This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R0575-20230101
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and amending Regulation (EU) No 648/2012 (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012EMPs kohaldatav tekst
02013R0575 — ET — 01.01.2023 — 014.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, (ELT L 176 27.6.2013, lk 1) |
Muudetud:
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013,
mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012
(EMPs kohaldatav tekst)
I OSA
ÜLDSÄTTED
I JAOTIS
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ , finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:
krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;
riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;
likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;
punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;
avalikustamisnõuded.
Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.
Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.
Artikkel 2
Järelevalvevolitused
Artikkel 3
Rangemate nõuete kohaldamine ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ poolt
Käesoleva määrusega ei takistata ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ hoidmast suuremaid omavahendeid ja nende komponente või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:
hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 6 ) I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevus, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ning ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, investeerimisfond ega kindlustusandja:
ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem;
ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, või
ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumiga konsulteerides nii otsustab, et käsitleda võimalikku nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski ja võimalikke liidu finantsstabiilsust ohustavaid riske;
punkti b alapunktide ii ja iii kohaldamisel, kui ettevõtja kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, arvestatakse iga liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi filiaali koguvara kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vara koguväärtuse hulka;
„investeerimisühing” — direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;
„finantsinstitutsioon” — krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;
▼M9 —————
„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 7 ) artikli 13 punktis 1;
„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;
„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 8 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 9 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;
„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;
„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;
„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;
„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;
„mudelirisk” — mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;
„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 10 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;
„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;
„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;
„emaettevõtja”:
emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;
direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. ja 4. peatüki II jao ning VIII jaotise ning käesoleva määruse V osa kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kellel on tegelik valitsev mõju teise ettevõtja üle.
„tütarettevõtja”:
tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;
tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on tegelik valitsev mõju.
Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;
„abiettevõtja” — ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;
„finantsvaldusettevõtja” — finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused;
„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;
„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;
„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;
„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluksid investeerimisühingu määratluse alla;
mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa;
mille suhtes kohaldatakse ja mis täidab usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded;
„finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole finantsinstitutsioon ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja, kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 11 ) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;
„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ;
finantseerimisasutus;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud finantsseisundiga hõlmatud abiettevõtja;
kindlustusandja;
kolmanda riigi kindlustusandja;
edasikindlustusandja;
kolmanda riigi edasikindlustusandja;
kindlustusvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f;
ettevõtja, kes on jäetud direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast välja vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4;
kolmanda riigi ettevõtja, kelle põhitegevus on võrreldav punktides a kuni k nimetatud mis tahes üksuse tegevusega;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kellel on ►C10 finantsinstitutsioonist ◄ , finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises ►C10 finantsinstitutsioonis ◄ , finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;
„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;
„osalus” — nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 12 ) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;
„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;
„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;
„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:
osaluse kaudu, kus otseselt või kontrollisuhte kaudu omatakse vähemalt 20 % ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
kontrollisuhte kaudu;
mõlema või kõigi nende isikute alaline seos ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu;
„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:
vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes, kui ei ole osutatud teisiti, moodustavad riski seisukohast terviku, kuna üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi;
vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollisuhet, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, kuna nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, siis tekib ka teisel või kõigil teistel tõenäoliselt rahastamis- või tagasimakseraskusi.
Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.
Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;
„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ üle;
„ ►C10 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;
„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;
„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ antud tegevusluba;
„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on filiaal või kus ta osutab teenuseid;
„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;
„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;
„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes selliselt, nagu kõnealune ►C11 finantsinstitutsioon ◄ moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ;
„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;
„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:
leping, millega ühele lepingupoolele tekib finantsvara ja teisele lepingupoolele finantskohustus või omakapitali instrument;
direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud mis tahes instrument;
tuletisinstrument;
esmane finantsinstrument;
sularahainstrument.
Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;
„algkapital” – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;
„operatsioonirisk” — risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;
„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;
„makseviivituse tõenäosus” — vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;
„makseviivitusest tingitud kahjumäär” — vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;
„ümberhindlustegur” — sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;
„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;
„otsene krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;
„kaudne krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;
„raha sarnane instrument” – finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrmuent, mille eest on finantsinstitutsioonile või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;
„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;
„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;
„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;
„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;
„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;
„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;
„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;
„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);
„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;
„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;
„aktsepteeritud kapital”:
II osa III jaotise kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:
artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid ilma artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i sätestatud mahaarvamiseta;
artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad, arvestatuna käesoleva punkti alapunkti i kohaselt;
„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;
neil on kliirimissüsteem, mille kohaselt II lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevase võimendustagatise nõuetele, mis pädevate asutuste arvates tagavad asjakohase kaitse;
„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;
„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;
„elamukinnisvara” — eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.
„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;
„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;
„üheaastane makseviivituse määr” — kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;
„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” — laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;
„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;
„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;
„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel ►C11 finantsinstitutsioon ◄ või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ on see repoleping ja neid ostvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ pöördrepoleping;
„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;
„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.
„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:
omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;
positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;
positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;
„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida ►C10 finantsinstitutsioon ◄ hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;
„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;
„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;
„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;
„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille ►C11 finantsinstitutsioon ◄ maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;
„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;
„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;
„finantsvõimendus” — ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditega;
„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;
„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes;
„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;
„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;
„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 13 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;
„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;
„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;
„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;
„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;
„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;
„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;
„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;
„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ saab tulevikus maksustatavat kasumit;
„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;
„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;
„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;
„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;
„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„kaudne osalus” — igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides;
„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;
„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;
„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;
„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;
„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;
„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„vastastikune ristosalus” — ühe ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;
„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„sünteetiline osalus” — ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;
„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ on konsolideeritud täies ulatuses direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 punkti b, c või d või lõike 2 kohaselt ning nende üle teostatakse käesoleva määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt järelevalvet sellise konsolideeritud alusel ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ koosseisus, mis on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , ning nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid;
liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ja tütarettevõtjad asuvad samas liikmesriigis ning neile annab tegevusloa ja nende üle teeb järelevalvet sama pädev asutus;
on kehtestatud kord tagada kiiresti rahalised vahendid kapitali ja likviidsusena, kui see on vajalik punktis d märgitud lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel;
pädev asutus teostab korrapäraselt järelevalvet punktides d ja e märgitud korra asjakohasuse üle;
minimaalne etteteatamistähtaeg tütarettevõtjale vabatahtlikuks loobumiseks kohustusi reguleerivast korraldusest on 10 aastat;
pädeval asutusel on volitused keelata tütarettevõtjal vabatahtlikult loobuda kohustusi reguleerivast korraldusest;
„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;
„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;
„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;
„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;
„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;
„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;
„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;
„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:
tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;
tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;
tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;
olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;
„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;
„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;
„ ►C10 väärtpaberitega finantseerimise tehing ◄ ” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;
„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;
„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„kauplemisüksus” — täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;
„väike ja mittekeerukas ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;
„suur ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;
„suur tütarettevõtja” — suureks ►C10 finantsinstitutsiooniks ◄ kvalifitseeruv tütarettevõtja;
„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 15 );
„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler” – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 5
Krediidiriski kapitalinõuetele omased mõisted
III osa II jaotise kohaldamisel kohaldatakse järgmisi mõisteid:
„riskipositsioon” – vara või bilansiväline kirje;
„kahju” – majanduslik kahju, sealhulgas oluline allahindluse mõju, ning instrumendi sissenõudmisega seotud oluline otsene ja kaudne kulu;
„oodatava kahju määr” – vastaspoole potentsiaalsest makseviivitusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajavahemiku jooksul riskipositsioonile oodatavalt tuleneva kahju summa ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe.
II JAOTIS
NÕUETE KOHALDAMISE TASE
1. PEATÜKK
Nõuete individuaalne kohaldamine
Artikkel 6
Üldpõhimõtted
Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad ei ole kriisilahendussubjektid;
neil ei ole tütarettevõtjaid;
nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtjad.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.
Finantsinstitutsioonid järgivad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.
Järgmistelt finantsinstitutsioonidelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:
finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;
finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 16 ) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning
finantsinstitutsioonid, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et
nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jaos osutatud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning
nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.
Artikkel 7
Erand usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest
Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjana tegutsevat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ hõlmava konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,
emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, kui kõnealune ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja on selle liikmesriigi järelevalve all ning kui tema üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel ja kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ ;
konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ .
Pädev asutus, kes käesolevat lõiget kohaldab, teavitab sellest kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.
Artikkel 8
Erand likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest
Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ja kas kõigi või mõnede tema liidus tegutsevate tütarettevõtjate suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle seni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
emaettevõtjana tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C10 finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja järelevalvet nende üle ning teeb likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ rahastamispositsioonide pidevat seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ning tagab kõikide nimetatud ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2014 aruande mis tahes õiguslike takistuste kohta, mis võivad teha esimese lõigu punkti c kohaldamise võimatuks, ning tal palutakse teha vajadusel 31. detsembriks 2015 seadusandlik ettepanek selle kohta, milline neist takistustest tuleks kõrvaldada.
Kui ühte likviidsusalagruppi kuuluvad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ on saanud tegevusloa mitmes liikmesriigis, kohaldatakse lõiget 1 ainult pärast artiklis 21 sätestatud menetlust ja ainult nende ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:
nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;
selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;
selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;
vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;
pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;
sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.
Artikkel 9
Individuaalse konsolideerimise meetod
Artikkel 10
Erand keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele
Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:
keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ juhtkondadele.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud loobumise kohaldamise suhtes säilitada oma kehtiva siseriikliku õiguse ja seda kasutada, kui see ei lähe vastuollu käesoleva määrusega või direktiiviga 2013/36/EL.
2. PEATÜKK
Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine
1. jagu
Nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
Artikkel 10a
Usaldatavusnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel, kui investeerimisühing on emaettevõtja
Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse investeerimisühingut liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana, kui investeerimisühing on finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emaettevõtja või sellise investeerimisühingu emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja kellele on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5.
Artikkel 11
Üldkäsitlus
Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „ ►C10 finantsinstitutsioon ◄ “, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ “, „ELis emaettevõtjana tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ “ ja „emaettevõtja“ ka:
finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;
määratud ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ , keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;
finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ , kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.
▼M8 —————
Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ , kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.
ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja neis loetletud investeerimistegevusteks.
Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad finantsinstitutsioonid, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.
Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta tõhusat järelevalvet konsolideeritud alusel ja sellega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.
▼M8 —————
Artikkel 12a
Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul
Kui vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutab kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa:
iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;
ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.
Esimese lõigu punktis b osutatud arvutus tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni konsolideeritud olukorra alusel.
Kriisilahendusasutused tegutsevad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2.
Artikkel 13
Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.
Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.
Artikkel 14
Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
▼M9 —————
2. jagu
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid
Artikkel 18
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid
Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ , kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.
Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:
kaht või enamat ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.
Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.
Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit 28. detsembril 2020;
kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ tekitab, ning
kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.
Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;
on olemas suur risk, et ►C10 finantsinstitutsioon ◄ otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
3. jagu
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala
Artikkel 19
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja jäävad üksused
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ , finantseerimisasutust või ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või ettevõtja, milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, kui asjaomase ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht on väiksem, kui väikseim järgmisest kahest summast:
10 miljonit eurot;
1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.
Direktiivi 2013/36/EL artikli 111 kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi otsustada, et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust või ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, järgmistel juhtudel:
asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;
asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;
konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.
Artikkel 20
Ühisotsused usaldatavusnõuete kohta
Pädevad asutused teevad igakülgselt konsulteerides koostööd järgmistel juhtudel:
kui ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;
selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.
Taotlused esitatakse ainult ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutus ◄ .
Artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus sisaldab sellise metoodika kirjeldust, mida kasutatakse operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitali jagamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel. Taotluses näidatakse ära, kas ja kuidas kavatsetakse riskimõõtmissüsteemis võtta arvesse diversifitseerimise mõju.
Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda kuue kuu jooksul ühisotsuseni järgmistes küsimustes:
lõike 1 punktis a osutatud taotlus;
lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.
Kõnealune ühisotsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 osutatud pädev asutus esitab taotlejale.
Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse arvestama alates:
kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutuse ◄ koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.
Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.
►C11 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ esitab otsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või ELis emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale ning teistele pädevatele asutustele.
Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.
Otsus esitatakse ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ , kes teavitab ELis emaettevõtjana tegutsevat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevat finantsvaldusettevõtjat või ELis emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat.
Kui ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
EBA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 21
Ühisotsused likviidsusnõuete kohaldamise taseme kohta
Kõnealune ühisotsus tehakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ on esitanud aruande, milles artiklis 8 sätestatud kriteeriumide kohaselt on kindlaks määratud ühtne likviidsusalagrupp. Kui kuue kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, konsulteerib ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ mis tahes teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel EBAga. ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ võib konsulteerida EBAga omal algatusel.
Ühisotsusega võidakse kehtestada ka piirangud likviidsete varade asukohale ja omandiõigusele ning nõuda, et ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes on tehtud erand VI osa kohaldamisest, peavad hoidma vähemalt teatavaid minimaalseid likviidseid varasid.
See ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille ►C11 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ esitab likviidsusalagrupi emaettevõtjana tegutsevale ►C11 finantsinstitutsioon ◄ .
Iga pädev asutus võib siiski kuue kuu jooksul pöörduda EBA poole küsimuses, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele kolme kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse, võttes arvesse kasu ja riski tasakaalu emaettevõtjana tegutseva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ liikmesriigi tasandil ning kasu ja riski tasakaalu tütarettevõtja liikmesriigi tasandil. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsused on siduvad.
Artikkel 22
Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul
Artikkel 23
Kolmandate riikide ettevõtjad
Konsolideeritud alusel teostatava järelevalve kohaldamisel käesoleva peatüki kohaselt kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing”, „krediidiasutus” ja „finantseerimisasutus” ja „ ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ” ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid nende mõistete artikli 4 kohastele määratlustele.
Artikkel 24
Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine
II OSA
OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED
I JAOTIS
OMAVAHENDITE ELEMENDID
1. PEATÜKK
Esimese taseme omavahendid
Artikkel 25
Esimese taseme omavahendid
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.
2. PEATÜKK
Esimese taseme põhiomavahendid
1. jagu
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 26
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed on järgmised:
kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
jaotamata kasum;
muu akumuleeritud koondkasum;
muud reservid;
üldine pangandusreserv.
Punktides c–f osutatud kirjeid tunnustatakse esimese taseme põhiomavahenditena ainult siis, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ saab neid piiramatult ja viivitamatult kasutada, et katta riskid või kahju kohe, kui need tekivad.
Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kajastada aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne, kui ta on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, ainult pädeva asutuse eelneval loal. Pädev asutus annab loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ vahekasumi või aastakasumi kontrollimisel saadakse piisavalt kinnitust, et kõnealust kasumit on hinnatud kohaldatavas raamatupidamistavas sätestatud põhimõtete kohaselt.
Erandina esimesest lõigust võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ on loa juba saanud;
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.
Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.
EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.
Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 27
Esimese taseme põhiomavahendite kirjetena aktsepteeritavad vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kapitaliinstrumendid
Esimese taseme põhiomavahendite kirjete hulka kuuluvad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja alusel emiteeritud mis tahes kapitaliinstrumendid, kui täidetud on järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:
vastastikune selts;
ühistu;
hoiuasutus;
samalaadne ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ;
krediidiasutus, mis kuulub täielikult ühele alapunktides i–iv osutatud asutustest ja kellel on asjakohase pädeva asutuse heakskiit käesoleva artikli sätete rakendamiseks, kui ja seniks, kui 100 % krediidiasutuse emiteeritud lihtaktsiatest kuulub otseselt või kaudselt nimetatud punktides osutatud asutusele;
täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;
Neid vastastikuseid seltse, ühistuid või hoiuasutusi, keda tunnustati nendena enne 31. detsembrit 2012 kohaldatud siseriikliku õiguse alusel, klassifitseeritakse nendena jätkuvalt käesoleva osa kohaldamisel, tingimusel et nad täidavad jätkuvalt tingimusi, mille kohaselt neid sellistena tunnustati.
EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 28
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
instrumentide eest on täielikult tasutud ning ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:
need kvalifitseeruvad kapitalina direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses;
need klassifitseeritakse omakapitalina kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud tähenduses;
need klassifitseeritakse omakapitalina bilansilise maksejõuetuse kindlakstegemisel, kui see on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatav;
instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes esitatavas bilansis;
instrumendid on tähtajatud;
instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimine;
instrumentide vabatahtlik tagasiostmine või kapitali vabatahtlik vähendamine muul viisil, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on vastavalt artiklile 77 saanud pädeva asutuse eelneva loa;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise korral, ning ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.
instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:
puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga, sealhulgas seoses muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, ning instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;
instrumentide omanikele võidakse väljamaksed teha ainult väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksete ülempiiri või muid selle maksimumtasemele seatud piiranguid, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;
väljamaksete suurust ega muid tingimusi ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest instrumendid emiteerimisel osteti, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;
väljamaksete tegematajätmist ei käsitata ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna;
väljamaksete tühistamisega ei kaasne ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ mingeid piiranguid;
võrreldes ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;
instrumendid järjestatakse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;
instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;
instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i–v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.
Esimese lõigu punktis j sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid sisalduvad täiendavates esimese taseme omavahendites või teise taseme omavahendites artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et need kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.
Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.
Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;
emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;
leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;
tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;
emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;
lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. ►C10 Finantsinstitutsioon ◄ teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. ►C10 Finantsinstitutsioon ◄ võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 29
Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid
Seoses kapitaliinstrumentide tagasivõtmisega peavad olema täidetud järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;
instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna.
Esimeses lõigus sätestatud tingimus ei piira vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või muu samalaadse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ võimalust arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumente, mis ei anna nende omanikule hääleõigust ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
hääleõigust mitte andvate instrumentide omanike nõudeõigus ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral on proportsionaalne selle osaga esimese taseme põhiomavahendite kogusummast, mida need hääleõigust mitte andvad instrumendid esindavad;
muu poolest kvalifitseeruvad instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 30
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
Artikkel 31
Ametiasutuste poolt eriolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
Eriolukorras võivad pädevad asutused lubada ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumendid, mis vastavad vähemalt artikli 28 lõike 1 punktide b kuni e tingimustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuari 2014;
komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;
kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;
riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;
kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;
välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;
riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;
pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.
2. jagu
Usaldatavusfiltrid
Artikkel 32
Väärtpaberistatud varad
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ jätab omavahendite kõigist elementidest välja kohaldatava raamatupidamistava kohase mis tahes omakapitali suurendamise, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, sealhulgas järgmise:
võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ müügitulu;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 33
Rahavoogude riskimaandamine ja oma kohustuste väärtuse muutus
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad omavahendite kõigist elementidest välja järgmised kirjed:
õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;
Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b kohaldamist, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ arvata oma kohustustest tulenevate kasumite ja kahjumite summa omavahendite hulka, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;
punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vara väärtuste vahel on tihe seos;
hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 34
Täiendavad väärtuse korrigeerimised
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad omavahendite summa arvutamisel artiklis 105 sätestatud nõudeid kõigi oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad esimese taseme põhiomavahenditest maha mis tahes vajalikud täiendavad väärtuse korrigeerimised.
Artikkel 35
Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum
Välja arvatud artiklis 33 osutatud kirjete puhul, ei tee ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerimisi, et kõrvaldada omavahenditest varadelt või kohustustelt saadud realiseerimata kasum või kahjum, mis on mõõdetud õiglases väärtuses.
3. jagu
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, erandid ja alternatiivid
1. alajagu
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Artikkel 36
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha järgmise:
jooksva majandusaasta kahjum;
immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;
artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ täiendavaid esimese taseme omavahendeid;
järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ alternatiivina riskikaalu 1 250 % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:
oluline osalus väljaspool finantssektorit;
artikli 244 lõike 1 punkti b, artikli 245 lõike 1 punkti b ja artikli 253 kohased väärtpaberistamise positsioonid;
artikli 379 lõike 3 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded;
positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei saa vastavalt artikli 153 lõikele 8 sisereitingute meetodi kohaselt määrata;
omakapitali investeeringud sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt, vastavalt artikli 155 lõikele 4;
kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;
kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa;
artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kookõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada finantseerimisasutuste ja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 17 ) asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) konsulteerides, kolmandate riikide kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 4 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäävate ettevõtjate selliste kapitaliinstrumentide liigid, mis arvatakse maha omavahendite järgmistest elementidest:
esimese taseme põhiomavahendite kirjed;
täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;
teise taseme omavahendite kirjed.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 37
Immateriaalse vara mahaarvamine
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad mahaarvatavate immateriaalsete varade summa kindlaks järgmiselt:
mahaarvatavat summat vähendatakse sellega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, mille saab kustutada, kui immateriaalsete varade väärtus langeb või nende raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;
mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ oluliste investeeringute hindamisel;
mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
Artikkel 38
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summat võib vähendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, kui täidetud on järgmised tingimused:
ettevõtjal on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;
edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõtjalt.
Lõikes 4 osutatud seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa jaotatakse järgmise vahel:
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;
igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ jaotavad seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused proportsionaalselt vastavalt sellele, milline on punktis a ja punktis b osutatud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara osakaal.
Artikkel 39
Enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
Järgmisi kirjeid ei arvata omavahenditest maha ja neile antakse riskikaal vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.
►M8 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: ◄
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;
kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad edasilükkunud tulumaksu vara suhtes riskikaalu 100 %, kui punktides a, b ja c sätestatud nõuded on täidetud.
Artikkel 40
Oodatava kahju arvutamisest tulenevate negatiivsete summade mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt mahaarvatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaos osutatud oodatava kahjuga samale tasemele.
Artikkel 41
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti e kohaldamisel vähendatakse mahaarvatavat kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat järgmise võrra:
mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;
Kõnealune vara, millega vähendatakse mahaarvatavat summat, saab riskikaalu vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 42
Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti f kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ osalused enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 43
Olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas
Mahaarvamiste tegemisel kooskõlas artikliga 36 loetakse ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ olevat oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ omab üle 10 % kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on märkimisväärne seos kõnealuse ettevõtjaga ja ta omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente ning asjaomane ettevõtja ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse, kuid on kohaldatava raamatupidamistava kohase finantsaruandluse eesmärgil kaasatud ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ samasse raamatupidamislikku konsolideerimisse.
Artikkel 44
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11 Finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 36 lõike 1 punktides g, h ja i osutatud mahaarvamised järgmiselt:
osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides ja nende muudes kapitaliinstrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 45
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 36 lõike 1 punktidega h ja i ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 46
Osaluste mahaarvamine esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 36 lõike 1 punkti h kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktides a–g, punkti k alapunktides ii–v ja punktis l osutatud mahaarvamised, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osa, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel
Artikkel 47
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering finantssektori ettevõtjas
Artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel määratakse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa kindalaks vastavalt artiklitele 44 ja 45 ja 2. alajaole ning nende hulka ei arvata väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioone, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
Artikkel 47a
Viivisnõuded
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel hõlmab „viivisnõue” järgmisi kirjeid, eeldusel et neid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis:
võlainstrument, sealhulgas võlaväärtpaber, laen, ettemakse ja nõudmiseni hoius;
võetud siduv laenuandmiskohustus, antud finantsgarantii või muu võetud kohustus, sõltumata sellest, kas see on tühistatav või mitte, välja arvatud kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja ette teatamiseta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel peab sellise võlainstrumendi riskipositsiooni väärtuses, mis osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, sisalduma ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võetud siduva laenuandmiskohustuse, antud finantsgarantii või muu käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kohustuse riskipositsiooni väärtus selle nimiväärtus, mis kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, võtmata arvesse otsest või kaudset krediidiriski kaitset. Võetud siduva laenuandmiskohustuse nimiväärtus on kasutusele võtmata summa sellest summast, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda ning antud finantsgarantii nimiväärtus on maksimaalne summa, mille isik peaks garantii realiseerimise korral maksma.
Käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud nimiväärtuses ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid ega muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel liigitatakse viivisnõueteks järgmised nõuded:
nõue, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt artiklile 178;
nõue, mida käsitatakse langenud väärtusega nõudena vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale;
nõue, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 7 katseaega, kui on võetud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid või kui nõude maksetähtaega on ületatud üle 30 päeva;
nõue sellise siduva kohustuse vormis, mida selle väljamaksmise või muul viisil kasutamise korral ei maksta tõenäoliselt täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata;
nõue sellise finantsgarantii vormis, mille garantii saanud pool tõenäoliselt realiseerib, sealhulgas juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab viivisnõudeks liigitamise kriteeriumidele.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku vastu bilansilised nõuded, mille puhul on maksetähtaega ületatud üle 90 päeva ja mis moodustavad rohkem kui 20 % kõigist kõnealuse võlgniku vastu olevatest bilansilistest nõuetest, käsitatakse punkti a kohaldamisel kõiki kõnealuse võlgniku vastu olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid nõudeid viivisnõuetena.
Nõudeid, mille suhtes ei ole kohaldatud võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab nõude liigitamise langenud väärtusega nõudeks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja makseviivituses olevaks nõudeks vastavalt artiklile 178;
võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et krediidiasutus või investeerimisühing on veendunud, et võlgnetavad summad makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi;
võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.
Viivisnõudeid, mille suhtes kohaldatakse võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
nõuded ei ole enam olukorras, mille pärast tuleks need liigitada viivisnõudeks vastavalt lõikele 3;
on möödunud vähemalt aasta kuupäevast, kui rakendati võla restruktureerimise meetmeid või kuupäevast, kui nõuded liigitati viivisnõueteks, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem;
pärast võla restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole enam tähtajaks tasumata summasid ja krediidiasutus või investeerimisühing on võlgniku finantsseisundi analüüsi põhjal veendunud, et nõue makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi.
Täielikku ja õigeaegset tagasimaksmist võib pidada tõenäoliseks juhul, kui võlgnik on korrapäraselt ja õigel ajal maksnud tagasi summad, mis võrduvad ühega järgmistest:
summa, mis oli tähtajaks tasumata enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist, kui olid olemas tähtajaks tasumata summad;
summa, mis on maha kantud võla restruktureerimise meetmete rakendamise raames, kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud.
Kui nõude liigitamine viivisnõudeks vastavalt lõikele 6 lõpetatakse, kohaldatakse sellise nõude suhtes katseaega, kuni täidetud on kõik järgmised tingimused:
on möödunud vähemalt kaks aastat sellest, mil restruktureeritud võlanõue liigitati ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks;
vähemalt poole sellise ajavahemiku jooksul, mil nõude suhtes kohaldatakse katseaega, on tehtud regulaarseid ja õigeaegseid makseid, mille tulemusel on kokku tagasi makstud olulises summas põhiosa või intresse;
ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole tasumata rohkem kui 30 päeva.
Artikkel 47b
Võla restruktureerimise meetmed
Võla restruktureerimise meede hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma siduvate finantskohustuste täitmisel. Järeleandmine võib laenuandjale tuua kahju ja osutab ühele järgmistest tegevustest:
võlakohustuse tingimuste muutmine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud;
võlakohustuse täielik või osaline refinantseerimine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud.
Võla restruktureerimise meetmetena käsitatakse vähemalt järgmisi olukordi:
uued lepingutingimused, mis on võlgnikule soodsamad kui varasemad lepingutingimused, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;
uued lepingutingimused on võlgnikule soodsamad kui lepingutingimused, mida sama krediidiasutus või investeerimisühing pakub samal ajal sarnase riskiprofiiliga võlgnikele, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;
algsete lepingutingimuste alusel liigitati nõue viivisnõudeks enne lepingutingimuste muutmist või see oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui lepingutingimusi ei oleks muudetud;
meetme tulemusel tühistatakse võlakohustus täielikult või osaliselt;
krediidiasutus või investeerimisühing lubab kasutada lepingusätteid, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõue oli liigitatud viivisnõudeks enne kõnealustele lepingusätetele tuginemist või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud;
laenu andmisel või ligikaudu samal ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu ees oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mis oli liigitatud viivisnõudeks või oleks liigitatud viivisnõudeks, kui kõnealuseid makseid ei oleks tehtud;
lepingutingimuste muutmine hõlmab tagatise enda valdusesse võtmise kaudu tehtavaid tagasimakseid, kui selline muudatus kujutab endast järeleandmist.
Järgmised asjaolud näitavad, et võla restruktureerimise meetmeid võib olla võetud:
algse lepingu puhul oli maksetähtaega ületatud üle 30 päeva vähemalt üks kord lepingu muutmisele eelnenud kolme kuu jooksul või ilma lepingu muutmiseta oleks maksetähtaega ületatud üle 30 päeva;
krediidilepingu sõlmimisel või ligikaudu sel ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mille puhul oli maksetähtaega ületatud 30 päeva vähemalt üks kord uue laenu andmisele eelnenud kolme kuu jooksul;
krediidiasutus või investeerimisühing lubab tugineda lepingusätetele, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõude puhul on maksetähtaega ületatud 30 päeva või oleks maksetähtaega ületatud 30 päeva, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud.
Artikkel 47c
Mahaarvamine seoses viivisnõuetega
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga viivisnõude jaoks eraldi kindlaks kohaldatava ebapiisava katte summa, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, lahutades käesoleva lõike punkti b alusel arvutatud summa käesoleva lõike punkti a alusel arvutatud summast, kui punktis a osutatud summa ületab punktis b osutatud summat:
järgmiste summa:
iga viivisnõude tagamata osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 2 osutatud kohaldatava teguriga;
iga viivisnõude tagatud osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 3 osutatud kohaldatava teguriga;
järgmiste kirjete summa, kui need on seotud sama viivisnõudega:
spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised;
artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised;
muud omavahendite vähendamised;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingutel põhinevat meetodit, seoses viivisnõuetega artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summade absoluutväärtus, kui igale viivisnõudele omistatava absoluutväärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summad viivisnõude puhul oodatava kahju osakaaluga makseviivituses olevate või mitteolevate nõuete oodatavasse kogukahjusse, kui see on kohaldatav;
kui viivisnõue osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, siis ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus;
summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on nõude viivisnõudeks liigitamisest alates maha kandnud.
Viivisnõude tagatud osa on nõude see osa, mis loetakse III osa II jaotise kohaste omavahendite nõuete arvutamisel tagatuks otsese krediidiriski kaitsega või kaudse krediidiriski kaitsega või mis on täielikult ja terviklikult hüpoteegiga tagatud.
Viivisnõude tagamata osa vastab artikli 47a lõikes 1 osutatud nõude väärtuse ja nõude tagatud osa vahele, kui see on olemas.
Lõike 1 punkti a alapunkti i kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:
0,35 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast.
Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:
0,25 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,35 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,55 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,70 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast;
0,85 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva üheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kümnenda aasta esimesest päevast.
Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur või millele on andnud garantii või edasigarantii artikli 201 lõike 1 punktides a–e osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, kelle vastu tagamata nõuete puhul määrataks riskikaaluks 0 % vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmisi tegureid:
0 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul üks aasta kuni seitse aastat pärast nõude liigitamist viivisnõudeks; ning
1 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast.
Kõnealused suunised esitatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Erandina lõikest 3, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul kaks aastat kuni kuus aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 3 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.
Käesolevat lõiget võib kohaldada üksnes esimese võla restruktureerimise meetme puhul, mida on rakendatud alates nõude viivisnõudeks liigitamisest.
2. alajagu
Erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest ja alternatiivid kõnealustele mahaarvamistele
Artikkel 48
Künnisega seotud erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
Artikli 36 lõike 1 punktidega c ja i ette nähtud mahaarvamiste tegemisel ei nõuta, et ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvaksid maha käesoleva lõike punktides a ja b loetletud kirjeid, mille kogusumma ei ületa lõikes 2 osutatud künnist:
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Lõike 1 kohaldamisel on künniseks käesoleva lõike punktis a osutatud summa korrutatud käesoleva lõike punktis b osutatud protsendimääraga:
esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamiseta;
17,65 %.
Lõike 1 kohaldamisel määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kindlaks selle, millist osa edasilükkunud tulumaksu varast esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummas ei tule maha arvata, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;
järgmise summa:
punktis a osutatud summa;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusumma selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.
Oluliste investeeringute osakaal kirjete kogusummas, mida ei tule maha arvata, võrdub üks miinus esimeses lõigus osutatud osa.
Artikkel 49
Mahaarvamisnõue konsolideerimise, täiendava järelevalve või ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omaalgatusliku kaitseskeemi kohaldamise korral
Omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad, et ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutaksid direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodit 1, 2 või 3, võivad pädevad asutused lubada ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ mitte maha arvata osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ , emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering, juhul kui käesoleva lõike punktides a–e esitatud tingimused on täidetud:
finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;
see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;
pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;
osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:
emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;
emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ;
ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, mis on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.
Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.
Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamisega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, luues takistuse siseturu toimimisele.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.
Pädevad asutused võivad lubada omavahendite individuaalse või allkonsolideeritud alusel arvutamise korral ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ mitte arvata osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides maha järgmistel juhtudel:
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on osalus teises ►C11 finantsinstitutsioonis ◄ ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:
pädevad asutused on andnud artikli 113 lõike 7 kohase loa;
täidetud on artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimused;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames koostatakse artikli 113 lõike 7 punktis e osutatud konsolideeritud bilanss või kui konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamist ei nõuta, siis laiendatud agregeeritud arvestus, mis on pädevate asutuste hinnangul samaväärne direktiiviga 86/635/EMÜ, mis sisaldab teatavaid direktiivi 83/349/EMÜ sätete kohandusi, või määrusega (EÜ) nr 1606/2002, millega reguleeritakse krediidiasutuste konsolideerimisgruppide konsolideeritud raamatupidamist, nõutavaga. Nimetatud laiendatud agregeeritud arvestuse samaväärsust kontrollib välisaudiitor ning eelkõige kontrollitakse seda, et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete vahel. ►M8 Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites; ◄
►C10 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemidega hõlmatud ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430. ◄ ►C11 Finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames ei nõuta selliste ühistu liikmete või juriidiliste isikute võlgnetava intressi mahaarvamist, kes ei ole ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmed, tingimusel et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete ja vähemusaktsionäri vahel, kui viimase puhul on tegemist ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ ;
kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14 vastavalt.
4. jagu
Esimese taseme põhiomavahendid
Artikkel 50
Esimese taseme põhiomavahendid
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, mida on korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 kuni 35 ja millest on tehtud artikli 36 kohased mahaarvamised ning mille suhtes on kohaldatud artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandeid ja alternatiive.
3. PEATÜKK
Täiendavad esimese taseme omavahendid
1. jagu
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 51
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:
kapitaliinstrumendid, tingimusel, et täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss.
