02019R0943-20240716

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02019R0943-20240716 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 02019R0943-20240716

Help

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

16/07/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/943/2024-07-16

HTML

PDF

02019R0943 — ET — 16.07.2024 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 158 14.6.2019, lk 54)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/869, 30. mai 2022,	L 152	45	3.6.2022
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/1747, 13. juuni 2024,	L 1747	1	26.6.2024

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/943,

5. juuni 2019,

milles käsitletakse elektrienergia siseturgu

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määruse eesmärk on:

▼M2

luua alus energialiidu eesmärkide ja hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaraamistiku tõhusaks saavutamiseks, võimaldades anda turusignaale selleks, et suurendada tõhusust, taastuvenergia osakaalu, varustuskindlust, paindlikkust, süsteemi lõimimist eri energiakandjate kaudu ja kestlikkust, vähendada CO2 heidet ja soodustada innovatsiooni;

sätestada lõimitud elektrituru hea toimimise aluspõhimõtted, mis võimaldavad kõigile ressursside pakkujatele ja elektritarbijatele mittediskrimineeriva juurdepääsu turule, mis võimaldavad arendada elektri forvardturge, et tarnijatel ja tarbijatel oleks võimalik maandada elektrihindade tulevase volatiilsuse riski või kaitsta end selle eest, ning millega luuakse tarbijatele võimalusi ja neid kaitstakse, tagatakse konkurentsivõime ülemaailmsel turul, suurendatakse varustuskindlust ja paindlikkust tarbimiskaja, energia salvestamise ja muude mittefossiilse paindlikkuse lahenduste kaudu, hõlbustatakse hajanõudluse ja -pakkumise agregeerimist ning võimaldatakse turu ja sektorite lõimimist ja taastuvenergiast toodetud elektri turupõhist tasustamist;

▼B

kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased reeglid ning suurendada sel viisil konkurentsi elektrienergia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära, sealhulgas seada sisse piiriüleste võimsusvoogude hüvitamise kord, kehtestada ühtlustatud põhimõtted seoses piiriüleste ülekandetasudega ning jaotada olemasolevat ühendusvõimsust siseriiklike ülekandesüsteemide vahel;

soodustada hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mis aitaks tagada kõrgetasemelist elektrienergia varustuskindlust ning kehtestada piiriülese elektrikaubanduse reeglite ühtlustamise mehhanismid;

▼M2

toetada pikaajalisi investeeringuid taastuvenergia tootmisse, paindlikkusse ja võrkudesse, et võimaldada tarbijatel muuta oma energiaarved taskukohaseks ja vähem sõltuvaks lühiajaliste elektrituruhindade kõikumisest, eelkõige fossiilkütuste hindade kõikumisest, keskpikas ja pikas perspektiivis;

kehtestada raamistik elektrihinnakriiside lahendamise meetmete vastuvõtmiseks.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„võrkudevaheline ühendus“ – ülekandeliin, mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri ning ühendab nende liikmesriikide siseriiklikud põhivõrgud;

2)	„reguleerivad asutused“ – iga liikmesriigi poolt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 57 lõike 1 kohaselt nimetatud reguleerivad asutused;

3)	„piiriülene võimsusvoog“ – füüsiline elektrienergia voog liikmesriigi ülekandevõrgus, mille tekitab väljaspool liikmesriiki asuvate tootjate, tarbijate või nende mõlema tegevuse mõju selle liikmesriigi ülekandevõrgule;

4)	„ülekandevõime piiratus“ – olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada;

5)	„uus võrkudevaheline ühendus“ – hiljemalt 4. augustiks 2003 lõpetamata võrkudevaheline ühendus;

6)	„struktuurne ülekandevõime piiratus“ – ülekandesüsteemi ülekandevõime piiratus, mida saab üheselt kindlaks määrata, mida on võimalik prognoosida, mis on geograafiliselt ajaliselt stabiilne ning mis tekib sageli elektrivõrgu tavaseisundis;

7)	„turukorraldaja“ – üksus, kes osutab teenust, mille abil viiakse kokku elektri müügi- ja ostupakkumised;

8)	„määratud elektriturukorraldaja“ – turukorraldaja, kelle pädev asutus on nimetanud täitma ülesandeid ühtse järgmise päeva turu mehhanismis või ühtse päevasisese turu mehhanismis;

9)	„saamata jäänud energia hind“ – hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest;

10)	„tasakaalustamine“ – kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise;

11)	„tasakaalustamisenergia“ – energia, mida põhivõrguettevõtjad kasutavad tasakaalustamiseks;

12)	„tasakaalustamisteenuse osutaja“ – turuosaline, kes pakub põhivõrguettevõtjatele tasakaalustamisenergiat, tasakaalustamisvõimsust või mõlemat;

13)	„tasakaalustamisvõimsus“ – võimsuse maht, mida tasakaalustamisteenuse osutaja on nõustunud hoidma ja mille kohta tasakaalustamisteenuse pakkuja on nõustunud tegema põhivõrguettevõtjale pakkumisi vastava tasakaalustamisenergia mahu ulatuses lepingu kestuse jooksul;

14)	„tasakaaluhaldur“ – turuosaline või tema valitud esindaja, kes vastutab tasakaalustamatuse eest elektriturul;

15)	„tasakaaluarveldusperiood“ – ajavahemik, mille kohta arvutatakse tasakaaluhaldurite tasakaalustamatus;

16)	„tasakaalustamisenergia hind“ – iga tasakaaluarveldusperioodi kohta iga tasakaalustamatuse jaoks igas suunas arvutatav hind, mis on kas positiivne, null või negatiivne;

17)	„tasakaalustamisenergia hinnapiirkond“ – ala, mille jaoks arvutatakse tasakaalustamisenergia hind;

18)	„eelkvalifitseerimine“ – protsess, millega kontrollitakse, kas tasakaalustamisvõimsuse pakkuja täidab põhivõrguettevõtja esitatud nõudeid;

19)	„reservvõimsus“ – sageduse tagamise reservvõimsus, sageduse hoidmise reservvõimsus ja asendusreservvõimsus, mis peab olema kättesaadav põhivõrguettevõtjale;

20)

„koormuse eelisjaotus“ – omaedastusmudeli puhul elektrijaamade koormamine, mille aluseks on muud kriteeriumid kui pakkumuste majanduslik järjestus, ning keskdispetšerjuhtimise mudeli puhul elektrienergia edastamine elektrijaamadele lähtuvalt muudest kriteeriumitest kui pakkumuste majanduslik järjestus ja võrgupiirangud, seades esikohale teatavad tootmistehnoloogiad;

21)	„võimsusarvutusala“ – geograafiline piirkond, kus kasutatakse koordineeritud võimsusarvestust;

▼M2

22)	„reservvõimsuse mehhanism“ – meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed või ülekandevõime piiratuse juhtimine;

▼B

23)	„tõhus koostootmine“ – koostootmine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL ( 1 ) II lisas esitatud tingimustele;

24)	„näidisprojekt“ – projekt, millega tutvustatakse liidus esmakordselt kasutatavat tehnoloogiat ning mille innovaatilisus ületab oluliselt praegust tehnoloogilist taset;

25)	„turuosaline“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab, ostab või müüb elektrit, tarbimiskaja või salvestamisteenuseid, mis hõlmab kauplemiskorralduste andmist ühel või mitmel elektriturul, sealhulgas tasakaalustamisenergia turgudel;

26)

„koormuse ümberjaotamine“ – ühe või mitme põhivõrguettevõtja või jaotusüsteemiettevõtja algatatud meede, sealhulgas võimsuse piiramine, millega muudetakse tootmisgraafikut, koormusgraafikut või mõlemat eesmärgiga muuta füüsilisi vooge elektrisüsteemis ja leevendada füüsilise ülekandevõime piiratust või tagada muul moel süsteemi turvalisus;

27)	„vahetuskauba tegemine“ – piirkonnaülene kauplemine kahe pakkumispiirkonna vahel, mille võrguettevõtjad on algatanud füüsilise ülekandevõime piiratuse leevendamiseks;

28)	„energiatootmisüksus“ – üksus, mis muundab primaarenergia elektrienergiaks ja mis koosneb ühest või mitmest võrku ühendatud energiatootmismoodulist;

29)	„keskdispetšerjuhtimise mudel“ – plaanimise ja koormuse jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse selliste üksuste osas, kelle koormusi saab jaotada, määrab põhivõrguettevõtja ühendplaanimise käigus;

30)	„omajaotuse mudel“ – plaanimise ja koormuse jaotamise mudel, mille puhul nii tootmise kui ka tarbimise graafikud ning tootmis- ja tarbimisüksuste koormusjaotuse määravad kõnealuste üksuste graafiku koostajad;

31)	„tasakaalustamise standardtoode“ – ühtlustatud tasakaalustamistoode tasakaalustamisteenuste vahetamiseks, nagu selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad;

32)	„tasakaalustamise eritoode“ – tasakaalustamistoode, mis ei ole tasakaalustamise standardtoode;

33)

„volitatud ettevõtja“ – üksus, kellele on delegeeritud konkreetsed ülesanded või kohustused, mis on käesoleva määruse või muu liidu õigusaktiga pandud põhivõrguettevõtjale või määratud elektriturukorraldajale, ja mille on kõnealusele üksusele delegeerinud see põhivõrguettevõtja või määratud elektriturukorraldaja või määranud liikmesriik või reguleeriv asutus;

34)	„tarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 1 määratletud tarbija;

35)	„lõpptarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 3 määratletud lõpptarbija;

36)	„hulgimüüja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 2 määratletud hulgimüüja;

37)	„kodutarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 4 määratletud kodutarbija;

38)	„väikeettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 7 määratletud väikeettevõtja;

39)	„aktiivne tarbija“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 8 määratletud aktiivne tarbija;

40)	„elektriturg“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 9 määratletud elektriturg;

41)	„tarnimine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 12 määratletud tarnimine;

42)	„elektrivarustusleping“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 13 määratletud elektrivarustusleping;

43)	„agregeerimine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18 määratletud agregeerimine;

44)	„tarbimiskaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 20 määratletud tarbimiskaja;

45)	„nutiarvestisüsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem;

46)	„koostalitlusvõime“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 24 määratletud koostalitlusvõime;

47)	„jaotamine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 28 määratletud jaotamine;

48)	„jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 määratletud jaotusvõrguettevõtja;

49)	„energiatõhusus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 30 määratletud energiatõhusus;

50)	„taastuvatest energiaallikates toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 31 määratletud taastuvatest energiaallikates toodetud energia;

51)	„hajatootmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 32 määratletud hajatootmine;

52)	„ülekandmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 34 määratletud ülekandmine;

53)	„põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35 määratletud põhivõrguettevõtja;

54)	„võrgukasutaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 36 määratletud võrgukasutaja;

55)	„elektritootmine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 37 määratletud elektritootmine;

56)	„tootja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 38 määratletud tootja;

57)	„ühendatud süsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 40 määratletud ühendatud süsteem;

58)	„väike eraldatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 42 määratletud väike eraldatud võrk;

59)	„väike ühendatud võrk“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 43 määratletud väike ühendatud võrk;

60)	„tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 48 määratletud tugiteenus;

61)	„sagedusega mitteseotud tugiteenus“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 49 määratletud sagedusega mitteseotud tugiteenus;

62)	„energia salvestamine“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 59 määratletud energia salvestamine;

63)	„piirkondlik koordineerimiskeskus“ – käesoleva määruse artikli 35 alusel loodud piirkondlik koordineerimiskeskus;

64)	„energia hulgimüügiturg“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 ( 2 ) artikli 2 punktis 6 määratletud energia hulgimüügiturg;

65)	„pakkumisvöönd“ – suurim geograafiline ala, mille ulatuses turuosalised saavad energiaga kaubelda ilma võimsust jaotamata;

66)	„võimsuse jaotamine“ – vööndiülese võimsuse eraldamine;

67)	„kontrollpiirkond“ – ühendatud võrgu terviklik osa, mida juhib üks kindel võrguettevõtja ning mis hõlmab seotud tegelikke koormusi ja/või olemasolevaid tootmisüksusi;

68)	„koordineeritud netoülekandevõimsus“ – võimsuse arvutamise meetod, mille järgi eelnevalt hinnatakse ja määratletakse külgnevate pakkumisvööndite vaheline maksimaalne energiaga kauplemise kogus;

69)	„kriitiline võrguelement“ – võimsuse arvutamisel arvesse võetav võrguelement pakkumisvööndi sees või pakkumisvööndite vahel, mis piirab kaubeldava energia kogust;

70)	„vööndiülene võimsus“ – ühendatud võrgu võime tegeleda pakkumisvööndite vahelise energia edastamisega;

71)	„energiatootmisüksus“ – tootmisüksusesse kuuluv elektri tootja;

▼M2

72)

„tipptund“ – tund, mil põhivõrguettevõtjate ja, kui see on asjakohane, määratud elektriturukorraldajate prognooside põhjal eeldatakse, et elektri kogutarbimine või muudest kui taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogutarbimine või järgmise päeva elektri hulgimüügihind on kõrgeim, võttes arvesse piirkonnaülest kauplemist;

73)	„tippnõudluse vähendamine“ – turuosaliste suutlikkus vähendada võrguettevõtja taotlusel elektritarbimist võrgust tipptundidel;

74)	„tippnõudluse vähendamise toode“ – turupõhine toode, mille kaudu turuosalised saavad pakkuda võrguettevõtjatele tippnõudluse vähendamise võimalust;

75)	„piirkondlik virtuaalkeskus“ – mittefüüsiline piirkond, mis hõlmab rohkem kui ühte pakkumispiirkonda ja mille jaoks kehtestatakse metoodika põhjal võrdlushind;

76)	„kahesuunaline hinnavaheleping“ – energiatootmisüksuse käitaja ja vastaspoole (tavaliselt avalik-õiguslik üksus) vaheline leping, millega nähakse ette nii miinimumtasu kaitse kui ka ülemäärase tasu piirmäär;

77)	„elektriostuleping“ – leping, mille alusel füüsiline või juriidiline isik nõustub turutingimustel ostma elektritootjalt elektrit;

78)	„spetsiaalne mõõtevahend“ – seade, mis on ühendatud rajatisega või paigaldatud rajatisse, mis osutab tarbimiskaja- või paindlikkusteenuseid elektriturul või võrguettevõtjatele;

79)	„paindlikkus“ – elektrisüsteemi suude kohaneda tootmis- ja tarbimisharjumuste ning võrgu kättesaadavuse varieeruvusega asjaomaste turuajavahemike lõikes.

▼B

II PEATÜKK

ELEKTRITURU ÜLDNORMID

Artikkel 3

Elektriturgude toimimise põhimõtted

Liikmesriigid, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, turukorraldajad ja volitatud ettevõtjad tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on järgmised põhimõtted:

hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse alusel;

turureeglid soodustavad hindade vaba kujunemist ja hoiavad ära tegevust, mis takistab hindade kujunemist pakkumise ja nõudluse alusel;

turureeglid soodustavad paindlikuma tootmise arendamist, säästvat, vähese CO2-heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist;

tarbijatel on võimalik saada kasu turuvõimalustest ja konkurentsivõimelisematest jaemüügiturgudest ning neil on õigus tegutseda turuosalisena energiaturul ja energiasüsteemi ümberkujundamises;

lõpptarbijate ja väikeettevõtjate osalemist turul soodustatakse sellega, et elektriturul ühispakkumiste tegemiseks võimaldatakse mitme elektrienergia tootmisüksuse toodangu või mitme tarbimisüksuse koormuse koondamist ning tagatakse ühine käitamine elektrisüsteemis, kooskõlas liidu konkurentsiõigusega;

turureeglid soodustavad elektrisüsteemi ja seega majanduse CO2-heite vähendamist, sealhulgas võimaldades lõimida taastuvatest energiaallikatest pärit elektrit ja luues energiatõhususe stiimuleid;

turureeglid pakuvad sobivaid stiimuleid investeerimiseks tootmisse, eelkõige pikaajaliste investeeringute tegemiseks vähese CO2-heitega ja säästvasse elektrisüsteemi, energia salvestamisse, energiatõhususse ja tarbimiskajasse turu vajaduste rahuldamiseks, ning edendavad ausat konkurentsi ja tagavad nii varustuskindluse;

järk-järgult kaotatakse pakkumispiirkondade või liikmesriikide vaheliste piiriüleste võimsusvoogude ja piiriüleste tehingute takistused elektri- ja seotud teenuste turgudel;

turureeglitega nähakse ette piirkondlik koostöö, kui see on tõhus;

ohutu ja säästev tootmine, salvestamine ja tarbimiskaja toimuvad turul võrdsetel alustel ning liidu õiguses sätestatud nõuete kohaselt;

oma toodetud elektri müümise eest vastutavad otse või kaudselt kõik tootjad;

turureeglid soodustavad näidisprojektide väljaarendamist säästvateks, ohututeks ja vähese CO2-heitega energiaallikateks, tehnoloogiateks või süsteemideks ja nende kasutamist ühiskonna hüvanguks;

turureeglid võimaldavad tootmisvõimsuste, energia salvestamise ja tarbimiskaja tõhusat koormamist;

turureeglid võimaldavad elektritootjatel ning energiasalvestus- ja elektrivarustusettevõtjatel turule siseneda ja sealt väljuda, lähtuvalt sellest, kui kasulikuks nad hindavad oma tehinguid majanduslikult ja rahaliselt;

selleks et võimaldada turuosalistel olla turupõhiselt kaitstud hinnakõikumisega seotud riskide vastu ning et leevendada ebakindlust seoses investeeringute tasuvusega, on börsil võimalik läbipaistvalt kaubelda pikaajaliste riskimaandamise toodetega ning pikaajaliste elektrienergia tarnelepingute üle saab pidada läbirääkimisi börsiväliselt, järgides liidu konkurentsiõigust;

turureeglid lihtsustavad toodetega kauplemist kogu liidus ja regulatiivsetes muudatustes võetakse arvesse nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele forvard- ja futuuriturgudele ja -toodetele avalduvat mõju;

turuosalistel on õigus saada juurdepääs põhivõrgule ja jaotusvõrgule objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Artikkel 4

Õiglane üleminek

Komisjon toetab liikmesriike, kes kehtestavad riikliku strateegia söel ja muudel tahketel fossiilkütustel põhineva energiatootmise ja nende kaevandamise mahu järkjärguliseks vähendamiseks kõigi kättesaadavate vahenditega, et võimaldada struktuurimuutustest mõjutatud piirkondades õiglast üleminekut puhtale energiale. Komisjon aitab liikmesriikidel tulla toime puhtale energiale ülemineku sotsiaalse ja majandusliku mõjuga.

Komisjon teeb tihedat koostööd söetööstus- ja CO2-mahukate piirkondade sidusrühmadega, soodustab olemasolevate rahaliste vahendite ja programmide kättesaadavust ja kasutamist ning ergutab vahetama häid tavasid, sealhulgas arutama tööstuse tegevuskavasid ja ümberõppe vajadusi.

Artikkel 5

Tasakaalustamiskohustus

Kõik turuosalised vastutavad süsteemi tasakaalustatuse eest („tasakaalustamiskohustus“). Sel eesmärgil on turuosalised kas tasakaaluhaldurid või delegeerivad oma kohustused lepingu alusel enda poolt valitud tasakaaluhaldurile. Kõik tasakaaluhaldurid vastutavad tasakaalustamatuse eest rahaliselt ning püüavad tasakaalu saavutada või aidata elektrisüsteemil tasakaalu saavutada.

Liikmesriigid võivad teha erandeid tasakaalustamiskohustusest üksnes järgmistel juhtudel:

uuendusliku tehnoloogia näidisprojektid, mille peab heaks kiitma reguleeriv asutus, tingimusel et nimetatud erandid on ajaliselt ja ulatuse poolest piiratud sellega, mis on näidisprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik;

energiatootmisüksused, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW;

seadmed, mille puhul saadakse toetust, mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 107, 108 ja 109 sätestatud liidu riigiabi õigusnormidele ja mis on tellitud enne 4. juulit 2019.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad liikmesriigid motiveerida tasakaalustamiskohustusest osaliselt või täielikult vabastatud turuosalisi võtma tasakaalu eest täielikku vastutust.

Kui liikmesriik teeb lõike 2 kohase erandi, tagab ta, et rahalist vastutust tasakaalustamatuse eest kannab mõni teine turuosaline.

Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti b üksnes selliste tootmisseadmete suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

Artikkel 6

Tasakaalustamisturg

Tasakaalustamisturud, sealhulgas eelkvalifitseerimine, tuleb korraldada nii, et:

tagatud on turuosaliste mittediskrimineerimine, võttes arvesse elektrisüsteemi erinevaid tehnilisi vajadusi ning tootmisallikate, energia salvestamise ja tarbimiskaja erinevaid tehnilisi võimalusi;

tagatud on teenuste läbipaistev ja tehnoloogiliselt neutraalne määratlemine ning nende läbipaistev turupõhine hankimine;

tagatud on kõikidele turuosalistele mittediskrimineeriv juurdepääs – kas individuaalne või koondjuurdepääs –, muu hulgas erinevatest taastuvatest energiaallikatest saadud elektrienergiale, tarbimiskajale ja energia salvestamisele;

arvestatakse vajadust võtta arvesse muutliku tootmise üha suurenevat osakaalu ja tarbimiskaja suurenemist ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Tasakaalustamisenergia hind ei tohi olla tasakaalustamisvõimsuse lepingus eelnevalt kindlaks määratud. Hankemenetlused peavad olema läbipaistvad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, ja samas tuleb kaitsta tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust.

Tasakaalustamisturud peavad tagama talitluskindluse, võimaldades samal ajal piirkonnaülest võimsust maksimaalselt kasutada ja seda tõhusal ajavahemikeüleselt jaotada vastavalt artiklile 17.

Tasakaalustamise standardtoodete ja tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia tasaarvestus tugineb hinnakujunduse marginaalile (piirkulupõhine), välja arvatud juhul, kui kõik reguleerivad asutused kiidavad heaks alternatiivse hinnakujunduse meetodi, mille aluseks on kõikide põhivõrguettevõtjate ühine ettepanek lähtuvalt analüüsist, mis näitab, et alternatiivne hinnakujundusmeetod on tõhusam.

Turuosalistel peab olema lubatud teha pakkumisi võimalikult lähedal reaalajale ning tasakaalustamisenergia sulgemisaeg ei tohi olla varasem kui piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul.

Keskdispetšerjuhtimise mudelit kohaldavad põhivõrguettevõtjad võivad kehtestada täiendavad eeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistele.

Tasakaaluarveldusel lähtutakse hinnast, mis kajastab energia väärtust reaalajas.

Tasakaalustamisenergia hinnapiirkond peab olema võrdne pakkumispiirkonnaga, välja arvatud keskdispetšerjuhtimise mudeli korral, kui tasakaalustamisenergia hinnapiirkond võib moodustada osa pakkumispiirkonnast.

Reservvõimsust mõõdavad põhivõrguettevõtjad ning seda hõlbustatakse piirkondlikul tasandil.

Tasakaalustamisvõimsuse hankimist teostavad põhivõrguettevõtjad ja seda võidakse hõlbustada piirkondlikul tasandil. Piiriülese võimsuse reserveerimist võib sel eesmärgil piirata. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine peab olema turupõhine ja korraldatud nii, et sellega tagatakse turuosaliste mittediskrimineerimine eelkvalifitseerimisel puhul, vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 4, sõltumata sellest, kas turuosalised osalevad individuaalselt või agregeerimise teel.

Tasakaalustamisvõimsuse hankimine põhineb esmaturul, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on teinud erandi, et lubada turupõhise hanke teiste vormide kasutamise põhjusel, et tasakaalustamisteenuste turul puudub konkurents. Erandid kohustusest hankida tasakaalustamisvõimsust esmaturgudelt vaadatakse läbi iga kolme aasta järel.

Tasakaalustamisteenuste hankimisel hangitakse üles- ja allareguleerimisvõimsused eraldi, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus kiidab heaks erandi sellest põhimõttest, sest põhivõrguettevõtja tehtud hinnangust nähtub, et see tooks kaasa suurema majandusliku tõhususe. Tasakaalustamisvõimsuse lepingut ei sõlmita varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood on maksimaalset üks päev, välja arvatud juhul kui, ja sel määral, mil reguleeriv asutus on heaks kiitnud lepingu varasema sõlmimise või pikema lepinguperioodi, et tagada varustuskindlus või suurendada majanduslikku tõhusust.

Erandi andmise korral koostatakse vähemalt 40 % tasakaalustamise standardtoodete puhul ja vähemalt 30 % kõikide tasakaalustamisvõimsuseks kasutatavate toodete puhul tasakaalustamisvõimsuse leping mitte varem kui üks päev enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperiood ei tohi olla pikem kui üks päev. Tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa leping koostatakse maksimaalselt üheks kuuks enne tasakaalustamisvõimsuse tarnimist ja lepinguperioodi kestus on maksimaalselt üks kuu.

10.

Põhivõrguettevõtja taotlusel võib reguleeriv asutus pikendada lõikes 9 osutatud tasakaalustamisvõimsuse ülejäänud osa lepinguperioodi kestust kuni kaheteistkümne kuuni, tingimusel et pikendamise otsus on ajaliselt piiratud ning lõpptarbijatele kulude vähendamisest tulenev positiivne mõju ületab turule avalduva negatiivse mõju. Taotlus sisaldab järgmist:

erandi kohaldamise ajavahemikku;

tasakaalustamisvõimsuse mahtu, mille suhtes erandit kohaldatakse;

analüüsi, mis käsitleb erandi mõju tasakaalustamisressursside kasutamisele, ning

põhjendust, mis näitab, et erand aitaks lõpptarbijate kulusid vähendada.

11.

Olenemata lõikest 10 ei tohi lepinguperioodid olla alates 1. jaanuarist 2026 pikemad kui kuus kuud.

12.

1. jaanuariks 2028 teatavad reguleerivad asutused komisjonile ja ACERile, kui suur osa koguvõimsusest on kaetud lepingutega, mille kestus ja hankeperiood on pikemad kui üks päev.

13.

Põhivõrguettevõtjad või volitatud ettevõtjad avaldavad võimalikult reaalajas ja mitte hiljem kui 30 minuti möödumisel kättetoimetamisest plaanimispiirkondade süsteemi aktuaalse tasakaalu, prognoositava tasakaalustamishinna ja tasakaalustamisenergia prognoositava hinna.

14.

Kui tasakaalustamise standardtoodetest talitluskindluse tagamiseks ei piisa või kui mõned tasakaalustavad ressursid ei saa tasakaalustamisturul tasakaalustamise standardtoodete kaudu osaleda, võivad põhivõrguettevõtjad teha ettepaneku teha ja reguleerivad asutused võivad kiita heaks erandid lõigetest 2 ja 4 konkreetsete tasakaalustamistoodete osas, mis aktiveeritaks lokaalselt, vahetamata neid teiste põhivõrguettevõtjatega.

Erandite ettepanekus tuleb kirjeldada esildatud meetmeid, mille eesmärk on minimeerida konkreetsete toodete kasutamist seoses majandusliku tasuvusega, tõendada, et eritooted ei põhjusta märkimisväärset ebatõhusust ega moonutusi tasakaalustamisturul kas plaanimispiirkonnas või väljaspool seda, ning vajaduse korral esitada eeskirjad ja teave selle kohta, kuidas tasakaalustamise eritoodete tasakaalustamisenergia pakkumusi teisendada tasakaalustamise standardtoodete tasakaalustamisenergia pakkumusteks.

Artikkel 7

Järgmise päeva ja päevasisesed turud

▼M2

Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad korraldavad lõimitud järgmise päeva ja päevasiseste turgude juhtimist ühiselt vastavalt määrusele (EL) 2015/1222*. Põhivõrguettevõtjad ja määratud elektriturukorraldajad teevad koostööd liidu tasandil või kui see on asjakohasem, siis piirkondlikul tasandil, et maksimeerida elektriga kauplemise tõhusust ja tulemuslikkust liidu järgmise päeva ja päevasisestel turgudel. Kohustus teha koostööd ei mõjuta liidu konkurentsiõiguse kohaldamist. Elektriga kauplemise osas teostavad põhivõrguettevõtjate ja määratud elektriturukorraldajate üle regulatiivset järelevalvet reguleerivad asutused vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ja ACER vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklitele 4 ja 8 ning neile kohalduvad läbipaistvuskohustused ja tõhus järelevalve turuga manipuleerimise vastu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1227/2011 asjaomastes sätetes.

