EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02016D2383-20200608
Council Decision (CFSP) 2016/2383 of 21 December 2016 on the Union support for the International Atomic Energy Agency activities in the areas of nuclear security and in the framework of the implementation of the EU Strategy against the Proliferation of Weapons of Mass Destruction
Consolidated text: Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/2383, 21. detsember 2016, Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tegevusele tuumajulgeoleku valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/2383, 21. detsember 2016, Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tegevusele tuumajulgeoleku valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel
02016D2383 — ET — 08.06.2020 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/2383, 21. detsember 2016, (ELT L 352 23.12.2016, lk 74) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 179I |
2 |
9.6.2020 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/2383,
21. detsember 2016,
Euroopa Liidu toetuse kohta Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tegevusele tuumajulgeoleku valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel
Artikkel 1
1. Strateegia teatavate elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab liit IAEA tegevust tuumajulgeoleku alal, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:
teha edusamme massihävitusrelvade leviku vastaste ja tuumajulgeolekut käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ülemaailmse kohaldamise alal;
anda riikidele abi kohaliku tehnilise, teadusliku ja inimressursside alase suutlikkuse loomiseks, mis on vajalik tõhusa ja jätkusuutliku tuumajulgeoleku jaoks;
tugevdada suutlikkust hoida ära kuritegusid või tahtlikult toimepandud tegusid, milleks puudus luba, mis on seotud regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuuma- või muu radioaktiivse materjaliga, neid avastada, neile reageerida ja kaitsta inimesi, vara, keskkonda ja ühiskonda nende eest;
tõhustada tuumamaterjali ja muu radioaktiivse materjali salakaubaveo avastamist ja sellele reageerimist;
panustada infotehnoloogia turvalisusse tuumavaldkonnas;
tugevdada radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolekut, viia need turvalisse ja ohutusse hoidlasse abi vajavates riikides, sealhulgas viia need tagasi päritoluriiki või tarnijale;
tõhustada tuumamaterjali ja muu radioaktiivse materjali füüsilist kaitset.
2. Projektide eesmärk on:
varasemate ühismeetmete ja otsuste alusel antud toetuse jätkusuutlikkuse ja tõhususe tagamine;
riikide riigisiseste tuumajulgeoleku toetusinfrastruktuuride tugevdamine;
riikide õigusliku ja reguleeriva raamistiku tugevdamine;
tuumajulgeolekusüsteemide ning tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete materjalide suhtes võetavate meetmete tugevdamine;
riikide institutsioonilise struktuuri ja suutlikkuse tugevdamine regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuumamaterjalide ja radioaktiivsete materjalide kontrollimiseks;
riikide küberkuritegevusele reageerimise ja vastupanu võime tugevdamine ning tuumajulgeolekule selle poolt avaldatava mõju leevendamine;
suutlikkuse suurendamine hariduse ja koolituse alal tuumajulgeoleku valdkonnas;
suunatud ja jätkuva toetuse tagamine tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse rakendamiseks ja ülemaailmseks kohaldamiseks.
3. Otsuse vastuvõtmiseks tehtavad ettevalmistused põhinevad IAEA-le juba kättesaadaval teabel ning eelmiste ühismeetmete ja otsuste kohaselt täidetud ülesannete tulemustel.
4. Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas. Sihtriikide loetelu põhineb vajaduste määratlemisel pärast puudujääkide analüüsimist, mida on kajastatud olemasolevates integreeritud tuumajulgeoleku toetamise kavades või põhineb IAEA sekretariaadi heakskiidetud ettepanekul. Kasusaavate riikide ja allpiirkondade loetelu peaksid koostama liidu liikmesriigid, konsulteerides IAEAga.
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).
2. Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektid viib läbi IAEA, kes tegutseb rakendusüksuse rollis. IAEA täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja IAEAga vajalikud kokkulepped.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesummaks on 9 361 204 , 23 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Komisjon valvab lõikes 1 osutatud kulutuste nõuetekohase haldamise järele. Sel eesmärgil sõlmib komisjon IAEAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et IAEA tagab liidu rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja esitab nõukogule IAEA poolt korrapäraselt koostatavatele aruannetele tuginedes aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Nimetatud aruanded on nõukogu tehtava hindamise aluseks.
2. Komisjon esitab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. ►M1 Käesolev otsus kaotab kehtivuse 14. detsembril 2020. ◄
LISA
Liidu toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku valdkonnas massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel
Toetust saavate riikide kõlblikkus ja valik
Käesoleva otsuse kohaselt toetuse saamiseks kõlblikud riigid on kõik IAEA liikmesriigid, kes vajavad toetust tuumajulgeoleku valdkonnas, sõltuvalt liidu poolt IAEA ettepaneku alusel tehtavast otsusest. IAEA võib teha ettepanekutes kirjalikult muudatusi, adresseerides need liidule ja tuues välja kavandatavate muudatuste põhjendused. Muudatused rakendatakse pärast seda, kui liit nendega nõustub. Toetust saavate riikide („kasusaavad riigid“) valimine vastavalt käesolevale nõukogu otsusele peaks põhinema IAEA-le juba kättesaadavatel hinnangutel ja andmetel, mis saadi ka varasemate nõukogu otsuste täitmisel ja konsulteerides asjakohaste nõukogu talitustega, eesmärgiga tagada meetme maksimaalne mõju. Tehakse tihedat koostööd tippkeskuste algatusega, Euroopa Komisjoni rahastatavate projektide ning muude algatuste ja programmidega, et vältida tegevuse dubleerimist ning saavutada maksimaalne kulutõhusus ja jätkuv riskide vähendamine; see koostöö toimub ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumavaldkonna tippkeskuste algatuse juhatuse kohtumiste kaudu iga-aastaste Teadusuuringute Ühiskeskuse ja IAEA sekretariaadi kohtumiste ajal ning iga-aastase tuumajulgeoleku tugikeskuste täiskogu istungi raames. Vahendite kasutamine konkreetseks tegevuseks on kooskõlas liidui prioriteetidega ja selle puhul viiakse regulaarselt läbi eelnevaid konsulteerimisi. Mõned tegevused, nagu piirkondlikud kursused ja rahvusvahelised kursused korraldatakse riikides, mis ei ole kasusaavad riigid. See kujutab endast vastuvõtva riigi panust IAEA tegevusse.
Iga projekt hõlmab võimalike kasusaavate riikide loetelu, mille liit ja IAEA on omavahel kokku leppinud. Projektid rakendatakse nende piirkondade valitud riikides ja need hõlmavad tegevusi järgmistes valdkondades:
varasemate ühismeetmete ja otsustega antud toetuse jätkusuutlikkus ja tõhusus;
siseriiklike tuumajulgeoleku toetusinfrastruktuuride tugevdamine;
riikide õigusliku ja reguleeriva raamistiku tugevdamine;
tuumajulgeolekusüsteemide ning tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete materjalide suhtes võetavate meetmete tugevdamine;
riikide institutsioonilise struktuuri ja suutlikkuse tugevdamine regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuumamaterjalide ja radioaktiivsete materjalide üle kontrolli teostamiseks;
riikide küberkuritegevusele reageerimise ja vastupanu võime tugevdamine ning riikide ja tuumajulgeolekule selle poolt avaldatava mõju leevendamine;
radioaktiivsete kiirgusallikate julgeoleku küsimuse käsitlemine kiirgusallika tagasiviimisega päritoluriiki;
ennetus- ja kaitsemeetmeid siseohtude vastu ning tuumamaterjali arvestus ja kontroll.
