Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02018R0841-20230511

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/2023-05-11

02018R0841 — ET — 11.05.2023 — 002.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,

30. mai 2018,

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 156 19.6.2018, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/268, 28. oktoober 2020,

  L 60

21

22.2.2021

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/839, 19. aprill 2023,

  L 107

1

21.4.2023




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,

30. mai 2018,

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL

(EMPs kohaldatav tekst)



▼M2

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid, mille sisuks on:

a) 

liikmesriikide sellised kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, mis aitavad saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikul 2021–2025;

b) 

maakasutuse ja metsanduse sektori kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestus ning selle kontrollimine, kas liikmesriigid täidavad ajavahemikul 2021–2025 punkti a kohaseid kohustusi;

c) 

liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk maakasutuse ja metsanduse sektoris;

d) 

liikmesriikide eesmärgid kasvuhoonegaaside netosidumiseks maakasutuse ja metsanduse sektoris ajavahemikul 2026–2030.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  

Käesolevat määrust kohaldatakse käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 ( 1 ) artikli 26 lõikele 4 ning mis on toimunud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2021–2025 järgmistes maa-arvestuskategooriates:

a) 

maakasutuseks on märgitud põllumaast, rohumaast, märgalast, asulast või muust maast metsamaaks muudetud maa (edaspidi „metsastatud maa“);

b) 

maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulaks või muuks maaks (edaspidi „raadatud maa“);

c) 

maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav põllumaa“):

i) 

põllumaaks jääv põllumaa;

ii) 

põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asula või muu maa;

iii) 

märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud põllumaa;

d) 

maakasutuseks on märgitud üks järgmistest (edaspidi „majandatav rohumaa“):

i) 

rohumaaks jääv rohumaa;

ii) 

rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asula või muu maa;

iii) 

märgalaks, asulaks või muuks maaks muudetud rohumaa;

e) 

maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa (edaspidi „majandatav metsamaa“);

f) 

kui liikmesriik on teatanud komisjonile 31. detsembriks 2020 oma kavatsusest lisada majandatav märgala käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaste kohustuste kohaldamisalasse, siis maakasutus, milleks on märgitud üks järgmisest („majandatav märgala“):

— 
märgalaks jääv märgala,
— 
märgalaks muudetud asula või muu maa või
— 
asulaks või muuks maaks muudetud märgala.
2.  

Käesolevat määrust kohaldatakse ka käesoleva määruse I lisa A osas loetletud selliste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4 ning mis on tekkinud liikmesriikide territooriumil ajavahemikul 2026–2030 järgmistes maa-aruandluskategooriates või sektorites:

a) 

metsamaa;

b) 

põllumaa;

c) 

rohumaa;

d) 

märgalad;

e) 

asulad;

f) 

muu maa;

g) 

puittooted;

h) 

muu;

i) 

saasteainete sadestumine atmosfäärist;

j) 

lämmastiku leostumine ja äravool.

▼B

Artikkel 3

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„neeldaja“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

2)

„allikas“ – protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

3)

„süsiniku talletaja“ – liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

4)

„süsinikuvaru“ – süsiniku talletajasse seotud süsiniku kogus;

5)

„puittoode“ – puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust;

6)

„mets“ – maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse kohta ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt II lisas iga liikmesriigi kohta sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud II lisas sätestatud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist;

7)

„metsa heitkoguse võrdlustase“ – liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või selle netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena aastas, vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele;

8)

„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

▼M2

9)

„looduslikud häiringud“ – mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad maakasutuse ja metsanduse sektoris märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist;

▼B

10)

„kohene oksüdeerumine“ – arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu puittootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel;

▼M2

11)

„kliimamuutus“ – selline muutus kliimas, mis tuleneb otseselt või kaudselt inimtegevusest, mis muudab Maa atmosfääri koostist, ning mis lisandub võrreldavatel ajavahemikel täheldatud kliima looduslikule varieerumisele.

▼B

2.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või jätta välja käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid või lisada sinna uusi mõisteid, et kohandada nimetatud lõiget teaduse ja tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes esitatud asjaomaste mõistete kõigi muudatuste vahel, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

▼M2

Artikkel 4

Kohustused ja eesmärgid

1.  
Ajavahemikul 2021–2025 tagab iga liikmesriik artiklites 12, 13 ja 13a sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa kasvuhoonegaaside sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate, artikli 2 lõikes 1 osutatud kõigi maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana.
2.  
Liidu 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise eesmärk on 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on IIa lisa veerus D sätestatud liikmesriikide 2030. aasta kasvuhoonegaaside netoheite ja -sidumise väärtuste summa, ning see põhineb 2020. aastal esitatud liidu kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete keskmisel.
3.  
Liikmesriik tagab, et artiklites 12 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid arvesse võttes ei ületa tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates niisuguste kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa, mis on teatatud 2030. aasta kohta tema 2032. aastal esitatavas kasvuhoonegaaside inventuuris, aastal 2030 võrreldes tema kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete (mis esitatakse 2032. aastal) keskmisega asjaomase liikmesriigi jaoks IIa lisa veerus C sätestatud eesmärki.
4.  

Liikmesriik tagab, et alljärgnevate punktide vahede summa ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta ei ületa ajavahemikuks 2026–2029 ette nähtud eelarvet:

a) 

liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide ja sidumine ning

b) 

liikmesriigi poolt 2032. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmine väärtus.

2026.–2029. aasta eelarve määratletakse asjaomase liikmesriigi puhul ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta käivate niisuguste vahede summana, mis esinevad

a) 

asjaomaste aastate kasvuhoonegaaside heite ja sidumise 2030. aasta eesmärgi saavutamise lineaarse trajektoori alusel kehtestatud iga-aastaste piirväärtuste ning

b) 

2025. aastal esitatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriandmete keskmise väärtuse vahel.

Liikmesriigi lineaarne trajektoor algab 2022. aastal kasvuhoonegaaside 2021., 2022. ja 2023. aasta inventuuriandmete keskmise väärtuse juures ning selle lõpp-punkt 2030. aastal on väärtus, mis on saadud, liites IIa lisa veerus C asjaomasele liikmesriigile sätestatud väärtuse kasvuhoonegaaside 2016., 2017. ja 2018. aasta inventuuriandmete keskmise väärtusega.

Ajavahemiku 2026–2029 eelarve määratakse kindlaks 2025. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal ja eelarve järgimist hinnatakse 2032. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal.

5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside netosidumise lineaarsel trajektooril põhinevad iga-aastased piirväärtused ajavahemiku 2026–2029 iga aasta kohta CO2 ekvivalenttonnides. Need riiklikud trajektoorid põhinevad iga liikmesriigi poolt 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta esitatud keskmistel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel.

