Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02017R0583-20220503

Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/583, 14. juuli 2016, millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (01/01/2024)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/583/2022-05-03

02017R0583 — ET — 03.05.2022 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/583,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 087 31.3.2017, lk 229)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/529, 18. detsember 2020,

  L 106

47

26.3.2021

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/629, 12. jaanuar 2022,

  L 115I

1

13.4.2022



▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/583,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse finantsinstrumentide turge käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid läbipaistvuse nõudeid võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite ning tuletisinstrumentide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„kombineeritud tehing” on üks järgmistest:

a) 

tuletislepingu või muu finantsinstrumendiga tehtav tehing, mille tingimuseks on samaväärses koguses aluseks oleva füüsilise varaga tehtava tehingu samaaegne täitmine (füüsilise instrumendi vahetus);

b) 

tehing, mis hõlmab finantsinstrumentidega kahe või enama osatehingu tegemist ning

i) 

mis tehakse kahe või enama vastaspoole vahel;

ii) 

mille iga osatehing kannab märkimisväärset majanduslikku või finantsriski, mis on seotud kõikide teiste osatehingutega;

iii) 

mille puhul iga osatehingu tegemine on samaaegne ja sõltub kõikide teiste osatehingute tegemisest;

2) 

„hinnapäringusüsteem” on kauplemissüsteem, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

b) 

liikme või osaleja hinnapakkumine või -pakkumised esitatakse vastusena hinnapäringule, mille on esitanud üks või mitu teist liiget või osalejat;

c) 

hinnapakkumist saab kasutada üksnes päringu teinud liige või osaleja;

d) 

hinnapäringu esitanud liige või turuosaline võib sõlmida tehingu, aktsepteerides talle päringu alusel esitatud hinnapakkumise või -pakkumised;

3) 

„häälkauplemissüsteem” on kauplemissüsteem, kus liikmetevahelised tehingud toimuvad häälega peetavate läbirääkimiste kaudu.



II PEATÜKK

REGULEERITUD TURGUDE, MITMEPOOLSETE KAUPLEMISSÜSTEEMIDE JA ORGANISEERITUD KAUPLEMISSÜSTEEMIDE KAUPLEMISEELNE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 2

Kauplemiseelse läbipaistvuse kohustused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 8 lõiked 1 ja 2)

Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama ostu- ja müügipakkumiste hindade vahemiku ning kauplemisvalmiduse tõsiduse nende hindade juures vastavalt kauplemissüsteemi liigile, mida nad korraldavad, ja I lisas sätestatud teavitamisnõuetele.

Artikkel 3

Suuremahulised korraldused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt a)

Korraldus on võrreldes tavapärase turumahuga suuremahuline, kui see on sisestamise ajal või pärast muutmist võrdne korralduse miinimummahuga, mis määratakse kindlaks artiklis 13 sätestatud meetodiga, või sellest suurem.

Artikkel 4

Korralduste haldamise süsteemis hoitavate korralduste liik ja minimaalne maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt a)

1.  

Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitava ja avalikustamist ootava korralduse liik, mille puhul võib vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on korraldus,

a) 

mis kavatsetakse avaldada kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus ja mis sõltub süsteemi protokolliga eelnevalt kindlaks määratud objektiivsetest tingimustest;

b) 

millel ei ole enne kauplemiskoha peetavas tellimusraamatus avalikustamist vastastikmõju muu kauplemishuviga;

c) 

millel on saab pärast tellimusraamatus avalikustamist vastastikmõju muude korraldustega kooskõlas sellist liiki korralduste suhtes avalikustamise ajal kohaldatavate eeskirjadega.

2.  

Kauplemiskoha korralduste haldamise süsteemis hoitavate ja avalikustamist ootavate selliste korralduste miinimummaht, mis võidakse vabastada kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustest, on sisestamise hetkel ning pärast mis tahes muudatuse tegemist:

a) 

reserveerimiskorralduse puhul 10 000 eurot või sellest suurem;

b) 

kõigi muude korralduste puhul võrdne süsteemi korraldaja eeskirjade ja protokollide kohaselt eelnevalt kehtestatud minimaalse kaubeldava kogusega või sellest suurem.

3.  
Lõike 2 punktis a osutatud reserveerimiskorraldust käsitatakse määratud hinnaga korraldusena, mis koosneb avalikustatud korraldusest, mis on seotud koguse teatava osaga, ja avalikustamata korraldusest, mis on seotud koguse ülejäänud osaga, kusjuures avalikustamata kogusega saab tehingu teha alles pärast selle avalikustamist tellimusraamatus uue avalikustatud korraldusena.

Artikkel 5

Finantsinstrumendile omane maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 8 lõige 4 ja artikli 9 lõike 1 punkt b)

1.  
Kauplemishuvi näitaja ületab finantsinstrumendile omast mahtu, kui see on sisestamise ajal või pärast muutmist võrdne kauplemishuvi näitaja miinimummahuga, mis määratakse kindlaks artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.
2.  

Selliste kauplemishuvi teadete indikatiivsed kauplemiseelsed hinnad, mis ületavad finantsinstrumendile omast mahtu, mis määratakse kindlaks lõike 1 kohaselt, ja mis on väiksemad kui asjaomane suur maht, mis määratakse kindlaks artikli 3 kohaselt, loetakse kauplemishuvi hinnale lähedaseks, kui kauplemiskoht avaldab mõne järgmistest:

a) 

parim võimalik hind;

b) 

hindade aritmeetiline keskmine;

c) 

keskmine hind, mida on kaalutud mahu, hinna, aja või kauplemishuvi teadete arvuga.

3.  
Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama kauplemiseelsete hindade arvutamise metoodika ning avalikustamise aja, kui nad sisestavad ja ajakohastavad indikatiivseid kauplemiseelseid hindu.

Artikkel 6

Selliste finantsinstrumentide klassid, millel ei ole likviidset turgu

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 1 punkt c)

Finantsinstrumenti või finantsinstrumentide klassi käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui see on niiviisi määratletud kooskõlas artiklis 13 sätestatud meetoditega.



III PEATÜKK

KAUPLEMISKOHTADE JA VÄLJASPOOL KAUPLEMISKOHTA KAUPLEVATE INVESTEERIMISÜHINGUTE KAUPLEMISJÄRGNE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 7

Kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustused

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 10 lõige 1 ning artikli 21 lõiked 1 ja 5)

1.  
Väljaspool kauplemiskoha eeskirju kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud peavad avalikustama iga tehingu kohta II lisa tabelites 1 ja 2 sätestatud andmed ning kasutama igat II lisa tabelis 3 loetletud kohaldatavat märgist.
2.  
Kui varem avaldatud kauplemisaruanne tühistatakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud uue kauplemisaruande, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja II lisa tabelis 3 täpsustatud tühistamismärgist.
3.  

Kui varem avaldatud kauplemisaruannet muudetakse, avaldavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud järgmise teabe:

a) 

uus kauplemisaruanne, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju ja II lisa tabelis 3 täpsustatud tühistamismärgist;

b) 

uus kauplemisaruanne, mis sisaldab kõiki algse kauplemisaruande üksikasju kõigi vajalike parandustega ning II lisa tabelis 3 täpsustatud muutmismärgist.

4.  

Kauplemisjärgne teave avalikustatakse reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ning igal juhul:

a) 

määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise esimesel kolmel aastal 15 minuti jooksul pärast asjaomase tehingu tegemist;

b) 

seejärel viie minuti jooksul pärast asjaomase tehingu tegemist.

5.  
Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing on tehtud väljaspool kauplemiskoha eeskirju oma arvel või klientide nimel, avalikustab tehingu tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu üksnes investeerimisühing, kes müüb asjaomast finantsinstrumenti.
6.  
Kui vaid üks tehingupooleks olev investeerimisühing on teatava finantsinstrumendi puhul kliendi korralduste süsteemne täitja ja ta tegutseb ostva investeerimisühinguna, siis erandina lõikest 5 avalikustab tehingu tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu vaid see investeerimisühing, kes teavitab ka müüjat võetud meetmest.
7.  
Investeerimisühingud astuvad kõik mõistlikud sammud, et tagada tehingu avalikustamine ühe tehinguna. Seega tuleb kahte samal ajal sisestatud ja sama hinna ning ühe ja sama vastaspoolega tehtavat sobitatud tehingut käsitada ühe tehinguna.
8.  
Kombineeritud tehinguga seotud teave tehakse kättesaadavaks iga komponendi kohta reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik, võttes arvesse vajadust määrata hinnad asjaomastele finantsinstrumentidele, ning see hõlmab kombineeritud tehingu märgist või füüsilise instrumendi vahetuse märgist, nagu on täpsustatud II lisa tabelis 3. Kui kombineeritud tehingu puhul võib artikli 8 kohaselt avalikustamisega viivitada, tehakse kõikide komponentide kohta teave kättesaadavaks pärast seda, kui tehingu viivitusperiood on möödunud.

Artikkel 8

Tehingute avalikustamisega viivitamine

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõiked 1 ja 3 ning artikli 21 lõige 4)

1.  

Kui pädev asutus lubab määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 kohaselt tehingu andmete avalikustamisega viivitada, avalikustavad väljaspool kauplemiskohta kauplevad investeerimisühingud ning kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud iga tehingu hiljemalt kell 19.00 kohaliku aja järgi teisel tööpäeval pärast tehingu kuupäeva, tingimusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

tehing on suuremahuline võrreldes tavapärase turumahuga, nagu on täpsustatud artiklis 9;

b) 

tehing tehakse finantsinstrumendi või finantsinstrumentide klassiga, millel ei ole likviidset turgu, nagu on täpsustatud kooskõlas artiklis 13 sätestatud meetoditega;

c) 

tehingu teevad investeerimisühing, mis kaupleb oma arvel muul viisil kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohasel kliendikorralduste sobitamistehingu põhimõttel, ja muu vastaspool ning tehingu maht ületab instrumendile omast mahtu vastavalt artiklile 10;

d) 

tehing on kombineeritud tehing, mis vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) 

üks või mitu selle komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, millel ei ole likviidset turgu;

ii) 

üks või mitu selle komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, mis on vastavalt artiklile 9 tavapärase turumahuga võrreldes suuremahulised;

iii) 

tehingu teevad investeerimisühing, mis kaupleb oma arvel muul viisil kui direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohasel kliendikorralduste sobitamistehingu põhimõttel, ja muu vastaspool ning tehingu üks või mitu komponenti on tehingud finantsinstrumentidega, mille maht ületab instrumendile omast mahtu vastavalt artiklile 10.

2.  
Kui lõikes 1 sätestatud viivitusperiood on möödunud, tuleb tehingu kõik üksikasjad avalikustada, välja arvatud juhul, kui kooskõlas artikliga 11 on viivitusperioodi pikendatud või lubatud tähtajatu viivitamine.
3.  
Kui kahe investeerimisühingu vaheline tehing tehakse väljaspool kauplemiskoha eeskirju oma arvel või klientide nimel, on kohaldatava avalikustamisega viivitamise korra kindlaksmääramise eesmärgil pädev asutus selle investeerimisühingu pädev asutus, kes vastutab tehingu avalikustamise eest tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kaudu artikli 7 lõigete 5, 6 ja 7 järgi.

Artikkel 9

Suuremahulised tehingud

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 punkt a)

Tehingut käsitatakse võrreldes tavapärase turumahuga suuremahulisena, kui see on võrdne sellise tehingu miinimummahuga, mis arvutatakse artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.

Artikkel 10

Finantsinstrumendile omane maht

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 1 punkt c)

Tehingut käsitatakse finantsinstrumendile omast mahtu ületavana, kui see on võrdne tehingu miinimummahuga, mis arvutatakse artiklis 13 sätestatud meetodi kohaselt, või sellest suurem.

Artikkel 11

Läbipaistvusnõuded seoses avalikustamisega viivitamisega pädevate asutuste äranägemisel

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõige 3)

1.  

Kui pädevad asutused kasutavad oma õigusi seoses avalikustamisega viivitamise lubamisega määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 järgi, siis kehtib järgmine:

a) 

kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti a, nõuavad pädevad asutused järgmistest andmetest ühe avalikustamist kogu artikli 8 kohase viivitusperioodi jooksul:

i) 

kõik tehingu üksikasjad, mis on esitatud II lisa tabelites 1 ja 2, välja arvatud mahtu käsitlevad andmed;

ii) 

tehingute päevased kokkuvõtlikud andmed vähemalt viie tehingu puhul, mis on tehtud samal päeval, tuleb avalikustada järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

b) 

kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti b, lubavad pädevad asutused üksiku tehingu mahtu mitte avalikustada neljanädalase pikendatud perioodi jooksul;

c) 

mittekapitaliinstrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, ja juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti c, lubavad pädevad asutused neljanädalase pikendatud viivitusperioodi jooksul avalikustada ühe kalendrinädala jooksul tehtud mitme tehingu kokkuvõtlikud andmed järgmisel teisipäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

d) 

riigi võlakohustuste puhul ja juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punkti d, lubavad pädevad asutused määramata aja jooksul avalikustada ühe kalendrinädala jooksul tehtud mitme tehingu kokkuvõtlikud andmed järgmisel teisipäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

2.  

Kui lõike 1 punktis b sätestatud pikendatud viivitusperiood on möödunud, siis kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) 

kõikide instrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, avalikustatakse kõikide üksikute tehingute täielikud andmed järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

b) 

riigi võlakohustuste puhul, kui pädevad asutused otsustavad kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 teise lõiguga mitte kasutada järjest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punktides b ja d sätestatud võimalusi, avalikustatakse kõikide üksikute tehingute täielikud andmed järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi;

c) 

riigi võlakohustuste puhul, kui pädevad asutused kohaldavad kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 teise lõiguga järjest määruse (EL) nr 600/2014 artikli 11 lõike 3 punktides b ja d sätestatud võimalusi, avalikustatakse mitu samal kalendrinädalal tehtud tehingut kokkuvõtlikult teisipäeval, mis järgneb neljanädalase pikendatud viivitusperioodi lõpule, arvestades alates selle kalendrinädala viimasest päevast, enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

3.  
Kõikide instrumentide puhul, mis ei ole riigi võlakohustused, avalikustatakse kõik üksikute tehingute üksikasjad neli nädalat pärast kokkuvõtlike andmete avalikustamist kooskõlas lõike 1 punktiga c enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.
4.  

Lõigetes 1 ja 2 osutatud kokkuvõtlikud päeva- või nädalaandmed sisaldavad võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul asjaomase kalendriperioodi iga päeva või nädala kohta järgmist teavet:

a) 

kaalutud keskmine hind;

b) 

kogu kauplemismaht, millele on viidatud II lisa tabelis 4;

c) 

tehingute koguarv.

5.  
Tehingud koondatakse ISIN-koodi järgi. Kui ISIN-kood ei ole kättesaadav, koondatakse tehingud selle finantsinstrumentide klassi tasandil, mille suhtes kehtib artiklis 13 sätestatud likviidsustest.
6.  
Kui lõike 1 punktides c ja d ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud avalikustamiseks ette nähtud nädalapäev ei ole tööpäev, toimub avalikustamine järgmisel tööpäeval enne kella 9.00 kohaliku aja järgi.

Artikkel 12

Kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuete kohaldamine teatavate väljaspool kauplemiskohta tehtavate tehingute suhtes

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 21 lõige 1)

Kohustus avalikustada tehingute maht ja hind ning tegemise aeg, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 21 lõikes 1, ei kehti järgmiste tehingute suhtes:

a) 

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/590 ( 2 ) artikli 2 lõikes 5 loetletud tehingud;

b) 

tehingud, mille on teinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 3 ) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes kannab finantsinstrumentide majandusliku omandiõiguse üle ühelt ühisinvesteerimisettevõtjalt teisele, kusjuures tehingus ei osale ühtegi investeerimisühingut;

c) 

„üleandmistehing” või „vastuvõtmistehing”, mis on tehing, kus investeerimisühing annab kliendi tehingu teisele investeerimisühingule kauplemisjärgseks töötlemiseks või võtab selle teiselt investeerimisühingult vastu;

d) 

finantsinstrumentide ülekandmised, näiteks tagatisena kahepoolsetes tehingutes või seoses keskse vastaspoole võimendustagatise või tagatisnõuetega või osana keskse vastaspoole rakendatavast rikkumismenetlusest.



IV PEATÜKK

KAUPLEMISEELSE JA -JÄRGSE LÄBIPAISTVUSE ÜHISSÄTTED

Artikkel 13

Läbipaistvusega seotud arvutuste metoodika

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõiked 1 ja 2, artikli 11 lõige 1 ning artikli 22 lõige 1)

1.  

Selliste finantsinstrumentide või finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, millel ei ole artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamisel likviidset turgu, kohaldatakse varaklasside lõikes järgmist metoodikat.

a) 

Staatiline likviidsuse kindlaksmääramine järgmistel juhtudel:

i) 

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.1;

ii) 

järgmised aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide varaklassi alamklassid: aktsiaindeksioptsioonid, aktsiaindeksifutuurid/-forvardid, aktsiaoptsioonid, aktsiafutuurid/-forvardid, aktsiadividendioptsioonid, aktsiadividendifutuurid/-forvardid, dividendiindeksioptsioonid, dividendiindeksifutuurid/-forvardid, volatiilsusindeksioptsioonid, volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid, börsil kaubeldavate fondide optsioonid, börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid ning muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid, mis on määratletud III lisa tabelis 6.1;

iii) 

välisvaluuta tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.1;

iv) 

muude intressimäära tuletisinstrumentide, muude kauba tuletisinstrumentide, muude krediidituletisinstrumentide, muude C10 tuletisinstrumentide, muude hinnavahelepingute, muude lubatud heitkoguste väärtpaberite ja muude lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside alamklassid, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.1, 7.1, 9.1, 10.1, 11.1, 12.1 ja 13.1.

b) 

Perioodiline hindamine, mis põhineb kvantitatiivsetel, ja kui see on asjakohane, kvalitatiivsetel likviidsuskriteeriumidel järgmistel juhtudel:

i) 

kõik võlakirjaliigid, välja arvatud III lisa tabelis 2.1 ning täpsemalt artikli 17 lõikes 1 määratletud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid;

ii) 

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.4;

iii) 

intressimäära tuletisinstrumentide varaklass, välja arvatud muude intressimäära tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 5.1;

iv) 

järgmised aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide varaklassi alamklassid: vahetustehingud ja portfellivahetustehingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 6.1;

v) 

kauba tuletisinstrumentide varaklass, välja arvatud muude kauba tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 7.1;

vi) 

järgmised krediidituletisinstrumentide varaklassi alamklassid: indeksipõhised krediidiriski vahetustehingud ja ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 9.1;

vii) 

C10 tuletisinstrumentide alamklass, välja arvatud muude C10 tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 10.1;

viii) 

järgmised hinnavahelepingute varaklassi alamklassid: valuuta hinnavahelepingud ja kauba hinnavahelepingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 11.1;

ix) 

lubatud heitkoguste väärtpaberite alamklass, välja arvatud muude lubatud heitkoguste väärtpaberite alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 12.1;

x) 

lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamklass, välja arvatud muude lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 13.1.

c) 

Perioodiline hindamine, mis põhineb kvalitatiivsetel likviidsuskriteeriumidel järgmistel juhtudel:

i) 

järgmised krediidituletisinstrumentide varaklassi alamklassid: krediidiriski vahetustehingute indeksi optsioonid ja ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute optsioonid, nagu on määratletud III lisa tabelis 9.1;

ii) 

järgmised hinnavahelepingute varaklassi alamklassid: kapitali hinnavahelepingud, võlakirjade hinnavahelepingud, aktsiafutuuride/-forvardite hinnavahelepingud ning aktsiaoptsioonide hinnavahelepingud, nagu on määratletud III lisa tabelis 11.1.

d) 

Perioodiline hindamine, mis põhineb kahe testi meetodil struktureeritud finantstoodete puhul, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.1.

2.  

Artiklis 5 osutatud finantsinstrumendile omase mahu ja artiklis 3 osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi meetodeid.

a) 

Künnisväärtus järgmistel juhtudel:

i) 

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.5;

ii) 

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.2;

iii) 

aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelites 6.2 ja 6.3;

iv) 

välisvaluuta tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.2;

v) 

iga alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.3, 7.3, 9.3, 10.3 ja 11.3;

vi) 

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.3 ja 13.3;

vii) 

iga struktureeritud finantstoode, kui ei läbita lõike 1 punkti d kohast 1. testi, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.2;

viii) 

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui läbitakse üksnes lõike 1 punkti d kohane 1. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3.

b) 

Tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, nagu on täpsustatud artikli 17 lõikes 3, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem, järgmistel juhtudel:

i) 

iga võlakirjaliik, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.3;

ii) 

iga alamklass, millel on likviidne turg, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.2, 7.2, 9.2, 10.2 ja 11.2;

iii) 

iga varade alamklass, millel on likviidne turg, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.2 ning 13.2;

iv) 

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, kui läbitakse lõike 1 punkti d kohane 1. ja 2. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3;

3.  

Artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omase mahu ning artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmisi meetodeid.

a) 

Künnisväärtus järgmistel juhtudel:

i) 

börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.5;

ii) 

väärtpaberistatud tuletisinstrumentide varaklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.2;

iii) 

aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelites 6.2 ja 6.3;

iv) 

välisvaluuta tuletisinstrumentide iga alamklass, nagu on määratletud III lisa tabelis 8.2;

v) 

iga alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute varaklasside puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 5.3, 7.3, 9.3, 10.3 ja 11.3;

vi) 

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklassi puhul, nagu on määratletud III lisa tabelites 12.3 ja 13.3;

vii) 

iga struktureeritud finantstoode, kui ei läbita lõike 1 punkti d kohast 1. testi, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.2;

viii) 

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, kui läbitakse üksnes lõike 1 punkti d kohane 1. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3;

b) 

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile iga võlakirjaliigi puhul, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.3;

c) 

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb sellise mahu protsent, mis vastab mahu protsentiilile, või künnise alamväärtus iga alamklassi puhul, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, olenevalt sellest, milline on suurim, intressimäära tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ning hinnavahelepingute puhul, nagu on sätestatud III lisa tabelites 5.2, 7.2, 9.2, 10.2 ja 11.2;

d) 

tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem, järgmistel juhtudel:

i) 

iga varade alamklass, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul, nagu on sätestatud III lisa tabelites 12.2 ning 13.2;

ii) 

iga struktureeritud finantstoode, mida käsitatakse likviidset turgu omavana, kui läbitakse lõike 1 punkti d kohane 1. ja 2. test, nagu on määratletud III lisa tabelis 3.3.

4.  
Kui tavapärase turumahuga võrreldes suuremahulise tehingu kindlaksmääramise puhul mahu protsentiilile vastav tehingusuurus on suurem kui tehingute protsentiil 97,5, ei võeta lõike 3 punkti c kohaldamisel kauplemismahtu arvesse ning artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute maht määratakse kindlaks kui tehingusuuruse tase, millest allapoole jääb selliste tehingute protsent, mis vastavad tehingute protsentiilile, või künnise alamväärtus, olenevalt sellest, kumb on suurem.
5.  

Kooskõlas delegeeritud määrustega (EL) 2017/590 ja (EL) 2017/577 koguvad pädevad asutused iga päev kauplemiskohtadelt, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt ning kauplemiskoondteabe pakkujatelt andmeid, mis on vajalikud arvutuste tegemiseks, et määrata kindlaks:

a) 

finantsinstrumendid ja finantsinstrumentide klassid, millel ei ole likviidset turgu, nagu on sätestatud lõikes 1;

b) 

suured mahud võrreldes tavapärase turumahuga ning instrumendile omane maht, nagu on sätestatud lõigetes 2 ja 3.

6.  
Finantsinstrumentide klassi puhul arvutusi tegevad pädevad asutused sõlmivad omavahel koostöökokkulepped, et tagada arvutusteks vajalike andmete koondamine kogu liidus.
7.  
Lõike 1 punktide b ja d, lõike 2 punkti b ning lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse liidus eelneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini tehtud tehinguid.
8.  
Lõike 2 punkti b ning lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamisel määratakse tehingusuurus kindlaks vastavalt mahunäitajale, mis on määratletud II lisa tabelis 4. Kui lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks kindlaksmääratud tehingusuurust väljendatakse rahalise väärtusena ning finantsinstrument ei ole nomineeritud eurodes, arvestatakse tehingusuurus ümber valuutasse, milles see finantsinstrument on nomineeritud, kasutades Euroopa Keskpanga euro vahetuskurssi eelneva aasta 31. detsembri seisuga.
9.  
Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ning investeerimisühingud võivad lõigete 2 ja 3 kohaselt kindlaksmääratud tehingusuurused arvestada ümber vastavasse arvu partiidesse, nagu asjaomane kauplemiskoht on asjaomase alamklassi või varaklassi alamklassi puhul eelnevalt kindlaks määranud. Kauplemiskohta korraldavad turukorraldajad ja investeerimisühingud võivad säilitada sellised tehingusuurused kuni kooskõlas lõikega 17 tehtud järgmiste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.
10.  
Lõike 2 punkti b alapunktis i ja lõike 3 punktis b osutatud arvutustes ei võeta arvesse tehinguid, mille suurus on 100 000 eurot või väiksem.
11.  

Lõigetes 2 ja 3 osutatud näitajate kindlaksmääramisel ei kohaldata lõike 2 punkti b ning lõike 3 punkte b, c ja d, kui arvutamisel arvesse võetavate tehingute arv on alla 1 000 , ning sel juhul kohaldatakse järgmisi künniseid:

a) 

100 000 eurot kõikide võlakirjaliikide puhul v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad;

b) 

lõike 2 punktis a ja lõike 3 punktis a määratletud künnisväärtused kõikide finantsinstrumentide puhul, mis ei ole hõlmatud selle lõike punktiga a.

12.  

Välja arvatud juhul, kui need viitavad lubatud heitkoguste väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele, ümardatakse lõike 2 punktis b ning lõike 3 punktides b, c ja d osutatud arvutused ülespoole järgmise

a) 

100 000 ni, kui künnisväärtus on väiksem kui 1 miljon;

b) 

500 000 ni, kui künnisväärtus on 1 miljon või suurem, aga väiksem kui 10 miljonit;

c) 

5 miljonini, kui künnisväärtus on 10 miljonit või suurem, aga väiksem kui 100 miljonit;

d) 

25 miljonini, kui künnisväärtus on 100 miljonit või suurem.

13.  
Lõike 1 kohaldamisel määratakse iga varaklassi puhul III lisas täpsustatud kvantitatiivsed likviidsuskriteeriumid kindlaks III lisa 1. jao kohaselt.
14.  
Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ning mis ei kuulu alamklassi, mille puhul artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on avalikustatud ning mis kuuluvad ühte lõike 1 punkti a alapunktis ii kindlaksmääratud vara alamklassi, on finantsinstrumendile omane maht ning korralduste ja tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste tehingute maht see, mida kohaldatakse sellise varade alamklassi väikseima päevase tingliku väärtuse vahemiku suhtes, kuhu aktsiatel põhinev tuletisinstrument kuulub.
15.  
Finantsinstrumente, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ning mis ei kuulu ühtegi alamklassi, mille puhul artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on avalikustatud, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana kuni kooskõlas lõikega 17 tehtud arvutuste tulemuste kohaldamiseni. Artiklis 5 ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud finantsinstrumendile omane kohaldatav maht ning artiklis 3 ja artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tavapärase turumahuga võrreldes suuremahuliste korralduste ja tehingute maht on selliste alamklasside maht, mille puhul on tehtud kindlaks, et neil ei ole samale varade alamklassile kuuluvat likviidset turgu.
16.  
Kui finantsinstrument võeti kauplemiskohas kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda või kui varem esitatud üksikasjad on muutunud, esitavad kauplemiskohad pärast kauplemispäeva lõppu, aga enne selle päeva lõppu, pädevatele asutustele lõikes 5 osutatud arvutuste tegemiseks IV lisas sätestatud üksikasjaliku teabe.
17.  
Pädevad asutused tagavad iga finantsinstrumendi ja finantsinstrumentide klassi puhul lõikes 5 osutatud arvutuste tulemuste avalikustamise määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. aprilliks ning seejärel iga aasta 30. aprilliks. Arvutuste tulemusi kohaldatakse alates avalikustamisele järgneva iga aasta 1. juunist.
18.  
Lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud arvutuste puhul ning erandina lõigetest 7, 15 ja 17 tagavad pädevad asutused võlakirjade (v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) puhul lõike 5 punktis a osutatud arvutuste kvartaalse avalikustamise määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva veebruari, mai, augusti ja novembri esimesel päeval ning seejärel iga aasta veebruari, mai, augusti ja novembri esimesel päeval. Arvutused hõlmavad liidus eelneva kalendrikvartali jooksul tehtud tehinguid ning neid kohaldatakse kolme kuu jooksul alates iga aasta veebruari, mai, augusti ja novembri kuueteistkümnendast päevast.
19.  
Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda kvartali esimese kahe kuu jooksul, käsitatakse likviidset turgu omavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni kalendrikvartali arvutuste tulemuste kohaldamiseni.
20.  
Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad võlakirjad), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda kvartali viimase kuu jooksul, käsitatakse likviidset turgu omavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni järgmise kalendrikvartali arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

Artikkel 14

Tehingud, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikes 6 sätestatud erandit

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõige 6)

Tehingut käsitatakse EKPSi liikme poolt rahapoliitika, välisvaluutapoliitika ja finantsstabiilsuspoliitika rakendamisel sõlmituna, kui see tehing vastab mõnele järgmistest nõuetest:

a) 

tehing tehakse rahapoliitika eesmärgil, k.a Euroopa Liidu lepingule lisatud EKPSi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklite 18 ja 20 kohaselt tehtud operatsioon või eurot mittekasutavates liikmesriikides asuvate EKPSi liikmete puhul samaväärsete riigisiseste sätete alusel tehtud operatsioon;

b) 

tehing on välisvaluutaoperatsioon, k.a liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmiseks või haldamiseks tehtud operatsioonid või reservi haldamise teenus, mida osutab EKPSi liige teiste riikide keskpankadele, millele on võimaldatud erandit kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikega 9;

c) 

tehing tehakse finantsstabiilsuspoliitika eesmärgil.

Artikkel 15

Tehingud, mille suhtes määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikes 6 sätestatud erandit ei kohaldata

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõige 7)

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõiget 6 ei kohaldata järgmist liiki tehingute suhtes, mille on sõlminud EKPSi liige sellise investeerimistehingu tegemiseks, mis ei ole seotud ühe artiklis 14 osutatud ülesande täitmisega selle liikme poolt:

a) 

tehingud, mis sõlmitakse oma vahendite haldamiseks;

b) 

haldusotstarbel või EKPSi liikme personali jaoks sõlmitud tehingud, sealhulgas oma personali pensioniskeemi haldurina tegutsedes tehtud tehingud;

c) 

oma investeerimisportfelli jaoks sõlmitud tehingud vastavalt riigisisesest õigusest tulenevatele kohustustele.

Artikkel 16

Läbipaistvuskohustuste ajutine peatamine

(Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 9 lõike 5 punkt a)

1.  
Finantsinstrumentide puhul, millel on artiklis 13 sätestatud metoodika kohaselt likviidne turg, võib pädev asutus ajutiselt peatada määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 8 ja 10 sätestatud kohustused, kui võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide puhul moodustab II lisa tabelis 4 määratletud kogumaht, mis on arvutatud eelmise 30 kalendripäeva kohta, vähem kui 40 % keskmisest kuisest mahust, mis on arvutatud nendele 30 kalendripäevale eelneva 12 täiskalendrikuu kohta.
2.  
Finantsinstrumentide puhul, millel ei ole artiklis 13 sätestatud metoodika kohaselt likviidset turgu, võib pädev asutus ajutiselt peatada määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 8 ja 10 viidatud kohustused, kui võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide puhul moodustab II lisa tabelis 4 määratletud kogumaht, mis on arvutatud eelmise 30 kalendripäeva kohta, vähem kui 20 % keskmisest kuisest mahust, mis on arvutatud nendele 30 kalendripäevale eelneva 12 täiskalendrikuu kohta.
3.  
Pädevad asutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud arvutusi tehes võlakirjade, struktureeritud finantstoodete, lubatud heitkoguste väärtpaberite või tuletisinstrumentide klassi puhul arvesse liidus kõikides kauplemiskohtades tehtud tehinguid. Arvutused tehakse selle finantsinstrumentide klassi tasandil, mille suhtes kohaldatakse artiklis 13 sätestatud likviidsustesti.
4.  
Enne kui pädevad asutused otsustavad läbipaistvuskohustused peatada, teevad nad kindlaks, et likviidsuse märkimisväärne vähenemine kõikides kauplemiskohtades ei tulene finantsinstrumentide asjaomase klassi hooajalistest mõjudest likviidsusele.

Artikkel 17

Likviidsuse hindamise sätted võlakirjade puhul ning tehingute protsentiilide alusel instrumendi künnistele omase kauplemiseelse suuruse kindlaksmääramise sätted

▼M2

1.  
Selliste võlakirjade kindlaksmääramiseks, millel ei ole artikli 6 kohaldamisel likviidset turgu, ja kooskõlas artikli 13 lõike 1 punktis b määratletud metoodikaga lähtutakse likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv“ korral lähenemisviisist, mille puhul kohaldatakse „keskmist päevast tehingute arvu“, mis vastab etapile S3 (7 tehingut päevas).

▼B

2.  

Äriühingute võlakirju ja pandikirju, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda, käsitatakse likviidset turgu omavana kuni esimese kvartaalse likviidsuse kindlaksmääramise tulemuste kohaldamiseni, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 18, kui:

a) 

emissioonimaht ületab 1 000 000 000 eurot etappides S1 ja S2, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 6;

b) 

emissioonimaht ületab 500 000 000 eurot etappides S3 ja S4, nagu on kindlaks määratud kooskõlas lõikega 6.

▼M2

3.  
Finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks artikli 5 kohaldamisel ja kooskõlas artikli 13 lõike 2 punkti b alapunktis i määratletud meetodiga kasutatakse lähenemisviisi kohaldatava tehingute protsentiili jaoks, kohaldades etapile S3 vastavat tehingute protsentiili (50. protsentiil).

Finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramiseks artikli 5 kohaldamisel ja kooskõlas artikli 13 lõike 2 punkti b alapunktides ii–iv määratletud meetodiga kasutatakse lähenemisviisi kohaldatava tehingute protsentiili jaoks, kohaldades etapile S1 vastavat tehingute protsentiili (30. protsentiil).

▼B

4.  
ESMA esitab määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks ning seejärel iga aasta 30. juuliks komisjonile hinnangu võlakirjade likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv” künniste toimimise kohta ja selliste tehingute protsentiilide kohta, mille alusel määratakse kindlaks finantsinstrumendile omane maht ja mida käsitletakse lõikes 8. Kohustus esitada võlakirjade likviidsuskriteeriumi künniste toimimise hinnang lõppeb, kui jõutakse S4-ni lõikes 6 järjestatud etappidest. Kohustus esitada tehingute protsentiilide hinnang lõppeb, kui jõutakse S4-ni lõikes 8 järjestatud etappidest.
5.  

Lõikes 4 osutatud hinnangus võetakse arvesse järgmist:

a) 

selliste mittekapitaliinstrumentide kauplemismahtude areng, mis on hõlmatud kauplemiseelse läbipaistvuse kohustustega määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 8 ja 9 alusel;

b) 

finantsinstrumendile omase mahu kindlaksmääramisel kasutatavate protsentiilides künniste mõju likviidsuse pakkujatele ning

c) 

muud asjakohased tegurid.

6.  

ESMA esitab lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud hinnangut arvestades komisjonile regulatiivse tehnilise standardi muudetud versiooni, millega kohandatakse võlakirjade likviidsuskriteeriumi „keskmine päevane tehingute arv” künnist järgmises järjestuses:

a) 

S2 (10 tehingut päevas) määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks;

b) 

S3 (7 tehingut päevas) sellele järgneva aasta 30. juuliks ning

c) 

S4 (2 tehingut päevas) sellele järgneva aasta 30. juuliks.

7.  
Kui ESMA ei esita muudetud regulatiivset tehnilist standardit, millega kohandatakse künnist vastavalt järgmisele etapile lõikes 6 osutatud järjestuse järgi, selgitatakse lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud ESMA hinnangus seda, miks ei ole künnise kohandamine vastavalt asjakohasele järgmisele etapile õigustatud. Sellisel juhul lükatakse liikumine järgmisesse etappi ühe aasta võrra edasi.
8.  

ESMA esitab lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud hinnangut arvestades komisjonile regulatiivse tehnilise standardi muudetud versiooni, millega kohandatakse tehingute protsentiilide künnist järgmises järjestuses:

a) 

S2 (40. protsentiil) määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale järgneva aasta 30. juuliks;

b) 

S3 (50. protsentiil) sellele järgneva aasta 30. juuliks ning

c) 

S4 (60. protsentiil) sellele järgneva aasta 30. juuliks.

9.  
Kui ESMA ei esita muudetud regulatiivset tehnilist standardit, millega kohandatakse künnist vastavalt järgmisele etapile lõikes 8 osutatud järjestuse järgi, selgitatakse lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud ESMA hinnangus seda, miks ei ole künnise kohandamine vastavalt asjakohasele järgmisele etapile õigustatud. Sellisel juhul lükatakse liikumine järgmisesse etappi ühe aasta võrra edasi.

Artikkel 18

Üleminekusätted

1.  
Pädevad asutused koguvad hiljemalt kuus kuud enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva vajalikud andmed, teevad arvutused ja tagavad artikli 13 lõikes 5 osutatud andmete avaldamise.
2.  

Lõike 1 kohaldamisel:

a) 

põhinevad arvutused kuuekuulisel võrdlusperioodil, mis algab 18 kuud enne määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäeva;

b) 

kasutatakse esimese avalikustamisega seotud arvutuste tulemusi kuni esimeste artikli 13 lõikes 17 sätestatud korrapäraste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.

3.  
Erandina lõikest 1 teevad pädevad asutused kõikide võlakirjade (v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) puhul kõik endast oleneva, et tagada artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktis i määratletud läbipaistvusarvutuste tulemuste avalikustamine hiljemalt määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva kuu esimesel päeval, tuginedes kolmekuulisele võrdlusperioodile, mis algab määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva viienda kuu esimesel päeval.
4.  
Pädevad asutused, turukorraldajad ja investeerimisühingud, sealhulgas kauplemiskohta korraldavad investeerimisühingud kasutavad lõike 3 kohaselt avalikustatud teavet kuni artikli 13 lõikes 18 sätestatud esimeste korrapäraste arvutuste tulemuste kohaldamiseni.
5.  
Võlakirju (välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid), mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kaubeldi kauplemiskohas esimest korda määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamise kuupäevale eelneva kolmekuulise ajavahemiku jooksul, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana, nagu on määratletud III lisa tabelis 2.2, kuni artikli 13 lõikes 18 sätestatud esimese korrapärase arvutuse tulemuste kohaldamiseni.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018. Artiklit 18 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

Süsteemi liigi kirjeldus ja seonduv artikli 2 kohaselt avalikustatav teave

Artikli 2 kohaselt avalikustatav teave



Süsteemi liik

Süsteemi kirjeldus

Avalikustatav teave

Tellimusraamatupõhine kestevoksjoni kauplemissüsteem

Süsteem, mis inimeste sekkumiseta toimiva tellimusraamatu ja kauplemisalgoritmi abil sobitab pidevalt müügikorraldusi ostukorraldustega parima võimaliku hinna alusel.

Iga finantsinstrumendi puhul korralduste koguarv ja neile vastav maht igal hinnatasemel, vähemalt viie parima ostu- ja müügipakkumiste hinna tasemel.

Noteeringupõhine kauplemissüsteem

Süsteem, kus tehingud sõlmitakse fikseeritud noteeringute alusel, mis tehakse osalistele pidevalt kättesaadavaks, ning mis nõuab turutegijatelt sellises mahus noteeringute hoidmist, mis tasakaalustab liikmete ja osaliste vajaduse kaubelda ärilises mahus ning turutegija riski.

Iga finantsinstrumendi puhul iga selle instrumendi turutegija parim ostu- ja müügipakkumine hinna järgi koos nende hindadega seonduvate mahtudega.

Avalikustatavad hinnapakkumised on need, mis kujutavad endast siduvaid kohustusi finantsinstrumente osta ja müüa ning näitavad ära finantsinstrumentide hinna ja mahu, mille juures registreeritud turutegijad on valmis ostma või müüma. Erandlike turutingimuste korral võivad piiratud aja jooksul olla lubatud ka orienteerivad või ühepoolsed hinnad.

Perioodioksjonipõhine kauplemissüsteem

Inimeste sekkumiseta toimiv süsteem, mis sobitab korraldusi perioodioksjoni ja kauplemisalgoritmi põhjal.

Iga finantsinstrumendi puhul hind, millega oksjonipõhine kauplemissüsteem vastab kõige paremini kauplemisalgoritmile, ja maht, mille ulatuses selles süsteemis osalejad võiksid selle hinna korral potentsiaalselt tehinguid teha.

Hinnapäringupõhine kauplemissüsteem

Kauplemissüsteem, kus hinnapakkumine või -pakkumised esitatakse vastusena hinnapäringule, mille on esitanud üks või mitu teist liiget või osalejat. Hinnapakkumist saab kasutada üksnes päringu teinud liige või turuosaline. Hinnapäringu esitanud liige või osaleja võib sõlmida tehingu, aktsepteerides talle päringu alusel esitatud hinnapakkumise või -pakkumised.

Iga liikme või osaleja hinnapakkumised ja seonduvad mahud, mis aktsepteerimise korral tooksid süsteemi eeskirjade alusel kaasa tehingu. Kõik hinnapäringule vastuseks esitatud hinnapakkumised võib avalikustada samal ajal, aga hiljemalt siis, kui need muutuvad täidetavaks.

Häälkauplemissüsteem

Kauplemissüsteem, kus liikmetevahelised tehingud toimuvad häälega peetavate läbirääkimiste kaudu.

Iga liikme või osaleja ostu- ja müügipakkumised ning seonduvad mahud, mis aktsepteerimise korral tooksid süsteemi eeskirjade alusel kaasa tehingu.

Esimeses viies reas kajastamata kauplemissüsteem

Kombineeritud süsteem, mida saaks liigitada esimesest viiest reast kahte või enamasse, või süsteem, mille hinna kindlaksmääramise protsessi iseloom erineb esimesel viiel real nimetatud süsteemiliikide puhul kohaldatavast.

Piisav teave korralduste või hinnapakkumiste taseme ning kauplemishuvi kohta; eelkõige viie parima ostu- ja müügipakkumise hinnatase ja/või instrumendiga kaupleva iga turutegija ostu- ja müügipakkumised, kui hinna leidmise mehhanism seda võimaldab.



II LISA

Avalikustatavad tehingute andmed



Tabel 1

Tabelis 2 kasutatavad tähised

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti lahter

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ,

kus:

— „AAAA” tähistab aastat;

— „KK” tähistab kuud;

— „PP” tähistab päeva;

— „T” tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T”;

— „tt” tähistab tunde;

— „mm” tähistab minuteid;

— „ss.dddddd” tähistab sekundit ja selle murdosi;

— „Z” tähistab UTC kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC (koordineeritud maailmaaeg) kohaselt.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv:

— kümnendkohtade eraldusmärk on punkt (.);

— negatiivsete arvude ees on miinus (–).

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383.



Tabel 2

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil esitatavate andmete loetelu

Andmed

Finantsinstrumendid

Kirjeldus/avaldatavad andmed

Täitmis-/avalikustamiskoha liik

Täidetavate andmete vorm, nagu on määratletud tabelis 1

Kauplemise kuupäev ja kellaaeg

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul detailsuse tase kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 (1) artiklis 3 sätestatud nõuetega.

Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, on kuupäev ja kellaaeg see kuupäev ja kellaaeg, millal pooled lepivad kokku järgmiste lahtrite sisus: kogus, hind, valuutad (lahtrites 31, 34 ja 40, nagu on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2017/590 I lisa tabelis 2), instrumendi tunnuskood, instrumendi klass ja alusvaraks oleva instrumendi kood, kui see on asjakohane. Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Kui tehing tuleneb korraldusest, mille täitev ühing on edastanud kliendi nimel kolmandale isikule, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/590 artiklis 5 sätestatud edastamise tingimused ei olnud täidetud, on see tehingu kuupäev ja kellaaeg, mitte korralduse edastamise aeg.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Instrumendi tunnuskoodi liik

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatava koodi liik

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„ISIN” = ISIN kood, kui see on kättesaadav

„OTHR” = muu tunnus

Finantsinstrumendi tunnuskood

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatav kood

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{ISIN}

Kui instrumendi tunnuskood ei ole ISIN, siis tunnus, mis tähistab tuletisinstrumenti lahtrite 3–5, 7 ja 8 ja 12–42 alusel, nagu on täpsustatud IV lisas, ning lahtrite 13 ja 24–48 alusel, nagu on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisas, ning III lisas sätestatud tuletisinstrumentide rühmitamise alusel.

Hind

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, peaks väärtus olema PNDG.

Kui hinda ei kohaldata, siis lahtrit ei täideta.

Sellesse lahtrisse kantav teave peab olema kooskõlas lahtris „Kogus” esitatud väärtusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides

Täitmiskoht

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Selle täitmiskoha tunnuskood, kus tehing täideti.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul kasutada ISO 10383 segmenti MIC. Kui segmendi MIC puudub, siis kasutada korraldaja MICi.

Kasutada MIC-koodi XOFF finantsinstrumentide puhul, mis võeti kauplemiskohas kauplemisele või millega kauplemiskohas kaubeldi, kui selle finantsinstrumendi tehingut ei tehta kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormil, mis asub väljaspool liitu.

Kasutada SINTi finantsinstrumentide puhul, mis esitati kauplemiseks või millega kauplemiskohas kaubeldi, kui selle finantsinstrumendi tehing tehakse kliendi korralduste süsteemse täitja juures.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{MIC} – kauplemiskohad

„SINT” – kliendi korralduste süsteemne täitja

Hinnanoteering

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Märge, kas hinda väljendatakse rahalise väärtusena, protsentides või tootlusena.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„MONE” – rahalise väärtusena

„PERC” – protsentides

„YIEL” – tootlusena

„BAPO” – baaspunktides

Hinna valuuta

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Valuuta, milles hind on väljendatud (asjakohane juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses).

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{CURRENCYCODE_3}

Koguse märkimine mõõtühikutes

Kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Mõõtühikud, milles kogust väljendatakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„TOCD” – CO2-ekvivalenttonnides

või

{ALPHANUM-25} muul viisil

Kogus mõõtühikutes

Kauba tuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Selle kauba või lubatud heitkoguste väärtpaberi, millega kaubeldakse, samaväärne summa mõõtühikutes

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/17}

Kogus

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Finantsinstrumendi ühikute arv või tehinguga hõlmatud tuletislepingute arv.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/17}

Tinglik väärtus

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Nimiväärtus või tinglik väärtus

Hinnavahekihlvedude puhul on tinglik väärtus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on see tinglik väärtus, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud.

Sellesse lahtrisse kantav teave peab olema kooskõlas lahtris „Hind” esitatud väärtusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DECIMAL-18/5}

Tinglik valuuta

Kõikide finantsinstrumentide puhul, välja arvatud määruse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud juhtudel.

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{CURRENCYCODE_3}

Liik

Üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul

Lahter on asjakohane üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite või lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„EUAE” – LHÜ

„CERE” – THV

„ERUE” – HVÜ

„EUAA” – lennunduse LHÜ

„OTHR” – muu (üksnes tuletisinstrumentide puhul)

Avalikustamise kuupäev ja kellaaeg

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Kuupäev ja kellaaeg, millal kauplemiskoht või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tehingu avalikustas.

Kauplemiskohas tehtud tehingute puhul detailsuse tase kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/574 artiklis 2 sätestatud nõuetega.

Tehingute puhul, mida ei tehtud kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{DATE_TIME_FORMAT}

Avalikustamise koht

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Kood, mida kasutatakse tehingut avalikustava kauplemiskoha või tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks.

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kauplemiskoht: {MIC}

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja: {MIC}, kui see on olemas. Vastasel korral neljakohaline kood, mis on avaldatud ESMA veebisaidil andmearuandlusteenuste osutajate loetelus.

Tehingu tunnuskood

Kõikide finantsinstrumentide puhul

Tähtnumbriline kood, mille on määranud kauplemiskohad (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (2) artikliga 12) ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ning mida kasutatakse kõikides järgmistes viidetes asjaomasele tehingule.

Tehingu tunnuskood on kordumatu, ühtne ja püsiv ISO 10383 segmendi MICi ning kauplemispäeva puhul. Kui kauplemiskoht ei kasuta segmendi MICi, on tehingu tunnuskood kordumatu, ühtne ja püsiv korraldaja MICi ning kauplemispäeva puhul.

Kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja ei kasuta MICi, siis peaks see olema kordumatu, ühtne ja püsiv neljakohalisele koodi puhul, mida kasutatakse tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tuvastamiseks kauplemispäeval.

Kauplemiskoha tehingu tunnuskoodi komponendid ei tohi avalikustada sellise tehingu vastaspoolte andmeid, mille tunnuskood säilitatakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

{ALPHANUMERICAL-52}

Kliiritav tehing

Tuletisinstrumentide puhul

Kood, millega tähistatakse see, kas tehing kliiritakse.

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

„true” – tehing kliiritakse

„false” – tehingut ei kliirita
(1)   

Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(2)   

Komisjoni 24. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).



Tabel 3

Kauplemisjärgse läbipaistvuse eesmärgil kasutatavate märgiste loetelu

 

Märgis

Märgise nimetus

Täitmis-/avalikustamiskoha liik

Kirjeldus

 

„BENC”

Võrdlustehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Igat liiki, mahuga kaalutud keskmise hinnaga tehingud ja kõik muud tehingud, mille hind arvutatakse mitmel juhul asjaomase võrdlusnäitaja järgi.

 

„ACTX”

Asutuse risttehingu märgis

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul investeerimisühing on ühendanud kaks klientide korraldust ostu ja müügiga, mis toimuvad ühe tehinguna ning hõlmavad sama mahtu ja hinda.

 

„NPFT”

Hinda mittekujundava tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kõik selle määruse artiklis 12 loetletud liiki tehingud, mis ei mõjuta hinnakujundust.

 

„LRGS”

Kauplemisjärgse suuremahulise tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud suuremahuliste tehingute kauplemisjärgset viivitust kohaldades.

 

„ILQD”

Mittelikviidse instrumendi tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud selliste instrumentide viivitust kohaldades, millel ei ole likviidset turgu.

 

„SIZE”

Kauplemisjärgse instrumendile omase mahuga tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mis on tehtud instrumendile omase mahu puhul kauplemisjärgset viivitust kohaldades.

 

„TPAC”

Kombineeritud tehingu märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Kombineeritud tehingud, mille puhul ei ole tegemist artiklis 1 määratletud füüsilise instrumendi vahetusega.

 

„XFPH”

Füüsilise instrumendi vahetuse märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Artiklis 1 määratletud füüsilise instrumendi vahetus

 

„CANC”

Tühistamismärgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Varem avalikustatud tehingu tühistamise korral.

 

„AMND”

Muutmismärgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Varem avalikustatud tehingu muutmise korral.

TÄIENDAVA VIIVITUSE MÄRGISED

Artikli 11 lõike 1 punkti a alapunkt i

„LMTF”

Piiratud andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Esimeses aruandes avalikustatakse piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

„FULF”

Täielike andmete märgis

Tehingud, mille piiratud andmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

Artikli 11 lõike 1 punkti a alapunkt ii

„DATF”

Päevaste tehingute koondandmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Päevaste tehingute koondandmete avalikustamine kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga ii.

„FULA”

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Üksikud tehingud, mille koondandmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punkti a alapunktiga ii.

Artikli 11 lõike 1 punkt b

„VOLO”

Mahu ärajätmise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille piiratud andmed avalikustatakse kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.

„FULV”

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehing, mille piiratud andmed on varem avalikustatud kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b.

Artikli 11 lõike 1 punkt c

„FWAF”

Nelja nädala koondandmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingute koondandmete avalikustamine kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga c.

„FULJ”

Täielike andmete märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Üksikud tehingud, mille puhul on varem lubatud kasutada koondandmete avaldamist kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga c.

Artikli 11 lõike 1 punkt d

„IDAF”

Määramata aja jooksul koondandmete esitamise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul on lubatud mitme tehingu avalikustamine kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga d.

Artikli 11 lõike 1 punkti b ja artikli 11 lõike 2 punkti c järjestikune kasutamine riigi võlakohustuste puhul

„VOLW”

Mahu ärajätmise märgis

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul avalikustatakse piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b ja mille puhul lubatakse järgnevalt mitme tehingu avalikustamist kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga c.

„COAF”

Järjestikuse koondandmete esitamise märgis (kauplemisjärgne mahu ärajätmine riigi võlakohustuste puhul)

Reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, organiseeritud kauplemissüsteem

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja

Kauplemiskoondteabe pakkuja

Tehingud, mille puhul on varem avalikustatud piiratud andmed kooskõlas artikli 11 lõike 1 punktiga b ja mille puhul on järgnevalt lubatud mitme tehingu avalikustamine kokkuvõtlikul kujul määramata aja jooksul kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga c.



Tabel 4

Mahu mõõtmine

Instrumendi liik

Maht

Kõik võlakirjad, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid ning struktureeritud finantstooted

Kaubeldavate võlainstrumentide nimiväärtus kokku

Börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liigid

Kaubeldud ühikute arv (1)

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Kaubeldud ühikute arv (1)

Intressimäära tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Välisvaluuta tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Kauba tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Krediidituletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Hinnavaheleping

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

C10 tuletisinstrumendid

Kaubeldavate lepingute tinglik väärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

CO2-ekvivalenttonnides

Lubatud heitkoguste väärtpaberid

CO2-ekvivalenttonnides
(1)   

Hind ühiku kohta.



III LISA

Likviidsuse hindamine, künnised mittekapitaliinstrumentide jaoks suure mahu ja instrumendile omase mahu puhul

1.    Juhised lisa kohaldamiseks

1. 

Viide „varaklassile” tähendab viidet järgmistele finantsinstrumentide klassidele: võlakirjad, struktureeritud finantstooted, väärtpaberistatud tuletisinstrumendid, intressimäära tuletisinstrumendid, aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid, kauba tuletisinstrumendid, välisvaluuta tuletisinstrumendid, krediidituletisinstrumendid, C10 tuletisinstrumendid, hinnavahelepingud, lubatud heitkoguste väärtpaberid ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid.

2. 

Viide „varade alamklassile” tähendab viidet varaklassile, mis on detailsemalt segmenteeritud, tuginedes lepingu ja/või alusvara liigile.

3. 

Viide „alamklassile” tähendab viidet varade alamklassile, mis on detailsemalt segmenteeritud täiendavate kvalitatiivsete segmenteerimiskriteeriumide alusel, nagu on sätestatud selle lisa tabelites 2.1–13.3.

4. 

„Keskmine päevakäive” tähendab asjaomase finantsinstrumendi kogukäivet, mis määratakse kindlaks kooskõlas mahunäitajaga, mis on sätestatud II lisa tabelis 4 ja saadud artikli 13 lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

5. 

„Keskmine päevane tinglik väärtus” tähendab asjaomase finantsinstrumendi tinglikku koguväärtust, mis määratakse kindlaks kooskõlas mahunäitajaga, mis on sätestatud II lisa tabelis 4 ja saadud artikli 13 lõikes 18 sätestatud ajavahemiku jooksul kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning artikli 13 lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul kõikide teiste finantsinstrumentide puhul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

6. 

„Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi” tähendab päevade arvu artikli 13 lõikes 18 sätestatud perioodil kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning päevade arvu artikli 13 lõikes 7 sätestatud perioodil struktureeritud finantstoodete puhul, mille jooksul on selle finantsinstrumendiga tehtud vähemalt üks tehing, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

7. 

„Keskmine päevane tehingute arv” tähendab asjaomase finantsinstrumendiga tehtud tehingute koguarvu artikli 13 lõikes 18 sätestatud perioodil kõikide võlakirjade, v.a börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite puhul, ning artikli 13 lõikes 7 sätestatud perioodil kõikide teiste finantsinstrumentide puhul, jagatuna selle perioodi kauplemispäevade arvuga, või kui see on asjakohane, siis selle osaga aastast, mille jooksul finantsinstrument võeti kauplemisele või sellega kaubeldi kauplemiskohas ning sellega kauplemist ei peatatud.

8. 

„Futuur” tähendab lepingut kauba või finantsinstrumendi ostuks või müügiks kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval lepingu sõlmimisel ostja ja müüja vahel kokku lepitud hinnaga. Igal futuurlepingul on standardtingimused, mis määravad miinimumkoguse ja -kvaliteedi, mida võib osta või müüa, väikseima summa, mille võrra hind võib muutuda, kättetoimetamise korra, tähtaja ning muud lepinguga seotud omadused.

9. 

„Optsioon” tähendab lepingut, mis annab omanikule õiguse, aga ei pane kohustust osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) teatavat finantsinstrumenti või kaupa eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga või täitmishinnaga teataval tulevasel kuupäeval või täitmiskuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

10. 

„Vahetustehing” tähendab lepingut, mille kaks poolt lepivad kokku ühe finantsinstrumendi rahavoogude vahetamises teise finantsinstrumendi rahavoogude vastu teataval tulevasel kuupäeval.

11. 

„Portfellivahetustehing” tähendab lepingut, mille alusel lõppkasutajad saavad kaubelda mitme vahetuslepinguga.

12. 

„Forvard” või „forvardleping” tähendab kahe poole vahelist eralepingut kauba või finantsinstrumendi ostuks või müügiks kindlaksmääratud tulevasel kuupäeval lepingu sõlmimisel ostja ja müüja vahel kokku lepitud hinnaga.

13. 

„Vahetusoptsioon” tähendab lepingut, mis annab omanikule õiguse, aga ei pane kohustust sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või täitmiskuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

14. 

„Vahetustehingu futuur” tähendab futuurlepingut, mis paneb omanikule kohustuse sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

15. 

„Vahetustehingu forvard” tähendab forvardlepingut, mis paneb omanikule kohustuse sõlmida vahetustehing teataval tulevasel kuupäeval või kuni sellise kuupäevani.

2.    Võlakirjad



Tabel 2.1

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta kumulatiivselt ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 3]

100 000  eurot

S1

S2

S3

S4

80 %

15

10

7

2



Tabel 2.2

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Iga üksiku võlakirja puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu artikli 13 lõike 18 kohaselt, kui seda iseloomustab teatav võlakirjaliigi ja emissioonimahu kombinatsioon, mis on täpsustatud igal tabeli real

Võlakirjaliik

 

Emissioonimaht

Riigivõlakiri

tähendab võlakirja, mille on emiteerinud riigi tasandi emitent, mis on kas

a)  liit;

b)  liikmesriik, k.a liikmesriigi valitsusasutus, amet või eriotstarbeline üksus;

c)  riigi üksus, mis ei ole loetletud punktides a ja b.

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

Muu avaliku sektori võlakiri

tähendab võlakirja, mille on emiteerinud mõni järgmistest avalik-õiguslikest emitentidest:

a)  liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;

b)  mitme liikmesriigi eriotstarbeline üksus;

c)  rahvusvaheline finantsasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ning mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ja anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;

d)  Euroopa Investeerimispank;

e)  avaliku sektori asutus, mis ei ole riigivõlakirja emitent, nagu on täpsustatud eelmisel real.

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Vahetusvõlakiri

tähendab instrumenti, mis koosneb võlakirjast või väärtpaberistatud võlainstrumendist koos tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberiga, nt optsioon osta alusvaraks olev aktsia

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Pandikiri

tähendab võlakirju, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4

etappides S1 ja S2

etappides S3 ja S4

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Äriühingu võlakiri

on võlakiri, mille on emiteerinud Euroopa äriühing, mis on asutatud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2157/2001, (1) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ (2) artiklis 1 loetletud liiki äriühing või samaväärne äriühing kolmandates riikides

etappides S1 ja S2

etappides S3 ja S4

vähem kui (EUR)

1 000 000 000  eurot

vähem kui (EUR)

500 000 000  eurot

Võlakirjaliik

Selliste finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 13 lõike 18 järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muu võlakiri

Võlakirja, mis ei kuulu ühegi eespool nimetatud võlakirja liigi alla, käsitatakse likviidset turgu mitteomavana
(1)   

Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

(2)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).



Tabel 2.3

Võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – võlakirjad (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid)

Võlakirjaliik

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse (võlakirjaliigi kaupa)

Protsentiilid, mida kohaldatakse kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga võlakirjaliigi puhul

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Tehingud – protsentiil

Riigivõlakiri

Riigivõlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Muu avaliku sektori võlakiri

Muude avaliku sektori võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Vahetusvõlakiri

Vahetusvõlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Pandikiri

Pandikirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

300 000  eurot

70

300 000  eurot

80

90

30

40

40

40

Äriühingu võlakiri

Äriühingu võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60

Muud võlakirjad

Muude võlakirjadega tehtavad tehingud pärast artikli 13 lõikes 10 täpsustatud tehingute väljaarvamist

S1

S2

S3

S4

200 000  eurot

70

200 000  eurot

80

90

30

40

50

60



Tabel 2.4

Võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad) – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad)

Võlakirjaliik

Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevakäive

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Börsil kaubeldavad kaubad

võlainstrument, mis on emiteeritud otseinvesteeringu vastu, mille emitent on teinud kaupadesse või kauba tuletislepingutesse. Börsil kaubeldava kauba hind on otse või kaudselt seotud alusvara tootlusega. Börsil kaubeldav kaup kajastab passiivselt selle kauba või kauba indeksi tootlust, millega ta seotud on.

500 000  eurot

10

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

Võlainstrument, mis on emiteeritud otseinvesteeringu vastu, mille emitent on teinud alusvarasse või aluseks olevatesse tuletislepingutesse. Börsil kaubeldava väärtpaberi hind on otse või kaudselt seotud alusvara tootlusega. Börsil kaubeldav väärtpaber kajastab passiivselt selle alusvara tootlust, millega ta seotud on.

500 000  eurot

10



Tabel 2.5

Võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad) – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – võlakirjad (börsil kaubeldavate kaupade ja börsil kaubeldavate väärtpaberite liiki võlakirjad)

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga üksiku instrumendi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg

Võlakirjaliik

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Börsil kaubeldavad kaubad

1 000 000  eurot

1 000 000  eurot

50 000 000  eurot

50 000 000  eurot

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

1 000 000  eurot

1 000 000  eurot

50 000 000  eurot

50 000 000  eurot

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga üksiku instrumendi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu

Võlakirjaliik

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Börsil kaubeldavad kaubad

900 000  eurot

900 000  eurot

45 000 000  eurot

45 000 000  eurot

Börsil kaubeldavad väärtpaberid

900 000  eurot

900 000  eurot

45 000 000  eurot

45 000 000  eurot

3.    Struktureeritud finantstooted



Tabel 3.1

Struktureeritud finantstooted – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – struktureeritud finantstooted

1. test – struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamine

Struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamine selliste finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi likviidset turgu mitteomavana

Tehingud, mida võetakse arvesse kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumidega seotud väärtuste arvutamisel, et hinnata struktureeritud finantstoodete varaklassi

Struktureeritud finantstoodete varaklassi hinnatakse, kohaldades järgmisi kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künniseid

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Kõikide struktureeritud finantstoodetega tehtud tehingud

300 000 000  eurot

500

2. test – struktureeritud finantstooted, millel ei ole likviidset turgu

Kui kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumidega seotud väärtused ületavad mõlemad kvantitatiivseid likviidsuse künniseid, mis on kehtestatud struktureeritud finantstoodete varaklassi hindamise eesmärgil, siis on 1. test läbitud ja tuleb teha 2. test. Iga üksiku finantsinstrumendi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Päevade hulk protsentides, mille jooksul asjaomasel perioodil kaubeldi

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 3]

100 000  eurot

2

80 %



Tabel 3.2

Struktureeritud finantstooted – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul, kui 1. testi ei läbita

Varaklass – struktureeritud finantstooted

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kõikide struktureeritud finantstoodete korral, kui 1. testi ei läbita

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

100 000  eurot

250 000  eurot

500 000  eurot

1 000 000  eurot

Tabel 3.3

Struktureeritud finantstooted – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul, kui 1. test läbitakse



Varaklass – struktureeritud finantstooted

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul selliste struktureeritud finantstoodete korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kui 1. test läbitakse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Kõikide struktureeritud finantstoodetega tehtud tehingud, mille kohta on kindlaks määratud, et neil on likviidne turg

S1

S2

S3

S4

100 000  eurot

70

250 000  eurot

80

500 000  eurot

90

1 000 000  eurot

30

40

50

60



Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul struktureeritud finantstoodete korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu, kui 1. test läbitakse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

100 000  eurot

250 000  eurot

500 000  eurot

1 000 000  eurot

4.    Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Tabel 4.1

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c, mis erinevad struktureeritud finantstoodetest ja peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

a) 

kaetud lihtostutähed (plain vanilla covered warrants) – väärtpaberid, mis annavad omanikule õiguse, aga ei pane kohustust osta (müüa) aegumistähtajal või aegumistähtajaks teatavas koguses alusvara eelnevalt kindlaks määratud täitmishinnaga või juhul, kui sularahas arveldus on fikseeritud, siis hetke turuhinna (täitmishind) ja täitmishinna (hetke turuhind) positiivse vahe tasumisel;

b) 

finantsvõimenduse tunnistused (leverage certificates) – tunnistused, mis kajastavad alusvara tootlust koos finantsvõimenduse mõjuga;

c) 

eksootilised kaetud ostutähed (exotic covered warrants) – kaetud ostutähed, mille põhikomponent on optsioonide kombinatsioon;

d) 

kaubeldavad õigused;

e) 

investeerimistunnistused – tunnistused, mis kajastavad alusvara tootlust ilma finantsvõimenduse mõjuta.

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Kõiki väärtpaberistatud tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu omavana



Tabel 4.2

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Varaklass – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

5.    Intressimäära tuletisinstrumendid



Tabel 5.1

Intressimäära tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Mis tahes leping, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4, mille lõplik alusvara on intressimäär, võlakiri, laen; mis tahes korv, portfell või indeks, mis hõlmab intressimäära, võlakirja, laenu; või muu toode, mis esindab intressimäära, võlakirja või laenu tootlust.

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest. Alamklasside puhul, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kohaldatakse asjakohasel juhul täiendavat kvalitatiivset likviidsuse kriteeriumit

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Täiendav kvalitatiivne likviidsuse kriteerium

Võlakirjafutuurid/-forvardid

Võlakirjafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara emitent

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks oleva ülekantava võlakirja tähtaeg on määratletud järgmiselt:

Lühiajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 1–4 aastat loetakse lühiajaliseks

Keskmise tähtajaga: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 4–8 aastat loetakse keskmise tähtajaga võlakirjaks

Pikaajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga 8–15 aastat loetakse pikaajaliseks

Väga pikaajaline: alusvaraks olev ülekantav võlakiri tähtajaga rohkem kui 15 aastat loetakse väga pikaajaliseks

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

5 000 000  eurot

10

Kui alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel on likviidne turg teatava järelejäänud tähtaja klassi puhul, ja alamklassi puhul, mis on määratletud järgmise järelejäänud tähtaja klassiga, määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, määratakse esimese järgneva lepingu (back month) puhul kindlaks, et sellel on likviidne turg, kaks nädalat enne kehtiva lepingu (front month) lõppu

Võlakirjaoptsioonid

Võlakirjaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev võlakiri või alusvaraks oleva võlakirja futuur/optsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

5 000 000  eurot

10

 

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

Intressimäärafutuuri alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev intressimäär

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva intressimäära tähtaeg

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

Kui alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel on likviidne turg teatava järelejäänud tähtaja klassi puhul, ja alamklassi puhul, mis on määratletud järgmise järelejäänud tähtaja klassiga, määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, määratakse esimese järgneva lepingu (back month) puhul kindlaks, et sellel on likviidne turg, kaks nädalat enne kehtiva lepingu (front month) lõppu

Intressimääraoptsioonid

Intressimääraoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev intressimäär või aluseks oleva intressimäära futuur või intressiforvard

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva intressimäära tähtaeg

Segmenteerimiskriteerium 3 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

 

Vahetusoptsioonid

Vahetusoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks oleva vahetustehingu liik on määratletud järgmiselt: ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehing, ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehing, mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehing, mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu futuurid/forvardid

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 3 – inflatsiooniindeks, kui aluseks olev vahetustehing on kas ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing või mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

500 000 000  eurot

10

 

Segmenteerimiskriteerium 5 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 5 aastat

Tähtajaklass 5: 5 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 10 aastat

Tähtajaklass 6: üle 10 aasta

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ning ühe poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga ja teise poole rahavood ujuva intressimääraga

Mitmes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks ujuva intressimääraga

Mitmes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga

Mitmes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks üleöö intressimäära vahetustehingu intressimääraga

Mitmes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad eri valuutades nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks inflatsioonimääraga

Mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglike valuutade paar, mis on määratletud kui kahe sellise valuuta kombinatsioon, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ning ühe poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga ja teise poole rahavood ujuva intressimääraga

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks ujuva intressimääraga

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja mõlema poole rahavood on määratud kindlaks fikseeritud intressimääraga

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks üleöö intressimäära vahetustehingu intressimääraga

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Vahetustehing või vahetustehingu futuur/forvard, mille kaks poolt vahetavad samas valuutas nomineeritud rahavooge ja vähemalt ühe poole rahavood on määratud kindlaks inflatsioonimääraga

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – tinglik valuuta, milles vahetustehingu kaks poolt on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

10

 

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud intressimäära tuletisinstrumendid

 

Intressimäära tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud intressimäära tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 5.2

Intressimäära tuletisinstrumendid – kauplemiseelses ja -järgses künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga alamklassi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Võlakirjafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Võlakirjaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

5 000 000  eurot

70

10 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Intressimääraoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

5 000 000  eurot

70

10 000 000  eurot

80

60

20 000 000  eurot

90

70

25 000 000  eurot

30

40

50

60

Vahetusoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

4 000 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

9 000 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60



Tabel 5.3

Intressimäära tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – intressimäära tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul iga alamklassi korral, mille kohta on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Võlakirjafutuurid/-forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Võlakirjaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Intressimäärafutuurid ja intressiforvardid

5 000 000  eurot

10 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Intressimääraoptsioonid

5 000 000  eurot

10 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Vahetusoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ning mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingud ja ühes valuutas fikseeritud-määr-fikseeritud-määra-vastu-vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingud ja ühes valuutas üleöö intressimäära vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingud ja ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

Muud intressimäära tuletisinstrumendid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

9 000 000  eurot

10 000 000  eurot

6.    Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid



Tabel 6.1

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Mis tahes leping, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4 ja mis on seotud:

a)  ühe või mitme aktsiaga, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega, muude sarnaste finantsinstrumentidega, rahavoogudega või muude toodetega, mis on seotud ühe või mitme aktsia, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tootlusega;

b)  aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide, muude sarnaste finantsinstrumentide, rahavoogude või muude toodete, mis on seotud ühe või mitme aktsia, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide või muude sarnaste finantsinstrumentide tootlusega, indeks;

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Aktsiaindeksioptsioonid

Optsioon, mille aluseks on aktsiatest koosnev indeks

Kõiki indeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiaindeksifutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on aktsiatest koosnev indeks

Kõiki indeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiaoptsioonid

Optsioon, mille aluseks on aktsia või aktsiakorv, mis tuleneb korporatiivsest sündmusest

Kõiki aktsiaoptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiafutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on aktsia või aktsiakorv, mis tuleneb korporatiivsest sündmusest

Kõiki aktsiafutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiadividendioptsioonid

Teatava aktsia dividendi optsioon

Kõiki aktsiadividendioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Aktsiadividendifutuurid/-forvardid

Teatava aktsia dividendi futuur/forvard

Kõiki aktsiadividendifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Dividendiindeksioptsioonid

Rohkem kui ühe aktsia dividendidest koosneva indeksi optsioon

Kõiki dividendiindeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Dividendiindeksifutuurid/-forvardid

Rohkem kui ühe aktsia dividendidest koosneva indeksi futuur/forvard

Kõiki dividendiindeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Volatiilsusindeksioptsioonid

Optsioon, mille aluseks on volatiilsusindeks, mis on määratletud kui teatava aluseks oleva kapitaliinstrumentide indeksiga seotud volatiilsuse indeks

Kõiki volatiilsusindeksioptsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid

Futuur/forvard, mille aluseks on volatiilsusindeks, mis on määratletud kui teatava aluseks oleva kapitaliinstrumentide indeksiga seotud volatiilsuse indeks

Kõiki volatiilsusindeksifutuure/-forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Börsil kaubeldavate fondide optsioonid

Optsioon, mille alusvara on börsil kaubeldav fond

Kõiki börsil kaubeldavate fondide optsioone käsitatakse likviidset turgu omavana

Börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid

Futuur/forvard, mille alusvara on börsil kaubeldav fond

Kõiki börsil kaubeldavate fondide futuure/forvardeid käsitatakse likviidset turgu omavana

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Vahetustehingud

Vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi:

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

50 000 000  eurot

15

Hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

Tulususe variatsiooni/volatiilsuse parameeter (parameter return variance/volatility)

Dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

 

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Portfellivahetustehingud

Portfellivahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmise spetsiifilise kombinatsiooni alusel.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Segmenteerimiskriteerium 4 – portfellivahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

50 000 000  eurot

15

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

 

Aktsiatel põhinev tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud aktsiatel põhinevat tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 6.2

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kauplemiseelsete ja -järgsete künniste kindlaksmääramiseks segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul kauplemiseelsed ja -järgsed künnisväärtused, mis on määratud alamklassidele, mille puhul on sellise keskmise päevase tingliku väärtuse vahemiku põhjal, kuhu alamklass kuulub, kindlaks määratud, et neil on likviidne turg

Keskmine päevane tinglik väärtus

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Aktsiaindeksioptsioonid

Aktsiaindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev aktsiaindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Aktsiaindeksifutuurid/-forvardid

Aktsiaindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev aktsiaindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Aktsiaoptsioonid

Aktsiaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Aktsiafutuurid/-forvardid

Aktsiafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Aktsiadividendioptsioonid

Aktsiadividendioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia, mis annab õiguse dividendidele

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

400 000  eurot

450 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

25 000  eurot

30 000  eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

50 000  eurot

100 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

2 000 000  eurot

2 500 000  eurot

Aktsiadividendifutuurid/-forvardid

Aktsiadividendifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev aktsia, mis annab õiguse dividendidele

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

400 000  eurot

450 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

25 000  eurot

30 000  eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

50 000  eurot

100 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

2 000 000  eurot

2 500 000  eurot

Dividendiindeksioptsioonid

Dividendiindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev dividendiindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Dividendiindeksifutuurid/-forvardid

Dividendiindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev dividendiindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Volatiilsusindeksioptsioonid

Volatiilsusindeksioptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev volatiilsusindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

200 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 600 miljonit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 600 miljonit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

Volatiilsusindeksifutuurid/-forvardid

Volatiilsusindeksifutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev volatiilsusindeks

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 1 miljard eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

1 miljard eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 3 miljardit eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

50 000 000  eurot

55 000 000  eurot

3 miljardit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljardit eurot

15 000 000  eurot

20 000 000  eurot

150 000 000  eurot

160 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 5 miljardit eurot

25 000 000  eurot

30 000 000  eurot

250 000 000  eurot

260 000 000  eurot

Börsil kaubeldavate fondide optsioonid

Börsil kaubeldavate fondide optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev börsil kaubeldav fond

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Börsil kaubeldavate fondide futuurid/forvardid

Börsil kaubeldavate fondide futuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev börsil kaubeldav fond

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

keskmine päevane tinglik väärtus < 5 miljonit eurot

20 000  eurot

25 000  eurot

1 000 000  eurot

1 250 000  eurot

5 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 10 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

10 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 20 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 20 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Vahetustehingud

Vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi:

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

50 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 200 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

Tulususe variatsiooni/volatiilsuse parameeter (parameter return variance/volatility)

Dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

 

 

 

 

 

 

 

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

Portfellivahetustehingud

Portfellivahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmise spetsiifilise kombinatsiooni alusel.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvara liik: üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks on üks alusvara, indeks, korv

Segmenteerimiskriteerium 3 – parameeter: hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter), dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend), tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance), tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Segmenteerimiskriteerium 4 – portfellivahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Künnised tuleks arvutada iga alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

50 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 100 miljonit eurot

250 000  eurot

300 000  eurot

1 250 000  eurot

1 500 000  eurot

100 miljonit eurot ≤ keskmine päevane tinglik väärtus < 200 miljonit eurot

500 000  eurot

550 000  eurot

2 500 000  eurot

3 000 000  eurot

keskmine päevane tinglik väärtus ≥ 200 miljonit eurot

1 000 000  eurot

1 500 000  eurot

5 000 000  eurot

5 500 000  eurot

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 5: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass 6: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

 

 

 

 



Tabel 6.3

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Vahetustehingud

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

Portfellivahetustehingud

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

Muud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

20 000  eurot

25 000  eurot

100 000  eurot

150 000  eurot

7.    Kauba tuletisinstrumendid



Tabel 7.1

Kauba tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

Metalli kaubafutuuri/-forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

 

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Metallide kaubaoptsioonid

Metalli kaubaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

 

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Metallide kaubavahetustehingud

Metalli kaubavahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – metalli liik: väärismetall, mitteväärismetall

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev metall

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

Segmenteerimiskriteerium 5 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Väärismetallid

Mitteväärismetallid

 

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

 

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

 

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

 

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

 

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubafutuurid/-forvardid

Energia kaubafutuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

Segmenteerimiskriteerium 5 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 6 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

…

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubaoptsioonid

Energia kaubaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

Segmenteerimiskriteerium 5 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 6 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

…

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Energia kaubavahetustehingud

Energia kaubavahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – energialiik: nafta, nafta destillaadid, kivisüsi, nafta kergfraktsioonid, maagaas, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 2 – alusvaraks olev energia

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

Segmenteerimiskriteerium 5 – koormuse liik, mis on määratletud kui baaskoormus, tippkoormus, tipuväline koormus või muu, mis on energialiigi puhul asjakohane: elekter

Segmenteerimiskriteerium 6 – tarne/rahalise arvelduse koht, mis on energialiikide puhul asjakohane: nafta, nafta destillaadid, nafta kergfraktsioonid, elekter, mitu energialiiki

Segmenteerimiskriteerium 7 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

10 000 000  eurot

10

Nafta/nafta destillaadid/nafta kergfraktsioonid

Kivisüsi

Maagaas/elekter/mitu energialiiki

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 4 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 4 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 8 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 3: 8 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

…

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

 

 

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

Põllumajandusliku kauba futuuri/forvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles futuuri/forvardi tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 3 – futuuri/forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Põllumajandusliku kauba optsioonid

Põllumajandusliku kauba optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles optsiooni tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 3 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

Põllumajandusliku kauba vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – alusvaraks olev põllumajanduslik kaup

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles vahetustehingu tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 3 – arvelduse liik, mis on määratletud sularahas, füüsilise või muu arveldusena

Segmenteerimiskriteerium 4 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 2: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 3: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud kauba tuletisinstrumendid

 

Kauba tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud kauba tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 7.2

Kauba tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Metallide kaubaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Metallide kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubafutuurid/-forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubaoptsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Energia kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kauba optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

250 000  eurot

70

500 000  eurot

80

60

750 000  eurot

90

70

1 000 000  eurot

30

40

50

60



Tabel 7.3

Kauba tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – kauba tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Metallide kaubafutuurid/-forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Metallide kaubaoptsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Metallide kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubafutuurid/-forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubaoptsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Energia kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kauba futuurid/forvardid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kauba optsioonid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Põllumajandusliku kaubavahetustehingud

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

Muud kauba tuletisinstrumendid

250 000  eurot

500 000  eurot

750 000  eurot

1 000 000  eurot

8.    Välisvaluuta tuletisinstrumendid



Tabel 8.1

Välisvaluuta tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Finantsinstrument, mis on seotud valuutadega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Mitteülekantav forvard

tähendab forvardit, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluutaforvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid forvardeid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Ülekantav forvard

tähendab forvardit, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluutaforvardi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – forvardi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid forvardeid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Mitteülekantavad välisvaluutaoptsioonid

tähendab optsiooni, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluutaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid välisvaluutaoptsioone käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Ülekantav välisvaluutaoptsioon

tähendab optsiooni, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluutaoptsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid välisvaluutaoptsioone käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Mitteülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

tähendab vahetustehingut, mis kuulub lepingu tingimuste kohaselt selle poolte vahel rahas arveldamisele ja mille arveldussumma määratakse kindlaks kahe valuuta kauplemis- ja hindamispäeva vahetuskursi erinevuse põhjal. Arvelduspäeval võlgneb üks pool teisele netoerinevuse i) kauplemispäeval kehtiva vahetuskursi ning ii) hindamispäeva vahetuskursi vahel, lähtudes tinglikust väärtusest ja arvestades, et see netosumma kuulub tasumisele lepingus sätestatud arveldusvaluutas.

Mitteülekantava välisvaluuta vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Mitteülekantavaid välisvaluuta vahetustehinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Ülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

tähendab vahetustehingut, mis hõlmab üksnes kahe eri valuuta vahetust teataval tulevasel lepingus kokku lepitud arvelduspäeval ja fikseeritud määraga, mis on kokku lepitud valuutavahetust käsitleva lepingu sõlmimisel.

Ülekantava välisvaluuta vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ülekantavaid välisvaluuta vahetustehinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana.

Välisvaluutafutuurid

Välisvaluutafutuuri alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olevate valuutade paar, mis on määratletud kui kahe tuletislepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

Segmenteerimiskriteerium 2 – futuuri järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 nädal

Tähtajaklass 2: 1 nädal < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 4: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 5: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Välisvaluutafutuure käsitatakse likviidset turgu mitteomavana

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud välisvaluuta tuletisinstrumendid

 

Välisvaluuta tuletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varaklassi alamklassi

Mis tahes muud välisvaluuta tuletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 8.2

Välisvaluuta tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – välisvaluuta tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Mitteülekantav forvard

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantav forvard

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Mitteülekantavad välisvaluutaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantavad välisvaluutaoptsioonid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Mitteülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Ülekantavad välisvaluuta vahetustehingud

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Välisvaluutafutuurid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

Muud välisvaluuta tuletisinstrumendid

4 000 000  eurot

5 000 000  eurot

20 000 000  eurot

25 000 000  eurot

9.    Krediidituletisinstrumendid



Tabel 9.1

Krediidituletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest. Alamklasside puhul, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg, kohaldatakse asjakohasel juhul täiendavat kvalitatiivset likviidsuse kriteeriumit

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Indeksi staatus on-the-run

[täiendav kvalitatiivne likviidsuse kriteerium]

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

Vahetustehing, mille rahavoogude vahetamine on seotud indeksisse kuuluvate finantsinstrumentide mitme emitendi krediidivõimelisusega ja krediidisündmuste toimumisega

Indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev indeks

Segmenteerimiskriteerium 2 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles tuletisinstrumendi tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 3 – krediidiriski vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

200 000 000  eurot

10

Aluseks olevat indeksit käsitatakse likviidset turgu omavana:

1)  kogu sellisel perioodil, mil staatus on „on-the-run”

2)  sellise perioodi esimese 30 tööpäeva jooksul, mil staatus on „1x off-the-run”

On-the-run-indeks tähendab jooksvat kõige viimast versiooni (seeriat) indeksist, mis on loodud sel kuupäeval, millal indeksi koostis kehtima hakkab, ja lõpeb üks päev enne kuupäeva, millal indeksi järgmise versiooni (seeria) koostis kehtima hakkab.

Staatus 1x off-the-run tähendab indeksi seda versiooni (seeriat), mis eelneb vahetult kehtivale on-the-run-versioonile (seeriale) teataval ajahetkel. Versioon (seeria) ei ole enam on-the-run ja saab staatuse 1x off-the-run, kui luuakse indeksi värskeim versioon (seeria).

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Vahetustehing, mille rahavoogude vahetamine on seotud finantsinstrumentide ühe emitendi krediidivõimelisusega ja krediidisündmuste toimumisega

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – aluseks olev võrdlusüksus

Segmenteerimiskriteerium 2 – aluseks oleva võrdlusüksuse liik, mis on määratletud järgmiselt:

„Riigi ja avalikku tüüpi emitent” on emiteeriv üksus, mis on kas:

a)  liit;

b)  liikmesriik, k.a liikmesriigi valitsusasutus, amet või eriotstarbeline üksus;

c)  riigi üksus, mis ei ole loetletud punktides a ja b;

d)  liitriigist liikmesriigi puhul liitriigi liige;

e)  mitme liikmesriigi eriotstarbeline üksus;

f)  rahvusvaheline finantsasutus, mille on asutanud vähemalt kaks liikmesriiki ja mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ning anda rahalist abi oma liikmetele, kellel on või keda ohustavad ulatuslikud finantsprobleemid;

g)  Euroopa Investeerimispank;

h)  avaliku sektori asutus, mis ei ole riigi tasandi emitent, nagu on täpsustatud punktides a–c.

„Äriühingu tüüpi emitent” on emiteeriv üksus, mis ei ole riigi ega avalikku tüüpi emitent.

Segmenteerimiskriteerium 3 – tinglik vääring, mis on määratletud kui vääring, milles tuletisinstrumendi tinglik väärtus on nomineeritud

Segmenteerimiskriteerium 4 – krediidiriski vahetustehingu järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 2: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 3: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

 

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta järgmisele kvalitatiivsele likviidsuse kriteeriumile

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

Optsioon, mille aluseks on krediidiriski vahetustehingu indeks

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – krediidiriski vahetustehingu indeksi alamklass, nagu on määratletud indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu vara alamklassi puhul

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ja mille järelejäänud tähtaja klass on 0–6 kuud, käsitatakse likviidset turgu omavana

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ja mille järelejäänud tähtaja klass ei ole 0–6 kuud, ei käsitata likviidset turgu omavana

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsiooni, mille aluseks olev krediidiriski vahetustehingu indeks on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, ei käsitata likviidset turgu omavana ühegi järelejäänud tähtaja klassi puhul

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

Optsioon, mille alusvara on ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu alamklass, nagu on määratletud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu vara alamklassi puhul

Segmenteerimiskriteerium 2 – optsiooni järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 2: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 3: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 4: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ning mille järelejäänud tähtaja klass on 0–6 kuud, käsitatakse likviidset turgu omavana

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel on likviidne turg, ning mille järelejäänud tähtaja klass ei ole 0–6 kuud, ei käsitata likviidset turgu omavana

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsiooni, mille alusvaraks olev ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing on alamklass, mille puhul on määratud kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu, ei käsitata likviidset turgu omavana ühegi järelejäänud tähtaja klassi puhul

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud krediidituletisinstrumendid

 

Krediidituletisinstrument, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muud krediidituletisinstrumenti käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 9.2

Krediidituletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Kohandatud korviga krediidiriski vahetustehing

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

2 500 000  eurot

70

5 000 000  eurot

80

60

7 500 000  eurot

90

70

10 000 000  eurot

30

40

50

60



Tabel 9.3

Krediidituletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – krediidituletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Kohandatud korviga krediidiriski vahetustehing

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Krediidiriski vahetustehingu indeksi optsioonid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu optsioonid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

Muud krediidituletisinstrumendid

2 500 000  eurot

5 000 000  eurot

7 500 000  eurot

10 000 000  eurot

10.    C10 tuletisinstrumendid



Tabel 10.1

C10 tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Veose tuletisinstrumendid

Finantsinstrument, mis on seotud prahihindadega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10

Veose tuletisinstrumendi alamklass määratakse kindlaks järgmiste segmenteerimiskriteeriumide järgi.

Segmenteerimiskriteerium 1 – lepingu liik: veoste forvardlepingud või optsioonid

Segmenteerimiskriteerium 2 – veose liik: vedellast, puistlast

Segmenteerimiskriteerium 3 – veose alaliik: puistlastilaev, tanker, konteinerlaev

Segmenteerimiskriteerium 4 – veose alaliigiga seotud mahu määratlus

Segmenteerimiskriteerium 5 – kindel marsruut või tähtajalise prahtimise keskmine

Segmenteerimiskriteerium 6 – tuletisinstrumendi järelejäänud tähtaja klass, mis on määratletud järgmiselt:

Tähtajaklass 1: 0 < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 kuu

Tähtajaklass 2: 1 kuu < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 kuud

Tähtajaklass 3: 3 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 6 kuud

Tähtajaklass 4: 6 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 9 kuud

Tähtajaklass 5: 9 kuud < järelejäänud tähtaeg ≤ 1 aasta

Tähtajaklass 6: 1 aasta < järelejäänud tähtaeg ≤ 2 aastat

Tähtajaklass 7: 2 aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ 3 aastat

…

Tähtajaklass m: (n – 1) aastat < järelejäänud tähtaeg ≤ n aastat

10 000 000  eurot

10

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud C10 tuletisinstrumendid

 

Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 10 määratletud finantsinstrument, mis ei ole veose tuletisinstrument; mis tahes järgmine intressimäära tuletisinstrumendi alamklassidest: mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas või erinevates valuutades inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid; mis tahes järgmine aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide alamklassidest: volatiilsusindeksioptsioon, volatiilsusindeksifutuur/-forvard, tulususe variatsiooni parameetriga (parameter return variance) vahetustehing, volatiilsuse tulususe parameetriga (parameter return volatility) vahetustehing, tulususe variatsiooni parameetriga (parameter return variance) portfellivahetustehing, tulususe volatiilsuse parameetriga (parameter return volatility) portfellivahetustehing

Mis tahes muid C10 tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 10.2

C10 tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Veose tuletisinstrumendid

Künnised tuleks arvutada iga varade alamklassi alamklassi kohta, arvestades alamklassi kuuluvate finantsinstrumentidega tehtud tehinguid

S1

S2

S3

S4

25 000  eurot

70

50 000  eurot

80

60

75 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60



Tabel 10.3

C10 tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – C10 tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Veose tuletisinstrumendid

25 000  eurot

50 000  eurot

75 000  eurot

100 000  eurot

Muud C10 tuletisinstrumendid

25 000  eurot

50 000  eurot

75 000  eurot

100 000  eurot

11.    Hinnavahelepingud



Tabel 11.1

Hinnavahelepingud – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – hinnavahelepingud

Tuletisleping, mis annab omanikule positsiooni, mis võib olla pikk või lühike, lepingu alguses kehtinud alusvara hinna ja lepingu lõpetamise ajal kehtinud hinna erinevuse suhtes

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, segmenteeritakse iga varade alamklass täiendavalt alamklassidesse, nagu on määratletud allpool

Iga alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest, või kui see on asjakohane, siis allpool määratletud kvalitatiivsele likviidsuse kriteeriumile

Kvalitatiivne likviidsuse kriteerium

Keskmine päevane tinglik väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Välisvaluuta hinnavahelepingud

Välisvaluuta hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks aluseks olevate valuutade paari põhjal, mis on määratletud kui kahe hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu aluseks oleva valuuta kombinatsioon

 

50 000 000  eurot

100

Kauba hinnavahelepingud

Kauba hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva kauba põhjal

 

50 000 000  eurot

100

Kapitali hinnavahelepingud

Kapitali hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva kapitaliväärtpaberi põhjal

Kapitali hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on kapitaliväärtpaber, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 17 alapunktiga b

 

 

Võlakirjade hinnavahelepingud

Võlakirja hinnavahelepingute alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva võlakirja või võlakirjafutuuri põhjal

Võlakirja hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on võlakiri või võlakirjafutuur, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingu alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva aktsiafutuuri/-forvardi põhjal

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on aktsiafutuur/-forvard, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingu alamklass määratakse kindlaks hinnavahelepingu/hinnavahekihlveo lepingu alusvaraks oleva aktsiaoptsiooni põhjal

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingu alamklassi käsitatakse likviidset turgu omavana, kui alusvara on aktsiaoptsioon, millel on likviidne turg, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6 ja artikli 8 lõike 1 punktiga b.

 

 

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud hinnavahelepingud

 

Hinnavaheleping/hinnavahekihlveo leping, mis ei kuulu ühessegi ülalnimetatud varade alamklassi

Mis tahes muid hinnavahelepinguid/hinnavahekihlveo lepinguid käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 11.2

Hinnavahelepingud – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Maht – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Valuuta hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud valuuta hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Kauba hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud kauba hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Kapitali hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiatel põhinevate hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Võlakirjade hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud võlakirjade hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiafutuuri hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

Tehingud, mis on tehtud aktsiaoptsiooni hinnavahelepingutega, mida käsitatakse likviidset turgu omavana vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b

S1

S2

S3

S4

50 000  eurot

70

60 000  eurot

80

60

90 000  eurot

90

70

100 000  eurot

30

40

50

60



Tabel 11.3

Hinnavahelepingud – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – hinnavahelepingud

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Valuuta hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Kauba hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Kapitali hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Võlakirjade hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Aktsiafutuuri/-forvardi hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Aktsiaoptsiooni hinnavahelepingud

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

Muud hinnavahelepingud/hinnavahekihlveod

50 000  eurot

60 000  eurot

90 000  eurot

100 000  eurot

12.    Lubatud heitkoguste väärtpaberid



Tabel 12.1

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Iga varade alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (1) nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab õigusele tekitada heitkogus, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab õigusele tekitada heitkogus, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab heitkoguse vähendamisele ulatuses, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

Mis tahes ühik, mis on tunnistatud vastavaks direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele (heitkogustega kauplemise süsteem) ja mis vastab heitkoguse vähendamisele ulatuses, mis on samaväärne ühe CO2-ekvivalenttonniga

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5
(1)   

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).



Tabel 12.2

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

Kõikide lubatud heitkoguse ühikutega (LHÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

40 000 CO2-ekvivalenttonni

70

50 000 CO2-ekvivalenttonni

80

90 000 CO2-ekvivalenttonni

90

100 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

Kõikide lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega (lennunduse LHÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

Kõikide tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutega (THVd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

Kõikide heitkoguste vähendamise ühikutega (HVÜd) tehtud tehingud

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60



Tabel 12.3

Lubatud heitkoguste väärtpaberid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd)

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

90 000 CO2-ekvivalenttonni

100 000 CO2-ekvivalenttonni

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikud (lennunduse LHÜd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd)

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

13.    Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid



Tabel 13.1

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – klassid, millel ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Iga varade alamklassi puhul määratakse kindlaks, et sellel ei ole likviidset turgu vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõike 1 punktile b, kui see ei vasta ühele või kõikidele järgmistest kvantitatiivsete likviidsuse kriteeriumide künnistest

Keskmine päevane väärtus

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 1]

Keskmine päevane tehingute arv

[kvantitatiivne likviidsuse kriteerium 2]

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

Finantsinstrument, mis on seotud heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi lubatud heitkoguste väärtpaberitega, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktis 4

150 000 CO2-ekvivalenttonni

5

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Selliste finantsinstrumentide klasside kindlaksmääramiseks, mida käsitatakse likviidset turgu mitteomavana artikli 6 ja artikli 8 lõike 1 punkti b järgi, kasutatakse järgmist metoodikat

Muud lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

 

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrument, mille alusvara ei ole lubatud heitkoguse ühik (LHÜ), lennunduse lubatud heitkoguse ühik (lennunduse LHÜ), tõendatud heitkoguste vähendamise ühik (THV) ega heitkoguste vähendamise ühik (HVÜ)

Mis tahes muid lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumente käsitatakse likviidset turgu mitteomavana



Tabel 13.2

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Tehingud, mida võetakse künniste arvutamisel arvesse

Kauplemiseelsete ja -järgsete künniste arvutamisel kohaldatavad protsentiilid ja alumised künnisväärtused instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil on likviidne turg

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Tehingud – protsentiil

Alumine künnisväärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

40 000 CO2-ekvivalenttonni

70

50 000 CO2-ekvivalenttonni

80

90 000 CO2-ekvivalenttonni

90

100 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

Tehingud kõikide lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

S1

S2

S3

S4

20 000 CO2-ekvivalenttonni

70

25 000 CO2-ekvivalenttonni

80

40 000 CO2-ekvivalenttonni

90

50 000 CO2-ekvivalenttonni

30

40

50

60



Tabel 13.3

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid – kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Varaklass – lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

Varade alamklass

Kauplemiseelsed ja -järgsed künnised instrumendile omase mahu ning suure mahu puhul varade alamklasside korral, mille kohta on määratud kindlaks, et neil ei ole likviidset turgu

Instrumendile omane maht, kauplemiseelne

Suur maht, kauplemiseelne

Instrumendile omane maht, kauplemisjärgne

Suur maht, kauplemisjärgne

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Künnisväärtus

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lubatud heitkoguse ühiku (LHÜ) tüüpi

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

90 000 CO2-ekvivalenttonni

100 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on lennunduse lubatud heitkoguse ühiku (lennunduse LHÜ) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on tõendatud heitkoguste vähendamise ühiku (THV) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid, mille alusvara on heitkoguste vähendamise ühiku (HVÜ) tüüpi

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni

Muud lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

20 000 CO2-ekvivalenttonni

25 000 CO2-ekvivalenttonni

40 000 CO2-ekvivalenttonni

50 000 CO2-ekvivalenttonni



IV LISA

Läbipaistvusega seotud arvutuste eesmärgil esitatavad võrdlusandmed



Tabel 1

Tabelis 2 kasutatavad tähised

TÄHIS

ANDMETE LIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti lahter

{DECIMAL-n/m}

Kuni n kümnendkohta, millest m kohta võivad olla murdarvud

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv:

— kümnendkohtade eraldusmärk on punkt (.);

— arvu ees võib olla miinusmärk (–), mis tähistab negatiivset väärtust.

Vajaduse korral väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{COUNTRYCODE_2}

2 tähtnumbrilist märki

Kahetäheline riigikood (ISO 3166-1 alpha-2 riigikood)

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

Kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad tuleb esitada järgmisel kujul:

AAAA-KK-PP

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN kood, nagu on määratletud standardis ISO 6166

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus, nagu on määratletud standardis ISO 17442

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood, nagu on määratletud standardis ISO 10383

{INDEX}

4 tähtnumbrilist märki

„EONA” – EONIA

„EONS” – EONIA SWAP

„EURI” – EURIBOR

„EUUS” – EURODOLLAR

„EUCH” – EuroSwiss

„GCFR” – GCF REPO

„ISDA” – ISDAFIX

„LIBI” – LIBID

„LIBO” – LIBOR

„MAAA” – Muni AAA

„PFAN” – Pfandbriefe

„TIBO” – TIBOR

„STBO” – STIBOR

„BBSW” – BBSW

„JIBA” – JIBAR

„BUBO” – BUBOR

„CDOR” – CDOR

„CIBO” – CIBOR

„MOSP” – MOSPRIM

„NIBO” – NIBOR

„PRBO” – PRIBOR

„TLBO” – TELBOR

„WIBO” – WIBOR

„TREA” – Treasury

„SWAP” – SWAP

„FUSW” – Future SWAP



Tabel 2

Läbipaistvusega seotud arvutuste eesmärgil esitatavad võrdlusandmete üksikasjad

Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite puhul, nagu on määratletud III lisa 12. jao tabelis 12.1Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes intressimäära tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 5. jao tabelis 5.1Selles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes välisvaluuta tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 8. jao tabelis 8.1Lahtrid tuleks täita üksnes aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 6. jao tabelis 6.1Lahtrid tuleks täita üksnes siis, kui lepingu liik on võrdne hinnavahelepingu või hinnavahekihlveogaSelles jaos olevad lahtrid tuleks täita üksnes lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide puhul, nagu on määratletud III lisa 13. jao tabelis 13.1

#

LAHTER

ESITATAVAD ANDMED

ARUANDE VORM

1

Finantsinstrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi tuvastamiseks kasutatav kood

{ISIN}

2

Finantsinstrumendi täisnimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

3

MiFIRi kohane tunnus

Mittekapitaliinstrumentide identifitseerimine

Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid, nagu on määratletud III lisa tabelis 4.1

Struktureeritud finantstooted, nagu on määratletud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 28

Võlakirjad (kõik võlakirjad, välja arvatud börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid), nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b

Börsil kaubeldavad kaubad, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b ja täpsustatud III lisa 2. jao tabelis 2.4

Börsil kaubeldavad väärtpaberid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b ja täpsustatud III lisa 2. jao tabelis 2.4

Lubatud heitkoguste väärtpaberid, nagu on määratletud III lisa 12. jao tabelis 12.1

Tuletisinstrumendid, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 4–10

Mittekapitaliinstrumendid

„SDRV” – väärtpaberistatud tuletisinstrumendid

„SFPS” – struktureeritud finantstooted

„BOND” – võlakirjad

„ETCS” – börsil kaubeldavad kaubad

„ETNS” – börsil kaubeldavad väärtpaberid

„EMAL” – lubatud heitkoguste väärtpaberid

„DERV” – tuletisinstrument

4

Alusvara varaklass

Täidetakse, kui MiFIRi kohane tunnus on väärtpaberistatud tuletisinstrument või tuletisinstrument.

„INTR” – intressimäär

„EQUI” – aktsia

„COMM” – kaup

„CRDT” – krediit

„CURR” – valuuta

„EMAL” – lubatud heitkoguste väärtpaberid

5

Lepingu liik

Täidetakse, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument.

„OPTN” – optsioonid

„FUTR” – futuurid

„FRAS” – intressiforvardid

„FORW” – forvardid

„SWAP” – vahetustehingud

„PSWP” – portfellivahetustehingud

„SWPT” – vahetusoptsioonid

„FONS” – vahetustehingu futuurid

„FWOS” – vahetustehingu forvardid

„FFAS” – veoste forvardid

„SPDB” – hinnavahekihlveod

„CFDS” – hinnavahelepingud

„OTHR” – muu

6

Aruandepäev

Võrdlusandmete esitamise päev

{DATEFORMAT}

7

Kauplemiskoht

Kauplemiskoha puhul segmendi MIC (olemasolu korral) või muul juhul operatsiooniline MIC

{MIC}

8

Tähtaeg

Finantsinstrumendi tähtaeg Lahter täidetakse võlakirjade, intressimäära tuletisinstrumentide, aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide, kauba tuletisinstrumentide, välisvaluuta tuletisinstrumentide, krediidituletisinstrumentide, C10 tuletisinstrumentide ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide varaklasside puhul.

{DATEFORMAT}

Võlakirjadega (kõik võlakirjaliigid, v.a börsil kaubeldavad kaubad ja börsil kaubeldavad väärtpaberid) seotud väljad

9

Võlakirjaliik

Võlakirjaliik, nagu on määratletud III lisa 2. jao tabelis 2.2. Täidetakse üksnes siis, kui MiFIRi kohane tunnus võrdub võlakirjadega.

„EUSB” – riigivõlakiri

„OEPB” – muu avaliku sektori võlakiri

„CVTB” – vahetusvõlakiri

„CVDB” – pandikiri

„CRPB” – äriühingu võlakiri

„OTHR” – muu

10

Emiteerimise kuupäev

Kuupäev, millal võlakiri emiteeritakse ja hakkab koguma intressi.

{DATEFORMAT}

Lubatud heitkoguste väärtpaberitega seotud väljad

11

Lubatud heitkoguste väärtpaberite alamliik

Lubatud heitkoguste väärtpaberid

„CERE” – THV

„ERUE” – HVÜ

„EUAE” – LHÜ

„EUAA” – lennunduse LHÜ

Tuletisinstrumentidega seotud väljad

Kauba tuletisinstrumendid ja C10 tuletisinstrumendid

12

Veose alaliigiga seotud mahu määratlus

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub veosega.

{ALPHANUM-25}

13

Kindel marsruut või tähtajalise prahtimise keskmine

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub veosega.

{ALPHANUM-25}

14

Tarne/sularahaarvelduse koht

Täita, kui delegeeritud määruse (EL) 2017/585 lisa tabeli 2 lahtris 35 märgitud põhitoode võrdub energiaga.

{ALPHANUM-25}

15

Tinglik valuuta

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

Intressimäära tuletisinstrumendid

16

Alusvara liik

Täidetakse lepinguliikide puhul, mis ei ole vahetustehingud, vahetusoptsioonid, vahetustehingu futuurid ega vahetustehingu forvardid, ühega järgmistest variantidest

Täidetakse lepinguliikide puhul, mis on vahetustehingud, vahetusoptsioonid, vahetustehingu futuurid ja vahetustehingu forvardid, seoses alusvaraks oleva vahetustehinguga ühega järgmistest variantidest

„BOND” – võlakiri

„BNDF” – võlakirjafutuur

„INTR” – intressimäär

„IFUT” – intressimäärafutuur/intressiforvard

„FFMC” – MITMES VALUUTAS UJUV-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XFMC” – MITMES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XXMC” – MITMES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-FIKSEERITUD-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„OSMC” – MITMES VALUUTAS ÜLEÖÖ INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD

„IFMC” – MITMES VALUUTAS INFLATSIOONIINDEKSIGA SEOTUD VAHETUSTEHINGUD

„FFSC” – ÜHES VALUUTAS UJUV-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XFSC” – ÜHES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-UJUVA-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„XXSC” – ÜHES VALUUTAS FIKSEERITUD-MÄÄR-FIKSEERITUD-MÄÄRA-VASTU-VAHETUSTEHINGUD

„OSSC” – ÜHES VALUUTAS ÜLEÖÖ INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD

„IFSC” – ÜHES VALUUTAS INFLATSIOONIINDEKSIGA SEOTUD VAHETUSTEHINGUD

17

Alusvaraks oleva võlakirja emitent

Täidetakse, kui alusvara liik on võlakiri või võlakirjafutuur, märkides otsese või lõpliku alusvaraks oleva võlakirja emitendi juriidilise isiku tunnuse.

{LEI}

18

Alusvaraks oleva võlakirja tähtaeg

Lahtrisse märgitakse alusvaraks oleva võlakirja tähtaeg.

Lahter puudutab määratud tähtajaga võlainstrumente.

{DATEFORMAT}

19

Alusvaraks oleva võlakirja emiteerimise kuupäev

Lahtrisse märgitakse alusvaraks oleva võlakirja emiteerimise kuupäev.

{DATEFORMAT}

20

Vahetusoptsiooni tinglik valuuta

Vahetusoptsioonide puhul täidetavad lahtrid.

{CURRENCYCODE_3}

21

Alusvaraks oleva vahetustehingu tähtaeg

Täidetakse üksnes vahetusoptsioonide, vahetustehingu futuuride ja vahetustehingu forvardite puhul.

{DATEFORMAT}

22

Inflatsiooniindeksi ISIN kood

Vahetusoptsioonide korral üks järgmistest alusvaraks oleva vahetustehingu liikidest: ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid; kui inflatsiooniindeksil on ISIN, tuleb lahtrisse märkida selle indeksi ISIN kood.

{ISIN}

23

Inflatsiooniindeksi nimetus

Märgitakse indeksi standardnimetus vahetusoptsioonide korral, mis on seotud ühe järgmise aluseks oleva vahetustehingu liigiga: ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, ühes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehing, mitmes valuutas inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingu futuurid/forvardid

{ALPHANUM-25}

24

Viiteintressimäär

Viiteintressimäära nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

25

Lepingu tähtaeg (intressimäär)

Lahtrisse märgitakse lepingu tähtaeg Kestust väljendatakse päevades, nädalates, kuudes või aastates.

{INTEGER-3}+„DAYS” – päevad

{INTEGER-3}+„WEEK” – nädalad

{INTEGER-3}+„MNTH” – kuud

{INTEGER-3}+„YEAR” – aastad

Välisvaluuta tuletisinstrumendid

26

Lepingu alaliik

Täita, et eristada ülekantavaid ja mitteülekantavaid forvardeid, optsioone ning vahetustehinguid, nagu on määratletud III lisa 8. jao tabelis 8.1.

„DLVR” – ülekantav

„NDLV” – mitteülekantav

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

27

Alusvara liik

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass ei ole vahetustehing ega portfellivahetustehing.

„STIX” – aktsiaindeks

„SHRS” – aktsia

„DIVI” – dividendiindeks

„DVSE” – aktsiadividend

„BSKT” – korporatiivsetest sündmustest tulenevate aktsiate korv

„ETFS” – börsil kaubeldavad fondid

„VOLI” – volatiilsusindeks

„OTHR” – muu (sealhulgas hoidmistunnistused, sertifikaadid ja muu kapital, näiteks finantsinstrumendid)

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on üks alusvara.

„SHRS” – aktsia

„DVSE” – aktsiadividend

„ETFS” – börsil kaubeldavad fondid

„OTHR” – muu (sealhulgas hoidmistunnistused, sertifikaadid ja muu kapital, näiteks finantsinstrumendid)

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on indeks.

„STIX” – aktsiaindeks

„DIVI” – dividendiindeks

„VOLI” – volatiilsusindeks

„OTHR” – muu

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on kas vahetustehing või portfellivahetustehing ning III lisa 6. jao tabeli 6.1 kohane segmenteerimiskriteerium 2 on korv.

„BSKT” – korv

28

Parameeter

Täita, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument, alusvara varaklass on aktsia ja varaklassi alamklass on üks järgmistest: vahetustehingud, portfellivahetustehingud.

„PRBP” – hinna ja tulususe näitaja põhiparameeter (price return basic performance parameter)

„PRDV” – dividendi tulususe parameeter (parameter return dividend)

„PRVA” – tulususe variatsiooni parameeter (parameter return variance)

„PRVO” – tulususe volatiilsuse parameeter (parameter return volatility)

Hinnavahelepingud

29

Alusvara liik

Täita üksnes siis, kui MiFIRi kohane tunnus on tuletisinstrument ja lepingu liik on võrdne hinnavahelepingu või hinnavahekihlveoga.

„CURR” – valuuta

„EQUI” – aktsia

„BOND” – võlakirjad

„FTEQ” – aktsiafutuurid

„OPEQ” – aktsiaoptsioonid

„COMM” – kaup

„EMAL” – lubatud heitkoguste väärtpaberid

„OTHR” – muu

30

Tinglik valuuta 1

Aluseks olevate valuutade paari valuuta 1. Lahter on asjakohane, kui alusvara liik on valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

31

Tinglik valuuta 2

Aluseks olevate valuutade paari valuuta 2. Lahter on asjakohane, kui alusvara liik on valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Krediidituletisinstrumendid

32

Alusvaraks oleva krediidiriski vahetustehingu ISIN kood

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumentide puhul, märkides alusvaraks oleva vahetustehingu ISIN koodi.

{ISIN}

33

Aluseks oleva indeksi kood

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumentide puhul, märkides indeksi ISIN koodi.

{ISIN}

34

Aluseks oleva indeksi nimi

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumentide puhul, märkides indeksi standardnimetuse.

{ALPHANUM-25}

35

Seeria

Indeksi koostise seerianumber, kui see on asjakohane.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides krediidiriski vahetustehingu indeksi seeria.

{DECIMAL-18/17}

36

Versioon

Seeria uus versioon antakse välja, kui üks koostisosadest jääb viivitusse ja indeks tuleb ümber kujundada, et võtta arvesse kõikide koostisosade uut arvu indeksis.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides krediidiriski vahetustehingu indeksi versiooni.

{DECIMAL-18/17}

37

Uuendamise kuud (roll months)

Kõik kuud, mille jooksul eeldatakse uuendamist, nagu indeksi autor on asjaomasel aastal kehtestanud. Lahtrid tuleb täita iga uuendamise kuu kohta.

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul.

'01', '02', '03', '04', '05', '06', '07', '08', '09', '10', '11', '12'

38

Järgmine uuendamise kuupäev

Täidetakse krediidiriski vahetustehingu indeksi või krediidiriski vahetustehingu indeksi tuletisinstrumendi puhul, märkides indeksi järgmise uuendamise kuupäeva, nagu indeksi autor on kehtestanud.

{DATEFORMAT}

39

Riigi ja avalikku tüüpi emitent

Täidetakse, kui ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu või ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi aluseks olev üksus on riigi tasandi emitent, nagu on määratletud III lisa 9. jao tabelis 9.1.

„TRUE” – aluseks olev üksus on riigi ja avalikku tüüpi emitent

„FALSE” – aluseks olev üksus ei ole riigi ja avalikku tüüpi emitent

40

Aluseks olev kohustus

Täidetakse ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi puhul, märkides aluseks oleva kohustuse ISIN koodi.

{ISIN}

41

Aluseks olev üksus

Märgitakse ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu või ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu tuletisinstrumendi aluseks olev üksus.

{COUNTRYCODE_2}

või

ISO 3166-2 – kahekohaline riigikood, millele järgneb kriips („-”), ja kuni kolmekohaline tähtnumbriline riigi alljaotuse kood

või

{LEI}

42

Tinglik valuuta

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumendid

43

Lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentide alamliik

Täita, kui muutuja nr 3 „MiFIRi kohane tunnus” on „DERV” – tuletisinstrument ja muutuja nr 4 „Alusvara varaklass” on „EMAL” – lubatud heitkoguste väärtpaberid.

„CERE” – THV

„ERUE” – HVÜ

„EUAE” – LHÜ

„EUAA” – lennunduse LHÜ

„OTHR” – muu


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

( 2 ) Komisjoni 28. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/590, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 449).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

Top