This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02018R0841-20230511
Regulation (EU) 2018/841 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 on the inclusion of greenhouse gas emissions and removals from land use, land use change and forestry in the 2030 climate and energy framework, and amending Regulation (EU) No 525/2013 and Decision No 529/2013/EU (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02018R0841 — ET — 11.05.2023 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156 19.6.2018, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/268, 28. oktoober 2020, |
L 60 |
21 |
22.2.2021 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/839, 19. aprill 2023, |
L 107 |
1 |
21.4.2023 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,
30. mai 2018,
millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid, mille sisuks on:
liikmesriikide sellised kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikul 2021–2025;
maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestus ning selle kontrollimine, kas liikmesriigid täidavad ajavahemikul 2021–2025 punkti a kohaseid kohustusi;
liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse ja metsanduse sektoris;
liikmesriikide eesmärgid kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 ( 1 ) artikli 26 lõikele 4 ning mis on toimunud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2021–2025 järgmistes maa-arvestuskategooriates:
maakasutuseks on märgitud põllumaast, rohumaast, märgalast, asulast või muust maast metsamaaks muudetud maa (edaspidi „metsastatud maa“);
maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulaks või muuks maaks (edaspidi „raadatud maa“);
maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav põllumaa“):
põllumaaks jääv põllumaa;
põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asula või muu maa;
märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud põllumaa;
maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav rohumaa“):
rohumaaks jääv rohumaa;
rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asula või muu maa;
märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud rohumaa;
maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa (edaspidi „majandatav metsamaa“);
kui liikmesriik on teatanud komisjonile 31. detsembriks 2020 oma kavatsusest lisada majandatav märgala käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaste kohustuste kohaldamisalasse, siis maakasutus, milleks on märgitud üks järgmisest („majandatav märgala“):
Käesolevat määrust kohaldatakse ka käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2026–2030 järgmistes maa-aruandluskategooriates või sektorites:
metsamaa;
põllumaa;
rohumaa;
märgalad;
asulad;
muu maa;
puittooted;
muu;
saasteainete sadestumine atmosfäärist;
lämmastiku leostumine ja äravool.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„neeldaja“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; |
2) |
„allikas“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet; |
3) |
„süsiniku talletaja“ – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi; |
4) |
„süsinikuvaru“ – süsiniku talletajasse seotud süsiniku kogus; |
5) |
„puittoode“ – puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust; |
6) |
„mets“ – maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse kohta ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt II lisas iga liikmesriigi kohta sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud II lisas sätestatud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist; |
7) |
„metsa heitkoguse võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või selle netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena aastas, vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele; |
8) |
„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest; |
9) |
„looduslikud häiringud“ – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad maakasutuse ja metsanduse sektoris märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist; |
10) |
„kohene oksüdeerumine“ – arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu puittootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel; |
11) |
„kliimamuutus“ – selline muutus kliimas, mis tuleneb otseselt või kaudselt inimtegevusest, mis muudab Maa atmosfääri koostist, ning mis lisandub võrreldavatel ajavahemikel täheldatud kliima looduslikule varieerumisele. |
Artikkel 4
Kohustused ja eesmärgid
Liikmesriik tagab, et alljärgnevate punktide vahede summa ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta ei ületa ajavahemikuks 2026–2029 ette nähtud eelarvet:
liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide ja sidumine ning
liikmesriigi poolt 2032. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmine väärtus.
2026.–2029. aasta eelarve määratletakse asjaomase liikmesriigi puhul ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta käivate niisuguste vahede summana, mis esinevad
asjaomaste aastate kasvuhoonegaaside heite ja sidumise 2030. aasta eesmärgi saavutamise lineaarse trajektoori alusel kehtestatud iga-aastaste piirväärtuste ning
2025. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmise väärtuse vahel.
Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal kasvuhoonegaaside 2021., 2022. ja 2023. aasta inventuuriandmete keskmise väärtuse juures ning selle lõpp-punkt 2030. aastal on väärtus, mis on saadud, liites IIa lisa veerus C asjaomasele liikmesriigile sätestatud väärtuse kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete keskmise väärtusega.
Ajavahemiku 2026–2029 eelarve määratakse kindlaks 2025. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal ja eelarve järgimist hinnatakse 2032. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.