Need rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artiklis 16a osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Rakendusaktide kehtestamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige uuemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 4.

6.  
Kui liikmesriigid astuvad poliitilisi samme käesolevas artiklis osutatud kohustuste, eesmärkide ja eelarvete järgimiseks, kaaluvad nad vajadust tagada kõigile õiglane, sealhulgas sotsiaalselt õiglane üleminek. Komisjon võib sellega seoses anda suuniseid, et liikmesriike toetada.

▼B

Artikkel 5

Üldised arvestuseeskirjad

▼M2

1.  
Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määruse kohaselt esitatud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, avalikult kättesaadavad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

▼B

2.  
Liikmesriigid hoiduvad heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige tagades, et heidet ja sidumist ei arvestata rohkem kui ühe maa-arvestuskategooria all.
3.  
Maakasutuse muutmisel muudavad liikmesriigid 20 aastat pärast muutmiskuupäeva metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalade, asulate ja muu maa maakasutuse „muud tüüpi maaks muudetud maa“ asemel maakasutuseks „maa, mille tüüp jääb muutmata“.
4.  
Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.
5.  
Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset arvet kõikide arvestuse koostamisel kasutatud andmete kohta.
6.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Artikkel 6

Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

▼M2

1.  
Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, mis arvutatakse ajavahemiku 2021–2025 iga aasta koguheite ja kogusidumisena.
2.  
Erandina artikli 5 lõikest 3 ja hiljemalt 2025. aastal, võib liikmesriik juhul, kui põllumaa, rohumaa, märgala, asula või muu maa maakasutus on muudetud metsamaaks, liigitada 30 aastat pärast nimetatud muutmise kuupäeva kõnealuse maa maakasutuskategooriast „metsamaaks muudetud maa“ maakasutuskategooriasse „metsamaaks jääv metsamaa“, kui selline muudatus on valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suuniste kohaselt igakülgselt põhjendatud.

▼B

3.  
Metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise arvestamisel kasutab liikmesriik metsa kindlaksmääramiseks II lisas sätestatud parameetreid.

Artikkel 7

Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus

▼M2

1.  
Liikmesriik arvestab majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.
2.  
Iga liikmesriik arvestab majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.
3.  
Ajavahemikul 2021–2025 arvestab iga liikmesriik, kes võtab majandatavat märgala oma kohustuste täitmisel arvesse, majandatavast märgalast tulenevat heidet ja selle sidumist järgmiselt: selle ajavahemiku heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

▼B

4.  

Liikmesriigid, kes on kohustuste täitmisel otsustanud vastavalt artikli 2 lõikele 2 mitte arvesse võtta majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata komisjonile aru heite ja sidumise kohta, mis tuleneb maast, mille maakasutuseks on märgitud:

a) 

märgalaks jääv märgala,

b) 

märgalaks muudetud asulad või muu maa või

c) 

asulateks või muuks maaks muudetud märgala.

Artikkel 8

Majandatava metsamaa arvestus

▼M2

1.  
Liikmesriik arvestab majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemiku 2021–2025 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme.

▼B

2.  
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab asjaomane liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis ei ole suurem väärtusest, mis saadakse 3,5 % III lisas sätestatud selle liikmesriigi baasaasta või ajavahemiku heite korrutamisel viiega. Kõnealust piirangut ei kohaldata netosidumise suhtes, mis tuleneb majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletajatest, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud kategooria „paber“.

▼M2

3.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2018 ajavahemiku 2021–2025 kohta riikliku metsanduse arvestuskava, sealhulgas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme. Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja see avalikustatakse, muu hulgas internetis.

▼B

4.  
Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel oma metsa heitkoguse võrdlustaseme. Horvaatia metsa heitkoguse võrdlustasemes võib lisaks IV lisa A osas sätestatud kriteeriumidele võtta arvesse ka riigi territooriumi okupeerimist ning sõjaaegset ja -järgset olukorda, mis on mõjutanud metsa majandamist võrdlusperioodil.
5.  
Metsa heitkoguse võrdlustase põhineb ajavahemikul 2000–2009 dokumenteeritud säästva metsamajandamise tava jätkumisel, võttes riigi metsade puhul arvesse metsade vanusega seotud dünaamilisi karakteristikuid, kasutades parimaid kättesaadavaid andmeid.

Esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud metsa heitkoguse võrdlustasemetes võetakse arvesse metsade vanusega seotud dünaamiliste karakteristikute tulevast mõju, et mitte asjatult piirata metsamajandamise intensiivsust, mis on säästva metsamajandamise tava põhielement, eesmärgiga säilitada või tugevdada pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid.

Liikmesriigid näitlikustavad riiklikus metsanduse arvestuskavas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaks määramiseks kasutatud meetodite ja andmete ning majandatavat metsamaad käsitlevas aruandluses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust.

6.  
Komisjon hindab tehniliselt liikmesriikide nimetatud ekspertidega konsulteerides käesoleva artikli lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatud riiklikke metsanduse arvestuskavu, et hinnata, kui suures ulatuses on kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete kindlaks määramisel arvestatud käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Lisaks konsulteerib komisjon sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Komisjon avaldab kokkuvõtte tehtud tööst, sealhulgas liikmesriikide määratud ekspertide esitatud arvamused ja nende põhjal tehtud järeldused.

Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele tehnilisi soovitusi, milles kajastatakse tehnilise hindamise järeldusi, et hõlbustada kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete tehnilist läbivaatamist. Komisjon avaldab kõnealused tehnilised soovitused.

▼M2

7.  
Vajaduse korral edastavad liikmesriigid komisjonile 31. detsembriks 2019 lõike 6 esimese lõigu kohaselt tehtud tehniliste hindamiste ja asjakohasel juhul lõike 6 teise lõigu kohaselt esitatud tehniliste soovituste põhjal oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed ajavahemiku 2021–2025 kohta. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed.
8.  
Liikmesriikide esitatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete, käesoleva artikli lõike 6 kohase tehnilise hindamise ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025.
9.  
Kui liikmesriik ei esita oma metsa heitkoguse võrdlustaset komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 ja kohasel juhul käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kuupäevadeks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustase, mida asjaomane liikmesriik peab kohaldama ajavahemikul 2021–2025, võttes aluseks kõik käesoleva artikli lõike 6 kohased tehnilised hindamised.
10.  
Lõigetes 8 ja 9 osutatud delegeeritud õigusaktid ajavahemiku 2021–2025 kohta võetakse vastu hiljemalt 31. oktoobril 2020.

▼B

11.  
Et tagada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vastavus, esitavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 14 lõikes 1 osutatud kuupäevadeks komisjonile tehnilised parandused, mis ei nõua käesoleva artikli lõike 8 või 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide muutmist.

