This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02019R0945-20200809
Commission Delegated Regulation (EU) 2019/945 of 12 March 2019 on unmanned aircraft systems and on third-country operators of unmanned aircraft systems
Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
See konsolideeritud tekst ei pruugi sisaldada järgmisi muudatusi:
Muutmisakt | Muudatuse liik | Alajaotis | Jõustumise kuupäev |
---|---|---|---|
32024R1108 | Muudetud | artikkel 40 lõige 2a | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 3 punkt 39 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 40 lõige 2 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | lisa osa 3 punkt 17 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 3 punkt 3 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 40 lõige 1a | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | lisa osa 2 punkt 15 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 3 punkt 38 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | artikkel 40 lõige 1 | 01/05/2025 |
32024R1108 | Muudetud | lisa osa 4 punkt 13 | 01/05/2025 |
02019R0945 — ET — 09.08.2020 — 001.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/945, 12. märts 2019, (ELT L 152 11.6.2019, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1058, 27. aprill 2020, |
L 232 |
1 |
20.7.2020 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/851, 22. märts 2022, |
L 150 |
21 |
1.6.2022 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/945,
12. märts 2019,
mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesoleva määruse II peatükki kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:
sellised mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis on ette nähtud käitamiseks vastavalt määruses (EL) 2019/947 avatud kategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamiseks kehtestatud eeskirjadele ja tingimustele või erikategooriasse kuuluvate mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisteatiste alusel, välja arvatud eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõidukite süsteemid, mis kannavad käesoleva määruse lisa 1.–5., 16. ja 17. osas kindlaks määratud klassi identifitseerimismärgistust, mis näitab, millisesse rakendusmääruses (EL) 2019/947 osutatud seitsmest mehitamata õhusõidukite süsteemide klassist asjaomane süsteem kuulub;
16. osas sätestatud C5-klassi tarvikukomplektid;
käesoleva määruse lisa 6. osas sätestatud kaugidentimise lisad.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„mehitamata õhusõiduk“ – õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti; |
2) |
„mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseadmed“ – instrumendid, varustus, mehhanismid, aparatuur, lisaseadmed, tarkvara või tarvikud, mis on vajalikud mehitamata õhusõiduki ohutuks kasutamiseks, mis ei ole osad ja mida ei veeta kõnealuse mehitamata õhusõiduki pardal; |
3) |
„mehitamata õhusõiduki süsteem“ – mehitamata õhusõiduk ja selle kaugjuhtimisseadmed; |
4) |
„mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes käitab või kavatseb käitada üht või mitut mehitamata õhusõiduki süsteemi; |
5) |
„avatud kategooria“ – mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 4; |
6) |
„erikategooria“ – mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5; |
7) |
„sertifitseeritud kategooria“ – mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise kategooria, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 6; |
8) |
„liidu ühtlustamisõigusaktid“ – liidu õigusaktid, millega ühtlustatakse toodete turule laskmise tingimusi; |
9) |
„akrediteerimine“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõikes 10 määratletud akrediteerimine; |
10) |
„vastavushindamine“ – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas tootega seotud erinõuded on täidetud; |
11) |
„vastavushindamisasutus“ – asutus, kes teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib; |
12) |
„CE-märgistus“ – märgistus, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgistuse tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; |
13) |
„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või kes laseb toote projekteerida või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all; |
14) |
„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaks määratud ülesannete täitmiseks tema nimel; |
15) |
„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote; |
16) |
„turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks; |
17) |
„ettevõtjad“ – mehitamata õhusõiduki süsteemi tootja, tema volitatud esindaja, importija ja turustaja; |
18) |
„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; |
19) |
„turule laskmine“ – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; |
20) |
„harmoneeritud standard“ – harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses; |
21) |
„tehniline spetsifikatsioon“ – dokument, milles kehtestatakse tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; |
22) |