Punkti a tingimustele vastavad instrumendid ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega teise taseme omavahendite kirjetena.
Artikkel 52
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
instrumendid on emiteerinud ►C10 finantsinstitutsioon ◄ vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumendid järjestatakse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;
järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;
kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C10 finantsinstitutsioon ◄ plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;
instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:
väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
instrumentidelt tehtavate väljamaksete suurust ei muudeta ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
instrumente reguleerivate sätetega antakse ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada instrumentidelt väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning ►C11 finantsinstitutsioon ◄ võib selliseid tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;
väljamaksete tühistamist ei käsitata ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna;
väljamaksete tühistamisega ei kaasne ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ mingeid piiranguid;
instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;
instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;
instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.
Esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et nad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;
protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:
selle kindlaksmääramine, et käivitav sündmus on aset leidnud;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma üleshindamine pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;
instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;
eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 53
Piirangud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete tühistamisele ning tunnusjooned, mis võivad takistada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist
Artikli 52 lõike 1 punkti l alapunkti v ja punkti o kohaldamisel ei hõlma täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted eelkõige järgmist:
nõue, mille kohaselt tuleb teha instrumentidelt väljamaksed juhul, kui tehakse väljamakse selliselt ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud instrumendilt, millel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluval instrumendil, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluval instrumendil;
nõue, mille kohaselt tühistatakse väljamaksed esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt juhul, kui kõnealustelt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid ei tehta;
kohustus asendada intressi- või dividendimaksed muud laadi maksetega. ►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ei kohaldata sellist kohustust ka ühelgi muul viisil.
Artikkel 54
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamine või konverteerimine
Artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamisel kohaldatakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes järgmisi sätteid:
käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:
5,125 %;
5,125 %-st kõrgem tase, kui see on määratud kindlaks ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt ja täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;
kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:
sellise konverteerimise määr ja konverteerimise lubatud mahu piirmäär;
instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik;
kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:
instrumendi omaniku nõue ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumendi tagasivõtmise või tagasiostmise korral maksmisele kuuluv summa;
instrumendilt tehtavad väljamaksed;
kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Käivitava sündmuse toimumise korral allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogusumma ei või olla väiksem kui väikseim järgnevast:
summa, mida on vaja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;
instrumendi täielik põhisumma.
Kui toimub käivitav sündmus, peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ tegema järgmist:
teavitama viivitamata pädevaid asutusi;
teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;
viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Artikkel 55
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine täiendavasse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine täiendavate esimese taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
2. jagu
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 56
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha järgmise:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda nendes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ►C11 finantsinstitutsioon ◄ võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;
finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 60 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole neis ettevõtjates olulist investeeringut;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendeid;
kõik arvutamise ajal prognoositavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.
Artikkel 57
Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 56 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või mõlemaid hoitakse muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 58
Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 56 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 59
Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 56 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kas kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 60
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 56 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.
3. jagu
Täiendavad esimese taseme omavahendid
Artikkel 61
Täiendavad esimese taseme omavahendid
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ täiendavad esimese taseme omavahendid koosnevad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest, millest on maha arvatud artiklis 56 osutatud kirjed ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.
4. PEATÜKK
Teise taseme omavahendid
1. jagu
Teise taseme omavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 62
Teise taseme omavahendite kirjed
Teise taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:
kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt, üldine krediidiriskiga korrigeerimine (koos maksumõjuga) kuni 1,25 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, artiklite 158 ja 159 kohaselt arvutatavad positiivsed summad (koos maksumõjuga) kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.
Punkti a tingimustele vastavad kirjed ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena.
Artikkel 63
Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
instrumendid on otseselt emiteerinud ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ja nende eest on täielikult tasutud;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;
järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;
instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;
instrumente reguleerivad sätted ei sisalda ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;
kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C10 finantsinstitutsioon ◄ võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;
instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
Artikkel 64
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine
See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:
instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;
instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.
Artikkel 65
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui teise taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi puhul ei ole enam täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine teise taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
2. jagu
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 66
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Teise taseme omavahendite kirjetest arvatakse maha järgmine:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ►C11 finantsinstitutsioon ◄ võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;
finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 70 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut neis ettevõtjates;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva;
artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjeid.
Artikkel 67
Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 66 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 68
Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 66 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
osalusi kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetes ja kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetes käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 69
Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 66 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, lähtudes aluspositsioonist nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 70
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide mahaarvamine, kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 66 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste kogusumma, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.
3. jagu
Teise taseme omavahendid
Artikkel 71
Teise taseme omavahendid
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendid koosnevad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendite kirjetest, millest on tehtud artiklis 66 osutatud mahaarvamised ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.
5. PEATÜKK
Omavahendid
Artikkel 72
Omavahendid
►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid võrduvad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese ja teise taseme omavahendite summaga.
5a. PEATÜKK
Kõlblikud kohustused
Artikkel 72a
Kõlblike kohustuste kirjed
Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:
kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;
teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.
Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:
tagatud hoiused;
nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 19 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;
tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;
kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;
kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
►C10 finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ ( 20 ) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;
kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või
kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;
järgmised kohustused:
kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;
kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;
kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;
kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;
kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.
Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.
Artikkel 72b
Kõlblike kohustuste instrumendid
Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kohustused on otse emiteerinud või välja andnud ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ning nende eest on täielikult tasutud;
kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
ettevõtja, milles ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;
kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:
kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;
ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;
kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;
kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;
instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;
kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;
kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.
Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.
Artikli 92b kohaldamisel käsitatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides c, k, l ja m esitatud viiteid kriisilahendussubjektile ka viidetena finantsinstitutsioonile, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja.
Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:
kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning
nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:
►C10 finantsinstitutsioonil ◄ ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;
kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;
nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;
lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.
Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 72c
Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine
Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.
Artikkel 72d
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud
Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.
Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.
Artikkel 72e
Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut neis üksustes;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
Käesoleva jao kohaldamisel võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:
kus:
h |
= |
artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa; |
i |
= |
emiteeriva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ indeks; |
Hi |
= |
emiteeriva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma; |
li |
= |
emiteeriva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ värskeimale avalikustatud teabele, ning |
Li |
= |
artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele. |
Kui ELis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:
kus:
i |
= |
tütarettevõtja indeks; |
OPi |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa; |
LPi |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa; |
β |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsent, mis arvutatakse järgmiselt:
|
Oi |
= |
tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; |
Li |
= |
tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; |
ri |
= |
tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena; |
aRWAi |
= |
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon, mis on arvutatud artikli 92 lõike 3 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt; |
wi |
= |
tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile b ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile b või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena; |
aLREi |
= |
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt artikli 429 lõikele 4, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt. |
Kui emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.
Artikkel 72f
Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 72g
Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus
Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.
Artikkel 72h
Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.
Artikkel 72i
Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes
Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:
kogusumma, mille võrra ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32–35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.
Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. ►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.
Artikkel 72j
Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
osalused kuuluvad kauplemisportfelli;
kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.
Artikkel 72k
Kõlblikud kohustused
►C10 Finantsinstitutsiooni ◄ kõlblikud kohustused koosnevad ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.
Artikkel 72l
Omavahendid ja kõlblikud kohustused
►C10 Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.
6. PEATÜKK
Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded
Artikkel 73
Instrumentidelt tehtavad väljamaksed
Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.
Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ vastavus nendele tingimustele.
Lõiget 4 ei kohaldata, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on nimetatud laiapõhjalises turuindeksis alusüksuseks, välja arvatud juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ leiab, et laiapõhjalise turuindeksi liikumised ei ole märkimisväärses korrelatsioonis ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , selle emaettevõtjana tegutseva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtja krediidikvaliteediga;
pädeval asutusel ei ole kujunenud punktis a osutatust erinevat arvamust.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 74
Reguleeritud finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumentides olevad osalused, mis ei kvalifitseeru regulatiivse kapitalina
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ ei arva omavahendite mis tahes elementidest maha reguleeritud finantssektori ettevõtja emiteeritud otseseid, kaudseid või sünteetilisi osalusi, mis ei kvalifitseeru kõnealuse ettevõtja regulatiivse kapitalina. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad selliste osaluste suhtes vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid.
Artikkel 75
Lühikeste positsioonide mahaarvamise ja lõpptähtaegadega seotud nõuded
Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on lepingujärgne õigus müüa konkreetsel tulevasel kuupäeval riskimaandust pakkuvale vastaspoolele pikk positsioon, mille riski maandatakse;
Artikkel 76
Kapitaliinstrumentide ja kohustuste indeksipõhised osalused
Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a, artikli 72f punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid kapitaliinstrumendis või kohustuses oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
punktis a osutatud positsioone kajastatakse finantsinstitutsiooni bilansis õiglases väärtuses;
punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt finantsinstitutsiooni sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;
pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.
Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib finantsinstitutsioon kasutada finantsinstitutsiooni indeksite koosseisu kuuluvate kapitaliinstrumentide või kohustuste aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et finantsinstitutsioon arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:
enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmine:
millal hinnangud, mida kasutatakse lõike 2 kohase alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele, on piisavalt konservatiivsed;
mida tähendab „tegevuslikult koormav” lõike 3 kohaldamisel.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 77
Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;
omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.
Artikkel 78
Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks
Pädev asutus annab ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:
enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. ►C10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid ning määra, mida pädev asutus peab vajalikuks. ◄ Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.
Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.
Pädevad asutused võivad lubada ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:
kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;
enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,
mida tähendab „jätkusuutlik ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”;
lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;
artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 78a
Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente
Kriisilahendusasutus annab ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.
Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;
lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
mida tähendab „jätkusuutlik ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 79
Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 79a
Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine
II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.
Artikkel 80
Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll
Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.
Kõnealune teavitamine hõlmab järgmist:
üksikasjalik selgitus tuvastatud puudujäägi laadi ja ulatuse kohta;
tehniline nõuanne komisjonile meetmete kohta, mida EBA peab vajalikuks võtta;
olulised muudatused EBA kasutatavas ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ maksevõime stressitesti metoodikas.
EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:
turustandardite või -tavade asjakohased suundumused;
muudatused asjakohastes õigus- või raamatupidamisstandardites;
olulised muudatused EBA kasutatavas ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ maksevõime stressitesti metoodikas.
II JAOTIS
VÄHEMUSOSALUSED NING TÜTARETTEVÕTJATE POOLT EMITEERITUD TÄIENDAVATESSE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE JA TEISE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID
Artikkel 81
Vähemusosalused, mis kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvamiseks
Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:
tütarettevõtja on üks järgmistest:
finantsinstitutsioon;
ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;
investeerimisühing;
kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.
Artikkel 82
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:
tütarettevõtja on üks järgmistest:
finantsinstitutsioon;
ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;
investeerimisühing;
kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
käesoleva lõigu sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid ja teise taseme omavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.
Artikkel 83
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid, mille on emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja
Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kõnealused instrumendid emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;
instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused;
eriotstarbelise ettevõtja ainus vara on tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, mis vastavad vastavalt vajadusele kas artikli 52 lõikes 1 või artiklis 63 sätestatud tingimustele.
Kui pädev asutus leiab, et eriotstarbelise ettevõtja selline vara, mis ei ole tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, on selle ettevõtja jaoks minimaalne või ebaoluline, siis võib pädev asutus loobuda esimese lõigu punktis d nimetatud tingimuse kohaldamisest.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 84
Vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:
tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:
kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;
tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja vähemusosalusi konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvata.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Pädevad asutused võivad anda loa käesolevat artiklit mitte kohaldada emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale, kes täidab kõiki järgmisi tingimusi:
tema põhitegevuseks on osaluste omandamine;
tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel;
ta konsolideerib tütarettevõtjast ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ , milles tal on üksnes vähemusosalus direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 sätestatud kontrollisuhte alusel;
rohkem kui 90 % konsolideeritud nõutavatest esimese taseme põhiomavahenditest tuleb punktis c osutatud tütarettevõtjalt, arvutatuna allkonsolideeritud alusel.
Kui pärast 28. juunit 2013 saab emaettevõtjana tegutsevast finantsvaldusettevõtjast, kes täidab esimeses lõigus sätestatud tingimusi, emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, võivad pädevad asutused anda kõnealusele emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale esimeses lõigus osutatud loa käesolevat artiklit mitte kohaldada, tingimusel et see ettevõtja täidab nimetatud lõigus sätestatud tingimusi.
Artikkel 85
Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:
tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:
tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;
tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid esimese taseme omavahendeid konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka arvata.
Artikkel 86
Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Ilma et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
Artikkel 87
Kvalifitseeruvad omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:
tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:
tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavate kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate omavahendite nõuete summale;
ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigi esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete ja teise taseme omavahendite kirjete summast, välja arvatud artikli 62 punktides c ja d osutatud summad.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid omavahendeid konsolideeritud omavahendite hulka arvata.
Artikkel 88
Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka
Ilma, et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka.
Artikkel 88a
Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid
Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;
need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;
need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:
kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;
kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.
III JAOTIS
OLULINE OSALUS VÄLJASPOOL FINANTSSEKTORIT
Artikkel 89
Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste riskiga kaalumine ja keelustamine
Olulise osaluse suhtes, mille maht ületab 15 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud kapitalist ja mis ei ole ühes järgnevatest ettevõtjatest, kohaldatakse lõiget 3:
finantssektori ettevõtja;
ettevõtja, kes ei ole finantssektori ettevõtja ja kelle tegevust käsitab pädev asutus mis tahes järgmise tegevusena:
panganduse otsene laiendus;
panganduse abiteenus;
liising, faktooring, usaldusfondide valitsemine, andmetöötlusteenuste haldamine või mis tahes muu samalaadne tegevus.
Pädevad asutused kohaldavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ lõigete 1 ja 2 kohaste oluliste osaluste suhtes punktis a või b sätestatud nõudeid:
omavahendite nõude arvutamisel vastavalt III osale kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu 1 250 % järgmistest suurima suhtes:
lõikes 1 osutatud oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % aktsepteeritud kapitalist;
lõikes 2 osutatud oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud kapitalist;
pädevad asutused keelavad ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ omada lõigetes 1 ja 2 osutatud olulisi osalusi summas, mis ületab kõnealuste lõigete kohaseid aktsepteeritud kapitali protsendimäärasid.
Pädevad asutused avaldavad selle, kas nad on valinud lõike a või b kohaldamise.
Lõike 1 punkti b kohaldamiseks annab EBA välja suunised, et täpsustada järgmisi mõisteid:
tegevus, mis on panganduse otsene laiendus;
panganduse abiteenus;
samalaadne tegevus.
Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Artikkel 90
Alternatiiv riskikaalule 1 250 %
Selle asemel, et kohaldada riskikaalu 1 250 % summade suhtes, mis ületavad artikli 89 lõigetes 1 ja 2 osutatud piirmäärasid, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvata kõnealused summad vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Artikkel 91
Erandid
Ettevõtjate aktsiaid ja osasid, millele ei ole osutatud artikli 89 lõike 1 punktides a ja b, ei võeta arvesse kõnealuses artiklis osutatud aktsepteeritud kapitali piirmäärade arvutamisel, kui täidetud on mis tahes järgmistest tingimustest:
kõnealuseid aktsiaid või osasid hoitakse ajutiselt artiklis 79 osutatud rahalise abi andmise toimingu ajal;
kõnealused hoitavad aktsiad või osad on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ hoiab kõnealuseid aktsiaid või osasid enda nimel, kuid teiste isikute arvel.
III OSA
OMAVAHENDITE NÕUDED
I JAOTIS
ÜLDNÕUDED, HINDAMINE JA ARUANDLUS
1. PEATÜKK
Omavahendite nõutav tase
1. jagu
Omavahendite nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul
Artikkel 92
Omavahendite nõuded
Kui artiklitest 93 ja 94 ei tulene teisiti, peavad ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ igal ajahetkel olema täidetud järgmised omavahendite nõuded:
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on 4,5 %;
esimese taseme omavahendite suhtarv on 6 %;
koguomavahendite suhtarv on 8 %;
finantsvõimenduse määr on 3 %.
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.
Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.
Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad omavahendite suhtarvusid järgmiselt:
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;
esimese taseme omavahendite suhtarv on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;
koguomavahendite suhtarv on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
Koguriskipositsioon arvutatakse käesoleva lõike punktide a–f summana pärast lõikes 4 sätestatu arvesse võtmist:
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:
käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;
riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;
kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;
arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379;
VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul;
III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded;
II jaotise kohaselt kindlaks määratud riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusest järgmist liiki tehingute ja lepingute puhul:
II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;
repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;
võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;
pika arveldustähtajaga tehingud.
Lõikes 3 osutatud koguriskipositsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
kõnealuse lõike punktides c, d ja e osutatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad kõnealuse lõike punktides b–e sätestatud omavahendite nõuded 12,5-ga.
Artikkel 92a
Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded
Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab finantsinstitutsioon, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks ja kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:
18 % riskipõhine määr, mis näitab ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:
kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;
kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
▼M15 —————
Artikkel 92b
Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded
Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:
direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;
selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.
Artikkel 93
Algkapitali nõue tegevuse jätkuvuse korral
▼M9 —————
Artikkel 94
Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand
Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
5 % ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;
50 miljonit eurot.
Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:
II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;
muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.
Lõike 1 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:
valuuta- ja kaubapositsioonid;
sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;
kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.
2. jagu
Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid
Artikkel 95
Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, kasutavad koguriskipositsiooni leidmiseks seda järgmistest arvutustest, mis annab suurema tulemuse:
artikli 92 lõike 3 punktides a–d ja f osutatud kirjete summa pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;
artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.
Artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, täidavad artikli 92 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi esimeses lõigus osutatud koguriskipositsiooni alusel.
Pädevad asutused võivad kehtestada artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatele, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, omavahendite nõuded, mis oleksid kõnealuste ettevõtjate suhtes siduvad 31. detsembril 2013 kehtivate direktiivi 2006/49/EÜ ja direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt.
Artikkel 96
Omavahendite nõuded investeerimisühingutele, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapital
Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad investeerimisühingud, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõike 2 kohane algkapital, koguriskipositsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 2:
investeerimisühingud, kes kauplevad oma arvel ainult kliendi korralduse täitmiseks või teostamiseks või ligipääsu saamiseks kliiring- ja arveldussüsteemile või tunnustatud börsile, tegutsedes sealjuures vahendaja õigustega või kliendi korraldusi täites;
investeerimisühingud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad ei hoia enda käes kliendi raha ega väärtpabereid;
nad tegelevad ainult oma arvel kauplemisega;
neil ei ole väliskliente;
nende tehingute teostamine ja arveldamine toimub kliiringuasutuse vastutusel ja garantiiga.
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingud arvutavad koguriskipositsiooni järgneva summana:
artikli 92 lõike 3 punktid a–d ja f pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;
artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.
Artikkel 97
Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt järgmine:
sellise nõude arvutamine, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;
tingimused, mille alusel pädev asutus võib korrigeerida nõuet, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;
kavandatud püsivate üldkulude arvutamine juhul, kui investeerimisühingu majandustegevus on kestnud alla ühe aasta.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. märtsiks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 98
Investeerimisühingu omavahendid konsolideeritud alusel
Artikli 95 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:
arvutades koguriskipositsiooni artikli 95 lõike 2 kohaselt;
arvutades omavahendid emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel.
Artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ja finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:
arvutades koguriskipositsiooni artikli 96 lõike 2 kohaselt;
arvutades omavahendid vastavalt vajadusele kas emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja kooskõlas II jaotise I osa 2. peatükiga.
▼M8 —————
3. PEATÜKK
Kauplemisportfell
Artikkel 102
Kauplemisportfelliga seotud nõuded
Artikkel 103
Kauplemisportfelli haldamine
►C10 Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:
tegevused, mida ►C10 finantsinstitutsioon ◄ loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;
millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles ►C10 finantsinstitutsioon ◄ saab:
tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;
maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;
anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;
millises ulatuses ►C10 finantsinstitutsioon ◄ saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;
millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;
millises ulatuses ►C10 finantsinstitutsioon ◄ saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;
millises ulatuses ►C10 finantsinstitutsioon ◄ võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.
Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kõiki järgmisi nõudeid:
►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;
►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:
milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;
positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;
selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;
selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;
selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;
aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;
Artikkel 104
Kauplemisportfelli kuulumine
▼M8 —————
Artikkel 104b
Nõuded kauplemisüksusele
►C10 Finantsinstitutsioonide ◄ kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:
igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;
igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;
igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;
aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;
igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;
aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.
Artikkel 105
Usaldusväärse hindamise nõuded
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad usaldusväärse hindamise, ning järgivad neid. Kõnealused süsteemid ja kontrollimehhanismid sisaldavad vähemalt järgmist:
hindamisprotsessi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas selgelt määratletud kohustused eri valdkondades, mis on seotud järgneva kindlaksmääramisega: hindamine, turuinfo allikad ja nende asjakohasuse läbivaatamine, suunised jälgitamatute sisendite kasutamise kohta, mis kajastavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ eeldusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid, sõltumatute hindamiste sagedus, sulgemishindade ajastamine, hinnangute korrigeerimise protseduurid ning kuulõpu ja vastavalt vajadusele muul ajal tehtava kontrolli protseduurid;
hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani viivad selged ja front office'ist sõltumatud aruandlusahelad, mis viivad lõpuks juhtorganini välja.
Mudelipõhise hindamise korral täidavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid:
kõrgem juhtkond on teadlik kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistab sellega kaasnevat ebakindlust äriühingu riski/majandustulemuste aruandluses;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ viivad võimaluse korral turusisendid vastavusse turuhindadega ning hindavad sageli asjaomase hinnatava positsiooni turusisendite asjakohasust ja mudeli parameetreid;
võimaluse korral kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul üldtunnustatud turutavaks olevaid hindamismetoodikaid;
kui mudeli töötab välja ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ise, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja testinud vastavalt kvalifitseeritud isikud, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud ametlikud muutuste kontrollimise protseduurid ning nad säilitavad mudeli kaitstud koopia ja kasutavad seda korrapäraselt hinnangute kontrollimiseks;
riskijuhtimise eest vastutav üksus on teadlik kasutatavate mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hindamisväljundites arvesse võtta, ning
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ mudelid vaadatakse korrapäraselt läbi, et määrata kindlaks nende toimimine; kõnealune läbivaatamine hõlmab eelduste jätkuva paikapidavuse hindamist, kasumit/kahjumit ja riskitegureid võrdlevat analüüsi ning tegelike sulgemisväärtuste ja mudeli väljundite võrdlust.
Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ näevad ette protseduurid mis tahes selliste vähelikviidsete positsioonide praeguste hinnangute korrigeerimise arvutamiseks, mis võivad eelkõige tuleneda turusündmustest või ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ seotud olukordadest, nt kontsentreeritud positsioonidest ja/või positsioonidest, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad vajaduse korral selliseid korrigeerimisi lisaks positsiooni väärtuse mis tahes muutustele, mis on nõutavad seoses finantsaruandlusega, kusjuures kõnealused korrigeerimised peavad kajastama positsiooni mittelikviidsust. Kõnealuste protseduuride kohaselt kaaluvad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ vähelikviidsete positsioonide hinnangute korrigeerimise vajalikkuse üle otsustamisel mitmeid tegureid. Kõnealused tegurid hõlmavad järgmist:
lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;
parima ostu- ja müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine;
turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude (sealhulgas halvenenud turutingimuste korral) volatiilsus ja keskmine;
kontsentratsioon üksikute turgude suhtes;
positsioonide aegumine;
mil määral põhineb hinnang mudelipõhisel hindamisel;
muude mudeliriskide mõju.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 106
Sisemine riskimaandus
Sisemine riskimaandus peab eelkõige vastama järgmistele nõuetele:
selle esmaseks eesmärgiks ei ole omavahendite nõuete vältimine või vähendamine;
see on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja selle suhtes kohaldatakse kindlat sisemist heakskiidu- ja auditeerimiskorda;
seda käsitletakse turutingimustest lähtudes;
sisemisest riskimaandusest tekkinud tururiski juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt ja kehtestatud limiitide piires;
seda jälgitakse hoolikalt kooskõlas asjakohaste protseduuridega.
II JAOTIS
KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
1. PEATÜKK
Üldpõhimõtted
Artikkel 107
Krediidiriski käsitlemise meetodid
Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul kasutab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohaldamisel oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks 9. jao 6. peatükis sätestatud käsitlust. Kõiki muid keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitleb ►C11 finantsinstitutsioon ◄ järgmiselt:
muid nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena teise ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu;
muid nõuetele mittevastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena äriühingute vastu.
Artikkel 108
Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine standardmeetodi ja sisereitingute meetodi puhul
Artikkel 109
Väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara väärtpaberistamises hoitava positsiooni puhul vastavalt 5. peatükile.
Artikkel 110
Krediidiriskiga korrigeerimise käsitlus
Käesoleva artikli ning 2. ja 3. peatüki kohaldamisel ei hõlma üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised üldist pangandusreservi.
Sisereitingute meetodit kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad standardmeetodit teatava osa suhtes oma riskipositsioonidest konsolideeritud alusel või individuaalselt kooskõlas artiklitega 148 ja 150, määravad selle, millise osa suhtes nende üldisest krediidiriskiga korrigeerimisest kohaldatakse standardmeetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust ja millise osa suhtes sisereitingute meetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust, kindlaks järgmiselt:
ülejäänud krediidiriskiga korrigeerimise suhtes kohaldatav käsitlus määratakse kindlaks proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osakaalu suhtes riskiga kaalutud varast kohaldatakse standardmeetodit ja kui suure osakaalu suhtes sisereitingute meetodit.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kohaldatava raamatupidamistava kohane arvutamine seoses järgmisega:
artiklis 111 osutatud riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul;
artiklites 166 kuni 168 osutatud riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul;
artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemine;
artiklites 246 ja 266 osutatud riskipositsiooni väärtus väärtpaberistamise positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamiseks;
artiklis 178 osutatud makseviivituse kindlakstegemine;
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. PEATÜKK
Standardmeetod
1. jagu
Üldpõhimõtted
Artikkel 111
Riskipositsiooni väärtus
Varakirje riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 110 on selle bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, artiklite 34 ja 105 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ja muude varakirjega seotud omavahendite vähendamiste kohaldamist. I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus on järgmine protsent selle nimiväärtusest pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist:
täisriskiga kirjete puhul 100 %;
keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;
mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;
madala riskiga kirjete puhul 0 %.
Esimese lõigu teises lauses osutatud bilansivälised kirjed määratakse riskikategooriatesse vastavalt I lisale.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 223 kohast finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, suurendatakse repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest tulenevate riskipositsioonide väärtust, samuti võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt artiklitele 223 kuni 225.
Artikkel 112
Riskipositsiooni klassid
Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu;
nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu;
nõuded avaliku sektori asutuste vastu;
nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu;
nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu;
nõuded ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu;
nõuded äriühingute vastu;
jaenõuded;
kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;
makseviivituses olevad riskipositsioonid;
eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid;
pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid;
väärtpaberistamise positsioonide kirjed;
nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ja äriühingute vastu;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid;
omakapitali investeeringud;
muud kirjed.
Artikkel 113
Riskiga kaalutud vara arvutamine
Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. Pädevad asutused võivad anda nimetatud nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:
vastaspool on täielikult kaasatud ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ samasse konsolideerimisse;
vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes;
vastaspool asub ►C11 finantsinstitutsiooniga ◄ samas liikmesriigis,
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ vastaspoole poolt.
Kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on käesoleva lõike kohaselt luba loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.
Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ pädevate asutuste eelneval loal loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kellega ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on astunud samasse ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel, mis kaitseb asjaomaseid ►C11 finantsinstitutsioone ◄ ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad anda nimetatud loa, kui täidetud on järgmised tingimused:
täidetud on lõike 6 punktides a, d ja e sätestatud nõuded;
korraldusega tagatakse, et ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem suudab pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust kõnealuse skeemi jaoks koheselt kättesaadavatest vahenditest;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi käsutuses on sobivad ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid, mis annavad täieliku ülevaate nii kõigi üksikliikmete kui ka kaitseskeemi kui terviku riskiolukorrast, koos vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil jälgitakse makseviivituses olevaid riskipositsioone sobival viisil vastavalt artikli 178 lõikele 1;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse üksikliikmeid;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames koostatakse ja avaldatakse igal aastal konsolideeritud aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud bilansist, kasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest, või aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud koondbilansist, koondkasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmed on kohustatud teatama vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asjaomase kaitseskeemi tegevuse lõpetada;
välistatakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamine (edaspidi „mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete vahel;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem põhineb valdavalt sarnase äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel;
asjaomased pädevad asutused kinnitavad punktides c ja d osutatud süsteemide asjakohasuse ja teostavad selle üle korrapäraselt järelevalvet.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ otsustab käesoleva lõike kohaselt loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.
2. jagu
Riskikaalud
Artikkel 114
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
Sellistele nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 1 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 1
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
▼M11 —————
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuete suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 115
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
EBA haldab avaliku juurdepääsuga andmebaasi kõikide liidu piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste kohta, kelle vastu olevaid nõudeid käsitavad asjaomased pädevad asutused nõuetena oma keskvalitsuse vastu.
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 116
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 2 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis avaliku sektori asutus on asutatud:
Tabel 2
Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 117
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanka, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka ja Ladina-Ameerika Arengupanka CAF käsitatakse mitmepoolsete arengupankadena.
Nõuetele järgmiste mitmepoolsete arengupankade vastu määratakse riskikaal 0 %:
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;
Ameerika Riikide Arengupank;
Aasia Arengupank;
Aafrika Arengupank;
Euroopa Nõukogu Arengupank;
Põhjamaade Investeerimispank;
Kariibi Arengupank;
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
Euroopa Investeerimispank;
Euroopa Investeerimisfond;
Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;
immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend;
Islami Arengupank;
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;
Aasia Taristuinvesteeringute Pank.
Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.
Artikkel 118
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
Nõuetele järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu määratakse riskikaal 0 %:
Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;
Rahvusvaheline Valuutafond;
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond;
Euroopa stabiilsusmehhanism;
vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi neile oma liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid.
Artikkel 119
Nõuded ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu
Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist tulenevale nõudele ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu võib määrata sama riskikaalu nagu nõudele kõnealuse liikmesriigi keskpanga vastu, tingimusel et:
reserve hoitakse kooskõlas Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) ( 21 ) või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomase määrusega kõigis olulistes aspektides samaväärsed;
Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on töökindluse poolest võrreldavad finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena finantsinstitutsioonide vastu.
Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõudeid töökindluse poolest võrreldavateks finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.
Artikkel 120
Nõuded reitingu saanud ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mis on selliste ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 3 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 3
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on selliste ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 4 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 4
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
20 % |
20 % |
50 % |
50 % |
150 % |
Artikli 131 kohane lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu käsitlus ja lõike 2 kohane lühiajaliste nõuete üldine eeliskäsitlemine suhestuvad omavahel järgmiselt:
kui puudub lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu olevate kõikide nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud;
kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.
kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, siis lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal kui see, mida kohaldatakse konkreetse lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu puhul.
Artikkel 121
Nõuded reitinguta ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu
Nõuetele selliste ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 5 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis asjaomane ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.
Tabel 5
Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Nõude riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Artikkel 122
Nõuded äriühingute vastu
Nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 6
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
150 % |
Artikkel 123
Jaenõuded
Järgmistele kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse riskikaal 75 %:
nõue füüsilise isiku või füüsiliste isikute vastu või väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) vastu;
nõue on üks arvukatest sarnaste tunnustega nõuetest, mis oluliselt vähendab sellise laenuandmisega seotud riske;
kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ ning tema emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone, mis on määratud artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi, ei ületa ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ andmetel 1 miljon eurot. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võtab selliste andmete saamiseks mõistlikke meetmeid.
Väärtpabereid ei saa liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Riskipositsioone, mis ei vasta esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumidele, ei või liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtuse saab liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;
laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;
laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;
laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.
Artikkel 124
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.
Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.
Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.
Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:
kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;
kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.
Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.
Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.
Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:
35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;
50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ja
soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.
Artikkel 125
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid
Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:
riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ sellisele elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, määratakse riskikaal 35 %;
nõuetele liisinguvõtja vastu, mis tulenevad elamukinnisvara liisingulepingust, mille kohaselt ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ nõue on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ oma laenude andmise põhimõtete osana maksimaalsed laenusumma ja sissetuleku suhtarvud ning nõuavad laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta;
täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;
välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti, ei ületa laenu osa, millele on määratud riskikaal 35 %, 80 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 80 % kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Artikkel 126
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid
Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:
riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ hüpoteegiga, mis on seatud büroodele või muudele äripindadele, võib määrata riskikaalu 50 %;
nõuetele, mis tulenevad büroode või muude äripindade liisingulepingust, mille kohaselt ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, võib määrata riskikaalu 50 %, tingimusel et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ nõue on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast;
täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;
laenu osale, mis ei ületa 50 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 60 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti) kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest, määratakse riskikaal 50 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti).
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Artikkel 127
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Riskipositsiooni tagamata osale, mille puhul võlgnik on makseviivituses vastavalt artiklile 178, ja jaenõuetele, mille krediidilimiidi tagamata osa puhul on tekkinud makseviivitus vastavalt artiklile 178, määratakse riskikaal järgmiselt:
riskikaal 150 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa on väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud;
riskikaal 100 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa ei ole väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud.
Artikkel 128
Eriti suure riskiga seotud kirjed
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:
investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;
investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;
spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.
Selle hindamisel, kas muud kui lõikes 2 osutatud riskipositsioonid on seotud eriti suure riskiga, võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse järgmisi riskitunnuseid:
suur kahjurisk seoses võlgniku makseviivitusega;
võimatu on usaldusväärselt hinnata, kas riskipositsioon kuulub punkti a alla.
EBA annab välja suunised, millega täpsustatakse, millist liiki riskipositsioonid ja mis ajaoludel on seotud eriti suure riskiga.
Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Artikkel 129
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
►M10 Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 ( 22 ) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjade suhtes saaks kohaldada käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud sooduskohtlemist, peavad need vastama käesoleva artikli lõigetes 3, 3a ja 3b sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise kõlbliku varaga: ◄
liidus asuvate keskvalitsuste, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade, avaliku sektori asutuste, piirkondlikele valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;
kolmandate riikide keskvalitsuste, kolmandate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ja kolmandate riikide avaliku sektori asutuste, kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kolmandate riikide kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, millele on määratud riskikaal selliselt, nagu nõuetele ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ või keskvalitsuste ja keskpankade vastu vastavalt artikli 115 lõigetele 1 või 2 ning artikli 116 lõigetele 1, 2 või 4 ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ning nõuded käesoleva punkti tähenduses, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel et need ei ületa 20 % emitendist ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, krediidikvaliteedi astmele 2 või nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad:
lühiajalistest hoiustest, mille esialgne tähtaeg ei ületa 100 päeva, kui neid hoiuseid kasutatakse direktiivi (EL) 2019/2162 artiklis 16 sätestatud tagatiste kogumi likviidsusvaru nõuete täitmiseks, või
tuletislepingutest, mis vastavad nimetatud direktiivi artikli 11 lõike 1 nõuetele, kui pädevad asutused seda lubavad;
laenud, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem;
eluasemelaenud, mille on täielikult taganud artiklis 197 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2ning mille puhul pandikirjade käesoleva lõike kohaseks tagamiseks kasutatud laenuosa ei ületa ühegi laenu puhul 80 % vastava Prantsusmaal asuva elamukinnisvara väärtusest ning laenusumma ja sissetuleku suhtarv on laenu väljastamise hetkel kõige enam 33 %. Elamukinnisvarale ei tohi olla seatud laenu andmisel hüpoteeki ning alates 1. jaanuarist 2014 antud laenude puhul peab laenuvõtjal olema lepinguline kohustus mitte seada selliseid pante ilma laenu andnud krediidiasutuse loata. Laenusumma ja sissetuleku suhtarv näitab laenuvõtja brutosissetuleku seda osa, mis katab laenumakse koos intressidega. Krediidiriski kaitse andja peab olema kas finantseerimisasutus, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuulub nende järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, või ►C11 finantsinstitutsioon ◄ või kindlustusandja. Ta peab looma krediidiriskist tulenevate kahjude katmiseks vastastikuse tagatisfondi või kindlustusandjate puhul rakendatava sellega samaväärse kaitseskeemi, mille parameetreid peavad pädevad asutused korrapäraselt üle vaatama. Laenuvõtja krediidivõimelisust peavad hindama nii krediidiasutus kui ka krediidiriski kaitse andja;
laenud, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. Ärikinnisvaraga tagatud laenud on kõlblikud, kui laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv 60 % on ületatud, kuid ei ületa 70 % taset, kui pandikirjade tagatiseks antud vara koguväärtus ületab pandikirja lunastamata nimiväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes;
laenud, mis on tagatud laevasid koormava merivõlaga kuni ulatuses, mis vastab 60 % panditud laeva väärtusest ja mis tahes eelisõigust omavate merivõlgade vahele.
Lõike 1a kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, või selliste laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest, nimetatud lõikes osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.
▼M10 —————
Lõike 1 esimese lõigu punkti c puhul kohaldatakse järgmist:
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis i osutatud lühiajalistest hoiustest, või käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud tuletislepingutest, ei tohi ületada 8 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest; direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast EBAga konsulteerimist lubada nõudeid selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad tuletislepingutest üksnes juhul, kui käesolevas lõikes osutatud krediidikvaliteedi astme 1 ja krediidikvaliteedi astme 2 nõuete kohaldamine toob asjaomases liikmesriigis potentsiaalselt kaasa olulisi kontsentreerumisprobleeme ning seda saab dokumenteerida;
kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3 ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest ning kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2 või 3, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest.
Lisaks sellele, et pandikirjad peavad olema tagatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlbliku varaga, kohaldatakse nende suhtes direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 14 määratletud ületagatuse minimaalset taset, mis on 5 %.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel peab kogu nimetatud direktiivi artikli 3 punktis 4 määratletud tagatisvara nimiväärtus kokku olema vähemalt sama suur kui lunastamata pandikirjade nimiväärtus („nimiväärtuse printsiip“) kokku ja tagatisvaraks võib olla üksnes käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlblik vara.
Liikmesriigid võivad kohaldada madalamat ületagatuse minimaalset taset või anda oma pädevatele asutustele õiguse selline tase määrata, tingimusel et
ületagatuse arvutamisel võetakse aluseks formaalne meetod, milles on arvesse võetud varaliikidest tulenevat riski või vara hindamine sõltub hüpoteekimisväärtusest, ja
ületagatuse minimaalne tase ei ole direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 15 lõigetes 6 ja 7 osutatud nimiväärtuse printsiibi kohaselt alla 2 %.
Ületagatuse minimaalse taseme saavutamiseks kasutatava vara suhtes ei kohaldata lõikes 1a sätestatud riskipositsiooni piirmäärasid ning neid ei võeta selliste piirmäärade arvutamisel arvesse.
Pandikirjadele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6a riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 6a
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
10 % |
20 % |
20 % |
50 % |
50 % |
100 % |
Pandikirjadele, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt riskikaalule, mis on määratud need emiteerinud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:
kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 20 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 10 %;
kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 50 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 20 %;
kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 100 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 50 %;
kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 150 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 100 %.
Artikkel 130
Väärtpaberistamise positsioonide kirjed
Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud vara määratakse kindlaks vastavalt 5. peatükile.
Artikkel 131
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning äriühingute vastu
Nõuetele ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning äriühingute vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 7 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 7
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
150 % |
150 % |
150 % |
Artikkel 132
Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded
Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
investeerimisfond on üks järgmistest:
vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;
alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;
AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;
AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;
kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;
kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;
investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:
nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;
investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;
investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ on kooskõlas järgmiste nõuetega:
investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonide kohta;
kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.
Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.
Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kolmas isik on üks järgmistest:
investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;
kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;
välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.
Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.
Erandina teisest lõigust, kui ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. ►C10 Finantsinstitutsioon ◄ esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad
►C10
finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (
), kui järgmised tingimused on täidetud:
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;
Artikkel 132a
Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfond võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfond kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.
Erandina esimesest lõigust võib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ oleks need ise vahetult võtnud.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 132b
Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara
Artikkel 132c
Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:
kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:
kus:
|
= |
riskikaal; |
i |
= |
investeerimisfondi indeks; |
RWAEi |
= |
artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks; |
|
= |
investeerimisfondi i positsioonide riskipositsiooni väärtus; |
Ai |
= |
investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus ning |
EQi |
= |
investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus; |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
►C10 finantsinstitutsiooni ◄ bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;
investeerimisfond on üks järgmistest:
direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või
direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;
miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;
kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;
miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.
Artikkel 133
Omakapitali investeeringud
Omakapitali investeeringutena käsitatakse järgmisi riskipositsioone:
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
Artikkel 134
Muud kirjed
3. jagu
Tunnustamine ja krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
1. alajagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamine
Artikkel 135
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
2. alajagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
Artikkel 136
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014 ja vajaduse korral esitab läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramisel järgivad EBA, EIOPA ja ESMA järgmisi nõudeid:
igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu pikaajaline makseviivituse määr, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang. Hiljuti asutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja vaid lühikest aega makseviivitusandmeid kogunud krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul küsivad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamust pikaajalise makseviivituse määra kohta, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang;
igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnatavate emitentide ring, antavate krediidikvaliteedi hinnangute vahemik, iga krediidikvaliteedi hinnangu tähendus ja krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse definitsioon;
EBA, EIOPA ja ESMA võrdlevad konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud iga krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevaid makseviivituse määrasid võrdlusalustega, mis tuginevad makseviivituse määradele, mida teised krediidikvaliteeti hindavad asutused on registreerinud samaväärsel krediidiriski tasemel olevate emitentide puhul;
kui konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevad võrdlusalusest oluliselt ja süstemaatiliselt kõrgemad makseviivituse määrad, määravad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule krediidikvaliteedi hinnangute skaalal kõrgema krediidikvaliteedi astme;
kui EBA, EIOPA ja ESMA on suurendanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse teatava krediidikvaliteedi hinnanguga seotud riskikaalu ja kui kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga seoses esinevad makseviivituse määrad ei ole enam oluliselt ega süstemaatiliselt võrdlusalusest kõrgemad, võivad EBA, EIOPA ja ESMA taastada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu esialgse krediidikvaliteedi astme krediidikvaliteedi hinnangute skaalal.
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
3. alajagu
Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
Artikkel 137
Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
Artikli 114 kohaldamisel võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:
tegemist on OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevate ekspordikrediidi agentuuride antud konsensusliku krediidikvaliteedi hinnanguga;
ekspordikrediidi agentuur avaldab oma krediidikvaliteedi hinnangud ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidikvaliteedi hinnang on seotud ühega kaheksast OECD kokkulepitud metoodikaga kehtestatud minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib ekspordikrediidiagentuuri määramise tühistada. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid.
Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalumisel aktsepteeritakse ekspordikrediidi agentuuri krediidikvaliteedi hinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 9.
Tabel 9
Minimaalne ekspordikindlustuse preemia |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
Riskikaal |
0 % |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
4. jagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine riskikaalude määramiseks
Artikkel 138
Üldnõuded
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib määrata ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse varakirjetele ja bilansivälistele kirjetele riskikaalude määramiseks. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib krediidikvaliteeti hindava asutuse määramise tühistada. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid. Krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata valikuliselt. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tellitud krediidikvaliteedi hinnanguid. Nad võivad siiski kasutada mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid, kui EBA on kinnitanud, et krediidikvaliteeti hindava asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest sellelt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest. EBA keeldub sellise kinnituse andmisest või võtab selle tagasi eelkõige juhul, kui krediidikvaliteeti hindav asutus on kasutanud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangut surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab neid järjepidevalt ja järjekindlalt;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;
kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks;
kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad riskikaalud, siis määratakse kõrgem riskikaal;
kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat riskikaalu andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat riskikaalu on erinevad, määratakse kõrgem riskikaal. Kui kaks madalaimat riskikaalu on samad, määratakse selline riskikaal.
Artikkel 139
Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang
Kui teatavate kirjete kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olevad kirjed ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut järgmistel juhtudel:
see annab tavapärasest kõrgema riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;
see annab madalama riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.
Kõigil muudel juhtudel käsitatakse riskipositsiooni reitinguta positsioonina.
Artikkel 140
Pikaajalised ja lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud
Mis tahes lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut kohaldatakse ainult kirje suhtes, millele lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on antud, ja seda ei kasutata mis tahes muu kirje riskikaalu määramiseks, välja arvatud järgmistel juhtudel:
kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 150 %, määratakse kõikidele asjaomase võlgnikuga seotud reitinguta ja tagamata lühi- või pikaajalistele riskipositsioonidele samuti riskikaal 150 %;
kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 50 %, määratakse kõikidele reitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele riskikaal vähemalt 100 %.
Artikkel 141
Omavääringus ja välisvaluutas olevad kirjed
Võlgniku omavääringus nomineeritud kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud muule välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.
Kui riskipositsioon tuleneb ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ osalusest laenus, mille on andnud mitmepoolne arengupank, kelle eelisõigusega võlausaldaja staatus on turul tunnustatud, võib riskikaalu määramiseks kasutada võlgniku omavääringus kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut.
3. PEATÜKK
Sisereitingute meetod
1. jagu
Pädevate asutuse luba sisereitingute meetodi kasutamiseks
Artikkel 142
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„reitingusüsteem” – kõik meetodid, protsessid, kontrollid ning andmete kogumise ja IT-süsteemid, mis toetavad krediidiriski hindamist, riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramist ning makseviivituse ja kahju hinnangute kvantifitseerimist teatavat liiki riskipositsioonide puhul;
„riskipositsiooni liik” – ühtemoodi hallatavate riskipositsioonide kogum, mis hõlmab teatavat liiki tehinguid ja mis võib olla piiratud konsolideerimisgruppi kuuluva ühe üksuse või üksuste ühe alajaotusega, tingimusel, et sama liiki riskipositsiooni hallatakse konsolideerimisgruppi kuuluvates teistes üksustes teistmoodi;
„äriüksus” – mis tahes eraldiseisev organisatsiooniline üksus või juriidiline isik, äriliin, geograafiline asukoht;
„suur finantssektori ettevõtja” – mis tahes finantssektori ettevõtja, mis vastab järgmistele nõuetele:
tema individuaalselt või konsolideeritud alusel arvutatud koguvara on vähemalt 70 miljardit eurot, kusjuures vara suuruse kindlaksmääramisel kasutatakse viimaseid auditeeritud finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruandeid, ning
tema enda või vähemalt ühe tema tütarettevõtja suhtes kohaldatakse liidus kehtivat usaldatavusnõuete regulatsiooni või sellise kolmanda riigi õigust, kes kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.
„reguleerimata finantssektori ettevõtja” – mis tahes muu ettevõtja, mis ei ole reguleeritud finantssektori ettevõtja, kuid mille põhitegevus on üks või mitu direktiivi 2013/36/EL I lisas või direktiivi 2004/39/EÜ I lisas loetletud tegevustest;
„võlgniku reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi kuuluval võlgniku reitinguskaalal, mis määratakse võlgnikele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide kogumi alusel, mille põhjal koostatakse makseviivituse tõenäosuse hinnang;
„tehingupõhine reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi tehingupõhisel reitinguskaalal, kuhu riskipositsioonid määratakse konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide alusel ning mille põhjal koostatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang.
▼M5 —————
Artikkel 143
Luba sisereitingute meetodi kasutamiseks
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad taotlema pädevatelt asutustelt eelneva loa seoses järgmisega:
olulised muudatused sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalas, mille kasutamiseks on ►C11 finantsinstitutsioon ◄ saanud loa;
sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi olulised muudatused, mille kasutamiseks on ►C11 finantsinstitutsioon ◄ saanud loa.
Reitingusüsteemi kohaldamisala hõlmab kõiki sellisesse asjaomasesse riskipositsiooni liiki kuuluvaid riskipositsioone, mille tarbeks kõnealune reitingusüsteem välja töötati.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 144
Sisereitingute meetodi kasutamise taotluse hindamine pädevate asutuste poolt
Pädev asutus annab ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ artikli 143 kohase loa kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ainult juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on käesolevas peatükis sätestatud nõuded, eelkõige 6. jaos sätestatud nõuded, ning et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski positsioonide juhtimise ja neile reitingute andmise süsteemid on usaldusväärsed ning neid rakendatakse terviklikult, ning eelkõige ainult juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et täidetud on järgmised nõuded:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemid võimaldavad võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjepidevalt kvantifitseerida;
omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja makseviivituse ja kahju hinnangutel ning nendega seotud süsteemidel ja protsessidel on riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessis ning laenuandmise otsuste tegemise, sisemise kapitali allokeerimise ja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ üldjuhtimise funktsioonide seisukohast keskne tähtsus;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrolli üksus, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ kogub ja säilitab kõiki asjaomaseid andmeid, et tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning valideerib need süsteemid;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on valideerinud iga reitingusüsteemi ja iga omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi asjakohase ajavahemiku jooksul enne kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks loa saamist, samuti on ta nimetatud ajavahemiku jooksul hinnanud seda, kas kõnealune reitingusüsteem või omakapitali investeeringute puhul kasutatav sisemudelitel põhinev meetod on kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi rakendusala arvestades sobiv, ja on teinud kõnealuse hindamise põhjal neis süsteemides või meetodites vajalikud muudatused;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on kõik ühe reitingusüsteemi rakendusalasse kuuluvad riskipositsioonid määranud ja määrab need jätkuvalt selle süsteemi reitinguklassidesse või kogumitesse; ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on kõik ühe omakapitali investeeringute puhul kasutatava meetodi alla kuuluvad omakapitali investeeringud määranud ja määrab need jätkuvalt selle sisemudelitel põhineva meetodi alla.
Nõuet kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kohaldatakse ka juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on ostnud rakendatava reitingusüsteemi või selle raames kasutatava mudeli kolmandast isikust müüjalt.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 145
Varasem sisereitingute meetodi kasutamise kogemus
Artikkel 146
Meetmed, mida võetakse juhul, kui käesoleva peatüki nõuded ei ole enam täidetud
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei täida enam käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:
esitab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks ja viib selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul;
tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.
Artikkel 147
Riskipositsioonide riskipositsiooni klassidesse määramise metoodika
Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;
nõuded ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu;
nõuded äriühingute vastu;
jaenõuded;
omakapitali investeeringud;
väärtpaberistamise positsioonide kirjed;
muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga.
Lõike 2 punktis a sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse artiklite 115 ja 116 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;
nõuded artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;
nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mille suhtes kohaldatakse artikli 118 kohaselt riskikaalu 0 %.
Lõike 2 punktis b sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida vastavalt artikli 115 lõigetele 2 ja 4 ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu;
sellised nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;
sellised nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mille suhtes ei kohaldata artikli 117 kohaselt riskikaalu 0 %, ning
sellised nõuded finantseerimisasutuste vastu, mida käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu;
Lõike 2 punktis d sätestatud jaenõuete riskipositsiooni klassi määramiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:
nõuded peavad olema ühe järgmistest vastu:
ühe või mitme füüsilise isiku vastu;
VKE vastu, kusjuures sellisel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ ning tema emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki tähtajaks tasumata nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioone, ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;
nõudeid ei hallata nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingute vastu olevate nõuete puhul;
iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.
Lisaks esimeses lõigus loetletud nõuetele, loetakse jaenõuete riskipositsiooni klassi kuuluvaks jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtus.
Lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
Lõike 2 punkti c kohase äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi puhul peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ eriotstarbeliste nõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:
nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellega majanduslikult võrreldav nõue;
laenu andjal on lepingupõhise kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nendelt saadava tulu üle;
kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.
Artikkel 148
Sisereitingute meetodi rakendamise tingimused eri riskipositsioonide klasside ja äriüksuste lõikes
Pädevate asutuste eelneval loal võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga artiklis 147 osutatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe konsolideerimisgrupi eri äriüksuste lõikes või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite kasutamiseks äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamisel.
Artikli 147 lõikes 5 osutatud jaenõuete riskipositsiooni klassi puhul võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad artikli 154 kohastele erinevatele korrelatsioonidele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 149
Tingimused, mille alusel võib tagasi pöörduda lihtsamate meetodite kasutamise juurde
Konkreetse riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul sisereitingute meetodit kasutav ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei lõpeta kõnealuse meetodi kasutamist riskiga kaalutud vara arvutamiseks ega hakka selle asemel kasutama standardmeetodit enne, kui on täidetud järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et standardmeetodi kasutamist ei taotleta selleks, et vähendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ , kes on saanud artikli 151 lõike 9 kohase loa makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamiseks, ei pöördu tagasi artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamise juurde enne, kui on täidetud järgmised tingimused:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamist teatava riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul ei taotleta selleks, et vähendada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Artikkel 150
Alalise osalise kasutamise tingimused
Pädevate asutuste eelneval loal võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit, kohaldada standardmeetodit järgmiste riskipositsioonide suhtes:
artikli 147 lõike 2 punktis a sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks põhjendamatult koormav;
artikli 147 lõike 2 punktis b sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ jaoks põhjendamatult koormav;
väheoluliste äriüksuste nõuded ja riskipositsiooni klassid või liigid, mida ei peeta nende suuruse ja tajutava riski profiili seisukohast oluliseks;
nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste ja avaliku sektori asutuste vastu, tingimusel et:
kõnealuse keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuetega ja kõnealuste muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole spetsiifilise avaliku korralduse tõttu erinevusi ning
keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt artikli 114 lõikele 2 või 4 riskikaal 0 %;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ nõuded sellise vastaspoole vastu, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vahelised nõuded, mis vastavad artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele;
omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 %;
omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsusepoolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud, kui selliseid riskipositsioone võib sisereitingute meetodi kohaldamisest välja jätta kokku ainult kuni 10 % ulatuses omavahenditest;
artikli 119 lõikes 4 määratletud nõuded, mis vastavad seal esitatud tingimustele;
artikli 215 lõikes 2 osutatud riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid.
Pädevad asutused lubavad standardmeetodi kohaldamist esimese lõigu punktides g ja h osutatud omakapitali investeeringute suhtes, mille puhul kõnealuse meetodi kohaldamiseks on antud luba teistes liikmesriikides. EBA avaldab oma veebisaidil nimekirja, millesse kantakse standardmeetodil käsitletavad nendes punktides osutatud riskipositsioonid, ning ajakohastab seda korrapäraselt.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
2. jagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine
1. alajagu
Käsitlemine riskpositsiooni klasside lõikes
Artikkel 151
Käsitlemine riskipositsiooni klasside lõikes
Artikkel 152
Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine
Erandina esimesest lõigust võib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ oleks need ise vahetult võtnud.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:
artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;
artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud ►C10 finantsinstitutsioonidele ◄ ;
kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kolmas isik on üks järgmistest:
investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;
muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;
muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;
lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;
välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.
Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.
Erandina teisest lõigust, kui ►C10 finantsinstitutsioonil ◄ on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. ►C10 Finantsinstitutsioon ◄ esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.
2. alajagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski puhul
Artikkel 153
Riskiga kaalutud vara äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul
Võttes arvesse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erikäsitlusi, arvutatakse äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara vastavalt järgmistele valemitele:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus
kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:
kui PD = 0, siis RW on 0;
kui PD = 1, st makseviivituses olevate nõuete puhul:
kus täpseim oodatava kahju määra hinnang (ELBE) on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;
kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu väärtuse kui punktides i või ii osutatud väärtuse puhul
kus
N(x) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; |
G (Z) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z; |
R |
= |
korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:
|
b |
= |
lõpptähtaja tegur, mis arvutatakse järgmiselt:
|
Iga riskipositsiooni puhul, mis vastab artiklites 202 ja 217 sätestatud nõuetele, võib riskiga kaalutud vara korrigeerida vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus · (0.15 + 160 · PDpp )
kus
PDpp |
= |
krediidiriski kaitse andja PD. |
RW arvutatakse, kasutades riskipositsioonile punktis 1 sätestatud asjakohast riskikaalu valemit, võlgniku makseviivituse tõenäosust ning krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude makseviivitusest tingitud kahjumäära. Lõpptähtaja tegur (b) arvutatakse, kasutades krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosust või võlgniku makseviivituse tõenäosust, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.
Selliste äriühingute vastu olevate nõuete puhul, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille aastane müügitulu kogusumma on vähem kui 50 miljonit eurot, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada äriühingute vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamiseks lõike 1 punkti iii kohast korrelatsioonivalemit. Kõnealuses valemis väljendab S aastast müügitulu kogusummat miljonites eurodes, kusjuures 5 miljonit eurot ≤ S ≤ 50 miljonit eurot. Raamatupidamisaruannetes kajastatud alla 5 miljoni euro suurust müügitulu käsitletakse 5 miljoni euro suuruse müügituluna. Ostetud nõuete puhul on aastaseks müügitulu kogusummaks nõuete kogumi üksikute nõuetega kaalutud keskmine.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ asendavad konsolideerimisgrupi aastase müügitulu kogusumma koguvaradega, kui aastane müügitulu kogusumma ei ole ettevõtja suuruse asjakohane näitaja ja koguvara on asjakohasem näitaja kui aastane müügitulu kogusumma.
Eriotstarbeliste nõuete korral, mille puhul ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata makseviivituse tõenäosust või tema hinnang makseviivituse tõenäosuse kohta ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määrab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ riskikaalud vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Järelejäänud tähtaeg |
1. kategooria |
2. kategooria |
3. kategooria |
4. kategooria |
5. kategooria |
Vähem kui 2,5 aastat |
50 % |
70 % |
115 % |
250 % |
0 % |
2,5 aastat või rohkem |
70 % |
90 % |
115 % |
250 % |
0 % |
Eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvestavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi tegureid: majanduslik tugevus, poliitiline ja õiguskeskkond, tehingu ja/või vara tunnused, sponsori ja arendaja tugevus, sealhulgas mis tahes avaliku ja erasektori partnerlusest tulenevad rahavood ja tagatiste pakett.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 154
Riskiga kaalutud vara jaenõuete puhul
Jaenõuete puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus
kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:
kui PD = 1, st makseviivituses olevad nõuete puhul, arvutatakse RW järgmiselt:
kus ELBE on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;
kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu võimaliku PD väärtuse kui punktis ii osutatud väärtuse puhul
kus
N(x) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; |
G (Z) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z; |
R |
= |
korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:
|
Nõuded kvalifitseeruvad kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete hulka, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
nõuded on füüsiliste isikute vastu;
nõuded on uuenevad, tagamata ja selles ulatuses, milles asjaomast võimaldatavat limiiti ei kasutata koheselt ja tingimusteta, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ poolt tühistatavad. Sellega seoses määratletakse uuenevad nõuded selliste nõuetena, mille puhul klientide laenujääkidel lubatakse kõikuda vastavalt nende laenamise ja tagasimaksmise otsustele ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kehtestatud limiidi ulatuses. Kasutamata krediidilimiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui tingimused võimaldavad ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
maksimaalne nõue ühe füüsilise vastu alamportfellis ei ületa 100 000 eurot;
käesoleva lõike kohast korrelatsiooni kasutatakse ainult selliste portfellide puhul, mille kahjumäärade volatiilsus on olnud madal võrreldes nende keskmise kahjumäärade tasemega, seda eriti madala makseviivituse tõenäosuse vahemike puhul;
käsitlemine kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuetena on kooskõlas alamportfelli riskitunnustega.
Erandina punktist b ei kohaldata palgakontoga seotud tagatud krediidilimiitide korral nõuet, et nõue peab olema tagamata. Sellisel juhul ei arvestata tagatise arvelt tagasimakstavaid summasid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus.
Pädevad asutused vaatavad läbi kahjumäärade suhtelise volatiilsuse kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete alamportfellide ja kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete koguportfelli lõikes ning jagavad teavet kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade tüüpiliste tunnuste kohta eri liikmesriikides.
Jaenõuetena käsitlemiseks peavad ostetud nõuded vastama artiklis 184 sätestatud nõuetele ja järgmistele tingimustele:
ostetud nõuded tulenevad nõuete müüja ja võlgniku vahelisest turutingimustel tehtud tehingust. Seepärast ei aktsepteerita ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate omavahel ostu-müügitehinguid tegevate ettevõtjate vastastikuseid nõudeid ja vastunõudeid;
ostjast ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus kõikidele ostetud nõuetest tulenevatele tuludele või tulude proportsionaalsele osale ning
ostetud nõuete portfell on piisavalt diversifitseeritud.
Artikkel 155
Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute puhul
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjasse tehtud omakapitali investeeringuid nii nagu muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga.
Lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiste investeeringute puhul vastavalt valemile:
riskiga kaalutud vara = RW * riskipositsiooni väärtus
kui:
riskikaal (RW) = 190 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
riskikaal (RW) = 290 % börsil kaubeldavatesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
riskikaal (RW) = 370 % kõikide muude omakapitali investeeringute puhul.
Lühikesi sularahapositsioone ja tuletisinstrumente, mis ei kuulu kauplemisportfelli, lubatakse tasaarvestada samades üksikaktsiates olevate pikkade positsioonidega tingimusel, et need instrumendid on selgelt ette nähtud konkreetsete omakapitali investeeringute riski maandamiseks ja need maandavad riski veel vähemalt ühe aasta jooksul. Muid lühikesi positsioone käsitatakse pikkade positsioonidena ning asjaomaseid riskikaale kohaldatakse iga positsiooni absoluutväärtuse suhtes. Positsioonide korral, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, kasutatakse artikli 162 lõike 5 kohast äriühingute vastu olevate nõuete meetodit.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt 4. peatükis sätestatud meetoditele.
Üksiku riskipositsiooni tasandil ei või 12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja riskiga kaalutud vara summa ületada 12,5-ga korrutatud riskipositsiooni väärtust.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt IV peatükis sätestatud meetoditele. Riskimaanduse andja vastu olevate nõuete suhtes kohaldatakse sel juhul 90 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul võib kasutada 65 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Sellisel juhul on lõpptähtaeg (M) viis aastat.
Sisemudelitel põhineva meetodi puhul on riskiga kaalutud vara 12,5-ga korrutatud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringutest tulenev potentsiaalne kahju, mis on saadud 99 protsentiiliga sisemise VaR riskihindamismudelite rakendamise tulemusena, kasutades pikaajalise valimiperioodi jaoks arvutatud kvartaalsete tulumäärade ja asjakohase riskivaba määra vahe ühesuunalist usaldusvahemikku. Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute portfelli tasandil ei või olla väiksem, kui järgneva summa:
riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt ette nähtud riskiga kaalutud vara ning
vastav oodatav kahju, mis on korrutatud 12,5-ga.
Punktides a ja b osutatud summad arvutatakse artikli 165 lõike 1 kohaste makseviivituse tõenäosuste ja artikli 165 lõike 2 kohaste vastavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade põhjal.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringute positsioonile.
Artikkel 156
Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga
Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = 100 % · eriskipositsiooni väärtus,
välja arvatud:
rahale ja raha ekvivalentidele, samuti oma valduses või teiste juures vastutaval hoiul olevatele kullakangidele selles ulatuses, milles need on tagatud kullakangidega seotud kohustustega, määratakse riskikaal 0 %;
kui riskipositsioon tuleneb liisitud vara lõppväärtusest, siis arvutatakse see järgmiselt:
kus t on kas 1 või järelejäänud liisinguperioodi täisaastatele lähim arv, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.
3. alajagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine ostetud nõuete lahjendusriski puhul
Artikkel 157
Riskiga kaalutud vara ostetud nõuete lahjendusriski puhul
3. jagu
Oodatav kahju
Artikkel 158
Riskipositsiooni liikidel põhinev käsitlus
Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete ning jaenõuete oodatava kahju määr (EL) ja oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD * LGD
Oodatav kahju |
= |
EL [korrutatud] riskipositsiooni väärtus |
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituses olevate riskipositsioonide (PD = 100 %) puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, on EL võrdne ELBE-ga, s.o ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva riskipositsiooni kohta antud täpseima oodatava kahju määra hinnanguga vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitlust, on oodatava kahju määr 0 %.
Eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 153 lõikes 5 sätestatud riskikaalude määramise meetodeid, määratakse oodatava kahju määrad vastavalt tabelile 2.
Tabel 2
Järelejäänud tähtaeg |
1. kategooria |
2. kategooria |
3. kategooria |
4. kategooria |
5. kategooria |
Vähem kui 2,5 aastat |
0 % |
0,4 % |
2,8 % |
8 % |
50 % |
2,5 aastat ja rohkem |
0,4 % |
0,8 % |
2,8 % |
8 % |
50 % |
Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse lihtsustatud riskikaalu meetodil, arvutatakse oodatav kahju vastavalt järgmisele valemile.
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Oodatava kahju määrad on järgmised:
Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul.
Oodatava kahju määr (EL) = 2,4 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul.
Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse riskiparameetritel põhineval meetodil, arvutatakse oodatava kahju määr ja oodatav kahju vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Ostetud nõuete lahjendusriskist tulenev oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Artikkel 159
Oodatava kahju käsitlemine
►C5 Finantsinstitutsioonid ◄ lahutavad artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt arvutatud oodatava kahju asjaomaste riskipositsioonidega seotud üldistest ja spetsiifilistest krediidiriskiga korrigeerimistest vastavalt artiklile 110 ning täiendavatest väärtuse korrigeerimistest vastavalt artiklitele 34 ja 105 ning muudest kõnealuste riskipositsioonidega seonduvatest omavahendite vähendamistest, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised. Artikli 166 lõike 1 kohaselt ostmise hetkel makseviivituses olevate, bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide allahindlusi käsitletakse samal viisil kui spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Makseviivituses olevate riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ei kasutata muude riskipositsioonide oodatava kahju katmiseks. Väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenev oodatav kahju ning selliste riskipositsioonidega seonduvad üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised jäetakse sellest arvutusest välja.
4. jagu
Makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäär ja lõpptähtaeg
1. alajagu
Nõuded äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu
Artikkel 160
Makseviivituse tõenäosus (PD)
Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata või millele ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määratakse makseviivituse tõenäosus kindlaks järgmiste meetodite kohaselt:
äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ oodatava kahju määra hinnangu ja nende nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära jagatis;
äriühingute vastu olevate ostetud allutatud nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ oodatava kahju määra hinnang;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja kes suudab jaotada oma äriühingute vastu olevate ostetud nõuete oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib kasutada kõnealuse jaotamise tulemusel saadud makseviivituse tõenäosuse hinnangut.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas 4. peatükis sätestatuga võtta makseviivituse tõenäosuses arvesse kaudset krediidiriski kaitset. Lahjendusriski puhul on lisaks artikli 201 lõike 1 punktis g osutatud krediidiriski kaitse andjatele krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud ka ostetud nõuete müüja, kui täidetud on järgmised tingimused:
äriühingul on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
äriühingul, kellel juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kuid kelle makseviivituse tõenäosus on sisereitingu kohaselt samaväärne sellise makseviivituse tõenäosusega, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangutele, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ , kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tuleneva lahjendusriski puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 161 lõikele 3.
Artikkel 161
Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid:
kõrgema nõudeõiguse järguga nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 45 %;
allutatud nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 75 %;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas 4. peatükiga võtta makseviivitusest tingitud kahjumääras arvesse otsest ja kaudset krediidiriski kaitset;
artiklis 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlusele vastavate pandikirjade makseviivitusest tingitud kahjumääraks võib määrata 11,25 %;
äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriski puhul: 75 %.
Artikkel 162
Lõpptähtaeg
Alternatiivina võivad pädevad asutused artikli 143 kohase loa andmisel otsustada, kas ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab iga riskipositsiooni puhul lõpptähtaega (M) vastavalt lõikes 2 sätestatule.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ või keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul sisemisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja sisemisi ümberhindlustegureid, arvutavad iga nimetatud nõude jaoks lõpptähtaja kooskõlas käesoleva lõike punktidega a kuni e ja käesoleva artikli lõigetega 3 kuni 5. M ei ole pikem kui viis aastat, välja arvatud artikli 384 lõikes 1 täpsustatud juhtudel, mil lõpptähtaega M, nagu see seal on täpsustatud, kasutatakse:
instrumendi puhul, mille korral kasutatakse rahavoo graafikut, arvutatakse lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus CFt tähistab rahavoogusid (põhisumma, intressimaksed ja teenustasud), mille võlgnik peab lepingujärgselt tasuma perioodil t;
tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate tuletisinstrumentide puhul on lõpptähtaeg (M) riskipositsiooni kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 1 aasta; kusjuures lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga riskipositsiooni tinglikku väärtust;
täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentidega, mis on loetletud II lisas, ning täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 10 päeva;
repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 5 päeva. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, on lõpptähtaeg (M) kasutatud krediidilimiidi korral võrdne riskipositsiooni aluseks olevate ostetud nõuete kaalutud keskmise lõpptähtajaga, kus M on vähemalt 90 päeva. Sama lõpptähtaja (M) väärtust kasutatakse ka mittetühistatava ostukrediidi kasutamata krediidilimiidi puhul, tingimusel et asjaomane ostuleping sisaldab tõhusaid klausleid, ennetähtaegset amortiseerimist käivitavaid tegureid või muid tingmusi, mis kaitsevad ostjaks olevat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ selliste nõuete krediidikvaliteedi olulise halvenemise eest, mida ta kõnealuse lepingu kehtivusajal on tulevikus kohustatud ostma. Sellise tõhusa kaitse puudumisel arvutatakse kasutamata krediidilimiidi lõpptähtaeg (M) ostulepingu kohaselt kõige pikema tähtajaga potentsiaalse nõude ja lepingu järelejäänud tähtaja summana, kus M on vähemalt 90 päeva;
mis tahes muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõigus nimetatud, või kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei saa arvutada lõpptähtaega (M) vastavalt punktis a sätestatule, on lõpptähtaeg (M) maksimaalne järelejäänud aeg (aastates), mille jooksul võlgnik peab oma lepingulised kohustused täielikult täitma, kus M on vähemalt 1 aasta;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit, arvutavad selliste riskipositsioonide jaoks, mille suhtes nad seda meetodit kohaldavad ning mille puhul asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi koosseisu kuuluva kõige pikema tähtajaga lepingu lõpptähtaeg on pikem kui 1 aasta, lõpptähtaja (M) vastavalt järgmisele valemile:
kus
|
= |
fiktiivne muutuja, mille väärtus tulevikuperioodil tk võrdub 0-ga, kui tk > 1 aasta, ja 1-ga, kui tk ≤ 1; |
|
= |
oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk; |
|
= |
tegelik oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk; |
|
= |
riskivaba diskontotegur tulevikuperioodiks tk; |
►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab ühepoolse krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) arvutamiseks sisemudelit, võib pädevate asutuste loal võtta M väärtuseks sisemudeliga leitud tegeliku krediidikestuse.
Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, milles kõik lepingud on vähem kui üheaastase esialgse tähtajaga, punktis a esitatud valemit;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit ja kes on saanud loa kasutada kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski puhul sisemudelit kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatükiga, määravad artikli 153 lõikes 1 esitatud valemis M-i väärtuseks 1, tingimusel et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ suudab pädevatele asutustele tõendada, et artikli 383 kohaselt kohaldatavas sisemudelis, mida ta kasutab kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski arvutamiseks, võetakse arvesse reitingute muutmise mõjusid;
artikli 153 lõike 3 kohaldamisel on M krediidiriski kaitse tegelik lõpptähtaeg, kuid vähemalt 1 aasta.
Kui dokumentatsioon nõuab võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist ja igapäevast ümberhindlust ning sisaldab sätteid, mis võimaldavad makseviivituse või võimendustagatise ümberhindluse tegematajätmise korral tagatise kiiret realiseerimist või tasaarvestust, on M vähemalt üks päev järgneva korral:
täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumendid, mis on loetletud II lisas;
täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingud;
repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud.
Lisaks on M vähemalt üks päev ka kvalifitseeruvate lühiajaliste riskipositsioonide puhul, mille korral ei kohaldata pidevat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolset võlgniku finantseerimist. Kvalifitseeruvad lühiajalised riskipositsioonid hõlmavad järgmist:
finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevad nõuded, mis tulenevad välisvaluutakohustuste arveldamisest;
kaupade või teenuste vahetusega seotud automaatselt likvideeruvad lühiajalised kaubanduse rahastamise tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1punktis 80;
riskipositsioonid, mis tulenevad väärtpaberite ostu- ja müügitehingute arveldamisest tavapärase ülekandeperioodi või kahe tööpäeva jooksul;
riskipositsioonid, mis tulenevad elektroonilistest sularahaarveldustest ning elektrooniliste maksetehingute ja ettemakstud kulude arveldamisest, sealhulgas luhtunud tehingutest tulenevast arvelduskrediidist, mille kestus ei ületa kokkulepitud väikest fikseeritud arvu tööpäevi.
2. alajagu
Jaenõuded
Artikkel 163
Makseviivituse tõenäosus
Artikkel 164
Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)
Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.
Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.
Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.
Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.
Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ning
soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.
3. alajagu
Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud
Artikkel 165
Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud
Kohaldatakse järgmisi minimaalseid maksviivituse tõenäosusi:
0,09 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui investeering on osa pikaajalisest kliendisuhtest;
0,09 % börsil mittekaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui tulu investeeringust põhineb regulaarsetel ja perioodilistel rahavoogudel, mis ei ole saadud kapitali kasvutulust;
0,40 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone;
1,25 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone.
5. jagu
Riskipositsiooni väärtus
Artikkel 166
Nõuded äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu ja jaenõuded
Seda eeskirja kohaldatakse ka varade suhtes, mis on ostetud võlgnetavast summast erineva hinnaga.
Ostetud varade puhul käsitletakse erinevust võlgnetava summa ja bilansilise väärtuse, mis on kajastatud vara ostmisel ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ bilansis ja mille suhtes on kohaldatud spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, vahel allahindlusena, kui võlgnetav summa on suurem, ja ülehindlusena, kui võlgnetav summa on väiksem.
Järgmiste krediidiinstrumentide riskipositsiooni väärtus arvutatakse kasutamata krediidilimiidi ja ümberhindlusteguri korrutisena. Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 151 lõike 8 kohaselt järgmisi ümberhindlustegureid:
krediidiliinide puhul, mis on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud automaatne tühistamine laenusaaja krediidivõimelisuse halvenemise korral, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse. Krediidiliinide kasutamata limiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui nende tingimused võimaldavad ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ need täielikult tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
lühiajaliste kaubaakreditiivide puhul kohaldatakse nii akreditiivi välja andnud kui ka selle kinnitanud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ puhul ümberhindlustegurit 20 %;
selliste uuenevate ostetud nõuete kasutamata limiitide puhul, mis on tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud, et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ võib need igal ajal automaatselt ja etteteatamiseta tühistada, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse;
muude krediidiliinide, võlakirjade emissiooniteenuste ja uueneva käenduse süsteemide suhtes kohaldatakse ümberhindlustegurit 75 %.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes vastavad 6. jaos sätestatud ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamise nõuetele, võivad kasutada ümberhindlustegurite sisehinnanguid erinevate punktides a-d osutatud tooteliikide puhul, kui pädevad asutused on selleks loa andnud.
Kõikide bilansiväliste kirjete puhul, mida ei ole nimetatud lõigetes 1 kuni 8, on riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest:
täisriskiga kirjete puhul 100 %;
keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;
mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;
madala riskiga kirjete puhul 0 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel jaotatakse bilansivälised kirjed riskikategooriatesse vastavalt I lisas osutatule.
Artikkel 167
Omakapitali investeeringud
Artikkel 168
Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
Muudest varadest, mis ei ole krediidi iseloomuga, tulenevate riskipositsioonide väärtus on nende bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
6. jagu
Sisereitingute meetodile esitatavad nõuded
1. alajagu
Reitingusüsteemid
Artikkel 169
Üldpõhimõtted
Artikkel 170
Reitingusüsteemide struktuur
Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutatavate reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:
reitingusüsteemis võetakse arvesse võlgnike ja tehingute riski tunnuseid;
reitingusüsteem sisaldab võlgniku reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi võlgniku makseviivituse riski kvantifitseerimist. Võlgniku reitinguskaalal on vähemalt 7 reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja 1 reitinguklass makseviivituses olevatele võlgnikele;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib selle, kuidas võlgniku reitinguklassid suhestuvad omavahel seoses igale võlgniku reitinguklassile omistatava makseviivituse riski taseme ja nende kriteeriumidega, mida kasutatakse kõnealuse makseviivituse riski taseme eristamiseks;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ , kelle portfellid on kontsentreeritud teatavasse turusegmenti ja makseviivituse riski vahemikku, peab olema selles vahemikus piisavalt võlgniku reitinguklasse, et vältida võlgnike liigset kontsentreerumist ühte reitinguklassi. Märkimisväärset kontsentreerumist ühte reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et võlgniku reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivituse tõenäosuse vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate võlgnike makseviivituse risk jääb nimetatud vahemikku;
selleks et saada pädevalt asutuselt luba makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamiseks omavahendite nõude arvutamisel, peab reitingusüsteem sisaldama eraldi tehingupõhist reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi tehingu makseviivitusest tingitud kahjumääraga seotud tunnuseid. Tehingupõhise reitinguklassi määratlus peab sisaldama nii kirjeldust selle kohta, kuidas riskipositsioone sellesse reitinguklassi määratakse, kui ka kriteeriume, mida kasutatakse riskitaseme eristamiseks reitinguklasside lõikes;
märkimisväärset kontsentreerumist ühte tehingupõhisesse reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et tehingupõhine reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivitusest tingitud kahjumäära vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate riskipositsioonide risk jääb nimetatud vahemikku.
Jaenõuete reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:
reitingusüsteemid kajastavad nii võlgniku kui ka tehingu riski ning võtavad arvesse kõiki võlgnike ja tehingute asjakohaseid tunnuseid;
riski eristatuse tase tagab, et riskipositsioonide arv konkreetses reitinguklassis või kogumis on piisav kahju tunnuste otstarbekaks kvantifitseerimiseks ja valideerimiseks reitinguklassi või kogumi tasandil. Riskipositsioonide ja võlgnike jagamisel reitinguklassidesse või kogumitesse tuleb vältida liigset kontsentreerumist;
riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsess peab tagama riski otstarbeka eristamise ja piisavalt homogeensete riskipositsioonide rühmitamise ning võimaldama hinnata kahju tunnuseid täpselt ja järjepidevalt reitinguklassi või kogumi tasandil. Ostetud nõuete puhul peab rühmitamine kajastama müüja laenude väljastamise tavasid ja tema klientide heterogeensust.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel arvesse võtma järgmisi riskitegureid:
võlgniku riski tunnused;
tehingu riski tunnused, sealhulgas toote või tagatise või nende mõlema liik. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad eraldi käsitlema juhtumeid, kus mitmele riskipositsioonile on antud sama tagatis;
viivises olemine, välja arvatud juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ suudab oma pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendada, et viivises olemine ei ole asjaomase riskipositsiooni puhul oluline riskitegur.
Artikkel 171
Reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine
►C11 Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema riskipositsioonide reitingusüsteemi sisestesse reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks konkreetsed määratlused, protsessid ja kriteeriumid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
reitinguklassi või kogumi määratlus ja kriteeriumid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada reitingute määramise eest vastutavatel isikutel jagada sarnase riskitasemega võlgnikke või tehinguid järjepidevalt samasse reitinguklassi või kogumisse. Kõnealune järjepidevus peab olema tagatud äriliinide, osakondade ja geograafiliste asukohtade lõikes;
reitingute määramise protsessi dokumentatsioon peab võimaldama kolmandatel isikutel mõista riskipositsioonide jagamist reitinguklassidesse või kogumitesse, korrata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamist ning hinnata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise asjakohasust;
kriteeriumid peavad olema kooskõlas ka ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ siseselt kehtestatud laenude andmise standardite ning raskustes olevate võlgnike ja tehingute käsitlemise põhimõtetega.
Artikkel 172
Riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine
Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, toimub reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine järgmiste kriteeriumite alusel:
iga võlgnik määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames võlgniku reitinguklassi;
riskipositsioonid, mille puhul ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames lisaks ka tehingupõhisesse reitinguklassi;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramiseks artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodeid, määravad iga sellise nõude reitinguklassi vastavalt artikli 170 lõikele 2;
igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes finantsinstitutsioonil on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Finantsinstitutsioonidel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikvõlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;
erinevad nõuded sama võlgniku vastu määratakse samasse võlgniku reitinguklassi, sõltumata võimalikest erinevustest iga konkreetse tehingu laadis. Kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded on siiski lubatud määrata mitmesse võlgniku reitinguklassi, siis kohaldatakse järgnevat:
riigi ülekanderisk, mis sõltub sellest, kas nõuded on nomineeritud kohalikus või välisvaluutas;
nõudega seotud garantiide käsitlemist võidakse kajastada võlgniku reitinguklassi määramise korrigeerimisel;
tarbijakaitsealased, pangasaladust käsitlevad või muud õigusaktid keelavad klientide andmete vahetamise.
Artikkel 173
Reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsessi terviklikkus
Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, peab reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsess vastama järgmistele terviklikkuse kriteeriumitele:
reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise ja sellise jagamise korrapärase läbivaatamise teostab või kiidab heaks sõltumatu isik, kes ei saa laenuandmise otsustest otseselt kasu;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ vaatavad reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise läbi vähemalt kord aastas ning korrigeerivad seda juhul, kui läbivaatamise tulemus ei õigusta senise jagamise kehtima jätmist. Suure riskiga võlgnikud ja probleemsed riskipositsioonid tuleb sagedamini läbi vaadata. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ korraldavad uue reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise, kui võlgniku või riskipositsiooni kohta saadakse olulist teavet;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tõhusat protsessi, et saada ja ajakohastada asjaomast teavet makseviivituse tõenäosusi mõjutavate võlgniku tunnuste ning makseviivitusest tingitud kahjumäärasid või ümberhindlustegureid mõjutavate tehingu tunnuste kohta.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 174
Mudelite kasutamine
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskipositsioonide võlgnike või tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks statistilisi mudeleid ja muid mehaanilisi meetodeid, peavad täidetud olema järgmised tingimused:
mudel on piisava prognoosivõimega ja selle kasutamine ei too kaasa omavahendite nõuete moonutamist. Sisendmuutujad moodustavad saadavate prognooside jaoks mõistliku ja tõhusa aluse. Mudel ei tohi sisaldada olulisi süstemaatilisi vigu;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on mudelisse sisestavate andmete kontrollimiseks protsess, mis sisaldab andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse hindamist;
mudeli väljatöötamiseks kasutatud andmed kajastavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ tegelike võlgnike või riskipositsioonide üldkogumit piisava esindatusega;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on regulaarne mudeli valideerimise tsükkel, mis hõlmab mudeli toimimise ja stabiilsuse kontrolli, mudeli tehnilise kirjelduse läbivaatamist ja mudeli väljundite testimist tegelike tulemuste suhtes;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ täiendab statistilist mudelit inimese poolt tehtavate otsuste ja kontrolliga, et vaadata läbi mudelipõhised reitinguklassidesse ja kogumitesse määramised ja tagada mudelite asjakohane kasutamine. Läbivaatamisprotseduuri eesmärk on tuvastada ja piirata vigu, mis on seotud mudeli nõrkade külgedega. Inimese poolt tehtavates otsustes võetakse arvesse kogu asjakohast teavet, mida mudelis ei ole arvesse võetud. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib selle, mil viisil inimese poolt tehtavaid otsuseid ja mudeli tulemusi kombineeritakse.
Artikkel 175
Reitingusüsteemide dokumenteerimine
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab reitinguprotsessis statistilisi mudeleid, peab ta dokumenteerima nende metoodika. Kõnealune materjal peab:
andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikvõlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;
kehtestama mudeli valideerimiseks range statistilise protsessi, mis hõlmab viitajaga ja valimiväliste andmete põhjal tehtavaid mudeli toimimise teste;
viitama mis tahes asjaoludele, mille korral mudel ei toimi tulemuslikult.
Artikkel 176
Andmete kogumine ja säilitamine
Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete kohta ning selliste omakapitali investeeringute kohta, mille puhul ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, koguvad ja säilitavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi andmeid:
võlgnike ja tunnustatud garantiiandjate täielik reitinguajalugu;
reitingute määramise kuupäevad;
reitingu määramisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;
reitingu määramise eest vastutava isiku nimi;
andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;
kõnealuste makseviivituste tekkimise kuupäevad ja asjaolud;
andmed reitinguklassidega ja reitingute muutumisega seonduvate makseviivituse tõenäosuste ja realiseerunud makseviivituse määrade kohta.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad järgmisi andmeid:
täielik andmeajalugu tehingutele määratud reitingute ning iga reitinguskaalaga seonduvate makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute kohta;
reitingute määramise ja hinnangute andmise kuupäevad;
tehingutele reitingute määramisel ning makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute andmisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;
tehingule reitingu määranud isiku ning makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri hinnangud andnud isiku nimi;
andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooniga seonduvate prognoositud ja realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ning ümberhindlustegurite kohta;
nende ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kajastavad garantiide või krediidituletisinstrumentide krediidiriski maandamise mõju makseviivitusest tingitud kahjumäära kaudu, andmed riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta enne ja pärast garantii või krediidituletisinstrumendi mõju hindamist;
andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooni kahju komponentide kohta.
Jaenõuete kohta koguvad ja säilitavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi andmeid:
andmed, mida kasutatakse riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsessis;
andmed riskipositsioonide reitinguklasside või kogumitega seonduvate hinnanguliste makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kohta;
andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;
makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul andmed reitinguklasside või kogumite kohta, millesse riskipositsioon kuulus makseviivitusele eelnenud aasta jooksul, ning realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri väärtused;
andmed kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade kohta.
Artikkel 177
Kapitali adekvaatsuse hindamisel kasutatavad stressitestid
2. alajagu
Riski kvantifitseerimine
Artikkel 178
Võlgniku makseviivitus
Võlgniku puhul loetakse tekkinuks makseviivitus, kui on esinenud üks või mõlemad järgmistest juhtumitest:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei tasu tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele täielikult, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei rakendaks selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine;
võlgnik on jätnud tema vastu oleva olulise krediidinõude ►C5 finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele üle 90 päeva tasumata. Jaenõuete klassi kuuluvate elamukinnisvara või VKE ärikinnisvaraga tagatud nõuete puhul ning samuti avaliku sektori asutuste vastu esitatavate nõuete puhul võivad pädevad asutused asendada 90 päeva 180 päevaga. 180 päeva ei kohaldata artikli 36 lõike 1 punkti m ja artikli 127 kohaldamisel.
Jaenõuete puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada esimese lõigu punktides a ja b esitatud makseviivituse määratlust pigem konkreetse krediidilimiidi tasandil kui seoses laenuvõtja kõikide kohustuste kogusummaga.
Lõike 1 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
arvelduskrediidi puhul algab viivispäevade loendamine alates päevast, mil võlgnik ületas kokkulepitud krediidilimiidi, võlgnikule teatati krediidilimiidi vähendamisest allapoole nõude jääki või võlgnik kasutas krediidilimiiti ilma loata ning tegemist on olulise summaga;
punkti a kohaldamisel tähendab kokkulepitud krediidilimiit mis tahes krediidilimiiti, mille ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on määranud ja millest ta võlgnikku on teavitanud;
krediitkaartide korral algab viivispäevade loendamine minimaalse tagasimakse maksetähtpäevast;
tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisust hinnatakse pädevate asutuste poolt määratud piirmäära suhtes. See piirmäär peab kajastama pädeva asutuse poolt mõistlikuks peetavat riskitaset;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema dokumenteeritud põhimõtted viivispäevade arvestamise kohta, eelkõige tähtaegade uuendamise ning pikendamiste, muudatuste või edasilükkamiste, uuendamiste ja olemasolevate kontode tasaarvestamise kohta. Neid põhimõtteid tuleb kohaldada aja jooksul järjepidevalt ning need peavad olema kooskõlas ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ sisemiste riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessidega.
Lõike 1 punkti a kohaldamisel tuleb tõenäolisele maksmatajätmisele osutavaks pidada järgmisi asjaolusid:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ liigitab võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude viivisnõudeks;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ kajastab spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise tulenevalt sellest, et võlgniku krediidikvaliteeti peetakse pärast nõude tekkimist oluliselt langenuks;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ müüb võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude olulise majandusliku kahjuga;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on nõus võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude restruktureerimisega makseraskuste tõttu, mis tõenäoliselt vähendab finantskohustust tulenevalt põhisummast, intressist või vajaduse korral teenustasudest olulises summas loobumise või tasumise tähtaja edasilükkamise tõttu. Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt hinnatavate omakapitali investeeringute korral hõlmab see omakapitali investeeringu enda makseraskustest tulenevat restruktureerimist;
võlgnik on esitanud pankrotiavalduse või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus või muu sarnane kaitsemenetlus, mis väldiks või lükkaks edasi tema vastu oleva krediidi iseloomuga nõude tasumist ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 179
Hindamise üldised nõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldama järgmisi nõudeid:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskiparameetrite sisehinnangud makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlusteguri ja oodatava kahju määra kohta peavad põhinema kõigil asjakohastel andmetel, teabel ja meetoditel. Hinnangud saadakse ajaloolise kogemuse ja empiiriliste tõendite alusel ja need ei põhine vaid subjektiivsetel kaalutlustel. Hinnangud peavad olema usutavad ja arusaadavad ning põhinema vastavate riskiparameetrite olulistel teguritel. Mida vähem andmeid ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on, seda konservatiivsemaid hinnanguid peab ta andma;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ peab suutma oma varasemates kahjukogemustes eristada makseviivituse sagedust, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlustegurit või oodatava kahju määra hinnangute kasutamisel kahju selliste tegurite lõikes, mida ta peab vastavate riskiparameetrite teguriteks. ►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud peavad kajastama pikaajalist kogemust;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ peab võtma arvesse kõiki muutusi laenuandmise praktikas või sissenõudmise protsessis artikli 180 lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e, artikli 181 lõike 1 punktis j ja lõikes 2 ning artikli 182 lõigetes 2 ja 3 viidatud vaatlusperioodidel. ►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud peavad kajastama tehnoloogia arengu ning uute andmete ja muu teabe mõju, kui need muutuvad kättesaadavaks. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ vaatavad oma hinnangud läbi uue teabe ilmnemisel, kuid vähemalt kord aastas;
hinnangu andmisel alusandmetena kasutatud riskipositsioonid, andmete loomisel kasutatud laenuandmise standardid ja muud asjaomased näitajad peavad olema võrreldavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonide ja standarditega. Andmete aluseks olevad majandus- ja turutingimused peavad olema võrreldavad praeguste ja prognoositavate tingimustega. Riskipositsioonide arv valimis ja kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete ajavahemik peavad olema piisavad, et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ oleks veendunud oma hinnangute täpsuses ja usaldusväärsuses;
ostetud nõuete puhul peavad hinnangud kajastama kogu ostjast ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ kättesaadavat asjakohast teavet aluseks olevate nõuete kvaliteedi kohta, sealhulgas andmeid sarnaste kogumite kohta, mida pakuvad müüja, ostjast ►C11 finantsinstitutsioon ◄ või välised allikad. Ostjast ►C11 finantsinstitutsioon ◄ hindab kõiki müüjalt saadud andmeid, millele ta tugineb;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ korrigeerib oma hinnangud konservatiivsemaks sõltuvalt eeldatavast hinnangute veavahemikust. Kui meetodeid ja andmeid peetakse vähem veenvaks, on eeldatav veavahemik suurem ja ka konservatiivsus peab suurem olema.
Kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskikaalude arvutamiseks ja oma asutusesisestel eesmärkidel erinevaid hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ning see peab olema mõistlik. Kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ suudavad tõendada oma pädevatele asutustele, et enne 1. jaanuari 2007 kogutud andmeid on asjakohaselt korrigeeritud, et saavutada see, et need oleksid üldjoontes vastavuses artiklis 178 sätestatud makseviivituse määratlusega või kahjuga, võivad pädevad asutused lubada ►C11 finantsinstitutsioonidele ◄ teatavat paindlikkust andmete suhtes nõutavate standardite kohaldamisel.
Kui ►C11 finantsinstitutsioonidele ◄ kasutab andmeid, mis on koondatud eri ►C11 finantsinstitutsioonidest ◄ , tuleb tal täita järgmiseid nõudeid:
kogumis olevate teiste ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ reitingusüsteemid ja kriteeriumid on sarnased tema enda kasutatavatega;
kogum on esinduslik portfelli suhtes, mille jaoks koondatud andmeid kasutatakse;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab koondatud andmeid aja jooksul järjepidevalt oma hinnangute jaoks;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ peab tagama oma reitingusüsteemide terviklikkuse;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ säilitab organisatsioonisiseselt piisava arusaama oma reitingusüsteemidest, sealhulgas suutlikkuse tulemuslikult jälgida ja auditeerida reitingu andmise protsessi.
Artikkel 180
Makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ Äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 153 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, järgmisi makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel. Makseviivituse tõenäosuse hinnangud suure finantsvõimendusega võlgnike puhul või võlgnike puhul, kelle varad on valdavalt kaubeldavad varad, kajastavad alusvara tulemusnäitajaid, võttes aluseks stressiolukorra volatiilsuse perioodid;
äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ hinnata oodatava kahju määra (EL) võlgniku reitinguklassi lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste realiseerunud kahjumäärade keskmise alusel;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ tugineb äriühingute vastu olevate ostetud nõuete makseviivituse tõenäosuste ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel oodatava kahju määra hinnangule ning makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära asjakohasele hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad makseviivituse tõenäosuse hindamise tehnikaid ainult koos toetava analüüsiga. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse subjektiivsete kaalutluste tähtsust eri tehnikate tulemuste kombineerimisel ning tehnikatest ja teabest tulenevate piirangute tõttu tehtavatel korrigeerimistel;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel andmeid sisemiste makseviivituste esinemise kohta, peavad hinnangud kajastama laenude väljastamise standardeid ning mis tahes erinevusi andmete aluseks olnud reitingusüsteemi ja hetkel kasutatava reitingusüsteemi vahel. Kui laenude väljastamise standardid või reitingusüsteemid on muutunud, suurendab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ makseviivituse tõenäosuse hinnangu konservatiivsust;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ seob oma sisemised reitinguklassid krediidikvaliteeti hindava asutuse või sarnase organisatsiooni kasutatava reitinguskaalaga või kaardistab need kõnealusel skaalal ning seejärel määrab oma reitinguklassidele kõnealuse välise organisatsiooni reitinguklasside puhul esinenud makseviivituse määra, tuginetakse kaardistamisel sisemiste reitingukriteeriumide ja välise organisatsiooni kasutatavate kriteeriumide võrdlusele ning mis tahes ühiste võlgnike sise- ja välisreitingu võrdlusele. Kaardistamise meetodis ja alusandmetes tuleb vältida moonutusi ja vastuolusid. Kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete aluseks olevad väliste organisatsioonide kriteeriumid keskenduvad vaid makseviivituse riskile ega kajasta tehingu tunnuseid. ►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ analüüs sisaldab kasutatud makseviivituse määratluste võrdlust kooskõlas artiklis 178 esitatud nõuetega. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib kõnealuse kaardistamise põhimõtted;
kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikvõlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine finantsinstitutsiooni poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;
olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Käesolevat punkti kohaldatakse ka riskiparameetritel põhineva meetodi kohaldamisel omakapitali suhtes. Pädevate asutuste loal võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei ole saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohast luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
Jaenõuete puhul kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel;
makseviivituse tõenäosuse hinnangud võib tuletada ka kogukahju hinnangust ja asjakohastest makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangutest;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on olemas mõlemad järgmised tugevad seosed:
seos ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatava protsessi ja väliste andmeallikate poolt kasutatud protsessi vahel ning
seos ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ sisemise riskiprofiili ja väliste andmete koosseisu vahel;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ tugineb jaenõuete makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel kogukahju hinnangule ja asjakohasele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;
olenemata sellest, kas ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab kahjutunnuste hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus vähemalt ühe allika puhul olema vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ teevad kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriski positsioonide kehtivusaja jooksul (hooajaline mõju) ja analüüsivad neid.
Ostetud jaenõuete puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad võrdlusalustena kõiki asjakohaseid andmeallikaid.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad anda lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e osutatud load;
metoodika, mille alusel pädevad asutused hindavad metoodikat, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamiseks vastavalt artiklile 143.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 181
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivitusest tingitud kahjumäärasid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade alusel, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud makseviivituse juhtusid (makseviivituste arvuga kaalutud keskmine);
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärad on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse mis tahes sõltuvuse määra võlgniku ja tagatise või tagatise andja riskide vahel. Märkimisväärse sõltuvuse astmega juhtusid käsitletakse konservatiivselt;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad alusvaraks oleva kohustuse ja tagatise valuutade mittevastavusi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus konservatiivselt;
kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, ei põhine need hinnangud ainult tagatise hinnangulisel turuväärtusel. Makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes tuleb arvestada mõjuga, mis tuleneb ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ võimalikust suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja see realiseerida;
kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, kehtestavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ 4. peatüki 3. jaos sätestatuga üldiselt vastavuses olevad sisemised nõuded tagatiste haldamisele, õiguskindlusele ja riskijuhtimisele;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ võtab tagatist arvesse vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuse määramisel vastavalt 6. peatüki 5. või 6. jaole, ei võta ta makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse saada tagasi asjaomase tagatise arvel;
juba makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul kasutab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ iga riskipositsiooni oodatava kahju määra täpseimate hinnangute summat, võttes arvesse antud ajahetke majanduskeskkonna tingimusi ja riskipositsiooni staatust ning maksevõime taastamise perioodi ajal, st makseviivituse kuupäeva ja riskipositsiooni lõpliku likvideerimise vahelisel ajal, tekkida võivatest täiendavatest ootamatutest kahjudest tingitud kahjumäära suurenemise hinnangut;
äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt viie aasta andmetel, kusjuures perioodi pikendatakse pärast rakendamist igal aastal ühe aasta võrra, kuni saavutatakse vähemalt seitsme aasta pikkune periood. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.
Jaenõuete puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ teha järgmist:
tuletada makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud realiseerunud kahjudest ja asjakohastest makseviivituste tõenäosuse hinnangutest;
kajastada tuleviku krediidilimiidi kasutust kas oma ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes;
ostetud jaenõuete puhul kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamiseks väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid.
Jaenõuete korral põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 182
Ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ hindavad ümberhindlustegureid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud ümberhindlustegurite alusel, kasutades selleks makseviivituste arvuga kaalutud keskmist, mis leitakse andmeallikates täheldatud kõikide makseviivituse juhtude põhjal;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid ümberhindlustegurite hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud ümberhindlustegurid on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ümberhindlustegurite hinnangud peavad kajastama võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast makseviivituse tekkimist. Ümberhindlusteguri hinnang peab olema konservatiivsem, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel;
ümberhindlustegurite hindamisel võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse oma konkreetseid põhimõtteid ja strateegiaid, mis on võetud vastu seoses kontode jälgimise ja maksete töötlemisega. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad samuti võtma arvesse oma suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist krediidilimiidi kasutamist olukordades, mis on lähedased makseviivitusele, näiteks lepingute rikkumised ja muud tehnilise makseviivituse juhud;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema kehtestatud piisavad süsteemid ja protseduurid selleks, et jälgida tehingusummasid, krediidiliinide kasutatud osa ja kogu krediidilimiidi suhet ning kasutatud osa muutusi võlgnike ja reitinguklasside lõikes. ►C11 finantsinstitutsioon ◄ peab suutma jälgida igapäevaselt laenujääke;
kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid ümberhindlustegurite hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ja see peab olema mõistlik.
Jaenõuete puhul põhinevad ümberhindlustegurite hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Erandina lõike 1 punktist a võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ anda ajaloolistele andmetele väiksema kaalu juhul, kui hilisemad andmed võimaldavad tuleviku krediidikasutust usaldusväärsemalt prognoosida. Pädevate asutuse loal võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14.
Artikkel 183
Nõuded hindamaks garantiide ja krediidituletisinstrumentide mõju äriühingute, ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning jaenõuetele
Seoses aktsepteeritavate garantiiandjate ja garantiidega kohaldatakse järgmisi nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on selgelt määratletud kriteeriumid selle kohta, millist liiki garantiiandjate antud garantiid nad võtavad arvesse riskiga kaalutud vara arvutamisel;
tunnustatud garantiiandjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mis on sätestatud võlgnike suhtes artiklites 171, 172 ja 173;
garantii olemasolu on kirjalikult tõendatud, see ei ole garantii andja poolt tühistatav, see on jõus kuni kohustuse täieliku täitmiseni (garantii summa ja tähtaja ulatuses) ja on garantii andja vastu õiguslikult täitmisele pööratav selles jurisdiktsioonis, kus garantii andjal on varasid arestimiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Tingimuslikke garantiisid, millega kaasnevad tingimused, mille kohaselt garantii andja võib kohustuse täitmisest loobuda, võib aktsepteerida pädevate asutuste loal. Garantii andja liigi määramise kriteeriumides võetakse piisavalt arvesse riski maandamise mõju mis tahes võimalikku vähenemist.
Kriteeriumid peavad olema usutavad ja arusaadavad. Nendega hinnatakse garantii andja võimet ja tahet täita garantiist tulenevaid kohustusi, garantii andja tehtavate maksete tõenäolist ajastust, ning seda, mil määral on garantii andja suutlikkus täita garantiiga seotud kohustusi korrelatsioonis võlgniku tagasimakse suutlikkusega ja millises ulatuses jääb võlgniku suhtes alles jääkrisk.
Kriteeriumidega käsitletakse krediidituletisinstrumentidest tulenevate väljamaksete struktuuri ja hinnatakse konservatiivselt selle mõju sissenõudmiste tasemele ja ajastusele. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse, millises ulatuses jäävad alles muud liiki jääkriskid.
EBA need osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 184
Tingimused ostetud nõuete puhul
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ jälgib nii ostetud nõuete kvaliteeti kui ka nõuete müüja ja maksete vahendaja finantsseisundit. Kohaldatakse järgmist:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ hindab ostetud nõuete kvaliteedi ja nii nõuete müüja kui ka maksete vahendaja finantsseisundi vahelist korrelatsiooni ning kehtestab sisemised põhimõtted ja protseduurid, mis tagavad piisava kaitse mis tahes eriolukordade vastu, sealhulgas määrab sisemise riskireitingu igale nõuete müüjale ja maksete vahendajale;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on selged ja tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid nõuete müüjate ja maksete vahendajate aktsepteeritavuse kindlaksmääramiseks. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ või tema esindaja peab korrapäraselt kontrollima nõuete müüjate ja maksete vahendajate tegevust, et teha kindlaks nõuete müüjate ja maksete vahendajate esitatud aruannete õigsus, avastada pettusi või tegevuse nõrkusi ning kontrollida nõuete müüja krediidieeskirjade kvaliteeti ja maksete vahendaja sissenõudmiseeskirju ja -menetlusi. Selliste läbivaatuste tulemused tuleb dokumenteerida;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ hindab ostetud nõuete kogumite iseloomulikke tunnuseid, sealhulgas ülelaekumisi, müüja maksevõlgnevuste ajalugu, ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusi, nõuete maksetingimusi ja võimalikke vastunõudeid;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid ühe võlgniku suhtes riskide kontsentreerumise jälgimiseks koondalusel nii ostetud nõuete kogumite siseselt kui nende lõikes;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ tagab, et ta saab maksete vahendajalt õigeaegselt ja piisavalt üksikasjalikke aruandeid nõuete aegumiste ja lahjenduste kohta, et tagada vastavus ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritavuse kriteeriumidega ja ostetud nõudeid käsitleva ettemaksete korraga ning tagada tõhusad meetmed nõuete müüja müügi- ja lahjendustingimuste jälgimiseks ja kinnitamiseks.