Artikkel 9

Puittoodete arvestus

1.  

Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas sätestatud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsiniku talletajas seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a) 

paber,

b) 

puitplaadid,

c) 

saetud puit.

2.  
Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.
3.  
Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud olemasolevatesse või uutesse kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tingimusel, et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad.

Artikkel 10

Looduslike häiringute arvestus

▼M2

1.  
Ajavahemiku 2021–2025 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“). Taustataset arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli ja VI lisaga.

▼B

2.  

Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1,

a) 

esitab ta komisjonile teabe kõikide lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriate taustatasemete ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta ning

b) 

ei võta kuni ►M2  2025 ◄ . aastani enam arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel.

3.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et vaadata läbi nimetatud lisas sätestatud metoodika- ja teabenõuded, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

▼M2

Artikkel 11

Paindlikkusmeetmed ja juhtimine

1.  

Liikmesriik võib kasutada

a) 

artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning

b) 

artiklites 13 ja 13b sätestatud paindlikkusmeetmeid, et täita kooskõlas artikliga 4 kehtestatud kohustust, eesmärki ja eelarvet.

Soome võib lisaks esimeses lõigus osutatud paindlikkusmeetmetele kasutada artikli 13a kohast lisakompensatsiooni.

2.  
Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) 2018/1999 artiklis 26 sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) asjaomasel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet. Komisjon võib anda sellele liikmesriigile ka tehnilist lisatuge.

Artikkel 12

Üldised paindlikkusmeetmed

1.  
Kui ajavahemikul 2021–2025 ületab koguheide liikmesriigis kogusidumist või kui ajavahemikul 2026–2030 on liikmesriigi territooriumil kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomase liikmesriigi kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve vahe positiivne ning asjaomane liikmesriik on otsustanud kasutada oma paindlikkusmeedet ja palunud määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutada, võetakse kustutatud heitkoguseid arvesse asjaomasele liikmesriigile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve täitmisel.
2.  
Liikmesriik võib ulatuses, milles ajavahemikul 2021–2025 kogusidumine liikmesriigis ületab koguheidet või milles ajavahemikul 2026–2030 on vahe liikmesriigi territooriumil kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomasele liikmesriigile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustuse, eesmärgi või eelarve vahel negatiivne, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse, kui hinnatakse, kas sidumiskoguse saanud liikmesriik on täitnud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 4 kehtestatud kohustust, eesmärki või eelarvet.
3.  
Topeltarvestuse vältimiseks lahutatakse määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud netosidumiste kogus asjaomase liikmesriigi kogusest, mida tal on võimalik loovutada mõnele teisele liikmesriigile vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.
4.  
Liikmesriigid peaksid kasutama lõike 2 kohastest loovutamistest saadud tulu või sellega samaväärset rahalist väärtust kliimamuutuste vastu võitlemiseks liidus või kolmandates riikides. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest ja teevad selle teabe kergesti kättesaadaval kujul avalikuks.
5.  
Lõike 2 kohane loovutamine võib tuleneda kasvuhoonegaaside heite vähendamise projektist või programmist, mis viiakse läbi müüjaks olevas liikmesriigis ja mida rahastab vastuvõttev liikmesriik, tingimusel et välditakse topeltarvestust ja tagatakse jälgitavus.

Artikkel 13

Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

1.  
Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab ajavahemikul 2021–2025 artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib see liikmesriik kasutada artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.
2.  

Kui ajavahemikul 2021–2025 on artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus positiivne arv, on asjaomasel liikmesriigil õigus selle arvutuse tulemusele vastav heide kompenseerida, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine, samuti teabe selliste meetmete mõju kohta asjaomastele keskkonnaeesmärkidele, sealhulgas, kuid mitte ainult, elurikkuse kaitsele ja kohanemisele looduslike häiringutega, ning

b) 

koguheide liidus ajavahemikul 2021–2025 ei ületa kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates kas liit ületab koguheide kogusidumist viisil, millele on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid ei kasutaks topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

3.  
Lõikes 2 osutatud kompensatsioon võib hõlmata üksnes neeldajaid, kui neid arvestatakse heitena võrrelduna asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustasemega, ning see ei tohi ajavahemikul 2021–2025 olla üle 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
4.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta ning meetmed, mida nad kavatsevad tulevikus samalaadse mõju vältimiseks või leevendamiseks võtta, et nad võiksid saada kompensatsiooni ülejäänud neeldajate eest, kui neid arvestatakse heitena võrreldes nende metsa heitkoguse võrdlustasemega, maksimaalselt summas, mis on VII lisas ajavahemikuks 2021–2025 ette nähtud kompensatsiooni kogusummast teiste liikmesriikide poolt kasutamata. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse kasutamata kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt. Komisjon teeb liikmesriikide esitatud tõendid üldsusele kättesaadavaks.

▼M2

Artikkel 13a

Lisakompensatsioon

1.  

Soome võib ajavahemikul 2021–2025 täiendavalt kompenseerida kuni 5 miljonit CO2 ekvivalenttonni arvestuslikku heidet maa-arvestuskategooriates „majandatav metsamaa“, „raadatud maa“, „majandatav põllumaa“ ja „majandatav rohumaa“, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

Soome on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohaselt esitatud strateegiasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või asjakohasel juhul tõhustamine;

b) 

koguheide liidus ei ületa ajavahemikul 2021–2025 kogusidumist käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriates.

Hinnates kas liidus ületab koguheide kogusidumist, nagu on osutatud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b, tagab komisjon, et liikmesriigid väldivad topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklites 12 ja 13 ning määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 või artikli 9 lõikes 2 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

2.  

Lisakompensatsioon on piiratud järgmisega:

a) 

summaga, mis ületab majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, mida Soome saab kasutada ajavahemikul 2021–2025 vastavalt artiklile 13;

b) 

heitega, mis tuleneb metsamaa varasemast muuks maakasutuskategooriaks muutmisest, mis toimus hiljemalt 31. detsembril 2017;

c) 

summaga, mis on vajalik artikli 4 nõuete täitmiseks.

3.  
Lisakompensatsiooni ei tohi loovutada vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 või määruse (EL) 2018/842 artiklile 7.
4.  
Lõikes 1 osutatud 5 miljoni CO2 ekvivalenttonni suurusest kogusest kasutamata lisakompensatsioon tühistatakse.
5.  
Põhihaldaja teeb käesoleva artikli lõike 2 punkti a ning lõigete 3 ja 4 täitmiseks vajalikud toimingud määruse (EL) 2018/1999 artikli 40 kohaselt loodud liidu registris (edaspidi „liidu register“).