▼B

Järgmise päeva turud ja päevasisesed turud

korraldatakse mittediskrimineerivalt;

aitavad maksimeerida kõigi turuosaliste osalemist, et hallata tasakaalustamatust;

▼M2

aitavad maksimeerida kõigi turuosaliste osalemist piirkonnaüleses ja -siseses kauplemises mittediskrimineerival viisil ja võimalikult lähedal reaalajale kõigis pakkumispiirkondades;

ca)

on korraldatud nii, et alati oleks tagatud likviidsuse jagamine kõigi määratud elektriturukorraldajate vahel nii piirkonnaülesel kui ka -sisesel kauplemisel. Järgmise päeva turu puhul esitavad määratud elektriturukorraldajad alates üks tund enne tehingute sulgemisaega kuni viimase ajahetkeni, mil järgmise päeva kauplemine on lubatud, kõik järgmise päeva ja sarnaste omadustega toodete korraldused ühtse järgmise päeva turu mehhanismi kaudu ning ei korralda kauplemist järgmise päeva toodete või sarnaste omadustega toodetega väljaspool järgmise päeva turu mehhanismi. Päevasisese turu puhul esitavad määratud elektriturukorraldajad alates ühtse päevasisese turu mehhanismi avamisajast kuni viimase ajani, mil päevasisene kauplemine on konkreetses pakkumispiirkonnas lubatud, kõik päevasisese turu toodete või sarnaste omadustega toodete korraldused ühtse päevasisese turu mehhanismi kaudu ning ei korralda kauplemist päevasisese turu toodetega või samade omadustega toodetega väljaspool päevasisese turu mehhanismi. Need kohustused kehtivad määratud elektriturukorraldajate suhtes ja ettevõtjate suhtes, kes otseselt või kaudselt kontrollivad määratud elektriturukorraldajaid, ning ettevõtjate suhtes, või keda otseselt või kaudselt kontrollib määratud elektriturukorraldaja.

▼B

näevad ette hinnad, mis kajastavad peamisi turupõhimõtteid, sealhulgas energia väärtust reaalajas, ja mida turuosalised saavad usaldada, kui nad lepivad kokku pikaajalistes riskimaandustoodetes;

tagavad talitluskindluse, võimaldades samal ajal maksimeerida ülekandevõimsuse kasutamist;

▼M2

on läbipaistvad ja vajaduse korral annavad teavet tootmisüksuste kaupa, kaitstes samas tundliku äriteabe konfidentsiaalsust ning tagades, et kauplemine toimub anonüümselt;

▼B

ei erista pakkumispiirkondade vahel ja pakkumispiirkondade üleselt toimuvat kauplemist, ning

on korraldatud nii, et kõigil turuosalistel oleks võimalik pääseda individuaalselt või agregeerimise teel turule.

▼M2

Artikkel 7a

Tippnõudluse vähendamise toode

Kui kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikliga 66a kuulutatakse välja piirkondlik või kogu liitu hõlmav elektrihinnakriis, võivad liikmesriigid taotleda, et võrguettevõtjad teeksid ettepaneku hankida tippnõudluse vähendamise tooteid, et vähendada elektrinõudlust tipptundidel. Selline hankimine piirdub kestusega, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66a lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusotsuses.

Kui lõike 1 kohane taotlus tehakse, esitavad võrguettevõtjad pärast sidusrühmadega konsulteerimist asjaomase liikmesriigi reguleerivale asutusele heakskiitmiseks ettepaneku, milles esitatakse tippnõudluse vähendamise toote ulatuse määramine ning hankimise ja aktiveerimise tingimused.

Asjaomane reguleeriv asutus hindab lõikes 2 osutatud ettepanekut tippnõudluse vähendamise toote kohta seoses elektrinõudluse ja elektri hulgimüügihinnale avalduva mõju vähendamisega tipptundidel. Kõnealusel hindamisel võetakse arvesse vajadust, et tippnõudluse vähendamise toode ei moonutaks põhjendamatult elektriturgude toimimist ega põhjustaks tarbimiskaja teenuste ümbersuunamist tippnõudluse vähendamise toodetele. Selle hindamise alusel võib reguleeriv asutus nõuda võrguettevõtjalt asjaomase ettepaneku muutmist.

Lõikes 2 osutatud ettepanek tippnõudluse vähendamise toote kohta peab vastama järgmistele nõuetele:

tippnõudluse vähendamise toote ulatuse määramine:

põhineb analüüsil, mis käsitleb varustuskindluse tagamiseks nõutava lisateenuse vajadust ohustamata võrgu stabiilsust, selle mõju turule ning selle eeldatavaid kulusid ja tulusid;

ii)

selle puhul võetakse arvesse nõudluse prognoosi, taastuvenergiast toodetud elektri prognoosi, ning süsteemi muude paindlikkusallikate prognoosi, näiteks energia salvestamist ning välditud lisatootmisvõimsuse mõju hulgihinnale, ning

iii)

peab olema piiratud tagamaks, et prognoositud kulud ei oleks suuremad kui tippnõudluse vähendamise toote eeldatav kasu;

tippnõudluse vähendamise toote hankimine peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel, turupõhistel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, piirduma tarbimiskajaga ning see ei tohi välistada osalevate varade pääsu teistele turgudele;

tippnõudluse vähendamise toode hangitakse konkurentsipõhise pakkumise teel, mis võib olla pidev, kusjuures valik tehakse eelnevalt kindlaks määratud tehniliste ja keskkonnakriteeriumide täitmise kõige väiksemate kulude alusel ning see võimaldab tarbijate tulemuslikku osalemist kas otse või agregeerimise kaudu;

pakkumise miinimumsuurus ei ole suurem kui 100 kW, sealhulgas agregeerituna;

tippnõudluse vähendamise toote lepingut ei sõlmita rohkem kui nädal enne toote aktiveerimist;

tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimisega ei tohi väheneda piirkonnaülene võimsus;

tippnõudluse vähendamise toode aktiveeritakse enne järgmise päeva turgu või selle ajal ning seda võib teha eelnevalt kindlaksmääratud elektrihinna alusel;

tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimine ei tohi tähendada, et fossiilkütusel põhinevat tootmist alustatakse mõõtmispunkti taga, et vältida kasvuhoonegaaside heite suurenemist.

Tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimisest tulenevat tarbimise tegelikku vähenemist mõõdetakse võrdlusaluse järgi, mis kajastab eeldatavat elektritarbimist ilma tippnõudluse vähendamise toote aktiveerimiseta. Kui võrguettevõtja otsustab hankida tippnõudluse vähendamise toote, töötab kõnealune ettevõtja turuosalistega konsulteerides välja alusmetoodika, võttes vajaduse korral arvesse artikli 59 lõike 1 punkti e kohaselt vastu võetud rakendusakte ning esitab selle heakskiitmiseks asjaomasele reguleerivale asutusele.

Asjaomane reguleeriv asutus kiidab heaks tippnõudluse vähendamise toodet hankida soovivate võrguettevõtjate ettepaneku ja alusmetoodika, mis on esitatud vastavalt lõigetele 2 ja 5, või nõuab võrguettevõtjatelt ettepaneku muutmist, kui see ettepanek või metoodika ei vasta lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

Hiljemalt kuus kuud pärast lõikes 1 osutatud piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi lõppu väljastab ACER pärast sidusrühmadega konsulteerimist aruande tippnõudluse vähendamise toodete kasutamise mõju kohta liidu elektriturule. Hindamisel võetakse arvesse vajadust, et tippnõudluse vähendamise tooted ei moonutaks põhjendamatult elektriturgude toimimist ega põhjustaks tarbimiskaja teenuste ümbersuunamist tippnõudluse vähendamise toodetele. ACER võib anda soovitusi, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse lõike 3 kohasel hindamisel.

ACER peab 30. juuniks 2025 pärast sidusrühmadega konsulteerimist hindama tippnõudluse vähendamise toodete väljatöötamise mõju liidu elektriturule turu tavatingimustes. Hindamisel võetakse arvesse vajadust, et tippnõudluse vähendamise tooted ei moonutaks põhjendamatult elektriturgude toimimist ega põhjustaks tarbimiskaja teenuste ümbersuunamist tippnõudluse vähendamise toodetele. Komisjon võib kõnealuse hindamise põhjal esitada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et võtta tippnõudluse vähendamise tooted kasutusele väljaspool piirkondliku või kogu liitu hõlmava elektrihinnakriisi olukordi.

Artikkel 7b

Spetsiaalne mõõtevahend

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2019/944 artikli 19 kohaldamist, võivad põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad ja asjaomased turuosalised, sealhulgas sõltumatud energiavahendajad lõpptarbija nõusolekul kasutada tarbimiskaja- ja paindlikkusteenuste jälgimiseks ja nendega seotud arveldamiseks andmeid, mis saadakse spetsiaalsetelt mõõtevahenditelt, sealhulgas energiasalvestusüksustest.

Käesoleva artikli kohaldamisel peab spetsiaalsete mõõtevahendite andmete kasutamine olema kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artiklitega 23 ja 24 ning muu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitleva õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 3 ). Kui selliseid andmeid kasutatakse teadusuuringute eesmärgil, siis teave koondatakse ja anonüümitakse.

Kui lõpptarbijal ei ole paigaldatud nutiarvestit või kui lõpptarbija nutiarvesti ei esita tarbimiskaja või paindlikkusteenuste osutamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas sõltumatu energiavahendaja kaudu, siis põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad aktsepteerivad võimaluse korral spetsiaalse mõõtevahendi, sealhulgas energia salvestuse andmeid tarbimiskaja- ja paindlikkusteenuste arveldamiseks ning ei diskrimineeri kõnealust lõpptarbijat paindlikkusteenuste hankimisel. Seda kohustust kohaldatakse tingimusel, et järgitakse liikmesriikide poolt lõike 3 kohaselt kehtestatud norme ja nõudeid.

Liikmesriigid kehtestavad normid ja nõuded spetsiaalse mõõtevahendi andmete valideerimise protsessi kohta, et kontrollida ja tagada asjakohaste andmete kvaliteeti ja järjepidevust ning koostalitlusvõimet kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artiklitega 23 ja 24 ning muu asjakohase liidu õigusega.

▼B

Artikkel 8

Kauplemine järgmise päeva ja päevasisestel turgudel

▼M2

Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga reaalajalähedaselt ning vähemalt piirkonnaüleste tehingute sulgemisajani päevasisesel turul. Alates 1. jaanuarist 2026 on piirkonnaüleste tehingute sulgemisaeg päevasisesel turul mitte rohkem kui 30 minutit enne reaalaega.

1a.

Asjaomane reguleeriv asutus võivad asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel teha erandi lõikes 1 sätestatud nõudest kuni 1. jaanuarini 2029. Põhivõrguettevõtja esitab taotluse asjaomasele reguleerivale asutusele. Taotlus sisaldab järgmist:

mõjuhinnang, milles võetakse arvesse asjaomaste määratud elektriturukorraldajate ja turuosaliste tagasisidet ja milles näidatakse sellise meetme negatiivset mõju riikliku elektrisüsteemi varustuskindlusele, kulutõhususele, sealhulgas seoses määruse (EL) 2017/2195 kohaste olemasolevate tasakaalustamiskeskkondadega, taastuvenergia lõimimisele ja kasvuhoonegaaside heitele, ning

tegevuskava, et lühendada 1. jaanuariks 2029 piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul 30 minutini enne reaalaega.

1b.

Reguleeriv asutus võib asjaomase põhivõrguettevõtja taotlusel teha esimeses lõikes sätestatud nõudest täiendava erandi kuni kaheks ja pooleks aastaks alates punktis 1a osutatud ajavahemiku lõppemisest. Asjaomane põhivõrguettevõtja esitab taotluse asjaomasele reguleerivale asutusele, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule ja ACERile 30. juuniks 2028. Taotlus sisaldab järgmist:

uus mõjuhinnang, milles põhjendatakse täiendava erandi vajadust, mis lähtub ohust riikliku elektrisüsteemi turvalisusele, kulutõhususele, taastuvenergia lõimimisele ja kasvuhoonegaaside heitele, võttes arvesse turuosalistelt ja määratud elektriturukorraldajatelt saadud tagasisidet, ning

läbivaadatud tegevuskava, et lühendada piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul 30 minutini enne reaalaega alates kuupäevast, milleks pikendust taotletakse, ja hiljemalt kuupäeval, mille jaoks erandit taotletakse.

ACER esitab arvamuse täiendava erandi piiriülese mõju kohta kuue kuu jooksul alates sellise erandi taotluse saamisest. Enne täiendava erandi taotluse kohta otsuse tegemist võtab asjaomane reguleeriv asutus neid arvamusi arvesse.

1c.

Komisjon esitab 1. detsembriks 2027, pärast konsulteerimist määratud elektriturukorraldajate, ENTSO-E, ACERi ja asjaomaste sidusrühmadega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva artikli kohaselt kehtestatud piirkonnaüleste tehingute sulgemisaja vähendamise rakendamise mõju, kulusid ja tulusid, teostatavust ja praktilisi lahendusi selle edasiseks vähendamiseks, et võimaldada turuosalistel kaubelda energiaga võimalikult lähedal reaalajale. Aruandes võetakse arvesse seda, millist mõju avaldab see elektrisüsteemi turvalisusele, kulutõhususele ning kasule taastuvenergia lõimimisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

▼B

Määratud elektriturukorraldajad võimaldavad turuosalistel kaubelda energiaga ajavahemikel, mis on vähemalt sama lühikesed kui järgmise päeva ja päevasisese turu tasakaaluarveldusperiood.

▼M2

Määratud elektriturukorraldajad pakuvad järgmise päeva ja päevasisesel turul kauplemiseks tooteid, mis on piisavalt väikesed, kusjuures kõige väiksem pakkumine on 100 kW või alla selle, et kaasata tulemuslikult nõudluse pool, energia salvestamine ja väikesemahuline taastuvenergia, sealhulgas võimaldada tarbijatel vahetult osaleda, muu hulgas agregeerimise kaudu.

▼B

1. jaanuariks 2021 peab tasakaaluarveldusperiood olema kõigis plaanimispiirkondades 15 minutit, välja arvatud juhul, kui reguleerivad asutused on teinud erandi või andnud vabastuse. Erandeid võib teha üksnes 31. detsembrini 2024.

Alates 1. jaanuarist 2025 ei tohi tasakaaluarveldusperiood olla pikem kui 30 minutit juhul, kui kõik sünkroonala reguleerivad asutused on andnud vabastuse.

▼M2

Artikkel 9

Forvardturud

Kooskõlas määrusega (EL) 2016/1719 annavad põhivõrguettevõtjad pikaajalisi ülekandeõigusi või võtavad muid meetmed, et võimaldada turuosalistel, sealhulgas taastuvenergiat kasutavate energiatootmisüksuste omanikel maandada hinnariske, välja arvatud siis, kui pädevate reguleerivate asutuste forvardturu hindamine pakkumispiirkonna piiridel näitab asjaomastes pakkumispiirkondades piisavaid riskimaandusvõimalusi.

Pikaajalised ülekandeõigused antakse korrapäraselt, läbipaistvalt, turupõhiselt ja mittediskrimineerivalt ühtse jaotamiskeskkonna kaudu. Pikaajalise piirkonnaülese võimsuse jaotamise sagedus ja lõpptähtajad toetavad liidu forvardturgude tõhusat toimimist.

Liidu forvardturgude ülesehitus hõlmab vajalikke vahendeid, et parandada turuosaliste võimet maandada hinnariske elektrienergia siseturul.

Hiljemalt 17. jaanuariks 2026 hindab komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist lõikes 3 osutatud eesmärgi saavutamiseks võetavate võimalike meetmete mõju. Kõnealune mõjuhinnang hõlmab muu hulgas järgmist:

pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamise sageduse võimalikud muudatused;

võimalikud muudatused pikaajaliste ülekandeõiguste lõpptähtaegades, eelkõige lõpptähtaegades, mida on pikendatud vähemalt kolme aastani;

võimalikud muudatused pikaajaliste ülekandeõiguste laadis;

järelturu tugevdamise viisid, ning

piirkondlike virtuaalkeskuste võimalik loomine forvardturgude jaoks.

Forvardturgude piirkondlike virtuaalkeskuste puhul hõlmab lõike 4 kohane mõjuhinnang järgmist:

piirkondlike virtuaalkeskuste piisav geograafiline ulatus, sealhulgas pakkumispiirkonnad, mis oleksid nende keskuste osaks ning eriolukorrad, kus pakkumispiirkonnad kuuluvad kahe või enama virtuaalkeskuse alla, eesmärgiga maksimeerida hinnakorrelatsiooni võrdlushindade ja piirkondlike virtuaalkeskuste osaks olevate pakkumispiirkondade hindade vahel;

liikmesriikide omavahelise elektrivõrkude ühendatuse tase, eelkõige nende liikmesriikide puhul, kelle elektrivõrkude ühendatuse tase on madalam 2020. ja 2030. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 ( 4 ) artikli 4 punkti d alapunktis 1 seatud ühendatuse eesmärkidest;

forvardturgude piirkondlike virtuaalkeskuste võrdlushindade arvutamise metoodika, mille eesmärk on maksimeerida hinnakorrelatsiooni võrdlushinna ja piirkondliku virtuaalkeskuse osaks olevate pakkumispiirkondade hindade vahel;

pakkumispiirkondade võimalus moodustada osa rohkem kui ühest piirkondlikust virtuaalkeskusest;

viisid maksimeerida võimalusi kaubelda riskimaandustoodetega, mis viitavad forvardturgude piirkondlikele virtuaalkeskustele, samuti pikaajaliste ülekandeõigustega pakkumispiirkondadest piirkondlikesse virtuaalkeskustesse;

viisid tagada, et lõikes 2 osutatud ühtne jaotamiskeskkond pakub pikaajaliste ülekandeõiguste jaotamist ja hõlbustab nendega kauplemist;

tagajärjed olemasolevatele valitsustevahelistele kokkulepetele ja nendest tulenevatele õigustele.

Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud mõju hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon hiljemalt 17. juuliks 2026 vastu rakendusakti, et täpsustada meetmeid ja vahendeid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ning nende meetmete ja vahendite konkreetseid omadusi. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Määruse (EL) 2016/1719 kohaselt loodud ühtne jaotamiskeskkond toimib üksusena, mis pakub põhivõrguettevõtjate nimel jaotamist ja hõlbustab pikaajaliste ülekandeõigustega kauplemist. See luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 II lisas ( 5 ) osutatud õiguslikus vormis.

Kui reguleeriv asutus leiab, et turuosalistel ei ole piisavalt riskimaandusvõimalusi, ning olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 6 ) artikli 67 kohaselt määratud pädevate asutustega, võib ta juhul, kui forvardturud on seotud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrumentidega, nõuda elektribörsidelt või põhivõrguettevõtjatelt forvardturgude likviidsuse suurendamiseks lisameetmete, näiteks turutegemise meetmete rakendamist.

Liidu konkurentsiõigust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 648/2012 ( 7 ) ja (EL) nr 600/2014 ( 8 ) ning direktiivi 2014/65/EL järgides võivad turukorraldajad arendada riskimaanduse forvardtooteid, sealhulgas pikaajalisi riskimaanduse forvardtooteid, et anda turuosalistele, sealhulgas taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste omanikele võimalus maandada finantsriske, mis tulenevad hinnakõikumistest. Liikmesriigid ei tohi kehtestada nõuet, et sellisel riski maandamisel võib lubada kauplemist üksnes ühe liikmesriigi või pakkumispiirkonna piires.

▼B

Artikkel 10

Tehnilised pakkumispiirid

Elektrienergia hulgihinnale ei tohi seada ülem- ega alammäära. Seda nõuet kohaldatakse muu hulgas kõigi ajavahemike raames tehtavate pakkumiste ja kliiringu suhtes, ning see hõlmab tasakaalustamisenergiat ja tasakaalustamishinda, ilma et see mõjutaks tehnilisi hinnapiire, mida võib kohaldada tasakaalustamise ajavahemikus ning järgmise päeva turu ja päevasisese turu ajavahemikes vastavalt lõikele 2.

Määratud elektriturukorraldajad võivad kohaldada järgmise päeva ja päevasisese turu ajavahemikes kõrgeimate kliiringhindade suhtes ühtlustatud ülem- ja alammäärasid. Need piirmäärad peavad olema piisavalt kõrged, et mitte tarbetult piirata kauplemist, olema siseturu jaoks ühtlustatud ja võtma arvesse saamata jäänud energia maksimumhinda. Määratud elektriturukorraldajad rakendavad läbipaistvat mehhanismi, et tehnilisi pakkumispiire õigeaegselt automaatselt kohandada, juhul kui kehtestatud ülemmäärad eeldatavasti saavutatakse. Korrigeeritud kõrgemaid ülemmäärasid kohaldatakse seni, kuni selle mehhanismi raames on vaja ülemmäärasid veelgi suurendada.

Põhivõrguettevõtjatel ei ole lubatud võtta meetmeid hulgimüügihindade muutmiseks.

Reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused teevad kindlaks oma territooriumil rakendatavad tegevuspõhimõtted ja meetmed, mis võivad kaudselt piirata hulgihindade kujundust, sealhulgas piirata pakkumisi, mis on seotud tasakaalustamisenergia aktiveerimisega, reservvõimsuse mehhanismidega, põhivõrguettevõtja võetud meetmetega, müügitulemuste vaidlustamise meetmetega, või mis võivad kaasa aidata valitseva seisundi ärakasutamise ennetamisele ja ebatõhusalt kindlaks määratud pakkumispiirkondade tekke vältimisele.

Kui reguleeriv asutus või määratud pädev asutus on tuvastanud tegevuspõhimõtte või meetme, mida võidakse kasutada hulgihindade hinnakujunduse piiramiseks, võtab ta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada, või kui see ei ole võimalik, siis leevendada selle tegevuspõhimõtte või meetme mõju pakkumiskäitumisele. Liikmesriigid esitavad komisjonile 5. jaanuariks 2020 aruande, milles antakse üksikasjalik ülevaade meetmetest, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta.

Artikkel 11

Saamata jäänud energia hind

Kui see on vajalik varustuskindluse normi kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide määratud muud pädevad asutused hiljemalt 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna. Hinnanguline hind tehakse üldsusele kättesaadavaks. Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused võivad pakkumispiirkonniti kindlaks määrata erineva hinnangulise hinna, kui nende territooriumil on rohkem kui üks pakkumispiirkond. Juhul kui pakkumispiirkond koosneb rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumist, peavad asjaomased reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused selle pakkumispiirkonna puhul kindlaks määrama ühtse saamata jäänud energia hinna. Ühtse saamata jäänud energia hinna kindlaksmääramisel peavad reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused kasutama artikli 23 lõikes 6 osutatud metoodikat.

Reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused ajakohastavad oma hinnangulist saamata elektri hinda vähemalt iga viie aasta tagant või varem, kui kõnealused asutused täheldavad olulisi muutusi.

Artikkel 12

Tootmise ja tarbimiskaja koormusjaotus

Energiatootmisüksuste ja tarbimiskaja koormusjaotus peab olema mittediskrimineeriv, läbipaistev ja, välja arvatud juhul, kui lõigetes 2–6 on sätestatud teisti, turupõhine.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et elektritootmisseadmete koormusjaotuse puhul seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed, niivõrd kui riigisisese elektrisüsteemi turvaline toimimine seda võimaldab, ning tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ning juhul, kui kõnealused energiatootmisüksused on:

energiatootmisüksused, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ja mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW, või

innovatiivse tehnoloogia näidisprojektid, mille peab heaks kiitma reguleeriv asutus tingimusel, et esikohale seadmine on piiratud sellise ajaks ja sellise s ulatusega, mis on näidisprojekti eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada koormuse eelisjaotust lõike 2 punktis a osutatud energiatootmisüksustele, mis alustavad tegevust vähemalt kuus kuud pärast otsuse tegemist, või kohaldada madalamat võimsust, kui on sätestatud lõike 2 punktis a, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

liikmesriigis toimivad hästi nii päevasisesed turud kui muud hulgi- ja tasakaalustamisturud ning on kõigile turuosalistele täielikult ligipääsetavad vastavalt käesolevale määrusele;

koormuse ümberjaotamise eeskirjad ja ülekandevõime piiratuse juhtimine on kõigile turuosalistele läbipaistvad;

liikmesriigi riiklik panus liidu siduva, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu üldeesmärgi saavutamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ( 9 ) artikli 3 lõikele 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 ( 10 ) artikli 4 punkti a alapunktile 2 on vähemalt võrdne määruse (EL) 2018/1999 II lisas sätestatud valemi kohase tulemusega ning liikmesriigi osakaal taastuvatest allikatest toodetud energias ei ole väiksem kui tema võrdlustasemed vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktile 2, või alternatiivse võimalusena on liikmesriigi taastuvenergia osakaal summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest vähemalt 50 %;

liikmesriik on teatanud komisjonile kavandatavast erandist, selgitades üksikasjalikult, kuidas punktides a, b ja c sätestatud tingimused on täidetud, ning

liikmesriik on avaldanud kavandatava erandi koos üksikasjaliku põhjendusega erandi tegemise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse tundliku äriteabe kaitsmist, kui see on nõutav.

Kõigi erandite puhul välditakse tagasiulatuvaid muudatusi tootmisseadmete jaoks, mis juba saavad kasu koormuse eelisjaotusest, olenemata liikmesriigi ja tootmisseadmete käitaja vahelisest vabatahtlikust kokkuleppest.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha stiimuleid, et tootmisseadmed, mis võivad koormuse eelisjaotust kasutada, sellest vabatahtlikult loobuksid.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamist, võivad liikmesriigid ette näha koormuse eelisjaotuse elektri puhul, mis on toodetud tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksustega, mille ülesseatud elektrivõimsus on alla 400 kW.

Alates 1. jaanuarist 2026 tellitud energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse lõike 2 punkti a üksnes selliste energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ülesseatud elektrivõimsusega alla 200 kW.

Ilma et see piiraks enne 4. juulit 2019 sõlmitud lepingute kohaldamist, jätkatakse nende energiatootmisüksuste suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine ja mis on tellitud enne 4. juulit 2019 ning mille suhtes on tellimise ajal kohaldatud direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõike 5 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ ( 11 ) artikli 16 lõike 2 kohast koormuse eelisjaotust, endiselt koormuse eelisjaotuse kohaldamist. Koormuse eelisjaotuse kohaldamine kõnealuste energiatootmisüksuste suhtes lõpetatakse alates kuupäevast, mil energiatootmisüksust muudetakse oluliselt, mis loetakse toimunuks juhul, kui on vaja uut ühendamislepingut või kui suureneb energiatootmisüksuse tootmisvõimsus.

Koormuse eelisjaotus ei tohi ohustada elektrisüsteemi turvalist toimimist, sellega ei tohi põhjendada piirkonnaülese võimsuse piiramist rohkem, kui on ette nähtud artikliga 16, ning see peab põhinema läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

Artikkel 13

Koormuse ümberjaotamine

Tootmise koormuse ümberjaotamine ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamine peab põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. See peab olema avatud kõikidele, sealhulgas teistes liikmesriikides asuvatele tootmistehnoloogiatele, energia salvestamisele ja tarbimiskajale, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik.

Ümberjaotatud ressursid valitakse tootmisüksuste, energia salvestamisüksuste ja tarbimiskaja hulgast turupõhiseid mehhanisme kasutades ning see hüvitatakse rahaliselt. Koormuse ümberjaotamiseks kasutatavad tasakaalustamisenergia pakkumused ei määra kindlaks tasakaalustamisenergia hinda.

Muud kui turupõhist tootmise, energia salvestamise ja tarbimiskaja koormuse ümberjaotamist võib kasutada vaid siis, kui:

puuduvad turupõhised alternatiivid;

kõik olemasolevad turupõhised ressursid on ammendunud;

selles piirkonnas, kus asuvad teenuse osutamiseks sobivad tootmis-, salvestamis- või tarbimisüksused, on liiga vähe kättesaadavaid energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksusi, et tagada tõhus konkurents, või

praegune elektrivõrgu olukord toob kaasa ülekandevõime piiratuse korrapärasel ja prognoositaval viisil, nii et turupõhine koormuse ümberjaotamine tooks kaasa korrapärase strateegilise pakkumise, mis suurendaks sisemise piiratuse taset, ning asjaomane liikmesriik on vastu võtnud tegevuskava ülekandevõime piiratuse ületamiseks või tagab, et piirkonnaüleseks kauplemiseks kättesaadav minimaalne võimsus on kooskõlas artikli 16 lõikega 8.

Asjaomased põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad asjaomasele pädevale reguleerivale asutusele vähemalt kord aastas aruande järgmise kohta:

energiatootmis-, energia salvestamise ja tarbimiskaja üksuste koormuse turupõhiste ümberjaotusmehhanismide arengu ja tulemuslikkuse tase;

põhjused, mahud megavatt-tundides ja tootmisallika liik, mille suhtes kohaldatakse ümberjaotamist;

meetmed, mis on võetud, et vähendada tulevikus selliste tootmisseadmete tootmise vähendamise vajadust, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid või kus toimub tõhus koostootmine, sealhulgas investeeringud võrgutaristu digitaliseerimisse ja paindlikkust suurendavatesse teenustesse.

Reguleeriv asutus esitab aruande ACERile ja avaldab esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud andmete kokkuvõtte, vajaduse korral koos soovitustega parenduste tegemiseks.

Järgides võrgu töökindluse ja ohutuse säilitamise nõudeid, mis põhinevad reguleerivate asutuste kehtestatud läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, peavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad:

tagama põhivõrgu ja jaotusvõrgu suutlikkuse edastada taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit võimalikult väikese koormuse ümberjaotamisega, mis ei tohi takistada võrgu planeerimisel arvesse võtmast väikesemahulist ümberjaotamist, kui põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja suudab läbipaistvalt näidata, et see on majanduslikult tõhusam ega ületa 5 % elektrist, mis toodetakse aastas sellistes taastuvaid energiaallikaid kasutavates rajatistes, mis on vahetult ühendatud nende vastavasse võrku, kui liikmesriik, milles taastuvaid energiaallikaid või tõhusat koostootmist kasutavate energiatootmisüksustega toodetud elekter moodustab rohkem kui 50 % aastasest summaarsest elektri lõpptarbimisest, ei sätesta teisiti;

võtma asjakohaseid võrgu- ja turupõhiseid operatiivseid meetmeid, et minimeerida taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmisega toodetud elektri tootmise vähendamist;

tagama, et nende võrgud on piisavalt paindlikud, et nad suudavad neid hallata.