Need rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige uuemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.
Artikkel 5
Üldised arvestuseeskirjad
Artikkel 6
Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus
Artikkel 7
Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus
Liikmesriigid, kes on kohustuste täitmisel otsustanud vastavalt artikli 2 lõikele 2 mitte arvesse võtta majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata komisjonile aru heite ja sidumise kohta, mis tuleneb maast, mille maakasutuseks on märgitud:
märgalaks jääv märgala,
märgalaks muudetud asulad või muu maa või
asulateks või muuks maaks muudetud märgala.
Artikkel 8
Majandatava metsamaa arvestus
Esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud metsa heitkoguse võrdlustasemetes võetakse arvesse metsade vanusega seotud dünaamiliste karakteristikute tulevast mõju, et mitte asjatult piirata metsamajandamise intensiivsust, mis on säästva metsamajandamise tava põhielement, eesmärgiga säilitada või tugevdada pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid.
Liikmesriigid näitlikustavad riiklikus metsanduse arvestuskavas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaks määramiseks kasutatud meetodite ja andmete ning majandatavat metsamaad käsitlevas aruandluses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust.
Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele tehnilisi soovitusi, milles kajastatakse tehnilise hindamise järeldusi, et hõlbustada kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete tehnilist läbivaatamist. Komisjon avaldab kõnealused tehnilised soovitused.
Artikkel 9
Puittoodete arvestus
Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas sätestatud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsiniku talletajas seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
paber,
puitplaadid,
saetud puit.
Artikkel 10
Looduslike häiringute arvestus
Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1,
esitab ta komisjonile teabe kõikide lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriate taustatasemete ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta ning
ei võta kuni ►M2 2025 ◄ . aastani enam arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel.
Artikkel 11
Paindlikkusmeetmed ja juhtimine
Liikmesriik võib kasutada
artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning
artiklites 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid, et täita kooskõlas artikliga 4 kehtestatud kohustust, eesmärki ja eelarvet.
Soome võib lisaks esimeses lõigus osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohast lisakompensatsiooni.
Artikkel 12
Üldised paindlikkusmeetmed
Artikkel 13
Majandatava metsamaa paindlikkusmeede
Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne arv, on asjaomasel liikmesriigil õigus selle arvutuse tulemusele vastav heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:
liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine, samuti teabe selliste meetmete mõju kohta asjaomastele keskkonnaeesmärkidele, sealhulgas, kuid mitte ainult, elurikkuse kaitsele ja kohanemisele looduslike häiringutega, ning
koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.
Hinnates kas liit ületab koguheide kogusidumist viisil, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid ei kasutaks topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
Artikkel 13a
Lisakompensatsioon
Soome võib ajavahemikul 2021–2025 täiendavalt kompenseerida kuni 5 miljonit CO2 ekvivalenttonni arvestuslikku heidet maa-arvestuskategooriates „majandatav metsamaa“, „raadatud maa“, „majandatav põllumaa“ ja „majandatav rohumaa“, kui on täidetud järgmised tingimused:
Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine;
koguheide liidus ei ületa ajavahemikul 2021–2025 kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.
Hinnates kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklites 12 ja 13 ning määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
Lisakompensatsioon on piiratud järgmisega:
summaga, mis ületab majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, mida Soome saab kasutada ajavahemikul 2021–2025 vastavalt artiklile 13;
heitega, mis tuleneb metsamaa varasemast muuks maakasutuskategooriaks muutmisest, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;
summaga, mis on vajalik artikli 4 nõuete täitmiseks.
Artikkel 13b
Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030
Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud ühe või mõlema arvutuse tulemus positiivne, on liikmesriigil õigus kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et kompenseerida netoheidet või netosidumist, või mõlemat, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgiga või asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 4 sätestatud eelarvega, või mõlemaga, kui on täidetud järgmised tingimused:
liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;
liikmesriik on ammendanud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 alusel saadaoleva paindlikkusmeetme;
liidus on aastal 2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu 310 miljoni CO2 ekvivalenttonni netosidumise eesmärgi vahe negatiivne.
