This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02018R1861-20210803
Regulation (EU) 2018/1861 of the European Parliament and of the Council of 28 November 2018 on the establishment, operation and use of the Schengen Information System (SIS) in the field of border checks, and amending the Convention implementing the Schengen Agreement, and amending and repealing Regulation (EC) No 1987/2006
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1861, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1861, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006
02018R1861 — ET — 03.08.2021 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1861, 28. november 2018, (ELT L 312 7.12.2018, lk 14) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/817, 20. mai 2019, |
L 135 |
27 |
22.5.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1152, 7. juuli 2021, |
L 249 |
15 |
14.7.2021 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1861,
28. november 2018,
milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
SISi üldeesmärk
SISi eesmärk on tagada kõrgetasemeline turvalisus liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik julgeolek ja avalik kord ning kindlustada julgeolek liikmesriikide territooriumidel, samuti tagada, et kohaldatakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatüki sätteid, mis puudutavad isikute liikumist liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.
Artikkel 2
Reguleerimisese
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„hoiatusteade“ – SISi sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel isikut vajaliku erimeetme võtmiseks tuvastada; |
2) |
„täiendav teave“ – teave, mis ei kuulu SISis säilitatavate hoiatusteadete andmete hulka, kuid mis on seotud SISi hoiatusteadetega ning mida SIRENE bürood vahetavad järgmistel juhtudel:
a)
et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist hoiatusteate sisestamisest teavitada;
b)
pärast päringutabamuse saamist, et saaks võtta asjakohase meetme;
c)
kui nõutavat meedet ei saa võtta;
d)
kui küsimus on SISi andmete kvaliteedis;
e)
kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses;
f)
kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises; |
3) |
„lisaandmed“ – SISis säilitatavad ja SISi hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isik, kelle kohta on SISi andmeid sisestatud, leitakse SISis tehtud päringu tulemusel; |
4) |
„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses, välja arvatud isikud, kellel on ühelt poolt liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmandate riikide vaheliste lepingute alusel liidu kodanike vaba liikumise õigusega samaväärne vaba liikumise õigus; |
5) |
„isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed; |
6) |
„isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, salvestamine, logimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; |
7) |
„kokkulangevus“ – järgmiste sammude toimumine:
a)
lõppkasutaja teeb SISis päringu;
b)
kõnealuse päringu tulemusel leitakse teise liikmesriigi poolt SISi sisestatud hoiatusteade ning
c)
SISi hoiatusteates toodud andmed langevad kokku päringuandmetega; |
8) |
„päringutabamus“ – järgmistele kriteeriumidele vastav kokkulangevus:
a)
seda on kinnitanud:
i)
lõppkasutaja või
ii)
kooskõlas siseriiklike menetlustega pädev asutus, kui asjaomane kokkulangevus põhines biomeetriliste andmete võrdlemisel, ning
b)
nõutud on edasisi meetmeid; |
9) |
„hoiatusteate sisestanud liikmesriik“ – liikmesriik, kes sisestas hoiatusteate SISi; |
10) |
„elamisluba või viisat andev liikmesriik“ – liikmesriik, kes kaalub elamisloa või pikaajalise viisa andmist või nende kehtivuse pikendamist või on elamisloa või pikaajalise viisa andnud või nende kehtivust pikendanud ning osaleb konsulteerimismenetluses teise liikmesriigiga; |
11) |
„täideviiv liikmesriik“ – liikmesriik, kes pärast päringutabamust võtab või on võtnud nõutud meetmeid; |
12) |
„lõppkasutaja“ – pädeva asutuse töötaja, kes on volitatud tegema päringuid otse CS-SISis, N.SISis või nende tehnilises koopias; |
13) |
„biomeetrilised andmed“ – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed füüsilise isiku füüsiliste või füsioloogiliste omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, st fotod, näokujutised ja daktüloskoopilised andmed; |
14) |
„daktüloskoopilised andmed“ – andmed sõrme- ja peopesajälgede kohta, mis võimaldavad tänu unikaalsusele ja võrdluspunktidele teha täpseid ja usaldusväärseid võrdlusi isiku identiteedi kohta; |
15) |
„näokujutis“ – näo digitaalne kujutis, mis on piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saaks kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks; |
16) |
„tagasisaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud tagasisaatmine; |
17) |
„sissesõidukeeld“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 6 määratletud sissesõidukeeld; |
18) |
„terrorikuritegu“ – siseriikliku õiguse kohaselt kuriteona määratletud süütegu, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 ( 1 ) artiklites 3–14 või mis on samaväärne ühega neist süütegudest liikmesriikide puhul, kelle jaoks kõnealune direktiiv ei ole siduv; |
19) |
„elamisluba“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 ( 2 ) artikli 2 punktis 16 määratletud elamisluba; |
20) |
„pikaajaline viisa“ – Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 18 lõikes 1 osutatud pikaajaline viisa; |
21) |
„oht rahvatervisele“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 21 määratletud oht rahvatervisele; |
22) |
„euroopa otsinguportaal“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 ( 3 ) artikli 6 lõikega 1 loodud Euroopa otsinguportaal; |
23) |
„ühine biomeetrilise võrdlemise teenus“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 12 lõikega 1 loodud ühine biomeetrilise võrdlemise teenus; |
24) |
„ühine isikuandmete hoidla“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 17 lõikega 1 loodud ühine isikuandmete hoidla; |
25) |
„mitme identiteedi detektor“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 25 lõikega 1 loodud mitme identiteedi detektor. |
Artikkel 4
SISi tehniline ülesehitus ja toimimisviisid
SIS koosneb järgmistest osadest:
keskne süsteem („keskne SIS“), mis koosneb järgmistest osadest:
tehnilise toe funktsioon (CS-SIS), mis sisaldab andmebaasi („SISi andmebaas“), sealhulgas CS-SISi varusüsteemi;
ühtne riiklik liides (NI-SIS);
iga liikmesriigi riiklik süsteem (N.SIS), mis koosneb keskse SISiga ühenduses olevatest riigisisestest andmesüsteemidest, sealhulgas vähemalt üks riigisisene või jagatud N.SISi varukeskus,
sideinfrastruktuur CS-SISi, CS-SISi varusüsteemi ja NI-SISi vahel („sideinfrastruktuur“), mis on SISi andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk, ning
turvaline sidetaristu CS-SISi ning Euroopa otsinguportaali, ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse ja mitme identiteedi detektori kesksete taristute vahel.