Kui kasutatakse muud kui turupõhist vähendavat ümberjaotamist, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste vähendavat koormuse ümberjaotamist kohaldatakse ainult siis, kui puuduvad muud alternatiivid või kui muude lahendustega kaasneksid märkimisväärselt ebaproportsionaalsed kulud või suur oht võrgu talitluskindlusele;

tõhusa koostootmisprotsessi abil toodetud elektri suhtes kohaldatakse vähendavat ümberjaotamist ainult siis, kui puuduvad muud alternatiivid kui taastuvaid energiaallikaid kasutavate energiatootmisüksuste vähendav ümberjaotamine, või kui muude lahendustega kaasneksid ebaproportsionaalsed kulud või suur oht võrgu talitluskindlusele;

enda tarbeks toodetud elektri suhtes, mis on toodetud taastuvaid energiaallikaid kasutavate tootmisseadmetega või tõhusa koostootmisega ja mida ei edastata põhi- ega jaotusvõrku, ei kohaldata vähendavat koormuse ümberjaotamist, välja arvatud juhul, kui ühegi muu lahendusega ei ole võrgu talitluskindluse probleeme võimalik kõrvaldada;

punktide a, b ja c kohast vähendavat koormuse ümberjaotamist tuleb nõuetekohaselt ja läbipaistvalt põhjendada. Põhjendus esitatakse lõike 3 kohases aruandes.

Kui kasutatakse muud kui turupõhist koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist hüvitist ümberjaotamisega hõlmatud tootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksuse ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahaline hüvitis peab olema võrdne järgmistest elementidest suuremaga või mõlema kombinatsioonidest suuremaga, kui ühe elemendi kohaldamine tooks kaasa põhjendamatult madala või põhjendamatult kõrge hüvitise:

ümberjaotamisega seotud sellised täiendavad tegevuskulud nagu täiendavad kütusekulud tootmise suurendamise puhul või reservsoojuse tagamine, kui tõhusaks koostootmiseks kasutatavate energiatootmisüksuste puhul kohaldatakse vähendavat koormuse ümberjaotamist;

netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksusega toodetud, kui poleks esitatud koormuse ümberjaotamise taotlust; kui rahalist hüvitist makstakse energiatootmis-, energia salvestamise või tarbimiskaja üksustele lähtuvalt toodetud või tarbitud elektrienergia hulgast, loetakse rahaline toetus, mis oleks saadud ilma ümberjaotamise nõudeta, netotulu osaks.

III PEATÜKK

VÕRGUJUURDEPÄÄS JA ÜLEKANDEVÕIME PIIRATUSE JUHTIMINE

1. JAGU

Võimsuse jaotamine

Artikkel 14

Pakkumispiirkondade läbivaatamine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et lahendada ülekandevõime piiratus. Pakkumispiirkondade piirid peavad põhinema ülekandevõrgu pikaajalisel struktuursel ülekandevõime piiratusel. Pakkumispiirkonnad ei või sisaldada struktuurset ülekandevõime piiratust, välja arvatud juhul, kui sellel puudub mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele või kui selle mõju külgnevatele pakkumispiirkondadele leevendatakse ajutise erandliku parandusmeetmete kaudu ning kõnealune struktuurne ülekandevõime piiratus ei põhjusta piirkonnaülese kauplemisvõimsuse vähendamist kooskõlas artikli 16 nõuetega. Liidus peab pakkumispiirkondade struktuur olema selline, et sellega maksimeeritakse artikli 16 kohaselt majanduslikku tasuvust ja maksimeeritakse piirkonnaüleseid kauplemisvõimalusi, säilitades samal ajal varustuskindluse.

Iga kolme aasta tagant esitab ENTSO-E aruande struktuurse ülekandevõime piiratuse ja muu olulise füüsilise ülekandevõime piiratuse kohta pakkumispiirkondades ja nende vahel, sealhulgas ülekandevõime piiratuse asukoha ja sageduse kohta vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas piirkonnaülese kauplemise maht on jõudnud käesoleva määruse artikli 15 kohase lineaartrajektoorini või artikli 16 kohase miinimumvõimsuseni.

Et tagada pakkumispiirkondade optimaalne struktuur, teostatakse pakkumispiirkondade läbivaatamine. Läbivaatamise käigus tehakse kindlaks kõik struktuursed ülekandevõime piiratused ja analüüsitakse pakkumispiirkondade erinevaid struktuure kooskõlastatult, kaasates kõigi asjaomaste liikmesriikide asjaomased sidusrühmad, järgides menetlust vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel. Kehtivaid pakkumispiirkondi hinnatakse lähtuvalt nende suutlikkusest luua usaldusväärne turukeskkond, sealhulgas paindlik tootmis- ja koormusvõimsus, mis on hädavajalik võrgu kitsaskohtade vältimiseks ning elektrienergia nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks, tagades võrgutaristusse tehtavate investeeringute pikaajalise kindluse.

Käesoleva määruse artikli ja artikli 15 kohaldamisel on asjaomasteks liikmesriikideks, põhivõrguettevõtjateks ja reguleerivateks asutusteks need liikmesriigid, põhivõrguettevõtjad ja reguleerivad asutused, kes osalevad pakkumispiirkondade struktuuri läbivaatamises, ja samuti need, kes asuvad samas võimsusarvutusalas vastavalt võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistele, mis on vastu võetud vastu määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel.

Hiljemalt 5. oktoobriks 2019 esitavad kõik asjaomased põhivõrguettevõtjad reguleerivatele asutusele heakskiitmiseks ettepaneku metoodika ja eelduste kohta, mida pakkumispiirkondade läbivaatamise käigus kasutatakse, ning arutlusele tulevate alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta. Asjaomased reguleerivad asutused võtavad ettepaneku kohta vastu ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul ettepaneku esitamisest. Kui reguleerivad asutused ei suuda selle aja jooksul võtta vastu ühehäälset otsust ettepaneku ja alternatiivsete pakkumispiirkondade struktuuri kohta, teeb ACER järgneva kolme kuu jooksul otsuse metoodika ja eelduste kohta ning arutlusele tulevate pakkumispiirkondade alternatiivse struktuuri kohta. Metoodika peab põhinema struktuursetel ülekandevõime piiratustel, mida tõenäoliselt ei kõrvaldata järgmise kolme aasta jooksul, ja seejuures võetakse vajalikul määral arvesse taristu arendamise projektide tegelikku arengut, mille oodatav realiseerimisaeg on järgmise kolme aasta jooksul.

Tuginedes lõike 5 kohaselt heaks kiidetud metoodikale ja eeldustele, esitavad pakkumispiirkondade läbivaatamises osalevad põhivõrguettevõtjad hiljemalt 12 kuud pärast metoodika heakskiitmist vastavalt lõikele 5 asjaomastele liikmesriikidele või nende määratud pädevatele asutustele ühise ettepaneku selle kohta, kas pakkumispiirkonna struktuuri tuleks muuta või see tuleks säilitada. Teised liikmesriigid, energiaühenduse osalisriigid või muud kolmandad riigid, kes jagavad sama sünkroonala mõne asjaomase liikmesriigiga, võivad esitada märkusi.

Kui käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud ja pädevate reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud aruandes või käesoleva artikli kohase pakkumispiirkondade läbivaatamise järel on üks või mitu põhivõrguettevõtjat tuvastanud oma juhtimispiirkonnas struktuurse ülekandevõime piiratuse, otsustab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koos oma põhivõrguettevõtjatega kuue kuu jooksul aruande saamisest, kas koostada riiklikud või rahvusvahelised tegevuskavad vastavalt artiklile 15 või vaadata läbi oma pakkumispiirkonna struktuur ja seda muuta. Otsusest teatatakse viivitamata komisjonile ja ACERile.

Need liikmesriigid, kes on otsustanud muuta lõike 7 kohaselt pakkumispiirkonna struktuuri, peavad jõudma ühehäälsele otsusele kuue kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate esitamist. Teised liikmesriigid võivad esitada asjaomastele liikmesriikidele märkusi, kes peaksid neid oma otsuse tegemisel arvesse võtma. Seda otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile. Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda jõuda kuue kuu jooksul ühehäälsele otsusele, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Viimase abinõuna võtab komisjon pärast ACERiga konsulteerimist vastu otsuse, kas muuta pakkumispiirkonna struktuuri liikmesriikides ja nende vahel või säilitada see; komisjon teeb selle otsuse kuue kuu jooksul pärast sellise teatise saamist.

Liikmesriigid ja komisjon konsulteerivad enne käesoleva artikli kohase otsuse tegemist asjaomaste sidusrühmadega.

10.

Kõigis käesoleva artikli kohaselt tehtud otsustes tuleb märkida muutuse rakendamise kuupäev. Rakendamiskuupäeva abil leitakse tasakaal ajalise surve ja praktiliste kaalutluste, näitkeks elektri forvardlepingutega kauplemise vahel. Otsuses võib ette näha asjakohase üleminekukorra.

11.

Kui määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suuniste kohaselt algatatakse täiendavaid pakkumispiirkonna struktuuri läbivaatamisi, tuleb kohaldada käesolevat artiklit.

Artikkel 15

Tegevuskavad

Artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmise järel koostab struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriik koostöös oma reguleeriva asutusega tegevuskava. Tegevuskava sisaldab konkreetset ajakava meetmete võtmiseks, et vähendada tuvastatud struktuurset ülekandevõime piiratust nelja aasta jooksul alates artikli 14 lõike 7 kohase otsuse vastuvõtmisest.

Olenemata tegevuskava konkreetsetest edusammudest tagab liikmesriik, et ilma et see piiraks artikli 16 lõike 9 kohaseid erandeid või artikli 16 lõike 3 kohaseid erisusi, suurendatakse piirkonnaülese kauplemise võimsust igal aastal kuni artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsus on saavutatud. Nimetatud miinimumvõimsus tuleb saavutada hiljemalt 31. detsembriks 2025.

Iga-aastane suurendamine toimub lineaarse trajektoorina. Trajektoori lähtekoht on kas võimsus, mis on eraldatud piiril või on kriitilise võrguelemendi osa tegevuskava vastuvõtmisele eelneval aastal või tegevuskava vastuvõtmisele eelneva kolme viimase aasta keskmine võimsus, olenevalt sellest, kumb on suurem. Liikmesriik tagab, tegevuskava rakendamise ajal on artikli 16 lõike 8 kohaselt piirkonnaüleseks kauplemiseks kättesaadavaks tehtud võimsus võrdne vähemalt lineaarse trajektoori väärtustega, muu hulgas kasutades võimsusarvutusalas parandusmeetmeid.

Lõikes 2 osutatud lineaarse trajektoorini jõudmiseks vajaliku või tegevuskavaga hõlmatud piiridel piirkonnaülese võimsuse kättesaadavaks tegemiseks vajalike parandusmeetmete kulud kannab tegevuskava rakendav liikmesriik või seda rakendavad liikmesriigid.

Asjaomane põhivõrguettevõtja hindab tegevuskava rakendamise jooksul igal aastal ja pärast tegevuskava lõppemist kuue kuu jooksul, kas olemasolev piiriülene võimsus on viimase 12 kuu jooksul jõudnud lineaarse trajektoorini või kas alates 1. jaanuarist 2026 on jõutud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuseni. Põhivõrguettevõtja esitab oma hinnangu ACERile ja asjaomastele reguleerivatele asutustele. Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed.

Need liikmesriigid, kelle osas lõikes 4 osutatud hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole järginud lineaarset kava, peavad kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud aruande saamisest võtma ühehäälselt vastu otsuse selle kohta, kas muuta nendes liikmesriikides asuvat või nende vahelist pakkumispiirkondade struktuuri või see säilitada. Asjaomased liikmesriigid peaksid otsuse tegemisel arvesse võtma teiste liikmesriikide esitatud märkusi. Asjaomaste liikmesriikide otsust põhjendatakse ja sellest teatatakse komisjonile ja ACERile.

Kui asjaomased liikmesriigid ei suuda ettenähtud ajavahemiku jooksul ühehäälsele otsusele jõuda, teavitavad nad sellest viivitamata komisjoni. Kuue kuu jooksul teate saamisest võtab komisjon viimase abinõuna pärast konsulteerimist ACERi ja asjaomaste sidusrühmadega vastu otsuse, kas muuta asjaomaste liikmesriikide vahelist või asjaomastes liikmesriikides asuva pakkumispiirkonna struktuuri või säilitada see.

Kuus kuud enne tegevuskava kehtivusaja lõppu otsustavad struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastanud liikmesriigid, kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega muutes oma pakkumispiirkonda või kas tegeleda allesjäänud ülekandevõime piiratusega parandusmeetmete abil, mille kulud nad katavad.

Kui artikli 14 lõike 7 kohaselt on tuvastatud struktuurse ülekandevõime piiratuse olemasolu, kuid kuue kuu jooksul ei ole töötatud välja tegevuskava, hindab asjaomane põhivõrguettevõtja 12 kuu jooksul pärast struktuurse ülekandevõime piiratuse tuvastamist, kas olemasolev piiriülene võimsus on saavutanud artikli 16 lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsuse viimase 12 kuu jooksul, ning annab sellest teada asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile.

Enne aruande koostamist saadab iga põhivõrguettevõtja oma reguleerivale asutusele heakskiitmiseks oma panuse aruandesse, sealhulgas kõik asjakohased andmed. Kui hindamine näitab, et põhivõrguettevõtja ei ole jõudnud miinimumvõimsuseni, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud otsustamisprotsessi.

Artikkel 16

Võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise põhialused

Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekandevõime piiratuse probleemide lahendamisel tuleb kasutada muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel. Kui põhivõrguettevõtja võtab operatiivseid meetmeid tagamaks, et tema ülekandesüsteem jääb tavaseisundisse, võtab ta arvesse nende meetmete mõju külgnevatele juhtimispiirkondadele ning koordineerib selliste meetmete võtmist teiste põhivõrguettevõtjatega, keda see mõjutab, nagu on ette nähtud määrusega (EL) 2015/1222.

Tehingu piiramist kasutatakse ainult eriolukordades, kui põhivõrguettevõtja peab toimima kiiresti ning ei koormuse ümberjaotamine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Iga sellist menetlust kohaldatakse mittediskrimineerivalt. Turuosalistele, kellele on jaotatud võimsus, hüvitatakse kõik piirangud, välja arvatud juhul, kui tegemist on vääramatu jõuga.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud võimsusarvutusi kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 8, nagu on sätestatud artikli 37 lõike 1 punktis a ja artikli 42 lõikes 1.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad piirkonnaülese võimsuse, järgides talitluskindluse piire, kasutades põhivõrguettevõtjatelt saadud andmeid, sealhulgas andmeid parandusmeetmete tehnilist kättesaadavuse kohta, mis ei hõlma koormuse jagamist. Kui piirkondlikud koordineerimiskeskused jõuavad järeldusele, et võimsusarvutusalas või võimsusarvutusalade vahel olemasolevad parandusmeetmed ei ole piisavad, et saavutada artikli 15 lõikes 2 osutatud lineaartrajektoori või käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud miinimumvõimsust, järgides samas talitluskindluse piire, võivad nad viimase abinõuna kehtestada koordineeritud meetmed, millega piirkonnaülest võimsust vastavalt vähendada. Põhivõrguettevõtjad võivad kooskõlastatud meetmetest seoses koordineeritud võimsusarvutuse ja koordineeritud talitluskindluse analüüsiga kõrvale kalduda üksnes kooskõlas artikli 42 lõikega 2.

Kolme kuu möödumisel piirkondlike koordineerimiskeskuste töölehakkamisest vastavalt käesoleva määruse artikli 35 lõikele 2 ja seejärel iga kolme kuu tagant annavad piirkondlikud koordineerimiskeskused asjaomastele reguleerivatele asutustele ja ACERile aru võimsuse vähenemisest või teise lõigu kohastest kõrvalekalletest koordineeritud meetmetest ja hindavad selliseid juhtumeid ning annavad vajaduse korral soovitusi, kuidas selliseid kõrvalekaldeid tulevikus vältida. Kui ACER jõuab järeldusele, et käesoleva lõike kohase kõrvalekalde eeltingimused, mis jäid täitmata, on struktuurset laadi, esitab ta asjaomasele reguleerivale asutusele ja komisjonile arvamuse. Pädevad asutused võtavad vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 või 62 vajalikke meetmeid põhivõrguettevõtjate ja piirkondlike koordineerimiskeskuste suhtes, kui käesoleva lõike kohased kõrvalekalde eeltingimused ei ole täidetud.

Struktuursete kõrvalekalletega tegeletakse artikli 14 lõikes 7 osutatud tegevuskavas või olemasoleva tegevuskava ajakohastamisel.

Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriülese võimsuse poolt mõjutatud ühenduste tase, ülekandevõrkude maksimaalse võimsuse tase või mõlemad, kusjuures järgitakse võrgu talitluskindlusega seotud ohutusnorme. Olemasoleva võimsuse maksimeerimiseks kasutatakse vahetuskauba tegemist ja koormuste ümberjaotamist, sealhulgas piiriülest koormuste ümberjaotamist, et saavutada lõike 8 kohane miinimumvõimsus. Maksimaalsuse võimaldamiseks rakendatakse piiriüleste parandusmeetmete koordineeritud ja mittediskrimineerivat menetlust pärast koormuse ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika rakendamist.

Võimsust jaotatakse ainult otsestel või kaudsetel enampakkumistel, mis hõlmavad nii võimsust kui energiat. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Päevasisese kauplemise puhul tuleb kasutada pidevat kauplemist, mida võivad täiendada enampakkumised.

Ülekandevõime piiratuse korral võidavad kehtivad, kõrgeima väärtusega võrgu läbilaskevõime pakkumised, olenemata sellest, kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised, ning mis pakuvad napi ülekandevõimsuse kõrgeima väärtuse. Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, mille suhtes kehtib määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või käesoleva määruse artikli 63 kohane erand, on võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud baashinna kehtestamine keelatud.

Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab kõnealune põhivõrguettevõtja sellest selgelt ja läbipaistvalt kõiki turuosalisi teavitama ja seda selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

Põhivõrguettevõtjad ei tohi piirata turuosalistele kättesaadavaks tehtava ühendusvõimsuse mahtu, et hallata ülekandevõime piiratust oma pakkumispiirkonnas või et hallata võimsusvooge, mis tulenevad pakkumispiirkonna sisestest tehingutest. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 3 ja 9 sätestatud erandite kohaldamist ning artikli 15 lõike 2 kohaldamist, loetakse käesolev lõige järgituks, kui on saavutatud piirkonnaülese kauplemise olemasoleva võimsuse järgmised miinimumtasemed:

piiride puhul, kus kasutatakse koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodit, on miinimumkünnis 70 % talitluskindluse piiridele vastavast ülekandevõimsusest, pärast seda kui maha on arvatud erandolukorrad, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistes;

piiride puhul, kus kasutatakse voopõhist meetodit, on miinimumtase võimsuse arvutamise protsessis kindlaksmääratud marginaal, mida kasutatakse vööndiülesest kauplemisest tulenevate voogude puhul. Marginaal on 70 % sisemiste ja vööndiüleste kriitiliste võrguelementide talitluskindluse piiridele vastavast võimsusest, võttes arvesse erandolukordi, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekande piiratuse juhtimise suunistes.

Kokku 30 % võib kasutada iga kriitilise võrguelemendi talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks.

Võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjate taotlusel võivad asjaomased reguleerivad asutused prognoositavatel põhjustel teha erandi lõikest 8, kui see on vajalik talitluskindluse tagamiseks. Erand ei või olla seotud lõike 2 kohase juba jaotatud võimsuse piiramisega ning erandit ei või anda kauemaks kui üheks aastaks või kui kuni kaheks aastaks, juhul kui erandi ulatus igal aastal märkimisväärselt väheneb. Erandi ulatus piirdub üksnes sellega, mis on vajalik talitluskindluse tagamiseks, ning sellega ei tohi diskrimineerida piirkonnasisest ja -ülest kauplemist.

Enne erandi tegemist konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus teiste reguleerivate asutustega, kes asuvad liikmesriikides, mis moodustavad osa mõjutatud võimsusarvutusalast. Kui reguleeriv asutus ei nõustu kavandatava erandiga, teeb ACER otsuse erandi tegemise kohta vastavalt määruse (EL) 2019/942 artikli 6 lõike 10 punktile a. Erandi tegemise põhjendus ja põhjused avaldatakse.

Kui tehakse erand, töötab asjaomane põhivõrguettevõtja välja ja avaldab metoodika ja projektid, mille abil leitakse erandiga hõlmatud probleemile pikaajaline lahendus. Erand muutub kehtetuks, kui saabub tähtpäev või kui leitakse lahendus, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

10.

Turuosalised teatavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele mõistliku aja jooksul enne asjakohast täitmisjärku, kas nad kavatsevad jaotatud võimsust kasutada. Kasutamata jääv võimsus tehakse turul uuesti kättesaadavaks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

11.

Tehniliste võimaluste piires tasakaalustavad põhivõrguettevõtjad piiratud ülekandevõimega võrkudes vastassuunas kulgevate võimsusvoogude võimsusnõuded, et ära kasutada liini maksimaalne võimsus. Võrgu talitluskindlust täiel määral silmas pidades ei keelduta kunagi ülekandevõime piiratust vähendavatest tehingutest.

12.

Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi põhivõrguettevõtjad või määratud elektriturukorraldaja, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse, või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad turuosalised õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustust tagada püsikindel ülekandevõimsus, peab ta turuosalisele hüvitama võimsusõiguste kaotusest tuleneva kahju. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning asjaomane reguleeriv asutus peab need läbi vaatama.

13.

Parandusmeetmete kulude jaotamisel põhivõrguettevõtjate vahel analüüsivad reguleerivad asutused, kui suur osakaal on kahe pakkumispiirkonna vahelises ülekandevõime piiratuses pakkumispiirkondade sisestest tehingutest tulenevatel voogudel, ning jaotavad kulusid selliste voogude tekitamise eest vastutavate pakkumispiirkondade põhivõrguettevõtjate vahel võrdeliselt nimetatud osakaaluga, välja arvatud selliste voogude tekitatud kulud, mis tulenevad pakkumispiirkondade sisestest tehingutest, mis on allpool taset, mida võiks eeldada ilma ülekandevõime struktuurse piiratuseta.

Kõnealust taset analüüsivad ja selle määravad ühiselt kindlaks kõik võimsusarvutusala põhivõrguettevõtjad iga pakkumispiirkonna piiri jaoks ja selle peavad heaks kiitma kõik võimsusarvutusala reguleerivad asutused.

Artikkel 17

Piirkonnaülese võimsuse jaotamine kõigi ajavahemike piires

Põhivõrguettevõtjad arvutavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse vähemalt pärast järgmise päeva turu sulgemisaega ja piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul. Põhivõrguettevõtjad jaotavad olemasoleva piirkonnaülese võimsuse, kogu varem jaotamata ülejääva piirkonnaülese võimsuse ja kogu piirkonnaülese võimsuse, mis füüsiliste ülekandeõiguste omanikud annavad vabaks varasemast jaotamisest, järgmise piirkonnaülese võimsuse jaotamise käigus.

Põhivõrguettevõtjad teevad ettepaneku piirkonnaülese võimsuse jaotamise kohta asjakohase struktuuri kõigi ajavahemike piires, sealhulgas järgmise päeva, päevasisesel ja tasakaalustaval turul. Selle jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama asjaomased reguleerivad asutused. Oma ettepaneku kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse järgmist:

turgude omadusi;

elektrisüsteemi toimimistingimusi, nt kindlalt deklareeritud kavade tasakaalustamise mõju;

erinevate piirkonnaülese võimsuse jaotamise mehhanismide tarbeks kehtestatud ajakavade ühtlustamise taset ja eri ajakavadele kehtestatud protsendimäärade ühtlustamise taset.

Kui piirkonnaülene võimsus on kättesaadav pärast piirkonnaüleste tehingute sulgemisaega päevasisesel turul, peavad põhivõrguettevõtjad kasutama seda piirkonnaülest võimsust tasakaalustamisenergia vahetamiseks või tasakaalustamatuse netokorvamise protsessi elluviimiseks.

Kui piirkonnaülest võimsust eraldatakse tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 8, kasutavad põhivõrguettevõtjad määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud tasakaalustamissuunistes esitatud metoodikaid.

Põhivõrguettevõtjad ei tohi suurendada määruse (EL) 2015/1222 kohaselt arvutatud talitluskindluse varu tulenevalt tasakaalustamisvõimsuse hankimisest või reservide jagamisest.

2. JAGU

Võrgutasud ja võimsusjaotustulu

Artikkel 18

Võrkudele juurdepääsu, võrkude kasutamise ja tugevdamise tasud

Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sealhulgas võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning neid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata. Need tasud ei hõlma mitteseotud kulusid, mis toetavad mitteseotud poliitikaeesmärkide saavutamist.

Ilma et see piiraks direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõigete 1 ja 6 ning kõnealuse direktiivi XI lisa kriteeriumide kohaldamist, peab võrgutasude väljatöötamiseks kasutatud meetod neutraalselt toetama süsteemi üldist pikaajalist tõhusust tarbijatele ja tootjatele antavate hinnasignaalide kaudu ja eelkõige tuleb seda kohaldada nii, et sellega ei diskrimineeritaks jaotustasandi ega ülekandetasandi tootmisvõimsusi ei positiivselt ega negatiivselt. Võrgutasudega ei tohi ei positiivselt ega negatiivselt diskrimineerida energiasalvestamist ega energia agregeerimist ega vähendada stiimulit elektrit omatarbeks toota ja ise tarbida ning osaleda tarbimiskajas. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

▼M2

Tariifide arvestamise metoodikad peavad:

kajastama põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate püsikulusid ning neis tuleb võtta arvesse nii kapitali- kui ka tegevuskulusid, et anda asjakohaseid stiimuleid põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, sealhulgas ennetavaid investeeringuid, et suurendada tõhusust, sealhulgas energiatõhusust;

soodustama turu lõimimist, taastuvenergia lõimimist ja varustuskindlust;

toetama paindlikkusteenuste kasutamist ja võimaldama paindlike ühenduste kasutamist;

edendama tõhusaid ja õigeaegseid investeeringuid, sealhulgas lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks;

hõlbustama energia salvestamist, tarbimiskaja ja nendega seotud teadustööd;

aitama kaasa lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud eesmärkide saavutamisele, vähendama keskkonnamõju ja suurendama üldsuse heakskiitu ning

soodustama innovatsiooni tarbijate huvides sellistes valdkondades nagu digiüleminek, paindlikkusteenused ja võrkudevahelised ühendused, eelkõige selleks, et luua vajalik taristu saavutamaks 2030. aastaks määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti d alapunktis 1 sätestatud minimaalse elektrivõrkude ühendatuse eesmärk.

Asjakohasel juhul peab tootjatele või lõpptarbijatele või mõlemale kehtestatud tariifide tase andma liidu tasandil asukohapõhiseid investeerimissignaale, näiteks stiimulid tariifisüsteemi kaudu, et vähendada koormuse ümberjaotamist ja elektrivõrgu tugevdamise kulusid, ning võtma arvesse võrgukadusid ja tekkinud ülekandevõime piiratust ning taristuga seotud investeerimiskulusid.

▼B

Võrgutasude kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

maksed ja laekumised, mis tulenevad põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitismehhanismist,

tegelikult tehtud ja laekunud maksed ning maksed tulevaste ajavahemike eest, mis on arvestatud möödunud ajavahemike põhjal.

Käesoleva artikli alusel võrgutasude kehtestamine ei piira tasude kohaldamist, mis tulenevad artiklis 16 nimetatud ülekandevõime piiratuse juhtimisest.

Piirkonnaülese elektrikaubanduse üksiktehingutelt ei võeta võrgutasu.

Jaotustariifid peavad kajastama kulusid, võttes arvesse seda, et kasutajad, sealhulgas aktiivsed tarbijad, kasutavad võrku. Jaotustariifid võivad hõlmata võrguühenduse võimsuse elemente ning neid võidakse eristada lähtuvalt süsteemi kasutajate tarbimis- ja tootmisprofiilist. Kui liikmesriigid on kasutusele võtnud nutiarvestid, kaaluvad reguleerivad asutused ülekande- ja jaotustariife või nende metoodikat kinnitades või heaks kiites vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59 ajapõhiste eri võrgutariifide kasutamist ning võivad vajadusel kasutusele võtta ajapõhised eri võrgutariifid, mis kajastavad võrgu kasutamist läbipaistvalt, kulutõhusalt ja lõpptarbija jaoks prognoositavalt.

