikmesriik võib kahe aasta jooksul alates Horvaatia ühinemiskuupäevast igal ajal teatada komisjonile oma kavatsusest kohaldada Horvaatias asutatud ettevõtete suhtes artiklit 8;

kabotaažvedusid võivad Horvaatias teostada üksnes need vedajad, kes on asutatud liikmesriikides, kus artiklit 8 kohaldatakse Horvaatias asutatud ettevõtete suhtes;

nelja aasta jooksul alates Horvaatia ühinemiskuupäevast võib iga liikmesriik, kes kohaldab artiklit 8, oma siseturu või selle osade tõsiste kabotaažist tekkinud või selle tõttu süvenenud häirete korral, näiteks kui pakkumine ülekaalukalt ületab nõudmise või on ohus märkimisväärse hulga maanteeveoettevõtjate finantsstabiilsus või püsimajäämine, taotleda komisjonilt artikli 8 kohaldamise täielikku või osalist peatamist Horvaatias asutatud ettevõtete suhtes. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 10.

Liikmesriigid, kes kohaldavad esimese lõigu esimeses ja teises taandes nimetatud üleminekumeedet, võivad kabotaažvedusid järjest enam vastastikku lubada Horvaatiaga sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel.

Esimeses ja teises lõigus nimetatud üleminekukord ei tohi Horvaatia veoettevõtjate kabotaažvedudele lubamisel üheski liikmesriigis kaasa tuua rangemaid piiranguid kui need, mis kehtivad ühinemislepingu allakirjutamise ajal.

8.   MAKSUSTAMINE

1.

31992 L 0079: nõukogu direktiiv 92/79/EMÜ, 19. oktoober 1992, sigarettidelt võetavate maksude ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8).

Artikli 2 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Horvaatial lubatakse kohaldada üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2017, et saavutada esimeses ja teises lõigus ettenähtud nõuete täitmine. Alates 1. jaanuarist 2014 ei tohi see aktsiis olenemata kaalutud keskmisest jaemüügihinnast olla väiksem kui 77 eurot 1 000 sigareti kohta.”

2.

32006 L 0112: nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

a)

Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artiklite 132, 135, 136 ja 371, artiklite 374 kuni 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 või artiklite 380 kuni 390c alusel maksust vabastatud.”

b)

Artikli 80 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui kaubatarne või teenuse osutamise eest makstud tasu on turuväärtusest väiksem ning kaubatarnijal või teenuse osutajal ei ole artiklite 167 kuni 171 ja artiklite 173 kuni 177 alusel täielikku mahaarvamisõigust ning kauba tarne või teenuse osutamise suhtes kohaldatakse artiklites 132, 135, 136, 371, 375, 376, 377, artikli 378 lõikes 2, artikli 379 lõikes 2 või artiklites 380–390c kehtestatud erandit;”.

c)

Artikli 136 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

selliste kaupade tarne, mida kasutatakse üksnes artiklite 132, 135, 371, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ning artiklite 380 kuni 390c alusel maksust vabastatud tegevuseks, kui nimetatud kaupade puhul ei saanud maha arvata eelmises etapis makstud maksu;”.

d)

Artikli 221 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased artikli 220 lõikega 1 või artikliga 220a sätestatud kohustusest esitada arve kaubatarnete või teenuste osutamise kohta, mille maksukohustuslane on teostanud nende territooriumil ja mis on artiklite 110 ja 111, artikli 125 lõike 1, artikli 127, artikli 128 lõike 1, artikli 132, artikli 135 lõike 1 punktide h kuni l, artiklite 136, 371, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380 kuni 390c alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kas eelnevas etapis makstud käibemaks tagastatakse.”

e)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 390c

Horvaatia võib jätkata vastavalt selles liikmesriigis tema ühinemise kuupäeval kehtinud tingimustele järgmiste tehingute käibemaksust vabastamist:

a)

artikli 135 lõike 1 punktis j ja X lisa B osa punktis 9 osutatud ehitusmaa võõrandamine, sõltumata sellest, kas sellel asuvad ehitised või mitte, kuni 31. detsembrini 2014 (ei ole pikendatav);

b)

X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvaheline reisijatevedu, kui sama maksuvabastust kohaldatakse ühes liikmesriikidest, mis kuulus liitu enne Horvaatia ühinemist.”

f)

