Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02023R2623-20240101

Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2623, 22. august 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/472, määrates kindlaks läänepiirkonna vete teatavatel püügialadel kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikuks 2024–2027

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2023/2623/2024-01-01

02023R2623 — ET — 01.01.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2623,

22. august 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/472, määrates kindlaks läänepiirkonna vete teatavatel püügialadel kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikuks 2024–2027

(ELT L 2623 22.11.2023, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/1388,  11. märts 2024,

  L 1388

1

22.5.2024



▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2623,

22. august 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/472, määrates kindlaks läänepiirkonna vete teatavatel püügialadel kehtiva lossimiskohustuse üksikasjad ajavahemikuks 2024–2027



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. 

„flaami paneel“ – piimtraali viimase silmarea kokkutõmmatud osa, mille:

— 
tagumine pool on kinnitatud vahetult traalikoti külge;
— 
ülemine ja alumine võrguosa koosneb vähemalt 120 mm võrgusilmadest (mõõdetuna sõlmede vahelt); ning
— 
pikkus on pinguletõmmatuna vähemalt 3 m;
2. 

„selektiivtraali paneel“ – sortimisseade, mis:

— 
koosneb ülemisest paneelist, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm (rombsilm) või vähemalt 300 mm (ruutsilm) ja mis on paigaldatud traalikoti sirges osas asuvasse neljast paneelist koosnevasse karpsektsiooni;
— 
on vähemalt 3 meetrit pikk;
— 
asetseb traalikoti sulgurist kuni 4 meetri kaugusel ning
— 
on sama lai kui traali karpsektsiooni ülemise võrgulina laius (st ulatub jamuõmblusest jamuõmbluseni);
3. 

„sortimisrestiga sortimisseade“ – kahe paneeliga traali sisse paigaldatav nelja paneeliga sortimisseade, kuhu on kaldu paigaldatud rombsilmadega võrgusein, mille võrgusilma suurus on vähemalt 200 mm, ning mille tulemusena tekib traali ülemisse ossa väljapääsuava;

4. 

„CEFASi sortimisrest“ – sortimisrestiga sortimisseade, mille on välja töötanud keskkonna, kalanduse ja vesiviljeluse teaduse keskus (The Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science, CEFAS) homaari püügiks Iiri meres;

5. 

„üles-alla veetavate võrgutrossidega traal“ – sortimisrestiga traal, mis on loodud vähendama norra salehomaari püügil atlandi tursa, kilttursa ja merlangi kaaspüüki;

6. 

„ülesveetav võrgutross“ – põhjalähedase püügi piimtraalide modifikatsioon, mis aitab vältida nii püügiseadet kui ka püütud saaki kahjustavate kivide ja rahnude traali sattumist;

7. 

„merepõhjaorganismide väljalaske paneel“ – suurema võrgusilma või ruudukujulise võrgusilmaga paneel, mis on paigaldatud traali alumisse paneeli; tavaliselt kasutusel piimtraalidel, et lasta välja merepõhjaorganisme või prahti enne sellise materjali traalikotti jõudmist;

8. 

„Keldi mere kaitseala“ – ICESi rajoonide 7f ja 7 g veed ning rajooni 7j osa, mis jääb 50. laiuskraadist põhja poole ja 11. pikkuskraadist ida poole;

9. 

„voracera“ – kohalikult kavandatud ja ehitatud mehhaniseeritud õngejada, mida kasutavad traditsioonilise püügi laevad Lõuna-Hispaanias ICESi rajoonis 9a mustlaik-besuugo püügil.

Artikkel 2

Lossimiskohustuse rakendamine

Loodepiirkonna vetes (ICESi alapiirkondades 5 (v.a rajoon 5a, aga k.a rajooni 5b liidu veed), 6 ja 7) ning edelapiirkonna vetes (ICESi alapiirkondades 8, 9 ja 10 (Assooride ümbruse veed) ning CECAFi piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümbruse veed)) kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust põhjalähedaste ja pelaagiliste liikide püügile käesoleva määruse kohaselt ajavahemikul 2024–2027.

