1. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse enne makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme vastuvõtmist hinnata selle piiriülest mõju. Hinnata tuleks vähemalt ülekandumise kanaleid riski korrigeerimise ja õigusnormide erinevuste ärakasutamise osas vastavalt ESRNi käsiraamatu 11. peatükis määratletud meetoditele.

2. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse hinnata järgmist:

a) asutuse jurisdiktsioonis makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete rakendamise võimalikku piiriülest mõju (kõrvalehoidumine ja õigusaktide erinevuste ärakasutamine) ja

b) ettepandud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülene mõju teistele liikmesriikidele ja ühisturule.

3. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse vähemalt kord aastas jälgida nende kehtestatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete piiriülese mõju realiseerumist ja arenguid.

1. Asjaomasel meetme algatanud asutusel soovitatakse teavitada ESRNi makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmest hiljemalt kahe nädala jooksul alates selle vastuvõtmisest. Teatis peaks hõlmama piiriülese mõju ning muudes asjaomastes asutustes kõigipoolse ülevõtmise vajaduse hindamist. Asjaomasel meetme algatanud asutusel palutakse esitada nimetatud teave inglise keeles, ESRNi veebilehel avaldatud vormil.

2. Kui asjaomaste meetmete tulemusliku toimimise tagamiseks on vajalik kõigipoolne üle võtmine muudes liikmesriikides, soovitatakse asjaomasel meetme algatanud asutusel esitada ESRNile koos meetme teavitusega ka kõigipoolsuse taotlus. Taotlus peab sisaldama ettepanekut olulisuse künnise kohta.

3. Kui makrotasandi usaldatavuspoliitika meede algatati enne käesoleva soovituse vastuvõtmist või kui meetme kehtestamisel ei peetud kõigipoolsust vajalikuks, kuid asjaomane meetme algatanud asutus leiab hiljem, et kõigipoolsus on siiski vajalik, soovitatakse asjaomasel meetme algatanud asutusel esitada ESRNile kõigipoolsuse taotlus.

1. Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta muu asjaomase asutuse vastu võetud ning ESRNi poolt kõigipoolseks vastuvõtmiseks soovitatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed. Kõigipoolselt soovitatakse üle võtta lisas täpsemalt kirjeldatud järgmised meetmed:

— kõikide Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes kohaldatav üheprotsendiline süsteemse riski puhvri määr vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133;

— Soomes tegevusloa alusel tegutsevate ja kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB) kasutavate krediidiasutuste suhtes kohaldatav 15 % alampiir Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude keskmisele riskikaalule kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi;

— tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), kohaldatav järgmine riskikaalu lisand Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktiga vi:

—

— suure võlakoormusega suurtele mittefinantsettevõtetele (registreeritud asukohaga Prantsusmaal) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 ette nähtud riskide kontsentreerumise piirmäära karmistamine 5 % tasemele nende aktsepteeritud kapitalist, mida kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunktile ii globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel;

— tegevusloa alusel Rootsis tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks IRB meetodit, krediidiasutustele suunatud 25 protsendi alampiiri kohaldamine riskipositsiooni kaalutud keskmise riskikaalu osas Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkiga vi.

2. Asjaomastel asutustel soovitatakse kõigipoolselt üle võtta käesolevas soovituses nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmed, rakendades sama makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, mille on rakendanud meetme algatanud asutus. Kui nimetatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meede ei ole riigi õiguses kasutatav, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist meede kõigipoolselt üle võtta, rakendades asjaomases jurisdiktsioonis võimalikku makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, mille mõju on kõige sarnasem algatatud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmega.