Artikkel 391 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 391

Liikmesriigid, kes vabastavad käibemaksust artiklites 371, 375, 376 või 377, artikli 378 lõikes 2, artikli 379 lõikes 2 või artiklites 380 kuni 390c nimetatud tehingud, võivad anda maksukohustuslastele võimaluse valida nimetatud tehingute maksustamine.”

g)

X lisa pealkiri asendatakse (samuti sisukorras) järgmisega:

„LOETELU TEHINGUTEST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLITES 370 JA 371 NING ARTIKLITES 375 kuni 390c NIMETATUD ERANDEID”

9.   VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

32006 R 0562: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Erandina käesoleva määruse piiripunktide loomisega seotud sätetest kuni nõukogu otsuse jõustumiseni Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Horvaatias vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 või kuni käesolevat määrust muudetakse, et lisada ühistes piiripunktides piirikontrolli käsitlevad sätted, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, võib Horvaatia säilitada ühised piiripunktid piiril Bosnia ja Hertsegoviinaga. Nimetatud ühistes piiripunktides viivad ühe poole piirivalveametnikud läbi sisenemis- ja väljumiskontrolle teise osapoole territooriumil. Kõik Horvaatia piirivalveametnike poolt teostatavad sisenemis- ja väljumiskontrollid ühistes piiripunktides Bosnia ja Hertsegoviinaga tuleb läbi viia kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas kooskõlas liikmesriikide kohustustega seoses rahvusvahelise kaitse ja mittetagasisaatmisega. Selleks muudetakse vajadusel asjakohaseid kahepoolseid kõnealuste ühiste piiripunktide loomist käsitlevaid lepinguid.”

10.   KESKKOND

I.   HORISONTAALSED ÕIGUSAKTID

1.

32003 L 0087: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

a)

Seoses sellega, et lisatakse kõik lennud Horvaatia territooriumil asuva kahe lennuvälja vahel ning kõik lennud Horvaatia territooriumil asuva lennuvälja ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuva lennuvälja vahel (edaspidi „täiendavad lennutegevused”) kohaldatakse järgmist korda:

i)

Erandina artikli 3c lõikest 2 algab artikli 13 lõikes 1 osutatud ajavahemik algusega 1. jaanuar 2013 täiendava lennutegevuse suhtes 1. jaanuaril 2014.

ii)

Erandina artikli 3c lõikest 4 teeb komisjon vastavalt samas sättes nimetatud menetlusele otsuse täiendava lennutegevuse varasemate lennunduse heitkoguste kohta kuue kuu pikkuse ajavahemiku jooksul alates ühinemiskuupäevast.

iii)

Erandina artikli 3d lõikest 2 moodustab alates 1. jaanuarist 2014 enampakkumisele pandavate täiendava lennutegevuse saastekvootide protsendimäär proportsionaalse osa nendest saastekvootidest, mis jäävad alles pärast tasuta eraldatavate saastekvootide arvu arvutamist vastavalt artikli 3e lõike 3 punktile d ja erireservi pandavate saastekvootide arvutamist vastavalt artiklile 3f.

iv)

Erandina artikli 3d lõikest 3 otsustab komisjon täiendavale lennutegevusele omistatud lennunduse saastekvoodid võrdlusaastaks 2010 parimate võimalike andmete alusel. Saastekvootide arvu, mille panevad enampakkumisele liikmesriigid, kelle omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgas on ka Horvaatia lennuväljadelt saabuvate lendude heitkogused, kohandatakse alates 1. juulist 2013, et jaotada nende heitkogustega seotud enampakkumisõigused ümber Horvaatiale.

v)

Erandina artikli 3e lõikest 1 on täiendava lennutegevuse seireaastaks 2012 ning taotlus saastekvootide ümberjaotamiseks tehakse Horvaatia pädevatele asutustele 31. märtsiks 2013.

vi)

Erandina artikli 3e lõikest 2 esitab Horvaatia täiendava lennutegevusega seotud avaldused komisjonile 1. juuliks 2013.

vii)

Erandina artikli 3e lõikest 3 võtab komisjon punktides a kuni e osutatud küsimustes täiendava lennutegevusega seotud otsuse vastu 30. septembriks 2013.

viii)