II PEATÜKK

ELLUJÄÄMISMÄÄRAL PÕHINEVAD ERANDID LOODEPIIRKONNA VETES

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari puhul

1.  

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse alljärgnevale:

a) 

norra salehomaar (Nephrops norvegicus), mis on püütud lõkspüünistega (püügivahendite koodid: ( 1 ) FPO, FIX ja FYK) ICESi alapiirkondades 6 ja 7;

b) 

norra salehomaar (Nephrops norvegicus), mis on püütud vähemalt 100 mm võrgusilmaga põhjatraalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) ICESi alapiirkonnas 7;

c) 

norra salehomaar (Nephrops norvegicus), mis on püütud ICESi alapiirkonnas 7 70–99 mm võrgusilmaga põhjatraalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX), mida kasutatakse koos väga selektiivsete püügivahenditega, vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule;

d) 

norra salehomaar (Nephrops norvegicus), mis on püütud 80–110 mm võrgusilmaga traallaudadega traalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) ICESi rajoonis 6a kuni 12 meremiili kaugusel rannikust.

2.  
Seda erandit kohaldatakse kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 VI lisa B osaga.
3.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud norra salehomaar lastakse püügikohas viivitamata tervena vette tagasi.

Artikkel 4

Ellujäämismääral põhinev erand hariliku merikeele puhul

1.  

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemale harilikule merikeelele (Solea solea), mis on püütud kuue meremiili piires rannikust, aga väljaspool kindlaks tehtud noorkalade kasvualasid:

a) 

ICESi rajoonis 7d traallaudadega traalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX), mille traalikoti võrgusilma suurus on 80–99 mm,

— 
mida vedava aluse pikkus on kuni kümme meetrit ja mootori võimsus kuni 221 kW, ning
— 
traalitakse kuni 30 meetri sügavuses vees kuni 90 minutit;
b) 

ICESi rajoonis 7e traallaudadega traalidega (OTB), mille traalikoti võrgusilma suurus on 80–99 mm ja mida veetakse alla 12 meetri pikkuste alustega.

2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud harilik merikeel lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 5

Ellujäämismääral põhinev erand railaste puhul

1.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse kõigi püügivahenditega loodepiirkonna vetes (ICESi alapiirkonnad 6 ja 7) püütud railastele (Rajiformes).
2.  
Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad erandi mõju hindamiseks 1. maiks 2027 ellujäämuse metaanalüüsi. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab esitatud teaduslikule teabele hinnangu 31. juuliks 2027.
3.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud railased lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 6

Ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta puhul

1.  

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse atlandi merilestale (Pleuronectes platessa), mis on püütud:

a) 

ICESi rajoonides 7d–7 g abaraga (GTR, GTN, GEN, GN);

b) 

ICESi rajoonides 7d–7 g traallaudadega traalidega (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX);

c) 

ICESi rajoonides 7a–7 g alustega, mille mootori maksimaalne võimsus on üle 221 kW ja millel kasutatakse ülesveetavate võrgutrosside või merepõhjaorganismide väljalaske paneeliga piimtraale (TBB);

d) 

ICESi rajoonides 7a–7 g alustega, millel kasutatakse piimtraale (TBB) ja mille mootori maksimaalne võimsus on 221 kW või mille maksimaalne pikkus on 24 m ning mis on ehitatud kalapüügiks kuni 12 meremiili kaugusel rannikust, traalides keskmiselt mitte üle 90 minuti;

e) 

ICESi rajoonis 7d ankurdatud põhjanootadega (püügivahendi kood: SDN);

▼M1

f) 

ICESi rajoonides 7b–7k nootadega (SSC).

▼B

2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud atlandi merilest lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 7

Ellujäämismääral põhinev erand lõkspüüniste, püüniste või mõrdadega püütud liikide puhul

1.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse neile liikidele, mida püütakse lõkspüünistega (FPO, FIX, FYK) ICESi alapiirkondades 5 (v.a 5.a, aga k.a 5.b liidu veed), 6 ja 7.
2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud isendid lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 8

Ellujäämismääral põhinev erand pelaagiliste liikide puhul

1.  

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse ICESi alapiirkonnas 6 seinnoodaga püütud harilikule makrellile (Scomber scombrus) ja atlandi heeringale (Clupea harengus), kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

püük vabastatakse enne, kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud teatav protsent seinnoodast suletakse (edaspidi „tagasilaskepunkt“);

b) 

seinnoot on varustatud nähtavate poidega, mis tähistavad selgelt tagasilaskepunkti;

c) 

laeval ja seinnoodal on elektrooniline süsteem, mis registreerib ja dokumenteerib alati, millal, kus ja mis ulatuses seinnoota haalati.

2.  
Tagasilaskepunkt on makrellipüügil siis, kui 80 % seinnoodast on suletud, ja heeringapüügil siis, kui 90 % seinnoodast on suletud.
3.  
Kui ümberpiiratud kalaparves on mõlemast liigist kalu, on tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud.
4.  
Hariliku makrelli ja atlandi heeringa vabastamine pärast tagasilaskepunkti ületamist on keelatud.
5.  
Ümberpiiratud kalaparvest võetakse enne selle vabastamist proov, et hinnata kalade liigilist ja suuruselist koostist ning kogust.
6.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse harilikule makrellile ja atlandi heeringale, mis püütakse ICESi rajoonides 7e ja 7f kvootideta pelaagiliste liikide püügil ringnoodaga, kui käesoleva artikli lõigetes 1–5 ja artiklis 15 sätestatud nõuded on täidetud.

III PEATÜKK

ELLUJÄÄMISMÄÄRAL PÕHINEVAD ERANDID EDELAPIIRKONNA VETES

Artikkel 9

Ellujäämismääral põhinev erand norra salehomaari puhul

1.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse norra salehomaarile (Nephrops norvegicus), mis on püütud ICESi alapiirkondades 8 ja 9 põhjatraalidega, mida vedavate aluste pardal on tagasiheiterennide süsteem (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, TBB, OT, PT ja TX).
2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud norra salehomaar lastakse püügikohas viivitamata vette tagasi.

Artikkel 10

Ellujäämismääral põhinev erand railaste puhul

1.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse ICESi alapiirkondades 8 ja 9 igat liiki püügivahenditega püütud railastele (Rajiformes, v.a kägu-helerai).
2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud railased lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 11

Ellujäämismääral põhinev erand mustlaik-besuugo puhul

1.  
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b kehtestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse mustlaik-besuugole (Pagellus bogaraveo), mis on püütud traditsioonilise püügivahendiga voracera ICESi rajoonis 9a, ning mustlaik-besuugole (Pagellus bogaraveo), mis on püütud õngekonksude ja -nööridega (LHP, LHM, LLS, LLD) ICESi alapiirkondades 8 ja 10 ning rajoonis 9a.
2.  
Lõikes 1 osutatud juhtudel püütud mustlaik-besuugo lastakse viivitamata vette tagasi.

Artikkel 12

Ellujäämismääral põhinev erand anšoovise, stauriidi ja makrelli puhul

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämismääral põhinevat erandit kohaldatakse seinnoodaga (PS) püütud euroopa anšoovisele (Engraulis encrasicolus), stauriididele (Trachurus spp) ja harilikule makrellile (Scomber scombrus) tingimusel, et võrku ei hiivata täielikult pardale.

IV PEATÜKK

VÄHESE TÄHTSUSEGA ERANDID LOODEPIIRKONNA VETES

Artikkel 13

Vähese tähtsusega erandid loodepiirkonna vetes

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib nimetatud määruse artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt ja vastavalt lõigetele 2–7 loodepiirkonna vetes tagasi heita järgmised kogused:

(1) 

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 7d ja 7e laevadega, millel kasutatakse põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, pelaagilisi traale (OTM, PTM) ja piimtraale (BT2), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm;

(2) 

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 7d–7 g laevadega, millel kasutatakse hariliku merikeele püügiks abaraid ja nakkevõrke (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF);

