EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02019R1009-20230316

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1009, 5. juuni 2019, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/2023-03-16

02019R1009 — ET — 16.03.2023 — 003.002


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1009,

5. juuni 2019,

millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 170 25.6.2019, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1768,  23. juuni 2021,

  L 356

8

8.10.2021

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2086,  5. juuli 2021,

  L 427

120

30.11.2021

►M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2087,  6. juuli 2021,

  L 427

130

30.11.2021

►M4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2088,  7. juuli 2021,

  L 427

140

30.11.2021

►M5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1171,  22. märts 2022,

  L 183

2

8.7.2022

►M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1519,  5. mai 2022,

  L 236

5

13.9.2022

►M7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/409,  18. november 2022,

  L 59

1

24.2.2023


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 302, 22.11.2019, lk  129 (2019/1009)

►C2

Parandus, ELT L 161, 16.6.2022, lk  121 (2019/1009)

►C3

Parandus, ELT L , 16.10.2023, lk  1 ((EL) 2019/1009)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1009,

5. juuni 2019,

millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse ELi väetisetoodete suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) 

loomsed kõrvalsaadused või loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mille suhtes kasutatakse turul kättesaadavaks tegemise ajal määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõudeid;

b) 

määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamisalasse kuuluvad taimekaitsevahendid.

2.  

Käesolev määrus ei mõjuta järgmiste õigusaktide kohaldamist:

a) 

direktiiv 86/278/EMÜ;

b) 

direktiiv 89/391/EMÜ;

c) 

direktiiv 91/676/EMÜ;

d) 

direktiiv 2000/60/EÜ;

e) 

direktiiv 2001/18/EÜ;

f) 

määrus (EÜ) nr 852/2004;

g) 

määrus (EÜ) nr 882/2004;

h) 

määrus (EÜ) nr 1881/2006;

i) 

määrus (EÜ) nr 1907/2006;

j) 

määrus (EÜ) nr 834/2007;

k) 

määrus (EÜ) nr 1272/2008;

l) 

määrus (EL) nr 98/2013;

m) 

määrus (EL) nr 1143/2014;

n) 

määrus (EL) 2016/2031;

o) 

direktiiv (EL) 2016/2284;

p) 

määrus (EL) 2017/625.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„väetisetoode“ – aine, segu, mikroorganism või muu materjal, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada taimedel või nende risosfääril või seentel või nende mükosfääril või mille eesmärk on moodustada risosfäär või mükosfäär, kas iseseisvalt või segatuna mõne teise materjaliga, et varustada taimi või seeni toitainetega või parandada nende toitainete omastamise tõhusust;

2)

„ELi väetisetoode“ – väetisetoode, millel on turul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis;

3)

„aine“ – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

4)

„segu“ – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

5)

„mikroorganism“ – määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 15 määratletud mikroorganism;

6)

„vedel kuju“ – suspensioon või lahus, kus suspensioon on kahefaasiline dispersne süsteem, mille vedelas faasis on suspendeeritud tahked osakesed, ning lahus on vedelik, milles ei ole tahkeid osakesi, või geel ning selle alla kuuluvad ka pastad;

7)

„tahke kuju“ – olek, mida iseloomustab struktuuri jäikus ja vastupanu kuju või ruumala muutuste suhtes ning mille puhul on aatomid tihedalt üksteisega seotud, kas korrapärases geomeetrilises struktuuris (kristalsed tahked ained) või ebakorrapäraselt (amorfne aine);

8)

„massiprotsent“ – protsent kogu ELi väetisetoote massist sellel kujul, nagu see toode turul kättesaadavaks tehti;

9)

„turul kättesaadavaks tegemine“ – ELi väetisetoote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus levitamiseks või kasutamiseks;

10)

„turule laskmine“ – ELi väetisetoote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

11)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab ELi väetisetoote või laseb ELi väetisetoote kavandada või valmistada ning turustab seda ELi väetisetoodet oma nime või kaubamärgi all;

12)

„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)

„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit ELi väetisetoote;

14)

„levitaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ELi väetisetoote turul kättesaadavaks;

15)

„ettevõtja“ – tootjad, volitatud esindajad, importijad ja levitajad;

16)

„tehniline kirjeldus“ – dokument, milles nähakse ette ELi väetisetootele või selle tootmisprotsessile või selle proovivõtu- ja analüüsimeetoditele esitatavad tehnilised nõuded;

17)

„harmoneeritud standard“ – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud harmoneeritud standard;

18)

„akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

19)

„riiklik akrediteerimisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

20)

„vastavushindamine“ – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas ELi väetisetoodet käsitlevad käesoleva määruse nõuded on täidetud;

21)

„vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamist, sealhulgas testib, sertifitseerib ja kontrollib;

22)

„tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi ELi väetisetoode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

23)

„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on vältida tarneahelas oleva ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist;

24)

„liidu ühtlustamisõigusakt“ – liidu õigusakt, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimused;

25)

„CE-märgis“ – märgis, millega tootja kinnitab, et ELi väetisetoode vastab märgise tootele kandmist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Vaba liikumine

1.  
Liikmesriigid ei takista koostise, märgistamise või muude käesoleva määrusega hõlmatud aspektidega seotud põhjustel selliste ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.
2.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid, kes kohaldavad 14. juulil 2019 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 4 erandit määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5 seoses väetiste kaadmiumisisaldusega, ELi väetisetoodete puhul jätkuvalt kohaldada väetiste kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme, mis on liikmesriikides kohaldatavad 14. juulil 2019 ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis vastab asjaomases liikmesriigis 14. juulil 2019 kohaldatavale piirnormile või on sellest madalam.
3.  
Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel säilitamast või vastu võtmast sätteid, mis on aluslepingutega kooskõlas ning käsitlevad ELi väetisetoodete kasutamist inimtervise ja keskkonna kaitse eesmärgil, tingimusel et need sätted ei nõua käesoleva määrusega kooskõlas olevate ELi väetisetoodete muutmist ega mõjuta nende turul kättesaadavaks tegemise tingimusi.

Artikkel 4

Nõuded toodetele

1.  

ELi väetisetoode

a) 

vastab I lisas asjaomasele toote toimekategooriale sätestatud nõuetele;

b) 

vastab II lisas asjaomasele koostisainete kategooriale või kategooriatele sätestatud nõuetele ning

c) 

on märgistatud vastavalt III lisas esitatud märgistusnõuetele.

2.  
Asjaolude puhul, mida I ega II lisa ei hõlma, ei kujuta ELi väetisetooted endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.
3.  
Komisjon avaldab hiljemalt 16. juuliks 2020 suunisdokumendi, milles antakse tootjatele ja turujärelevalveasutustele sõnaselge teave ja näidised III lisas osutatud etiketi väljanägemise kohta.

Artikkel 5

Turul kättesaadavaks tegemine

ELi väetisetoode tehakse turul kättesaadavaks üksnes siis, kui see vastab käesolevale määrusele.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.  
ELi väetisetoodete turule laskmisel tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud vastavalt I ja II lisas sätestatud nõuetele.
2.  
Tootjad koostavad enne ELi väetisetoote turule laskmist tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega on tõendatud ELi väetisetoote vastavus käesolevas määruses sätestatud kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad tootele ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitavad tootele CE-märgise.

3.  
Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud.

Taotluse korral teevad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele.

4.  
Tootjad tagavad, et seeriatootmises ELi väetisetoodete puhul on kehtestatud menetlused käesoleva määruse nõuetele vastavuse säilimiseks. Muudatusi selliste ELi väetisetoodete tootmisprotsessis või omadustes ja muudatusi harmoneeritud standardites, artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses või muus tehnilises kirjelduses, mille põhjal ELi väetisetoote nõuetele vastavust kinnitatakse või mille kohaldamisega nõuetele vastavust kontrollitakse, võetakse asjakohaselt arvesse.

Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad tootjad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.

5.  
Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud ELi väetisetoodete pakendid kannavad tüübinumbrit, partiinumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui ELi väetisetooted tarnitakse ilma pakendita, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on esitatud iga väetisetoote saatedokumendis.
6.  
Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress osutab ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Nimetatud teave esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles ning see on selge, arusaadav ja loetav.
7.  
Tootjad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse etiketil esitamata jäänud teave pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles ning see on selge, arusaadav ja mõistetav.
8.  
Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui tootjad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.
9.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad tootjad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 7

Volitatud esindaja

1.  
Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja volituse hulka.

2.  

Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a) 

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana viie aasta jooksul pärast seda, kui kõnealuste dokumentidega hõlmatud ELi väetisetoode on turule lastud;

b) 

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis on vajalik ELi väetisetoote vastavuse tõendamiseks;

c) 

teha pädevate riiklike asutustega nende taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse volitatud esindaja volitusega hõlmatud ELi väetisetoodete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.  
Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid ELi väetisetooteid.
2.  
Enne ELi väetisetoote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teinud artiklis 15 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi väetisetootega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei lase importija ELi väetisetoodet turule enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab importija sellest tootjat ja turujärelevalveasutusi.

3.  
Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas ELi väetisetoote pakendile, või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajatele ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.
4.  
Importijad tagavad, et ELi väetisetoodetega on kaasas III lisas nõutud teave. Kui ELi väetisetoode tarnitakse pakendis, esitatakse teave pakendile kinnitatud etiketil. Kui pakend on kogu teabe esitamiseks liiga väike, esitatakse teave, mis ei mahu etiketile, pakendi juurde kuuluval eraldi infolehel. Selline infoleht loetakse etiketi osaks. Kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, esitatakse kogu teave infolehel. Etikett ja infoleht on ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemise ajal kontrollimiseks kättesaadavad. Teave esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles.
5.  
Importijad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud nõuetele.
6.  
Kui seda peetakse seoses ELi väetisetoote toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollivad importijad selliseid turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetooteid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate ELi väetisetoodete ja selliste ELi väetisetoodete tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid sellisest järelevalvest.
7.  
Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui importijad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turule lasknud, kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.
8.  
Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste taotluse korral neile kättesaadav.

Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni koopia kättesaadavaks muudele ettevõtjatele.

9.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad importijad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turule lastud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.  
ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad toimima vajaliku hoolsusega käesoleva määruse nõuete täitmiseks.
2.  
Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave keeles, mis on kergesti arusaadav selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või kui tal on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode ei ole käesoleva määrusega vastavuses, ei tee levitaja seda ELi väetisetoodet turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Kui ELi väetisetoode kujutab ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi.

3.  
Levitajad tagavad, et sel ajal, kui ELi väetisetoode on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I või III lisas sätestatud nõuetele.
4.  
Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune ELi väetisetoode nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui levitajad arvavad või kui neil on põhjust uskuda, et ELi väetisetoode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad on ELi väetisetoote kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.
5.  
Pädeva riikliku asutuse põhjendatud taotluse korral esitavad levitajad ELi väetisetoote käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega selle taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse nende poolt turul kättesaadavaks tehtud ELi väetisetoote põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas määruses käsitatakse importijat või levitajat, kes laseb ELi väetisetoote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud ELi väetisetoodet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale määrusele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.

Artikkel 11

Pakendamine ja ümberpakendamine importija või levitaja poolt

Kui ELi väetisetoote pakendab või pakendab ümber importija või levitaja, keda ei loeta artikli 10 kohaseks tootjaks,

a) 

tagab see importija või levitaja, et pakendil on märgitud tema nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millele eelnevad sõnad „pakendaja:“ või „ümberpakendaja:“, ning

b) 

säilitab see importija või levitaja viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist turujärelevalveasutuste jaoks koopia artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud algse teabega.

Artikkel 12

Ettevõtjate kindlakstegemine

1.  

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele taotluse korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks

a) 

iga ettevõtja, kes on neile ELi väetisetooteid tarninud;

b) 

iga ettevõtja, kellele nemad on ELi väetisetooteid tarninud.

2.  
Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet viie aasta jooksul pärast seda, kui ELi väetisetoode neile tarniti, ja viie aasta jooksul pärast seda, kui nad ise ELi väetisetoote tarnisid.

III PEATÜKK

ELI VÄETISETOODETE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 13

Vastavuseeldus

1.  
ELi väetisetooted, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.
2.  
Katsetel, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Katseid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud standardid või nende osad hõlmavad.

Artikkel 14

Ühtne kirjeldus

1.  

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse I, II või III lisas sätestatud nõue või artikli 13 lõikes 2 osutatud katse ühtne kirjeldus, kui

a) 

kõnealused nõuded või katsed ei ole hõlmatud harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas;

b) 

komisjon täheldab põhjendamatuid viivitusi nõutud harmoneeritud standardite vastuvõtmisel või

c) 

komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega otsustanud piirangu säilitada või kustutada viited nendele harmoneeritud standarditele või nende osadele, mis kõnealuseid nõudeid või katseid hõlmavad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  
ELi väetisetooted, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, eeldatakse olevat vastavuses I, II ja III lisas sätestatud nõuetega, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad.
3.  
Katseid, millega kontrollitakse ELi väetisetoodete vastavust I, II ja III lisas sätestatud nõuetele, mis on vastavuses ühtsete kirjelduste või nende osadega, peetakse usaldusväärseteks ja reprodutseeritavateks selles osas, mida nimetatud ühtsed kirjeldused või nende osad hõlmavad.

Artikkel 15

Vastavushindamismenetlused

1.  
ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse hindamine tehakse vastavalt IV lisas ette nähtud kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.
2.  
Vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus vastavushindamismenetlusi tegev teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 16

ELi vastavusdeklaratsioon

1.  
ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud.
2.  
ELi vastavusdeklaratsioon järgib V lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab IV lisas sätestatud asjakohastes moodulites kindlaks määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus ELi väetisetoode turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.
3.  
Kui ELi väetisetoote suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühtne ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioonis loetletakse asjaomased liidu õigusaktid ja nende avaldamisviiteid. ELi vastavusdeklaratsioon võib olla koostatud asjakohastest üksikutest vastavusdeklaratsioonidest.
4.  
ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse ELi väetisetoote käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavuse eest.

Artikkel 17

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 18

CE-märgise kinnitamise nõuded ja tingimused

1.  
CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ELi väetisetoote pakendile, või, kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetoote saatedokumenti.
2.  
CE-märgis kinnitatakse enne ELi väetisetoote turule laskmist.
3.  
CE-märgisele järgneb teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui seda nõutakse IV lisa alusel.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.  
Liikmesriigid tuginevad CE-märgise kasutamist reguleeriva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral asjakohased meetmed.

Artikkel 19

Jäätmete lakkamise staatus

Käesolevas määruses kehtestatakse kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks, milline materjal, mida direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt loetakse jäätmeks, võib lakata olemast jääde, kui see sisaldub nõuetele vastavas ELi väetisetootes. Sellisel juhul tehakse materjalile enne, kui see lakkab olemast jääde, käesolevale määrusele vastav taaskasutamistoiming ning materjal loetakse nimetatud direktiivi artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavaks ja seetõttu lakkab see olemast jääde alates ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisest.

IV PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva määruse alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.  
Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.
2.  
Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.
3.  
Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil üle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve tegemise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud oma tegevusest tuleneva vastutuse katmise.
4.  
Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse ülesannete täitmise eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavatele asutustele

1.  
Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.
2.  
Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus.
3.  
Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei teinud hindamist.
4.  
Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid kommerts- või konkurentsitingimustes.
5.  
Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.
6.  
Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisaval arvul pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste üle järelevalve tegemise menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutustele

1.  
Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõuded.
2.  
Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning tal on juriidilise isiku staatus.
3.  
Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või ELi väetisetootest, mida ta hindab.
4.  
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei väetisetoodete väljatöötaja, tootja, tarnija, ostja, omanik või kasutaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista selliste väetisetoodete kasutamist, mis on vajalikud vastavushindamisasutuse tegevuseks, ega väetisetoodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud väetisetoodete väljatöötamise, tootmise, turustamise või kasutamisega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse või usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.

5.  
Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega ning ei allu surveavaldustele ega ahvatlustele, eelkõige rahalistele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.
6.  
Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma kõiki talle IV lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning kõikide ELi väetisetoote liikide või kategooriate puhul, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, vajalikud

a) 

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b) 

selliste menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse, et oleks võimalik tagada nende menetluste läbipaistvus ja kordamise võimalus. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c) 

menetlused selliste toimingute tegemiseks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või ruumidele.

7.  

Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on

a) 

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses on kõnealusest vastavushindamisasutusest teavitatud;

b) 

piisavad teadmised tehtavate hindamiste nõuete kohta ja hindamiseks piisav pädevus;

c) 

asjakohased teadmised ja arusaam I, II ja III lisas sätestatud nõuetest, artiklis 13 osutatud kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja artiklis 14 osutatud ühtsest kirjeldusest ning liidu ühtlustamisõigusaktidest ja riigisiseste õigusaktide asjakohastest sätetest;

d) 

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute tegemist.

8.  
Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.  
Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riigisisese õiguse kohaselt liikmesriik või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.
10.  
Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust kogu teabe osas, mis on saadud IV lisa kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguse kaitse.
11.  
Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja artikli 36 alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetele vastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidele, mis on esitatud sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.  
Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud konkreetsete ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.
2.  
Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetavate ülesannete eest, olenemata oma asukohast.
3.  
Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.
4.  
Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ning nende poolt IV lisa kohaselt tehtud tööga.

Artikkel 27

Teavitamistaotlus

1.  
Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.
2.  
Teavitamistaotlusega koos esitatakse dokument, milles kirjeldatakse vastavushindamistoiminguid, vastavushindamismoodulit või -mooduleid ja ELi väetisetoodet või -tooteid, millega tegelemiseks vastavushindamisasutus väidab end pädeva olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.  
Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.
2.  
Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni poolt välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.
3.  
Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest ELi väetisetootest või asjaomastest väetisetoodetest ning artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusest.
4.  
Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse toiminguid teha ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva määruse tähenduses teavitatud asutusena.

5.  
Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste loetelu

1.  
Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme liidu õigusakti alusel.

2.  
Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks selliste käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka neile asutustele antud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et nimekirja ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituste muutmine

1.  
Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
2.  
Kui teavitust piiratakse, selle kehtivus peatatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks kas mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid taotluse korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.  
Komisjon uurib iga juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu on juhitud kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole pädev või ei täida enam talle esitatavaid nõudeid ja ülesandeid.
2.  
Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle taotluse korral kogu teabe teavituse aluse või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimise kohta.
3.  
Komisjon tagab, et uurimiste käigus omandatud kogu tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.
4.  
Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks vajalikud parandusmeetmed, sealhulgas tunnistaks teavituse vajaduse korral kehtetuks.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.  
Teavitatud asutused teevad vastavushindamist kooskõlas IV lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.
2.  
Vastavushindamist tehakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Teavitatud asutused võtavad oma ülesannete täitmisel nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada ELi väetisetoote vastavus käesoleva määruse nõuetele.

3.  
Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I, II või III lisas sätestatud nõudeid, vastavaid harmoneeritud standardeid, artiklis 14 osutatud ühtset kirjeldust või muid tehnilisi kirjeldusi, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati või kinnitusotsust.
4.  
Kui pärast sertifikaadi või kinnitusotsuse väljastamist avastab teavitatud asutus nõuetele vastavuse jälgimisel, et ELi väetisetoode ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab sertifikaadi või kinnitusotsuse kehtetuks.
5.  
Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole soovitud mõju, piirab teavitatud asutus vajaduse korral sertifikaati või kinnitusotsust, peatab nende kehtivuse või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks on olemas asjakohane menetlus.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.  

Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:

a) 

sertifikaadi väljastamisest või kinnitusotsuse tegemisest keeldumine, selle piiramine, kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine;

b) 

teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c) 

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d) 

taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.  
Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva määruse alusel teavitatud, samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade ELi väetisetoodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab kogemuste vahetamist liikmesriikides teavitamispoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub teavitatud asutuste valdkondliku rühma vormis.

Teavitatud asutused osalevad nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate kaudu.

V PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE ELI VÄETISETOODETE KONTROLL NING LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate ELi väetisetoodete kontroll

ELi väetisetoodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

Artikkel 38

Menetlus ohtu kujutavate ELi väetisetoodetega tegelemiseks riiklikul tasandil

1.  
Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ELi väetisetoode kujutab endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, korraldavad nad asjaomase ELi väetisetoote hindamise, lähtudes käesolevas määruses sätestatud kõigist asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus osutatud hindamise käigus, et ELi väetisetoode ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutused ohu laadi arvestades määravad, kõik vajalikud parandusmeetmed ELi väetisetoote vastavusse viimiseks kõnealuste nõuetega, kõrvaldaks ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  
Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.
3.  
Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.
4.  
Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et riigisisesel turul ELi väetisetoote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, ELi väetisetoode turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.  

Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikku teavet, sellise ELi väetisetoote päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, võetud riiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused teatavad eelkõige, kas mittevastavus on seotud mõne järgmise põhjusega:

a) 

ELi väetisetoode ei vasta I, II või III lisas esitatud nõuetele;

b) 

puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites;

c) 

puudused artiklis 14 osutatud ühtses kirjelduses.

6.  
Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase ELi väetisetoote nõuetele mittevastavusega ning esitavad oma vastuväited juhul, kui nad ei ole vastu võetud riikliku meetmega nõus.
7.  
Kui teised liikmesriigid ega komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi võetud ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.
8.  
Liikmesriigid tagavad, et asjaomase ELi väetisetoote suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse ELi väetisetoode turult.
9.  
Käesoleva artikli kohased turujärelevalveasutuste kohustused ei piira liikmesriikide võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.  
Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetme kohta vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riiklik meede on vastuolus liidu õigusega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riiklikku meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks, nõutakse otsusega, et kõik liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks nõuetele mittevastava ELi väetisetoote kõrvaldamise oma turult ja teavitaksid sellest komisjoni.