Artikkel 13b

Maakasutuse mehhanism ajavahemikuks 2026–2030

1.  
Liidu registris luuakse maakasutuse mehhanism, mis vastab kogusele, mis ei ületa 178 miljonit CO2 ekvivalenttonni, tingimusel et saavutatakse artikli 4 lõikes 2 osutatud liidu eesmärk. Maakasutuse mehhanism tehakse kättesaadavaks lisaks artiklis 12 sätestatud paindlikkusmeetmetele.
2.  
Kui ajavahemikul 2026–2030 pärast seda, kui liikmesriik on teinud kõik endast oleneva, et võtta arvesse komisjoni artikli 13d kohast arvamust, on liikmesriigi territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside heite ja sidumise summa ning asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi või asjaomasele liikmesriigile kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve vahe positiivne, mis on arvestatud ja mille kohta on esitatud aruanne kooskõlas käesoleva määrusega, võib kõnealune liikmesriik kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et täita kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või järgida kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvet.
3.  

Kui ajavahemikul 2026–2030 on lõikes 2 osutatud ühe või mõlema arvutuse tulemus positiivne, on liikmesriigil õigus kasutada käesolevas artiklis sätestatud mehhanismi, et kompenseerida netoheidet või netosidumist, või mõlemat, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgiga või asjaomase liikmesriigi kooskõlas artikli 4 lõikega 4 sätestatud eelarvega, või mõlemaga, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

liikmesriik on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud ajakohastatud lõimitud riiklikusse energia- ja kliimakavasse käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust looduslike häiringute suhtes;

b) 

liikmesriik on ammendanud käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 alusel saadaoleva paindlikkusmeetme;

c) 

liidus on aastal 2030 tema territooriumil ja kõigis artikli 2 lõike 2 punktides a–j osutatud maa-aruandluskategooriates kasvuhoonegaaside koguheite ja -sidumise aastase summa ning liidu 310 miljoni CO2 ekvivalenttonni netosidumise eesmärgi vahe negatiivne.

Selle hindamisel, kas liidus on täidetud käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tingimus, lisab komisjon kuni 30 % kasutamata ülejäägist, mis ei ületa 20 miljonit CO2 ekvivalenttonni, liikmesriikide artikli 4 lõike 1 kohastele kohustustele ajavahemikul 2021–2025, tingimusel et vähemalt üks liikmesriik esitab komisjonile tõendid looduslike häiringute mõju kohta käesoleva artikli lõike 5 kohaselt. Komisjon tagab, et liikmesriigid ei kasuta topeltarvestust, eelkõige käesoleva määruse artiklis 12 ja määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

4.  
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi ajavahemikul 2026–2030 olla üle 50 % VII lisas asjaomasele liikmesriigile ette nähtud kompensatsiooni maksimumsummast.
5.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile tõendid VI lisa kohaselt arvutatud looduslike häiringute mõju kohta, et nad võiksid saada kompensatsiooni netoheidete või netosidumise (või mõlema) eest, kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või asjaomastele liikmesriikidele kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kuni VII lisas ajavahemikuks 2026–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaolevat kasutamata kompensatsiooni summat, jaotatakse see kasutamata kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
6.  

Liikmesriikidel on õigus netoheide või netosidumine (või mõlemad), kui neid arvestatakse heitena võrreldes asjaomaste liikmesriikide kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärkidega või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarvega, kompenseerida VII lisas ajavahemikuks 2021–2030 ette nähtud ja teiste liikmesriikide poolt kasutamata kompensatsiooni kogusumma ulatuses, olles võtnud arvesse artikli 13 lõiget 4 ja käesoleva artikli lõiget 5, tingimusel et asjaomased liikmesriigid:

a) 

on ammendanud artikli 12 lõike 1 ning käesoleva artikli lõigete 3 ja 5 kohased saadaolevad paindlikkusmeetmed ning

b) 

on esitanud komisjonile tõendid:

i) 

pikaajalise mõju kohta, mida avaldavad kliimamuutused, mis põhjustavad ülemäärast heidet või neeldajate vähenemist ja mis ei ole nende kontrolli all, või

ii) 

mõju kohta, mida avaldab erakordselt suur turvasmuldade osakaal (võrreldes liidu keskmisega) nende majandataval maa-alal, põhjustades ülemäärast heidet, tingimusel et see mõju tuleneb enne otsuse nr 529/2013/EL jõustumist kasutusel olnud maamajandamistavadest;

c) 

on lisanud määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakavasse spetsiifilised meetmed, et tagada kõigi maapõhiste neeldajate ja talletajate kaitse või asjakohasel juhul tõhustamine ning vähendada maa haavatavust kliimamuutustest tingitud ökosüsteemi häiringute suhtes.

7.  
Lõikes 6 osutatud kompensatsiooni summa ei tohi liidus tervikuna ületada 50 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Kui kompensatsiooninõue ületab saadaoleva kompensatsiooni maksimumsummat, jaotatakse saadaolev kompensatsioon asjaomaste liikmesriikide vahel proportsionaalselt.
8.  
Lõike 6 punkti b alapunktis i osutatud tõendid hõlmavad netoheitele või netosidumisele avalduva mõju kvantitatiivset hindamist miljonites CO2 ekvivalenttonnides mõjutatud ala kohta ning põhinevad võrreldavatel ja usaldusväärsetel kvantitatiivsetel näitajatel, geograafiliselt täpsetel andmetel ja parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel. Need näitajad ja andmed ning tõendid põhinevad vähemalt ajavahemikku 2001–2025 hõlmavatel täheldatud muutustel ning ajavahemikku 2026–2030 käsitlevatel teaduslikult läbivaadatud prognoosidel ja tähelepanekutel. Need näitajad ja andmed ning tõendid kajastavad maakasutuse ja metsanduse sektori jaoks oluliste kliimaomaduste taustamuutusi keskpikas või pikas perspektiivis, nagu kuivus, keskmised temperatuurid, keskmine sademete hulk, miinuskraadidega päevad ning meteoroloogiliste või mullaniiskuse põudade kestus.
9.  
Lõike 6 punkti b alapunktis ii osutatud tõendid sisaldavad põhjendust selle kohta, et turvasmuldade osakaal asjaomase liikmesriigi majandataval maa-alal ületab liidu 2030. aasta keskmist osakaalu. Tõendid hõlmavad majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasemast mõjust tingitud heitkoguste kvantitatiivset analüüsi (miljonites CO2 ekvivalenttonnides), mis põhineb ajavahemiku 2026–2030 kohta läbi vaadatud vaatlustel, võrreldavatel ja usaldusväärsetel geograafiliselt täpsetel andmetel ning parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel, eelkõige asjaomase liikmesriigi sarnaste alade kohta. Tõenditele lisatakse ka praegu rakendatavate poliitikameetmete kirjeldus, millega minimeeritakse majandatavatele turvasmuldadele avaldunud varasema mõju negatiivset mõju.
10.  
Hiljemalt 12. maiks 2024 kehtestab komisjon rakendusaktidega käesoleva artikli lõike 6 punktis b osutatud tõendite struktuuri, vormingu, tehnilised üksikasjad ja esitamise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 16a osutatud kontrollimenetlusega.
11.  
Komisjon teeb lõike 6 punktis b osutatud tõendid, mille liikmesriigid on esitanud, üldsusele kättesaadavaks ja võib nõuda liikmesriigilt täiendavate tõendite esitamist, kui ta leiab pärast asjaomaselt liikmesriigilt saadud teabe kontrollimist, et teave on ebapiisavalt põhjendatud või ebaproportsionaalne.

