This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02019R0934-20190627
Commission Delegated Regulation (EU) 2019/934 of 12 March 2019 supplementing Regulation (EU) No 1308/2013 of the European Parliament and of the Council as regards wine-growing areas where the alcoholic strength may be increased, authorised oenological practices and restrictions applicable to the production and conservation of grapevine products, the minimum percentage of alcohol for by-products and their disposal, and publication of OIV files
Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/934, 12. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/934, 12. märts 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega
02019R0934 — ET — 27.06.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/934, 12. märts 2019, (ELT L 149 7.6.2019, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/565, 13. veebruar 2020, |
L 129 |
1 |
24.4.2020 |
|
Parandatud:
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/934,
12. märts 2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus toodete alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni toimikute avaldamisega.
Artikkel 2
Viinamarjakasvatusalad, kus valmistatud veini üldalkoholisisaldus võib ulatuda 20 mahuprotsendini
Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 1 teise lõigu punkti c esimese taande kohasteks viinamarjakasvatusaladeks on asjaomase lisa 1. liites osutatud viinamarjakasvatusvööndid C I, C II ja C III ning viinamarjakasvatusvööndi B need alad, kus on lubatud toota järgmiste geograafiliste tähistega kaitstud valget veini: Vin de pays de Franche-Comté ja Vin de pays du Val de Loire.
Artikkel 3
Lubatud veinivalmistustavad
1. Veinivalmistustavad, mille kasutamine on lubatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõikes 1 osutatud ja asjaomase määruse VII lisa II osa kohaldamisalasse kuuluvate viinamarjasaaduste valmistamisel ja säilitamisel, ning sinna juurde kuuluvad piirangud on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
I lisa A osa tabelis 1 on sätestatud lubatud veinivalmistusviisid, samuti nende kasutustingimused ja -piirangud.
I lisa A osa tabelis 2 on sätestatud veini valmistamisel kasutada lubatud ühendid, samuti nende kasutustingimused ja -piirangud.
2. Komisjon avaldab käesoleva määruse I lisa A osa tabeli 1 2. veerus ja tabeli 2 3. veerus osutatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikud Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
3. I lisa B osas on sätestatud veini vääveldioksiidisisalduse piirmäärad.
4. I lisa C osas on sätestatud veini lenduvate hapete sisalduse piirmäärad.
5. I lisa D osas on sätestatud magustamisviisidega seotud tingimused.
Artikkel 4
Uute veinivalmistustavade katseline kasutamine
1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 83 lõikes 3 osutatud katselisel eesmärgil võib iga liikmesriik kõige rohkem viieks aastaks lubada teatavate määruses (EL) nr 1308/2013 ja käesolevas määruses sätestamata veinivalmistustavade ja töötlemisviiside katselist kasutamist tingimusel, et
asjaomased tavad ja töötlemisviisid vastavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõike 1 kolmandas lõigus ja artikli 80 lõike 3 punktides b kuni e sätestatud nõuetele;
selliste tavade ja töötluste puhul kasutatavad kogused ei ületa ühe katse puhul 50 000 hektoliitrit aastas;
asjaomane liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike katse alguses iga loa andmise tingimustest;
asjaomane töötlemisviis märgitakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 1 osutatud saatedokumendile ja artikli 147 lõikes 2 osutatud registrisse.
Katse on toiming või toimingud, mis tehakse täpselt määratletud uurimisprojekti raames ja üht katsemetoodikat järgides.
2. Tooteid, mis on saadud selliste veinivalmistustavade ja töötluste katselisel kasutamisel, võib turule lasta muus kui loa andnud liikmesriigis, kui katselist kasutamist lubanud liikmesriik teavitab sihtliikmesriigi pädevaid asutusi loa tingimustest ja asjaomastest kogustest.
3. Asjaomane liikmesriik edastab kolme kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu komisjonile lubatud katse aruande ja tulemused. Komisjon teatab katse tulemused teistele liikmesriikidele.
4. Olenevalt katse tulemustest võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile taotluse lubada katselise kasutamise jätkamist kuni kolme aasta jooksul, vajaduse korral esialgsel katsel kasutatud saaduste kogusest suurema kogusega. Asjaomane liikmesriik esitab koos oma taotlusega asjakohase toimiku. Komisjon teeb taotluse kohta otsuse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud korras.
5. Lõike 1 punktis c ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud teabe või dokumentide edastamine komisjonile toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2017/1183 ( 1 ).
Artikkel 5
Vahuveinide puhul kasutatavad veinivalmistustavad
Lisaks määruses (EL) nr 1308/2013 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldistele veinivalmistustavadele ja piirangutele loetletakse käesoleva määruse I Ilisas määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 4, 5 ja 6 osutatud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamisel, sealhulgas rikastamise, hapestamise ja hapetustamise eesmärgil lubatavad erilised veinivalmistustavad ja seatavad piirangud.
Artikkel 6
Liköörveini puhul kasutatavad veinivalmistustavad
Lisaks määruses (EL) nr 1308/2013 ja käesoleva määruse I lisas sätestatud üldistele veinivalmistustavadele ja piirangutele loetletakse käesoleva määruse III lisas määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 3 osutatud liköörveini valmistamisel lubatavad erilised veinivalmistustavad ja seatavad piirangud.
Artikkel 7
Kupaaži mõiste
1. Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa C jaos ja artikli 75 lõike 3 punktis h osutatud „kupaaž“ tähendab eri päritolu, eri viinamarjasordist valmistatud, eri korjeaastate või eri kategooriate veini või veinivirde segamist.
2. Veini ja viinamarjavirde kategooriad on järgmised:
punane vein ja valge vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein;
ilma kaitstud päritolunimetuseta vein ja ilma kaitstud geograafilise tähiseta vein, kaitstud päritolunimetusega vein ning kaitstud geograafilise tähisega vein, samuti vastavasse veinikategooriasse kuuluva veini valmistamiseks sobiv viinamarjavirre ja vein.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse roosat veini punase veinina.
3. Kupaažina ei käsitata järgmist:
rikastamist kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamise teel;
magustamist.
Artikkel 8
Kupaaži ja segamise üldnõuded
1. Veini võib valmistada segamise ja kupaaži teel ainult juhul, kui kasutatavatel komponentidel on veini saamist võimaldavad omadused ja need on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 ja käesoleva määruse sätetega.
Kaitstud päritolunimetuseta ja kaitstud geograafilise tähiseta valge veini ning kaitstud päritolunimetuseta ja kaitstud geograafilise tähiseta punase veini segamist ei ole lubatud kasutada roosa veini valmistamiseks.
Siiski ei kohaldata teise lõigu sätteid juhul, kui valmistoodet kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punkti 12 kohaselt määratletud kuvee valmistamiseks või poolvahuveini valmistamiseks.
2. Käesoleva määruse I lisa A osa tabeli 2 punktis 11.1 osutatud veinivalmistustavade kohaselt töödeldud veini ja viinamarjavirde segamine samal viisil töötlemata viinamarjavirde või veiniga on keelatud.
Artikkel 9
Veini valmistamise käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõuded
1. Kui komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 ( 2 ) asjakohased sätted puuduvad, kohaldatakse veinivalmistamisel kasutatavate ainete puhtuse ja identifitseerimise suhtes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 75 lõike 3 punkti f rakendamisel käesoleva määruse I lisa A osa tabeli 2 4. veeru sätteid.
2. Ensüümid ja ensüümpreparaadid, mida kasutatakse I lisa A osas loetletud lubatud veinivalmistustavade ja -protsesside puhul, peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1332/2008 ( 3 ) nõuetele.
Artikkel 10
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 ja käesoleva määruse sätetega vastuolus olevate saaduste valdamise, ringluse ja kasutamise tingimused
1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõike 2 esimeses lõigus osutatud saadusi ei tohi turustada ja need hävitatakse. Siiski võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel lubada kasutada piirituse- või äädikatehastes või tööstuslikul eesmärgil teatavaid saadusi, mille omadused nad kindlaks määravad.
2. Tootjad ja kauplejad ei tohi selliseid saadusi ilma seadusliku aluseta oma valduses hoida ning nende ringlus peab piirduma viimisega piiritustehastesse, äädikatehastesse või ettevõtetesse, kus neid kasutatakse tööstuslikul eesmärgil, ja ettevõttesse, kus need hävitatakse.
3. Liikmesriigid võivad lasta lisada lõikes 1 osutatud veinidesse nende identifitseerimise hõlbustamiseks denaturante ja indikaatoreid. Kui see on põhjendatud, võivad liikmesriigid keelata lõikes 1 ettenähtud kasutusviisid ning lasta tooted hävitada.
4. Enne 1. augustit 2009 toodetud veini võib pakkuda ja tarnida otsetarbimiseks tingimusel, et see vastab enne seda kuupäeva kehtinud liidu või riiklikele eeskirjadele.
Artikkel 11
Muude saaduste kui veini rikastamise, hapestamise ja hapetustamise puhul kohaldatavad üldeeskirjad
Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa D jao punktis 1 osutatud protsessid tuleb läbi viia ühe korraga. Liikmesriigid võivad siiski lubada mõne sellise protsessi läbiviimist mitmes etapis, kui see aitab asjaomastest saadustest paremini veini valmistada. Sellisel juhul kohaldatakse kogu toimingu suhtes määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisas sätestatud piiranguid.
Artikkel 12
Veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile
Määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D jao punktis 2 osutatud veini ja viinamarjavirde valamine veinisettele, viinamarjade pressimisjääkidele või pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile peab kooskõlas 1. mail 2004. aastal kehtivate riiklike sätetega toimuma järgmiselt:
Veinide „Tokaji fordítás“ ja „Tokajský forditáš“ valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või veini pressitud aszú/výber'i viinamarjamassile;
Veinide „Tokaji máslás“ ja „Tokajský mášláš“ valmistamisel tuleb valada viinamarjavirret või veini szamorodni/samorodné või aszú/výber'i veinisettele.
Asjaomased saadused peavad olema korjatud ühel aastal.
Artikkel 13
Kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse kindlaksmääramine
1. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D jao punkti 1, sätestavad liikmesriigid kõrvalsaaduse minimaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides pärast selle eraldamist veinist, võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega. Liikmesriigid võivad alkoholisisalduse miinimumnormi muuta objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
2. Kui kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 liikmesriikide sätestatud vastavat protsenti ei saavutata, peab asjaomane ettevõtja tarnima teatava koguse enda toodetud veini, et tagada selle miinimumprotsendini jõudmine.
3. Kõrvalsaaduste alkoholisisalduse määramiseks võrreldes toodetud veini alkoholisisaldusega kohaldatakse eri viinamarjakasvatusvööndites järgmisi standardseid naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsente:
8,0 % viinamarjakasvatusvööndis A;
8,5 % viinamarjakasvatusvööndis B;
9,0 % viinamarjakasvatusvööndis C I;
9,5 % viinamarjakasvatusvööndis C II;
10,0 % viinamarjakasvatusvööndis C III.
