EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014R1300-20190616

Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1300/2019-06-16

02014R1300 — ET — 16.06.2019 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1300/2014,

18. november 2014,

milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 356 12.12.2014, lk 110)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/772, 16. mai 2019,

  L 139I

1

27.5.2019




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1300/2014,

18. november 2014,

milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse lisas esitatud koostalitluse tehniline kirjeldus (edaspidi „KTK”) seoses puuetega või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimalustega Euroopa Liidu raudteesüsteemis.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat KTKd kohaldatakse taristu, käitamise ja liikluskorralduse, telemaatiliste seadmete ning veeremi allsüsteemide suhtes, mida on kirjeldatud direktiivi 2008/57/EÜ II lisa punktis 2 ja käesoleva määruse lisa punktis 2.1. See hõlmab kõnealuste allsüsteemide kõiki aspekte, mis on puuetega või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimaluste seisukohalt asjakohased.

2.  KTKd kohaldatakse järgmistes raudteevõrkudes:

a) direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 1.1 määratletud üleeuroopaline tavaraudteesüsteemi võrk;

b) direktiivi 2008/57/EÜ I lisa punktis 2.1 määratletud üleeuroopaline kiirraudteevõrk;

c) raudteevõrgu kõik muud osad.

KTKd ei kohaldata direktiivi 2008/57/EÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud juhtudel.

3.  KTKd kohaldatakse lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi kogu uue taristu või veeremi allsüsteemide suhtes, mis on kasutusele võetud pärast artiklis 12 sätestatud kohaldamiskuupäeva, võttes arvesse lisa punkte 7.1.1 ja 7.1.2.

4.  KTKd ei kohaldata lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi olemasoleva taristu ega veeremi suhtes, mis on artiklis 12 sätestatud kohaldamiskuupäeval mis tahes liikmesriigi raudteevõrgus või selle osas juba kasutusele võetud.

5.  KTKd kohaldatakse siiski lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi olemasoleva taristu või veeremi suhtes, kui see kuulub uuendamisele või ajakohastamisele vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 20, võttes arvesse käesoleva määruse artiklit 8 ja lisa punkti 7.2.

Artikkel 3

Vastavushindamine

1.  Lisa punktis 6 sätestatud koostalitluse komponentide ja allsüsteemide vastavushindamise menetlused põhinevad komisjoni otsusega 2010/713/EL ( 1 ) kehtestatud moodulitel.

2.  Koostalitluse komponendi tüübi- või projektihindamistunnistus kehtib viis aastat. Selle aja jooksul on lubatud sama tüüpi uusi komponente ilma uue vastavushindamiseta kasutusele võtta.

3.  Lõikes 2 osutatud hindamistunnistused, mis on välja antud vastavalt otsuse 2008/164/EÜ nõuetele, jäävad ilma uue vastavushindamiseta kehtima algselt ette nähtud kehtivusaja lõpuni. Tunnistuse uuendamiseks hinnatakse projekti või tüüpi uuesti ainult käesoleva määruse lisas sätestatud uute või muudetud nõuete suhtes.

4.  Komisjoni otsuse 2008/164/EÜ nõuetest lähtuvalt hinnatud universaaltualettide mooduleid ei hinnata uuesti, kui need on ette nähtud olemasoleva konstruktsiooniga veeremile, nagu on määratletud komisjoni määruses (EL) nr 1302/2014 ( 2 ) (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK).

Artikkel 4

Erijuhud

1.  Lisa punktis 7.3 osutatud erijuhtude korral tuleb direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaseks koostalitluse vastavustõendamiseks täita tingimused, mis on kehtestatud liikmesriigis kohaldatavate tehniliste eeskirjadega, mille alusel lubatakse kasutusele võtta käesoleva määrusega hõlmatud allsüsteemid.

2.  Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile 1. juuliks 2015 järgmise teabe:

a) lõikes 1 osutatud tehnilised eeskirjad;

b) lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kohaldamiseks teostatavad vastavushindamis- ja kontrollimenetlused;

c) lisa punktis 7.3 esitatud erijuhtude vastavushindamise ja kontrollimise menetluseks direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 lõike 3 kohaselt määratud ametiasutused.

Artikkel 5

Lõppjärgus projektid

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 lõike 3 kohaselt edastab iga liikmesriik ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile oma territooriumil rakendatavate ja lõppjärgus olevate projektide loetelu.

Artikkel 6

Uuenduslikud lahendused

1.  Tehnika areng võib nõuda uuenduslikke lahendusi, mis ei vasta lisas sätestatud nõuetele või mille suhtes ei ole võimalik kohaldada lisas sätestatud hindamismeetodeid.

2.  Uuenduslikud lahendused võivad hõlmata taristut, veeremi allsüsteeme, nende osi ja nende koostalitluse komponente.

3.  Kui koostalitluse komponentide jaoks pakutakse uuenduslikku lahendust, märgib tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja selle lahenduse kõrvalekalded lisas toodud KTK asjaomasest sättest ja esitab selle komisjonile hindamiseks. Komisjon võib küsida agentuuri arvamust väljapakutud uuendusliku lahenduse kohta ja pidada vajaduse korral nõu asjaomaste sidusrühmadega.

4.  Komisjon annab väljapakutud uuendusliku lahenduse kohta hinnangu. Positiivse hinnangu korral töötatakse välja KTKs vajalikud kõnealuse uuendusliku lahenduse kasutuselevõttu võimaldavad asjakohased liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused ning hindamismeetod, mis seejärel kaasatakse läbivaatamisprotsessi käigus KTKsse. Negatiivse hinnangu korral ei ole võimalik väljapakutud uuenduslikku lahendust kohaldada.

5.  Komisjoni antud positiivset hinnangut loetakse kuni KTK läbivaatamiseni direktiivi 2008/57/EÜ põhinõuete täitmise vastuvõetavaks viisiks ja seda võib kasutada allsüsteemide ja projektide hindamiseks.

Artikkel 7

Vara inventarinimestik

1.  Kõik liikmesriigid tagavad, et koostatakse vara inventarinimestik ja seda kasutatakse selleks, et

a) teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud;

b) teavitada kasutajaid;

c) teostada järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme.

2.  Agentuur moodustab töörühma, mille ülesanne on koostada ettepanek võtta vastu soovitus vara inventarinimestike jaoks kogutavate andmete miinimumstruktuuri ja sisu kohta, ning juhib selle tööd. Agentuur esitab komisjonile soovituse, sealhulgas andmete sisu, nende esitusviisi, talitlusliku ja tehnilise ülesehituse, kasutusviisi, andmesisestuse ja andmete kasutamise eeskirjade ning enesehindamise eeskirjade ja andmeesituse eest vastutava üksuse määramise kohta. Soovituses võetakse kõige tõhusama lahenduse väljaselgitamiseks arvesse kõigi kaalutud tehniliste lahenduste arvestuslikke kulusid ja tulusid. Samuti sisaldab see ettepanekut vara inventarinimestiku koostamise ajakava kohta.

3.  Lõikes 2 osutatud soovituse põhjal ajakohastatakse lisa 7. peatükki vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklile 6.

4.  Kõnealuste vara inventarinimestike reguleerimisala hõlmab vähemalt järgmist:

a) lisa punktis 2.1.1 määratletud reisijatele mõeldud raudteejaamade üldkasutatavad alad;

b) lisa punktis 2.1.2 määratletud veerem.

5.  Vara inventarinimestikke ajakohastatakse, et lisada andmed uue taristu ja veeremi kohta ning olemasoleva taristu ja veeremi uuendamiseks või täiustamiseks tehtud töö kohta.

▼M1

Artikkel 7a

Juurdepääsuandmete kogumine, haldamine ja vahetamine

1.  Üheksa kuu jooksul alates 16. juunist 2019 otsustab iga liikmesriik, millised üksused vastutavad juurdepääsuandmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest.

2.  Liikmesriigid võivad paluda komisjonil tähtaega pikendada. Selline pikendamine peab olema erakorraline, nõuetekohaselt põhjendatud ja ajaliselt piiratud. Eelkõige peetakse seda põhjendatuks juhul, kui Euroopa Liidu Raudteeamet ei tee käesoleva määruse lisaga ette nähtud andmekogumisvahendit ja kasutusviise kättesaadavaks kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest ja need ei ole siis täielikult toimivad.

3.  Iga jaama jaoks peab olema juurdepääsuandmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest vastutav üksus.

4.  Andmete kogumine ja muundamine tuleb lõpule viia 36 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

5.  Ajani, mil komisjoni määruse (EL) nr 454/2011 ( 3 ) I lisa punktides 7.2, 7.3 ja 7.4 kirjeldatud andmevahetusstruktuur muutub täielikult toimivaks, hõlmab juurdepääsuandmete vahetamine kõnealuste andmete edastamist Euroopa raudteejaamade juurdepääsetavuse andmebaasile (ERSAD), mida peab Euroopa Liidu Raudteeamet.

▼B

Artikkel 8

Riiklikud rakenduskavad

1.  Liikmesriigid võtavad vastu riikliku rakenduskava, sealhulgas vähemalt lisa C liites loetletud teabe, et kõrvaldada järk-järgult kõik juurdepääsu tõkestavad avastatud asjaolud.

2.  Riiklikud rakenduskavad põhinevad kehtivatel riiklikel kavadel ja olemasolu korral artiklis 7 osutatud vara inventarinimestikul või mis tahes muul asjakohasel ja usaldusväärsel teabeallikal.

Riiklike kavade rakendusala ja -kiiruse otsustavad liikmesriigid.

3.  Riiklikud rakenduskavad hõlmavad vähemalt kümmet aastat ja neid ajakohastatakse korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel.

4.  Riiklikud rakenduskavad sisaldavad strateegiat, sealhulgas prioriteetide seadmise eeskirja, milles määratakse kindlaks kriteeriumid ja prioriteedid uuendamisele või täiustamisele kuuluvate raudteejaamade ja veeremi jaoks. Kõnealune strateegia töötatakse välja koostöös taristu juhi (juhtide), jaamaülema(te), raudteeveo-ettevõtja(te) ja vajaduse korral muude kohalike ametiasutustega, sealhulgas kohalike transpordiasutustega. Nõu peetakse kasutajaid, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesi esindavate ühingutega.

5.  Kõigis liikmesriikides asendab lõikes 4 osutatud prioriteetide seadmise eeskiri lisa B liites sätestatud eeskirja, mida kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis riikliku rakenduskava vastuvõtmiseni.

6.  Liikmesriigid esitavad oma riikliku rakenduskava komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Komisjon avaldab riiklikud rakenduskavad ja nende mis tahes hilisema läbivaatamise lõike 9 kohaselt esitatud tulemused oma veebilehel ning teavitab neist liikmesriike direktiivi 2008/57/EÜ alusel loodud komitee kaudu.

7.  Komisjon esitab kuue kuu jooksul pärast teatamisprotsessi lõpuleviimist riiklikes rakenduskavades sisalduvate strateegiate võrdleva ülevaate. Kõnealuse ülevaate põhjal ja koostöös artiklis 9 osutatud nõuandva organiga selgitab komisjon välja ühised prioriteedid ja kriteeriumid KTK rakendamise edendamiseks. Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 6 kohase läbivaatamise käigus liidetakse kõnealused prioriteedid lisa 7. peatükiga.

8.  Liikmesriigid vaatavad vastavalt lõikes 7 osutatud prioriteetidele oma riikliku rakenduskava läbi kaheteistkümne kuu jooksul pärast läbivaadatud KTK vastuvõtmist.

9.  Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 8 osutatud läbivaadatud riikliku rakenduskava ja selle muud lõikes 3 osutatud täiendused hiljemalt neli nädalat pärast nende heakskiitmist.

Artikkel 9

Nõuandev organ

1.  Komisjon moodustab nõuandva organi, et teostada täpset järelevalvet KTK rakendamise üle. Nõuandev organ tegutseb komisjoni juhtimisel.

2.  Nõuandev organ moodustatakse hiljemalt 1. veebruaril 2015 ja selle koosseisu kuuluvad:

a) osaleda soovivad liikmesriigid;

b) raudteesektori esindusorganid;

c) kasutajate esindusorganid;

d) Euroopa Raudteeagentuur.

3.  Nõuandva organi ülesannete hulka kuulub:

a) järelevalve teostamine vara inventarinimestike minimaalse andmestruktuuri arengu üle;

b) liikmesriikide toetamine vara inventarinimestike ja riikliku rakenduskava koostamisel;

c) komisjoni abistamine KTK rakendamise järelevalves;

d) parimate tavade vahetamise lihtsustamine;

e) komisjoni abistamine artiklis 8 osutatud ühiste prioriteetide ja kriteeriumide väljaselgitamisel KTK rakendamiseks;

f) võimaluse korral komisjonile soovituste andmine, eelkõige KTK tõhusamaks rakendamiseks.

4.  Komisjon teavitab direktiivi 2008/57/EÜ alusel loodud komitee kaudu liikmesriike nõuandva organi tegevusest.

Artikkel 10

Lõppsätted

Projektid, mis saavad Euroopa Liidu rahalist toetust olemasoleva veeremi või selle osade uuendamiseks või täiustamiseks või olemasoleva taristu, eelkõige raudteejaama või selle osade ja ooteplatvormide või nende osade uuendamiseks või täiustamiseks, peavad vastama täielikult KTK nõuetele.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/164/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt

a) allsüsteemide suhtes, millele on luba välja antud kõnealuse otsuse alusel;

b) uute, uuendatud või täiustatud allsüsteemide projektide suhtes, mis on käesoleva määruse avaldamise kuupäeval lõppjärgus või on seotud kehtiva lepingu täitmisega;

c) käesoleva määruse lisa punktis 7.1.2 osutatud olemasoleva konstruktsiooniga uute veeremite projektide suhtes.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Käesoleva määruse lisas sätestatud KTK kohaselt võib kasutuselevõtuloa anda siiski enne 1. jaanuari 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.




LISA

SISUKORD

1.

SISSEJUHATUS

1.1.

Tehniline kohaldamisala

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

2.

ALLSÜSTEEMIDE KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.

Allsüsteemide kohaldamisala

2.1.1.

Taristu allsüsteemi kohaldamisala

2.1.2.

Veeremi allsüsteemi kohaldamisala

2.1.3.

Käitamise allsüsteemi kohaldamisala

2.1.4.

Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi kohaldamisala

2.2.

Mõiste „puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” määratlus

2.3.

Muud mõisted

3.

OLULISED NÕUDED

4.

ALLSÜSTEEMIDE KIRJELDUS

4.1.

Sissejuhatus

4.2.

Talitluslikud ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.

Taristu allsüsteem

4.2.2.

Veeremi allsüsteem

4.3.

Liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.

Taristu allsüsteemi liidesed

4.3.2.

Veeremi allsüsteemi liidesed

4.3.3.

Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liidesed

4.4.

Käituseeskirjad

4.4.1.

Taristu allsüsteem

4.4.2.

Veeremi allsüsteem

4.4.3.

Varustamine abivahenditega rongile minekuks ja abistamine

4.5.

Hoolduseeskirjad

4.5.1.

Taristu allsüsteem

4.5.2.

Veeremi allsüsteem

4.6.

Kutsekvalifikatsioon

4.7.

Töötervishoid ja tööohutus

4.8.

Taristu- ja veeremiregistrid

4.8.1.

Taristuregister

4.8.2.

Veeremiregister

5.

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.

Mõiste

5.2.

Uuenduslikud lahendused

5.3.

Komponentide loetelu ja kirjeldus

5.3.1.

Taristu

5.3.2.

Veerem

6.

VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMINE

6.1.

Koostalitluse komponendid

6.1.1.

Vastavuse hindamine

6.1.2.

Moodulite rakendamine

6.1.3.

Konkreetsed hindamismenetlused

6.2.

Allsüsteemid

6.2.1.

EÜ vastavustõendamine (üldosa)

6.2.2.

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlused (moodulid)

6.2.3.

Konkreetsed hindamismenetlused

6.2.4.

Tehnilised lahendused, mis annavad projekteerimisetapil vastavuseelduse

6.2.5.

Hoolduse hindamine

6.2.6.

Käituseeskirjade hindamine

6.2.7.

Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine

7.

KTK RAKENDAMINE

7.1.

Käesoleva KTK kohaldamine uue taristu ja veeremi suhtes

7.1.1.

Uus taristu

7.1.2.

Uus veerem

7.2.

Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu ja veeremi suhtes

7.2.1.

Eesmärgiks olevale süsteemile järkjärgulise ülemineku etapid

7.2.2.

Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu suhtes

7.2.3.

Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva veeremi suhtes

7.3.

Erijuhud

7.3.1.

Üldosa

7.3.2.

Erijuhtude loetelu

A liide.

Käesolevas KTKs osutatud standardid ja normdokumendid

B liide.

Ajutise tähtsuse järjekorra seadmise eeskiri jaamade täiustamisel/uuendamisel

C liide.

Riiklikus rakenduskavas esitatav teave

D liide.

Koostalitluse komponentide hindamine

E liide.

Allsüsteemide hindamine

F liide.

Veeremi uuendamine või täiustamine

G liide.

Reisijatele mõeldud välisuste helisignaalid

H liide.

Eelisõigusistmete skeemid

I liide.

Ratastoolikohtade skeemid

J liide.

Takistusteta vahekäikude skeemid

K liide.

Tabel koridoride laiuse kohta ratastooliga juurdepääsetavates veeremialades

L liide.

Ratastoolikasutajale juurdepääsetav ala

M liide.

Rongis veetav ratastool

N liide.

Märgistus piiratud liikumisvõimega inimestele

O liide.

Tehniliste dokumentide loetelu

1.   SISSEJUHATUS

Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse (edaspidi „KTK”) eesmärk on parandada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste võimalusi kasutada raudteetransporti.

1.1.    Tehniline kohaldamisala

Käesoleva KTK tehniline kohaldamisala on määratletud määruse artikli 2 lõikes 1.

1.2.    Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on määratletud määruse artikli 2 lõikes 2.

2.   ALLSÜSTEEMIDE KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.    Allsüsteemide kohaldamisala

2.1.1.    Taristu allsüsteemi kohaldamisala

Käesolev KTK kehtib reisijateveoks mõeldud jaamade kõigi selliste üldkasutatavate alade suhtes, mida kontrollivad raudteeveo-ettevõtja, raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem. See hõlmab teabe andmist, pileti ostmist ja vajaduse korral selle valideerimist ning rongi ootamise võimalust.

2.1.2.    Veeremi allsüsteemi kohaldamisala

Käesolev KTK kehtib sellise veeremi suhtes, mis kuulub vedurite ja reisijateveoveeremi KTK kohaldamisalasse ning mis on mõeldud reisijateveoks.

2.1.3.    Käitamise allsüsteemi kohaldamisala

Käesolev KTK kehtib selliste menetluste suhtes, mis võimaldavad raudteetaristu ja veeremi allsüsteemide ühtset kasutamist, kui reisijateks on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.

2.1.4.    Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi kohaldamisala

Käesolev KTK kehtib jaamades ja veeremis asuvate selliste visuaalsete ja helisignaal-teavitussüsteemide suhtes, mis on mõeldud reisijatele.

2.2.    Mõiste „puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” määratlus

„Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” – inimesed, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes eri takistustega tõkestada transpordi täielikku ja tõhusat kasutamist teiste reisijatega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime transpordi kasutamisel on ea tõttu väiksem.

Liiga suurte asjade (näiteks jalgrattad ja kogukas pagas) vedu ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.

2.3.    Muud mõisted

Veeremiga seonduvad mõisted: vt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkt 2.2.

▼M1

Juurdepääsuandmed

„Juurdepääsuandmed” – juurdepääsuandmed koosnevad reisirongijaamadele juurdepääsu andmetest, mida on vaja koguda, hallata ja vahetada, st reisirongijaamade näitajate ja seadmete kirjeldusest. Asjakohasel juhul on kõnealusele kirjeldusele lisatud teave jaama vastavuse kohta käesolevale KTK-le.