Kui riiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, nõutakse otsusega, et asjaomane liikmesriik selle tühistaks.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.  
Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva määruse artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.
3.  
Kui riiklikku meedet peetakse põhjendatuks ja ELi väetisetoote mittevastavust põhjendatakse puudustega artikli 38 lõike 5 punktis c osutatud ühtses kirjelduses, võtab komisjon viivitamata vastu rakendusaktid, millega asjaomast ühtset kirjeldust muudetakse või tunnistatakse see kehtetuks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 40

Nõuetele vastavad ELi väetisetooted, mis kujutavad endast ohtu

1.  
Kui liikmesriik leiab pärast artikli 38 lõike 1 kohast hindamist, et ELi väetisetoode, mis vastab käesoleva määruse nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale, nõuab ta viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks mõistliku aja jooksul, mille turujärelevalveasutus ohu laadi arvestades kindlaks määrab, kõik asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ELi väetisetoode ei kujutaks endast turul kättesaadavaks tegemisel enam ohtu, kõrvaldaks asjaomase ELi väetisetoote turult või võtaks selle tagasi.
2.  
Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste ELi väetisetoodete suhtes võetakse parandusmeetmed.
3.  
Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase ELi väetisetoote tuvastamiseks vajalikke andmeid, selle ELi väetisetoote päritolu ja tarneahelat, ohu laadi ning võetud riiklike meetmete laadi ja kestust.
4.  
Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riiklikke meetmeid. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse vormis rakendusakti, milles määratakse kindlaks, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte, ja vajaduse korral nõutakse asjakohaste meetmete võtmist.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inim-, looma- või taimetervise, ohutuse või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.  
Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 41

Vormiline mittevastavus

1.  

Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist, kui ta on avastanud ELi väetisetoote puhul ühe järgmistest asjaoludest:

a) 

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 18 rikkudes;

b) 

teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 18 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud, kuigi see on artikli 18 kohaselt nõutav;

c) 

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud või ei ole koostatud õigesti;

d) 

tehniline dokumentatsioon ei ole kas kättesaadav või see on puudulik;

e) 

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

f) 

mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.  
Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist või see keelata, või tagab toote turult kõrvaldamise või tagasivõtmise.

Liikmesriikide kohustused selles valdkonnas ei piira nende võimalust reguleerida väetisetooteid, mis ei ole ELi väetisetooted.

VI PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 42

Lisade muutmine

1.  

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid ja toodete toimekategooriate määratlused ja muud nende kohaldamisalaga seotud elemendid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, et kohandada kõnealuseid lisasid tehnoloogia arenguga ning lihtsustada selliste ELi väetisetoodete juurdepääsu siseturule ja vaba liikumist siseturul,

a) 

millega siseturul kauplemise maht on potentsiaalselt märkimisväärne ja

b) 

mille puhul on teaduslikke tõendeid, et need

i) 

ei kujuta endast ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale ning

ii) 

tagavad agronoomilise tõhususe.

Delegeeritud õigusaktides, millega kehtestatakse I lisas loetletud saasteainete uued piirnormid, võtab komisjon, nagu kohane, arvesse Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Kemikaaliameti või komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikku arvamust.

Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, et lisada koostisainete kategooriaid või neid läbi vaadata, et hõlmata materjale, mida võib lugeda taaskasutusse võetud jäätmeteks või kõrvalsaadusteks direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, jäetakse nendest delegeeritud õigusaktidest sõnaselgelt välja käesoleva määruse II lisa koostisainete kategooriate 1 ja 11 materjalid.

Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel seab komisjon eelkõige esikohale teatavad loomsed kõrvalsaadused, kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ning eelkõige põllumajandussektorist ja põllumajanduslikust toidutööstusest taaskasutusse võetud jäätmed, samuti materjalid ja tooted, mis on juba ühes või mitmes liikmesriigis seaduslikult turule lastud.

2.  
Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta pärast 15. juulit 2019 struviiti, biosütt ja tuhasaaduseid. Kui kõnealusel hindamisel järeldatakse, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab komisjon vastavalt lõikele 1 vastu delegeeritud õigusaktid, et kanda nimetatud materjalid II lisasse.
3.  
Komisjon võib neid delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse materjale, mida ei käsitata pärast taaskasutamistoimingut enam jäätmetena, kui selles lisas sätestatud taaskasutamisnormid, mis on vastu võetud hiljemalt materjalide lisamise ajal, tagavad, et materjalid vastavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele, vastu võtta ainult kooskõlas lõikega 1.
4.  

Komisjon võib ainult kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et lisada selliste organismide koostisainete kategooriasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid või täiendavaid töötlemismeetodeid, ning ta peab esmalt kontrollima, millised täiendava mikroorganismi tüved vastavad lõike 1 punkti b kriteeriumitele, tehes seda järgmiste andmete alusel:

a) 

mikroorganismi nimi;

b) 

mikroorganismi taksonoomiline liigitus: perekond, liik, tüvi ja saamismeetod;

c) 

mikroorganismi turvalist tootmist, säilitamist ja kasutamist käsitlev teaduskirjandus;

d) 

taksonoomiline suhe mikroorganismi liigiga, mis täidab Euroopa Toiduohutusameti kehtestatud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseerimise nõuded;

e) 

teave tootmisprotsessi kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste töötlemismeetodite kohta nagu pihustuskuivatamine, keevkihis kuivatamine, staatiline kuivatamine, tsentrifuugimine, kuumusega deaktiveerimine, filtreerimine ja peenestamine;

f) 

teave selle kohta, milliseid jääkvaheühendeid, toksiine või mikroobseid metaboliite koostisaines esineb ja kui suur on jääkide tase, ning

g) 

esinemine looduses, ellujäämine ja liikumine keskkonnas.

5.  
Komisjon võib ainult kooskõlas lõikega 1 vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse II lisa, et lisada koostisainete kategooriatesse loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, kui tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud kooskõlas nimetatud määruse artikli 5 lõikega 2.

Komisjon hindab selliseid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid seoses asjakohaste aspektidega, mida ei võetud arvesse tootmisahela lõpp-punkti kindlaks määramisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009, ning kui hindamisel jõutakse järeldusele, et lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumid on täidetud, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et lisada nimetatud materjalid põhjendamatu viivituseta II lisasse, kui nimetatud lõpp-punkt on kindlaks määratud.

6.  
Komisjon hindab 16. juuliks 2024 II lisa II osa koostisainete kategooria 9 punktis 2 osutatud polümeeride biolagunevuse kriteeriume ning katsemeetodeid, millega kontrollitakse vastavust nimetatud kriteeriumidele, ning kui see on asjakohane, võtab lõike 1 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti, milles nimetatud kriteeriumid sätestatakse.

Nende kriteeriumidega tagatakse, et

a) 

polümeer on võimeline kogu liidu looduslikes mullatingimustes ja veekeskkonnas füüsikaliselt ja bioloogiliselt lagunema, nii et lõpuks laguneb see üksnes süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks;

b) 

vähemalt 90 % polümeeri orgaanilisest süsinikust muundub süsinikdioksiidiks maksimaalselt 48-kuulise perioodi jooksul pärast ELi väetisetoote väidetava toimeperioodi lõppu, mis on kantud märgisele, ja võrreldes asjakohase standardiga biolagunevuse katses, ning

c) 

polümeeride kasutamisega ei kaasne plasti kuhjumine keskkonda.

7.  
Komisjon võtab 16. juuliks 2022 artikli 44 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva määruse II lisa II osa koostisainete kategooria 11 punkti 3, kehtestades kriteeriumid ELi väetisetoodetes direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses kõrvalsaaduste kasutamise agronoomilise tõhususe ja ohutuse kohta. Need kriteeriumid kajastavad praeguseid tootmistavasid, tehnoloogilisi arengusuundi ja viimaseid teaduslikke tõendeid.
8.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte I lisa (välja arvatud kaadmiumi piirnormid) ning II, III ja IV lisa muutmiseks, võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid. Komisjon kasutab seda õigust, kui riskihindamise alusel on muudatus vajalik selleks, et tagada, et ükski käesoleva määruse nõuetele vastav ELi väetisetoode ei kujuta endast tavapärastes kasutustingimustes ohtu inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

Artikkel 43

Eraldi delegeeritud õigusaktid erinevate koostisainete kategooriate puhul

Kasutades õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 42, võtab komisjon seoses iga II lisas loetletud koostisainete kategooriaga vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Kõnealused delegeeritud õigusaktid sisaldavad kõiki I, III ja IV lisa muudatusi, mis osutuvad vajalikuks pärast II lisa muutmist.

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 42 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 42 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 42 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab väetisetoodete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

VII PEATÜKK

ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE

Artikkel 46

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.  
Artiklites 32, 35 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis ei kujuta endast enam märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, võib kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata nende suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.

Kõnealused loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted võib seejärel lasta turule ilma käesolevast määrusest tulenevate piiranguteta ning nende suhtes ei kohaldata enam ametlikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele.

Kooskõlas artikliga 51a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida ei kohaldata käesolevas lõikes osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.

3.  
Kui esineb oht inim- või loomatervisele, kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 32, 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 53 ja 54 erakorraliste tervishoiumeetmete kohta.
4.  
Kuue kuu jooksul pärast 15. juulit 2019 alustab komisjon esimest hindamist artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta, mida liidus orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena juba laialdaselt kasutatakse. See hindamine hõlmab vähemalt järgmisi tooteid: lihajahu, kondijahu, liha-kondijahu, loomaveri, 3. kategooria materjalide hüdrolüüsitud valgud, töödeldud sõnnik, kompost, biogaasi käärimisjäägid, sulejahu, glütserool ja muud biodiisli ja taastuvkütuste tootmise käigus saadud 2. või 3. kategooria materjalidest saadud tooted, samuti lemmikloomatoit, sööt ja koerte närimiskondid, mida ei või kaubanduslikel põhjustel või tehnilise vea tõttu müüa, ning loomaverest, toornahast ja nahast, kapjadest ja sarvedest, nahkhiirte ja lindude guaanost, villast ja karvadest, sulgedest ja udusulgedest ning sea harjastest saadud tooted. Kui hinnangust järeldub, et need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei kujuta endast enam mingit märkimisväärset ohtu inim- või loomatervisele, määrab komisjon käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kindlaks tootmisahela lõpp-punkti, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast hindamise lõpetamist.“
2) 

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 51a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 5 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. ( 1 )
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 47

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 2 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) 

taimede eluprotsesside mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained või taime biostimulaatorid;“.

2) 

Artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

„34. 

„taime biostimulaator“ – toode, mis stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri ühte või mitut järgmist omadust:

a) 

toitainete kasutamise tõhusus;

b) 

vastupidavus abiootilisele stressile;

c) 

kvaliteedinäitajad;

d) 

toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris.“

3) 

Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige:

„8.  
Toote suhtes, mille jaoks anti artikli 32 lõike 1 kohane luba enne 15. juulit 2019 esitatud taotluse alusel ning mis pärast seda kuupäeva kuulub artikli 3 punktis 34 esitatud määratluse alla, jätkatakse käesoleva määruse kohaldamist loas ette nähtud perioodi jooksul.“

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata neid norme mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 49

Aruanne

Hiljemalt 16. juuliks 2026 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist ja selle üldist mõju selle eesmärkide saavutamise seisukohast, sealhulgas mõju väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruanne sisaldab järgmist:

a) 

hinnang väetisetoodete siseturu toimimise kohta, sealhulgas vastavushindamise ja turujärelevalve tõhusus ning analüüs vabatahtliku ühtlustamise mõju kohta ELi väetisetoodete ja riiklike õigusnormide alusel turule lastud väetisetoodete tootmisele, turuosale ja kaubavoogudele;

b) 

fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnormide läbivaatamine, et hinnata, kas nende piirnormide vähendamine asjakohasele madalamale tasemele on teostatav, võttes aluseks olemasoleva tehnoloogia ja teaduslikud tõendid kaadmiumiga kokkupuutumise ja selle kumuleerimise kohta keskkonnas, arvestades keskkonnategureid, eelkõige mulla- ja kliimatingimusi, tervisega seotud tegureid, samuti sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas varustuskindlusega seotud kaalutlusi;

c) 

hinnang saasteainete tasemete piirangute kohaldamise kohta vastavalt I lisas sätestatule ja hinnang uuele asjakohasele teaduslikule teabele saasteainete mürgisuse ja kantserogeensuse kohta, kui see muutub kättesaadavaks, sealhulgas väetisetoodete uraaniga saastatusest tulenevad ohud.

Aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse tehnoloogia arengut ja innovatsiooni ning väetisetoodete tootmist ja kasutamist mõjutavaid standardimisprotsesse. Asjakohasel juhul esitatakse aruandega koos seadusandlik ettepanek.

Artikkel 50

Biolagunevuse nõuete läbivaatamine

16. juuliks 2024 vaatab komisjon läbi biolagunevuse nõuded, et hinnata võimalust määrata kindlaks multškilede biolagunevuse kriteeriumid ja võimalust lisada need II lisa II osa koostisainete kategooriasse 9.

Artikkel 51

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2003/2003 tunnistatakse alates 16. juulist 2022 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 52

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste toodete turul kättesaadavaks tegemist, mis kannavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2003/2003 märget „EÜ väetis“ ja on lastud väetistena turule enne 16. juulit 2022. Käesoleva määruse V peatükki kohaldatakse selliste toodete suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 53

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022.

Sellegipoolest kohaldatakse

a) 

artikli 4 lõiget 3, artikleid 14, 42, 43, 44, 45, 46 ja 47 alates 15. juulist 2019 ning

b) 

artikleid 20–36 alates 16. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

ELi väetisetoodete toimekategooriad (PFCd)

I OSA

PFCde MÄÄRAMINE

1.   Väetis

A.   orgaaniline väetis

I. orgaaniline tahke väetis

II. orgaaniline vedelväetis

B.   orgaanilis-mineraalne väetis

I. orgaanilis-mineraalne tahke väetis

II. orgaanilis-mineraalne vedelväetis

C.   mineraalväetis

I. makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a) 

makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis

i) 

makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis

A) 

makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis

ii) 

makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis

A) 

makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatkompleksväetis

b) 

makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis

i) 

makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis

ii) 

makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis

II. mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis

a) 

mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis

b) 

mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis

2.   Lubiaine

3.   Mullaparandusaine

A. orgaaniline mullaparandusaine

B. anorgaaniline mullaparandusaine

4.   Kasvusubstraat

5.   Inhibiitor

A. nitrifikatsiooni inhibiitor

B. denitrifikatsiooni inhibiitor

C. ureaasi inhibiitor

6.   Taimede biostimulaator

A. mikroobne taimede biostimulaator

B. mittemikroobne taimede biostimulaator

7.   Väetisetoodete mehaaniline segu

II OSA

PFCdega SEOTUD NÕUDED

1. Käesolevas osas sätestatakse nõuded, mis on seotud PFCdega, millesse kuuluvad ELi väetisetooted neile omastatava toime alusel.

2. Käesolevas lisas asjaomase PFC suhtes kehtestatud nõudeid kohaldatakse kõnealuse PFC kõigisse alamkategooriatesse kuuluvate ELi väetisetoodete suhtes.

3. Väidet, et ELi väetisetoode vastab käesolevas lisas sätestatud asjakohase PFC toimele, peab toetama toote toimemehhanism, selle eri komponentide suhteline sisaldus või mõni muu asjakohane parameeter.

4. Kui ELi väetisetoote olemusest või tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus asjaomasele nõudele (näiteks asjaomase saasteaine puudumine), võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamismenetluses ilma kontrollita (näiteks katsetega).

▼M1

5. ELi väetisetootes võib esineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 470/2009 ( 2 ) tähenduses farmakoloogilise toimeaine jääke ainult juhul, kui see aine on kas:

— 
lisatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 ( 3 ) lisa tabelisse 1 või
— 
selle suhtes on komisjoni määruse (EL) 2019/1871 ( 4 ) kohaselt kehtestatud kontrollväärtus meetmete võtmiseks ning see aine või selle jäägid esinevad kõnealuses ELi väetisetootes kõnealusest kontrollväärtusest madalamal tasemel.

▼M1

5a. ELi väetisetoode võib sisaldada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõike 2 tähenduses toimeainet üksnes juhul, kui asjaomasel ELi väetisetootel ei ole taimekaitsetoimet kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

▼B

6. Fosfonaate ei ole lubatud tahtlikult ELi väetisetoodetele lisada. Fosfonaatide tahtmatu sisaldus et tohi ületada 0,5 massiprotsenti.

7. Lisas esitatud nõudeid väljendatakse teatavate toitainete puhul oksüdeeritud vormis. Kui vastavust hinnatakse asjaomase toitaine esinemise põhjal selle elementvormis, siis kasutatakse järgmisi ümberarvestustegureid:

fosfor (P)

=

fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436;

kaalium (K)

=

kaaliumoksiid (K2O) × 0,830;

kaltsium (Ca)

=

kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715;

magneesium (Mg)

=

magneesiumoksiid (MgO) × 0,603;

naatrium (Na)

=

naatriumoksiid (Na2O) × 0,742;

väävel (S)

=

vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

8. Käesolevas lisas esitatud nõudeid väljendatakse orgaanilise süsiniku (Corg) suhtena. Kui vastavust hinnatakse orgaanilise aine põhjal, siis kasutatakse järgmist ümberarvestustegurit:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56.

PFC 1: VÄETIS

Väetis on ELi väetisetoode, mis toimib taimede või seente toitainetega varustajana.

PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS

1. Orgaaniline väetis sisaldab

— 
orgaanilist süsinikku (Corg) ja
— 
toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga.

Orgaaniline väetis võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2. Orgaanilises väetises ei tohi saasteained ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

Orgaanilises väetises ei tohi esineda biureeti (C2H5N3O2).

3. Orgaaniline väetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4. Orgaanilises väetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite kolooniaid moodustavate osakeste (CFU) arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(A)(I): ORGAANILINE TAHKE VÄETIS

1. Orgaaniline tahke väetis on tahkel kujul.

2. Orgaaniline tahke väetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaaniline tahke väetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaaniline tahke väetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

1 massiprotsent üldlämmastikku (N),

b) 

1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

1 massiprotsent kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 4 massiprotsenti.

3. Orgaanilise tahke väetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 15 massiprotsenti.

PFC 1(A)(II): ORGAANILINE VEDELVÄETIS

1. Orgaaniline vedelväetis on vedelal kujul.

2. Orgaaniline vedelväetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaaniline vedelväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaaniline vedelväetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

1 massiprotsent üldlämmastikku (N),

b) 

1 massiprotsent fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 3 massiprotsenti.

3. Orgaanilise vedelväetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 5 massiprotsenti.

PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS

1. Orgaanilis-mineraalne väetis on valmistis, millel on järgmised koostisained:

a) 

üks või mitu PFC 1(C) all täpsustatud mineraalväetist ning

b) 

üks või mitu materjali, mis sisaldavad

— 
orgaanilist süsinikku (Corg) ja
— 
toitaineid,

mis on üksnes bioloogilise päritoluga.

Orgaanilis-mineraalne väetis võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2. Kui üks või mitu mineraalväetist valmistises on PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis, peab orgaanilis-mineraalse väetise ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus jääma alla 16 massiprotsendi.

3. Orgaanilis-mineraalses väetises ei tohi saasteained ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd):

i) 

kui orgaanilis-mineraalse väetise fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

ii) 

kui orgaanilis-mineraalse väetise fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosforväetis“): 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta;

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg;

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg;

d)

nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg;

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg;

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg ning

g)

biureet (C2H5N3O2): 12 g / kuivaine kg.

4. Orgaanilis-mineraalses väetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500  mg / kuivaine kg. Kuid neid piirnorme ei kohaldata juhul, kui vaske (Cu) või tsinki (Zn) on orgaanilis-mineraalsele väetisele tahtlikult lisatud, et parandada mulla mikrotoitainete puudust, ning see on III lisa kohaselt deklareeritud.

5. Orgaanilis-mineraalses väetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(B)(I): ORGAANILIS-MINERAALNE TAHKE VÄETIS

1. Orgaanilis-mineraalne tahke väetis on tahkel kujul.

2. Orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 1 massiprotsent on orgaaniline lämmastik (Norg),

b) 

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaanilis-mineraalne tahke väetis sisaldab rohkem kui üht primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b) 

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 8 massiprotsenti.

3. Orgaanilis-mineraalse tahke väetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

4. Orgaanilis-mineraalse tahke väetise iga naturaalühik sisaldab deklareeritud koguse orgaanilist süsinikku (Corg) ja kõiki toitaineid. Naturaalühiku all mõistetakse toote selliseid koostisosi nagu graanulid või pelletid.

PFC 1(B)(II): ORGAANILIS-MINERAALNE VEDELVÄETIS

1. Orgaanilis-mineraalne vedelväetis on vedelal kujul.

2. Orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab vähemalt üht järgmistest deklareeritud primaarsetest toitainetest: lämmastik (N), fosforpentaoksiid (P2O5) või kaaliumoksiid (K2O).

Kui orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selle toitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b) 

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kui orgaanilis-mineraalne vedelväetis sisaldab rohkem kui üht deklareeritud primaarset toitainet, siis selliste toitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

2 massiprotsenti üldlämmastikku (N), millest 0,5 massiprotsenti on orgaaniline lämmastik (Norg),

b) 

2 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

c) 

2 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku.

Kõnealuste toitainete sisaldus kokku on vähemalt 6 massiprotsenti.

3. Orgaanilis-mineraalse vedelväetise orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 3 massiprotsenti.

PFC 1(C): MINERAALVÄETIS

1. Mineraalväetis on väetis, mis sisaldab või millest vabaneb mineraalses vormis esinevaid toitaineid ja mis ei ole orgaaniline väetis ega orgaanilis-mineraalne väetis.

