02024L3019-20241212

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02024L3019-20241212 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02024L3019-20241212

Help

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/3019, 27. november 2024, asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

12/12/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/3019/2024-12-12

HTML

PDF

02024L3019 — ET — 12.12.2024 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/3019, 27. november 2024, asulareovee puhastamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 3019 12.12.2024, lk 1)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 90038, 16.1.2025, lk 1 (2024/3019)

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/3019,

27. november 2024,

asulareovee puhastamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse asulareovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise normid, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ning ühtlasi järk-järgult vähendada kasvuhoonegaaside heide kestliku tasemeni, parandada asulareovee kogumise ja puhastamise energiabilanssi ning aidata kaasa ringmajandusele üleminekule. Samuti sätestatakse selles normid, mis käsitlevad kõigi juurdepääsu sanitaarvõimalustele, asulareoveesektori läbipaistvust, rahvatervise seisukohast oluliste parameetrite korrapärast seiret asulareovees ning põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„asulareovesi“ – üks järgmistest:

olmereovesi;

olmereovee ja mitteolmereovee segu;

olmereovee ja asula äravooluvee segu;

olmereovee, mitteolmereovee ja asula äravooluvee segu;

„olmereovesi“ – elamupiirkondade, nendega seotud rajatiste ja asutuste reovesi, mis pärineb peamiselt inimeste ainevahetusest või majapidamistegevusest või nii ainevahetust kui majapidamistegevust;

„mitteolmereovesi“ – reovesi, mis ei ole olmereovesi ega asula äravooluvesi ja mis väljub hoonest, kus toimub kaubandustegevus või tööstus- või majandustegevus;

„tiheasustusala“ – ala, kus elanikkond, väljendatuna inimekvivalentides, kombineerituna majandustegevusega või mitte, on piisavalt kontsentreeritud, et asulareovett koguda ja juhtida ühte või mitmesse asulareoveepuhastisse või ühte või mitmesse lõplikku ärajuhtimispunkti;

„asula äravooluvesi“ – tiheasustusalade sademevesi, mida kogutakse ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu;

„ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool“ – puhastamata asulareovee juhtimine ühisvoolsest kanalisatsioonist suublasse sademete või süsteemi tõrgete tõttu;

„kogumissüsteem“ – torustik, millega kogutakse ja juhitakse asulareovett;

„ühisvoolne kanalisatsioon“ – üks torujuhe, millega kogutakse ja juhitakse asulareovett, sealhulgas asula äravooluvett;

„lahkvoolne kanalisatsioon“ – torujuhe, millega eraldi kogutakse ja juhitakse üht järgmistest vetest:

olmereovesi;

mitteolmereovesi;

olme- ja mitteolmereovee segu;

asula äravooluvesi;

10)

„1 inimekvivalent“ või „1 ie“ – biolagundatav orgaaniline reostuskoormus ööpäeva kohta, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas;

11)

„primaarne puhastus“ – asulareovee füüsikaline või keemiline või nii füüsikaline kui keemiline puhastamine, mis hõlmab asulareovees sisalduvate hõljuvainete selitamist või muid protsesse, mille käigus siseneva reovee BHT5 väheneb enne ärajuhtimist vähemalt 20 % ning hõljuvainete osa sisenevas reovees vähemalt 50 %;

12)

„teise astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, mis üldjuhul hõlmab vee bioloogilist puhastamist koos teistkordse selitamisega, või muu protsessi abil, millega asulareovees vähendatakse biolagundatava orgaanilise aine sisaldust;

13)

„kolmanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega vähendatakse asulareovee lämmastiku- või fosforisisaldust või nii lämmastiku- kui fosforisisaldust;

14)

„neljanda astme puhastus“ – asulareovee puhastamine protsessi abil, millega asulareovees vähendatakse mitmesuguseid mikrosaasteaineid;

15)

„reoveesete“ – asulareoveepuhastis asulareovee puhastamisel tekkinud orgaanilised ja anorgaanilised jäägid, välja arvatud liiv, rasv, muu tahke materjal ja mis tahes muu võrepraht ja jäägid, mis pärinevad eelpuhastuse etapist;

16)

„eutrofeerumine“ – vee rikastumine toitainetega, eriti lämmastiku- või fosforiühenditega või nii lämmastiku- kui fosforiühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemalt arenenud vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide tasakaalu ja rikub sama vee kvaliteeti;

17)

„mikrosaasteaine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 ( 1 ) artikli 3 punktis 1 määratletud aine, sealhulgas selle lagunemissaadused, mida tavaliselt leidub veekeskkonnas, asulareovees või reoveesetetes ja mida võib määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 3. ja 4. osas esitatud asjakohaste kriteeriumide alusel käsitada keskkonnale või inimeste tervisele ohtlikuna isegi väikese kontsentratsiooni korral;

18)

„lahjendusaste“ – suublasse juhtimise kohas suubla viimase viie aasta keskmise aastase vooluhulga ja pinnavette juhitava heitvee viimase viie aasta keskmise aastase koguse vaheline suhe;

19)

„tootja“ – tootja, importija või turustaja, kes tegeleb professionaalsel tasemel toodete laskmisega liikmesriigi turule, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ( 2 ) artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute alusel;

20)

„tootjavastutusorganisatsioon“ – riiklikult tunnustatud organisatsioon, mis on asutatud, et võimaldada tootjatel täita neile artiklitega 9 ja 10 pandud kohustusi;

21)

„sanitaarvõimalused“ – privaatsust ja inimväärikust tagada võimaldavad rajatised ja teenused inimeste uriini ja väljaheidete ohutuks, hügieeniliseks, turvaliseks ning sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastuvõetaval viisil käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ning menstruaaltoodete vahetamiseks ja kõrvaldamiseks;

22)

„antimikroobne resistentsus“ – mikroorganismide võime püsida elus või kasvada antimikroobikumi sellise kontsentratsiooni juures, mis on tavaliselt piisav sama liigi mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks;

23)

„terviseühtsuse põhimõte“ – terviseühtsuse põhimõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 ( 3 ) artikli 3 punktis 7 määratletud tähenduses;

24)

„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda käesoleva direktiivi artiklis 6, 7 või 8 sätestatud kohustuste rakendamiseks vajaliku otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; käesoleva määratluse kohaldamisel loetakse, et selline huvi on keskkonna või inimeste tervise kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetele;

25)

„biokilekandja“ – mis tahes (tavaliselt plastist valmistatud) ese, mida kasutatakse asulareovee puhastamiseks vajalike bakterite kasvatamiseks;

26)

„turule laskmine“ – toote esmakordne liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemine;

27)

„reostuskoormus“ – biolagundatava orgaanilise aine kogus, mõõdetuna BHT5-na asulareovees ja väljendatuna inimekvivalentides, või mis tahes saasteaine või toitaine kogus, väljendatuna massiühikutena ajas;

28)

„individuaalne süsteem“ – reovee kohtkäitlusrajatis, mille abil kogutakse, ladustatakse, puhastatakse või kõrvaldatakse olmereovett hoonetest või hooneosadest, mis ei ole ühendatud kogumissüsteemiga.

Artikkel 3

Kogumissüsteemid ja tiheasustusalade reostuskoormuse arvutamine

Liikmesriigid tagavad, et kõik vähemalt 2 000 ie tiheasustusalad vastavad järgmistele nõuetele:

need on varustatud kogumissüsteemidega,

kõik nende olmereovee allikad on kogumissüsteemiga ühendatud.

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 1 000 , kuid alla 2 000 ie tiheasustusalad vastavad lõike 1 nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2035.

Liikmesriigid võivad teha erandeid esimeses lõigus osutatud tähtpäevast kuni:

kaheksa aastat, kui 1. jaanuaril 2025

on vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kogumissüsteemidega varustatud või

ii)

kogutakse vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormusest kogumissüsteemidesse;

kümme aastat, kui 1. jaanuaril 2025

on vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kogumissüsteemidega varustatud või

ii)

kogutakse vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormusest kogumissüsteemidesse.

Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia võivad teha erandeid esimeses lõigus osutatud tähtpäevast kuni:

12 aastat, kui 1. jaanuaril 2025

on vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kogumissüsteemidega varustatud või

ii)

kogutakse vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormusest kogumissüsteemidesse;

14 aastat, kui 1. jaanuaril 2025

on vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kogumissüsteemidega varustatud või

ii)

kogutakse vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormusest kogumissüsteemidesse.

Kui liikmesriigid teevad erandeid esimeses lõigus osutatud tähtpäevast, tagavad nad, et nende esimesse artiklis 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse lisatakse:

nende vähemalt 1 000 , kuid alla 2 000 ie tiheasustusalade arv, kus 1. jaanuaril 2025 puuduvad kogumissüsteemid täielikult nõutud mahus; ning

kava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud investeeringud, mis on vajalikud kõnealuste tiheasustusalade täielikuks nõuetega vastavusse viimiseks edasilükatud tähtpäevaks; ning

tehnilised või majanduslikud põhjused, mis õigustavad esimeses lõigus osutatud tähtpäeva edasilükkamist.

Esimeses lõigus osutatud tähtpäeva edasilükkamist kohaldatakse üksnes juhul, kui on täidetud teises või kolmandas lõigus ja neljandas lõigus osutatud tingimused. Komisjon teavitab liikmesriike kõnealuste tingimuste mittetäitmisest hiljemalt 31. juuliks 2028.

Tiheasustusala reostuskoormus inimekvivalentides arvutatakse välja kõrgeima nädala keskmise reostuskoormuse põhjal, mis kõnealusel tiheasustusalal ühe aasta jooksul tekib, arvestamata seejuures erakorralisi ilmastikuolusid, mis võivad olla tingitud näiteks tugevast vihmasajust.

Kogumissüsteemid vastavad I lisa A osas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Individuaalsed süsteemid

Liikmesriigid võivad teha erandi artiklist 3 üksnes siis, kui kogumissüsteemi rajamine või kogumissüsteemiga ühendamine on põhjendamatu, kuna see ei annaks kasu keskkonnale või inimeste tervisele, ei oleks tehniliselt teostatav või oleks liiga kulukas. Kui tehakse erand artiklist 3, tagavad liikmesriigid, et vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel või nende tiheasustusalade osades kasutatakse individuaalseid asulareovee kogumise, ladustamise ja kohaldataval juhul puhastamise süsteeme.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud individuaalsed süsteemid projekteeritakse ning neid käitatakse ja hooldatakse viisil, millega saavutatakse samal tasemel keskkonna ja inimeste tervise kaitse nagu artiklites 6 ja 7 osutatud teise ja kolmanda astme puhastuse korral.

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 1 000 ie tiheasustusaladel kasutatavad individuaalsed süsteemid on kantud registrisse. Liikmesriigid tagavad, et pädev ametiasutus või muu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil volitatud organ kontrollib neid süsteeme korrapäraselt või teeb nende suhtes muul viisil regulaarselt järelevalvet või kontrolli, tuginedes riskipõhisele lähenemisviisile.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, täpsustades miinimumnõudeid järgmise kohta:

lõigetes 1 ja 2 osutatud individuaalsete süsteemide projekteerimine, käitamine ja hooldus ning

lõikes 3 osutatud korrapärased kontrollid, sealhulgas selliste kontrollide miinimumsageduse kehtestamine sõltuvalt individuaalsete süsteemide liigist ja tuginedes riskipõhisele lähenemisviisile.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 2. jaanuariks 2028 kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Lõikes 2 ja käesolevas lõikes osutatud projekteerimisega seotud nõudeid ei kohaldata lõikes 1 osutatud individuaalsete süsteemide suhtes, mis on rajatud enne 1. jaanuari 2025.

Liikmesriigid, kus individuaalsete süsteemidega kogutakse ja/või puhastatakse riiklikul tasandil üle 2 % asulareovee reostuskoormusest, mis on pärit vähemalt 2 000 ie tiheasustusaladelt, esitavad komisjonile põhjenduse individuaalsete süsteemide kasutamise kohta. Selles põhjenduses tuleb:

tõendada, et 1 lõikes sätestatud tingimused individuaalsete süsteemide kasutamiseks on täidetud;

kirjeldada kooskõlas lõigetega 2 ja 3 võetud meetmeid;

tõendada, et järgitakse lõikes 4 osutatud miinimumnõudeid juhul, kui komisjon on kasutanud oma rakendamisvolitusi vastavalt kõnealusele lõikele;

tõendada, et individuaalsete süsteemide kasutamine ei takista liikmesriike täitmast direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 5 osutatud teabe esitamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Asulareovee käitlemise lõimitud kavad

Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2033 on vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade veekogumisalade jaoks koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.

Hiljemalt kuus kuud pärast vesikonna majanduskava esimest ajakohastamist vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikele 7 pärast 1. jaanuari 2025, või hiljemalt 22. juuniks 2028 koostavad liikmesriigid loetelu 10 000 – 100 000 ie tiheasustusaladest, kus varasemate andmete, modelleerimise ja uusimate kliimaprojektsioonide, sealhulgas sesoonsete muutuste põhjal ning võttes arvesse inimtekkelisi survetegureid ja veemajanduskava kohaselt korraldatud mõju hindamist, valitseb vähemalt üks järgmistest tingimustest:

ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool kujutab endast keskkonnariski või riski inimeste tervisele;

ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool moodustab rohkem kui 2 % aastas kogutavast asulareovee reostuskoormusest, pidades silmas I lisa tabelis 1 ja asjakohasel juhul I lisa tabelis 2 osutatud parameetreid, arvutatuna kuiva ilma vooluhulga tingimustes;

ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool takistab mõne järgmise nõude täitmist:

direktiivi (EL) 2020/2184 artikliga 5 kehtestatud nõuded;

ii)

direktiivi 2006/7/EÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuded;

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/105/EÜ ( 4 ) artiklis 3 sätestatud nõuded;

iv)

direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalased eesmärgid;

direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 1 sätestatud nõuded;

vi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ ( 5 ) artikliga 3 kehtestatud nõuded;

lahkvoolse kanalisatsiooni puhul on kindlaks tehtud asjakohased punktid, kus asula äravooluvesi on eeldatavalt reostunud nii, et selle juhtimist suublasse võib pidada riskiks keskkonnale või inimeste tervisele või see takistab mõne punktis c osutatud nõude või keskkonnaeesmärgi täitmist.

Liikmesriigid vaatavad esimeses lõigus osutatud loetelu pärast selle koostamist iga kuue aasta tagant läbi ja ajakohastavad seda vajaduse korral.

Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2039 on lõikes 2 osutatud tiheasustusalade veekogumisalade jaoks koostatud asulareovee käitlemise lõimitud kava.

Asulareovee käitlemise lõimitud kavad tehakse komisjoni taotluse korral komisjonile kättesaadavaks.

Asulareovee käitlemise lõimitud kavad sisaldavad vähemalt V lisas esitatud elemente ning neis seatakse võimaluse korral esikohale rohelise ja sinise taristu lahendused.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, täpsustades järgmist:

V lisa punktis 3 osutatud meetmete kindlaksmääramise meetodid;

meetodid alternatiivsete näitajate kindlaksmääramiseks, et kontrollida, kas V lisa punkti 2 alapunktis a osutatud reostuse vähendamise soovituslik eesmärk on saavutatud;

vorm, mille abil tuleb asulareovee käitlemise lõimitud kavad komisjonile kättesaadavaks teha, kui seda lõike 4 kohaselt nõutakse.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 2. jaanuariks 2028 kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid tagavad, et asulareovee käitlemise lõimitud kavad vaadatakse pärast nende koostamist läbi vähemalt iga kuue aasta tagant ja vajaduse korral neid ajakohastatakse. Pärast lõikes 2 osutatud loetelu ajakohastamist tagavad liikmesriigid, et tiheasustusalade jaoks koostatakse asulareovee majandamise lõimitud kavad kuue aasta jooksul alates nende lisamisest kõnealusesse loetellu.