„eraviisiliselt ehitatud mehitamata õhusõiduki süsteem“ – mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud või toodetud ehitaja enda tarbeks, välja arvatud mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on koostatud tootja poolt turule lastud ühest koostevalmis komplektist; |
23) |
„turujärelevalveasutus“ – liikmesriigi asutus, kes vastutab oma territooriumil turujärelevalve teostamise eest; |
24) |
„tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi toode, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud; |
25) |
„kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemist; |
26) |
„ühtse Euroopa taeva õhuruum“ – õhuruum sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ja muu õhuruum, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 551/2004 ( 1 ) kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3; |
27) |
„kaugpiloot“ – füüsiline isik, kelle ülesanne on mehitama õhusõiduki ohutu juhtimine kas manuaalsete juhtimisseadmete abil või automaatjuhtimisel lendava mehitamata õhusõiduki puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja selle lennutrajektoori muuta; |
28) |
„maksimaalne stardimass“ – mehitamata õhusõiduki tootja või ehitaja poolt kindlaks määratud maksimaalne mass (koos lasti ja kütusega), mille juures on mehitamata õhusõidukit võimalik kasutada; |
29) |
„last“ – instrument, mehhanism, varustus, osa, aparatuur, lisaseade või tarvik, sealhulgas sideseade, mis on paigaldatud õhusõidukisse või selle külge, ja mida ei kasutata ega kavatseta kasutada õhusõiduki käitamiseks või juhtimiseks lennu ajal ja mis ei ole plaaneri, mootori ega propelleri osa; |
30) |
„järgne-mulle-režiim“ – mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisrežiim, milles mehitamata õhusõiduk eelnevalt kindlaksmääratud raadiuses katkematult järgneb kaugpiloodile; |
31) |
„otsene kaugidentimine“ – süsteem, mis tagab käitatavat mehitamata õhusõidukit käsitleva teabe, sealhulgas mehitamata õhusõiduki märgistuse kohaliku edastamise selliselt, et seda teavet on võimalik hankida ilma füüsilise juurdepääsuta mehitamata õhusõidukile; |
32) |
„geopiirangute jälgimine“ – funktsioon, mis liikmesriikide esitatud andmete põhjal avastab õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise ja hoiatab kaugpiloote, et nad saaksid rikkumise ärahoidmiseks viivitamata võtta tõhusaid meetmeid; |
33) |
„müravõimsustase (LWA )“ – A-sageduskorrektsiooniga müravõimsus detsibellides 1 pW suhtes, nagu on määratletud standardis EN ISO 3744:2010; |
34) |
„mõõdetud müravõimsustase“ – müravõimsustase, mis on kindlaks määratud lisa 13. osas sätestatud mõõtmistega; mõõdetud väärtused võivad olla kindlaks määratud kas ühelt asjaomase seadme liiki esindavalt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete põhjal või mitmelt mehitamata õhusõidukilt saadud andmete keskmise näitaja põhjal; |
35) |
„garanteeritud müravõimsustase“ – müravõimsustase, mis on kindlaks määratud vastavalt lisa 13. osas sätestatud nõuetele, võttes arvesse tootmiserinevustest ja mõõtmismenetlustest tingitud kõikumisi, ning mille kohta tootja või tema volitatud esindaja ühenduses kinnitab, et vastavalt kasutatud ja tehnilistes dokumentides nimetatud mõõtevahenditele seda taset ei ületata; |
36) |
„ripplend“ – sama geograafilise asendi säilitamine õhus; |
37) |
„inimrühmad“ – kogunenud isikud, kellel ei ole võimalik laiali minna rahvahulga tiheduse tõttu; |
38) |
„juhtimisüksus“ (CU) – määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 32 määratletud mehitamata õhusõiduki kaugjuhtimisseade või -süsteem, millega toetatakse mehitamata õhusõiduki juhtimist või jälgimist kõigis lennuetappides, välja arvatud mis tahes taristu, millega toetatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi (C2) ühendusteenust; |
39) |
„C2 ühendusteenus“ – kolmanda isiku osutatav sideteenus, millega tagatakse mehitamata õhusõiduki ja CU vaheline juhtimine ja kontroll; |
40) |
„öö“ – aeg õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 923/2012 ( 2 ). |
II PEATÜKK
Avatud kategoorias või käitamisteatise alusel erikategoorias kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõidukite süsteemid, klassi identifitseerimismärgistusega tarvikukomplektid ja kaugidentimise lisad
1. JAGU
Nõuded toodetele
Artikkel 4
Nõuded
Artikkel 5
Toodete turul kättesaadavaks tegemine ja vaba liikumine
2. JAGU
Ettevõtjate kohustused
Artikkel 6
Tootjate kohustused
Kui nimetatud vastavushindamismenetlusega leiab tõendust toote vastavus lisa 1.–6., 16. ja 17. osas sätestatud nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgistuse.
Kui seda peetakse tootest tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turustatud tooteid pisteliselt tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende toodete tagasivõtmise kohta ning teavitavad turustajaid kõnealusest järelevalvest.
Artikkel 7
Volitatud esindajad
Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohustus koostada tehniline dokumentatsioon ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.
Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast seda, kui toode on liidu turule lastud;
esitada turujärelevalveasutuse või piirivalveasutuse põhjendatud nõudmisel talle toote vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
teha turujärelevalve- või piirikontrolliasutustega nende nõudmise korral koostööd kõigi meetmete puhul, mis võetakse volitatud esindaja volitustega hõlmatud toote mittevastavuse või selle põhjustatud ohutusriskide kõrvaldamiseks.
Artikkel 8
Importijate kohustused
Enne toote liidu turule laskmist tagavad importijad, et:
tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse;
tootja on koostanud artiklis 17 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;
toode kannab CE-märgistust ning, kui see on nõutav, mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistust ja müravõimsustaseme märgistust;
tootele on lisatud artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud dokumendid;
tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.
Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta lisa 1.–6., 16. ja 17. osas sätestatud nõuetele, ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Kui toode kujutab endast ohtu tarbijate ja kolmandate isikute tervisele ja ohutusele, peab importija sellest teavitama tootjat ja pädevaid riiklikke asutusi.
Artikkel 9
Turustajate kohustused
Turustajad tagavad, et toodetega on kaasas lisa 1.–6., 16. ja 17. osas nõutud tootja juhised ja teabeleht asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Tootja juhised, teabelehed ja igasugune märgistus peavad olema selged, arusaadavad ning loetavad.
Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele, teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja pädevaid turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.
Artikkel 10
Tootja kohustuste kohaldamine importijate ja turustajate suhtes
Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale peatüki nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 6 alusel.
Artikkel 11
Ettevõtjate kindlakstegemine
Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik teha kindlaks järgmine:
iga ettevõtja, kes on neile tooteid tarninud;
iga ettevõtja, kellele nemad on tooteid tarninud.
Ettevõtjad peavad suutma esitada lõikes 1 osutatud teavet:
kümne aasta jooksul pärast neile toote tarnimist;
kümne aasta jooksul pärast nende poolt toote tarnimist.
3. JAGU
Toote nõuetelevastavus
Artikkel 12
Nõuetele vastavuse eeldus
Toode, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lisa 1.–6., 16. ja 17. osas.
Artikkel 13
Vastavushindamismenetlused
Vastavushindamisel on võimalik kasutada järgmisi menetlusi:
lisa 7. osas sätestatud tootmise sisekontroll, kui hinnatakse toote vastavust lisa 1., 5., 6., 16. või 17. osa nõuetele, tingimusel et tootja on kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (kõigi nõuete puhul, mille kohta sellised standardid on olemas);
ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine vastavalt lisa 8. osale;
täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavushindamine vastavalt lisa 9. osale, välja arvatud sellise toote vastavuse hindamisel, mis on mänguasi direktiivi 2009/48/EÜ tähenduses.
Artikkel 14
ELi vastavusdeklaratsioon
Artikkel 15
CE-märgistuse üldpõhimõtted
CE-märgistuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
Artikkel 16
CE-vastavusmärgistuse, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri, mehitamata õhusõiduki süsteemi klassi identifitseerimismärgistuse ja müravõimsustaseme märgistuse kinnitamise eeskirjad ja tingimused
Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab seadmele teavitatud asutus ise või viimase juhendamisel tootja või tootja volitatud esindaja.
Artikkel 17
Tehniline dokumentatsioon
4. JAGU
Vastavushindamisasutuste teavitamine
Artikkel 18
Teavitamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva peatüki alusel.
Artikkel 19
Teavitavad asutused
Artikkel 20
Nõuded teavitavatele asutustele
Teavitav asutus:
on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega;
korraldab ja juhib oma tööd nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus;
korraldab oma tööd nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud;
ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel;
tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse;
peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks omama piisaval arvul pädevaid töötajaid.
Artikkel 21
Teavitavate asutuste teabekohustus
Artikkel 22
Nõuded teavitatud asutusele
Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud toiminguid teostavat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
Vastavushindamisasutused peavad tagama, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ega erapooletust.
Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud:
töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;
menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ja nende menetluste kordamise võimaluse; asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille puhul eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;
menetlused selliste toimingute tegemiseks, mille puhul võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingutega seotud tehniliste ja haldusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.
Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel:
peab olema põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;
piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning piisav pädevus nimetatud hindamistoiminguteks;
neil on vajalikud teadmised ja arusaam nõuetest, kohaldatavatest harmoneeritud standarditest ja liidu ühtlustavate õigusaktide asjaomastest sätetest;
oskus koostada ELi tüübihindamistõendeid või kvaliteedisüsteemi kinnitusi, registreid ja aruandeid, mis tõendavad, et hindamine on teostatud.
Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.
Artikkel 23
Eeldatav nõuetele vastavus teavitatud asutuse puhul
Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 22 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.
Artikkel 24
Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad
Artikkel 25
Teavitamistaotlus
Artikkel 26
Teavitamismenetlus
Artikkel 27
Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste nimekiri
Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.
Artikkel 28
Teavituse muutmine
Artikkel 29
Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine
Artikkel 30
Teavitatud asutuste töökohustused
Seejuures järgivad nad siiski sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis on vajalik, et tagada mehitamata õhusõiduki või mehitamata õhusõiduki süsteemi vastavus käesoleva peatüki nõuetele.
Artikkel 31
Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine
Teavitatud asutused tagavad, et on olemas läbipaistev ja juurdepääsetav menetlus nende otsuste vaidlustamiseks.
Artikkel 32
Teavitatud asutuste teabekohustus
Teavitatud asutused annavad teavitavale asutusele järgmist teavet:
lisa 8. ja 9. osas sätestatud nõuete kohaselt teatatakse ELi tüübihindamistõendi või kvaliteedisüsteemi kinnituse andmisest keeldumisest, selle piiramisest, peatamisest või tühistamisest;
teavitamise sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;
turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;
taotluse korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülesed toimingud ja alltöövõtt.
Artikkel 33
Kogemuste vahetamine
Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.
Artikkel 34
Teavitatud asutuste tegevuse koordineerimine
5. JAGU
Liidu turujärelevalve, liidu turule sisenevate toodete kontroll ning liidu kaitsemeetmete menetlus
Artikkel 35
Turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll
Artikkel 36
Menetlus toodete jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil
Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed toote nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks toote turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades kindlaks määravad.
Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
Turujärelevalveasutused teavitavad nendest meetmetest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.
Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige nõuetele mittevastava toote tuvastamiseks vajalikku teavet, toote päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski iseloomu, riiklike võetud meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused toovad eelkõige välja, kas nõuetele mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:
toode ei vasta artiklis 4 esitatud nõuetele;
puudustest artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites.
Artikkel 37
Liidu kaitsemeetmete menetlus
Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.
Artikkel 38
Vastavuses olevad tooted, mis kujutavad endast riski
Artikkel 39
Vormiline nõuetele mittevastavus
Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud käesoleva peatükiga hõlmatud toodetega seoses ühe järgmisest:
CE-märgistus on kantud tootele määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva määruse artiklit 15 või 16 rikkudes;
CE-märgistus või tüüp ei ole tootele kantud;
teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on (lisa 9. osas sätestatud vastavushindamise menetluse kohaldamise korral) tootele kantud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole tootele kantud;
mehitamata õhusõiduki klassi identifitseerimismärgistus ei ole tootele kantud;
müravõimsustaseme märgistus ei ole tootele kantud (kui see on nõutav);
seerianumber ei ole tootele kantud või see ei ole õiges vormingus;
kasutusjuhend või teave ei ole kättesaadav;
ELi vastavusdeklaratsioon puudub või seda ei ole koostatud;
ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;
tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;
puuduvad tootja või importija nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk, veebiaadress või postiaadress.
III PEATÜKK
Nõuded sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavatele mehitamata õhusõidukite süsteemidele, välja arvatud nende käitamisel teatise alusel
Artikkel 40
„Nõuded sertifitseeritud kategoorias ja erikategoorias kasutatavatele mehitamata õhusõidukite süsteemidele, välja arvatud nende käitamisel teatise alusel“
Mehitamata õhusõiduki süsteemi projekteerimine, tootmine ja hooldus tuleb sertifitseerida, kui asjaomane süsteem vastab mõnele järgmistest tingimustest:
vähemalt üks selle põhimõõde on 3 m või rohkem ning süsteem on projekteeritud käitamiseks inimrühmade kohal;
see on projekteeritud inimeste transportimiseks;
see on projekteeritud ohtlike kaupade veoks ja nõuab tugevat konstruktsiooni, et maandada õnnetuste korral kolmandate isikutega seotud riske;
see on mõeldud kasutamiseks rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 5 määratletud käitamise erikategoorias ning rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 11 sätestatud riskihindamise põhjal on pädeva asutuse poolt väljastatava tegevusloa puhul jõutud järeldusele, et käitamise riski ei ole võimalik nõuetekohaselt maandada mehitamata õhusõiduki süsteemi sertifitseerimata.