Artikkel 14
Kõrvalsaaduste kõrvaldamine
1. Tootjad kõrvaldavad veinivalmistamise või viinamarjade töötlemise kõrvalsaadused liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all tarnimise ja registreerimise nõuete kohaselt, mis on sätestatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 ( 4 ) artikli 9 lõike 1 punktis b ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 ( 5 ) artikli 14 lõike 1 punkti b alapunktis vii ja artiklis 18.
2. Kõrvaldamine toimub kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega, eelkõige keskkonnakaitset käsitlevate õigusaktidega, viivitamata ja hiljemalt selle veiniaasta lõpus, mil kõrvalsaadused saadi.
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjad, kes ise oma valdustes asjaomasel veiniaastal üle 50 hektoliitri veini või viinamarjavirret ei tooda, ei pea oma kõrvalsaadusi kõrvaldama.
4. Tootjad võivad täita kõrvalsaaduste hävitamise kohustuse, tarnides kõik või osa veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaadused destilleerimiseks. Kõrvalsaaduste kõrvaldamist tõendab asjaomase liikmesriigi pädev asutus.
5. Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel otsustada, et kõigi või osa veinitootmise või viinamarjade muul viisil töötlemise kõrvalsaaduste tarnimine destilleerimiseks on asjaomase liikmesriigi territooriumil kohustuslik kõigile või teatavatele veinitootjatele.
Artikkel 15
Üleminekukord
Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva valmistatud viinamarjasaaduste varud võib kooskõlas enne asjaomast kuupäeva kehtinud eeskirjadega inimtoiduna tarbimisse saata.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 606/2009 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 17
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda hakatakse kohaldama 7. detsembri 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
A OSA
LUBATUD VEINIVALMISTUSTAVAD
TABEL 1. ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD LUBATUD VEINIVALMISTUSVIISID.
|
|
1 |
2 |
|
|
Veinivalmistusviisid |
Kasutustingimused ja -piirangud (1) |
|
1 |
Õhustamine või hapnikuga küllastamine |
Ainult gaasilist hapnikku kasutades. |
|
2 |
Termiline töötlemine |
►C1 Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 1.8 (1970), 2.2.4 (1988), 3.4.3 (1988) ja 3.4.3.1 (1990) sätestatud tingimusi. ◄ |
|
3 |
Tsentrifuugimine ja filtrimine inertse filtrimisainega või ilma |
Inertne filtrimisaine ei tohi jätta töödeldud tootesse soovimatuid jääke. |
|
4 |
Inertse atmosfääri loomine |
Ainult selleks, et töödelda toodet õhukindlalt. |
|
5 |
Vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikalise protsessi teel |
Ainult värskete viinamarjade, viinamarjavirde, osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või kääriva toorveini puhul. |
|
6 |
Ioonivahetusvaik |
Ainult viinamarjavirde puhul, mida kasutatakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamiseks. Kohaldatakse 3. liites sätestatud tingimusi. |
|
7 |
Barboteerimine |
Ainult argooni või lämmastikuga. |
|
8 |
Flotatsioon |
Ainult lämmastiku või süsinikdioksiidiga või õhustamise teel. Kohaldatakse toimikus 2.1.14 (1999) sätestatud tingimusi. |
|
9 |
Allüülisotiotsüanaadiga immutatud puhtast parafiinist kettad |
Ainult steriilse atmosfääri tekitamiseks. Itaalias lubatud üksnes juhul, kui see on kooskõlas riiklike õigusnormidega, ja ainult suuremates kui 20 liitristes mahutites. Allüülisotiotsüanaadi kasutamisel tuleb lähtuda tabelis 2 esitatud tingimustest ja piirangutest veini valmistamisel kasutatavate ühendite kohta. |
|
10 |
Elektrodialüüs |
Ainult viinhappe soolade stabiliseerimiseks veinis. Ainult otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodete puhul. Vastavalt käesoleva lisa 5. liites sätestatud tingimustele. |
|
11 |
Tammetükid |
Kasutamine veini valmistamise ja laagerdamise käigus, sealhulgas värskete viinamarjade ja viinamarjavirde käärimisel. Kohaldatakse 7. liites sätestatud tingimusi. |
|
12 |
Veini alkoholisisalduse korrigeerimine |
Korrigeerimist teostatakse ainult veiniga. Kohaldatakse 8. liites sätestatud tingimusi. |
|
13 |
Kationiidid viinhappe soolade stabiliseerimiseks |
Ainult otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde ning määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 nimetatud toodetes sisalduvate viinhappe soolade stabiliseerimiseks. Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikus 3.3.3 (2011) sätestatud tingimusi. Samuti peab see vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1935/2004 (2) ja selle ülevõtmiseks kehtestatud riiklikele õigusnormidele. Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris. |
|
14 |
Elektromembraantöötlus |
Ainult hapestamiseks ja hapetustamiseks. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa C ja D jaos ning käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tingimustele ja piirmääradele. See peab olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1935/2004 ja määrusega (EL) nr 10/2011 (3) ning asjaomaste määruste ülevõtmiseks kehtestatud riiklike õigusnormidega. ►C1 Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 2.1.3.1.3 (2010), 2.1.3.2.4 (2012), 3.1.1.4 (2010), 3.1.2.4 (2012) sätestatud tingimusi. ◄ Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris. |
|
15 |
Kationiitide kasutamine hapestamiseks |
Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa C ja D jaos ning käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tingimustele ja piirmääradele. See peab olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1935/2004 ja selle ülevõtmiseks kehtestatud riiklike õigusnormidega. Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes 2.1.3.1.4 (2012) ja 3.1.1.5 (2012) sätestatud tingimusi. Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris. |
|
16 |
Kahe membraantöötluse kombineerimine |
Ainult suhkrusisalduse vähendamiseks virretes vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 10 määratletule. Kohaldatakse 9. liites sätestatud tingimusi. |
|
17 |
Membraankontaktorid |
Ainult lahustunud gaasi reguleerimiseks veinis. Ainult määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 osutatud toodete puhul. Süsinikdioksiidi lisamine asjaomase lisa II osa punktides 4, 5, 6 ja 8 osutatud toodetele on keelatud. See peab olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1935/2004 ja määrusega (EL) nr 10/2011 ning asjaomaste määruste ülevõtmiseks kehtestatud riiklike õigusnormidega. Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikus 3.5.17 (2013) sätestatud tingimusi. |
|
18 |
Aktiivsöega kombineeritud membraantehnoloogia |
Ainult 4-etüülfenooli ja 4-etüülguajakooli sisalduse vähendamiseks veinis. Kohaldatakse 10. liites sätestatud tingimusi. |
|
19 |
Tseoliiti Y-faujasiiti sisaldavad filterplaadid |
Ainult haloanisoolide adsorbeerimiseks. Kohaldatakse Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikus 3.2.15 (2016) sätestatud tingimusi. |
|
(1) Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimiku viitele sulgudes lisatud aastaarv tähistab toimiku versiooni, mida liit on tunnustanud lubatud veinivalmistustavana, millele kehtivad käesolevas tabelis sätestatud kasutustingimused ja -piirangud. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4). (3) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1). |
||
TABEL 2. ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD, VEINI VALMISTAMISEL KASUTADA LUBATUD ÜHENDID.
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
|
|
Ained/toimingud |
E nr ja/või CASi number |
Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) veinivalmistustavade koodeks (1) |
Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni toimiku viide vastavalt artikli 9 lõikele 1 |
Lisaaine |
Abiaine/abiainena kasutatav aine (2) |
Kasutustingimused ja -piirangud (3) |
Veinitoodete kategooriad (4) |
|
1 |
Happesuse regulaatorid |
|||||||
|
1.1 |
Viinhape (L(+)-) |
E 334/CAS 87–69-4 |
Toimik 2.1.3.1.1 (2001); 3.1.1.1 (2001) |
COEI-1-LTARAC |
x |
|
Tingimused ja piirmäärad on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa C ja D jaos ning käesoleva määruse artiklis 11. Viinhappe (L(+)-) kirjeldus on esitatud käesoleva lisa 1. liite punktis 2. |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
1.2 |
Õunhape (DL-; L-) |
E 296/– |
Toimik 2.1.3.1.1 (2001); 3.1.1.1 (2001) |
COEI-1-ACIMAL |
x |
|
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
1.3 |
Piimhape |
E 270/– |
Toimik 2.1.3.1.1 (2001); 3.1.1.1 (2001) |
COEI-1-ACILAC |
x |
|
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
1.4 |
Kaalium-L(+)-tartraat |
E 336(ii)/CAS 921–53-9 |
Toimik 2.1.3.2.2 (1979); 3.1.2.2 (1979) |
COEI-1-POTTAR |
|
x |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
1.5 |
Kaaliumvesinikkarbonaat |
E 501(ii)/CAS 298–14-6 |
Toimik 2.1.3.2.2 (1979); 3.1.2.2 (1979) |
COEI-1-POTBIC |
|
x |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
1.6 |
Kaltsiumkarbonaat |
E 170/CAS 471–34-1 |
Toimik 2.1.3.2.2 (1979); 3.1.2.2 (1979) |
COEI-1-CALCAR |
|
x |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