Erandina artikli 3e lõike 3 punktist d arvutatakse täiendava lennutegevuse puhul tasuta eraldatavate saastekvootide arv punktis e täpsustatud võrdlusaluse korrutamisega artikli 3e lõike 2 kohaselt komisjonile tehtud taotlustes esitatud tonnkilomeetrite andmete summaga, mida on kohandatud vastavalt keskmisele muutusele võrreldes 2010. aasta tasemega lennunduse tonnkilomeetrites tegevuste puhul, mis on hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Vajaduse korral võib komisjon kohaldada võrdlusalusele ühtset parandustegurit.

ix)

Erandina artikli 3e lõikest 3 on täiendava lennutegevuse puhul punktis e nimetatud võrdlusalus sama, mis on arvutatud sellise lennutegevuse jaoks, mis on hõlmatud alates 1. jaanuarist 2012 ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.

x)

Erandina artikli 3e lõikest 5 on täiendava lennutegevuse saastekvootide eraldamise tähtajaks 28. veebruar 2014.

xi)

Erandina artiklist 3f loetakse seoses täiendava lennutegevusega kõiki viiteid ajavahemiku teisele kalendriaastale alates 2013. aastast viidetena 2014. aastale ning kõiki viiteid ajavahemiku kolmandale kalendriaastale viidetena 2015. aastale.

xii)

Erandina artikli 14 lõikest 3 on selles sätestatud tähtaeg täiendava lennutegevuse kohta 1. jaanuar 2013.

xiii)

Erandina artikli 18a lõikest 1 toimub õhusõidukite käitajate halduskohustuste üleandmine Horvaatiale 2014. aasta jooksul, kui käitaja on täitnud oma 2013. aasta kohustused, välja arvatud juhul, kui endine haldusasutus ja Horvaatia lepivad kokku erinevas kuupäevas, kui õhusõiduki käitaja on esitanud taotluse kuue kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on avaldanud käitajate ajakohastatud nimekirja, milles võetakse arvesse Horvaatia ühinemist. Sellisel juhul toimub ümberpaigutamine seoses 2021. aastal algava kauplemisperioodiga kõige hiljemalt 2020. aastal.

xiv)

Erandina I lisa punktist 6 lisatakse täiendav lennutegevus reguleerimisalasse alates 1. jaanuarist 2014.

b)

Ilma et see piiraks eespool nimetatud erandite kohaldamist, jõustab Horvaatia õigus- ja haldussätted, mis on vajalikud selleks, et Horvaatia saaks järgida nimetatud direktiivi alates ühinemisest kogu 2013. aasta jooksul.

2.

32010 R 0920: komisjoni määrus (EL) nr 920/2010, 7. oktoober 2010, standarditud ja turvatud registrisüsteemi kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 280/2004/EÜ (ELT L 270, 14.10.2010, lk 1).

Lennutegevusega seotud artikleid 16, 29, 41, 46 ja 54 ning VIII lisa hakatakse Horvaatias kohaldama alates 1. jaanuarist 2014.

II.   ÕHU KVALITEET

32008 L 0050: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

a)

Erandina XIV lisast loetakse punkti A esimeses lõigus nimetatud baasaastaks teine aasta pärast Horvaatia ühinemise aasta lõppu. Selle baasaasta keskmise kokkupuute näitaja on ühinemisaasta ning ühinemise järgse esimese ja teise aasta keskmine kontsentratsioon.

b)

Erandina XIV lisa punktist B tuleb kokkupuute vähendamise eesmärk arvutada keskmise kokkupuute näitaja alusel baasaastal, milleks on teine aasta pärast Horvaatia ühinemise aasta lõppu.

III.   JÄÄTMEKÄITLUS

31999 L 0031: nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

a)

Erandina artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidest a, b ja c kohaldatakse Horvaatias nõuet vähendada prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete kogust vastavalt 75 protsendini, 50 protsendini ja 35 protsendini (massi järgi) 1997. aastal tekkinud biolagunevate olmejäätmete üldkogusest kooskõlas allpool täpsustatud tähtaegadega.

Horvaatia tagab prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse järkjärgulise vähendamise vastavalt järgmisele kavale:

i)

31. detsembriks 2013 tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete kogust 75 protsendini (massi järgi) 1997. aastal tekkinud biolagunevate olmejäätmete üldkogusest;

ii)

31. detsembriks 2016 tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete kogust 50 protsendini (massi järgi) 1997. aastal tekkinud biolagunevate olmejäätmete üldkogusest;

iii)

31. detsembriks 2020 tuleb vähendada prügilas ladestatavate biolagunevate olmejäätmete kogust 35 protsendini (massi järgi) 1997. aastal tekkinud biolagunevate olmejäätmete üldkogusest.

b)

Erandina artikli 14 punktist c peavad kõik Horvaatia olemasolevad prügilad vastama 31. detsembriks 2018 direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded.