Sertifitseerimisele kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 748/2012, komisjoni määruses (EL) 2015/640 ja komisjoni määruses (EL) nr 1321/2014 sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
Kui erikategoorias kasutatavat mehitamata õhusõidukit ei pea sertifitseerima lõike 1 kohaselt, peab see olema tehnilise suutlikkusega, mis on sätestatud pädeva asutuse poolt väljastatud tegevusloas või määratud kindlaks kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistusega (LUC) vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osale.
Kui mehitamata õhusõiduki süsteem ei ole ehitatud eraviisiliselt, peab kõigil mehitamata õhusõidukite süsteemidel, mida ei pea registreerima rakendusmääruse (EL) 2019/947 artikli 14 kohaselt, olema kordumatu seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite 2019. aasta standardile ANSI/CTA-2063-A-2019.
Iga erikategoorias ja 120 meetrist kõrgemal kasutamiseks ette nähtud mehitamata õhusõiduki süsteem peab olema varustatud kaugidentimissüsteemiga, mis võimaldab:
üles laadida mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri ja registreerimissüsteemis kirjeldatud võimaliku täiendava numbri, mida nõutakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14. Vastavuse kinnitamiseks kontrollib süsteem mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale registreerimisel antud kogu jada terviklikkust. Vastuolu korral saadab mehitamata õhusõiduki süsteem selle käitajale veateate;
regulaarselt reaalajas kogu lennu jooksul edastada vähemalt järgmisi andmeid viisil, mis võimaldab neid vastu võtta olemasolevate mobiilseadmetega:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja liikmesriigi poolt registreerimisprotsessi käigus esitatud kontrollkood, välja arvatud juhul, kui punktis a määratletud vastavust ei ole kinnitatud;
mehitamata õhusõiduki kordumatu seerianumber, mis vastab punkti 4 nõuetele, või kui mehitamata õhusõiduk on ehitatud eraviisiliselt, lisa kordumatu seerianumber vastavalt lisa 6. osale;
mehitamata õhusõiduki ajatempel, geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;
mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus;
kaugpiloodi geograafiline asukoht;
teade mehitamata õhusõiduki süsteemi hädaolukorras oleku kohta.
vähendada otsese kaugidentimise süsteemi funktsionaalsuse omavolilise muutmise võimalust.
IV PEATÜKK
Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad
Artikkel 41
Kolmandate riikide mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajad
Erandina lõikest 1 võib pädev asutus liidus toimuva, liitu suunduva või liidust lähtuva käitamise puhul tunnustada rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohast kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või võrdväärset dokumenti, tingimusel et:
sellist tunnustamist taotles kolmas riik;
kaugpiloodi või mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus on väljaandjariigi kehtiv dokument ning
komisjon on pärast EASAga konsulteerimist taganud, et tingimustega, mille alusel sellised tunnistused on välja antud, tagatakse sama ohutustase kui käesoleva määrusega.
V PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 42
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
1. OSA
Klassi C0 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C0 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C0 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
maksimaalne stardimass on alla 250 g (sh last);
maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s;
maksimaalne saavutatav kõrgus stardipunkti kohal on 120 m;
õhusõiduk on tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik. Kui mehitamata õhusõiduk on varustatud tiivikutega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida tiivikulabad võivad tekitada;
õhusõiduk töötab ainult elektri jõul;
kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle;
õhusõiduk on turule lastud koos tootja juhistega, milles on esitatud:
mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:
selged käitamisjuhised;
käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning
mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamisega seotud kõikide riskide nõuetekohane kirjeldus, kohandatuna kasutaja vanusele;
õhusõidukiga peab olema kaasas Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) poolt avaldatud teave kohaldatavate piirangute ja kohustuste kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947;
punkte 4, 5 ja 6 ei kohaldata mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes, mis on mänguasjad direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) tähenduses.