Selle hindamisel, kas liidus on täidetud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tingimus, lisab komisjon kuni 30 % kasutamata ülejäägist, mis ei ületa 20 miljonit CO2 ekvivalenttonni, liikmesriikide artikli 4 lõike 1 kohastele kohustustele ajavahemikul 2021–2025, tingimusel et vähemalt üks liikmesriik esitab komisjonile tõendid looduslike häiringute mõju kohta käesoleva artikli lõike 5 kohaselt. Komisjon tagab, et liikmesriigid ei kasuta topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.
Liikmesriikidel on õigus netoheide või netosidumine (või mõlemad), kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomaste liikmesriikide kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kompenseerida VII lisas ajavahemikuks 2021–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses, olles võtnud arvesse artikli 13 lõiget 4 ja käesoleva artikli lõiget 5, tingimusel et asjaomased liikmesriigid:
on ammendanud artikli 12 lõike 1 ning käesoleva artikli lõigete 3 ja 5 kohased saadaolevad paindlikkusmeetmed ning
on esitanud komisjonile tõendid:
pikaajalise mõju kohta, mida avaldavad kliimamuutused, mis põhjustavad ülemäärast heidet või neeldajate vähenemist ja mis ei ole nende kontrolli all, või
mõju kohta, mida avaldab erakordselt suur turvasmuldade osakaal (võrreldes liidu keskmisega) nende majandataval maa-alal, põhjustades ülemäärast heidet, tingimusel et see mõju tuleneb enne otsuse nr 529/2013/EL jõustumist kasutusel olnud maamajandamistavadest;
on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakavasse spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute suhtes.
Artikkel 13c
Juhtimine
Kui komisjon leiab 2032. aastal liikmesriigis tehtava põhjaliku läbivaatamise tulemusena ning võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, et artikli 4 lõikes 4 osutatud ajavahemiku 2026–2029 eelarvet ei ole järgitud, lisatakse artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega kasvuhoonegaaside netoheite näitajale, mille liikmesriik 2030. aastal esitab, summa, mis võrdub kasvuhoonegaaside ülemäärase netoheitega CO2 ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.
Artikkel 13d
Parandusmeetmed
Kui komisjon leiab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase iga-aastase hindamise käigus, et liikmesriik ei tee piisavaid edusamme kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi saavutamiseks, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud trajektoori ja eelarvet ning käesoleva määruse kohaseid paindlikkusmeetmeid, esitab asjaomane liikmesriik kolme kuu jooksul komisjonile parandusmeetmete kava, mis sisaldab järgmist:
üksikasjalik selgitus selle kohta, miks liikmesriik piisavaid edusamme ei tee;
hinnang selle kohta, kuidas liidu rahalised vahendid on liikmesriigi pingutusi eesmärgi saavutamisel ja eelarve järgimisel toetanud ning kuidas liikmesriik kavatseb liidu rahalisi vahendeid kasutades selleks edusamme teha;
lisameetmed, mis täiendavad asjaomase liikmesriigi lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 või tugevdavad selle rakendamist, mida liikmesriik rakendab, et saavutada kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve riigisisese poliitika ja riigisiseste meetmete ning liidu meetmete rakendamise abil, millele on lisatud üksikasjalik hinnang, mida toetavad kvantitatiivsed andmed, kui need on kättesaadavad, kavandatud meetmetest tuleneva kasvuhoonegaaside netosidumise kohta;
meetmete rakendamise range ajakava, mis võimaldab rakendamisel iga-aastaseid edusamme hinnata.
Kui liikmesriik on loonud kliimaalase nõuandekogu, võib ta sellelt nõu küsida, et teha kindlaks punktis c osutatud vajalikud meetmed.
Artikkel 14
Õigusaktide täitmise kontroll
Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
poliitikasuunad ja meetmed, mis on seotud võimalike kompromissidega, sealhulgas vähemalt muude liidu keskkonnaeesmärkide ja -strateegiatega, nagu need, mis on ette nähtud kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/591 ( 2 ), ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatises „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“;
kuidas liikmesriigid on arvesse võtnud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, kui nad võtavad vastu oma poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärk või järgida artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud eelarvet, kuivõrd see on asjakohane;
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime, sealhulgas poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliima suhtes;
kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse koostoime.
Kohasel juhul antakse õigusaktide täitmise aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. Liikmesriigid teevad õigusaktide täitmise aruanded üldsusele kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 28.