I. PROJEKTID
Projekt 1
Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse rakendamise toetus
Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatus („konventsiooni muudatus“) jõustus 8. mail 2016. See loob riikide jaoks õigusliku kohustuse luua, rakendada ja alal hoida asjakohast füüsilise kaitse korda, mis põhineb 12 aluspõhimõttele, mida kohaldatakse nende jurisdiktsioonis oleva rahuotstarbelises riigisiseses kasutuses oleva tuumamaterjali ja -rajatiste ning sellise tuumamaterjali ladustamise ja transpordi suhtes. Projekti keskmes on tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse rakendamine, sellega seotud suutlikkuse suurendamine ja selle ülemaailmne kohaldamine. Sellega kehtestatakse osalisriikidele õiguslik kohustus kaitsta rahuotstarbelises riigisiseses kasutuses olevat tuumamaterjali ja -rajatisi ning ladustamist ja transporti ning nähakse selles ette laiendatud koostöö riikide vahel seoses meetmete kiire võtmisega varastatud või kadunud tuumamaterjali leidmiseks ja tagasivõtmiseks, sabotaažiakti radioloogiliste tagajärgede leevendamist ning seonduvate õigusrikkumiste ennetamist ja nende vastu võitlemist.
Projekti eesmärgid:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Projekt 2
Jätkusuutlikud projektid
Kavandatavad jätkusuutlikud projektid tuginevad avastamisarhitektuuri raamistiku osas tehtud intensiivsel tööl, mida rahastatakse otsuse 2013/517/ÜVJP alusel. See tuleneb varasemate ühismeetmete ja otsuste neljast mõju hindamise missioonist, mida tehti Kuubas, Indoneesias, Jordaanias, Liibanonis, Malaisias ja Vietnamis. Need kuus riiki taotlesid oma integreeritud tuumajulgeoleku toetamise kavades IAEA toetust käesolevale projektile.
Projektiga soovitakse pakkuda vahendeid „tuumajulgeoleku avastamisarhitektuuri“ toetamiseks, s.o tuumajulgeolekusüsteemide ja -meetmete integreeritud kogum, mis põhineb asjakohasel õiguslikul ja reguleerival raamistikul, mida on vaja selleks, et rakendada väljaspool regulatiivset kontrolli oleva tuuma- ja muu radioaktiivse materjali avastamise riiklikku strateegiat. Kavandatavad projektid on kooskõlas abiga, mida liit annab juba praegu seoses selliste detektorite tarnimisega nagu kiirguse väravdetektorid ja käsiseadmed.
2.1. Hooldusalase väljaõppe vahendid
Projekti eesmärgid:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
2.2. Reguleerivate asutuste kasutatav tarkvara
Teave on kiirguse väravdetektorite tõhusaks toimimiseks äärmiselt tähtis. Ühiste andmevormingute ja katseprotokollide väljatöötamine muudab võimalikuks tõhusa sidepidamise mitme käitaja vahel. Erinevatelt käitajatelt pärinevate detektorite (nagu kiirguse väravdetektorite) andmete ühendamine teabevõrkudesse on tõhusa üldise avastamise süsteemi väljatöötamisel oluline element. See projekt võib aidata riikidel märkimisväärselt parandada oma tegevuse tulemuslikkust, integreerides avastamise süsteemid riiklikesse andmete jagamise võrgustikesse. Teabe jagamine asukoha ja käitajate vahel võib vähendada korduvaid kontrolle ja lahendada kiiresti paljude passiivsete detektorsüsteemidega seotud süütud ja valehäired.
Selle projektiga rakendataks tarkvaraliste vahendite abil integreeritud süsteem, et parandada analüüsiprotsessi ja anda soovitusi asjakohaste seadmete kohta. Tagasiside võimalus reguleerivalt asutuselt kohalikku kiirguse väravandurjaama suurendab süsteemi tõhusust ja toetab eesliini ametnike tööd.
