►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2281,

30. november 2016,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 346 20.12.2016, lk 1)

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2282, 30. november 2016,

  L 346

51

20.12.2016

1.

„õhukütteseade“ –

seade:

Õhukütteseadmes kasutamiseks ettenähtud soojusgeneraator ning õhukütteseadme kest, millesse on ette nähtud paigutada selline soojusgeneraator, loetakse koos õhukütteseadmeks;

2.

„õhkküttesüsteem“ – osad ja/või seadmed, mis on vajalikud soojendatud õhuga varustamiseks õhku liigutava seadme abil, kas läbi kanali või otse köetud ruumi, eesmärgiga saavutada või säilitada inimestele sobiv soovitud ruumitemperatuur kinnises ruumis, nagu näiteks hoones või selle osades;

3.

„soojusgeneraator“ –

osa õhukütteseadmest, mis toodab kasulikku soojust ühel või mitmel järgmisel viisil:

4.

„jahutusseade“ –

seade:

Jahutusseadmes kasutamiseks ettenähtud külmageneraator ning jahutusseadme kest, millesse on ette nähtud paigutada selline külmageneraator, loetakse koos jahutusseadmeks;

5.

„õhkjahutussüsteem“ – osad või seadmed, mis on vajalikud jahutatud õhuga varustamiseks õhku liigutava seadise abil, kas läbi kanali või otse jahutatavasse ruumi juhtimise teel, et saavutada või säilitada inimestele sobiv soovitud ruumitemperatuur kinnises ruumis, nagu näiteks hoones või selle osades;

6.

„vesijahutussüsteem“ – osad või seadmed, mis on vajalikud jahutatud vee jaotamiseks ja soojuse ülekandmiseks siseruumidest jahutatud vette, eesmärgiga saavutada või säilitada inimestele sobiv soovitud ruumitemperatuur kinnises ruumis, nagu näiteks hoones või selle osades;

7.

„külmageneraator“ – jahutusseadme osa, mis tekitab temperatuuri erinevuse, mille tõttu on võimalik soojust soojusallikast ära tõmmata, jahutada siseruumi, ning juhatada soojus soojuseemaldisse, näiteks ümbritsevasse õhku, vette või maasse, kasutades selleks auru kokkusurumise või neeldumistsüklit;

8.

„olmejahuti“ –

jahutusseade:

9.

„puhurkonvektor“ – seade, mis tagab siseruumis sundõhuringluse ühel või mitmel otstarbel – kütmine, jahutamine, niiskuse kõrvaldamine ja siseõhu filtreerimine –, eesmärgiga luua inimestele sobiv temperatuur, kuid mis ei hõlma kütte- ega jahutusallikat ega välissoojusvahetit. Seadmel võib olla vähesel määral kanaleid sissevõetava ja väljalastava õhu, sealhulgas konditsioneeritud õhu juhtimiseks. Seade võib olla konditsioneeritavasse ruumi sisse ehitatud või tal võib olla vastav ümbris, mis võimaldab seda paigutada konditsioneeritavasse ruumi. Sellel võib olla elektrivoolu soojuslikul toimel põhinev soojusgeneraator, mida kasutatakse ainult varusoojendina;

10.

„kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti“ –

seade:

11.

„nimijahutusvõimsus“ (P) – kilovattides [kW] väljendatud jahutusvõimsus, mis on võimalik saavutada täiskoormusel töötava kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahutiga ning mis on mõõdetud õhkjahutusega jahutitel sissetuleva õhu temperatuuril 35 °C ja vesijahutusega jahutitel sissetuleva vee temperatuuril 30 °C;

12.

„kõrgel temperatuuril käitatav õhkjahutusega protsessijahuti“ – kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti, mille kondensatsioonipoole soojusülekandeaine on õhk;

13.

„kõrgel temperatuuril käitatav vesijahutusega protsessijahuti“ – kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti, mille kondensatsioonipoole soojusülekandeaine on vesi või soojuskandja;

14.

„biokütus“ – biomassist toodetud kütus;

15.

„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tootmisharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest, pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev osa;

16.

„tahkekütus“ – kütus, mis on tavalisel toatemperatuuril tahke;

17.

„nimiküttevõimsus“ (Prated,h ) – soojuspumba, õhukuumuti või puhurkonvektori küttevõimsus ruumi soojendamisel standardsetes nimitingimustes, väljendatud kilovattides [kW];

18.

„nimijahutusvõimsus“ (Prated,c ) – olmejahuti ja/või õhukonditsioneeri või puhurkonvektori jahutusvõimsus ruumi jahutamisel standardsetes nimitingimustes, väljendatud kilovattides [kW];

19.

„standardsed nimitingimused“ – olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade töötingimused, mille juures neid katsetatakse, et määrata nende nimiküttevõimsus, nimijahutusvõimsus, müravõimsustase ja/või lämmastikoksiidide heide. Sisepõlemismootorit kasutavate toodete puhul on see mootori ekvivalentne pöörlemiskiirus (Erpmequivalent );

20.