3. Kui makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kõigipoolseks ülevõtmiseks ei soovitata kehtestada kindlat tähtaega, soovitatakse asjaomastel asutustel makrotasandi usaldatavuspoliitika kõigipoolsuse saavutamise meetmed vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva soovituse viimase muudatuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas. Vastuvõetud ja kõigipoolselt ülevõetud meetmed peaks võimaluse korral algama samal kuupäeval.

a) „meetme algatamine” – makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamine riigisiseselt;

b) „vastuvõtmine” – asjaomase asutuse vastuvõetud otsus makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kehtestamise, kõigipoolse ülevõtmise või muutmise kohta;

c) „finantsteenus” – mis tahes panga-, laenu-, kindlustus-, pensioni-, investeerimis- või makseteenus;

d) „makrotasandi usaldatavuspoliitika meede” – asjaomase asutuse poolt liidu või riigi õiguse kohaselt vastuvõetud või algatatud meede, mille eesmärgiks on määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 2 punktis c määratletud süsteemse riski vältimine või ärahoidmine;

e) „teatis” – asjaomaste asutuste poolt, sealhulgas EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 kohaselt ESRNile inglise keeles esitatud kirjalik teatis, mis on muu hulgas kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 133 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 458, ning mis võib hõlmata kooskõlastamise taotlust, mis on muu hulgas kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikega 4 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 8;

f) „kõigipoolsus” – korraldus, mille puhul ühe jurisdiktsiooni asjaomane asutus kohaldab muus jurisdiktsioonis meetme algatanud asutuse kehtestatud sama või samaväärset makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet kõikide oma jurisdiktsiooni finantseerimisasutuste suhtes, kui neil on sama riskipositsioon, mis selles jurisdiktsioonis;

g) „asjaomane meetme algatanud asutus” – asjaomane asutus, kelle ülesandeks on makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamine riigisiseselt;

h) „asjaomane asutus” – asutus, kellele on tehtud ülesandeks võtta vastu ja/või algatada makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmeid, sealhulgas järgmised asutused:

i) määratud asutus kooskõlas direktiivi 2013/36/EL 4. peatüki ja määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 458, pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 40 määratlusele, EKP kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 9 lõikega 1; või

ii) makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus, mille eesmärk, institutsionaalne korraldus, aruandekohustus jms on määratletud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituses ESRN/2011/3 ( 1 );

i) „olulisuse künnis” – kvantitatiivne künnis, mis on vähese tähtsusega, kui see on alla finantsteenuse pakkuja makrotasandi usaldatavusriski riskipositsiooni jurisdiktsioonis, kus makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab.

1. Asjaomasel asutusel on õigus oma jurisdiktsiooni piires vabastada teatava kõigipoolse makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme kohaldamisest finantsteenuse pakkuja, kelle riskipositsioon makrotasandi usaldatavusriski suhtes jurisdiktsioonis, kus asjaomase makrotasandi usaldatavuspoliitika meetme algatanud asutus seda meedet kohaldab, on vähese tähtsusega (de minimis põhimõte). Asjaomasel asutusel palutakse ESRNi erandist teavitada kõigipoolsuse saavutamise meetmest teavitamise vormil, mis on avaldatud ESRNi veebilehel.

2. Kui asjaomased asutused on meetme kõigipoolselt üle võtnud ja avaldanud veel enne, kui meede soovitatakse kõigipoolselt üle võtta käesolevase soovituse alusel, ei pea kõigipoolsuse saavutamise meedet muutma ka juhul, kui see erineb meetme algatanud asutuse rakendatud meetmest.

1. Asjaomane asutus peab ESRNile ja nõukogule esitama aruande käesolevast soovitusest tulenevate meetmete võtmise kohta või esitama piisava põhjenduse nende võtmata jätmise kohta. Aruanne esitatakse iga kahe aasta järel. Esimese aruande esitamise tähtpäev on 30. juuni 2017. Aruandes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:

a) teave võetud meetmete sisu ja tähtaegade kohta;

b) hinnang võetud meetmete toime kohta käesoleva soovituse eesmärke silmas pidades;

c) üksikasjalik põhjendus de minimis põhimõtte kohaselt tehtud erandite, sealhulgas tegevusetuse või käesolevast soovitusest kõrvalekandumise kohta ja mis tahes viivituste kohta.

2. Jagatud vastutuse korral peaksid asjaomased asutused teabe tähtaegseks esitamiseks vajalikud küsimused teineteisega kooskõlastama.

3. Asjaomasel asutusel palutakse ESRNi esimesel võimalusel teavitada ettepandud makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmetest.