▼B

Takistusteta tee

„Takistusteta tee” – ühendus kahe või enama üldkasutatava ala vahel, mis on mõeldud reisijateveoks, nagu need on määratletud punktis 2.1.1. Seal saavad liikuda kõik puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed. Selleks võib tee osadeks jaotada, et paremini rahuldada kõikide puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi. Kõik takistusteta tee osad moodustavad kokku tee, mis on läbitav kõigile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele.

Astmevaba tee

„Astmevaba tee” – takistusteta tee osa, mis vastab piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele. Tasandierinevusi välditakse või kui neid ei ole võimalik vältida, siis kasutatakse ühelt tasandilt teisele liikumiseks kaldteid või tõstukeid.

Kombatavad sildid ja kombatavad juhtseadmed

„Kombatavad sildid ja kombatavad juhtseadmed” – sildid või juhtseadmed, millel asuvad reljeefsed piktogrammid, eenduvad tähemärgid või punktkiri.

Jaamaülem

„Jaamaülem” – liikmesriigi organisatsiooniline üksus, mis vastutab raudteejaama toimimise eest; seda rolli võib täita raudteetaristu-ettevõtja.

Ohutusteave

„Ohutusteave” – teave, mis tuleb edastada reisijatele selleks, et nad eelnevalt teaksid, kuidas häireolukorras käituda.

Ohutusjuhend

„Ohutusjuhend” – juhised, mis tuleb edastada reisijatele häireolukorras selleks, et nad teaksid, mida teha.

Juurdepääs samal tasandil

„Juurdepääs samal tasandil” – pääs ooteplatvormilt veeremi ukseni; sellise juurdepääsu kohta saab tõendada, et

 tühimik ukseläve (või ukseava juurest väljaulatuva ületussilla) ja ooteplatvormi vahel ei ületa horisontaalselt 75 mm ning vertikaalselt 50 mm;

 veeremil ei ole ukseläve ja tamburi vahel sisemist trepiastet.

3.   OLULISED NÕUDED

Järgmistes tabelites esitatakse olulised nõuded, nagu on sätestatud direktiivi 2008/57/EÜ III lisas, millele vastab käesoleva KTK 4. jaos esitatud kirjeldus selle KTK kohaldamisala kohta.

Olulised nõuded, mis ei ole tabelis esitatud, ei ole käesoleva KTK kohaldamisalas asjakohased.



Tabel 1

Olulised nõuded taristu allsüsteemile

Taristu

Viide olulisele nõudele direktiivi 2008/57/EÜ III lisas

KTK valdkonna elemendid

Käesoleva lisa võrdluspunkt

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääs (1)

Parkimisvõimalused puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

4.2.1.1

 

 

 

 

 

2.1.2

Takistusteta tee

4.2.1.2

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Uksed ja sissepääsud

4.2.1.3

1.1.1

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Põrandapinnad

4.2.1.4

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Läbipaistvate takistuste märgistamine

4.2.1.5

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Tualettruumid ja mähkimislauad

4.2.1.6

1.1.5

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

4.2.1.7

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.2.1.8

2.1.1

2.7.3

 

 

2.7.1

2.1.2

2.7.5

Valgustus

4.2.1.9

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave

4.2.1.10

 

 

 

 

2.7.1

2.1.2

2.7.5

Heliteadaanded

4.2.1.11

2.1.1

2.7.3

 

 

2.7.1

2.1.2

2.7.5

Ooteplatvormi laius ja äär

4.2.1.12

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Ooteplatvormi lõpp

4.2.1.13

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks

4.2.1.14

1.1.1

 

 

 

 

2.1.2

Raudteeületuskohad jaamades

4.2.1.15

2.1.1

 

 

 

 

2.1.2

(1)   Oluline nõue komisjoni 11. märtsi 2013. aasta direktiivist 2013/9/EL, millega muudetakse direktiivi 2008/57/EÜ III lisa (ELT L 68, 12.3.2013, lk 55).



Tabel 2

Olulised nõuded veeremi allsüsteemile

Veerem

Viide olulisele nõudele direktiivi 2008/57/EÜ III lisas

KTK valdkonna elemendid

Käesoleva lisa võrdluspunkt

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervisekaitse

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääs

Istmed

4.2.2.1

 

 

1.3.1

 

 

2.4.5

Ratastoolikohad

4.2.2.2

2.4.1

 

 

 

 

2.4.5

Uksed

4.2.2.3

1.1.1

1.1.5

2.4.1

1.2

 

 

 

2.4.5

Valgustus

4.2.2.4

2.4.1

 

 

 

 

2.4.5

Tualettruumid

4.2.2.5

2.4.1

 

 

 

 

2.4.5

Takistusteta vahekäigud

4.2.2.6

 

 

1.3.1

 

 

2.4.5

Kliendiinfo

4.2.2.7

2.4.1

2.7.3

 

 

2.7.1

2.4.5

2.7.5

Muutused kõrguses

4.2.2.8

1.1.5

 

 

 

 

2.4.5

Käsipuud

4.2.2.9

1.1.5

 

 

 

 

2.4.5

Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

4.2.2.10

2.4.1

 

 

 

 

2.4.5

Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.11

1.1.1

2.4.2

 

 

1.5

2.4.3

2.4.5

Abivahendid rongile minekuks

4.2.2.12

1.1.1

 

 

 

1.5

2.4.3

2.4.5

4.   ALLSÜSTEEMIDE KIRJELDUS

4.1.    Sissejuhatus

(1) Liidu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ ja mille osad on allsüsteemid, on ühtne süsteem, mille nõuetele vastavust tuleb kontrollida. Eelkõige tuleb kontrollida iga allsüsteemi tehnilise kirjelduse ja selliste liideste vastavust nõuetele, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning käitus- ja hoolduseeskirjade vastavust nõuetele.

(2) Allsüsteemide ja nende liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mida kirjeldatakse punktides 4.2 ja 4.3, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on liidu raudteesüsteemi koostalitluseks kindlasti vajalik. Kuid koostalitluse uuenduslikud lahendused võivad nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehniliste uuenduste võimaldamiseks töötatakse need kirjeldused ja hindamismeetodid välja määruse artiklis 6 kirjeldatud protsessi käigus.

(3) Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud põhiparameetrid seoses taristu ja veeremi allsüsteemidega sätestatud käesoleva KTK punktis 4.2. Käitamisega seotud nõuded ja kohustused on sätestatud käitamise ja liikluskorralduse KTKs ja käesoleva KTK punktis 4.4.

4.2.    Talitluslikud ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.    Taristu allsüsteem

(1) 3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad taristu allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:

 parkimisvõimalused puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele;

 takistusteta teed;

 uksed ja sissepääsud;

 põrandapinnad;

 läbipaistvate takistuste märgistamine;

 tualettruumid ja mähkimislauad;

 mööbel ja eraldiseisvad seadmed;

 piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid;

 valgustus;

 visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave;

 heliteadaanded;

 ooteplatvormi laius ja äär;

 ooteplatvormi lõpp;

 ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks;

 raudteeületuskohad.

(2) Punktides 4.2.1.1–4.2.1.15 esitatud põhiparameetrid kehtivad taristu allsüsteemi kohaldamisalas, mis on määratletud punktis 2.1.1, ning neid saab jagada kahte järgmisse kategooriasse:

 need, mille tehnilisi üksikasju tuleb täpsustada, nt ooteplatvormidega seotud parameetrid ja see, kuidas ooteplatvormidele pääseda. Esimesel juhul kirjeldatakse põhiparameetreid eraldi ning antakse üksikasjalik ülevaade tehnilistest üksikasjadest, mis peavad nõuetele vastama;

 need, mille tehnilisi üksikasju ei ole tingimata vaja täpsustada, nt kaldteede või parkimiskohtade parameetrid. Kõnealusel juhul määratletakse põhiparameetrina talitluslikku nõuet, mille täitmiseks tuleb rakendada mitmeid tehnilisi lahendusi.

Tabelis 3 on näidatud iga põhiparameetri kategooria.



Tabel 3

Põhiparameetrite kategooriad

Põhiparameeter

Antud tehnilised üksikasjad

Ainult talitluslik nõue

Parkimisvõimalused puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

 

Punkt 4.2.1.1 tervikuna

Takistusteta tee

Teede asukoht

Takistusteta tee laius

Lävepakk

Paariskäsipuud

Tõstuki tüüp

Punktkirjas siltide kõrgus

Üksikasjalik kirjeldus

 

4.2.1.3 (2). Ukse laius

4.2.1.3 (4). Ukseavamisseadme kõrgus

4.2.1.3 (1)

4.2.1.3 (3)

Põrandapinnad

 

Punkt 4.2.1.4 tervikuna

 

 

Punkt 4.2.1.5 tervikuna

Tualettruumid ja mähkimislauad

 

Punkt 4.2.1.6 tervikuna

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

 

Punkt 4.2.1.7 tervikuna

Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

4.2.1.8 (5). Vaba vahekäik piletikontrolliautomaatide juurde

4.2.1.8 (1)–(4)

4.2.1.8 (6)

Valgustus

4.2.1.9 (3). Valgustus ooteplatvormidel

4.2.1.9 (1), 4.2.1.9 (2), 4.2.1.9 (4). Valgustus muudes paikades

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave

Üksikasjalik teave esitatakse hiljem

Teabe asukoht

Visuaalse teabe üksikasjalik kirjeldus

Heliteadaanded

Punkt 4.2.1.11 tervikuna

 

Ooteplatvormi laius ja äär

Punkt 4.2.1.12 tervikuna

 

Ooteplatvormi lõpp

Punkt 4.2.1.13 tervikuna

 

Ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks

Punkt 4.2.1.14 tervikuna

 

Reisijate raudteeületuskohad jaamades

Punkt 4.2.1.15 tervikuna

 

4.2.1.1.    Parkimisvõimalused puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

(1) Kui jaamal on olemas eraldi parkimisala, tagatakse seal puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kohandatud parkimiskohti piisaval arvul ja sissekäigule võimalikult lähedal.

4.2.1.2.    Takistusteta tee

(1) Tagada tuleb takistusteta teed, mis ühendavad järgmisi taristu üldkasutatavaid alasid, juhul kui need on olemas:

 jaama piires asuvad muude transpordivahendite (näiteks takso, buss, tramm, metroo, praam jne) peatused;

 parkimiskohad;

 juurdepääsetavad sisse- ja väljapääsud;

 infopunktid;

 visuaalsed ja helisignaalinfosüsteemid;

 piletimüügipunktid;

 kliendiinfo;

 ootesaalid;

 tualettruumid;

 ooteplatvormid.

(2) Takistusteta tee pikkus peab olema lühim võimalik vahemaa ühest punktist teise.

(3) Takistusteta tee põrandapinnad ja pinnakatted ei peegelda vastu.

4.2.1.2.1.   Horisontaalne liikumine

(1) Kõigil takistusteta teedel, käigusildadel ja -tunnelites on vähemalt 160 cm laiuses vaba pinda, välja arvatud punktides 4.2.1.3 (2) (uksed) 4.2.1.12 (3) (ooteplatvormid) ja 4.2.1.15 (2) (raudteeületuskohad) nimetatud aladel.

(2) Kui horisontaalsele teele paigaldatakse lävepakud, peavad need olema ümbritseva põrandaga kontrastses toonis ja mitte kõrgemad kui 2,5 cm.

4.2.1.2.2.   Vertikaalne liikumine

(1) Kui takistusteta teel esineb tasandi muutus, peab piiratud liikumisvõimega inimestele olema tagatud trepi alternatiivina astmevaba tee.

(2) Takistusteta teel asuvate treppide käsipuude vahelise ala laius peab olema vähemalt 160 cm. Vähemalt esimene ja viimane trepiaste tuleb märgistada kontrastses värvitoonis triibuga ja enne esimest laskuvat trepiastet tuleb põrandapinnale paigaldada vähemalt kombatavad hoiatusmärgistused.

(3) Tõstukite puudumise korral tuleb paigaldada kaldteed neile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kes ei saa treppi kasutada. Kalle peab olema mõõdukas. Järsu kaldega kaldteed on lubatud ainult lühikeste vahemaade puhul.

(4) Treppide ja kaldteede mõlemal küljel peavad olema käsipuud kahel kõrgusel.

(5) Kaldteede puudumise korral tuleb paigaldada tõstukid ning need peavad olema vähemalt teist tüüpi vastavalt A liite viite 1 kirjeldusele. Esimese tüübi tõstukid on lubatud ainult jaamade uuendamisel või täiustamisel.

(6) Eskalaatorid ja liikurkõnniteed tuleb konstrueerida vastavalt A liite viite 2 kirjeldusele.

(7) Raudteeületuskohad võivad olla takistusteta tee osa, kui need vastavad punkti 4.2.1.15 nõuetele.

4.2.1.2.3.   Tee tähistus

(1) Takistusteta tee tähistatakse selgelt visuaalse teabe abil, nagu on täpsustatud punktis 4.2.1.10.

(2) Teavet takistusteta tee kohta antakse nägemispuudega inimestele vähemalt kombatavate ja eristatavate põrandapinnamärgistuste kaudu. Käesolev punkt ei kehti parkimiskohtade ega sealt ära viivatele takistusteta teede kohta.

(3) Lisaks või alternatiivina on lubatud kasutada kaugjuhitavate heliseadmete või telefonirakendustega tehnilisi lahendusi. Kui neid kavatsetakse kasutada alternatiivina, tuleb neid käsitada uuendusliku lahendusena.

(4) Kui ooteplatvormile viiva takistusteta tee äärtes on käeulatuse kaugusel käsipuud või seinad, peab neil olema esitatud põgus info (näiteks ooteplatvormi number või suunajuhised) punktkirjas ja reljeefsetes tähtedes või numbrites käsipuu tagaküljel või seinal 145–165 cm kõrgusel.

4.2.1.3.    Uksed ja sissepääsud

(1) Käesolevat punkti kohaldatakse kõigi takistusteta teedel asuvate uste ja sissepääsude suhtes, välja arvatud selliste tualettruumide uksed, mis ei ole mõeldud puuetega ega piiratud liikumisvõimega inimestele.

(2) Uste kasutatav miinimumlaius on 90 cm ja neid peavad saama kasutada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.

(3) Lubatud on kasutada nii käsitsi avatavaid, poolautomaatseid kui ka automaatselt avanevaid uksi.

(4) Uste avamiseks vajalikud seadmed asuvad 80–110 cm kõrgusel.

4.2.1.4.    Põrandapinnad

(1) Kõik põrandakatted, põrandapinnad ja trepiastmed peavad olema libisemiskindlad.

(2) Jaamahoonetes ei tohi kõnnitavatel pindadel esineda üle 0,5 cm suurusi ebatasasusi, erandiks on ainult lävepakud, kuivenduskanalid ning kombatavad hoiatusmärgistused.

4.2.1.5.    Läbipaistvate takistuste märgistamine

(1) Reisijate teedel või nende ääres asuvad läbipaistvad takistused, mille hulka kuuluvad klaasuksed või läbipaistvad seinad, tuleb märgistada. Märgistused peavad läbipaistvatele takistustele tähelepanu juhtima. Neid ei pea paigaldama, kui reisijaid kaitseb kokkupõrke eest mõni muu vahend — näiteks käsipuu või pingirida.

4.2.1.6.    Tualettruumid ja mähkimislauad

(1) Kui jaamas on tualettruumid, siis peab vähemalt üks mõlemale soole kasutamiseks mõeldud kabiin olema ratastooliga juurdepääsetav.

(2) Kui jaamas on tualettruumid, peavad seal olema ka mähkimislauad, mis on juurdepääsetavad nii naistele kui ka meestele.

4.2.1.7.    Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

(1) Kõigi mööbliesemete ja eraldiseisvate seadmete värvitoon peab olema kontrastne nende taustaga, samuti peavad neil olema ümarad servad.

(2) Jaama piires asetatakse mööbel ja eraldiseisvad seadmed (sealhulgas nii väljaulatuvad kui ka rippuvad esemed) kohta, kus need ei takista pimedaid ega nägemispuudega inimesi ning kus need on pimedale inimesele kepi abil leitavad.

(3) Igal ooteplatvormil, kus reisijatel on lubatud ronge oodata, ning igas puhkealas peab olema vähemalt üks ala istmetega ja koht ratastooli jaoks.

(4) Kui see ala on ilmastikukindel, peab ratastoolikasutajal olema sellele juurdepääs.

4.2.1.8.    Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid

(1) Kui takistusteta tee ääres on piletimüügipunktid, infopunktid ja kliendiabipunktid, peab vähemalt üks laud olema juurdepääsetav ratastoolis inimestele ja väikest kasvu inimestele ning vähemalt üks laud peab olema varustatud induktiivsilmusega kuuldeaparaatide jaoks.

(2) Kui reisija ja piletimüüja vahel on klaasbarjäär, peab see olema eemaldatav, või kui see ei ole võimalik, tuleb paigaldada mikrofonisüsteem. Kõik sellised klaasbarjäärid peavad olema valmistatud läbipaistvast klaasist.

(3) Kui paigaldatakse elektroonilised seadmed, mis kuvavad piletimüüjale teavet piletihinna kohta, tuleb paigaldada ka seadmed, mis kuvavad hinna ka pileti ostjale.

(4) Kui jaamas asuvad takistusteta tee kõrval piletimüügiautomaadid, peab vähemalt üks neist olema sellise liidesega, milleni ulatuvad ratastoolis ja väikest kasvu inimesed.

(5) Kui paigaldatakse piletikontrolliautomaadid, peab vähemalt ühe juurde neist viima vaba vahekäik laiusega vähemalt 90 cm, mis peab mahutama vähemalt 1 250  mm pikkuse ratastooli, milles istub inimene. Uuendamise või täiustamise korral on lubatud miinimumlaius 80 cm.

(6) Kui kasutatakse pöördväravaid, peab puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestel olema jaama lahtioleku ajal alati võimalik kasutada tavalist juurdepääsuvõimalust.

4.2.1.9.    Valgustus

(1) Jaamaväliste alade valgustus peab olema piisav, et lihtsustada tee leidmist ning juhtida tähelepanu kõrguse muutustele, ustele ja sissepääsudele.

(2) Takistusteta tee valgustust tuleb kohandada vastavalt sellele, mida reisijal on vaja näha. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrguse muutustele, piletikassadele ja piletiautomaatidele, infopunktidele ja infotabloodele.

(3) Ooteplatvormid tuleb valgustada vastavalt A liite viidete 3 ja 4 kirjeldusele.

(4) Hädaabivalgustus peab tagama piisava nähtavuse evakueerimiseks ning tuletõrje- ja turvavarustuse leidmiseks.

4.2.1.10.    Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave

(1) Esitatakse järgmine teave:

 ohutusteave ja ohutuseeskirjad;

 hoiatavad, keelavad ja kohustuslike tegevuste sildid;

 teave rongide väljumise kohta;

 jaamas osutatavate teenuste tutvustus, kui neid on, ning teed nendeni jõudmiseks.

(2) Visuaalse teabe edastamiseks kasutatud kirjatüübid, sümbolid ja piktogrammid peavad olema taustaga kontrastsed.

(3) Teejuhised antakse kõigis punktides, kus reisijad peavad otsustama tee edasise suuna üle, ning teel teatava vahemaa tagant. Märgistused, sümbolid ja piktogrammid esinevad pidevalt kogu tee ulatuses.

(4) Teave rongide väljumise kohta (sealhulgas sihtjaam, vahepeatused, ooteplatvormi number ja aeg) esitatakse jaamas vähemalt ühes kohas kõige rohkem 160 cm kõrgusel. See nõue kehtib nii trükitud kui ka muutuva teabe kohta.