Artikkel 13c

Juhtimine

Kui komisjon leiab 2032. aastal liikmesriigis tehtava põhjaliku läbivaatamise tulemusena ning võttes arvesse artiklite 12 ja 13b kohaselt kasutatud paindlikkusmeetmeid, et artikli 4 lõikes 4 osutatud ajavahemiku 2026–2029 eelarvet ei ole järgitud, lisatakse artikli 15 kohaselt vastu võetud meetmetega kasvuhoonegaaside netoheite näitajale, mille liikmesriik 2030. aastal esitab, summa, mis võrdub kasvuhoonegaaside ülemäärase netoheitega CO2 ekvivalenttonnides, korrutatuna teguriga 1,08.

Artikkel 13d

Parandusmeetmed

1.  

Kui komisjon leiab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase iga-aastase hindamise käigus, et liikmesriik ei tee piisavaid edusamme kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärgi saavutamiseks, võttes arvesse käesoleva määruse artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud trajektoori ja eelarvet ning käesoleva määruse kohaseid paindlikkusmeetmeid, esitab asjaomane liikmesriik kolme kuu jooksul komisjonile parandusmeetmete kava, mis sisaldab järgmist:

a) 

üksikasjalik selgitus selle kohta, miks liikmesriik piisavaid edusamme ei tee;

b) 

hinnang selle kohta, kuidas liidu rahalised vahendid on liikmesriigi pingutusi eesmärgi saavutamisel ja eelarve järgimisel toetanud ning kuidas liikmesriik kavatseb liidu rahalisi vahendeid kasutades selleks edusamme teha;

c) 

lisameetmed, mis täiendavad asjaomase liikmesriigi lõimitud riiklikku energia- ja kliimakava vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 või tugevdavad selle rakendamist, mida liikmesriik rakendab, et saavutada kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kehtestatud eesmärk või kooskõlas artikli 4 lõikega 4 kehtestatud eelarve riigisisese poliitika ja riigisiseste meetmete ning liidu meetmete rakendamise abil, millele on lisatud üksikasjalik hinnang, mida toetavad kvantitatiivsed andmed, kui need on kättesaadavad, kavandatud meetmetest tuleneva kasvuhoonegaaside netosidumise kohta;

d) 

meetmete rakendamise range ajakava, mis võimaldab rakendamisel iga-aastaseid edusamme hinnata.

Kui liikmesriik on loonud kliimaalase nõuandekogu, võib ta sellelt nõu küsida, et teha kindlaks punktis c osutatud vajalikud meetmed.

2.  
Euroopa Keskkonnaamet abistab vastavalt oma iga-aastasele tööprogrammile komisjoni kõigi selliste parandusmeetmete kavade hindamisel.
3.  
Komisjon võib esitada arvamuse parandusmeetmete kava teostatavuse kohta, mis on esitatud vastavalt lõikele 1, ja peab sellisel juhul tegema seda nelja kuu jooksul alates kava kättesaamisest. Asjaomane liikmesriik võtab komisjoni arvamust võimalikult suurel määral arvesse ja võib oma parandusmeetmete kava vastavalt muuta. Kui liikmesriik ei võta arvamust või selle olulist osa arvesse, esitab ta komisjonile sellekohase põhjenduse.
4.  
Liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kava ja kõik lõikes 3 osutatud põhjendused üldsusele kättesaadavaks. Komisjon teeb lõikes 3 osutatud arvamuse avalikult kättesaadavaks.

▼B

Artikkel 14

Õigusaktide täitmise kontroll

▼M2

1.  
Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta õigusaktide täitmise aruande, mis põhineb iga-aastastel andmestikel ja mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artikli 2 lõike 1 punktides a–f sätestatud maa-arvestuskategooria puhul ajavahemiku 2021–2025 kohta ning iga artikli 2 lõike 2 punktides a–j sätestatud maa-aruandluskategooria puhul ajavahemiku 2026–2030 kohta, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestusreegleid.

Õigusaktide täitmise aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:

a) 

poliitikasuunad ja meetmed, mis on seotud võimalike kompromissidega, sealhulgas vähemalt muude liidu keskkonnaeesmärkide ja -strateegiatega, nagu need, mis on ette nähtud kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2022/591 ( 2 ), ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatises „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“;

b) 

kuidas liikmesriigid on arvesse võtnud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet, kui nad võtavad vastu oma poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 lõike 3 kohaselt kehtestatud eesmärk või järgida artikli 4 lõike 4 kohaselt kehtestatud eelarvet, kuivõrd see on asjakohane;

c) 

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime, sealhulgas poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on vähendada maa haavatavust looduslike häiringute ja kliima suhtes;

d) 

kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse koostoime.

Kohasel juhul antakse õigusaktide täitmise aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta. Liikmesriigid teevad õigusaktide täitmise aruanded üldsusele kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 28.

▼M2

1a.  
Komisjon võib liikmesriigi esitatud ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 kohaselt valideeritud kasvuhoonegaaside heitkoguse inventuuriandmeid metodoloogiliselt kohandada, kui liikmesriigid on kasutatavat metoodikat muutnud. Sellised metodoloogilised kohandamised ei tohi aga liidu 2030. aasta eesmärgi täitmise hindamise kontekstis mõjutada 310 miljoni CO2-ekvivalenttonni netosidumise väärtust IIa lisa veerus D sätestatud liikmesriikide 2030. aasta kasvuhoonegaaside netosidumise väärtuste (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) summana, ega nimetatud lisa veerus C esitatud eesmärke.
1b.  
Liikmesriigid, kes teatavad kavatsusest kasutada artikli 13b lõikes 6 osutatud paindlikkusmeedet, kirjeldavad aruande eraldi osades artikli 13b lõike 6 punktis b nimetatud mõju leevendamiseks või tagasipööramiseks võetud meetmeid ning nende meetmete täheldatud ja eeldatavat mõju.
1c.  
Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigusaktide täitmise aruanded põhjalikult läbi, et hinnata artikli 4 täitmist.

Põhjaliku läbivaatamisega samal ajal hindab komisjon, kuidas on lõike 1 punkti b kohaselt arvesse võetud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Sellega seoses annab komisjon enne esimest hindamist välja suunised „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamise kohta käesoleva määruse kohaldamisel.

▼B

2.  
Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigusaktide täitmise aruanded põhjalikult läbi, et hinnata artiklis 4 sätestatud nõuete täitmist.
3.  
Komisjon koostab 2027. aastal aruande ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 2032. aastal ajavahemiku 2026–2030 kohta, käsitledes selles liidu kasvuhoonegaaside koguheidet ja kogusidumist kõikides artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates, lahutades ajavahemiku kohta teatatud koguheitest ja teatatud kogusidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liidu keskmise teatatud aastase heite ja sidumise ajavahemikul 2000–2009.
4.  
Euroopa Keskkonnaamet aitab kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga komisjoni käesolevas artiklis ettenähtud seire- ja nõuetele vastavuse raamistiku rakendamisel.

Artikkel 15

Register

▼M2

1.  

Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada liidu registris järgmiste toimingute registreerimise ja tegemise normid:

a) 

heite ja sidumise koguste registreerimine igas liikmesriigis iga maa-arvestus- ja -aruandluskategooria kohta;

b) 

artikli 14 lõike 1a kohaste metodoloogiliste kohanduste tegemine;

c) 

artiklites 12, 13, 13a ja 13b osutatud paindlikkusmeetmete kasutamine ning

d) 

täitmise hindamine vastavalt artiklile 13c.

▼B

2.  
Põhihaldaja kontrollib automaatselt igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, et vältida rikkumisi.
3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema üldsusele kättesaadav.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõigete 8 ja 9, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 3 ning artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼M2

Artikkel 16a

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 lõike 3 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 3 ) tähenduses.
2.  

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M2

Artikkel 17

Läbivaatamine

1.  

Käesolev määrus vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes muu hulgas arvesse

a) 

rahvusvahelisi arengusuundi,

b) 

Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud pingutusi ning

c) 

liidu õigust, sealhulgas looduse taastamiseks tehtud pingutusi.

Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohase hindamise tulemuste või määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõike 4a kohase kontrolli põhjal esitab komisjon kohasel juhul ettepanekud, et tagada kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõikega 2 kehtestatud liidu kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta üldeesmärgi täielik täitmine ja eesmärgi panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

2.  

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kuus kuud pärast Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud esimest ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta. Aruanne põhineb uusimatel kättesaadavatel andmetel, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määrusele (EL) 2018/1999, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 ( 4 ) artikli 4 lõikel 4. Pidades silmas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise vajalikku suurendamist liidus ning püüdlust sotsiaalselt õiglase ülemineku poole, ning pidades silmas vajadust täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete järele, sisaldab aruanne kohasel juhul järgmist:

a) 

hinnang artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõju kohta;

b) 

hinnang käesoleva määruse panuse kohta määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi ja kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamisse;

c) 

hinnang käesoleva määruse panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse;

d) 

hinnang käesolevas määruses sätestatud kohustuste sotsiaalse ja tööalase mõju kohta, kaasa arvatud mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja töötingimustele liikmesriikides nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil artikliga 2 hõlmatud maakategooriates ja sektorites;

e) 

hinnang Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõigetes 2 ja 4 sätestatud õigusnormide osas rahvusvahelisel tasandil tehtud edusammude kohta ning kohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et vältida topeltarvestust ja kohaldada vastavaid kohandusi;

f) 

hinnang praegustele suundumustele ja tulevastele prognoosidele seoses põllu- ja rohumaa ning märgalade kasvuhoonegaaside heite ja sidumisega ning regulatiivsetele võimalustele, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega;

g) 

järgmiste aruandluskategooriate ja regulatiivsete võimalustega seotud praegused suundumused ja tulevased prognoosid kasvuhoonegaaside heite kohta, et tagada nende suundumuste ja prognooside kooskõla kasvuhoonegaaside heite pikaajalise vähendamise eesmärgiga kõigis majandussektorites kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu kliimaalaste vahe-eesmärkidega:

i) 

soolesisene fermentatsioon;

ii) 

sõnnikukäitlus;

iii) 

riisikasvatus;

iv) 

põllumajandusmaa;

v) 

savannide tahtlik põletamine;

vi) 

põllumajandusjääkide põletamine põllul;

vii) 

lupjamine;

viii) 

karbamiidi kasutamine;

ix) 

muud süsinikku sisaldavad väetised;

x) 

muu.

Kui see on asjakohane, võetakse aruandes arvesse metsa vanuselise struktuuri mõju, sealhulgas juhul, kui see mõju on seotud konkreetsete sõjaaegsete või -järgsete asjaoludega, teaduslikult kindlal, usaldusväärsel ja läbipaistval viisil ning selleks, et tagada metsade pikaajaline vastupanu- ja kohanemisvõime.

Aruandes võib ka pärast asjakohase teaduspõhise aruandlusmetoodika vastuvõtmist ning aruandluse edusammudele ja uusimale kättesaadavale teaduslikule teabele tuginedes hinnata analüüsi teostatavust ning muudest sektoritest, näiteks mere- ja mageveekeskkonnast pärit kasvuhoonegaaside heite ja sidumise aruandluse mõju, samuti asjakohaseid regulatiivseid võimalusi.

Pärast aruande esitamist ja võttes arvesse, kui oluline on, et iga sektor annaks õiglase panuse liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi ja määruse (EL) 2021/1119 kohaste liidu kliimavaldkonna vahe-eesmärkide saavutamisse, esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. Eelkõige võidakse ettepanekutes sätestada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite ja sidumise eesmärgid, võttes nõuetekohaselt arvesse iga liikmesriigi 2030. aastaks kogunenud puudujääki.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 ( 5 ) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu (edaspidi „teadusnõukogu“) võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid või esitada aruandeid käesoleva määruse kohaste liidu meetmete, kliimaeesmärkide, aastaste heite ja selle sidumise tasemete ning paindlikkusmeetmete kohta. Komisjon võtab teadusnõukogu nõuandeid ja aruandeid arvesse, eelkõige seoses tulevaste meetmetega, mille eesmärk on heitkoguste edasine vähendamine ja nende suurem sidumine käesoleva määrusega hõlmatud alasektorites.