Artikkel 6

Teise astme puhastus

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 2 000 ie tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab enne suublasse juhtimist teise astme puhastuse asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud I lisa B osas ja tabelis 1, kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega. Ilma et see piiraks võimalust kasutada I lisa C osa punktis 1 osutatud alternatiivseid meetodeid, on selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osa tabelis 1 esitatud väärtustele ei vasta, esitatud I lisa C osa tabelis 4.

Vähemalt 2 000 , kuid alla 10 000 ie tiheasustusalade suhtes, millelt juhitakse heitvesi ära rannikuvetekogumisse, nagu need on määratletud direktiivis 2000/60/EÜ, ning kus rakendatakse 1. jaanuaril 2025 seisuga asjakohast puhastamist vastavalt direktiivi 91/271/EMÜ artiklile 7, ei kohaldata esimeses lõigus sätestatud kohustust kuni 31. detsembrini 2037.

Tiheasustusalade suhtes, millelt 1. jaanuari 2025. aasta seisuga juhitakse heitvesi ära direktiivi 91/271/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud vähem tundlikele aladele, kohaldatakse lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kohustusi alates 31. detsembrist 2037.

31. detsembriks 2035 tagavad liikmesriigid, et vähemalt 1 000 , kuid alla 2 000 ie tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab enne suublasse juhtimist teise astme puhastuse asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud I lisa B osas ja tabelis 1, kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega. Ilma et see piiraks võimalust kasutada I lisa C osa punktis 1 osutatud alternatiivseid meetodeid, on selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa B osas ja tabelis 1 esitatud väärtustele ei vasta, esitatud I lisa C osa tabelis 4.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud tähtpäeva erandkorras edasi lükata kuni:

kaheksa aastat, kui 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

vähem kui 50 %-s esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kohaldatakse neist väljuva asulareovee suhtes nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1; või

ii)

vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormuse suhtes kohaldatakse nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1;

kümme aastat, kui 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

vähem kui 25 %-s esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kohaldatakse neist väljuva asulareovee suhtes nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1; või

ii)

vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormuse suhtes kohaldatakse nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1.

Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia võivad esimeses lõigus osutatud tähtpäeva erandkorras edasi lükata kuni:

12 aastat, kui 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

vähem kui 50 %-s esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kohaldatakse neist väljuva asulareovee suhtes nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1; või

ii)

vähem kui 50 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormuse suhtes kohaldatakse nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1;

14 aastat, kui 1. jaanuari 2025. aasta seisuga

vähem kui 25 %-s esimeses lõigus osutatud tiheasustusaladest kohaldatakse neist väljuva asualareovee suhtes nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1; või

ii)

vähem kui 25 % esimeses lõigus osutatud tiheasustusalade asulareovee reostuskoormuse suhtes kohaldatakse nende territooriumil teise astme puhastust vastavalt I lisa B osale ja tabelile 1.

Kui liikmesriigid lükkavad esimeses lõigus osutatud tähtpäeva erandkorras edasi, tagavad nad, et nende esimesse artiklis 23 osutatud riikliku rakenduskavasse lisatakse:

nende vähemalt 1 000 , kuid alla 2 000 ie tiheasustusalade arv, kus 1. jaanuaril 2025 puudub teise astme puhastus; ning

kava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud investeeringud, mis on vajalikud kõnealuste tiheasustusalade täielikuks nõuetega vastavusse viimiseks pikendatud tähtaegade jooksul; ning

tehnilised või majanduslikud põhjused, mis õigustavad esimeses lõigus osutatud tähtpäeva edasilükkamist.

Esimeses lõigus osutatud tähtpäev lükatakse edasi üksnes juhul, kui on täidetud teises või kolmandas lõigus ja neljandas lõigus osutatud tingimused. Komisjon teavitab liikmesriike kõnealuste tingimuste täitmata jätmisest hiljemalt 31. juuliks 2028.

Asulareovee suhtes võidakse kohaldada lõigetes 1 ja 3 sätestatust vähem põhjalikku puhastust kuni 31. detsembrini 2045, kui heitvesi juhitakse:

kõrgetel mägialadel, nimelt üle 1 500 m kõrgusel, kus reovee tõhus bioloogiline puhastus on madalate temperatuuride tõttu raskendatud, asuvatesse veekogudesse;

avamere sügavasse veekihti, kui on tegemist sellise asulareovee ärajuhtimisega ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses vähem rahvastatud äärepoolseimates piirkondades asuvatelt alla 150 000 ie tiheasustusaladelt, mille topograafilised ja geograafilised omadused raskendavad tõhusat bioloogilist puhastust; või

külma kliimaga piirkondades asuvate vähemalt 1 000 , kuid alla 2 000 ie väikeste tiheasustusalade asulareovette, kus on madala temperatuuri tõttu tõhusat bioloogilist puhastamist keeruline teha, kui sissevoolus on kvartali keskmine veetemperatuur alla 6 oC.

Esimese lõigu kohaldamise tingimuseks on, et asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile üksikasjalikud uuringud, mis näitavad, et selline ärajuhtimine ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist ega takista suublaid vastamast asjakohastele kvaliteedieesmärkidele ning muu asjaomase liidu õiguse asjaomastele sätetele.

Inimekvivalentides väljendatud asulareoveepuhasti reostuskoormus arvutatakse välja ühe aasta jooksul asula reoveepuhastisse siseneva reoveekoguse kõrgeima nädala keskmise põhjal, arvestamata seejuures erakorralisi ilmastikuolusid, mis on tingitud näiteks tugevast vihmasajust.

Artikkel 7

Kolmanda astme puhastus

Liikmesriigid tagavad, et heitvesi, mis väljub vähemalt 150 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastitest, kus ei rakendata 1. jaanuari 2025. aasta seisuga kolmanda astme puhastust, vastab enne suublasse juhtimist kolmanda astme puhastuse asjaomastele nõuetele kooskõlas I lisa B osaga ja tabeliga 2, hiljemalt:

31. detsembriks 2033 heitvee puhul, mis väljub 30 % neist asulareoveepuhastitest;

31. detsembriks 2036 heitvee puhul, mis väljub 70 % neist asulareoveepuhastitest.

31. detsembriks 2039 tagavad liikmesriigid, et kogu vähemalt 150 000 ie reostuskoormusega asulareoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab enne suublasse juhtimist kolmanda astme puhastuse asjaomastele nõuetele kooskõlas I lisa B osaga ja tabeliga 2.

31. detsembriks 2027 koostavad ja avaldavad liikmeriigid loetelu oma territooriumil olevatest aladest, mis on tundlikud eutrofeerumise suhtes Nad lisavad sellele loetelule teabe selle kohta, kas need alad on tundlikud fosfori või lämmastiku või nii fosfori kui lämmastiku suhtes. Nad ajakohastavad seda loetelu iga kuue aasta tagant alates 31. detsembrist 2033.

Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab alasid, mida on kirjeldatud II lisas.

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldada, kui kogu liikmesriigi territooriumil rakendatakse lõike 5 kohast kolmanda astme puhastust.

Piiramata lõike 1 kohaldamist tagavad liikmesriigid, et vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade asulareovett puhastavatest asulareoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab enne lõikes 2 osutatud loetellu kuuluvatele aladele juhtimist kolmanda astme puhastuse asjaomastele nõuetele kooskõlas I lisa B osaga ja tabeliga 2:

31. detsembriks 2033 20 % nende tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2036 40 % nende tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2039 60 % nende tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2045 kõigi nende tiheasustusalade puhul.

Liikmesriigid võivad lükata lõike 3 punktis d osutatud tähtpäeva erandkorras edasi kuni kaheksa aastat, tingimusel, et:

vähemalt 50 % asjaomastel tiheasustusaladel ei kasutata direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuete kohast kolmanda astme puhastust või need ei vasta 1. jaanuaril 2025 kõnealuse direktiivi I lisa B osa ja tabeli 2 nõuetele; ning

artikli 23 lõike 2 kohaselt esitatud esimene riiklik rakenduskava sisaldab järgmist:

lõikes 3 osutatud tiheasustusalade arv, kus 1. jaanuaril 2025 puudub direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuete kohane kolmanda astme puhastus või need ei vasta kõnealuse direktiivi I lisa B osa ja tabeli 2 nõuetele;

ii)

kava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud investeeringud, mis on vajalikud kõnealuste tiheasustusalade täielikuks nõuetega vastavusse viimiseks edasilükatud tähtpäeva jooksul; ning

iii)

tehnilised või majanduslikud põhjused, mis õigustavad lõike 3 punktis d osutatud tähtpäeva edasilükkamist.

Käesolevas lõikes osutatud tähtpäevade edasilükkamine rakendub üksnes juhul, kui on täidetud esimeses lõigus osutatud tingimused. Komisjon teavitab liikmesriike kõnealuste tingimuste mittetäitmisest hiljemalt 31. juuliks 2028. Asulareoveepuhastite puhul, kus töödeldakse vähemalt 150 000 ie reostuskoormust, tuleb kinni pidada lõikes 1 sätestatud tähtpäevadest.

Lõigetes 1 ja 3 osutatud asulareoveepuhastitest ärajuhitud heitvesi peab vastama asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud I lisa B osas ja tabelis 2, kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega. I lisa tabelis 2 esitatud parameetrite puhul peab kõikide proovide iga parameetri aasta keskmine vastama kõnealuses tabelis esitatud asjakohastele väärtustele.

Asulareoveepuhastite suhtes, mille ehitus käib, mille kolmanda astme puhastus läbib põhjalikumat uuendamist või mis võeti kasutusele pärast 31. detsembrit 2020, kuid enne 1. jaanuari 2025, kohaldatakse käesolevas artiklis osutatud lämmastiku parameetriga seotud nõudeid hiljemalt alates viis aastat pärast lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtpäevi.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa C osa muutmiseks, et kohandada kolmanda astme puhastusega seotud seire- ja tulemuste hindamise meetodeid teaduse ja tehnika arenguga.

Erandina lõigetest 3 ja 5 võivad liikmesriigid otsustada, et lõigetes 3 ja 5 osutatud nõudeid ei kohaldata lõikes 2 osutatud loetellu kantud alal paikneva eraldiseisva asulareoveepuhasti suhtes, mille puhul suudetakse tõestada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse sisenevas reovees:

üldfosforisisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 75 % alates 1. jaanuarist 2025;

üldfosforisisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 82,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 80 % hiljemalt 31. detsembriks 2039;

üldfosforisisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 87,5 % ja üldlämmastikusisaldus vähemalt 82,5 % hiljemalt 31. detsembriks 2045;

Vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest lõikes 2 osutatud loetellu kantud, eutrofeerumise suhtes tundliku ala valgalasse juhitava heitvee suhtes kohaldatakse samuti lõikeid 3, 5 ja 8.

10.

Liikmesriigid tagavad, et heitvesi, mis väljub asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu korrapärast ajakohastamist, vastab lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist.

11.

Kui lõigetes 1 ja 3 osutatud eesmärkide riiklikul tasandil saavutamiseks uuendamist vajavate asulareoveepuhastite arv ei ole täisarv, ümardatakse asulareoveepuhastite arv lähima täisarvuni. Kahe täisarvu ekvidistantsuse korral ümardatakse arv allapoole.

Artikkel 8

Neljanda astme puhastus

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 150 000 ie reostuskoormusega asulareovett puhastavatest asulareoveepuhastitest väljuv heitvesi vastab enne suublasse juhtimist neljanda astme puhastuse asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud I lisa B osas ja tabelis 3, kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega:

31. detsembriks 2033 20 % kõnealuste asulareoveepuhastite puhul;

31. detsembriks 2039 60 % kõnealuste asulareoveepuhastite puhul;

31. detsembriks 2045 kõigi kõnealuste asulareoveepuhastite puhul.

Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa C osas ja tabelis 4.

31. detsembriks 2030 peavad liikmesriigid koostama loetelu oma territooriumil olevatest aladest, kus asulareoveepuhastitest juhitud mikrosaasteainete kontsentratsioon või kogunemine kujutab endast riski keskkonnale või inimeste tervisele. Liikmesriigid vaatavad kõnealuse loetelu läbi 2033. aastal ja seejärel iga kuue aasta tagant ning vajaduse korral ajakohastavad seda.

Esimeses lõigus osutatud loetelu hõlmab järgmisi alasid:

olmevee veevõtukohtade valgalad, nagu on kirjeldatud direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 lõike 2 punktis a, välja arvatud juhul, kui kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 2 punkti b kohasest riskihindamisest nähtub, et mikrosaasteainete juhtimine asulareoveepuhastitest ei kujuta endast võimalikku riski, mis võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemist sel määral, et see võib ohustada inimeste tervist;

direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad suplusveekogud, välja arvatud juhul, kui kõnealuse direktiivi artiklis 6 ja III lisas osutatud suplusvee profiilist nähtub, et mikrosaasteainete juhtimine asulareoveepuhastitest ei mõjuta suplusvett ega ohusta suplejate tervist;

alad, kus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 6 ) artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelustegevus, välja arvatud juhul, kui riigi pädevad asutused on veendunud, et mikrosaasteainete juhtimine asulareoveepuhastitest ei mõjuta tarbimisvalmis toidu ohutust.

Esimeses lõigus osutatud loetelu sisaldab ka järgmisi alasid, tuginedes hindamisele, milles võetakse arvesse riski keskkonnale või inimeste tervisele, mida asulareovees leiduvate mikrosaasteainete juhtimine kõnealustele aladele põhjustab:

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud järved;

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud jõed või muud vooluveekogud, kus lahjendusaste on vähem kui 10;

alad, kus direktiivides 2000/60/EÜ, 2006/118/EÜ ja 2008/105/EÜ sätestatud nõuete täitmiseks on vajalik täiendav puhastamine;

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 7 ) artikli 1 punktis l määratletud erikaitsealad ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ( 8 ) artikli 4 lõike 1 neljanda lõigu kohaselt klassifitseeritud erikaitsealad, mis moodustavad Natura 2000 ökoloogilise võrgustiku;

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 7 määratletud rannikuveed;

direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud üleminekuveed;

direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud mereakvatooriumid.

Kolmandas lõigus osutatud riskihinnang esitatakse taotluse korral komisjonile.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada lõike 2 kolmandas lõigus osutatud riskihinnangu vorm ning sellise riskihinnangu koostamiseks kasutatav meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Piiramata lõike 1 kohaldamist tagavad liikmesriigid, et vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt ärajuhitav heitvesi vastab enne lõikes 2 osutatud loetellu kuuluvatele aladele juhtimist I lisa B osas ja tabelis 3 sätestatud asjakohastele neljanda astme puhastuse nõuetele, kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega:

31. detsembriks 2033 10 % kõnealuste tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2036 30 % kõnealuste tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2039 60 % kõnealuste tiheasustusalade puhul;

31. detsembriks 2045 100 % kõnealuste tiheasustusalade puhul.