4. Makrotasandi usaldatavuspoliitika kõigipoolsuse saavutamise meedet käsitletakse samaväärsena kui sellel on võimaluste piires:

a) sama majanduslik mõju;

b) sama kohaldamisala ja

c) samad tagajärjed täitmata jätmise korral (sanktsioonid).

1. ESRNi sekretariaat:

a) abistab asjaomaseid asutusi, lihtsustades koordineeritud aruandlust asjaomaste vormide koostamise kaudu ja täpsustab vajadusel meetmete võtmise korda ja tähtaegu;

b) kontrollib nõuete järgimist asjaomaste asutuste poolt, sh abistab neid nende taotluste korral ja esitab nõuete järgimise aruandeid haldusnõukogule.

2. Haldusnõukogu hindab asjaomaste asutuste aruandeid võetud meetmete ja põhjenduste kohta ning otsustab asjakohastel juhtudel, kas käesolevat soovitust on järgitud ja asjaomaste asutuste põhjendused tegevusetuse kohta on piisavad.

1. Eesti meetme kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 133.

2. Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses on üle võetud direktiivi 2013/36/EL artikkel 134, soovitatakse asjaomastel krediidiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eesti meede, mille kohaselt kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide suhtes üheprotsendilist süsteemse riski puhvri määra vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 134 lõikele 1. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

3. Liikmesriikides, kus riigisiseses õiguses ei ole üle võetud direktiivi 2013/36/EL artiklit 134, soovitatakse asjaomastel ametiasutustel kõigipoolselt üle võtta Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste riigisiseste riskipositsioonide Eesti meede kooskõlas soovituse C punktiga 2. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta kuue kuu jooksul.

4. Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 250 miljardit euro, mida kohaldatakse Eestis asuvate riskipositsioonide suhtes, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet.

5. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kelle Eesti riskipositsioonid jäävad alla 250 miljoni euro olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Eesti meedet riigis tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes 250 miljoni euro olulisuse piirmäära ületamise korral.

6. Juhul kui asjaomases liikmesriigis puuduvad tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused, kelle riskipositsioonid Eestis ületaksid 250 miljonit eurot, võivad nende liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Eesti meetme kõigipoolsuse soovitust, kui riigis tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus ületab 250 miljoni euro piirmäära.

7. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse maksimaalseks olulisuse piirmääraks 250 miljonit eurot. Seetõttu võivad kõigipoolsust kohaldavad asjaomased ametiasutused kohastel juhtudel kohaldada oma jurisdiktsioonis soovitatud piirmäära asemel soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.

1. Soome meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse krediidiasutustele kehtivat keskmise riskikaalu alampiiri 15 % IRB krediidiasutuste suhtes portfelli tasemel Soomes asuva eluasemega tagatud hüpoteeklaenude suhtes.

2. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on väljastanud Soomes asuvad, riigis antud tegevusloa alusel tegutsevad filiaalid. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

3. Asjaomastel asutustel soovitatakse võtta Soome meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda IRB krediidiasutuste Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfelli suhtes, mille on piiriüleselt väljastanud muudes jurisdiktsioonides asutatud krediidiasutused. Käesoleva punkti osas kohaldatakse soovituse C punktis 3 osutatud tähtaega.

4. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel asutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta nelja kuu jooksul.

5. Võimaliku kõigipoolsuse kohaldamiseks liikmesriikides de minimis põhimõttel täiendab meedet olulisuse piirmäär, mis on Soome eluasemega tagatud hüpoteeklaenude turu osas 1 miljard eurot.

6. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi IRB krediidiasutustele, kelle Soomes asuva eluaseme hüpoteegiga tagatud väikelaenude portfell jääb alla 1 miljardi euro olulisuse piirmäära. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri.

7. Juhul kui liikmesriigis puuduvad IRB krediidiasutused, kellel on filiaalid Soomes või kes ise osutavad finantsteenuseid Soomes 1 miljardi euro suuruse riskipositsiooniga Soome hüpoteekturul, võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktis 1 osutatud kõigipoolsust mitte rakendada. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima kõigipoolsuse soovitust, kui IRB krediidiasutus ületab 1 miljardi euro piiri.

a)  riskikaalu kindlamääraline lisand 5 protsendipunkti ja

b)  riskikaalu proportsionaalne lisand, mis on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa (33 protsenti), Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli osas.