3.  
12 kuu jooksul pärast süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitlevat liidu õigusraamistikku käsitleva seadusandliku akti jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, millist kasu ja kompromisse võiks võimaldada see, kui lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse säästvalt hangitud pika elueaga süsinikku talletavaid tooteid, millel on CO2 sidumisele positiivne netomõju. Aruandes hinnatakse, kuidas võtta arvesse nende toodetega seotud otsest ja kaudset kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist, näiteks maakasutuse muutusest tulenevat heidet ja sellega seotud heite lekkeohtu, samuti võimalikku kasu ja kompromisse muude liidu keskkonnaeesmärkidega, eelkõige elurikkuse eesmärkidega. Kohasel juhul võib aruandes kaaluda kestlike süsinikku talletavate toodete käesoleva määruse kohaldamisalasse lisamise protsessi, mis on kooskõlas liidu muude keskkonnaeesmärkidega ning valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli suunistega, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil või Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena toimival osaliste konverentsil. Komisjoni aruandele võidakse asjakohasel juhul lisada seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.

▼B

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) 

lisatakse järgmine punkt:

„da) 

alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 ( 6 ) artikliga 2;

b) 

lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“

2) 

Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„viii) 

alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.

3) 

Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ba) 

alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“.

4) 

Lisatakse järgmine lisa:






„IIIA LISA
Artikli 7 lõike 1 punktis da osutatud seire- ja aruandlusmeetodid
Lähenemisviis 3: geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.
Liikmesriike julgustatakse kasutama 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

Artikkel 19

Otsuse nr 529/2013/EL muutmine

Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt.

1) 

Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.

2) 

Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

KASVUHOONEGAASID JA SÜSINIKU TALLETAJAD

A. 

Artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaasid:

a) 

süsinikdioksiid (CO2);

b) 

metaan (CH4);

c) 

dilämmastikoksiid (N2O)

Need kasvuhoonegaasid on väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena ja määratletud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.

▼M2

B. 

Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:

a) 

biomass;

b) 

metsavaris ( 7 );

c) 

surnud puit1;

d) 

surnud orgaaniline aine ( 8 );

e) 

mineraalmullad;

f) 

turvasmullad;

g) 

puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.

▼B




II LISA



PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE PARAMEETRITE MINIMAALSED VÄÄRTUSED

Liikmesriik

Pindala (ha)

Võrastiku liitus (%)

Puude kõrgus (m)

Belgia

0,5

20

5

Bulgaaria

0,1

10

5

Tšehhi Vabariik

0,05

30

2

Taani

0,5

10

5

Saksamaa

0,1

10

5

Eesti

0,5

30

2

Iirimaa

0,1

20

5

Kreeka

0,3

25

2

▼M2

Hispaania

1,0 .

20

Alates kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esitamisest 2028. aastal: 10

3

▼B

Prantsusmaa

0,5

10

5

Horvaatia

0,1

10

2

Itaalia

0,5

10

5

Küpros

0,3

10

5

Läti

0,1

20

5

Leedu

0,1

30

5

Luksemburg

0,5

10

5

Ungari

0,5

30

5

Malta

1,0

30

5

Madalmaad

0,5

20

5

Austria

0,05

30

2

Poola

0,1

10

2

Portugal

1,0

10

5

Rumeenia

0,25

10

5

▼M2

Sloveenia

0,25

10

5

▼B

Slovakkia

0,3

20

5

▼M2

Soome

0,25

10

5

▼B

Rootsi

0,5

10

5

▼M2 —————

▼M2




IIa LISA

Liidu eesmärk (veerg D), keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (veerg B) ja liikmesriikide riiklikud eesmärgid (veerg C), millele on osutatud artikli 4 lõikes 3 ja mis tuleb saavutada 2030. aastaks



A

B

C

D

Liikmesriik

Keskmised kasvuhoonegaaside inventuuri andmed 2016., 2017. ja 2018. aasta kohta (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides), 2020. aasta esildis

Liikmesriikide eesmärgid aastaks 2030 (tuhandetes CO2 ekvivalenttonnides)

Kasvuhoonegaaside heite netovähendamine (tuhandetes CO2-ekvivalenttonnides) 2030. aastal, 2020. aasta esildis (veerg B+C)

Belgia

-1 032

-320

-1 352

Bulgaaria

-8 554

-1 163

-9 718

Tšehhi Vabariik

-401

-827

-1 228

Taani

5 779

-441

5 338

Saksamaa

-27 089

-3 751

-30 840

Eesti

-2 112

-434

-2 545

Iirimaa

4 354

-626

3 728

Kreeka

-3 219

-1 154

-4 373

Hispaania

-38 326

-5 309

-43 635

Prantsusmaa

-27 353

-6 693

-34 046

Horvaatia

-4 933

-593

-5 527

Itaalia

-32 599

-3 158

-35 758

Küpros

-289

-63

-352

Läti

-6

-639

-644

Leedu

-3 972

-661

-4 633

Luksemburg

-376

-27

-403

Ungari

-4 791

-934

-5 724

Malta

4

-2

2

Madalmaad

4 958

-435

4 523

Austria

-4 771

-879

-5 650

Poola

-34 820

-3 278

-38 098

Portugal

-390

-968

-1 358

Rumeenia

-23 285

-2 380

-25 665

Sloveenia

67

-212

-146

Slovakkia

-6 317

-504

-6 821

Soome

-14 865

-2 889

-17 754

Rootsi

-43 366

-3 955

-47 321

EL-27/liit

-267 704

-42 296

-310 000

▼B




III LISA



BAASAASTA VÕI AJAVAHEMIK ÜLEMPIIRI ARVUTAMISEKS ARTIKLI 8 LÕIKE 2 KOHASELT

Liikmesriik

Baasaasta/ajavahemik

Belgia

1990

Bulgaaria

1988

Tšehhi Vabariik

1990

Taani

1990

Saksamaa

1990

Eesti

1990

Iirimaa

1990

Kreeka

1990

Hispaania

1990

Prantsusmaa

1990

Horvaatia

1990

Itaalia

1990

Küpros

1990

Läti

1990

Leedu

1990

Luksemburg

1990

Ungari

1985-87

Malta

1990

Madalmaad

1990

Austria

1990

Poola

1988

Portugal

1990

Rumeenia

1989

Sloveenia

1986

Slovakkia

1990

Soome

1990

Rootsi

1990

▼M2 —————

▼B




IV LISA

RIIKLIK METSANDUSE ARVESTUSKAVA, MIS SISALDAB LIIKMESRIIGI METSA HEITKOGUSE VÕRDLUSTASET

A.   Metsa heitkoguse võrdlustasemete määramise kriteeriumid ja suunised

Liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) 

võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise vahel, sealhulgas võimaliku sidumise suurendamise kaudu vananeva metsa süsinikuvarudes, mis võib vastasel juhul tuua kaasa hoopis neeldajate vähenemise;

b) 

võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;

c) 

võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

d) 

võrdlustasemed hõlmavad puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

e) 

eeldatakse, et ajavahemikus 2000–2009 energia eesmärkidel kasutatava metsabiomassi ja tahke metsabiomassi omavaheline suhe ei muutu;

f) 

võrdlustasemed peaksid olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärkidega, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

g) 

võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise kohta;

h) 

võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

B.   Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid

Artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab järgmisi elemente:

a) 