1.7 |
Kaltsiumtartraat |
E 354/– |
Toimik 3.3.12 (1997) |
COEI-1-CALTAR |
|
x |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
|
1.8 |
Kaltsiumsulfaat |
E 516/– |
Toimik 2.1.3.1.1.1 (2017) |
|
x |
|
III lisa A jao punkti 2 alapunktis b sätestatud tingimused ja piirangud. Maksimumkogus 2 g/l. |
(3) |
|
1.9 |
Kaaliumkarbonaat |
E 501 (i) |
Toimik 2.1.3.2.5 (2017); 3.1.2.2 (1979) |
|
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
2 |
Säilitusained ja antioksüdandid |
|||||||
|
2.1 |
Vääveldioksiid |
E 220/CAS 7446-09–5 |
Toimik 1.12 (2004); 2.1.2 (1987); 3.4.4 (2003) |
COEI-1-SOUDIO |
x |
|
Piirmäärad (maksimaalne kogus turule lastavas tootes) on sätestatud I lisa B jaos. |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
2.2 |
Kaaliumvesiniksulfit |
E 228/CAS 7773-03–7 |
Toimik 2.1.2 (1987) |
COEI-1-POTBIS |
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
2.3 |
Kaaliummetabisulfit |
E 224/CAS 16731-55–8 |
Toimik 1.12 (2004), 3.4.4 (2003) |
COEI-1-POTANH |
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
|
2.4 |
Kaaliumsorbaat |
E 202 |
Toimik 3.4.5 (1988) |
COEI-1-POTSOR |
x |
|
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
2.5 |
Lüsosüüm |
E 1105 |
Toimik 2.2.6 (1997); 3.4.12 (1997) |
COEI-1-LYSOZY |
x |
x |
|
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
2.6 |
L-askorbiinhape |
E 300 |
Toimik 1.11 (2001); 2.2.7 (2001); 3.4.7 (2001) |
COEI-1-ASCACI |
x |
|
Maksimaalne sisaldus turule lastavas töödeldud veinis 250 mg/l. Maksimaalselt 250 mg/l ühe töötluse kohta. |
Värsked viinamarjad, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
2.7 |
Dimetüüldikarbonaat (DMDC) |
E242/CAS 4525-33–1 |
Toimik 3.4.2013 (2001) |
COEI-1-DICDIM |
x |
|
Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
3 |
Sekvestrandid |
|||||||
|
3.1 |
Veinivalmistuses kasutatav süsi |
|
Toimik 2.1.9 (2002); 3.5.9 (1970) |
COEI-1-CHARBO |
|
x |
|
Valged veinid, 2, 10, ja 14 |
|
3.2 |
Selektiivsed taimekiud |
|
Toimik 3.4.20 (2017) |
COEI-1-FIBVEG |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
4 |
Alkohol- ja malolaktilise käärimise aktivaatorid |
|||||||
|
4.1 |
Mikrokristalne tselluloos |
E 460(i)/CAS 9004-34–6 |
Toimik 2.3.2 (2005), 3.4.21 (2015) |
COEI-1-CELMIC |
|
x |
See peab vastama määruse (EL) nr 231/2012 lisas kehtestatud spetsifikatsioonidele. |
Värsked viinamarjad, 2, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 12 |
|
4.2 |
Diammooniumvesinikfosfaat |
E 342/CAS 7783-28–0 |
Toimik 4.1.7 (1995) |
COEI-1-PHODIA |
|
x |
Ainult alkoholkäärimiseks. Kuni 1 g/l (soolana väljendatult) (5) või 0,3 g/l vahuveinide teise kääritamise puhul. |
Värsked viinamarjad, 2, 10, 11, 12, 13; 4, 5, 6 ja 7 teine alkoholkäärimine. |
|
4.3 |
Ammooniumsulfaat |
E 517/CAS 7783-20–2 |
Toimik 4.1.7 (1995) |
COEI-1AMMSUL |
|
x |
||
|
4.4 |
Ammooniumvesiniksulfit |
–/CAS 10192-30–0 |
|
COEI_1-AMMHYD |
|
x |
Ainult alkoholkäärimiseks. Kuni 0,2 g/l (soolana väljendatult) ja punktis 2.1–2.3 ette nähtud koguses. |
Värsked viinamarjad, 2, 10, 11, 12 ja 13 |
|
4.5 |
Tiamiinvesinikkloriid |
–/CAS 67–03-8 |
Toimik 2.3.3 (1976); 4.1.7 (1995) |
COEI-1-THIAMIN |
|
x |
Ainult alkoholkäärimiseks. |
Värsked viinamarjad, 2, 10, 11, 12, 13; 4, 5, 6 ja 7 teine alkoholkäärimine |
|
4.6 |
Pärmi autolüsaadid |
–/– |
Toimik 2.3.2 (2005); 3.4.2021 (2015) |
COEI-1-AUTLYS |
|
x (2) |
|
Värsked viinamarjad, 2, 10, 11, 12 ja 13 |
|
4.7 |
Pärmirakkude kestad |
–/– |
Toimik 2.3.4 (1988); 3.4.21 (2015) |
COEI-1-YEHULL |
|
x (2) |
|
Värsked viinamarjad, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
4.8 |
Inaktiveeritud pärmid |
–/– |
Toimik 2.3.2 (2005); 3.4.21 (2015) |
COEI-1-INAYEA |
|
x (2) |
|
Värsked viinamarjad, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
4.9 |
Kindla glutatioonisisaldusega inaktiveeritud pärmid |
–/– |
Toimik 2.2.9 (2017) |
COEI-1-LEVGLU |
|
x (2) |
Ainult alkoholkäärimiseks. |
Värsked viinamarjad, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5 |
Selitusained |
|||||||
|
5.1 |
Toiduželatiin |
–/CAS 9000-70–8 |
Toimik 2.1.6 (1997); 3.2.1 (2011) |
COEI-1-GELATI |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.2 |
Nisuvalk |
|
Toimik 2.1.17 (2004); 3.2.7 (2004) |
COEI-1-PROVEG |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.3 |
Hernevalk |
|
Toimik 2.1.17 (2004); 3.2.7 (2004) |
COEI-1-PROVEG |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.4 |
Kartulivalk |
|
Toimik 2.1.17 (2004); 3.2.7 (2004) |
COEI-1-PROVEG |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.5 |
Kalaliim |
|
Toimik 3.2.1 (2011) |
COEI-1-COLPOI |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
5.6 |
Kaseiin |
–/CAS 9005-43–0 |
Toimik 2.1.16 (2004) |
COEI-1-CASEIN |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.7 |
Kaaliumkaseinaadid |
–/CAS 68131-54–4 |
Toimik 2.1.15 (2004); 3.2.1 (2011) |
COEI-1-POTCAS |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.8 |
Munaalbumiin |
–/CAS 9006-59–1 |
Toimik 3.2.1 (2011) |
COEI-1-OEUALB |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
5.9 |
Bentoniit |
E 558/– |
Toimik 2.1.8 (1970); 3.3.5 (1970) |
COEI-1-BENTON |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.10 |
Ränidioksiid (geel või kolloidlahus) |
E 551/– |
Toimik 2.1.10 (1991); 3.2.1 (2011); 3.2.4 (1991) |
COEI-1-DIOSIL |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.11 |
Kaoliin |
–/CAS 1332-58–7 |
Toimik 3.2.1 (2011) |
COEI-1-KAOLIN |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
5.12 |
Tanniinid |
|
Toimik 2.1.7 (1970); 2.1.17 (2004); 3.2.6 (1970); 3.2.7 (2004); 4.1.8 (1981); 4.3.2 (1981) |
COEI-1-TANINS |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 15 ja 16 |
|
5.13 |
Aspergillus niger'ist saadud kitosaan |
–/CAS 9012-76–4 |
►C1 Toimik 2.1.22 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.12 (2009) ◄ |
COEI-1-CHITOS |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.14 |
Aspergillus niger'ist saadud kitiinglükaan |
Kitiin: CAS 1398-61–4. Glükaan: CAS 9041-22–9. |
►C1 Toimik 2.1.23 (2009); 3.2.1 (2011); 3.2.13 (2009) ◄ |
COEI-1-CHITGL |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.15 |
Pärmivalguekstraktid |
–/– |
Toimik 2.1.24 (2011); 3.2.14 (2011); 3.2.1 (2011) |
COEI-1-EPLEV |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
5.16 |
Polüvinüülpolüpürrolidoon |
E 1202/CAS 25249-54–1 |
Toimik 3.4.9 (1987) |
COEI-1-PVPP |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 15 ja 16 |
|
5.17 |
Kaltsiumalginaat |
E 404/CAS 9005-35–0 |
Toimik 4.1.8 (1981) |
COEI-1-ALGIAC |
|
x |
Ainult selliste mis tahes kategooriasse kuuluvate vahuveinide ja poolvahuveinide valmistamise puhul, mis saadakse pudelis kääritamise teel ja mille sete eraldatakse pursatamismeetodil (dégorgement). |
4, 5, 6, 7, 8 ja 9 |
|
5.18 |
Kaaliumalginaat |
E 402/CAS 9005-36–1 |
Toimik 4.1.8 (1981) |
COEI-1-POTALG |
|
x |
Ainult selliste mis tahes kategooriasse kuuluvate vahuveinide ja poolvahuveinide valmistamise puhul, mis saadakse pudelis kääritamise teel ja mille sete eraldatakse pursatamismeetodil (dégorgement). |
4, 5, 6, 7, 8 ja 9 |
|
6 |
Stabilisaatorid |
|||||||
|
6.1 |
Kaaliumvesiniktartraat |
E336(i)/CAS 868–14-4 |
Toimik 3.3.4 (2004) |
COEI-1-POTBIT |
|
x |
Ainult viinhappe soolade sadenemise soodustamiseks. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.2 |
Kaltsiumtartraat |
E354/– |
Toimik 3.3.12 (1997) |
COEI-1-CALTAR |
|
x |
|
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.3 |
Sidrunhape |
E 330 |
Toimik 3.3.8 (1970); 3.3.1 (1970) |
COEI-1-CITACI |
x |
|
Maksimaalne sisaldus turule lastavas töödeldud veinis 1 g/l. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.4 |
Tanniinid |
–/– |
3.3.1 (1970); |
COEI-1-TANINS |
|
|
|
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.5 |
Kaaliumheksatsüanoferraat |
E 536/– |
Toimik 3.3.1 (1970) |
COEI-1-POTFER |
|
x |
Vastavalt käesoleva lisa 4. liites sätestatud tingimustele. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.6 |
Kaltsiumfütaat |
–/CAS 3615-82–5 |
Toimik 3.3.1 (1970) |
COEI-1-CALPHY |
|
x |
Punase veini puhul mitte üle 8 g/hl. Vastavalt käesoleva lisa 4. liites sätestatud tingimustele. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.7 |
Metaviinhape |
E 353/– |
Toimik 3.3.7 (1970) |
COEI-1-METACI |
x |
|
|
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.8 |
Kummiaraabik |
E 414/CAS 9000-01–5 |
Toimik 3.3.6 (1972) |
COEI-1-GOMARA |
x |
|
Vajalikus koguses. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.9 |
D, L-viinhape või selle neutraalne kaaliumsool |
–/CAS 133–37-9 |
Toimik 2.1.21 (2008); 3.4.15 (2008) |
COEI-1-DLTART |
|
x |
Ainult liigse kaltsiumi sadestamiseks. Vastavalt käesoleva lisa 4. liites sätestatud tingimustele. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.10 |
Pärmi mannoproteiinid |
–/– |
Toimik 3.3.13 (2005) |
COEI-1-MANPRO |
x |
|
|
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
6.11 |
Karboksümetüültselluloos |
E466/– |
Toimik 3.3.14 (2008) |
COEI-1-CMC |
x |
|
Ainult viinhappe soolade stabiliseerimiseks. |