Punktis b osutatud N.SIS võib sisaldada andmefaili („siseriiklik koopia“), mis omakorda sisaldab SISi andmebaasi täielikku või osalist koopiat. Kaks või enam liikmesriiki võivad luua ühes oma N.SISis jagatud koopia, mida nimetatud liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Sellist jagatud koopiat peetakse iga nimetatud liikmesriigi siseriiklikuks koopiaks.
Punktis b osutatud jagatud N.SISi varukeskust võivad kasutada ühiselt kaks või enam liikmesriiki. Sellisel juhul peetakse jagatud N.SISi varukeskust iga nimetatud liikmesriigi N.SISi varukeskuseks. N.SISi ja selle varukeskust võib kasutada samal ajal, et tagada lõppkasutajatele katkematu käideldavus.
Liikmesriigid, kes kavatsevad luua jagatud koopia või jagatud N.SISi varukeskuse, mida ühiselt kasutada, lepivad oma vastutusalades kokku kirjalikult. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kokkuleppest.
Sideinfrastruktuur toetab SISi katkematut käideldavust ja panustab selle tagamisse. See hõlmab CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid ning iga SISi riikliku võrgu juurdepääsupunkti ning CS-SISi ja CS-SISi varusüsteemi vaheliste ühenduste liiasusega ja eraldatud varuteid.
CS-SIS osutab SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks, sealhulgas SISi andmebaasis päringute tegemiseks vajalikke teenuseid. Siseriiklikku või jagatud koopiat kasutavate liikmesriikide jaoks tagab CS-SIS:
siseriiklike koopiate uuendamise võrgu kaudu;
siseriiklike koopiate ja SISi andmebaasi sünkroniseerimise ja ühtlustamise ning
siseriiklike koopiate lähtestamise ja taastamise.
Artikkel 5
Kulud
II PEATÜKK
LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED
Artikkel 6
Riiklikud süsteemid
Liikmesriik vastutab oma N.SISi loomise, toimimise, hooldamise ja edasiarendamise eest ning selle NI-SISiga ühendamise eest.
Liikmesriik vastutab lõppkasutajatele SISi andmete katkematu käideldavuse tagamise eest.
Liikmesriik edastab oma hoiatusteated oma N.SISi kaudu.
Artikkel 7
N.SISi büroo ja SIRENE büroo
Kõnealune asutus vastutab N.SISi tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SISile ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Ta vastutab selle tagamise eest, et SISi kõik funktsioonid on tehtud lõppkasutajatele nõuetekohaselt kättesaadavaks.
SIRENE bürool on siseriikliku õiguse kohaselt hõlbus otsene või kaudne juurdepääs kogu asjaomasele riiklikule teabele, sealhulgas riiklikele andmebaasidele ja kogu teabele tema liikmesriigi hoiatusteadete kohta, ning eksperdiarvamustele, et suuta reageerida täiendava teabe taotlustele kiirelt ja artiklis 8 sätestatud tähtaegade jooksul.
SIRENE büroo koordineerib SISi sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist. Selleks on tal juurdepääs SISis töödeldavatele andmetele.
Artikkel 8
Täiendava teabe vahetamine
Kõige prioriteetsematele täiendava teabe taotlustele lisatakse SIRENE vormidel märge „KIIRE“ ning täpsustatakse kiireloomulisuse põhjust.
Artikkel 9
Tehniline ja funktsionaalne vastavus
Artikkel 10
Turvalisus – liikmesriigid
Liikmesriik võtab seoses oma N.SISiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:
füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;
keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);
hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);
hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);
hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil kasutamine volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);
hoida ära SISi andmete loata töötlemine ja SISis töödeldavate andmete loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);
tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise loaga isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);
tagada, et kõik SISile või andmetöötlusrajatistele juurdepääsuõigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on luba andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja otsida, ning teevad kõnealused profiilid artikli 55 lõikes 1 osutatud järelevalveasutustele nende taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);
tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);
tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil (sisestamise kontroll);
hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal või andmekandjate transpordi ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);
kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tulemuslikkust ja võtta sisekontrolliga seoses vajalikke korralduslikke meetmeid, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll);
tagada, et paigaldatud süsteemi tavapärast toimimist on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine), ning
tagada, et SIS töötab korrektselt, et riketest teatatakse (töökindlus) ja et süsteemi talitlushäired ei riku SISis säilitatavaid isikuandmeid (terviklus).
Artikkel 11
Konfidentsiaalsus – liikmesriigid
Artikkel 12
Riiklike logide pidamine
Liikmesriigid tagavad, et iga Euroopa otsinguportaali kaudu isikuandmetele juurdepääs logitakse, et kontrollida päringu õiguspärasust ja jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada siseseiret ning tagada andmete terviklus ja turvalisus.
Artikkel 13
Siseseire
Liikmesriigid tagavad, et iga SISi andmetele juurdepääsu õigust omav asutus võtab käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teeb vajaduse korral koostööd järelevalveasutusega.