2. Lisaks kas PFC 1(C)(I) või PFC 1(C)(II) nõuetele, mineraalväetis, mis sisaldab rohkem kui 1 massiprotsenti orgaanilist süsinikku (Corg), mis ei ole orgaaniline süsinik (Corg), mis pärineb

— 
II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC 1) punktis 3 osutatud kelaadimoodustajatest või kompleksimoodustajatest,

▼M6

— 
II lisa II osa CMC 1 punktis 4 osutatud nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeerivatest ühenditest,

▼B

— 
II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis a osutatud katteainetest,
— 
karbamiidist (CH4N2O) või
— 
kaltsiumtsüaanamiidist (CaCN2)

peab vastama nõudele, et mineraalväetises ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 1(C)(I): MAKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise otstarve on varustada taimi või seeni ühe või enama järgmise makrotoitainega:

a) 

primaarsed makrotoitained: lämmastik (N), fosfor (P) või kaalium (K);

b) 

sekundaarsed makrotoitained: kaltsium (Ca) magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S).

2. Makrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd):

i) 

kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise fosfori (P) üldsisaldus on alla 5 massiprotsendi fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti: 3 mg / kuivaine kg või

ii) 

kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise fosfori (P) üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti („fosforväetis“): 60 mg ühe kg fosforpentaoksiidi (P2O5) kohta,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 100 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

f)

arseen (As): 40 mg / kuivaine kg,

g)

biureet (C2H5N3O2): 12 g / kuivaine kg,

h)

perkloraat (ClO4-): 50 mg / kuivaine kg.

3. Makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500  mg / kuivaine kg. Kuid neid piirnorme ei kohaldata juhul, kui vaske (Cu) või tsinki (Zn) on makrotoitaineid sisaldavale mineraalväetisele tahtlikult lisatud, et parandada mulla mikrotoitainete puudust, ning see on III lisa kohaselt deklareeritud.

PFC 1(C)(I)(a): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE MINERAALVÄETIS

Makrotoitaineid sisaldav tahke mineraalväetis on tahkel kujul.

PFC 1(C)(I)(a)(i): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE LIHTMINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldava tahke lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a) 

ainult üks makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) või

b) 

ainult üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üks või mitu sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)).

2. Kui makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis selle makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

10 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

12 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c) 

6 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d) 

5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

▼M7

e) 

9 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

▼B

f) 

10 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g) 

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kui makrotoitaineid sisaldav tahke lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üht või mitut deklareeritud sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis:

a) 

selle primaarse makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

i) 

3 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

ii) 

3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

iii) 

3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku;

b) 

selle sekundaarse makrotoitaine või selliste sekundaarsete makrotoitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

i) 

1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

ii) 

1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

iii) 

1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

iv) 

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud primaarsete ja sekundaarsete makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 18 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(a)(ii): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE KOMPLEKSMINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldava tahke kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a) 

rohkem kui üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) või

b) 

rohkem kui üks sekundaarne makrotoitaine (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S)) ja mitte ühtegi primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)).

2. Makrotoitaineid sisaldav tahke kompleksmineraalväetis sisaldab rohkem kui üht järgmist deklareeritud makrotoitainet vähemalt järgmiselt:

a) 

3 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

3 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c) 

3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d) 

1,5 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e) 

1,5 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f) 

1,5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g) 

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 18 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A): MAKROTOITAINEID SISALDAV KÕRGE LÄMMASTIKUSISALDUSEGA TAHKE MINERAALNE AMMOONIUMNITRAATLIHTVÄETIS VÕI -KOMPLEKSVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis põhineb ammooniumnitraadil ja selle ammooniumnitraadi (NH4NO3) kujul esineva lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28 massiprotsenti.

2. Kõik ained peale ammooniumnitraadi (NH4NO3) on inertsed ammooniumnitraadi (NH4NO3) suhtes.

3. Makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult. Pakend peab olema suletud sellisel viisil või sellise vahendi abil, et sulgur, sulgurtõkend või pakend ise rikutaks pakendi avamisel nii, et seda ei saa parandada. Võib kasutada klappkotte.

4. Õliretensioon makrotoitaineid sisaldavas kõrge lämmastikusisaldusega tahkes mineraalses ammooniumnitraatlihtväetises või -kompleksväetises ei tohi pärast kaht IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.1 kirjeldatud termotsüklit ületada 4 massiprotsenti.

5. Makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise detonatsioonikindlus peab olema selline, et

— 
pärast viit IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.3 kirjeldatud termotsüklit
— 
on kahes IV lisa II osa mooduli A1 punktis 4.4 kirjeldatud detonatsioonikindluse katses

ühe või mitme kandva pliisilindri muljutuse määr alla 5 %.

6. Süsinikule (C) arvestatud põleva materjali massiprotsent ei tohi ületada

— 
0,2 makrotoitaineid sisaldavate kõrge lämmastikusisaldusega tahkete mineraalsete ammooniumnitraatlihtväetiste või -kompleksväetiste puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 31,5 massiprotsenti, ning
— 
0,4 makrotoitaineid sisaldavate kõrge lämmastikusisaldusega tahkete mineraalsete ammooniumnitraatlihtväetiste või -kompleksväetiste puhul, mille lämmastiku (N) sisaldus on vähemalt 28, kuid alla 31,5 massiprotsendi.

7. 10 g makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise lahustamisel 100 ml vees saadud lahuse pH peab olema vähemalt 4,5.

8. 1 mm avadega sõela ei tohi läbida rohkem kui 5 massiprotsenti ning 0,5 mm avadega sõela ei tohi läbida rohkem kui 3 massiprotsenti.

9. Vase (Cu) sisaldus ei tohi olla üle 10 mg/kg ning kloori (Cl) sisaldus ei tohi olla üle 200 mg/kg.

PFC 1(C)(I)(b): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL MINERAALVÄETIS

Makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on vedelal kujul.

PFC 1(C)(I)(b)(i): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL LIHTMINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldava vedela lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a) 

ainult üks makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) või

b) 

ainult üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üks või mitu sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)).

2. Kui makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetis sisaldab ainult üht deklareeritud makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis selle makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

a) 

5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c) 

3 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d) 

2 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e) 

6 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f) 

5 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g) 

1 massiprotsent naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 40 massiprotsenti.

Kui makrotoitaineid sisaldav vedel lihtmineraalväetisetoode sisaldab ainult üht deklareeritud primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) ja üht või mitut deklareeritud sekundaarset makrotoitainet (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)), siis

a) 

selle primaarse makrotoitaine sisaldus on vähemalt järgmine:

i) 

1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

ii) 

1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku või

iii) 

1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku, ning

b) 

selle sekundaarse makrotoitaine või selliste sekundaarsete makrotoitainete sisaldus on vähemalt järgmine:

i) 

0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

ii) 

0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

iii) 

0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

iv) 

0,5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 20 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud primaarsete ja sekundaarsete makrotoitainete sisaldus kokku on vähemalt 7 massiprotsenti.

PFC 1(C)(I)(b)(ii): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL KOMPLEKSMINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldava vedela kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud järgmine sisaldus:

a) 

rohkem kui üks primaarne makrotoitaine (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)) või

b) 

rohkem kui üks sekundaarne makrotoitaine (kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na), väävel (S)) ja mitte ühtegi primaarset makrotoitainet (lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K)).

2. Makrotoitaineid sisaldav vedel kompleksmineraalväetis sisaldab rohkem kui üht järgmist deklareeritud toitainet vähemalt järgmiselt:

a) 

1,5 massiprotsenti üldlämmastikku (N),

b) 

1,5 massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) kokku,

c) 

1,5 massiprotsenti kaaliumoksiidi (K2O) kokku,

d) 

0,75 massiprotsenti magneesiumoksiidi (MgO) kokku,

e) 

0,75 massiprotsenti kaltsiumoksiidi (CaO) kokku,

f) 

0,75 massiprotsenti vääveltrioksiidi (SO3) kokku või

g) 

0,5 massiprotsenti naatriumoksiidi (Na2O) kokku.

Kuid naatriumoksiidi (Na2O) sisaldus ei tohi ületada 20 massiprotsenti.

Kõikide deklareeritud toitainete sisaldus kokku on vähemalt 7 massiprotsenti.

PFC 1(C)(II): MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS

1. Mikrotoitaineid sisaldav mineraalväetis on mineraalväetis, välja arvatud makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis, mille otstarve on varustada taimi või seeni ühe või enama järgmise mikrotoitainega: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) või tsink (Zn).

2. Mikrotoitaineid sisaldavad mineraalväetised tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks ainult pakendatult.

3. Mikrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:



Saasteaine

Saasteainete piirnormid väljendatuna milligrammides võrreldes mikrotoitainete üldsisaldusega, mis on väljendatud kilogrammides

(mg ühe kg mikrotoitainete üldsisalduse kohta, mis tähendab boori (B), koobalti (Co), vase (Cu), raua (Fe), mangaani (Mn), molübdeeni (Mo) ja tsingi (Zn) üldkoguse kohta)

Arseen (As)

1 000

Kaadmium (Cd)

200

Plii (Pb)

600

Elavhõbe (Hg)

100

Nikkel (Ni)

2 000

PFC 1(C)(II)(a): MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS

1. Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise puhul on deklareeritud vaid ühe mikrotoitaine sisaldus.

2. Mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis kuulub ühte järgmises tabelis esitatud liikidest ning on kooskõlas vastava kirjelduste ja mikrotoitainete miinimumkontsentratsiooni nõuetega:



Liik

Kirjeldus

Mikrotoitainete miinimumsisaldus

▼M1

Mikrotoitainete sooli sisaldav väetis

Mikrotoitaineid sisaldav keemiliselt saadud tahke lihtmineraalväetis, mis sisaldab põhikoostisainena ioonset mineraalsoola

Mikrotoitaine moodustab 10 % mikrotoitainete sooli sisaldava väetise massist

▼B

Mikrotoitaine oksiidi või hüdroksiidi sisaldav väetis

Mikrotoitaineid sisaldav keemiliselt saadud tahke lihtmineraalväetis, mis sisaldab põhikoostisainena oksiidi või hüdroksiidi

Mikrotoitaine moodustab 10 % mikrotoitaine oksiidi või hüdroksiidi sisaldava väetise massist

Mikrotoitainetepõhine väetis

Mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles on kombineeritud mikrotoitainete sooli sisaldav väetis ühe või mitme muu mikrotoitainete sooli sisaldava väetisega ja/või ühe mikrotoitaine kelaadiga

Mikrotoitaine moodustab 5 % mikrotoitainetepõhise väetise massist

Mikrotoitaineid sisaldav väetislahus

Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise eri vormide vesilahus

Vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 2 % mikrotoitaineid sisaldava väetislahuse massist

Mikrotoitaineid sisaldav väetissuspensioon

Mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise eri vormide suspendeerimisel saadud toode

Mikrotoitaine moodustab 2 % mikrotoitaineid sisaldava väetissuspensiooni massist

Mikrotoitaineid sisaldav kelaatväetis

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud mikrotoitained on keemiliselt seotud kelaadimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

— vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 5 % mikrotoitaineid sisaldava kelaatväetise massist ja

— vähemalt 80 % vees lahustuvast mikrotoitainest on moodustanud kelaadi kelaadimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele.

▼M1

UVCB (1) mikrotoitainete kelaadid

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud mikrotoitained on keemiliselt seotud kelaadimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

— vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 5 % UVCB mikrotoitaine kelaadi massist ja vähemalt 80 % vees lahustuvast mikrotoitainest on moodustanud kelaadi (kelaadi moodustanud fraktsioon) ja vähemalt 50 % vees lahustuvast mikrotoitainest on moodustanud kelaadi konkreetse kelaadimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele.

▼B

Kompleksühendina mikrotoitaineid sisaldav väetis

Vees lahustuv mikrotoitaineid sisaldav lihtmineraalväetis, milles deklareeritud mikrotoitaine on keemiliselt seotud kompleksimoodustaja(te)ga, mis vastab/vastavad II lisa II osa CMC 1 nõuetele

— vees lahustuv mikrotoitaine moodustab 5 % kompleksühendina mikrotoitaineid sisaldava väetise massist ja

— vähemalt 80 % vees lahustuvast mikrotoitainest on seotud kompleksi kompleksimoodustajaga, mis vastab II lisa II osa CMC 1 nõuetele

(1)   

UVCB: tundmatu või muutuva koostisega aine, komplekssed reaktsioonisaadused või bioloogiline materjal.

PFC 1(C)(II)(b): MIKROTOITAINEID SISALDAV KOMPLEKSMINERAALVÄETIS

1. Mikrotoitaineid sisaldava kompleksmineraalväetise puhul on deklareeritud enam kui ühe mikrotoitaine sisaldus.

2. Kõikide deklareeritud mikrotoitainete sisaldus kokku mikrotoitaineid sisaldavas kompleksmineraalväetises on vähemalt:

a) 

2 massiprotsenti vedelal kujul väetiste korral;

b) 

5 massiprotsenti tahkel kujul väetiste korral.

PFC 2: LUBIAINE

1. Lubiaine on ELi väetisetoode, mis toimib mulla happesuse korrigeerijana.

Lubiaine sisaldab toitainete kaltsiumi (Ca) või magneesiumi (Mg) oksiide, hüdroksiide, karbonaate või silikaate.

2. Lubiaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 2 (mg/kuivaine kg),

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 90 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

f)

arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3. Lubiaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4. Toode peab vastama järgmistele lubiaine massi põhjal kindlaks määratud parameetritele:

a) 

minimaalne neutraliseeriv toime: 15 (CaO-ekvivalent) või 9 (HO–ekvivalenti);

b) 

minimaalne reaktsioonivõime: 10 % (vesinikkloriidhappe test) või 50 % pärast kuue kuu möödumist (inkubatsioonitest) ja

c) 

tera minimaalne suurus: vähemalt 70 % < 1 mm, välja arvatud põletatud lubjal, granuleeritud lubiainetel ja kriidil (st 70 % lubiainest mahub läbi 1 mm avadega sõela).

PFC 3: MULLAPARANDUSAINE

Mullaparandusaine on ELi väetisetoode, mis toimib mulla, millele seda lisatakse, füüsikaliste või keemiliste omaduste, struktuuri või bioloogilise aktiivsuse säilitaja, parandaja või kaitsjana.

PFC 3(A): ORGAANILINE MULLAPARANDUSAINE

1. Orgaaniline mullaparandusaine koosneb ainest, mis on 95 % ulatuses üksnes bioloogilise päritoluga.

Orgaaniline mullaparandusaine võib sisaldada turvast, leonardiiti ja ligniiti, aga mitte muid fossiilseid või geoloogilistesse formatsioonidesse suletud materjale.

2. Orgaanilises mullaparandusaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 2 mg / kuivaine kg,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3. Orgaanilise mullaparandusaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

4. Orgaanilises mullaparandusaines ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

5. Orgaanilise mullaparandusaine kuivainesisaldus on vähemalt 20 %.

6. Orgaanilise mullaparandusaine orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on vähemalt 7,5 massiprotsenti.

PFC 3(B): ANORGAANILINE MULLAPARANDUSAINE

1. Anorgaaniline mullaparandusaine on muu mullaparandusaine kui orgaaniline mullaparandusaine.

2. Anorgaanilises mullaparandusaines esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 100 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3. Anorgaanilise mullaparandusaine ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 300 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 800 mg / kuivaine kg.

▼M1

4. Patogeenide sisaldus anorgaanilises mullaparandusaines, mis sisaldab üle 1 massiprotsendi orgaanilist süsinikku (Corg), ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud piirnorme:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000  1 g-s või 1 ml-s

kus

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

▼B

PFC 4: KASVUSUBSTRAAT

1. Kasvusubstraat on ELi väetisetoode, välja arvatud oma asukohas olev muld, mis toimib taimede või seente kasvukeskkonnana.

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad.

2. Kasvusubstraadis esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

d)

nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg,

e)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg ning

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

▼M1

2a. Erandina punkti 2 alapunktist d kohaldatakse nikli (Ni) sisalduse piirnormi kasvusubstraadis, mis koosneb täielikult mineraalsetest koostisosadest ja mida pakutakse professionaalseks kasutamiseks aianduses, haljaskatustes või -seintes, kõnealuse saasteaine biosaadava sisalduse suhtes.

▼B

3. Kasvusubstraat ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 200 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 500 mg / kuivaine kg.

4. Kasvusubstraadis ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 5: INHIBIITOR

Inhibiitor on ELi väetisetoode, mis toimides parandab taimi toitainetega varustava toote toitainete vabastamise võimet, aeglustades mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatades selle.

PFC 5(A): NITRIFIKATSIOONI INHIBIITOR

1. Nitrifikatsiooni inhibiitor pärsib ammooniumlämmastiku (NH3-N) bioloogilist oksüdeerimist nitritlämmastikuks (NO2-), aeglustades seega nitraatlämmastiku (NO3-) teket.

2. Ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiirust mõõdetakse

a) 

ammooniumlämmastiku (NH3-N) kadumise või

b) 

nitritlämmastiku (NO2-) ja nitraatlämmastiku (NO3-) tekkimise summana ajas.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud nitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab nitrifikatsiooni inhibiitorit sisaldav mullaproov ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 5(B): DENITRIFIKATSIOONI INHIBIITOR

1. Denitrifikatsiooni inhibiitor pärsib dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumist, aeglustades või takistades nitraatiooni (NO3-) muutumist dilämmastikuks (N2), ilma et see mõjutaks PFCs 5(A) kirjeldatud nitrifikatsiooniprotsessi.

2. Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud denitrifikatsiooni inhibiitorit, näitab denitrifikatsiooni inhibiitorit sisaldav in vitro proov dilämmastikoksiidi (N2O) vabanemise 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 5(C): UREAASI INHIBIITOR

1. Ureaasi inhibiitor pärsib ureaasensüümi hüdrolüütilist toimet karbamiidile (CH4N2O) ja selle peamine otstarve on vähendada ammoniaagi lendumist.

2. Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud ureaasi inhibiitorit, näitab ureaasi inhibiitorit sisaldav in vitro proov karbamiidi (CH4N2O) hüdrolüüsi kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibiitorit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

1. Taimede biostimulaator on ELi väetisetoode, mis toimides stimuleerib taimede toitainete omastamise protsessi sõltumata toote toitainete sisaldusest ja mille ainus eesmärk on parandada taime või taime risosfääri üht või mitut järgmist omadust:

a) 

toitainete kasutamise tõhusus,

b) 

vastupidavus abiootilisele stressile,

c) 

kvaliteedinäitajad või

d) 

toitainete kättesaadavus mullas või risosfääris.

2. Taimede biostimulaatoris esinevad saasteained ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a)

kaadmium (Cd): 1,5 mg / kuivaine kg,

b)

kuuevalentne kroom (Cr VI): 2 mg / kuivaine kg,

c)

plii (Pb): 120 mg / kuivaine kg,

d)

elavhõbe (Hg): 1 mg / kuivaine kg,

e)

nikkel (Ni): 50 mg / kuivaine kg ning

f)

anorgaaniline arseen (As): 40 mg / kuivaine kg.

3. Taimede biostimulaator ei tohi sisaldada vaske (Cu) rohkem kui 600 mg / kuivaine kg ning tsinki (Zn) rohkem kui 1 500  mg / kuivaine kg.

4. Taimede biostimulaatoril peab olema märgistusel teatatud mõju sellel nimetatud taimede puhul.

PFC 6(A): MIKROOBNE TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

1. Mikroobne taimede biostimulaator sisaldab mikroorganismi või mikroorganismide rühma, millele on osutatud II lisa II osa CMCs 7.

2. Mikroobses taimede biostimulaatoris ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Mikroorganismid / nende toksiinid, metaboliidid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

Salmonella spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli

5

0

Puudub 1 g-s või 1 ml-s

Listeria monocytogenes

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Vibrio spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Shigella spp.

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Staphylococcus aureus

5

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Enterococcaceae

5

2

10 CFU/g

Anaeroobsete bakterite arv, välja arvatud siis, kui mikroobne taimede biostimulaator on aeroobne bakter

5

2

105 CFU/g või ml

Pärmi- ja hallitusseente arv, välja arvatud siis, kui mikroobne taimede biostimulaator on seen

5

2

1 000 CFU/g või ml

kus:

n

=

proovi moodustavate ühikute arv;

c

=

proovi nende ühikute arv, mille väärtus ületab kindlaksmääratud piirnormi.

3. Kui mikroobne taimede biostimulaator on vedelal kujul, on taimede biostimulaatori pH optimaalne nii selles sisalduvate mikroorganismide kui ka taimede jaoks.

PFC 6(B): MITTEMIKROOBNE TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

1. Mittemikroobne taimede biostimulaator on taimede biostimulaator, mis ei ole mikroobne taimede biostimulaator.

2. Mittemikroobses taimede biostimulaatoris ei tohi haigusetekitajaid olla rohkem kui järgmises tabelis esitatud piirnormid:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

C

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli või Enterococcaceae

5

5

0

1 000 1 g-s või 1 ml-s

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

PFC 7: VÄETISETOODETE MEHAANILINE SEGU

1. Väetisetoodete mehaaniline segu on ELi väetisetoode, mis koosneb kahest või enamast PFCdesse 1–6 kuuluvast ELi väetisetootest, mille puhul on näidatud mehaanilise segu iga ELi väetisetootest koostisaine vastavus käesoleva määruse nõuetele vastavalt kõnealuse ELi väetisetootest koostisaine suhtes kohaldatavale vastavushindamismenetlusele.

2. Mehaanilise segu valmistamine ei tohi muuta ühegi ELi väetisetootest koostisaine olemust ega avaldada väetisetoodete mehaanilise segu põhjendatult eeldatavate hoiu- või kasutamistingimuste korral kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale.

▼M6

2a. Segus sisalduva inhibeeriva ühendi kontsentratsioon peab jääma vahemikku, mis tagab vähendamismäärade saavutamise käesoleva lisa II osa PFC 5 ja vastavalt II lisa II osa CMC 1 punktis 4 osutatud tingimustel mehaanilise segu tasandil.