Selliste proovide suurim lubatud arv, mille parameetrid I lisa tabelis 3 esitatud väärtustele ei vasta, on esitatud I lisa C osas ja tabelis 4.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I lisa C osa muutmiseks, et kohandada seoses neljanda astme puhastuse seire- ja tulemuste hindamise meetodeid teaduse ja tehnika arenguga.

Liikmesriigid tagavad, et heitvesi, mis väljub asulareoveepuhastitest, mis paiknevad alal, mis on kantud lõikes 2 osutatud loetellu pärast kõnealuse lõike kohast loetelu korrapärast ajakohastamist, vastab lõikes 4 ning I lisa B osas ja tabelis 3 sätestatud nõuetele hiljemalt seitsme aasta möödudes pärast kõnealusesse loetellu kandmist, kuid mitte hiljem, kui lõikes 4 sätestatud tähtaegadeks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liikmesriikide kasutatavad seire- ja proovivõtumeetodid, et määrata kindlaks I lisa tabelis 3 esitatud näitajate olemasolu ja kogus asulareovees. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud eesmärkide riiklikul tasandil saavutamiseks uuendamist vajavate asulareoveepuhastite arv ei ole täisarv, ümardatakse asulareoveepuhastite arv lähima täisarvuni. Kahe täisarvu ekvidistantsuse korral ümardatakse arv allapoole.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli muude sätete kohaldamist, ja selleks, et tagada puhastatud asulareovee taaskasutamise ohutus keskkonnale ja inimeste tervisele, tagavad liikmesriigid, et asjakohasel juhul puhastatakse taaskasutatud või taaskasutada kavatsetavat asulareovett vastavalt I lisa B osas ja tabelis 3 sätestatud neljanda astme puhastuse nõuetele. Liikmesriigid tagavad, et kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse põllumajanduses, võetakse arvesse määruse (EL) 2020/741 alusel tehtud riskihindamiste tulemusi.

Artikkel 9

Laiendatud tootjavastutus

Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et hiljemalt 31. detsembriks 2028 on tootjatel, kes lasevad turule III lisas loetletud tooteid, laiendatud tootjavastutus.

Selliste meetmetega tagatakse, et need tootjad katavad:

vähemalt 80 % kõigist artiklis 8 sätestatud nõuete täitmisega kaasnevatest kuludest, sealhulgas investeerimis- ja tegevuskulud, mis tulenevad asulareovee neljanda astme puhastusest, et eemaldada nende tootjate turulelastavatest toodetest ja nende jääkidest eraldunud mikrosaasteained, ning artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud mikrosaasteainete seirest;

turule lastavaid tooteid käsitlevate andmete kogumise ja kontrollimise kulud ning

muud laiendatud tootjavastutuse kandmisega seotud vajalikud kulud.

Liikmesriigid teevad tootjale lõike 1 kohase laiendatud tootjavastutuse suhtes erandi, kui tootja suudab tõendada üht järgmistest asjaoludest:

tema poolt liidu turule lastavates toodetes sisalduvate ainete kogus on alla ühe tonni aastas;

tootja poolt turulelastavates toodetes sisalduvad ained on reovees kiiresti biolagunevad või ei tekita oma olelusringi lõpus reovees mikrosaasteaineid.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tootjad kannavad oma laiendatud tootjavastutust kollektiivselt organisatsiooni kaudu, mis vastab artiklis 10 sätestatud miinimumnõuetele.

Liikmesriigid tagavad, et:

kõnealused tootjad peavad esitama tootjavastutusorganisatsioonile korra aastas järgmise teabe:

III lisas loetletud toodetes sisalduvate ainete kogused, mille nad oma ametialase tegevuse käigus aastas turule lasevad;

ii)

teave alapunktis i osutatud toodetes sisalduvate ainete ohtlikkuse kohta asulareovees ja biolagundatavuse kohta nende olelusringi lõpus;

iii)

kui see on asjakohane, siis loetelu toodetest, mille suhtes on tehtud lõike 2 kohane erand;

kõnealused tootjad peavad tegema tootjavastutusorganisatsioonile rahalise makse, et katta nende laiendatud tootjavastutusest tulenevad kulud;

punktis b osutatud iga tootja makse suurus määratakse kindlaks, võttes aluseks turule lastavates toodetes sisalduvate ainete koguse ning nende ohtlikkuse asulareovees;

tootjavastutusorganisatsioonides korraldatakse igal aastal sõltumatu audit, mille käigus kontrollitakse nende finantsjuhtimist, sealhulgas nende suutlikkust katta lõikes 1 osutatud kulud, punkti a kohaselt kogutud teabe kvaliteeti ja asjakohasust ning punkti b kohaselt kogutud maksete asjakohasust;

võetakse vajalikud meetmed, et teavitada tarbijaid jäätmetekke vältimise meetmetest, tagasivõtu- ja kogumissüsteemidest ning III lisas loetletud toodete sobimatute kõrvaldamisviiside mõjust, samuti nende väär- ja liigkasutamise mõjust asulareovee kogumisele, puhastamisele ja ärajuhtimisele.

Liikmesriigid tagavad, et:

kõigi asjaomaste osalejate, kaasa arvatud lõikes 1 osutatud tootjate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareoveepuhastite era- või avalik-õiguslike käitajate ning kohalike pädevate asutuste rollid ja vastutus on selgelt määratletud;

kehtestatud on asulareovee käitlemise eesmärgid, et järgida artikli 8 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud nõudeid ja tähtaegu, ning mis tahes muud kvantitatiivsed või kvalitatiivsed eesmärgid, mida käsitatakse asjakohasena seoses laiendatud tootjavastutuse rakendamisega;

loodud on aruandlussüsteem, mille abil kogutakse andmeid lõikes 1 osutatud toodete kohta, mida tootjad turule lasevad, ning asulareovee neljanda astme puhastuse kohta, samuti muid käesoleva lõike punkti b seisukohast olulisi andmeid;

käesoleva artikli ja artikli 10 nõuete täitmiseks edastavad pädevad asutused vajalikud andmed korrapäraselt teistele asjaomastele pädevatele asutustele ja vahetavad neid andmeid nendega.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada teatavate tootekategooriate ja nende biolagundatavuse või ohtlikkuse suhtes lõike 2 punktis b sätestatud tingimuse ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega hiljemalt 31. detsembriks 2027.

Artikkel 10

Miinimumnõuded tootjavastutusorganisatsioonidele

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga artikli 9 lõike 3 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioon

on selgelt määratletud geograafilise ulatusega kooskõlas artiklis 8 sätestatud nõuetega;

omab vajalikke rahalisi ja organisatsioonilisi vahendeid, et täita tootjate laiendatud tootjavastutusest tulenevad kohustused, sealhulgas finantstagatisi, et tagada igas olukorras asulareovee neljanda astme puhastuse järjepidevus vastavalt artiklile 8;

teeb avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:

tema kuuluvus ja liikmesus;

ii)

tootjate tehtud rahalised maksed kooskõlas artikli 9 lõike 3 teise lõigu punktis c osutatud nõuetega;

iii)

tema igal aastal toimuvad tegevused, kaasa arvatud selge teave rahaliste vahendite kasutamise kohta.

Liikmesriigid tagavad, et sellised meetmed hõlmavad tootjavastutusorganisatsioonide riiklikku tunnustamismenetlust, mille abil tõendatakse nende vastavust käesolevas lõikes sätestatud nõuetele enne nende tegelikku asutamist ja toimima hakkamist.

Üldsusele käesoleva artikli alusel teabe andmine ei piira äriteabe konfidentsiaalsuse kaitsmist vastavalt asjaomasele liidu ja riigisisesele õigusele.

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase kontrollimise ja täitmise tagamise raamistiku tagamaks, et tootjavastutusorganisatsioonid täidavad oma kohustusi läbipaistvalt, et tootjavastutusorganisatsioonide rahalisi vahendeid kasutatakse nõuetekohaselt ning et kõik osalejad, kellel lasub laiendatud tootjavastutus, esitavad pädevatele asutustele ja vastava taotluse korral tootjavastutusorganisatsioonidele usaldusväärsed andmed.

Kui liikmesriigi territooriumil on mitu tootjavastutusorganisatsiooni, peab asjaomane liikmesriik määrama vähemalt ühe erahuvidest sõltumatu asutuse artikli 9 rakendamist jälgima või usaldama selle avaliku sektori asutusele.

Liikmesriik tagab, et tootjad, kelle asukoht on muu liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil ja kes lasevad kõnealuse liikmesriigi turule tooteid, teevad järgmist:

määravad liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise või füüsilise isiku oma volitatud esindajaks, et täita liikmesriigi territooriumil laiendatud tootjavastutusest tulenevaid kohustusi, või

võtavad punktis a kirjeldatuga samaväärseid meetmeid.

Selleks et tagada laiendatud tootjavastutuse süsteemi võimalikult optimaalne rakendamine, eelkõige kulude ja tulude seisukohast, korraldavad liikmesriigid korrapäraseid dialooge selle rakendamise teemal. See võib hõlmata toetust meetmete kindlaksmääramiseks, mida pädevad asutused peavad võtma muuhulgas selleks, et:

vähendada mikrosaasteainete poolt avaldatavat koormust tekkekohas ning

määrata kindlaks neljanda astme puhastuseks sobivaim tehnoloogia.

Liikmesriigid tagavad, et selline dialoog hõlmab laiendatud tootjavastutuse rakendamisega seotud asjaomaseid sidusrühmi ja vajaduse korral sidusrühmade ühendusi, sealhulgas tootjate ja turustajate, tootjavastutusorganisatsioonide, asulareoveepuhastite era- ja avalik-õiguslike käitajate, kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioone.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2025 korraldab komisjon teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise liikmesriikide vahel seoses artikli 9 ja käesoleva artikli rakendamisega ning eelkõige seoses järgmisega:

tootjavastutusorganisatsioonide asutamise, tunnustamise ja toimimise kontrollimise meetmed;

meetmed, mille abil kontrollitakse, kas tootjad täidavad käesoleva direktiiviga neile pandud kohustusi;

tulemuslik rakendamine, mis puudutab

artikli 9 lõikes 1 osutatud kulude katmist ning

ii)

artikli 9 lõike 3 punktis c osutatud laiendatud tootjavastutusorganisatsioonide poolse tootjate maksete arvutusmeetodite kontrollimist;

artikli 9 lõike 2 kohaselt antud erandid;

mis tahes muud küsimused, mis on seotud artikli 9 ja käesoleva artikli tulemusliku rakendamisega;

artiklis 9 osutatud nõuete kohaldamise võimalik mõju liidu turule lastud ravimite juurdepääsetavusele, kättesaadavusele ja taskukohasusele.

Komisjon avaldab teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise tulemused seoses nende ja muude asjakohaste aspektidega ning annab vajaduse korral liikmesriikidele soovitusi või suuniseid või nii soovitusi kui suuniseid.

Liikmesriikide esitatud teabe põhjal koostab komisjon loetelu erandite taotlustest, mille liikmesriigid on saanud tootjatelt artikli 9 lõike 2 kohaselt, ning ajakohastab seda korrapäraselt. See loetelu tehakse taotluse korral kättesaadavaks pädevatele asutustele.

Artikkel 11

Energianeutraalsus

Liikmesriigid tagavad, et iga nelja aasta järel tehakse kasutuses olevate asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide energiaaudit, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktis 32. Need auditid hõlmavad energiakasutuse vähendamiseks ning taastuvenergia kasutamise ja tootmise edendamiseks kulutõhusate meetmete rakendamise võimaluse kindlakstegemist, kusjuures keskendutakse eelkõige sellele, et leida ja kasutada võimalusi toota biogaasi või taaskasutada ja kasutada heitsoojust kohapeal või kaugküttesüsteemi kaudu, vähendades ühtlasi kasvuhoonegaaside heidet. Esimesed energiaauditid tehakse

vähemalt 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2028;

vähemalt 10 000 , kuid alla 100 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite ja nendega ühendatud kogumissüsteemide puhul 31. detsembriks 2032.

Liikmesriigid tagavad, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1 esitatud määratluse kohase taastuvatest energiaallikatest toodetud energia aastakogus, mis on toodetud kohapeal või väljaspool puhasteid vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite omanike või käitajate poolt või nende nimel, ja olenemata sellest, kas nende puhastite omanikud või käitajad kasutavad seda energiat kohapeal või väljaspool puhastit, on riigi tasandil võrdne vähemalt järgmisega:

31. detsembriks 2030. aastaks 20 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast koguenergiast;

31. detsembriks 2035. aastaks 40 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast koguenergiast;

31. detsembriks 2040. aastaks 70 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast koguenergiast;

31. detsembriks 2045. aastaks 100 % selliste puhastite poolt aastas kasutatavast koguenergiast.

Asulareoveepuhastite omanike või käitajate poolt või nende nimel toodetud taastuvenergia ei hõlma ostetud taastuvenergiat.

Erandina lõikest 2, juhul kui liikmesriik ei saavuta lõike 2 punktis d osutatud eesmärki vaatamata sellele, et ta on rakendanud kõik energiatõhususe meetmed ja kõik meetmed, mis on vajalikud taastuvenergia tootmise edendamiseks, mis eelkõige on tehtud kindlaks lõikes 1 osutatud energiaauditites, võivad liikmesriigid erandkorras lubada mittefossiilsetest kütuseallikatest pärineva energia ostmist. Kõnealused ostud peavad lõike 2 punktis d osutatud eesmärgiga seoses piirduma maksimaalselt 35 % mittefossiilse kütuse energiaga.

Erandina lõikest 2, juhul kui liikmesriik ei saavuta lõike 2 punktis c osutatud eesmärki vaatamata sellele, et ta on rakendanud kõik energiatõhususe meetmed ja kõik meetmed taastuvenergia tootmise edendamiseks, mis eelkõige on tehtud kindlaks lõikes 1 osutatud energiaauditites, võivad liikmesriigid erandkorras lubada mittefossiilsetest kütuseallikatest pärineva energia ostmist. Kõnealused ostud peavad piirduma maksimaalselt 5 protsendipunktiga lõike 2 punktis c osutatud eesmärgist. Kõnealune erand tehakse üksnes liikmesriikidele, kes suudavad 31. detsembriks 2040 tõendada, et on vaja osta 35 % lõikes 3osutatud välist mittefossiilse kütuse energiat, et saavutada lõike 2 punktis d osutatud eesmärk, võttes arvesse kõiki energiatõhususe meetmeid ja kõiki meetmeid, mis on vajalikud taastuvenergia tootmise edendamiseks, mis eelkõige on tehtud kindlaks lõikes 1 osutatud energiaauditites.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et kehtestada meetodid, mille abil hinnata, kas lõikes 2 sätestatud eesmärgid on saavutatud. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 12

Piiriülene koostöö

Ilma et see piiraks veega seotud keskkonnaküsimusi käsitlevate kehtivate asjakohaste rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaid veekogusid kahjustab mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi ärajuhitud asulareovesi, teatab kahjustatud veekogudega liikmesriik sellest teisele liikmesriigile või kolmandale riigile ja komisjonile.

Kui on toimunud reostumine, mis võib märkimisväärselt mõjutada allavoolu asuvaid veekogusid, tuleb sellest teatada viivitamata. Kui ärajuhitud asulareovesi mõjutab tervist või keskkonda teises liikmesriigis, tagab liikmesriik, kelle territooriumil asulareovee ärajuhtimine toimus, et teise liikmesriigi pädevat asutust ja komisjoni teavitatakse viivitamata.