3. alajagu
Sisehinnangute valideerimine
Artikkel 185
Sisehinnangute valideerimine
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad oma sisehinnangute valideerimisel järgmiseid nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud stabiilsed süsteemid reitingusüsteemide, protsesside ja kõikide asjaomaste riskiparameetrite hindamise täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemine valideerimise protsess peab võimaldama ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ hinnata sisereitingu ja riskide hindamise süsteemide toimimist järjepidevalt ja otstarbekalt;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võrdlevad korrapäraselt realiseerunud makseviivituse määrasid igas reitinguklassis makseviivituse tõenäosuse hinnangutega ning kui realiseerunud makseviivituse määrad jäävad konkreetse reitinguklassi puhul väljapoole eeldatavat vahemikku, analüüsivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ üksikasjalikult sellise kõrvalekalde põhjuseid. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, teostavad kõnealuste hinnangute kohta sarnaseid analüüse. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi asjaomaste väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. ►C11 Finantsinstitutsioonide ◄ sisemised hinnangud oma reitingusüsteemide toimimise kohta peavad põhinema võimalikult pikal perioodil;
kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite ja andmete muutused (nii andmeallikates kui ka kaetud perioodides) dokumenteeritakse;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on usaldusväärsed sisemised standardid olukordade jaoks, kus realiseerunud makseviivituste tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, ümberhindlustegurite ja oodatava kahju määra kasutamisel kogukahju kõrvalekalded prognoosidest osutuvad piisavalt märkimisväärseks, et muuta hinnangute usaldusväärsus kaheldavaks. Nendes standardites võetakse arvesse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi makseviivituse juhtude andmetes. Kui realiseerunud väärtused ületavad järjepidevalt oodatavaid väärtusi, korrigeerivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ oma hinnanguid kõrgemaks, et kajastada makseviivituse ja kahju andmeid.
4. alajagu
Sisemudelitel põhineva meetodi korral omakapitali investeeringutele esitatavad nõuded
Artikkel 186
Omavahendite nõue ja riski kvantifitseerimine
Omavahendite nõuete arvutamisel järgivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi standardeid:
potentsiaalse kahju hinnang on realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ konkreetsete osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Tulude tõenäosusjaotust kirjeldavad andmed peavad kajastama pikimat valimiperioodi, mille kohta on andmed kättesaadavad, ja kirjeldama otstarbekalt ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastava omakapitali investeeringu riskiprofiili. Kasutatavad andmed peavad olema piisavad sellise konservatiivse, statistiliselt usaldusväärse ja realistliku kahjuhinnangu saamiseks, mis ei põhine vaid subjektiivsetel või hinnangulistel kaalutlustel. Kasutatav šokistsenaarium peab andma konservatiivse hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või majandustsükli jooksul tekkida võivate võimalike kahjude kohta. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ kombineerib olemasolevate andmete empiirilise analüüsi korrigeerimistega, mis põhinevad mitmetel erinevatel teguritel, et saada piisavalt realistlikud ja konservatiivsed mudeli väljundid. Riskiväärtuse (VaR) mudelite koostamisel, millega prognoositakse potentsiaalseid kvartaalseid kahjusid, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada kvartaalseid andmeid või arvutada lühema perioodi andmed ümber kvartaalsete andmete ekvivalentideks, kasutades analüütiliselt sobilikku meetodit, mida toetavad empiirilised tõendid ning põhjalikud ja dokumenteeritud kaalutlused ja analüüs. Sellist meetodit kohaldatakse aja jooksul konservatiivselt ja järjepidevalt. Kui asjakohaseid andmeid on vähe, suurendab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ asjakohaselt prognoosi konservatiivsust;
kasutatavates mudelites võetakse piisavalt arvesse kõiki omakapitali investeeringute tulususega seotud olulisi riske, sealhulgas nii ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringute portfelli üldist tururiski kui ka spetsiifilist riskipositsiooni. Sisemudelites peab piisavalt selgitama ajaloolist hinnakõikumist, mudelites peab arvesse võtma potentsiaalsete riskide kontsentreerumiste ulatust ja koosseisu muutusi ning need peavad olema ka negatiivse turukeskkonna korral usaldusväärsed. Hinnangute andmisel alusandmetena kasutatavad riskipositsioonid peavad olema sarnased või vähemalt võrreldavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonidega;
sisemudel on asjakohane ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringute portfelli riskiprofiili ja keerukuse astme suhtes. Kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi osalusi, mille väärtuse muutumine on tugevalt mittelineaarse iseloomuga, töötatakse sisemudelid välja selliselt, et neis võetakse asjakohaselt arvesse selliste instrumentidega seonduvaid riske;
üksikute positsioonide liigitamine asendajate, turuindeksite ja riskitegurite lõikes on usaldusväärne, arusaadav ja sisuliselt asjakohane;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ tõendavad empiiriliste analüüsidega riskitegurite asjakohasust, sealhulgas nende võimet võtta arvesse nii üldriski kui ka spetsiifilist riski;
omakapitali investeeringute tulususe volatiilsuse hinnangud sisaldavad asjakohaseid ja kättesaadavaid andmeid, teavet ja meetodeid. Kasutatakse sõltumatu isiku poolt läbi vaadatud sisemisi andmeid või andmeid välistest allikatest, sealhulgas koondatud andmeid;
kehtestatud on range ja põhjalik stressitestimise programm.
Artikkel 187
Riskijuhtimisprotsess ja kontroll
Seoses omavahendite nõuete jaoks koostatavate ja kasutatavate sisemudelitega kehtestavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et tagada mudeli ja modelleerimisprotsessi terviklikkus. Kõnealuste põhimõtete, protseduuride ja kontrollide hulka kuuluvad järgmised:
sisemudeli täielik integreerimine ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ üldisesse juhtimisteabesüsteemi ja kauplemisportfelli mittekuuluvate omakapitali investeeringute portfelli juhtimisse. Sisemudelid integreeritakse täielikult ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimise infrastruktuuri, kui neid kasutatakse eelkõige: omakapitali investeeringute portfelli tootluse, sealhulgas riskiga korrigeeritud tootluse mõõtmiseks ja hindamiseks; majandusliku kapitali allokeerimiseks omakapitali investeeringute jaoks ning üldise kapitali adekvaatsuse ja investeeringute juhtimise protsessi hindamiseks;
kehtestatud juhtimissüsteemid, protseduurid ja kontrollifunktsioonid sisemise modelleerimisprotsessi kõikide elementide korrapärase ja sõltumatu läbivaatamise tagamiseks, sealhulgas mudeli läbivaatamiste kinnitamiseks, mudeli sisendite kontrollimiseks ja mudeli tulemuste läbivaatamiseks, näiteks riski arvutamise vahetuks kontrollimiseks. Selliste läbivaatamiste käigus hinnatakse mudeli sisendite ja tulemuste täpsust, täielikkust ja asjakohasust ning tähelepanu pööratakse nii mudeli teadaolevatest puudustest tingitud võimalike vigade tuvastamisele ja piiramisele kui ka mudeli seniteadmata puuduste kindlakstegemisele. Selliseid läbivaatamisi võib teostada ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ sisene sõltumatu üksus või sõltumatu organisatsiooniväline kolmas isik;
asjakohased süsteemid ja protseduurid omakapitali investeeringute limiitide ja riskipositsioonide jälgimiseks;
mudeli väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavad üksused on oma tegevuses sõltumatud sellistest üksustest, kes vastutavad konkreetsete investeeringute juhtimise eest;
modelleerimisprotsessi mis tahes osa eest vastutavad isikud on piisava erialase ettevalmistusega. Juhtkond määrab modelleerimise funktsiooni täitmiseks piisavate oskustega ja pädevusega personali.
Artikkel 188
Valideerimine ja dokumentatsioon
►C11 Finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud usaldusväärsed süsteemid sisemudelite ja modelleerimisprotsesside täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemudelite ja modelleerimisprotsessi ja valideerimise kõik olulised elemendid dokumenteeritakse.
►C11 Finantsinstitutsioonide ◄ sisemudelite ja modelleerimisprotsesside valideerimise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad sisemisi valideerimisprotsesse sisemudelite ja protsesside toimimise järjepidevaks ja otstarbekaks hindamiseks;
kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite muutused ning muutused andmeallikates ja kaetud perioodides dokumenteeritakse;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võrdlevad korrapäraselt omakapitali investeeringute tegelikku tulusust, mis arvutatakse realiseeritud ja realiseerimata kasumi ja kahjumi põhjal, modelleeritud hinnangutega. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. ►C11 Finantsinstitutsioonide ◄ sisemised hinnangud sisemudelite toimimise kohta põhinevad võimalikult pikal perioodil;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on usaldusväärsed sisestandardid käsitlemaks olukordi, kus omakapitali investeeringute tegeliku tulususe võrdlus mudeli abil saadud hinnangutega seab kahtluse alla hinnangute või selliste mudelite usaldusväärsuse. Nendes standardites arvestatakse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi omakapitali investeeringute tulususes. Kõik mudeli läbivaatamise järel sisemudelitesse tehtud korrigeerimised dokumenteeritakse ja need peavad vastama ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ mudelite läbivaatamise standarditele;
sisemudel ja modelleerimisprotsess, sealhulgas modelleerimises osalevate isikute ülesanded ning mudeli kinnitamise ja läbivaatamise protsess dokumenteeritakse.
5. alajagu
Äriühingusisene üldjuhtimine ja järelevalve
Artikkel 189
Äriühingu üldjuhtimine
Kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
ta teavitab juhtorganit või selle määratud komisjoni kehtestatud põhimõtetes tehtud olulistest muudatustest või nende suhtes tehtud eranditest, mis mõjutavad oluliselt ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide toimimist;
ta mõistab hästi reitingusüsteemide ülesehitust ja toimimist;
ta tagab jooksvalt reitingusüsteemide nõuetekohase toimimise.
Krediidiriski kontrolli üksused teavitavad kõrgemat juhtkonda korrapäraselt reitingu andmise protsessi toimimisest, täiustamist vajavatest valdkondadest ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmetest.
Artikkel 190
Krediidiriski kontroll
Krediidiriski kontrolli üksuse või üksuste vastutusalad hõlmavad järgmist:
reitinguklasside ja kogumite testimine ja jälgimine;
koondaruannete koostamine ja analüüsimine ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide alusel;
rakendusmenetlused selle kontrollimiseks, et reitinguklassi ja kogumi määratlusi kohaldatakse kõigis osakondades ja geograafilistes piirkondades järjepidevalt;
reitingu andmise protsessi muutuste, sealhulgas muutuste põhjuste läbivaatamine ja dokumenteerimine;
reitingukriteeriumide läbivaatamine nende riski prognoosivõime hindamiseks. Reitingu andmise protsessi, kriteeriumide või üksikute reitinguparameetrite muudatused dokumenteeritakse ja säilitatakse;
aktiivne osalemine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite väljatöötamisel või valikul, nende rakendamisel ja valideerimisel;
reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite järelevalve ja kontrollimine;
reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidev läbivaatamine ja neis muudatuste tegemine.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad koondatud andmeid vastavalt artikli 179 lõikele 2, võivad edasi anda järgmiste ülesannete täitmise:
reitinguklasside ja kogumite testimise ja jälgimise seisukohast vajaliku teabe koostamine;
koondaruannete koostamine ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide poolt;
vajaliku teabe ettevalmistamine reitingukriteeriumide läbivaatamise jaoks, et hinnata nende riski prognoosivõimet;
reitingute andmise protsessis, kriteeriumides või üksikutes reitinguparameetrites tehtud muudatuste dokumenteerimine;
vajaliku teabe ettevalmistamine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidevaks läbivaatamiseks ja neis muudatuste tegemiseks.
Artikkel 191
Siseaudit
Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu auditeerimisüksus kontrollib vähemalt kord aastas ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteeme ja nende toimimist, sealhulgas krediidifunktsiooni toimimist ning makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, oodatava kahju määrade ja ümberhindlustegurite hinnanguid. Kontrolli käigus hinnatakse muu hulgas vastavust kõikidele kohaldatavatele nõuetele.
4. PEATÜKK
Krediidiriski maandamine
1. jagu
Mõisted ja üldnõuded
Artikkel 192
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„tagatud laenuandmistehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevast;
„kapitaliturupõhine tehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevas;
„alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, mille aktsiatesse või osakutesse on teine ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerinud.
Artikkel 193
Krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvessevõtmise põhimõtted
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, kasutab sama riskipositsiooni jaoks mitmes eri vormis krediidiriski maandamist, teeb ta mõlemat järgmist:
jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üht liiki krediidiriski maandamise vahendi;
arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, katab ühe riskipositsiooni ühe krediidiriski kaitse andja pakutud krediidiriski kaitsega ning sellel krediidiriski kaitsel on erinevad lõpptähtajad, teeb ta mõlemat järgmist:
jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üks krediidiriski maandamise vahend;
arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.
Artikkel 194
Krediidiriski maandamise tehnikate aktsepteeritavust reguleerivad põhimõtted
Laenu andev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ esitab pädeva asutuse nõudmisel kõige viimase versiooni sõltumatust, kirjalikust ja põhjendatud juriidilisest arvamusest või arvamustest, mida ta kasutas, et teha kindlaks, kas tema krediidiriski kaitse kord või korrad vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsest krediidiriski kaitset võtta krediidiriski maandamise mõju arvutamisel arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse tehingu objektiks olevad varad vastavad mõlemale järgmistele tingimustele:
need kuuluvad aktsepteeritud varade loetellu, mis on sätestatud artiklites 197 kuni 200, vastavalt kohaldatavusele, ning
need on piisavalt likviidsed ja nende väärtus on aja jooksul piisavalt stabiilne, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust.
Kaudse krediidiriski kaitse puhul kvalifitseerub krediidiriski kaitse kokkulepe aktsepteeritava krediidiriski kaitse kokkuleppena ainult juhul, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
see kuulub artiklis 203 ja artikli 204 lõikes 1 sätestatud aktsepteeritud krediidiriski kaitse kokkulepete loetellu;
see on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav asjaomastes jurisdiktsioonides, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust;
krediidiriski kaitse andja vastab lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. jagu
Krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisid
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 195
Bilansiline tasaarvestus
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina enda ja oma vastaspoole vastastikuste nõuete bilansilist tasaarvestust.
Ilma et see piiraks artikli 196 kohaldamist, piirdub aktsepteeritavus ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vaheliste vastastikuste sularahasaldodega. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad modifitseerida riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatavat kahju ainult laenude ja hoiuste puhul, mille nad on ise saanud ning mille suhtes kohaldatakse bilansilise tasaarvestuse kokkulepet.
Artikkel 196
Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes võtavad kasutusele artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi, võivad võtta arvesse mõju, mis tuleneb kahepoolsetest tasaarvestuslepingutest, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid vastaspoolega. Ilma et see piiraks artikli 299 kohaldamist, peavad selliste lepingute või tehingute alusel saadud tagatised ja laenuks võetud väärtpaberid või kaubad vastama artiklites 197 ja 198 sätestatud tagatise aktsepteeritavuse tingimustele.
Artikkel 197
Tagatise aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada järgimisi instrumente aktsepteeritud tagatisena kõikide meetodite puhul:
laenu andvas ►C11 finantsinstitutsioonis ◄ hoiustatud raha või tema hoitavad raha sarnased instrumendid;
selliste keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on 2. peatüki kohaldamisel tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 4 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
sellise finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud õigusnormidega, mis käsitlevad finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
muude selliste üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle väärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
võlaväärtpaberid, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis on kaasatud põhiindeksisse;
kuld;
väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioonid ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 261–264 100 % või madalamat riskikaalu.
Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmavad „keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 lõike 2 kohaselt asuvad;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.
Lõike 1 punkti c kohaldamisel hõlmavad „ ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, välja arvatud lõike 2 punktis a osutatud võlaväärtpaberid;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, välja arvatud need, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %.
Finantsinstitutsioon võib kasutada aktsepteeritava tagatisena võlaväärtpabereid, mille on emiteerinud muud finantsinstitutsioonid või investeerimisühingud ning millel ei ole krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui kõnealused võlaväärtpaberid vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
need on noteeritud tunnustatud börsil;
need on kõrgema nõudeõiguse järguga võlaväärtpaberid;
kõigil muudel emitendist ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ samasse nõudeõiguse järku kuuluvatel reitingu saanud emissioonidel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ vastu olevate nõuete või lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
laenu andval ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole teavet, millest nähtuks, et emissioon õigustaks krediidikvaliteedi hinnangut, mis on madalam punktis c osutatust;
instrumendi turulikviidsus on piisav.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;
kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad investeerivad üksnes instrumentidesse, mida võib lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja vastab artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse esimese lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.
Kui mis tahes alusvaraks oleval ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on endal alusvaraks olevaid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada algse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritava tagatisena tingimusel, et nad kasutavad esimeses lõigus sätestatud metoodikat.
Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mõlemat järgmist:
arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;
kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.
ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
käesoleva artikli lõike 1 punktis f, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 299 lõike 2 punktis e osutatud põhiindeksid;
käesoleva artikli lõike 4 punktis a, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4, artikli 299 lõike 2 punktis e, artikli 400 lõike 2 punktis k, artikli 416 lõike 3 punktis e, artikli 428 lõike 1 punktis c ning III lisa punktis 12 osutatud tunnustatud börsid vastavalt artikli 4 lõike 1 punktis 72 sätestatud tingimustele.
ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 198
Tagatise täiendav aktsepteeritavus finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, võib lisaks artiklis 197 sätestatud tagatisele kasutada aktsepteeritud tagatisena ka järgmiseid tagatisi:
aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis ei ole kaasatud põhiindeksisse, kuid millega kaubeldakse tunnustatud börsidel;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes instrumentidesse, mida võib artikli 197 lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta, ning instrumentidesse, millele on osutatud käesoleva lõigu punktis a.
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse käesoleva lõike punktis a ja b sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.
Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mõlemat järgmist:
arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;
kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.
Artikkel 199
Tagatise täiendav aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi alusel, võivad lisaks artiklites 197 ja 198 osutatud tagatisele kasutada ka järgmiseid tagatise liike:
kinnisvaratagatis kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;
nõuded kooskõlas lõikega 5;
muu füüsiline tagatis kooskõlas lõigetega6 ja 8;
liising kooskõlas lõikega 7.
Kui artikli 124 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada aktsepteeritud tagatisena elamukinnisvara, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, ning ärikinnisvara, sealhulgas büroosid ja muid äripindasid, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on tagatud liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvaraga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused on mõnel järgneval aastal täidetud.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b liikmesriigi territooriumil asuva ärikinnisvara puhul, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekmisväärtusest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused täitmisele järgneval aastani.
Pädevad asutused lubavad ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ kasutada aktsepteeritud tagatisena lisaks lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tagatistele ka muud liiki füüsilisi tagatisi, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
tagatise kiireks ja majanduslikult tõhusal viisil realiseerimiseks on olemas likviidsed turud, mis on tõendatud sagedaste tehingutega, võttes arvesse vara liiki. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ teostavad selle olukorra hindamist korrapäraselt ning siis, kui teave viitab olulistele muutustele turul;
tagatisel on olemas väljakujunenud ja üldsusele kättesaadavad turuhinnad. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pidada turuhindasid väljakujunenuks, kui need pärinevad usaldusväärsetest teabeallikatest, nagu avalikud indeksid, ning kajastavad tehingute hinda tavatingimustes. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda turuhindasid avalikult kättesaadavana, kui kõnealused hinnad on avalikustatud, hõlpsasti juurdepääsetavad ning korrapäraselt kättesaadavad ja ilma mis tahes liigse haldus- või rahalise koormuseta;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ analüüsib turuhindasid, tagatise realiseerimiseks nõutavat aega ja kulu ning tagatise realiseerimisest saadavat tulu;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ tõendab, et tagatise realiseerimisest saadav tulu ei ole vähem kui 70 % tagatise väärtusest rohkem kui 10 % puhul kõikidest asjaomast liiki tagatise realiseerimistest. Turuhindade olulise volatiilsuse korral tõendab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et ta teostab tagatise väärtuse hindamist piisavalt konservatiivselt.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad esimese lõigu punktides a–d ja artiklis 210 sätestatud tingimuste täitmise.
Artikkel 200
Muu otsene krediidiriski kaitse
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud tagatisena järgmist muud otsest krediidiriski kaitset:
laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ panditud elukindlustuslepingud;
kolmandast isikust finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud instrumendid, mille kõnealune finantsinstitutsioon või investeerimisühing on kohustatud nõudmisel tagasi ostma.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse
Artikkel 201
Krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena järgmisi üksusi:
keskvalitsused ja keskpangad;
piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;
mitmepoolsed arengupangad;
rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse artikli 117 alusel riskikaal 0 %;
avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artiklile 116;
muud äriühingud, sealhulgas ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ema-, tütar- ja sidusettevõtjad, kui mõni järgmistest tingimustest on täidetud:
neil muudel äriühingutel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang;
nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.
Pädevad asutused avaldavad ja peavad selliste finantseerimisasutuste nimekirja, kes on lõike 1 punkti f kohased aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad või avaldavad suunavad kriteeriumid selliste aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjate kindlakstegemiseks koos kohaldatavate usaldatavusnõuete kirjeldusega ning jagavad oma nimekirja muude pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 117.
Artikkel 202
Selliste krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul, kes vastavad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse tingimustele
Finantsinstitutsioon võib kasutada selliseid finantsinstitutsioone, investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
neil on piisavad ekspertteadmised kaudse krediidiriski kaitse andmise kohta;
nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatutega samaväärseid eeskirju või neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA oli kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal või mis tahes ajavahemikul pärast seda sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam makseviivituse tõenäosusest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 2 või sellest kõrgemakrediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist;
neil on sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam sellest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 3 või sellest kõrgema krediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist.
Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta ekspordikrediidi agentuuride antava krediidiriski kaitse puhul arvesse keskvalitsuse edasigarantiid.
Artikkel 203
Garantiide aktsepteeritavus kaudse krediidiriski kaitsena
Aktsepteeritava kaudse krediidiriski kaitsena võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada garantiisid.
3. alajagu
Tuletisinstrumentide liigid
Artikkel 204
Krediidituletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena järgmisi krediidituletisinstrumentide liike ja instrumente, mis võivad koosneda sellistest krediidituletisinstrumentidest või mis on oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased:
krediidiriski vahetustehingud;
kogutulu vahetustehingud;
krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarvestust kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.
Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud eeskirju.
3. jagu
Nõuded
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 205
Nõuded bilansiliste tasaarvestuslepingute puhul, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206
Bilansilised tasaarvestuslepingud, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
need lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole maksejõuetuse või pankroti korral;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ suudavad teha mis tahes ajal kindlaks vara ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid lepinguid;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad ja kontrollivad pidevalt krediidiriski kaitse lõpetamisega seonduvaid riske;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad ja kontrollivad pidevalt asjaomaseid riskipositsioone tasaarvestatud kujul.
Artikkel 206
Nõuded tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid
Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina juhul, kui kõnealuste lepingute alusel antud tagatis vastab kõigile artikli 207 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele ning kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole pankroti või maksejõuetuse korral;
lepingud annavad makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik lepingulised tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas pankroti või maksejõuetuse korral;
lepingud võimaldavad lepingu kohaselt arveldatavate tehingute kasumi ja kahjumi tasaarvestada nii, et üks pool võlgneb teisele ühe netosumma.
Artikkel 207
Nõuded finantstagatise puhul
Võlgniku või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva muu seotud üksuse emiteeritud väärtpaberid ei kvalifitseeru aktsepteeritud tagatisena. Sellest olenemata kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena artiklis 129 sätestatud tingimustele vastavad võlgniku enda emiteeritud pandikirjad, kui need on antud repotehingu tagatiseks ja vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Nad teostavad sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad järgmisi tegevusnõudeid:
nad vormistavad tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks realiseerimiseks;
nad kasutavad usaldusväärseid protseduure ja protsesse, et kontrollida tagatise kasutamisest tulenevaid riske, sealhulgas katkenud või vähenenud krediidiriski kaitse riski, väärtuse hindamise riski, krediidiriski kaitse lõpetamisega seotud riske, tagatise kasutamisest tulenevaid kontsentratsiooniriske ja koostoimet ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ üldise riskiprofiiliga;
neil on kehtestatud dokumenteeritud põhimõtted ja tavad aktsepteeritud tagatise liikide ja summade kohta;
nad arvutavad tagatise turuväärtuse ja hindavad seda vastavalt ümber vähemalt kord kuue kuu jooksul ja mis tahes ajal, mil neil on põhjust arvata, et tagatise turuväärtus on märkimisväärselt langenud;
kui tagatis on kolmanda isiku valduses, võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mõistlikke meetmeid tagamaks, et kolmas isik hoiab tagatise oma varast lahus;
nad tagavad piisavate vahendite eraldamise börsiväliste tuletisinstrumentide ja ►C11 väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspooltega sõlmitud võimendustagatise lepingute nõuetekohaseks toimimiseks, mida mõõdetakse nende väljasaadetavate lisatagatise nõuete õigeaegsuse ja täpsusega ning sissetulevatele lisatagatise nõuetele reageerimise kiirusega;
neil on kehtestatud tagatiste haldamise põhimõtted, et kontrollida, jälgida ja esitada aruandeid järgmise kohta:
võimendustagatise lepingutest neile tulenevad riskid;
riski kontsentreerumine teatavat liiki tagatisvara suhtes;
tagatise uuesti kasutamine, sealhulgas võimalik likviidsuse puudujääk, mis tuleneb vastaspooltelt saadud tagatise uuesti kasutamisest;
vastaspooltele antud tagatistega seotud õiguste loovutamine.
Artikkel 208
Nõuded kinnisvaratagatisele
Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:
hüpoteek või koormatis on krediidilepingu sõlmimise ajal kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides jõustatav ning on õigeaegselt ja nõuetekohaselt registreeritud;
kõik juriidilised nõuded pandi seadmiseks on täidetud;
krediidiriski kaitse leping ja selle aluseks olev juriidiline menetlus võimaldavad ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ realiseerida krediidiriski kaitse väärtus mõistliku aja jooksul.
Täita tuleb järgmiseid nõudeid seoses kinnisvara väärtuse jälgimise ja kinnisvara väärtuse hindamisega:
kinnisvara väärtuse hindamine vaadatakse läbi, kui ►C11 finantsinstitutsioonidele ◄ kättesaadav teave osutab sellele, et kinnisvara väärtus võib olla oluliselt langenud võrreldes üldiste turuhindadega ning kõnealuse läbivaatamise teostab väärtuse hindaja, kes omab hindamise teostamiseks vajalikku kvalifikatsiooni, suutlikkust ja kogemust ning kes on laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu. Laenude puhul, mis ületavad 3 miljonit eurot või 5 % ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditest, vaatab selline hindaja kinnisvara väärtuse hindamise läbi vähemalt iga kolme aasta järel.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kinnisvara väärtuse jälgimisel ja ümberhindamist vajava kinnisvara kindlakstegemisel kasutada statistilisi meetodeid.
Artikkel 209
Tingimused nõuete puhul
Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud tagatisega seotud huvide jõustamist käsitlevate kohalike nõuete täitmiseks. Laenu andvate ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ tagatisega seonduva nõude näol on tegemist eelisjärjekorras rahuldatava nõudega, kuigi selline nõue võib siiski olla allutatud eelisõigusega võlausaldajate nõuetele vastavalt õigusnormide sätetele;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ vormistavad oma tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud protseduurid, millega tagatakse mis tahes õiguslike tingimuste järgimine, mis on vajalik laenuvõtja makseviivituse väljakuulutamiseks ja tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;
laenuvõtja rahaliste raskuste või makseviivituse korral on ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ seaduslik õigus müüa või loovutada nõuded teistele isikutele ilma nõuete võlgnike nõusolekuta.
Täita tuleb järgmiseid riskijuhtimisega seotud nõudeid:
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on kehtestatud usaldusväärne kord nõuetega seotud krediidiriski kindlakstegemiseks. Selline kord peab hõlmama laenuvõtja majandustegevuse ja majandusharu analüüsi ning laenuvõtja klientide liikide analüüsi. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ toetub klientide krediidiriski kindlakstegemisel oma laenuvõtjatele, peab krediidiasutus vaatama läbi laenuvõtjate krediiditegevuse, et teha kindlaks selle kindlus ja usaldusväärsus;
riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid konkreetse laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski finantsinstitutsiooni kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks finantsinstitutsiooni üldmetoodikaga kontrollitavale. Finantsinstitutsioonidel peab nõuete pidevaks jälgimiseks olema asjakohane kord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;
laenuvõtja tagatiseks antud nõuded on diversifitseeritud ning nende ja laenuvõtja vahel ei ole ülemäärast korrelatsiooni. Olulise positiivse korrelatsiooni korral võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse sellega kaasnevaid riske võimendustagatiste määramisel tagatise kogumi kui terviku kohta;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta aktsepteeritud krediidiriski kaitsena nõudeid, mis on saadud laenuvõtjaga seotud osapooltelt, sealhulgas tütarettevõtjatelt ja töötajatelt;
Artikkel 210
Nõuded muu füüsilise tagatise puhul
Füüsiline tagatis, mis ei ole kinnisvaratagatis, kvalifitseerub sisereitingute mudeli puhul aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
ainsa erandina artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud lubatavatest eelisjärjekorras rahuldatavatest nõuetest kvalifitseerub aktsepteeritud tagatisena ainult tagatisele seatud esmane pandiõigus või koormatis ning ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on tagatise realiseerimisest saadavale tulule eelisõigus kõigi teiste laenuandjate ees;
laenuleping sisaldab tagatise üksikasjalikku kirjeldust ning ümberhindluse viisi ja sageduse üksikasjalikku kirjeldust;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad selgelt sisestes krediidieeskirjades ja protseduurides, mida on võimalik kontrollida, nende poolt aktsepteeritud füüsilise tagatise liigid ning põhimõtted ja korra, mille nad on kehtestanud asjaomaste positsiooni väärtuste puhul nõutava asjakohase tagatise summa jaoks iga tagatise liigi puhul;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ krediidieeskirjad seoses tehingu struktuuriga käsitlevad järgmist:
asjaomaste positsiooni väärtuste puhul kohaldatavaid asjakohaseid tagatise nõudeid;
tagatise kiire realiseerimise võimalikkust;
hinna või turuväärtuse objektiivse kindlaksmääramise suutlikkust;
väärtust käsitlevate andmete (sealhulgas eksperthinnangu) kättesaadavuse sagedust;
tagatise väärtuse volatiilsust või volatiilsuse asendajat.
hindamisel ja ümberhindamisel võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ täielikult arvesse tagatise väärtuse igasugust langemist või selle vananemist, pöörates erilist tähelepanu aja möödumise mõjule moe- või ajatundliku tagatise puhul;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on õigus tagatist füüsiliselt kontrollida. Neil on kehtestatud ka põhimõtted ja protseduurid, mis käsitlevad nende füüsilise kontrolli õiguse rakendamist;
krediidiriski kaitseks võetud tagatis on piisavalt kindlustatud kahju vastu ning ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud selle jälgimiseks protseduurid.
Artikkel 211
Tingimused liisingust tulenevate riskipositsioonide käsitlemiseks tagatud riskipositsioonidena
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad liisingutehingutest tulenevaid riskipositsioone liisitud vara liigiga tagatuks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
selleks et liisitud vara liik kvalifitseeruks aktsepteeritud tagatisena, peavad olema täidetud vastavalt artiklites 208 või 210 sätestatud tingimused;
liisinguandja kohaldab usaldusväärset riskijuhtimist liisitud vara kasutuse, asukoha, vanuse ja kavandatud kasutusaja suhtes, sealhulgas asjakohast järelevalvet tagatise väärtuse üle;
liisinguandjal on vara juriidiline omandiõigus ja ta saab kasutada oma õiguseid omanikuna igal ajal;
erinevus nõude amortiseerimata osa väärtuse ja tagatise turuväärtuse vahel ei tohi olla nii suur, et see ületaks liisitava vara krediidiriski maandava mõju, kui seda ei ole kindlaks tehtud juba makseviivitusest tingitud kahjumäära taseme arvutamisel.
Artikkel 212
Tingimused muu otsese krediidiriski kaitse puhul
Kolmandast isikust ►C11 finantsinstitutsioonis ◄ hoiustatud raha või seal hoitavate raha sarnaste instrumentide suhtes võib kohaldada artikli 232 lõikes 1 sätestatud käsitlust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
laenuvõtja nõue kolmandast isikust ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastu on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ ning selline pantimine või loovutamine on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides ning tingimusteta ja tagasivõetamatu;
kolmandast isikust ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ teavitatakse pandist või loovutamisest;
Laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ pandiks antud elukindlustuslepingud kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
elukindlustusleping on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ ;
elukindlustust andvat äriühingut on teavitatud pantimisest või loovutamisest ning teavitamise tagajärjel ei või ta maksta lepingujärgseid summasid ilma laenu andnud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ eelneva nõusolekuta;
laenu andval ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus kindlustusleping tühistada ja nõuda tagasiostuväärtus laenuvõtja makseviivituse korral sisse;
laenu andvat ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ teavitatakse sellest, kui kindlustusvõtja jätab tegemata lepingu alusel tasumisele kuuluva mis tahes makse;
pant või loovutamine on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
tagasiostuväärtuse on määratlenud elukindlustust andev äriühing ning seda ei tohi vähendada;
tagasiostuväärtuse maksab elukindlustust andev äriühing taotluse korral õigeaegselt;
tagasiostuväärtust ei saa nõuda ilma ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ eelneva nõusolekuta;
elukindlustust andva äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ või järelevalvet kolmanda riigi pädeva asutuse poolt, kes kohaldab liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad
Artikkel 213
Garantiide ja krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad ühised nõuded
Kui artikli 214 lõikest 1 ei tulene teisiti, kvalifitseerub garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
krediidiriski kaitse on vahetu;
krediidiriski kaitse ulatus on selgelt määratletud ega ole muudetav;
krediidiriski kaitse leping ei sisalda ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenuandja otsesele kontrollile, ja mis:
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal krediidiriski kaitse ühepoolselt tühistada;
suurendaks kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu krediidiriski kaitse tegelikku maksumust;
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal keelduda väljamaksete õigeaegsest tegemisest mis tahes tasumisele kuuluva makse tegematajätmise korral esialgse võlgniku poolt või liisingulepingu lõppemise korral, et võtta arvesse garanteeritud lõppväärtust vastavalt artikli 134 lõikele 7 ja artikli 166 lõikele 4;
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähtaega;
krediidiriski kaitse leping on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ peab olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab kaudse krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Ta teostab sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.