▼B

3.  ►M6  Mehaanilise segu tootja hindab mehaanilise segu vastavust käesoleva PFC punktides 1, 2 ja 2a sätestatud nõuetele, tagab mehaanilise segu vastavuse III lisas sätestatud märgistusnõuetele ning võtab käesoleva määruse artikli 16 lõike 4 kohaselt vastutuse mehaanilise segu vastavuse eest käesoleva määruse nõuetele: ◄

a) 

koostades väetisetoodete mehaanilise segu puhul ELi vastavusdeklaratsiooni vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2 ning

b) 

omades ELi vastavusdeklaratsiooni iga ELi väetisetootest koostisaine kohta.

4. Väetisetoodete mehaanilisi segusid turul kättesaadavaks tegevad ettevõtjad järgivad seoses iga ELi väetisetootest koostisainega ning ka mehaanilise segu ELi vastavusdeklaratsiooniga järgmiseid käesoleva määruse sätteid:

a) 

artikli 6 lõige 3 (tootja kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

b) 

artikli 7 lõike 2 punkt a (volitatud esindajate kohustus omada ELi vastavusdeklaratsiooni);

c) 

artikli 8 lõige 8 (importijate kohustus hoida turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia).




II LISA

Koostisainete kategooriad (CMCd)

ELi väetisetoode koosneb üksnes koostisainetest, mis vastavad ühele või enamale käesolevas lisas loetletud CMCdele esitatavatele nõuetele.

Koostisained ja nende tootmiseks kasutatavad sisendmaterjalid ei sisalda ühtegi ainet, mille puhul on käesoleva määruse I lisas osutatud maksimaalsed piirnormid sellises koguses, mis ohustaks ELi väetisetoote vastavust kõnealuse lisa kohaldatavatele nõuetele.

I OSA

CMCde ÜLEVAADE

CMC 1: algmaterjalist ained ja segud

CMC 2: taimed, taimeosad või taimeekstraktid

CMC 3: kompost

CMC 4: värske taimse materjali kääritussaadus

CMC 5: muu kui värske kultuuri kääritussaadus

CMC 6: toiduainetööstuse kõrvalsaadused

CMC 7: mikroorganismid

CMC 8: toitainepolümeerid

CMC 9: muud polümeerid kui toitainepolümeerid

CMC 10: loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses

CMC 11: kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses

▼M2

CMC 12: sadestatud fosfaatsoolad ja nende derivaadid

▼M3

CMC 13: termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid

▼M4

CMC 14: pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivad materjalid

▼M5

CMC 15: taaskasutusse võetud kõrge puhtusastmega materjalid

▼B

II OSA

CMCdega SEOTUD NÕUDED

Käesolevas osas määratakse kindlaks kõik ELi väetisetoodete koostisained.

CMC 1: ALGMATERJALIST AINED JA SEGUD

1. ELi väetisetoode võib sisaldada aineid ja segusid, välja arvatud: ( 5 )

a) 

jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

b) 

ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata,

c) 

lähteainetest saadud ained, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud,

d) 

kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

e) 

loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses,

▼M1

f) 

polümeerid, välja arvatud:

— 
polümeerid, mille polümerisatsiooniprotsess on toimunud looduses sõltumatult nende ekstraheerimise protsessist ja mida ei ole keemiliselt modifitseeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 40 tähenduses,
— 
biolagunevad polümeerid või
— 
polümeerid, mille vees lahustuvus on järgmistes tingimustes üle 2 g/l:
— 
temperatuur 20 °C
— 
pH 7
— 
katseaine sisaldus: 10 g / 1 000  ml
— 
katseaeg: 24h,

▼B

g) 

kompost, ►M2  või ◄

h) 

kääritussaadus,

▼M2

i) 

sadestatud fosfaatsoolad või nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

▼M3

j) 

termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, ►M5   või ◄

▼M4

k) 

pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivad materjalid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, ►M5  või ◄

▼M5

l) 

ammooniumsoolad, sulfaadid, fosfaadid, elementne väävel, kaltsiumkarbonaat või kaltsiumoksiid, mis on taaskasutusse võetud jäätmetest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses.

▼M6

2. Kõik puhasainena või segu koostisainena ELi väetisetootesse lisatud ained, välja arvatud polümeerid, peavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 ( 6 ) kohaselt olema registreeritud toimikus, mis sisaldab

a) 

määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI, VII ja VIII lisaga ette nähtud teavet;

b) 

määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 14 kohast kemikaaliohutuse aruannet, mis hõlmab kasutamist väetisetootena,

välja arvatud juhul, kui aine on sõnaselgelt hõlmatud ühe määruse (EÜ) nr 1907/2006 IV lisas või määruse V lisa punktis 6, 7, 8, 9 või 10 (ainult magneesiumoksiidi puhul) ette nähtud vabastusega registreerimiskohustusest.

▼B

3. Kui aine või segus sisalduva ühe aine otstarve on suurendada ELi väetisetootes leiduvate mikrotoitainete kättesaadavust taimede jaoks, on selleks aineks kas kelaadimoodustaja või kompleksimoodustaja ning nende suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) 

kelaadimoodustaja on orgaaniline aine, mille

i) 

molekulis on kaks või enam piirkonda, mis loovutavad elektronpaare kesksele siirdemetallikatioonile (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), magneesium (Mg), kaltsium (Ca) või koobalt (Co)), ning

ii) 

molekul on piisavalt suur, et moodustada viie- või kuueliikmeline tsükliline struktuur.

▼M1

ELi väetisetoode peab vähemalt 3 päeva püsima stabiilsena lahuses, mille pH-väärtus jääb vahemikku, mis on tunnistatud aktsepteeritavat stabiilsust tagavaks.

▼B

b) 

kompleksimoodustaja on orgaaniline aine, mis moodustab ühe kahe- või kolmevalentse siirdemetallikatiooniga (tsink (Zn), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn) või koobalt (Co)) tasapinnalise või ruumilise struktuuri.

ELi väetisetoode peab püsima stabiilsena vesilahuses pH 6 ja 7 juures vähemalt ühe päeva.

▼M6

4. Kui aine või segus sisalduva ühe aine otstarve on parandada ELi väetisetootest toitainete vabastamise omadusi, aeglustades mikroorganismide või ensüümide konkreetsete rühmade tegevust või peatades selle, on selleks aineks kas nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeeriv ühend ning nende suhtes kehtivad järgmised nõuded.

a) 

Nitrifikatsiooni inhibeeriv ühend pärsib ELi väetisetootes sisalduva ammooniumlämmastiku (NH3-N) bioloogilist oksüdatsiooni nitritlämmastikuks (NO2 -), aeglustades seega nitraatlämmastiku (NO3 -) teket.

Ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiirust mõõdetakse kas

i) 

ammooniumlämmastiku (NH3-N) kadumise teel või

ii) 

nitritlämmastiku (NO2 -) ja nitraatlämmastiku (NO3 -) tekkimise summana ajas.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud nitrifikatsiooni inhibeerivat ühendit, näitab nitrifikatsiooni inhibeerivat ühendit sisaldav mullaproov ammooniumlämmastiku (NH3-N) oksüdeerimise kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibeerivat ühendit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

Nitrifikatsiooni inhibeeriv ühend peab ELi väetisetootes esinema kontsentratsioonivahemikus, mis tagab sellise vähenemise.

Vähemalt 50 % ELi väetisetoote lämmastiku (N) üldsisaldusest koosneb lämmastikust (N) ammooniumi (NH4 +) ja karbamiidi (CH4N2O) kujul.

b) 

Denitrifikatsiooni inhibeeriv ühend pärsib ELi väetisetootes sisalduva dilämmastikoksiidi (N2O) moodustumist, aeglustades või takistades nitraatiooni (NO3 -) muutumist dilämmastikuks (N2), ilma et see mõjutaks PFCs 5(A) kirjeldatud nitrifikatsiooniprotsessi.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud denitrifikatsiooni inhibeerivat ühendit, näitab denitrifikatsiooni inhibeerivat ühendit sisaldav in vitro proov dilämmastikoksiidi (N2O) vabanemise 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibeerivat ühendit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

Denitrifikatsiooni inhibeeriv ühend peab ELi väetisetootes esinema kontsentratsioonivahemikus, mis tagab sellise vähenemise.

c) 

Ureaasi inhibeeriv ühend pärsib ELi väetisetootes sisalduva ureaasensüümi hüdrolüütilist toimet karbamiidile (CH4N2O) ja selle peamine otstarve on vähendada ammoniaagi lendumist.

Võrreldes kontrollprooviga, millele ei ole lisatud ureaasi inhibeerivat ühendit, näitab ureaasi inhibeerivat ühendit sisaldav in vitro proov karbamiidi (CH4N2O) hüdrolüüsi kiiruse 20 %-list vähenemist, tuginedes 14 päeva pärast inhibeerivat ühendit sisaldava väetise kasutamist tehtud analüüsile, mis on 95 % usaldusväärsusega.

Ureaasi inhibeeriv ühend peab ELi väetisetootes esinema kontsentratsioonivahemikus, mis tagab sellise vähenemise.

Vähemalt 50 % ELi väetisetoote lämmastiku (N) üldsisaldusest koosneb lämmastikust (N) karbamiidi (CH4N2O) kujul.

▼B

CMC 2: taimed, taimeosad või taimeekstraktid

▼M1

ELi väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, jahvatamine, sõelumine, tuulamine, tsentrifuugimine, pressimine, kuivatamine, külmaga töötlemine, külmkuivatamine, veega ekstraheerimine, ülekriitilise CO2-ga ekstraheerimine või kiustamine temperatuuril mitte üle 100 °C ja ilma lisanditeta, v.a vesi.

▼B

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka seened ja vetikad, kuid mitte sinivetikad (cyanobacteria).

CMC 3: KOMPOST

1. ELi väetisetoode võib sisaldada komposti, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali aeroobse kompostimise teel:

a) 

biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

▼M1 —————

▼M1

c) 

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud üksnes käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

i) 

segaolmejäätmetest pärit materjalid;

ii) 

reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning

iii) 

määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

▼B

d) 

kompostimise lisaained, mis on vajalikud kompostimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

▼M6

i) 

lisaaine vastab CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja

▼B

ii) 

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

e) 

▼M1

alapunktis a, c või 1a loetletud materjal, mis

▼B

i) 

on varem kompostitud või kääritatud, ning

ii) 

mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 ( 7 ) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

▼M1

1a. Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada komposti, mis on saadud 2. või 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete aeroobse kompostimise teel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega tingimusel, et:

a) 

tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule ning

b) 

punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

▼B

2. Kompostimine leiab aset käitises:

▼M1

a) 

mille puhul on punktides 1 ja 1a osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktides 1 ja 1a osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks, ning

▼B

b) 

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3. Aeroobne kompostimine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt aeroobset lagunemist, mis bioloogilistes protsessides tekkinud kuumuse mõjul võimaldab termofiilsete bakterite jaoks sobilike temperatuuride saavutamist. Iga partii kõiki osi kas segatakse ja pööratakse ringi korrapäraselt ja põhjalikult või töödeldakse sundventilatsiooniga, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kompostimisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

— 
70 °C või enam vähemalt kolm päeva,
— 
65 °C või enam vähemalt viis päeva;
— 
60 °C või enam vähemalt seitse päeva või
— 
55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

4. Komposti:

a) 

polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 ( 8 )x sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg;

b) 

klaasi, metalli või plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 3 g / kuivaine kg ning

c) 

punktis b osutatud makroskoopiliste lisandite sisaldus kokku ei ületa 5 g / kuivaine kg.

Alates 16. juulist 2026 ei tohi alapunktis b osutatud 2 mm ületava plastiku sisaldus ületada 2,5 g / kuivaine kg. Hiljemalt 16. juuliks 2029 vaadatakse 2 mm ületava plastiku puhul läbi piirnorm 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edusammudega.

5. Kompost vastab vähemalt ühele järgmisele stabiilsuskriteeriumile:

a) 

hapnikutarbe määr:

— 
määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;
— 
kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h, või
b) 

isekuumenemise tegur:

— 
määratlus: komposti poolt saavutatav maksimumtemperatuur standardsetes tingimustes, mis iseloomustab komposti aeroobse bioloogilise aktiivsuse seisundit;
— 
kriteerium: minimaalne Rottegrad III.

CMC 4: värske taimse materjali kääritussaadus

1. ELi väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

a) 

biogaasi tootmiseks kasvatatud taimed või taimeosad. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse taimede hulka vetikad, kuid mitte sinivetikad (cyanobacteria);

b) 

kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

▼M6

i) 

lisaaine vastab CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja

▼B

ii) 

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

c) 

alapunktis a loetletud materjal, mis on varem kääritatud.

2. Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises,

a) 

mille puhul on punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktis 1 osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks, ning

b) 

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3. Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse ja pööratakse ümber korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

a) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 tundi, millele järgneb hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

b) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 ( 9 ) V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;

c) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

— 
70 °C või enam vähemalt kolm päeva,
— 
65 °C või enam vähemalt viis päeva,
— 
60 °C või enam vähemalt seitse päeva või
— 
55 °C või enam vähemalt 14 päeva;
d) 

mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1, või

e) 

mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

— 
70 °C või enam vähemalt kolm päeva,
— 
65 °C või enam vähemalt viis päeva,
— 
60 °C või enam vähemalt seitse päeva või
— 
55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

▼M6

3a. ELi väetisetoode võib sisaldada tahket või vedelat fraktsiooni, mis on saadud punktide 1–3 kohase kääritussaaduse mehaanilisel eraldamisel.

3b. ELi väetisetoode võib sisaldada punktidele 1–3 vastavat kääritussaadust või punktile 3a vastavat fraktsiooni, millest on lämmastiku ja/või fosfori saamiseks eemaldatud kogu lahustuv ammoonium ja/või fosfaat või osa sellest, kavatsuseta kääritussaadust või fraktsiooni muul viisil muuta.

3c. ELi väetisetoode võib sisaldada punktidele 1–3 või 3b vastavat kääritussaadust ning punktile 3a vastavat fraktsiooni, mida on vee eemaldamiseks füüsiliselt töödeldud, kavatsuseta kääritussaadust või selle fraktsiooni muul viisil muuta.

3d. Vastavalt punktidele 3a, 3b ja 3c võib kääritussaaduse või selle fraktsiooni järeltöötlemiseks vajalikke lisaaineid kasutada tingimusel, et:

a) 

lisaaine vastab CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele;

b) 

ühegi protsessi jaoks vajalike lisaainete kontsentratsioon ei ületa 5 % vastavas protsessis sisendina kasutatava kääritussaaduse või selle fraktsiooni massist.

▼B

4.  ►M6  Punktides 3a, 3b ja 3c osutatud kääritussaadus või fraktsioon peab vastama vähemalt ühele järgmistest stabiilsuskriteeriumidest: ◄

a) 

hapnikutarbe määr:

— 
määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;
— 
kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h, või
b) 

jääkbiogaasi eraldumine:

— 
määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;
— 
kriteerium: maksimaalselt 0,25 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 5: MUU KUI VÄRSKE KULTUURI KÄÄRITUSSAADUS

1. ELi väetisetoode võib sisaldada kääritussaadust, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali anaeroobse kääritamise teel:

a) 

biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

▼M1 —————

▼M1

c) 

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud üksnes käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid:

i) 

segaolmejäätmetest pärit materjalid;

ii) 

reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning

iii) 

määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

▼B

d) 

kääritamise lisaained, mis on vajalikud käärimisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et

▼M6

i) 

lisaaine vastab CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja

▼B

ii) 

kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 5 % sisendmaterjali kogumassist või

e) 

▼M1

alapunktis a, c või 1a loetletud materjal, mis;

▼B

i) 

on varem kompostitud või kääritatud ning

ii) 

mille polütsükliliste aromaatsete süsivesinike PAH16 ( 10 ) sisaldus ei ületa 6 mg / kuivaine kg.

▼M1

1a. Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada komposti, mis on saadud 2. või 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete aeroobse kompostimise teel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega tingimusel, et:

a) 

tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule ning

b) 

punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

▼B

2. Anaeroobne kääritamine leiab aset käitises,

▼M1

a) 

mille puhul on punktides 1 ja 1a osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid selgelt eraldatud tootmisliinidest muude kui punktides 1 ja 1a osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks, ning

▼B

b) 

kus välditakse sisend- ja väljundmaterjali füüsilist kokkupuudet, sealhulgas ladustamisel.

3. Anaeroobne kääritamine hõlmab biolaguneva materjali kontrollitud, enamjaolt anaeroobset lagunemist mesofiilsete või termofiilsete bakterite jaoks sobilikel temperatuuridel. Iga partii kõiki osi segatakse ja pööratakse ümber korrapäraselt ja põhjalikult, et tagada materjali nõuetekohane hügieniseerimine ja homogeensus. Kääritamisprotsessi vältel vastavad iga partii kõik osad ühele järgmistest temperatuuri ja aja profiilidest:

a) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures vähemalt 24 tundi, millele järgneb hüdrauliline viibeaeg vähemalt 20 päeva;

b) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1;

c) 

termofiilne anaeroobne kääritamine 55 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

— 
70 °C või enam vähemalt kolm päeva,
— 
65 °C või enam vähemalt viis päeva,
— 
60 °C või enam vähemalt seitse päeva või
— 
55 °C või enam vähemalt 14 päeva;
d) 

mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures koos käitlusega, mis hõlmab pastöriseerimist, nagu on kirjeldatud määruse (EL) nr 142/2011 V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 või

e) 

mesofiilne anaeroobne kääritamine 37–40 °C juures, millele järgneb kompostimine järgmise temperatuuri juures:

— 
70 °C või enam vähemalt kolm päeva,
— 
65 °C või enam vähemalt viis päeva,
— 
60 °C või enam vähemalt seitse päeva või
— 
55 °C või enam vähemalt 14 päeva.

▼M6

3a. ELi väetisetoode võib sisaldada tahket või vedelat fraktsiooni, mis on saadud punktide 1–3 kohase kääritussaaduse mehaanilisel eraldamisel.

3b. ELi väetisetoode võib sisaldada punktidele 1–3 vastavat kääritussaadust või punktile 3a vastavat fraktsiooni, millest on lämmastiku ja/või fosfori saamiseks eemaldatud kogu lahustuv ammoonium ja/või fosfaat või osa sellest, kavatsuseta kääritussaadust või fraktsiooni muul viisil muuta.

3c. ELi väetisetoode võib sisaldada punktidele 1–3 või 3b vastavat kääritussaadust ning punktile 3a vastavat fraktsiooni, mida on vee eemaldamiseks füüsiliselt töödeldud, kavatsuseta kääritussaadust või selle fraktsiooni muul viisil muuta.

3d. Vastavalt punktidele 3a, 3b ja 3c võib kääritussaaduse või selle fraktsiooni järeltöötlemiseks vajalikke lisaaineid kasutada tingimusel, et:

a) 

lisaaine vastab CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele;

b) 

ühegi protsessi jaoks vajalike lisaainete kontsentratsioon ei ületa 5 % vastavas protsessis sisendina kasutatava kääritussaaduse või selle fraktsiooni massist.

▼M6

4. Kääritussaadus või punktides 3a, 3b ja 3c osutatud fraktsioon ei tohi sisaldada polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke üle 6 mg/kuivaine kg kohta16 ( 11 ).

▼B

5.  ►M6  Punktides 3a, 3b ja 3c osutatud kääritussaadus või fraktsioon peab sisaldama: ◄

a) 

klaasi, metalli või plastiku kujul esinevate ning 2 mm ületavate makroskoopiliste lisandite sisaldus ei ületa 3 g / kuivaine kg ning

b) 

punktis a osutatud makroskoopiliste lisandite sisaldus kokku ei ületa 5 g / kuivaine kg.

Alates 16. juulist 2026 ei tohi punktis a osutatud 2 mm ületava plastiku sisaldus ületada 2,5 g / kuivaine kg. Hiljemalt 16. juuliks 2029 vaadatakse 2 mm ületava plastiku puhul läbi piirnorm 2,5 g / kuivaine kg, et arvestada biojäätmete liigiti kogumisel saavutatud edusammudega.

6.  ►M6  Punktides 3a, 3b ja 3c osutatud kääritussaadus või fraktsioon peab vastama vähemalt ühele järgmistest stabiilsuskriteeriumidest: ◄

a) 

hapnikutarbe määr:

— 
määratlus: biolaguneva orgaanilise aine lagunemise määr teatava ajavahemiku vältel. Kõnealune meetod ei ole sobilik materjali puhul, mille > 10 mm suurusega osakeste sisaldus ületab 20 %;
— 
kriteerium: maksimaalselt 25 mmol O2/kg orgaaniline aine/h või
b) 

jääkbiogaasi eraldumine:

— 
määratlus: 28 päeva jooksul kääritussaadusest eralduva gaasi näitaja, mida mõõdetakse proovis sisalduvate lenduvate tahkete ainete suhtes. Katse viiakse läbi kolm korda ning tulemuste keskväärtust kasutatakse kriteeriumile vastavuse tõendamiseks. Lenduvad tahked ained on materjaliproovi sellised tahked ained, mis kaovad tahke kuivaine süütamisel 550 °C juures;
— 
kriteerium: maksimaalselt 0,25 l biogaasi / lenduvate tahkete ainete g.

CMC 6: TOIDUAINETÖÖSTUSE KÕRVALSAADUSED

1. ELi väetisetoode võib sisaldada koostisainet, mis koosneb ühest järgmistest ainetest:

a) 

toiduainetööstuse lubi, st toiduainetööstusest pärit aine, mis on saadud orgaanilise aine karboniseerimisel, kasutades üksnes loodusest pärinevat põletatud lupja;

b) 

melass, st suhkruroost või suhkrupeedist suhkru rafineerimise viskoosne kõrvalsaadus;

c) 

raba, st melassi etanooliks, askorbiinhappeks või muudeks saadusteks fermenteerimise protsessi kõrvalsaadus;

d) 

piiritusetehaste jääkproduktid, st alkohoolsete jookide tootmise kõrvalsaadused;

e) 

taimed, taimeosad või taimeekstraktid, mida on töödeldud üksnes termiliselt või töödeldud termiliselt lisaks CMCs 2 osutatud töötlemismeetoditele, või

f) 

joogivee tootmisel tekkiv lubi, st põhjaveest või pinnaveest joogivee tootmisel tekkiv jääk, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati.