2. OSA
Klassi C1 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C1 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C1 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
õhusõiduk on valmistatud materjalidest ning toimimis- ja füüsiliste näitajatega, millega tagatakse, et inimese peaga suurimal kiirusel toimuva kokkupõrke korral on inimpeale ülekanduv energiahulk alla 80 J, või teise võimalusena peab õhusõiduki maksimaalne stardimass (MTOM) olema alla 900 g (sh last);
maksimaalne kiirus horisontaallennul on 19 m/s;
maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni; kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal;
õhusõiduk on rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud nõuetekohase pädevusega ja tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;
õhusõiduk on mehitamata õhusõiduki nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu;
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse mehitamata õhusõiduki teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik; kui mehitamata õhusõiduk on varustatud tiivikutega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida tiivikulabad võivad tekitada;
juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse kadumise puhuks on õhusõidukil usaldusväärne ja prognoositav meetod juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse taastamiseks või selle ebaõnnestumisel lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal;
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul ei ületa 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustase LWA 15. osas kindlaksmääratud tasemeid;
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale;
õhusõiduk töötab ainult elektri jõul;
õhusõidukil on kordumatu seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite 2019. aasta standardile ANSI/CTA-2063-A-2019;
õhusõidukil on otsese kaugidentimise süsteem, mis:
võimaldab üles laadida vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 nõutud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri ja registreerimissüsteemis kirjeldatud võimaliku täiendava numbri; vastavuse kinnitamiseks kontrollib süsteem mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale registreerimisel antud kogu jada terviklikkust; vastuolu korral saadab mehitamata õhusõiduki süsteem selle käitajale veateate;
tagab reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades vähemalt järgmiste andmete perioodilise otseülekande viisil, mis võimaldab neid edastusvahemikus olevate olemasolevate mobiilseadmetega otse kätte saada:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja registreerimisliikmesriigi poolt registreerimisprotsessi käigus esitatud kontrollkood, välja arvatud juhul, kui alapunktis a määratletud vastavust ei ole kinnitatud;
punkti 11 nõuetele vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu füüsiline seerianumber;
mehitamata õhusõiduki ajatempel, geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;
mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus;
kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht ning
märge mehitamata õhusõiduki süsteemi hädaolukorras oleku kohta;
vähendab otsese kaugidentimise süsteemi funktsionaalsuse omavolilise muutmise võimalust;
õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:
liides, millega laadida üles andmed ja neid ajakohastada, kusjuures need sisaldavad teavet rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 15 osutatud mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafilistest piirkondadest tingitud õhuruumipiirangute kohta, mis seonduvad mehitamata õhusõiduki asukoha ja kõrgusega, ning mille puhul tagatakse, et selliste andmete laadimise või ajakohastamise protsess ei kahjusta nende terviklust ega usaldusväärsust;
hoiatus kaugpiloodile õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise avastamise korral ning
teave kaugpiloodile mehitamata õhusõiduki staatuse kohta ja hoiatus, kui selle positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemid ei suuda tagada geopiirangute jälgimise funktsiooni nõuetekohast toimimist;
kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatavatele aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse;
õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle juhtimisüksuse aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks;
õhusõiduk on varustatud:
tuledega, mis näitavad, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik juhtida või mitte ning
vähemalt ühe rohelise vilkuva tulega, et mehitamata õhusõiduk oleks öösel nähtav ja maa peal oleval isikul oleks võimalik eristada mehitamata õhusõidukit mehitatud õhusõidukist;
kui õhusõiduk on varustatud järgne-mulle-režiimiga ja see funktsioon on sisse lülitatud, ei ületa lennukaugus kaugpiloodist 50 m, samuti peab funktsioon võimaldama kaugpiloodil taastada kontrolli mehitamata õhusõiduki üle;
õhusõiduk on turule lastud koos tootja juhistega, milles on esitatud:
mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:
—
selged käitamisjuhised;
õhuruumi piirangute geoteadlikkuse funktsiooni üleslaadimise protseduur;
hooldusjuhend;
veatuvastusprotseduurid;
käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning
mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;
õhusõidukiga peab olema kaasas EASA poolt avaldatud teave kohaldatavate piirangute ja kohustuste kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947;
kui süsteemil on võrgu kaugtuvastussüsteem, peab ta:
tagama reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades vähemalt järgmiste andmete ülekande viisil, mis võimaldab neid võrgu kaudu kätte saada:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja registreerimisliikmesriigi poolt registreerimisprotsessi käigus esitatud kontrollkood, välja arvatud juhul, kui alapunktis a määratletud vastavust ei ole kinnitatud;
punkti 11 nõuetele vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu seerianumber;
mehitamata õhusõiduki ajatempel, geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;
mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus;
kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht ning
märge mehitamata õhusõiduki süsteemi hädaolukorras oleku kohta;
vähendama otsese kaugidentimise süsteemi funktsionaalsuse omavolilise muutmise võimalust.