Artikkel 14
Töötajate koolitus
Kõnealune koolitusprogramm võib olla osa üldisest riiklikust koolitusprogrammist, mis hõlmab koolitust ka muudes asjaomastes valdkondades.
III PEATÜKK
eu-LISA KOHUSTUSED
Artikkel 15
Operatiivjuhtimine
eu-LISA vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete eest:
järelevalve;
turvalisus;
liikmesriikide ja teenusepakkuja vaheliste suhete koordineerimine;
eelarve täitmisega seotud ülesanded;
soetamine ja uuendamine ning
lepinguküsimused.
eu-LISA vastutab ka järgmiste SIRENE büroode ja nendevahelise teabevahetusega seotud ülesannete eest:
testimiste koordineerimine, haldamine ja toetamine;
SIRENE büroode vahel täiendava teabe vahetamise ja sideinfrastruktuuri tehniliste kirjelduste säilitamine ja ajakohastamine ning
tehniliste muudatuste mõju haldamine, kui see mõjutab nii SISi kui ka täiendava teabe vahetamist SIRENE büroode vahel.
eu-LISA esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.
Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru andmete kvaliteediga seoses esinenud probleemidest.
Artikkel 16
Turvalisus – eu-LISA
eu-LISA võtab seoses keskse SISi ja sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, talitluspidevuse kava ja suurõnnetusest taastumise kava, et:
füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa taristu kaitseks;
keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);
hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine (andmekandjate kontroll);
hoida ära isikuandmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega loata tutvumine, nende muutmine või kustutamine (säilitamise kontroll);
hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil kasutamine volitamata isikute poolt (kasutajate kontroll);
hoida ära SISi andmete loata töötlemine ja SISis töödeldavate andmete loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);
tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise loaga isikutel oleks juurdepääs üksnes nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);
luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse nende isikute ülesandeid ja kohustusi, kellel on luba andmetele või andmetöötlusrajatistele juurde pääseda, ning teha kõnealused profiilid Euroopa Andmekaitseinspektorile tema taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);
tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);
tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt (sisestamise kontroll);
hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transpordi ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);
kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisekontrolliga, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll);
tagada, et paigaldatud süsteemi tavapärast toimimist on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);
tagada, et SIS töötab korrektselt, et riketest teatatakse (töökindlus) ja et süsteemi talitlushäired ei riku SISis säilitatavaid isikuandmeid (terviklus), ning
tagada oma tehniliste keskuste turvalisus.
Artikkel 17
Konfidentsiaalsus – eu-LISA
Artikkel 18
Kesktasandi logide pidamine
Euroopa Andmekaitseinspektoril on oma ülesannete täitmiseks – vastava taotluse alusel ja oma pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele logidele.
Artikkel 18b
Logide pidamine, et tagada koostalitlusvõime ETIASega
Iga käesoleva määruse artiklite 36a ja 36b kohaselt SISis ja ETIASes tehtud andmetöötlustoimingu kohta peetakse logi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 ( 5 ) artikliga 69.
IV PEATÜKK
ÜLDSUSE TEAVITAMINE
Artikkel 19
SISi teavituskampaaniad
Käesoleva määruse kohaldamise alguses korraldab komisjon koostöös järelevalveasutustega ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet SISi eesmärkide, SISis säilitatavate andmete, SISile juurdepääsu õigust omavate ametiasutuste ja andmesubjektide õiguste kohta. Komisjon kordab koostöös järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga selliseid kampaaniaid korrapäraselt. Komisjon loob üldsusele kättesaadava veebisaidi, kus on esitatud kogu asjakohane SISi käsitlev teave. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös oma järelevalveasutustega vajalikke poliitikameetmeid, millega anda oma kodanikele ja elanikele SISi kohta üldist teavet.
V PEATÜKK
KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE RIIKI SISENEMISE JA RIIGIS VIIBIMISE KEELDU KÄSITLEVAD HOIATUSTEATED
Artikkel 20
Andmekategooriad
SISi hoiatusteade, milles on teave isikute kohta, sisaldab üksnes järgmisi andmeid:
perekonnanimed;
eesnimed;
sünnijärgsed nimed;
varem kasutatud nimed ja varjunimed;
erilised ja objektiivsed muutumatud füüsilised tundemärgid;
sünnikoht;
sünnikuupäev;
sugu;
kodakondsus(ed);
kas asjaomane isik:
on relvastatud;
on vägivaldne;
hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud;
on suitsiidne;
kujutab endast ohtu rahvatervisele või
on seotud mõne direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega;
hoiatusteate põhjus,
hoiatusteate koostanud asutus;
viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;
päringutabamuse korral võetav meede;
lingid muudele hoiatusteadetele kooskõlas artikliga 48;
kas asjaomane isik on liidu kodaniku perekonnaliige või muu isik, kellel on vaba liikumise õigus, nagu on osutatud artiklis 26;
kas riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus põhineb:
artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud varasemal süüdimõistmisel;
artikli 24 lõike 2 punktis b osutatud tõsisel julgeolekuohul;
artikli 24 lõike 2 punktis c osutatud riiki sisenemist ja seal viibimist käsitleva liidu või siseriikliku õiguse täitmisest kõrvalehoidmisel;
artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud sissesõidukeelul või
artiklis 25 osutatud piiraval meetmel;
süüteo liik;
isikut tõendava dokumendi liik;
isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;
isikut tõendava dokumendi number;
isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;
fotod ja näokujutised;
daktüloskoopilised andmed;
isikut tõendava dokumendi koopia, võimaluse korral värviline.