▼M2

Ülekande- ja jaotustariifide arvestamise metoodika peab andma põhivõrguettevõtjatele ja jaotusvõrguettevõtjatele stiimuleid oma võrgu kõige kulutõhusamaks käitamiseks ja arendamiseks, muu hulgas teenuste hankimise abil. Selleks aktsepteerivad reguleerivad asutused asjakohaseid kulusid, sealhulgas ennetavate investeeringutega seotud kulusid, ja võtavad neid ülekande- ja jaotustariifides arvesse ning kehtestavad asjakohasel juhul tulemuseesmärgid, et anda põhivõrguettevõtjatele ja jaotusvõrguettevõtjatele stiimul oma võrgus süsteemi üldise tõhususe suurendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, paindlikkusteenuste kasutamise ning nutivõrkude ja -arvestisüsteemide arendamise abil.

▼B

ACER esitab hiljemalt 5. oktoobriks 2019 turu killustumise ohu leevendamiseks parimate tavade aruande ülekande- ja jaotustariifide arvestamise metoodikate kohta, võttes seejuures arvesse riikide eripärasid. Parimate tavade aruandes käsitletakse vähemalt järgmist:

tootjatele ja lõpptarbijatele kehtestatud tariifide suhe;

tariifidega kaetavad kulud;

ajapõhised eri võrgutariifid;

asukohasignaalid;

ülekande- ja jaotustariifide suhe;

▼M2

pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kindlaks määratavad meetodid, millega tagatakse läbipaistvus tariifide kindlaksmääramisel ja nende struktuuri osas, samuti ennetavad investeeringud, mis on kooskõlas asjaomaste liidu ja riiklike energiaeesmärkidega ning milles võetakse arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt määratud eelisarendusalasid;

▼B

võrgukasutajate rühmad, sh vajaduse korral nende omadused, tarbimise vormid ja tariife käsitlevad erandid;

kahjud kõrge-, kesk- ja madalpingevõrkudes;

▼M2

stiimulid tõhusateks investeeringuteks võrkudesse, sealhulgas paindlikkust tagavatesse ressurssidesse ja paindlikesse ühendamislepingutesse.

▼B

ACER ajakohastab oma aruannet vähemalt kord iga kahe aasta tagant.

10.

Reguleerivad asutused võtavad parimate tavade aruannet nõuetekohaselt arvesse, kui nad kinnitavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariifid või nende metoodika vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 59.

Artikkel 19

Võimsusjaotustulu

Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekandevõime piiratuse juhtimise kord võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekandevõime piiratuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele antakse käesoleva määruse artikli 63, määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 17 või määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega vähendada stiimulit ülekandevõime piiratuse vähendamiseks.

▼M2

Piirkonnaülese võimsuse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse esmajärjekorras järgmistel eesmärkidel:

jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse, kaasa arvatud püsikindluse kompenseerimise tagamiseks;

piirkonnaülese võimsuse säilitamiseks või suurendamiseks olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste kasutamise optimeerimise kaudu kooskõlastatud parandusmeetmetega, kui see on asjakohane, või võrkudevaheliste ühenduste ülekandevõime piiratuse vähendamiseks tehtavatest võrguinvesteeringutest tulenevate kulude katmiseks; või

avamere taastuvelektrijaamade käitajatele hüvitise maksmiseks avamere pakkumispiirkonnas, mis on otse ühendatud kahe või enama pakkumispiirkonnaga, kui avamere taastuvelektri tootmise juurdepääsu ühendatud turgudele on vähendatud nii, et avamere taastuvelektrijaama käitaja ei ole võimeline oma elektritootmisvõimsust turule viima ja kui asjakohasel juhul on selle tulemusena toimunud vastav hinnalangus avamere pakkumispiirkonnas võrreldes olukorraga, kus ei oleks võimsust vähendatud.

Esimese lõigu punktis c osutatud hüvitist kohaldatakse juhul, kui valideeritud võimsusarvutuse tulemuste kohaselt ei ole üks või mitu põhivõrguettevõtjat teinud kättesaadavaks ühenduslepingutes võrkudevahelise ühenduse kohta kokku lepitud võimsust, või ei ole teinud kättesaadavaks kriitiliste võrguelementide võimsust vastavalt artikli 16 lõikes 8 sätestatud võimsuse arvutamise korrale või mitte kumbagi neist. Põhivõrguettevõtjad, kes vastutavad ühendatud turgudele juurdepääsu vähendamise eest, vastutavad avamere taastuvelektrijaamade käitajatele hüvitise maksmise eest. See hüvitis ei ületa aastas kogu võimsusjaotustulu, mis saadakse asjaomaste pakkumispiirkondade vahelistelt võrkudevahelistelt ühendustelt.

▼B

Kui lõikes 2 sätestatud esmatähtsad eesmärgid on piisavalt täidetud, võib tulu kasutada sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel või võrgutariifide kehtestamisel või mõlemal juhul. Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale niikauaks, kuni seda saab lõikes 2 sätestatud eesmärkidel kasutada.

Tulude kasutamine kooskõlas lõike 2 punktidega a ja b peab toimuma vastavalt metoodikale, mille on ette pannud põhivõrguettevõtjad, olles konsulteerinud reguleerivate asutuste ja asjaomaste sidusrühmadega, ning pärast heakskiidu saamist ACERilt. Põhivõrguettevõtjad esitavad metoodika ettepaneku ACERile hiljemalt 5. juuliks 2020 ja ACER teeb otsuse metoodika ettepaneku kohta kuue kuu jooksul alates selle saamisest.

ACER võib taotleda põhivõrguettevõtjatelt esimeses lõigus osutatud metoodika ajakohastamist. ACER kiidab muudetud või ajakohastatud metoodika heaks hiljemalt kuus kuud pärast selle esitamist.

Metoodikas tuleb vähemalt täpsustada tingimused, mille kohaselt tulusid võib kasutada lõikes 2 osutatud eesmärgil, millistel tingimustel võib kõnealuseid tulusid kirjendada sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi real tulevaseks kasutamiseks nendel eesmärkidel ja kui kaua võib kõnealuseid tulusid kõnealusel real hoida.

Põhivõrguettevõtjad määravad eelnevalt selgelt kindlaks, mil viisil võimsusjaotustulu kasutatakse, ja annavad reguleerivatele asutustele aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Iga aasta 1. märtsiks teavitavad reguleerivad asutused ACERit ja avaldavad aruande, milles esitatakse:

12 kuu jooksul, kuni eelnenud aasta 31. detsembrini saadud tulu;

kõnealuse tulu kasutamine lõike 2 kohaselt, sh konkreetsed projektid, mille jaoks tulu kasutati, ja raamatupidamisarvestuses eraldi real kirjendatud summa;

summa, mida kasutati võrgutariifide arvutamisel, ja

tõend, et selline kasutus vastab käesolevale määrusele ning lõike 3 ja 4 kohaselt välja töötatud metoodikale.

Kui võrgutariifide arvutamisel kasutatakse osa ülekandevõime piiratuse juhtimisest saadud tulust, tuleb aruandes näidata, kuidas põhivõrguettevõtjad täitsid lõike 2 kohaseid esmatähtsaid eesmärke, kui see on asjakohane.

▼M2

IIIa PEATÜKK

KONKREETSED INVESTEERIMISSTIIMULID LIIDU CO2 HEITE VÄHENDAMISE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

Artikkel 19a

Elektriostulepingud

Ilma et see piiraks taastuvate energiaallikate edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 kohaldamist, edendavad liikmesriigid elektriostulepingute kasutuselevõttu, sealhulgas kõrvaldades põhjendamatud takistused ning ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad menetlused või tasud, et tagada hinna prognoositavus ja saavutada oma lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades seoses CO2 heite vähendamise mõõtmega seatud eesmärgid, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punktis a, sealhulgas taastuvenergia suhtes, säilitades samal ajal konkurentsivõimelised ja likviidsed elektriturud ning piiriülese kaubanduse.

Käesoleva määruse läbivaatamisel vastavalt artikli 69 lõikele 2 hindab komisjon pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ühe või mitme vabatahtlikult elektriostulepingute jaoks kasutatava liidu turuplatvormi potentsiaali ja praktilisust, sealhulgas nende võimalike platvormide koostoimet muude olemasolevate elektrituruplatvormidega ning elektriostulepingute nõudluse koondamist.

Liikmesriigid tagavad koordineeritud viisil, et on olemas sellised instrumendid nagu turuhinnaga tagatissüsteemid, millega vähendatakse elektriostulepingute raames ostja makseviivitusega seotud finantsriske, ning et need on kättesaadavad tarbijatele, kes seisavad silmitsi elektriostulepingute turule sisenemise tõketega ja kes ei ole rahalistes raskustes. Sellised instrumendid võivad muu hulgas hõlmata riigi tagatud turuhinnaga tagatisskeeme, eratagatisi või vahendeid elektriostulepingute nõudluse koondamiseks kooskõlas asjakohase liidu õigusega. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid asjakohase koordineerimise, sealhulgas asjakohaste liidu tasandi vahenditega. Liikmesriigid võivad määrata tarbijakategooriate vahel ja piires mittediskrimineerivaid kriteeriume kasutades kindlaks, millistele tarbijakategooriatele need instrumendid on suunatud.

Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist: kui liikmesriik toetab elektriostulepingute tagatisskeemi, sisaldab see sätteid, millega hoitakse ära likviidsuse vähenemist elektriturgudel, ning sellega ei toetata fossiilkütustest toodetud elektrienergia ostmist. Liikmesriigid võivad otsustada piirata neid tagatisskeeme nii, et need hõlmavad üksnes uue taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ostmise toetamist, kooskõlas liikmesriigi CO2 heite vähendamise poliitikaga, sealhulgas eelkõige juhul, kui taastuvelektri ostulepingute turg, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 17, ei ole piisavalt arenenud.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetuskavad peavad võimaldama kaasata projekte, mille puhul reserveeritakse osa elektrist müügiks taastuvelektri ostulepingu või muu turupõhise kokkuleppe kaudu, tingimusel et selline kaasamine ei mõjuta turul konkurentsi negatiivselt, eeskätt juhul, kui kaks asjaomases elektriostulepingus osalevat poolt on sama üksuse kontrolli all.

Lõikes 5 osutatud toetuskavade väljatöötamisel püüavad liikmesriigid kasutada hindamiskriteeriume, et stimuleerida pakkujaid hõlbustama sisenemistõketest mõjutatud tarbijate juurdepääsu elektriostulepingute turule, tingimusel et see ei mõjuta turul konkurentsi negatiivselt.

Elektriostulepingutes määratakse kindlaks tarnete pakkumispiirkond ja vastutus piirkonnaüleste ülekandeõiguste tagamise eest pakkumispiirkonna muutumise korral kooskõlas artikliga 14.

Elektriostulepingutes määratakse kindlaks tingimused, mille alusel tarbijad ja tootjad võivad kooskõlas liidu konkurentsiõigusega elektriostulepingutest taganeda, näiteks kohaldatavad taganemistasud ja etteteatamistähtajad.

Elektriostulepinguid otseselt mõjutavate meetmete kavandamisel austavad liikmesriigid võimalikke õiguspäraseid ootusi ning võtavad arvesse nende meetmete mõju olemasolevatele ja tulevastele elektriostulepingutele.

10.

Komisjon hindab 31. jaanuariks 2026 ja edaspidi iga kahe aasta järel, kas elektriostulepingute turgudel esineb endiselt tõkkeid ja kas need turud on piisavalt läbipaistvad. Komisjon võib koostada konkreetsed suunised selle kohta, kuidas kõrvaldada elektriostulepingute turgudel esinevad tõkked, sealhulgas ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad menetlused või tasud.

Artikkel 19b

Vabatahtlikud vormid elektriostulepingute ja nende kontrolli jaoks

ACER avaldab oma määruse (EL) 2019/942 artikli 15 lõike 2 kohaselt avaldatava aastaaruande osana iga-aastase hinnangu elektriostulepingute turu kohta liidu ja liikmesriikide tasandil.

Hiljemalt 17. oktoobriks 2024 hindab ACER tihedas koostöös asjaomaste institutsioonide ja sidusrühmadega vajadust töötada välja ja anda välja vabatahtlikult kasutatavad elektriostulepingute vormid, mis on kohandatud eri liiki vastaspoolte vajadustele.

Kui hindamisel jõutakse järeldusele, et sellised vabatahtlikult kasutatavad elektriostulepingute vormid on vaja välja töötada ja välja anda, töötab ACER koos määratud elektriturukorraldajatega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist välja sellised vormid, võttes arvesse järgmist:

nende lepinguvormide kasutamine on lepingupoolte jaoks vabatahtlik;

lepinguvormides tuleb muu hulgas:

pakkuda erinevaid lepingu kestusi;

ii)

pakkuda erinevaid hinnavalemeid;

iii)

võtta arvesse ostja koormusprofiili ja tootja tootmisprofiili.

Artikkel 19c

Liidu tasandi meetmed taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamiseks

Komisjon hindab, kas riiklikke meetmeid täiendavad liidu tasandil võetavad meetmed saavad aidata saavutada liikmesriikide ühise eesmärgi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu liidu summaarses energia lõpptarbimises 2030. aastaks veel 2,5 % võrra vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001. Sellega seoses analüüsib komisjon võimalusi kasutada määruse (EL) 2018/1999 artikli 33 alusel loodud liidu taastuvenergia rahastamismehhanismi selleks, et korraldada liidu tasandil taastuvenergia enampakkumisi vastavalt asjaomasele õigusraamistikule.

Artikkel 19d

Kahesuunaliste hinnavahelepingute vormis otsesed hinnatoetuskavad investeeringuteks

Otsesed hinnatoetuskavad investeeringuteks uutesse energiatootmisüksustesse lõikes 4 loetletud allikatest elektri tootmiseks kehtestatakse kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõjuga samaväärsete kavade vormis.

Esimest lõiku kohaldatakse selliste lepingute suhtes, mis on sõlmitud uude tootmisse tehtavate investeeringute soodustamiseks mõeldud otseste hinnatoetuskavade alusel 17. juulil 2027 või hiljem, või kahe või enama pakkumispiirkonnaga seotud avamere hübriidvaraprojektide puhul 17. juulil 2029 või hiljem.

Turuosaliste osalemine otsestes hinnatoetuskavades, mis on kehtestatud kahesuunaliste hinnavahelepingute vormis, ja sama mõjuga samaväärsetes kavades, on vabatahtlik.

Kõigi kahesuunaliste hinnavahelepingute vormis kehtestatavate otseste hinnatoetuskavade ja kõigi sama mõjuga samaväärsete kavade väljatöötamisel võetakse eesmärgiks:

säilitada energiatootmisüksuse stiimulid tegutseda ja osaleda tõhusalt elektriturgudel, eelkõige selleks, et kajastada turutingimusi;

hoida ära toetuskava moonutav mõju energiatootmisüksuse käitamise, toodangu jaotuse ja hooldusega seotud otsustele või pakkumiskäitumisele järgmise päeva, päevasisestel, tugiteenuste ja tasakaalustamisturgudel;

tagada miinimumtasu kaitse ja ülemäärase tasu piirmäära taseme kooskõla uue investeeringu maksumusega ja turutuluga, et tagada energiatootmisüksuse pikaajaline majanduslik elujõulisus, vältides samal ajal ülemäärast hüvitamist;

hoida ära põhjendamatuid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi siseturul, eelkõige määrates tasu suurused kindlaks avatud, selge, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkurentsipõhise pakkumismenetluse teel, kui sellist konkurentsipõhist pakkumismenetlust ei ole võimalik läbi viia, töötatakse nii kahesuunalised hinnavahelepingud või sama mõjuga samaväärsed kavad kui ka kohaldatavad täitmishinnad välja viisil, mis tagab, et tulude jaotamine ettevõtjatele ei tekita siseturul põhjendamatuid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi;

hoida ära selliseid konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi siseturul, mis tulenevad tulude jaotamisest ettevõtjatele;

hõlmata karistusklausleid, mida kohaldatakse lepingu põhjendamatu ühepoolse ennetähtaegse lõpetamise korral.

Kahesuunaliste hinnavahelepingute või sama mõjuga samaväärsete kavade hindamisel ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel tagab komisjon vastavuse lõike 2 kohastele väljatöötamise põhimõtetele.

Lõiget 1 kohaldatakse selliste investeeringute suhtes, mis tehakse uude järgmistest allikatest saadud elektri tootmisse:

tuuleenergia;

päikeseenergia;

geotermiline energia;

hüdroenergia ilma veehoidlata;

tuumaenergia.

Kahesuunaliste hinnavahelepingute ja sama mõjuga samaväärsete kavade vormis otsestest hinnatoetuskavadest, millele on osutatud lõikes 1, saadav mis tahes tulu või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärne summa jaotatakse lõpptarbijatele.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust võib tulu või selle tuluga rahalises väärtuses samaväärset summat kasutada ka selleks, et rahastada otseste hinnatoetuskavade kulusid või lõpptarbijate elektrikulude vähendamiseks tehtavaid investeeringuid.

Tulu jaotamine lõpptarbijatele kavandatakse nii, et sellega säilitatakse stiimulid vähendada oma tarbimist või nihutada seda ajale, mil elektrihind on madal, ning ei kahjustata elektritarnijate vahelist konkurentsi.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõike 3 kolmanda lõiguga võivad liikmesriigid vabastada väikesemahulised taastuvenergia käitised ja näidisprojektid käesoleva artikli lõike 1 kohasest kohustusest.

Artikkel 19e

Paindlikkusvajaduste hindamine

Hiljemalt üks aasta pärast seda, kui ACER on metoodika lõike 6 kohaselt heaks kiitnud, ning seejärel iga kahe aasta tagant võtab reguleeriv asutus või liikmesriigi määratud muu asutus või üksus vastu aruande vähemalt järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks riigi tasandil prognoositud paindlikkusvajaduste kohta, pidades silmas vajadust saavutada kulutõhusalt energiavarustuse kindlus ja usaldusväärsus ning vähendada elektrisüsteemi CO2 heidet, võttes arvesse muutlike taastuvate energiaallikate ja eri sektorite lõimimist ning elektrituru ühendatust, sealhulgas võrkudevahelise ühenduse eesmärke ja piiriülese paindlikkuse võimalikku kättesaadavust.

Esimeses lõigus osutatud aruanne

on kooskõlas Euroopa ressursside piisavuse hinnangu ja riiklike ressursside piisavuse hinnangutega, mis koostatakse artiklite 23 ja 24 kohaselt;

põhineb asjaomase liikmesriigi põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate poolt lõike 4 kohaselt esitatud andmetel ja analüüsidel ning koostatakse kasutades lõike 4 kohast ühtset metoodikat, ja kui see on põhjendatud, täiendavaid andmeid ja analüüse.

Kui liikmesriik on esimeses lõigus osutatud aruande vastuvõtmiseks määranud põhivõrguettevõtja või muu üksuse, kiidab reguleeriv asutus aruande heaks või muudab seda.

Lõikes 1 osutatud aruandes tehakse vähemalt järgmist:

hinnatakse erinevaid, vähemalt hooajalisi ning päeva- ja tunnipõhiseid paindlikkusvajadusi taastuvatest allikatest toodetud elektri lõimimiseks elektrisüsteemi, muu hulgas hinnatakse erinevaid eeldusi seoses elektri turuhindadega, tootmisega ja nõudlusega;

võetakse arvesse mittefossiilsete paindlikkusressursside, näiteks tarbimiskaja ja energia salvestamise, sealhulgas agregeerimise ja võrkudevaheliste ühenduste potentsiaali selle vajaduse täitmiseks nii ülekande- kui ka jaotustasandil;

hinnatakse turu paindlikkuse tõkkeid ning pannakse ette asjakohaseid leevendusmeetmeid ja stiimuleid, sealhulgas regulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks ning turgude ja süsteemi käitamise teenuste või toodete parandamiseks;

hinnatakse elektri ülekande- ja jaotusvõrkude digitaliseerimise panust ning

võetakse arvesse sellise paindlikkuse allikaid, mille kättesaadavust eeldatakse teistes liikmesriikides.

Iga liikmesriigi põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad reguleerivale asutusele või lõike 1 kohasele muule määratud asutusele või üksusele lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajalikud andmed ja analüüsid. Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib reguleeriv asutus või lõike 1 kohane muu määratud asutus või üksus nõuda, et asjaomased põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad esitaksid aruande jaoks täiendavat teavet lisaks lõikes 4 osutatule. Põhivõrguettevõtjad või jaotusvõrguettevõtjad koordineerivad koos maagaasisüsteemi haldurite ja vesinikusüsteemi halduritega asjakohase teabe kogumist, kui see on käesoleva artikli kohaldamiseks vajalik.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koordineerivad põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tööd seoses lõike 3 kohaselt esitatavate andmete ja analüüsidega. Nad teevad eelkõige järgmist:

määravad kindlaks nende andmete liigi ja vormingu, mida põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad peavad reguleerivatele asutustele või muule lõike 1 kohasele määratud asutusele või üksusele esitama;

töötavad välja metoodika, mille alusel põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad analüüsivad paindlikkusvajadusi, võttes arvesse vähemalt järgmist:

kõiki kättesaadavaid paindlikkusallikaid kulutõhusal viisil eri ajavahemikes, sealhulgas teistes liikmesriikides;

ii)

kavandatavaid investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse ja paindlikusse ülekande ja jaotamise tasandil ning

iii)

vajadust vähendada elektrisüsteemi CO2 heidet, et saavutada liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgid, mis on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 11, ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1119 artiklis 2, kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ( 12 ) alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega.

Esimese lõigu punktis b osutatud metoodika sisaldab suunavaid kriteeriume selle kohta, kuidas hinnata erinevate paindlikkusallikate suutlikkust katta paindlikkusvajadusi.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus teevad põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate tegevuse koordineerimisel seoses lõike 4 kohaste andmete ja analüüside esitamisega omavahel tihedat koostööd.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus esitavad hiljemalt 17. aprilliks 2025 ACERile ühiselt ettepaneku reguleerivale asutusele või lõike 1 kohasele muule määratud asutusele või üksusele esitatavate andmete liigi ja vormingu ning lõikes 4 osutatud, paindlikkusvajaduste analüüsimise metoodika kohta. ACER kiidab ettepaneku heaks või muudab seda kolme kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamisest. Muutmissoovi korral konsulteerib ACER enne muudatuste vastuvõtmist elektrivaldkonna koordineerimise rühma, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil.

Reguleeriv asutus või lõike 1 kohane muu asutus või üksus esitab lõikes 1 osutatud aruanded komisjonile ja ACERile ja avaldab need. ACER esitab 12 kuu jooksul pärast nende aruannete kättesaamist aruande, milles neid analüüsitakse ja antakse soovitusi reguleeriva asutuse või lõike 1 kohase muu asutuse või üksuse järeldustega seotud piiriülese tähtsusega küsimuste kohta, sealhulgas soovitused mittefossiilsete paindlikkusressursside turule sisenemise tõkete kõrvaldamiseks.

Piiriülese tähtsusega küsimuste hulgas hindab ACER järgmist:

kuidas paremini lõimida omavahel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud paindlikkusvajaduste analüüs artikli 23 kohase Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikaga ning kogu liitu hõlmava kümneaastase võrgu arengukava metoodikaga, tagades nendevahelise kooskõla;

järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks liidu tasandil prognoositud elektrisüsteemi paindlikkusvajadused ja majanduslikult kättesaadav potentsiaal, võttes arvesse riiklikke aruandeid;

võimalik täiendavate meetmete kasutuselevõtt, et vallandada elektriturgudel ja süsteemi käitamisel paindlikkuspotentsiaal.

Teise lõigu punktis a osutatud analüüsi tulemusi võib arvesse võtta kõnealuses punktis osutatud metoodikate edasisel läbivaatamisel kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega.

Kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel anda ACERile nõu selle kohta, kuidas tagada kooskõla liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ajakohastab kogu liitu hõlmavat võrgu arengukava, et lisada sellesse lõikes 1 osutatud paindlikkusvajaduste hindamise riiklike aruannete tulemused. Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad võtavad neid aruandeid oma võrgu arengukavades arvesse.

Artikkel 19f

Mittefossiilse paindlikkuse soovituslik riiklik eesmärk

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse artikli 19c lõike 1 kohase aruande esitamist määratleb iga liikmesriik selle aruande põhjal soovitusliku riikliku eesmärgi mittefossiilse paindlikkuse jaoks, sealhulgas nii tarbimiskaja kui ka energia salvestamise vastavad konkreetsed panused sellesse eesmärki. Liikmesriigid võivad kõnealuse eesmärgi saavutada, kasutades mittefossiilse paindlikkuse puhul kindlaks tehtud potentsiaali, kõrvaldades tuvastatud turutõkked või kasutades käesoleva määruse artiklis 19g osutatud mittefossiilse paindlikkuse toetuskavasid. Kõnealust soovituslikku riiklikku eesmärki, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise vastavaid konkreetseid panuseid sellesse eesmärki ning selle saavutamise meetmeid kajastatakse ka liikmesriikide lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades seoses energia siseturu mõõtmega kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artiklitega 3, 4 ja 7 ning nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes kooskõlas sama määruse artikliga 17. Liikmesriigid võivad enne käesoleva määruse artikli 19e lõike 1 kohase aruande vastuvõtmist määratleda esialgsed soovituslikud eesmärgid.

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 kohase hindamise järel esitab komisjon pärast liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratletud ja teatatud riikliku soovitusliku eesmärgi teadasaamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse riiklikke aruandeid.

Liikmesriikide edastatud esimese teabe põhjal koostatud aruande järelduste alusel võib komisjon koostada liidu paindlikkusstrateegia, milles keskendutakse eelkõige tarbimiskajale ja energia salvestamisele, et hõlbustada nende kasutuselevõttu, mis on kooskõlas liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Selle liidu paindlikkusstrateegiaga koos võib asjakohasel juhul esitada seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 19g

Mittefossiilse paindlikkuse toetuskavad

Kui investeeringud mittefossiilsesse paindlikkusse ei ole piisavad, et saavutada artikli 19f kohaselt määratletud soovituslikku riiklikku eesmärki või asjakohasel juhul esialgseid soovituslikke riiklikke eesmärke, võivad liikmesriigid kasutada paindlikkuse toetuskavasid, mis seisnevad maksetes mittefossiilse paindlikkuse saadaoleva võimsuse eest, ilma et see piiraks artiklite 12 ja 13 kohaldamist. Liikmesriigid, kes kasutavad reservvõimsuse mehhanismi, kaaluvad reservvõimsuse mehhanismide ülesehituses vajalike kohanduste tegemist, et edendada mittefossiilse paindlikkuse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, kaasamist, ilma et see piiraks nende liikmesriikide võimalust kasutada käesolevas lõikes osutatud mittefossiilse paindlikkuse toetuskavasid.

Liikmesriikide võimalus kohaldada käesoleva artikli lõike 1 kohaseid mittefossiilse paindlikkuse toetusmeetmeid ei takista neil kasutada muid vahendeid nende artikli 19f kohaselt määratletud soovituslike riiklike eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 19h

Mittefossiilse paindlikkuse toetuskavade koostamise põhimõtted

Mittefossiilse paindlikkuse toetuskavades, mida liikmesriigid kasutavad kooskõlas artikli 19g lõikega 1, täidetakse järgmised tingimused:

ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik soovitusliku riikliku eesmärgi või asjakohasel juhul artikli 19f kohaselt määratletud esialgse soovitusliku riikliku eesmärgi saavutamiseks kulutõhusal viisil;

piirdutakse uute investeeringutega mittefossiilsetesse paindlikkusressurssidesse, nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine;

püütakse võtta arvesse asukohakriteeriume, tagamaks, et investeeringud uude võimsusse tehakse optimaalsetes asukohtades;

ei anta signaali fossiilkütusel põhineva tootmise alustamiseks mõõtmispunkti taga;

valitakse võimsusepakkujad avatud, läbipaistva, konkurentsipõhise, vabatahtliku, mittediskrimineeriva ja kulutõhusa protsessi abil;

hoitakse ära elektriturgude tõhusa toimimise põhjendamatud moonutused, sealhulgas säilitades tõhusa toimimise stiimulid ja hinnasignaalid, ning avatus hinnakõikumistele ja tururiskile;

pakutakse stiimuleid elektriturgude lõimimiseks turupõhisel ja turule reageerival viisil, hoides samal ajal ära elektriturgude tarbetuid moonutusi ning võttes arvesse võimalikke süsteemi lõimimise kulusid ning võrgu ülekoormust ja stabiilsust;

nähakse ette elektriturgudel osalemise miinimumtase seoses aktiveeritud energiaga, mille puhul võetakse arvesse paindlikkust andva vara tehnilisi iseärasusi;

nähakse ette asjakohaste karistuste kohaldamine selliste võimsusepakkujate suhtes, kes ei järgi punkti h kohast elektriturgudel osalemise miinimumtaset või punktis f osutatud tõhusa toimimise stiimuleid ja hinnasignaale;

edendatakse selliste ressursside, millega on võimalik tagada nõutav tehniline tase, piiriülese kaasamise võimaldamist, kui kulude-tulude analüüs seda toetab.

▼B

IV PEATÜKK

RESSURSSIDE PIISAVUS

Artikkel 20

Ressursside piisavus elektrienergia siseturul

Liikmesriigid jälgivad ressursside piisavust oma territooriumil vastavalt artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamisele. Selleks et täiendada Euroopa ressursside piisavuse hindamist, võivad liikmesriigid lisaks teha riiklikke ressursside piisavuse hindamisi vastavalt artiklile 24.