(3) 

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest koguspüügist ICESi rajoonides 7d–7h ja 7j–7k laevadega, millel kasutatakse flaami paneeliga piimtraale, mille võrgusilma suurus on 80–119 mm;

(4) 

kilttursa (Melanogrammus aeglefinus) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 7b, 7c ja 7e–7k:

a) 

laevadega, millel kasutatakse vähemalt 100 mm võrgusilmaga põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN SPR, SX, SV, TBN, TBS, TB, TX), kui norra salehomaar ei moodusta püügist üle 30 % (v.a piimtraalid);

b) 

laevadega, mis püüavad silmasuurusega vähemalt 80 mm ning mille püügis on norra salehomaari üle 30 %;

c) 

laevadega, millel kasutatakse vähemalt 80 mm võrgusilmaga piimtraale koos flaami paneeliga.

Seda erandit kohaldatakse tingimusel, et kohaldatakse määruse (EL) 2019/1241 VI lisa B osa punktis 1.3.2 sätestatud meetmeid;

(5) 

hirvkala (Caproidae) puhul kuni 0,5 % selle liigi kõigi püügivahenditega püütud aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 7b, 7c ja 7f–7k põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB) kasutavate laevadega;

(6) 

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 4 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonnas 7 laevadega, mis kasutavad piimtraale (TBB), mille võrgusilma suurus on 80–119 mm (BT2), ning põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX) järgmistel tingimustel:

a) 

püük toimub TR2-tüüpi laevadega ICESi rajoonides 7f ja 7 g, rajooni 7h selles osas, mis jääb laiuskraadist 49°30′ põhja poole, ning rajooni 7j selles osas, mis jääb laiuskraadist 49°30′ põhja poole ja 11. pikkuskraadist ida poole, ning üle 55 % püügist moodustab kas merlang või euroopa merikurat, euroopa merluus ja megrim (üheskoos);

b) 

TR2-tüüpi laevadega ICESi alapiirkonnas 7, väljaspool eelnimetatud piirkonda.

(7) 

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonis 7a laevadega, mis kasutatavad 80–119 mm võrgusilmaga piimtraale (BT2), mille selektiivsust on parandatud flaami paneeliga;

(8) 

põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus) puhul kuni 0,6 % selle liigi kõigi püügivahenditega saadud aastasest kogupüügist ICESi rajoonis 5b (ELi veed) ja alapiirkonnas 6 laevadega, mis kasutavad vähemalt 100 mm võrgusilmaga (TR1) põhjatraale (OTT, OTB, TBS, TBN, TB, PTB, OT, PT, TX);

(9) 

stauriidide (Trachurus spp.) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogukaaspüügist ICESi alapiirkonnas 6 ja rajoonides 7b–7k põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX);

(10) 

hariliku makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 3 % nende aastasest kogukaaspüügist ICESi alapiirkonnas 6 ja rajoonides 7b–7k põhjalähedaste liikide segapüügil laevadega, mis kasutavad põhjatraale, nootasid ja piimtraale (OTB, OTT, OT, PTB, PT, SSC, SDN, SPR, SX, SV, TBB, TBN, TBS, TB, TX);

(11) 

põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) puhul kuni 5 % aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 6 ja 7 ning rajoonis 5b tööndusliku pelaagilise püügi traaleriga, mille sihtliik on kõnealune liik ja mille pardal töödeldakse seda surimiks;

(12) 

hariliku makrelli (Scomber scombrus), stauriidide (Trachurus spp.) ja merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 1 % aastasest kogupüügist ICESi rajoonis 7d pelaagilist traali (OTM ja PTM) kasutavate kuni 25 m pikkuste pelaagilise püügi traaleritega, kui sihtliikideks on harilik makrell, stauriidid ja atlandi heeringas.