Projekti eesmärgid:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Projekt 3
Tuumajulgeoleku suurendamine, keskendudes piirkondlikult ELi naabruses asuvatele riikidele ja Ladina-Ameerika riikidele
Selle projekti eesmärgiks on suurendada riikide suutlikkust töötada välja ja koostada õigus- ja reguleeriv raamistik ning suurendada IAEA liikmesriikide võimet luua terviklik riikliku tuumajulgeoleku kord. Euroopa Liit on Sahara-taguses Aafrikas algatanud piirkondliku projekti, mis käsitleb uraani tootmise ja transpordi ohutust, julgeolekut ja sellega seotud kaitsemeetmeid ning radioaktiivsete kiirgusallikate ohutut haldamist. Kõnealuse projekti raames arendatakse samasuguseid tuumajulgeolekuga seotud tegevusi, nagu on välja pakutud käesolevas projektis. Sellepärast on IAEA jaoks kasulikud liidu projekti raames antud tagasiside ja selle projekti tulemused seoses tegevuste täieliku või osalise rakendamisega asjaomastes piirkondades. Programm on kooskõlas IAEA peakonverentsi 10. resolutsiooni (GC/RES/10) 13. punktiga, milles sekretariaati innustatakse hõlbustama tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonna kokkupuutepunktide koordineerimist. Osaleb kaks IAEA osakonda: NRSW (tuumaohutus) ja NSNS (tuumajulgeolek) seoses allpiirkondlikku suutlikkust käsitleva lähenemisviisiga.
3.1. Tuumajulgeoleku suurendamine
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
3.2. Tuumajulgeolekualase riikliku õigus- ja reguleeriva raamistiku tugevdamine
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
3.3. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek
Projekti eesmärgid:
Projekti kirjeldus:
3.4. Inimressursside arendamine
Projekti eesmärk:
Tugevdada riikide suutlikkust hoida ära kuritegusid või tahtlikult ja loata toimepandud tegusid, mis on seotud regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuuma- või muu radioaktiivse materjaliga, neid avastada, neile reageerida ja kaitsta inimesi, vara, keskkonda ja ühiskonda nende eest, muu hulgas võimaluse korral piirkondlike inimressursside arendamise ja suutlikkuse suurendamise alaste meetmete abil.
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
3.5. Keskendumine Ladina-Ameerika riikidele
Keskendumine hispaaniakeelsete Ladina-Ameerika riikide toetamisele. Eesmärk on võimalikult palju tõlkida asjaomaseid dokumente hispaania keelde, et need riigid tegevuste tulemused paremini omandaksid.
3.5.1. Haridusprogramm
Rahvusvaheline/piirkondlik tuumajulgeolekualane kool
Korraldatakse kahenädalane kursus, mis on suunatud arengumaadest pärit valdkonnaspetsialistidele, kellel on soovitavalt ühe- kuni kolmeaastane töökogemus, kes töötavad oma riigi asjakohases asutuses ja kelle vastutusvaldkond hõlmab teatavaid tuumajulgeoleku aspekte. Kandidaatidel peaks olema konkreetne ametikohast tingitud huvi omandada teadmisi tuumajulgeoleku vallas, kuid nende akadeemiline taust võib olla erinev. Kandideerima oodatakse eelkõige tuumajulgeoleku seisukohast olulist teaduslikku või tehnilist valdkonda esindavaid isikuid, näiteks tuumafüüsikuid, tuumainsenere või politolooge, või seotud valdkondade esindajaid.
See tegevus on kavas läbi viia Hispaanias hispaania ja inglise keeles. See on suunatud Ladina- ja Kesk-Ameerika riikidele. Õppekava põhineb teoreetilise füüsika rahvusvahelise keskuse poolt Itaalia valitsuse toel korraldatavates koolides kasutataval õppekaval.
Tuumajulgeoleku piirkondlik kool Kuubal
Punktis 3.5.1 kirjeldatud sisu ja materjal on aluseks tuumajulgeoleku piirkondliku kooli tegevusele Kuubal. Kool luuakse koostoimes tuumajulgeoleku tugikeskuse loomisega Kuubal. Kõnealust kooli on kavas hakata kasutama piirkondlikul tasandil ja selle abil kavatsetakse arendada Ladina-Ameerika riikides tuumajulgeolekualase hariduse andmist.