Kui artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamises või artiklis 24 osutatud riiklikus ressursside piisavuse hindamises tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, peab asjaomane liikmesriik tuvastama regulatiivsed moonutused ja turutõrked, mis põhjustasid selle probleemi või aitasid kaasa selle tekkele.

Liikmesriik, kellel on tuvastatud ressursside piisavusega seotud probleeme, koostab ja avaldab rakenduskava koos ajakavaga, mille jooksul tuleb vastu võtta meetmed tuvastatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks riigiabi menetluse raames. Kui liikmesriigid lahendavad ressursside piisavusega seotud probleeme, võtavad nad eelkõige arvesse artiklis 3 sätestatud põhimõtteid ja kaaluvad järgmist:

kõrvaldada regulatiivsed moonutused;

kõrvaldada hinnapiirangud vastavalt artiklile 10;

võtta kasutusele nappusel põhinev hinnakujunduse funktsioon tasakaalustamisvõimsusega seotud kulude katmiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/2195 artikli 44 lõikes 3;

suurendada võrkude omavahelist ühendamist ja sisemist võrkude võimsust, et saavutada vähemalt sellised omavahelise ühendamise eesmärgid, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 lõike 1 punktis d;

võimaldada elektri omatarbeks tootmist, energia säilitamist, nõudluse poole meetmeid ja energiatõhusust, võttes meetmeid kõigi tuvastatud regulatiivsete moonutuste kõrvaldamiseks;

tagada tasakaalustamis- ja abiteenuste kulutõhus ja turupõhine hankimine;

kõrvaldada reguleeritud hinnad, kui see on nõutav direktiivi (EL) 2019/944 artikli 5 kohaselt.

Asjaomased liikmesriigid esitavad rakenduskava läbivaatamiseks komisjonile.

Komisjon esitab nelja kuu jooksul alates rakenduskava saamisest arvamuse selle kohta, kas meetmetest piisab nende regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamiseks, mis tuvastati lõike 2 kohaselt, ja võib paluda vajaduse korral liikmesriigil rakenduskava muuta.

Asjaomased liikmesriigid jälgivad rakenduskava kohaldamist ja avaldavad jälgimise tulemused iga-aastases aruandes ning esitavad selle aruande komisjonile.

Komisjon esitab arvamuse selle kohta, kas rakenduskavasid on rakendatud piisavalt ja kas ressursside piisavuse probleem on lahendatud.

Kui tuvastatud ressursside piisavuse probleem on lahendatud, jätkavad liikmesriigid rakenduskava järgimist.

Artikkel 21

Reservvõimsuse mehhanismi üldpõhimõtted

▼M2

Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107, 108 ja 109 võtta kasutusele reservvõimsuse mehhanismid.

▼B

Enne reservvõimsuse mehhanismide kasutusele võtmist korraldavad asjaomased liikmesriigid ulatusliku uurimuse, et selgitada välja selliste mehhanismide võimalikud mõjud naaberliikmesriikidele, konsulteerides vähemalt naaberliikmesriikidega, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmadega.

Liikmesriigid hindavad, kas ressursside piisavuse probleeme saab lahendada strateegilise reservi vormis reservvõimsuse mehhanismiga. Kui see nii ei ole, võivad liikmesriigid rakendada muud liiki reservvõimsuse mehhanismi.

Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanisme kasutusele, kui nii Eurooma ressursside piisavuse hindamises kui ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme.

Liikmesriigid ei võta reservvõimsuse mehhanismi kasutusele enne, kui artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava on saanud komisjonilt positiivse hinnangu, nagu on osutatud artikli 20 lõikes 5.

Kui liikmesriik kohaldab reservvõimsuse mehhanismi, vaatab ta mehhanismi läbi ja tagab, et selle alusel ei sõlmita ühtegi uut lepingut, kui ei Euroopa ressursside piisavuse hindamises ega ka riiklikus ressursside piisavuse hindamises, või viimase puudumisel ainult Euroopa ressursside piisavuse hindamises ei ole tuvastatud ressursside piisavuse probleeme, või kui komisjon ei ole esitanud artikli 20 lõike 5 kohaselt artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskava kohta arvamust.

▼M2 —————

▼M2

Komisjon kiidab reservvõimsuse mehhanismid heaks kuni kümneks aastaks. Nendele eraldatud võimsuste summat vähendatakse artikli 20 lõikes 3 osutatud rakenduskavade alusel. Pärast reservvõimsuse mehhanismi kasutuselevõttu jätkavad liikmesriigid rakenduskava kohaldamist.

▼B

Artikkel 22

Reservvõimsuse mehhanismi ülesehituse põhimõtted

Reservvõimsuse mehhanism:

▼M2 —————

▼B

ei tekita tarbetuid turumoonutusi ega piira piirkonnaülest kauplemist;

ei ole ulatuslikum, kui on vaja artiklis 20 osutatud piisavuse probleemi lahendamiseks;

valib võimsusepakkujad läbipaistva, mittediskrimineeriva ja konkurentsipõhise protsessi abil;

loob võimsusepakkujatele stiimuleid, et need oleksid eeldatava süsteemistressi korral kättesaadavad;

tagab, et tasu määratakse kindlaks konkurentsipõhise protsessi kaudu;

kehtestab enne valikuprotsessi alustamist võimsusepakkujate osalemiseks tehnilised tingimused;

on avatud kõigi ressursside osalemiseks, sealhulgas salvestamine ja nõudluse juhtimine, mis suudavad pakkuda nõutud tehnilist taset;

kohaldab asjakohaseid karistusi võimsusepakkujatele, kes ei ole süsteemistressi korral kättesaadavad.

Strateegilise reservi ülesehitus peab vastama järgmistele nõuetele:

kui reservvõimsuse mehhanism on kavandatud strateegilise reservina, jaotatakse strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse üksnes juhul, kui põhivõrguettevõtjad ammendavad tõenäoliselt oma pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks vajalikud tasakaalustamisressursid;

tasakaaluarveldusperioodidel, mil strateegilise reservi ressursse edastati, tehakse arveldused seoses turul esineva tasakaalustamatusega vähemalt saamata jäänud energia hinna alusel või artikli 10 lõikes 1 osutatud päevasisesest tehnilisest piirhinnast kõrgema hinna alusel, olenevalt sellest, kumb on kõrgem;

edastamise järel suunatakse strateegilise reservi väljundvõimsus tasakaaluhalduritele tasakaaluarveldusmehhanismi kaudu;

strateegilises reservis osalevaid ressursse ei hüvitata elektri hulgimüügiturul ega tasakaalustamisturul;

strateegilisse reservi kuuluvaid ressursse hoitakse vähemalt lepinguperioodi vältel väljaspool turgu.

Esimese lõigu punktis a osutatud nõue ei mõjuta ressursside aktiveerimist enne nende tegelikku edastamist, et järgida ressursside käivitumispiiranguid ja käitamisnõudeid. Aktiveerimise ajal ei suunata strateegilise reservi väljundvõimsust tasakaalurühmadele hulgimüügiturgude kaudu ning see ei tohi muuta nende tasakaalustamatust.

Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peavad reservvõimsuse mehhanismid, mis ei ole strateegilised reservid:

olema kavandatud tagama, et kättesaadavuse eest makstav hind võrdsustuks automaatselt nulliga, kui pakutud võimsuse tase vastab eeldatavalt nõudlusele;

tasustama osalevaid ressursse üksnes nende kättesaadavuse alusel ja tagama, et tasustamine ei mõjuta võimsusepakkuja otsuseid selle kohta, kas toota või mitte;

tagama, et võimsuskohustusi saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda.

Reservvõimsuse mehhanismid peavad sisaldama järgmisi süsinikdioksiidiheite piirnormidele seatud nõudeid:

hiljemalt alates 4. juulist 2019 ei saa sellise tootmisvõimsuse, mille tööstuslikku tootmist alustati sellel kuupäeval või hiljem ja mille heitkogus on suurem kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta, suhtes võtta kohustusi maksete tegemiseks reservvõimsuse mehhanismi alusel ning see ei saa saada reservvõimsuse mehhanismi alusel makseid või nõudeid maksete tegemiseks tulevikus;

hiljemalt alates 1. juulist 2025 ei tohi tootmisvõimsust, mille tööstuslikku tootmist alustati enne 4. juulit 2019 ja mille heitkogus on suurem kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta ja rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta, kohustusega hõlmata ning see ei saa reservvõimsuse mehhanismi alusel makseid ja selle suhtes ei saa võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus;

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud heite piirnorm 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta või rohkem kui keskmiselt 350 kg fossiilkütustest pärit CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta arvutatakse tootmisseadme projekti kohase tõhususe näitaja alusel, mis tähendab nimivõimsusele vastavat netotõhusust kooskõlas asjaomaste Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni tingimustega.

ACER avaldab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 esimeses lõigus osutatud väärtuste arvutamisega seotud tehnilisi suuniseid sisaldava arvamuse.

Liikmesriigid, kes kohaldavad reservvõimsuse mehhanisme 4. juulil 2019, kohandavad oma mehhanisme nii, et need vastaksid 4. peatükile, ilma et see piiraks hiljemalt 31. detsembril 2019 võetud kohustusi või sõlmitud lepinguid.

Artikkel 23

Euroopa ressursside piisavuse hinnang

Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, liikmesriikides ja igas üksikus pakkumispiirkonnas, kui see on asjakohane. Euroopa ressursside piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul.

Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.

ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsuse ( 13 ) artikli 1 alusel loodud elektrivaldkonna koordineerimise rühmale ja ACERile Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostamise metoodika kavandi, lähtudes käesoleva artikli lõikes 5 esitatud põhimõtetest.

Põhivõrguettevõtjad esitavad ENTSO-E-le andmed, mida ENTSO-E-l on vaja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tegemiseks.

ENTSO-E koostab Euroopa ressursside piisavuse hinnangu igal aastal. Tootjad ja teised turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele andmed eeldatava tootmisressursside kasutamise kohta, võttes arvesse primaarressursside kättesaadavust ja prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohaseid stsenaariumeid.

Euroopa ressursside piisavuse hinnang põhineb läbipaistval metoodikal, mis tagab, et hinnang:

tehakse kõikide pakkumispiirkondade tasandil ja see katab vähemalt kõiki liikmesriike;

põhineb prognoositud nõudluse ja pakkumise asjakohastel kesksetel võrdlusstsenaariumidel, sealhulgas majanduslikul hinnangul, mis hõlmab tootmisüksuste kasutuselt kõrvaldamist, ajutise kasutuselt kõrvaldamist ja uute ehitamist ning energiatõhususe ja elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmete tõenäosust ning äärmuslike ilmastikunähtuste tundlikke elemente, hüdroloogilisi tingimusi, hulgimüügi hindu ja CO2 hinna arenguid;

sisaldab eraldi stsenaariume, mis kajastavad ressursside piisavuse probleemide esinemise erinevat tõenäosust, mille lahendamiseks eri liiki reservvõimsuse mehhanismid on kavandatud;

võtab asjakohaselt arvesse kõigi ressursside, sealhulgas olemasoleva ja tulevase võimaliku tootmise, energia säilitamise, sektorite lõimimise, tarbimiskaja ning impordi ja ekspordi panust ning nende panust süsteemi paindlikku toimimisse;

ennetab artikli 20 lõikes 3 osutatud meetmete võimalikku mõju;

hõlmab variante, mis ei sisalda olemasolevaid või kavandatavaid reservvõimsuse mehhanisme, ja vajaduse korral neid sisaldavaid variante;

põhineb asjakohasel juhul turumudeli voopõhisel lähenemisviisil;

hõlmab tõenäosusepõhiseid arvutusi;

kasutab ühtset modelleerimisvahendit;

sisaldab vähemalt järgmisi artiklis 25 osutatud näitajaid:

—

eeldatavasti mittetarnitav energia ja

—

eeldatav võimsusvajak;

selles tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemide võimalikud allikad, eelkõige see, kas probleemi allikaks on võrgupiirang, ressursipiirang või mõlemad;

võtab arvesse võrgu tegelikku arengut;

tagab, et nõuetekohaselt võetakse arvesse riiklikke tootmise omadusi, nõudluse paindlikkust ja energia salvestamist, primaarressursside kättesaadavust ja võrkudevahelise ühendatuse taset.

ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile järgmiste elementide arvutamise metoodika kavandi:

saamata jäänud energia hind;

uue turule siseneja kulu seoses tootmise või tarbimiskajaga ning

artiklis 25 osutatud varustuskindluse norm.

Metoodika peab põhinema läbipaistvatel, objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel.

Lõigete 3 ja 6 kohaste ettepanekute osas metoodika kavandi kohta, ettepanekute aluseks võetud stsenaariumite, tundlike elementide ja eelduste osas ning lõike 4 kohase Euroopa ressursside piisavuse hinnangu tulemuste osas konsulteeritakse eelnevalt liikmesriikidega, elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga ja asjaomaste sidusrühmadega ning need peab heaks kiitma ACER vastavalt artiklis 27 sätestatud menetlusele.

Artikkel 24

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud

Riiklik ressursside piisavuse hinnang peab olema piirkondliku ulatusega ja põhinema artikli 23 lõikes 3 osutatud metoodikal, eelkõige artikli 23 lõike 5 punktides b–m sätestatul.

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud peavad sisaldama artikli 23 lõike 5 punktis b osutatud keskseid võrdlusstsenaariume.

Lisaks sellele võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes arvesse võtta täiendavaid tundlikke elemente lisaks nendele, millele on osutatud artikli 23 lõike 5 punktis b. Sellisel juhul võib riiklikes ressursside piisavuse hinnangutes:

esitada eeldusi, võttes arvesse riikliku elektrienergia nõudluse ja -pakkumise eripära;

kasutada täiendavaid vahendeid ja sidusaid hiljutisi andmeid lisaks nendele, mida kasutab ENTSO-E Euroopa ressursside piisavuse hindamisel.

Lisaks sellele peab riiklikus ressursside piisavuse hinnangus kasutama artikli 26 lõike 11 punktis a osutatud metoodikat, kui hinnatakse teises liikmesriigis asuva võimsusepakkuja panust nende hõlmatavate pakkumispiirkondade varustuskindlusesse.

Riiklikud ressursside piisavuse hinnangud ja vajaduse korral Euroopa ressursside piisavuse hinnang ning lõike 3 kohane ACERi arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Kui riiklikus ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse pakkumispiirkonnaga seotud piisavuse probleem, mida Euroopa ressursside piisavuse hinnang ei tuvastanud, lisatakse riikliku ressursside piisavuse hinnangusse kahe ressursside piisavuse hinnangu vahel esineva lahknevuse põhjendus, sealhulgas kasutatud tundlike elementide üksikasjad ja aluseks võetud eeldused. Liikmesriigid avaldavad kõnealuse hinnangu ja esitavad selle ACERile.

Kahe kuu jooksul aruande saamise kuupäevast esitab ACER arvamuse selle kohta, kas riikliku ressursside piisavuse hinnangu ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangu vahelised lahknevused on põhjendatud.

Riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ võtab ACERi arvamust nõuetekohaselt arvesse ja muudab vajaduse korral oma hinnangut. Kui ta otsustab ACERi arvamust täielikult arvesse mitte võtta, avaldab riikliku ressursside piisavuse hinnangu koostamise eest vastutav organ üksikasjalikku põhjendust sisaldava aruande.

Artikkel 25

Varustuskindluse norm

Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel järgivad liikmesriigid varustuskindluse normi. Varustuskindluse normis on läbipaistval viisil märgitud liikmesriigi vajalik varustuskindluse tase. Piiriüleste pakkumispiirkondade puhul kehtestavad asjaomased asutused varustuskindluse normid ühiselt.

Reguleeriva asutuse ettepanekul määrab varustuskindluse normi kindlaks liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus. Varustuskindluse norm peab lähtuma artikli 23 lõikes 6 sätestatud metoodikast.

Varustuskindluse normi arvutamise aluseks on vähemalt saamata jäänud energia hind ja uue turule siseneja kulu teatud ajavahemiku jooksul ning see esitatakse kui „eeldatavasti mittetarnitav energia“ ja „eeldatav võimsuse puudujääk“.

Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.

Artikkel 26

Piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis

Teises liikmesriigis asuvad võimsusepakkujad saavad vahetult piiriüleselt osaleda muudes reservvõimsuse mehhanismides kui strateegilised reservid ning kui see on tehniliselt teostatav, siis ka strateegilistes reservides, vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele.

Liikmesriigid peavad tagama, et välismaisel võimsusel, mis suudab pakkuda omamaisega võrdväärset tehnilist taset, on võimalus osaleda kodumaise võimsusega samas konkurentsil põhinevas protsessis. Kui 4. juuli 2019. aasta seisuga toimib reservvõimsuse mehhanism, võivad liikmesriigid võimaldada võrkudevaheliste ühenduste otsest osalemist välismaise võimsusena samas konkurentsil põhinevas protsessis maksimaalselt nelja aasta jooksul alates 4. juulist 2019 või kahe aasta jooksul pärast lõikes 11 osutatud metoodika heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Liikmesriigid võivad nõuda, et välismaine võimsus asuks liikmesriigis, millel on vahetu võrguühendus selle liikmesriigiga, kes mehhanismi kohaldab.

Liikmesriigid ei tohi piirata oma territooriumil asuval võimsusel osalemast teiste liikmesriikide reservvõimsuse mehhanismis.

Piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismides ei tohi muuta ega muul viisil mõjutada piirkonnaüleseid kavasid ja liikmesriikidevahelisi füüsilisi vooge. Kõnealused kavad ja vood määratakse kindlaks üksnes artikli 16 kohase võimsuse jaotamise tulemusega.

Võimsusepakkujad saavad osaleda rohkem kui ühes reservvõimsuse mehhanismis.

Kui võimuse pakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, osalevad nad kuni omavaheliste ühenduste eeldatava kättesaadavuseni ja süsteemistressi tõenäolise esinemiseni mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus, vastavalt lõike 11 punktis a osutatud metoodikale.

Võimsusepakkujad on kohustatud tegema kättesaamatusmakseid, kui nende võimsus ei ole kättesaadav.

Kui võimsusepakkujad osalevad sama tarneperioodi jooksul rohkem kui ühes mehhanismis, peavad nad olema kohustatud tegema mitu kättesaamatusmakset, kui nad ei suuda täita mitut kohustust.

Põhivõrguettevõtjatele soovituse esitamise eesmärgil arvutavad artikli 35 kohaselt loodud piirkondlikud koordineerimiskeskused igal aastal välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse. Arvutuse tegemisel võetakse arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus. Arvutus tuleb teha iga pakkumispiirkonna piiri kohta.

Põhivõrguettevõtjad määravad igal aastal piirkondliku koordineerimiskeskuse soovituse põhjal kindlaks välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 7 osutatud sisenemisvõimsust jaotatakse tunnustatud võimsusepakkujatele läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja turupõhiselt.

Kui reservvõimsuse mehhanismid võimaldavad piiriülest osalemist kahes naaberliikmesriigis, läheb tulu, mis tuleb lõike 8 kohasest jaotamisest, asjaomastele põhivõrguettevõtjatele, kes jagavad selle omavahel vastavalt käesoleva artikli lõike 11 punktis b osutatud metoodikale või mõlema asjaomase reguleeriva asutuse poolt heaks kiidetud ühisele metoodikale. Kui naaberliikmesriik ei kohalda reservvõimsuse mehhanismi või kohaldab sellist reservvõimsuse mehhanismi, mis ei ole piiriüleseks osalemiseks avatud, kiidab tulust saadava osa heaks selle liikmesriigi pädev asutus, kus rakendatakse reservvõimsuse mehhanismi, pärast naaberliikmesriikide reguleerivate asutuste arvamuse taotlemist. Põhivõrguettevõtjad kasutavad sellist tulu artikli 19 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel.

10.

Selle ülekandesüsteemi eest vastutav põhivõrguettevõtja, kus välismaine võimsus asub, peab:

kindlaks tegema, kas huvitatud võimsusepakkuja suudab tagada tehnilise taseme, mis on nõutav selle reservvõimsuse mehhanismi puhul, kus ta kavatseb osaleda, ja registreerima võimsusepakkuja tunnustatud võimsusepakkujana sel eesmärgil loodud registris;

tegema kättesaadavuse kontrolle;

edastama reservvõimsuse mehhanismi kohaldava liikmesriigi põhivõrguettevõtjale käesoleva lõigu punktide a ja b ja teise lõigu kohaselt saadud teabe.

Asjaomane võimsusepakkuja teavitab viivitamata põhivõrguettevõtjat välismaises reservvõimsuse mehhanismis osalemisest;

11.

ENTSO-E esitab hiljemalt 5. juuliks 2020 ACERile:

metoodika, mille alusel arvutatakse piiriülese osalemise maksimaalne sisenemisvõimsus, nagu on osutatud lõikes 7;

tulu jagamise metoodika, nagu on osutatud lõikes 9;

ühised eeskirjad kättesaadavuse kontrolli tegemiseks, nagu on osutatud lõike 10 punktis b;

ühised eeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks, millal kättesaamatusmakse muutub sissenõutavaks;

registri toimimise tingimused, nagu on osutatud lõike 10 punktis a;

ühised eeskirjad, mille alusel tuvastatakse reservvõimsuse mehhanismis osalemiseks sobiv võimsus, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

Ettepaneku suhtes konsulteeritakse eelnevalt artikli 27 kohase menetluse raames ACERiga, kes peab selle heaks kiitma.

12.

Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad, kas võimsused on arvutatud kooskõlas lõike 11 punktis a osutatud metoodikaga.

13.

Reguleerivad asutused tagavad, et piiriülene osalemine reservvõimsuse mehhanismis on korraldatud tõhusalt ja mittediskrimineerivalt. Eelkõige näevad nad ette nõuetekohase halduskorra, et tagada kättesaamatusmaksete piiriülene maksmine.

14.

Lõike 8 kohast jaotatud võimsust saab tunnustatud võimsusepakkujate vahel üle kanda. Tunnustatud võimsusepakkujad teavitavad registrit kõikidest sellistest ülekandmisest, nagu on osutatud lõike 10 punktis a.

15.

ENTSO-E loob hiljemalt 5. juuliks 2021 lõike 10 punktis a osutatud registri ja käitab seda. Register on avatud kõigile tunnustatud võimsusepakkujatele, mehhanismi rakendavatele süsteemidele ja nende põhivõrguettevõtjatele.

Artikkel 27

Heakskiitmise kord

Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse ENTSO-E esitatud ettepaneku suhtes lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korda.

Enne ettepaneku esitamist korraldab ENTSO-E konsulteerimise, kuhu on kaasatud kõik asjakohased sidusrühmad, sealhulgas reguleerivad asutused ja muud liikmesriigi ametiasutused. ENTSO-E võtab konsulteerimise tulemusi oma ettepanekus nõuetekohaselt arvesse.

Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud ettepaneku saamise kuupäevast kiidab ACER ettepaneku heaks või muudab seda. Viimasel juhul konsulteerib ACER ENTSO-E-ga enne muudetud ettepaneku heakskiitmist. ACER avaldab heakskiidetud ettepaneku oma veebisaidil hiljemalt kolm kuud pärast ettepaneku dokumentide saamise kuupäeva.

ACER võib igal ajal taotleda heakskiidetud ettepanekusse muudatuste tegemist. Kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast esitab ENTSO-E ACERile kavandatavate muudatuste eelnõu. Kolme kuu jooksul alates kõnealuse eelnõu saamisest muudab ACER muudatusi või kiidab need heaks ning avaldab need muudatused oma veebisaidil.

V PEATÜKK

ÜLEKANDESÜSTEEMI TOIMIMINE

Artikkel 28

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

Põhivõrguettevõtjad teevad liidu tasandil ENTSO-E vahendusel koostööd, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piirkonnaülest kauplemist ning tagada Euroopa elektri ülekandevõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng.

ENTSO-E tegutseb liidu õigusest tulenevaid ülesandeid täites eesmärgiga luua hästi toimiv ja lõimitud elektrienergia siseturg ning annab panuse ajavahemikku 2020–2030 hõlmavas kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud eesmärkide tõhusasse ja jätkusuutlikku saavutamisse, eelkõige taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tõhusale kasutuselevõtule ning energiatõhususe suurendamisele kaasaaitamise kaudu, tagades samal ajal süsteemi turvalisuse. ENTSO-E-l peavad olema oma ülesannete täitmiseks piisavad inim- ja rahalised ressursid.

Artikkel 29

ENTSO-E

Elektri põhivõrguettevõtjad esitavad komisjonile ja ACERile ENTSO-E põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandid.

Kahe kuu jooksul alates põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandi kättesaamise päevast esitab ACER pärast konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid (sealhulgas tarbijaid) esindavate organisatsioonidega, komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta.

Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra muudatuste kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ACERi arvamust, kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist.

Põhivõrguettevõtjad võtavad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist vastu muudetud põhikirja või töökorra ning avaldavad need.

Lõikes 1 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

Artikkel 30

ENTSO-E ülesanded

ENTSO-E:

koostab võrgueeskirju artikli 59 lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 28 sätestatud eesmärgid;

võtab iga kahe aasta järel vastu kogu liitu hõlmava võrgu kümneaastase mittesiduva arengukava (kogu liitu hõlmava võrgu arengukava) ja avaldab selle;

koostab ja võtab vastu ettepanekud Euroopa ressursside piisavuse hinnangu kohta vastavalt artiklile 23 ning ettepanekud reservvõimsuse mehhanismides piiriülese osalemise tehnilise kirjelduse kohta vastavalt artikli 26 lõikele 11;

võtab vastu soovitused, mis käsitlevad liidu ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelise tehnilise koostöö koordineerimist;

võtab vastu piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelise koostöö ja koordineerimise raamistiku;

võtab vastu ettepaneku, millega määratakse kindlaks süsteemikäitamispiirkond kooskõlas artikli 36 sätetega;

teeb koostööd jaotusvõrguettevõtjate ja ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusega;

edendab ülekandevõrkude digiteerimist, sealhulgas nutivõrkude, tõhusa reaalajas andmekogumise ja nutiarvestite kasutuselevõtmist;

võtab vastu ühised võrguhaldusvahendid, et tagada kooskõlastatud võrguhaldus nii tava- kui ka eriolukorras, sealhulgas ühise vahejuhtumite liigitusskaala ja teadusuuringute kavad ning rakendab kõnealuseid kavasid tõhusa teadusprogrammi kaudu. Nende vahenditega määratakse muu hulgas kindlaks:

teave, sealhulgas üks päev ette, mitu korda päevas ja reaalajas edastatav asjakohane teave, mis on kasulik tegevuse paremaks kooskõlastamiseks, ning teabe kogumise ja jagamise optimaalne sagedus;

ii)

tehnoloogiline platvorm teabevahetuseks reaalajas ja asjakohasel juhul tehnoloogilised platvormid muu punktis i osutatud teabe kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks ning selliste menetluste rakendamiseks, mis võimaldavad põhivõrguettevõtjate tegevust rohkem kooskõlastada, eesmärgiga muuta kooskõlastatus kogu liitu hõlmavaks;

iii)

kuidas põhivõrguettevõtjad teevad tegevusalase teabe kättesaadavaks teistele põhivõrguettevõtjatele või isikule, kes on nõuetekohaselt volitatud aitama neil saavutada tegevuse kooskõlastatust, ja ACERile, ning

iv)

et põhivõrguettevõtjad määravad kontaktpunkti, kes vastutab teiste põhivõrguettevõtjate või punktis iii osutatud nõuetekohaselt volitatud isiku või ACERi teabetaotlustele vastamise eest;

võtab vastu iga-aastase tööprogrammi;

aitab kaasa direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 24 sätestatud koostalitlusvõime nõuete ning mittediskrimineeriva ja läbipaistva teabele juurdepääsu korra kehtestamisele;

võtab vastu aastaaruande;

teeb ja võtab vastu hooajalise piisavuse hinnangud vastavalt määruse (EL) 2019/941 artikli 9 lõikele 2;

edendab koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega küberturvalisust ja andmekaitset;

võtab oma ülesannete täitmisel arvesse tarbimiskaja arengut.

ENTSO-E teatab ACERile piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise ja tulemuslikkusega seotud puudustest.

ENTSO-E avaldab oma täiskogu, nõukogu ja komiteede koosolekute protokollid ja esitab üldsusele regulaarselt teavet oma otsuste vastuvõtmise ja tegevuse kohta.

Lõike 1 punktis j osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.

ENTSO-E annab ACERile kogu teabe, mida ACER vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 32 lõikele 1. Et ENTSO-E saaks seda nõuet täita, annavad põhivõrguettevõtjad ENTSO-E-le nõutavat teavet.