Põhjaliku läbivaatamisega samal ajal hindab komisjon, kuidas on lõike 1 punkti b kohaselt arvesse võetud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Sellega seoses annab komisjon enne esimest hindamist välja suunised „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamise kohta käesoleva määruse kohaldamisel.
Artikkel 15
Register
Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada liidu registris järgmiste toimingute registreerimise ja tegemise normid:
heite ja sidumise koguste registreerimine igas liikmesriigis iga maa-arvestus- ja -aruandluskategooria kohta;
artikli 14 lõike 1a kohaste metodoloogiliste kohanduste tegemine;
artiklites 12, 13, 13a ja 13b osutatud paindlikkusmeetmete kasutamine ning
täitmise hindamine vastavalt artiklile 13c.
Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 16a
Komiteemenetlus
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 17
Läbivaatamine
Käesolev määrus vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes muu hulgas arvesse
rahvusvahelisi arengusuundi,
Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud pingutusi ning
liidu õigust, sealhulgas looduse taastamiseks tehtud pingutusi.
Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohase hindamise tulemuste või määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 4a kohase kontrolli põhjal esitab komisjon kohasel juhul ettepanekud, et tagada kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 2 kehtestatud liidu kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta üldeesmärgi täielik täitmine ja eesmärgi panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud esimest ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Aruanne põhineb uusimatel kättesaadavatel andmetel, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määrusele (EL) 2018/1999, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 ( 4 ) artikli 4 lõikel 4. Pidades silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise vajalikku suurendamist liidus ning püüdlust sotsiaalselt õiglase ülemineku poole, ning pidades silmas vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, sisaldab aruanne kohasel juhul järgmist:
hinnang artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõju kohta;
hinnang käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisse;
hinnang käesoleva määruse panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;
hinnang käesolevas määruses sätestatud kohustuste sotsiaalse ja tööalase mõju kohta, kaasa arvatud mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töötingimustele liikmesriikides nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil artikliga 2 hõlmatud maakategooriates ja sektorites;
hinnang Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõigetes 2 ja 4 sätestatud õigusnormide osas rahvusvahelisel tasandil tehtud edusammude kohta ning kohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et vältida topeltarvestust ja kohaldada vastavaid kohandusi;
hinnang praegustele suundumustele ja tulevastele prognoosidele seoses põllu- ja rohumaa ning märgalade kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega ning regulatiivsetele võimalustele, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega;
järgmiste aruandluskategooriate ja regulatiivsete võimalustega seotud praegused suundumused ja tulevased prognoosid kasvuhoonegaaside heite kohta, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega:
soolesisene fermentatsioon;
sõnnikukäitlus;
riisikasvatus;
põllumajandusmaa;
savannide tahtlik põletamine;
põllumajandusjääkide põletamine põllul;
lupjamine;
karbamiidi kasutamine;
muud süsinikku sisaldavad väetised;
muu.
Kui see on asjakohane, võetakse aruandes arvesse metsa vanuselise struktuuri mõju, sealhulgas juhul, kui see mõju on seotud konkreetsete sõjaaegsete või -järgsete asjaoludega, teaduslikult kindlal, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil ning selleks, et tagada metsade pikaajaline vastupanu- ja kohanemisvõime.
Aruandes võib ka pärast asjakohase teaduspõhise aruandlusmetoodika vastuvõtmist ning aruandluse edusammudele ja uusimale kättesaadavale teaduslikule teabele tuginedes hinnata analüüsi teostatavust ning muudest sektoritest, näiteks mere- ja mageveekeskkonnast pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aruandluse mõju, samuti asjakohaseid regulatiivseid võimalusi.
Pärast aruande esitamist ja võttes arvesse, kui oluline on, et iga sektor annaks õiglase panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruse (EL) 2021/1119 kohaste liidu kliimavaldkonna vahe-eesmärkide saavutamisse, esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. Eelkõige võidakse ettepanekutes sätestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite ja sidumise eesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi 2030. aastaks kogunenud puudujääki.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 ( 5 ) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid või esitada aruandeid käesoleva määruse kohaste liidu meetmete, kliimaeesmärkide, aastaste heite ja selle sidumise tasemete ning paindlikkusmeetmete kohta. Komisjon võtab teadusnõukogu nõuandeid ja aruandeid arvesse, eelkõige seoses tulevaste meetmetega, mille eesmärk on heitkoguste edasine vähendamine ja nende suurem sidumine käesoleva määrusega hõlmatud alasektorites.