3. OSA
Klassi C2 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C2 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis:
Klassi C2 kuuluv mehitamata õhusõiduki süsteem peab vastama järgmistele nõuetele:
maksimaalne stardimass (MTOM) on alla nelja kilogrammi (sh last);
maksimaalne saavutatav lennukõrgus stardipunkti kohal on kuni 120 m või õhusõiduk on varustatud süsteemiga, mis piirab kõrgust maapinnast või stardipunkti kohal 120 meetrini või kaugpiloodi poolt valitava väärtuseni. Kui väärtus on valitav, peab süsteem kaugpiloodile lennu ajal andma selget teavet mehitamata õhusõiduki kõrguse kohta maapinnast või stardipunkti kohal;
õhusõiduk on rakendusmääruses (EL) 2019/947 sätestatud nõuetekohase pädevusega ja tootja juhiseid järgiva kaugpiloodi poolt stabiilsuse, manööverdamisvõime ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse seisukohast ohutult juhitav kõikides eeldatavates käitamistingimustes, sealhulgas pärast ühe või asjakohasel juhul mitme süsteemi riket;
õhusõiduk on mehitamata õhusõiduki nõuetekohase mehaanilise tugevusega, võttes muu hulgas arvesse asjakohast ohutustegurit, ja vajaduse korral piisavalt stabiilne, et vastu pidada õhusõidukit kasutamise ajal mõjutavatele jõududele, ilma et see puruneks või deformeeruks viisil, mis võib takistada ohutut lendu;
ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on ankrutrossi tõmbepikkus alla 50 m ja selle mehaaniline tugevus ei ole väiksem kui:
õhust raskema õhusõiduki puhul selle kümnekordne täismass;
õhust kergema õhusõiduki puhul neljakordne jõud, mida avaldab suurima staatilise tõmbejõu ja lennu ajal lubatud suurima tuulekiiruse aerodünaamilise jõu kombinatsioon;
õhusõiduk on projekteeritud ja valmistatud nii, et selle käitamine oleks inimeste jaoks võimalikult ohutu; välditakse mehitamata õhusõiduki teravaid servi, välja arvatud juhul, kui see ei ole head projekteerimis- ja valmistamistava järgides tehniliselt võimalik; kui mehitamata õhusõiduk on varustatud tiivikutega, peab see olema projekteeritud viisil, millega välditakse mis tahes kahju, mida tiivikulabad võivad tekitada;
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõidukil juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse kadumise puhuks usaldusväärne ja prognoositav meetod juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühenduse taastamiseks või selle ebaõnnestumisel lennu lõpetamiseks viisil, millega vähendatakse mõju kolmandatele isikutele õhus või maa peal;
välja arvatud ankurdatud mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud juhtimis- ja kontrollisüsteemi ühendusega, mis on kaitstud käsu- ja juhtimisfunktsioonidele loata juurdepääsu eest;
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on õhusõiduk varustatud väikese kiiruse režiimiga, mille saab sisse lülitada kaugpiloot ja mis piirab teekonnakiiruse kuni 3 m/s;
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul ei ületa 13. osas kindlaks määratud A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustase LWA 15. osas kindlaksmääratud tasemeid;
välja arvatud jäiga tiivakinnitusega mehitamata õhusõiduki puhul on A-korrigeeritud garanteeritud müravõimsustaseme märgistus kinnitatud mehitamata õhusõidukile ja/või selle pakendile vastavalt 14. osale;
õhusõiduk töötab ainult elektri jõul;
õhusõidukil on kordumatu seerianumber, mis vastab väikeste mehitamata õhusõidukisüsteemide seerianumbrite 2019. aasta standardile ANSI/CTA-2063-A-2019;
õhusõidukil on otsese kaugidentimise süsteem, mis:
võimaldab üles laadida vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklile 14 nõutud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri ja registreerimissüsteemis kirjeldatud võimaliku täiendava numbri. Vastavuse kinnitamiseks kontrollib süsteem mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajale registreerimisel antud kogu jada terviklikkust. Vastuolu korral saadab mehitamata õhusõiduki süsteem selle käitajale veateate;
tagab reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades vähemalt järgmiste andmete perioodilise otseülekande viisil, mis võimaldab neid edastusvahemikus olevate olemasolevate mobiilseadmetega otse kätte saada:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja liikmesriigi poolt registreerimisprotsessi käigus esitatud kontrollkood, välja arvatud juhul, kui alapunktis a määratletud vastavust ei ole kinnitatud;