(5) Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

(6) Kõigil ohutus-, hoiatavatel, keelavatel ja kohustusliku tegevuse siltidel peavad olema piktogrammid.

(7) Kombatava teabe märgistused paigutatakse

 vajaduse korral tualettruumidesse talitlusliku teabe andmiseks ning abi kutsumiseks;

 tõstukitesse vastavalt A liite viite 1 kirjeldusele.

(8) Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.

(9) Vastavalt N liitele tuleb koos ratastooli sümboliga paigaldada järgmised graafilised sümbolid ja piktogrammid:

 suunajuhised ratastooliteede kohta;

 viide ratastooliga juurdepääsetavatele tualettruumidele ja teistele teenustele nende olemasolu korral;

 kui ooteplatvormil on teave rongi konfiguratsiooni kohta, siis viidad ratastooliga rongile pääsu kohta.

Sümboleid võib kasutada koos muude sümbolitega (nt tõstuk, tualettruum jne).

(10) Induktiivsilmuste asukohale viitab märk, mida kirjeldatakse N liites.

(11) Ratastooliga juurdepääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.

(12) Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes paigas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

(13) Infotablood peavad vastama punkti 5.3.1.1 nõuetele. Käesolevas punktis mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

4.2.1.11.    Heliteadaanded

(1) Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viite 5 kirjeldusele.

4.2.1.12.    Ooteplatvormi laius ja äär

(1) Ooteplatvormi ohtlik ala algab ooteplatvormi rööbastee poolsest äärest ning seda määratletakse kui ala, kus reisijatel ei ole lubatud rongi möödumisel või saabumisel seista.

(2) Ooteplatvormi laius võib selle pikkuse ulatuses erineda.

(3) Ooteplatvormi vähim laius ilma takistusteta peab olema ohtliku ala laius pluss kahe vastamisi asuva 80 cm (160 cm) laiuse takistusteta tee laius. See mõõt võib platvormi lõpus kahaneda vähehaaval 90 cm-ni.

(4) Sellisel 160 cm laiusel takistusteta teel võib olla väikeseid takistusi. Signaalimissüsteemi jaoks nõutavaid seadmeid ja turvavarustust ei käsitata käesolevas punktis takistusena. Vähim kaugus takistuste äärest ohtliku alani peab vastama järgnevas tabelis näidatule.



Tabel 4

Takistuste vähim kaugus ohualast

Takistuse pikkus (mõõdetuna ooteplatvormi servaga paralleelselt)

Vähim kaugus ohualast

< 1 m (märkus 1) — väike takistus

80 cm

1 m kuni < 10 m — suur takistus

120 cm

Märkus 1. Kui kahe väikese takistuse vaheline kaugus on väiksem kui 2,4 m, mõõdetuna ooteplatvormi servaga paralleelselt, tuleb neid käsitada ühe suure takistusena.

Märkus 2. Suure takistuse vähima kauguse korral ohualast tohib nende vahel olla veel väikesi takistusi, tingimusel et väikestele takistustele esitatud nõuded on täidetud (vähim kaugus ohualast ja vähim kaugus järgmise väikese takistuseni).

(5) Kui rongides või ooteplatvormidel on lisaseadmed, et hõlbustada ratastoolikasutajate rongi sisenemist ja sealt väljumist, peab kohtades, kus selliseid seadmeid kasutatakse, jääma seadme äärest 150 cm vaba (takistusteta) pinda suunas, kus ratastool ooteplatvormi tasandil rongi siseneb või rongist väljub. Uus jaam peab vastama sellele nõudele kõikide rongide puhul, mis hakkavad ooteplatvormi ääres peatuma.

(6) Ohuala piir, mis asub ooteplatvormi rööbastee poolsest küljest vaadatuna kõige kaugemal, tuleb märgistada visuaalsete ja kombatavate hoiatustega põrandapinnal.

(7) Visuaalne hoiatusmärgistus peab olema kontrastses värvitoonis, libisemiskindel hoiatav joon, mille laius on vähemalt 10 cm.

(8) Kombatavad hoiatusmärgistused põrandapinnal võivad olla kahte järgmist liiki:

 ohule tähelepanu juhtiv muster ohuala servas;

 juhatav muster, mis viitab kõnniteele ooteplatvormi ohutul serval.

(9) Ooteplatvormi rööbasteepoolse ääre materjali värv peab olema kontrastne tumeda tühimikuga.

4.2.1.13.    Ooteplatvormi lõpp

(1) Ooteplatvormi lõppu peab olema paigaldatud kas piire, et takistada inimeste juurdepääsu, või ohule tähelepanu juhtiva mustriga visuaalne märk ja kombatav märk põrandapinnal.

4.2.1.14.    Ooteplatvormidel hoitavad abivahendid rongile minekuks

(1) Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat kaldteed, peab see vastama punkti 5.3.1.2 nõuetele.

(2) Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat tõstukit, peab see vastama punkti 5.3.1.3 nõuetele.

(3) Abivahendeid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavaid kaldteid, tuleb ooteplatvormil hoida turvalises kohas, kus need ei kujuta endast takistust ega ohtu reisijatele.

4.2.1.15.    Reisijate ülekäigurada ooteplatvormile

(1) Raudteeületuskohti on liikmesriikide eeskirjade kohaselt lubatud kasutada astmevaba tee või takistusteta tee osana.

(2) Kui raudteeületuskohti kasutatakse lisaks teistele teedele ka astmevabade teede osana,

 peavad need olema vähemalt 120 cm (kuni 10 m pikkuse korral) või 160 cm laiad (üle 10 m pikkuse korral);

 peavad need olema mõõduka kaldega; järsu kaldega teed on lubatud ainult lühikeste vahemaade puhul;

 peavad need olema konstrueeritud nii, et ratastooli (nagu see on määratletud M liites) väikseim ratas ei saa ülekäiguraja ja rööpa vahele kinni jääda;

 juhul kui raudteeületuskohale viivale juurdepääsuteele on paigaldatud topeltkurvi moodustavad tõkked, et takistada rööbaste kogemata või kontrollimatut ületamist, peab nii sirge teeraja kui ka tõketevahelise tee laius olema 90–120 cm; see peab olema piisav selleks, et ratastooli kasutaja saaks seal manööverdada.

(3) Kui raudteeületuskohti kasutatakse takistusteta tee osana, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile reisijatele,

 peavad need vastama kõigile eespool kirjeldatud tingimustele;

 peavad neil olema visuaalsed ja kombatavad märgistused nii ülekäiguraja alguse kui ka lõpu tähistamiseks;

 tuleb tagada nende järelevalve või, tuginedes liikmesriigi eeskirjadele, võimaldada pimedatele ja nägemispuudega inimestele varustus raudtee ohutuks ületamiseks ja/või tuleb raudteeületuskohal tagada teenindus abistamaks nägemispuudega inimestel raudteed ohutult ületada.

(4) Kui üks eespool nimetatud nõuetest ei ole täidetud, ei käsitata raudteeületuskohta astmevaba tee või takistusteta tee osana.

4.2.2.    Veeremi allsüsteem

(1) 3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad veeremi allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:

 istmed;

 ratastoolikohad;

 uksed;

 valgustus;

 tualettruumid;

 takistusteta vahekäigud;

 kliendiinfo;

 muutused kõrguses;

 käsipuud;

 ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad;

 transpordivahendisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus.

4.2.2.1.    Istmed

4.2.2.1.1.   Üldosa

(1) Käepidemed, vertikaalsed käsipuud või muud abivahendid vahekäigus tasakaalu säilitamiseks peavad olema kõikidel vahekäiguäärsetel istmetel, välja arvatud juhul, kui iste on püstiasendis 200 mm kaugusel

 teise, vastupidises suunas asetseva istme tagaküljest, millele on paigaldatud käepide, vertikaalne käsipuu või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks;

 käsipuust või vaheseinast.

(2) Käepidemed või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks peavad asetsema põrandast 800–1 200  mm kõrgusel, mõõdetuna käepideme kasutatava osa keskpaigast, ning need ei tohi eenduda vahekäiku ja peavad olema istmega kontrastses värvitoonis.

(3) Pikisuunas asetsevate istmete alas kasutatakse tasakaalu hoidmiseks käsipuid. Käsipuud peavad jääma üksteisest minimaalselt 2 000  mm kaugusele, asuma põrandast 800–1 200  mm kõrgusel ning olema sõiduki sisemusega kontrastses värvitoonis.

(4) Käsipuudel ega muudel abivahenditel ei tohi olla teravaid ääri.

4.2.2.1.2.   Eelisõigusistmed

4.2.2.1.2.1.   Üldosa

(1) Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud eelisõigusistmete jaoks peab olema määratud vähemalt 10 % rongikoosseisust või eraldi veeremiüksusest, samuti iga klassi istmetest.

(2) Eelisõigusistmed ja neid sisaldavad sõidukid tuleb märgistada vastavalt N liitele. Nii tuleb teavitada teisi reisijaid, et nimetatud istekohad tuleb vajaduse korral vabastada inimestele, kellel on õigus neid kasutada.

(3) Eelisõigusistmed peavad asuma reisijatesalongis ja välisuste vahetus läheduses. Kahekordsetes veeremiüksustes või rongikoosseisudes võivad eelisõigusistmed asuda mõlemal korrusel.

(4) Eelisõigusistmetele paigaldatud varustus peab olema vähemalt samasugune kui sama tüüpi tavaistmetele paigaldatud varustus.

(5) Kui teatavat liiki istmed on varustatud käetugedega, tuleb sama liiki eelisõigusistmed varustada liikuvate käetugedega. See nõue ei kehti aga selliste käetugede kohta, mis on kinnitatud piki sõiduki kerepoolset külge või kupeede puhul piki vaheseina. Liikuvaid käetugesid peab olema võimalik liigutada asendisse, mis on paralleelne istme seljatoega, et võimaldada vaba juurdepääs istmele või ükskõik millisele selle istmega külgnevale eelisõigusistmele.

(6) Eelisõigusistmed ei tohi olla klappistmed.

(7) Iga eelisõigusiste ja selle kasutajale juurdepääsetav pind peavad olema vastavuses H liite joonistega H1–H4.

(8) Kogu eelisõigusistme kasulik istumispind peab olema vähemalt 450 mm lai (vt joonis H1).

(9) Iga eelisõigusistme istmepadja ülaosa peab istme esiosast mõõdetuna asuma põrandast 430–500 mm kõrgusel.

(10) Iga istme kohale jääva ruumi puhaskõrgus peab olema vähemalt 1 680  mm põrandapinnast, välja arvatud kahekordsed rongid, kus on istmete kohale paigutatud pagasiraamid. Sel juhul võib eelisõigusistmete kohal asuva ruumi puhaskõrgus pagasiraamide all olla 1 520  mm, tingimusel, et vähemalt 50 % eelisõigusistmete puhul on vastav kõrgus 1 680  mm.

(11) Kui on paigaldatud allalastava seljatoega toolid, tuleb mõõdud võtta hetkel, kui istmed on täielikult püstiasendis.

4.2.2.1.2.2.   Ühes suunas asetsevad istmed

(1) Ühes suunas asetsevate eelisõigusistmete puhul peavad iga istme ette jääva ruumi mõõtmed olema kooskõlas joonisega H2.

(2) Kaugus istme seljatoe esipinna ja selle ees asuva istme tagumise osa vertikaaltasapinna vahel peab olema vähemalt 680 mm, pöörates tähelepanu sellele, et nõutud istmetevaheline kaugus mõõdetaks istme keskelt 70 mm kõrgusel sellest kohast, kus istmepadi ühineb seljatoega.

(3) Istmepadja esiääre ja ees asuva istme seljatoe vertikaaltasapinna vahele peab jääma vähemalt 230 mm vaba ruumi.

4.2.2.1.2.3.   Vastastikku asetsevad istmed

(1) Kui on paigaldatud vastastikku asetsevad eelisõigusistmed, peab istmepatjade esiäärte vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm (vt joonis H3). Kaugus peab selliseks jääma ka siis, kui üks vastastikku asetsevatest istetest ei ole eelisõigusiste.

(2) Kui vastastikku asetsevad eelisõigusistmed on varustatud lauaga, peab istmepadja esiääre ja laua väljaulatuva ääre vahele jääma vähemalt 230 mm horisontaalset vaba ruumi (vt joonis H4). Kui üks vastastikku asetsev iste ei ole eelisõigusiste, võib see olla lauale lähemal, tingimusel, et istmepatjade esiäärte vaheline kaugus on endiselt 600 mm. Veeremiüksuse seinale paigaldatud laudu, mille pikkus ei ületa aknapoolse istme keskjoont, ei ole vaja käesoleva lõike sätetega vastavusse viia.

4.2.2.2.    Ratastoolikohad

(1) Sõltuvalt veeremiüksuse (välja arvatud vedur või veduk) pikkusest ei tohi rongis olla vähem juurdepääsetavaid ratastoolikohti, kui on näidatud järgmises tabelis.



Tabel 5

Ratastoolikohtade miinimumarv veeremiüksuse kohta

Veeremiüksuse pikkus

Ratastoolikohti veeremiüksuse kohta

Alla 30 meetri

1 ratastoolikoht

30–205 meetrit

2 ratastoolikohta

205–300 meetrit

3 ratastoolikohta

Üle 300 meetri

4 ratastoolikohta

(2) Stabiilsuse tagamiseks peab ratastoolikoht olema projekteeritud nii, et ratastool asetseks kas esi- või tagaosaga sõidusuunas.

(3) Ratastoolikoha kogupikkuse ulatuses peab selle laius vähemalt kuni 1 450  mm kõrguseni olema 700 mm, millele lisandub 50 mm käte vabaks liigutamiseks mõlemal küljel, kui seal asub mingi takistus, mis ei võimalda ratastoolikasutajal vabalt käsi liigutada (nt sein või konstruktsioon) 400–800 mm kõrgusel põrandapinnast (kui ratastooli ühel küljel asub vahekäik, ei kehti täiendava 50 mm nõue ratastooli selle külje kohta, kuna seal juba on vaba ruum).

(4) Vähim kaugus piki tasapinda ratastoolikoha tagumise seina ja järgmise pinna vahel peab olema kooskõlas I lisa joonistega I1–I3.

(5) Ratastooli jaoks mõeldud alal ei tohi sõiduki põranda ja lae vahele jääda ühtki takistust peale pea kohal asuva pagasiraami, vastavalt punktile 4.2.2.9 veeremiüksuse seinale või lakke kinnitatud horisontaalse käsipuu või laua.

(6) Ratastooliala tagumises osas peab olema vähemalt 700 mm laiune konstruktsioon või muu sobiv seadeldis. Tänu selle konstruktsiooni või seadeldise kõrgusele peab olema võimalik vältida seljaga vastu konstruktsiooni või seadeldist paikneva ratastooli tahapoole ümberminemist.

(7) Ratastoolialasse võib paigaldada klappistmeid, kuid suletud asendis ei tohi need ületada ratastooliala mõõtmeid käsitlevates nõuetes sätestatud piirnorme.

(8) Ratastoolialasse või vahetult selle ette ei ole lubatud paigaldada ühtegi püsivat seadeldist, näiteks jalgrattakonkse või suusariiuleid.

(9) Ratastoolikoha kõrval või iga ratastoolikoha vastas peab olema vähemalt üks iste ratastoolikasutajaga koos reisiva inimese jaoks. See iste peab olema sama mugav kui teistele reisijatele mõeldud istmed ning võib asuda ka teisel pool takistusteta vahekäiku.

(10) Rongides, mille valmistajakiirus on üle 250 km/h, välja arvatud kahekordsed rongid, peab ratastoolialal viibival ratastoolikasutajal olema võimalik liikuda edasi liikuva käetoega istmele. Ratastoolikasutaja saab seda teha üksi. Sel juhul tohib saatja istme viia teise ritta. Seda nõuet kohaldatakse kuni nii paljude ratastoolikohtade suhtes veeremiüksuse kohta, kui on tabelis 5 märgitud.

(11) Ratastoolikoht peab olema varustatud abi kutsumise seadmega, mis võimaldab ratastoolikasutajal ohu korral teavitada inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda.

(12) Abi kutsumise seade peab asuma ratastoolis istuva inimese käeulatuses, nagu on näidatud L liites joonisel L1.

(13) Abi kutsumise seade ei tohi olla paigutatud kitsasse süvendisse, mis takistaks selle vahetut käsitsemist, kuid seda võib kaitsta tahtmatu kasutamise eest.

(14) Abi kutsumise seadme liides peab olema selline, nagu on määratletud punktis 5.3.2.6.

(15) Ratastoolikohale või otse selle kõrvale tuleb paigutada N liitele vastav silt, et tähistada kõnealune ala ratastoolikohana.

4.2.2.3.    Uksed

4.2.2.3.1.   Üldosa

(1) Käesolevad nõuded kehtivad ainult selliste uste suhtes, mis viivad rongi mõnesse muusse üldkasutatavasse ossa, välja arvatud tualettruumide uksed.

(2) Üldkasutatava käsitsi avatav uks avatakse ja suletakse käe abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.

(3) Ukse juhtseadmed — käsitsi käitatavad, surunupud või muud seadmed — peavad olema kontrastses toonis taustaga.

(4) Nende kasutajaliides peab vastama punkti 5.3.2.1 nõuetele.

(5) Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud juhtseadmed asuvad üksteise kohal, on ülemine alati ette nähtud ukse avamiseks.

4.2.2.3.2.   Välisuksed

(1) Kõigi reisijatele mõeldud välisuste kasutatav puhaslaius peab olema avatud asendis vähemalt 800 mm.

(2) Rongide puhul, mille valmistajakiirus on alla 250 km/h, peab ratastooliga juurdepääsetavate, punktis 2.3 määratletud samatasandilist juurdepääsu võimaldavate uste laius avatud asendis olema vähemalt 1 000  mm.

(3) Väljastpoolt peavad välisuksed olema tähistatud viisil, mis oleks kontrastis sõiduki kere muu värvitooniga.

(4) Ratastooliga juurdepääsetavad välisuksed peavad olema ratastoolikohtadele kõige lähemal asetsevad uksed rongis.

(5) Ratastooliga juurdepääsetav uks peab olema selgelt tähistatud sildiga, mis on kooskõlas N liitega.

(6) Sõiduki sees peavad välisuksed olema selgelt tähistatud, selleks kasutatakse ukse vahetus ümbruses kontrastses värvitoonis põrandakatet.

(7) Enne ukse avamist tuleb anda nii heli- kui ka visuaalne signaal, mis oleksid selgelt kuulda ja näha nii rongis kui ka väljaspool rongi olevatele inimestele. Kõnealune hoiatussignaal peab kestma vähemalt viis sekundit, välja arvatud juhul, kui ust ei avata, siis võib signaal lõppeda kolme sekundi pärast.

(8) Kui uks avaneb automaatselt või selle avab kaugjuhtimise teel juht või muu rongipersonali liige, kestab hoiatussignaal kolm sekundit alates hetkest, mil uks hakkab avanema.

(9) Kui automaatselt sulguv või kaugjuhtimise teel suletav uks hakkab liikuma, antakse rongis ja väljaspool rongi olevatele inimestele nii heli- kui ka visuaalne signaal. Signaal peab kestma vähemalt kaks sekundit enne uste sulguma hakkamist ning kestab seni, kuni uks on sulgunud.

(10) Uksehoiatussignaalide heliallikas peab asetsema juhtseadme juures või nimetatud seadme puudumise korral ukseava kõrval.

(11) Visuaalne signaal peab olema nähtav nii rongis kui ka väljaspool rongi ja asetsema nii, et tamburis viibivad reisijad seda võimalikult vähe varjaksid.

(12) Reisijatele mõeldud ukse helisignaalid peavad vastama G liites esitatud kirjeldusele.

(13) Ukse avab kas rongipersonal või avatakse see poolautomaatselt (st reisija vajutab surunupule) või automaatselt.