Artikkel 18
Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine
Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.
Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
lisatakse järgmine punkt:
alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( 6 ) artikliga 2;
lisatakse järgmine lõik:
„Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“
Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:
alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.
Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“.
Lisatakse järgmine lisa:
Artikkel 19
Otsuse nr 529/2013/EL muutmine
Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt.
Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.
Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
KASVUHOONEGAASID JA SÜSINIKU TALLETAJAD
Artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaasid:
süsinikdioksiid (CO2);
metaan (CH4);
dilämmastikoksiid (N2O)
Need kasvuhoonegaasid on väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena ja määratletud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.
II LISA
PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE PARAMEETRITE MINIMAALSED VÄÄRTUSED
Liikmesriik |
Pindala (ha) |
Võrastiku liitus (%) |
Puude kõrgus (m) |
Belgia |
0,5 |
20 |
5 |
Bulgaaria |
0,1 |
10 |
5 |
Tšehhi Vabariik |
0,05 |
30 |
2 |
Taani |
0,5 |
10 |
5 |
Saksamaa |
0,1 |
10 |
5 |
Eesti |
0,5 |
30 |
2 |
Iirimaa |
0,1 |
20 |
5 |
Kreeka |
0,3 |
25 |
2 |
Hispaania |
1,0 . |
20 Alates kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esitamisest 2028. aastal: 10 |
3 |
Prantsusmaa |
0,5 |
10 |
5 |
Horvaatia |
0,1 |
10 |
2 |
Itaalia |
0,5 |
10 |
5 |
Küpros |
0,3 |
10 |
5 |
Läti |
0,1 |
20 |
5 |
Leedu |
0,1 |
30 |
5 |
Luksemburg |
0,5 |
10 |
5 |
Ungari |
0,5 |
30 |
5 |
Malta |
1,0 |
30 |
5 |
Madalmaad |
0,5 |
20 |
5 |
Austria |
0,05 |
30 |
2 |
Poola |
0,1 |
10 |
2 |
Portugal |
1,0 |
10 |
5 |
Rumeenia |
0,25 |
10 |
5 |
Sloveenia |
0,25 |
10 |
5 |
Slovakkia |
0,3 |
20 |
5 |
Soome |
0,25 |
10 |
5 |
Rootsi |
0,5 |
10 |
5 |
▼M2 ————— |
IIa LISA
Liidu eesmärk (veerg D), keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (veerg B) ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid (veerg C), millele on osutatud artikli 4 lõikes 3 ja mis tuleb saavutada 2030. aastaks
A |
B |
C |
D |
Liikmesriik |
Keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides), 2020. aasta esildis |
Liikmesriikide eesmärgid aastaks 2030 (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides) |
Kasvuhoonegaaside heite netovähendamine (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) 2030. aastal, 2020. aasta esildis (veerg B+C) |
Belgia |
-1 032 |
-320 |
-1 352 |
Bulgaaria |
-8 554 |
-1 163 |
-9 718 |
Tšehhi Vabariik |
-401 |
-827 |
-1 228 |
Taani |
5 779 |
-441 |
5 338 |
Saksamaa |
-27 089 |
-3 751 |
-30 840 |
Eesti |
-2 112 |
-434 |
-2 545 |
Iirimaa |
4 354 |
-626 |
3 728 |
Kreeka |
-3 219 |
-1 154 |
-4 373 |
Hispaania |
-38 326 |
-5 309 |
-43 635 |
Prantsusmaa |
-27 353 |
-6 693 |
-34 046 |
Horvaatia |
-4 933 |
-593 |
-5 527 |
Itaalia |
-32 599 |
-3 158 |
-35 758 |
Küpros |
-289 |
-63 |
-352 |
Läti |
-6 |
-639 |
-644 |
Leedu |
-3 972 |
-661 |
-4 633 |
Luksemburg |
-376 |
-27 |
-403 |
Ungari |
-4 791 |
-934 |
-5 724 |
Malta |
4 |
-2 |
2 |
Madalmaad |
4 958 |
-435 |
4 523 |
Austria |
-4 771 |
-879 |
-5 650 |
Poola |
-34 820 |
-3 278 |
-38 098 |
Portugal |
-390 |
-968 |
-1 358 |
Rumeenia |
-23 285 |
-2 380 |
-25 665 |
Sloveenia |
67 |
-212 |
-146 |
Slovakkia |
-6 317 |
-504 |
-6 821 |
Soome |
-14 865 |
-2 889 |
-17 754 |
Rootsi |
-43 366 |
-3 955 |
-47 321 |
EL-27/liit |
-267 704 |
-42 296 |
-310 000 |
III LISA
BAASAASTA VÕI AJAVAHEMIK ÜLEMPIIRI ARVUTAMISEKS ARTIKLI 8 LÕIKE 2 KOHASELT
Liikmesriik |
Baasaasta/ajavahemik |
Belgia |
1990 |
Bulgaaria |
1988 |
Tšehhi Vabariik |
1990 |
Taani |
1990 |
Saksamaa |
1990 |
Eesti |
1990 |