Valged veinid, 4, 5, 6, 7, 8, 9 |
|
6.12 |
Polüvinüülimidasooli ja polüvinüülpürrolidooni kopolümeerid (PVI/PVP) |
–/CAS 87865-40–5 |
Toimik 2.1.20 (2014); 3.4.14 (2014) |
COEI-1-PVIPVP |
|
x |
Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
6.13 |
Kaaliumpolüaspartaat |
E 456/CAS 64723-18–8 |
Toimik 3.3.15 (2016) |
COEI-1-POTASP |
x |
|
Ainult viinhappe soolade stabiliseerumise soodustamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
7 |
Ensüümid (6) |
|||||||
|
7.1 |
Ureaas |
EÜ 3.5.1.5 |
Toimik 3.4.11 (1995) |
COEI-1-UREASE |
|
x |
Ainult veini karbamiidisisalduse vähendamiseks. Vastavalt käesoleva lisa 6. liites sätestatud tingimustele. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
7.2 |
Pektiinlüaasid |
EÜ 4.2.2.10 |
Toimik 2.1.4 (2013); 2.1.18 (2013); 3.2.8 (2013); 3.2.11 (2013) |
COEI-1-ACTPLY |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.3 |
Pektiinmetüül-esteraas |
EÜ 3.1.1.11 |
Toimik 2.1.4 (2013); 2.1.18 (2013); 3.2.8 (2013); 3.2.11 (2013) |
COEI-1-ACTPME |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.4 |
Polügalakturonaas |
EÜ 3.2.1.15 |
Toimik 2.1.4 (2013); 2.1.18 (2013); 3.2.8 (2013); 3.2.11 (2013) |
COEI-1-ACTPGA |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.5 |
Hemitsellulaas |
EÜ 3.2.1.78 |
Toimik 2.1.4 (2013); 2.1.18 (2013); 3.2.8 (2013); 3.2.11 (2013) |
COEI-1-ACTGHE |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.6 |
Tsellulaas |
EÜ 3.2.1.4 |
Toimik 2.1.4 (2013); 2.1.18 (2013); 3.2.8 (2013); 3.2.11 (2013) |
COEI-1-ACTCEL |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.7 |
β-glükanaas |
EÜ 3.2.1.58 |
Toimik 3.2.10 (2004) |
COEI-1-BGLUCA |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
7.8 |
Glükosidaas |
EÜ 3.2.1.20 |
Toimik 2.1.19 (2013); 3.2.9 (2013) |
COEI-1-GLYCOS |
|
x |
Ainult veinivalmistamise käigus leotamisel, selitamisel, stabiliseerimisel, filtrimisel ja viinamarja aroomikomponentide lähteainete vabastamiseks. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
8 |
Gaasid ja pakendamisgaasid (7) |
|||||||
|
8.1 |
Argoon |
E 938/CAS 7440-37–1 |
Toimik 2.2.5 (1970); 3.2.3 (2002) |
COEI-1-ARGON |
x (7) |
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
8.2 |
Lämmastik |
E 941/CAS 7727-37–9 |
Toimik 2.1.14 (1999); 2.2.5 (1970); 3.2.3 (2002) |
COEI-1-AZOTE |
x (7) |
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
8.3 |
Süsinikdioksiid |
E 290/CAS 124–38-9 |
Toimik 1.7 (1970); 2.1.14 (1999); 2.2.3 (1970); 2.2.5 (1970); 2.3.9 (2005); 4.1.2010 (2002) |
COEI-1-DIOCAR |
x (7) |
x |
Süsihappegaasiga küllastamata veini puhul võib turule lastavas tootes olla süsihappegaasi kuni 3 g/l ning süsihappegaasist tulenev ülerõhk peab 20 °C juures olema väiksem kui 1 baar. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
8.4 |
Gaasiline hapnik |
E 948/CAS 17778-80–2 |
Toimik 2.1.1 (2016); 3.5.5 (2016) |
COEI-1-OXYGEN |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
9 |
Kääritamisained |
|||||||
|
9.1 |
Veinipärmid |
–/– |
Toimik 2.3.1 (2016); 4.1.8 (1981) |
COEI-1-LESEAC |
|
x (2) |
|
Värsked viinamarjad, 2, 10, 11, 12, 13; 4, 5, 6 ja 7 teine alkoholkäärimine |
|
9.2 |
Piimhappebakterid |
–/– |
Toimik 3.1.2 (1979); 3.1.2.3 (1980) |
COEI-1-BALACT |
|
x (2) |
|
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 15 ja 16 |
|
10 |
Puuduste kõrvaldamine |
|||||||
|
10.1 |
Vasksulfaat, pentahüdraat |
–/CAS 7758-99–8 |
Toimik 3.5.8 (1989) |
COEI-1-CUISUL |
|
x |
Mitte üle 1 g/hl, kusjuures vasesisaldus töödeldud tootes ei tohi ületada 1 mg/l, erandiks on kääritamata või osaliselt kääritatud viinamarjavirdest valmistatud liköörveinid, mille vasesisaldus ei tohi ületada 2 mg/l. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
10.2 |
Vasktsitraat |
–/CAS 866–82-0 |
Toimik 3.5.14 (2008) |
COEI-1-CUICIT |
|
x |
Mitte üle 1 g/hl, kusjuures vasesisaldus töödeldud tootes ei tohi ületada 1 mg/l, erandiks on kääritamata või osaliselt kääritatud viinamarjavirdest valmistatud liköörveinid, mille vasesisaldus ei tohi ületada 2 mg/l. |
Otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
10.3 |
Aspergillus niger'ist saadud kitosaan |
–/CAS 9012-76–4 |
Toimik 3.4.16 (2009) |
COEI-1-CHITOS |
|
x |
|
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
10.4 |
Aspergillus niger'ist saadud kitiinglükaan |
Kitiin: CAS 1398-61–4. Glükaan: CAS 9041-22–9. |
Toimik 3.4.17 (2009) |
COEI-1-CHITGL |
|
x |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
10.5 |
Inaktiveeritud pärmid |
–/– |
|
COEI-1-INAYEA |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
11 |
Muu |
|||||||
|
11.1 |
Süüria männi vaik |
–/– |
|
|
x |
|
Kohaldatakse käesoleva lisa 2. liites sätestatud tingimusi. |
2, 10, 11 |
|
11.2 |
Värske käärimissete |
–/– |
|
|
|
x (2) |
Ainult kuivas veinis. Värske käärimissete on veatu ja lahjendamata ning sisaldab kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel saadud pärme. Kogus ei tohi ületada 5 % töödeldud toote kogusest. |
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 15 ja 16 |
|
11.3 |
Karamell |
E 150 a-d/– |
Toimik 4.3 (2007) |
COEI-1-CARAMEL |
x |
|
Värvi intensiivistamiseks, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisa punktis 2. |
3 |
|
11.4 |
Allüülisotiotsüanaat |
–/57–06-7 |
|
|
|
x |
Ainult puhtast parafiinist ketaste immutamiseks. Vt tabel 1. Veinis ei tohi olla allüülisotiotsüanaadi jääke. |
Ainult veini ja otsetarbimiseks ette nähtud osaliselt kääritatud viinamarjavirde puhul. |
|
11.5 |
Inaktiveeritud pärmid |
–/– |
|
COEI-1-INAYEA |
|
x (2) |
|
1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15 ja 16 |
|
(1) Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimiku viitele sulgudes lisatud aastaarv tähistab toimiku versiooni, mida liit on tunnustanud lubatud veinivalmistustavana, millele kehtivad käesolevas tabelis sätestatud kasutustingimused ja -piirangud. (2) Abiainena kasutatavad ained, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18)) artikli 20 punktis d. (3) Veini valmistamisel kasutada lubatud ühendeid tuleb kasutada kooskõlas 3. veerus osutatud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistustavade koodeksi toimikutes sisalduvate sätetega, kui ei kehti selles veerus sätestatud muud täiendavad kasutustingimused ega -piirangud. (4) Kui ei kehti kõigile määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas sätestatud veinitoodete kategooriatele. (5) Kannetes 4.2, 4.3 ja 4.4 osutatud ammooniumsooli võib kasutada ka kombineerituna koguses kuni 1 g/l või vahuveinide teise kääritamise puhul kuni 0,3 g/l. Kuid kandes 4.4 osutatud ammooniumsool ei või ületada kandes 4.4 osutatud piirmäära. (6) Vt ka käesoleva määruse artikli 9 lõige 2. (7) Kui neid kasutatakse toidu lisaaineid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16) I lisa punktis 20 osutatud lisaainetena. |
||||||||
1. liide
L(+)-viinhape ja selle derivaadid
1. Viinhappe kasutamine hapetustamise eesmärgil vastavalt käesoleva lisa tabeli 2 kandele 1.1 on lubatud vaid toodete puhul, mis
2. Viinhape, teise nimega L(+)-viinhape, mille kasutamine on sätestatud käesoleva lisa tabeli 2 kandes 1.1, peab olema põllumajanduslikku päritolu ja spetsiaalselt veinitoodetest ekstraheeritud. Viinhape peab samuti vastama määruses (EL) nr 231/2012 sätestatud puhtuse kriteeriumidele.
3. Järgmised L(+)-viinhappe derivaadid, mille kasutamine on sätestatud käesoleva lisa tabeli 2 järgmistes kannetes, peavad olema põllumajanduslikku päritolu:
2. liide
Süüria männi vaik
1. Süüria männi vaiku, mille kasutamine on sätestatud käesoleva lisa tabeli 2 kandes 11.1, võib kasutada ainult retsina veini valmistamiseks. Seda veinivalmistamistava võib kasutada ainult:
Kreeka geograafilisel territooriumil;
kasutades sellistest viinamarjadest saadud viinamarjavirret, mille sordid, tootmispiirkonnad ja veinivalmistamispiirkonnad on määratletud 31. detsembril 1980 kehtinud Kreeka riiklike õigusnormidega;
lisades kuni 1 000 grammi vaiku toote hektoliitri kohta enne kääritamist või juhul, kui toote tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa üht kolmandikku üldalkoholisisaldusest mahuprotsentides, kääritamise ajal.
2. Kui Kreeka soovib lõike 1 punktis b osutatud sätteid muuta, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile. Teavitamine toimub kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183. Kui komisjon ei vasta kahe kuu jooksul pärast teatise saamist, võib Kreeka kavandatud muudatused ellu viia.
3. liide
Ioonivahetusvaigud
Ioonivahetusvaigud, mida võib kasutada kooskõlas käesoleva lisa tabeli 1 kandega 6, on sulfoonhapet või ammooniumrühmi sisaldavad stüreeni ja divinüülbenseeni kopolümeerid. Nad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud nõuetele ja nende rakendamiseks vastu võetud liidu ja riiklikele õigusnormidele. Lisaks sellele ei tohi vaigud käesoleva liite kolmandas lõigus sätestatud analüüsimeetodiga kontrollimisel vabastada ühtegi loetletud lahustisse orgaanilist ainet üle 1 mg liitri kohta. Nende regenereerimisel tuleb kasutada aineid, mida on lubatud kasutada toiduainete valmistamisel.