(14) Ukse juhtseade peab paiknema ukselehe kõrval või peal.

(15) Ooteplatvormilt käitatavate välisukse juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 200  mm kõrgusel ooteplatvormi kohal kõikide ooteplatvormide puhul, milleks rong on projekteeritud. Kui rong on projekteeritud ainult ühe kõrgusega ooteplatvormide jaoks, ei tohi välisukse juhtseadmete kese olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel kõnealuse ooteplatvormi kohal.

(16) Välisukse seespoolsete juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel sõiduki põrandapinnast.

4.2.2.3.3.   Siseuksed

(1) Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiaksid ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.

(2) Ratastooliga juurdepääsetavate siseuste puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm.

(3) Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajalik jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.

(4) Siseuste juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 100  mm kõrgusel sõiduki põrandast.

(5) Automaatsed sõidukisisesed uksed peavad toimima kas sünkroonselt paarina või peab teise ukse seade automaatselt tuvastama, kui inimene sellele läheneb, ning seejärel avanema.

(6) Kui üle 75 % ukse pinnast on läbipaistvast materjalist, tuleb see märgistada visuaalse märgistusega.

4.2.2.4.    Valgustus

(1) Reisijateala keskmise valgustuse väikseimad väärtused peavad vastama punktile 4.1.2 vastavalt A liite viites 6 kirjeldatule. Nende väärtuste ühtlustatuse nõudeid ei ole vaja käesoleva KTKga vastavusse viia.

4.2.2.5.    Tualettruumid

(1) Kui rongis on tualettruumid, peab ratastoolikohast olema tagatud juurdepääs universaaltualettruumile.

(2) Tavatualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.3 nõuetele.

(3) Universaaltualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.4 nõuetele.

(4) Kui rongis on tualettruumid, peab neis olema ka mähkimislaud. Kui ei ole eraldi lastele ettenähtud ruume või kui need on olemas, kuid need ei ole ratastoolikasutajale juurdepääsetavad, peab mähkimislaud paiknema universaaltualettruumis. Mähkimislaud peab vastama punkti 5.3.2.5 nõuetele.

4.2.2.6.    Takistusteta vahekäigud

(1) Sõiduki sissepääsu juurest alates peab takistusteta vahekäigu osa olema järgmine:

 läbi kogu sõiduki vastavalt J liite joonisele J1;

 ühe rongikomplekti sõidukite vahel vastavalt J liite joonisele J2;

 ratastooliga juurdepääsetavate uste juurde, ratastoolikohtadeni ja ratastooliga juurdepääsetavate aladeni, sealhulgas magamiskohtadeni ja universaaltualettruumideni, kui neid on, vastavalt J liite joonisele J3.

(2) Vähima kõrguse nõude täitmist ei tule kontrollida

 kahekordsete veeremiüksuste kõikide alade puhul,

 ühekordsete veeremiüksuste vahekäikude ja uksealade puhul.

Nende alade puhul peetakse konstruktsiooniliste piirangute (gabariidid, ruum) tõttu vastuvõetavaks väiksemat kõrgust laeni.

(3) Ratastoolikoha kõrval ja teistes kohtades, kus ratastooli peab saama pöörata 180°, peab olema vähemalt 1 500  mm diameetriga vaba ruum ratastooli ümberpööramiseks. Ratastoolikoht võib olla osa nimetatud ümberpööramiseks mõeldud ruumist.

(4) Kui ratastoolikasutajal on vaja suunda muuta, peab mõlema koridori vahekäigu laius vastama K liite tabeli K1 andmetele.

4.2.2.7.    Kliendiinfo

4.2.2.7.1.   Üldosa

(1) Esitatakse järgmine teave:

 ohutusteave ja -eeskirjad;

 helilised ohutusjuhised ja visuaalsed signaalid hädaohu korral;

 hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid;

 rongiliine käsitlev teave, sealhulgas teave hilinemiste ja plaaniväliste peatuste kohta;

 rongis asuvate seadmete asukohta käsitlev teave.

(2) Visuaalne teave peab olema kontrastses värvitoonis taustaga.

(3) Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

(4) Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.

4.2.2.7.2.   Märgistused, piktogrammid ja kombatav teave

(1) Kõik ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid peavad sisaldama piktogramme ning need kujundatakse A liite viites 7 esitatud kirjelduse kohaselt.

(2) Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.

(3) Vastavalt N liitele tuleb koos ratastooli sümboliga kasutada järgmiseid piktogramme:

 viidad ratastooliga juurdepääsetavatele teenustele;

 rongist väljaspool asuvad viidad ratastooliga juurdepääsetavale uksele;

 viidad ratastoolikohtadele rongis;

 viidad universaaltualettruumidele.

Sümboleid võib kasutada koos teiste sümbolitega (näiteks vaguni number, tualettruum jne).

(4) Induktiivsilmuste asukohale viitab piktogramm, mis vastab N liite kirjeldusele.

(5) Universaaltualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema piktogramm, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.

(6) Kui sõidukis on broneeritavad istekohad, peab sõiduki number või täht (nagu seda kasutatakse broneerimissüsteemis) olema märgitud igal uksel või ukse kõrval. Number või täht peab olema märgitud mitte väiksemalt kui 70 mm kõrguses kirjas ja see peab olema nähtav, kui uks on avatud või suletud.

(7) Kui istekohti eristatakse numbrite või tähtede abil, peab iga istme number või täht olema märgitud vastaval istmel või selle kõrval mitte väiksemalt kui 12 mm kõrguses kirjas. Kõnealused numbrid ja tähed peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.

(8) Kombatava teabe märgistused paigutatakse

 tualettruumidesse ja ratastooliga juurdepääsetavatesse magamiskohtadesse talitlusliku teabega ning vajaduse korral abi kutsumiseks;

 veeremitesse, ukse avamise/sulgemise nupu juurde ning abi kutsumise seadmete juurde.

4.2.2.7.3.   Visuaalne muutuv teave

(1) Liini lõpp-punkt peab olema kuvatud rongi ooteplatvormipoolsel välisküljel vähemalt ühe reisijatele ettenähtud ukse kõrval vähemalt igal teisel sõidukil.

(2) Kui rongid toimivad süsteemis, mille kaudu edastatakse visuaalset muutuvat teavet jaama ooteplatvormidel kõige rohkem 50 meetri kaugusel, ning reisi lõpp-punkt ja teave liini kohta tuuakse ära ka rongi eesotsas, ei ole teabe edastamine sõiduki küljel kohustuslik.

(3) Rongi sihtpunkt või liin peab olema kuvatud igas vagunis.

(4) Rongi järgmine peatus tuleb kuvada viisil, et seda oleks võimalik lugeda vähemalt 51 %-lt istekohtadelt igas vagunis, sealhulgas 51 %-lt eelisõigusistmetelt ja kõikidelt ratastoolikohtadelt.

(5) Kõnealust teavet tuleb infotablool kuvada vähemalt kaks minutit enne vastavasse jaama jõudmist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, kuvatakse järgmise jaama nimi infotablool kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.

(6) Nõuet, et kuvatav teave sihtpunkti ja järgmise peatuse kohta peab olema nähtav 51 %-lt istekohtadelt, ei kohaldata kupeevagunite suhtes, kui kupees on kuni kaheksa istekohta ja kupeesse pääseb koridori kaudu. Teave peab siiski olema nähtav koridoris kupee ees seisvale inimesele, samuti peab see olema nähtav ratastoolikohal asuvale reisijale.

(7) Teavet järgmise peatuse kohta võib kuvada sihtpunkti nimega samal infotablool. Niipea kui rong on peatunud, tuleb sellel aga kuvada sihtpunkti nimi.

(8) Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

(9) Rongis ja väljaspool rongi asuvad infotablood peavad vastama punkti 5.3.2.7 nõuetele. Käesolevas punktis mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.

4.2.2.7.4.   Muutuv helisignaalteave

(1) Rongis peab olema valjuhääldisüsteem, mida juht või mõni teine reisijate eest vastutav personaliliige kasutab kas tavapäraste või hädaabiteadaannete edastamiseks.

(2) Süsteem võib toimida manuaalselt, automaatselt või eelprogrammeeritult. Kui valjuhääldisüsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.

(3) Süsteemi peab olema võimalik kasutada igas peatuses või igast peatusest lahkumisel rongi sihtpunkti ja järgmise peatuse teatamiseks.

(4) Valjuhääldisüsteemi peab olema võimalik kasutada järgmise peatuse teatamiseks vähemalt kaks minutit enne rongi jõudmist vastavasse jaama. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, teatatakse järgmise jaama nimi kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.

(5) Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viites 5 esitatud kirjeldusele. Valjuhääldisüsteem peab vastama nõuetele kõigi istmete juures ja kõigil ratastoolikohtadel.

4.2.2.8.    Muutused kõrguses

(1) Sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus on 200 mm ja miinimumsügavus 280 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt. Kahekordsetes rongides võib ülemisele ja alumisele korrusele viivate trepiastmete miinimumsügavus olla 270 mm.

(2) Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab kogu trepi laiuses asetsema kontrastne 45–55 mm laiune triip nii trepiastme ääre ees kui ka peal.

(3) Rohkem kui kolme astmega trepil peavad olema käsipuud mõlemal küljel ja kahel tasandil. Kõrgem käsipuu peab olema põrandast 850–1 000  mm kõrgusel. Madalam käsipuu peab olema põrandast 500–750 mm kõrgusel.

(4) Ühe, kahe või kolme astmega trepil peab olema mõlemal küljel vähemalt üks käsipuu või muu abivahend, mida saab kasutada tasakaalu säilitamiseks.

(5) Käsipuud peavad vastama punktis 4.2.2.9 sätestatule.

(6) Treppi ei tohi olla ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse tamburis, ratastoolikoha, universaalse magamiskupee ning universaaltualettruumi juures, välja arvatud ukse lävepakk, mis ei tohi olla kõrgem kui 15 mm, või juhul, kui trepist üles saab tõstukiga. Tõstuk peab vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.

(7) Veeremis asuvate kaldteede suurim kalle ei tohi ületada järgmisi näitajaid:



Tabel 6

Veeremi kaldteede suurim kalle

Kaldtee pikkus

Suurim kalle (kraadides)

Suurim kalle (%)

Ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse tamburi, ratastoolikoha, ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha ning universaaltualettruumi vahelised teed

Kuni 840 mm ühekordsetes vagunites

6,84

12

Kuni 840 mm kahekordsetes vagunites

8,5

15

> 840 mm

3,58

6,25

Muud alad rongis

> 1 000  mm

6,84

12

600–1 000  mm

8,5

15

Alla 600 mm

10,2

18

Märkus. Kõnealuseid kaldeid tuleb mõõta, kui sõiduk seisab sirgel ja tasasel pinnal.

4.2.2.9.    Käsipuud

(1) Kõik sõidukis asuvad käsipuud peavad olema ümarad, nende välimine läbimõõt peab olema 30–40 mm ning need peavad asetsema vähemalt 45 mm kaugusel mis tahes kõrvalasuvast pinnast, kuhu neid ei ole paigaldatud.

(2) Kui käsipuu on kõver, siis peab kurvi seesmine raadius olema vähemalt 50 mm.

(3) Kõik käsipuud peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.

(4) Välisustel peavad olema käsipuud mõlemal küljel, paigutatuna sõiduki välisseinale nii lähedale kui võimalik. Erandi võib teha ukse ühele küljele, kui sinna on paigaldatud rongis asuv tõstuk.

(5) Käsipuude kohta kehtivad järgmised nõuded:

 vertikaalsed käsipuud, mis peavad olema 700 — 1 200  mm kõrgusel kõigi välisuste esimesest trepiastmest;

 rohkem kui kahe astmega ukseavadel peavad olema täiendavad käsipuud 800–900 mm kõrgusel esimesest kasutatavast trepiastmest ning need peavad olema paralleelsed trepiastme äärega.

(6) Kui läbikäigu takistusteta osa on kitsam kui 1 000  mm ja pikem kui 2 000  mm, peavad sõidukite vahelistes reisijatele ettenähtud läbikäikudes või nende kõrval olema käsipuud või käepidemed.

(7) Kui läbikäigu takistusteta osa on 1 000  mm või laiem, peavad läbikäigus olema käsipuud või käepidemed.

4.2.2.10.    Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

(1) Kui rong on varustatud reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongi koosseisus olema sõiduk, milles on vähemalt üks ratastooliga juurdepääsetav magamiskoht.

(2) Kui rongis on rohkem kui üks sõiduk reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongis olema vähemalt kaks ratastooliga juurdepääsetavat magamiskohta.

(3) Kui veeremiüksuses on ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad, peab vastava üksuse ukse välimine külg ja ratastooliga juurdepääsetava magamiskupee uks olema märgistatud kooskõlas N liitega.

(4) Ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha puhul tuleb arvesse võtta punkti 4.2.2.6 nõudeid, mis käsitlevad ratastoolikasutaja eeldatavat liikumist magamiskupees.

(5) Magamiskohas peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis teavitavad nende kasutamisel inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.

(6) Abi kutsumise seadme liides peab vastama punkti 5.3.2.6 määratlusele.

(7) Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.

(8) Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 600–800 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.

(9) Need kaks seadet peavad asetsema magamiskoha eri vertikaalpindadel.

(10) Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest magamisruumis asuvatest juhtseadmetest, olema teist värvi kui muud juhtseadmed ning kontrastses värvitoonis taustaga.

4.2.2.11.    Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.11.1.   Üldnõuded

(1) Tuleb tõendada, et kui veeremiüksus on töökorras ja uute ratastega ning seisab rööbastee keskel, on tema mõlemal küljel olevate uste trepiastme serva keskosas asuv punkt sellel pinnal, mida joonisel 1 määratletakse „astme asukohana”.

image

(2) bq0, δh, δν+ ja δν- väärtused sõltuvad sellest, mis tüüpi ooteplatvormil veerem on mõeldud peatuma. Need on järgmised:

 bq0 arvutatakse nende rööbaste gabariitide põhjal, millel rongi käitatakse vastavalt A liite viites 8 kirjeldatule. Gabariidid on määratletud taristut käsitleva KTK peatükis 4.2.3.1;

 δh, δν+ ja δν- määratlus on esitatud tabelites 7–9.

Tabel 7 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 550 mm.



Tabel 7

δh, δν+ ja δν- väärtused 550 mm kõrguse ooteplatvormi puhul

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

290

230

160

Tabel 8 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 760 mm.



Tabel 8

δh, δν+ ja δν- väärtused 760 mm kõrguse ooteplatvormi puhul

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

290

230

160

Tabel 9 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad nii ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 760 mm, kui ka ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 550 mm, ning millel on kaks või rohkem astet.

Ühe astme suhtes kohaldatakse tabeli 7 väärtusi ning järgmise sõidukisse viiva astme suhtes kohaldatakse järgmisi väärtusi, tingimusel, et ooteplatvormi nominaalkõrgus on 760 mm:



Tabel 9

δh, δν+ ja δν- väärtused 760 mm kõrguse ooteplatvormi teise astme puhul

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

380

230

160

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

470

230

160

(3) Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktiga 4.2.12 ette nähtud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, missugune on teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel rööbasteel asuva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik (δν +) oleks 230 mm ja horisontaalne tühimik (δ h) 200 mm.

4.2.2.11.2.   Peale- ja mahaastumisastmed

(1) Kõik peale- ja mahaastumisastmed peavad olema libisemiskindlad ning ukseavaga ühelaiused.

(2) Välimise juurdepääsu seesmiste astmete väikseim sügavus peab olema 240 mm astme vertikaalsete servade vahel ning suurim kõrgus 200 mm. Iga astme suurim kõrgus võib olla 230 mm, kui on võimalik tõendada, et seetõttu väheneb trepiastmete arv ühe võrra.

(3) Astmete samm peab olema ühesuurune.

(4) Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab mitte vähem kui 80 % ulatuses trepi laiusest olema kontrastne 45–55 mm laiune triip trepiastme ääre peal. Samalaadne triip peaks asuma veeremiüksusesse sisenemisel viimase astmeserva ees.

(5) Välimise fikseeritud või liigutatava astme suurim kõrgus võib olla 230 mm astmete vahel ning vähim sügavus 150 mm.

(6) Kui kasutatakse astmelauda, mis on väljaspool sõidukit ukseläve pikenduseks, ning kui astmelaua ja sõiduki põranda vahel kõrgus ei muutu, ei peeta seda käesoleva tehnilise kirjelduse tähenduses astmeks. Samuti on lubatud selline kuni 60 mm suurune erinevus astmelaua põrandapinna ja sõiduki välise osa kõrguse vahel, mida kasutatakse ukse suunamiseks ja sulgemiseks, ning seda ei peeta astmeks.

(7) Veeremiüksuse tamburisse peab olema võimalik pääseda kuni nelja astmega, millest üks võib olla välimine aste.

(8) Veeremi suhtes, mis tavapäraselt toimides peatub olemasoleva ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on alla 380 mm, ning mille reisijatele ettenähtud uksed asuvad pöördvankrite kohal, ei kohaldata eespool toodud punkte 2 ja 5, kui saab tõendada, et seeläbi jaotatakse astmete kõrgus ühtlasemalt.

4.2.2.12.    Abivahendid rongile minekuks

(1) Kasutusel peab olema turvaline hoiustamissüsteem, et tagada, et abivahendid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavad kaldteed, ei avalda kuidagi survet reisija ratastoolile või liikumisabivahendile ega kujuta endast ohtu reisijatele.

(2) Veeremis võib punktis 4.4.3 sätestatud eeskirjade kohaselt olla järgmist tüüpi abivahendeid rongile minekuks.

4.2.2.12.1.   Liigutatav aste ja ületussild

(1) Liigutatav aste on sõidukisse ukselävest madalamale ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.

(2) Ületussild on sõidukisse ukselävega võimalikult samale tasandile ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.

(3) Kui liigutatav aste ulatub kaugemale, kui gabariite käsitlevad eeskirjad lubavad, peab rong astme eendumise hetkel seisma.

(4) Liigutatav aste või ületussild peavad lõplikult eenduma enne, kui ukse avanemine võimaldab reisijatel astet ületada, ning vastupidi: aste või ületussild võivad hakata sisse tõmbuma ainult juhul, kui reisijatel ei ole enam võimalik rongi siseneda ega sealt väljuda.

(5) Liigutatavad astmed ja ületussillad peavad vastama punkti 5.3.2.8 nõuetele.

4.2.2.12.2.   Rongis asuv kaldtee

(1) Rongis asuv kaldtee on seade, mis asetseb sõiduki ukseläve ja ooteplatvormi vahel. See võib olla manuaalne, poolautomaatne või automaatne.

(2) Rongis asuvad kaldteed peavad vastama punkti 5.3.2.9 nõuetele.

4.2.2.12.3.   Rongis asuv tõstuk

(1) Rongis asuv tõstuk on sõiduki ukseava sisse ehitatud seadeldis, mis peab olema võimeline ületama suurima kõrgusevahe sõiduki põrandapinna ning ooteplatvormi vahel.

(2) Kui tõstuk on hoiuasendis, peab ukseava vähim kasutatav laius vastama punktis 4.2.2.3.2 sätestatule.

(3) Rongis asuvad tõstukid peavad vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.