Artikkel 21
Proportsionaalsus
Artikkel 22
Hoiatusteadete sisestamise tingimus
Artikkel 23
Hoiatusteadete ühilduvus
Kui isiku kohta on mitu hoiatusteadet, mille on sisestanud eri liikmesriigid, täidetakse prioriteedina määruse (EL) 2018/1862 artikli 26 kohaselt vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated kooskõlas nimetatud määruse artikliga 25.
Artikkel 24
Tingimused riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevate hoiatusteadete sisestamiseks
Liikmesriigid sisestavad riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
liikmesriik on individuaalse hindamise alusel, mis hõlmab asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiklike asjaolude hindamist ning riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu kohaldamise tagajärgi, jõudnud järeldusele, et kõnealuse kolmanda riigi kodaniku viibimine tema territooriumil kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riiklikule julgeolekule kõnealuse liikmesriigi territooriumil, ning liikmesriik on sellest tulenevalt võtnud oma siseriikliku õiguse kohaselt vastu riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva kohtu- või haldusotsuse ning on sisestanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva riikliku hoiatusteate, või
liikmesriik on direktiivi 2008/115/EÜ järgiva menetluse kohaselt kehtestanud kolmanda riigi kodaniku suhtes sissesõidukeelu.
Lõike 1 punktiga a hõlmatud olukord tekib siis, kui:
kolmanda riigi kodanik on mõistetud liikmesriigis süüdi süüteo eest ja ta kannab karistust, mis hõlmab vähemalt üheaastast vabadusekaotust;
on igati alust arvata, et kolmanda riigi kodanik on toime pannud raske kuriteo, sealhulgas terrorikuriteo, või selged märgid viitavad sellele, et ta kavatseb mõne liikmesriigi territooriumil sellise kuriteo toime panna, või
kolmanda riigi kodanik on hoidnud kõrvale või püüdnud hoida kõrvale riiki sisenemist ja riigis viibimist käsitleva liidu või siseriikliku õiguse täitmisest.
Artikkel 25
Tingimused hoiatusteadete sisestamiseks selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid
Liikmesriigid kehtestavad vajalikud menetlused selliste hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks.
Artikkel 26
Tingimused hoiatusteadete sisestamiseks liidus vaba liikumise õigust omavate kolmanda riigi kodanike kohta
Artikkel 27
Konsulteerimine enne elamisloa või pikaajalise viisa andmist või nende kehtivuse pikendamist
Kui liikmesriik kaalub elamisloa või pikaajalise viisa andmist kolmanda riigi kodanikule, kelle kohta teine liikmesriik on sisestanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate, või kaalub nende kehtivuse pikendamist, konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega täiendava teabe vahetamise teel vastavalt järgmistele normidele:
elamisluba või viisat andev liikmesriik konsulteerib hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga enne elamisloa või pikaajalise viisa andmist või nende kehtivuse pikendamist;
hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastab konsulteerimistaotlusele 10 kalendripäeva jooksul;
punktis b osutatud tähtajaks vastuse saatmata jätmine tähendab, et hoiatusteate sisestanud liikmesriik ei ole vastu elamisloa või pikaajalise viisa andmisele või nende kehtivuse pikendamisele;
asjakohase otsuse tegemisel võtab elamisluba või viisat andev liikmesriik arvesse hoiatusteate sisestanud liikmesriigi otsuse põhjused ning kaalub kooskõlas siseriikliku õigusega avalikku korda või avalikku julgeolekut ähvardavat ohtu, mida asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil võib endast kujutada;
elamisluba või viisat andev liikmesriik teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki oma otsusest ning
kui elamisluba või viisat andev liikmesriik teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki, et ta kavatseb anda elamisloa või pikaajalise viisa või nende kehtivust pikendada või et ta on teinud vastavasisulise otsuse, kustutab hoiatusteate sisestanud liikmesriik riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate.
Lõpliku otsuse kolmanda riigi kodanikule elamisloa või pikaajalise viisa andmise kohta teeb elamisluba või viisat andev liikmesriik.
Artikkel 28
Konsulteerimine enne riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate sisestamist
Kui liikmesriik on teinud artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse ning kaalub riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate sisestamist kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on teise liikmesriigi antud kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, siis konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega täiendava teabe vahetamise teel vastavalt järgmistele normidele:
artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriik teavitab otsusest elamisloa või viisa andnud liikmesriiki;
käesoleva artikli punktis a osutatud teabevahetuse käigus antakse piisavat teavet artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse põhjuste kohta;
elamisloa või viisa andnud liikmesriik kaalub artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriigi esitatud teabe põhjal, kas on põhjuseid elamisloa või pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamiseks;
asjakohase otsuse tegemisel võtab elamisloa või viisa andnud liikmesriik arvesse artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriigi otsuse põhjuseid ning kaalub kooskõlas siseriikliku õigusega avalikku korda või avalikku julgeolekut ähvardavat ohtu, mida asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriikide territooriumil võib endast kujutada;
elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab 14 kalendripäeva jooksul pärast konsulteerimistaotluse saamist artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriiki oma otsusest, või kui tal ei olnud selle aja jooksul võimalik otsust teha, siis esitab põhjendatud taotluse erandkorras vastamise tähtaja pikendamiseks maksimaalselt veel 12 kalendripäeva võrra;
kui elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab artikli 24 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriiki, et ta jätab elamisloa või pikaajalise viisa kehtima, siis ei sisesta otsuse teinud liikmesriik riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevat hoiatusteadet.