Iirimaa |
1990 |
Kreeka |
1990 |
Hispaania |
1990 |
Prantsusmaa |
1990 |
Horvaatia |
1990 |
Itaalia |
1990 |
Küpros |
1990 |
Läti |
1990 |
Leedu |
1990 |
Luksemburg |
1990 |
Ungari |
1985-87 |
Malta |
1990 |
Madalmaad |
1990 |
Austria |
1990 |
Poola |
1988 |
Portugal |
1990 |
Rumeenia |
1989 |
Sloveenia |
1986 |
Slovakkia |
1990 |
Soome |
1990 |
Rootsi |
1990 |
▼M2 ————— |
|
IV LISA
RIIKLIK METSANDUSE ARVESTUSKAVA, MIS SISALDAB LIIKMESRIIGI METSA HEITKOGUSE VÕRDLUSTASET
A. Metsa heitkoguse võrdlustasemete määramise kriteeriumid ja suunised
Liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:
võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise vahel, sealhulgas võimaliku sidumise suurendamise kaudu vananeva metsa süsinikuvarudes, mis võib vastasel juhul tuua kaasa hoopis neeldajate vähenemise;
võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;
võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;
võrdlustasemed hõlmavad puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;
eeldatakse, et ajavahemikus 2000–2009 energia eesmärkidel kasutatava metsabiomassi ja tahke metsabiomassi omavaheline suhe ei muutu;
võrdlustasemed peaksid olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärkidega, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;
võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise kohta;
võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.
B. Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid
Artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab järgmisi elemente:
üldine kirjeldus selle kohta, kuidas metsa heitkoguse võrdlustase määratleti ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;
metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajad ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsiniku talletajat ei ole metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel arvesse võetud ning tõendus metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajate omavahelise seotuse kohta;
kirjeldus metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest (sealhulgas kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabe kirjeldusega säästva metsamajandamise tavade ja intensiivsuse ning samuti vastuvõetud riiklike poliitikasuundade kohta;
teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikasuundade stsenaariumide korral;
kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel silmas peeti:
metsa majandamise pindala;
metsadest ja puittoodetest tulenev heide ja sidumine, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes;
metsi iseloomustavad näitajad, sealhulgas metsade vanusega seotud dünaamilised karakteristikud, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise korral;
varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.
C. Metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025
Liikmesriik |
Ajavahemikul 2021–2025 kohaldatav metsa heitkoguse võrdlustase CO2 ekvivalenttonnidena aastas |
Belgia |
– 1 369 009 |
Bulgaaria |
– 5 105 986 |
Tšehhi Vabariik |
– 6 137 189 |
Taani |
+354 000 |
Saksamaa |
– 34 366 906 |
Eesti |
– 1 750 000 |
Iirimaa |
+112 670 |
Kreeka |
– 2 337 640 |
Hispaania |
– 32 833 000 |
Prantsusmaa |
– 55 399 290 |
Horvaatia |
– 4 368 000 |
Itaalia |
– 19 656 100 |
Küpros |
– 155 779 |
Läti |
– 1 709 000 |
Leedu |
– 5 164 640 |
Luksemburg |
– 426 000 |
Ungari |
– 48 000 |
Malta |
-38 |
Madalmaad |
– 1 531 397 |
Austria |
– 4 533 000 |
Poola |
– 28 400 000 |
Portugal |
– 11 165 000 |
Rumeenia |
– 24 068 200 |
Sloveenia |
– 3 270 200 |
Slovakkia |
– 4 827 630 |
Soome |
– 29 386 695 |
Rootsi |
– 38 721 000 |
▼M2 ————— |
V LISA
PUITTOODETE ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON, METOODIKA JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAJAD
Metoodikaga seotud probleemid
Käesolevas lisas kindlaks määratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.