Neid vaike võib kasutada ainult veinispetsialisti või tehniku järelevalve all ning rajatistes, mille on heaks kiitnud nende liikmesriikide ametiasutused, kelle territooriumil neid kasutatakse. Asutused sätestavad heakskiidetud veinispetsialistide ja tehnikute kohustused ja vastutuse.
Analüüsimeetod, mida kasutatakse ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kao määramiseks.
1. RAKENDUSALA JA -ULATUS
Käesoleva meetodiga määratakse ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kadu.
2. MÕISTE
Ioonivahetusvaikude orgaanilise aine kadu. Orgaanilise aine kadu määratakse järgnevalt kirjeldatud meetodi kohaselt.
3. PÕHIMÕTE
Ekstraheerimislahustid juhitakse läbi ettevalmistatud vaikude ning ekstraheeritud orgaanilise aine kaal määratakse gravimeetriliselt.
4. REAGENDID
Kõik reagendid peaksid olema analüütiliselt puhtad.
Ekstraheerimislahustid.
Destilleeritud vesi või samaväärse puhtusastmega deioniseeritud vesi.
15mahuprotsendiline etanool. Valmistamiseks segatakse 15 mahuosa 100 protsendilist etanooli 85 mahuosa veega (punkt 4.1).
5 % äädikhape. Valmistamiseks segatakse 5 massiosa jää-äädikhapet 95 massiosa veega (punkt 4.1).
5. SEADMED
Ioonivahetuskromatograafia kolonnid.
Mõõtesilindrid mahuga 2 liitrit.
Aurustuskausid, mille kuumusetaluvus peab olema muhvelahjus 850 °C.
Kuivatuskapp, termostaaditud temperatuuril 105 ± 2 °C.
Muhvelahi, termostaaditud temperatuuril 850 ± 25 o°C.
Analüütilised kaalud täpsusega 0,1 mg.
Aurusti, keeduplaat, infrapunaaurusti.
6. TÖÖ KÄIK
Kõigile kolmele ioonivahetuskromatograafia kolonnile (punkt 5.1) lisatakse 50 ml uuritavat ioonivahetusvaiku, mida on vastavalt tootja juhistele pestud ja töödeldud toiduainetega kokkupuutes kasutamiseks.
Anioonivahetusvaigu puhul voolutatakse kolm ekstraheerimislahustit (punktid 4.1, 4.2 ja 4.3) eraldi läbi ettevalmistatud kolonnide (punkt 6.1) kiirusega 350–450 ml/h. Igal korral kõrvaldatakse esimene liiter eluaati ja kogutakse järgmised kaks liitrit mõõtesilindritesse (punkt 5.2). Katioonivahetusvaigu puhul voolutatakse läbi selleks ettevalmistatud kolonnide ainult punktides 4.1 ja 4.2 osutatud lahustid.
Kolm eluaati aurustatakse keeduplaadil või infrapunaaurustis (punkt 5.7) eraldi aurustuskaussides (punkt 5.3), mis on eelnevalt puhastatud ja kaalutud (m0). Jääkidega kausid asetatakse kuivatuskappi (punkt 5.4) ja kuivatatakse püsimassini (m1).
Pärast püsimassi (punkt 6.3) registreerimist asetatakse aurustuskauss muhvelahju (punkt 5.5) ja jäägid tuhastatakse püsimassini (m2).
Arvutatakse ekstraheeritud orgaanilise aine kogus (punkt 7.1). Kui tulemus on suurem kui 1 mg/l, tehakse reagentidega tühikatse ja arvutatakse uuesti ekstraheeritud orgaanilise aine kogus.
Tühikatse tegemiseks tuleb korrata punktides 6.3 ja 6.4 osutatud toiminguid, kuid kasutades kahte liitrit ekstraheerimislahustit, et saada punktides 6.3 ja 6.4 osutatud massid m3 ja m4.
7. TULEMUSTE ESITAMINE
Valem ja tulemuste arvutamine.
Ioonivahetusvaikudest ekstraheeritud orgaaniline aine (mg/l) saadakse:
500 (m1 – m2),
kus m1 ja m2 on esitatud grammides.
Ioonivahetusvaikudest ekstraheeritud orgaanilise aine korrigeeritud mass (mg/l) saadakse:
500 (m1 – m2 – m3 + m4)
kus m1, m2, m3 ja m4 on esitatud grammides.
Sama prooviga tehtud kahe paralleelse määramise tulemuste vahe ei tohi olla üle 0,2 mg/l.
4. liide
Kaaliumheksatsüanoferraat
Kaltsiumfütaat
DL-viinhape
Kaaliumheksatsüanoferraati ja kaltsiumfütaati, mille kasutamine on sätestatud käesoleva lisa tabeli 2 kannetes 6.5 ja 6.6, või DL-viinhapet, mille kasutamine on sätestatud käesoleva lisa tabeli 2 kandes 6.9, võib kasutada ainult niisuguse veinispetsialisti või tehniku järelevalve all, kelle on heaks kiitnud ja kelle vastutuse ulatuse on vajaduse korral kindlaks määranud selle liikmesriigi ametiasutus, mille territooriumil töötlemine toimub.
Pärast kaaliumheksatsüanoferraadi ja kaltsiumfütaadiga töötlemist peab vein sisaldama raua jääke.
Esimeses lõigus osutatud toote kasutamise järelevalvet reguleeritakse liikmesriigi vastuvõetud õigusnormidega.
5. liide
Nõuded elektrodialüüsi puhul
Eesmärk on saavutada veinis sisalduvate viinhappe soolade, nagu kaaliumvesiniktartraadi ja kaltsiumtartraadi (ja teiste kaltsiumsoolade) stabiilsus, eraldades veinist elektrivälja toimel ainult anioone läbilaskvate ja ainult katioone läbilaskvate membraanide abil liias olevad ioonid.
1. NÕUDED MEMBRAANIDE KOHTA
1.1. Membraanid peavad asetsema vaheldumisi filterpressi tüüpi süsteemis või mõnes muus asjakohases süsteemis, mille puhul kasutatakse eraldi töötlemise (vein) ja kontsentreerimise (heitvesi) kambrit.
1.2. Katioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult katioone, eelkõige K+ ja Ca++.
1.3. Anioone läbilaskvad membraanid peavad eraldama ainult anioone, eelkõige tartraadi anioone.
1.4. Membraanid ei tohi liialt muuta veini füüsikalist ja keemilist koostist ning organoleptilisi omadusi. Membraanid peavad vastama järgmistele nõuetele:
Uute elektrodialüüsimembraanide stabiilsus määratakse veini füüsikalis-keemilist koostist jäljendava mudelaine abil, et uurida membraanidest eralduvate ainete võimalikku liikumist.
Soovitatav katsemeetod on järgmine:
mudelaineks on vee ja alkoholi lahus, mida on puhverdatud veini pH ja elektrijuhtivuse tasemeni. Selle koostis on järgmine:
Seda lahust kasutatakse pingestatud (1 volt raku kohta) mitmerakulise elektrodialüsaatoriga ja suletud tsükliga migratsioonikatseks, vahekorras 50 l lahust 1 m2 aniooniliste ja katiooniliste membraanide kohta, kuni lahus 50 % ulatuses demineraliseerub. Vedelikuring käivitatakse kaaliumkloriidi lahusega (5 g/l). Migreeruvate ainete sisaldust analüüsitakse nii mudelaines kui ka elektrodialüüsist tulevas vedelikus.
Määratakse membraani koostises olevad orgaanilised molekulid, mis võivad liikuda töödeldavasse lahusesse. Iga komponendi kohta tehakse tunnustatud laboris erianalüüs. Kõikide määratud ühendite sisaldus mudelaines peab olema kokku alla 50 μg/l.
Nende membraanide puhul tuleb kohaldada toiduainetega kokkupuutuvate materjalide suhtes kohaldatavaid üldeeskirju.
2. NÕUDED MEMBRAANIDE KASUTAMISE KOHTA
Membraanide paar pannakse kokku nii, et see vastab järgmistele tingimustele:
Töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris.
6. liide
Nõuded ureaasi kohta
1. Ureaasi rahvusvaheline kood: EC 3–5-1–5, CAS nr: 9002-13–5.
2. Aktiivsus: ureaas lagundab happelises keskkonnas karbamiidi ammoniaagiks ja süsinikdioksiidiks. Märgitud aktiivsus ei tohi olla alla 5 ühiku mg kohta, üheks ühikuks on kogus, mis temperatuuril 37 °C toodab 5 g/l karbamiidist pH 4 juures ühe μmol ammoniaaki minutis.
3. Päritolu: Lactobacillus fermentum.
4. Kasutusala: pikemaks laagerdumiseks ettenähtud veinis sisalduva karbamiidi lagundamine, kui veini algne karbamiidikontsentratsioon on üle 1 mg/l.
5. Kasutatav maksimumkogus: 75 mg ensüümpreparaati 1 liitri töödeldava veini kohta, nii et 1 liitri veini kohta ei tuleks rohkem kui 375 ühikut ureaasi. Pärast töötlemist tuleb veini filtreerimise teel kõrvaldada kõik aktiivsed ensüümijäägid (poori suurus < 1 μm).
6. Nõuded keemilisele ja mikrobioloogilisele puhtusele
|
Massikadu kuivatamisel |
Alla 10 % |
|
Raskmetallid |
Alla 30 ppm |
|
Pb |
Alla 10 ppm |
|
As |
Alla 2 ppm |
|
Kolibakterid |
Ei esine |
|
Salmonella spp |
25 g proovis ei esine |
|
Aeroobsete mikroobide arv: |
Alla 5 × 104 mikroobi/g |
Veini töötlemisel kasutatav ureaas peab olema valmistatud samadel tingimustel nagu ureaas, mida käsitletakse toidu teaduskomitee 10. detsembril 1998 vastu võetud arvamuses Lactobacillus fermentum'ist saadud ureaasi kasutamise kohta veinitootmisel („Opinion on the use of urease prepared from Lactobacillus fermentum in wine production“).
7. liide
Nõuded tammetükkide kohta
EESMÄRK, PÄRITOLU JA KASUTUSALA
Tammetükke kasutatakse veinide valmistamise ja laagerdamise käigus, sealhulgas värskete viinamarjade ja viinamarjavirde kääritamisel, veinile teatavate tammest tulenevate maitseomaduste andmiseks.
Tammetükid peavad pärinema eranditult perekonnast Quercus.
Need võivad olla loomulikus olekus, kergelt, keskmiselt või tugevalt kuumutatud, kuid mitte põletatud (ka pealispind mitte), söestunud ega pudedad. Need ei tohi olla läbinud muud keemilist, ensümaatilist või füüsikalist töötlemist kui kuumutamine. Neile ei tohi olla lisatud mis tahes muud toodet, eesmärgiga suurendada nende looduslikke lõhna- ja maitseomadusi või ekstraheeruvate fenoolosakeste hulka.