4.3.    Liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.    Taristu allsüsteemi liidesed



Tabel 10

Taristu allsüsteemi liides

Taristu allsüsteemi liides

Piiratud liikumisvõimega inimeste KTK

 

Taristu KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

4.2.2.11

Ooteplatvormid

4.2.9

Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetuse erijuhud

7.3.2.6

Ooteplatvormide erijuhud

7.7

4.3.2.    Veeremi allsüsteemi liidesed



Tabel 11

Veeremi allsüsteemi liides

Veeremi allsüsteemi liides

Piiratud liikumisvõimega inimeste KTK

 

Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Veeremi allsüsteem

4.2.2

Reisijatega seotud punktid

4.2.5

4.3.3.    Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liidesed



Tabel 12

Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liides

Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liides

Piiratud liikumisvõimega inimeste KTK

 

Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste KTK

 

Parameeter

Punkt

Parameeter

Punkt

Juurdepääs jaamale

Abi rongi sisenemisel ja rongist väljumisel

4.4.1

Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vedu ja abistamist käsitleva teabe käitlemine

4.2.6

Abistamine rongi sisenemisel ja rongist väljumisel

4.4.2

Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vedu ja abistamist käsitleva teabe käitlemine

4.2.6

Juurdepääs ja broneerimine

4.4.2

Kättesaadavuse/broneerimisega seotud päringute käitlemine

4.2.9

Visuaalne teave

4.2.1.10

Teabe esitamine jaamapiirkonnas

4.2.12

Heliteadaanded

4.2.1.11

Teabe esitamine jaamapiirkonnas

4.2.12

Kliendiinfo

4.2.2.7

Teabe esitamine veeremiüksuse piirkonnas

4.2.13

4.4.    Käituseeskirjad

Järgmised käituseeskirjad ei ole allsüsteemide hindamise osa.

Käesolevas KTKs ei täpsusta käituseeskirju evakueerimise puhul ohtlikes olukordades, vaid ainult tehnilisi nõudeid. Taristu ja veeremi tehniliste nõuete eesmärk on hõlbustada kõigi, ka puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste evakueerimist.

4.4.1.    Taristu allsüsteem

3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimalustega seotud taristu allsüsteemi käituseeskirjad järgmised.

 Üldosa

 Raudteetaristu-ettevõtjal või jaamaülemal on kirjalikud eeskirjad, et tagada kooskõlas käesoleva KTKga kõigi puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääs reisijate taristule kogu jaama lahtioleku ajal. Lisaks peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses nende raudteeveo-ettevõtjate eeskirjadega, kes soovivad rajatisi kasutada (vt punkt 4.4.2). Kõnealust korda rakendatakse personali suhtes vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Taristueeskirjad hõlmavad järgmisi käituseeskirju, kuid ei ole nendega piiritletud.

 Juurdepääs jaamale

 Käituseeskirjadega tuleb tagada, et teave kõigi jaamade juurdepääsutaseme kohta on vabalt kättesaadav.

 Personalita jaamad — piletimüük nägemispuudega inimestele

 Tuleb koostada ja rakendada käituseeskirju ilma personalita jaamade suhtes, kus pileteid müüvad automaadid (vt punkt 4.2.1.8). Sel juhul peab alati olema tagatud alternatiivse piletimüügiviisi olemasolu, mida saaksid kasutada nägemispuudega inimesed (näiteks võimalus osta pilet rongist või sihtjaamast).

 Piletikontroll — pöördväravad

 Kui piletikontrollis kasutatakse pöördväravaid, tuleb rakendada käituseeskirju, mille kohaselt puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele võimaldatakse sellistest kontrollpunktidest läbipääs värava kõrvalt. Selline erijuurdepääs on mõeldud ratastoolikasutajatele ning see võib olla automaatselt kontrollitav või kontrollib seda personal.

 Valgustus ooteplatvormidel

 Kui rongi ei ole oodata, võib ooteplatvormidel valgustuse välja lülitada.

 Visuaalne teave ja heliteadaanded — kooskõla saavutamine

 Rakendada tuleb käituseeskirju, et tagada kooskõla olulise visuaalse teabe ning heliteadaannete vahel (vt punktid 4.2.1.10 ja 4.2.1.11). Teadaandeid edastav personal peab järgima standardset korda, et tagada olulise teabe täielik kooskõla.

 Reklaame ei tohi ühitada teejuhistega.

 
Märkus. Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitata käesoleva punkti tähenduses reklaamina.

 Reisijate helisignaalinfosüsteem

 Kui jaamas ei edastata valjuhääldi kaudu olulisi heliteadaandeid (vt punkt 4.2.1.11), tuleb rakendada käituseeskirju, mille kohaselt tagatakse alternatiivse infosüsteemi olemasolu, mille kaudu reisijad saavad sama teavet heliteadaannete kujul (näiteks personaliga või automaatne telefoniinfoteenus).

 Ooteplatvorm — ratastoolikasutajatele mõeldud rongile mineku abivahendite kasutamise ala

 Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem peavad koos määratlema selle piirkonna või need piirkonnad ooteplatvormil, kus kõnealuseid vahendeid tõenäoliselt kasutatakse, võttes arvesse muutusi rongi koosseisus.

 Käituseeskirju tuleb võimaluse korral rakendada rongi peatuskoha määramiseks vastavalt kõnealuse piirkonna või kõnealuste piirkondade asukohale.

 Mehaaniliste ja elektriliste ratastoolide rongile mineku abivahendite ohutus

 Käituseeskirju rakendatakse seoses rongile mineku abivahendite jaamapersonali poolse käitamisega (vt punkt 4.2.1.14).

 Käituseeskirju rakendatakse seoses personali käitatava teisaldatava ratastoolitõstukite ohutuspiirdega (vt punkt 4.2.1.14).

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada personali võime ohutult käitada pealesõiduteid, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning paigutada (vt punkt 4.2.1.14).

 Abi rongi sisenemisel ja rongist väljumisel

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada personali teadlikkus sellest, et puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning personal peab vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.

 Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse abi määruses (EÜ) nr 1371/2007 ( 4 ).sätestatud tingimustel.

 Järelevalvega raudteeületuskoht

 Kui ette on nähtud järelevalvega raudteeületuskohtade olemasolu, on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada, et järelevalvega raudteeületuskohtade personal osutaks puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikku abi, sealhulgas annaks märku, millal on ülekäik ohutu.

4.4.2.    Veeremi allsüsteem

3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud veeremi allsüsteemi käituseeskirjad järgmised.

 Üldosa

 Raudteeveo-ettevõtjal on kirjalikud eeskirjad, et tagada kooskõlas käesoleva KTK tehniliste nõuetega juurdepääs reisijate veeremile kogu jaama lahtioleku ajal. Lisaks peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülema eeskirjadega (vt punkt 4.4.1). Kõnealuseid eeskirju rakendatakse personali suhtes vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Veeremi eeskirjad hõlmavad järgmisi käituseeskirju, kuid ei ole nendega piiritletud.

 Juurdepääs eelisõigusistmetele ning nende broneerimine

 Eelisõigusistmena määratletud istmed võivad olla: i) broneerimata ja ii) broneeritud (vt punkt 4.2.2.1.2). Neist esimese puhul on käituseeskirjad suunatud teistele reisijatele (st märgistuse tagamine), paludes neil kindlaks teha, et nimetatud istekohtade puhul antakse eelisõigus kõigile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kellel on õigus neid istmeid kasutada, ning et hõivatud eelisõigusistmed vajaduse korral vabastatakse. Teisel juhul rakendab käituseeskirju raudteeveo-ettevõtja, et tagada piletite broneerimissüsteemi õiglane toimimine seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestega. Selliste eeskirjadega tagatakse, et eelisõigusistmed on algselt broneerimiseks kättesaadavad vaid puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele kuni kindlaksmääratud ajani enne rongi lahkumist. Pärast kindlaksmääratud aega tehakse eelisõigusistmed kättesaadavaks kõigile reisijatele, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele.

 Juhtkoerte transport

 Käituseeskirjadega tuleb tagada, et juhtkoeraga reisivad puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed ei peaks pileti eest juurde maksma.

 Juurdepääs ratastoolikohtadele ning nende broneerimine

 Eeskirjad eelisõigusistmetele ning nende broneerimisele kehtivad ka ratastoolikohtade puhul, nii et ainult ratastoolikasutajatel on eelisõigus. Lisaks tagavad käituseeskirjad i) broneerimata või ii) broneeritud istekohtade olemasolu puudega või piiratud liikumisvõimega inimesega koos reisivale (täieliku liikumisvõimega) inimesele kohe ratastoolikoha kõrval või selle vastas.

 Juurdepääs universaalsetele magamiskupeedele ja nende broneerimine

 Eeskirjad eelisõigusistmete ja nende broneerimise kohta kehtivad ka universaalsete magamiskupeede puhul (vt punkt 4.2.2.10). Käituseeskirjad ei võimalda siiski universaalsete magamiskupeede kasutamist ilma eelneva broneerimiseta (st eelnev broneering on alati vajalik).

 Välisuste aktiveerimine rongipersonali poolt

 Käituseeskirju tuleb rakendada seoses välisuste aktiveerimisega rongipersonali poolt, et tagada kõigi reisijate, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste ohutus (vt punkt 4.2.2.3.2).

 Abi kutsumise seade ratastoolikohal, universaaltualettruumides või ratastooliga juurdepääsetavates magamiskohtades

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada rongipersonali vajalik reageerimine ja tegutsemine abi kutsumise seadme aktiveerimise korral (vt punktid 4.2.2.2, 4.2.2.5 ja 4.2.2.10). Reageering ja tegutsemisviis sõltub sellest, kust abikutse tuleb.

 Helilised ohutusjuhised hädaolukorras

 Käituseeskirju tuleb rakendada seoses reisijatele heliliste ohutusjuhiste edastamisega hädaolukorras (vt punkt 4.2.2.7.4). Eeskirjad hõlmavad ka juhiste iseloomu ning edastamist.

 

 Visuaalne ja helisignaalteave — reklaamikontroll

 Andmed rongi liini või võrgu kohta peavad olema kättesaadavad (raudteeveo-ettevõtja peab otsustama, mil moel kõnealust teavet edastatakse).

 Reklaame ei tohi ühitada teejuhistega.

 
Märkus. Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitata käesoleva punkti tähenduses reklaamina.

 Automaatsed teabesüsteemid — ebatäpse või eksitava teabe manuaalne parandamine

 Käituseeskirjade rakendamisega tagatakse rongipersonali sobivus ja võime korrigeerida vigast automaatselt edastatud teavet (vt punkt 4.2.2.7).

 Sihtpunkti ja järgmise peatuse teadustamise eeskirjad

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada, et järgmine peatus teadustatakse mitte vähem kui kahe minuti jooksul enne vastavasse jaama jõudmist (vt punkt 4.2.2.7).

 Rongi komplekteerimise eeskirjad, et võimaldada rongile mineku abivahendite kasutamist vastavalt ooteplatvormide korraldusele

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus, nii et ohutud alad ratastoolikasutajate rongi sisenemise abivahendite kasutamiseks oleks võimalik rongide peatuspaiga suhtes kindlaks määrata.

 Mehaaniliste ja elektriliste ratastoolide rongile mineku abivahendite ohutus

 Käituseeskirju rakendatakse seoses rongile mineku abivahendite käitamisega rongi- ja jaamapersonali poolt. Käsitsi käitavate seadmete puhul tagavad eeskirjad, et nende käitamiseks peaks personal vaid minimaalselt füüsilist jõudu kasutama. Elektri jõul liikuvate abivahendite puhul tagavad eeskirjad elektrikatkestuse korral vahendi tõrkekindla käitamise. Rakendatakse käituseeskirju seoses rongi- või jaamapersonali käitatava teisaldatava ratastoolitõstukite ohutuspiirdega.

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada rongi- ja jaamapersonali võime ohutult käitada pealesõiduteid, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning hoiustada.

 Abi rongi sisenemisel ja rongist väljumisel

 Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada personali teadlikkus selle kohta, et puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning et personal peab vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.

 Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse abi määruses (EÜ) nr 1371/2007 sätestatud tingimustel.

 
Ooteplatvorm — ratastoolikasutajatele mõeldud rongile mineku abivahendite kasutamise ala
Raudteeveo-ettevõtja ja raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem peavad koos määratlema selle piirkonna ooteplatvormil, kus kõnealuseid vahendeid tõenäoliselt kasutatakse, ning neil on vaja tõendada selle sobilikkust. Ala peab ühilduma olemasolevate ooteplatvormidega, mille ääres rong tõenäoliselt peatub.
Eelneva põhjal tuleb nõudest kinnipidamise eesmärgil rongi peatuskohta mõnes kohas veidi muuta.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus (vt punkt 4.2.1.12), nii et rongide peatuspaika oleks võimalik rongi sisenemise abivahendite kasutamise ala suhtes kindlaks määrata.

 Liigutavate astmete käitamine hädaolukorras

 Käituseeskirju rakendatakse ületussilla hoidmise suhtes või elektrikatkestuse korral käitamise suhtes.

 KTKga ühilduvate ja mitteühilduvate veeremite toimimiskombinatsioonid

 Rongi moodustamise korral ühilduvatest ja mitteühilduvatest veeremitest on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada vähemalt kahe käesolevale KTK-le vastava ratastoolikoha olemasolu rongis. Kui rongis on olemas tualettruumid, tuleb tagada ratastoolikasutajate juurdepääs universaaltualettruumile.

 Selliste veeremikombinatsioonide puhul peab olema kehtestatud kord visuaalse ja helisignaalteabe edastamise tagamiseks kõigis sõidukites.

 On lubatud, et selliste kombinatsioonide puhul ei pruugi muutuva teabe süsteemid ja ratastoolikohtades/universaaltualettruumides/ratastoolidele juurdepääsetavates magamiskohtades asuvad abi kutsumise süsteemid täielikult toimida.

 Rongide komplekteerimine eraldiseisvatest käesoleva KTKga ühilduvatest sõidukitest

 Kui rong moodustatakse vastavalt punktile 6.2.7 individuaalselt hinnatud veeremiüksustest, on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada, et terve rong vastaks käesoleva KTK punktile 4.2.

4.4.3.    Varustamine abivahenditega rongile minekuks ja abistamine

Vastutav raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem ja raudteeveo-ettevõtja peavad kokku leppima rongile mineku abivahendite tagamise ja halduse suhtes ning abistamise ja alternatiivsete transpordivahendite suhtes vastavalt määrusele (EÜ) nr 1371/2007, et määrata kindlaks, milline osaline vastutab rongile mineku abivahendite ning alternatiivsete transpordivahendite käitamise eest. Raudteetaristu-ettevõtja (või jaamaülem(ad)) ja raudteeveo-ettevõtjad tagavad, et nende kokku lepitud kohustuste jagamine on kõige mõistlikum üldine lahendus.

Selliste kokkulepetega määratakse kindlaks

 ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;

 ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab raudteeveo-ettevõtja, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;

 veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongile mineku abivahendite olemasolu ning neid käitama, ning ooteplatvorm, kus neid kasutatakse;

 veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja tagab rongile mineku abivahendite olemasolu ning mida raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem käitab, ning ooteplatvormid, kus seda kasutatakse;

 tingimused alternatiivsete transpordivahendite olemasolu tagamiseks, kui

 

 ooteplatvormile ei vii takistusteta teed või

 ooteplatvormi ja veeremi vahelise rongile mineku abivahendi käitamisel ei ole võimalik abistada.

4.5.    Hoolduseeskirjad

4.5.1.    Taristu allsüsteem

Raudteetaristu-ettevõtjal või jaamaülemal peavad olema eeskirjad, mis hõlmavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele täiendava abi osutamist nende kasutatavate abivahendite hoolduse, asendamise või parandamise korral.

4.5.2.    Veeremi allsüsteem

Kui puuetega või piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks mõeldud seadmed on puudulikud (see hõlmab ka kombatavaid silte), peab raudteeveo-ettevõtja tagama kõnealuse seadme parandamise või asendamise kuue tööpäeva jooksul veast teatamise hetkest.

4.6.    Kutsekvalifikatsioon

Käesoleva KTK taristu või veeremi allsüsteemi toimimiseks ja hoolduseks vajalik personali kutsekvalifikatsioon vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, nagu on määratletud punktis 1.1, ning vastavalt punktis 4.4 esitatud käituseeskirjade loetelule, on järgmine.

Sellise personali erialane ettevalmistus, kelle ülesandeks on rongide saatmine, jaamas reisijatele teenuste ja abi osutamine ning piletite müük, peab hõlmama invaliidsuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi ning kõigi puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste erivajadusi.

Taristu või veeremi hooldamise ja nende toimimise eest vastutavate inseneride ja juhatajate erialane ettevalmistus peab hõlmama puuetealase teadlikkuse ja võrdõiguslikkuse teemat ning kõigi puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste erivajadusi.

4.7.    Töötervishoid ja tööohutus

Käesolevas KTKs ei esitata personalile töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas nõudmisi seoses taristu ja veeremi allsüsteemi toimimisega ega ka käesoleva KTK rakendamisega.

4.8.    Taristu- ja veeremiregistrid

4.8.1.    Taristuregister

Raudteetaristu registrisse kantava taristu näitajad on loetletud komisjoni rakendusotsuses 2011/633/EL ( 5 ).

4.8.2.    Veeremiregister

Lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse kantavad veeremi näitajad on loetletud komisjoni rakendusotsuses 2011/665/EL ( 6 ).

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.    Mõiste

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punkti f tähenduses on koostalitluse komponent „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub”. Mõiste „komponent” hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara.

5.2.    Uuenduslikud lahendused

Nagu käesoleva KTK punktis 4.1 on sätestatud, võivad uuenduslikud lahendused nõuda uut kirjeldust ja/või uusi hindamismeetodeid. Need kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja määruse artiklis 6 kirjeldatud protsessi käigus.

5.3.    Komponentide loetelu ja kirjeldus

Koostalitluse komponente hõlmavad direktiivi 2008/57/EÜ asjaomased sätted ning nende loetelu on järgmine.

5.3.1.    Taristu

Taristu koostalitluse komponendina määratletakse järgmised elemendid.

5.3.1.1.    Infotablood

(1) Infotabloode suurus võimaldab kuvada eri jaamade nimesid või kirjalikke teateid. Iga jaama nimi või teade püsib infotablool vähemalt kaks sekundit.

(2) Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei ole suurem kui kuus märki sekundis.

(3) Kasutuspiirkonna infotabloode projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit:

lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250ga = kirja suurus (näiteks 10 000  mm/250 = 40 mm).

5.3.1.2.    Ooteplatvormil asuvad kaldteed

(1) Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % kalde korral.

(2) Kaldteed peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.

(3) Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

(4) Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.

(5) Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

(6) Vähem kui 1 000  mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

(7) Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

(8) Kaldteel peab olema mehhanism seadeldise turvaliseks kinnitamiseks, et see rongile sisenemisel või rongilt väljumisel paigast ei liiguks.

(9) Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

5.3.1.3.    Ooteplatvormil asuvad tõstukid

(1) Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.

(2) Tõstukid peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.

(3) Tõstukid peavad taluma vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

(4) Tõstukiplatvormi pind peab olema libisemiskindel.

(5) Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 800 mm ja pikkus 1 200  mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.

(6) Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelist tühimikku ületava ületussilla laius peab olema vähemalt 760 mm.

(7) Olemasolu korral tuleb kõiki tõstuki juhtseadmeid selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks pidevalt käsitsi käitada ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

(8) Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.

(9) Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).

(10) Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

(11) Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.

(12) Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

(13) Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

(14) Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

(15) Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.

(16) Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

5.3.2.    Veerem

Veeremi koostalitluse komponendina määratletakse järgmised elemendid.

5.3.2.1.    Ukse juhtseadme liides

(1) Ukse juhtseadme puhul peab olema kas seadme peal või ümber oleva visuaalse märgistuse abil võimalik aru saada, et see on aktiveeritud, ning seda peab saama käitada käega surudes, milleks vajalik jõud ei tohi ületada 15 njuutonit.

(2) Seadeldist peab olema võimalik ära tunda seda puudutades (nt kombatavad märgid) ning märgistus peab viitama tegevusele.