Sõltuvalt intsidendi liigist, tähtsusest ja võimalikest tagajärgedest vastavad liikmesriigid üksteisele aegsasti pärast teiselt liikmesriigilt lõike 1 kohase teate saamist.

Asjaomased liikmesriigid teevad koostööd, et selgitada välja kõnealused reostusallikad ning määrata kindlaks meetmed, mida tuleks kahjustatud veekogude kaitseks võtta reostusallikate juures, et tagada käesoleva direktiivi täitmine.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile igasugusest lõikes 1 osutatud koostööst. Komisjon osaleb sellises koostöös asjaomaste liikmesriikide taotluse korral.

Artikkel 13

Kohalikud ilmastikutingimused

Liikmesriigid tagavad, et asulareoveepuhasteid, mis rajatakse artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud nõuete täitmiseks, projekteeritakse, ehitatakse, käitatakse ja hooldatakse nii, et nende toimivus kõikides tavapärastes kohalikes ilmastikutingimustes on piisavalt tagatud. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 13 lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamist, tuleb asulareoveepuhastite ja kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel hinnata ja võtta arvesse reostuskoormuse hooajalist muutumist ja kaitsetust kliimamuutuste suhtes.

Artikkel 14

Mitteolmereovee ärajuhtimine

Liikmesriigid tagavad, et mitteolmereovee juhtimine kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse toimub eelnevate normide või pädeva asutuse või asjaomase organi eriloa või mõlema alusel.

Kui kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse mitteolmereovee juhtimine toimub erilubade aluse, tagavad liikmesriigid, et pädev asutus:

konsulteerib enne kõnealuse eriloa andmist nende kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatega, kuhu mitteolmereovesi juhitakse, ning teavitab neid;

taotluse korral võimaldab nende kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatel, kuhu mitteolmereovesi juhitakse, tutvuda oma teeninduspiirkonda väljastatud kõnealuste erilubadega, eelistatavalt enne nende lubade andmist.

Kui kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse mitteolmereovee juhtimine toimub eelnevate normide alusel, tagavad liikmesriigid, et enne kõnealuste eelnevate normide vastuvõtmist konsulteeritakse nende kogumissüsteemide ja asulareoveepuhastite käitajatega, kuhu mitteolmereovesi juhitakse.

Lõikes 1 osutatud eelnevate normide ja erilubadega tagatakse, et:

muus liidu õiguses, sealhulgas direktiivides 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ, sätestatud veekvaliteedi nõuete täitmine, ja kui see on kohaldatav, asjaomase ärajuhitava mitteolmereovee kvaliteedi ja koguse seire; eelkõige see, et asulareoveepuhastist ärajuhitava heitvee saastekoormus ei kahjusta suubla seisundit ning ei takista kõnealusel suublal sellist seisundit saavutada kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud eesmärkidega;

eraldunud saasteained ei takista asulareoveepuhasti tööd, ei kahjusta kogumissüsteeme, asulareoveepuhasteid ega nendega seotud seadmeid ega sea piiranguid ressursside taaskasutamise suutlikkusele, sealhulgas puhastatud vee taaskasutusele ega asulareoveest või reoveesetetest toitainete või muu materjali ringlussevõtule;

eraldunud saasteained ei kahjusta kogumissüsteemide ega asulareoveepuhastite töötajate tervist;

asulareoveepuhasti on projekteeritud ja varustatud seadmetega nii, et eraldunud saasteaineid vähendada;

kui asulareoveepuhastis puhastatakse sellisest käitisest ärajuhitud vett, millel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL ( 9 ) artikli 4 kohane luba, ei ületa kõnealusest puhastist ärajuhitava vee saastekoormus sellist saastekoormust, mis oleks ärajuhitaval veel juhul, kui see lastaks keskkonda otse käitisest ning vastaks käesoleva direktiivi kohaselt kohaldatavatele heite piirnormidele.

Liikmesriigid tagavad, et mitteolmereovee juhtimiseks kogumissüsteemidesse ja asulareoveepuhastitesse, mille ärajuhtimine toimub olmevee veevõtukohtade valgaladesse, ei väljastata eriluba või et eelnevad normid ei võimalda sellist mitteolmereovee ärajuhtimist ilma, et oleks võetud arvesse direktiivi (EL) 2020/2184 artiklis 8 osutatud olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamist ja riskijuhtimist ning nimetatud artikli kohaseid riskijuhtimismeetmeid.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused või asjaomased organid võtavad asjakohased meetmed, mille hulka kuulub lõikes 1 osutatud eelnevate normine ja erilubade läbivaatamine ja vajaduse korral kehtetuks tunnistamine, et teha kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mitteolmereovees leiduva reostuse allikad ning võimalikult palju ennetada ja vähendada nendest pärit reostust, kui tekib mõni järgmistest olukordadest:

artikli 21 lõike 3 kohase seire käigus leitakse asulareoveepuhasti sisse- ja väljavoolus saasteaineid;

asulareovee puhastamisel saadud reoveesetteid kasutatakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 86/278/EMÜ ( 10 );

puhastatud asulareovett taaskasutatakse kooskõlas määrusega (EL) 2020/741 või taaskasutatakse muul kui põllumajanduslikul eesmärgil;

suublatest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;

kogumissüsteemi või asulareoveepuhastisse juhitud mitteolmereoveest pärit reostusega kaasneb kõnealuse süsteemi või puhasti käitamishäirete risk.

Lõikes 1 osutatud eelnevad normid ja eriload peavad vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele. Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte lõikes 2 osutatud nõuete muutmiseks, et kohandada neid tehnika ja teaduse arenguga keskkonnakaitse valdkonnas.

Lõikes 1 osutatud eriload vaadatakse vähemalt iga kümne aasta tagant läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse.

Lõikes 1 osutatud eelnevad normid vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse.

Kui mitteolmereovee, asulareoveepuhasti või suubla omadused märkimisväärselt muutuvad, vaadatakse eriload läbi ning neid kohandatakse vastavalt kõnealustele muutustele.

Artikkel 15

Vee taaskasutus ja asulareovee ärajuhtimine

Liikmesriigid edendavad süsteemselt puhastatud reovee taaskasutust kõigist asulareoveepuhastitest, kui see on asjakohane, eriti veestressi all kannatavatel aladel ja kõigil asjakohastel eesmärkidel. Puhastatud reovee taaskasutamise potentsiaali hindamisel võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ alusel kehtestatud veemajanduskavasid (edaspidi „veemajanduskavad“) ja määruse (EL) 2020/741 artikli 2 lõike 2 kohaseid liikmesriikide otsuseid. Liikmesriigid tagavad, et puhastatud asulareovee taaskasutamisel või kui taaskasutamist kavandatakse, ei ohusta see suublate ökoloogilist vooluhulka ega avalda kahjulikku mõju keskkonnale või inimeste tervisele. Kui puhastatud reovett kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, peab see vastama määruse (EL) 2020/741 nõuetele. Kui liikmesriikide tasandil on koostatud vee kerksuse strateegiad, kaalutakse nendes strateegiates puhastatud reovee taaskasutamise edendamise ja taaskasutamise enda meetmeid.

Kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, võivad liikmesriigid teha erandi I lisa B osas ja tabelis 2 esitatud kolmanda astme puhastuse nõuetest puhastatud asulareovee selle osa puhul, mis on ette nähtud üksnes selleks, et seda taaskasutada põllumajanduses niisutamiseks, kui on võimalik tõendada kõike järgmist:

taaskasutatavas osas olevate toitainete sisaldus ei ületa sihtkultuuride toitainevajadust;

puuduvad riskid keskkonnale, eelkõige seoses vee eutrofeerumisega samas valgalas;

puuduvad riskid inimeste tervisele, eelkõige seoses patogeensete organismidega;

asulareoveepuhastil on piisav võimsus asulareovee puhastamiseks või asulareovee ladustamiseks, et vältida I lisa C osas sätestatud tulemuste seire ja hindamise meetodite kohaselt asulareovee I lisa B osas ja tabelis 2 sätestatud nõuetele mittevastavat suublasse juhtimist.

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt kogu reovee ärajuhtimine vähemalt 1 000 ie reostuskoormust töötlevatest asulareoveepuhastitest toimub eelnevate normide või erilubade või mõlema alusel. Selliste normide ja erilubadega tagatakse, et I lisa B osas esitatud nõuded on täidetud.

Lõikes 2 osutatud eelnevad normid ja eriload vaadatakse vähemalt iga kümne aasta tagant läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse. Tagamaks, et I lisa B osas esitatud nõuded on pidevalt täidetud, ajakohastatakse eriloa tingimusi, kui sissetuleva asulareovee või asulareoveepuhastist ärajuhitava heitvee või suubla omadused märkimisväärselt muutuvad.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed asulareovee kogumise ja puhastamise taristu kohandamiseks, et tulla toime suurenenud olmereoveekoormusega, sealhulgas vajaduse korral uue taristu ehitamiseks.

Esimeses lõigus osutatud meetmeid võttes peetakse liikmesriike vastavaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalastele eesmärkidele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

asulareoveepuhasti ehitamiseks või laiendamiseks suurenenud olmereoveekoormuse või muul viisil puhastamata olmereovee reostuskoormusega tegelemise eesmärgil tuleb taotleda eelnev luba kooskõlas käesoleva direktiiviga;

punktis a osutatud asulareoveepuhasti kasutegurit ei saa tehnilise teostamatuse või ülemääraste kulude tõttu saavutada muul viisil, sealhulgas asulareoveepuhastite alternatiivsete ärajuhtimiskohtade kaalumise teel, mis aitaks saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke;

asulareoveepuhasti negatiivse mõju minimeerimiseks mõjutatud veekogudele võetakse kõik tehniliselt teostatavad leevendusmeetmed ning need on sätestatud käesoleva direktiivi artiklis 14 ja käesolevas artiklis osutatud lubades; need meetmed hõlmavad, kui see on nõutav, rangemaid puhastusnõudeid kui need, mida kohaldati enne olmereoveekoormuse suurenemist, et täita käesoleva direktiivi I lisa B osa punktis 6 osutatud direktiivide nõuded;

rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid leevendusmeetmeid, et minimeerida negatiivset mõju, mis tuleneb muust tegevusest, mis põhjustab sarnast survet samale veekogule.

Kui punktis a osutatud eelneva loa tõttu ei suudeta pinnaveekogus seisundi halvenemist vältida või direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaeesmärke täita, siis märgitakse see lubades eraldi ära ja selgitatakse teises lõigus osutatud tingimusi veemajanduskavades.

Artikkel 16

Biolagundatav mitteolmereovesi

Liikmesriigid kehtestavad biolagundatava mitteolmereovee ärajuhtimise nõuded, mis on asjakohased asjaomase tööstussektori suhtes ning millega tagatakse vähemalt sama keskkonnakaitse tase kui I lisa B osas esitatud nõuetega.

Lõikes 1 osutatud nõudeid kohaldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:

reovesi tuleb käitistest, milles töödeldakse vähemalt 4 000 ie reostuskoormust ning mis kuuluvad IV lisas loetletud tööstussektoritesse ega tegele direktiivi 2010/75/EL I lisas loetletud tööstustegevusega; ning

reovesi ei sisene enne selle suublasse juhtimist asulareoveepuhastisse (edaspidi „otselase“).

Artikkel 17

Asulareovee seire

Liikmesriigid seavad sisse riikliku süsteemi, mille kaudu rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused ja asulareovee puhastamise eest vastutavad pädevad asutused saavad koostöö ja koordineerimise raames teha järgmist:

määrata kindlaks asjakohased rahvatervise parameetrid, mille seiret tuleks teha vähemalt asulareoveepuhastite sissevoolus, võttes arvesse muu hulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) olemasolevaid soovitusi, nagu näiteks:.

SARS-CoV-2 viirus ja selle variandid;

ii)

polioviirus;

iii)

gripiviirus;

iv)

uued patogeenid;

mis tahes muud rahvatervise parameetrid, mida pädev asutus käsitab seire tegemiseks asjakohasena;

määrata kindlaks rollide, vastutuse ja kulude selge jaotus käitajate ja asjaomaste pädevate asutuste vahel, sealhulgas juhul, kui see on seotud proovide võtmise ja analüüsiga;

otsustada seoses iga punkti a kohase rahvatervise parameetriga, kus ja kui sageli asulareovee proove võtta ja analüüsida, võttes seejuures arvesse olemasolevaid andmeid tervise kohta, rahvatervisega seotud andmevajadust, ja kui see on asjakohane, kohalikku epidemioloogilist olukorda;

korraldada seiretulemuste asjakohase ja õigeaegse edastamise rahvatervise eest vastutavale pädevale asutusele, ja kui see on asjakohane, joogivee eest vastutavatele pädevatele asutustele, et hõlbustada direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 rakendamist, ning liidu platvormidele, kui sellised platvormid on olemas, tehes seda kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva kohaldatava õigusega.

Kui liikmesriigis rahvatervise eest vastutav pädev asutus kuulutab välja tervisealase hädaolukorra, tuleb teha asjakohaste rahvatervise parameetrite seiret riigi elanikkonna representatiivse valimi asulareovees, kui asulareoveest asjaomaseid terviseparameetreid leitakse. Kõnealust seiret jätkatakse, kuni pädev asutus kuulutab tervisealase hädaolukorra lõppenuks, või pikema aja jooksul, kui sama pädev asutus peab seda vajalikuks muudel eesmärkidel.

Selleks et otsustada, kas on tegemist tervisealase hädaolukorraga, võtab pädev asutus arvesse määruse (EL) 2022/2371 artikli 23 lõike 1 kohaselt vastu võetud komisjoni otsuseid, ECDC hinnanguid, rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega kooskõlas vastu võetud WHO otsuseid.

Vähemalt 100 000 ie tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid hiljemalt teises lõigus osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäevale järgneva teise aasta viimasel päeval, et asulareovees tehakse antimikroobse resistentsuse seiret.

Hiljemalt 2. juuliks 2026 võtab komisjon vastu rakendusaktid, et kehtestada asulareovees antimikroobse resistentsuse proovide võtmise miinimumsagedus ja mõõtmise ühtne metoodika, võttes arvesse vähemalt kõiki riiklike tervishoiuasutuste ja antimikroobse resistentsuse seire eest vastutavate riiklike asutuste andmeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Käesolevas artiklis osutatud seire tulemused esitatakse kooskõlas artikli 22 lõike 1 punktiga h.

Artikkel 18

Riski hindamine ja juhtimine

Liikmesriigid teevad 31. detsembriks 2027 kindlaks asulareovee ärajuhtimisest põhjustatud riskid keskkonnale ja inimeste tervisele ning hindavad neid, võttes arvesse sesoonseid muutusi ja erakorralisi sündmusi, ning vähemalt järgmiste aspektidega seotud riskid:

nende veekogude kvaliteet, millest võetakse direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 1 määratletud olmevett;

direktiivi 2006/7/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate suplusveekogude kvaliteet;

nende veekogude kvaliteet, kus toimub määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 25 määratletud vesiviljelus;

suublaks oleva põhjaveekogumi (nagu see on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 19) seisund ja kõik muud suublaks oleva põhjaveekogumi keskkonnaalased eesmärgid, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 4;

merekeskkonna seisund, nagu on määratletud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5;

suublaks oleva pinnaveekogu (nagu see on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 17) seisund ja kõik muud suublaks oleva pinnaveekogu keskkonnaalased eesmärgid, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 4.