„väljuva vee temperatuur“ – olmejahutist väljuva vee temperatuur, väljendatud Celsiuse kraadides.

1)

„teisendustegur“ (CC) – tegur, mis kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL ( 6 ) IV lisas esitatud ELi hinnangulist keskmist elektritootmistõhusust – 40 %; teisendusteguri väärtus on 2,5;

2)

„ülemine kütteväärtus“ (GCV) – ühe kütuseühiku täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva keskkonna temperatuurile; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast veest ja kütuses leiduva vesiniku põlemisel tekkiva veeauru kondenseerumissoojust;

3)

„globaalse soojendamise potentsiaal“ (GWP) – kasvuhoonegaasi mõju kliima soojenemisele võrreldes süsihappegaasi (CO2) vastava mõjuga, mis arvutatakse kui ühe kilogrammi kasvuhoonegaasi potentsiaal soojendada 100 aasta jooksul maailma kliimat võrrelduna ühe kilogrammi süsihappegaasi (CO2) sellise potentsiaaliga; vaadeldavad GWP-väärtused on esitatud määruse (EL) nr 517/2014 I, II ja IV lisas; külmutusagensisegude GWP-väärtused põhinevad määruse (EL) nr 517/2014 IV lisas esitatud meetodil;

4)

„õhu vooluhulk“ – õhuvooluhulk [m3/h], mis on mõõdetud olmejahuti, õhukonditsioneeri või soojuspumba ja puhurkonvektori ruumis asuva ja/või (kui asjakohane) väljas asuva osa õhuväljalaskeava juures jahutamise (või jahutusfunktsioonita seadme korral kütmise) standardsetel nimitingimustel;

5)

„müravõimsustase“ (LWA ) – A-kaalutud müravõimsustase [dB] mõõdetuna standardsetel nimitingimustel siseruumis ja/või väljas;

6)

„lisakütteseade“ – õhukütteseadme soojusgeneraator, mis toodab lisasoojust ajal, mil küttekoormus ületab põhisoojusgeneraatori küttevõimsuse;

7)

„põhisoojusgeneraator“ – sellise õhukütteseadme soojusgeneraator, mille toodetud soojus moodustab küttehooajal toodetud kogusoojusest kõige suurema osa;

8)

„kütmise sesoonne energiatõhusus“ (ηs,h ) – õhukütteseadme aastase võrdlusküttevajaduse (asjaomasel küttehooajal) ja aastase tarbitud kütmisenergia suhe [ %] korrigeerituna temperatuuriregulaatori mõju ja põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega (kui asjakohane);

9)

„jahutamise sesoonne energiatõhusus“ (ηs,c ) – jahutusseadme aastase võrdlusjahutusvajaduse (asjaomasel jahutusperioodil) ja aastase tarbitud jahutusenergia suhe [ %] korrigeerituna temperatuuriregulaatori mõju ja põhjaveepumba/-pumpade elektritarbimisega (kui asjakohane);

10)

„temperatuuriregulaator“ – seade, mis võimaldab lõppkasutajal seadistada ruumitemperatuuri teatavateks ajavahemikeks ja edastab andmeid (nt tegelik ruumi- ja/või välistemperatuur) õhukütte- või jahutamistoote liidesele (nt protsessor), aidates sellega reguleerida ruumitemperatuuri;

11)

„konkreetse välistemperatuuri järjekorranumber“ (binj ) – sellise välistemperatuuri (Tj ) järjekorranumber kraadtundide tabelis, millele vastab teatav arv sellise välistemperatuuriga kraadtunde (hj ), nagu on esitatud III lisa tabelites 26–28;

12)

„kraadtunnid“ (hj ) – iga konkreetse välistemperatuuri tundide arv hooajal (väljendatuna tundidena aastas), nagu on esitatud III lisa tabelites 26–28;

13)

„ruumitemperatuur“ (Tin ) – kuivtermomeetriga määratud ruumitemperatuur [°C] (suhtelist niiskust võib näidata sellele vastava märgtermomeetri näiduga);

14)

„välistemperatuur“ (Tj ) – kuivtermomeetriga mõõdetud välisõhutemperatuur [°C] (välisõhu suhtelist niiskust võib näidata sellele vastava märgtermomeetri näiduga);

15)

„võimsuse reguleerimine“ – soojuspumba, õhukonditsioneeri, olmejahuti või kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti võime muuta oma kütmis- või jahutusvõimsust külmutusagensi mahulise vooluhulga muutmisega; see võime on fikseeritud, kui mahulist vooluhulka ei saa muuta; astmeline, kui mahulist vooluhulka saab muuta kahe astme piires; ja muudetav, kui mahulist vooluhulka on võimalik muuta kolme või enama astme piires;