Artikkel 214
Riigi ja muu avaliku sektori edasigarantiid
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda lõikes 2 osutatud riskipositsioone kaitstuna garantiiga, mille on andnud kõnealuses lõikes loetletud üksused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
edasigarantii katab nõude kõik krediidiriski elemendid;
nii esialgne garantii kui ka edasigarantii vastavad garantiidele artiklis 213 ja artikli 215 lõikes 1 sätestatud nõuetele, välja arvatud see, et edasigarantii ei pea olema vahetu;
kaitse on usaldusväärne ja ajaloolised tõendid ei viita sellele, et edasigarantii kate on vähem tõhus kui samaväärne kõnealuse üksuse antud vahetu garantii.
Lõikes 1 sätestatud käsitlust kohaldatakse riskipositsioonide suhtes, mis on kaitstud garantiiga, millele on andnud edasigarantii mõni järgmistest üksustest:
keskvalitsus või keskpank;
piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;
avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4 nõuetena keskvalitsuse vastu;
mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon, kellele on vastavalt kas artikli 117 lõike 2 või artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %;
avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2.
Artikkel 215
Garantiide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded
Garantiid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:
vastaspoole garantii kasutamist põhjustava makseviivituse või maksete mittetasumise korral on laenu andval ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ õigus nõuda garantii andjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes krediidiriski kaitse on antud, ning garantii andja teostab makse ilma, et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ peaks esmalt hakkama makseid võlgnikult sisse nõudma.
Kaudse krediidiriski kaitse korral, mis katab eluaseme hüpoteeklaenud, peavad artikli 213 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva punkti esimeses lõigus esitatud nõuded olema täidetud 24 kuu jooksul;
garantii on garantii andja võetava kohustusena selgesõnaliselt dokumenteeritud;
on täidetud üks järgmistest tingimustest:
garantii katab igat liiki maksed, mille tegemist võlgnikult seoses nõudega eeldatakse;
kui teatavat liiki maksed on garantiist välja arvatud, on laenu andev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ korrigeerinud garantii väärtust, et kajastada piiratud katet.
Vastastikuste garantiiskeemide raames antud garantiide puhul või garantiide puhul, mille on andnud artikli 214 lõikes 2 loetletud üksus või millele selline üksus on andnud edasigarantii, loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud nõuded täidetuks, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:
laenu andval ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus saada garantii andjalt õigeaegselt esialgne makse, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
see vastab laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ tõenäoliselt tekkiva kahju umbkaudsele suurusele, kaasa arvatud kahju, mis tuleneb tasumata intressidest ja muudest maksetest, mida laenuvõtja on kohustatud tegema;
see on proportsionaalne garantii kattega;
laenu andev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et garantii pakutav krediidiriski kaitse, sealhulgas laenuvõtjalt nõutavate intressi- või muud liiki maksete tegematajätmisest tuleneva kahju eest, õigustab sellist käsitlemist.
Artikkel 216
Krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded
Krediidituletisinstrumendid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:
krediidituletisinstrumendi lepingus sätestatud krediidisündmuste hulka kuuluvad:
maksmata jätmise hetkel kehtivate krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimuste kohaselt maksmisele kuuluvate summade maksmata jätmine (arvestatakse ka ajapikendust, mis on võrdne alusvaraks olevale võlainstrumendile määratud ajapikendusega või sellest lühem);
võlgniku pankrot, maksejõuetus või suutmatus võlga tasuda või tema suutmatus või kirjalik tunnistus üldise suutmatuse kohta maksta võlgnevusi tähtajaks tagasi või sarnased juhtumid;
krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimine, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus;
kui krediidituletisinstrumendid võimaldavad sularahaarveldust:
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud kindel hindamisprotsess kahju usaldusväärseks hindamiseks;
on selgelt täpsustatud ajavahemik, millal hinnata krediidisündmuse toimumise järgselt krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevat võlainstrumenti;
kui arveldamiseks on nõutav krediidiriski kaitse ostja õigus ja võime anda krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument krediidiriski kaitse andjale üle, siis krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimustes sätestatakse, et selliseks üleandmiseks vajatava nõusoleku andmisest ei või põhjendamatult keelduda;
krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise eest vastutavad isikud on selgelt määratletud;
krediidisündmuse kindlaksmääramine ei ole krediidiriski kaitse andja ainuvastutus;
krediidiriski kaitse ostjal on õigus või võimalus teavitada krediidiriski kaitse andjat krediidisündmuse toimumisest.
Kui krediidisündmused ei hõlma krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, nagu on kirjeldatud punkti a alapunktis iii, võib krediidiriski kaitset siiski aktsepteerida, kui kohaldatakse artikli 233 lõikes 2 sätestatud väärtuse vähendamist.
Mittevastavus krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi vahel või krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatava võlainstrumendi vahel on lubatud ainult juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument (olenevalt asjaoludest) kuulub krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse nõudeõiguse järku;
vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja on olemas õiguslikult jõustatavad samaaegse makseviivituse või samaaegse tagasimakse tingimused.
Artikkel 217
Nõuded kvalifitseerumaks artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kasutamisele
Artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks peab garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse vastama järgmistele tingimustele:
krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument on üks järgmistest riskipositsioonidest:
artiklis 147 osutatud nõue äriühingute vastu, välja arvatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate vastu;
nõue piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu, mida ei käsitleta vastavalt artiklile 147 nõudena keskvalitsuse või keskpanga vastu;
nõue VKE vastu, mis liigitatakse jaenõudeks artikli 147 lõike 5 alusel;
aluspositsiooni võlgnikud ei kuulu krediidiriski kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi;
riskipositsioon on maandatud ühega järgmistest instrumentidest:
ühe alusvaraga kaudsed krediidituletisinstrumendid või ühe alusvaraga garantiid;
esimese järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;
n-arvu järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;
krediidiriski kaitse vastab vastavalt vajadusele artiklites 213, 215 ja 216 sätestatud nõuetele;
riskikaal, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes enne artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamist, ei võta juba arvesse krediidiriski kaitse ühtegi aspekti;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus ja õigustatud ootus saada krediidiriski kaitse andjalt makse ilma, et ta peaks võtma õiguslikke meetmeid vastaspoole maksma kohustamiseks. Kui võimalik, võtab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ meetmeid veendumaks, et krediidiriski kaitse andja on valmis krediidisündmuse toimumise korral viivitamatult maksma;
ostetud krediidiriski kaitse katab kõik riskipositsiooni maandatud osaga seotud krediidikahjud, mis tekivad lepingus nimetatud krediidisündmuste tõttu;
kui krediidiriski kaitse väljamaksete struktuuriga nähakse ette füüsiline arveldus, on vaja õiguskindlust seoses laenu, võlakirja või tingimusliku kohustuse ülekantavusega;
krediidiriski kaitse andja ja ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on krediidiriski kaitse tingimused õiguslikult pädevas vormis kirjalikult kinnitanud;
►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ on protsess, et teha kindlaks krediidiriski kaitse andja ja aluspositsiooni võlgniku krediidivõimelisuse vaheline liigne korrelatsioon, mis on tingitud sellest, et nende tulemusnäitajad sõltuvad lisaks süsteemsetele riskiteguritele ka muudest ühistest teguritest;
lahjendusriski kaitse puhul ei kuulu ostetud nõuete müüja kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi.
4. jagu
Krediidiriski maandamise mõju arvutamine
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 218
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad
Otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel vastavalt käesolevale alajaole võib investeeringuid laenu andva ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse käsitleda rahalise tagatisena, tingimusel et krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena. Selleks et teha kindlaks, kas krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ lugeda artikli 194 lõike 6 punktis c sätestatud tingimuse täidetuks.
Artikkel 219
Bilansiline tasaarvestus
Laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ antud laene või sellesse paigutatud hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust, käsitleb asjaomane laenu andev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ laenudele ja hoiustele, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust ning mis on nomineeritud samas valuutas, avalduva otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel rahalise tagatisena.
Artikkel 220
Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi ja sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul
Sisehinnangutel põhineva meetodi kasutamise suhtes kohaldatakse samu tingimusi ja nõudeid kui finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul.
E* arvutamisel ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ :
arvutavad väärtpaberite iga rühma või kauba iga liigi netopositsiooni, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:
tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;
sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;
arvutavad iga valuuta netopositsiooni, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:
tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel laenuks antud või üle kantud samas valuutas sularaha summa;
sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel saadud või laenuks saadud samas valuutas sularaha summa;
kohaldavad asjaomase väärtpaberite rühma või sularahapositsiooni puhul asjakohast volatiilsuskoefitsienti kõnealusesse rühma kuuluvate väärtpaberite positiivse või negatiivse netopositsiooni absoluutväärtuse suhtes;
kohaldavad valuutariski (fx) volatiilsuskoefitsienti iga valuuta positiivse või negatiivse netopositsiooni suhtes, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:
kus
Ei |
= |
iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile; |
Ci |
= |
iga riskipositsiooniga I i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud sama rühma väärtpaberite või sama liiki kauba või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus; |
|
= |
asjaomase väärtpaberite rühma j netopositsioon (positiivne või negatiivne); |
|
= |
lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon (positiivne või negatiivne) asjaomases valuutas k, välja arvatud lepingu arveldusvaluutas; |
|
= |
asjaomase väärtpaberite rühma j puhul asjakohane volatiilsuskoefitsient; |
|
= |
välisvaluuta volatiilsuskoefitsient valuuta k puhul. |
Artikkel 221
Sisemudelitel põhineva meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada sisemist riskimõõtmise mudelit vastavalt IV jaotise 5. peatükile, võivad kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei ole sellist luba saanud, võib ta siiski taotleda pädevatelt asutustelt luba kasutada käesoleva artikli kohaldamisel sisemudelitel põhinevat meetodit.
Pädevad asutused lubavad ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit ainult juhul, kui nad on veendunud, et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ süsteem tasaarvestuse raamlepinguga kaetud tehingutest tulenevate riskide juhtimiseks on olemuslikult usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult ning kui järgitud on kõiki järgmisi kvalitatiivsed standardeid:
sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse tehingute potentsiaalse hinnavolatiilsuse arvutamiseks, on tugevalt integreeritud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse riskijuhtimisprotsessi ja selle väljundid on aluseks riskipositsioonide kohta ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgemale juhtkonnale aruannete koostamisele;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on riskikontrolli üksus, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:
see on kauplemisüksustest sõltumatu ning esitab aruandeid otse kõrgemale juhtkonnale;
see vastutab ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;
see koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja positsioonide piirmääradega seotud asjakohaste meetmete võtmise kohta;
riskikontrolli üksuse igapäevased aruanded vaadatakse läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisav pädevus anda korraldused võetud positsioonide ja koguriskipositsiooni vähendamiseks;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on riskikontrolli üksuses piisavalt töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud protseduurid riskimõõtmise süsteemi üldist toimimist käsitlevate dokumenteeritud sisemiste põhimõtete ja kontrollide kogumi täitmise jälgimiseks ja tagamiseks;
on tegelikud andmed, et ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ mudelite täpsus riskide mõõtmisel on piisav ja seda on võimalik tõendada mudeli väljundite järeltestimisega vähemalt ühe aasta andmete alusel;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ teostab tihti ranget stressitestimise programmi ning selle tulemused vaatab kõrgem juhtkond läbi ja võtab neid arvesse tegevuspõhimõtete ja limiitide kehtestamisel;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ teostab oma korrapärase siseauditeerimise protsessi osana riskimõõtmise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevust;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ vaatab oma riskijuhtimissüsteemi läbi vähemalt kord aastas;
sisemudel vastab artikli 292 lõigetes 8 ja 9 ning artiklis 294 sätestatud nõuetele.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada erinevate riskikategooriate sisest ja nende vahelist empiirilist korrelatsiooni juhul, kui süsteem korrelatsioonide mõõtmiseks on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult.
Sisemudelitel põhinevat meetodit kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:
kus
Ei |
= |
iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile; |
Ci |
= |
iga sellise riskipositsiooniga i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus. |
Riskiga kaalutud vara arvutamisel sisemudelite abil kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ mudeli väljundit eelmise tööpäeva seisuga.
Lõikes 6 osutatud väärtuse potentsiaalse muutuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
väärtuse võimalikku muutust arvutatakse vähemalt igapäevaselt;
see põhineb 99 protsentiiliga ühesuunalisel usaldusvahemikul;
aluseks võetakse 5-päevane realiseerimisperiood, välja arvatud muude tehingute kui väärtpaberite repotehingute või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute korral, mille puhul kasutatakse 10-päevast realiseerimisperioodi;
kasutatakse vähemalt üheaastast tegelikku ajaloolist vaatlusperioodi, välja arvatud juhul, kui hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu on põhjendatud lühem vaatlusperiood;
arvutamisel kasutatavaid andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu järel.
Kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing ja võimenduslaenu tehing või sarnane tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum, mis vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldataks kõnealuste lõigete kohaselt koostoimes artikli 285 lõikega 5.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
mis on ebaoluline portfell lõike 3 kohaldamisel;
kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas sisemudel on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult lõigete 4 ja 5 ning tasaarvestuse raamlepingute kohaldamiseks.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 222
Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod
Tagatud osa riskikaal peab olema vähemalt 20 %, välja arvatud lõigetes 4–6 sätestatud juhtudel. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad riskipositsiooni väärtuse ülejäänud osa suhtes riskikaalu, mille nad määraksid vastaspoole suhtes olevale tagamata riskipositsioonile vastavalt 2. peatükile.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad keskvalitsuste või keskpankade poolt emiteeritud selliste võlaväärtpaberitega tagatud tehingutest tulenevate riskipositsiooni väärtuste tagatud osale, millele on vastavalt 2. peatükile määratud riskikaal 0 %, riskikaalu 10 %.
Muude kui lõigetes 4 ja 5 osutatud tehingute puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada riskikaalu 0 %, kui riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:
tagatiseks on hoiule antud raha või raha sarnane instrument;
tagatiseks on keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille suhtes artikli 114 alusel kohaldatakse riskikaalu 0 % ja mille turuväärtust on diskonteeritud 20 % võrra.
Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 kohaselt asuvad;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, millele on artikli 117 lõike 2 alusel määratud riskikaal 0 %;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4.
Artikkel 223
Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod
Kui tagatis ja aluspositsioon on nomineeritud erinevates valuutades, lisavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ artiklite 224 kuni 227 kohaselt tagatise suhtes kohaldatavale volatiilsusega korrigeerimisele valuuta volatiilsust kajastava korrigeerimise.
Pädevate asutuste poolt 6. peatüki alusel tunnustatud tasaarvestuslepingute koosseisu kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ valuuta volatiilsust kajastavat volatiilsusega korrigeerimist, kui esineb tagatise valuuta ja arveldusvaluuta mittevastavus. Juhul kui tasaarvestuslepinguga hõlmatud tehingutes kasutatakse mitmeid valuutasid, kohaldatavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ikkagi vaid ühte volatiilsusega korrigeerimist.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:
kus
C |
= |
tagatise väärtus; |
HC |
= |
tagatise puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227; |
Hfx |
= |
valuutade mittevastavuse puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227. |
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad käesolevas lõikes sätestatud valemit volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse arvutamisel kõigi tehingute puhul, välja arvatud aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingute kohased tehingud, mille suhtes kohaldatakse artikleid 220 ja 221.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad volatiilsusega korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (EVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:
Kus
E |
= |
riskipositsiooni väärtus, mis määrataks kindlaks vastavalt kas 2. või 3. peatüki kohaselt olukorras, kus riskipositsioon ei ole tagatud; |
HE |
= |
riskipositsiooni puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227. |
Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ EVA järgmiselt:
Lõike 3 kohase E arvutamisel kohaldatakse järgmist:
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle kirje väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi alusel, arvutavad artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse, kasutades kõnealustes lõigetes esitatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit 100 %.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskipositsiooni (E*) täielikult korrigeeritud väärtuse, mille puhul võetakse arvesse nii volatiilsust kui ka tagatise riski maandavat mõju, järgmiselt:
kus
EVA |
= |
riskipositsiooni volatiilsusega korrigeeritud väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 3; |
CVAM |
= |
CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaole. |
Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võib otsustada kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või sisehinnangutel põhinevat meetodit olenemata sellest, kas ta on otsustanud kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks standardmeetodit või sisereitingute meetodit.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisehinnangutel põhinevat meetodit, peab ta seda siiski kasutama instrumentide kõikide liikide puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul ta võib kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit.
Kui tagatis koosneb mitmest aktsepteeritud kirjest, arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ volatiilsuskoefitsiendi (H) järgmise valemi alusel:
kus
ai |
= |
aktsepteeritud kirje i väärtuse osatähtsus tagatise koguväärtusest; |
Hi |
= |
aktsepteeritud kirje i suhtes kohaldatav volatiilsuskoefitsient. |
Artikkel 224
Regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Volatiilsuskoefitsiendid, mida ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi puhul, eeldades igapäevast ümberhindlust, on esitatud käesoleva lõike tabelites 1–4.
VOLATIILSUSKOEFITSIENDID
Tabel 1
Krediidi-kvaliteedi aste, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse |
Järelejäänud tähtaeg |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul |
Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul |
||||||
|
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
1 |
1 aasta või vähem |
0,707 |
0,5 |
0,354 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,829 |
2 |
1,414 |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
11,314 |
8 |
5,657 |
|
üle 5 aasta |
5,657 |
4 |
2,828 |
11,314 |
8 |
5,657 |
22,628 |
16 |
11,313 |
2-3 |
1 aasta või vähem |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
4,243 |
3 |
2,121 |
8,485 |
6 |
4,243 |
16,971 |
12 |
8,485 |
|
üle 5 aasta |
8,485 |
6 |
4,243 |
16,971 |
12 |
8,485 |
33,942 |
24 |
16,970 |
4 |
1 aasta või vähem |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
üle 5 aasta |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Tabel 2
Krediidikvaliteedi aste, millega lühiajalise võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang |
Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul |
||||||
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
1 |
0,707 |
0,5 |
0,354 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,829 |
2 |
1,414 |
2-3 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
Tabel 3
Muud liiki tagatised või riskipositsioonid
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
Põhiindeksisse kaasatud aktsiad, põhiindeksisse kaasatud vahetusvõlakirjad |
21,213 |
15 |
10,607 |
Muud tunnustatud börsil noteeritud aktsiad või vahetusvõlakirjad |
35,355 |
25 |
17,678 |
Sularaha |
0 |
0 |
0 |
Kuld |
21,213 |
15 |
10,607 |
Tabel 4
Volatiilsuskoefitsiendid valuutade mittevastavuse puhul
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
11,314 |
8 |
5,657 |
Volatiilsusega korrigeerimise arvutamisel vastavalt lõikele 1 kohaldatakse järgmisi tingimusi:
tagatud laenuandmistehingute puhul on realiseerimisperiood 20 tööpäeva;
repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on realiseerimisperiood viis tööpäeva;
muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul on realiseerimisperiood kümme tööpäeva.
Kui ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldatakse kõnealuste lõigete alusel.
Esimeses lõigus osutatud selle krediidikvaliteedi astme kindlaksmääramise suhtes, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse, kohaldatakse ka artikli 197 lõiget 7.
Kui vara, millesse fond on investeerinud, ei ole ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ teada, on volatiilsuskoefitsiendiks kõrgeim volatiilsuskoefitsient, mida kohaldataks mis tahes vara suhtes, millesse fondil on õigus investeerida.
Artikkel 225
Sisehinnangutel põhinevad volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Kui võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab investeerimisjärgu krediidireitingule või on sellest kõrgem, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvutada volatiilsuse hinnangu iga väärtpaberi kategooria kohta.
Võlaväärtpaberite puhul, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis jääb allapoole investeerimisjärgu krediidireitingut, ja muu aktsepteeritud tagatise puhul arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ volatiilsuskoefitsiendid iga üksiku instrumendi kohta eraldi.
Sisehinnangutel põhinevat meetodit kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ei võta tagatise või valuutade mittevastavuse volatiilsuse hindamisel arvesse mis tahes korrelatsiooni tagamata riskipositsiooni, tagatise või valuutakursside vahel.
Asjaomaste kategooriate määramisel võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvesse väärtpaberi emitendi liiki, väärtpaberite välist krediidikvaliteedi hinnangut, nende järelejäänud tähtaega ja nende modifitseeritud kestust. Volatiilsuse hinnangud peavad olema esinduslikud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt asjaomasesse kategooriasse määratud väärtpaberite suhtes.
Volatiilsuskoefitsientide arvutamisel kohaldatakse kõiki järgmisi kriteeriume:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad arvutamisel 99 protsentiiliga ühesuunalist usaldusvahemikku;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad arvutamisel järgmisi realiseerimisperioode:
tagatud laenuandmistehingute puhul 20 tööpäeva;
repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul viis tööpäeva;
muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul kümme tööpäeva;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada volatiilsuskoefitsientide väärtuseid, mis on saadud lühemate või pikemate realiseerimisperioodide alusel ja mida on punktis b sätestatud kõnealust liiki tehingu realiseerimisperioodi suhtes ülespoole või allapoole korrigeeritud, kasutades selleks aja ruutjuure valemit:
kus
TM |
= |
asjakohane realiseerimisperiood; |
HM |
= |
realiseerimisperioodile TM vastav volatiilsuskoefitsient; |
HN |
= |
realiseerimisperioodile TN vastav volatiilsuskoefitsient; |
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse madalama kvaliteediga vara vähest likviidsust. Kui tagatise likviidsus on kaheldav, kasutavad nad pikemat realiseerimisperioodi. Nad teevad kindlaks ka juhud, kus ajaloolistes andmetes võidakse alahinnata võimalikku volatiilsust. Selliseid juhtumeid käsitletakse stressistsenaariumi abil;
ajalooline vaatlusperiood, mida ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad volatiilsuskoefitsientide arvutamiseks, on vähemalt üks aasta. Kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalutud andmeid või muid meetodeid, peab tegelik vaatlusperiood olema vähemalt üks aasta. Pädevad asutused võivad nõuda ►C11 finantsinstitutsioonilt ◄ volatiilsuskoefitsientide arvutamisel lühema vaatlusperioodi kasutamist, kui pädevate asutuste hinnangul on see õigustatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ajakohastavad oma andmekogumeid ning arvutavad volatiilsuskoefitsiente vähemalt kord iga kolme kuu järel. Nad hindavad oma andmekogumid ümber alati ka siis, kui turuhinnad oluliselt muutuvad.
Volatiilsuskoefitsientide hindamine vastab kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele kriteeriumidele:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad volatiilsuse hinnanguid igapäevases riskijuhtimisprotsessis, sealhulgas seoses sisemiste riskipositsioonide piirmääradega;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab igapäevases riskijuhtimisprotsessis realiseerimisperioodi, mis on pikem käesolevas jaos kõnealuse tehingu liigi suhtes sätestatust, korrigeerib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades lõike 2 punktis c sätestatud aja ruutjuure valemit;
►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on kehtestatud protseduurid, millega jälgitakse ja tagatakse selliste dokumenteeritud eeskirjade ja kontrollide järgimine, mis käsitlevad volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemi toimimist ning selliste hinnangute riskijuhtimisprotsessi integreerimist;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ enda siseauditi protsess hõlmab ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ volatiilsuskoefitsentide hindamise süsteemi korrapärast sõltumatut läbivaatamist. Volatiilsuskoefitsientide hindamise ja nende ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimisprotsessi integreerimise üldise süsteemi läbivaatamine toimub vähemalt kord aastas. Kõnealune läbivaatamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
volatiilsuskoefitsientide hinnangute integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
volatiilsuskoefitsientide hindamisprotsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;
volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemis kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse, sealhulgas sõltumatuse kontroll;
volatiilsuseelduste täpsus ja asjakohasus.
Artikkel 226
Volatiilsuskoefitsientide ülespoole korrigeerimine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Artiklis 224 sätestatud volatiilsuskoefitsiendid on need volatiilsuskoefitsiendid, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab igapäevase ümberhindluse puhul. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab vastavalt artiklile 225 volatiilsusega korrigeerimise sisehinnanguid, arvutab ta need samuti kõigepealt igapäevase ümberhindluse alusel. Kui ümberhindlus toimub harvemini kui kord päevas, kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ suuremaid volatiilsuskoefitsiente. ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ arvutatavad need selliselt, et korrigeerivad päevase ümberhindluse korral kohaldatavaid volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades selleks järgmist aja ruutjuure valemit:
kus
H |
= |
kohaldatav volatiilsuskoefitsient; |
HM |
= |
igapäevase ümberhindluse korral kohaldatav volatiilsuskoefitsient; |
NR |
= |
tegelik tööpäevade arv, mis jääb ümberhindluste vahele; |
TM |
= |
kõnealusele tehinguliigile vastav realiseerimisperiood. |
Artikkel 227
Tingimused, mille korral võib finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
nii riskipositsioon kui ka tagatis on sularaha või võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud keskvalitsused või keskpangad artikli 197 lõike 1 punkti b tähenduses ja mille puhul vastavalt 2. peatükile kohaldatakse riskikaalu 0 %;
riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas;
tehingu lõpptähtaeg ei ületa ühte päeva või riskipositsiooni ja tagatise suhtes kohaldatakse igapäevast turuhinnas hindamist või võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist;
ajavahemik, mis jääb enne vastaspoole võimendustagatise ümberarvestamise tegemata jätmist toimunud viimase turuhinnas hindamise ja tagatise realiseerimise vahele, ei ole rohkem kui neli tööpäeva;
tehing arveldatakse sellist liiki tehingute teostamisel oma usaldusväärsust tõestanud arveldussüsteemi kaudu;
lepingu või tehingu dokumentatsioon on asjaomaste väärtpaberitega tehtavaid repotehinguid või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehinguid käsitlev tavapärane turudokumentatsioon;
tehingut reguleerivas dokumentatsioonis sätestatakse õigus tehing viivitamatult lõpetada juhul, kui vastaspool ei suuda täita kohustust kanda üle raha või väärtpaberid või võimendustagatis või tekib muul viisil makseviivitus;
pädevad asutused peavad vastaspoolt peamiseks turuosaliseks.
Lõike 2 punktis h osutatud peamiste turuosaliste hulka kuuluvad järgmised üksused:
artikli 197 lõike 1 punktis b nimetatud üksused, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt 2. peatükile riskikaal 0 %;
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ;
investeerimisühingud;
muud finantsettevõtjad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 25 alapunktide b ja d tähenduses, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse standardmeetodi alusel riskikaal 20 % või kellel juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ arvutab riskiga kaalutud varasid ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ning neil on ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ antud sisereiting.
õigusaktidega reguleeritud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad omavahendite nõuded või finantsvõimenduse nõuded;
õigusaktides reguleeritud pensionifondid;
tunnustatud kliiringukojad.
Artikkel 228
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Sisereitingute meetodi puhul kasutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ 3. peatüki kohaldamisel makseviivitusest tingitud kahjumäärana tegelikku makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD*). ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad LGD* järgmise valemi alusel:
kus
LGD |
= |
makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida kohaldataks riskipostisooni suhtes vastavalt 3. peatükile juhul, kui riskipositsioonil puuduks tagatis; |
E |
= |
riskipositsiooni väärtus vastavalt artikli 223 lõikele 3; |
E* |
= |
vastavalt artikli 223 lõikele 5 täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus. |
Artikkel 229
Muu aktsepteeritud tagatise hindamise põhimõtted sisereitingute meetodi puhul
Liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, võib sõltumatu hindaja selle asemel hinnata kinnisvara hüpoteekimisväärtuses või sellest madalamas väärtuses. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ nõuavad, et sõltumatu hindaja ei võtaks hüpoteekimisväärtuse hindamisel arvesse spekulatiivseid elemente ning dokumenteeriks kõnealuse väärtuse läbipaistval ja selgel viisil.
Tagatise väärtuseks on turuväärtus või hüpoteekimisväärtus, mida on vähendatud vastavalt vajadusele, et võtta arvesse artikli 208 lõike 3 alusel nõutava jälgimise tulemusi ja eelisjärjekorras rahuldatavaid nõudeid kinnisvarale.
Artikkel 230
Muu aktsepteeritud tagatise riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi puhul
Kui tagatise väärtuse (C) suhe riskipositsiooni väärtusesse (E) jääb allapoole tabelis 5 sätestatud nõutavat riskipositsiooni minimaalset tagatuse taset (C*), võrdub LGD* 3. peatükis sätestatud vastaspoole vastu olevate tagamata nõuete makseviivitusest tingitud kahjumääraga. Sel eesmärgil arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse kasutades kõnealustes lõigetes osutatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit või protsendimäära 100 %.
Kui tagatise väärtuse suhe riskipositsiooni väärtusesse ületab tabelis 5 sätestatud teist kõrgemat piirmäära (C**), võrdub LGD* tabelis 5 sätestatuga.
Kui tagatuse nõutavat taset C** ei ole saavutatud riskipositsiooni kui terviku suhtes, käsitlevad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni kahe riskipositsioonina, millest üks vastab riskipositsiooni osale, mille puhul tagatise nõutav tase C** on saavutatud, ja teine vastab ülejäänud osale.
Riskipositsioonide tagatud osade puhul kohaldatav LGD* ja nõutavad tagatuse tasemed on sätestatud käesoleva lõike tabelis 5.
Tabel 5
Minimaalne makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) riskipositsioonide tagatud osade puhul
|
LGD* kõrgema nõudeõiguse järguga riskipositsioonide puhul |
LGD* allutatud riskipositsioonide puhul |
Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C*) |
Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C**) |
Nõuded |
35 % |
65 % |
0 % |
125 % |
Elamukinnisvara/ ärikinnisvara |
35 % |
65 % |
30 % |
140 % |
Muu tagatis |
40 % |
70 % |
30 % |
140 % |
Artikkel 231
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine erinevat liiki tagatistest koosneva kogumi puhul
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ arvutab LGD* väärtuse, mida ta kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäärana 3. peatüki kohaldamisel, vastavalt lõigetele 2 ja 3 juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit;
riskipositsioon on tagatud nii finantstagatise kui ka muu aktsepteeritud tagatisega.
Artikkel 232
Muu otsene krediidiriski kaitse
Kui artikli 212 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ laenu andvale ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ panditud elukindlustuslepingute praeguse tagasiostuväärtusega tagatud riskipositsioonide osa suhtes järgmist käsitlust:
kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse standardmeetodit, kaalutakse see riskiga, kasutades lõikes 3 sätestatud riskikaale;
kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, kuid mitte ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ enda sisehinnangut makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta, määratakse sellele makseviivitusest tingitud kahjumäär 40 %.
Valuutade mittevastavuse puhul vähendavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ praegust tagasiostuväärtust kooskõlas artikli 233 lõikega 3, kusjuures krediidiriski kaitse väärtus on elukindlustuslepingu praegune tagasiostuväärtus.
Lõike 2 alapunkti a kohaldamisel määravad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmised riskikaalud võttes arvesse elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalud:
riskikaal 20 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 20 %;
riskikaal 35 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 50 %;
riskikaal 70 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 100 %;
riskikaal 150 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 150 %.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad emitendist ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ antud garantiina käsitleda neid nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente, mis on aktsepteeritud artikli 200 punkti c kohaselt. Aktsepteeritud krediidiriski kaitse väärtus on järgmine:
kui instrument ostetakse tagasi nimiväärtusega, on see kõnealuse krediidiriski kaitse väärtus;
kui instrument ostetakse tagasi turuhinnaga, on krediidiriski kaitse väärtuseks instrumendi väärtus, mida on hinnatud samal viisil kui artikli 197 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavate võlaväärtpaberite väärtust.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse
Artikkel 233
Hindamine
Krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei sisalda krediidisündmusena krediidiriski alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus, kohaldatakse järgmist:
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ vähendavad lõike 1 alusel arvutatud krediidiriski kaitse väärtust 40 % võrra, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ei ületa riskipositsiooni väärtust;
krediidiriski kaitse ei ületa 60 % riskipositsiooni väärtusest, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ületab riskipositsiooni väärtust.
Kui kaudne krediidiriski kaitse on nomineeritud riskipositsioonist erinevas valuutas, vähendavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse väärtust volatiilsuskoefitsiendi kohaldamisega järgmiselt:
kus
G* |
= |
krediidiriski kaitse väärtus, mida on korrigeeritud valuutariski arvessevõtmiseks; |
G |
= |
krediidiriski kaitse nimiväärtus; |
Hfx |
= |
volatiilsuskoefitsient krediidiriski kaitse ja alusvaraks oleva võlainstrumendi valuutade mis tahes mittevastavuse puhul, mis on määratud kindlaks vastavalt lõikele 4. |
Kui valuutade mittevastavust ei ole, on Hfx võrdne nulliga.
Artikkel 234
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine osalise krediidiriski kaitse ja riski erinevate nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise korral
Kui krediidisasutus või investeerimisühing kannab osa laenuga seotud riskist üle ühele või enamale väärtpaberistamise seeriale, kohaldatakse 5. peatükis sätestatud eeskirju. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda maksete olulisuse piirmäärasid, millest väiksemas summas makset kahjujuhtumi korral ei tehta, võrdsena allesjäänud esimese järjekoha kahju positsioonidega ning selliselt, et need põhjustavad riski erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise.
Artikkel 235
Riskiga kaalutud vara arvutamine standardmeetodi alusel
Artikli 113 lõike 3 kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:
kus
E |
= |
riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 111; sel eesmärgil on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 määratletud riskipositsiooni väärtus; |
GA |
= |
vastavalt artikli 233 lõikele 3 arvutatud krediidiriski kaitse väärtus (G*), mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaos sätestatule; |
r |
= |
võlgniku vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule; |
g |
= |
krediidiriski kaitse andja vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule. |
Artikkel 236
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi alusel
5. jagu
Lõpptähtaegade mittevastavus
Artikkel 237
Lõpptähtaegade mittevastavus
Lõpptähtaegade mittevastavuse korral ei kvalifitseeru krediidiriski kaitse aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
krediidiriski kaitse esialgne tähtaeg on vähem kui üks aasta;
riskipositsioon on lühiajalise riskipositsioon, mille puhul pädevad asutused on määranud lõpptähtaja väärtusele (M) üheaastase alampiiri kohaldamise asemel ühepäevase alampiiri vastavalt artikli 162 lõikele 3.