Kui riskid on kooskõlas lõikega 1 kindlaks tehtud, võtavad liikmesriigid vastu asjakohased meetmed nende vähendamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul järgmised meetmed:

lisaks artikli 14 lõikes 3 osutatud meetmetele täiendavate meetmete võtmine asulareoveega seotud reostuse vältimiseks ja vähendamiseks tekkekohas, kui see on vajalik suubla kvaliteedi tagamiseks;

alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul kogumissüsteemide rajamine kooskõlas artikliga 3;

alla 1 000 ie tiheasustusalade puhul teise astme puhastuse rakendamine ärajuhitavale asulareoveele kooskõlas artikliga 6;

alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul kolmanda astme puhastuse rakendamine ärajuhitavale asulareoveele kooskõlas artikliga 7;

alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul neljanda astme puhastuse rakendamine ärajuhitavale asulareoveele kooskõlas artikliga 8, eelkõige juhul, kui puhastatud asulareovesi juhitakse veekogudesse, millest võetakse olmevett, suplusvette, veekogudesse, kus toimub vesiviljelus, ja kui puhastatud asulareovett taaskasutatakse põllumajanduses;

alla 10 000 ie tiheasustusalade puhul asulareovee käitlemise lõimitud kavade koostamine kooskõlas artikliga 5 ning V lisas osutatud meetmete vastuvõtmine;

kogutud asulareovee puhastamise suhtes rangemate nõuete kohaldamine kui I lisa B osas esitatud nõuded.

Käesoleva artikli lõike 1 kohase riskide kindlakstegemise tulemused vaadatakse läbi iga kuue aasta tagant kooskõlas veemajanduskavade läbivaatamise ajakavaga, alustades 31. detsembril 2033. Kindlakstehtud riskide kokkuvõte ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud meetmete kirjeldus lisatakse asjakohastesse veemajanduskavadesse ja artiklis 23 osutatud riiklikku rakenduskavasse ning esitatakse taotluse korral komisjonile. See kokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 19

Juurdepääs sanitaarvõimalustele

Ilma et see piiraks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist ning võttes arvesse kohalikku ja piirkondlikku perspektiivi ja sanitaartingimusi, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada kõigi, eelkõige vähekaitstud ja tõrjutud rühmade ligipääs sanitaarvõimalustele.

Selleks teevad liikmesriigid 12. jaanuariks 2029 järgmist:

teevad kindlaks reovee kohtkäitlusrajatistele juurdepääsuta või piiratud juurdepääsuga inimesed, pöörates eelkõige tähelepanu vähekaitstud ja tõrjutud rühmadele, ning esitavad põhjused, miks juurdepääs puudub;

hindavad selliste inimeste reovee kohtkäitlusrajatistele juurdepääsu parandamise võimalusi;

julgustavad rajama kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel avalikus ruumis piisaval hulgal selliseid reovee kohtkäitlusrajatisi, millele on tasuta ja eriti naiste jaoks ohutu juurdepääs, ning tagavad üldsusele nende rajatiste kohta asjakohase teabe andmise;

julgustavad kõigi vähemalt 5 000 ie tiheasustusalade puhul pädevaid asutusi tegema avalikes hoonetes, eelkõige haldushoonetes, kättesaadavaks piisaval arvul tasuta reovee kohtkäitlusrajatisi;

julgustavad tegema tasuta või väikese teenustasu eest reovee kohtkäitlusrajatised kõigile kättesaadavaks restoranides, kauplustes ja sarnastes üldsusele juurdepääsetavates eraruumides.

Artikkel 20

Reoveesetete ja ressursside väärindamine

Liikmesriigid julgustavad väärtuslike ressursside väärindamist ning võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reoveesetete käitlemine on vastavuses direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 4 ette nähtud jäätmehierarhiaga. Selline reoveesetete käitlemine peab:

tagama suurima ennetuse;

valmistama ette ressursside, eelkõige fosfori ja lämmastiku taaskasutamise, ringlussevõtu ja muu väärindamise, võttes arvesse riiklikke või kohalikke väärindamisvõimalusi; ning

minimeerima negatiivse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Komisjonil on õigus võtta artiklis 27 osutatud korra kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, täpsustades reoveesetetes ja artikli 15 lõikes 1 sätestatud erandi alusel taaskasutamata asulareovees sisalduva fosfori kombineeritud minimaalse taaskasutus- ja ringlussevõtumäära, võttes arvesse olemasolevat fosfori väärindamise tehnoloogiat, ressursse ja majanduslikku elujõulisust, fosfori sisaldust reoveesetetes ning riikliku turu küllastatust muudest allikatest pärit orgaanilise fosforiga, tagades samas, et reoveesetete käitlemine on ohutu ega avalda kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Komisjon võtab need delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 2. jaanuariks 2028.

Artikkel 21

Seire

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused või asjaomased organid seiravad:

asulareoveepuhastitest väljuva vee vastavust I lisa B osa nõuetele kooskõlas I lisa C osas sätestatud seire- ja tulemuste hindamise meetoditega; kõnealune seire hõlmab I lisa B osas loetletud näitajate reostuskoormust ja kontsentratsioone;

reoveesetete koguseid, koostist ja sihtkohta, võttes arvesse direktiivi 86/278/EMÜ nõudeid põllumajanduses kasutatavate setete kohta;

sellise põllumajanduslikuks niisutuseks taaskasutatava asulareovee koguseid aastas ja kuus, mille suhtes kohaldatakse artikli 15 lõikes 1 osutatud erandit; põllumajanduslikuks niisutuseks taaskasutatava asulareovee osa toitainesisaldust ning ajavahemikku, mille jooksul seda osa taaskasutatakse, võrrelduna kõnealuse taaskasutatava asulareoveega niisutatavate põllukultuuride igakuise vee- ja toitainevajadusega;

vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite õhku paisatud kasvuhoonegaase, hõlmates vähemalt CO2, N2O, CH4, vajaduse korral analüüside, arvutuste või modelleerimise abil;

vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareoveepuhastite omanike või selliste puhastite käitajate kasutatavat ja toodetud energiat, olenemata sellest, kas seda kasutatakse või toodetakse asulareoveepuhastis kohapeal või väljaspool puhastit, kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud nõuetega, ning artikli 11 lõigetes 3 ja 4 osutatud erandite alusel ostetud energiat.

Kõigi artikli 5 lõigetes 1 ja 3 osutatud tiheasustusalade puhul tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused, asjaomased organid või kogumissüsteemide käitajad teostavad asjakohastes punktides representatiivset seiret ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kohta veekogudesse, samuti eraldi süsteemidest pärineva ärajuhitud asula äravooluvee kohta, et hinnata I lisa tabelis 1 ja asjakohasel juhul tabelis 2 loetletud parameetrite kontsentratsiooni ja reostuskoormust ning mikroplastide ja asjakohaste saasteainete sisaldust. Liikmesriigid võivad kasutada asjakohasel juhul selle seire tulemusi modelleerimiseks.

Kõigil vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused või asjaomased organid teevad asulareoveepuhastite sisse- ja väljavoolus järgmiste ainete ja näitajate kontsentratsiooni ja reostuskoormuse seiret:

asulareovees tõenäoliselt leiduvad saasteained, mis on loetletud:

direktiivi 2000/60/EÜ VIII ja X lisas, direktiivi 2008/105/EÜ I lisas, direktiivi 2006/118/EÜ I lisas ja direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osas;

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 2455/2001/EÜ ( 11 ) lisas;

iii)

määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas;

iv)

direktiivi 86/278/EMÜ I ja II lisas;

direktiivi (EL) 2020/2184 III lisa B osas loetletud parameetrid, kui asulareovesi juhitakse kõnealuse direktiivi artiklis 8 osutatud valgalasse; per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) puhul võivad liikmesriigid otsustada kasutada üht või mõlemat parameetrit „PFASid kokku“ ja „PFASide summa“, kui on olemas lõikes 5 osutatud rakendusaktile vastav metoodika;

direktiivi 2006/7/EÜ I lisas loetletud näitajad, kui suplushooajal juhitakse asulareoveepuhastitest vesi otse suplusvette, mis võib takistada direktiivi 2006/7/EÜ järgimist;

mikroplast;

punktides a ja b osutatud saasteained ja näitajad võib käesolevas lõikes osutatud seirest välja jätta, kui saab tõendada, muu hulgas seiretulemuste alusel, et need asulareovees puuduvad.

Kõigil üle 10 000 ie tiheasustusaladel tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused või asjaomased organid seiravad reoveesetetes mikroplastide olemasolu, kui see on asjakohane, ja eelkõige siis, kui neid setteid taaskasutatakse põllumajanduses.

Käesolevas lõikes osutatud seiret tehakse järgmise sagedusega:

vähemalt 150 000 ie tiheasustusaladel võetakse aastas vähemalt kaks proovi, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg on kõige rohkem kuus kuud;

10 000 – 150 000 ie tiheasustusaladel võetakse iga kahe aasta tagant vähemalt üks proov.

Kõnealust seiresagedust võib järgnevatel aastatel poole võrra vähendada, kui käesolevas lõikes osutatud saasteainete seire tulemused on kolmes järjestikuses proovis direktiivi 2008/105/EÜ alusel kohaldatavatest keskkonnakvaliteedi standarditest väiksemad. Seiresagedus tuleks läbi vaadata vähemalt igal aastal.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada metoodikad asulareoveepuhastitest pärit kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite ning asulareovees ja reoveesetetes leiduva mikroplasti mõõtmiseks, hindamiseks ning modelleerimiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 2. juuliks 2027 kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada metoodika parameetrite „PFASid kokku“ ja „PFASide summa“ mõõtmiseks asulareovees. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 2. jaanuariks 2027 kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriikide aruande põhjal võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks asulareovees tõenäoliselt leiduvate asjakohaste saasteainete miinimumloetelu ja töötada välja metoodika asulareovees tõenäoliselt leiduvate asjakohaste saasteainete kindlakstegemiseks, võttes arvesse kohalikke tingimusi ja asjakohase liidu õiguse alusel tehtud riskihindamist ning käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus sätestatud teatavate saasteainete väljajätmise kriteeriume ja läbivaatamise sagedust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 22

Teave rakendamise järelevalve kohta

Liikmesriigid koostavad Euroopa Keskkonnaameti (EEA) abiga:

31. detsembriks 2028 andmestiku, mis sisaldab artikli 21 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas teavet artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud parameetrite kohta, ning I lisa C osas kirjeldatud binaarse tunnuse (vastab / ei vasta nõuetele) kontrollimise tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2028 andmestiku, milles on näidatud artikli 3 kohaselt kogutava ja puhastatava asulareovee protsentuaalne osakaal, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2028 andmestiku, mis sisaldab teavet artikli 4 lõike 5 rakendamise kohta ning sellise üle 2 000 ie tiheasustusaladelt pärit asulareovee reostuskoormuse protsentuaalse osakaalu kohta, mida puhastatakse individuaalsetes süsteemides, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2028 andmestiku, mis sisaldab teavet kogutud proovide arvu kohta ning niisuguste I lisa C osa kohaselt võetud proovide arvu kohta, mis ei vasta nõuetele, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

12. jaanuariks 2029 andmestiku, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mis on võetud, et kooskõlas artikli 19 punktidega a, b ja c parandada juurdepääsu sanitaarvõimalustele, sealhulgas teavet sanitaarvõimalustele juurdepääsu omava elanikkonna osakaalu kohta üle 10 000 ie tiheasustusaladel, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi iga kuue aasta tagant;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab teavet iga vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötleva asulareoveepuhasti kasvuhoonegaaside heite (koos gaaside eristusega), energia kogukulu ja toodetud taastuvenergia kohta ning artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide protsentuaalse saavutusastme arvutusi, samuti mittefossiilsetest kütuseallikatest pärineva ostetud energia protsendi kohta, võimaluse korral koos kasutatud mittefossiilsete kütuseallikate liikide eristusega, kui kasutatakse artikli 11 lõikes 3 osutatud erandit, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab teavet V lisa punkti 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab artikli 17 lõigetes 1 ja 3 osutatud seire tulemusi, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab loetelu eutrofeerumise suhtes tundlikuks tunnistatud aladest, ning ajakohastavad seda andmestikku kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab loetelu kindlaks tehtud aladest, kus mikrosaasteainete kontsentreerumine või kogunemine kujutavad endast riski keskkonnale või inimeste tervisele, ning ajakohastavad seda andmestikku kooskõlas artikli 8 lõikega 2;

kui kasutatakse biokilekandjaid, siis 31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab kasutatavate biokilekandjate liiki ja lühikirjeldust meetmete kohta, mida biokilekandjaid kasutavad asulareoveepuhastid on võtnud lekete vältimiseks keskkonda, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi iga viie aasta tagant;

31. detsembriks 2030 andmestiku, mis sisaldab artikli 21 lõike 1 punktis c osutatud seiretulemusi võrrelduna artikli 15 lõikes 1 osutatud puhastatud asulareovee taaskasutatava osaga niisutatud põllukultuuride igakuise vee- ja toitainevajadusega, ning ajakohastavad seda andmestikku edaspidi igal aastal.

Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on lõikes 1 osutatud andmestikele juurdepääs.

Teavet, mille liikmesriigid on esitanud määruse (EÜ) nr 166/2006 artikli 5 kohaselt, võetakse käesoleva artikliga nõutava andmete esitamise raames arvesse asulareoveega seotud saasteainete osas.

Euroopa Keskkonnaamet annab üldsusele määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt loodud Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kaudu juurdepääsu asjakohastele andmetele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe hulgast.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõikes 1 kohaselt esitatava teabe vorm. Lõike 1 punktides e, f, g, h, j, k ja l osutatud teabe puhul võetakse nimetatud rakendusaktid kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu 31. detsembriks 2028.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõike 1 punktide a, b, c, d ja h kohaselt esitatava teabe vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Riiklik rakenduskava

Liikmesriigid koostavad hiljemalt 1. jaanuariks 2028 käesoleva direktiivi rakendamise riikliku kava.

See kava sisaldab järgmist:

artiklite 3–8 rakendamise taseme hinnang;

käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike investeeringute kindlakstegemine ja kavandamine iga tiheasustusala puhul ning nende investeeringute hinnanguline rahaline suurus, hõlmates, kui see on teada, artikli 10 kohaselt loodud tootjavastutusorganisatsioonide rahalise panuse hinnangut, ning kõnealuste investeeringute prioriseerimine, mis on seotud tiheasustusala suurusega ja puhastamata asulareovee ärajuhtimise keskkonnamõju tasemega ning sellega seotud riskidega keskkonnale või inimeste tervisele;

hinnangulised investeeringud, mis on vajalikud, et uuendada, ajakohastada või asendada olemasolevat asulareoveetaristut sealhulgas kogumissüsteeme, lähtuvalt nende amortisatsioonimääradest ning tehnilisest seisundist ja töökorrast ning mille eesmärk on vältida võimalikke lekkeid, infiltratsiooni ja valesti ühendatud sissevoolu kogumissüsteemidesse, kasutades asjakohasel juhul digivahendeid;

kindlaks tehtud võimalikud avaliku sektori rahastusallikad või vähemalt viited nendele, kui selliseid allikaid on vaja kasutajatasude täiendamiseks;

kui see on kohaldatav, artikli 6 lõike 3 ja artikli 7 lõike 4 kohaselt nõutav teave.