5.3.2.2.    Tava- ja universaalsed tualettruumid: ühisnäitajad

(1) Tualettruumi välis- või siseküljel asuva uksekäepideme, luku või uksejuhtseadme kese peab paiknema vähemalt 800 mm ja mitte üle 1 100  mm kõrgusel tualettruumi ukselävest.

(2) Kui uks on lukustatud, peab sellest märku andma nii visuaalne kui ka kombatav märgistus (või helisignaal) nii tualettruumis sees kui ka väljaspool.

(3) Kõigi tualettruumi sisemuses asuvate uksejuhtseadmete ja muu sisustuse (välja arvatud mähkimislauad ja abi kutsumise seadmed) toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 20 njuutonit.

(4) Kõik juhtseadmed, sealhulgas loputussüsteem, peavad olema kontrastsed oma taustaga ning neid peab olema võimalik puudutades ära tunda.

(5) Iga juhtseadme käitamiseks tuleb tagada selget ja täpset teavet edastavate siltide olemasolu, kasutades piktogramme, ning sildid peavad olema kombatavad.

(6) Prill-laud ja WC-poti kaas ning kõik käsipuud peavad olema kontrastsed taustaga.

5.3.2.3.    Tavatualettruum

(1) Tavatualettruum ei ole kavandatud juurdepääsetavana ratastoolikasutajale.

(2) Ukse kasutatav laius peab olema vähemalt 500 mm.

(3) WC-poti ja kraanikausi kõrvale peavad olema paigaldatud vertikaalne ja/või horisontaalne käsipuu, nagu on nõutud punktis 4.2.2.9.

5.3.2.4.    Universaaltualettruum

(1) Universaaltualettruum on tualettruum, mis on projekteeritud nii, et seda saaksid kasutada kõik reisijad, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.

(2) Universaaltualettruumi kasutusala määratletakse selle hindamiseks kasutatava meetodiga (A või B vastavalt punktile 6.1.3.1).

(3) Tualettruumi ukse puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm. Kui uks on automaatne või poolautomaatne, peab olema seda võimalik osaliselt avada, et ratastoolikasutaja abiline saaks tualettruumist lahkuda ja sinna naasta.

(4) Ukse välimine külg peab olema tähistatud sildiga, mis on kooskõlas N liitega.

(5) Tualettruumis peab olema piisavalt ruumi M liites määratletud ratastooli manööverdamiseks asendisse, mis võimaldab ratastoolikasutajal nii küljelt kui ka diagonaalselt WC-potile liikuda.

(6) WC-poti ees peab olema vähemalt 700 mm vaba ruumi, mis järgib WC-poti kuju.

(7) WC-poti mõlemal küljel peab olema horisontaalne käsipuu, mis vastab punkti 4.2.2.9 nõuetele ning ulatub vähemalt WC-poti eesmise servani.

(8) Ratastooliga juurdepääsetaval küljel peab käsipuu olema liigendatud viisil, mis võimaldab ratastoolikasutajal takistusteta liikuda WC-potile ja tagasi.

(9) Prill-laua kõrgus peab allalastud asendis olema 450–500 mm kõrgusel põrandapinnast.

(10) Kõik mugavused peavad olema ratastoolikasutajale kergesti kättesaadavad.

(11) Tualettruumi kabiinis peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis kasutamise korral teavitavad inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.

(12) Abi kutsumise seadme liides peab vastama punktis 5.3.2.6 kirjeldatule.

(13) Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.

(14) Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 800 – 1 100  mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.

(15) Need kaks seadet peavad asetsema kabiini eri vertikaalpindadel, nii et nendeni oleks võimalik ulatuda mitmest eri asendist.

(16) Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest tualettruumis asuvatest seadmetest, olema teist värvi kui muud seadmed ning kontrastses värvitoonis oma taustaga.

(17) Mähkimislaua olemasolu korral peab selle kõrgus kasutamisasendis olema 800 – 1 000  mm põrandapinnast.

5.3.2.5.    Mähkimislaud

(1) Mähkimislaua kasutatav pind peab olema vähemalt 500 mm lai ja 700 mm pikk.

(2) Mähkimislaud peab olema konstrueeritud nii, et imik sealt kogemata maha ei libiseks, sellel ei tohi olla teravaid servi ning selle kandejõud peab olema vähemalt 80 kg.

(3) Seda peab olema võimalik kokku panna ainult ühe käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 25 njuutonit.

5.3.2.6.    Abi kutsumise seadme liides

Abi kutsumise seade peab vastama järgmistele tingimustele:

(1) selle asukohale peab viitama silt, mille rohelisel või kollasel taustal (vastavalt A liite viitele 10) on valge sümbol, mis kujutab kellukest või telefoni; silt võib asuda surunupul, raami sees või eraldi piktogrammil;

(2) see võib hõlmata kombatavaid sümboleid;

(3) sellel peab olema visuaalne ja heliline märguanne kasutajale, et seade on aktiveeritud;

(4) see peab andma vajaduse korral seadme kasutamist käsitlevat lisateavet;

(5) seda peab olema võimalik aktiveerida käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 30 njuutonit.

5.3.2.7.    Sees ja väljas asuvad infotablood

(1) Iga jaama nimi (võib olla lühendatud) või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit.

(2) Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi ületada keskmiselt kuut märki sekundis.

(3) Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.

(4) Väljas asuvatel infotabloodel kasutatavad trükitähed ja numbrid peavad rongi eesotsas olema vähemalt 70 mm kõrgused ning rongi küljel 35 mm kõrgused.

(5) Kasutuspiirkonna sees asuvate infotabloode ja siltide projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit.



Tabel 13

Veeremisiseste infotabloode kasutuspiirkond

Lugemiskaugus

Trükitähtede ja numbrite kõrgus

< 8 750  mm

(lugemiskaugus/250) mm

8 750 — 10 000  mm

35 mm

> 10 000  mm

(lugemiskaugus/285) mm

5.3.2.8.    Abivahendid rongile minekuks: liigutatavad astmed ja ületussillad

(1) Kasutusala liigutatava astme või ületussilla projekteerimisel ja hindamisel tuleb arvesse võtta ukseava laiust, kuhu see mahub.

(2) Seadme mehaaniline tugevus peab vastama A liite viite 11 kirjeldusele.

(3) Seadme stabiilsuse tagamiseks nii kasutus- kui ka puhkeasendis tuleb paigaldada sobiv mehhanism.

(4) Seade peab olema libisemiskindel ning selle kasutatav puhaslaius peab olema ukseavaga ühelaiune.

(5) Seadmel peab olema takistuse tuvastus vastavalt A liite viite 11 kirjeldusele.

(6) Seadet peab olema võimalik kasutada ja hoiustada ka siis, kui astme elektriühendus katkeb.

5.3.2.9.    Abivahendid rongile minekuks: rongis asuvad kaldteed

(1) Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % kalde korral.

(2) Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna kaldtee keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.

(3) Kaldtee paigaldab käsitsi personal või poolautomaatselt mehhaaniliselt personal või reisija.

(4) Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.

(5) Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.

(6) Vähem kui 1 000  mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.

(7) Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.

(8) Rongile sisenemise või rongilt väljumise ajal kaldteed kasutades tuleb see kinnitada nii, et see ei liiguks kasutamise ajal paigast.

(9) Poolautomaatne kaldtee peab olema varustatud seadmega, mis on võimeline peatama astme liikumise, kui selle esiserv puutub liikumise ajal kokku mingi objekti või inimesega.

(10) Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

5.3.2.10.    Abivahendid rongile minekuks: rongis asuvad tõstukid

(1) Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.

(2) Tõstuki põrandapind peab olema libisemiskindel. Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 760 mm ja pikkus 1 200  mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.

(3) Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelist tühimikku ületava ületussilla laius peab olema vähemalt 720 mm.

(4) Tõstuk talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna tõstuki platvormi keskele ja jaotatuna 660 × 660 mm suurusele pinnale.

(5) Olemasolu korral peavad kõik tõstuki juhtimisseadmed selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks olema pidevalt käsitsi käitatavad ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.

(6) Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.

(7) Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).

(8) Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.

(9) Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.

(10) Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.

(11) Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.

(12) Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.

(13) Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.

(14) Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.

6.   VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMINE

Vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid kirjeldatakse otsuses 2010/713/EL.

6.1.    Koostalitluse komponendid

6.1.1.    Vastavuse hindamine

Koostalitluse komponendi tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turulelaskmist EÜ vastavustõendamise või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 13 lõikele 1 ja IV lisale.

Koostalitluse komponendi vastavust hinnatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.1.2 konkreetse komponendi jaoks kindlaks määratud mooduli(te)le.

6.1.2.    Moodulite rakendamine

Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulid on loetletud järgmises tabelis.



Tabel 14

Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulid

Moodul CA

Tootmise sisekontroll

Moodul CA1

Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega individuaalse kontrollimise teel

Moodul CA2

Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega juhuslike ajavahemike järel

Moodul CB

EÜ tüübihindamine

Moodul CC

Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus

Moodul CD

Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev tüübivastavus

Moodul CF

Toote vastavustõendamisel põhinev tüübivastavus

Moodul CH

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus

Moodul CH1

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev vastavus

Moodul CV

Tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuse alusel (kasutuskõlblikkus)

Tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja valib hinnatava komponendi jaoks ühe järgmises tabelis osutatud mooduli või moodulite kombinatsiooni.



Tabel 15

Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulite kombinatsioon

Käesoleva lisa punkt

Hinnatavad komponendid

Moodul CA

Moodul CA1 või CA2 (*1)

Moodul CB + CC

Moodul CB + CD

Moodul CB + CF

Moodul CH (*1)

Moodul CH1

5.3.1.1

Infotablood

 

X

X

X

 

X

X

5.3.1.2 ja 5.3.1.3

Ooteplatvormi kaldteed ja tõstukid

 

X

 

X

X

X

X

5.3.2.1

Ukseavamisseadme liides

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.2, 5.3.2.3 ja 5.3.2.4

Tualettide moodulid

 

X

X

X

 

X

X

5.3.2.5

Mähkimislaud

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.6

Abi kutsumise seadmed

X

 

X

 

 

X

 

5.3.2.7

Sees ja väljas asuvad infotablood

 

X

X

X

 

X

X

5.3.2.8–5.3.2.10

Abivahendid rongile minekuks

 

X

 

X

X

X

X

(*1)   Mooduleid CA1, CA2 ja CH võib kasutada ainult nende toodete puhul, mis on toodetud vastavalt väljatöötatud projektile, mida on juba kasutatud toodete turulelaskmiseks enne nimetatud toodete suhtes kohaldatavate asjaomaste KTKde kohaldamist, tingimusel, et tootja tõendab teavitatud asutusele, et varasemate rakenduste projekti ekspertiis ja tüübihindamine on tehtud võrreldavatel tingimustel ning on kooskõlas käesoleva KTK nõuetega; nimetatud tõenduskäik tuleb dokumenteerida ning see loetakse samaväärseks tõendiks nagu mooduli CB või mooduli CH1 kohane projektihindamine.

Kui hindamiseks kasutatakse mõnda konkreetset menetlust, on see esitatud punktis 6.1.3.

6.1.3.    Konkreetsed hindamismenetlused

6.1.3.1.    Universaaltualettruumi moodul

M liites määratletud tualettruumis olevat vaba ruumi ratastooli manööverdamiseks asendisse, mis võimaldaks ratastooli kasutajal WC-potile nii küljelt kui ka diagonaalselt liikuda, hinnatakse A liite viites 9 toodud tehnilises kirjelduses osutatud meetodil A.

Kui ei ole võimalik kasutada meetodit A, on lubatud kasutada A liite viites 9 toodud tehnilises kirjelduses osutatud meetodit B. See on lubatud ainult järgmistel juhtudel:

 sõidukite puhul, mille kasutatav põrandapind on kitsam kui 2 400  mm;

 olemasoleva veeremi puhul, kui seda uuendatakse või täiustatakse.

6.1.3.2.    Tualettruumi moodul ja universaaltualettruumi moodul

Kui tualettruumi moodul või universaaltualettruumi moodul ei ole ehitatud eraldi üksusena, võib selle näitajaid hinnata allsüsteemi tasandil.

6.2.    Allsüsteemid

6.2.1.    EÜ vastavustõendamine (üldosa)

Allsüsteemide suhtes kohaldatavaid EÜ vastavustõendamise menetlusi kirjeldatakse direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 18 ja VI lisas.

EÜ vastavustõendamise menetlust teostatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.2.2 kindlaks määratud moodulile.

Kui taotleja tõendab, et taristu allsüsteemi või selle osade katsed ja hindamised on projekti eelnevate taotluste korral olnud samaväärsed või edukad, võtab teavitatud asutus kõnealuste katsete ja hindamiste tulemusi EÜ vastavustõendamisel arvesse.

Tunnustamisprotsessi ja hindamise sisu määravad kindlaks taotleja ja teavitatud asutus vastavalt käesoleva KTK nõuetele ning kooskõlas käesoleva KTK 7. jaos esitatud eeskirjadele.

6.2.2.    Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlused (moodulid)

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid on loetletud allpool toodud tabelis.



Tabel 16

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid

Moodul SB

EÜ tüübihindamine

Moodul SD

Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev EÜ vastavustõendamine

Moodul SF

Toote vastavustõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine

Moodul SG

Veeremiüksuse vastavustõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine

Moodul SH1

Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev EÜ vastavustõendamine

Taotleja valib ühe tabelis 17 osutatud moodulitest või moodulite kombinatsioonidest.



Tabel 17

Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulite kombinatsioonid

Hinnatavad allsüsteemid

Moodul SB+SD

Moodul SB+SF

Moodul SG

Moodul SH1

Veeremi allsüsteem

X

X

 

X

Taristu allsüsteem

 

 

X

X

Asjaomaste etappide jooksul hinnatavad allsüsteemi näitajad on esitatud käesoleva KTK E liite tabelis E.1 taristu allsüsteemi puhul ja tabelis E.2 veeremi allsüsteemi puhul. Taotleja kinnitab, et iga allsüsteem on tüübiga kooskõlas.

6.2.3.    Konkreetsed hindamismenetlused

6.2.3.1.    Ratastoolile või -toolilt ümberistumist võimaldav iste

Ümberistumist võimaldavate istmete nõude hindamisel kontrollitakse ainult seda, et niisugused istmed on olemas ja et need on varustatud liigutatavate käetugedega. Ümberistumismeetodit seejuures ei hinnata.

6.2.3.2.    Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Kõnealust nõuet kontrollitakse arvutuse abil, kasutades sõiduki ehitusjooniste nimiväärtusi ja sõiduki kavandatud peatuskohtade asjaomase ooteplatvormi või ooteplatvormide nimiväärtusi. Põranda välisserv reisijatele ettenähtud ukse avas loetakse trepiastmeks.

6.2.4.    Tehnilised lahendused, mis annavad projekteerimisetapil vastavuseelduse

Käesoleva KTK puhul võib taristu allsüsteemi käsitada koostuna, mis koosneb mitmest korduvast alakomponendist, näiteks järgmised:

 parkimisvõimalused;

 uksed ja sissepääsud, märgistusega läbipaistvad takistused;

 kombatavad pinnaindikaatorid käiguteedel, kombatav teave takistusteta teedel;

 käsipuudega kaldteed ja trepid;

 mööbli paigaldus ja valgustamine;

 piletimüük või infopunktid;

 piletimüügi- ja piletikontrolliautomaadid;

 visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave;

 ooteplatvormid, sealhulgas nende otsad ja ääred, varjualused ja olemasolu korral ootesaalid;

 raudteeületuskohad.

Selliste taristu allsüsteemi alakomponentide puhul võib hinnata vastavuseeldust projekteerimisetapil, mis tahes konkreetsele projektile eelnevalt ja sellest sõltumata. Teavitatud asutus annab projekteerimisetapil välja vastavustõendamise vahesertifikaadi.

6.2.5.    Hoolduse hindamine

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 18 lõike 3 kohaselt on teavitatud asutus vastutav tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis sisaldab käitamiseks ja hoolduseks nõutavaid dokumente.

Teatatud asutus kontrollib ainult seda, kas käesoleva KTK punktis 4.5 määratletud käitamiseks ja hoolduseks nõutavad dokumendid on esitatud. Teatatud asutusel ei ole vaja kontrollida esitatud dokumentides sisalduvat teavet.

6.2.6.    Käituseeskirjade hindamine

Raudteeveo-ettevõtjad ja raudteetaristu-ettevõtjad peavad direktiivi 2004/49/EÜ artiklite 10 ja 11 kohaselt tõendama mis tahes uut või muudetud ohutustunnistust või ohutusluba taotledes oma ohutuse juhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK käitusnõuetele.

Käesoleva KTK kohaldamisel ei kontrolli teavitatud asutus käituseeskirju isegi siis, kui need on loetletud punktis 4.4.

6.2.7.    Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine

Kui veeremid on varustatud üksikute sõidukitena, mitte tervikkoosseisuna, tuleb selliseid sõidukeid hinnata seoses käesoleva KTK asjaomaste punktidega, võttes arvesse, et mitte kõigis sellistes sõidukites ei ole ratastoolikohti, ratastooliga juurdepääsetavaid seadmeid ega universaaltualettruume.

Teatatud asutus ei kontrolli veeremitüübiga seotud kasutusala ja sellega seotud hinnatava veeremiüksuse täielikku vastavust KTK nõuetele.

Kui sellise veeremiüksuse suhtes on väljastatud kasutuselevõtuluba, vastutab raudteeveo-ettevõtja, et selle koos muude ühilduvate sõidukitega rongiks komplekteerimisel on tagatud vastavus käesoleva KTK punktile 4.2 rongi tasandil kooskõlas käitamise KTK punktis 4.2.2.5 määratletud eeskirjadega (rongi koosseis).

7.   KTK RAKENDAMINE

7.1.    Käesoleva KTK kohaldamine uue taristu ja veeremi suhtes

7.1.1.    Uus taristu

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate uute jaamade suhtes.

Käesolevat KTKd ei kohaldata uute jaamade suhtes, millele on juba ehitusluba antud või mille ehitustööde leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis. Sel juhul tuleb kohaldada piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu käsitlevat 2008. aasta KTKd ( 7 ) selle ettenähtud kohaldamisala piires. Piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsu käsitleva 2008. aasta KTK kohaldamist nõudvate raudteejaamaprojektide puhul võib (see ei ole kohustuslik) tervikuna või mõne konkreetse aspekti puhul kasutada läbivaadatud versiooni. Kui sellekohane taotlus esitatakse üksnes teatavate aspektide kohta, peab taotleja seda põhjendama, dokumentidega tõendama kohaldatavate nõuete jätkuvat asjakohasust ja saama teatatud asutuselt selle jaoks heakskiidu.

Pikka aega reisijateveoteenusteks suletud olnud taasavatud jaamade puhul võib seda käsitada vastavalt punktile 7.2 uuendamise või täiustamisena.

Uute jaamade ehitamise korral peaks jaamaülem korraldama alati konsulteerimise naabruskonna juhtivate üksustega, et tagada juurdepääsunõuete täitmine mitte ainult jaamas, vaid ka jaama juurdepääsu puhul. Mitmeliigiliste jaamade puhul tuleks raudtee ja muude transpordiliikide juurdepääsu küsimustes nõu pidada ka teiste vastavate transpordiasutustega.

7.1.2.    Uus veerem

Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes, mis võetakse kasutusele pärast käesoleva KTK kohaldamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.1.2 „Üleminekuperiood” ja punkti 7.1.3.1 („Veeremi allsüsteem”).

7.2.    Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu ja veeremi suhtes

7.2.1.    Eesmärgiks olevale süsteemile järkjärgulise ülemineku etapid

Käesolevat KTKd kohaldatakse uuendatavate või täiustatavate allsüsteemide suhtes.

Käesolevat KTKd ei kohaldata selliste uuendatud ega täiustatud jaamade suhtes, millele on juba ehitusluba antud või mille ehitustööde leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis.

Käesolevat KTKd ei kohaldata selliste uuendatud ega täiustatud veeremite suhtes, mille leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis.