MÄRGISTUS
Märgisel peab olema esitatud tamme botaaniline liik ja võimaliku kuumutamise aste, säilitamistingimused ning ohutusnõuded.
MÕÕTMED
Puidutükkide mõõtmed peavad olema sellised, et kaalust vähemalt 95 % jääks 2 millimeetriste avadega sõelale (tihedus 9).
PUHTUS
Tammetükkidest ei tohi eralduda mingeid aineid kontsentratsioonis, mis võiks olla tervisele ohtlik.
Töötlemine registreeritakse määruse (EÜ) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris.
8. liide
Veinide alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise nõuded
Alkoholisisaldust korrigeeriva töötlemise (edaspidi „töötlemine“) eesmärk on vähendada etanooli ülemäärast kogust veinis maitse tasakaalu parandamiseks.
Nõuded:
töötlemise eesmärki on võimalik saavutada kas ühte eraldamismeetodit või selliste meetodite kombinatsiooni kasutades;
töödeldud veinidel ei tohi ilmneda organoleptilisi vigu ning need peavad olema valmis otsetarbimiseks;
alkoholitustada ei tohi sellist veini, mille valmistamisel on kasutatud veinisaaduseid, mida on rikastatud määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osas sätestatud toimingute kohaselt;
alkoholisisaldust võib vähendada kuni 20 % ning lõpptoote üldalkoholisisaldus peab vastama määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 1 teise lõigu punktis a kindlaks määratule;
töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all;
töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris;
liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomasest töötlemisest tuleb pädevat asutust eelnevalt teavitada.
9. liide
Nõuded suhkrusisalduse vähendamiseks virretes kahe membraantöötluse kombineerimise teel
Töötlemine suhkrusisalduse vähendamiseks (edaspidi „töötlemine“), mille eesmärk on eemaldada virdest suhkur, kombineerides selleks mikro- või ultrafiltrimise nanofiltrimise või pöördosmoosiga.
Nõuded:
töötlemine vähendab virde mahtu vastavalt algsest virdest eemaldatud suhkrulahuse kogusele ja suhkrusisaldusele;
töötlemisel peavad säilima virde koostisained, v.a suhkur;
virde suhkrusisalduse vähendamine välistab sellest saadud veinide alkoholisisalduse korrigeerimise;
töötlemist ei ole lubatud kombineerida määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osas sätestatud rikastamistoimingutega;
töödeldava virde maht määratakse kindlaks selle põhjal, kui palju on suhkrusisaldust vähendada soovitakse;
esimese etapi eesmärk on valmistada virre ette teiseks kontsentreerimisetapiks ning säilitada makromolekulid, mis on membraani läbilaskvuslävest suuremad. See etapp võib toimuda ultrafiltrimisega;
töötlemise esimeses etapis saadud permeaat kontsentreeritakse seejärel nanofiltrimise või pöördosmoosi teel.
Algse vee ja orgaanilised happed, mis nanofiltrimisel filtri läbisid, võib viia tagasi töödeldud virdesse;
töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all;
kasutatavad membraanid peavad vastama määruses (EÜ) nr 1935/2004 ja määruses (EL) nr 10/2011 sätestatud nõuetele ning osutatud määruste ülevõtmiseks kehtestatud riiklikele õigusnormidele. Membraanid peavad vastama Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis esitatud nõuetele.
10. liide
Nõuded veini töötlemise kohta aktiivsöega kombineeritud membraantehnoloogia abil 4-etüülfenooli ja 4-etüülguajakooli sisalduse vähendamiseks
Töötlemise eesmärk on vähendada mikroobset päritolu 4-etüülfenooli ja 4-etüülguajakooli sisaldust, mis kujutab endast organoleptilist defekti ja varjutab veini aroomibuketti.
Nõuded:
töötlemine toimub kvalifitseeritud veinispetsialisti või tehniku järelevalve all;
töötlemine registreeritakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud registris;
kasutatavad membraanid peavad vastama määrustes (EÜ) nr 1935/2004 ja (EL) nr 10/2011 sätestatud nõuetele ning osutatud määruste ülevõtmiseks kehtestatud riiklikele õigusnormidele. Membraanid peavad vastama Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni veinivalmistuskoodeksis esitatud nõuetele.
B OSA
VEINIDE VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUSE PIIRMÄÄRAD
A. VEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS
1. Otsetarbimiseks ette nähtud veini vääveldioksiidisisaldus, välja arvatud vahuveini ja liköörveini puhul, ei tohi turule laskmisel ületada:
150 milligrammi liitri kohta punase veini puhul;
200 milligrammi liitri kohta valge ja roosa veini puhul.
2. Erandina lõike 1 punktidest a ja b suurendatakse veinide puhul, mille glükoosi ja fruktoosi summana väljendatud suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi liitri kohta, vääveldioksiidisisalduse piirmäära järgmiselt:
200 milligrammi liitri kohta punase veini puhul;
250 milligrammi liitri kohta valge ja roosa veini puhul;
300 milligrammi liitri kohta järgmiste veinide puhul:
350 milligrammi liitri kohta järgmiste veinide puhul:
400 milligrammi liitri kohta järgmiste veinide puhul:
3. Punkti 2 alapunktides c, d ja e kehtestatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide nimekirja võib muuta, et lisada uusi veine, või kui muudetakse veinide tootmistingimusi või geograafilist tähist või päritolunimetust. Liikmesriigid saadavad komisjonile erandi tegemise taotluse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2017/1183 ning esitavad asjaomaste veinide kohta kogu vajamineva teabe, sealhulgas tootespetsifikaadi ning toodangu koguse aasta kohta.
4. Neil aastatel, kui see on ilmastikutingimuste tõttu erandkorras vajalik, võivad liikmesriigid lubada tõsta vääveldioksiidi piirmäära kuni 50 milligrammi võrra liitri kohta niisuguste oma territooriumil toodetud veinide puhul, mille vääveldioksiidi lubatud üldsisaldus on alla 300 milligrammi liitri kohta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni asjaomastest eranditest ühe kuu jooksul pärast erandi lubamist kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 2017/1183, täpsustades aasta, viinamarjakasvatusalad ja asjaomased veinid ning esitades tõendid selle kohta, et piirmäära tõstmine on vajalik ilmastikutingimuste tõttu. Seejärel avaldab komisjon erandi oma veebisaidil.
5. Liikmesriigid võivad kohaldada oma territooriumil valmistatava veini suhtes rangemaid nõudeid.
B. LIKÖÖRVEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS
Otsetarbimiseks ette nähtud liköörveini vääveldioksiidi kogusisaldus ei tohi turule laskmisel ületada:
150 mg/l, kui suhkrusisaldus on alla 5 g/l;
200 mg/l, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 g/l.
C. VAHUVEINI VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUS
1. Otsetarbimiseks ette nähtud vahuveini vääveldioksiidi kogusisaldus ei tohi turule laskmisel ületada:
185 mg/l mis tahes kategooria kvaliteetvahuveini puhul ja
235 mg/l muude vahuveinide puhul.
2. Kui ilmastikutingimused mõnes liidu viinamarjakasvatuspiirkonnas seda nõuavad, võib asjaomane liikmesriik lubada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud vahuveinide puhul, mis on valmistatud tema territooriumil, lubada suurendada vääveldioksiidisisalduse piirmäära maksimaalselt 40 mg/l võrra, tingimusel et asjaomast veini ei saadeta kõnealusest liikmesriigist välja.
C OSA
VEINI LENDUVATE HAPETE SISALDUSE PIIRMÄÄRAD
1. Lenduvate hapete sisaldus ei tohi ületada:
18 milliekvivalenti liitri kohta osaliselt kääritatud viinamarjavirdes;
18 milliekvivalenti liitri kohta valges ja roosas veinis; või
20 milliekvivalenti liitri kohta punases veinis.
2. Punktis 1 nimetatud piirmäärasid kohaldatakse:
liidus korjatud viinamarjadest valmistatud toodete suhtes tootmisetapil ja kõigil turustamisetappidel;
kolmandatest riikidest pärit osaliselt kääritatud viinamarjavirde ja veini suhtes kõigil etappidel pärast sisenemist liidu territooriumile.
3. Liikmesriigid võivad lubada erandeid punktis 1 sätestatud piirmääradest:
kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:
veinide puhul, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni asjaomastest eranditest kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) nr 2017/1183 ning ühe kuu jooksul pärast erandi lubamise kuupäeva. Seejärel avaldab komisjon erandi oma veebisaidil.
D OSA
VEINI MAGUSTAMISE PIIRMÄÄRAD JA TINGIMUSED
1. Veini magustamine on lubatud üksnes ühe või mitme järgmise toote abil:
viinamarjavirre;
kontsentreeritud viinamarjavirre;
puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre.
Veini üldalkoholisisaldust ei tohi suurendada rohkem kui 4 mahuprotsendi võrra.
2. Otsetarbimiseks ette nähtud ja geograafilise tähisega märgistatud importveinide magustamine on liidu territooriumil keelatud. Muude imporditud veinide magustamise suhtes kehtivad samad nõuded, mis liidus toodetud veinide suhtes.
3. Liikmesriik võib lubada kaitstud päritolunimetusega veini magustamist üksnes juhul, kui see toimub:
käesoleva lisa teistes punktides sätestatud tingimuste kohaselt ja piirmäärasid järgides;
piirkonnas, kust asjaomane vein on pärit, või selle vahetus läheduses asuvas piirkonnas.
Punktis 1 osutatud viinamarjavirre ja kontsentreeritud viinamarjavirre peavad olema pärit samast piirkonnast kui vein, mida nendega magustatakse.
4. Magustamine on lubatud ainult valmistamise ja hulgimüügi etapis.
II LISA
LUBATUD VEINIVALMISTUSTAVAD, MIDA KASUTATAKSE VAHUVEINIDE, KVALITEETVAHUVEINIDE JA AROMAATSETE KVALITEETVAHUVEINIDE PUHUL, NING ASJAOMASED PIIRANGUD
A. Vahuvein
1. Käesolevas punktis ja käesoleva lisa B ja C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„tirage'i segu“ (liqueur de tirage) – teise käärimise tekitamiseks kuveele lisatav toode; |
|
b) |
„expedition'i segu“ (liqueur d'expédition) – eriliste maitseomaduste saavutamiseks vahuveinile lisatav toode. |
2. Expedition'i segu võib sisaldada ainult:
kuhu võib olla lisatud veinidestillaati.
3. Ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1308/2013 lubatud kuvee osiste rikastamist, on kuvee rikastamine keelatud.