Vaikimisi määratud poollaguaeg:
„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest.
Vaikimisi määratud poollaguaeg on järgmine:
2 aastat paberil,
25 aastat puitplaatidel,
35 aastat saetud puidul.
Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, mis jäävad punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid alamkategooriaid.
VI LISA
LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE
Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:
looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;
prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;
kõnealuste looduslike häiringute liikidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020, maa-arvestuskategooriate kaupa ajavahemikul 2021–2025 ja maa-aruandluskategooriate kaupa ajavahemikul 2026–2030;
tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sealhulgas minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsiniku talletajate ja gaaside hõlmatuse osas.
Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:
arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;
aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;
arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;
korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.
Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemikul 2021–2025 ühe konkreetse aasta heide metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 1, on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 % tõenäosuse tasemega.
Artikli 10 kohaldamisel ei jäeta välja järgmist heidet:
heide, mis tuleneb maa-alal pärast looduslikke häiringuid tehtud raiest ja sanitaarraiest;
heide, mis tuleneb maa-alal ühel ajavahemiku 2021–2025 aastal toimunud maastiku kontrollitud põletamisest;
heide, mis esineb maa-alal, kus toimus pärast looduslikke häiringuid raadamine.
Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:
▼M2 —————
tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;
kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud aastatel.
▼M2 —————
Artikli 10 lõike 2 ning artiklite 13 ja 13b kohased nõuded teabele hõlmavad järgmist:
kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht ning looduslike häiringute esinemise ajavahemik ja liik;
võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nende looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;
võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nendest looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alade taastamiseks.
VII LISA
ARTIKLI 13 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD KOMPENSATSIOONI MAKSIMAALNE SUURUS, MIDA ANTAKSE MAJANDATAVA METSAMAA PAINDLIKKUSMEETME ALUSEL
Liikmesriik |
Teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal ajavahemikus 2000–2009, miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas |
Kompensatsioonimäär väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides ajavahemikus 2021–2030 |
Belgia |
–3,61 |
–2,2 |
Bulgaaria |
–9,31 |
–5,6 |
Tšehhi Vabariik |
–5,14 |
–3,1 |
Taani |
–0,56 |
–0,1 |
Saksamaa |
–45,94 |
–27,6 |
Eesti |
–3,07 |
–9,8 |
Iirimaa |
–0,85 |
–0,2 |
Kreeka |
–1,75 |
–1,0 |
Hispaania |
–26,51 |
–15,9 |
Prantsusmaa |
–51,23 |
–61,5 |
Horvaatia |
–8,04 |
–9,6 |
Itaalia |
–24,17 |
–14,5 |
Küpros |
–0,15 |
–0,03 |
Läti |
–8,01 |
–25,6 |
Leedu |
–5,71 |
–3,4 |
Luksemburg |
–0,49 |
–0,3 |
Ungari |
–1,58 |
–0,9 |
Malta |
0,00 |
0,0 |
Madalmaad |
–1,72 |
–0,3 |
Austria |
–5,34 |
–17,1 |
Poola |
–37,50 |
–22,5 |
Portugal |
–5,13 |
–6,2 |
Rumeenia |
–22,34 |
–13,4 |
Sloveenia |
–5,38 |
–17,2 |
Slovakkia |
–5,42 |
–6,5 |
Soome |
–36,79 |
–44,1 |
Rootsi |
–39,55 |
–47,5 |
▼M2 ————— |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;
( 7 ) Kohaldatakse ainult metsastatud maa ja majandatava metsamaa suhtes.
( 8 ) Kohaldatakse ainult raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatavate märgalade suhtes.