Olemasoleva taristu ja veeremi puhul on KTK üldine eesmärk saavutada vastavus KTKga juurdepääsu takistavate olemasolevate tegurite järkjärgulise kõrvaldamise kaudu.

Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vara inventarinimestike koostamise ja võtavad vastu riikliku rakenduskava.

▼M1

7.2.1.1.    Vara inventarinimestik – taristu

7.2.1.1.1.   Talitluslik ja tehniline ülesehitus

Vara inventarinimestiku funktsioonid on järgmised:

1) juurdepääsu tõkestavate asjaolude kindlakstegemine;

2) kasutajatele praktilise teabe andmine;

3) järelevalve tegemine juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja nende edusammude hindamine.

Juurdepääsuandmete vahetamiseks kasutatava süsteemi ülesehitus on ette nähtud määrusega (EL) nr 454/2011 (reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK).

Juurdepääsu andmete vormindamise ja vahetamise suhtes kohaldatakse järgmisi standardeid:

1) CEN/TS 16614-1:2014 – Ühistransport. Võrgu ja sõiduplaanide infovahetus (NeTEx). Osa 1: Teabevahetusvorming ühistranspordivõrgu topoloogia puhul 2014-05-14

2) EN 12896-1:2016 – Ühistransport. Võrdlusandmete mudel. Ühised mõisted (Transmodel)

Konkreetse kasutusotstarbe puhul kasutatakse konkreetset ühtlustatud Transmodeli profiili, mis on esitatud O liite viite nr 1 all.

7.2.1.1.2.   Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad

Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad on järgmised:

1) üksused, kes koguvad varaga seotud juurdepääsuandmeid, ei pea olema sõltumatud nende varade igapäevasest haldamisest;

2) juurdepääsuandmete esimese kogumise ajal võib pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/772 ( 8 ) jõustumist olla jaamade vastavuseks käesolevale KTK-le märgitud „hindamata”;

3) kui jaama või selle elemente täiustatakse või uuendatakse või tehakse muu töö, mis on käesoleva KTK puhul ette nähtud riikliku rakenduskavaga, tuleb ajakohastada vastavaid juurdepääsuandmeid ja sh vajaduse korral vastavust käesolevale KTK-le;

4) vastavust käesolevale KTK-le võib ajakohastada käesoleva KTK punkti 6.2.4 kohase vahesertifikaadi alusel;

5) seadmete töökorda ei ole vaja inventeerida.

Komisjon teeb kättesaadavaks andmekogumisvahendi, mille kasutusviisi on kirjeldatud O liite viites nr 2 osutatud tehnilistes dokumentides.

Kui on olemas struktuursed andmed ja neid saab muundada ühtlustatud profiilile vastavaks, võib need andmed pärast muundamist edastada. Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sideprotokoll on esitatud O liite viites nr 3 osutatud tehnilistes dokumentides.

7.2.1.1.3.   Andmete kasutamise eeskirjad

ERSADi puhul:

1) avalikkus pääseb andmetele ligi Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) hallatava avaliku veebisaidi kaudu;

2) registreerunud ametiasutustel on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks asjakohased;

3) komisjonil ja ametil on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid.

Ameti hallatavat ERSADi andmebaasi ei ühendata teiste andmebaasidega.

7.2.1.1.4.   Kasutajate tagasiside haldamise eeskirjad

Kasutajate tagasiside võib olla järgmises vormis:

1) institutsionaalne tagasiside kasutajate ühendustelt, sh puudega inimesi esindavatelt organisatsioonidelt; võib kasutada olemasolevaid struktuure, kui need hõlmavad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajaid ja kajastavad olukorda asjakohasel tasemel, mitte tingimata riiklikul tasemel. Kasutajate tagasiside andmise kord peab olema selline, mis võimaldab kõnealuste organisatsioonide osalemist võrdsetel alustel;

2) üksikisikute tagasiside: veebisaidi külastajatele antakse võimalus anda teada konkreetse jaama juurdepääsuandmeid käsitlevast ebaõigest teabest ja neile saadetakse märkuse kättesaamise kohta kinnitus.

Andmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest vastutav(ad) üksus(ed) võtab (võtavad) mõlemat liiki kasutajate tagasisidet nõuetekohaselt arvesse.

▼B

7.2.2.    Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu suhtes

Taristu osad, mida on uuendatud või täiustatud, peavad olema vastavuses käesoleva KTKga. Siiski tunnistatakse KTK-s, et pärandina saadud raudteesüsteemi iseärasuste tõttu on olemasoleva taristu vastavust võimalik saavutada juurdepääsu järkjärgulise parandamise abil.

Olemasoleva taristu eesmärgiks olevas süsteemis lubatakse lisaks järkjärgulisele lähenemisviisile järgmisi erandeid:

 mõõtmetega seotud nõuetele vastavus seoses laiusega ei ole kohustuslik, kui takistusteta tee rajatakse olemasolevate käigusildade, treppide ja tunnelite kaudu, sealhulgas uksed, liftid ja piletikontrolliautomaadid;

 ooteplatvormi miinimumlaiusega seotud nõuetele vastavus ei ole olemasolevate jaamade puhul kohustuslik, kui mittevastavuse põhjuseks on ooteplatvormil asuvad teatud takistused (näiteks ehituspostid, trepišahtid, tõstukid jne) või olemasolevad rööbasteed, mida ei ole kerge liigutada;

 kui olemasolev jaamahoone või osa sellest on ajalooline hoone ja riikliku kaitse all, on lubatud käesoleva KTK nõudeid kohandada, et mitte rikkuda riiklikku seadust seoses hoone kaitsmisega.

7.2.3.    Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva veeremi suhtes

Veeremi nende osade puhul, mida on uuendatud või täiustatud, on vastavusnõuded käesoleva KTKga toodud F liites.

7.3.    Erijuhud

7.3.1.    Üldosa

Punktis 7.3.2 loetletud erijuhtudes kirjeldatakse erisätteid, mis on vajalikud ja lubatud iga liikmesriigi konkreetsetes võrkudes.

Nimetatud erijuhud liigitatakse järgmiselt:

P-juhtumid – püsivad juhtumid;

T-juhtumid – ajutised juhtumid, mille puhul on kavas eesmärgiks olev süsteem tulevikus kasutusele võtta.

7.3.2.    Erijuhtude loetelu

7.3.2.1.    Eelisõigusistmed (punkt 4.2.2.1)

Saksamaa ja Taani P-erijuhtum

10 % kõikidest istmetest peavad olema eelisõigusistmed. Rongides, kus kehtib vabatahtlik ja kohustuslik broneerimine, peab vähemalt 20 % neist eelisõigusistmetest olema tähistatud piktogrammiga, ülejäänud 80 % eelisõigusistmetest võib eelnevalt broneerida.

Rongides, kus ei ole võimalik kohta broneerida, peavad kõik eelisõigusistmed olema tähistatud eritähistusega piktogrammiga vastavalt punktile 4.2.2.1.2.1.

7.3.2.2.    Ratastoolikohad (punkt 4.2.2.2)

Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum

Île-de-France'i võrgu kiirliinidel A, B, C, D ja E kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuse ratastoolikohtade arv on piiratud kahe kohaga, sõltumata veeremiüksuse pikkusest.

7.3.2.3.    Välisuksed (punkt 4.2.2.3.2)

Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum

Lühikese seisuaja ja jaamadevahelise sõiduaja tõttu ei pea Île-de-France'i võrgu kiirliinidel A, B, C, D, ja E kasutamiseks ettenähtud mis tahes veeremiüksusel olema helisignaali, kui avatakse reisijatele ettenähtud uks.

7.3.2.4.    Takistusteta vahekäigud (punkt 4.2.2.6)

Suurbritannia, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa P-erijuhtum

Piiratud ehitusgabariitide, rööbastee kõveruse ja sellest tuleneva piiritletud sõidukilaiuse tõttu on lubatud järgida punkti 4.2.2.6 (esimene taane) üksnes juurdepääsu osas eelisõigusistmetele.

Käesolev erijuhtum ei takista KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgule.

7.3.2.5.    Muutused kõrguses (punkt 4.2.2.8)

Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum

Kahekordsetel rongidel peab sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus olema 208 mm ja miinimumsügavus 215 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt.

7.3.2.6.    Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus (punkt 4.2.2.11)

Eesti, Läti ja Leedu P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 200 mm

Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:



Tabel 18

Eesti, Läti ja Leedu erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

400

ei kohaldata

Soome P-erijuhtum

Soome liinidel tuleb kasutada lisaastet. Esimene kasutatav aste peab olema selline, et sõiduki suurimad arvutuslikud gabariidid oleksid kooskõlas A liite viites 14 esitatud tehnilise kirjeldusega ja δh, δν+ ja δν- väärtused vastaksid järgmises tabelis esitatule:



Tabel 19

Soome erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

410

230

160

Saksamaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 960 mm

Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:



Tabel 20

Saksamaa erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

230

230

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

290

230

230

Austria ja Saksamaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on alla 550 mm

Sel juhul peab lisaks punkti 4.2.2.11.1 alapunkti 2 nõuete täitmisele olema ka selline aste, mille puhul δh, δν+ ja δν väärtused vastavad järgmises tabelis esitatud väärtustele



Tabel 21

Austria ja Saksamaa madalate ooteplatvormide erijuhtumi δh, δν+ and δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

Sirgel rööbasteel

200

310

ei kohaldata

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

290

310

ei kohaldata

Iirimaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 915 mm

Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:



Tabel 22

Iirimaa erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

275

250

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

275

250

Portugali 1 668  mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum

Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668  mm rööpmelaiusega võrgus, peab esimene kasutatav aste vastama punkti 4.2.2.11.1 alapunktis 5 esitatud tabelis 9 määratletud väärtustele, sealhulgas veerem, mis on projekteeritud vastavalt koostalitluse gabariitidele kasutamiseks 1 668  mm rööpmelaiusega rööbasteel või 1 435  mm rööpmelaiusega kolmerööpalisel rööbasteel (1 668  ja 1 435  mm).

1 668  mm nominaalse rööpmelaiusega võrgus on lubatud ooteplatvormid kõrgusega 685 mm või 900 mm üle rööpmete veerepinna.

Uute pendelrongiveeremite sissepääsu lävepakku tuleb optimeerida kasutamiseks ooteplatvormidel kõrgusega 900 mm.

Hispaania 1 668  mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum

Veeremi puhul, mis on ette nähtud sõitmiseks 1 668  mm rööpmelaiusega Hispaania raudteeliinidel, peab esimese kasutatava astme asetus vastama järgmistes tabelites esitatud mõõtmetele, sõltuvalt liini ehitusgabariitidest ja ooteplatvormi kõrgusest.



Tabel 23

Hispaania erijuhtum — δh, δν+ ja δν- ning bq0 väärtused sirgel rööbasteel

Sirgel rööbasteel

Astmete asetus

Liini ehitusgabariit

GEC16 või GEB16

GHE16

Kolmerööpaline rööbastee

(märkus 1)

760 või 680 mm

550 mm

δh mm

275

275

255

316,5

δν+ mm

230

δν- mm

160

bq0

1 725

1 725

1 705

1 766,5



Tabel 24

Hispaania erijuhtum — δh, δν+ ja δν- ning bq0 väärtused rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

Rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

Astmete asetus

Liini ehitusgabariit

GEC16 või GEB16

GHE16

Kolmerööpaline rööbastee

(märkus 1)

760 või 680 mm

550 mm

δh mm

365

365

345

406,5

δν+ mm

230

δν- mm

160

bq0

1 737,5

1 737,5

1 717,5

1 779

Märkus 1. Kõnealuseid väärtusi kohaldatakse seal, kus ühine rööbastee asetseb ooteplatvormile kõige lähemal. Kui ühine rööbastee asetseb ooteplatvormi suhtes kõige kaugemas asendis, vastab esimese kasutatava astme asetus liini ehitusgabariitidest ja ooteplatvormide kõrgusest sõltuvatele asjaomastele mõõtmetele, nagu on määratletud veergudes 1 668  mm rööpmelaiusega kaherööpalise rööbastee kohta.

Ühendkuningriigi P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille nominaalkõrgus on 915 mm

Reisijate sõidukisse sisenemise astmed võivad olla konstrueeritud vastavalt järgmistele väärtustele, kui sõiduk seisab Suurbritannia 915 mm nominaalkõrgusega ooteplatvormi ääres.

δh, δν+ ja δν- väärtused vastavad järgmises tabelis esitatule:



Tabel 25

Ühendkuningriigi erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused

 

δh mm

δν+ mm

δν- mm

sirgel rööbasteel

200

230

160

rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m

290

230

160

Ka võivad need olla sel eesmärgil teatatud riiklikes tehnilistes eeskirjades sätestatud asendis.




A liide

Käesolevas KTKs osutatud standardid ja normdokumendid



 

KTK

Normdokument

Viide

Hinnatavad näitajad

Käesoleva lisa punkt

Dokumendi nr

Kohustuslikud sätted

1

Liftide mõõtmed

Kombatav märgistus

4.2.1.2.2

4.2.1.10

EN 81-70:2003+A1:2004

Punkti 5.3.1 tabel 1

Lisa E.4

2

Eskalaatorite ja liikuvate teede ehitus

4.2.1.2.2

EN 115-1:2008+A1:2010

 

3

Ooteplatvormide valgustus

4.2.1.9

EN 12464-2:2014

Tabel 5.12, v.a punktid 5.12.16 ja 5.12.19

4

Ooteplatvormide valgustus

4.2.1.9

EN 12464-1:2011

Punkt 5.53.1

5

Kõneedastusregister, jaamad ja veerem

4.2.1.11

4.2.2.7.4

EN 60268-16:2011

Lisa B

6

Veeremi valgustus

4.2.2.4

EN 13272:2012

Punkt 4.1.2

7

Ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid

4.2.2.7.2

ISO 3864-1:2011

Kõik

8

bq0 arvutamine

4.2.2.11.1

EN 15273-1:2013

Punkt H.2.1.1

9

Universaaltualettruumi mooduli hindamine

6.1.3.1

TS 16635:2014

Kõik

10

Värvide määratlus

5.3.2.6

ISO 3864-1:2011

ISO 3864-4:2011

11. peatükk

11

Rongile mineku abivahendi mehaaniline tugevus

Takistuste kindlakstegemine

5.3.2.8

5.3.2.8

FprEN 14752:2014

Punkt 4.2.2

Punkt 5.4

12

Märgi sümbol, mis tähistab ratastooliga juurdepääsetavaid alasid

N N.3 liide

ISO 7000:2004

ISO 7001:2007

Sümbol 0100

sümbol PIPF 006

13

Märgi sümbol, mis tähistab induktiivsilmuseid

N N.3 liide

ETSI EN 301 462

(2000-03)

4.3.1.2

14

Soome erijuhtum

7.3.2.6

EN 15273-2:2013

Lisa F




B liide

Ajutise tähtsuse järjekorra seadmise eeskiri jaamade täiustamisel/uuendamisel

Olemasolevates uuendatavates või täiustatavates jaamades, mida läbib 12 kuu jooksul päevas keskmiselt alla 1 000  reisija (saabuvate ja lahkuvate reisijate koguarv), ei pea olema lifte ega kaldteesid seal, kus need tavaliselt oleksid astmeteta liikumiseks vajalikud, kui mõnes teises samal liinil ja vähem kui 50 km kaugusel asuvas jaamas on olemas kõigile nõudmistele vastav takistusteta tee. Sel juhul on jaamade projektis olemas sätted lifti ja/või kaldtee paigaldamiseks tulevikus, et muuta jaam juurdepääsetavaks kõigile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Liikmesriikide eeskirju kohaldades korraldatakse puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavate vahendite abil transport kõnealusest mittejuurdepääsetavast jaamast järgmisesse samal liinil asuvasse juurdepääsetavasse jaama.




C liide

Riiklikus rakenduskavas esitatav teave

Taust

 Tausta tutvustus (faktid ja arvud — sotsiaalandmed — liikumisvajaduste areng ja liikumishäired)

 Õiguslik taust

 Näidisprogrammi koostamise meetod (ühingud ja kohalikud transpordiametid, kellega konsulteeriti, koostoime muude näidisprogrammidega jne)

Praegune olukord

 Andmekogu ülevaade: jaamad

 Andmekogu ülevaade: veerem

 Andmekogu ülevaade: käituseeskirjad

Strateegia kindlaksmääramine

 Tähtsuse järjekorra seadmise eeskiri

 Kriteeriumid, mille kohaselt käsitletakse kavas allsüsteeme

Tehnilised ja töökorralduslikud vahendid

 Jaamade ja veeremi täiustamise ja uuendamise ulatus

 Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 20 kohaldamisalast välja jäävad kõik muud tööd, mille eesmärk on kõrvaldada juurdepääsu takistavad asjaolud

 Töökorralduslike meetmete kasutuselevõtmine (abi), et hüvitada allesjäänud puudusi juurdepääsetavuse korral

Rahastamine

 Ristviited lepingutele (direktiivi 2012/34/EL artikkel 30) ( 9 ) ja avaliku teenindamise lepingutele (määrus (EÜ) nr 1370/2007 ( 10 ))

 Muud allikad

Järelmeetmed ja tagasiside

 Vara inventarinimestiku ajakohastamine ja eesmärkidega võrdlemine

 Kava ajakohastamine




D liide

Koostalitluse komponentide hindamine

D.1   KOHALDAMISALA

Käesolevas liites käsitletakse koostalitluse komponentide vastavus- ja kasutussobivuse hindamist.

D.2   NÄITAJAD

Erinevatel projekteerimis-, arendus- ja tootmisetappidel hinnatavad koostalitluse komponentide näitajad on tabelis D.1 tähistatud X-ga.



Tabel D.1

Koostalitluse komponentide hindamine

1

2

3

4

5

Koostalitluse komponendid ja hinnatavad näitajad

Hindamisetapid

Projekteerimis- ja arendusetapp

Tootmisetapp

Projekti läbivaatamine ja/või projekti hindamine

Tootmisprotsessi läbivaatamine

Tüübikatsetus

Tüübivastavuse tõendamine

5.3.1.1.  Infotablood

X

 

X

X

5.3.1.2.  Ooteplatvormi kaldteed

X

 

X

X

5.3.1.3.  Ooteplatvormi tõstukid

X

 

X

X

 

 

 

 

 

5.3.2.1.  Ukseavamisseadme liides

X

 

X

X

5.3.2.2 ja 5.3.2.3.  Tavatualettruumid

X

 

X

X

5.3.2.2 ja 5.3.2.4.  Universaaltualettruumid

X

 

X

X

5.3.2.5.  Mähkimislaud

X

 

X

X

5.3.2.6.  Abi kutsumise seade

X

 

X

X

5.3.2.7.  Infotablood

X

 

X

X

5.3.2.8.  Liigutatav aste ja ületussild

X

 

X

X

5.3.2.9.  Rongis asuv kaldtee

X

 

X

X

5.3.2.10.  Rongis asuv tõstuk

X

 

X

X




E liide

Allsüsteemide hindamine

E.1   KOHALDAMISALA

Käesolevas liites käsitletakse allsüsteemi vastavushindamist.

E.2   NÄITAJAD JA MOODULID

Need allsüsteemide näitajad, mida eri projekteerimis-, arendus- ja tootmisetappides hinnatakse, on tähistatud X-ga taristu allsüsteemi tabelis E.1 ja veeremi allsüsteemi tabelis E.2.



