EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R1408-20190314
Commission Regulation (EU) No 1408/2013 of 18 December 2013 on the application of Articles 107 and 108 of the Treaty on the Functioning of the European Union to de minimis aid in the agriculture sector
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris
Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris
02013R1408 — ET — 14.03.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, (ELT L 352 24.12.2013, lk 9) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 51I |
1 |
22.2.2019 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013,
18. detsember 2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud:
a) abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;
b) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
c) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
2. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes muus sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, kohaldatakse viimati nimetatud muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes kõnealuse määruse sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.
3. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb kalandus- ja vesiviljelussektoris, kohaldatakse viimati nimetud sektorile antava abi suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007 sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet põllumajandustooted” – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 ( 1 ) reguleerimisalasse kuuluvad kala- ja vesiviljelustooted;
2. „Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:
a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, kes on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „tootesektor” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 2 ) artikli 1 lõike 2 punktides a kuni w loetletud sektoreid.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel on „sektori ülempiir” abi suurim kumulatiivne summa abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, mis vastab 50 %-le liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummale, mis on sätestatud II lisas.
Artikkel 3
Vähese tähtsusega abi
1. Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.
2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot.
3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada I lisas sätestatud riiklikku ülempiiri.
3a. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel:
a) abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri;
b) liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.
4. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale on antud kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata kuupäevast, mil vähese tähtsusega abi ettevõtjale välja makstakse.
5. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri kohaldatakse sõltumata vähese tähtsusega abi vormist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.
6. Lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri kohaldamisel on abi andmise väljund rahaline toetus. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui rahaline toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.
Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.
7. Kui lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riiklikku ja sektori ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata selle uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.
8. Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab vastavaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või riiklikku või sektori ülempiiri. Enne ühinemist või omandamist seaduslikult antud vähese tähtsusega abi on jätkuvalt seaduslik.
9. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.
Artikkel 4
Brutotoetusekvivalendi arvutamine
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).
2. Toetuste või intressimäära toetustena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina.
3. Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui:
a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja
b) artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 100 000 eurot viieks aastaks või 50 000 eurot kümneks aastaks; või artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul on laenu summa 125 000 eurot viieks aastaks või 62 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse seda vähem kui viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või
c) brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.
4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.
5. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäära.
6. Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina juhul, kui:
a) abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B- ja
b) artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 150 000 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 75 000 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; artikli 3 lõike 3a kohaste meetmete puhul ei ületa tagatis 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa on kas 187 500 eurot ja tagatise kestus viis aastat, või tagatud summa on 93 750 eurot ja tagatise kestus kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse lühemaks ajaks kui viie või kümne aasta pikkune ajavahemik, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või 3a kehtestatud ülemmääradest; või
c) brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või
d) enne kohaldamist
i) on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, ja
ii) meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.
7. Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata.
Artikkel 5
Kumuleerimine
1. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida sellis(t)ele muu(de)le sektori(te)le või tegevusvaldkonnale/-valdkondadele antava vähese tähtsusega abiga kuni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, näiteks tegevuste eraldi käsitlemise või kulude eristamisega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 1407/2013 kohast vähese tähtsusega abi.
2. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida kalandus- ja vesiviljelussektori tegevusvaldkondadele määruse (EÜ) nr 875/2007 kohaselt antava vähese tähtsusega abiga kuni kõnealuses määruses sätestatud ülemmäärani, tingimusel et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, näiteks tegevuste eraldi käsitlemise või kulude eraldamisega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EÜ) nr 875/2007 kohast vähese tähtsusega abi.
3. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta teatavate abikõlblike kulude katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel.
Artikkel 6
Järelevalve
1. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamiskohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames antava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast ja artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklikust ülempiirist kinnipidamise väljaselgitamiseks kõnealust kindlaksmääratud summat. Liikmesriik saab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.
2. Kui liikmesriik on asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõiget 1 alates ajast, kui register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.
Kui liikmesriik annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 3a, peab tal olema toimiv vähese tähtsusega abi keskregister, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõiget 1 kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.
3. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 3a sätestatud ülemmäära ning riikliku ja sektori ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.
4. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi.
5. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige seda, kas on kinni peetud ettevõtjale antud käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusummast.
Artikkel 7
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, juhiste ning teatiste alusel.
2. Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2008 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
3. Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2014 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1535/2007 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
4. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes kuulub käesoleva määruse tingimustele vastav vähese tähtsusega abi kava käesoleva määruse reguleerimisalasse veel kuue kuu jooksul.
Artikkel 8
Jõustumine ja kehtivus
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.
Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2027.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3
|
(eurodes) |
|
|
Liikmesriik |
Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1) |
|
Belgia |
106 269 708 |
|
Bulgaaria |
53 020 042 |
|
Tšehhi |
61 865 750 |
|
Taani |
141 464 625 |
|
Saksamaa |
732 848 458 |
|
Eesti |
11 375 375 |
|
Iirimaa |
98 460 375 |
|
Kreeka |
134 272 042 |
|
Hispaania |
592 962 542 |
|
Prantsusmaa |
932 709 458 |
|
Horvaatia |
28 920 958 |
|
Itaalia |
700 419 125 |
|
Küpros |
8 934 792 |
|
Läti |
16 853 708 |
|
Leedu |
34 649 958 |
|
Luksemburg |
5 474 083 |
|
Ungari |
99 582 208 |
|
Malta |
1 603 917 |
|
Madalmaad |
352 512 625 |
|
Austria |
89 745 208 |
|
Poola |
295 932 125 |
|
Portugal |
87 570 583 |
|
Rumeenia |
215 447 583 |
|
Sloveenia |
15 523 667 |
|
Slovakkia |
29 947 167 |
|
Soome |
55 693 958 |
|
Rootsi |
79 184 750 |
|
Ühendkuningriik |
394 587 292 |
|
(1) Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad. |
|
II LISA
Põllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele on osutatud artikli 3 lõikes 3a
|
(eurodes) |
|
|
Liikmesriik |
Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad (1) |
|
Belgia |
127 523 650 |
|
Bulgaaria |
63 624 050 |
|
Tšehhi |
74 238 900 |
|
Taani |
169 757 550 |
|
Saksamaa |
879 418 150 |
|
Eesti |
13 650 450 |
|
Iirimaa |
118 152 450 |
|
Kreeka |
161 126 450 |
|
Hispaania |
711 555 050 |
|
Prantsusmaa |
1 119 251 350 |
|
Horvaatia |
34 705 150 |
|
Itaalia |
840 502 950 |
|
Küpros |
10 721 750 |
|
Läti |
20 224 450 |
|
Leedu |
41 579 950 |
|
Luksemburg |
6 568 900 |
|
Ungari |
119 498 650 |
|
Malta |
1 924 700 |
|
Madalmaad |
423 015 150 |
|
Austria |
107 694 250 |
|
Poola |
355 118 550 |
|
Portugal |
105 084 700 |
|
Rumeenia |
258 537 100 |
|
Sloveenia |
18 628 400 |
|
Slovakkia |
35 936 600 |
|
Soome |
66 832 750 |
|
Rootsi |
95 021 700 |
|
Ühendkuningriik |
473 504 750 |
|
(1) Maksimumsummade arvutamisel on võetud aluseks iga liikmesriigi iga-aastase põllumajandustoodangu kolme suurima väärtuse keskmine ajavahemikul 2012–2017. Sellise arvutusmeetodi puhul koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja ükski riiklik keskmine väärtus ei ole väiksem kui varem ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud maksimummäärad. |
|
( 1 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).