▼M6

2. Kõik ained, mis sisalduvad ELi väetisetootes eraldi või segus, peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼B

CMC 7: MIKROORGANISMID

PFCsse 6(A) kuuluv ELi väetisetoode võib sisaldada mikroorganisme, sealhulgas mikroorganisme, mis on surnud või mille rakud on tühjad, ning kahjutuid jääkaineid keskkonnast, millel need mikroorganismid kasvatati, ning

— 
mida on vaid kuivatatud või külmkuivatatud ning
— 
mis on loetletud järgmises tabelis:



Azotobacter spp.

Mycorrhizal fungi

Rhizobium spp.

Azospirillum spp.

CMC 8: TOITAINEPOLÜMEERID

1. ELi väetisetoode võib sisaldada polümeere, mis koosnevad üksnes kategooria CMC 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumitele vastavatest monomeerainetest, kui polümeerimise eesmärk on hoida kontrolli all toitainete vabanemist ühest või enamast monomeerainest.

2. Vähemalt 60 % polümeeridest peavad olema lahustuvad fosfaatpuhverlahuses pH-väärtusel 7,5 temperatuuril 100 °C.

3. Lõplikud lagunemisproduktid on vaid ammooniaak (NH3), vesi ja süsinikdioksiid (CO2).

4. Polümeerid ei sisalda rohkem kui 600 ppm vaba formaldehüüdi.

CMC 9: MUUD POLÜMEERID KUI TOITAINEPOLÜMEERID

1. ELi väetisetoode võib sisaldada muid polümeere kui toitainepolümeerid üksnes juhul, kui polümeeri otstarve on

a) 

hoida kontrolli all toitaineosakeste veekindlust ning seega toitainete vabanemist (sellisel juhul nimetatakse polümeeri tavaliselt „katteaineks“);

b) 

suurendada ELi väetisetoote veesäilitusvõimet või märguvust või

c) 

olla sideaineks PFCsse 4 kuuluvas ELi väetisetootes.

2. Hiljemalt 16. juuliks 2026 peavad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud polümeerid vastama artikli 42 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud biolagunevuse kriteeriumidele. Selliste kriteeriumide puudumisel ei tohi polümeere olla üheski ELi väetisetootes, mis lastakse turule pärast nimetatud kuupäeva.

3. Punkti 1 alapunktides a ja b osutatud polümeeride suhtes ei avalda polümeer ega selle lagunemise kõrvalsaadused ELi väetisetoote põhjendatult eeldatavate kasutamistingimuste korral üldiselt kahjulikku mõju loomade või taimetervisele või keskkonnale. Polümeer läbib taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katse, vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katse ja nitrifikatsiooni inhibeerimise katse mulla mikroorganismidega järgmiselt:

a) 

taimekasvu suhtes ägeda mürgisuse katses peab katsematerjaliga kokku puutuval mullal kasvatatud testitud taimeliikide idanevuse määr ning taimede biomass ületama 90 % samade taimeliikide idanevuse määrast ja taimede biomassist vastaval kontrollmullal, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga.

Tulemused loetakse kehtivaks üksnes siis, kui kontrollides (st kontrollmullas)

— 
on seemikute tärkamine vähemalt 70 %;
— 
seemikutel ei täheldata nähtavaid fütotoksilisuse ilminguid (nt kloroos, nekroos, närbumine, varre või lehtede moondumine) ning varieeruvus taimede kasvus ja morfoloogias jääb konkreetsele liigile iseloomulikku vahemikku;
— 
tärganud seemikute keskmine ellujäämise määr katse vältel on kontrollrühmas vähemalt 90 % ning
— 
keskkonnatingimused on konkreetse liigi puhul ühesugused ning kasvukeskkond sisaldab samas koguses ja samast allikast pärit mulda, kasvu toetavaid koostisosi või substraati;
b) 

vihmausside suhtes ägeda mürgisuse katses ei tohi katsematerjaliga kokku puutuvas mullas vihmausside täheldatud suremus ja ellujäänud vihmausside biomass erineda rohkem kui 10 % võrreldes näitajatega vastava kontrollmulla puhul, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui

— 
kontrollmulla puhul täheldatud suremuse osakaal on alla 10 % ning
— 
vihmausside biomassi (keskmine) vähenemine kontrollmullas ei ületa 20 %;
c) 

nitrifikatsiooni inhibeerimise katses mulla mikroorganismidega on nitriti teke katsematerjaliga kokku puutuvas mullas 90 % suurem kui nitriti teke vastavas kontrollmullas, millel puudub kokkupuude katsematerjaliga. Tulemused loetakse kehtivaks siis, kui erinevus paralleelsete kontrollkatsete (kontrollmuld) ja testkatsete vahel on alla 20 %.

CMC 10: LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED MÄÄRUSE (EÜ) NR 1069/2009 TÄHENDUSES

ELi väetisetoode võib sisaldada loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses, mis on jõudnud kõnealuse määruse kohaselt kindlaks määratud tootmisahela lõpp-punkti ning mis on loetletud ja täpsustatud järgmises tabelis ( 12 ):

CMC 11: KÕRVALSAADUSED DIREKTIIVI 2008/98/EÜ TÄHENDUSES

1. ELi väetisetoode võib sisaldada kõrvalsaaduseid direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, välja arvatud ( 13 )

a) 

loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses,

▼M1

b) 

polümeerid, välja arvatud:

— 
polümeerid, mille polümerisatsiooniprotsess on toimunud looduses sõltumatult nende ekstraheerimise protsessist ja mida ei ole keemiliselt modifitseeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 40 tähenduses,
— 
biolagunevad polümeerid või
— 
polümeerid, mille vees lahustuvus on järgmistes tingimustes üle 2 g/l:
— 
temperatuur 20 °C
— 
pH 7
— 
katseaine sisaldus: 10 g / 1 000  ml
— 
katseaeg: 24h,

▼B

c) 

kompost, ►M2  või ◄

d) 

kääritussaadus,

▼M2

e) 

sadestatud fosfaatsoolad või nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses,

▼M3

f) 

termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, ►M5   või ◄

▼M4

g) 

pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivad materjalid, mis on jäätmetest taaskasutusse võetud või mis on kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, ►M5  või ◄

▼M5

h) 

ammooniumsoolad, sulfaadid, fosfaadid, elementne väävel, kaltsiumkarbonaat või kaltsiumoksiid, mis on taaskasutusse võetud jäätmetest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses.

▼M6

2. Kõrvalsaadused peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼B

3. Hiljemalt 16. juuliks 2022 peavad kõrvalsaadused vastama artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktidega kehtestatud kriteeriumidele. Pärast kõnealust kuupäeva turule viidud ELi väetisetooted ei tohi sisaldada punktis 1 osutatud kõrvalsaadusi, mis ei vasta kõnealustele kriteeriumidele.

▼M2

CMC 12: SADESTATUD FOSFAATSOOLAD JA NENDE DERIVAADID

1. ELi väetisetoode võib sisaldada sadestatud fosfaatsoolasid ja nende derivaate, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali sadestamise teel:

a) 

olmereovee puhastusjaamadest pärit reovesi ja reoveesete, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

b) 

toidu, jookide, lemmikloomatoidu, sööda või piimatoodete töötlemisprotsessist pärit reovesi ja sete, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuvates töötlemisetappides toimub kokkupuude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 ( 14 ) artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses biotsiididega, mis ei kuulu sama määruse V lisa põhirühma 1 tooteliigi 4 alla;

c) 

direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 4 tähenduses biojäätmed, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse;

d) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ ( 15 ) artikli 2 punkti t tähenduses töötlemisjäägid, mis on saadud sellise bioetanooli ja biodiisli tootmise käigus, mis on saadud käesoleva punkti alapunktides b, c ja e osutatud materjalidest;

e) 

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eemaldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid ( 16 ):

— 
segaolmejäätmetest pärit materjalid;
— 
reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda;
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;
f) 

ained ja segud, välja arvatud järgmised (16) :

— 
alapunktides a–e osutatud ained ja segud;
— 
jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;
— 
ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate siseriiklike meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata;
— 
ained, mis on saadud lähteainetest, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate siseriiklike meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud;
— 
mittebiolagunevad polümeerid;
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted.

Peale selle saadakse sadestatud fosfaatsooli, sadestades alapunktides a–f osutatud mis tahes sisendmaterjali (või nende kombinatsiooni), mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, biolagunevate polümeeride abil tahke ja vedela fraktsiooni eraldamise teel, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise või aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks või termilise hüdrolüüsi, anaeroobse kääritamise või kompostimise teel. Selliste protsesside puhul ei tohi temperatuur tõusta üle 275 °C.

2. Sadestamine toimub kontrollitud tingimustes reaktoris. Peale selle võib kasutada ainult muude materjalivoogudega saastumata sisendmaterjale või muid sisendmaterjale kui määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on tahtmatult saastunud muude materjalivoogudega ainukordse vahejuhtumi käigus, mille tõttu on sisendmaterjalis eksogeenseid ühendeid ainult mikrokogustes.

Käitises, kus toimub sadestamine, tuleb vältida sisend- ja väljundmaterjalide füüsilist kokkupuutumist pärast sadestamisprotsessi, sealhulgas ladustamise ajal.

3. Sadestatud fosfaatsoolad peavad sisaldama:

a) 

fosforpentaoksiidi (P2O5) vähemalt 16 % kuivainesisaldusest;

b) 

orgaanilist süsinikku (Corg) kuni 3 % kuivainesisaldusest;

c) 

2 mm ületavaid makroskoopilisi lisandeid kuni 3 g/kuivaine kg, kui need esinevad järgmisel kujul: orgaaniline aine, klaas, kivi, metall või plastik;

d) 

alapunktis c osutatud makroskoopilisi lisandeid kokku kuni 5 g/kuivaine kg.

4. ELi väetisetoode võib sisaldada sadestatud fosfaatsoolade derivaate, mis on toodetud ühe või mitme keemilise tootmise etapi käigus, kus sadestatud fosfaatsoolad reageerivad punkti 1 alapunktis f osutatud materjalidega, mida tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel.

Derivaatide tootmise protsess tuleb viia läbi nii, et sadestatud fosfaatsoolade keemilist koostist muudetakse tahtlikult.

5. Derivaatide saamiseks kasutatavad sadestatud fosfaatsoolad peavad olema kooskõlas punktidega 1, 2 ja 3.

6. Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada sadestatud fosfaatsoolasid, mis on saadud sadestamisel 2. või 3. kategooria materjalidest või nendest saadud toodetest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule;

b) 

punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

ELi väetisetoode võib sisaldada ka kõnealustest sadestatud fosfaatsooladest vastavalt punktis 4 sätestatud tingimustele saadud derivaate.

7. Käitises, kus toimub sadestamine, peavad töötlemisliinid, kus töödeldakse sadestatud fosfaatsoolade ja nende derivaatide jaoks lubatud sisendmaterjale, millele on osutatud punktides 1, 4 ja 6, olema selgelt eraldatud tootmisliinidest, kus töödeldakse muid sisendmaterjale.

8. Kui sadestatud fosfaatsoolasid või nende derivaate või mõlemaid sisaldava või sadestatud fosfaatsooladest või nende derivaatidest või mõlemast koosneva ELi väetisetoote PFC suhtes ei ole I lisas kehtestatud patogeene Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae käsitlevaid nõudeid, ei või nimetatud patogeenide sisaldus ületada järgmises tabelis esitatud piirnorme:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtu-kavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Escherichia coli

või

Enterococcaceae

5

5

0

1 000  1 g-s või 1 ml-s

Kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

9. Patogeenide sisaldus ELi väetisetootes, mis sisaldab punkti 1 alapunktis a osutatud materjalidest saadud sadestatud fosfaatsoolasid või koosneb neist ja/või sisaldab kõnealuste sadestatud fosfaatsoolade derivaate või koosneb neist, ei tohi ületada järgmises tabelis sätestatud piirnorme:



Testitavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Clostridium perfringens

5

5

0

100 CFU 1 g-s või 1 ml-s

Ascaris sp. eluvõimelised munad

5

0

0

Puudub 25 g-s või 25 ml-s

Kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite CFU arv jääb näitajate m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

10. Punktides 8 ja 9 sätestatud nõudeid ning ainult sadestatud fosfaatsooladest või nende derivaatidest või mõlemast koosneva ELi väetisetoote vastavas PFCs sätestatud nõudeid, mis käsitlevad patogeene Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae, ei kohaldata, kui kõnealused sadestatud fosfaatsoolad või kõik sadestamisel kasutatud biogeensed sisendmaterjalid on läbinud ühe järgmistest protsessidest:

a) 

rõhu all steriliseerimine, kuumutades sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt 20 minutit vähemalt kolmebaarise absoluutrõhu all, kusjuures rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur);

b) 

töötlemine pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise seadmes nii, et töötlemise ajal saavutatakse vähemalt üheks tunniks temperatuur 70 °C.

11. Punkti 1 alapunktis a osutatud materjalidest saadud sadestatud fosfaatsoolade või kõnealustest fosfaatsooladest saadud derivaatide PAH16 ( 17 ) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg.

12. Alumiiniumi (Al) ja raua (Fe) sisalduste summa sadestatud fosfaatsoolades või nende derivaatides ei tohi ületada 10 % sadestatud fosfaatsoolade või nende derivaatide kuivainest.

▼M6

13. Sadestatud fosfaatsoolad peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼M2

14. Punktide 3, 11 ja 12 kohaldamisel kasutatakse sadestatud fosfaatsoolade ja nende derivaatide kuivainesisalduse mõõtmiseks vaakumkuivatamist temperatuuril 40 °C püsimassi saavutamiseni, et vältida kristallvee kadu.

▼M3

CMC 13: TERMILISE OKSÜDATSIOONI KÄIGUS TEKKIVAD MATERJALID VÕI NENDE DERIVAADID

1. ELi väetisetoode võib sisaldada termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali termokeemilisel muundamisel sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata:

a) 

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid ( 18 ):

— 
segaolmejäätmetest pärit materjalid,
— 
reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;
b) 

toiduainetööstuse taimsed jäägid ja värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud;

c) 

biojäätmete fraktsioon, mis on saadud direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses ringlussevõtuks liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel, mille puhul annab põletamine kõnealuse direktiivi artikli 4 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse;

d) 

materjalid, mis on saadud kontrollitud tingimustes toimuva mikroorganismide abil või termokeemilise muundamise käigus, milles kasutatakse üksnes alapunktides a, b ja c osutatud sisendmaterjale;

e) 

olmereovee puhastusjaamadest pärit reoveesete, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;

f) 

materjalid, mis on läbinud sellise iseseisva reovee töötlemise, mis ei ole hõlmatud nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ ( 19 ) ning mis on pärit toidutöötlemis-, lemmikloomatoidu-, sööda-, piima- ja joogitööstusest, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse;

g) 

jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, välja arvatud (18) :

— 
alapunktides a–f osutatud sisendmaterjalid;
— 
ohtlikud jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 2 tähenduses;
— 
segaolmejäätmetest pärit materjalid,
— 
biojäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 4 tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;
h) 

abikütused (maagaas, veeldatud gaas, maagaasi kondensaat, protsessigaasid ja nende komponendid, toornafta, süsi, koks ning nendest saadud materjalid), kui neid kasutatakse alapunktides a–g osutatud sisendmaterjalide töötlemiseks;

i) 

raua- ja terasetööstuse tootmisprotsessides kasutatavad ained või

j) 

ained ja segud, välja arvatud (18) :

— 
alapunktides a–i osutatud sisendmaterjalid;
— 
jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;
— 
ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate siseriiklike meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata;
— 
ained, mis on saadud lähteainetest, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud;
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted.

2. Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale, mis on saadud 2. või 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete termokeemilisel muundamisel sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule;

b) 

punktides 3, 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Termiline oksüdatsioon sellistes tingimustes, kus hapniku määra ei piirata, peab toimuma nii, et termokeemilisel muundamisel tekkiv gaas kuumeneb pärast viimast põlemisõhu etteannet juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini vähemalt 850 °C. Need tingimused kehtivad kõigi sisendmaterjalide suhtes, välja arvatud:

a) 

sisendmaterjalid, millele on osutatud punkti 1 alapunktides a, b ja h või mis on saadud kontrollitud tingimustes toimuva mikroorganismide abil või termokeemilise muundamise käigus, milles kasutatakse üksnes kõnealuseid materjale, ja

b) 

punktis 2 osutatud sisendmaterjalid,

mille puhul kehtib tingimus, et vähemalt 0,2 sekundiks tuleb saavutada temperatuur vähemalt 450 °C.

4. Termiline oksüdatsioon peab toimuma põletusseadmes või põlemiskambris. Seadmes või kambris võib töödelda ainult muude materjalivoogudega saastumata sisendmaterjale või muid sisendmaterjale kui määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on tahtmatult saastunud muude materjalivoogudega ainukordse vahejuhtumi käigus, mille tõttu need sisaldavad eksogeenseid ühendeid ainult mikrokogustes.

Käitises, kus toimub termiline oksüdatsioon, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

punktides 1 ja 2 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid peavad olema selgelt eraldatud töötlemisliinidest, kus töödeldakse muid sisendmaterjale;

b) 

sisendmaterjal oksüdeeritakse nii, et saadud räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku (Corg) üldsisaldus on alla 3 % materjali kuivaine massist;

c) 

välditakse sisend- ja väljundmaterjalide füüsilist kokkupuudet pärast termokeemilist muundamisprotsessi, sealhulgas ladustamise ajal.

5. Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid peavad olema tuhk või räbu ning nende:

a) 

PAH16 ( 20 ) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg;

b) 

PCDD/F ( 21 ) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti ( 22 )/kuivaine kg.

6. ELi väetisetoode võib sisaldada punktides 1 ja 2 osutatud sisendmaterjalidest toodetud termilise oksüdatsiooni käigus tekkivate materjalide derivaate, mis vastavad punkti 5 tingimustele ja mis on toodetud termokeemilise muundamisprotsessi käigus vastavalt punktidele 3 ja 4.

Derivaatide tootmise protsess tuleb läbi viia nii, et termilise oksüdatsiooni käigus tekkiva materjali keemilist koostist muudetakse tahtlikult.

Derivaatide tootmise protsess peab olema järgmist laadi:

a) 

kemikaalide tootmine: derivaate toodetakse ühe või mitme keemilise tootmise etapi käigus, kus termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid reageerivad punkti 1 alapunktis j osutatud sisendmaterjalidega, mida tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel, kusjuures mittebiolagunevaid polümeere ei tohi kasutada;

b) 

termokeemiline tootmine: derivaate toodetakse ühe või mitme tootmisetapi käigus, kus termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid reageerivad termokeemiliselt punktides 1 ja 2 osutatud reagentidega, mida tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel.

Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale, millel ilmneb üks või mitu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikest omadustest, ei tohi segada ega viia keemilisse reaktsiooni jäätmete, ainete ega materjalidega selleks, et vähendada ohtlike ainete sisaldust allapoole kõnealuse direktiivi III lisas asjaomase ohtliku omaduse suhtes kehtestatud piirnorme. Tootjad, kes kasutavad termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid ohtlike omadustega materjale, peavad massibilansi meetodit kasutades tõendama saasteainete kõrvaldamist või muundamist tasemeteni, mis jäävad allapoole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas sätestatud piirnorme.

7. Saasteained, mis esinevad ELi väetisetootes, mis sisaldavad termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale või nende derivaate või koosnevad nendest, ei tohi ületada järgmisi piirnorme:

a) 

kroomi (Cr) üldsisaldus: 400 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis e, g või i osutatud sisendmaterjalidest;

b) 

tallium (Tl): 2 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis e, g, h või i osutatud sisendmaterjalidest;

kloori (Cl-) sisaldus ei tohi olla suurem kui 30 g/kuivaine kg. Seda piirnormi ei kohaldata siiski ELi väetisetoodete suhtes, mis on toodetud sellise tootmisprotsessi käigus, kus kloori sisaldav ühend on lisatud leelismetallide soolade või leelismuldmetallide soolade tootmiseks ja see deklareeritakse vastavalt III lisale;

vanaadiumi (V) sisaldus ei tohi olla üle 600 mg/kuivaine kg, kui termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid on saadud punkti 1 alapunktis g või i osutatud sisendmaterjalidest.

▼M6

8. Termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid või nende derivaadid peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼M4

CMC 14: PÜROLÜÜSI JA GAASISTAMISE KÄIGUS TEKKIVAD MATERJALID

1. ELi väetisetoode võib sisaldada pürolüüsi või gaasistamise käigus tekkivaid materjale, mis on saadud üksnes ühe või enama järgmise sisendmaterjali termokeemilisel muundamisel hapnikuvaestes tingimustes:

a) 

elus- või surnud organismid või nende osad, mis on töötlemata kujul või mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise, aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või mida saadakse õhust eraldamise teel mis tahes vahenditega, välja arvatud järgmised materjalid ( 23 ):

— 
segaolmejäätmetest pärit materjalid,
— 
reoveesete, tööstussete või süvendustööde muda ning
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted;
b) 

toiduainetööstuse taimsed jäägid ja värske paberimassi tootmise ja pabermassist paberi tootmise kiulised taimsed jäägid, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud;

c) 

direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punkti t tähenduses töötlemisjäägid, mis on pärit sellise bioetanooli ja biodiisli tootmisprotsessist, mis on saadud alapunktides a, b ja d osutatud materjalidest;

d) 

direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 4 tähenduses biojäätmed, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse, või;

e) 

pürolüüsi või gaasistamise lisaained, mis on vajalikud pürolüüsi- või gaasistamisprotsessi tulemuslikkuse või keskkonnatoime parandamiseks, tingimusel et neid lisaaineid tarbitakse või kasutatakse keemilisel töötlemisel ning et kõigi lisaainete kogusisaldus ei ületa 25 % kogu sisendmaterjali toormassist, välja arvatud (23) :

— 
alapunktides a–d osutatud sisendmaterjalid;
— 
jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;
— 
ained või segud, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate siseriiklike meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata;
— 
ained, mis on saadud lähteainetest, mida direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6 ülevõtvate riigisiseste meetmete alusel ühes või enamas liikmesriigis enam jäätmetena ei käsitata, või neid aineid sisaldavad segud;
— 
mittebiolagunevad polümeerid ja
— 
määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse jäävad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted.