4. Iga liikmesriik võib siiski lubada seoses niisuguste piirkondade ja sortidega, mille puhul see on tehniliselt põhjendatud, kuvee rikastamist vahuveini valmistamiskohas järgmistel tingimustel:
ühtegi kuvee osist ei ole eelnevalt rikastatud;
need osised on pärit ainult liikmesriigi territooriumil korjatud viinamarjadest;
rikastamine tehakse ühe korraga;
ei ületata järgmisi piirmäärasid:
3 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndist A pärit osistest valmistatud kuvee puhul;
2 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndist B pärit osistest valmistatud kuvee puhul;
1,5 mahuprotsenti viinamarjakasvatusvööndist C pärit osistest valmistatud kuvee puhul;
kasutatav meetod on sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine.
5. Tirage'i segu ja expedition'i segu lisamist ei käsitata rikastamise ega magustamisena. Tirage'i segu lisamine ei tohi suurendada kuvee üldalkoholisisaldust rohkem kui 1,5 mahuprotsenti. Alkoholisisalduse suurenemise mõõtmisel võetakse aluseks kuvee üldalkoholisisalduse ja vahuveiniexpedition'i segu lisamise eelse üldalkoholisisalduse vahe.
6. Expedition'i segu lisamine peab toimuma nii, et see ei suurendaks vahuveini tegelikku alkoholisisaldust rohkem kui 0,5 mahuprotsendi võrra.
7. Kuvee ja selle osiste magustamine on keelatud.
8. Lisaks määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud kuvee osiste hapestamisele ja hapetustamisele võib hapestada või hapetustada ka kuveed. Kuvee hapestamine ja hapetustamine välistavad teineteise. Hapestamise tulemusel võib happesus suureneda kõige rohkem 1,5 grammi liitri kohta (väljendatult viinhappena) ehk 20 milliekvivalenti liitri kohta.
9. Erandlike ilmastikutingimustega aastatel võib ülemmäära 1,5 grammi ehk 20 milliekvivalenti liitri kohta tõsta 2,5 grammini ehk 34 milliekvivalendini liitri kohta, tingimusel et toote naturaalne happesus on vähemalt 3 g/l (viinhappena väljendatult) ehk 40 milliekvivalenti liitri kohta.
10. Vahuveinis sisalduv süsinikdioksiid võib pärineda üksnes selle kuvee alkoholkäärimisest, millest seda veini valmistatakse.
Kui tegemist ei ole viinamarjade, viinamarjavirde või osaliselt kääritatud viinamarjavirde otse vahuveiniks töötlemisega, võib niisugune käärimine aset leida üksnes tirage'i segu lisamise tulemusel. See võib toimuda ainult pudelites või suletud mahutites.
Süsinikdioksiidi kasutamine vasturõhuna ümbervalamise ajal on lubatud järelevalve all ja tingimusel, et sellise vältimatu gaasivahetuse tulemusel, mis toimub kuvee alkoholkääritamisel tekkinud süsinikdioksiidiga, ei tõuse vahuveinis sisalduva süsinikdioksiidi rõhk.
11. Muude vahuveinide puhul kui kaitstud päritolunimetusega vahuveinid:
võib nende valmistamisel kasutatav tirage'i segu sisaldada üksnes:
peab nende tegelik alkoholisisaldus, kaasa arvatud lisatud expedition'i segus sisalduv alkohol, olema vähemalt 9,5 mahuprotsenti.
B. Kvaliteetvahuvein
1. Kvaliteetvahuveini valmistamisel kasutatav tirage'i segu võib sisaldada ainult:
sahharoosi,
kontsentreeritud viinamarjavirret,
puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret,
viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret või
veini.
2. Tootjaliikmesriigid võivad määrata oma territooriumil toodetud kvaliteetvahuveinide suhtes täiendavaid või rangemaid tootmis- ja ringlustingimusi.
3. Kvaliteetvahuveini valmistamisel kohaldatakse ka eeskirju, mis on sätestatud:
4. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid:
kui erandid välja arvata, võib aromaatseid kvaliteetvahuveine valmistada üksnes nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse käesoleva lisa liites esitatud loetelus leiduvatest viinamarjasortidest tehtud viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret. Siiski võib aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamisel kasutada traditsiooniliselt kuvee osisena ka veine, mis on saadud Veneto ja Friuli-Venezia Giulia piirkondadest korjatud ’Glera’ sordi viinamarjadest;
käärimist võib süsihappegaasi tekke soodustamiseks mõjutada nii enne kui ka pärast kuvee koostamist üksnes jahutamise või muu füüsikalise protsessi teel;
expedition'i segu lisamine on keelatud;
aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamisprotsess ei tohi kesta alla ühe kuu.
C. Kaitstud päritolunimetusega tavalised ja kvaliteetvahuveinid
1. Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini valmistamiseks ette nähtud kuvee üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt:
2. Kaitstud päritolunimetust Prosecco, Conegliano Valdobbiadene – Prosecco, Colli Asolani – Prosecco või Asolo – Prosecco kandva ja ühest viinamarjasordist valmistatud kvaliteetvahuveini valmistamiseks ette nähtud kuvee üldalkoholisisaldus ei tohi siiski olla alla 8,5 mahuprotsendi.
3. Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide tegelik alkoholisisaldus koos lisatud expedition'i segus sisalduva alkoholiga peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti.
4. Kaitstud päritolunimetusega vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide tirage'i segu võib sisaldada üksnes:
sahharoosi,
kontsentreeritud viinamarjavirret,
puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret
ja:
viinamarjavirret,
osaliselt kääritatud viinamarjavirret,
veini;
millest on võimalik valmistada sedasama kaitstud päritolunimetusega tavalist või kvaliteetvahuveini, millele tirage'i segu lisatakse.
5. Olenemata määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 5 alapunktist c, peab kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini puhul, mida hoitakse kuni 25 cl kinnises anumas, ülerõhk 20 °C juures olema vähemalt 3 baari.
6. Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveini valmistamisprotsess, mida arvestatakse alates süsihappegaasi tekitavast kääritamisest ja mis hõlmab laagerdumist tootmisettevõttes, peab kestma vähemalt:
kuus kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub suletud mahutis;
üheksa kuud, kui süsihappegaasi tekitav käärimine toimub pudelis.
7. Kuvees süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel peab kestma vähemalt:
8. A jao punktides 1–10 ja B jao punktis 2 sätestatud eeskirju kohaldatakse ka kaitstud päritolunimetusega vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide suhtes.
9. Kaitstud päritolunimetusega aromaatsed kvaliteetvahuveinid:
neid veine võib valmistada üksnes nii, et kuvee valmistamisel kasutatakse eranditult käesoleva lisa liites esitatud loetelus leiduvatest viinamarjasortidest tehtud viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret, tingimusel et need viinamarjasordid on tunnistatud sobivaks kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide tootmiseks piirkonnas, mille nime kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein kannab. Erandina võib kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutada kuvee osisena ka veine, mis on saadud Prosecco, Conegliano-Valdobbiadene – Prosecco, Colli Asolani – Prosecco ja Asolo – Prosecco kaitstud päritolunimetuse piirkonnast korjatud ’Glera’ sordi viinamarjadest;
käärimist võib süsihappegaasi tekke soodustamiseks mõjutada nii enne kui ka pärast kuvee koostamist üksnes jahutamise või muu füüsikalise protsessi teel;
expedition'i segu lisamine on keelatud;
kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 6 mahuprotsenti;
kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini üldalkoholisisaldus peab olema vähemalt 10 mahuprotsenti;
kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini ülerõhk peab olema suletud mahutis 20 °C juures vähemalt 3 baari;
erandina selle jao punktist 6 peab kaitstud päritolunimetusega aromaatse kvaliteetvahuveini valmistamisprotsess kestma vähemalt ühe kuu.
Liide
Nende viinamarjasortide loetelu, mida võib kasutada aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja kaitstud päritolunimetusega aromaatsete kvaliteetvahuveinide valmistamiseks kasutatavas kuvees
III LISA
LUBATUD VEINIVALMISTUSTAVAD, MIDA KASUTATAKSE LIKÖÖRVEINIDE NING KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE VÕI KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LIKÖÖRVEINIDE PUHUL, NING ASJAOMASED PIIRANGUD
A. Liköörveinid
1. Liköörveini ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis c osutatud saaduseid, mille valmistamiseks omakorda tohib kasutada üksnes määruses (EL) nr 1308/2013 või käesolevas määruses osutatud veinivalmistustavasid ja töötlusi.
2. Siiski
võib naturaalse alkoholisisalduse suurendamine tuleneda üksnes määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktides e–f osutatud saaduste kasutamisest ja
erandina lubab Hispaania kasutada Hispaanias toodetud veini puhul, mille kirjeldamiseks kasutatakse traditsioonilist märget vino generoso või vino generoso de licor, kaltsiumsulfaati, kui selline töötlus on traditsiooniline, ja tingimusel, et sel viisil töödeldud veini sulfaadisisaldus ei ületa kaaliumsulfaadina väljendatult 2,5 g/l. Sel viisil saadud veini võib täiendavalt hapestada kuni ülemmäärani 1,5 g/l.
3. Ilma et see piiraks rangemate nõuete kohaldamist, mille liikmesriigid oma territooriumil valmistatavate liköörveinide ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveinide kohta võivad vastu võtta, lubatakse asjaomaste toodete valmistamisel kasutada määruses (EL) nr 1308/2013 või käesolevas määruses osutatud veinivalmistustavasid.
4. Lubatud on ka järgmine:
magustamine (mille kohta kehtib teatamise ja registripidamise nõue), juhul kui kasutatavad saadused ei ole rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega, kasutades selleks järgmist:
määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktides e ja f nimetatud alkoholi, destillaadi või kange alkohoolse joogi lisamine, et korvata laagerdumise ajal aurustumisel tekkinud kadusid;
laagerdumine anumates temperatuuril kuni 50 oC kaitstud päritolunimetusega Madeira liköörveinide puhul.
5. Liköörveini ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatavate, määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis c osutatud saaduste valmistamiseks valitakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 lõikes 2 osutatud viinamarjasordid.
6. Muu kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liköörveini valmistamiseks kasutatavate, määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis c osutatud saaduste naturaalne alkoholisisaldus ei tohi olla alla 12 mahuprotsendi.
B. Kaitstud päritolunimetusega liköörvein (muud kui käesoleva lisa A jao sätted, mis käsitlevad konkreetselt kaitstud päritolunimetusega liköörveine)
1. Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti c neljandas taandes osutatud viinamarjavirdest või veini ja viinamarjavirde segust valmistatud kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu on esitatud käesoleva lisa 1. liite A osas.
2. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, millele võib lisada määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis f osutatud saadusi, on esitatud käesoleva lisa 1. liite B osas.
3. Kaitstud päritolunimetusega liköörveinide valmistamiseks kasutatavad saadused, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis c, ning kaitstud päritolunimetusega liköörveinide valmistamiseks kasutatav kontsentreeritud viinamarjavirre ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, millele on osutatud nimetatud määruse VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunktis iii, peavad pärinema piirkonnast, mille nime asjaomane kaitstud päritolunimetusega liköörvein kannab.