Liikmesriigid võivad jätkata olemasolevate liidu rahaliste vahendite kasutamist käesoleva direktiivi rakendamiseks, tagamaks, et kõik kodanikud saavad asulareovee tõhusast kogumisest ja puhastamisest võrdselt kasu. Samuti võivad liikmesriigid vahetada parimaid tavasid selle kohta, kuidas parandada liidu vahendite kasutamist.

Kui liikmesriik teeb oma riikliku rakenduskava rakendamise ajal kindlaks, et kultuuripärandi säilitamise vajaduse tõttu ei ole teatavatel aladel võimalik kinni pidada artikli 3 lõikes 2 või artikli 6 lõikes 3 või mõlemas osutatud tähtpäevadest, ajakohastab liikmesriik oma riiklikku rakenduskava. Kõnealusel ajakohastamisel esitatakse asjaomaste aladega tiheasustusalade loetelu, üksikasjalik põhjendus, milles tõendatakse, et vajaliku taristu ehitamine on eriti keeruline kultuuripärandi säilitamise vajaduse tõttu, ning kohandatud ajakava vajalike taristute rajamise lõpuleviimiseks kõnealustel aladel. Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 3 osutatud tähtpäevade edasilükkamine määratakse kindlaks aladepõhiselt, hoitakse võimalikult lühikesena ning edasi lükata ei saa rohkem kui kaheksa aasta võrra. Ajakohastatud riiklik rakenduskava esitatakse komisjonile ajakohastamise aasta 31. detsembriks.

Hiljemalt 1. jaanuariks 2028 esitavad liikmesriigid komisjonile oma riiklikud rakenduskavad, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad artiklis 21 osutatud seiretulemuste põhjal, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

Liikmesriigid ajakohastavad oma riiklikke rakenduskavasid vähemalt iga kuue aasta tagant. Nad esitavad kavad ajakohastamise aasta 31. detsembriks komisjonile, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et nad täidavad artiklite 3–8 nõudeid.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse riiklike rakenduskavade esitamise meetodid ja vormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Üldsuse teavitamine

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele on internetis kasutajasõbralikul ja kohandatud viisil kättesaadav piisav, kergesti juurdepääsetav ja ajakohane teave asulareovee kogumise ja puhastamise kohta igal üle 1 000 ie tiheasustusala või iga asjaomase halduspiirkonna kohta. See teave peab sisaldama vähemalt VI lisas loetletud andmeid.

Lõikes 1 osutatud teave tuleb põhjendatud taotluse alusel esitada ka muude vahendite abil.

Peale selle, kui kulud kaetakse täielikult või osaliselt veetariifisüsteemi kaudu, tagavad liikmesriigid, et kõik üle 10 000 ie ja eelistatavalt üle 1 000 ie tiheasustusalade kogumissüsteemidega ühendatud majapidamised saavad korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas kõige asjakohasemal ja kergesti juurdepääsetaval kujul, näiteks võimaluse korral arvega või digivahendite, nt nutirakenduse või veebisaidi kaudu, sellekohast taotlust esitamata järgmise teabe:

teave asulareovee kogumise ja puhastamise vastavuse kohta artiklite 3, 4, 6, 7 ja 8 nõuetele, sealhulgas suublasse tegelikult juhitavate saasteainete võrdlus I lisa B osas ja tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirnormidega; see teave esitatakse lihtsat võrdlemist võimaldaval viisil, näiteks nõuete täitmise protsendimäärana;

aastas või arveldusperioodi jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee kogus või hinnanguline kogus konkreetse majapidamise või ühendatud üksuse kohta kuupmeetrites ning suundumused ja asulareovee kogumise ja puhastamise hind konkreetse majapidamise jaoks (hind liitri ja kuupmeetri kohta);

konkreetsest majapidamisest aasta jooksul kogutud ja puhastatud asulareovee koguse võrdlus asjaomasel tiheasustusalal keskmise kogusega majapidamise kohta;

link lõikes 1 osutatud veebisisule.

Kui teave individuaalse kasutuse kohta ei ole kättesaadav, esitatakse punktides a–d osutatud teave tiheasustusala tasandil kasutajasõbralikul viisil veebisaidi või nutirakenduse kaudu.

Komisjon võib artikli 27 kohaselt vastu võtta delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõiget 2 ja VI lisa, ajakohastades seda, millist teavet tuleb esitada üldsusele internetis ja kogumissüsteemidega ühendatud majapidamistele, et kohandada neid nõudeid tehnika arenguga ja andmete kättesaadavusega asjaomases valdkonnas.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatava teabe esitamise vormi ja meetodeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Õiguskaitse kättesaadavus

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas riigi õigussüsteemiga on asjaomasel üldsusel juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduse alusel asutatud, et vaidlustada artikli 6, 7 või 8 kohaste otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust, kui vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

asjaomasel üldsusel on küllaldane huvi;

asjaomane üldsus väidab, et tema õigusi on kahjustatud, kui liikmesriigi haldusmenetluse normid seavad selle eeltingimuseks.

Läbivaatamismenetlus peab olema aus, õiglane, õigeaegne ja ei või olla takistavalt kulukas ning sellega nähakse ette piisavad ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse meetmed.

Läbivaatamismenetluses osalemine ei sõltu asjaomase üldsuse liikme rollist käesoleva direktiivi kohaste otsustamismenetluste osalusetapis.

Liikmesriigid näevad ette, millises etapis võib lõikes 1 osutatud otsuseid, tegevusi või tegevusetusi vaidlustada.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.

Artikkel 26

Hüvitamine

Liikmesriigid tagavad, et kui käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riiklike meetmete rikkumise tagajärjel on tekitatud kahju inimeste tervisele, on mõjutatud isikutel õigus nõuda ja saada selle kahju eest hüvitist asjaomastelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt kooskõlas liikmesriigi õigusnormidega.

Liikmesriigid tagavad, et asjaomase üldsuse osana on keskkonna või inimeste tervise kaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad liikmesriigi õiguse nõuetele, lubatud asjaomaseid isikuid esindada. Liikmesriigid tagavad, et kahju põhjustanud rikkumise korral ei saa mõjutatud isikud ja käesolevas lõikes osutatud valitsusvälised organisatsioonid esitada nõuet kaks korda.

Liikmesriigid tagavad, et kahju hüvitamise nõuetega seotud liikmesriigi õigusnormid ja menetlused töötatakse välja ja neid kohaldatakse nii, et need ei muuda lõike 1 kohase rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise õiguse kasutamist võimatuks ega ülemäära raskeks.

Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 1 osutatud kahju hüvitamise hagi esitamise aegumistähtajad. Selliseid ajavahemikke ei hakata arvestama enne, kui rikkumine on lõppenud ja hüvitist taotlev isik teab, või võib põhjendatult eeldada, et ta teab, et ta on kandnud lõike 1 kohase rikkumise tõttu kahju.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks teave nende õiguse kohta nõuda kahju hüvitamist.

Artikkel 27

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 7 lõikes 7, artikli 8 lõikes 4, artikli 14 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2025. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 7 lõikes 7, artikli 8 lõikes 4, artikli 14 lõikes 4, artikli 20 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 7 lõike 7, artikli 8 lõike 4, artikli 14 lõike 4, artikli 20 lõike 2 või artikli 24 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 28

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab direktiiviga 91/271/EMÜ loodud teaduse ja tehnika arenguga kohandamise ning asulareovee puhastamist käsitleva direktiivi rakendamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 29

Karistused

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1203, ( 12 ) kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistustes on vajadust mööda nõuetekohaselt arvesse võetud järgmist:

rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;

asjaolu, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest, kui see on asjakohane;

rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme saavutamisele;

asjaolu, kas rikkumine oli korduv või ühekordne;

vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisund.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni põhjendamatu viivitamata lõikes 1 osutatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 30

Hindamine

31. detsembriks 2033 ja 31. detsembriks 2040 viib komisjon läbi käesoleva direktiivi hindamise, lähtudes eelkõige järgmistest elementidest:

käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;

artikli 22 lõikes 1 osutatud andmestikud;

asjakohased teadus-, analüütilised ja epidemioloogilised andmed; sealhulgas liidu rahastatud uurimisprojektide tulemused;

WHO soovitused, kui need on olemas.

Kõnealune hindamine peab sisaldama analüüsi vähemalt järgmise kohta:

artikli 17 lõikes 1 osutatud, liikmesriikide seiratavate rahvatervise parameetrite asjakohasus;

konkreetsete rahvatervise parameetrite kohustusliku seire lisaväärtus;

laiendatud tootjavastutusega hõlmatud toodete loetelu kohandamise vajadus vastavalt turule lastavate toodete sortimendi muutumisele, teadmiste paranemisele asulareovees esinevate mikrosaasteainete ja nende keskkonna- ja rahvatervisemõju kohta ning andmetele, mis on saadud täites uut kohustust teha mikrosaasteainete seiret asulareoveepuhastite sisse- ja väljavoolus, ning analüüs vajaduse kohta vaadata läbi laiendatud tootjavastutusest erandi andmise tingimus, millele on osutatud artikli 9 lõike 2 punktis a;

kohustuslike riiklike vee taaskasutuse kavade, sealhulgas riiklike eesmärkide ja meetmete nõudmise lisaväärtus ja asjakohasus, võttes arvesse veemajandusega seotud liidu poliitika ja õiguse arengut;

energianeutraalsuse eesmärk, et analüüsida sektori suurema energiasõltumatuse taseme saavutamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning kasu keskkonnale ja kliimale;

võimalused mõõta asulareovee sektoris tekkivat kasvuhoonegaaside otsest ja kaudset heidet, sealhulgas muude kui artikli 21 lõike 1 punktis d osutatud kasvuhoonegaaside heidet, ning võimalused kehtestada nõuded seirega seotud tegelike mõõtmiste jaoks, võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma uusimaid meetodeid asulareovee sektori kasvuhoonegaaside heite mõõtmiseks;

liikmesriikide poolt tootjatele kehtestatud potentsiaalselt erinevate artikli 9 lõikes 1 osutatud tootja maksete määrade võimalik mõju siseturu toimimisele;

asulareovees PFASe ja mikroplasti tekitavatele toodetele laiendatud tootjavastutuse süsteemi väljatöötamise teostatavus ja asjakohasus, tuginedes eelkõige artiklis 21 sätestatud seire andmetele seoses PFASide ja mikroplasti olemasoluga asulareoveepuhastite sisse- ja väljavoolus;

asulareovee puhastamise sektori kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkus ja selleks vajalik aeg;

reoveesetetest või asulareoveest või nii reoveesetetest kui asulareoveest saadava lämmastiku liidu minimaalsete taaskasutus- ja ringlussevõtumäärade kehtestamise teostatavus ja võimalus.

Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud hindamise peamiste tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, millele lisatakse, kui komisjon seda asjakohaseks peab, vastav seadusandlik ettepanek.

Liikmesriigid esitavad komisjonile lõike 1 teises lõigus osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 31

Läbivaatamine

Iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Kõnealuse aruande alusel võib komisjon saata varajased hoiatused liikmesriikidele, kes ei täida või kelle puhul on oht, et nad ei täida artiklites 3, 5, 6, 7, 8 ja 11 sätestatud eesmärke ega pea kinni nimetatud artiklites sätestatud tähtpäevadest.

Artikkel 32

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Direktiiv 91/271/EMÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi VII lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. augustist 2027, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiivi VII lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega.

Mayotte’i suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõiget 1 ja käesoleva direktiivi artikli 6 lõiget 1 alates 31. detsembrist 2030 ning artikli 3 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 3 alates 31. detsembrist 2040.

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 3 lõike 1a esimese taande ja artikli 4 lõike 1a esimese taande kohaldamist jätkatakse kuni 30. detsembrini 2030.

Vähemalt 150 000 ie reostuskoormust töötlevates asulareoveepuhastites puhastatava asulareovee suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 91/271/EMÜ artiklit 5:

kuni 31. detsembrini 2033 asulareoveepuhastite puhul, mis ei pea vastama käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. jaanuariks 2025;

kuni 31. detsembrini 2036 asulareoveepuhastite puhul, mis ei pea vastama käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele 31. detsembriks 2033;

kuni 31. detsembrini 2039 asulareoveepuhastite puhul, mis ei pea vastama käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele 31. detsembriks 2036.

Ilma, et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, jätkatakse vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladelt ärajuhitud asulareovee suhtes direktiivi 91/271/EMÜ artikli 5 kohaldamist:

kuni 31. detsembrini 2033 tiheasustusalade puhul, mille puhul ei nõuta vastamist käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. jaanuariks 2025;

kuni 31. detsembrini 2036 tiheasustusalade puhul, mille puhul ei nõuta vastamist käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2033;

kuni 31. detsembrini 2039 tiheasustusalade puhul, mille puhul ei nõuta vastamist käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2036;

kuni 31. detsembrini 2045 tiheasustusalade puhul, mille puhul ei nõuta vastamist käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele hiljemalt 31. detsembriks 2039;

kuni 31. detsembrini 2053 tiheasustusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 4 osutatud erandit.

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 7 kohaldamist jätkatakse kuni 30. detsembrini 20372 000 – 10 000 ie tiheasustusalade suhtes, mis juhivad reovee rannikuvette ja rakendavad asjakohast puhastust vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 7 1. jaanuaril 2025.

Direktiivi 91/271/EMÜ artiklit 6 kohaldatakse jätkuvalt kuni 30. detsembrini 2037 tiheasustusalade suhtes, mis juhivad reovee vähem tundlikele aladele ja rakendavad vähem põhjalikku puhastust vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 6 1. jaanuaril 2025.

Direktiivi 91/271/EMÜ artikli 15 lõiget 4 kohaldatakse liikmesriikide suhtes kuni 31. detsembrini 2028.

Direktiivi 91/271/EMÜ artiklit 17 ja komisjoni rakendusotsust 2014/431/EL ( 13 ) kohaldatakse liikmesriikide suhtes kuni 1. jaanuarini 2028.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 33

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad artiklite 2-11 ja 14-26 ning lisade I, III, V ja VI järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. juuliks 2027. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 12 ja 13 ning lisasid II ja IV kohaldatakse alates 1. augustist 2027.

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

NÕUDED ASULAREOVEELE

A osa

Kogumissüsteemid

Kogumissüsteemide puhul arvestatakse asulareovee puhastamise nõudeid.

Kogumissüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel lähtutakse parimatest tehnilistest teadmistest, vältides liigseid kulusid ja võttes eelkõige arvesse järgmist:

—

asulareovee kogus ja omadused,

—

asulareovee lekete, infiltratsiooni ja kogumissüsteemidesse valesti ühendatud sissevoolu vältimine,

—

ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu tõttu suublate reostumise piiramine, võttes arvesse asjakohaseid nõudeid artiklis 5 ja V lisas.

B osa

Asulareoveepuhastitest heitvee juhtimine suublatesse

1. Asulareoveepuhasteid projekteeritakse ja ehitatakse ümber nii, et neisse sisenevast reoveest ja puhastatud reoveest on võimalik võtta enne selle juhtimist suublatesse representatiivseid proove.

2. Asulareoveepuhastitest ning artiklites 6, 7 ja 8 osutatud tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuv vesi peab vastama käesoleva lisa tabelis 1 esitatud nõuetele.

3. Artikli 7 lõikes 1 osutatud asulareoveepuhastitest või artikli 7 lõikes 3 osutatud tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuv vesi peab lisaks punktis 2 osutatud nõuetele vastama ka käesoleva lisa tabeli 2 nõuetele, välja arvatud juhtudel, mil kohaldatakse artikli 7 lõiget 8.