Artikkel 29
Konsulteerimine pärast riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate sisestamist
Kui ilmneb, et liikmesriik on sisestanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on teise liikmesriigi antud kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega täiendava teabe vahetamise teel vastavalt järgmistele normidele:
hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab elamisloa või viisa andnud liikmesriiki riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevast hoiatusteatest;
punkti a alusel toimunud teabevahetuse käigus antakse piisavat teavet riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate põhjuste kohta;
elamisloa või viisa andnud liikmesriik kaalub hoiatusteate sisestanud liikmesriigi esitatud teabe põhjal, kas on alust elamisloa või pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamiseks;
oma otsuse tegemisel võtab elamisloa või viisa andnud liikmesriik arvesse hoiatusteate sisestanud liikmesriigi otsuse põhjuseid ning kaalub kooskõlas siseriikliku õigusega avalikku korda või avalikku julgeolekut ähvardavat ohtu, mida asjaomase kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil võib endast kujutada;
elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab 14 kalendripäeva jooksul pärast konsulteerimistaotluse saamist hoiatusteate sisestanud liikmesriiki oma otsusest, või kui tal ei olnud selle aja jooksul võimalik otsust teha, siis esitab põhjendatud taotluse erandkorras vastamise tähtaja pikendamiseks maksimaalselt veel 12 kalendripäeva võrra;
kui elamisloa või viisa andnud liikmesriik teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki, et ta jätab elamisloa või pikaajalise viisa kehtima, kustutab hoiatusteate sisestanud liikmesriik viivitamata riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate.
Artikkel 30
Konsulteerimine päringutabamuse saamisel kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa
Kui liikmesriik saab päringutabamuse riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate alusel, mille mõni liikmesriik on sisestanud kolmanda riigi kodaniku kohta, kellel on teise liikmesriigi antud kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, konsulteerivad asjaomased liikmesriigid üksteisega täiendava teabe vahetamise teel vastavalt järgmistele normidele:
täideviiv liikmesriik teavitab olukorrast hoiatusteate sisestanud liikmesriiki;
hoiatusteate sisestanud liikmesriik algatab artiklis 29 sätestatud menetluse;
hoiatusteate sisestanud liikmesriik teavitab täideviivat liikmesriiki konsultatsiooni tulemusest.
Täideviiv liikmesriik teeb otsuse kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise kohta kooskõlas määrusega (EL) 2016/399.
Artikkel 31
Statistika teabevahetuse kohta
Liikmesriigid esitavad igal aastal eu-LISA-le statistika artiklite 27–30 kohase teabevahetuse kohta ning juhtude kohta, mil nimetatud artiklites sätestatud tähtaegadest ei peetud kinni.
VI PEATÜKK
PÄRINGUD BIOMEETRILISTE ANDMETE ALUSEL
Artikkel 32
Erinormid fotode, näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete sisestamiseks
Artikkel 33
Erinormid fotode, näokujutiste ja daktüloskoopiliste andmete alusel kontrollimiseks või päringute tegemiseks
Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SISis esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse, töövalmiduse ja töökindluse kohta. Aruande osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.
Pärast nimetatud funktsiooni kasutuselevõtmist tavapärastes piiripunktides on komisjonil õigus käesoleva määruse täiendamiseks võtta kooskõlas artikliga 61 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks muud asjaolud, mil fotosid ja näokujutisi võib isiku tuvastamise eesmärgil kasutada.
VII PEATÜKK
JUURDEPÄÄSUÕIGUS NING HOIATUSTEADETE LÄBIVAATAMINE JA KUSTUTAMINE
Artikkel 34
Riiklikud pädevad asutused, kellel on SISi andmetele juurdepääsu õigus
Kolmandate riikide kodanike tuvastamise eest vastutavatel riiklikel pädevatel asutustel on juurdepääs SISi sisestatud andmetele ja õigus teha neis otsepäringuid või teha päringuid SISi andmebaasi koopias järgmistel eesmärkidel:
piirikontroll kooskõlas määrusega (EL) 2016/399;
asjaomases liikmesriigis tehtavad politsei- ja tollikontrollid ning nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt;
asjaomases liikmesriigis terrorikuritegude või muude raskete kuritegude tõkestamine, avastamine, uurimine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, tingimusel et kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680;
kolmandate riikide kodanike sisenemisega liikmesriikide territooriumile, seal viibimisega, sealhulgas elamisloa ja pikaajalise viisa alusel, ning kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega seotud tingimuste uurimine ja seonduvate otsuste tegemine ning liikmesriikide territooriumile ebaseaduslikult sisenevate või seal ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike kontrollimine;
rahvusvahelist kaitset taotlevate kolmandate riikide kodanike julgeolekukontrollide tegemine, kui kontrolle tegevate asutuste puhul ei ole tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL ( 6 ) artikli 2 punktis f määratletud menetlevate ametiasutustega, ja asjakohasel juhul nõu andmine kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 377/2004 ( 7 );
viisataotluste läbivaatamine ja nende kohta otsuste tegemine, sealhulgas otsuste tegemine viisade tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja pikendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 810/2009 ( 8 );
eri identiteetide kontrollimine ja identiteedipettuse vastu võitlemine kooskõlas määruse (EL) 2019/817 V peatükiga;
ETIASe taotluste mitteautomaatne menetlemine ETIASe riikliku üksuse poolt kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikliga 8.
Artikkel 35
Europoli juurdepääs SISi andmetele
Europol:
ei ühenda SISi osi ühegi Europoli poolt või Europolis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ega edasta sellistele süsteemidele SISi andmeid, millele tal on juurdepääs, ega laadi alla või kopeeri muul moel ühtegi SISi osa, ilma et see piiraks lõigete 4 ja 6 kohaldamist;
kustutab olenemata määruse (EL) 2016/794 artikli 31 lõikest 1 isikuandmeid sisaldava täiendava teabe hiljemalt üks aasta pärast seonduva hoiatusteate kustutamist. Erandina, kui Europolil on oma andmebaasides või operatiivanalüüsi projektides teavet täiendava teabega seotud juhtumite kohta, võib Europol vajaduse korral erandkorras oma ülesannete täitmiseks jätkata täiendava teabe säilitamist. Europol teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki ja täideviivat liikmesriiki sellise täiendava teabe säilitamise jätkamisest ning põhjendab seda;
võimaldab juurdepääsu SISi andmetele, sealhulgas täiendavale teabele, üksnes selleks spetsiaalselt loa saanud Europoli töötajatele, kes vajavad neile andmetele juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks;
võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13;
tagab, et töötajad, kellel on lubatud töödelda SISi andmeid, saavad asjakohast koolitust ja teavet vastavalt artikli 14 lõikele 1, ning
ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril seirata ja vaadata läbi Europoli tegevust seoses SISi andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega ning täiendava teabe vahetamise ja töötlemisega.