Projekti oodatavad tulemused:
3.5.2. Regulatiivse kontrolliga hõlmamata materjaliga seotud tuumajulgeolekut käsitlevad järelmeetmed seoses varasemate ühismeetmete ja otsustega
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
IAEA on saanud Ladina- ja Kesk-Ameerika riikides mitmeid abitaotlusi, mille täitmine tagaks varasemate ühismeetmete ja otsuste alusel alustatud töö kestlikkuse. Taotlused on kajastatud integreeritud tuumajulgeoleku toetamise kavas ning hõlmavad ekspertide missioone, eelkõige haiglatesse, õppuseid, riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi kursuseid ning teatavate avastamisseadmete hankimist Argentinas ja Kuubal.
Projekti oodatavad tulemused:
3.6. Regulatiivse kontrolliga hõlmamata materjali tuumajulgeolek ELi naabruses asuvates riikides
Projekti eesmärk:
Projekt 4
Arvutiturbe alase teadlikkuse suurendamine
IAEA tuumajulgeoleku osakond pakub integreeritud tegevusi, mille abil aidata riikidel riikliku tuumajulgeoleku kordade raames tagada arvutiturve ja seda suurendada. Selle projektiga toetatakse IAEA tegevusprogrammi eesmärgiga aidata riikidel parandada arvutiturvet nende tuumajulgeoleku alaste kordade raames.
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Projekt 5
Tuumamaterjali ja tuumarajatistega seotud julgeolek
IAEA jätkab ülemaailmse ja riikliku tuumajulgeoleku parandamise toetamist tegevustega, millega toetatakse taotluse korral riike nende jõupingutustes vähendada riski, et kasutusel olevaid, ladustatavaid ja/või transporditavad tuuma- või muid radioaktiivseid materjale võidakse kasutada kuritahtlikel eesmärkidel. Riiklikke tuumajulgeoleku süsteeme on vaja toetada julgeoleku suurendamisega tuumarajatistes või radioaktiivsetes kiirgusallikates ning riikliku süsteemse koolitusega ja sellise konkreetse tehnilise toe pakkumisega, mida on vaja füüsilise kaitse süsteemide ja muude tuumajulgeolekuga seotud tehniliste süsteemide tõhusaks kasutamiseks ja hooldamiseks.
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Projekt 6
Rahvusvahelise füüsilise kaitse nõuandeteenistuse (IPPAS) missioonid
IPPASi programm, mis sai alguse 1995. aastal, on põhjapaneva tähtsusega IAEA jõupingutustes aidata liikmesriikidel kehtestada ja säilitada tõhusad füüsilise kaitse korrad, et kaitsta end tuumamaterjali loata kõrvaldamise ning tuumarajatiste ja -materjali saboteerimise vastu. IPPAS pakub vastastikust nõustamist seoses asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, eelkõige tuumamaterjali füüsilise kaitse muudetud konventsiooni rakendamisega ning seoses IAEA tuumajulgeoleku sarja juhenddokumentide, eelkõige aluspõhimõtete ja soovituste rakendamisega.
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Projekt 7
Kiirgusallikate tagasiviimine
Radioaktiivsete kiirgusallikatega seotud julgeolekut tuleks käsitleda kõigis olelusringi etappides, sealhulgas nende allikate kasutusest kõrvaldamisel. Riike julgustatakse töötama välja kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikate haldamise riiklikud strateegiad, mis hõlmavad ühte või mitut järgmist võimalust: kiirgusallika päritoluriiki või tarnijale tagasiviimine, ohutu ladustamine riigis enne lõppladustamist või eksportimine ringlussevõtu/korduskasutamise või turvalise ladustamise eesmärgil.