4. Artikli 8 lõikes 1 osutatud asulareoveepuhastitest või artikli 8 lõikes 4 osutatud tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuv vesi peab vastama käesoleva lisa tabelis 3 esitatud nõuetele.

5. Biokilekandjaid kasutavate asulareoveepuhastitest vee ärajuhtimist käsitlevad eelnevad normid ja eriload hõlmavad:

—

asulareoveepuhastis kasutusel oleva biokilekandjaid kasutava tehnoloogia kirjeldust, hõlmates puhastis kasutatavate biokilekandjate liiki ja kogust ning biokilekandjate keskkonda sattumise vältimiseks võetud meetmete kirjeldust;

—

kohustust biokilekandjate kasutamist pidevalt jälgida ja ennetada igasugust biokilekandjate sattumist keskkonda;

—

kohustust teatada pädevatele asutustele viivitamata igast olulisest biokilekandjate sattumisest suublasse.

6. Vajaduse korral kohaldatakse tabelites 1, 2 ja 3 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid, et tagada suublate vastavus direktiivides 2000/60/EÜ, 2008/56/EÜ, 2008/105/EÜ ja 2006/7/EÜ sätestatud nõuetele.

7. Heitvee juhtimiskohad suublasse valitakse nii, et heitvee kahjulik mõju suublale oleks võimalikult väike.

C osa

Seire ja selle tulemuste hindamise meetodid

1. Liikmesriigid tagavad sellise seiremeetodi kohaldamise, mis vastab punktides 2–5 esitatud nõuetele. Kui see on asjakohane, peavad kõik analüüsimeetodid vastama samadele tulemuslikkuse miinimumkriteeriumidele kui need, mis on määratletud direktiivis 2009/90/EÜ ja muudes asjakohastes õigusnormides.

Kasutada tohib ka muid kui punktides 2, 3 ja 4 osutatud meetodeid, kui suudetakse tõendada, et nende meetoditega saadakse nimetatud punktides kirjeldatud meetoditega võrdväärsed tulemused.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe kohaldatava seiremeetodi kohta.

2. Asulareoveepuhasti väljavoolu ja vajaduse korral ka sissevoolu samast, täpselt kindlaksmääratud kohast võetakse vooluhulgaga proportsionaalseid või iga 24 tunni järel ajapõhiseid proove. Kõik mikrosaasteainete seire raames võetavad ajapõhised proovid peavad aga olema võetud iga 48 tunni järel.

Proovide lagunemise vältimiseks nende võtmise ja analüüsimise vahel peetakse kinni headest rahvusvahelistest laboritavadest.

3. Proovide minimaalne arv aastas määratakse kindlaks reoveepuhasti koormuse põhjal ning proove tuleb võtta aasta jooksul korrapäraste ajavahemike tagant:

1 000 kuni 9 999 ie:	Üks proov kuus (vt märkus 1)
10 000 kuni 49 999 ie	Kaks proovi kuus Üks mikrosaasteainete proov kuus
50 000 kuni 149 999 ie	Üks proov nädalas Kaks mikrosaasteainete proovi kuus
vähemalt 150 000 ie	Kaks proovi nädalas Kaks mikrosaasteainete proovi kuus

Märkus 1. Hooajalise tegevusega tiheasustusalade puhul on lubatud kuni kahe kuu pikkused ajavahemikud ilma proove võtmata, tingimusel et hooajalise tegevuse kuudel võetakse täiendavaid proove. Aasta jooksul võetakse kokku 12 proovi.

4. Puhastatud asulareovesi loetakse asjakohastele nõuetele vastavaks, kui veeproovi iga asjakohane parameeter vastab vastavale väärtusele järgmiselt:

tabelites 1 ja 3 esitatud parameetrite kohta on tabelis 4 esitatud selliste proovide maksimumarv, mille puhul on lubatud, et nende kohta kehtivad nõuded väljendatuna kontsentratsioonidena või vähendusprotsentidena või nii kontsentratsioonidena kui vähendusprotsentidena ei ole täidetud;

tabelis 1 kontsentratsioonidena väljendatud parameetrite puhul ei tohi tavapärastel töötingimustel võetud proovide parameetrid erineda kehtivatest väärtustest rohkem kui 100 % võrra, välja arvatud hõljuvainete üldkontsentratsiooni puhul, mille kehtivast väärtusest on lubatud kõrvalekalded kuni 150 %;

tabelis 2 esitatud parameetrite puhul vastab kõikide proovide iga parameetri aasta keskmine kõnealuses tabelis esitatud asjakohastele väärtustele. Kehtivad kontsentratsiooni või väikseima vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused;

tabelis 3 esitatud parameetrite puhul tähendab C osa punktis 3 osutatud proovivõtusagedus, et üks proov võetakse asulareoveepuhasti sissevoolus ja üks proov väljavoolus, et kontrollida vastavust tabeli 3 väikseimale eemaldusprotsendile. Kõigi arvutamisel kasutatud ainete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent 80 %.

5. Proovid võetakse nii, et need kajastaksid reostust kuiva ilma vooluhulgale tingimustes. Kontrollitava vee kvaliteedi äärmuslikke väärtusi arvesse ei võeta, kui nad on tingitud ebaharilikest olukordadest tugeva vihmasaju tagajärjel.

6. Biotiikidest ärajuhitava vee analüüs tehakse filtritud proovidega; hõljuvaine üldkontsentratsioon ei tohi sellise ärajuhitava vee filtrimata proovides siiski ületada 150 mg/l.

Tabel 1. Nõuded asulareoveepuhastitest väljuvale veele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 6. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.

Parameetrid	Kontsentratsioon	Väikseim vähendusprotsent (vt märkus 4)	Standardne mõõtemeetod
Biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) 20 oC juures ilma nitrifikatsioonita (vt märkus 1)	25 mg/l O2	70–90 40 artikli 6 lõike 4 alusel	Homogeenitud, filtrimata ja dekanteerimata proov. Lahustunud hapniku määramine enne ja pärast viiepäevast inkubatsiooni temperatuuril 20 oC ± 1 oC täielikus pimeduses. Nitrifikatsiooniinhibiitori lisamine
Keemiline hapnikutarve (KHT) (vt märkus 2)	125 mg/l O2	75	Homogeenitud, filtrimata ja dekanteerimata proov. Kaaliumdikromaat
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (vt märkus 2)	37 mg/l	75	EN 1484
Hõljuvaineid kokku	35 mg/l (vt märkus 3)	90 (vt märkus 3)	— Representatiivse proovi filtrimine läbi 0,45 μm poori suurusega membraanfiltri. Kuivatamine 105 oC juures ja kaalumine — Representatiivse proovi tsentrifuugimine (vähemalt 5 min keskmise kiirendusega 2 800 kuni 3 200 g), kuivatamine 105 oC juures ja kaalumine

Märkus 1. Selle parameetri võib asendada teisega, näiteks orgaanilise süsiniku üldsisaldusega (TOC) või üldhapnikutarbega (ÜHT), kui suudetakse tõendada, et BHT5 ja asendusparameetri vahel on seos.

Märkus 2. Liikmesriigid mõõdavad kas keemilist hapnikutarvet (KHT) või orgaanilise süsiniku üldsisaldust.

Märkus 3. See nõue ei ole kohustuslik.

Märkus 4. Vähenemine sissetuleva vee suhtes.

Tabel 2. Nõuded artikli 7 lõikes 1 osutatud asulareoveepuhastitest või artikli 7 lõikes 3 osutatud tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuva vee kolmanda astme puhastusele. Artikli 7 lõikes 1 osutatud asulareoveepuhastitest väljuva vee suhtes kohaldatakse mõlemat parameetrit. Artikli 7 lõikes 3 osutatud tiheasustusalade puhul võib olenevalt kohapealsest olukorrast kohaldada üht või mõlemat parameetrit. Kehtivad kontsentratsiooni või vähendusprotsendi kohta esitatud väärtused.

Parameetrid

Kontsentratsioon

Väikseim vähendusprotsent

(vt märkused 1 ja 2)

Standardne mõõtemeetod

Üldfosfor (vt märkus 4)

0,7 mg/l (ie vähemalt 10 000 , kuid alla 150 000 )

0,5 mg/l (ie vähemalt 150 000 )

87,5 (ie vähemalt 10 000 , kuid alla 150 000 e)

90 (ie vähemalt150 000 )

Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria

Üldlämmastik (vt märkus 4)

10 mg/l (ie vähemalt 10 000 , kuid alla 150 000 )

8 mg/l (ie vähemalt 150 000 )

(vt märkus 5)

(vt märkus 3)

Molekulaarabsorptsioon-spektrofotomeetria

Märkus 1. Vähenemine sissetuleva vee reostuskoormuse suhtes või tiheasustusalal tekkiva reostuskoormuse suhtes, kui saab tagada sama keskkonnakaitse taseme.

Märkus 2. Kui osa puhastatud asulareoveest kasutatakse põllumajanduses niisutamiseks, võib selles osas sisalduvaid toitaineid võtta arvesse sissetuleva vee reostuskoormuse arvutamisel ja need võib välja jätta ärajuhitava heitvee reostuskoormusest.

▼C1

Märkus 3. Kohalikest erioludest tingitud erandjuhtudel võib looduslikku lämmastikusidumisvõimet võtta väikseima vähendusprotsendi arvutamisel arvesse nendes liikmesriikides, kus looduslikku lämmastikusidumisvõimet võeti arvesse direktiivi 91/271/EMÜ I lisa tabelis 2 osutatud lämmastiku väikseima vähendusprotsendi arvutamisel, ja kui tõendatakse, et osa asulareoveest pärit lämmastikku on võimalik suublates kõrvaldada kuni 31. detsembrini 2045 käesoleva lisa tabelis 2 osutatud lämmastiku väikseima vähendusprotsendi arvutamisel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼B

ärajuhitava heitvee keskmine hüdrauliline viibeaeg on vähemalt 1,5 aastat enne jõudmist artikli 7 lõike 2 kohaselt lämmastiku suhtes tundlikule alale;

tagatud on üldlämmastiku parameetri pidev seire ja hindamine:

kõigi asulareoveepuhastite väljavoolus ja asjakohasel juhul selliste vähemalt 10 000 ie tiheasustusalade äravooluvees, mis asuvad artikli 7 lõike 2 kohaselt lämmastiku suhtes tundliku ala valgalas,

artikli 7 lõike 2 kohase alaasjakohastes sissevooludes

representatiivsetes proovivõtukohtades suublates ja asjakohastes veekogudes artikli 7 lõike 2 kohase ala valgalal;

täidetud on tabelis 2 esitatud lämmastiku väikseim vähendusprotsent; kõnealune protsendimäär arvutatakse punktis 2 osutatud pideva seire ja hindamise raames kogutud andmete põhjal;

saab tõendada, et valgalal asuvatest asulareoveepuhastitest vabanev lämmastik ei ole keskkonnale, sealhulgas elurikkusele, ja inimeste tervisele kahjulik ega muuda ökosüsteemi;

toitainete kontsentratsioon tingimuse 2 punktis c osutatud aladel vastab direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.2.1 sätestatud tingimusele kõnealuste alade hea ökoloogilise seisundi määramiseks;

loodusliku lämmastikusidumisvõime kasutamisest teatatakse nii komisjonile vastavalt artikli 22 lõike 1 punktile a kui ka potentsiaalselt mõjutatud naaberliikmesriikidele koos kõigi elementidega, mis on vajalikud kontrollimaks, et on täidetud tingimused 1, 2, 3, 4 ja 5.

Märkus 4. Seda nõuet kohaldatakse 1. jaanuaril 2025 olemasolevate asulareoveepuhastite suhtes, mis on kohustatud pidama kinni artikli 7 lõikes 1 sätestatud tähtpäevadest, ning tiheasustusalade suhtes vastavalt artikli 7 lõikele 3. Kuni kõnealustest tähtpäevade saabumiseni kohaldatakse kõnealuste asulareoveepuhastite suhtes artikli 32 lõikes 3 sätestatud kohustusi.

Märkus 5. Kui bioloogilise reaktori väljavoolu temperatuur on alla 12 oC, võib võetud proovide tulemused käesoleva lisa C osa punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmise üldlämmastiku kontsentratsiooni arvutamisel välja jätta, kui on võimalik tõendada kõike järgmist:

tagatud on kahjuliku mõju puudumine keskkonnale;

tabelis 2 esitatud lämmastiku väärtuste saavutamine nõuab ülemääraseid kulusid või ülemäärast energiatarbimist.

Kui bioloogilise reaktori väljavoolu temperatuur on alla 5 oC, võib võetud proovide tulemused käesoleva lisa C osa punkti 4 alapunktis c osutatud aasta keskmise üldlämmastiku kontsentratsiooni arvutamisel välja jätta.

Tabel 3. Nõuded artikli 8 lõikes 1 osutatud asulareoveepuhastitest või artikli 8 lõikes 4 osutatud tiheasustusalasid teenindavatest asulareoveepuhastitest väljuva vee neljanda astme puhastusele.

Näitajad	Väikseim eemaldusprotsent sissetuleva vee reostuskoormuse suhtes
Ained, mis reostavad vett isegi väikese kontsentratsiooni korral (vt märkus 1)	80 % (vt märkus 2)

Märkus 1. Punktides a ja b osutatud orgaaniliste ainete kontsentratsiooni tuleb mõõta.

1. kategooria (hõlpsasti töödeldavad ained):

amisulpriid (CASi nr 71675-85-9),

ii)

karbamasepiin (CASi nr 298-46-4),

iii)

tsitalopraam (CASi nr 59729-33-8),

iv)

klaritromütsiin (CASi nr 81103-11-9),

diklofenak (CASi nr 15307-86-5),

vi)

hüdroklorotiasiid (CASi nr 58-93-5),

vii)

metoprolool (CASi nr 37350-58-6),

viii)

venlafaksiin (CASi nr 93413-69-5);

2. kategooria (hõlpsasti kõrvaldatavad ained):

bensotriasool (CASi nr 95-14-7),

ii)

kandesartaan (CASi nr 139481-59-7),

iii)

irbesartaan (CASi nr 138402-11-6),

iv)

4-metüülbensotriasooli (CASi nr 29878-31-7) ja 5-metüülbensotriasooli (CASi nr 136-85-6) segu.

Märkus 2. Eemaldusprotsent arvutatakse vähemalt kuue aine kohta kuiva ilma vooluhulga tingimustes. 1. kategooria ainete arv peab olema kaks korda suurem kui 2. kategooria ainete arv. Kui piisavas kontsentratsioonis on võimalik mõõta vähem kui kuue aine sisaldust, määrab pädev asutus vajaduse korral muud ained, mille jaoks väikseim eemaldusprotsent arvutakse. Kõigi arvutamisel kasutatud üksikute ainete konkreetsete eemaldusprotsentide keskväärtust kasutatakse, et hinnata, kas on saavutatud nõutav väikseim eemaldusprotsent 80 %.

Tabel 4. Proovidele esitatavad nõuded

Aastas võetavate proovide arv	Nõuetele mittevastavate proovide lubatav maksimumarv
4–7	1
8–16	2
17–28	3
29–40	4
41–53	5
54–67	6
68–81	7
82–95	8
96–110	9
111–125	10
126–140	11
141–155	12
156–171	13
172–187	14
188–203	15
204–219	16
220–235	17
236–251	18
252–268	19
269–284	20
285–300	21
301–317	22
318–334	23
335–350	24
351–365	25

II LISA

EUTROFEERUMISE SUHTES TUNDLIKUD ALAD

1. Läänemere, Musta mere, Põhjamere ja Aadria mere valgaladel asuvad alad, mis on direktiivi 2008/56/EÜ või 2000/60/EÜ kohaselt tunnistatud eutrofeerumise suhtes tundlikuks.

2. Looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealad ja rannikuveed, mis on eutrofeerunud või võivad lähitulevikus eutrofeeruda, kui kaitsemeetmeid ei võeta.

Otsustades, milliseid toitaineid tuleb täiendava puhastamise teel vähendada, võetakse arvesse järgmisi tegureid:

järved ja järvedeni / veehoidlateni / kinniste lahtedeni viivad kesise veevahetusega ojad, kus võib esineda toitainete akumuleerumist. Nendel aladel tuleks kõrvaldada ka fosfor, välja arvatud juhul, kui suudetakse tõendada, et see ei avalda veekogu eutrofeerumisele mingit mõju. Suurtelt tiheasustusaladelt reovee ärajuhtimise puhul võib kaaluda ka lämmastiku kõrvaldamist;

kesise veevahetusega või palju toitaineid vastuvõtvad suudmealad, lahed ja muud rannikuveed. Väikeste tiheasustusalade heitvesi ei ole nendele aladele harilikult probleemiks, kuid suurte tiheasustusalade reoveest tuleks eemaldada fosfor või lämmastik või nii fosfor kui lämmastik, välja arvatud juhul kui suudetakse tõendada, et see ei avalda eutrofeerumisele mingit mõju.

3. Joogivee võtmiseks mõeldud mage pinnavesi, mis võib sisaldada direktiivis (EL) 2020/2184 sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui kaitsemeetmeid ei võeta.

4. Alad, kus muude liidu keskkonnaalaste õigusaktide täitmiseks on vaja põhjalikumat puhastust, kui on ette nähtud käesoleva direktiivi artikliga 7, eelkõige seoses direktiiviga 2000/60/EÜ hõlmatud veekogudega, mille puhul on risk, et hea ökoloogiline seisund või potentsiaal ei säili või ei ole saavutatav.

5. Kõik muud alad, mille liikmesriigid eutrofeerumise suhtes tundlikuks tunnistavad.

III LISA

NENDE TOODETE LOETELU, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE LAIENDATUD TOOTJAVASTUTUST

1. Inimtervishoius kasutatavad ravimid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ ( 14 ) kohaldamisalasse.

2. Kosmeetikatooted, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 ( 15 ) kohaldamisalasse.

IV LISA

TÖÖSTUSSEKTORID

1. Piimatöötlus

2. Puu- ja köögiviljatoodete tootmine

3. Karastusjookide tootmine ja villimine

4. Kartulitöötlus

5. Lihatööstus

6. Õlletehased

7. Alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmine

8. Loomasööda tootmine taimsetest saadustest

9. Želatiini ja liimi tootmine toornahkadest ja luudest

10. Linnasetehased

11. Kalatööstus

V LISA

ASULAREOVEE KÄITLEMISE LÕIMITUD KAVA SISU

1. Asjaomase tiheasustusala veekogumisala algolukorra analüüs, mis sisaldab vähemalt järgmist:

üksikasjalik kirjeldus, mis käsitleb kogumissüsteemide võrku, selle võrgu võimekust ladustada ja juhtida asulareovett ja asula äravooluvett ning olemasolevat asulareovee puhastamise võimekust vihmasaju korral;

ühisvoolse kanalisatsiooni korral vihmasaju ajal toimuvate asulareovee voogude dünaamika analüüs seireandmete alusel või selliste hüdroloogiliste, hüdrauliliste ja veekvaliteedi mudelite alusel, milles on arvesse võetud uusimaid kliimaprojektsioone, sealhulgas I lisa tabelis 1 ja vajaduse korral tabelis 2 osutatud parameetrite ning mikroplastide ja asjakohaste saasteainete vihmasaju korral suublasse lastavat hinnangulist reostuskoormust;

lahkvoolse kanalisatsiooni korral üksikasjalik kirjeldus seirenõuete kohta eraldi süsteemide asjakohastes punktides, kus ärajuhitav asula äravooluvesi on eeldatavalt reostatud, nagu on kindlaks tehtud artikli 5 lõike 2 punkti d kohaselt, et määrata kindlaks asjakohased ja teostatavad meetmed vastavalt käesoleva lisa punkti 3 nõuetele.

2. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolust pärit reostuse vähendamise eesmärgid, kaasa arvatud järgmised:

soovituslik mittesiduv eesmärk, et ühisvoolse kanalisatsiooni ülevool moodustaks vaid väikse protsendi, mis ei saa olla suurem kui 2 % aastas kogutavast asulareovee reostuskoormusest, arvutatuna kuivade ilmastikuolude tingimustes. See soovituslik mittesiduv eesmärk tuleks saavutada:

31. detsembriks 2039 kõigil vähemalt 100 000 ie tiheasustusaladel;

ii)

31. detsembriks 2045 vähemalt 10 000 ie tiheasustusaladel, millele on osutatud artiklis 5;

makroplasti järkjärguline vähendamine.

3. Meetmed, mida võetakse punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks kooskõlas kõnealuses punktis sätestatud tähtpäevadega, koos meetmete rakendamise ajakavaga ning juba kehtestatud ja võetavate meetmete eristusega. Samuti on selles selgelt kindlaks määratud osalejad ja nende vastutusalad asulareovee käitlemise lõimitud kava rakendamisel.

4. Selle kaalumisel, milliseid meetmeid punkti 3 kohaselt võtta, tagavad liikmesriigid, et nende pädevad asutused kaaluvad vähemalt järgmist:

ennetavad meetmed, et hoida ära reostumata vihmavee sisenemine kogumissüsteemidesse, kaasa arvatud looduslikku veesidumisvõimet või vihmavee kogumist soodustavad meetmed, ning meetmed, millega suurendatakse linnapiirkondade rohe- ja sinialasid ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu vähendamiseks või piiratakse tiheasustusalade läbilaskmatute pindade suurust;

meetmed, millega parandatakse olemasoleva taristu, sealhulgas kogumissüsteemide, ladustamismahtude ja asulareoveepuhastite haldamist ja optimeeritakse nende kasutust eesmärgiga tagada, et puhastamata asulareovee või reostunud asula äravooluvee juhtimine suublasse on minimaalne;

kui see on vajalik punktis 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks, siis täiendavad leevendusmeetmed, sealhulgas taristu kohandamine asulareovee kogumiseks, ladustamiseks ja puhastamiseks, näiteks uute linnapiirkondade ühendamine lahkvoolse kanalisatsiooniga, kui see on asjakohane, või uue taristu rajamine, kusjuures prioriteediks on roheline ja sinine taristu nagu näiteks taimestunud kraavid, puhastavad märgalad ja ladustamistiigid, mis projekteeritakse elurikkuse toetamiseks. Kui see on asjakohane, kaalutakse seoses artiklis 5 osutatud asulareovee puhastamise lõimitud kava koostamisega vee taaskasutust.

VI LISA

ÜLDSUSE TEAVITAMINE

1) Pädev asutus ning asulareovee kogumise ja puhastamise teenuse eest vastutav(ad) käitaja(d), sealhulgas teave käitajate omandistruktuuri kohta ja nende kontaktandmed.

2) Tiheasustusalal tekkiva asulareovee reostuse kogukoormus väljendatuna inimekvivalentides (ie), üksikasjalikud andmed selle kohta, milline osa sellest koormusest (%):

kogutakse ja puhastatakse asulareoveepuhastites;

puhastatakse registreeritud individuaalsetes süsteemides;

jääb kogumata või puhastamata.

3) Kui see on asjakohane, siis põhjendus, miks teatav asulareovee reostuskoormus jääb kogumata või puhastamata.

4) Teave tiheasustusalalt igasse suublasse juhitava heitvee kvaliteedi kohta, sealhulgas järgmised elemendid:

nende iga asulareoveepuhasti poolt ärajuhitavate saasteainete aasta keskmine kontsentratsioon ja reostuskoormus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 21;

individuaalsetest süsteemidest ärajuhitava veega kaasnev hinnanguline reostuskoormus seoses I lisa tabelites 1 ja 2 osutatud parameetritega;

üle 10 000 ie tiheasustusalade puhul ühisvoolsest kanalisatsioonist ärajuhitava ja ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolust pärit veega kaasnev hinnanguline reostuskoormus seoses I lisa tabelites 1 ja 2 osutatud parameetritega.

5) Aastased investeerimiskulud kokku ja aastased tegevuskulud kokku, koos kogumis- ja puhastuskulude ning töötajate, energia-, kulutarvikute, haldus- ja muude aastaste kogukulude eristusega, samuti aasta keskmised investeerimis- ja tegevuskulud kogutud ja puhastatud asulareovee kuupmeetri kohta ning keskmise majapidamise kohta, kui kulud kaetakse täielikult või osaliselt veetariifisüsteemi kaudu, või tiheasustusala tasandil muudel juhtudel.

6) Teave selle kohta, kuidas kaetakse punktis 5 osutatud kulud, ja juhul, kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, siis teave kogutava ja puhastatava asulareovee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuuri kohta kas kogutava ja puhastatava asulareovee kuupmeetri suhtes või veevarustuse suhtes, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, ning kogumise, puhastamise, halduse ja muuga seotud kulude eristus.

7) Tiheasustusala tasandil asulareovee kogumise ja puhastamise taristuga seotud investeerimise kavad koos prognoositava mõjuga asulareoveeteenuse tariifidele ning kavandatud rahalise ja ühiskondliku kasuga.

8) Iga vähemalt 10 000 ie asulareoveepuhasti kohta:

töödeldav reostuskoormus (inimekvivalentides) kokku ja asulareovee puhastamiseks kuluv energia (kWh-des kokku ja kuupmeetri kohta);

toodetud taastuvenergia aastakogus (GWh/aasta) kokku, koos energiaallikate osakaalude eristusega.

9) Otsene kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides), mis aasta jooksul on vähemalt 10 000 ie reostuskoormust töötlevate asulareovee kogumise ja puhastamise taristu käitamisega igal tiheasustusalal tekitatud või mille tekkimine on ära hoitud, ning eelkõige selle taristu rajamisel tekitatud kaudne kasvuhoonegaaside koguheide (CO2 ekvivalenttonnides), kui need andmed on olemas.

10) Kokkuvõte nende kaebuste ja vastuste iseloomu ja statistiliste andmete kohta, mida asulareoveepuhastite käitajad on saanud ja andnud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.

11) Põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs punktides 2, 4, 8 ja 9 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele, kuid mitte varasematele kui 1. jaanuari 2025. aasta seisuga andmetele.

VII LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega (millele on osutatud artiklis 32)

Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40)
Komisjoni direktiiv 98/15/EÜ (EÜT L 67, 7.3.1998, lk 29)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)	ainult III lisa punkt 21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1)	ainult lisa punkt 4.2
Nõukogu direktiiv 2013/64/EL (ELT L 353, 28.12.2013, lk 8)	ainult artikkel 1

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev (millele on osutatud artiklis 32)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
91/271/EMÜ	30. juuni 1993
98/15/EÜ	30. september 1998
2013/64/EL	Artikli 1 lõigete 1, 2 ja 3 puhul 31. detsember 2018 Artikli 1 lõike 5 punkti a puhul 30. juuni 2014 Artikli 1 lõike 5 punkti b puhul 31. detsember 2014

VIII LISA

Vastavustabel

Direktiiv 91/271/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 sissejuhatav lause	Artikli 2 sissejuhatav lause
Artikli 2 punktid 1–4	Artikli 2 punktid 1–4
—	Artikli 2 punktid 5 ja 6
Artikli 2 punkt 5	Artikli 2 punkt 7
—	Artikli 2 punktid 8 ja 9
Artikli 2 punkt 6	Artikli 2 punkt 10
Artikli 2 punkt 7	Artikli 2 punkt 11
Artikli 2 punkt 8	Artikli 2 punkt 12
—	Artikli 2 punktid 13 ja 14
Artikli 2 punkt 10	Artikli 2 punkt 15
Artikli 2 punkt 11	Artikli 2 punkt 16
—	Artikli 2 punktid 17 kuni 28
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
—	Artikli 3 lõiked 2 ja 3
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 4 lõige 1
—	Artikli 4 lõige 2
—	Artikli 4 lõige 3
—	Artikli 4 lõige 4
—	Artikli 4 lõige 5
—	Artikli 4 lõige 6
—	Artikkel 5
Artikli 4 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
—	Artikli 6 lõige 2
—	Artikli 6 lõige 3
Artikli 4 lõige 2	Artikli 6 lõige 4
Artikli 4 lõige 4	Artikli 6 lõige 5
—	Artikli 7 lõige 1
—	Artikli 7 lõige 2
Artikli 5 lõige 2	Artikli 7 lõige 3
—	Artikli 7 lõige 4
Artikli 5 lõige 3	Artikli 7 lõige 5
—	Artikli 7 lõiked 6 ja 7
Artikli 5 lõige 4	Artikli 7 lõige 8
Artikli 5 lõige 5	Artikli 7 lõige 9
Artikli 5 lõige 7	Artikli 7 lõige 10
—	Artikli 7 lõige 11
—	Artikkel 8
—	Artikkel 9
—	Artikkel 10
—	Artikkel 11
Artikkel 9	Artikli 12 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 12 lõige 3
Artikkel 10	Artikkel 13
Artikli 11 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
—	Artikli 14 lõige 2
—	Artikli 14 lõige 3
—	Artikli 14 lõige 4
Artikli 11 lõige 3	Artikli 14 lõige 5
Artikli 12 lõige 1	Artikli 15 lõige 1
Artikli 12 lõige 2	Artikli 15 lõige 2
Artikli 12 lõige 3	Artikli 15 lõige 3
—	Artikli 15 lõige 4
Artikli 13 lõige 1	Artikkel 16 lõiked 1 ja 2
—	Artikkel 17
—	Artikkel 18
—	Artikkel 19
Artikli 14 lõige 1	Artikkel 20 lõige 1
—	Artikli 20 lõige 2
Artikli 15 lõige 1	Artikli 21 lõige 1
—	Artikli 21 lõige 2
—	Artikli 21 lõiked 3-6
—	Artikkel 22
Artikli 17 lõige 1	Artikli 23 lõige 1
—	Artikli 23 lõige 2
Artikli 17 lõige 3	Artikli 23 lõige 3
—	Artikli 23 lõige 4
—	Artikkel 24
—	Artikkel 25
—	Artikkel 26
—	Artikkel 27
Artikkel 18	Artikkel 28
—	Artikkel 29
—	Artikkel 30
—	Artikkel 31
—	Artikkel 32
Artikkel 19	Artikkel 33
—	Artikkel 34
Artikkel 20	Artikkel 35
I lisa A osa	I lisa A osa
I lisa B osa	I lisa B osa
I lisa C osa	—
I lisa D osa	I lisa C osa
II lisa	II lisa
—	III lisa
III lisa	IV lisa
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

( ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

( ) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsus nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).

( ) Komisjoni 26. juuni 2014. aasta rakendusotsus 2014/431/EL nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ rakendamiseks koostatud riiklike programmide aruandluse vormide kohta (ELT L 197, 4.7.2014, lk 77).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

( ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

Top

Choose the experimental features you want to try