16)

„kaotegur“ ((Cdh ) kütmise korral või (Cdc ) jahutamise või külmutamise korral) – toote tsüklilisest tööst tingitud tõhususe vähenemise näitaja; kui seda ei mõõdeta, kasutatakse õhukonditsioneeri või soojuspumba korral kaoteguri vaikeväärtust 0,25 ja olmejahuti või kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti korral 0,9;

17)

„lämmastikoksiidide heide“ – gaasilist või vedelkütust kasutava õhukütte- või jahutusseadme tekitatav lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi summaarne heide väljendatuna lämmastikdioksiidi sisaldusena [mg/kWh] kütuse ülemise kütteväärtuse alusel nimiküttevõimsusel;

18)

„õhukuumuti“ – õhukütteseade, mis annab soojuse soojusgeneraatorilt üle otse õhule ja salvestab või levitab seda õhkküttesüsteemis;

19)

„gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti“ – õhukuumuti, mis kasutab gaasilist või vedelkütust põletavat soojusgeneraatorit;

20)

„elektriline õhukuumuti“ – õhukuumuti, mis kasutab elektrivoolu soojuslikul toimel põhinevat soojusgeneraatorit;

21)

„B1-tüüpi õhukuumuti“ – gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis on mõeldud ühendamiseks korstnaga, mis viib ruumist, kus B1-tüüpi õhukuumuti asub, välja põlemissaaduste jäägid, ja võtma põlemiseks vajalikku õhku otse ruumist; B1-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult B1-tüüpi õhukuumutina;

22)

„C2-tüüpi õhukuumuti“ – gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis võtab põlemiseks vajalikku õhku ühislõõrisüsteemist, millega on ühendatud mitu seadet, ja mis juhib põlemissaaduste jäägid samasse lõõrisüsteemi; C2-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult C2-tüüpi õhukuumutina;

23)

„C4-tüüpi õhukuumuti“ – gaasilist või vedelkütust kasutav õhukuumuti, mis võtab põlemiseks vajalikku õhku ühislõõrisüsteemist, millega on ühendatud mitu seadet, ja mis juhib põlemissaaduste jäägid lõõrisüsteemi eraldi lõõri; C4-tüüpi õhukuumutit turustatakse ainult C4-tüüpi õhukuumutina;

24)

„miinimumvõimsus“ – õhukuumuti vähim küttevõimsus (Pmin ) [kW];

25)

„kasutegur nimiküttevõimsusel“ (ηnom ) – nimiküttevõimsuse ja selle saavutamiseks kasutatava koguenergia suhe [%], kusjuures kogusisendenergia on arvutatud gaasilise või vedelkütuse korral kütuse ülemise kütteväärtuse järgi;

26)

„kasutegur miinimumvõimsusel“ (ηpl ) – miinimumküttevõimsuse ja selle saavutamiseks kasutatava koguenergia suhe [%], kusjuures kogusisendenergia on arvutatud kütuse ülemise kütteväärtuse järgi;

27)

„kütmise sesoonne energiatõhusus tööseisundis“ (ηs,on ) – sesoonse energiatõhususe ja kiirgusliku kasuteguri korrutis, väljendatud protsentides;

28)

„sesoonne energiatõhusus“ (ηs,th ) – nimiküttevõimsusel määratud kasuteguri ja miinimumvõimsusel määratud kasuteguri kaalutud keskmine, võttes arvesse välispiirete soojuskadu;

29)

„kiirgustõhusus“ (ηs,flow ) – tööseisundi kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamisel kasutatav korrektsioon, milles arvestatakse soojendatava õhu ekvivalentset voolukiirust ja küttevõimsust;

30)

„välispiirete soojuskaotegur“ (Fenv ) – kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv soojuskadu [%], mis on tingitud soojusgeneraatori tekitatud soojuse kaost väljapoole köetavat ruumi;

31)

„lisaelektritarbimine“ – kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv energiakadu [%], mis on tingitud elektrienergia tarbimisest nimiküttevõimsusel (elmax ), miinimumvõimsusel (elmin ) ja ooteseisundis (elsb );

32)

„püsisüütajakadu“ – kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv kadu [%], mis on tingitud süütepõleti energiatarbimisest;

33)

„püsisüütaja energiatarbimine“ (Pign ) – põhipõleti süütamiseks ette nähtud süütepõleti (mille saab kustutada ainult kasutaja) tarbitav energia [W] kütuse ülemise kütteväärtuse alusel;

34)

„õhulõõri soojuskadu“ – kütmise sesoonses energiatõhususes sisalduv energiakadu [%] ajal, mil põhigeneraator ei tööta;

35)

„soojuspump“ –

õhukütteseade:

36)

„õhk-õhk-soojuspump“ – soojuspump, mille soojusgeneraator töötab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuva auru kokkusurumise tsükliga ning välissoojusvaheti (aurusti) võimaldab võtta soojust ümbritsevast õhust;

37)

„vesi/soojuskandja-õhk-soojuspump“ – soojuspump, mille soojusgeneraator töötab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuva auru kokkusurumise tsükliga ning välissoojusvaheti (aurusti) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga;

38)

„katusele paigaldatav soojuspump“ – elektrikompressoriga õhk-õhk-soojuspump, mille aurusti, kompressor ja kondensaator on ühendatud üheks seadmeks;

39)

„neeldumistsükliga soojuspump“ – soojuspump, mille soojusgeneraator kasutab kütuste välisel põlemisel põhinevat neeldumistsüklit ja/või soojust;

40)

„mitmeosaline soojuspump“ – soojuspump, mis koosneb mitmest siseruumis paiknevast seadmest, ühest või mitmest külmutusahelast, ühest või mitmest kompressorist ja ühest või mitmest välisest seadmest ning mille ruumisiseseid seadmeid võib, aga ei pruugi saada eraldi juhtida;

41)

„õhukonditsioneer“ –

jahuti, mida kasutatakse ruumide jahutamiseks ja:

42)

„õhk-õhk-konditsioneer“ – õhukonditsioneer, millel on külmageneraator, mis kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimuvat auru kokkusurumise tsüklit ning mille välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist õhku;

43)

„vesi/soojuskandja-õhk-konditsioneer“ – õhukonditsioneer, millel on külmageneraator, mis kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning mille välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga;

44)

„katusele paigaldatav õhukonditsioneer“ – elektrikompressoriga õhk-õhk-konditsioneer, mille aurusti, kompressor ja kondensaator on ühendatud üheks seadmeks;

45)

„mitmeosaline õhukonditsioneer“ – õhukonditsioneer, mis koosneb mitmest siseruumis paiknevast seadmest, ühest või mitmest külmutusahelast, ühest või mitmest kompressorist ja ühest või mitmest välisest seadmest ning mille ruumisiseseid seadmeid võib, aga ei pruugi saada eraldi juhtida;

46)

„neeldumistsükliga õhukonditsioneer“ – konditsioneer, mille külmageneraator kasutab neeldumistsüklit, mis põhineb väljaspool toimuval kütuste põletamisel ja/või soojusel;

47)

„õhk-vesi-olmejahuti“ – olmejahuti, mille külmageneraator kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist õhku (sh väljastpoolt lisatud vee aurustumisel põhinevat soojusülekannet õhku);

48)

„vesi/soojuskandja-vesi-olmejahuti“ – olmejahuti, mille külmageneraator kasutab elektri- või sisepõlemismootori jõul toimivat auru kokkusurumise tsüklit ning välissoojusvaheti (kondensaator) võimaldab soojuse ülekandumist vee või soojuskandjaga (v.a lisatud vee aurustumisel põhinev soojusülekanne);

49)

„neeldumistsükliga olmejahuti“ – olmejahuti, mille külmageneraator kasutab neeldumistsüklit, mis põhineb väljaspool toimuval kütuste põletamisel ja/või soojusel;

50)

„arvutuslikud võrdlustingimused“ – III lisa tabelis 24 esitatud andmete kogum, mis sisaldab arvutuslikku võrdlustemperatuuri, maksimaalset tasakaalutemperatuuri ja maksimaalset piirtöötemperatuuri;

51)

„arvutuslik võrdlustemperatuur“ – välistemperatuur kas jahutamiseks (Tdesign,c ) või kütmiseks (Tdesign,h ) [°C] III lisa tabeli 24 kohaselt, mille puhul osalise koormuse tegur on 1 ja mis muutub olenevalt jahutus- või küttehooajast;

52)

„tasakaalutemperatuur“ (Tbiv ) – tootja esitatud välistemperatuur (Tj ) [°C], mille juures on esitatud soojusvõimsus võrdne osalise küttekoormusega ja millest madalamal temperatuuril on osalise küttekoormuse saavutamiseks vaja esitatud küttevõimsust täiendada elektrilise varusoojendi võimsusega;

53)

„piirtöötemperatuur“ (Tol ) – tootja esitatud välistemperatuur [°C] kütmiseks, millest madalamal temperatuuril ei suuda soojuspump tagada mingit küttevõimsust ja esitatud küttevõimsus on 0;

54)

„osalise koormuse tegur“ (pl(Tj )) – välistemperatuur miinus 16 °C jagatuna arvutusliku võrdlustemperatuuriga miinus 16 °C kas jahutamise või kütmise korral;

55)

„hooaeg“ – ümbritseva keskkonna tingimused, mis tähistavad kas kütte- või jahutushooaega ning näitavad hooaja kõigi välistemperatuuride kraadtunde;

56)

„osaline küttekoormus“ (Ph(Tj )) – küttekoormus [kW] konkreetse välistemperatuuri korral, mis saadakse arvutusliku küttekoormuse korrutamisel osalise koormuse teguriga;

57)

„osaline jahutuskoormus“ (Pc(Tj )) – jahutuskoormus [kW] konkreetse välistemperatuuri korral, mis saadakse arvutusliku jahutuskoormuse korrutamisel osalise koormuse teguriga;

58)

„sesoonne energiatõhusustegur“ (SEER) – õhukonditsioneeri või olmejahuti üldine energiatõhusustegur jahutushooajal arvutatuna aastase võrdlusjahutusvajaduse jagamisel aastas jahutamiseks kuluva energiaga;

59)

„sesoonne soojustegur“ (SCOP) – elektrit kasutava soojuspumba üldine soojustegur küttehooaja kohta arvutatuna aastase võrdlusküttevajaduse jagamisel aastase kütteenergiatarbimisega;

60)

„aastane võrdlusjahutusvajadus“ (QC ) – võrdlusjahutusvajadus [kWh], mis tuleb võtta aluseks SEERi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik jahutuskoormus Pdesign,c jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HCE );

61)

„aastane võrdlusküttevajadus“ (QH ) – määratud küttehooaja võrdlusküttevajadus [kWh], mis tuleb võtta aluseks SCOPi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik küttekoormus (Pdesign,h ) kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HHE );

62)

„aastane jahutusenergiatarbimine“ (QCE ) – energia [kWh], mida on vaja aastase võrdlusjahutusvajaduse katmiseks ning mille leidmiseks jagatakse aastane võrdlusjahutusvajadus tööseisundi sesoonse energiatõhususteguriga SEERon ning seadme elektritarbimisega jahutushooajal termostaadi algatatud puhke-, oote-, puhke- ja kambrikütteseisundis;

63)

„aastane kütteenergiatarbimine“ (QHE ) – energia [kWh], mida on vaja aastase võrdlusküttevajaduse rahuldamiseks määratud küttehooajal ning mille leidmiseks jagatakse aastane võrdlusküttevajadus sesoonse soojusteguriga tööseisundis (SCOPon ) ja seadme elektritarbimisega küttehooajal termostaadiga algatatud puhkeseisundis, ooteseisundis, puhkeseisundis ja kambrikütteseisundis;

64)

„jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arv“ (HCE ) – hinnanguline tundide arv aastas, mille jooksul peab seade tagama arvutusliku jahutuskoormuse (Pdesign,c ), et saaks rahuldatud aastane võrdlusjahutusvajadus;

65)

„kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arv“ (HHE ) – hinnanguline tundide arv aastas, mille jooksul soojuspumbaga õhukütteseade peab tagama arvutusliku küttekoormuse, et rahuldada aastane võrdlusküttevajadus;

66)

„sesoonne energiatõhusustegur tööseisundis“ (SEERon ) – jahutuse tööseisundis seadme keskmine energiatõhusustegur, mille saamiseks arvestatakse osalist koormust ja välistemperatuuridele vastavaid energiatõhusustegureid (EERbin (Tj )) ning mis on kaalutud kraadtundidega;

67)

„sesoonne soojustegur tööseisundis“ (SCOPon ) – tööseisundis soojuspumba keskmine soojustegur küttehooajal, mille arvutamisel võetakse arvesse osalist koormust, varuelektriküttevõimsust (vajaduse korral) ja välistemperatuuridele vastavaid soojustegureid (COPbin (Tj )) ning mis kaalutakse vastavate kraadtundidega;

68)

„konkreetsele välistemperatuurile vastav soojustegur“ (COPbin (Tj )) – soojuspumba soojustegur hooaja konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral, mille arvutamisel võetakse arvesse osalist koormust, esitatud võimsust ja esitatud soojustegurit (COPd (Tj )) ning mis on muude välistemperatuuride jaoks leitav inter- või ekstrapoleerimisega ja mida vajaduse korral parandatakse sobiva kaoteguriga;

69)

„välistemperatuurile vastav energiatõhusustegur“ (EERbin (Tj )) – hooaja igale konkreetsele välistemperatuurile (Tj ) vastav energiatõhusustegur, mis on saadud osalise koormuse, esitatud võimsuse ja esitatud energiatõhususteguri (EERd (Tj )) alusel ning mis on muude välistemperatuuride jaoks leitav inter- või ekstrapoleerimisega ja mida vajaduse korral parandatakse sobiva kaoteguriga;

70)

„esitatud küttevõimsus“ (Pdh(Tj )) – konkreetsele välistemperatuuri (Tj ) ja ruumitemperatuuri (Tin ) kombinatsioonile vastav soojuspumba auru kokkusurumise tsükli küttevõimsus [kW], mille on avaldanud tootja;

71)

„esitatud jahutusvõimsus“ (Pdc(Tj )) – konkreetsele välistemperatuuri (Tj ) ja ruumitemperatuuri (Tin ) kombinatsioonile vastav õhukonditsioneeri või olmejahuti auru kokkusurumise tsükli jahutusvõimsus [kW], mille on esitanud tootja;

72)

„arvutuslik küttekoormus“ (Pdesign,h ) – arvutuslikul võrdlustemperatuuril soojuspumbale rakendatav küttekoormus [kW], mis võrdub osalise küttekoormusega, kui välistemperatuur (Tj ) on võrdne kütmise arvutusliku võrdlustemperatuuriga (Tdesign,h );

73)

„arvutuslik jahutuskoormus“ (Pdesign,c ) – olmejahutile või õhukonditsioneerile arvutuslikel võrdlustingimustel rakendatav jahutuskoormus [kW], mis on võrdne esitatud jahutusvõimsusega, kui välistemperatuur (Tj ) on võrdne jahutamise arvutusliku võrdlustemperatuuriga (Tdesign,c );

74)

„esitatud soojustegur“ (COPd (Tj )) – soojustegur piiratud arvu välistemperatuuride (Tj ) korral;

75)

„esitatud energiatõhusustegur“ (EERd (Tj )) – energiatõhusustegur piiratud arvu välistemperatuuride (Tj ) korral;

76)

„varuelektrikütte võimsus“ (elbu(Tj )) – sellise reaalse või oletatava lisakütteseadme küttevõimsus [kW], mille COP on 1 ja mis täiendab esitatud küttevõimsust (Pdh(Tj )), et saavutada osaline küttekoormus (Ph(Tj )) juhul, kui konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral on Pdh(Tj ) väiksem kui Ph(Tj );

77)

„võimsustegur“ – osalise küttekoormuse (Ph (Tj )) ja esitatud küttevõimsuse (Pdh (Tj )) jagatis või osalise jahutuskoormuse (PC(Tj )) ja esitatud jahutusvõimsuse (Pdc (Tj )) jagatis;

78)

„tööseisund“ – seadmes sisselülitatud kütte- või jahutusseisund hoone kütte- või jahutuskoormuse ajal; see võib sisaldada seadme tsüklilist sisse- ja väljalülitumist, et saavutada või hoida ruumis vajalikku õhutemperatuuri;

79)

„ooteseisund“ – olek, milles õhukuumuti, olmejahuti, õhukonditsioneer või soojuspump on ühendatud vooluvõrku, sõltub sealt saadavast sisendenergiast ning võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon eraldi või koos kas ainult selle funktsiooni ja/või teabe või oleku kuvamisega;

80)

„taasaktiveerimisfunktsioon“ – funktsioon, mis hõlbustab lisafunktsioone (sh põhifunktsiooni) pakkuvate teiste seisundite (sh tööseisundi) sisselülitamist, kasutades eraldiseisvat lülitit (sh kaugjuhtimist võrgu kaudu), sisemist sensorit või taimerit;

81)

„teabe või oleku kuvamine“ – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme olekut (sh kella);

82)

„puhkeseisund“ – olek, milles olmejahuti, õhukonditsioneer või soojuspump on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni; puhkeseisundiks loetakse ka olek, milles on kuvatud üksnes teave, et seade on puhkeseisundis, samuti olek, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ ( 7 ) kohaselt täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

83)

„termostaadi algatatud puhkeseisund“ – olek ajal, mil puudub jahutus- või küttekoormus ja mille korral on jahutus- või küttefunktsioon küll sisse lülitatud, kuid seade ei tööta; tsüklilisi sisse- ja väljalülitumisi tööseisundis ei loeta termostaadi algatatud puhkeseisundiks;

84)

„kambrikütteseisund“ – olek, milles seade on aktiveerinud kütteseadise, et vältida külmutusagensi liikumist kompressorisse, et piirata külmutusagensi kontsentratsiooni õlis kompressori käivitumisel;

85)

„energiatarbimine puhkeseisundis“ (POFF ) – seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on puhkeseisundis;

86)

„energiatarbimine termostaadi algatatud puhkeseisundis“ (PTO ) – seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on termostaadi algatatud puhkeseisundis;

87)

„energiatarbimine ooteseisundis“ (PSB ) – seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on ooteseisundis;

88)

„energiatarbimine kambrikütteseisundis“ (PCK ) – seadme energiatarbimine [kW] ajal, mil seade on kambrikütteseisundis;

89)

„puhkeseisundi tundide arv“ (HOFF ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat puhkeseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

90)

„termostaadi algatatud puhkeseisundi tundide arv“ (HTO ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat termostaadi algatatud puhkeseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

91)

„ooteseisundi tundide arv“ (HSB ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat ooteseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

92)

„kambrikütteseisundi tundide arv“ (HCK ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat kambrikütte tööseisundis ning mis sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

93)

„sesoonne primaarenergia tegur jahutusseisundis“ (SPERc ) – kütusel töötava õhukonditsioneeri või olmejahuti üldine energiatõhusustegur jahutushooajal;

94)

„sesoonne gaasikasutustõhusus jahutusseisundis“ (SGUEc ) – gaasikasutustõhusus kogu jahutushooajal;

95)

„gaasikasutustõhusus osalisel koormusel“ – gaasi kasutamise tõhusus jahutamisel (GUEc,bin ) või kütmisel (GUEh,bin ) teatud välistemperatuuri (Tj ) korral;

96)

„gaasikasutustõhusus esitatud võimsusel“ – gaasi kasutamise tõhusus jahutamisel (GUEcDC ) või kütmisel (GUEhDC ) esitatud võimsuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21) korrigeerituna seadme võimaliku tsüklilise toimimisega, kui efektiivne jahutusvõimsus (QEc ) ületab jahutuskoormust (Pc (Tj )) või efektiivne küttevõimsus (QEh ) ületab küttekoormust (Ph (Tj ));

97)

„efektiivne jahutusvõimsus“ (QEc ) – mõõdetud jahutusvõimsus [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb läbi ruumisisese soojusvaheti soojusülekandeaine ringlust tekitavast seadmest (pump/pumbad või puhur/puhurid);

98)

„efektiivne soojustagastusvõimsus“ – mõõdetud soojustagastusvõimsus (kütmise korral (QEhr,h ) ja jahutamise korral (QEhr,c )) [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb soojustagastusahela seadmest (pump/pumbad);

99)

„mõõdetud sisendsoojus jahutamiseks“ (Qgmc ) – mõõdetud sisendkütuse panus [kW] osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21);

100)

„sesoonne lisaenergiategur jahutusseisundis“ (SAEFc ) – lisaenergiatõhusus jahutushooajal, võttes arvesse ka termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

101)

„aastane võrdlusjahutusvajadus“ (QC ) – aastane jahutusvajadus arvutatuna arvutusliku jahutuskoormuse (Pdesign,c ) korrutamisega jahutuse tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HCE );

102)

„sesoonne lisaenergiategur jahutuse tööseisundis“ (SAEFc,on ) – lisaenergiatõhusus määratud jahutushooajal, mitte arvestades termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

103)

„lisaenergiategur jahutusseisundis osalisel koormusel“ (AEFc,bin ) – lisaenergiatõhusus jahutamisel konkreetse välistemperatuuri (Tj ) korral;

104)

„sisendelektrienergia jahutusseisundis“ (PEc ) – efektiivne sisendelektrienergia jahutamisel [kW];

105)

„sesoonne primaarenergia tegur kütteseisundis“ (SPERh ) – kütusel töötava soojuspumba üldine energiatõhusustegur, mis iseloomustab küttehooaega;

106)

„sesoonne gaasikasutustõhusus kütteseisundis“ (SGUEh ) – gaasikasutustõhusus küttehooajal;

107)

„efektiivne jahutusvõimsus“ (QEh ) – mõõdetud küttevõimsus [kW], mida on korrigeeritud soojusega, mis pärineb seadmest (pump/pumbad või puhur/puhurid), mis tekitab soojusülekandeaine ringlust läbi ruumisisese soojusvaheti;

108)

„mõõdetud sisendsoojus kütmiseks“ (Qgmh ) – mõõdetud kütuse sisendkogus [kW] osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21);

109)

„sesoonne lisaenergiategur kütteseisundis“ (SAEFh ) – lisaenergiatõhusus küttehooajal, võttes arvesse ka termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

110)

„aastane võrdlusküttevajadus“ (QH ) – aastane küttevajadus arvutatuna arvutusliku küttekoormuse korrutamisel kütmise aastase kütmise tööseisundi ekvivalenttundide arvuga (HHE );

111)

„sesoonne lisaenergiategur kütmise tööseisundis“ (SAEFh,on ) – lisaenergiatõhusus küttehooajal, mitte arvestades termostaadi algatatud puhkeseisundit, ooteseisundit, puhkeseisundit ja kambrikütteseisundit;

112)

„lisaenergiategur kütteseisundis osalisel koormusel“ (AEFh,bin ) – lisaenergiatõhusus kütmisel konkreetse välistemperatuuri Tj korral;

113)

„lisaenergiategur esitatud võimsusel“ – lisaenergiategur jahutamisel (AEFc,dc ) või kütmisel (AEFh,dc ) osalise koormuse tingimustes (esitatud III lisa tabelis 21) korrigeerituna seadme võimaliku tsüklilise toimimisega, kui efektiivne jahutusvõimsus (QEc ) ületab jahutuskoormust (Pc (Tj )) või efektiivne küttevõimsus (QEh ) ületab küttekoormust (Ph (Tj ));

114)

„sisendelektrienergia kütteseisundis“ (PEh ) – efektiivne sisendelektrienergia kütmisel [kW];

115)