1. Belgia meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti vi alusel kohaldatakse tegevusloa alusel Belgias tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad kohustusliku kapitalinõude arvutamiseks sisereitingu meetodit (IRB), riskikaalu lisandit Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul, mis koosneb kahest osast:

a) esimene osa on riskikaalu suurendamine 5 protsendipunkti võrra Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul, mis saadakse pärast teise riskikaalu lisandi osa arvutamist kooskõlas punktiga b.

b) Teine riskikaalu osa on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa suurendamine 33 protsenti, mida kohaldatakse Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli osas. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete laenude, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses.

2. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Belgia meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kes kasutavad sisereitingu meetodit, Belgias asuvate filiaalide suhtes soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul.

3. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõigipoolselt Belgia meede üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kellel on Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud ametiasutus Belgias soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul.

4. Juhul kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede ei ole jurisdiktsioonis kättesaadav, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kättesaadavat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju, k.a järelevalvemeetmete ja pädevuste vastuvõtmine vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki IV jaole. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt neli kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

5. Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 2 miljardit euro, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet.

6. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuded on väikesed ja jäävad alla 2 miljardi euro olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Belgia meedet erandi saanud riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele 2 miljardi euro olulisuse piirmäära ületamisel.

7. Kui liikmesriigis puuduvad seal tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused filiaalidega Belgias või kellel oleksid Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle riskipositsioon Belgia elamuskinnisvara turul oleks 2 miljardit eurot või rohkem, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused otsustada kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 Belgia meedet kõigipoolselt üle mitte võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Belgia meetme kõigipoolsuse soovitust, kui sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 2 miljardi euro piiri.

8. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse olulisuse ülempiiriks 2 miljardit eurot. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.

1. Prantsuse meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkti ii alusel kohaldatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel (mitte allkonsolideeritud tasemel), riskide kontsentreerumise piirmäära karmistamist 5 % tasemele aktsepteeritud kapitalist Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suure võlakoormusega suurte mittefinantsettevõtete osas.

2. Mittefinantsettevõte on määratletud kui füüsiline või juriidiline isik, mille registreeritud asukoht on Prantsusmaal ja mis kuulub oma kõrgeimal konsolideerimistasemel mittefinantsettevõtete sektorisse vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 2 ) A lisa punktis 2.45.

3. Meedet kohaldatakse Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate mittefinantsettevõtetega seotud riskipositsioonide suhtes ning seotud mittefinantsettevõtete rühmadega seotud riskipositsioonide suhtes järgmiselt:

a) kõrgeimal konsolideerimistasemel Prantsusmaal registreeritud asukohta omavasse seotud mittefinantsettevõtete rühma kuuluvate mittefinantsettevõtete osas kohaldatakse seda meedet rühma ja kõikide tema seotud üksustega seotud neto riskipositsioonide summale määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 tähenduses;

b) kõrgeimal konsolideerimistasemel väljaspool Prantsusmaad registreeritud asukohta omavasse seotud mittefinantsettevõtete rühma kuuluvate mittefinantsettevõtete osas kohaldatakse seda meedet riskipositsioonide summale, mis on seotud:

i) nende mittefinantsettevõtetega, mille registreeritud asukoht on Prantsusmaal;

ii) Prantsusmaal või välismaal asuvate üksustega, mille üle alapunktis i viidatud mittefinantsettevõtted omavad otsest või kaudset kontrolli määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 tähenduses, ja

iii) Prantsusmaal või välismaal asuvate üksustega, mis on majanduslikult sõltuvad punktis i viidatud mittefinantsettevõtetest määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 tähenduses.

4. Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või muu süsteemselt oluline ettevõtja peab käsitlema Prantsusmaal registreeritud asukohta omavat mittefinantsettevõtet suurena, kui tema algne riskipositsioon mittefinantsettevõtte või seotud mittefinantsettevõtete rühma suhtes punkti 3 tähenduses võrdub 300 miljoni euroga või on sellest suurem. Algse riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 389 ja 390 enne määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 399 kuni 403 ette nähtud krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvessevõtmist, mis esitatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 ( 3 ) artiklile 9.

5. Mittefinantsettevõtte võlakoormus loetakse suureks, kui tema finantsvõimenduse määr on suurem kui 100 % ja finantsnõuete kattekordaja on alla kolme; need näitajad arvutatakse rühma kõrgeimal konsolideerimistasemel järgmiselt:

a) finantsvõimenduse määr on sularahas netovõlgnevuse ja omavahendite vahe ja

b) finantsnõuete kattekordaja on ühelt poolt lisandväärtus pluss tegevustoetuste, millest on maha arvatud: I) palgafond; ii) tegevusmaksud ja -lõivud; iii) muud neto tavalised tegevuskulud, välja arvatud neto intressid ja samalaadsed nõuded, ja iv) allahindlused ja kulum, ning teiselt poolt intressi ja samalaadsete nõuete vahe.

6. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõnealune Prantsusmaa meede kõigipoolselt üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende jurisdiktsiooni panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel

7. Kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel kooskõlas soovituse C punktiga 2 pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

8. Meedet täiendab kombineeritud olulisuse piirmäär, mille eesmärk on võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet ning mis seisneb järgmises:

a) algsete riskipositsioonide kogumahu 2 miljardi euro suurune piirmäär riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatele ja muudele süsteemselt oluliste ettevõtjatele nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel seoses Prantsusmaa mittefinantsettevõtete sektoriga;

b) 300 miljoni euro suurune piirmäär, mis on kohaldatav riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja mis võrdub punktis a nimetatud piirmääraga või ületab seda, seoses:

i) üksiku algse riskipositsiooniga Prantsusmaal registreeritud asukohta omava mittefinantsettevõtte suhtes;

ii) punkti 3 alapunkti a alusel arvutatud algsete riskipositsioonide kogusummaga kõrgeimal konsolideerimistasemel Prantsusmaal registreeritud asukohta omava seotud mittefinantsettevõtete rühma suhtes;

iii) vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 VIII lisa vormidele C 28.00 ja C 29.00 esitatud algsete riskipositsioonide kogusummaga selliste Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate mittefinantsettevõtete suhtes, mis kuuluvad kõrgeimal konsolideerimistasemel väljaspool Prantsusmaad registreeritud asukohta omavasse seotud mittefinantsettevõtete rühma;

c) 5 % piirmäär globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate aktsepteeritud kapitalist punktis b määratletud riskipositsioonide osas pärast krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvessevõtmist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 399 kuni 403.

9. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad liikmesriigi asjaomased asutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutseva panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja suhtes, mis ei riku punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel jälgivad asjaomased asutused riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskipositsioonide olulisust seoses Prantsuse mittefinantsettevõtete sektoriga ning samuti riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskikontsentratsiooni Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suhtes ning neil soovitatakse kohaldada asjaomast Prantsuse meedet varem sellest vabastatud riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate suhtes nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel, kui rikutakse punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Asjaomastel asutustel soovitatakse samuti teavitada oma jurisdiktsiooni teisi turuosalisi süsteemsetest riskidest, mis on seotud Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suurenenud finantsvõimendusega.

10. Kui liikmesriigis puuduvad panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või muud süsteemselt olulised ettevõtjad, millel on Prantsuse mittefinantsettevõtete sektori suhtes riskipositsioone, mis ületavad punktis 8 nimetatud olulisuse piirmäära, võivad asjaomased asutused vastavalt soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktile 1 kõnealust Prantsuse meedet kõigipoolselt mitte üle võtta. Sellisel juhul jälgivad asjaomased asutused riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskipositsioonide olulisust seoses Prantsuse mittefinantsettevõtete sektoriga ning samuti riigisisese tegevusloa alusel tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate riskikontsentratsiooni Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suhtes, ning neil soovitatakse asjaomane Prantsuse meede kõigipoolselt üle võtta, kui globaalselt süsteemselt oluline ettevõtja või muu süsteemselt oluline ettevõtjate ületab oma panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäära. Asjaomastel asutustel soovitatakse samuti teavitada oma jurisdiktsiooni teisi turuosalisi süsteemsetest riskidest, mis on seotud Prantsusmaal registreeritud asukohta omavate suurte mittefinantsettevõtete suurenenud finantsvõimendusega.

11. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 on punktis 8 nimetatud kombineeritud olulisuse piirmäär soovitatav maksimaalne lävi. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.

1. Rootsi meetme kohaselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõike 2 punkti d alapunki vi alusel kohaldatakse Rootsis tegevusloa alusel tegutsevate, IRB meetodit kasutavate krediidiasutuste suhtes krediidiasutustele suunatud 25 protsendi alampiiri riskipositsiooni kaalutud keskmise riskikaalu osas Rootsis resideeruvate võlgnike kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli suhtes.

2. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete riskipositsioonide, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses.

3. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 458 lõikega 5 soovitatakse asjaomaste liikmesriikide ametiasutustel võtta Rootsi meede kõigipoolselt üle ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kes kasutavad sisereitingu meetodit, Rootsis asuvate filiaalide suhtes soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul.

4. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse kõigipoolselt Rootsi meede üle võtta ja kohaldada seda riigis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes, kes kasutavad sisereitingu meetodit ja kellel on Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid. Kooskõlas soovituse C punktiga 2 soovitatakse asjaomastel asutustel kohaldada sama meedet, mida kohaldab meetme algatanud ametiasutus Rootsis soovituse C punktis 3 osutatud tähtaja jooksul.

5. Kui samaväärne makrotasandi usaldatavusjärelevalve meede nende jurisdiktsioonis puudub, soovitatakse asjaomastel asutustel pärast ESRNiga konsulteerimist kohaldada oma jurisdiktsioonis kehtivat makrotasandi usaldatavuspoliitika meedet, millel on kõigipoolsusega samaväärne mõju. Asjaomastel ametiasutustel soovitatakse samaväärne meede vastu võtta hiljemalt neli kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

6. Meetmele on lisatud asutusest sõltuv olulisuse piirmäär 5 miljardit SEK, et võimaldada meedet kõigipoolselt ülevõtvatel asjaomastel ametiasutustel kohaldada de minimis põhimõtet.

7. Kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 võivad asjaomased liikmesriikide ametiasutused teha erandi riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele krediidiasutustele, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kelle kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid seoses Rootsis resideeruvate võlgnikega jäävad alla 5 miljardi SEK olulisuse piirmäära. Olulisuse piirmäära kohaldamisel peaksid asjaomased ametiasutused kontrollima riskipositsioonide olulisust ja neil soovitatakse kohaldada Rootsi meedet riigis tegevusloa alusel tegutsevate, varem erandi saanud krediidiasutuste suhtes 5 miljardi SEK olulisuse piirmäära ületamise korral.

8. Kui liikmesriigis puuduvad tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Rootsis asuvate filiaalidega või kellel on Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid, kes kasutavad sisereitingute meetodit ja kellel oleksid Rootsis resideeruvate võlgnike elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonid üle 5 miljardi SEK, võivad asjaomaste liikmesriikide ametiasutused otsustada kooskõlas soovituse ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 Rootsi meedet kõigipoolselt üle mitte võtta. Sellisel juhul peaksid asjaomased ametiasutused jälgima riskipositsioonide olulisust ja järgima Rootsi meetme kõigipoolsuse soovitust, kui sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus ületab 5 miljardi SEK piiri.

9. Kooskõlas ESRN/2015/2 2. jao punkti 2 alapunktiga 1 soovitatakse maksimaalseks olulisuse piirmääraks 2 miljardit SEK. Seetõttu võivad asjaomased ametiasutused kohaldada kohastel juhtudel oma jurisdiktsioonis soovitusest madalamat piirmäära või kohaldada meedet kõigipoolselt ilma olulisuse piirmäärata.