Artikkel 238
Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg
Artikkel 239
Krediidiriski kaitse hindamine
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel otsest krediidiriski kaitset, kajastavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu tagatise korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:
kus
CVA |
= |
volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtus vastavalt artikli 223 lõikes 2 sätestatule või riskipositsiooni suurus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
T |
= |
riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t* |
= |
0.25. |
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad artikli 223 lõikes 5 sätestatud riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse (E*) arvutamise valemis CVAM-i, mis on CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaja mittevastavuse arvessevõtmiseks.
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kaudset krediidiriski kaitset, kajastavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:
kus
GA |
= |
lõpptähtaegade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud G*; |
G* |
= |
valuutade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud krediidiriski kaitse väärtus; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
T |
= |
riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t* |
= |
0.25. |
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad artiklite 233 kuni 236 kohaldamisel GA-d krediidiriski kaitse väärtusena.
6. jagu
Nõuete kogumi krediidiriski maandamise tehnikad
Artikkel 240
Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ saab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile tingimustel, et nende riskipositsioonidega seotud esimene makseviivituse juht käivitab maksekohustuse ja selline krediidisündmus lõpetab lepingu, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks vastavalt käesolevale peatükile tulemuseks madalaima riskiga kaalutud vara väärtuse:
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad standardmeetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus standardmeetodi kohaselt arvutatud väärtus;
►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus sisereitingute meetodi kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtuse ja oodatava kahju 12,5 kordse väärtuse summa.
Käesolevas artiklis sätestatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.
Artikkel 241
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid
Kui riskipositsioonidega seotud n-arvu järjekohaga makseviivitus käivitab krediidiriski kaitse alusel maksekohustuse, võib krediidiriski kaitset ostev ►C11 finantsinstitutsioon ◄ riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamisel võtta krediidiriski kaitset arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse on saadud ka makseviivitustele järjekohaga 1 kuni n-1 või kui n-1 järjekohaga makseviivitus on juba aset leidnud. Sellistel juhtudel võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks tulemuseks selle käesolevale peatükile vastava riskiga kaalutud vara väärtuse, mille n-arvu järjekoht on madalaim. ►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad madalaima n-arvu järjekohaga väärtuse nii, nagu on selgitatud artikli 240 punktides a ja b.
Käesolevas artiklis kirjeldatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.
Kõik kogumisse kuuluvad riskipositsioonid peavad vastama artikli 204 lõikes 2 ja artikli 216 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele.
5. PEATÜKK
Väärtpaberistamine
Artikkel 242
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„lõpetav ostuoptsioon” – väärtpaberistamise tehingu algataja lepinguline õigus osta tagasi väärtpaberistamise positsioonid enne kõikide väärtpaberistatud riskipositsioonide tagasimaksmist, ostes traditsioonilise väärtpaberistamise korral kogumisse jäävad aluspositsioonid tagasi või lõpetades sünteetilise väärtpaberistamise korral krediidiriski kaitse, kui mõlemal juhul langeb tagasimaksmata aluspositsioonide summa eelnevalt kindlaks määratud tasemeni või alla selle; |
2) |
„krediidikvaliteeti parandav ja ainult intressi saamisel põhinev vara” – bilansis kajastatav vara, mis kajastab võimendusest saadava tuluga seotud rahavoogude hindamist ja on madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria; |
3) |
„likviidsuse tagamise tehing” – määruse EL 2017/2402 artikli 2 punktis 14 määratletud likviidsuse tagamise tehing; |
4) |
„reitinguta positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel puudub aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga; |
5) |
„reitingu saanud positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel on aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga; |
6) |
„kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon” – positsioon, mida toetab või tagab eelisjärjekorras rahuldatav nõue kõigi aluspositsioonide vastu, võtmata sellisel juhul arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid summasid, tasusid või muid sarnaseid makseid ning olenemata tähtpäeva erinevustest ühe või mitme muu kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriaga, millega asjaomane positsioon jagab kahjusid proportsionaalselt; |
7) |
„sisereitingute meetodil põhinev kogum” – aluspositsioonide kogum, mille puhul on ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada kõigi selliste positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile; |
8) |
„eri liiki aluspositsioonidest koosnev kogum” – aluspositsioonide kogum, millega seoses on ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile osa, kuid mitte kõigi positsioonide puhul; |
9) |
„ületagatus” – krediidikvaliteedi mis tahes vormis parandamine nii, et aluspositsioonide väärtus ületab väärtpaberistamise positsioonide väärtust; |
10) |
„lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine” ehk „standardväärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 18 nõuetele; |
11) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 7 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm; |
12) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 8 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing; |
13) |
„traditsiooniline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 9 määratletud traditsiooniline väärtpaberistamine; |
14) |
„sünteetiline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 10 määratletud sünteetiline väärtpaberistamine; |
15) |
„uuenev nõue” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 15 määratletud uuenev nõue; |
16) |
„ennetähtaegse amortiseerimise klausel” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 17 määratletud ennetähtaegse amortiseerimise klausel; |
17) |
„esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 18 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria; |
18) |
„väärtpaberistamise mezzanine-positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, mis on allutatud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile ja kõrgema kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ning mille suhtes kohaldatakse kooskõlas 3. jao 2. ja 3. alajaoga riskikaalu, mis on madalam kui 1 250 % ja kõrgem kui 25 %; |
19) |
„majandusarengu edendamise üksus” – ettevõtja või üksus, mille on asutanud liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus ja mis annab arengulaene või arengugarantiisid ning mille esmane eesmärk ei ole kasumi saamine ega turuosa maksimeerimine, vaid kesk- või omavalitsuse järgitavate avalikus huvis olevate eesmärkide edendamine, tingimusel et kui riigiabiõigusest ei tulene teisiti, on kesk- või omavalitsusel kohustus kaitsta kõnealuse ettevõtja või üksuse majanduslikku baasi ja säilitada selle elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul või liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus garanteerib otseselt või kaudselt vähemalt 90 % ettevõtja või üksuse algsest kapitalist või rahastamisest või antud arengulaenust; |
20) |
„sünteetiline ületulu” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 29 määratletud sünteetiline ületulu. |
Artikkel 243
Diferentseeritud kapitalikäsitluseks kvalifitseeruvate standardväärtpaberistamiste kriteeriumid
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute positsioonide suhtes, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:
aluspositsioonid vastavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi lisamise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt tingimustele, mis võimaldab neile standardmeetodi alusel ja nõuetekohast krediidiriski maandamist arvesse võttes määrata 75 %-lise või väiksema riskikaalu individuaalse positsiooni alusel, kui see on jaenõue, või 100 % kõigi muude positsioonide puhul;
ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil ei ületa 2 % kõigi selle programmi positsioonide koguväärtusest sellel hetkel, kui need lisati kõnealusesse programmi. Selle arvutuse jaoks käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale sponsori parima teadmise kohaselt antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu.
Klientide vastu olevate nõuete puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui selliste klientide vastu olevate nõuete krediidirisk on täielikult kaetud 4. peatüki kohase aktsepteeritud krediidiriski kaitsega, tingimusel et sellisel juhul on krediidiriski kaitse andjaks finantsinstitutsioon, investeerimisühing või kindlustus- või edasikindlustusandja.
Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui nende väärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.
Erandina esimese lõigu punktist a, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 248 lõiget 3 või kui talle on antud luba kasutada sisehinnangu meetodit kooskõlas artikliga 265, määrab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ likviidsuse tagamise tehingu jaoks, mis katab täielikult programmi alusel emiteeritud varaga tagatud kommertsväärtpaberid, 100 %-lise või väiksema riskikaalu.
Väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:
väärtpaberistamisse lisamise ajal ei ületa kogumis ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus 2 % aluspositsioonide kogumi tagasimaksmata nõuete koguväärtusest. Arvutuses käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu;
Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul käesoleva punkti esimest lõiku ei kohaldata, kui jääkväärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.
nende väärtpaberistamisse lisamise ajal vastavad aluspositsioonid sellistele tingimustele, et neile saab standardmeetodi alusel ja võttes arvesse mis tahes nõuetekohast krediidiriski maandamist, määrata riskikaalu, mis võrdub järgmisega või on sellest väiksem:
40 % riskipositsiooni väärtusega kaalutud keskmise alusel portfelli puhul, kus riskipositsioonideks on artikli 129 lõike 1 punktis e osutatud elamukinnisvaraga tagatud laenud või täielikult tagatud eluasemelaenud;
50 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on ärikinnisvarale seatud hüpoteek;
75 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on jaenõue;
kõigi muude positsioonide puhul üksikute positsioonide alusel 100 %;
kui kohaldatakse punkti b alapunkte i ja ii, arvatakse asjaomase vara madalama tagatisõiguse järguga tagatud laenud väärtpaberistamisse üksnes juhul, kui kõik selle vara kõrgema tagatisõiguse järguga tagatud laenud on samuti väärtpaberistamisse lisatud;
kui kohaldatakse käesoleva lõike punkti b alapunkti i, ei ole ühegi aluspositsioonide kogumisse kuuluva laenu laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv väärtpaberistamisse lisamise ajal suurem kui 100 %, mõõdetuna vastavalt artikli 129 lõike 1 punkti d alapunktile i ja artikli 229 lõikele 1.
Artikkel 244
Traditsiooniline väärtpaberistamine
Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse arvutusest ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju arvutusest välja, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:
oluline osa aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist on üle kantud kolmandale isikule;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250 % kõikide selles väärtpaberistamises hoitavate positsioonide suhtes või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal juhul:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealuse väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;
väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.
Kui riskiga kaalutud vara väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saavutaks punktide a või b kohase väärtpaberistamisega, ei ole põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandatele isikutele üle kantuks.
Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandale isikule. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ vast on krediidiriski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandale isikule.
Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema kõik järgmised tingimused:
tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;
väärtpaberistamise positsioone ei käsitata väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ maksekohustustena;
aluspositsioonid on seatud väljapoole väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema võlausaldajate kontrolli viisil, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõikes 1 sätestatud nõudele;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei säilita kontrolli aluspositsioonide üle. Väärtpaberistamise tehingu algatajat loetakse olevaks säilitanud aluspositsioonide üle kontrolli, kui tal on õigus need saajalt, kellele ta need eelnevalt üle kandis, tagasi osta, et realiseerida neilt saadav kasu, või kui tal on kohustus võtta ülekantud risk uuesti enda kanda. Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ jätab endale aluspositsioonidega seonduvad maksete vahendamise õigused või kohustused, ei tähenda see iseenesest veel kontrolli positsioonide üle;
väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:
nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või
suurendatakse positsioonide omanikele makstavat intressi või muul viisil parandatakse väärtpaberistamise positsioone aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemise korral;
vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui seda tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);
kui tegemist on lõpetava ostuoptsiooniga, peab optsioon lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saab seda kasutada omal äranägemisel;
seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;
see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis c sätestatud tingimustele.
EBA jälgib järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega traditsioonilistes väärtpaberistamistes vastavalt käesolevale artiklile. Eelkõige vaatab EBA läbi:
krediidiriski olulise osa lõigete 2, 3 ja 4 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused;
krediidiriski kolmandatele isikutele samas mahus ülekandmise tõlgendus lõike 2 eelviimases lõigus ja lõikes 3 sätestatud pädevate asutuste hindamise kohaldamisel;
pädevate asutuste poolse selliste väärtpaberistamise tehingute hindamise tingimused, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa lõigete 2 või 3 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise arvessevõtmist.
EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.
Artikkel 245
Sünteetiline väärtpaberistamine
Sünteetilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtuse ja, kui see on asjakohane, nende oodatava kahju kooskõlas artiklitega 251 ja 252, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:
oluline osa krediidiriskist on kolmandatele isikutele üle kantud kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250 % kõikide väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ta selles väärtpaberistamises säilitab, või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal järgmistest juhtudest:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealusesse väärtpaberistamisesse lisatud väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;
väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.
Kui riskiga kaalutud varade väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamisega saavutaks, ei ole põhjendatud krediidiriski samas mahus ülekandmisega kolmandale isikule, võib pädev asutus igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandale isikule üle kantuks.
Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on riski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele.
Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema järgmised tingimused:
tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;
krediidiriski ülekandmiseks kasutatav krediidiriski kaitse on kooskõlas artikliga 249;
väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:
kehtestatakse märkimisväärsed olulisuse piirmäärad, millest allapoole jäävate krediidisündmuste korral loetakse krediidiriski kaitse mitte rakendunuks;
lubatakse krediidiriski kaitse katkestada, kui aluspositsioonide krediidikvaliteet halveneb;
nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide koosseisu muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või
suurendatakse ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski kaitse kulu või väärtpaberistamise positsioonide omanikele makstavat intressi aluspositsioonide kogumi krediidikvaliteedi halvenemise korral;
krediidiriski kaitse on jõustatav kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;
vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui sellised kokkulepped tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);
lõpetav ostuoptsioon peab lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib seda kasutada omal äranägemisel;
seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;
see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis d sätestatud tingimustele.
EBA jälgib vastavalt käesolevale artiklile järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega sünteetilistes väärtpaberistamistes. Eelkõige vaatab EBA läbi:
krediidiriski olulise osa kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;
fraasi „krediidiriski samas mahus kolmandale isikule” ülekandmise tõlgendus, mida pädevad asutused kasutaksid lõike 2 teises lõigus ja lõikes 3 ette nähtud hindamisel;
pädeva asutuse poolt selliste väärtpaberistamise tehingute hindamisele esitatavad nõuded, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa kolmandale isikule ülekandmise arvessevõtmist kooskõlas lõikega 2 või 3.
EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.
Artikkel 246
Tegevusnõuded ennetähtaegse amortiseerimise klauslite puhul
Kui väärtpaberistamine hõlmab uuenevaid nõudeid ning ennetähtaegse amortiseerimise klausleid või nende sarnaseid klausleid, loetakse oluline osa krediidiriskist väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ poolt ülekantuks ainult siis, kui artiklites 244 ja 245 sätestatud nõuded on täidetud ning ennetähtaegse amortiseerimise klausliga, kui see on juba rakendatud, ei:
allutata ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgema või sama nõudeõiguse järguga nõuet aluspositsioonidele muude investorite nõuetele;
allutata ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ nõuet aluspotsioonidele võrreldes teiste isikute nõuetega; või
suurendata muul viisil ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kahjuriski, mis seondub aluseks olevate uuenevate nõuetega.
Artikkel 247
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine
Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on olulise osa väärtpaberistamise aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist 2. jao kohaselt üle kandnud, võib see ►C6 finantsinstitutsioon ◄ :
traditsioonilise väärtpaberistamise korral jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutamisel arvesse võtmata;
sünteetilise väärtpaberistamise korral arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtus ja kui see on asjakohane, siis ka nende oodatava kahju vastavalt artiklitele 251 ja 252.
Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei ole olulist osa krediidiriskist üle kandnud või on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, ei ole tal vaja arvutada riskiga kaalutud varasid ühegi positsiooni jaoks, mis tal võivad kõnealuses väärtpaberistamises olla, vaid ta peab asjaomased aluspositsioonid jätkuvalt kaasama oma riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutusse selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud.
Artikkel 248
Riskipositsiooni väärtus
Väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmiselt:
bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus on selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 110;
bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtus on selle nimiväärtuse ja artikli 110 kohaste väärtpaberistamise positsiooni asjakohaste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vahe ning käesolevas punktis sätestatud asjakohase ümberhindlusteguri korrutis. Ümberhindlustegur on 100 %, välja arvatud rahalise ettemaksega tehingute puhul. Rahalise ettemaksega tehingute kasutamata likviidsuslimiidi riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks võib tingimusteta tühistatava likviidsuse tagamise tehingu nimiväärtuse suhtes kohaldada ümberhindlustegurit 0 %, tingimusel et likviidsuse tagamise tehingu raames kasutatud likviidsuslimiidi tagasimaksed on kõrgema nõudeõiguse järguga kui mis tahes muud aluspositsioonidest tulenevate rahavoogudega seotud nõuded ning ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et ta kohaldab asjakohaselt konservatiivset meetodit kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.
II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduva väärtpaberistamise positsiooni vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt 6. peatükile;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 3. alajao kohaselt riskikaal 1 250 % või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga k, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa kooskõlas artikliga 110 ning selliste aluspositsioonidega seonduvad mis tahes tagastamatud ostuallahindlused sellisel määral, mil need allahindlused on vähendanud omavahendeid;
sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtus hõlmab kohasel juhul järgmist:
väärtpaberistatud riskipositsioonidelt laekunud tulu, mida väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt oma kasumiaruandes juba arvesse võtnud ja mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tehingu sünteetilise ületuluna ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud mis tahes varasemale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud jooksvale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;
sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tulevastele perioodidele.
Käesoleva punkti kohaldamisel ei arvata riskipositsiooni väärtuse hulka summasid, mis on seoses sünteetilise väärtpaberistamisega esitatud tagatiseks või krediidikvaliteedi parandamiseks ja mille suhtes juba kohaldatakse käesoleva peatüki kohaselt omavahendite nõuet.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks, milline on esimese lõigu punktis b osutatud asjakohaselt konservatiivne meetod kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Kui positsioonid kattuvad osaliselt, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ jagada positsiooni kaheks osaks ja võtta kooskõlas esimese lõiguga arvesse ainult kattumist seoses ühe osaga. Teise võimalusena võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ käsitleda positsioone täielikult kattuvatena, suurendades kapitali arvutamise eesmärgil positsiooni, mis annab tulemuseks riskiga kaalutud vara suurema väärtuse.
►C6 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvesse võtta ka kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõuete ja kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõuete kattumist, tingimusel et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on suuteline asjaomaste positsioonide omavahendite nõudeid arvutama ja võrdlema.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse kaht positsiooni kattuvatena, kui need tasakaalustavad üksteist selliselt, et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on suuteline välistama ühe positsiooniga seotud kahju teisest positsioonist tulenevate kohustuste täitmise teel.
EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 249
Krediidiriski maandamise arvessevõtmine väärtpaberistamise positsioonide puhul
Aktsepteeritud kaudseks krediidiriski kaitseks ja selle andjateks saavad olla üksnes 4. peatüki kohaselt aktsepteeritav krediidiriski kaitse ja selle andjad ning krediidiriski maandamise arvessevõtmiseks peavad olema täidetud 4. peatükis sätestatud asjakohased nõuded.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on lubatud kasutada krediidiriski kaitse andja suhtes olevate otseste positsioonide puhul sisereitingute meetodit, võivad aktsepteeritavust hinnata esimese lõigu kohaselt, tuginedes krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosuse ja artiklis 136 osutatud krediidikvaliteedi astmetega seostatava makseviivituse tõenäosuse samaväärsusele.
Erandina lõikest 2 on eriotstarbelised väärtpaberistamise ettvõtjad aktsepteeritavad krediidiriski kaitse andjad, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
eriotstarbelised väärtpaberistamise ettevõtjad omavad 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavaks finantstagatiseks kvalifitseeruvaid varasid;
punktis a osutatud varade suhtes ei ole nõudeid ega tingimuslikke nõudeid, mis kuuluksid kaudset krediidiriski kaitset saava ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ nõude või tingimusliku nõudega samasse nõudeõiguse järku või sellest kõrgemasse järku, ning
täidetud on kõik finantstagatise arvessevõtmisele esitatavad 4. peatüki nõuded.
Kui väärtpaberistamise positsioonil on täielik krediidiriski kaitse või proportsionaalne osaline krediidiriski kaitse, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
krediidiriski kaitset pakkuv ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtusest vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsiooni osa;
krediidiriski kaitset ostev ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile.
Kõigi lõikega 6 hõlmamata juhtumite puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:
krediidiriski kaitset pakkuv ►C6 finantsinstitutsioon ◄ käsitleb positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsioon, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti;
krediidiriski kaitset ostev ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab punktis a osutatud positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile. ►C6 Finantsinstitutsioon ◄ käsitleb väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmamata osa eraldi väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad algse väärtpaberistamise positsiooni puhul 3. alajao kohast väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (SEC-ERBA meetodit), arvutavad vastavalt lõikele 7 tuletatud positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse järgmiselt:
kui tuletatud positsioon kuulub kõrgemasse nõudeõiguse järku, määratakse talle algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal;
kui tuletatud positsioon kuulub madalamasse nõudeõiguse järku, võidakse sellele määrata kooskõlas artikli 263 lõikega 7 kaudne reiting. Sellisel juhul arvutatakse nö paksuse sisend (thickness input) T üksnes tuletatud positsiooni alusel. Kui kaudset reitingut ei ole võimalik anda, kohaldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suuremat järgmistest riskikaaludest:
SEC-SA meetodi kasutamisest kooskõlas lõikega 8 ja 3. alajaoga tulenev riskikaal või
algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal SEC-ERBA meetodi kohaselt.
Artikkel 250
Kaudne toetus
Tehingut ei käsitata lõike 1 kohaldamisel toetusena, kui seda on võetud nõuetekohaselt arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmise hindamisel ja mõlemad pooled on tehingu teinud enda huvides tegutsevate vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel). Seepärast korraldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tehinguga seoses täieliku krediidiriski kontrollimise ja võtab arvesse vähemalt kõike järgmist:
tagasiostuhind;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kapitali- ja likviidsuspositsioon enne ja pärast tagasiostu;
aluspositsioonide tulemusnäitajad;
väärtpaberistamise positsioonide tulemusnäitajad;
toetuse mõju kahjule, mida väärtpaberistamise tehingu algataja investoritega võrreldes oodatavalt kannab.
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor ei järgi väärtpaberistamisega seoses lõiget 1, võtab ta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel arvesse selle väärtpaberistamise kõiki aluspositsioone selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud, ning avalikustab
asjaolu, et ta on toetanud väärtpaberistamist, rikkudes lõiget 1, ning
antud toetuse mõju omavahendite nõuetele.
Artikkel 251
Sünteetilise väärtpaberistamise raames väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja poolt
Artikkel 252
Lõpptähtaegade mittevastavuste käsitlemine sünteetilise väärtpaberistamise puhul
Artikli 251 kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel võetakse riski ülekandmise saavutamiseks kasutatava krediidiriski kaitse lõpptähtaegade ja aluspositsioonide lõpptähtaegade mittevastavused arvesse järgmiselt:
aluspositsioonide lõpptähtajaks loetakse nendest pikima lõpptähtajaga positsiooni lõpptähtaeg, kuid mitte rohkem kui viis aastat. Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg määratakse kindlaks vastavalt 4. peatükile;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei võta lõpptähtaegade võimalikke mittevastavusi arvesse riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse käesoleva jao kohaselt riskikaalu 1 250 %. Kõigi muude positsioonide puhul kohaldatakse 4. peatükis sätestatud lõpptähtaegade mittevastavuse käsitlust vastavalt järgmisele valemile:
kus:
RW* |
= |
riskiga kaalutud vara väärtus artikli 92 lõike 3 punkti a kohaldamisel |
RWAss |
= |
aluspositsioonide riskiga kaalutud varade väärtus, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, arvutatuna proportsionaalselt |
RWSP |
= |
Artikli 251 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtus, kui lõpptähtaegade mittevastavust ei oleks esinenud; |
T |
= |
aluspositsioonide lõpptähtaeg, väljendatuna aastates; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtaeg, väljendatuna aastates; |
t* |
= |
0,25. |
Artikkel 253
Riskiga kaalutud vara väärtuse vähendamine
Artikkel 254
Meetodite tähtsusjärjekord
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud varade väärtuse arvutamisel ühte 3. alajaos sätestatud meetodit järgmise tähtsusjärjekorra alusel:
kui artiklis 258 sätestatud tingimused on täidetud, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 259 ja 260 sisereitingute meetodit (SEC-IRBA);
kui SEC-IRBA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 261 ja 262 SEC-SA-d;
kui SEC-SA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, SEC-ERBA-t kooskõlas artiklitega 263 ja 264.
Reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ SEC-ERBA meetodit SEC-SA meetodi asemel kõigil järgmistel juhtudel:
kui SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena oleks standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul riskikaal kõrgem kui 25 %;
kui standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul oleks riskikaal SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 25 % või SEC-ERBA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 75 %;
väärtpaberistamise tehingute puhul, mis on tagatud autolaenude, autoliisingute ja seadmete liisingute kogumitega.
Esimese lõigu kohaldamisel peab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ teatama oma otsusest pädevale asutusele hiljemalt 17. novembril 2018.
Igast järgnevast otsusest muuta täiendavalt kõigi reitingu saanud väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatavat meetodit peab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ teatama oma pädevale asutusele enne kõnealusele otsusele vahetult järgnevat 15. novembrit.
Kui pädev asutus ei esita vastuväiteid olenevalt asjaoludest kas teises või kolmandas lõigus viidatud tähtpäevale vahetult järgnevaks 15. detsembriks, jõustub ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ teatatud otsus alates järgneva aasta 1. jaanuarist ning kehtib kuni järgmise teatatud otsuse jõustumiseni. ►C6 Finantsinstitutsioon ◄ ei tohi sama aasta jooksul kasutada erinevaid meetodeid.
Artikkel 255
KIRB-i ja KSA arvutamine
Riskiga kaalutud vara, mille väärtuse peaks 3. peatüki kohaselt aluspositsiooni jaoks arvutama, hõlmab KIRB-i arvutamisel järgmist:
väärtpaberistamise kõigist aluspositsioonidest oodatav kahju, sealhulgas makseviivituses olevad aluspositsioonid, mis kuuluvad kooskõlas 3. peatükiga jätkuvalt kogumisse, ning
kõigist aluspositsioonidest tekkiv ettenägematu kahju, sealhulgas kogumis makseviivituses olevatest aluspositsioonidest tekkiv kahju kooskõlas 3. peatükiga.
Kui lahjendus- ja krediidiriskidest tulenevat kahju käsitletakse väärtpaberistamises agregeeritult, koondavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ 3. alajao kohaldamisel lahjendusriski KIRB-i ja krediidiriski KIRB-i ühte KIRB-i. Kui kas krediidiriskist või lahjendusriskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.
Kui lahjendus- ja krediidiriski ei käsitleta väärtpaberistamises agregeeritult, muudavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ teises lõigus sätestatud käsitlust, et ühendada usaldusväärselt krediidi- ja lahjendusriski KIRB-id.
Käesoleva lõike kohaldamisel arvutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ aluspositsioonide väärtuse, tasaarvestamata spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt artiklitele 34 ja 110 ning tegemata muid omavahenditest mahaarvamisi.
Rahastatud sünteetilise väärtpaberistamise korral võetakse KIRB-i või KSA arvutamisel arvesse krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade emiteerimisest saadud olulist tulu või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja muid rahastatud kohustusi, mida kasutatakse väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmisel tagatistena, kui tagatise krediidiriski puhul jaotatakse kahju seeriate kaupa.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse tingimused, mille täitmisel lubatakse ►C6 finantsinstitutsioonidel ◄ arvutada aluspositsioonide kogumite KIRB-i vastavalt lõikele 4, eelkõige seoses järgmisega:
sisemine krediidipoliitika ja sisemudelid KIRB-i arvutamiseks väärtpaberistamiste puhul;
aluspositsioonide kogumiga seotud eri riskitegurite kasutamine ning, kui sellise kogumi kohta ei ole piisavalt täpseid ja usaldusväärseid andmeid, asendusandmete kasutamine makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks ning
hoolsuskohustuse nõuded nõuete müüjate ja muude väärtpaberistamise tehingu algatajate meetmete ja põhimõtete kontrollimiseks.
EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 256
Alumise eraldamispunkti A ja ülemise eraldamispunkti D kindlaksmääramine
Alumine eraldamispunkt A väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes samasse või kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk (mis sisaldab riskipositsiooni ennast), ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Ülemine eraldamispunkt D väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk, ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Artikkel 257
Seeria lõpptähtaja (MT) kindlaksmääramine
3. alajao kohaldamisel ja võttes arvesse lõiget 2 võivad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ määrata seeria lõpptähtajaks (MT) ühe järgmistest:
seeriaga seoses tasumisele kuuluvate lepinguliste maksete kaalutud keskmine lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus CFt tähistab kõiki lepingulisi makseid (põhisumma, intressid ja teenustasud), mille laenuvõtja peab perioodil t tasuma, või
seeria lõplik õiguslik tähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus ML tähistab seeria lõplikku õiguslikku tähtaega.
Artikkel 258
Sisereitingute meetodi (SEC-IRBA) kasutamise tingimused
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad väärtpaberistamise positsiooni puhul riskiga kaalutud vara väärtuse SEC-IRBA meetodi kohaselt, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:
positsioon on tagatud sisereitingute meetodil põhineva kogumiga või eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga, eeldusel et viimasel juhul saab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i vastavalt 3. jaole vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul;
väärtpaberistamise aluspositsioonide kohta kättesaadav teave on piisav, et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saaks KIRB-i arvutada, ning
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole vastavalt lõikele 2 keelatud kasutada SEC-IRBA meetodit konkreetse väärtpaberistamise positsiooni puhul.
Kui väärtpaberistamisel on väga komplekssed või riskantsed aspektid, võivad pädevad asutused keelata üksikjuhtumi puhul SEC-IRBA meetodi kasutamise. Sel eesmärgil võib väga kompleksseteks või riskantseteks aspektideks pidada järgmist:
krediidikvaliteedi parandamine, mida võib õõnestada mõni muu põhjus peale portfellikahju;
aluspositsioonide kogumid, millel on suur sisemine korrelatsioon, kuna positsioonid on kontsentreerunud üksikutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele;
tehingud, mille puhul väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmine sõltub suurel määral KIRB-is kajastamata riskiteguritest, või
kahju äärmiselt keerukas jaotumine seeriate vahel.
Artikkel 259
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-IRBA meetodi kohaselt
SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades positsiooni artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis määratakse kindlaks järgmiselt (alampiir on kõigil juhtudel 15 %):
RW = 1 250 % |
kui D ≤ KIRB |
|
kui A ≥ KIRB |
|
kui A < KIRB < D |
kus:
KIRB |
on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu määratletud artiklis 255; |
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
kus:
a |
= |
– (1/(p * KIRB)) |
u |
= |
D – KIRB |
l |
= |
max (A – KIRB; 0) |
kus:
kus:
N |
on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonide tegelik arv, mis on arvutatud vastavalt lõikele 4; |
LGD |
on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on arvutatud vastavalt lõikele 5; |
MT |
on seeria lõpptähtaeg, mis on määratud vastavalt artiklile 257; |
Parameetrid A, B, C, D ja E määratakse kindlaks järgmise tabeli alusel:
|
A |
B |
C |
D |
E |
|
Mittejaenõuded |
Kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25) |
0 |
3,56 |
-1,85 |
0,55 |
0,07 |
Kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25) |
0,11 |
2,61 |
-2,91 |
0,68 |
0,07 |
|
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25) |
0,16 |
2,87 |
-1,03 |
0,21 |
0,07 |
|
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25) |
0,22 |
2,35 |
-2,46 |
0,48 |
0,07 |
|
Jaenõuded |
Kõrgem nõudeõiguse järk |
0 |
0 |
-7,48 |
0,71 |
0,24 |
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk |
0 |
0 |
-5,78 |
0,55 |
0,27 |
Riskipositsioonide tegelik arv (N) arvutatakse järgmiselt:
kus EADi tähistab makseviivituses olevat riskipositsiooni väärtust, mis on seotud kogumisse kuuluva i-nda riskipositsiooniga
Kui ühe võlgniku suhtes on mitu riskipositsiooni, konsolideeritakse need ja neid käsitatakse ühe positsioonina.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) arvutatakse järgmiselt:
kus LGDi tähistab keskmist LGD-d, mis on seotud kõigi i-nda võlgniku suhtes olevate positsioonidega.
Kui ostetud nõuete puhul käsitletakse krediidiriski ja lahjendusriski väärtpaberistamise raames agregeeritult, arvutatakse LGD sisend krediidiriski LGD ja lahjendusriski 100 % LGD kaalutud keskmisena. Kaalud on vastavalt krediidiriski ja lahjendusriski eraldiseisvad kapitalinõuded sisereitingute meetodi põhjal. Kui kas krediidiriskist või lahjendusiskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.
Kui kogumisse kuuluva suurima aluspositsiooni osa (C1) ei ole suurem kui 3 %, võivad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada N-i ja riskipositsioonidega kaalutud keskmiste makseviivitusest tingitud kahjumäärade arvutamiseks järgmist lihtsustatud meetodit:
LGD = 0,50
kus
Cm |
tähistab kogumi osa, mis vastab suurimate m riskipositsioonide summale ning |
m |
i määrab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ . |
Kui kättesaadav on ainult C1 ja see ei ole suurem kui 0,03, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ määrata LGD-ks 0,50 ja N-iks 1/C1.
Kui positsioon on tagatud eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga ning ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saab arvutada KIRB-i vastavalt artikli 258 lõike 1 punktile a vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul, arvutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ aluspositsioonide kogumi omavahendite nõude järgmiselt:
kus
d on osa selliste aluspositsioonide vara väärtusest, mille kohta saab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i kõigi aluspositsioonide vara väärtuse kohta,
Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 260
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-IRBA meetodi kohaselt
SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 259, võttes arvesse järgmisi muudatusi:
riskikaalu alampiir kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide puhul = 10 %
Artikkel 261
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-SA meetodi kohaselt
SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis leitakse järgmiselt (alampiir kõigil juhtudel 15 %):
RW = 1 250 % |
kui D ≤ KA |
|
kui A ≥ KA |
|
kui A < KA < D |
kus:
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
KA |
on vastavalt lõikele 2 arvutatud parameeter, |
kus:
a |
= |
– (1/(p · KA)) |
u |
= |
D – KA |
l |
= |
max (A – KA; 0) |
p |
= |
1 väärtpaberistamise positsiooni puhul, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioon |
Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse KA järgmiselt:
kus:
KSA on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu on määratletud artiklis 255;
W =:
makseviivituses olevate aluspositsioonide nimiväärtuste summa ja
kõigi aluspositsioonide nimiväärtuse summa jagatis.
Sel eesmärgil tähendab makseviivituses olev riskipositsioon aluspositsiooni: i) mille tähtajast on möödas 90 päeva või rohkem; ii) millega seoses kohaldatakse pankroti- või maksejõuetusmenetlust; iii) millega seoses kohaldatakse sundtäitmist või sarnast menetlust või iv) mis on väärtpaberistamise dokumentatsiooni kohaselt makseviivituses.