Komisjoni taotluse alusel esitab ENTSO-E komisjonile oma seisukohad artiklis 61 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 31

Konsultatsioonid

ENTSO-E viib artikli 30 lõikes 1 osutatud ülesannetest tulenevate ettepanekute koostamisel läbi ulatusliku konsultatsioonimenetluse, konsulteerides aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil. Konsulteerimine toimub struktureeritult, nii et enne ettepaneku lõplikku vastuvõtmist oleks võimalik sidusrühmade märkusi arvesse võtta, ning avatud ja läbipaistval viisil kaasates artiklis 29 osutatud töökorra kohaselt kõiki asjakohaseid sidusrühmi, eelkõige kõiki asjakohaseid sidusrühmi esindavaid organisatsioone. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on selgitada välja kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

Enne artikli 30 lõikes 1 osutatud ettepanekute vastuvõtmist teeb ENTSO-E teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil on neid märkusi arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Artikkel 32

ACERi teostatav järelevalve

ACER jälgib artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ENTSO-E ülesannete täitmist ning annab tulemustest aru komisjonile.

ACER jälgib artikli 59 kohaselt välja töötatud võrgueeskirjade rakendamist ENTSO-E poolt. Kui ENTSO-E ei ole võrgueeskirju rakendanud, nõuab ACER ENTSO-E-lt põhjendatud selgitust, miks ENTSO-E ei ole seda teinud. ACER teavitab selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse.

ACER jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 58 lõike 1 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude lõimimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

ENTSO-E esitab ACERile arvamuse saamiseks kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavandi, iga-aastase tööprogrammi kavandi, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe, ja muud artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumendid.

Kui ACER leiab, et ENTSO-E esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või kogu liitu hõlmava võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset, esitab ACER komisjonile ja ENTSO-E-le põhjendatud arvamuse koos soovitustega kahe kuu jooksul kavandi esitamisest.

Artikkel 33

Kulud

Käesoleva määruse artiklites 28–32 ja 58–61 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 ( 14 ) artiklis 11 nimetatud ENTSO-E tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja asjakohased.

Artikkel 34

Põhivõrguettevõtjate piirkondlik koostöö

Põhivõrguettevõtjad teevad piirkondlikku koostööd ENTSO-E raames, et aidata kaasa artikli 30 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid. ENTSO-E edendab põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd piirkondlikul tasandil, tagades piirkondliku tulemuslikkusega seotud koostalitluse, teabevahetuse ja järelevalve valdkondades, mis ei ole veel liidu tasandil ühtlustatud.

Põhivõrguettevõtjad parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste kaudsete enampakkumiste ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse mehhanismide lõimimise spetsiifilistele eelistele.

Komisjon võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuri geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Liikmesriik võib edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse geograafiline piirkond, mida piirkondlik koostööstruktuur hõlmab. Selleks konsulteerib komisjon reguleerivate asutuste, ACERi ja ENTSO-E-ga.

Käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusaktid ei mõjuta artikli 36 kohaldamist.

Artikkel 35

Piirkondlike koordineerimiskeskuste loomine ja missioon

Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad kõik süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad asjaomastele reguleerivatele asutustele ettepaneku piirkondlike koordineerimiskeskuste loomise kohta kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumidega.

Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused vaatavad ettepaneku läbi ja kiidavad selle heaks.

Ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

liikmesriik, kus on piirkondlike koordineerimiskeskuste ja osalevate põhivõrguettevõtjate asukoht;

ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimise tagamiseks vajalik organisatsiooniline, rahaline ja töökorraldus;

piirkondlike koordineerimiskeskuste töölerakendamise kava;

piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjad ja töökorrad;

koostöömenetluste kirjeldus kooskõlas artikliga 38;

piirkondlike koordineerimiskeskuste vastutuse korra kirjeldus kooskõlas artikliga 47;

kui kahte piirkondlikku koordineerimiskeskust hallatakse artikli 36 lõike 2 kohaselt rotatsiooni korras, siis piirkondlike koordineerimiskeskuste üheselt mõistetavate kohustuste ja nende ülesannete täitmise tagamiseks ette nähtud korra kirjeldus.

Pärast seda, kui reguleerivad asutused on lõikes 1 osutatud ettepaneku heaks kiitnud, asendavad piirkondlikud koordineerimiskeskused määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt loodud piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid ning alustavad tööd hiljemalt 1. juulil 2022.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 ( 15 ) II lisas osutatud õiguslikus vormis.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad liidu õiguse kohaseid ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid, mis on neile antud kooskõlas artikliga 37. Põhivõrguettevõtjad vastutavad võimsusvoogude juhtimise eest ning turvalise, töökindla ja tõhusa elektrisüsteemi tagamise eest kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõike 1 punktiga d.

Artikkel 36

Piirkondlike koordineerimiskeskuste geograafiline ulatus

ENTSO-E esitab hiljemalt 5. jaanuariks 2020 ACERile ettepaneku, milles märgitakse, millised põhivõrguettevõtjad, pakkumispiirkonnad, pakkumispiirkondade piirid, võimsusarvutusalad ja katkestuste koordineerimisalad on hõlmatud iga süsteemikäitamispiirkonnaga. Ettepanekus võetakse arvesse võrguskeemi, sealhulgas elektrisüsteemide omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse määra, pidades silmas voogusid ja piirkonna suurust, mis peab hõlmama vähemalt ühte koordineeritud võimsusarvutusala.

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad osalevad asjaomases piirkonnas loodud piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Erandjuhul, kui põhivõrguettevõtja juhtimispiirkond kuulub mitmesse erinevasse sünkroonalasse, võib põhivõrguettevõtja osaleda kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse töös. Süsteemikäitamispiirkondade lähedal asuvate pakkumispiirkondade piiride puhul määratakse lõikes 1 osutatud ettepanekus kindlaks, kuidas peab nende piiride puhul toimuma piirkondlike koordineerimiskeskuste vaheline koordineerimine. Mandri-Euroopa sünkroonala puhul, kui kahe piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevus võib süsteemikäitamispiirkonnas kattuda, teevad selle süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad otsuse, kas määrata selles piirkonnas üks piirkondlik koordineerimiskeskus või täidavad kaks piirkondlikku koordineerimiskeskust rotatsiooni korras osaliselt või täielikult kogu süsteemikäitamispiirkonna piirkondliku tähtsusega ülesandeid ja muid ülesandeid täidab üks määratud piirkondlik koordineerimiskeskus.

Kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud ettepaneku kättesaamist kiidab ACER süsteemikäitamispiirkondade kindlaksmääramist käsitleva ettepaneku heaks või teeb muudatusettepanekud. Muudatusettepanekute puhul konsulteerib ACER enne muudatuste heakskiitmist ENTSO-E-ga. Vastuvõetud ettepanek avaldatakse ACERi veebisaidil.

Asjaomased põhivõrguettevõtjad võivad esitada ACERile ettepaneku lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud süsteemikäitamispiirkondade muutmiseks. Kohaldatakse lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded

Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab terves süsteemikäitamispiirkonnas, kus ta on loodud, vähemalt kõiki järgmisi piirkondliku tähtsusega ülesandeid:

▼M2

koordineeritud võimsusarvutus vastavalt metoodikale, mis on töötatud välja määrusega (EÜ) 2016/1719 kehtestatud võimsuse forvardturul jaotamise suuniste, määrusega (EÜ) 2015/1222 kehtestatud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste ning määrusega (EL) 2017/2195 kehtestatud elektrisüsteemi tasakaalustamise suuniste kohaselt;

▼B

koordineeritud talitluskindluse analüüs vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele;

ühiste võrgumudelite loomine vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele ja menetlustele;

põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamise toetamine vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjas sätestatud menetlusele;

piirkondlike, järgmise nädala turu kuni vähemalt järgmise päeva turu süsteemi piisavuse prognooside koostamine ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine vastavalt määruse (EL) 2019/941 artiklis 8 sätestatud metoodikatele ja määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele;

piirkondlik katkestuste plaanimise koordineerimine vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele ja metoodikatele;

piirkondlike koordineerimiskeskuste töötajate koolitamine ja sertifitseerimine;

põhivõrguettevõtjate taotletud piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamine;

käitamis- ja häiringujärgse analüüsimise ja aruandluse läbiviimine;

reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine;

tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine;

põhivõrguettevõtjate taotlusel nende toetamine põhivõrguettevõtjate vaheliste arvelduste optimeerimisel;

piirkondliku elektrikriisi stsenaariumide kindlaksmääramisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) 2019/941 artikli 6 lõikele 1 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

hooajalise piisavuse hindamisega seotud ülesannete täitmine asjakohases ulatuses, kui need on vastavalt määruse (EL) 2019/941 artikli 9 lõikele 2 delegeeritud piirkondlikele koordineerimiskeskustele;

reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse väärtuse arvutamine artikli 26 lõike 7 kohase soovituse koostamise eesmärgil;

ülesanded, mis on seotud põhivõrguettevõtjate abistamisega uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse kindlakstegemisel, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 51.

Esimeses lõigus osutatud ülesanded on üksikasjalikumalt sätestatud I lisas.

Komisjoni või liikmesriikide ettepanekul avaldab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komitee arvamuse piirkondlikele koordineerimiskeskustele uute nõustamisülesannete andmise kohta. Kui komitee avaldab uute nõustamisülesannete andmise kohta positiivse arvamuse, täidavad piirkondlikud koordineerimiskeskused neid ülesandeid ENTSO-E poolt välja töötatud ja ACERi poolt artiklis 27 sätestatud menetluse kohaselt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

Põhivõrguettevõtjad annavad oma piirkondlikele koordineerimiskeskustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele kogu teabe, mis on vajalik piirkondlike koordineerimiskeskuste vastu võetud koordineeritud meetmete ja soovituste rakendamiseks.

Käesolevas artiklis sätestatud ja vastavates võrgueeskirjades või suunistes veel käsitlemata ülesannete puhul töötab ENTSO-E välja ettepaneku kooskõlas artiklis 27 sätestatud menetlusega. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad neid ülesandeid ACERi poolt heaks kiidetud ettepaneku alusel.

Artikkel 38

Piirkondlikes koordineerimiskeskustes ja piirkondlike koordineerimiskeskuste vahel tehtav koostöö

Igapäevase koordineerimise haldamine piirkondlike koordineerimiskeskuste sees ja nende vahel põhineb piirkonna põhivõrguettevõtjate vahelistel koostöömenetlustel, sealhulgas asjakohasel juhul piirkondlike koordineerimiskeskuste vahelist koordineerimist käsitleval korral. Koostöömenetlus põhineb järgmisel:

planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitlev töökord, mis on seotud artiklis 37 osutatud ülesannetega;

menetlus piirkondlike koordineerimiskeskuste ettepanekuid käsitlevate analüüside jagamiseks ja nendega seoses tulemuslikuks ja kaasavaks konsulteerimiseks süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega, asjaomaste sidusrühmadega ja teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega nende põhitegevuse ja -ülesannete elluviimisel artikli 40 kohaselt ning teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega;

menetlus koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks kooskõlas artikliga 42.

Artikkel 39

Töökord

Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja täidetavate ülesannetega seotud planeerimist ja korralduslikke aspekte käsitleva tõhusa, kaasava, läbipaistva ja konsensuse saavutamist soodustava töökorra, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ülesannete üksikasju ja nõudeid, nagu on sätestatud I lisas. Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja ka selle töökorra läbivaatamise menetluse.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused tagavad, et lõikes 1 osutatud töökord hõlmab asjaomaste osaliste teavitamist käsitlevaid norme.

Artikkel 40

Nõuandemenetlus

Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse, mille alusel korraldatakse nende igapäevaste toimingute ja ülesannete elluviimisega seotud asjakohaseid ja regulaarseid konsultatsioone süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate, teiste piirkondlike koordineerimiskeskuste ja asjaomaste sidusrühmadega. Regulatiivsete küsimuste käsitlemise tagamiseks võib vajaduse korral kaasata konsultatsioonidesse reguleerivad asutused.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused konsulteerivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikidega ja oma piirkondlike foorumitega (kui piirkondlik foorum on olemas) poliitiliselt tähtsates küsimustes, mille hulka ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevane tegevus ja nende ülesannete täitmine. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad vajalikul määral arvesse liikmesriikide ja asjakohasel juhul oma piirkondlike foorumite antavaid soovitusi.

Artikkel 41

Läbipaistvus

Piirkondlikud koordineerimiskeskused töötavad välja menetluse sidusrühmade kaasamiseks ning korraldavad sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et arutada ühendatud ülekandesüsteemi tõhusa, turvalise ja töökindla toimimisega seotud küsimusi, selgitada välja puudujäägid ja esitada parandusettepanekuid.

ENTSO-E ja piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad sidusrühmade ja üldsuse jaoks täiesti läbipaistvalt. Kõik asjakohased dokumendid avaldatakse vastava piirkondliku koordineerimiskeskuse veebisaidil.

Artikkel 42

Koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmine ja läbivaatamine

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad töötavad välja menetluse piirkondlike koordineerimiskeskuste poolt kooskõlas lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidega esitatud koordineeritud meetmete ja soovituste vastuvõtmiseks ja läbivaatamiseks.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele adresseeritud koordineeritud meetmed seoses artikli 37 lõike 1 punktides a ja b osutatud ülesannetega. Põhivõrguettevõtjad rakendavad koordineeritud meetmeid, välja arvatud juhul, kui koordineeritud meetmete rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab mitte rakendada koordineeritud meedet käesolevas lõikes sätestatud põhjustel, teatab ta üksikasjalikud põhjused läbipaistval viisil ja tarbetu viivituseta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele. Sellistel juhtudel hindab piirkondlik koordineerimiskeskus otsuse mõju teistele süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja võib teha vastavalt lõikes 1 sätestatud menetlusele ettepaneku teistsuguste koordineeritud meetmete kohta.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad põhivõrguettevõtjatele soovitusi seoses artikli 37 lõike 1 punktides c–p loetletud ülesannetega või artikli 37 lõike 2 kohaselt määratud ülesannetega.

Kui põhivõrguettevõtja otsustab lõikes 1 osutatud soovitusest kõrvale kalduda, esitab ta piirkondlikule koordineerimiskeskusele ja süsteemikäitamispiirkonna teistele põhivõrguettevõtjatele tarbetu viivituseta oma otsuse põhjenduse.

Koordineeritud meetmete või soovituse läbivaatamine algatatakse süsteemikäitamispiirkonna ühe või mitme põhivõrguettevõtja taotlusel. Koordineeritud meetme või soovituse läbivaatamise järel kinnitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused selle esialgsel kujul või muudavad seda.

Kui koordineeritud meedet vaadatakse käesoleva artikli lõike 4 kohaselt läbi, ei peatata läbivaatamistaotlus koordineeritud meetme kohaldamist, välja arvatud juhtudel, kui koordineeritud meetme rakendamise tagajärjel rikutaks talitluskindluse piire, mille iga üksik põhivõrguettevõtja on kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjadele.

Olles konsulteerinud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 kohaselt loodud komiteega, võivad süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid ühe liikmesriigi või komisjoni ettepanekul ühiselt otsustada anda koordineeritud meetmete esitamise pädevus oma piirkondlikule koordineerimiskeskusele seoses ühe või mitme käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punktides c–p sätestatud ülesandega.

Artikkel 43

Piirkondlike koordineerimiskeskuste haldusnõukogu

Piirkondlikud koordineerimiskeskused asutavad koordineerimiskeskuste juhtimise ja tulemuslikkuse seirega seotud meetmete võtmiseks haldusnõukogu.

Haldusnõukogu koosneb liikmetest, kes esindavad kõiki vastavates piirkondlikes koordineerimiskeskustes osalevaid põhivõrguettevõtjaid.

Haldusnõukogu vastutab järgmise eest:

piirkondlike koordineerimiskeskuste põhikirjade ja töökordade koostamine ja heakskiitmine;

organisatsioonilise struktuuri kindlaksmääramine ja rakendamine;

aastaeelarve koostamine ja heakskiitmine;

koostöömenetluste väljatöötamine ja heakskiitmine kooskõlas artikliga 38.

Haldusnõukogu pädevusse ei kuulu piirkondlike koordineerimiskeskuste igapäevase toimimise ja selle ülesannete täitmisega seotud tegevus.

Artikkel 44

Organisatsiooniline struktuur

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad kehtestavad piirkondlike koordineerimiskeskuste organisatsioonilise struktuuri, mis toetab nende ülesannete täitmise ohutust.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

töötajate õigused, ülesanded ja vastutus;

organisatsiooni eri osade ja protsesside vahelised alluvus- ja aruandlussuhted.

Kui see on tingimata vajalik, võivad piirkondlikud koordineerimiskeskused luua piirkondlikke tugipunkte, kus tegeletakse allpiirkondlike eripäradega, või piirkondlikke koordineerimiskeskusi, et tagada ülesannete tõhus ja usaldusväärne täitmine.

Artikkel 45

Vahendid ja töötajad

Piirkondlikele koordineerimiskeskustele tagatakse töötajad ning tehnilised, füüsilised ja rahalised vahendid, mis on vajalikud koordineerimiskeskuste käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nende ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.

Artikkel 46

Järelevalve ja aruandlus

Piirkondlikud koordineerimiskeskused kehtestavad menetluse vähemalt järgmiste aspektide pidevaks seireks:

koordineerimiskeskuste tegevuse tulemuslikkus;

esitatud koordineeritud meetmed ja soovitused, millises ulatuses on põhivõrguettevõtjad koordineeritud meetmeid ja soovitusi rakendanud, ning saavutatud tulemused;

iga nende vastutusalasse kuuluva ülesande tulemuslikkus ja tõhusus ning asjakohasel juhul ülesannete rotatsioon.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused peavad oma kulude üle arvestust läbipaistval viisil ning teatavad neist ACERile ja süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused esitavad ENTSO-E-le, ACERile, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele ning elektrivaldkonna koordineerimise rühmale aastaaruande lõikes 1 sätestatud järelevalve tulemuste kohta ja teabe nende tegevuse kohta.

Piirkondlikud koordineerimiskeskused teatavad lõike 1 kohase seire käigus tuvastatud puudustest ENTSO-E-le, süsteemikäitamispiirkonna reguleerivatele asutustele, ACERile ning liikmesriikide kriisiolukordade ennetamise ja nendega toimetuleku eest vastutavatele pädevatele asutustele. Selle aruande põhjal võivad süsteemikäitamispiirkonna vastavad reguleerivad asutused pakkuda piirkondlikele koordineerimiskeskustele välja meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

Ilma et see piiraks vajadust kaitsta julgeolekut ning tundlikku äriteabe konfidentsiaalsust, avalikustavad piirkondlikud koordineerimiskeskused aruanded, millele on osutatud lõigetes 3 ja 4.

Artikkel 47

Vastutus

Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad lisavad artikli 35 kohasesse piirkondlike koordineerimiskeskuste asutamist käsitlevasse ettepanekusse vajalikud meetmed piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesannete täitmisest tuleneva vastutuse katmiseks. Vastutuse katmiseks kasutatava meetodi puhul võetakse arvesse piirkondlike koordineerimiskeskuste õiguslikku seisundit ja olemasolevat ärikindlustuse taset.

Artikkel 48

Kümneaastane võrgu arengukava

▼M1

Kogu liitu hõlmava võrgu arengukava, millele osutatakse artikli 30 lõike 1 punktis b, sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume ning süsteemi paindlikkuse hinnangut. Modelleerimisel kasutatavad asjakohased sisendparameetrid, näiteks prognoosid kütuse- ja süsinikuhindade kohta või taastuvenergia seadmete paigaldamise kohta on täielikult kooskõlas artikli 23 kohaselt välja töötatud Euroopa ressursside piisavuse hinnanguga.

▼B

Kogu liitu hõlmava võrgu arengukavas eelkõige:

tuginetakse liikmesriikide investeerimiskavadele, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 34 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning asjakohasel juhul võrgu planeerimise liidu tasandi aspekte, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 347/2013; sellele tehakse kulude-tulude analüüs, kasutades nimetatud määruse artikli 11 kohaselt koostatud metoodikat;

tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse direktiivi (EL) 2019/944 artiklites 44 ja 51 osutatud investorite pikaajalised kohustused, ning

määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega.

Seoses esimese lõigu punktiga c võib kogu liitu hõlmava võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad erinevatest heakskiitmisega seotud menetlustest või tavadest.

ACER esitab riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade kohta arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukavaga. Kui ACER tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ning mittesiduva kogu liitu hõlmava võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat kogu liitu hõlmava võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 51, soovitab ACER pädeval reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 51 lõikele 7 ja teavitada sellest komisjoni.

Artikkel 49

Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitismehhanism

Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse kulud, mis tekivad piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu.

Lõikes 1 nimetatud hüvitist maksavad need siseriiklike ülekandesüsteemide käitajad, kelle võrkudest piiriülesed võimsusvood pärinevad, ja need võrguettevõtjad, kelle võrkudes kõnealused võimsusvood lõpevad.

Hüvitismaksed tehakse korrapäraselt teatava möödunud ajavahemiku eest. Makstud hüvitist korrigeeritakse vajaduse korral tagantjärele vastavalt tegelikele kuludele.

Esimene ajavahemik, mille eest hüvitismakseid tuleb teha, määratakse kindlaks artiklis 61 nimetatud suunistes.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse hüvitismaksete suurused.

Ülekantavate piiriüleste võimsusvoogude suurus ning siseriiklikest ülekandesüsteemidest pärinevate või kõnealustes võrkudes lõppevate piiriüleste võimsusvoogude suurus määratakse kindlaks teatava ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetud füüsiliste võimsusvoogude põhjal.

Piiriüleste võimsusvoogude ülekandekulud määratakse kindlaks ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude põhjal, kusjuures võetakse arvesse kaod, investeeringud uude taristusse ning asjakohane osa taristuga seotud olemasolevatest kuludest, niivõrd kui taristut kasutatakse piiriüleste võimsusvoogude edastamiseks, ning eriti võetakse arvesse vajadust tagada varustuskindlus. Kulude kindlaksmääramisel kasutatakse tunnustatud standardile vastavaid kuluarvestuse viise. Kasu, mis võrk saab piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest, võetakse arvesse ja vähendatakse saadavat hüvitist.

Kui kahe või enama liikmesriigi ülekandevõrgud moodustavad täielikult või osaliselt ühe juhtploki osa, loetakse üksnes põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitismehhanismiga seoses juhtplokk tervikuna ühe asjaomase liikmesriigi ülekandevõrgu osaks, et juhtplokis kulgevaid võimsusvoogusid ei saaks lugeda artikli 2 lõike 2 punkti b alusel piiriülesteks voogudeks, mille puhul tuleb maksta hüvitist käesoleva artikli lõike 1 alusel. Asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused võivad otsustada, millise asjaomase liikmesriigi osaks juhtplokk tervikuna loetakse.

Artikkel 50

Teabe esitamine

Põhivõrguettevõtjad võtavad kasutusele kooskõlastamis- ja teabevahetussüsteemid, mis tagavad võrkude turvalisuse ülekandevõime piiratuse juhtimisel.

Põhivõrguettevõtjate ohutus-, talitlus- ja planeerimisnormid avalikustatakse. Avaldatav teave sisaldab üldist kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskevõime piiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kavad esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad iga päev kalkulatsiooni kasutusel oleva edastamisvõimsuse kohta, tuues esile kõik juba reserveeritud edastamisvõimsused. Kõnealust teavet antakse kindlaksmääratud vaheaegadega enne edastamispäeva ning selles esitatakse igal juhul eeloleva nädala ja kuu kalkulatsioon ning olemasoleva võimsuse edastatava osa eeldatav kogus.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku tarbimise, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise, tasakaalustus- ja reservvõimsuse ning paindlikkuse kättesaadavuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

▼M2

4a.

Põhivõrguettevõtjad avaldavad avalikku julgeolekut ja andmete konfidentsiaalsust arvesse võttes läbipaistval viisil selge ja suure ruumilise detailsusega teabe oma tegevuspiirkondades uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse kohta, sealhulgas võimsuse kohta, mille puhul ühendustaotluse menetlemine on pooleli, ja paindliku ühenduse loomise võimalikkuse kohta ülekoormatud piirkondades. Avaldamine peab hõlmama teavet uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse arvutamise kriteeriumide kohta. Põhivõrguettevõtjad ajakohastavad seda teavet korrapäraselt, vähemalt kord kuus.

Põhivõrguettevõtjad annavad võrgukasutajatele selget ja läbipaistvat teavet nende ühendustaotluste seisu ja menetlemise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul teavet paindlike ühendamislepingute kohta. Nad esitavad sellise teabe kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kui taotletud ühendust ei ole võimaldatud, kuid sellest ei ole ka lõplikult keeldutud, ajakohastab põhivõrguettevõtja seda teavet korrapäraselt, vähemalt kord kvartalis.

▼B

Asjaomased turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele asjakohased andmed.

Elektritootjad, kes omavad või käitavad tootmisvõimsusi, millest ühe tootmisvõimsuse installeeritud võimsus on vähemalt 250 MW, või kelle portfelli kuuluv tootmisvõimsus on vähemalt 400 MW, hoiavad reguleerivale asutusele, liikmesriigi konkurentsiasutusele ja komisjonile viie aasta jooksul kättesaadavana kõik elektrijaamaga seotud tunniandmed, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kõiki operatiivseid edastusotsuseid ning energiabörsidel, võrkudevaheliste ühenduste enampakkumistel, reservturgudel ja börsivälistel enampakkumistel tehtud pakkumisi. Elektrijaama iga tunni kaupa säilitatav teave peab sisaldama vähemalt andmeid olemasoleva tootmisvõimsuse ja varutud reservvõimsuse kohta, sealhulgas teavet varutud reservvõimsuse jaotamise kohta elektrijaama tasandil, pakkumise tegemise ja tootmise ajal.

Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrke ja koormusvooge käsitlevate andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ning taotluse korral komisjonile ja liikmesriikidele. Reguleerivad asutused, liikmesriigid ja komisjon käsitlevad kõnealust andmepaketti konfidentsiaalsena ning tagavad selle konfidentsiaalse käsitlemise ka kõigi konsultantide puhul, kes teevad nende nõudmisel analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

Artikkel 51

Põhivõrguettevõtjate sertifitseerimine

Komisjon vaatab läbi iga teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimisotsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 52 lõikele 6. Kahe kuu jooksul teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele reguleerivale asutusele seoses teatise vastavusega direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 43 ja kas artikli 52 lõikele 2 või artiklile 53.

Komisjon võib esimeses lõigus viidatud arvamuse koostamisel taotleda ACERi arvamust reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus osutatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei ole esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

Komisjoni arvamuse saamisel võtab reguleeriv asutus kahe kuu jooksul vastu oma lõpliku otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.

Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused või komisjon põhivõrguettevõtjatelt või tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda kogu teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Kui komisjon on saanud teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artikli 43 lõikele 9, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.

VI PEATÜKK

JAOTUSVÕRGU KÄITAMINE

Artikkel 52

Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksus

Jaotusvõrguettevõtjad teevad liidu tasandil koostööd ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vahendusel, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning jaotusvõrkude ja ülekandesüsteemide optimaalset haldamist ning koordineeritud käitamist. Jaotusvõrguettevõtjatel, kes soovivad ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses osaleda, on õigus saada üksuse registreeritud liikmeteks.

Registreeritud liikmed võivad osaleda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuses kas otse või neid võib esindada liikmesriigi määratud või liidu tasandi ühendus.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus täidab käesolevas määruses ette nähtud ülesandeid ja menetlusi kooskõlas artikliga 55. Olles liidu ühistes huvides töötav ekspertüksus, ei esinda ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaid erihuvisid ega püüa mõjutada otsustusprotsessi teatavate erihuvide kaitsmiseks.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmete suhtes kehtib registreerimiskohustus ja nad peavad tasuma õiglase ja proportsionaalse liikmemaksu, mille arvutamisel võetakse arvesse asjaomase jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrku ühendatud tarbijate arvu.

Artikkel 53

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse loomine

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koosneb vähemalt üldkogust, juhatusest, strateegiliste nõunike rühmast, eksperdirühmadest ja peasekretärist.

Hiljemalt 5. juuliks 2020 esitavad jaotusvõrguettevõtjad komisjonile ja ACERile kooskõlas artikliga 54 asutatava ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirja kavandi, sealhulgas käitumisjuhendi, registreeritud liikmete loetelu ja töökorra kavandi, sealhulgas ENTSO-E ja muude sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi, ning rahastamiseeskirja.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töökorra kavandis tagatakse kõigi osalevate jaotusvõrguettevõtjate tasakaalustatud esindatus.

Kahe kuu jooksul alates põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kättesaamisest esitab ACER komisjonile oma arvamuse, olles eelnevalt konsulteerinud kõikide sidusrühmadega, eelkõige jaotusvõrgu kasutajaid esindavate organisatsioonidega.

Kolme kuu jooksul pärast ACERilt arvamuse saamist esitab komisjon arvamuse põhikirja kavandi, liikmete loetelu ja töökorra kavandi kohta, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud ACERi arvamust.

Jaotusvõrguettevõtjad loovad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt heakskiitva arvamuse saamist ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse, võtavad vastu selle põhikirja ja töökorra ning avaldavad need.

Lõikes 2 osutatud dokumendid esitatakse komisjonile ja ACERile nende muutmise korral või kui komisjon või ACER esitab selleks põhjendatud taotluse. Komisjon ja ACER esitavad arvamuse vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetlusele.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevusega seotud kulud kannavad jaotusvõrguettevõtjad, kes on üksuse registreeritud liikmed, ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad üksnes kulud, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed.