punkti 13 nõuetele vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu seerianumber;
mehitamata õhusõiduki ajatempel, geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;
mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus;
kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht ning
märge mehitamata õhusõiduki süsteemi hädaolukorras oleku kohta;
vähendab otsese kaugidentimise süsteemi funktsionaalsuse omavolilise muutmise võimalust;
õhusõiduk on varustatud geopiirangute jälgimise funktsiooniga, millega nähakse ette järgmine:
liides, millega laadida üles andmed ja neid ajakohastada, kusjuures need sisaldavad teavet rakendusmääruse (EL) 2019/947 artiklis 15 osutatud mehitamata õhusõidukite süsteemide geograafilistest piirkondadest tingitud õhuruumipiirangute kohta, mis seonduvad mehitamata õhusõiduki asukoha ja kõrgusega, ning mille puhul tagatakse, et kõnealuste andmete laadimise või ajakohastamise protsess ei kahjusta nende terviklust ega usaldusväärsust;
hoiatus kaugpiloodile õhuruumipiirangute võimaliku rikkumise avastamise korral ning
teave kaugpiloodile mehitamata õhusõiduki staatuse kohta ja hoiatus, kui selle positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemid ei suuda tagada geopiirangute jälgimise funktsiooni nõuetekohast toimimist;
kui mehitamata õhusõidukil on funktsioon, mis piirab selle juurdepääsu õhuruumi teatavatel aladele või osadele, peab see funktsioon toimima sujuvalt koos mehitamata õhusõiduki juhtimissüsteemiga, avaldamata negatiivset mõju lennuohutusele; lisaks peab süsteem andma kaugpiloodile selget teavet selle kohta, kui funktsioon takistab mehitamata õhusõidukil siseneda nendesse õhuruumialadesse või -osadesse;
õhusõiduk annab kaugpiloodile selge hoiatuse, kui mehitamata õhusõiduki või selle juhtimisüksuse aku tühjeneb, et kaugpiloodil oleks piisavalt aega mehitamata õhusõiduki ohutuks maandamiseks;
õhusõiduk on varustatud:
tuledega, mis näitavad, kas mehitamata õhusõidukit on võimalik juhtida või mitte ning
vähemalt ühe rohelise vilkuva tulega, et mehitamata õhusõiduk oleks öösel nähtav ja maa peal oleval isikul oleks võimalik eristada mehitamata õhusõidukit mehitatud õhusõidukist;
õhusõiduk on turule lastud koos tootja juhistega, milles on esitatud:
mehitamata õhusõiduki näitajad, kaasa arvatud, kuid mitte ainult:
—
selged käitamisjuhised;
õhuruumi piirangute geoteadlikkuse funktsiooni üleslaadimise protseduur;
hooldusjuhend;
veatuvastusprotseduurid;
käitamispiirangud (sealhulgas, kuid mitte ainult ilmastikutingimused ja päevane/öine käitamine) ning
mehitamata õhusõidukite käitamisega seotud kõigi riskide nõuetekohane kirjeldus;
õhusõidukiga peab olema kaasas EASA poolt avaldatud teave kohaldatavate piirangute ja kohustuste kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/947;
kui süsteemil on võrgu kaugtuvastussüsteem, peab ta:
tagama reaalajas kogu lennu kestel mehitamata õhusõidukilt avatud ja dokumenteeritud edastusprotokolli kasutades vähemalt järgmiste andmete ülekande viisil, mis võimaldab neid võrgu kaudu kätte saada:
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber ja registreerimisliikmesriigi poolt registreerimisprotsessi käigus esitatud kontrollkood, välja arvatud juhul, kui punkti 14 alapunktis a määratletud vastavust ei ole kinnitatud;
punkti 13 nõuetele vastav mehitamata õhusõiduki kordumatu seerianumber;
mehitamata õhusõiduki ajatempel, geograafiline asukoht ja selle kõrgus maapinnast või stardipunkti kohal;
mehitamata õhusõiduki teekonna kurss mõõdetuna päripäeva tõelisest põhjasuunast ja teekonnakiirus;
kaugpiloodi või asjakohaste andmete puudumise korral stardipunkti geograafiline asukoht ning
märge mehitamata õhusõiduki süsteemi hädaolukorras oleku kohta;
vähendama otsese kaugidentimise süsteemi funktsionaalsuse omavolilise muutmise võimalust.
4. OSA
Klassi C3 kuuluvale mehitamata õhusõiduki süsteemile esitatavad nõuded
Klassi C3 kuuluval mehitamata õhusõiduki süsteemil on järgmine klassi identifitseerimismärgis: