Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02017R0039-20220225

Consolidated text: Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/39, 3. november 2016, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (01/08/2023)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2017/39/2022-02-25

02017R0039 — ET — 25.02.2022 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/39,

3. november 2016,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks

(ELT L 005 10.1.2017, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1983, 28. november 2019,

  L 308

82

29.11.2019

►M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1239, 17. juuni 2020,

  L 284

3

1.9.2020

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/246, 13. detsember 2021,

  L 41

8

22.2.2022



▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/39,

3. november 2016,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks



Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõiste

1.  
Käesolevas määruses sätestatakse määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 1370/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse lastele haridusasutustes puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögiviljatoodete ja banaanisektori värskete toodete („koolipuuvili ja -köögivili“) ning piima ja piimatoodete („koolipiim“) tarnimiseks ja jagamiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ning teatavateks seonduvateks kuludeks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 23 osutatud kava („koolikava“) raames.
2.  
Koolikava kohaldamisel tähendab mõiste „õppeaasta“ ajavahemikku 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini.

Artikkel 2

Liikmesriikide strateegiad

1.  

Liikmesriigi strateegia, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 8 ja delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 2, peab sisaldama järgmisi elemente:

a) 

haldustasand, kus koolikava rakendatakse;

b) 

koolikava rakendamisega täidetavad vajadused ja nende tähtsuse järjekord;

c) 

koolikava rakendamisega oodatavalt saavutatavad tulemused ja näitajad, millega nende tulemuste saavutamist mõõdetakse;

d) 

esialgne olukord, mille suhtes tulemuste saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse, lähtudes olemasolevatest andmetest;

e) 

koolikava koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiimaga seotud põhielementide hinnanguline eelarve, samuti kogu koolikavaga seotud elementide eelarve;

f) 

sihtrühm;

g) 

koolikava raames tarnitavate toodete loetelu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral lõikes 7 loetletud tooterühmade kaupa;

h) 

juhul kui tooteid ei tehta koolikava raames kättesaadavaks tasuta, siis kord, mis on kehtestatud selle tagamiseks, et liidu toetuse summa kajastub nõuetekohaselt nende toodete hinnas;

i) 

kui lubatud on ühikuhindade standardiseeritud astmikud, kindlamääralised maksed ja/või ühekordsed maksed, siis nende kehtestamiseks kasutatud aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod; kui kasutatakse kulupõhist süsteemi, siis kord, mille alusel hinnatakse toetusetaotlejate esitatud kulude põhjendatust;

j) 

kaasnevate haridusmeetmete eesmärgid ja sisu;

k) 

asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmade kaasamise kord;

l) 

kord, mille alusel valitakse koolikava raames toodete, materjalide ja teenuste tarnijaid;

m) 

koolikava raames antava liidu toetuse avalikkusele tutvustamise kord.

2.  

Liikmesriigid esitavad komisjonile taotluse korral järgmise teabe, kui seda ei ole esitatud strateegias:

a) 

koolikava raames tarnitavate toodete valimise kriteeriumid ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 11 osutatud prioriteet või prioriteedid;

b) 

toodete tarnimise ja/või jagamise kord, sealhulgas toetuskõlblikud kulud, jagamise sagedus ja ajakava, ning juhul, kui jagamine on lubatud tavapärase koolitoidu raames, siis delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 11 järgimiseks võetud meetmed;

c) 

kui on kindlaks määratud koolikava raames kättesaadavaks tehtud toodete, materjalide ja teenuste eest toetusesaajate poolt makstavad maksimumhinnad, siis nende kehtestamiseks kasutatud aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod;

d) 

riikliku toetuse summa, kui sellist toetust antakse lisaks koolikava jaoks antavale liidu toetusele;

e) 

kui olemasolevaid riiklikke kavasid laiendatakse või tõhustakse koolikava raames antava liidu toetuse abil, siis koolikava lisaväärtuse tagamiseks ettenähtud kord;

f) 

kui jagatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 5 osutatud tooteid, siis kord, millega tagatakse, et liidu toetust makstakse ainult selliste toodete piimakomponendi jaoks ja et see toetus ei ületa määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 5 lõikes 3 osutatud summat;

g) 

struktuurid, korraldus ja vormid, mis on kehtestatud koolikava järelevalveks ja hindamiseks kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikliga 9 ning kontrollimiseks kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 9 ja 10.

3.  
Komisjon avaldab liikmesriikide strateegiad.

Artikkel 3

Liikmesriikide taotlus liidu toetuse saamiseks

Liikmesriigid esitavad iga aasta 31. jaanuariks järgmist õppeaastat käsitleva taotluse liidu toetuse saamiseks ja ajakohastavad vajaduse korral jooksva õppeaastaga seotud taotlust liidu toetuse saamiseks. Taotluses tuleb esitada järgmine teave:

a) 

teave järgmise õppeaasta kohta:

i) 

koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks antava toetuse soovituslik eraldis, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1370/2013 1. lisas;

ii) 

valmisolek kanda osa koolipuu- ja köögivilja ning koolipiima jaoks ettenähtud soovituslikust eraldisest üle teisele soovituslikule eraldisele maksimaalselt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõikes 4 osutatud protsendimääras ning ülekande protsendimäär ja summa;

iii) 

soov kasutada koolipuu- ja köögivilja ning koolipiima jaoks ettenähtud soovituslikust eraldisest suuremat summat ja taotletav maksimaalne lisasumma, kui täiendavad vahendid on olemas;

iv) 

soovitusliku eraldise summa, mida ei taotleta, kui ei soovita kasutada koolipuuvilja ja -köögivilja ja/või koolipiima jaoks ettenähtud soovitusliku eraldise kogusummat;

v) 

koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks taotletud kogusumma.

b) 

Teave jooksva õppeaasta kohta:

i) 

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 4 punktis b osutatud lõplike eraldiste vaheline ülekanne;

ii) 

kui ei soovita kasutada koolipuuvilja ja -köögivilja ja/või koolipiima jaoks jooksval õppeaastal ettenähtud toetuse lõpliku eraldise kogusummat, siis summa, mida koolipuuvilja ja -köögivilja ja/või koolipiima jaoks ei taotleta;

iii) 

soov kasutada koolipuuvilja ja -köögivilja ja/või koolipiima jaoks jooksva õppeaasta kohta neile ette nähtud lõpliku eraldise kogusummast suuremat summat, kui täiendavad vahendid on olemas.

Käesolevas artiklis osutatud summad väljendatakse eurodes.

Artikkel 4

Toetusetaotlejate esitatav toetusetaotlus

1.  
Liikmesriigid määravad kindlaks toetusetaotluste vormi, sisu ja esitamise sageduse vastavalt oma strateegiale ja lõigetes 2–6 sätestatud eeskirjadele.
2.  

Toodete tarnimise ja jagamisega seotud toetusetaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) 

jagatavate toodete kogused tooterühmade kaupa, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral lõikes 7;

b) 

taotleja identifitseerimistunnus ning selle haridusasutuse või -ameti nimi ja aadress või kordumatu identifitseerimisnumber, kus kõnealused kogused jagati;

c) 

nende laste arv, kes on õppeaasta alguses selle/nende haridusasutus(t)e nimekirjas, millel on toetusetaotlusega hõlmatud ajavahemikul õigus saada koolikavaga hõlmatud tooteid.

3.  
Toodete tarnimise ja jagamisega ning kaasnevate haridusmeetmetega seotud toetusetaotlused võivad hõlmata ajavahemikku, mille pikkus on kahest nädalast kuni terve õppeaastani.
4.  
Toetusetaotlused tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast taotluses esitatud ajavahemiku lõppu või järelevalve, hindamise ja reklaamiga seotud toetusetaotluste puhul kolme kuu jooksul pärast materjali tarnimise või teenuse osutamise kuupäeva.
5.  

Kui lõikes 4 osutatud tähtaega ületatakse vähem kui 60 kalendripäeva, siis toetust makstakse, kuid seda vähendatakse järgmiselt:

a) 

5 % võrra, kui tähtaega ületatakse 1–30 kalendripäeva;

b) 

10 % võrra, kui tähtaega ületatakse 31–60 kalendripäeva.

Kui tähtaega ületatakse rohkem kui 60 kalendripäeva, vähendatakse toetust iga järgneva päeva kohta 1 % võrra, mis on arvutatud jääksummalt.

6.  
►M3  Liikmesriigid täpsustavad dokumendid, mis tuleb toetusetaotlustele lisada. Toetusetaotlustes esitatud summasid tõendavates dokumentides tuleb näidata:
a) 

tarnitud toodete või materjali või osutatud teenuste hind koos kviitungi või maksetõendi või samaväärse dokumendiga või

b) 

kui liikmesriik lubab kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikke, rahastamist ühtse määra alusel ja/või ühekordseid makseid, et kogused on tarnitud ja/või jagatud koolikava raames.

 ◄

Kaasnevate haridusmeetmete, järelevalve, hindamise või reklaamiga seotud toetustaotluste puhul tuleb tõendavates dokumentides esitada ka rahaliste vahendite jaotus tegevuste kaupa ja üksikasjad seotud kulude kohta.

Artikkel 5

Toetuse maksmine

1.  

Toodete tarnimise ja jagamisega seotud toetust makstakse üksnes järgmistel tingimustel:

a) 

kviitungi esitamise korral tegelikult tarnitud ja/või jagatud koguste kohta või

▼M3

b) 

kui liikmesriik lubab kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikke, rahastamist ühtse määra alusel ja/või ühekordseid makseid, siis tõendi esitamise korral selle kohta, et kogused on tarnitud ja/või jagatud koolikava raames.

2.  
Kaasnevate haridusmeetmete, järelevalve, hindamise ja reklaamiga seotud toetust makstakse ainult asjaomaste materjalide tarnimise või teenuste osutamise ning pädeva asutuse nõutavate tõendavate dokumentide esitamise korral või juhul, kui liikmesriik lubab kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikke, rahastamist ühtse määra alusel ja/või ühekordseid makseid, siis tõendi esitamise korral selle kohta, et materjal on tarnitud või teenused on osutatud.

▼B

3.  
Toetust maksab pädev asutus kolme kuu jooksul alates toetusetaotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on algatatud haldusjuurdlus.
4.  
Pädev asutus ei maksa 2017/2018. õppeaastaga seotud toetust enne kõnealuse kooliaasta algust.

Artikkel 6

Eraldiste vahelised ülekanded

1.  
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 4 punkti a kohased soovituslike eraldiste vahelised ülekanded tehakse käesoleva määruse artiklis 3 osutatud taotluses liidu toetuse saamiseks.
2.  
Kui soovituslike eraldiste vahelisi ülekandeid ei ole tehtud, võib määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23a lõike 4 punkti b kohaseid lõplike eraldiste vahelisi ülekandeid teha käesoleva määruse artiklis 3 osutatud taotluses liidu toetuse saamiseks.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest sellistest ülekannetest selle õppeaasta 31. jaanuariks, mil need ülekanded tehti.

Artikkel 7

Liidu toetuse ümberjaotamine

1.  
Komisjon jaotab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3 taotletud liidu toetuse summade alusel ümber taotlemata soovituslikud eraldised või nende taotlemata osad vastavalt määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 5 lõikele 5.

Liikmesriigile ei maksta lisasummasid tooterühma jaoks, millest asjaomane liikmesriik on teinud ülekande teise tooterühma vastavalt artikli 6 lõikele 1.

Kui liikmesriik ei esita artikli 3 kohast taotlust, siis loetakse selle liikmesriigi soovituslikke eraldisi taotlemata eraldisteks.

2.  
Komisjon võib jooksva õppeaasta mis tahes taotlemata lõplikke eraldisi või nende taotlemata osi, millest on teatatud kooskõlas artikli 3 punktiga b, ümber jaotada nende liikmesriikide vahel, kes on teatanud oma soovist kasutada oma lõplikest eraldistest suuremat summat.

Liikmesriigile ei maksta lisasummasid tooterühma jaoks, millest asjaomane liikmesriik on teinud ülekande teise tooterühma vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Selline ümberjaotamine toimub koolipuuvilja ja -köögivilja või koolipiima jaoks ettenähtud eraldiste raames, võttes aluseks taotluse esitanud liikmesriigi soovituslikud eraldised. Liikmesriikide poolt sama eraldise piires taotlemata summad võib vajaduse korral jaotada liikmesriikidele, kes on taotlenud lisasummasid muu eraldise jaoks.

▼M1

3.  
Soovitusliku eraldise summa, mille võib ümber jaotada mõnele teisele liikmesriigile vastavalt lõikele 1, põhineb sellel, millisel määral asjaomane liikmesriik liidu toetuse lõplikku eraldist eelmisel õppeaastal vastavalt koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jaoks kasutas. Võttes arvesse komisjonile saadetud kuludeklaratsioone seoses kuludega, mis on kantud kuni liidu toetuse taotluse esitamisele eelneva aasta 31. detsembrini kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 ( 1 ) artikliga 10, arvutatakse lõpliku eraldise summa järgmiselt:
a) 

kui lõpliku eraldise kasutamine on väiksem kui 50 % või sellega võrdne, siis täiendavaid eraldisi ei anta;

b) 

kui lõpliku eraldise kasutamine on suurem kui 50 %, kuid mitte suurem kui 75 % või on sellega võrdne, siis on täiendavad eraldised maksimaalselt 50 % soovituslikust eraldisest;

c) 

kui lõpliku eraldise kasutamine on suurem kui 75 %, siis täiendavate eraldiste ülempiiri ei kehtestata.

Esimeses lõigus kirjeldatud arvutust ei kohaldata kahe esimese rakendusaasta jooksul nende liikmesriikide suhtes, kes taotlevad toetust koolikava või selle ühe osa raames esimest korda.

▼M2

Artikkel 8

Järelevalve ja hindamine

1.  
Delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 9 osutatud järelevalvet tehakse haldus- ja kontrollikohustustest, sealhulgas käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud kohustustest saadud andmete põhjal.

Liikmesriigid esitavad delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 9 lõikes 3 osutatud iga-aastase järelevalvearuande komisjonile asjaomasele õppeaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

Liikmesriigid esitavad kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 4 osutatud iga-aastase kontrolliaruande kohapeal tehtud kontrollide ja nende tulemuste kohta komisjonile asjaomasele õppeaastale järgneva kalendriaasta 31. oktoobriks.

2.  
Hindamisaruandes või juhul, kui liikmesriik rakendab koolikava piirkondlikul tasandil, siis delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artikli 9 lõikes 2 osutatud vastavas arvus hindamisaruannetes käsitletakse koolikava rakendamist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 8 kohaselt riiklikul või piirkondlikul tasandil koostatud strateegiaga hõlmatud iga perioodi esimese viie õppeaasta jooksul.

Liikmesriigid esitavad oma hindamisaruande või -aruanded komisjonile kõnealuse viie õppeaasta lõpule järgneva kalendriaasta 1. märtsiks. Esimesed hindamisaruanded esitatakse 1. märtsiks 2023.

Hindamisaruande või -aruannete vormi ja sisu miinimumnõuded on sätestatud käesoleva määruse lisas. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile esitatud aruanne või aruanded ei sisalda isikuandmeid.

3.  
Komisjon avaldab lõike 1 teise lõigu ja lõike 2 kohaselt esitatud iga-aastased järelevalve- ja hindamisaruanded.

▼B

Artikkel 9

Halduskontrollid

1.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine. Kõnealused meetmed hõlmavad kõigi koolikava raames esitatud toetusetaotluste süsteemset halduskontrolli.
2.  
Liikmesriik määrab kindlaks toodete tarnimise ja jagamisega seotud tõendavad dokumendid, mis tuleb esitada koos toetusetaotlusega vastavalt artiklile 5. Liikmesriigid kontrollivad kõiki toetusetaotlusi, sealhulgas koos toetusetaotlusega esitatud tõendavate dokumentide esindavat valimit.
3.  
Järelevalveks, hindamiseks, reklaamiks ja kaasnevateks haridusmeetmeteks taotletava toetusega seotud halduskontrollid peavad hõlmama materjalide tarnimise ja teenuste osutamise kontrollimist ning esitatud kulude õigsuse kontrollimist.
4.  
Toodete tarnimiseks ja jagamiseks ning kaasnevateks haridusmeetmeteks taotletava toetuse korral lisanduvad halduskontrollidele kohapealsed kontrollid vastavalt artiklile 10.

Artikkel 10

Kohapealne kontroll

▼M3

1.  

Kohapeal kontrollitakse eelkõige järgmist:

a) 

delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 6 osutatud arvepidamine, et kinnitada ja täiendada halduskontrolle asjakohaste dokumentidega, sh selliste finantsdokumentidega nagu ostu- ja müügiarved, saatelehed, pangaväljavõtted või muud makseid tõendavad dokumendid ning nende kajastamine raamatupidamisarvestuses;

b) 

toodete kasutamine kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määrusega (EL) 2017/40 ja käesoleva määrusega;

c) 

kaasnevate haridusmeetmete rakendamine toodete turustamise toetamiseks, kui kontrolli tehakse haridusasutuses kohapeal või kui kohapealne kontroll hõlmab toetust, mida taotleti seoses kaasnevate haridusmeetmetega;

d) 

sobivate reklaamivahendite kasutamine, kui kontrolli tehakse haridusasutuses kohapeal.

▼B

2.  
►M2  Kohapealsed kontrollid teostatakse kontrollimiseks ette nähtud õppeaasta jooksul (ajavahemik N) ja/või järgneva üheksa kuu jooksul (N + 1). ◄

Kohapealsed kontrollid võivad toimuda kaasnevate haridusmeetmete rakendamise ajal.

Iga kohapealne kontroll loetakse lõpetatuks, kui lõikes 6 osutatud vastav kontrolliaruanne on välja antud.

3.  
Kohapealsete kontrollide koguarv peab iga õppeaasta puhul hõlmama vähemalt 5 % riigi tasandil taotletud toetusest ja vähemalt 5 % kõigist toetusetaotlejaist, kes tegelevad toodete tarnimise ja jagamisega ning rakendavad kaasnevaid haridusmeetmeid.

Kui liikmesriigis on toetusetaotlejate arv väiksem kui sada, tehakse kohapealsed kontrollid vähemalt viie taotleja tööruumides.

Kui liikmesriigis on toetusetaotlejate arv väiksem kui viis, tehakse kohapealsed kontrollid kõigi taotlejate tööruumides.

Kui taotleja, kes ei ole haridusasutus, taotleb toodete tarnimise ja jagamisega seotud toetust, lisanduvad kõnealuse taotleja tööruumides tehtavatele kohapealsetele kontrollidele vähemalt kahe haridusasutuse tööruumides või taotleja nimekirjas vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklile 6 esitatud haridusasutustest vähemalt 1 % juures tehtavad kohapealsed kontrollid, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Kui taotleja taotleb toetust seoses kaasnevate haridusmeetmetega, võib taotleja tööruumides tehtavad kohapealsed kontrollid riskianalüüsi põhjal asendada selliste kohtade kontrollimisega kohapeal, kus kaasnevad meetmed on võetud. Liikmesriigid määravad selliste kohapealsete kontrollide arvu kindlaks riskianalüüsi põhjal.

4.  
Riskianalüüsi põhjal valib pädev asutus need taotlejad, keda kontrollitakse kohapeal.

Sel eesmärgil võtab pädev asutus arvesse eelkõige järgmist:

a) 

eri geograafilised piirkonnad;

b) 

vigade kordumine ja möödunud aastatel tehtud kontrollide tulemused;

c) 

asjaomase toetuse suurus;

d) 

taotlejate kategooriad;

e) 

kaasnevate haridusmeetmete liik (kui neid on).

5.  
Rangelt piiratud minimaalne etteteatamine on lubatud, kui see ei kahjusta kontrollimise tulemust.
6.  
Pädev kontrolliasutus koostab iga kohapealse kontrolli kohta kontrolliaruande. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud punkti.

Kontrolliaruanne koosneb järgmistest osadest:

a) 

üldosa, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

i) 

hõlmatud ajavahemik, kontrollitud toetusetaotlus(ed), toodete tarnimise ja jagamisega seotud taotluste korral nende toodete kogused, mille jaoks toetust taotleti, osalevad haridusasutused, olemasolevatel andmetel põhinev hinnang nende laste arvu kohta, kelle eest on toetust makstud, ja asjaomane rahasumma;

ii) 

kohalviibivad vastutavad isikud;

b) 

osa, milles eraldi kirjeldatakse tehtud kontrolle ning mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

i) 

kontrollitud dokumendid;

ii) 

tehtud kontrollide laad ja ulatus;

iii) 

märkused ja tulemused.

▼M2

Kõik kontrolliaruanded tuleb lõpetada hiljemalt üheksa kuud pärast asjaomase õppeaasta lõppu.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 11

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

Alusetult makstud summade tagasinõudmise suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklit 7 mutatis mutandis.

Artikkel 12

Üldsuse teavitamine

1.  
Kui liikmesriigid otsustavad delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 12 osutatud plakati kasutamata jätta, peavad nad oma strateegias selgitama, kuidas nad teavitavad üldsust liidu rahalisest toetusest koolikavale.
2.  
Delegeeritud määruse (EL) 2017/40 artiklis 12 osutatud teavitamis- ja reklaamivahenditel, samuti kaasnevate haridusmeetmete raames kasutatavatel õppematerjalidel ja vahenditel peab olema Euroopa Liidu lipp ja sõna „koolikava“ ning juhul, kui materjalide ja vahendite suurus seda võimaldab, siis liidu antav rahaline toetus.
3.  
Viited liidu rahalisele toetusele peavad olema vähemalt sama selgelt nähtavad kui viited liikmesriigi koolikava toetavate muude eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute antud toetustele.
4.  
Liikmesriigid võivad jätkata määrustele (EL) 2016/248 ja (EÜ) nr 657/2008 vastavate olemasolevate plakatite ja muude reklaamivahendite kasutamist.

Artikkel 13

Teavitamine

1.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile teateid elektrooniliselt, kasutades komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud tehnilisi kirjeldusi andmete edastamise kohta.
2.  
Nende teadete vorm ja sisu määratakse kindlaks komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste põhjal pärast põllumajandusturgude ühise korralduse komitee teavitamist.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 2017/2018. õppeaasta ja sellele järgnevate õppeaastate jaoks antava toetuse suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M2



LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 2 OSUTATUD HINDAMISARUANNETE VORMI JA SISU MIINIMUMNÕUDED

1.    Kokkuvõte

— 
Hindamise tulemused
— 
Järeldused ja soovitused

2.    Sissejuhatus

— 
Hindamisaruande eesmärk ja ulatus
— 
Hindamisprotsessi lühikirjeldus

3.    Metoodika

— 
Hindamise ülesehitus ja kasutatud meetodid
— 
Hindamisküsimused, otsustamiskriteeriumid, näitajad
— 
Andmeallikad ja andmekogumistehnikad
— 
Avastatud piirangud ja leitud lahendused

4.    Koolikava toimimise hindamine

— 
Sekkumisloogika või seosed kindlaksmääratud vajaduste, strateegias seatud eesmärkide ja elluviidud tegevuste vahel
— 
Osalevate koolide/laste peamised harjumused või suundumused
— 
Koolipuuvilja, -köögivilja, -piima ja -piimatoodete pakkumine/jagamine ning põhitähelepanu värskel puu- ja köögiviljal ning joogipiimal
— 
Kaasnevad haridusmeetmed
— 
Teavitamis- ja teabemeetmed
— 
Peamised rakenduseeskirjad ja -sätted
— 
Kava kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamisega seotud tervishoiu-/toitumisasutuste, muude avaliku sektori asutuste ja erasektori sidusrühmade kaasamine

5.    Vastused ühistele hindamisküsimustele

5.1.    Mil määral on koolikava suurendanud laste üldist puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist kooskõlas riiklike soovitustega tervisliku toitumise kohta asjaomases vanuserühmas?

Näitajad:

— 
Muutused värske puu- ja köögivilja otseses ja kaudses tarbimises laste poolt (kogus ja/või sagedus)
— 
Muutused laste otseses ja kaudses joogipiima tarbimises (kogus ja/või sagedus)
— 
Nende laste osakaalu muutus, kes vastavad soovitatava päevase puu- ja köögiviljakoguse eesmärgile
— 
Nende laste osakaalu muutus, kes vastavad riiklike ametiasutuste tervise- ja toitumissoovitustele päevase joogipiima ning muude suhkru-, lõhna- ja maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita piimatoodete tarbimise kohta ning kooskõlas toodete riiklikult soovitatud rasva- ja naatriumisisaldusega asjaomase vanuserühma puhul

5.2.    Mil määral on koolikava õpetanud lastele tervislikke toitumisharjumusi?

Näitajad:

— 
Laste tarbimisharjumuste muutumine puu- ja köögiviljade, piima ja piimatoodete suhtes kooskõlas riiklike soovitustega tervisliku toitumise kohta asjaomases vanuserühmas
— 
Muutused laste teadmistes värske puu- ja köögivilja, joogipiima ning suhkru-, lõhna- ja maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita piimatoodete tarbimise kasulikkusest tervisele ning kooskõlas toodete riiklikult soovitatud rasva- ja naatriumisisaldusega asjaomase vanuserühma puhul

6.    Järeldused ja soovitused

— 
Kava tulemuslikkus
— 
Saadud kogemused
— 
Parandussoovitused

7.    Lisad

Hindamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas küsimustikud, viited ja allikad.


( 1 ) Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

Top