Artikkel 54

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse peamised reeglid ja menetlused

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse põhikirjas, mis võetakse vastu artikli 53 kohaselt, tagatakse järgmised põhimõtted:

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse töös saavad osaleda üksnes registreeritud liikmed, võimalusega delegeerida oma ülesanded teistele liikmetele;

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse tegevust käsitlevad strateegilised otsused ja juhatusele esitatavad poliitilised suunised võtab vastu üldkogu;

üldkogu otsused võetakse vastu järgmiste reeglite kohaselt:

igal liikme häälte arv on proportsionaalne liikme tarbijate arvuga;

ii)

antakse 65 % üldkogu liikmetel olevatest häältest, ning

iii)

otsus võetakse vastu vähemalt 55 % liikmete häälteenamusega;

üldkogu otsused lükatakse tagasi järgmiste reeglite kohaselt:

igal liikme häälte arv on proportsionaalne liikme tarbijate arvuga;

ii)

antakse 35 % liikmetel olevatest häältest, ning

iii)

otsus lükatakse tagasi vähemalt 25 % liikmete häältega;

üldkogu valib maksimaalselt nelja-aastaseks ametiajaks juhatuse;

juhatus nimetab oma liikmete hulgast esimehe ja kolm aseesimeest;

juhatus juhib artiklite 56 ja 57 kohast jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtjate koostööd;

juhatuse otsused võetakse vastu absoluuthäälteenamusega;

üldkogu nimetab juhatuse ettepaneku põhjal oma liikmete hulgast neljaks aastaks ametisse peasekretäri, keda võib ühe korra ametisse tagasi nimetada;

üldkogu kutsub juhatuse ettepaneku põhjal ellu eksperdirühmad, kusjuures ühegi rühma suurus ei tohi ületada 30 liiget, kellest 1/3 võib pärineda väljastpoolt ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse liikmeskonda. Lisaks luuakse liikmesriikide ekspertide rühm, kuhu kuulub üks jaotusvõrguettevõtjate esindaja igast liikmesriigist.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse vastu võetud menetlustega tagatakse üksuse liikmete õiglane ja proportsionaalne kohtlemine ning menetlused kajastavad liikmeskonna geograafilist ja majanduslikku struktuuri. Eelkõige nähakse menetluseeskirjadega ette järgmine:

juhatus koosneb juhatuse esimehest ja 27 liikmete esindajast, kellest

üheksa on rohkem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad;

ii)

üheksa on rohkem kui 100 000 ja vähem kui 1 miljoni võrgukasutajaga liikmete esindajad ning

iii)

üheksa on vähem kui 100 000 võrgukasutajaga liikmete esindajad;

jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajad võivad osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejatena;

juhatusse ei või kuuluda rohkem kui kolm samast liikmesriigist või kontsernist pärit liikmete esindajat;

juhatuse aseesimehed tuleb nimetada iga punktis a osutatud kategooria liikmete esindajate hulgast;

ühest liikmesriigist või samast kontsernist pärit liikmete esindajad ei või moodustada eksperdirühmas osalejate enamust;

juhatus loob strateegilise nõuanderühma, kes esitab juhatusele ja eksperdirühmadele arvamusi ning koosneb Euroopa jaotusvõrguettevõtjate ühenduste esindajatest ja nende liikmesriikide esindajatest, kes ei ole juhatuses esindatud.

Artikkel 55

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ülesanded on järgmised:

edendada jaotusvõrkude käitamist ja kavandamist, koordineerides seda ülekandevõrkude käitamise ja kavandamisega;

hõlbustada taastuvate energiaallikate, hajatootmise ja muude jaotusvõrguga lõimitud ressursside, näiteks energia salvestamise ühendamist;

hõlbustada tarbimise paindlikkust ja tarbimiskaja ning jaotusvõrgu kasutajate juurdepääsu turgudele;

panustada jaotussüsteemide digiteerimisse, sealhulgas nutivõrkude ja -arvestite kasutuselevõtmisesse;

toetada koostöös asjaomaste asutuste ja reguleeritud üksustega andmehalduse, küberturvalisuse ja andmekaitse arendamist;

osaleda artikli 59 kohaselt selliste võrgueeskirjade väljatöötamises, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega.

Lisaks täidab ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus järgmisi ülesandeid:

koostöö tegemine ENTSO-E-ga selliste käesoleva määruse kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade ja suuniste rakendamise järelevalve puhul, mis on seotud jaotusvõrkude käitamise ja kavandamisega ning ülekande- ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamisega;

koostöö tegemine ENTSO-E-ga ning parimate tavade vastuvõtmine seoses ülekandesüsteemide ja jaotusvõrkude koordineeritud käitamise ja kavandamisega, sealhulgas sellistes küsimustes nagu ettevõtjate vaheline andmevahetus ning hajaenergia ressursside koordineerimine;

parimate tavade väljaselgitamine lõikes 1 nimetatud valdkondades ning jaotusvõrgu energiatõhususe edendamine;

iga-aastase tööprogrammi ja aastaaruande vastuvõtmine;

tegutsemine kooskõlas konkurentsiõigusega ja neutraalsuse tagamine.

Artikkel 56

Konsulteerimine seoses võrgueeskirjade väljatöötamisega

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus korraldab artikli 59 kohaste uute võrgueeskirjade väljatöötamises osaledes aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil ulatusliku konsultatsioonimenetluse, kaasates artiklis 53 osutatud töökorra konsulteerimist käsitleva osa kohaselt kõik asjaomased sidusrühmad ning eelkõige selliseid sidusrühmi esindavad organisatsioonid. Konsulteerimisse peavad olema kaasatud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Konsulteerimise eesmärk on välja selgitada kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus võtab arvesse konsulteerimise käigus esitatud seisukohti. Enne artiklis 59 osutatud võrgueeskirju käsitlevate ettepanekute vastuvõtmist teeb ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Artikkel 57

Koostöö põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate vahel

Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd võrkude kavandamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine.

Põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad teevad omavahel koostööd, et saavutada koordineeritud juurdepääs sellistele ressurssidele nagu hajatootmine, energia salvestamine ja tarbimiskaja, mis võivad aidata kaasa nii ülekandesüsteemi kui ka jaotusvõrguettevõtjate eriomaste vajaduste rahuldamisele.

▼M2

Jaotusvõrguettevõtjad ja põhivõrguettevõtjad teevad üksteisega koostööd, avaldades järjepidevalt teavet oma vastavates tegevuspiirkondades uute ühenduste jaoks saadaoleva võimsuse kohta nii, et see tagab piisavalt üksikasjaliku nähtavuse uute energiaprojektide arendajatele ja teistele võimalikele võrgukasutajatele.

▼B

VII PEATÜKK

VÕRGUEESKIRJAD JA SUUNISED

Artikkel 58

Võrgueeskirjade ja suuniste vastuvõtmine

Komisjon võib artiklitest 59, 60 ja 61 tulenevate õiguste alusel vastu võtta rakendusakte või delegeeritud õigusakte. Kõnealused aktid võidakse vastu võtta võrgueeskirjadena, mis põhinevad ENTSO-E väljatöötatud sõnastusettepanekutel või, kui see on ette nähtud artikli 59 lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ettepanekutel, mis on asjakohasel juhul välja töötatud koostöös ENTSO-E ja ACERiga artikli 59 kohases menetluses, või artikli 61 kohasel menetlusel põhinevate suunistena.

Võrgueeskirjade ja suunistega:

tagatakse käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase;

neis võetakse arvesse piirkondlikku eripära, kui see on asjakohane;

ei minda kaugemale punktis a sätestatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust ning

ei piirata liikmesriikide õigust kehtestada siseriiklikke võrgueeskirju, mis ei mõjuta piirkonnaülest kauplemist.

Artikkel 59

Võrgueeskirjade kehtestamine

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, kehtestades võrgueeskirjad, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

võrgu turvalisust ja töökindlust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ülekande tehnilise reservvõimsuse eeskirjad võrgu ekspluatatsiooni turvalisuse eesmärgil ja koostalitlusvõime eeskirjad, rakendades käesoleva määruse artikleid 34–47 ja artiklit 57 ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklit 40, mis hõlmavad süsteemi seisundeid, parandusmeetmeid ja talitluskindluse piire, pingejuhtimist ja reaktiivvõimsuse juhtimist, lühisvoolu juhtimist, elektrienergia voogude juhtimist, häiringute analüüsi ja käsitlemist, kaitseseadmeid ja -kavasid, andmevahetust, nõuete järgimist, koolitust, talitluse kavandamise ja julgeoleku analüüsi, piirkondlikku talitluskindluse koordineerimist, katkestuste koordineerimist, asjakohaste ressursside valmiduskavasid, piisavuse analüüse, tugiteenuseid, ajaplaneerimist ning talitluse plaanimise andmekeskkondi;

▼M2

võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise normid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 7–10, 13–17, 19 ja 35–37 ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 6, sealhulgas normid, mis käsitlevad järgmise päeva, päevasisese ja forvardturu võimsuse jaotamise arvestamise metoodikat ja menetlusi, võrgumudeleid, pakkumispiirkonna struktuuri, koormuse ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist, kauplemisalgoritme, ühtset järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi, erinevaid juhtimisvõimalusi, jaotatud piirkonnaülese võimsuse püsikindlust, käesoleva määruse artikli 9 lõikes 3 osutatud vahendite üksikasju ja eriomadusi, lähtudes sama artikli lõigetes 4 ja 5 täpsustatud elementidest, pikaajaliste rahaliste ülekandeõiguste jaotamist ja nendega kauplemise hõlbustamist ühtse jaotamiskeskkonna poolt ning selliste pikaajaliste ülekandeõiguste sagedust, lõpptähtaegu ja eripära, riski maandamist piirkonnaülese ülekande korral, määramise menetlusi, võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise kulude katmist ning avamere taastuvelektrijaamade käitajatele võimsuse vähendamise eest hüvitise maksmise metoodikat;

▼B

artiklite 5, 6 ja 17 rakendamiseks vajalikud kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega, sealhulgas võrguga seotud reservvõimsust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ülesanded ja vastutus, tasakaalustamisenergia vahetamise platvormid, tehingute sulgemisajad, nõuded standard- ja eritoodetele, tasakaalustamisteenuste hankimine, piirkonnaülese võimsuse eraldamine tasakaalustamisvõimsuse vahetamiseks või reservide jagamiseks, tasakaalustamisenergia tasaarveldus, võrguettevõtjate vaheliste energiavahetuste tasaarveldus, tasakaaluarveldus ja tasakaalustamisvõimsuse tasaarveldus, koormuse-sageduse juhtimine, sageduse kvaliteeti määravad näitajad ja sihtnäitajad, sageduse hoidmise reservid, sageduse taastamise reservid, asendusreservid, reservide vahetamine ja jagamine, reservide piiriülene aktiveerimine, sünkroonaja reguleerimine ja teabe läbipaistvus;

direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 36, 40 ja 54 rakendamiseks vajalikud eeskirjad sagedusega mitteseotud tugiteenuste (sealhulgas statsionaarse seisundi pingejuhtimine, inerts, kiire reaktiivvoolusisestus, inerts võrgu stabiilsuseks, lühisvool, isekäivitusvõime ja saartalitlusvõime) mittediskrimineeriva ja läbipaistva osutamise kohta;

käesoleva määruse artiklit 57 ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 17, 31, 32, 36, 40 ja 54 rakendamiseks vajalikud eeskirjad tarbimiskaja, sealhulgas agregeerimise, energia salvestamise ja tarbimise piiramise kohta.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte võrgueeskirjade kehtestamiseks, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

▼M2

võrguühenduste normid, sealhulgas normid, mis käsitlevad ülekandevõrguühendusega tarbimisüksuste ühendamist, ülekandevõrguühendusega jaotusüksuste ja jaotussüsteemide ühendamist, selliste tarbimisseadmete ühendamist, mida kasutatakse tarbimiskaja osutamiseks, elektritootmisüksuste ja muude võrgukasutajate võrku ühendamise nõuded, nõuded alalisvoolu kõrgepinge võrguühenduste kohta, nõuded alalisvooluühendusega energiapargimoodulite ja alalisvooluülekandesüsteemi vastasotsa muundurjaamade kohta ning võrguühenduse kasutuselevõtust teavitamise menetlused;

▼B

andmete vahetamise, arveldamise ja läbipaistvuse eeskirjad, sealhulgas eeskirjad eelkõige ülekandevõime asjakohase aja kohta, ülekandmisvõimsuste jaotamise ja kasutamise hinnangulised ja tegelikud väärtused, vahendite prognoositav ja tegelik nõudlus ning nende koondamine, sealhulgas rajatiste kättesaamatus, tootmisüksuste prognoositav ja tegelik loomine ning nende koondamine, sealhulgas võrkude kättesaamatus, võrkude kättesaadavus ja kasutamine, ülekandevõime piiratusega tegelemise meetmed ja turuandmete tasakaalustamine. Eeskirjad peaksid hõlmama teabe avaldamise viise, avaldamise ajastust, käitlemise eest vastutavaid üksusi;

juurdepääsueeskirjad kolmandatele isikutele;

tegevuskord ja taastamismenetlused hädaolukordades, sealhulgas süsteemi kaitsekavad, taastamiskavad, mõju turule, teabevahetus ja kommunikatsioon ning vahendid ja seadmed;

sektoripõhised eeskirjad, mis käsitlevad piiriüleste võimsusvoogude küberturvalisuse aspekte, sealhulgas eeskirjad ühiste miinimumnõuete, kavandamise, järelevalve, aruandluse ja kriisiohje kohta.

Pärast ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon iga kolme aasta tagant prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

Kui võrgueeskirja reguleerimisese on otseselt seotud jaotusvõrgu käitamisega ega ole eeskätt seotud ülekandesüsteemiga, võib komisjon kohustada ELi jaotusvõrguettevõtjate üksust koostöös ENTSO-E-ga kutsuma kokku redaktsioonikomitee ning esitama ACERile võrgueeskirja ettepaneku.

Komisjon palub ACERil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud komisjoni taotluse saamisest, mittesiduvad raamsuunised, milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega (raamsuunised). Komisjoni taotlus võib hõlmata tingimusi seoses raamsuunises käsitletavate valdkondadega. Raamsuunised peavad soodustama turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib suuniste esitamise tähtaega ACERi põhjendatud taotluse alusel pikendada.

ACER konsulteerib ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.

ACER esitab komisjonile mittesiduvad raamsuunised, kui esitatakse asjaomane taotlus kooskõlas lõikega 4.

Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta turgude lõimimist, mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta taotleda, et ACER vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti.

Kui ACER ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõigetes 4 või 7 määratud aja jooksul, koostab kõnealused raamsuunised komisjon.

Komisjon palub ENTSO-E-l, või kui lõike 3 kohaselt on tehtud asjaomane otsus, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksusel koostöös ENTSO-E-ga esitada ACERile ettepanek võrgueeskirja kohta, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud komisjoni taotluse saamisest.

10.

ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõikes 3 osutatud prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, kutsub kokku redaktsioonikomitee, kes osutab võrgustikule või üksusele abi võrgueeskirjade väljatöötamise käigus. Redaktsioonikomitee koosneb ACERi esindajatest, ENTSO-E esindajatest, ning asjakohasel juhul ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse esindajatest ja määratud elektriturukorraldajate esindajatest, kui see on asjakohane, ning piiratud arvu peamiste mõjutatud sidusrühmade esindajatest. ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus koostöös ENTSO-E-ga, kui lõike 3 kohases prioriteetide nimekirjas on nii sätestatud, töötab välja võrgueeskirju käsitlevad ettepanekud lõikes 1 ja 2 osutatud valdkondades, kui komisjon on esitanud taotluse vastavalt lõikele 9.

11.

ACER vaatab ettepandud võrgueeskirja läbi, et oleks tagatud, et vastu võetud võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid ning aitab kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tulemuslikule konkurentsile ja turu tõhusale toimimisele, ning esitab läbivaadatud võrgueeskirja komisjonile kuue kuu jooksul alates ettepaneku kättesaamise päevast. Komisjonile esitatava ettepaneku puhul võtab ACER arvesse kõiki seisukohti, mis asjaomased osalised esitasid ettepaneku koostamisel, mida korraldas ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, ning konsulteerib asjaomaste osalistega seoses komisjonile esitatava versiooniga.

12.

Kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 9 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon esitada ACERile taotluse koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib ACER algatada täiendava konsulteerimise. ACER esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.

13.

Komisjon võib omal algatusel, kui ENTSO-E või ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus ei ole võrgueeskirja välja töötanud või kui ACER ei ole lõikes 12 osutatud võrgueeskirja kavandit välja töötanud, või lõike 11 kohaselt esitatud ACERi ettepaneku alusel vastu võtta ühe või mitu võrgueeskirja lõikes 1 ja 2 loetletud valdkondades.

14.

Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ACERi, ENTSO-E ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul.

15.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 61 sätestatud suunised ja neid muuta. Selle kohaldamine ei piira ENTSO-E võimalusi töötada välja mittesiduvaid suuniseid, mis käsitlevad lõikes 1 ja 2 sätestatud valdkondi, kui suunised ei ole seotud valdkonnaga, mis on hõlmatud komisjoni poolt ENTSO-E-le esitatud taotlusega. ENTSO-E esitab kõnealused suunised arvamuse saamiseks ACERile ja arvestab ACERi arvamusega võimalikult suures ulatuses.

Artikkel 60

Võrgueeskirjade muutmine

Komisjonil on õigus muuta võrgueeskirju artikli 59 lõigetes 1 ja 2 loetletud valdkondades ning vastavalt nimetatud artiklis sätestatud asjakohasele menetlusele. Võrgueeskirjade muutmise ettepanekuid võib teha ka ACER vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

Võrgueeskirjade muutmiseks võivad ACERile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt huvitatud artikli 59 alusel vastu võetud võrgueeskirjast, sealhulgas ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. ACER võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

ACER võib esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades kuidas on ettepanekud kooskõlas käesoleva määruse artikli 59 lõikes 3 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega. Kui ACERi hinnangul on muudatusettepanek vastuvõetav või kui tegu on ACERi enda muudatusettepanekuga, siis konsulteerib ta kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2019/942 artiklile 14.

Artikkel 61

Suunised

Komisjonil on õigus vastu võtta käesolevas artiklis loetletud valdkondi käsitlevaid siduvaid suuniseid.

Komisjonil on õigus võtta vastu suuniseid nendes valdkondades, kus sellise õigusakti väljatöötamine võiks põhineda ka artikli 59 lõigete 1 ja 2 kohasel võrgueeskirjade menetlusel. Kõnealused suunised võetakse vastu kas delegeeritud õigusaktidena või rakendusaktidena sõltuvalt sellest, millised õigused on komisjonile käesoleva määrusega selleks ette nähtud.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamiskorda käsitlevad suunised. Vastavalt artiklites 18 ja 49 sätestatud põhimõtetele täpsustatakse kõnealustes suunistes järgmisi asjaolusid:

menetluse üksikasjad, millega määratakse kindlaks põhivõrguettevõtjad, kes peavad artikli 49 lõikega 2 ettenähtud korras maksma hüvitist piiriüleste võimsusvoogude eest, kaasa arvatud jaotuse eest nende siseriiklike ülekandesüsteemide käitajate, millest piiriülesed vood pärinevad, ja nende põhivõrguettevõtjate vahel, milles kõnesolevad vood lõpevad;

artikli 49 lõike 3 teises lõigus ettenähtud korras rakendatava maksemenetluse üksikasjad, kaasa arvatud esimese ajavahemiku kindlaksmääramine, mille eest tuleb hüvitist maksta;

üksikasjad seoses meetoditega, mille abil tehakse nii koguse kui võimsusvoo tüübi järgi kindlaks ülekantavad piiriülesed võimsusvood, mille eest tuleb maksta hüvitist artikli 49 alusel, ning nende võimsusvoogude suurus, mis on pärit üksikute liikmesriikide ülekandesüsteemidest või lõpevad üksikute liikmesriikide ülekandesüsteemides, artikli 49 lõikega 5 ettenähtud korras;

üksikasjad seoses meetoditega, mille abil määratakse piiriüleste võimsusvoogude ülekandmisest tulenevad kulud ja tulud artikli 49 lõikega 6 ettenähtud korras;

üksikasjad seoses sellega, kuidas põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitismehhanismi raames käsitleda võimsusvooge, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ning

alalisvooluvõrkude kaudu ühendatud siseriiklike süsteemide osalemise korraldus kooskõlas artikliga 49.

Vajaduse korral on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte suuniste kehtestamiseks, millega tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Suunistes võidakse täpsustada ka järgmised asjaolud:

elektrienergiaga kauplemise eeskirjade üksikasjad, rakendades direktiivi (EL) 2019/944 artiklit 6 ja käesoleva määruse artikleid 5–10, 13–17, 35, 36 ja 37;

investeerimisstiimulite üksikasjad võrkudevahelise ühenduse võimsuse jaoks, sealhulgas asukohasignaale käsitlevate eeskirjade üksikasjad, rakendades artiklit 19;

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse suunised põhivõrguettevõtjate tegevuse kooskõlastamiseks liidu tasandil. Suunised peavad olema kooskõlas käesoleva määruse artiklis 59 osutatud võrgueeskirjadega ja rajanema neil ning käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 punktis i osutatud vastuvõetud spetsifikatsioonidel. Nimetatud suuniste vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse erinevaid piirkondlikke ja riiklikke talitlusnõudeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 67 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui komisjon suunised vastu võtab või neid muudab, konsulteerib ta ACERi, ENTSO-E, ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse ja kui see on asjakohane, muude sidusrühmadega.

Artikkel 62

Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumad meetmed

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigusi säilitada või võtta meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid tingimusi kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses, artiklis 61 nimetatud suunistes või artiklis 59 osutatud võrgueeskirjades, kui kõnealused meetmed on kooskõlas liidu õigusega.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 63

Uued võrkudevahelised ühendused

Alalisvooluvõrkude vaheliste uute ühenduste osas võib taotluse korral piiratud aja jooksul vabastada käesoleva määruse artikli 19 lõigete 2 ja 3 sätete ning direktiivi (EL) 2019/944 artiklite 6, 43 ning artikli 59 lõike 7 ja artikli 60 lõike 1 sätete kohaldamisest järgmistel tingimustel:

investeering peab soodustama konkurentsi elektriga varustamise alal;

kõnealuse investeeringuga seotud risk on nii suur, et ilma vabastuse saamiseta ei oleks võimalik investeerida;

võrkudevahelise ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes vähemalt oma õigusliku vormi poolest on erinev võrguettevõtjatest, kelle võrku kõnealune ühendus ehitatakse;

tasud nõutakse sisse kõnealuse võrkudevahelise ühenduse kasutajatelt;

alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/92/EÜ ( 16 ) artikli 19 kohasest turu osalisest avamisest ei ole üheltki tasukomponendilt sisse nõutud ühtegi osa ühenduse kapitali- ega tegevuskuludest, mis on tehtud võrkudevahelise ühendusega seotud ülekandesüsteemide või jaotusvõrkude kasutamiseks, ning

vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi, elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimist ega sellise reguleeritud võrgu tõhusat toimimist, millega võrkudevaheline ühendus on liidetud.

Lõiget 1 kohaldatakse erandjuhtudel ka vahelduvvooluvõrkude vaheliste ühenduste suhtes, kui kõnesolevad investeerimiskulud ja -riskid on eriti suured, võrreldes tavapäraste kulude ja riskidega, mis tekivad kahe naaberriigi ülekandesüsteemide ühendamisel vahelduvvooluvõrkude vahelise ühendusega.

Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimsuse märkimisväärse suurendamise suhtes.

Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsuse vabastuse andmiseks teevad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused üksikjuhtumipõhiselt. Vabastus võib kehtida uue võrkudevahelise ühenduse või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva võrkudevahelise ühenduse kogu võimsuse või selle osa suhtes.

Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus vabastustaotluse kätte sai, võib ACER esitada kõnealustele reguleerivatele asutustele oma arvamuse. Reguleerivad asutused võivad võtta ACERi arvamuse oma otsuse aluseks.

Vabastuse andmist otsustades kaalub reguleeriv asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja võrkudevahelisele ühendusele diskrimineerimiseta juurdepääsu tingimusi. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võtab reguleeriv asutus eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust või olemasoleva võimsuse muutmist, projekti prognoositavat tähtaega ja siseriiklikke olusid.

Enne vabastuse andmist lepivad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused kokku võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjad ning mehhanismid. Ülekandevõime piiratuse juhtimise eeskirjadesse lisatakse kohustus pakkuda kasutamata võimsust turule ning rajatise kasutajatel võimaldatakse omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja f osutatud kriteeriumide hindamisel võetakse arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi.

Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused on jõudnud kuue kuu jooksul vabastuse andmise taotluse kättesaamisest kokkuleppele vabastuse andmise otsuse suhtes, teavitavad nad ACERit oma otsusest.

Vabastuse andmise otsus, sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse.

ACER teeb lõikes 4 osutatud otsuse

kui asjaomased reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus sai kätte vabastuse andmise taotluse, või

asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.

Enne otsuse tegemist konsulteerib ACER asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega.

Olenemata lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et reguleeriv asutus või, vastavalt olukorrale, ACER esitab oma arvamuse liikmesriigi asjakohasele asutusele, kes teeb vabastuse taotluse kohta ametliku otsuse. Arvamus avaldatakse koos otsusega.

Reguleerivad asutused esitavad iga vabastustaotluse koopia teavitamise eesmärgil komisjonile ja ACERile kohe pärast selle kättesaamist. Asjaomased reguleerivad asutused või ACER (teavitavad asutused) teatavad otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul, mis võimaldab tal teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:

üksikasjalikud põhjendused, mille alusel vabastus anti või selle andmisest keelduti, sealhulgas vabastuse vajalikkust õigustav finantsteave;

analüüs mõju kohta, mida vabastuse andmine avaldab konkurentsile ja elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimisele;

põhjendused seoses ajavahemikuga ja kõnealuse võrkudevahelise ühenduse koguvõimsuse osaga, mille osas vabastus antakse, ning

asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemus.

Komisjon võib 50 tööpäeva jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast otsustada taotleda teavitavatelt asutustelt vabastuse andmise otsuse muutmist või tühistamist. 50 tööpäeva pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt 50 tööpäeva võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Kõnealune lisatähtaeg algab täieliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset tähtaega võib ka pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused.

Kui taotletud teavet ei esitata komisjoni taotluses ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja lõppu on seda aega komisjoni ja teavitavate asutuste nõusolekul pikendatud või kui teavitavad asutused on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et nad käsitlevad teatist lõplikuna.

Teavitavad asutused täidavad komisjoni otsust vabastust käsitleva otsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul kättesaamisest ja teavitavad vastavalt komisjoni.

Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni heakskiit vabastuse andmise otsusele aegub kaks aastat pärast heakskiidu andmist, kui võrkudevahelise ühenduse ehitamist ei ole veel alustatud, ja viis aastat pärast selle vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole võrkudevahelist ühendust kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab teavitavate asutuste põhjendatud taotluse alusel, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mille üle isikul, kellele vabastus anti, puudub kontroll.

Kui asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused otsustavad vabastuse andmise otsust muuta, siis teatavad nad kõnealusest otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Lõikeid 1–8 kohaldatakse vabastuse andmise otsuse muutmise otsuse suhtes, arvestades olemasoleva vabastuse eripärasid.

10.

Komisjon võib taotluse korral või omal algatusel alustada vabastuse taotluse menetlust uuesti, kui:

osaliste õigustatud ootusi ja esialgse vabastusotsustega saavutatud majanduslikku tasakaalu arvesse võttes on olulisel määral muutunud asjaolud, millel otsus põhines;

asjaomaste ettevõtjate tegevus on vastuolus nende kohustustega või

otsus tehti poolte esitatud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

11.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 68 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, milles täpsustatakse suuniseid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 ja lõigete 7–10 kohaldamise kord.

Artikkel 64

Erandid

Liikmesriigid võivad taotleda erandite tegemist artiklite 3 ja 6, artikli 7 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 4, artiklite 9, 10 ja 11, artiklite 14–17, artiklite 19–27, artiklite 35–47 ja artikli 51 asjakohastest sätetest, juhul kui:

liikmesriik suudab tõestada oluliste probleemide olemasolu nende väikeste isoleeritud süsteemide ja väikeste ühendatud süsteemide talitlusele;

ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaseid äärepoolseimaid piirkondi ei ole võimalik ühendada liidu energiaturuga ilmsetel füüsilistel põhjustel.

Esimese lõigu punktis a osutatud juhul peab erand olema ajaliselt piiratud ja sellele kohaldatakse tingimusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja lõimumist elektrisiseturuga.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul ei ole piirang ajaliselt piiratud.

Komisjon teavitab enne otsuse vastuvõtmist neist taotlustest liikmesriike, tagades seejuures tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Käesoleva artikli kohaselt tehtud erandi eesmärgiks on tagada, et erand ei takista üleminekut taastuvenergiale, paindlikkuse suurendamist, energia salvestamist, elektrimobiilsust ega tarbimiskaja.

Komisjon kajastab erandi tegemise otsuses, kui suurel määral peavad erandid võtma arvesse võrgueeskirjade ja suuniste kohaldamist.