Projekti eesmärgid:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Tagasiviidavate kiirgusallikate valikul kasutatakse järgmisi kriteeriume: kõrgaktiivne kiirgusallikas (1. või 2. kategooria); Euroopast pärit kiirgusallikas; tagasiviimiseks rahalised vahendid puuduvad; ühe kiirgusallika tagasiviimine, mis tähendab, et need ei ole osa suuremast registrist ja sellise tagasiviimisega kaasneks märkimisväärne riski vähenemine.
Projekt 8
IV–VI tsükli projektide järelmeetmed
8.1. Siseoht, tuumamaterjali arvestus ja kontroll (NMAC)
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
8.2. Julgeoleku ja ohutuse arendamine transpordi puhul
Projekti eesmärk:
IAEA töötab tuumajulgeoleku juhiste raames välja terviklikud juhtnöörid, et aidata riikidel rahvusvahelise tuumajulgeoleku õigusraamistikus oma kohustusi täita. Tuuma- ja muude radioaktiivsete materjalide transpordi julgeoleku käsitlemiseks on vaja täiendavaid juhtnööre.
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
8.3. Tuumaalane kohtuekspertiis
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
Võimalikud kasusaajad riigid: kõik Põhja-Aafrika liikmesriigid ning ELi naaberriigid.
8.4. Tõhusa riikliku reageerimise võrgustiku loomine
Tuumaterrorismi ohtu peetakse probleemiks kõigis riikides ning võimalus, et tuumamaterjali või muud radioaktiivset materjali kasutatakse kuriteo või tahtlikult toimepandud teo, milleks puudus luba, käigus, kujutab tõsist ohtu riiklikule ja piirkondlikule julgeolekule, millel võivad olla tõsised tagajärjed inimestele, varale ja keskkonnale.
Regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuuma- ja muud radioaktiivset materjali sisaldava kuriteo või tahtlikult toimepandud teo, milleks puudus luba, võimalikud tagajärjed sõltuvad materjali kogusest, kujust, koostisest ja aktiivsusest. Sellised teod võivad tuua kaasa ränga tervisega seotud, sotsiaalse, psühholoogilise ja majandusliku mõju, kahjustada vara ning tuua kaasa poliitilisi ja keskkondlikke tagajärgi. Näiteks toimub pidevalt rahvusvahelisi suurüritusi. Kuna need on lakkamatu meediakajastuse valguses väga nähtavad, on kõigile teada, et palju tähelepanu pälvivad poliitilised või majanduslikud tippkohtumised või suured spordiüritused võivad olla võimalikud terrorirünnaku sihtmärgid.
Tuuma- ja muu radioaktiivse materjali vedu toimub iga päev, autoriseeritult ning vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele transpordieeskirjadele või ilma loata või neid käsitlevad isikud, kes soovivad märkamatuks jääda. Tõhusad tuumajulgeoleku kontrollimeetmed aitavad tagada, et toimuks ainult seaduslik vedu ning et kasutataks realistlikke ja tõhusaid menetlusi juhtumite ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks.
Iga riik vastutab selle eest, et ta oleks valmis tuumajulgeolekut ohustavaid juhtumeid, sealhulgas ka neid, mis võivad vallandada kiirgusliku hädaolukorra, ennetama ja avastama ning neile reageerima.
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
8.5. Avastamine
Projekti eesmärk:
Projekti kirjeldus:
Projekti oodatavad tulemused:
II. ARUANDLUS JA HINDAMINE
IAEA esitab kõrgele esindajale ja komisjonile projektide rakendamise kohta kaks aastaaruannet ja lõpliku finants- ja kirjeldava aruande, samuti kolm mitteametlikku poolaasta eduaruannet. Kui komisjon esitab taotluse, koostab IAEA asjakohastel teemadel vastavad mitteametlikud aruanded.
Lõplikus finants- ja kirjeldavas aruandes vaadatakse läbi kõigi projektide üksikasjalik rakendamine ning see sisaldab samuti:
aruannete koopiad saadetakse liidu delegatsioonile Viinis.