Tabel E.1

Taristu allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud eraldiseisva üksusena)

1

2

3

Hinnatavad näitajad

Projekteerimis- ja arendusetapp

Tootmisetapp

Projekti läbivaatamine ja/või projekti hindamine

Kohapealne kontroll

Parkimisrajatised puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele

X

(X) (*1)

Takistusteta teed

X

(X) (*1)

Tee tähistus

X

(X) (*1)

Uksed ja sissepääsud

X

(X) (*1)

Põrandapinnad

X

(X) (*1)

Läbipaistvad takistused

X

(X) (*1)

Tualettruumid

X

(X) (*1)

Mööbel ja eraldiseisvad seadmed

X

(X) (*1)

Piletimüük/müügipunkt või müügiautomaat/piletikontrolliautomaat/pöördväravad/kliendiabipunktid

X

(X) (*1)

Valgustus

X

X

Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave

X

(X) (*1)

Heliteadaanded

X

X

Ooteplatvormi laius ja äär

X

(X) (*1)

Ooteplatvormi lõpp

X

(X) (*1)

Samatasandilised raudteeületuskohad jaamades

X

(X) (*1)

(*1)   Kui lõpptulemus erineb läbivaadatud projekteerimiseeskirjadest või -joonistest, tuleb esitada teostusjoonised või läbi viia kohapealne kontroll.



Tabel E.2

Veeremi allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud seeriatoodetena)

1

2

3

4

Hinnatavad näitajad

Projekteerimis- ja arendusetapp

Tootmisetapp

Projekti läbivaatamine ja/või projekti hindamine

Tüübikatsetus

Korraline katse

Istmed

Üldosa

X

X

 

Eelisõigusistmete üldosa

X

 

 

Ühes suunas istmed

X

X

 

Vastastikku asetsevad istmed

X

X

 

Ratastoolikohad

X

X

 

Uksed

Üldosa

X

X

 

Välisuksed

X

X

 

Siseuksed

X

X

 

Valgustus

 

X

 

Tualettruumid

X

 

 

Takistusteta vahekäigud

X

 

 

Kliendiinfo

Üldosa

X

X

 

Märgistused, piktogrammid ja kombatav teave

X

X

 

Muutuv visuaalne teave

X

X

 

Muutuv helisignaalteave

X

X

 

Muutused kõrguses

X

 

 

Käsipuud

X

X

 

Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

X

X

 

Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus

Üldnõuded

X

 

 

Peale- ja mahaastumisastmed

X

 

 

Abivahendid rongile minekuks

X

X

X




F liide

Veeremi uuendamine või täiustamine

Veeremi uuendamise või täiustamise korral peab see vastama käesoleva KTK nõuetele, kusjuures vastavus ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel.

Struktuurid

Vastavus ei ole kohustuslik, kui tegevus nõuaks ukseportaalide (seesmiste või välimiste), tugiraamide, kokkupõrketalade, sõidukikerede ja sõiduki lukustusseadmete kaitseseadme konstruktsiooni muutmist või vajaks üldisemalt sõiduki konstruktsioonilise terviklikkuse uuesti hindamist.

Istmed

Vastavus punktile 4.2.2.1 istme seljatoel asetsevate käepidemete kohta on kohustuslik ainult juhul, kui istme konstruktsiooni uuendatakse või täiustatakse kogu sõiduki sisemuses.

Vastavus eelisõigusistmete mõõtmeid ja nende ümbrust käsitlevale punktile 4.2.2.1.2 on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongis ja see on võimalik saavutada, ilma et vähendataks rongi senist mahutavust. Viimasel juhul tuleb olemasolevat mahutavust säilitades tagada eelisõigusistmete maksimumarv.

Vastavus eelisõigusistmete kohal oleva ruumi kõrgust käsitlevatele nõuetele ei ole kohustuslik, kui piiravaks teguriks on pagasiraam, mida ei ole uuendus- või täiustustööde jooksul muudetud.

Ratastoolikohad

Ratastoolikohad on nõutavad ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongikoosseisu ulatuses. Kui sissepääsu või vahekäike ei saa ratastoolile juurdepääsu võimaldamiseks muuta, ei ole istme konstruktsiooni muutmise ajal vaja ratastoolikohti sisse seada. Olemasolevas veeremis loodud ratastoolikohad võib sisse seada vastavalt I liite joonisele I4.

Ratastoolikohtadel ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui sõidukil ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellist seadet kohaldada.

Ümberistumist võimaldav iste on kohustuslik ainult juhul, kui selle paigaldamine ei nõua olemasoleva ratastoolikoha paigutuse muutmist.

Välisuksed

Vastavus välisuste seesmiste külgede põrandapinnal kontrastsete värvitoonidega tähistamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui põrandakatet uuendatakse või täiustatakse.

Vastavus ukseavamis- ja sulgemissignaalide tagamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.

Täielik vastavus ukse juhtseadmete asendit ja valgustamist käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse ning kui juhtseadmeid saab uuesti paigaldada ilma sõiduki konstruktsiooni või ust muutmata. Sel juhul tuleb siiski uuendatud või täiustatud seadmed paigaldada maksimaalselt võimalikus kooskõlas nõuetekohase asendiga.

Siseuksed

Vastavus ukse juhtseadmete toimimiseks vajalikku jõudu ja asendit käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui ust ja uksemehhanismi ja/või juhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.

Valgustus

Vastavus nõudele ei ole vajalik, kui saab tõendada, et elektrisüsteem ei võimalda toetada lisakoormust või sellist valgustust ei saa ilma konstruktsioonimuudatusteta paigaldada (ukseavad jne).

Tualettruumid

Kõigile nõuetele vastava universaaltualettruumi olemasolu on kohustuslik ainult juhul, kui täielikult uuendatakse või täiustatakse olemasolevaid tualettruume ja tagatakse ratastoolikoht ning kui nõuetele vastava universaaltualettruumi saab sõidukisse mahutada, ilma et kereehituses tehtaks muudatusi.

Universaaltualettruumis ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui sõidukil ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks seda kohaldada.

Takistusteta vahekäigud

Vastavus punkti 4.2.2.6 nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu sõiduki sisemuses ja tagatakse ratastoolikoha olemasolu.

Vastavus sõidukitevahelisi ühenduskäike käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui läbikäiku uuendatakse või täiustatakse.

Teave

Vastavus liini käsitleva teabe punkti 4.2.2.7 nõuetele ei ole kohustuslik uuendamise või täiustamise korral. Kui aga uuendamise või täiustamise kava osana paigaldatakse automaatne teavitussüsteem, peab see vastama kõnealuse punkti nõuetele.

Vastavus punkti 4.2.2.7 muudele osadele on kohustuslik märgistuste või rongisisemuse uuendamise või täiustamise korral.

Muutused kõrguses

Vastavus punkti 4.2.2.8 nõuetele ei ole uuendamise või täiustamise puhul kohustuslik, välja arvatud nõue, et kõnnitavate pindade uuendamise või täiustamise korral tuleb astmeservadele kinnitada kontrastses värvitoonis hoiatustriip.

Käsipuud

Vastavus punktile 4.2.2.9 on kohustuslik ainult olemasolevate käsipuude uuendamise või täiustamise korral.

Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad

Vastavus ratastooliga juurdepääsetavate magamiskohtade tagamist käsitlevale nõudele on kohustuslik ainult olemasolevate magamiskohtade uuendamise või täiustamise korral.

Ratastooliga juurdepääsetavates magamiskohtades ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui sõidukil ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks seda kohaldada.

Astmete asukoht, astmed ja abivahendid rongile minekuks

Vastavus punktide 4.2.2.11 ja 4.2.2.12 nõuetele ei ole kohustuslik uuendamise või täiustamise korral, välja arvatud juhul, kui paigaldatakse liigutatavad astmed või muud sisseehitatud abivahendid, mis peavad sel juhul vastama käesoleva KTK asjaomastele alapunktidele.

Kui vastavalt punktile 4.2.2.3 seatakse uuendamise või täiustamise käigus sisse ratastoolikoht, on kohustuslik paigaldada kooskõlas punktiga 4.4.3 ka teatud abivahend rongile minekuks.




G liide

Reisijatele mõeldud välisuste helisignaalid

Ukse avanemine — näitajad

 Kahest järjestikku kõlavast toonist koosnev aeglane mitmetooniline impulss (kuni 2 impulssi sekundis).

 Sagedused

 

 2 200  Hz +/– 100 Hz

 ja

 

 1 760  Hz +/– 100 Hz

 Helirõhutase

 

 tekitatakse kas

 adaptiivse helilise hoiatusseadme abil, mis on seadistatud ümbritsevast helifoonist kõrgemale 5 dB LAeq min kuni maksimaalselt 70 dB LAeq,T (+ 6/– 0),

 või mitteadaptiivse seadme abil, mis on seadistatud väärtusele 70dB LAeq,T (+ 6/– 0).

 Sisemõõtmine toimub tamburi keskpunktis 1,5 m kõrgusel põrandapinnast. (T = helisignaali kogukestus), kasutatakse mõõtmismaatriksit (horisontaalset ja vertikaalset) ning näitude keskmisi väärtusi.

 Välismõõtmine toimub 1,5 m kaugusel sõiduki kerepoolse ukse keskjoonest 1,5 m kõrgusel ooteplatvormist. (T = helisignaali kogukestus), kasutatakse mõõtmismaatriksit (horisontaalset) ja näitude keskmisi väärtusi.

Ukse sulgumine — näitajad

 Kiire impulssheli (6–10 impulssi sekundis)

 Sagedus

 

 1 900  Hz +/– 100 Hz

 Helirõhutase

 

 tekitatakse kas

 adaptiivse helilise hoiatusseadme abil, mis on seadistatud ümbritsevast helifoonist kõrgemale 5 dB LAeq min kuni maksimaalselt 70 dB LAeq,T (+ 6 /– 0),

 või mitteadaptiivse seadme abil, mis on seadistatud väärtusele 70 dB LAeq,T (+ 6/– 0).

 Sisemõõtmine toimub tamburi keskpunktis 1,5 m kõrgusel põrandapinnast. (T = helisignaali kogukestus), kasutatakse mõõteringi (horisontaalset ja seejärel vertikaalset) ning näitude keskmisi väärtusi.

 Välismõõtmine toimub 1,5 m kaugusel sõiduki kerepoolse ukse keskjoonest 1,5 m kõrgusel ooteplatvormist. (T = helisignaali kogukestus), kasutatakse mõõteringi (horisontaalset) ja näitude keskmisi väärtusi.

Reisijatele mõeldud uste helisignaalide (lahti ja kinni) sisemõõtmine.

 Tamburis läbiviidavad katsed, mille puhul kasutatakse paljudest mikrofonidest koosneva maatriksi (komisjoni otsuse 2006/66/EÜ ( 11 ) müra KTK kohaselt ette nähtud kabiinis helisignaali mõõtmiseks) näitude keskmisi väärtusi; paigutuses kasutatakse kaheksat võrdsel kaugusel 250 mm raadiuses asetsevat mikrofoni.

 Katse tehakse horisontaaltasapinnale paigutatud mikrofonidega (kõik mikrofonid asuvad põrandapinnast võrdsel kaugusel, nagu on näidatud joonisel G1). Hindamisel kasutatakse kõigi kaheksa mikrofoni näitude keskmist.

 
Joonis G1
Horisontaalne paigutus image

Reisijatele mõeldud uste helisignaalide (lahti ja kinni) välismõõtmine.

 Katsed, mille puhul kasutatakse paljudest mikrofonidest koosneva maatriksi (otsuse 2006/66/EÜ müra KTK kohaselt ette nähtud kabiinis helisignaali mõõtmiseks) näitude keskmisi väärtusi; paigutuses kasutatakse kaheksat võrdsel kaugusel 250 mm raadiuses asetsevat mikrofoni.

 Väliskatse puhul peaks olema ooteplatvormi eeldatav kõrgus eriomane liinile, millel käitamiseks sõiduk on konstrueeritud (kui kõnealusel liinil on erineva kõrgusega ooteplatvormid, tuleb kasutada seda, mis on madalam, st samal liinil 760 ja 550 mm ooteplatvormi olemasolu korral viiakse katse läbi madalamal ehk siis 550 mm platvormil).

 Katse tehakse horisontaaltasapinnale paigutatud mikrofonidega (kõik mikrofonid asuvad ooteplatvormist võrdsel kaugusel). Hindamisel kasutatakse kõigi kaheksa mikrofoni näitude keskmist.

Adaptiivse helilise hoiatusseadme kasutamise korral tuleb enne hoiatussignaali määrata seadme abil ümbritseva müra tase. Sobiv sagedusala on 500–5 000  Hz.

Vastavust tõendavad mõõtmised viiakse läbi rongi kolme ukse juures.

Märkus. Ukse sulgumise katse ajal peab uks olema täiesti avatud ja ukse avanemise katse ajal täiesti kinni.




H liide

Eelisõigusistmete skeemid

Jooniste H1–H4 selgitus

1Istumispinna mõõtekõrgus

2Vastastikku asetsevate istmete vahekaugus

3Istme kohale jääva ruumi kõrgus

Joonis H1

Eelisõigusistme kohale jääva ruumi kõrgus

image

Joonis H2

Ühes suunas asetsevad eelisõigusistmed

image

Joonis H3

Vastastikku asetsevad eelisõigusistmed

image

Joonis H4

Vastastikku asetsevad eelisõigusistmed koos hoiuasendis lauaga

image




I liide

Ratastoolikohtade skeemid

Joonis I1

Ratastoolikoht vastastikuse asetuse korral

image

1Konstruktsioon ratastoolikoha tagaosas

2Reisijaistme istmepadja esiäär

3Ratastoolikoht

Joonis I2

Ratastoolikoht ühes suunas asetuse korral

image

1Konstruktsioon ratastoolikoha tagaosas

2Ratastoolikoha ette jääva reisijaistme seljatugi

3Ratastoolikoht

Joonis I3

Kaks vastastikku asetsevat ratastoolikohta

image

1Konstruktsioon ratastoolikoha tagaosas

2Ratastoolikohtade vaheline kaugus vähemalt 250 mm

3Ratastoolikoht

Joonis I4

Kaks kõrvuti asetsevat ratastoolikohta (kohaldatav üksnes täiustatud/uuendatud veeremi suhtes

image

1Konstruktsioon ratastoolikoha tagaosas

2Konstruktsioon ratastoolikoha ees

3Kahekohaline ratastoolikoht




J liide

Takistusteta vahekäikude skeemid

Joonis J1

Takistusteta vahekäigu miinimumlaius põrandapinnast kuni kõrguseni 1 000  mm

image

1Takistusteta vahekäigu ristlõige

2Üldvaade kõrgusel 25–975 mm põrandapinnast

Joonis J2

Takistusteta vahekäigu miinimumristlõige ühe rongikomplekti sõidukite vahel

image

Joonis J3

Takistusteta vahekäigu miinimumristlõige ratastoolikohtadeni

image




K liide

Tabel koridoride laiuse kohta ratastooliga juurdepääsetavates veeremialades



Tabel K1

Koridori takistusteta vahekäigu laius (mm)

1 200

1 100

1 000

900

850

800

Ukse kasutatav laius või koridori takistusteta vahekäigu laius (mm)

800

850

900

1 000

1 100

1 200




L liide

Ratastoolikasutajale juurdepääsetav ala

Joonis L1

Ratastoolis oleva inimese juurdepääsuks vajaliku ruumi mõõtmed

image

1mugavaks juurdepääsuks vajaliku ruumi mõõtmed

2istme võrdluspunkt




M liide

Rongis veetav ratastool

M.1   KOHALDAMISALA

Käesolevas liites määratakse kindlaks rongis veetava ratastooli maksimaalsed tehnilised piirnormid.

M.2   NÄITAJAD

Minimaalsed tehnilised nõuded.

Põhimõõtmed:

 laius 700 mm pluss liikumiseks vähemalt 50 mm kummalgi küljel käte jaoks,

 pikkus 1 200  mm pluss 50 mm jalgade jaoks.

Rattad:

 väikseima ratta puhul on töövaheks 75 mm horisontaalselt ja 50 mm vertikaalselt.

Kõrgus:

 maksimaalselt 1 375  mm, 95 % meessoost reisijaid ei ületa seda

Pöörderaadius:

 1 500  mm

Kaal:

 täiskoormusega kaal 300 kg ratastooli ja reisija kohta (sealhulgas pagas) elektriliselt juhitava ratastooli kasutamisel, mille puhul ei vajata ületuskohtadel ja rongile minekul abi,

 täiskoormusega kaal 200 kg ratastooli ja reisija kohta (sealhulgas pagas) käsitsi juhitava ratastooli kasutamisel.

Takistuse kõrgus, mida on võimalik ületada, ja kliirens:

 takistuse kõrgus, mida on võimalik ületada – 50 mm (max),

 kliirens – 60 mm (min) edasiliikumisel 10° tõusunurgaga kalde korral (jalatoe all).

Maksimaalne ohutu tõus, mille korral ratastool püsib kindlalt:

 6-kraadise kalde korral püsib dünaamiline stabiilsus kõigis suundades,

 9-kraadise kalde korral püsib staatiline stabiilsus kõigis suundades (sealhulgas pidurite kasutamisel).




N liide

Märgistus piiratud liikumisvõimega inimestele

N.1   KOHALDAMISALA

Käesolevas liites määratletakse taristu ja veeremi puhul kasutatav erimärgistus.

N.2   MÄRKIDE MÕÕTMED

Piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks taristus esitatavate teabesiltide mõõtmed arvutatakse järgmise valemi alusel:

 lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250ga, korrutatud 1,25ga = raami suurus millimeetrites, kui raami kasutatakse.

Piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks veeremis asuvate teabesiltide miinimummõõtmed on 60 mm, välja arvatud tualettruumides või lastele ettenähtud ruumides olevad sildid, mis võivad olla väiksemad.

Veeremi välisküljel oleva märgistuse miinimumsuurus on 85 mm.

N.3   MÄRGISTUSEL KASUTATAVAD SÜMBOLID

Punktis 4.2.1.10 ettenähtud märgistusel peab olema tumesinine taust ja valge sümbol. Tumesinise kontrast valge suhtes on 0,6.

Kui kõnealused märgid on paigutatud tumesinisele taustale, võib sümboli ja tausta värvi vahetada, st valgel taustal tumesinine sümbol.

Rahvusvaheline ratastoolimärk

Märgil, mis tähistab ratastooliga juurdepääsetavaid alasid, on kujutatud A liite viites 12 osutatud näitajatega kooskõlas olev sümbol.

Induktiivsilmuse märk

Märgil, mis näitab, kuhu on paigaldatud induktiivsilmused, on kujutatud A liite viites 13 osutatud näitajatega kooskõlas olev sümbol.

Eelisõigusistme märk

Eelisõigusistmete asukohta näitaval märgil on kujutatud joonisele N1 vastavad sümbolid.

Joonis N1

Eelisõigusistmete sümbolid

image

▼M1




O liide

Tehniliste dokumentide loetelu



Viide nr

Nimetus

1

Jaamade kirjeldamiseks kasutatav konkreetne ühtlustatud profiil võrgu ja sõiduplaanide infovahetuse jaoks (NeTEx)

2

Andmekogumisvahendi kasutamise viisid

3

Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sh välisliidese ja sideprotokolli kirjeldus.



( 1 ) Komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

( 2 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1302/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 228).

( 3 ) Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

( 5 ) Komisjoni rakendusotsus 2011/633/EL, 15. september 2011, raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).

( 6 ) Komisjoni rakendusotsus 2011/665/EL, 4. oktoober 2011, lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

( 7 ) Komisjoni otsus 2008/164/EÜ, 21. detsember 2007, milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (ELT L 64, 7.3.2008, lk 72).

( 8 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).

( 9 ) Komisjoni otsus 2008/164/EÜ, 21. detsember 2007, milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (ELT, 64, 7.3.2008, lk 72).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21. november 2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 342, 14.12.2012, lk 32).

( 11 ) Komisjoni otsus 2006/66/EÜ, 23. detsember 2005, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku alasüsteemi veerem — müra tehnilisi koostalitlusnõudeid (ELT L 37, 8.2.2006, lk 1).

Top