üldine kirjeldus selle kohta, kuidas metsa heitkoguse võrdlustase määratleti ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;

b) 

metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajad ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsiniku talletajat ei ole metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel arvesse võetud ning tõendus metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajate omavahelise seotuse kohta;

c) 

kirjeldus metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest (sealhulgas kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabe kirjeldusega säästva metsamajandamise tavade ja intensiivsuse ning samuti vastuvõetud riiklike poliitikasuundade kohta;

d) 

teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikasuundade stsenaariumide korral;

e) 

kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel silmas peeti:

i) 

metsa majandamise pindala;

ii) 

metsadest ja puittoodetest tulenev heide ja sidumine, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes;

iii) 

metsi iseloomustavad näitajad, sealhulgas metsade vanusega seotud dünaamilised karakteristikud, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise korral;

iv) 

varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.

▼M1

C.    Metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025



Liikmesriik

Ajavahemikul 2021–2025 kohaldatav metsa heitkoguse võrdlustase CO2 ekvivalenttonnidena aastas

Belgia

– 1 369 009

Bulgaaria

– 5 105 986

Tšehhi Vabariik

– 6 137 189

Taani

+354 000

Saksamaa

– 34 366 906

Eesti

– 1 750 000

Iirimaa

+112 670

Kreeka

– 2 337 640

Hispaania

– 32 833 000

Prantsusmaa

– 55 399 290

Horvaatia

– 4 368 000

Itaalia

– 19 656 100

Küpros

– 155 779

Läti

– 1 709 000

Leedu

– 5 164 640

Luksemburg

– 426 000

Ungari

– 48 000

Malta

-38

Madalmaad

– 1 531 397

Austria

– 4 533 000

Poola

– 28 400 000

Portugal

– 11 165 000

Rumeenia

– 24 068 200

Sloveenia

– 3 270 200

Slovakkia

– 4 827 630

Soome

– 29 386 695

Rootsi

– 38 721 000

▼M2 —————

▼B




V LISA

PUITTOODETE ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON, METOODIKA JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAJAD

Metoodikaga seotud probleemid

— 
Kui ei ole võimalik eristada metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriatest pärinevaid puittooteid, võib liikmesriik puittoodete arvestuse korral lähtuda eeldusest, et kogu heide ja sidumine toimus majandataval metsamaal.
— 
Tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades olevate puittoodete ja energia saamiseks raiutud puittoodete korral võetakse arvestuse tegemise aluseks kohene oksüdeerumine.
— 
Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud puittooteid, olenemata nende päritolust („tootmispõhine lähenemisviis“).
— 
Eksporditud puittoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivas riigis kasutatavaid riigipõhiseid poollaguaegu ja puittoodete kasutamise viise.
— 
Liidus turule viidud puittoodete riigipõhised poollaguajad ei tohiks erineda importivas liikmesriigis kasutatutest.
— 
Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud, väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

Käesolevas lisas kindlaks määratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.

Vaikimisi määratud poollaguaeg:

„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest.

Vaikimisi määratud poollaguaeg on järgmine:

a) 

2 aastat paberil,

b) 

25 aastat puitplaatidel,

c) 

35 aastat saetud puidul.

Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, mis jäävad punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid alamkategooriaid.




VI LISA

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE

1. 

Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:

a) 

looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;

b) 

prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;

▼M2

c) 

kõnealuste looduslike häiringute liikidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020, maa-arvestuskategooriate kaupa ajavahemikul 2021–2025 ja maa-aruandluskategooriate kaupa ajavahemikul 2026–2030;

▼B

d) 

tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sealhulgas minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsiniku talletajate ja gaaside hõlmatuse osas.

2. 

Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:

a) 

arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;

b) 

aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;

c) 

arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;

d) 

korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.

▼M2

3. 

Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemikul 2021–2025 ühe konkreetse aasta heide metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 1, on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 % tõenäosuse tasemega.

4. 

Artikli 10 kohaldamisel ei jäeta välja järgmist heidet:

a) 

heide, mis tuleneb maa-alal pärast looduslikke häiringuid tehtud raiest ja sanitaarraiest;

b) 

heide, mis tuleneb maa-alal ühel ajavahemiku 2021–2025 aastal toimunud maastiku kontrollitud põletamisest;

c) 

heide, mis esineb maa-alal, kus toimus pärast looduslikke häiringuid raadamine.

▼B

5. 

Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:

▼M2 —————

▼M2

b) 

tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;

c) 

kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 ülejäänud aastatel.

▼M2 —————

▼M2

6. 

Artikli 10 lõike 2 ning artiklite 13 ja 13b kohased nõuded teabele hõlmavad järgmist:

a) 

kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht ning looduslike häiringute esinemise ajavahemik ja liik;

b) 

võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nende looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;

c) 

võimaluse korral meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud nendest looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alade taastamiseks.

▼B




VII LISA



ARTIKLI 13 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD KOMPENSATSIOONI MAKSIMAALNE SUURUS, MIDA ANTAKSE MAJANDATAVA METSAMAA PAINDLIKKUSMEETME ALUSEL

Liikmesriik

Teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal ajavahemikus 2000–2009, miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas

Kompensatsioonimäär väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides ajavahemikus 2021–2030

Belgia

–3,61

–2,2

Bulgaaria

–9,31

–5,6

Tšehhi Vabariik

–5,14

–3,1

Taani

–0,56

–0,1

Saksamaa

–45,94

–27,6

Eesti

–3,07

–9,8

Iirimaa

–0,85

–0,2

Kreeka

–1,75

–1,0

Hispaania

–26,51

–15,9

Prantsusmaa

–51,23

–61,5

Horvaatia

–8,04

–9,6

Itaalia

–24,17

–14,5

Küpros

–0,15

–0,03

Läti

–8,01

–25,6

Leedu

–5,71

–3,4

Luksemburg

–0,49

–0,3

Ungari

–1,58

–0,9

Malta

0,00

0,0

Madalmaad

–1,72

–0,3

Austria

–5,34

–17,1

Poola

–37,50

–22,5

Portugal

–5,13

–6,2

Rumeenia

–22,34

–13,4

Sloveenia

–5,38

–17,2

Slovakkia

–5,42

–6,5

Soome

–36,79

–44,1

Rootsi

–39,55

–47,5

▼M2 —————



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;

( 7 ) Kohaldatakse ainult metsastatud maa ja majandatava metsamaa suhtes.

( 8 ) Kohaldatakse ainult raadatud maa, majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatavate märgalade suhtes.

Top