ELi väetisetoode võib sisaldada pürolüüsi või gaasistamise käigus tekkivaid materjale, mis on saadud mis tahes alapunktides a–e osutatud sisendmaterjali (või nende kombinatsiooni) termokeemilisel muundamisel hapnikuvaestes tingimustes ning mida on töödeldud käsitsi, mehaaniliselt või gravitatsiooniliste meetoditega, biolagunevate polümeeride abil tahke ja vedela fraktsiooni eraldamise teel, vees lahustamise, flotatsiooni, veega ekstraheerimise või aurdestillatsiooni teel või kuumutamisega ainult vee eemaldamiseks, või kompostimise või anaeroobse kääritamise teel.

2. Termokeemiline muundamine toimub hapnikuvaestes tingimustes nii, et reaktoris saavutatakse vähemalt 180 °C temperatuur vähemalt kaheks sekundiks.

Pürolüüsi- või gaasistamisreaktor võib töödelda ainult muude materjalivoogudega saastumata sisendmaterjale või muid sisendmaterjale kui määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on tahtmatult saastunud muude materjalivoogudega ainukordse vahejuhtumi käigus, mille tõttu see sisaldab eksogeenseid ühendeid ainult mikrokogustes.

Käitises, kus toimub pürolüüs või gaasistamine, tuleb vältida sisend- ja väljundmaterjalide füüsilist kokkupuutumist pärast termokeemilist protsessi, sealhulgas ladustamise ajal.

3. Pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivate materjalide vesiniku (H) molaarsuhe orgaanilise süsiniku kohta (H/Corg) peab olema väiksem kui 0,7 ning katsed tuleb teha selliste materjalide kuiva ja tuhavaba fraktsiooniga, mille orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus on väiksem kui 50 %. Nende:

a) 

PAH16 ( 24 ) sisaldus ei ületa 6 mg/kuivaine kg,

b) 

PCDD/F ( 25 ) sisaldus ei ületa 20 ng WHO toksilisusekvivalenti ( 26 )/kuivaine kg,

▼M6 —————

▼M4

4. Olenemata punktist 1 võib ELi väetisetoode sisaldada pürolüüsi või gaasistamise käigus tekkivaid materjale, mis on saadud 2. või 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete termokeemilisel muundamisel hapnikuvaestes tingimustes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetes sätestatud tingimustega, eraldi või segatuna punktis 1 osutatud sisendmaterjalidega, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule;

b) 

punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

5. Käitises, kus toimub pürolüüs või gaasistamine, peavad punktides 1 ja 4 osutatud sisendmaterjalide töötlemisliinid olema selgelt eraldatud tootmisliinidest, kus töödeldakse muid sisendmaterjale.

6. Pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivaid materjale sisaldava või nendest koosneva ELi väetisetoote:

a) 

kloori (Cl-) sisaldus ei tohi olla suurem kui 30 g/kuivaine kg ning

b) 

talliumi (Tl) sisaldus ei tohi olla suurem kui 2 mg/kuivaine kg, kui pürolüüsi või gaasistamise lisaaineid on kasutatud rohkem kui 5 % kogu sisendmaterjali toorkaalu kohta.

▼M6

7. Pürolüüsi ja gaasistamise käigus tekkivad materjalid peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼M5

CMC 15: TAASKASUTUSSE VÕETUD KÕRGE PUHTUSASTMEGA MATERJALID

1) ELi väetisetoode võib sisaldada taaskasutusse võetud kõrge puhtusastmega materjali, milleks on ammooniumsool, sulfaat, fosfaat, elementne väävel, kaltsiumkarbonaat või kaltsiumoksiid või nende segu, mille kuivaine puhtusaste on vähemalt 95 %.

2) Kõrge puhtusastmega materjal võetakse taaskasutusse jäätmetest, mis tekivad:

a) 

tootmisprotsessis, milles kasutatakse sisendmaterjalina muid aineid ja segusid kui loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 ( 27 ) kohaldamisalasse, või

b) 

gaasi puhastamise või heitekontrolliprotsessi tulemusel, mille eesmärk on eemaldada toitained ühest või mitmest järgmisest sisendmaterjalist või rajatisest saadud heitgaasidest:

i) 

ainetest ja segudest, mis ei ole jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses;

ii) 

taimedest või taimeosadest;

iii) 

sellistest biojäätmetest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 4 tähenduses, mis on saadud biojäätmete liigiti kogumisest nende tekkekohas;

iv) 

asula- ja olmereoveest direktiivi 91/271/EMÜ ( 28 ) artikli 2 punktide 1 ja 2 tähenduses;

v) 

sellistest reoveesetetest direktiivi 86/278/EMÜ ( 29 ) artikli 2 punkti a tähenduses, millel ei ole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi;

vi) 

jäätmetest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punkti 1 tähenduses ning kütustest, mis on sisendiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL ( 30 ) määratletud jäätmekoospõletustehastele, mida käitatakse vastavalt kõnealuse direktiivi tingimustele, tingimusel et neil sisendmaterjalidel ei ole direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikke omadusi;

vii) 

2. või 3. kategooria materjalist või sellest saadud toodetest vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele ning artikli 32 lõikes 3 osutatud meetmetele, tingimusel et heitgaasid on saadud kompostimisel või kääritamisel vastavalt käesoleva määruse II lisa CMCdele 3 ja 5;

viii) 

sõnnikust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punkti 20 tähenduses või sellest saadud toodetest või

ix) 

loomapidamisrajatistest.

Punktides i–vi osutatud sisendmaterjalid ei tohi sisaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi ega nendest saadud tooteid.

3) Kõrge puhtusastmega materjali orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus ei tohi olla üle 0,5 % kuivainest.

4) Kõrge puhtusastmega materjal ei tohi sisaldada rohkem kui:

a) 

6 mg polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH16) ( 31 ) kuivaine kg kohta;

b) 

20 ng WHO toksilisusekvivalenti ( 32 ) polüklooritud dibenso-para-dioksiine ja dibensofuraane (PCDD/PCDF) ( 33 ) kuivaine kg kohta.

5) Kõrge puhtusastmega materjale sisaldav või neist koosnev ELi väetisetoode ei tohi sisaldada rohkem kui:

a) 

400 mg üldkroomi (Cr) kuivaine kg kohta ning

b) 

2 mg talliumi (Tl) kuivaine kg kohta.

6) Kui kõrge puhtusastmega materjali olemusest või taaskasutusprotsessist või ELi väetisetoote tootmisprotsessist ilmneb kindlalt ja vaieldamatult vastavus punktis 4 ja 5 sätestatud asjaomasele nõudele (näiteks asjaomase saasteaine puudumine), võib tootja vastutusel sellist vastavust eeldada vastavushindamismenetluses ilma kontrollita (näiteks ilma analüüsimiseta).

7) Kui punkti 2 alapunktis b osutatud kõrge puhtusastmega materjale sisaldava või neist koosneva ELi väetisetoote toimekategooria kohta ei ole I lisas sätestatud nõudeid Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae kohta, ei tohi kõnealused haigusetekitajad ELi väetisetootes ületada järgmises tabelis sätestatud piirnorme:



Uuritavad mikroorganismid

Proovivõtukavad

Piirnorm

n

c

m

M

Salmonella spp.

5

0

0

25 grammis või 25 milliliitris ei leidu

Escherichia coli

või

Enterococcaceae

5

5

0

1 000  1 g või 1 ml kohta

kus

n

=

analüüsitavate proovide arv;

c

=

proovide arv, milles bakterite kolooniaid moodustavate ühikute (CFU) arv jääb m ja M vahele;

m

=

bakterite CFU arvu läviväärtus, mida loetakse rahuldavaks;

M

=

bakterite CFU arvu maksimumväärtus.

8) Punkti 2 alapunktis b osutatud kõrge puhtusastmega materjale sisaldava või neist koosneva ELi väetisetoote vastavust punkti 7 nõuetele või ELi väetisetoote vastava toimekategooria suhtes I lisas Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae kohta sätestatud nõuetele kontrollitakse IV lisa II osa mooduli D1 (tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine) punkti 5.1.3.1 kohase katsetamise teel.

Punkti 7 nõudeid ja I lisas üksnes punkti 2 alapunktis b osutatud kõrge puhtusastmega materjalidest koosneva ELi väetisetoote vastava toimekategooria suhtes Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui kõrge puhtusastmega materjalid või kõik kasutatud biogeensed sisendmaterjalid on läbinud ühe järgmistest protsessidest:

a) 

rõhu all steriliseerimine, kuumutades sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt 20 minutit vähemalt kolmebaarise absoluutrõhu all, kusjuures rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur);

b) 

töötlemine pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise seadmes nii, et töötlemise ajal saavutatakse vähemalt üheks tunniks temperatuur 70 °C.

Punkti 7 nõudeid ja I lisas üksnes punkti 2 alapunktis b osutatud kõrge puhtusastmega materjalidest koosneva ELi väetisetoote vastava toimekategooria suhtes Salmonella spp., Escherichia coli või Enterococcaceae kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui heitgaasid on saadud direktiivis 2010/75/EL määratletud põletamisel.

9) Kõrge puhtusastmega materjale, mida säilitatakse viisil, mis ei kaitse neid sademete ja otsese päikesevalguse eest, võib lisada ELi väetisetootele üksnes juhul, kui need on toodetud kuni 36 kuud enne vastava ELi väetisetoote ELi vastavusdeklaratsiooni allkirjastamist.

▼M6

10) Kõrge puhtusastmega materjalid peavad vastama CMC 1 punktis 2 sätestatud nõudele.

▼B




III LISA

Märgistusnõuded

Käesolevas lisas sätestatakse ELi väetisetoodete märgistusnõuded. Käesoleva lisa II osas ja III osas konkreetse PFC kohta I lisa kohaselt sätestatud nõudeid kohaldatakse kõikide selle PFC alamkategooriate ELi väetisetoodete suhtes.

1. OSA

ÜLDISED MÄRGISTUSNÕUDED

1. Esitatakse järgmine teave:

a) 

PFCde 1–6 ELi väetisetoodete puhul märgistus, nagu see on esitatud I lisa I osas selle PFC puhul, mis vastab tootele omistatavale toimele;

b) 

PFC 7 ELi väetisetoodete puhul märgistus, nagu see on esitatud I lisa I osas kõigi PFCde puhul, mis vastavad ELi väetisetootest koostisainele omistatavale toimele;

c) 

ELi väetisetoote kogus massi- või mahuühikutes;

d) 

otstarbekohase kasutamise juhend, sealhulgas kasutusmäärad, väetamise aeg ja sagedus ning taimed või seened, millel kasutamiseks toode on;

e) 

soovitatavad hoiutingimused;

f) 

II lisa II osa CMCsse 9 kuuluvat polümeeri sisaldavate toodete puhul aeg, mille jooksul pärast kasutamist on toitainete vabastamine kontrolli all või veesäilitusvõime suurendatud (nn toimeperiood) ja mis ei tohi olla pikem kui kahe kasutamiskorra vaheline aeg vastavalt punktis d osutatud kasutamise juhendile;

g) 

asjakohane teave soovitatavate meetmete kohta inim-, looma- või taimetervisele, ohutusele või keskkonnale avalduvate riskide leevendamiseks ning;

▼M1

h) 

loetelu kõikidest koostisosadest, mis moodustavad toote massist või mahust või vedela toote puhul kuivaine massist üle 5 %, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi, sealhulgas märge vastavate käesoleva määruse II lisa I osas osutatud CMCde kohta. Kui koostisosa on aine või segu, identifitseeritakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 18. Looduslike ainete puhul võib identifitseerimiseks kasutada nende mineraalainete nime.

▼B

2. Kui ELi väetisetoote toimet on kirjeldatud kahes või enamas I lisas sätestatud PFCs, tohib tootele omistada I lisa I osa vastava PFC märgistusi kasutades ainult sellise toime, mille puhul on ELi väetisetoode edukalt läbinud käesoleva määruse kohase vastavushindamise.

▼M1

3. Kui ELi väetisetoode sisaldab koostisainet, mille suhtes oleks toiduna või söödana turule laskmise korral kohaldatud määruse (EÜ) nr 470/2009 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1831/2003 ( 34 ) kohaselt kehtestatud jääkide piirnorme, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 ( 35 ) kohaselt kehtestatud jääkide piirnorme või nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 ( 36 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ ( 37 ) kohaselt kehtestatud piirnorme ning mis sisaldab teatavat ainet (mõnest) asjaomasest piirnormist rohkem, tuleb märkida selle aine maksimumkontsentratsioon ELi väetisetootes koos hoiatusega, et seda ELi väetisetoodet ei tohi kasutada viisil, mis võib tuua kaasa kõnealuse piirnormi ületamise toidus või söödas.

▼B

4. Kui ELi väetisetoode sisaldab määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, välja arvatud sõnnikut, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Põllumajandusloomadele ei tohi otse sööta ega lasta neil karjamaal süüa rohusööta, mis pärineb pinnalt, millel on käesolevat toodet kasutatud, välja arvatud juhul, kui sööt niidetakse või karjamaal söömine toimub pärast vähemalt 21-päevase ooteaja möödumist“.

5. Kui ELi väetisetoode sisaldab ritsiini, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Allaneelamise korral loomadele ohtlik“.

6. Kui ELi väetisetoode sisaldab töötlemata või töödeldud kakaoubasid, peab etiketil olema järgmine hoiatus: „Mürgine koertele ja kassidele“.

▼M1

7. Kui ELi väetisetoode on I lisa II osa PFC 4 punktis 2a osutatud kasvusubstraat või sisaldab polümeeri, mida kasutatakse II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis c osutatud toote sideainena, tuleb kasutajale anda juhised mitte kasutada toodet kokkupuutes pinnasega ning koostöös tootjaga tuleb tagada toote nõuetekohane kõrvaldamine pärast selle kasutamise lõppu.

▼M4

7a. Kui ELi väetisetoode sisaldab II lisa II osa CMCs 13 osutatud termilise oksüdatsiooni käigus tekkivaid materjale ja nende derivaate või koosneb neist või kõnealuse lisa II osa CMCs 14 osutatud pürolüüsi või gaasistamise käigus tekkivaid materjale või koosneb neist ning selle mangaani (Mn) sisaldus on suurem kui 3,5 massiprotsenti, deklareeritakse mangaanisisaldus.

▼M5

7b. Kui ELi väetisetoode sisaldab II lisa II osa CMC 15 kohaseid kõrge puhtusastmega materjale või koosneb nendest ning:

a) 

selle seleenisisaldus (Se) ületab 10 mg kuivaine kg kohta, tuleb märkida seleenisisaldus;

b) 

selle kloriidisisaldus (Cl) ületab 30 g kuivaine kg kohta, tuleb märkida kloriidisisaldus, välja arvatud juhul, kui ELi väetisetoode on toodetud tootmisprotsessis, kus on kasutatud kloriidi sisaldavaid aineid või segusid eesmärgiga toota või lisada leelismetallide või leelismuldmetallide soolasid, ning nende soolade kohta esitatakse III lisa kohane teave.

Kui seleeni- või kloriidisisaldus on märgitud vastavalt punktidele a ja b, peab see olema selgelt eristatud toitainesisaldusest ja seda võib väljendada väärtuste vahemikuna.

Kui asjaolu, et selline ELi väetisetoode sisaldab seleeni või kloriidi punktides a ja b sätestatud piirnormidest vähem, tuleneb kindlalt ja vaieldamatult kõrge puhtusastmega materjali laadist või taaskasutamistoimingust või sellist materjali sisaldava ELi väetisetoote tootmisprotsessist, võib tootja omal vastutusel neid näitajaid käsitleva teabe märgistuselt ilma kontrollimata (nt katseid tegemata) välja jätta.

▼B

8. Muud teave peale punktides 1–6 nõutud teabele:

a) 

ei tohi kasutajat eksitada, näiteks omistades tootele omadusi, mida sellel ei ole, või andes mõista, et tootel on ainulaadsed omadused, kui need omadused on ka muudel samalaadsetel toodetel;

b) 

käsitleb kontrollitavaid tegureid;

c) 

ei või esitada selliseid väiteid nagu „säästev“ või „keskkonnasõbralik“, välja arvatud juhul, kui nimetatud väited viitavad õigusaktidele või selgelt kindlaksmääratud suunistele, normidele või kavadele, millega ELi väetisetoode on kooskõlas, ning

d) 

ei või deklaratsiooni või visuaalse kujundi abil esitada väiteid, et väetisetoode ennetab või ravib taimehaigusi või kaitseb taimi kahjulike organismide eest.

9. Väljendit „vähese kloorisisaldusega“ või samalaadseid väljendeid võib kasutada ainult juhul, kui kloori (Cl-) sisaldus on alla 30 g / kuivaine kg.

10. Kui käesoleva lisa teabele esitatavaid nõudeid toitainete sisalduse kohta väljendatakse oksüdeeritud vormis, võib toitainete sisaldust oksüdeeritud vormi asemel või selle kõrval väljendada elementvormis kooskõlas järgmiste ümberarvestusteguritega:

fosfor (P) = fosforpentaoksiid (P2O5) × 0,436;

kaalium (K) = kaaliumoksiid (K2O) × 0,830;

kaltsium (Ca) = kaltsiumoksiid (CaO) × 0,715;

magneesium (Mg) = magneesiumoksiid (MgO) × 0,603;

naatrium (Na) = naatriumoksiid (Na2O) × 0,742;

väävel (S) = vääveltrioksiid (SO3) × 0,400.

11. Kui käesoleva lisa teabele esitatavad nõuded viitavad orgaanilisele süsinikule (Corg), võib see teave viidata orgaanilise süsiniku (Corg) asemel või selle kõrval orgaanilisele ainele, kooskõlas järgmise ümberarvestusteguriga:

orgaaniline süsinik (Corg) = orgaaniline aine × 0,56.

II OSA

TOOTELE ERIOMASED MÄRGISTUSNÕUDED

PFC 1: VÄETIS

1. Toitainete sisaldus võidakse deklareerida ainult juhul, kui neid leidub ELi väetisetootes I lisas vastava PFC puhul sätestatud miinimumkoguses.

2. Kui lämmastik (N) või fosfor ei ole deklareeritud toitained, tuleb lämmastiku (N) või fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus siiski märkida, kui see on üle 0,5 massiprotsendi. Nimetatud märge on toitainete alasest teabest eraldi.

▼M6

3. II lisa II osa CMC 1 all osutatud inhibeerivaid ühendeid sisaldavate väetiste suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) 

etiketile tuleb märkida vastavalt vajadusele kas „nitrifikatsiooni inhibiitor“, „denitrifikatsiooni inhibiitor“ või „ureaasi inhibiitor“;

b) 

nitrifikatsiooni inhibeeriva ühendi sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4 +) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);

c) 

denitrifikatsiooni inhibeeriva ühendi sisaldus väljendatakse nitraadi (NO3 -) massiprotsendina;

d) 

ureaasi inhibeeriva ühendi sisaldus märgitakse massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).

▼B

4. Mõistet „mineraalväetis“ võib kasutada üksnes juhul kui väetis kuulub PFCsse 1(C) ja vastab järgmistele lisatingimustele:

a) 

mineraalväetis ei tohi sisaldada rohkem kui 1 massiprotsenti orgaanilist süsinikku (Corg), mis ei ole orgaaniline süsinik

i) 

II lisa II osa CMC 1 punktis 3 osutatud kelaadimoodustajatest või kompleksimoodustajatest,

▼M6

ii) 

II lisa II osa CMC 1 punktis 4 osutatud nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeerivatest ühenditest,

▼B

iii) 

II lisa II osa CMC 9 punkti 1 alapunktis a osutatud katteainetest,

iv) 

karbamiidist või

v) 

kaltsiumtsüaanamiidist (CaCN2);

b) 

kui deklareeritavaks toitaineks on fosfor (P), sisaldab deklareeritud fosfor ainult fosforit fosfaatfosfori vormis ning mineraalväetis vastab vähemalt ühele järgmistest lahustuvuse kriteeriumidest:

i) 

lahustuvus vees: minimaalselt 40 % fosfori (P) üldsisaldusest,

ii) 

lahustuvus neutraalses ammooniumtsitraadis: minimaalselt 75 % fosfori (P) üldsisaldusest, või

iii) 

lahustuvus sipelghappes (ainult pehme fosfaattoorme fosfaadi puhul): minimaalselt 55 % fosfori (P) üldsisaldusest;

c) 

kui deklareeritavaks toitaineks on lämmastik (N), sisaldab deklareeritud lämmastik ainult nitraatlämmastikku, ammooniumlämmastikku, karbamiidlämmastikku ning lämmastikku metüleenkarbamiidi, isobutülideendikarbamiidi või krotonülideendikarbamiidina.

PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS

Esitatakse järgmine teave:

a) 

deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b) 

deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c) 

arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d) 

järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus ja muud parameetrid järgmises järjestuses massiprotsendina:

i) 

lämmastik (N):

— 
lämmastiku (N) üldsisaldus;
— 
orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;
— 
lämmastik ammooniumlämmastikuna;
ii) 

fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;

iii) 

kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;

iv) 

kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), mida väljendatakse järgmiselt:

— 
kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;
v) 

orgaaniline süsinik (Corg);

vi) 

kuivaine;

e) 

orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N);

f) 

tootmise kuupäev;

g) 

kui see on asjakohane, toote naturaalühiku esinemiskuju, näiteks pulber või pelletid.

PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS

1. Esitatakse järgmine teave:

a) 

deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b) 

kui see on asjakohane, deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c) 

arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d) 

järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus ja muud parameetrid järgmises järjestuses massiprotsendina:

i) 

lämmastik (N):

— 
lämmastiku (N) üldsisaldus;
— 
orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;
— 
lämmastik nitraatlämmastikuna;
— 
lämmastik ammooniumlämmastikuna;
— 
lämmastik karbamiidlämmastikuna;
ii) 

fosforpentaoksiid (P2O5):

— 
fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;
— 
vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
— 
neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
— 
kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
iii) 

kaaliumoksiid (K2O):

— 
kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus;
— 
vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);
iv) 

kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), mida väljendatakse järgmiselt:

— 
kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;
v) 

orgaaniline süsinik (Corg);

vi) 

kuivaine;

e) 

kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

2. Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

— 
need tuleb deklareerida, kui need on orgaanilis-mineraalsesse väetisesse tahtlikult lisatud, ja
— 
need võib deklareerida muudel juhtudel.



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Orgaanilis-mineraalne tahke väetis

Orgaanilis-mineraalne vedelväetis

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Boor (B)

0,01

0,01

0,01

Koobalt (Co)

0,002

ei kohaldata

0,002

Raud (Fe)

0,5

0,02

0,02

Mangaan (Mn)

0,1

0,01

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

0,001

0,001

3. Kui üks või mõlemad mikrotoitained vask (Cu) ja tsink (Zn) esinevad tootes, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, võib neid deklareerida järgmiselt:



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Orgaanilis-mineraalne tahke väetis

Orgaanilis-mineraalne vedelväetis

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Vask (Cu)

0,01

0,002

0,002

Tsink (Zn)

0,01

0,002

0,002

4. Kui orgaanilis-mineraalsele väetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

5. Punktides 2, 3 ja 4 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

▼M1

a) 

deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritud mikrotoitaineid on lisatud tahtlikult;

▼B

b) 

mikrotoitainete üldsisaldus massiprotsendina järgmiselt:

— 
kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva mikrotoitaine sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;

▼M1

c) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga või kompleksühendis kompleksimoodustaja(te)ga:

— 
märgitakse vastavalt vajadusele mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend)“/„kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“/„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend] ja kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“;

— 
kelaaditud mikrotoitaine(te)/kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;

▼M1

ca) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;

▼M1 —————

▼B

e) 

kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

6. Kui orgaanilis-mineraalse väetise kaadmiumisisaldus on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P205) kohta või väiksem, võib lisada märkuse „Madala kaadmiumisisaldusega (Cd)“ või sellega sarnase asjakohase märkuse või visuaalse kujutise.

PFC 1(C): MINERAALVÄETIS

PFC 1(C)(I): MAKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS

1. Esitatakse järgmine teave:

a) 

vajaduse korral deklareeritavad primaarsed toitained lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) nende keemiliste sümbolitena järjestuses N-P-K;

b) 

kui see on asjakohane, deklareeritavad sekundaarsed toitained kaltsium (Ca), magneesium (Mg), naatrium (Na) või väävel (S) nende keemiliste sümbolitena järjestuses Ca-Mg-Na-S;

c) 

arvud, mis näitavad deklareeritavate toitainete lämmastiku (N) üldsisaldust, fosfori üldsisaldust fosforpentaoksiidi (P2O5) kujul või kaaliumi üldsisaldust kaaliumoksiidi (K2O) kujul, ning nende järel sulgudes arvud, mis näitavad kaltsiumoksiidi (CaO), magneesiumoksiidi (MgO), naatriumoksiidi (Na2O) või vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldust;

d) 

järgmiste deklareeritud toitainete sisaldus järgmises järjestuses massiprotsendina:

i) 

lämmastik (N):

— 
lämmastiku (N) üldsisaldus;
— 
lämmastik nitraatlämmastikuna;
— 
lämmastik ammooniumlämmastikuna;
— 
lämmastik karbamiidlämmastikuna;
— 
lämmastik karbamiidformaldehüüdi, isobutülideendikarbamiidi või krotonülideendikarbamiidina;
— 
lämmastik tsüaanamiidlämmastikuna;
ii) 

fosforpentaoksiid (P2O5):

— 
fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus;
— 
vees lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
— 
neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
— 
kui tootes esineb pehme fosfaattoorme fosfaati, siis sipelghappes lahustuv fosforpentaoksiid (P2O5);
iii) 

vees lahustuv kaaliumoksiid (K2O);

iv) 

kaltsiumoksiid (CaO), magneesiumoksiid (MgO), naatriumoksiid (Na2O) ja vääveltrioksiid (SO3), mida väljendatakse järgmiselt:

— 
kui need toitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle toitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;
e) 

kui tootes esineb karbamiidi (CH4N2O), siis teave selle kohta, kuidas võib ammoniaagi eraldumine väetise kasutamisel mõjutada õhu kvaliteeti, ning nõuanne kasutajatele rakendada sobivaid leevendusmeetmeid.

2. Kui makrotoitaineid sisaldava mineraalväetise kaadmiumisisaldus (Cd) on 20 mg/kg fosforpentaoksiidi (P205) kohta või väiksem, võib lisada märkuse „Madala kaadmiumisisaldusega (Cd)“ või sellega sarnase asjakohase märkuse või visuaalse kujutise.

PFC 1(C)(I)(a): MAKROTOITAINEID SISALDAV TAHKE MINERAALVÄETIS

1. Makrotoitaineid sisaldavat tahket mineraalväetist võib märgistada „kombineeritud väetisena“, ainult siis, kui iga naturaalühik sisaldab kõiki deklareeritud toitaineid nende deklareeritud sisalduses.

2. Märgitakse makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise granulomeetriline koostis toote protsendina, mis läbib kindlaksmääratud avasuurusega sõela.

▼M1

3. Toote naturaalühiku vorm märgitakse ühena järgmistest või kahe või enama kombinatsioonina järgmistest:

a) 

graanulid,

b) 

pelletid,

c) 

pulber, kui vähemalt 90 massiprotsenti tootest läbib sõela avadega 1 mm, või

d) 

mikrograanulid.

▼B

4. Kattekihiga makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul märgitakse katteaine(te) nimetus ja iga katteainega kaetud väetise protsent, mille järele tehakse

a) 

polümeerkattega makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.“, ning

b) 

väävel- (S) või väävel-polümeerkattega makrotoitaineid sisaldavate tahkete mineraalväetiste puhul järgmine märge: „Toitaine vabanemise kiirus võib sõltuda substraadi temperatuurist ja bioloogilisest aktiivsusest. Väetamisel võib olla vaja sellega arvestada.“

5. Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

— 
need tuleb deklareerida, kui need on makrotoitaineid sisaldavasse tahkesse mineraalväetisesse tahtlikult lisatud, ja
— 
need võib deklareerida muudel juhtudel.



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Boor (B)

0,01

0,01

Koobalt (Co)

0,002

ei kohaldata

Raud (Fe)

0,5

0,02

Mangaan (Mn)

0,1

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

0,001

6. Kui üks või mõlemad mikrotoitained vask (Cu) ja tsink (Zn) esinevad tootes, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, võib neid deklareerida järgmiselt:



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Kasutamiseks põllukultuuridel ja rohumaadel

Kasutamiseks aianduses

Vask (Cu)

0,01

0,002

Tsink (Zn)

0,01

0,002

7. Kui makrotoitaineid sisaldavale tahkele mineraalväetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

8. Punktides 5, 6 ja 7 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

▼M1

a) 

deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritud mikrotoitaineid on lisatud tahtlikult;

▼B

b) 

mikrotoitainete üldsisaldus massiprotsendina järgmiselt:

— 
kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;

▼M1

c) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga või kompleksühendis kompleksimoodustaja(te)ga:

— 
märgitakse vastavalt vajadusele mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend)“/„kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“/„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend] ja kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“;

— 
kelaaditud mikrotoitaine(te)/kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;

▼M1

ca) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;

▼M1 —————

▼B

e) 

kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(I)(b): MAKROTOITAINEID SISALDAV VEDEL MINERAALVÄETIS

1. Etiketile märgitakse, kas makrotoitaineid sisaldav vedel mineraalväetis on suspensiooni või lahusena.

2. Toitainesisaldus võidakse esitada massi- või mahuprotsendina.

3. Kui üks või mitu järgmist mikrotoitainet: boor (B), koobalt (Co), raud (Fe), mangaan (Mn) ja molübdeen (Mo) esinevad tootes järgmises tabelis massiprotsendina märgitud miinimumsisalduses, kehtib järgmine:

— 
need tuleb deklareerida, kui need on makrotoitaineid sisaldavasse vedelasse mineraalväetisesse tahtlikult lisatud, ja
— 
need võib deklareerida muudel juhtudel.



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Boor (B)

0,01

Koobalt (Co)

0,002

Raud (Fe)

0,02

Mangaan (Mn)

0,01

Molübdeen (Mo)

0,001

4. Kui üht või mõlemat mikrotoitainet vask (Cu) ja tsink (Zn) on tootes vähemalt 0,002 massiprotsenti, ilma et neid oleks tahtlikult lisatud, võib neid deklareerida.

5. Kui makrotoitaineid sisaldavale vedelale mineraalväetisele on tahtlikult lisatud vaske (Cu) või tsinki (Zn), tuleb deklareerida vase (Cu) või tsingi (Zn) kogusisaldus.

6. Punktides 3, 4 ja 5 osutatud mikrotoitained deklareeritakse pärast makrotoitaineid käsitlevat teavet. Esitatakse järgmine teave:

▼M1

a) 

deklareeritavate mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritud mikrotoitaineid on lisatud tahtlikult;

▼B

b) 

mikrotoitainete üldsisaldus massi- või mahuprotsendina järgmiselt:

— 
kui need mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus;

▼M1

c) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga või kompleksühendis kompleksimoodustaja(te)ga:

— 
märgitakse vastavalt vajadusele mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend)“/„kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“/„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend] ja kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“;

— 
kelaaditud mikrotoitaine(te)/kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina;

▼M1

ca) 

kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik;

▼M1 —————

▼B

e) 

kui mikrotoitained on tahtlikult lisatud, esitatakse järgmine teave: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(II): MIKROTOITAINEID SISALDAV MINERAALVÄETIS

▼M1

1. Mikrotoitaineid sisaldavas mineraalväetises sisalduvad deklareeritavad mikrotoitained loetletakse nende nimetuste ja keemiliste sümbolitega järgmises järjestuses: boor (B), koobalt (Co), vask (Cu), raud (Fe), mangaan (Mn), molübdeen (Mo) ja tsink (Zn), millele järgnevad nende vastasioonide nimetused, kui deklareeritud mikrotoitaineid on lisatud tahtlikult.

2. Kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga ning iga kelaadimoodustajat on võimalik identifitseerida ja kvantifitseerida ning see on kelaatinud vähemalt 1 % vees lahustuvast mikrotoitainest, või kui deklareeritavad mikrotoitained on seotud kompleksühendisse kompleksimoodustaja(te)ga, lisatakse vastavalt vajadusele mikrotoitaine nimetuse ja keemilise tunnuse järele järgmine täpsustus:

— 
„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend]“/„kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“/„kelaadina [kelaadimoodustaja(te) nimetus või lühend] ja kompleksühendina [kompleksimoodustaja(te) nimetus või lühend]“;
— 
kelaaditud mikrotoitaine(te)/kompleksühendis oleva(te) mikrotoitaine(te) kogus massiprotsendina.

▼M1

2a. Kui deklareeritavad mikrotoitained on kelaaditud kelaadimoodustaja(te)ga, tuleb märkida aktsepteeritavat stabiilsust tagav pH-väärtuste vahemik.

▼M1 —————

▼B

4. Lisatakse järgmine märge: „Kasutamiseks ainult kindlakstehtud vajaduse korral. Mitte ületada kasutusmäära.“

PFC 1(C)(II)(a): MIKROTOITAINEID SISALDAV LIHTMINERAALVÄETIS

1. Etiketile märgitakse asjaomane tüüp vastavalt I lisa II osa PFC 1(C)(II)(a) all osutatud tabelile.

2. Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse massiprotsendina järgmiselt:

— 
kui mikrotoitaine on vees täielikult lahustuv, siis ainult kui vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva mikrotoitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 1(C)(II)(b): MIKROTOITAINEID SISALDAV KOMPLEKSMINERAALVÄETIS

1. Mikrotoitaineid võib deklareerida üksnes juhul, kui need esinevad väetises järgmises tabelis märgitud miinimumsisalduses massiprotsendina:



Mikrotoitaine

Mikrotoitainete sisaldus (massiprotsent)

Mitte kelaadina, mitte kompleksühendina

Kelaadina või kompleksühendina

Boor (B)

0,2

ei kohaldata

Koobalt (Co)

0,02

0,02

Vask (Cu)

0,5

0,1

Raud (Fe)

2

0,3

Mangaan (Mn)

0,5

0,1

Molübdeen (Mo)

0,02

ei kohaldata

Tsink (Zn)

0,5

0,1

2. Kui mikrotoitaineid sisaldav kompleksmineraalväetis on suspensiooni või lahusena, märgitakse etiketile vastavalt asjaoludele kas „suspensioon“ või „lahus“.

3. Mikrotoitainete üldsisaldus väljendatakse massiprotsendina järgmiselt:

— 
kui mikrotoitained on vees täielikult lahustuvad, siis ainult vees lahustuva aineosa sisaldus;
— 
kui vees lahustuva toitaineosa sisaldus on vähemalt veerand selle mikrotoitaine üldsisaldusest, siis üldsisaldus ja vees lahustuva osa sisaldus;
— 
muudel juhtudel üldsisaldus.

PFC 2: LUBIAINE

Järgmised parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

— 
neutraliseeriv toime;
— 
granulomeetriline koostis toote massiprotsendina, mis läbib 1 mm avadega sõela;
— 
kaltsiumoksiid (CaO) üldsisaldus massiprotsendina;
— 
magneesiumoksiid (MgO) üldsisaldus massiprotsendina;
— 
reaktsioonivõime ja selle määramise meetod, välja arvatud oksiid- ja hüdroksiidlupjade puhul.

PFC 3: MULLAPARANDUSAINE

1. Kuivainesisaldus deklareeritakse massiprotsendina.

2. Järgmised toitained deklareeritakse massiprotsendina: lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) ja kaaliumoksiidi (K2O) sisaldus esitatakse juhul, kui see on üle 0,5 massiprotsendi.

PFC 3(A): ORGAANILINE MULLAPARANDUSAINE

Deklareeritakse järgmised parameetrid:

— 
pH;
— 
elektrijuhtivus mõõtühikus mS/m;
— 
orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus massiprotsendina;
— 
orgaanilise lämmastiku (Norg) miinimumkogus massiprotsendina, millele järgneb kasutatud orgaanilise ainese päritolu kirjeldus;
— 
orgaanilise süsiniku ja üldlämmastiku suhe (Corg/N).

PFC 4: KASVUSUBSTRAAT

Järgmised parameetrid deklareeritakse järgmises järjestuses:

— 
elektrijuhtivus mõõtühikus mS/m, välja arvatud mineraalvilla puhul;
— 
pH;
— 
kogus:
— 
mineraalvilla puhul esitatakse tükiarv ja kolm mõõdet – pikkus, kõrgus, laius;
— 
muude eelvormitud kasvusubstraatide puhul esitatakse suurus vähemalt kahe mõõtmena;
— 
muude kasvusubstraatide puhul esitatakse kogumaht;
— 
(välja arvatud eelvormitud kasvusubstraatide puhul) üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine (kui seda esineb) maht;
— 
lämmastik (N) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 150 mg/l;
— 
fosforpentoksiid (P2O5) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 20 mg/l;
— 
kaaliumoksiid (K2O) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“), kui see on üle 150 mg/l;
— 
tootmiskuupäev.

▼M6

PFC 5: INHIBIITOR

1. Kõik koostisosad deklareeritakse toote massi või mahu järgi, järjestatuna osakaalu vähenemise järgi.

2. Tuleb deklareerida inhibeeriva(te) ühendi(te) sisaldus massiprotsentides või mahuprotsentides.

3. Käesoleva lisa I osa punkti 1 alapunktis d osutatud kasutusjuhend peab sisaldama järgmist teavet:

a) 

ELi väetisetoodete liigid, millega inhibiitorit võib segada, eelkõige:

i) 

I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % lämmastikust (N) on ammooniumi (NH4 +) ja karbamiidi (CH4N2O) kujul;

ii) 

I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul ELi väetisetoode, mille üldlämmastikust (N) vähemalt 50 % moodustab lämmastik (N) karbamiidi (CH4N2O) kujul;

b) 

inhibeeriva(te) ühendi(te) minimaalne ja maksimaalne soovitatav kontsentratsioon väetisega segamisel enne selle kasutamist:

i) 

I lisa II osa PFC 5(A) all osutatud nitrifikatsiooni inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes ammooniumlämmastiku (NH4 +) või karbamiidlämmastikuna (CH4N2O);

ii) 

I lisa II osa PFC 5(B) all osutatud denitrifikatsiooni inhibiitori puhul nitraadi (NO3 -) massiprotsendina;

iii) 

I lisa II osa PFC 5(C) all osutatud ureaasi inhibiitori puhul massiprotsendina üldlämmastikust (N), mis esineb tootes karbamiidlämmastikuna (CH4N2O).

▼B

PFC 6: TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

Esitatakse järgmine teave:

a) 

füüsikaline vorm;

b) 

tootmis- ja aegumiskuupäev;

c) 

kasutusviis(id);

d) 

väidetav mõju igale sihttaimele ning

e) 

muud asjakohased juhised, mis on seotud toote mõjususega, sealhulgas mullaharimisvõtted, keemiline väetamine, kokkusobimatus taimekaitsevahenditega, soovitatav pihustiava suurus, pihustamissurve ja muud triivivastased meetmed.

PFC 6(A): MIKROOBNE TAIMEDE BIOSTIMULAATOR

Märgitakse kõik tahtlikult lisatud mikroorganismid. Kui mikroorganismil on mitu tüve, märgitakse tahtlikult lisatud tüved. Nende kontsentratsiooni väljendatakse toimeühikute arvuna ruumala või massi kohta või mõnel muul mikroorganismide jaoks asjakohasel viisil, nt kolooniaid moodustavate osakeste arv grammi kohta (cfu/g).

Etiketil peab olema märge: „Mikroorganismid võivad esile kutsuda ülitundlikkust.“

PFC 7: VÄETISETOODETE MEHAANILINE SEGU

Kõik märgistusnõuded, mis kehtivad kõikide mehhaanilise segu koostises olevate ELi väetisetoodete suhtes, kehtivad ka nende väetisetoodete mehhaanilise segu suhtes ja need väljendatakse osakaaluna lõplikus väetisetoodete mehhaanilises segus.

Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, näidatakse iga taimede biostimulaatori kontsentratsiooni g/kg või g/l temperatuuril 20 °C.

▼M6

Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFC 5 alla kuuluvat inhibiitorit, ei lisata käesoleva lisa II osa PFC 5 punktis 3 osutatud kasutusjuhiseid.

▼B

III OSA

NÕUDED LUBATUD HÄLVETE KOHTA

1. ELi väetisetoote deklareeritud toitainesisaldus või füüsikalis-keemilised omadused võivad tegelikest väärtustest erineda ainult käesolevas osas vastava PFC jaoks ette nähtud hälvete piires. Lubatud hälbed on selleks, et võimaldada arvesse võtta kõrvalekaldumisi tootmises, turustusahelas ning proovide võtmisel ja analüüsil.

2. Käesolevas osas märgitud lubatud hälbed deklareeritud parameetritest on negatiivsed ja positiivsed väärtused.

3. Sellise komponendi puhul, millele on I või II lisas sätestatud miinimum- või maksimumsisaldus, ei või erandina punktist 1 selle tegelik sisaldus ELi väetisetootes kunagi olla väiksem kui miinimumsisaldus või suurem kui maksimumsisaldus.

▼M6

PFC 1: VÄETIS

II lisa II osa CMC 1 all osutatud nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeerivaid ühendeid sisaldavate väetiste suhtes kehtivad järgmised nõuded lubatud hälvete kohta:



Inhibeerivad ühendid

Inhibeerivate ühendite deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 %

±0,3 protsendipunkti absoluutväärtusena

▼B

PFC 1(A): ORGAANILINE VÄETIS



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud toitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Orgaaniline süsinik (Corg)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO), vääveltrioksiidi (SO3) või naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline süsinik (Corg) / lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kogus

±1,5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 1(B): ORGAANILIS-MINERAALNE VÄETIS



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud makrotoitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Orgaaniline süsinik (Corg)

±20 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Anorgaanilise lämmastiku deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,5 protsendipunktini absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO) ja vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

±25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kogus

±1,5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest



Mikrotoitaine

Mikrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 % ja kuni 10 %

±20 % deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kontsentratsioon üle 10 %

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

PFC 1(C): MINERAALVÄETIS

▼M1



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud makrotoitainesisalduse ja muude deklareeritud parameetrite lubatud hälbed

Lämmastiku (N) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid

±25 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 2 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) või kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid kahekomponendilistes väetistes

±1,5 protsendipunkti absoluutväärtusena

Lämmastiku (N), fosforpentaoksiidi (P2O5) või kaaliumoksiidi (K2O) deklareeritud vormid kolmekomponendilistes väetistes

±1,9 protsendipunkti absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO), kaltsiumoksiidi (CaO) ja vääveltrioksiidi (SO3) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

–50 ja +100 % suhteline hälve nende toitainete deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt –2 ja +4 protsendipunktini absoluutväärtusena

Naatriumoksiidi (Na2O) üldsisaldus ja vees lahustuv aineosa

–25 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 0,9 protsendipunktini absoluutväärtusena +50 % deklareeritud sisaldusest kuni maksimaalselt 1,8 protsendipunktini absoluutväärtusena

Granulomeetriline koostis

±20 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest

Kogus

±1 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest



Mikrotoitaine

Mikrotoitainevormide deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±50 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioon üle 2 % ja kuni 10 %

±50 % deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kontsentratsioon üle 10 %

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

▼B

Kogus: ±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

PFC 2: LUBIAINE



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Neutraliseeriv toime

± 3

Granulomeetriline koostis

±10 % suhteline hälve konkreetse avasuurusega sõela läbiva materjali protsentosa deklareeritud väärtusest.