Kaitstud päritolunimetusega Málaga ja Jerez-Xérès-Sherry liköörveinide puhul võib aga viinamarjasordi ’Pedro Ximénez’ kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre, millele on käärimise takistamiseks lisatud veinist saadud neutraalset alkoholi, pärineda Montilla-Morilese piirkonnast.
4. Käesoleva lisa A jao punktides 1–4 osutatud kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamise toiminguid tohib kasutada vaid punktis 3 osutatud piirkonnas.
Siiski võib kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, millele on reserveeritud nimetus Porto ja mille valmistamisel kasutatavad viinamarjad on korjatud Douro piirkonnast, toimuda täiendav valmistamis- ja laagerdumisprotsess kas nimetatud piirkonnas või Vila Nova de Gaia-Porto piirkonnas.
5. Ilma et see piiraks rangemate nõuete kohaldamist, mille liikmesriigid oma territooriumil valmistatava kaitstud päritolunimetusega liköörveini kohta võivad vastu võtta:
ei tohi kaitstud päritolunimetusega liköörveini valmistamiseks kasutatavate, määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktis c osutatud saaduste naturaalne alkoholisisaldus olla alla 12 mahuprotsendi. Siiski võivad mõnes käesoleva lisa 2. liite A osa loetelus esitatud kaitstud päritolunimetusega liköörveinid olla valmistatud järgmisest:
viinamarjavirre, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, kui asjaomasesse tootesse lisatakse võimaluse korral samas ettevõttes veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kaitstud päritolunimetusega kanget alkohoolset jooki; või
osaliselt kääritatud viinamarjavirre (või allpool asuva teise taande puhul vein), mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt:
nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille üldalkoholisisaldus on olenemata määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktist b alla 17,5 mahuprotsendi, kuid vähemalt 15 mahuprotsenti, sest nende suhtes enne 1. jaanuari 1985 kehtinud riiklikes õigusaktides on see selgesõnaliselt ette nähtud, on esitatud 2. liite B osas.
6. Traditsioonilisi erimärkeid οίνος γλυκύς φυσικός, vino dulce natural, vino dolce naturale ja vinho doce natural võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega veini puhul, mis:
7. Liikmesriigid võivad traditsiooniliste tootmistavade järgimiseks näha oma territooriumil valmistatavate kaitstud päritolunimetusega liköörveinide suhtes ette, et traditsioonilist erinimetust vin doux naturel kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega liköörveinide puhul,
8. Liköörveinide puhul kasutatakse traditsioonilist erinimetust vino generoso üksnes kaitstud päritolunimetusega kuiva liköörveini puhul, mis on valminud tervenisti või osaliselt pärmikile all ning
Esimeses lõigus osutatud pärmikile all valmimine on bioloogiline protsess, mis toimub siis, kui veini vabale pinnale tekib viinamarjavirde alkoholkäärimise tulemusena iseenesest iseloomulike pärmseente kiht, mis annab tootele ainuomased analüütilised ja organoleptilised omadused.
9. Traditsioonilist erinimetust vinho generoso kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega Porto, Madeira, Moscatel de Setúbal ja Carcavelos liköörveini puhul koos vastava päritolunimetusega.
10. Traditsioonilist erinimetust vino generoso de licor kasutatakse ainult kaitstud päritolunimetusega liköörveini puhul, mis:
1. liide
Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamise suhtes kehtivad erinõuded
A. NENDE KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA LIKÖÖRVEINIDE LOETELU, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE VIINAMARJAVIRRET VÕI VIINAMARJAVIRDE JA VEINI SEGU
(käesoleva lisa B osa punkt 1)
KREEKA
Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Muscat of Patra), Μοσχάτος Ρίου Πατρών (Muscat of Rio Patra), Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat of Kefalonia/Muscat de Kephalonia), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat of Rodos), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat of Limnos), Σητεία (Sitia), Νεμέα (Nemea), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne of Kefalonia), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphni of Patra)
HISPAANIA
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Alicante |
Moscatel de Alicante Vino dulce |
|
Cariñena |
Vino dulce |
|
Condado de Huelva |
Pedro Ximénez Moscatel Mistela |
|
Empordà |
Mistela Moscatel |
|
Jerez-Xérès-Sherry |
Pedro Ximénez Moscatel |
|
Málaga |
Vino dulce |
|
Montilla-Moriles |
Pedro Ximénez Moscatel |
|
Priorato |
Vino dulce |
|
Tarragona |
Vino dulce |
|
Valencia |
Moscatel de Valencia Vino dulce |
ITAALIA
Cannonau di Sardegna, Giró di Cagliari, Malvasia di Bosa, Marsala, Moscato di Sorso-Sennori, Moscato di Trani, Nascodi Cagliari, Oltrepó Pavese Moscato, San Martino della Battaglia, Trentino, Vesuvio Lacrima Christi.
B. NENDE KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA LIKÖÖRVEINIDE LOETELU, MILLE VALMISTAMISEL KASUTATAKSE MÄÄRUSE (EL) NR 1308/2013 VII LISA II OSA PUNKTI 3 ALAPUNKTIS f OSUTATUD SAADUSI
(käesoleva lisa B osa punkt 2)
1. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille alkoholisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, kuid mitte üle 96 mahuprotsendi
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii esimene taane)
KREEKA
Σάμος (Samos), Μοσχάτος Πατρών (Muscat of Patra), Μοσχάτος Ρίου Πατρών (Muscat of Rio Patra), Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat of Kefalonia/Muscat de Kephalonia), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat of Rodos), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat of Limnos), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphni of Patra), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne of Kefalonia).
HISPAANIA
Condado de Huelva, Jerez-Xérès-Sherry, Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda, Málaga, Montilla-Moriles, Rueda, Terra Alta.
KÜPROS
Κουμανδαρία (Commandaria).
2. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse veinist või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kanget alkohoolset jooki, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, kuid mitte üle 86 mahuprotsendi
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii teine taane)
KREEKA
Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphni of Patra), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne of Kefalonia), Σητεία (Sitia), Σαντορίνη (Santorini), Δαφνές (Dafnes), Νεμέα (Nemea).
PRANTSUSMAA
Pineau des Charentes või Pineau charentais, Floc de Gascogne, Macvin du Jura.
KÜPROS
Κουμανδαρία (Commandaria).
3. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse kuivatatud viinamarjadest valmistatud kanget alkohoolset jooki, mille alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, kuid mitte üle 94,5 mahuprotsendi
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti ii kolmas taane)
KREEKA
Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphni of Patra), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne of Kefalonia).
4. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii esimene taane)
HISPAANIA
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Jerez-Xérès-Sherry Málaga Montilla-Moriles |
Vino generoso de licor Vino dulce Vino generoso de licor |
ITAALIA
Aleatico di Gradoli, Giró di Cagliari, Malvasia delle Lipari, Pantelleria passito
KÜPROS
Κουμανδαρία (Commandaria).
5. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse otsese kuumutamise teel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab kõigi muude tunnuste poolest peale kuumutamise kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii teine taane)
HISPAANIA
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Alicante |
|
|
Condado de Huelva Empordà Jerez-Xérès-Sherry Málaga Montilla-Moriles Navarra |
Vino generoso de licor Garnacha/Garnatxa Vino generoso de licor Vino dulce Vino generoso de licor Moscatel |
ITAALIA
Marsala.
6. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille valmistamisel lisatakse kontsentreeritud viinamarjavirret
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkti f alapunkti iii kolmas taane)
HISPAANIA
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Málaga |
Vino dulce |
|
Montilla-Moriles |
Vino dulce Vino generoso de licor |
|
Tarragona |
Vino dulce |
|
Jerez-Xerès-Sherry |
Vino generoso de licor |
|
Condado de Huelva |
Vino generoso de licor |
ITAALIA
Oltrepó Pavese Moscato, Marsala, Moscato di Trani.
2. liide
A. III lisa B osa punkti 5 alapunktis a osutatud loetelud
1. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti, ja mille valmistamisel lisatakse võimaluse korral samas ettevõttes veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kaitstud päritolunimetusega kanget alkohoolset jooki
PRANTSUSMAA
Pineau des Charentes või Pineau charentais, Floc de Gascogne, Macvin du Jura.
2. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud käärivast viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 11 mahuprotsendi, lisades sellele neutraalset alkoholi või veinidestillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 70 mahuprotsendi, või viinamarjadest valmistatud kanget alkohoolset jooki
PORTUGAL
Porto — Port
Moscatel de Setúbal, Setúbal
Carcavelos
Moscatel do Douro
ITAALIA
Moscato di Noto
3. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on valmistatud veinist, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 10,5 mahuprotsendi
HISPAANIA
Jerez-Xérès-Sherry
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda
Condado de Huelva
Rueda
ITAALIA
Trentino
4. Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mis on saadud käärivast viinamarjavirdest, mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus ei ole alla 9 mahuprotsendi
PORTUGAL
Madeira
B. III lisa B osa punkti 5 alapunktis b osutatud loetelud
Nende kaitstud päritolunimetusega liköörveinide loetelu, mille puhul enne 1. jaanuari 1985 kehtinud riiklikud õigusaktid nägid ette üldalkoholisisalduse alla 17,5 mahuprotsendi, kuid mitte alla 15 mahuprotsendi
(määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunkt b)
HISPAANIA
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Condado de Huelva Jerez-Xérès-Sherry Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda Málaga Montilla-Moriles Priorato Rueda Tarragona |
Vino generoso Vino generoso Vino generoso Seco Vino generoso Rancio seco Vino generoso Rancio seco |
ITAALIA
Trentino
PORTUGAL
|
Kaitstud päritolunimetusega liköörveinid |
Toote kirjeldus liidu eeskirjade või riiklike õigusaktide alusel |
|
Porto — Port |
Branco leve seco |
3. liide
Nende viinamarjasortide loetelu, millest võib valmistada kaitstud päritolunimetusega liköörveini, mille puhul kasutatakse traditsioonilisi erimärkeid vino dulce natural, vino dolce naturale, vinho doce natural ja οινος γλυκυς φυσικος
Muscats — Grenache — Garnacha Blanca — Garnacha Peluda — Listán Blanco — Listán Negro-Negramoll — Maccabéo — Malvoisies — Mavrodaphne — Assirtiko — Liatiko — Garnacha tintorera — Monastrell — Palomino — Pedro Ximénez — Albarola — Aleatico — Bosco — Cannonau — Corinto nero — Giró — Monica — Nasco — Primitivo — Vermentino — Zibibbo — Moscateles — Garnacha.
( 1 ) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).
( 2 ) Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).
( 4 ) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).
( 5 ) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 60).