III. ELi LIIKMESRIIKIDE EKSPERTIDE OSALEMINE LISAKULUSID TEKITAMATA
Käesoleva otsuse edukaks rakendamiseks on vajalik liidu liikmesriikide ekspertide aktiivne osalemine. IAEA kasutab neid eksperte projektide puhul. IAEA töötab välja ettepaneku töötajatega seotud kulude rahastamise kohta liidu toetustest, mille aluseks on vajaduste analüüs, kui kasusaajate nimekirjas on jõutud kokkuleppele. Nimetatud töötajad tegutseksid vastavalt IAEA eeskirjadele.
IV. KESTUS
Projektide rakendamise eeldatav kogukestus on 36 kuud.
V. KASUSAAJAD
Eri projektide kasusaajad riigid valitakse järgmistest loeteludest.
Kui riigid otsustavad, et nad ei saa abi vastu võtta, teeb IAEA massihävitusrelvade leviku tõkestamise töörühmale (CONOP) ettepaneku uute kasusaajate kohta, võttes aluseks INSSP kaudu tuvastatud vajadused.
Projekti 1 kasusaajad Aafrikas on: Alžeeria, Egiptus, Mauritaania, Niger, Maroko, Tuneesia; Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas: Malaisia, Pakistan ja teised riigid (valitakse hiljem), kes taotlevad IAEA tuge; Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas: Argentina, Tšiili, Colombia, Kuuba, Peruu, Uruguay ja ELi naaberriigid.
Projekti 2 kasusaajad on Kuuba, Indoneesia, Jordaania, Liibanon, Malaisia ja Vietnam;
Projekti 3 kasusaajad on ELi naabruspoliitikaga seotud riigid: Albaania, Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Gruusia, Jordaania, Liibanon, Liibüa, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Mauritaania, Moldova Vabariik, Montenegro, Maroko, Tuneesia, Türgi ja Ukraina ning Ladina- ja Kesk-Ameerika riigid: Boliivia, Tšiili, Colombia, Kuuba, Ecuador, Honduras, Panama, Paraguay.
Projekti 4 kasusaajad on Põhja-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika – sellised riigid ja piirkonnad, mille tuumaenergiaprogrammide ja teadustööks kasutatava reaktori suutlikkuse arendamine on alles algusjärgus – ning Vietnam, Egiptus, Türgi, Tai ja teised, kes valitakse hiljem.
Projekti 5 kasusaaja on Egiptus.
Projekti 6 kasusaajad on Valgevene, Kongo Demokraatlik Vabariik, Jamaica, Liibanon, Madagaskar ja Vietnam.
Projekti 7 kasusaajad valitakse järgmiste riikide seast: Albaania, Bahrein, Burkina Faso, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Liibanon ja Madagaskar.
Projekti 8 kasusaajad on Alžeeria, Albaania, Bangladesh, Kuuba, Gruusia, Kasahstan, Malaisia, Maroko, Ukraina, Vietnam või muud Aafrika, Aasia, Kesk- ja Ladina-Ameerika riigid, kes valitakse hiljem, kes taotlevad IAEA-lt toetust riikliku integreeritud tuumajulgeoleku toetamise kava jaoks. Asukohariigid: Saksamaa ja Austria.
VI. ELi NÄHTAVUS
IAEA võtab kõik asjakohased meetmed, et teha avalikuks asjaolu, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule, mille on koostanud ja avaldanud Euroopa Komisjon. IAEA tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus loodavas materjalis esitatakse liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta. Vajaduse korral kutsub IAEA käesoleva otsuse rakendamisega seotud missioonidele või üritustele liidu ja liidu liikmesriikide esindajaid.
VII. RAKENDUSÜKSUS
Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Projektide rakendamises osalevad vahetult IAEA töötajad, liikmesriikide eksperdid ja töövõtjad. Kirjeldatud projektid rakendatakse kooskõlas finants- ja haldusraamistiku lepinguga ning Euroopa Komisjoni ja IAEA vahel sõlmitava rahastamislepinguga.