Artikkel 36
Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel osalevate töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmete juurdepääs SISi andmetele
Artikkel 36b
ETIASe kesküksuse juurdepääs SISi andmetele
Artikkel 36c
Koostalitlusvõime ETIASega
Artikkel 37
Europolis ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis SISi kasutamise hindamine
Artikkel 38
Juurdepääsu ulatus
Lõppkasutajatel, sealhulgas Europolil ja määruse (EL) 2016/1624 artikli 2 punktides 8 ja 9 osutatud rühmade liikmetel, on juurdepääs üksnes sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.
Artikkel 39
Hoiatusteadete läbivaatamise tähtaeg
Artikkel 40
Hoiatusteadete kustutamine
Artikli 24 kohased riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevad hoiatusteated kustutatakse
kui pädev asutus on hoiatusteate sisestamise aluseks olnud otsuse kehtetuks tunnistanud või tühistanud, või
järgides artiklites 27 ja 29 osutatud konsulteerimismenetlust, kui see on asjakohane.
VIII PEATÜKK
ÜLDISED ANDMETÖÖTLUSNORMID
Artikkel 41
SISi andmete töötlemine
Olenemata esimesest lõigust, ei ole lubatud tehnilised koopiad, mille tulemusena moodustuvad viisasid väljastavate asutuste poolt kasutatavad offline-andmebaasid, välja arvatud koopiad, mis on tehtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks, kui võrk on olnud enam kui 24 tunni jooksul ligipääsmatu.
Liikmesriigid peavad kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks oma järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes käesoleva määruse, eriti artikli 10 kohaldamise.
Artikkel 42
SISi andmed ja siseriiklikud failid
Artikkel 43
Teave hoiatusteate täitmata jätmise kohta
Kui taotletud meedet ei saa võtta, teavitab meetme võtmise taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel.
Artikkel 44
SISis sisalduvate andmete kvaliteet
Artikkel 45
Turvaintsidendid
Artikkel 46
Sarnaste tunnustega isikute eristamine
Artikkel 47
Lisaandmed identiteedi kuritarvitamise puhul
Andmeid sellise isiku kohta, kelle identiteeti on kuritarvitatud, kasutatakse üksnes selleks, et:
pädev asutus saaks eristada isikut, kelle identiteeti on kuritarvitatud, isikust, keda hoiatusteate alusel otsitakse, ning
isik, kelle identiteeti on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikut ja asjaolu, et tema identiteeti on kuritarvitatud.
Käesoleva artikli kohaldamisel võib selle isiku, kelle identiteeti on kuritarvitatud, iga andmekategooria puhul antud sõnaselgel nõusolekul SISi sisestada ja seal edasi töödelda üksnes järgmisi selle isiku isikuandmeid, kelle identiteeti on kuritarvitatud:
perekonnanimed;
eesnimed;
sünnijärgsed nimed;
varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;
erilised ja objektiivsed muutumatud füüsilised tundemärgid;
sünnikoht;
sünnikuupäev;
sugu;
fotod ja näokujutised;
sõrmejäljed, peopesajäljed või mõlemad;
kodakondsus(ed);
isikut tõendava dokumendi liik;
isikut tõendava dokumendi välja andnud riik;
isikut tõendava dokumendi number;
isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev;
isiku aadress;
isiku isa nimi;
isiku ema nimi.
Artikkel 48
Hoiatusteadete vahelised lingid
Artikkel 49
Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg
Artikkel 50
Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele
Käesoleva määruse kohaselt SISis töödeldud andmeid ja nendega seonduvat vahetatud täiendavat teavet ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.
IX PEATÜKK
ANDMEKAITSE
Artikkel 51
Kohaldatavad õigusaktid
Artikkel 52
Õigus teabele
Artikkel 53
Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine
Liikmesriik teeb kooskõlas siseriikliku õigusega otsuse mitte anda andmesubjektile kogu või osalist teavet niivõrd ja seni, kuni selline osaline või täielik piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, ja võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase andmesubjekti põhiõigusi ja õigustatud huve, et:
vältida ametlike või õiguslike päringute, uurimiste või menetluste takistamist;
hoida ära kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamist;
kaitsta avalikku julgeolekut;
kaitsta riiklikku julgeolekut või
kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Esimeses lõigus osutatud juhtudel teavitab liikmesriik andmesubjekti põhjendamatu viivituseta kirjalikult juurdepääsu keelamisest või juurdepääsu piiramisest, samuti juurdepääsu keelamise või piiramise põhjustest. Sellist teavet ei pea andma, kui selle andmine kahjustaks mis tahes esimese lõigu punktides a–e sätestatud eesmärki. Liikmesriik teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus järelevalveasutusele või kasutada õiguskaitsevahendit.
Liikmesriik dokumenteerib andmesubjektile teabe andmata jätmise otsuse faktilised ja õiguslikud alused. Nimetatud teave tehakse järelevalveasutustele kättesaadavaks.