Artikleid 3, 5 ja 6, artikli 7 lõiget 1, artikli 7 lõike 2 punkte c ja g, artikleid 8–17, artikli 18 lõikeid 5 ja 6, artikleid 19 ja 20, artikli 21 lõikeid 1, 2 ning 4–8, artikli 22 lõike 1 punkti c, artikli 22 lõike 2 punkte b ja c, artikli 22 lõike 2 viimast lõiku, artikleid 23-27, artikli 34 lõikeid 1, 2 ja 3, artikleid 35–47, artikli 48 lõiget 2 ning artiklit 49 ja artiklit 51 ei kohaldata Küprose suhtes kuni selle riigi põhivõrk ühendatakse teiste liikmeriikide põhivõrkudega.

Kui Küprose põhivõrku ei ühendata muude liikmesriikide põhivõrkudega 1. jaanuariks 2026, hindab Küpros vajadust erandi järele nendest sätetest ja võib esitada komisjonile taotluse erandi tegemise jätkamiseks. Komisjon hindab, kas vastavate sätete kohaldamine võiks põhjustada olulisi probleeme Küprose elektrisüsteemi talitlusele või tooks nende kohaldamine Küprosel eeldatavalt kasu turu toimimisele. Selle hindamise alusel esitab komisjon põhjendatud otsuse erandi täieliku või osalise pikendamise kohta. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

▼M2

2a.

Erandina artikli 6 lõigetest 9, 10 ja 11 võivad Eesti, Läti ja Leedu sõlmida tasakaalustamisvõimsuse finantslepinguid kuni viis aastat enne tasakaalustamisvõimsuse pakkumise algust. Sellised lepingud ei kesta kauem kui kaheksa aastat pärast seda, kui Eesti, Läti ja Leedu on ühinenud Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

Eesti, Läti ja Leedu reguleerivad asutused võivad lubada oma põhivõrguettevõtjatel jaotada piirkonnaülest võimsust turupõhises protsessis, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/2195 artiklis 41, mahupiiranguteta kuni kuus kuud pärast päeva, mil koosoptimeerimisega jaotamine saab täielikult rakendatud ja hakkab toimima vastavalt kõnealuse määruse artikli 38 lõikele 3.

2b.

Erandina artikli 22 lõike 4 punktist b võivad liikmesriigid taotleda, et tootmisvõimsuse, mille tööstuslikku tootmist alustati enne 4. juulit 2019 ja mille puhul tekib heitmena enam kui 550 g fossiilkütustest pärinevat CO2 kWh elektri kohta ja keskmiselt enam kui 350 kg fossiilkütustest pärinevat CO2 aastas ühe kW ülesseatud elektrivõimsuse kohta, võib tingimusel, et järgitakse ELi toimimise lepingu artikleid 107 ja 108, erandkorras hõlmata kohustusega või võib see saada makseid või selle suhtes võtta kohustust makse tegemiseks tulevikus, pärast 1. juulit 2025, sellise reservvõimsuse mehhanismi alusel, mille komisjon on heaks kiitnud enne 4. juulit 2019.

2c.

Komisjon hindab lõikes 2b osutatud taotluse mõju kasvuhoonegaaside heitele. Komisjon võib teha erandi pärast lõikes 2d osutatud aruande hindamist, kui on täidetud järgmised tingimused:

asjaomane liikmesriik on 4. juulil 2019 või pärast seda viinud vastavalt artiklile 22 ja tarneperioodiks pärast 1. juulit 2025 läbi konkurentsipõhise pakkumismenetluse, mille eesmärk on tagada artikli 22 lõike 4 nõuetele vastavate võimsusepakkujate võimalikult suur osalemine;

käesoleva lõike punktis a osutatud konkurentsipõhise pakkumismenetluse raames pakutava võimsuse kogus ei ole piisav, et lahendada artikli 20 lõike 1 kohaselt tuvastatud piisavusega seotud probleem kõnealuse pakkumismenetlusega hõlmatud tarneperioodiks;

tootmisvõimsus, mille puhul tekib heitmena enam kui 550 g fossiilkütustest pärit CO2 kWh elektri kohta, on hõlmatud kohustusega või saab makseid või selle suhtes võetakse kohustus makse tegemiseks tulevikus kuni ühe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ja tarneperioodi jooksul, mis ei kesta kauem kui tehtud erand, ning see hangitakse täiendava hankemenetluse teel, mis vastab kõigile artikli 22 nõuetele, välja arvatud lõike 4 punktis b sätestatud nõuded, ning üksnes sellise võimsuse koguse puhul, mis on käesoleva lõike punktis b osutatud piisavuse probleemi lahendamiseks vajalik.

Käesoleva lõike kohast erandit võib kohaldada kuni 31. detsembrini 2028, tingimusel et selles lõikes sätestatud tingimused on täidetud kogu erandi kehtivusaja jooksul.

2d.

Lõikes 2b osutatud erandi taotlusega koos esitatakse liikmesriigi aruanne, mis sisaldab järgmist:

hinnang erandi mõju kohta kasvuhoonegaaside heitele ning taastuvenergiale üleminekule, paindlikkuse suurendamisele, energia salvestamisele, elektromobiilsusele ja tarbimiskajale;

kava, mis sisaldab vahe-eesmärke selleks, et loobuda erandi kehtivuse lõppemise kuupäevaks lõikes 2b osutatud tootmisvõimsuse kaasatusest reservvõimsuse mehhanismidesse, sealhulgas plaan vajaliku asendusvõimsuse hankimiseks kooskõlas taastuvenergia üldise osakaalu riikliku soovitusliku trajektooriga ning hinnang investeerimistõketele, millest tingituna ei ole lõike 2c punktis a osutatud konkurentsipõhise pakkumismenetluse raames piisavalt pakkumisi.

▼B

Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 66 alusel tehtu erandite kohaldamist.

Seoses 2030. aastaks seatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgi saavutamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1999, võetakse nõuetekohaselt arvesse elektriühendust Malta ja Itaalia vahel.

Artikkel 65

Teabe andmine ja konfidentsiaalsus

Liikmesriigid ja reguleerivad asutused annavad nõude korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva määruse sätete täitmise tagamiseks.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita lõikes 1 osutatud teavet lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikku teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt.

Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia reguleerivatele asutustele selles liikmesriigis, mille territooriumil asub ettevõtja juhatus.

Lõikes 1 osutatud teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude eesmärgi, samuti artikli 66 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või eksitava teabe esitamise eest.

Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud füüsilised isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma tarbijate nimel, tarbija jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 66 lõikega 2 ettenähtud karistused. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva määruse täitmise tagamiseks.

Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel saadud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 66

Karistused

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse, artikli 59 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirjade ning artikli 61 kohaselt vastuvõetud suuniste rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest

Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 65 lõike 3 alusel esitatud nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 65 lõike 5 esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega. Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete täitmata jätmisega seotud rikkumise raskust.

Lõike 1 alusel sätestatud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga.

Artikkel 67

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 68 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 68

Delegeeritud volituste rakendamine

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne selle tähtaja möödumist ning asjakohasel juhul enne järgmiste tähtaegade möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kaheksaks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 34 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 59 lõikes 2, artikli 61 lõikes 2 ja artikli 63 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 34 lõike 3, artikli 49 lõike 4, artikli 59 lõike 2, artikli 61 lõike 2 ja artikli 63 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 69

Komisjoni läbivaatamine ja aruanded

Komisjon vaatab 1. juuliks 2025 olemasolevad võrgueeskirjad ja suunised läbi, et hinnata, milliseid nende sätteid võiks nõuetekohaselt liidu elektrienergia siseturgu käsitlevatesse õigusaktidesse üle võtta kuidas vaadata läbi artiklites 59 ja 61 sätestatud võrgueeskirjade ja suunistega seonduvaid õigusi.

Komisjon esitab samaks kuupäevaks oma hindamise tulemuste kohta üksikasjaliku aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selle aruande põhjal esitab komisjon, kui see on asjakohane, järelmeetmetena oma hindamisele seadusandlikud ettepanekud hiljemalt 31. detsembril 2026.

▼M2

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt 30. juunil 2026 ja esitab kõnealuse läbivaatamise põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku aruande, lisades aruandele asjakohasel juhul seadusandliku akti ettepaneku.

Komisjoni aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

lühiajaliste elektriturgude praeguse struktuuri ja toimimise tõhusus, sealhulgas kriisi- või hädaolukordades, ning üldisemalt võimalikud ebatõhusused elektrienergia siseturu osas ning erinevad võimalused võimalike parandusmeetmete ja vahendite kasutuselevõtuks kriisi- või hädaolukordades, pidades silmas rahvusvahelise tasandi kogemusi ning elektrienergia siseturu arengut ja uusi suundumusi;

kehtiva jaotusvõrke käsitleva liidu õigus- ja finantsraamistiku sobivus liidu taastuvenergia ja energia siseturu eesmärkide täitmiseks;

kooskõlas artikliga 19a ühe või mitme vabatahtlikult elektriostulepingute jaoks kasutatava liidu turuplatvormi loomise potentsiaal ja praktilisus, sealhulgas nende võimalike platvormide koostoime muude olemasolevate elektrituruplatvormidega ning elektriostulepingute nõudluse koondamine.

▼M2

Komisjon esitab hiljemalt 17. jaanuariks 2025 Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande, milles hinnatakse võimalusi IV peatüki kohase reservvõimsuse mehhanismi kohaldamismenetluse ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks, et liikmesriigid saaksid piisavusega seotud probleeme aegsasti lahendada. Sellega seoses nõuab komisjon, et ACER muudaks vastavalt sellele, mis on asjakohane, artiklis 23 osutatud Euroopa ressursside piisavuse hindamise metoodikat kooskõlas artiklitega 23 ja 27.

Komisjon esitab hiljemalt 17. aprilliks 2025 pärast liikmesriikidega konsulteerimist ettepanekud reservvõimsuse mehhanismide hindamise lihtsustamiseks vastavalt sellele, mis on asjakohane.

Artikkel 69a

Koostoime liidu finantsalaste õigusaktidega

Käesolev määrus ei piira määruste (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldamist seoses turuosaliste või -korraldajate tegevusega, mis on seotud finantsinstrumentidega, nagu need on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15.

▼B

Artikkel 70

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 714/2009 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 71

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 14, 15, artikli 22 lõiget 4, artikli 23 lõikeid 3 ja 6, artiklit 35, 36 ja 62 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Artikli 14 lõike 7 ja artikli 15 lõike 2 rakendamise eesmärgil kohaldatakse ka artiklit 16 alates nimetatud kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

PIIRKONDLIKE KOORDINEERIMISKESKUSTE ÜLESANDED

1. Koordineeritud võimsusarvutus

1.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad koordineeritult piirkonnaülesed võimsused.

▼M2

1.2. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse kõigi jaotamisperioodide kohta.

▼B

1.3. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

1.4. Koordineeritud võimsusarvutus tehakse kooskõlas punkti 3 kohase ühise võrgumudeliga.

1.5. Koordineeritud võimsusarvutusega tagatakse tõhus ülekandevõime piiratuse juhtimine kooskõlas käesoleva määruse kohaste ülekandevõime piiratuse juhtimise põhimõtetega.

2. Koordineeritud talitluskindluse analüüs

2.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad koordineeritud talitluskindluse analüüsi, mille eesmärk on tagada süsteemi talitluskindlus.

2.2. Talitluskindluse analüüs tehakse kõigi talitluse kavandamise ajavahemike puhul järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni, kasutades ühiseid võrgumudeleid.

2.3. Koordineeritud talitluskindluse analüüs tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade kohaselt välja töötatud metoodikatele.

2.4. Piirkondlikud koordineerimiskeskused jagavad koordineeritud talitluskindluse analüüsi tulemusi vähemalt süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatega.

2.5. Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse tehtud koordineeritud talitluskindluse analüüsi käigus avastatakse võimalik piirang, töötatakse välja parandusmeetmed, millega maksimeeritakse tõhusust ja majanduslikku kasu.

3. Ühiste võrgumudelite loomine

3.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused seavad sisse tõhusad protsessid, mille alusel luuakse ühised võrgumudelid iga talitluse kavandamise ajavahemiku jaoks järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.2. Põhivõrguettevõtjad teevad ühele piirkondlikule koordineerimiskeskusele ülesandeks luua üleliidulised ühised võrgumudelid.

3.3. Ühised võrgumudelid tehakse vastavalt määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjade ning võimsuse jaotamise ja ülekandevõime piiratuse juhtimise suuniste kohaselt välja töötatud metoodikatele.

3.4. Ühised võrgumudelid hõlmavad asjakohaseid andmeid, mida on vaja talitluse tõhusaks kavandamiseks ja võimsusarvutuse tegemiseks kõigi talitluse kavandamise ajavahemike raames järgmise aasta ajavahemikust päevasisese ajavahemikuni.

3.5. Ühised võrgumudelid tehakse kättesaadavaks kõigile piirkondlikele koordineerimiskeskustele, põhivõrguettevõtjatele, ENTSO-E-le ja taotluse korral ACERile.

4. Põhivõrguettevõtjate kaitsekavade ja taastamiskavade kooskõla hindamise toetamine

4.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid nende kaitse- ja taastamiskavade kooskõla hindamise tegemisel vastavalt menetlustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjas.

4.2. Kõik põhivõrguettevõtjad lepivad kokku künnises, mille ületamisel leitakse, et avarii-, kustumis- või taastamisolekus oleva ühe või mitme põhivõrguettevõtja tegevus on oluline teiste sünkroonselt või asünkroonselt ühendatud põhivõrguettevõtjate seisukohast.

4.3. Põhivõrguettevõtjatele toe pakkumisel piirkondlik koordineerimiskeskus:

tuvastab võimalikud ebakõlad;

paneb ette leevendusmeetmeid.

4.4. Põhivõrguettevõtjad peavad ettepandud leevendusmeetmeid hindama ja arvesse võtma.

5. Piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamine

5.1. Iga asjakohane piirkondlik koordineerimiskeskus toetab süsteemi tõhususe ja toimivuse suurendamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 6 lõike 11 alusel vastu võetud elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskirjast tulenevalt sageduse juhtijateks ja taassünkroniseerimise juhtijateks määratud põhivõrguettevõtjaid. Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad määravad kindlaks piirkondliku koordineerimiskeskuse rolli seoses piirkondliku taastamistegevuse koordineerimise ja optimeerimise toetamisega.

5.2. Põhivõrguettevõtjad võivad taotleda abi piirkondlikelt koordineerimiskeskustelt, kui nende süsteem on kustumis- või taastamisolekus.

5.3. Piirkondlikel koordineerimiskeskustel peavad olema reaalajalähedased järelevalve- ja andmekogumissüsteemid, kusjuures jälgitav ala määratakse kindlaks punktis 4.2 osutatud künnise kohaldamisega.

6. Käitamis- ja häiringujärgne analüüsimine ja aruandlus

6.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused uurivad mis tahes intsidenti, mille puhul on ületatud punktis 4.2 osutatud künnis, ja koostavad aruande. Süsteemikäitamispiirkonna reguleerivad asutused ja ACER võivad taotluse korral uurimises osaleda. Aruanne sisaldab soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

6.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused avaldavad aruande. ACER võib anda soovitusi, et hoida ära sarnaseid intsidente tulevikus.

7. Reservvõimsuse suuruse piirkondlik kindlaksmääramine

7.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused arvutavad süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajadused. Reservvõimsuse vajaduste kindlaksmääramine:

lähtub üldisest eesmärgist säilitada talitluskindlus kõige kulutõhusamal viisil;

toimub järgmise päeva turu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

võimaldab arvutada süsteemikäitamispiirkonna reservvõimsuse vajamineva üldmahu;

võimaldab kindlaks määrata mis tahes liiki reservvõimsuse miinimumnõuded;

võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

võimaldab ette näha vajaliku reservvõimsuse geograafilise jaotamise nõuded, kui see on asjakohane.

8. Tasakaalustamisvõimsuse piirkondliku hankimise hõlbustamine

8.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjaid seoses hangitava tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramisega. Tasakaalustamisvõimsuse mahu kindlaksmääramine:

toimub järgmise päevaturu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et minimeerida hankekulusid.

võimaldab arvesse võtta vajaminevat reservvõimsust, mis eeldatavasti saadakse tasakaalustamisenergia pakkumistest, mida ei tehta tasakaalustamisvõimsuse lepingu alusel;

8.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused pakuvad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele tuge punkti 8.1 kohaselt kindlaksmääratud vajaliku tasakaalustamisvõimsuse mahu hankimisel. Tasakaalustamisvõimsuse hankimine:

toimub järgmise päeva turu, päevasisese turu või mõlema turu ajavahemikes;

võimaldab arvesse võtta eri liiki reservvõimsuse võimalikke asendamisi, et hankekulud oleksid võimalikult väikesed.

9. Järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva ajavahemikus süsteemi piisavuse piirkondlike prognooside hindamiste ja riskimaandamismeetmete ettevalmistamine

9.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused teevad järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva ajavahemikus piirkondlikke piisavuse hinnanguid kooskõlas määruses (EL) 2017/1485 sätestatud menetlustega ja määruse (EL) 2019/941 artikli 8 kohaselt välja töötatud metoodika alusel.

9.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjate esitatud teabe alusel lühikest perioodi hõlmavad piirkondlikud piisavuse hinnangud, et teha kindlaks olukord, mille puhul võib mis tahes juhtimispiirkonnas või piirkondlikul tasandil esineda piisavusega seotud probleeme. Piirkondlikud koordineerimiskeskused võtavad arvesse võimalikku piirkonnaülest kauplemist ja talitluskindluse piiranguid kõigi asjakohaste talitluse kavandamise ajavahemike puhul.

9.3. Süsteemi piirkondliku piisavuse hindamisel koordineerib iga piirkondlik koordineerimiskeskus teiste piirkondlike koordineerimiskeskustega, et:

kontrollida aluseks olevaid eeldusi ja prognoose;

teha kindlaks võimalikud piirkonnaülesed piisavusega seotud probleemid.

9.4. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele ja teistele piirkondlikele koordineerimiskeskustele süsteemi piisavuse piirkondlikud hinnangud ja meetmed, mida ta piisavusega seotud probleemide lahendamiseks välja pakub.

10. Piirkondlik seisakute kavandamise kooskõlastamine

10.1. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõike 5 alusel vastu võetud süsteemi käidueeskirjades sätestatud menetlustele piirkondlikult seisakud, et jälgida asjaomaste võimsuste kättesaadavust ja kooskõlastada nende kättesaadavuskavad tagamaks ülekandesüsteemi talitluskindluse, maksimeerides samal ajal ühenduste ja piirkonnaüleseid vooge mõjutavate ülekandesüsteemide võimsust.

10.2. Igal piirkondlikul koordineerimiskeskusel on süsteemikäitamispiirkonna asjakohaste võrguelementide, energiatootmismoodulite ja tarbimisseadmete loend ning see tehakse kättesaadavaks ENTSO-E talitluse kavandamise andmekeskkonnas.

10.3. Iga piirkondlik koordineerimiskeskus täidab järgmisi ülesandeid seoses seisakute kooskõlastamisega süsteemikäitamispiirkonnas:

hindab seisakute kavandamise vastavust kõigi põhivõrguettevõtjate eeloleva aasta kättesaadavuskavade alusel;

esitab süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjatele loetelu kavandamise kindlakstehtud mittevastavustest ja nende kõrvaldamiseks välja pakutud lahendustest.

11. Põhivõrguettevõtjate vaheliste hüvitismehhanismide optimeerimine

11.1. Süsteemikäitamispiirkonna põhivõrguettevõtjad võivad ühiselt otsustada saada toetust piirkondlikult koordineerimiskeskuselt selliste rahavoogude haldamisel, mis on seotud vähemalt kahe põhivõrguettevõtja vaheliste ülekandesüsteemisiseste tasaarveldustega, nt võimsuse ümberjaotamise kulud, võimsusjaotustulu, tahtmatud hälbed või reservide hankimise kulud.

12. Piirkondlike koordineerimiskeskuste juures töötavate inimeste koolitus ja sertifitseerimine

12.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused koostavad ja viivad ellu piirkondliku süsteemi haldamist käsitlevad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammid piirkondlike koordineerimiskeskuste juures töötavatele inimestele.

12.2. Koolitusprogrammid hõlmavad süsteemi haldamise kõiki asjakohaseid komponente, mille juures piirkondlik koordineerimiskeskus ülesandeid täidab, sh piirkondliku kriisi stsenaariume.

13. Piirkondlike elektrikriisi stsenaariumide kindlaksmääramine

13.1. Kui ENTSO-E delegeerib kõnealuse ülesande, määravad piirkondlikud koordineerimiskeskused kindlaks piirkondliku elektrikriisi stsenaariumid vastavalt määruse (EL) 2019/941 artikli 6 lõikele 1.

Piirkondliku elektrikriisi stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatakse määruse (EL) 2019/941 artiklis 5 sätestatud metoodikat.

13.2. Piirkondlikud koordineerimiskeskused toetavad iga süsteemikäitamispiirkonna pädevaid asutusi nende taotluse korral iga kahe aasta tagant kriisi modelleerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel kooskõlas määruse (EL) 2019/941 artikli 12 lõikega 3.

14. Uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse kindlakstegemine.

14.1. Piirkondlikud koordineerimiskeskused aitavad põhivõrguettevõtjatel kindlaks teha uue ülekandevõimsuse, olemasoleva ülekandevõimsuse uuendamise või nende alternatiivide vajaduse, mis esitatakse määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud piirkondlikele rühmadele ja lisatakse kümneaastasesse võrgu arengukavasse, millele on osutatud direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 51.

15. Reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamine.

15.1. Piirkondlikud koordineerimiseksused toetavad põhivõrguettevõtjaid reservvõimsuse mehhanismides välismaisele võimsusele võimaldatava maksimaalse sisenemisvõimsuse arvutamisel, võttes arvesse omavaheliste ühenduste eeldatavat kättesaadavust ja süsteemistressi esinemise tõenäosust mehhanismi rakendava süsteemi ja selle süsteemi vahel, kus asub välismaine võimsus.

15.2. Arvutamisel kasutatakse artikli 26 lõike 11 punktis a sätestatud metoodikat.

15.3. Piirkondlikud talitluskindluse koordinaatorid esitavad arvutuse iga pakkumispiirkonna piiri kohta, mida süsteemikäitamispiirkond hõlmab.

16. Hooajaliste piisavuse hindamiste ettevalmistamine

16.1. Kui ENTSO-E delegeerib selle ülesande vastavalt määruse (EL) 2019/941 artiklile 9, valmistavad piirkondlikud koordineerimiskeskused ette piirkondlikud hooajalise piisavuse hindamised.

16.2. Hooajaliste piisavuse hindamiste ettevalmistamine toimub määruse (EL) 2019/941 artikli 8 alusel välja töötatud metoodika kohaselt.

II LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

Artikli 8 lõike 3 punkt a

Artikli 8 lõike 10 punkt a

Artikkel 11

Artikli 18 lõige 4a

Artikli 23 lõige 3

Komisjoni 14. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgudel andmete esitamist ja avaldamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 714/2009 I lisa (ELT L 163, 15.6.2013, lk 1).

I lisa punktid 5.5–5.9

III LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 714/2009	Käesolev määrus
—	Artikli 1 punkt a
—	Artikli 1 punkt b
Artikli 1 punkt a	Artikli 1 punkt c
Artikli 1 punkt b	Artikli 1 punkt d
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõike 2 punkt a	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõike 2 punkt b	Artikli 2 lõige 3
Artikli 2 lõike 2 punkt c	Artikli 2 lõige 4
Artikli 2 lõike 2 punkt d	—
Artikli 2 lõike 2 punkt e	—
Artikli 2 lõike 2 punkt f	—
Artikli 2 lõike 2 punkt g	Artikli 2 lõige 5
—	Artikli 2 lõiked 6–71
—	Artikkel 3
—	Artikkel 4
—	Artikkel 5
—	Artikkel 6
—	Artikkel 7
—	Artikkel 8
—	Artikkel 9
—	Artikkel 10
—	Artikkel 11
—	Artikkel 12
—	Artikkel 13
—	Artikkel 14
—	Artikkel 15
Artikli 16 lõiked 1–3	Artikli 16 lõiked 1–4
—	Artikli 16 lõiked 5–8
Artikli 16 lõiked 4–5	Artikli 16 lõiked 9–11
—	Artikli 16 lõiked 12 ja 13
—	Artikkel 17
Artikli 14 lõige 1	Artikli 18 lõige 1
—	Artikli 18 lõige 2
Artikli 14 lõiked 2–5	Artikli 18 lõiked 3–6
—	Artikli 18 lõiked 7–11
—	Artikli 19 lõige 1
Artikli 16 lõige 6	Artikli 19 lõiked 2 ja 3
—	Artikli 19 lõiked 4 ja 5
—	Artikkel 20
—	Artikkel 21
—	Artikkel 22
Artikli 8 lõige 4	Artikli 23 lõige 1
—	Artikli 23 lõiked 2–7
—	Artikkel 25
—	Artikkel 26
—	Artikkel 27
Artikkel 4	Artikli 28 lõige 1
—	Artikli 28 lõige 2
Artikkel 5	Artikli 29 lõiked 1–4
—	Artikli 29 lõige 5
Artikli 8 lõike 2 esimene lause	Artikli 30 lõike 1 punkt a
Artikli 8 lõike 3 punkt b	Artikli 30 lõike 1 punkt b
—	Artikli 30 lõike 1 punkt c
Artikli 8 lõike 3 punkt c	Artikli 30 lõike 1 punkt d
—	Artikli 30 lõike 1 punktid e ja f
	Artikli 30 lõike 1 punktid g ja h
Artikli 8 lõike 3 punkt a	Artikli 30 lõike 1 punkt i
Artikli 8 lõike 3 punkt d	Artikli 30 lõike 1 punkt j
	Artikli 30 lõike 1 punkt k
Artikli 8 lõike 3 punkt e	Artikli 30 lõike 1 punkt l
	Artikli 30 lõike 1 punktid m–o
—	Artikli 30 lõiked 2 ja 3
Artikli 8 lõige 5	Artikli 30 lõige 4
Artikli 8 lõige 9	Artikli 30 lõige 5
Artikkel 10	Artikkel 31
Artikkel 9	Artikkel 32
Artikkel 11	Artikkel 33
Artikkel 12	Artikkel 34
—	Artikkel 35
—	Artikkel 36
—	Artikkel 37
—	Artikkel 38
—	Artikkel 39
—	Artikkel 40
	Artikkel 41
—	Artikkel 42
—	Artikkel 43
—	Artikkel 44
—	Artikkel 45
—	Artikkel 46
—	Artikkel 47
Artikli 8 lõige 10	Artikkel 48
Artikkel 13	Artikkel 49
Artikli 2 lõike 2 viimane lõik	Artikli 49 lõige 7
Artikkel 15	Artikli 50 lõiked 1–6
I lisa punkt 5.10	Artikli 50 lõige 7
Artikkel 3	Artikkel 51
—	Artikkel 52
—	Artikkel 53
	Artikkel 54
—	Artikkel 55
—	Artikkel 56
—	Artikkel 57
—	Artikkel 58
Artikli 8 lõige 6	Artikli 59 lõike 1 punktid a, b ja c
—	Artikli 59 lõike 1 punktid d ja e
	Artikli 59 lõige 2
Artikli 6 lõige 1	Artikli 59 lõige 3
Artikli 6 lõige 2	Artikli 59 lõige 4
Artikli 6 lõige 3	Artikli 59 lõige 5
—	Artikli 59 lõige 6
Artikli 6 lõige 4	Artikli 59 lõige 7
Artikli 6 lõige 5	Artikli 59 lõige 8
Artikli 6 lõige 6	Artikli 59 lõige 9
Artikli 8 lõige 1	Artikli 59 lõige 10
Artikli 6 lõige 7	—
Artikli 6 lõige 8	—
Artikli 6 lõiked 9 ja 10	Artikli 59 lõiked 11 ja 12
Artikli 6 lõige 11	Artikli 59 lõiked 13 ja 14
Artikli 6 lõige 12	Artikli 59 lõige 15
Artikli 8 lõige 2	Artikli 55 lõige 15
—	Artikli 60 lõige 1
Artikli 7 lõige 1	Artikli 60 lõige 2
Artikli 7 lõige 2	Artikli 60 lõige 3
Artikli 7 lõige 3	—
Artikli 7 lõige 4	—
—	Artikli 61 lõige 1
—	Artikli 61 lõige 2
Artikli 18 lõige 1	Artikli 61 lõige 3
Artikli 18 lõige 2	—
Artikli 18 lõige 3	Artikli 61 lõige 4
Artikli 18 lõige 4	—
Artikli 18 lõige 4a	Artikli 61 lõige 5
Artikli 18 lõige 5	Artikli 61 lõiked 5 ja 6
Artikkel 19	—
Artikkel 21	Artikkel 62
Artikkel 17	Artikkel 63
—	Artikkel 64
Artikkel 20	Artikkel 65
Artikkel 22	Artikkel 66
Artikkel 23	Artikkel 67
Artikkel 24	—
—	Artikkel 68
—	Artikkel 69
Artikkel 25	Artikkel 70
Artikkel 26	Artikkel 71

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

( 12 ) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

( 13 ) Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus elektrivaldkonna koordineerimise rühma moodustamise kohta (ELT C 353, 17.11.2012, lk 2).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20).

Top

Choose the experimental features you want to try