V PEATÜKK

VÄHESE TÄHTSUSEGA ERANDID EDELAPIIRKONNA VETES

Artikkel 14

Vähese tähtsusega erandid edelapiirkonna vetes

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib nimetatud määruse artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt edelapiirkonna vetes tagasi heita järgmised kogused:

(1) 

euroopa merluusi (Merluccius merluccius) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 traale ja nootasid (OTM, PTM, OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(2) 

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 8a ja 8b pelaagilisi, piim- ja põhjatraale (OTM, PTM, OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega;

(3) 

hariliku merikeele (Solea solea) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi rajoonides 8a ja 8b abaraid ja nakkevõrke (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega;

(4) 

limapeade (Beryx spp.) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonnas 10 õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS ja LLD) kasutavate laevadega;

(5) 

stauriidide (Trachurus spp.) puhul kuni 5 % nende aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(6) 

stauriidide (Trachurus spp.) puhul kuni 3 % nende aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8, 9 ja 10 ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 nakkevõrke (GNS, GND, GNC, GTR, GTN) kasutavate laevadega;

(7) 

hariliku makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(8) 

hariliku makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 3 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 nakkevõrke (GNS, GND, GNC, GTR, GTN) kasutavate laevadega;

(9) 

megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 5 % selle aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(10) 

megrimi (Lepidorhombus spp.) puhul kuni 4 % selle aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 nakkevõrke (GNS, GND, GNC, GTR ja GTN) kasutavate laevadega;

(11) 

euroopa merikuradi (Lophiidae) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TBB, OT, PT, TX, SSC, SPR, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(12) 

euroopa merikuradi (Lophiidae) puhul kuni 4 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 nakkevõrke (GNS, GND, GNC, GTR, GTN) kasutavate laevadega;

(13) 

merlangi (Merlangius merlangus) puhul kuni 4 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonnas 8 nakkevõrke (GNS, GND, GNC, GTR ja GTN) kasutavate laevadega;

(14) 

euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkondades 8 ja 9 piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(15) 

mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) puhul kuni 5 % selle liigi aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonna 9a Cádizi lahe osas piimtraale, põhjatraale ja nootasid (OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(16) 

merikeelte (Solea spp.) puhul kuni 1 % nende aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonna 9a Cádizi lahe osas piimtraale, põhjatraale ja nootasid (püügivahendite koodid: OTT, OTB, PTB, OT, PT, TBN, TBS, TX, SSC, SPR, TB, TBB, SDN, SX, SV) kasutavate laevadega;

(17) 

põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) puhul kuni 5 % aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonnas 8 tööndusliku pelaagilise püügi traaleriga, millega kasutatakse pelaagilisi traale (OTM) ja paarispüügi pelaagilisi traale (PTM), mille sihtliik on kõnealune liik ning mille pardal töödeldakse seda liiki surimiks;

(18) 

euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus), hariliku makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidide (Trachurus spp.) puhul kuni 4 % aastasest kogupüügist ICESi alapiirkonnas 8 pelaagilist traali kasutava pelaagilise püügi traaleriga, kui sihtliigid on kõnealused liigid;

(19) 

stauriidide (Trachurus spp.) ja hariliku makrelli (Scomber scombrus) puhul kuni 4 % aastasest kogupüügist ning euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) puhul kuni 1 % aastasest kogupüügist seinnoodaga (PS) ICESi alapiirkondades 8, 9 ja 10 ning CECAFi rajoonides 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0.

VI PEATÜKK

PÜÜKIDE DOKUMENTEERIMINE

Artikkel 15

Saagi dokumenteerimine pelaagilise püügi laevastike puhul

Artiklis 8 sätestatud erandi alusel vette tagasi lastud kalakogused ja artikli 8 lõike 5 kohase proovivõtu tulemused tuleb kanda nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( 2 ) kohaselt püügipäevikusse.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.


( 1 ) Käesolevas määruses kasutatud püügivahendite koodid vastavad komisjoni 4. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1)) XI lisa koodidele. Aluste puhul, mille kogupikkus on alla kümne meetri, vastavad käesolevas tabelis esitatud püügivahendite koodid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni püügivahendite klassifikatsiooni koodidele.

( 2 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50).

Top