Sellistel juhtudel võib andmesubjekt oma õigusi kasutada ka pädevate järelevalveasutuste vahendusel.
Artikkel 54
Õiguskaitsevahendid
Liikmesriigid esitavad igal aastal Euroopa Andmekaitsenõukogule aruande järgmise kohta:
vastutavale töötlejale esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;
järelevalveasutusele esitatud juurdepääsutaotluste arv ja andmetele juurdepääsu andmise juhtumite arv;
vastutavale töötlejale esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv ning andmete parandamise või kustutamise juhtumite arv;
järelevalveasutusele esitatud ebatäpsete andmete parandamise ja ebaseaduslikult säilitatud andmete kustutamise taotluste arv;
algatatud kohtumenetluste arv;
selliste kohtuasjade arv, kus kohus on teinud otsuse taotleja kasuks;
märkused, mis puudutavad selliste lõplike otsuste vastastikuse tunnustamise juhtumeid, mille muude liikmesriikide kohtud või asutused on teinud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi hoiatusteadete kohta.
Komisjon töötab välja käesolevas lõikes osutatud aruandluse vormi.
Artikkel 55
Järelevalve N.SISi üle
Artikkel 56
Järelevalve eu-LISA üle
Artikkel 57
Järelevalveasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektori koostöö
X PEATÜKK
VASTUTUS JA KARISTUSED
Artikkel 58
Vastutus
Ilma et see piiraks õigust hüvitisele ja vastutust vastavalt määrusele (EL) 2016/679, direktiivile (EL) 2016/680 ja määrusele (EL) 2018/1725:
on isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju mõne liikmesriigi poolt N.SISis tehtud isikuandmete ebaseadusliku töötlemise toimingu või muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada asjaomaselt liikmesriigilt hüvitist ning
on isikul või liikmesriigil, kes on kandnud materiaalset või mittemateriaalset kahju eu-LISA poolt tehtud ja käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, õigus saada eu-LISA-lt hüvitist.
Liikmesriik või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt esimese lõigu kohasest vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju tinginud sündmuse eest.
Artikkel 59
Karistused
Liikmesriigid tagavad, et SISi andmete väärkasutuse või töötlemise või täiendava teabe vahetuse suhtes, mis on käesoleva määrusega vastuolus, kohaldatakse siseriikliku õigusega ette nähtud karistusi.
Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 60
Seire ja statistika
Liidu õigusaktide rakendamise jälgimiseks, sealhulgas määruse (EL) nr 1053/2013 kohaldamise eesmärgil, võib komisjon taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid SISi toimimise, SISi kasutamise ja täiendava teabe vahetamise kohta.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib taotleda, et eu-LISA esitaks korrapäraselt või erakorraliselt täiendavaid spetsiifilisi statistikaaruandeid, et teha riskianalüüse ja haavatavuse hinnanguid, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artiklites 11 ja 13.
eu-LISA võimaldab komisjonil ja käesoleva määruse lõikes 5 osutatud organitel saada asjakohaseid aruandeid ja statistikat. Taotluse korral annab eu-LISA aruandluseks ja statistikaks liikmesriikidele, komisjonile, Europolile ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile juurdepääsu keskhoidlale kooskõlas määruse (EL) 2019/817 artikliga 39.
Samuti sisaldab hinnangu aruanne statistikat artikli 24 lõike 1 punktide a ja b kohaselt sisestatud hoiatusteadete arvu kohta. Hoiatusteadete puhul, mis kuuluvad artikli 24 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, täpsustatakse, kui palju hoiatusteateid sisestati seoses olukordadega, millele on osutatud artikli 24 lõike 2 punktis a, b või c. Hinnangu aruanne sisaldab ka hinnangut artikli 24 kohaldamise kohta liikmesriikide poolt.
Komisjon edastab hinnangu aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 61
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 62
Komiteemenetlus
Artikkel 63
Määruse (EÜ) nr 1987/2006 muutmine
Määrust (EÜ) nr 1987/2006 muudetakse järgmiselt.
Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Riiklikud süsteemid
Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
Konfidentsiaalsus - liikmesriigid
Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:
lisatakse järgmine lõige:
Korraldusasutus esitab komisjonile korrapäraselt aruandeid esinenud probleemide ja asjaomaste liikmesriikide kohta.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruandeid andmete kvaliteediga seoses esinenud probleemide kohta.“;
lõige 8 asendatakse järgmisega:
Artiklisse 17 lisatakse järgmised lõiked:
Artikli 20 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:
„ka) süüteo liik;“.
Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõik:
„Kui artikli 24 lõikes 2 osutatud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlev otsus on seotud terrorikuriteoga, peetakse juhtumit piisavalt sobivaks, asjakohaseks ja oluliseks, et sisestada SIS II hoiatusteade. Avaliku või riigi julgeolekuga seotud põhjustel võivad liikmesriigid erandkorras jätta hoiatusteate sisestamata, kui see võiks kahjustada ametlikke või õiguslikke päringuid, uurimisi või menetlusi.“
Artikkel 22 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 22
Fotode ja sõrmejälgede sisestamist ja nende abil toimuvat kontrolli ja päringute tegemist käsitlevad erinormid
Artikkel 26 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 26
Tingimused hoiatusteadete sisestamiseks selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid
Liikmesriigid kehtestavad vajalikud menetlused selliste hoiatusteadete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks.“
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 27a
Europoli juurdepääs SIS II andmetele
Europol:
ei ühenda SIS II osi ühegi Europoli poolt või Europolis kasutatava andmete kogumiseks ja töötlemiseks ette nähtud süsteemiga ega edasta sellistele süsteemidele SIS II andmeid, millele tal on juurdepääs, ega laadi alla või kopeeri muul moel ühtegi SIS II osa, ilma et see piiraks lõigete 4 ja 6 kohaldamist;
kustutab olenemata määruse (EL) 2016/794 artikli 31 lõikest 1 isikuandmeid sisaldava täiendava teabe hiljemalt üks aasta pärast seonduva hoiatusteate kustutamist. Erandina, kui Europolil on oma andmebaasides või operatiivanalüüsi projektides teavet täiendava teabega seotud juhtumite kohta, võib Europol vajaduse korral erandkorras oma ülesannete täitmiseks jätkata täiendava teabe säilitamist. Europol teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki ja täideviivat liikmesriiki sellise täiendava teabe edasisest säilitamisest ning põhjendab seda;
võimaldab juurdepääsu SIS II andmetele, sealhulgas täiendavale teabele, üksnes selleks spetsiaalselt loa saanud Europoli töötajatele, kes vajavad neile andmetele juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks;
võtab vastu ja kohaldab meetmeid, et tagada turvalisus, konfidentsiaalsus ja siseseire vastavalt artiklitele 10, 11 ja 13;
tagab, et töötajad, kellel on lubatud töödelda SIS II andmeid, saavad asjakohast väljaõpet ja teavet vastavalt artiklile 14, ning
ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/794 kohaldamist, lubab Euroopa Andmekaitseinspektoril seirata ja vaadata läbi Europoli tegevust seoses SIS II andmetele juurdepääsuõiguse ja neis päringute tegemise õiguse kasutamisega ning täiendava teabe vahetamise ja töötlemisega.
Artikkel 27b
Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade, tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmises osalevate töötajate rühmade ja rändehalduse tugirühmade liikmete juurdepääs SIS II andmetele
Artikkel 64
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni muutmine
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 25 jäetakse välja.
Artikkel 65
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1987/2006 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, mis on sätestatud artikli 66 lõike 5 esimeses lõigus.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 66
Jõustumine, toimimise ja kohaldamise algus
Hiljemalt 28. detsembriks 2021 võtab komisjon vastu otsuse, milles määratakse kindlaks SISi käesoleva määruse kohaselt toimima hakkamise kuupäev, olles eelnevalt kontrollinud, et täidetud on järgmised tingimused:
vastu on võetud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud rakendusaktid;
liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SISi andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks vastavalt käesolevale määrusele, ning
eu-LISA on teavitanud komisjoni kõigi CS-SISi ning CS-SISi ja N.SISi koostalitlusega seotud testimiste edukast lõpuleviimisest.
Erandina esimesest lõigust:
kohaldatakse artikli 4 lõiget 4, artiklit 5, artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõikeid 1 ja 5, artikli 15 lõiget 7, artiklit 19, artikli 20 lõikeid 3 ja 4, artikli 32 lõiget 4, artikli 33 lõiget 4, artikli 47 lõiget 4, artikli 48 lõiget 6, artikli 60 lõikeid 6 ja 9, artikleid 61 ja 62, artikli 63 punkte 1–6 ja 8 ning käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast;
artikli 63 punkti 9 kohaldatakse alates 28. detsembrist 2019;
artikli 63 punkti 7 kohaldatakse alates 28. detsembrist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
LISA
VASTAVUSTABEL
Määrus (EÜ) nr 1987/2006 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
Artikkel 14 |
Artikkel 14 |
Artikkel 15 |
Artikkel 15 |
Artikkel 16 |
Artikkel 16 |
Artikkel 17 |
Artikkel 17 |
Artikkel 18 |
Artikkel 18 |
Artikkel 19 |
Artikkel 19 |
Artikkel 20 |
Artikkel 20 |
Artikkel 21 |
Artikkel 21 |
Artikkel 22 |
Artiklid 32 ja 33 |
Artikkel 23 |
Artikkel 22 |
— |
Artikkel 23 |
Artikkel 24 |
Artikkel 24 |
Artikkel 25 |
Artikkel 26 |
Artikkel 26 |
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 27 |
— |
Artikkel 28 |
— |
Artikkel 29 |
— |
Artikkel 30 |
— |
Artikkel 31 |
Artikkel 27 |
Artikkel 34 |
Artikkel 27a |
Artikkel 35 |
Artikkel 27b |
Artikkel 36 |
— |
Artikkel 37 |
Artikkel 28 |
Artikkel 38 |
Artikkel 29 |
Artikkel 39 |
Artikkel 30 |
Artikkel 40 |
Artikkel 31 |
Artikkel 41 |
Artikkel 32 |
Artikkel 42 |
Artikkel 33 |
Artikkel 43 |
Artikkel 34 |
Artikkel 44 |
— |
Artikkel 45 |
Artikkel 35 |
Artikkel 46 |
Artikkel 36 |
Artikkel 47 |
Artikkel 37 |
Artikkel 48 |
Artikkel 38 |
Artikkel 49 |
Artikkel 39 |
Artikkel 50 |
Artikkel 40 |
— |
— |
Artikkel 51 |
Artikkel 41 |
Artikkel 53 |
Artikkel 42 |
Artikkel 52 |
Artikkel 43 |
Artikkel 54 |
Artikkel 44 |
Artikkel 55 |
Artikkel 45 |
Artikkel 56 |
Artikkel 46 |
Artikkel 57 |
Artikkel 47 |
— |
Artikkel 48 |
Artikkel 58 |
Artikkel 49 |
Artikkel 59 |
Artikkel 50 |
Artikkel 60 |
— |
Artikkel 61 |
Artikkel 51 |
Artikkel 62 |
Artikkel 52 |
— |
— |
Artikkel 63 |
— |
Artikkel 64 |
Artikkel 53 |
— |
— |
Artikkel 65 |
Artikkel 54 |
— |
Artikkel 55 |
Artikkel 66 |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).
( 4 ) Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).
( 7 ) Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).
( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“