Kaltsiumoksiidi (CaO) üldsisaldus

±3,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Magneesiumoksiidi (MgO) üldsisaldus:

 

kontsentratsioon alla 8 %

±1,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

kontsentratsioon vahemikus 8–16 %

±2,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

kontsentratsioon 16 % ja üle selle

±3,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Reaktsioonivõimed (vesinikkloriidhappe test ja inkubatsioonitest)

±5,0 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kogus

±1 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 3: MULLAPARANDUSAINE



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

pH

►C1  ±1,0 deklareeritud väärtusest ◄

▼M1

Orgaaniline süsinik (Corg)

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 3,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

▼B

Orgaaniline lämmastik (Norg)

±50 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Lämmastiku (N) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Fosforpentaoksiidi (P2O5) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kaaliumoksiidi (K2O) üldsisaldus

±20 % suhteline hälve kuni maksimaalselt 1,0 protsendipunktini absoluutväärtusena

Kuivainesisaldus

±10 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest.

Kogus

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Elektrijuhtivus

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 4: KASVUSUBSTRAAT



Deklareeritud toitaine vormid ja muud deklareeritud parameetrid

Deklareeritud väärtuse lubatud hälbed

Elektrijuhtivus

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

pH

►C1  ±1,0 deklareeritud väärtusest ◄

Kogus (mahuna liitrites või kuupmeetrites)

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Üle 60 mm läbimõõduga osakestest koosneva aine koguse (mahu) määramine

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Eelvormitud kasvusubstraadi koguse (mahu) määramine

±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Lämmastik (N) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Fosforpentoksiid (P2O5) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

Kaaliumoksiid (K2O) ekstraheeritav CaCl2/DTPA (kaltsiumkloriid/dietüleentriamiinpentaäädikhape) abil („CAT-lahustuv“)

±75 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

PFC 5: inhibiitor



Inhibeeriv segu

Inhibeeriva segu deklareeritud sisalduse lubatud hälbed

Kontsentratsioon kuni 2 %

±20 % deklareeritud väärtusest

Kontsentratsioonid üle 2 %

±0,3 protsendipunkti absoluutväärtusena

Kogus: ±5 % suhteline hälve deklareeritud väärtusest

▼M1

PFC 6: TAIME BIOSTIMULAATOR

Taime biostimulaatori kogus võib erineda ± 5 % deklareeritud väärtusest.

▼B

PFC 6(A): mikroobne taimede biostimulaator

Mikroorganismide tegelik(ud) kontsentratsioon(id) võib(võivad) erineda kuni 15 % deklareeritud väärtus(t)est.

PFC 7: väetisetoodete mehaaniline segu

▼M1



Deklareeritud väärtus

Deklareeritud väärtuse lubatud hälve

Kogus

Hälve on iga koostisaineks oleva ELi väetisetoote suhtelise osakaalu summa korrutatuna selle väetisetoote PFC puhul kehtiva hälbega. Kui iga ELi väetisetoote osakaalu väetisetoodete mehaanilises segus ei ole võimalik kindlaks määrata, on hälve selle PFC hälve, mille puhul koguse hälve on kõige rangem.

▼B

Kui väetisetoodete mehaaniline segu sisaldab üht või mitut PFCsse 6 kuuluvat taimede biostimulaatorit, kohaldatakse iga taimede biostimulaatori deklareeritud kontsentratsiooni suhtes järgmisi lubatud kõrvalekaldeid:



Deklareeritud kontsentratsioon (g/kg või g/l) temperatuuril 20 °C

Lubatud hälve

Kuni 25

±15 % suhteline hälve

Üle 25 ja kuni 100

±10 % suhteline hälve

Üle 100 ja kuni 250

±6 % suhteline hälve

Üle 250 ja kuni 500

±5 % suhteline hälve

Üle 500

± 25 g/kg või ± 25 g/l




IV LISA

Vastavushindamismenetlused

I OSA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSTE KOHALDATAVUS

Käesolevas osas sätestatakse käesoleva lisa II osas kindlaks määratud vastavushindamismenetluse moodulite kohaldatavus ELi väetisetoodetele sõltuvalt nende II lisas määratud CMCdest ja I lisas määratud PFCdest.

1.   TOOTMISE SISEKONTROLLI (MOODUL A) KOHALDATAVUS

1.1. Moodulit A võib kasutada ELi väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest koostisainest:

▼M6

a) 

II lisa II osa CMC 1 all osutatud algmaterjalist ained ja segud, välja arvatud nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeeriv ühend,

▼B

b) 

II lisa II osa CMC 4 all nimetatud värsked taimse materjali kääritussaadused;

c) 

II lisa II osa CMC 6 all nimetatud toiduainetööstuse kõrvalsaadused;

▼C2

▼B

e) 

II lisa II osa CMC 8 all nimetatud toitainepolümeerid;

f) 

II lisa II osa CMC 11 all nimetatud kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses.

1.2. Moodulit A võib kasutada ka PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

1.3. Erandina punktidest 1 ja 2 ei kasutata moodulit A järgmise puhul:

a) 

PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldav kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalne ammooniumnitraatlihtväetis või -kompleksväetis või PFCsse 7 kuuluvate väetisetoodete mehaaniline segu, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest;

b) 

PFCsse 5 kuuluv nitrifikatsiooni inhibiitor või

c) 

PFC 6 all nimetatud taimede biostimulaator.

2.   TOOTMISE SISEKONTROLLI KOHALDATAVUS KOOS KONTROLLITAVA TOOTE KATSETAMISEGA (MOODUL A1)

Moodulit A1 kasutatakse PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise ja PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

3.   ELi tüübihindamismenetluse (moodul B) ja sellele järgneva tootmise sisekontrollil põhineva tüübivastavuse (moodul C) kohaldatavus

3.1. Moodulit B, millele järgneb moodul C, võib kasutada ELi väetisetoote puhul, mis koosneb üksnes ühest või mitmest järgmisest koostisainest:

▼M6

a) 

II lisa II osa CMC 1 all osutatud nitrifikatsiooni, denitrifikatsiooni või ureaasi inhibeeriv ühend,

▼B

b) 

II lisa II osa CMC 2 all nimetatud taimed, taimeosad või taimeekstraktid;

▼C3

ba) 

II lisa II osa CMC 7 all nimetatud mikroorganismid;

▼B

c) 

II lisa II osa CMC 9 all nimetatud polümeerid, mis ei ole toitainepolümeerid;

d) 

II lisa II osa CMC 10 all nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 tähenduses;

e) 

käesoleva osa punktis 1.1 osutatud CMCd

▼M1

3.2. Moodulit B, millele järgneb moodul C, võib kasutada ka PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul.

▼B

3.3. Erandina punktidest 3.1 ja 3.2 ei kasutata moodulit B, millele järgneb moodul C, PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

4.   TOOTMISPROTSESSI KVALITEEDI TAGAMISE (MOODUL D1) KOHALDATAVUS

4.1. Moodulit D1 võib kasutada kõigi ELi väetisetoodete puhul.

4.2. Erandina punktist 4.1 ei kasutata moodulit D1 PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) all nimetatud makrotoitaineid sisaldava kõrge lämmastikusisaldusega tahke mineraalse ammooniumnitraatlihtväetise või -kompleksväetise või PFC 7 all nimetatud väetisetoodete mehaanilise segu puhul, mis sisaldab 28 massiprotsenti või rohkem lämmastikku (N), mis on pärit PFCsse 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) kuuluvast ELi väetisetootest.

II OSA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSTE KIRJELDUS

MOODUL A – TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1 Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2 Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a) 

ELi väetisetoote üldkirjeldus, ELi väetisetoote väidetud toimimisele vastav PFC ja selle otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b) 

kasutatud koostisainete loetelu, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c) 

ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d) 

joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks;

e) 

artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe näidis või mõlemad, mis sisaldavad kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f) 

artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

▼M1

g) 

tehtud arvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jms;

▼B

h) 

katseprotokollid;

i) 

kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele;

▼M1

j) 

kui ELi väetisetoote kroomi (Cr) üldsisaldus on üle 200 mg/kuivaine kg, teave summaarse kroomi (Cr) maksimaalse koguse ja täpse päritolu kohta.

▼B

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid ELi väetisetoodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale sellise ELi väetisetoote pakendile, mis vastab käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele, või kui toode tarnitakse ilma pakendita, ELi väetisetootega kaasasolevasse dokumenti.

4.2. Tootja koostab iga ELi väetisetoote või ELi väetisetoote tüübi kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turulelaskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratakse ELi väetisetoode või ELi väetisetoote tüüp, mille kohta see koostati.

4.3. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL A1 – TOOTMISE SISEKONTROLL KOOS KONTROLLITAVA TOOTE KATSETAMISEGA

1.   Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased ELi väetisetooted vastavad käesoleva määrusega nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1. Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata ELi väetisetoote vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse ELi väetisetoote kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmist:

a) 

ELi väetisetoote üldkirjeldus, väidetud toimimisele vastav ELi väetisetoote toimekategooria ja selle otstarbekohase kasutamise kirjeldus;

b) 

kasutatud koostisainete loetelud, II lisas osutatud CMCd, millesse need kuuluvad, ja teave nende päritolu või tootmisprotsessi kohta;

c) 

ELi vastavusdeklaratsioon väetisetoodete mehaanilise segu ELi väetisetootest koostisaine kohta;

d) 

joonised, skeemid, kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud ELi väetisetoote tootmisprotsessi mõistmiseks;

e) 

artikli 6 lõikes 7 osutatud etiketi või infolehe näidis või mõlemad, mis sisaldavad kooskõlas III lisaga nõutavat teavet;

f) 

toote ja selle põhikomponentide valmistamiskohtade nimed ja aadressid ning käitajad;

g) 

artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardite loetelu, artiklis 14 osutatud ühtsed kirjeldused ja/või teised kohaldatavad asjakohased tehnilised kirjeldused. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite või ühtsete kirjelduste puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

▼M1

h) 

tehtud arvutuste tulemused, läbiviidud hindamised jms;

▼B

i) 

katseprotokollid, sealhulgas punktis 4 osutatud aruanded toote kontrollimise kohta seoses õliretensiooni ja detonatsioonikindlusega, ning

j) 

kui ELi väetisetoode sisaldab kõrvalsaadusi või koosneb kõrvalsaadustest direktiivi 2008/98/EÜ tähenduses, tehnilised ja halduslikud tõendid selle kohta, et need kõrvalsaadused vastavad käesoleva määruse artikli 42 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele ja direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõiget 1 ülevõtvatele riigisisestele meetmetele, samuti asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 2 osutatud rakendusaktidele või kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud riigisisestele meetmetele.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid ELi väetisetoodete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

4.   Toote kontrollimine seoses õliretensiooni ja detonatsioonikindlusega

Punktides 4.1–4.4 osutatud termotsüklid ja katse viiakse tootja poolt ELi väetisetoote esindaval valimil läbi iga kolme kuu tagant, et kontrollida vastavust

a) 

I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni nõudele ning

b) 

I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse nõudele.

Termotsüklid ja katsed korraldatakse tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

4.1.   Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni nõudele vastavuse katset

4.1.1.   Põhimõte ja määratlus

Sobivasse suletud laborikolbi viidud proov soojendatakse toatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril kaks tundi (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse seda sellel temperatuuril kaks tundi (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumit 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast kahe termotsükli läbimist hoitakse uuritavat proovi 20 (±3) °C juures õliretensiooniarvu määramiseks.

4.1.2.   Seadmed

Harilikud laboriseadmed, eelkõige

a) 

(25 ± 1) °C ja (50 ± 1) °C juures termostateeritavad veevannid või ahjud,

b) 

sobivad laborikolvid, 150 ml.

4.1.3.   Menetlus

4.1.3.1. Iga uuritav 70 ± 5 g proov pannakse sobivasse laborikolbi ja kolvid suletakse.

4.1.3.2. Pärast temperatuuri 50 °C saavutamist ja sellise temperatuuri hoidmist kaks tundi muudetakse kolvi temperatuuri, paigutades selle temperatuuril 25 °C olevasse vanni või ahju ja ümberpöördult.

4.1.3.3. Kui kasutatakse veevanne, hoitakse igas veevannis vett püsival temperatuuril ja liikuvana, segades seda kiiresti. Tagatakse, et vee tase ulatuks proovi tasemest kõrgemale. Korkide kaitseks kondensaadi eest kaetakse need vahtkummist kapslitega.

4.2.   I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 4 osutatud õliretensiooni katse

4.2.1.   Kirjeldus

ELi väetisetoote õliretensioon on ELi väetisetootes talletuv massiprotsentides väljendatud õlikogus, mis määratakse töötingimustes.

Katse viiakse läbi ELi väetisetoote esindaval valimil. Enne katset tehakse kogu prooviga kaks termotsüklit kooskõlas punktiga 4.1.

See meetod on rakendatav nii piisksulatatud kui muul viisil granuleeritud väetiste puhul, mis ei sisalda õlis lahustuvaid aineid.

4.2.2.   Põhimõte

Proov sukeldatakse kindlaksmääratud ajaks täielikult gaasiõlisse ning seejärel eemaldatakse kindlaksmääratud tingimustes liigne õli. Mõõdetakse proovi massi juurdekasv.

4.2.3.   Reaktiivid

Gaasiõli järgmiste omadustega:

a) 

suurim viskoossus: 5 mPas, 40 °C;

b) 

tihedus: 0,8 g/ml kuni 0,85 g/ml, 20 °C;

c) 

väävlisisaldus: ≤ 1,0 % (m/m);

d) 

tuhk: ≤ 0,1 % (m/m).

4.2.4.   Seadmed

Harilik laborivarustus ja

a) 

kaal, mis võimaldab kaaluda täpsusega 0,01 grammi;

b) 

keeduklaasid, 500 ml;

c) 

plastlehter, ülaosas eelistatavalt silindriliste seintega, läbimõõt ligikaudu 200 mm;

d) 

lehtrisse sobiv proovisõel, avade läbimõõt 0,5 mm.

Märkus: lehtri ja sõela mõõtmed peavad tagama, et ainult mõned graanulid satuvad ülestikku, nii et õli saab kergesti eemaldada;

e) 

kiirfilterpaber, kurdudega, pehme, 150 g/m2;

f) 

imipaber (laboratoorseks kasutamiseks).

4.2.5.   Menetlus

4.2.5.1. Ühe ja sama uuritava proovi kahe eraldi kaalutisega tehakse kiiresti teineteise järel kaks eraldi määramist.

4.2.5.2. Proovisõela abil eemaldatakse osakesed, mille läbimõõt on alla 0,5 mm. 0,01 grammi täpsusega kaalutud 50 g proov pannakse keeduklaasi. Lisatakse piisavalt gaasiõli, nii et mikrograanulid või graanulid oleksid täielikult kaetud, ja segatakse hästi, et tagada kõigi mikrograanulite või graanulite pinna täielik märgumine. Keeduklaas kaetakse uuriklaasiga ja jäetakse seisma üheks tunniks 25 (±2) °C juures.

4.2.5.3. Kogu keeduklaasi sisu filtreeritakse läbi lehtri, milles on proovisõel. Sõelale jäänud osa jäetakse sinna üheks tunniks, selleks et suurem osa liigsest õlist ära valguks.

4.2.5.4. Tasasele pinnale asetatakse ülestikku kaks filterpaberi lehte (ligikaudu 500×500 mm); selleks et mikrograanulid või graanulid ei veereks maha, murtakse kummagi filterpaberi neli serva umbes 40 mm laiuselt üles. Filterpaberite keskele asetatakse kaks kihti imipaberit. Kogu sõela sisu puistatakse imipaberitele ja mikrograanulid või graanulid jaotatakse pehme lameda harja abil ühtlaselt laiali. Kahe minuti pärast kergitatakse imipaberite ühte serva, mikrograanulid või graanulid kantakse üle alumisele filterpaberile ja jaotatakse harja abil ühtlaselt laiali. Proovile asetatakse veel üks filterpaberileht, mille servad on samuti üles keeratud, ja mikrograanulid või graanuleid veeretatakse filterpaberite vahel ringliigutuste abil, seejuures nendele kergelt surudes. Iga kaheksa ringi järel peatutakse, kergitatakse filterpaberite vastasservi ja asetatakse servadesse veerenud mikrograanulid või graanulid tagasi keskele. Jätkatakse järgmise protseduuriga: tehakse neli täisringi kõigepealt kellaosuti liikumise suunas ja seejärel vastassuunas. Seejärel veeretatakse mikrograanulid või graanulid tagasi keskele, nagu eespool kirjeldatud. Seda protseduuri korratakse kolm korda (24 ringi, kaks servade tõstmist). Alumise ja ülemise filterpaberilehe vahele asetatakse ettevaatlikult uus filterpaberileht ja ülemise lehe servi kergitades lastakse mikrograanulitel või graanulitel veereda uuele lehele. Mikrograanulid või graanulid kaetakse uue filterpaberilehega ja korratakse eespool kirjeldatud protseduuri. Kohe pärast veeretamise lõpetamist puistatakse mikrograanulid või graanulid kaalutud anumasse ja kaalutakse uuesti 0,01 g täpsusega proovi jäänud gaasiõli massi määramiseks.

4.2.5.5. Veeretamise kordamine ja uus kaalumine

Kui leitakse, et uuritavasse prooviosasse jäänud gaasiõli kogus on suurem kui 2,00 grammi, asetatakse see prooviosa uutele filterpaberitele ning korratakse punkti 4.2.5.4 kohaselt veeretamist ja nurkade kergitamist (kaks korda kaheksa ringi, üks kergitamine). Seejärel kaalutakse prooviosa uuesti.

4.2.5.6. Iga prooviga tehakse kaks õliretensiooni katset.

4.2.6.   Katseprotokoll

4.2.6.1.   Tulemuste väljendamine

4.2.6.1.1.   Arvutamismeetod ja valem

Õliretensioon igast määramisest (punkt 4.2.5.2) väljendatakse protsentides sõelutud prooviosa massist ja arvutatakse järgmise valemi abil:

image

kus

m1 on sõelutud prooviosa (punkt 4.2.5.2) mass grammides;

m2 on punkti 4.2.5.4. või 4.2.5.5. kohaselt viimase kaalumise abil leitud proovi mass grammides.

4.2.6.1.2.

Tulemuseks loetakse kahe eraldi määramise aritmeetilist keskmist.

4.2.6.2.

Katseprotokoll moodustab tehnilise dokumentatsiooni ühe osa.

4.3.   Termotsüklid enne I lisas PFC 1(C)(I)(a)(i–ii)(A) punktis 5 osutatud detonatsioonikindluse katset

4.3.1.   Põhimõte ja määratlus

Tihedalt suletud kapslisse pandud proov soojendatakse tavatemperatuurilt temperatuurini 50 °C ja hoitakse seda saavutatud temperatuuril üks tund (50 °C-staadium). Seejärel jahutatakse proov temperatuurini 25 °C ja hoitakse sellel temperatuuril üks tund (25 °C-staadium). Kaks järjestikust staadiumit 50 °C ja 25 °C juures koos kujutavad endast üht termotsüklit. Pärast nõutava arvu termotsüklite läbimist hoitakse uuritavat proovi kuni detonatsioonikindluse katseni 20 (±3) °C juures.

4.3.2.   Seadmed

Meetod 1

a) 

Temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav veevann, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h, või kaks veevanni, millest üks on termostateeritud 20 °C juures ja teine 51 °C juures. Vett veevanni(de)s segatakse pidevalt; veevanni mahutavus on küllaldane selleks, et tagada vee tugev ringlemine.

b) 

Üleni veekindel roostevabast terasest kapsel, mille keskel on temperatuuri salvestamise seade. Kapsli laius väljastpoolt on 45 ± 2 mm ja seinte paksus 1,5 mm (vt näidet joonis 1). Kapsli kõrguse ja pikkuse võib valida vastavalt veevanni mõõtmetele, nt pikkus 600 mm, kõrgus 400 mm.

Meetod 2

a) 

Sobiv temperatuurivahemikus 20–51 °C termostateeritav ahi, mida saab soojendada ja jahutada kiirusega vähemalt 10 °C/h.

b) 

Sobivad õhukindlad plastkarbid või -kotid, milles oleva proovi keskel on sobiv temperatuuri salvestamise seade või punktis 4.3.2. meetodi 1 punktis b kirjeldatud roostevabast terasest kapsel. Täidetuna võib kapsli, karbi või koti väline paksus olla kuni 45 mm.

4.3.3.   Menetlus

Kapslisse, karpi või kotti pannakse detonatsioonikindluse katseks küllaldane kogus väetist ja see suletakse. Roostevabast terasest kapslid asetatakse veevanni (meetod 1) või karbid või kotid ahju (meetod 2). Vesi või ahi soojendatakse temperatuurini 51 °C ja mõõdetakse temperatuur väetiseproovi keskel. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 50 °C, alustatakse jahutamist. Ühe tunni möödumisel sellest, kui temperatuur proovi keskel on saavutanud 25 °C, alustatakse soojendamist teiseks termotsükliks. Juhul kui kasutatakse kaht veevanni või ahju, asetatakse kapslid, karbid või kotid pärast iga soojendus-/jahutustsüklit teise veevanni või ahju.

Joonis 1