Horvaatia tagab olemasolevatesse nõuetele mittevastavatesse prügilatesse ladestatavate jäätmete järkjärgulise vähendamise vastavalt järgmistele aastastele maksimumkogustele:

31. detsembriks 2013: 1 710 000 tonni,

31. detsembriks 2014: 1 410 000 tonni,

31. detsembriks 2015: 1 210 000 tonni,

31. detsembriks 2016: 1 010 000 tonni,

31. detsembriks 2017: 800 000 tonni.

Alates ühinemisaastast esitab Horvaatia komisjonile iga aasta 31. detsembriks aruande direktiivi järkjärgulise rakendamise ja nimetatud vahe-eesmärkide täitmise kohta.

IV.   VEE KVALITEET

1.

31991 L 0271: nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

Erandina artiklitest 3, 4, 5, 6 ja 7 hakatakse asulareovee kogumissüsteeme ja puhastamist käsitlevaid nõudeid Horvaatias kohaldama alates 1. jaanuarist 2024 vastavalt järgmistele vahe-eesmärkidele:

a)

31. detsembriks 2018 tagatakse direktiivi täitmine linnastutes, mille inimekvivalent on üle 15 000, välja arvatud järgmistes rannikuala linnastutes:

 

Bibinje-Sukošan,

 

Biograd,

 

Jelsa-Vrboska,

 

Makarska,

 

Mali Lošinj,

 

Malinska-Njivice,

 

Nin,

 

Pirovac-Tisno-Jezera,

 

Pula-sjever,

 

Vela Luka,

 

Vir.

b)

31. detsembriks 2020 tagatakse direktiivi täitmine linnastutes, mille inimekvivalent on üle 10 000 ja mille reovesi juhitakse tundlikele aladele, samuti reoveepuhastites, mis asuvad Doonau ja teiste tundlike alade valgaladel ja mis põhjustavad nende alade reostumist, ning eespool punktis a nimetatud 11 rannikuala linnastus;

c)

31. detsembriks 2023 tagatakse direktiivi täitmine linnastutes, mille inimekvivalent on üle 2 000.

2.

31998 L 0083: nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

Erandina hakatakse Horvaatias vastavalt I lisa A osas ja C osas sätestatud mikrobioloogilisi parameetreid ja indikaatorparameetreid kohaldama alates 1. jaanuarist 2019 järgmistes veevarustustsoonides:

Veevarustustsoon

Piirkonna nr

Rahvaarv

NUTS kood

DA BJELOVAR

107

51 921

HR02

DA DARUVAR

125

25 608

HR02

DA ĐURĐEVAC

204

30 079

HR01

DA GORSKI KOTAR

306

26 430

HR03

DA HRVATSKO ZAGORJE

101

143 093

HR01

DA ISTOČNA SLAVONIJA – SLAVONSKI BROD

129

124 349

HR02

DA ISTRA

301

97 046

HR03

DA JASTREBARSKO – KLINČA SELA

114

23 213

HR01

DA KARLOVAC – DUGA RESA

116

91 511

HR02

DA KNIN

404

17 187

HR03

DA KOPRIVNICA

203

58 050

HR01

DA KRIŽEVCI

103

36 338

HR01

DA LAPAC

311

1 880

HR03

DA LIČKA JESENICA

118

13 893

HR02

DA NAŠICE

210

37 109

HR02

DA NERETVA-PELJEŠAC-KORČULA-LASTOVO-MLJET

407

58 246

HR03

DA OGULIN

117

25 192

HR02

DA OPATIJA-RIJEKA-KRK

304

238 088

HR03

DA OTOČAC

309

15 434

HR03

DA OZALJ

113

11 458

HR02

DA PETRINJA-SISAK

121

84 528

HR02

DA PISAROVINA

115

3 910

HR01

DA PITOMAČA

205

10 465

HR02

DA POŽEŠTINE

128

70 302

HR02

DA SVETI IVAN ZELINA

102

17 790

HR01

DA UDBINA-KORENICA

310

6 747

HR03

DA VARAŽDIN