„sisepõlemismootoriga soojuspumpade, olmejahutite ja õhukonditsioneeride NOx-heited“ – sisepõlemismootoriga soojuspumpade, olmejahutite ja õhukonditsioneeride tekitatud lämmastikmonooksiidi ja lämmastikdioksiidi heidete summa mõõdetuna standardsetel nimitingimustel, kasutades mootori ekvivalentset pöörlemiskiirust, ja väljendatuna lämmastikdioksiidi kogusena [mg] kütteenergia [kWh] kohta, kasutades kütuse ülemist kütteväärtust;

116)

„mootori ekvivalentne pöörlemiskiirus“ (Erpmequivalent ) – sisepõlemismootori pöörlemiskiirus [p/min], mis on arvutatud 70, 60, 40 ja 20 % osalise küttekoormuse korral (või jahutuskoormuse korral, kui kütmisfunktsioon puudub) ning kaalutud vastavalt teguritega 0,15, 0,25, 0,30 ja 0,30;

117)

„nimisisendvõimsus“ (DA )–elektriline sisendvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti (koos kompressori, kondensaatori puhurite või pumpade, aurustipumpade ja võimalike lisaseadmetega) vajab nimijahutusvõimsuse saavutamiseks, väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

118)

„nimienergiatõhusustegur“ (EERA )–nimijahutusvõimsuse [kW] ja nimisisendvõimsuse [kW] jagatis kahe kümnendkoha täpsusega;

119)

„sesoonne energiatõhusustegur“ (SEPR)–kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti energiatõhusustegur standardsetel nimitingimustel, mis iseloomustab koormuse ja ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumist aasta jooksul ning mille arvutamiseks jagatakse aastane jahutusvajadus aastase elektritarbimisega;

120)

„aastane jahutusvajadus“–summa, mille liikmeteks on igale konkreetsele välistemperatuurile vastava jahutuskoormuse ja vastavate kraadtundide korrutis;

121)

„jahutuskoormus“–nimijahutusvõimsus korrutatuna kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti osalise koormuse teguriga ja väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

122)

„osaline koormus“ (PC (Tj ))–jahutuskoormus konkreetse ümbritseva keskkonna temperatuuri (Tj ) korral, arvutatuna maksimaalse koormuse korrutamisega kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite samale ümbritseva keskkonna temperatuurile (Tj ) vastava osalise koormuse teguriga ja väljendatuna kilovattides kahe kümnendkoha täpsusega;

123)

„kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur“ (

(

)):

124)

„aastane elektritarbimine“–summa, mille liikmed on välistemperatuurile vastava jahutusvajaduse teguri ja asjaomasele välistemperatuurile vastava energiatõhususteguri jagatised, mis on korrutatud vastavate kraadtundide arvuga;

125)

„ümbritseva keskkonna temperatuur“–

126)

„ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuur“–ümbritseva keskkonna temperatuur [°C], mille korral on kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite osalise koormuse tegur 1. Võrdlustemperatuuriks määratakse 35 °C. Kõrgel temperatuuril käitatavate õhkjahutusega protsessijahutite korral on kondensaatorisse siseneva õhu temperatuur 35 °C ja kõrgel temperatuuril käitatavate vesijahutusega protsessijahutite korral kondensaatorisse siseneva vee temperatuur 30 °C, kusjuures kondensaatorini jõudva välisõhu temperatuur on 35 °C;

127)

„energiatõhusustegur osalisel koormusel“ (EERPL (Tj ))–aasta konkreetsele välistemperatuurile vastav energiatõhusustegur, mis on saadud teatavatele välistemperatuuridele vastavate esitatud energiatõhusustegurite (EERDC ) alusel ja arvutatud teiste välistemperatuuride jaoks lineaarse interpoleerimisega;

128)

„esitatud jahutusvajadus“–konkreetsele välistemperatuurile vastav jahutuskoormus, mis on arvutatud nimijahutusvõimsuse korrutamise teel kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti vastava osalise koormuse teguriga;

129)

„esitatud energiatõhusustegur“ (EERDC )–kõrgel temperatuuril käitatava protsessijahuti energiatõhusustegur teatavas mõõtepunktis, vajaduse korral korrigeerituna kaoteguriga, kui väikseim esitatud jahutusvõimsus ületab jahutuskoormuse, või interpoleerituna, kui lähimad esitatud jahutusvõimsused on jahutuskoormusest suuremad ja väiksemad;

130)

„esitatud sisendvõimsus“–elektriline sisendvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti vajab esitatud jahutusvõimsuse tagamiseks teatavas mõõtepunktis;

131)

„esitatud jahutusvõimsus“–jahutusvõimsus, mida kõrgel temperatuuril käitatav protsessijahuti kasutab esitatud jahutusvajaduse rahuldamiseks teatavas mõõtepunktis;

132)

„kogu sisendelektrienergia“ (Pelec ) – seadme (sh puhuri(te) ja lisaseadmete) tarbitav kogu elektrienergia.