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit 5 % või vähema kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutada SEC-SA meetodit, tingimusel et KA arvutamisel tehakse järgmised kohandused:
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1 250 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes on kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 262
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-SA meetodi kohaselt
SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 261, võttes arvesse järgmisi muudatusi:
Artikkel 263
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-ERBA meetodi kohaselt
Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas lõikega 7 tuletada, kasutatakse järgmisi riskikaale:
Tabel 1
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
Kõik muud reitingud |
Riskikaal |
15 % |
50 % |
100 % |
1 250 % |
Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7 tuletada, kasutatakse tabelis 2 esitatud riskikaale, mida on kooskõlas artikliga 257 ja käesoleva artikli lõikega 4 asjakohaselt kohandatud vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele:
Tabel 2
Krediidikvaliteedi aste |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria |
||
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
|||
1 aasta |
5 aastat |
1 aasta |
5 aastat |
|
1 |
15 % |
20 % |
15 % |
70 % |
2 |
15 % |
30 % |
15 % |
90 % |
3 |
25 % |
40 % |
30 % |
120 % |
4 |
30 % |
45 % |
40 % |
140 % |
5 |
40 % |
50 % |
60 % |
160 % |
6 |
50 % |
65 % |
80 % |
180 % |
7 |
60 % |
70 % |
120 % |
210 % |
8 |
75 % |
90 % |
170 % |
260 % |
9 |
90 % |
105 % |
220 % |
310 % |
10 |
120 % |
140 % |
330 % |
420 % |
11 |
140 % |
160 % |
470 % |
580 % |
12 |
160 % |
180 % |
620 % |
760 % |
13 |
200 % |
225 % |
750 % |
860 % |
14 |
250 % |
280 % |
900 % |
950 % |
15 |
310 % |
340 % |
1 050 % |
1 050 % |
16 |
380 % |
420 % |
1 130 % |
1 130 % |
17 |
460 % |
505 % |
1 250 % |
1 250 % |
Kõik muud |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
Selleks et võtta arvesse seeria paksust, arvutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate puhul järgmiselt:
kus
T = väärtpaberistamise seeria paksus, mis võrdub D – A,
kus
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256. |
Kaudsete reitingute kasutamisel annavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ reitinguta positsioonile kaudse reitingu, mis on võrdväärne sellise reitinguga võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnanguga, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
võrdluspositsioon kuulub reitinguta väärtpaberistamise positsiooniga võrreldes kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku; kui samasse nõudeõiguse järku kuuluvat positsiooni ei ole, kuulub võrdluspositsioon reitinguta positsiooniga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku;
võrdluspositsioonil ei ole kolmanda isiku tagatisi ja selle krediidikvaliteeti ei ole parandatud muul viisil, mis ei ole reitinguta positsiooni puhul kättesaadav;
võrdluspositsiooni lõpptähtaeg peab olema asjaomase reitinguta positsiooni omaga võrdne või sellest pikem;
mis tahes kaudseid reitinguid ajakohastatakse pidevalt, et võtta arvesse võimalikke muutusi võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnangus.
Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 264
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-ERBA meetodi kohaselt
Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, kohaldatakse järgmisi riskikaale:
Tabel 3
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
Kõik muud reitingud |
Riskikaal |
10 % |
30 % |
60 % |
1 250 % |
Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, määratakse riskikaalud kindlaks tabeli 4 alusel ja neid kohandatakse kooskõlas artikliga 257 ja artikli 263 lõikega 4 vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas artikli 263 lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele.
Tabel 4
Krediidikvaliteedi aste |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria |
||
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
|||
1 aasta |
5 aastat |
1 aasta |
5 aastat |
|
1 |
10 % |
10 % |
15 % |
40 % |
2 |
10 % |
15 % |
15 % |
55 % |
3 |
15 % |
20 % |
15 % |
70 % |
4 |
15 % |
25 % |
25 % |
80 % |
5 |
20 % |
30 % |
35 % |
95 % |
6 |
30 % |
40 % |
60 % |
135 % |
7 |
35 % |
40 % |
95 % |
170 % |
8 |
45 % |
55 % |
150 % |
225 % |
9 |
55 % |
65 % |
180 % |
255 % |
10 |
70 % |
85 % |
270 % |
345 % |
11 |
120 % |
135 % |
405 % |
500 % |
12 |
135 % |
155 % |
535 % |
655 % |
13 |
170 % |
195 % |
645 % |
740 % |
14 |
225 % |
250 % |
810 % |
855 % |
15 |
280 % |
305 % |
945 % |
945 % |
16 |
340 % |
380 % |
1 015 % |
1 015 % |
17 |
415 % |
455 % |
1 250 % |
1 250 % |
Kõik muud |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
Artikkel 265
Sisehinnangu meetodi kohaldamisala ja selle kasutamise nõuded
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loa kasutada sisehinnangu meetodi ja spetsiifiline positsioon varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis või tehingus kuulub sellise loa kohaldamisalasse, kohaldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks sisehinnangu meetodit.
Pädevad asutused annavad ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa sisehinnangu meetodi kasutamiseks selgelt määratletud kohaldamisala raames, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõik varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberis olevad positsioonid on reitingu saanud positsioonid;
riskipositsiooni krediidikvaliteedi sisehinnangu puhul on arvesse võetud vähemalt ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavat avalikult kättesaadavat hindamismetoodikat, mis on tagatud sama liiki riskipositsioonidega nagu väärtpaberistatud riskipositsioonid;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaber emiteeritakse peamiselt kolmandatest isikutest investoritele;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ sisehindamise protsess on vähemalt sama konservatiivne kui selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste avalikult kättesaadavad hinnangud, kes on andnud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile välishinnangu, eelkõige seoses stressitegurite ja muude asjakohaste kvantitatiivsete elementidega;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ sisehinnangu metoodikas võetakse arvesse selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõiki asjakohaseid avalikult kättesaadavaid reitingu andmise metoodikaid, kes annavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile reitingu, ja see hõlmab krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangutele vastavaid reitinguklasse. ►C6 Finantsinstitutsioonil ◄ peab olema sisedokumentide hulgas seletuskiri, milles kirjeldatakse, kuidas käesolevas punktis sätestatud nõuded täideti, ja ta peab seda seletuskirja korrapäraselt ajakohastama;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisehinnangu metoodikat sisemises riskijuhtimises, sealhulgas otsuste tegemise, infohalduse ja kapitali sisemise allokeerimise protsessis;
►C6 sise- või välisaudiitorid, krediidikvaliteeti hindav asutus või finantsinstitutsioonisisene krediidiriski kontrollimise või riskijuhtimise funktsiooni täitja teeb korrapäraselt kontrolli sisemiste hinnangute andmise protsessi üle ja selle üle, kui täpsed on sisehinnangud finantsinstitutsiooni varaga tagatud ◄ kommertsväärtpaberite programmist või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingust tulenevate riskipositsioonide krediidikvaliteedile;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ jälgib oma sisereitingute tulemuslikkust aja jooksul, et hinnata sisehinnangu metoodika toimimist, ja juhul kui riskipositsioonide tulemusnäitajad lahknevad pidevalt sisereitingute poolt näidatust, kohandab kõnealust metoodikat vastavalt vajadusele;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm hõlmab väärtpaberite emissiooni tagamise ja kohustuste juhtimise standardeid programmihaldurile mõeldud suuniste kujul ja need käsitlevad vähemalt järgmist:
vara aktsepteeritavuse kriteeriumid, võttes arvesse punkti j;
likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamise pakkumisest tulenevate riskipositsioonide liigid ja rahaline väärtus;
kahjumite jaotus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu väärtpaberistamise positsioonide vahel;
ülekantud vara juriidiline ja majanduslik eraldatus vara müüvast üksusest;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi vara aktsepteeritavuse kriteeriumidega on ette nähtud vähemalt järgmine:
sellise vara ostmise välistamine, mis on pikalt tähtajaks tasumata või makseviivituses;
üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale liigse kontsentreerumise piiramine; ning
ostetava vara kehtivusaja piiramine;
tehakse vara müüja krediidiriski- ja äriprofiili analüüs, sh hinnatakse vähemalt vara müüja
varasemaid ja tulevasi oodatavaid majandustulemusi;
praegust turuosa ja oodatavat tulevast konkurentsivõimet;
finantsvõimendust, rahavooge, intressimaksete kattevara ja võlareitingut; ning
väärtpaberite emissiooni tagamise standardeid, maksete vahendamise võimet ja sissenõudmisprotsesse;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmil on sissenõudmispõhimõtted ja -protsessid, milles on võetud arvesse maksete vahendaja tegevussuutlikkust ja krediidikvaliteeti, ning programm sisaldab elemente, mis maandavad müüja ja maksete vahendaja tulemusnäitajatega seonduvaid riske. Käesoleva punkti kohaldamisel võib tulemusnäitajatega seonduvaid riske maandada käivitavate teguritega, mis põhinevad müüja või maksete vahendaja praegusel krediidikvaliteedil, et välistada rahaliste vahendite mitteeristatavust müüja või maksete vahendaja makseviivituse korral;
sellisest varade kogumist tuleneva kahju koguhinnangus, mis võidakse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames osta, võetakse arvesse kõiki potentsiaalse riski allikaid, nagu krediidirisk ja lahjendusrisk;
kui müüja pakutud krediidikvaliteedi parandamise suurus on määratud ainult krediidiga seotud kahjude alusel ja kui lahjendusrisk on asjaomase varade kogumi puhul oluline, sisaldab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm eraldi reservi lahjendusriski jaoks;
nõutava krediidikvaliteedi parandamise suurus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames arvutatakse, võttes arvesse mitme varasema aasta andmeid, sealhulgas kahjud, viivituses olevad nõuded, lahjendused ja nõuete käibekordaja;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm sisaldab riskipositsioonide ostmise osas struktuurseid elemente, et leevendada alusportfelli krediidikvaliteedi võimalikku halvenemist. Selliste elementide hulgas võivad olla riskipositsioonide kogumile eriomased likvideerimise käivitavad tegurid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ hindab aluspositsioonide kogumi näitajaid, näiteks selle kaalutud keskmist krediidihinnangut, ning teeb kindlaks võimaliku kontsentreerumise üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale ja varakogumi kontsentreerituse.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada sisehinnangu meetodit, ei kasuta sisehinnangu meetodi kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide puhul muid meetodeid, välja arvatud juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et tal on selleks mõjuvad põhjused;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Artikkel 266
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine sisehinnangu meetodi kohaselt
Artikkel 267
Maksimaalne riskikaal kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide korral: aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Eri liiki aluspositsioonidest koosnevate kogumite korral arvutatakse maksimaalne riskikaal järgmiselt:
kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-IRBA meetodit, määratakse sellele aluspositsioonide kogumi osale, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit, vastav standardmeetodikohane riskikaal, ning sellele osale, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, vastav sisereitingute meetodi kohane riskikaal;
kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-SA meetodit või SEC-ERBA meetodit, võrdub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide maksimaalne riskikaal standardmeetodi kohase kaalutud keskmise riskikaaluga aluspositsioonide puhul.
Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab riskikaal, mida kohaldataks sisereitingute meetodi kohaselt vastavalt 3. peatükile:
12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja
aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuse jagatist.
Artikkel 268
Maksimaalsed kapitalinõuded
Maksimaalse kapitalinõude leidmiseks korrutatakse lõike 1 või 2 kohaselt arvutatud summa huvide suurima osakaaluga, mis ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes seeriates (V), ning seda väljendatakse protsentides ja arvutatakse järgmiselt:
kui ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistamise positsioonid kuuluvad eri seeriatesse, võrdub V huvide maksimaalse osakaaluga seeriate lõikes. Huvide osakaal arvutatakse iga seeria puhul vastavalt punktile a.
Artikkel 269
Edasiväärtpaberistamine
Edasiväärtpaberistamise positsiooni korral kasutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ SEC-SA meetodit kooskõlas artikliga 261, tehes järgmised muudatused:
W = 0 iga väärtpaberistamise seeriast tuleneva riskipositsiooni puhul aluspositsioonide kogumis;
p = 1,5;
tulenev riskikaalu alampiir on vähemalt 100 %.
Artikkel 269a
Viivisnõuete väärtpaberistamise käsitlemine
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„viivisnõuete väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 25 määratletud viivisnõuete väärtpaberistamine;
„kvalifitseeruv viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine” – viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine, mille tagastamatu ostuhinna allahindlus on aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal vähemalt 50 % aluspositsioonide tagasimaksmata summast.
Finantsinstitutsioonid teevad arvutuse vastavalt järgmisele valemile:
kus
CRmax |
= |
maksimaalne kapitalinõue kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral; |
RWEAIRB |
= |
selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
ELIRB |
= |
selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
NRPPD |
= |
tagastamatu ostuallahindlus; |
EVIRB |
= |
selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
EVPool |
= |
kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa; |
SCRAIRB |
= |
väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni puhul finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD); investoritest finantsinstitutsioonide puhul on summa null; |
RWEASA |
= |
selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit. |
Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad positsiooni suhtes SEC-IRBA meetodit ning kellel on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kõigi aluspositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 3. peatüki kohaselt sisereitingute meetodit, arvavad esimese lõigu kohaldamisel maha tagastamatu ostuallahindluse ja asjakohasel juhul täiendavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste aluspositsioonide oodatavast kahjust ja riskipositsiooni väärtusest, mis on seotud kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooniga kvalifitseeruvas viivisnõude traditsioonilises väärtpaberistamises, vastavalt järgmisele valemile:
kus
RWmax |
= |
riskikaal, mida kohaldatakse enne alampiiri kohaldamist kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes kvalifitseeruvas viivisnõuete traditsioonilises väärtpaberistamises, kui kasutatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit; |
RWEAIRB |
= |
selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
RWEASA |
= |
selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit; |
ELIRB |
= |
selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
NRPPD |
= |
tagastamatu ostuallahindlus; |
EVIRB |
= |
selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit; |
EVpool |
= |
kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa; |
EVSA |
= |
selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit; |
SCRAIRB |
= |
väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD). |
Käesoleva artikli kohaldamisel lahutatakse tagastamatu ostuallahindluse arvutamiseks punktis b osutatud summa punktis a osutatud summast:
viivisnõuete väärtpaberistamise aluspositsioonide tagasimaksmata summa ajal, mil need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kanti;
järgmise summa:
kolmandast isikust investoritele müüdud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade esialgne müügihind, ja
aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja omanduses olevate väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade tagasimaksmata summa.
Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel korrigeeritakse tagastamatu ostuallahindluse arvutuse tulemust tehingu kogu kehtivusaja jooksul allapoole, võttes arvesse realiseeritud kahjumit. Aluspositsioonide tagasimaksmata summa vähenemine, mis tuleneb realiseeritud kahjumist, vähendab tagastamatut ostuallahindlust, mille alammäär on null.
Kui allahindlus on struktureeritud nii, et selle saab väärtpaberistamise tehingu algatajale täielikult või osaliselt tagasi maksta, ei loeta sellist allahindlust käesoleva artikli kohaldamisel tagastamatuks ostuallahindluseks.
Artikkel 270
Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid bilansilistes standardväärtpaberistamistes
Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon võib arvutada määruse (EL) nr 2017/2402 artikli 26a lõikes 1 osutatud bilansilise standardväärtpaberistamise riskiga kaalutud vara väärtuse väärtpaberistamise positsiooniga kooskõlas vastavalt käesoleva määruse artikliga 260, 262 või 264, kui selle positsiooniga seoses on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
väärtpaberistamine vastab artikli 243 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
positsioon kvalifitseerub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooniks.
EBA jälgib lõike 1 kohaldamist eelkõige seoses järgmisega:
selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, turumaht ja turuosa eri varaklasside lõikes;
kahju kindlakstehtud jaotumine bilansilise standardväärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja muudele seeriatele, kui väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab selliste väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes lõiget 1;
lõike 1 kohaldamise mõju finantsinstitutsioonide finantsvõimendusele;
selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, mõju kapitaliinstrumentide emiteerimisele asjaomaste väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonide poolt.
Artikkel 270a
Täiendav riskikaal
Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.
Artikkel 270b
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult krediidikvaliteedi hinnanguid, juhul kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.
Artikkel 270c
Nõuded, millele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang peab vastama
3. jao kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel kasutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
krediidikvaliteedi hinnangus kajastuvate makseliikide vahel ja selliste makseliikide vahel, millele ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus selle lepingu alusel, millest tuleneb kõnealune väärtpaberistamise positsioon, ei ole mittevastavusi;
krediidikvaliteeti hindav asutus avaldab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009 krediidikvaliteedi hinnangud ning kahjude ja rahavoogude analüüsi andmed, reitingute tundlikkuse muutuste suhtes reitingute aluseks olevates eeldustes, sealhulgas aluspositsioonide tulemusnäitajates, samuti menetlused, metoodika, eeldused ning krediidikvaliteedi hinnangute aluseks olevad põhielemendid. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse teave avaldatuks, kui see on avaldatud kättesaadavas vormis. Teavet, mis tehakse kättesaadavaks vaid piiratud arvule üksustele, ei loeta avaldatuks;
krediidikvaliteedi hinnangud on kaasatud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksisse;
krediidikvaliteedi hinnangud ei põhine täielikult ega osaliselt ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ enda antud tagatiseta toetusel. Kui positsioon põhineb täielikult või osaliselt tagatiseta toetusel, käsitleb ►C6 finantsinstitutsioon ◄ asjaomast positsiooni sellelt riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel 3. jao kohaselt selliselt, nagu see oleks reitinguta;
krediidikvaliteeti hindav asutus on võtnud kohustuse avaldada selgitused selle kohta, kuidas aluspositsioonide tulemusnäitajad mõjutavad asjaomast krediidikvaliteedi hinnangut.
Artikkel 270d
Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
►C6 Finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma väärtpaberistamise positsioonidega seotud krediidikvaliteedi hinnanguid järjepidevalt ja mittevalikuliselt ning täidab sel eesmärgil järgmised nõuded:
►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on sama väärtpaberistamise ühtedes väärtpaberistamise seeriates, ja teise krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on selle väärtpaberistamise teistes väärtpaberistamise seeriates, millele esimene neist krediidikvaliteeti hindavatest asutustest võib olla reitingu andnud või mitte;
kui positsioonil on kaks krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vähem soodsat krediidikvaliteedi hinnangut;
kui positsioonil on kolm või rohkem krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutatakse kahte kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut on erinevad, kasutatakse neist kahest vähem soodsat;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei taotle aktiivselt vähem soodsate reitingute tühistamist.
Artikkel 270e
Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata objektiivselt ja järjekindlat kindlaks, millisele käesoleva peatüki kohasele krediidikvaliteedi astmele iga krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb EBA eelkõige järgmist:
eristab igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhtelisi riskiastmeid;
võtab arvesse kvantitatiivseid tegureid, nagu makseviivituse- või kahjumäärad ning iga krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute varasem täpsus erinevate varaklasside lõikes;
võtab arvesse kvalitatiivseid tegureid, nagu see, millist liiki tehinguid krediidikvaliteeti hindav asutus hindab, tema metoodikat ja tema antud krediidikvaliteedi hinnangute tähendust, eelkõige seda, kas nende puhul võetakse arvesse oodatava kahju määra või nn esimese euro kahju (first euro loss) ning intresside õigeaegset tasumist või intresside lõplikku tasumist;
püüab tagada, et väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel sama riskikaalu, vastaksid samaväärsetele krediidiriski tasemetele.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.
6. PEATÜKK
Vastaspoole krediidirisk
1. jagu
Mõisted
Artikkel 271
Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramine
Artikkel 272
Mõisted
Käesoleva peatüki ja käesoleva osa VI jaotise kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„vastaspoole krediidirisk” (CRR) – risk, et tehingu vastaspool satub makseviivitusse enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist.
„pika arveldustähtajaga tehingud” – tehingud, mille raames vastaspool kohustub kandma üle väärtpaberi, kauba või teatava summa valuutat raha, muude finantsinstrumentide või kaupade vastu või vastupidi lepingus täpsustatud sellisel väärtuspäeval või ülekandepäeval, mis on kas hilisem asjaomase tehingu liigi puhul kohaldatavast turustandardist või viis tööpäeva pärast kuupäeva, mil ►C11 finantsinstitutsioon ◄ tehingu sõlmis, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem;
„võimenduslaenu tehingud” – tehingud, mille puhul ►C11 finantsinstitutsioon ◄ annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega. Võimenduslaenu tehingud ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid.
„tasaarvestatavate tehingute kogum” – ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ poolt ühe vastaspoolega sõlmitud tehingute rühm, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult jõustatavat ning 7. jao ja 4. peatüki alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda.
Iga tehingut, mille suhtes ei kohaldata õiguslikult jõustatavat ja 7. jao alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
6. jaos sätestatud sisemudeli meetodi kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni (EE) hindamisel asendatakse asjaomaste individuaalsete tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivsed simuleeritud turuväärtused nulliga;
„riski positsioon” (risk position) – riski väärtus, mis määratakse tehingule 5. jaos sätestatud standardmeetodi kohaselt vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud algoritmile;
„maandatud positsioonide kogum” – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;
„võimendustagatise leping” – leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks vastaspool peab andma teisele vastaspoolele tagatise, kui teise vastaspoole riskipositsioon esimese vastaspoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme;
„ühepoolne võimendustagatise leping” – võimendustagatise leping, mille kohaselt ►C10 finantsinstitutsioon ◄ peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;
„võimendustagatise künnis” – suurim tagasimaksmata nõude summa, millest alates on ühel poolel õigus tagatist nõuda;
„riski võimendustagatise periood” – ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest sellise tasaarvestatavate tehingute kogumi katteks, kuhu kuuluvad tehingud makseviivituses oleva vastaspoolega, kuni tehingute arveldamiseni ja tekkinud tururiski uuesti maandamiseni;
„tegelik lõpptähtaeg” – üle üheaastase lõpptähtajaga tasaarvestatavate tehingute kogumi sisemudeli meetodi puhul suhtarv, mis saadakse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute kehtivusaja jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summa jagamisel ühe aasta jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summaga.
Krediidipikendusriski kajastamiseks võib tegelikku lõpptähtaega korrigeerida, asendades oodatava riskpositsiooni tegeliku oodatava riskipositsiooniga, kui tegemist on vähem kui üheaastase prognoosiperioodiga;
„toodetevaheline tasaarvestus” – erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemine ühes tasaarvestatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas peatükis sätestatud toodetevahelise tasaarvestuse eeskirjadele;
„praegune turuväärtus” (CMV) – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;
„sõltumatu tagatise netoväärtus” (NICA) – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;
„turuväärtuste jaotus” – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus teataval ajahetkel tulevikus (prognoosiperiood), arvestades asjaomaste tehingute realiseerunud ajaloolist turuväärtust prognoosi tegemise kuupäeva seisuga;
„riskipositsioonide jaotus” – selliste turuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus, mille puhul prognoositavad negatiivsed netoturuväärtused on asendatud nulliga;
„riskineutraalne jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, kasutades turupõhiseid väärtusi, näiteks eeldatavaid volatiilsusi;
„tegelik jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, mis on arvutatud kasutades varasemaid või realiseerunud väärtusi, näiteks volatiilsusi, mis on arvutatud mineviku hinna- või kursimuutuste põhjal.
„praegune riskipositsioon” – väärtus, mis võrdub kas vastaspoolega sõlmitud tehingu või tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli turuväärtusega, mis kaotataks vastaspoole makseviivituse korral, eeldades, et nende tehingute väärtusest maksejõuetuse või likvideerimise korral midagi ei hüvitata, või nulliga, olenevalt sellest, kumb neist kahest väärtusest on suurem;
„riskipositsioonide tipp” – riskipositsioonide jaotuse kõrge protsentiil teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;
„oodatav riskipositsioon” (EE) – riskipositsioonide jaotuse keskväärtus teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;
„tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval” (tegelik EE) – maksimaalne oodatav riskipositsioon, mis ilmneb sellel kuupäeval või mis tahes eelneval kuupäeval. Teise võimalusena võib seda defineerida teatava kuupäeva jaoks kui oodatavat riskipositsiooni sel kuupäeval või tegelikku oodatavat riskipositsiooni mõnel eelnenud kuupäeval.
„oodatav positiivne riskipositsioon” (EPE) – oodatavate riskipositsioonide ajaliselt kaalutud keskmine, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.
Omavahendite nõuete arvutamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuse keskmise kas esimese aasta kohta või juhul kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis aja kohta, mis on jäänud sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani.
„tegelik oodatav positiivne riskipositsioon” (tegelik EPE) – tasaarvestatavate tehingute kogumi tegelike oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine esimese aasta kohta, või kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani jäänud aja kohta, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.
„krediidipikendusrisk” – summa, mille võrra oodatavat positiivset riskipositsiooni on alahinnatud juhul, kui tehingud asjaomase vastaspoolega tulevikus eeldatavasti jätkuvad.
Kõnealustest tulevastest tehingutest tulenevat täiendavat riski oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamises arvesse ei võeta;
„vastaspool” – 7. jao kohaldamisel tähendab vastaspool mis tahes juriidilist või füüsilist isikut, kes sõlmib tasaarvestuskokkuleppe ja on lepingujärgselt pädev seda sõlmima;
„lepingujärgne toodetevaheline tasaarvestuskokkulepe” – ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolne lepingujärgne kokkulepe, millega võetakse (kokkuleppega kaetud tehingute tasaarvestamiseks) ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kokkuleppega kaetud erinevatesse tootekategooriatesse kuuluvad kahepoolsed raamlepingud ja tehingud.
Käesoleva määratluse kohaldamisel hõlmab „erinevate tootekategooriate” mõiste järgnevat:
repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;
võimenduslaenu tehingud.
II lisas loetletud lepingud;
„makse pool” – makse, mis tuleb kokkuleppe kohaselt teha lineaarse riskiprofiiliga tehingus börsiväliste tuletisinstrumentidega, kui kõnealuse tehinguga on ette nähtud finantsinstrumendi vahetamine makse vastu.
Tehingute puhul, millega on ette nähtud makse vahetamine makse vastu, koosnevad need kaks makse poolt lepingus kokkulepitud brutomaksetest, sealhulgas tehingu tinglikust väärtusest.
2. jagu
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid
Artikkel 273
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. ►C10 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.
Kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 283 lõigete 1 ja 2 kohase loa, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ määrata järgmiste kirjete riskipositsiooni väärtuse kindlaks 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodil:
II lisas loetletud lepingud;
repotehingud;
väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;
võimenduslaenu tehingud;
pika arveldustähtajaga tehingud.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ostab krediidituletisinstrumendi kaudu krediidiriski kaitse kauplemisportfellivälisest positsioonist või vastaspoole riskist tuleneva riskipositsiooni vastu, võib ta arvutada oma omavahendite nõuded maandatud riskipositsiooni jaoks kooskõlas ühega järgmistest:
kooskõlas artiklitega 233 kuni 236;
kooskõlas artikli 153 lõikega 3 või kui ta on saanud artikli 143 kohase loa, siis kooskõlas artikliga 183.
Kõnealuste krediidituletisinstrumentide vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus on null, välja arvatud juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 299 lõike 2 punkti h alapunktis ii sätestatud meetodit.
Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.
Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.
Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:
nende riskipositsioonid on vastasmärgiga;
nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;
nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.
Artikkel 273a
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
10 % ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;
300 miljonit eurot.
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
5 % ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;
100 miljonit eurot.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:
tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse asjaomase kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;
kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.
Artikkel 273b
Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.
Artikkel 274
Riskipositsiooni väärtus
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;
tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 sätestatud kohustused.
Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb ►C10 finantsinstitutsioon ◄ iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:
RC |
= |
artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning |
PFE |
= |
artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon; |
α |
= |
1,4. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;
tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;
►C10 finantsinstitutsioon ◄ on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;
tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
Artikkel 275
Asenduskulu
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:
Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:
RC |
= |
asenduskulu; |
VM |
= |
tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus; |
TH |
= |
võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning |
MTA |
= |
minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes. |
Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:
kus:
RC |
= |
asenduskulu; |
i |
= |
indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut; |
CMVi |
= |
tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus; |
VMMA |
= |
mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning |
NICAMA |
= |
mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA. |
Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.
Artikkel 276
Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine
Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:
kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;
vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;
mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 225 sätestatud meetodit;
sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;
sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;
vastaspoolele antud tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.
Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:
Lõike 1 punkti d kohaldamisel määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ iga saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:
üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;
kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.
Artikkel 277
Tehingute määramine riskikategooriatesse
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:
intressirisk;
valuutarisk;
krediidirisk;
aktsiarisk;
kaubarisk;
muud riskid.
Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:
kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu intressiriski kategooriasse;
kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tehingu kaubariski kategooriasse.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;
rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 277a
Maandatud positsioonide kogumid
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:
intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;
valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;
krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;
kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:
energia;
metallid;
põllumajandustooted;
muu kaup;
ilmastikutingimused;
muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:
tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;
tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.
Artikkel 278
Võimalik tulevane riskipositsioon
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:
kus:
PFE |
= |
võimalik tulevane riskipositsioon; |
a |
= |
indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid; |
AddOn(a) |
= |
riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning |
kordaja |
= |
kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt. |
Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.
Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:
kordaja = |
|
1 if z ≥ 0 |
|
|
kus:
z = |
|
CMV – NICA artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul |
|
CMV – VM – NICA artikli 275 lõikes 2 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul |
|||
CMVi – NICAi artikli 275 lõikes 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul |
NICAi |
= |
sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil. |
Artikkel 279
Riskipositsiooni arvutamine
Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:
δ |
= |
tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt; |
AdjNot |
= |
tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning |
MF |
= |
tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt. |
Artikkel 279a
Järelevalveline delta
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:
ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:
kus:
δ |
= |
järelevalveline delta; |
märk |
= |
– 1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon; |
märk |
= |
+ 1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon; |
liik |
= |
– 1 kui tehing on müügioptsioon; |
liik |
= |
+ 1 kui tehing on ostuoptsioon; |
N(x) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; |
P |
= |
optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega; |
K |
= |
optsiooni täitmishind; |
T |
= |
optsiooni lõpptähtaja (Texp) ja aruandekuupäeva vaheline periood; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; T väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning |
σ |
= |
optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel. |
Tabel 1
Riskikategooria |
Alusvaraks olev instrument |
Regulatiivne volatiilsus |
Valuuta |
Kõik |
15 % |
Krediit |
Ühe alusvaraga instrument |
100 % |
Mitme alusvaraga instrument |
80 % |
|
Aktsiad |
Ühe alusvaraga instrument |
120 % |
Mitme alusvaraga instrument |
75 % |
|
Kaup |
Elektrienergia |
150 % |
Muud kaubad (v.a elektrienergia) |
70 % |
|
Muud |
Kõik |
150 % |
Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et
forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;
forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;
forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;
sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:
kus:
märk = |
|
+ 1 kui tehinguga saadi krediidikaitset |
|
– 1 kui tehinguga anti krediidikaitset |
A |
= |
väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n – 1)/k, ning |
D |
= |
väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k; |
punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist järelevalvelist deltat:
δ = |
|
+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris |
|
– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris |
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;
meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 279b
Korrigeeritud tinglik väärtus
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalvelise kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:
kus:
R |
= |
järelevalveline diskontomäär; R = 5 %; |
S |
= |
tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet; |
E |
= |
tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning |
OneBusinessYear |
= |
üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet. |
Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga.
Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal ►C10 finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:
kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal ►C10 finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;
kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.
Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.
Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ poolt vahetatakse või võidakse vahetada.
Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel.
Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;
valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:
kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;
kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;
kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutasse;
aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;
kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;
muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:
kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni:
alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;
alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;
lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel tegemata;
lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.
Artikkel 279c
Lõpptähtaja tegur
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:
artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:
kus:
MF |
= |
lõpptähtaja tegur; |
M |
= |
tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet; kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks; kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning |
OneBusinessYear |
= |
üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet; |
artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:
kus:
MF |
= |
lõpptähtaja tegur; |
MPOR |
= |
tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning |
OneBusinessYear |
= |
üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet. |
Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.
Artikkel 280
Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient
Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient є järgmine:
є = |
|
1 a rtikli 277a lõike 1 kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul |
|
5 a rtikli 277a lõike 2 punkti a kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul |
|||
0,5 artikli 277a lõike 2 punkti b kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul |
Artikkel 280a
Intressiriski kategooria lisand
Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:
kus:
AddOnIR |
= |
intressiriski kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:
kus:
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt; |
SFIR |
= |
intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning |
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt. |
Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:
Tabel 2
Rühm |
Lõpptähtpäev (aastates) |
1 |
> 0 ja <=1 |
2 |
> 1 ja <=5 |
3 |
> 5 |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:
kus:
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning |
Dj,k |
= |
maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:
|
kus:
l |
= |
indeks, mis märgib riskipositsiooni. |
Artikkel 280b
Valuutariski kategooria lisand
Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
AddOnFX |
= |
valuutariski kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:
kus:
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt; |
SFFX |
= |
valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga; |
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt: |
kus:
l |
= |
indeks, mis märgib riskipositsiooni. |
Artikkel 280c
Krediidiriski kategooria lisand
Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:
krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;
krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
Artikli 278 kohaldamisel arvutab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
AddOnCredit |
= |
krediidiriski kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand; |
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt; |
k |
= |
indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid; |
|
= |
krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis
|
AddOn(üksusk) |
= |
krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:
►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingu ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest;
►C10
finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele
; kui aga
►C10
finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele
;
lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul:
Tabel 3
Krediidikvaliteedi aste |
Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur |
1 |
0,38 % |
2 |
0,42 % |
3 |
0,54 % |
4 |
1,06 % |
5 |
1,6 % |
6 |
6,0 % |
Tabel 4
Domineeriv krediidikvaliteet |
Noteeritud indeksite järelevalveline tegur |
Investeerimisjärgu võlakirjad |
0,38 % |
Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad |
1,06 % |
Artikkel 280d
Aktsiariski kategooria lisand
Lõike 2 kohaldamisel loovad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:
iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;
iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.
Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
AddOnEquity |
= |
aktsiariski kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand; |
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt; |
k |
= |
indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid; |
|
= |
omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis
|
AddOn(üksusk) |
= |
omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:
kus:
AddOn(üksusk) |
= |
omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand; |
|
= |
omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis
|
|
= |
omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:
kus:
|
Artikkel 280e
Kaubariski kategooria lisand
Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
AddOnCom |
= |
kaubariski kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand; |
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt; |
ρCom |
= |
kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga; |
k |
= |
indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike, ning |
|
= |
aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
aluseks oleva kauba liigi k lisand; |
|
= |
aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punktis e osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis |
|
= |
aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:
kus:
|
Artikkel 280f
Muude riskide kategooria lisand
Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:
kus:
AddOnOther |
= |
muude riskide kategooria lisand; |
j |
= |
indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning |
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt. |
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:
kus:
|
= |
muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand; |
єj |
= |
maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt, ning |
SFOther |
= |
järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga; |
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:
kus:
|
Artikkel 281
Riskipositsiooni väärtuse arvutamine
Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;
erandina artikli 275 lõikest 1 arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei ole osutatud artikli 275 lõikes 2, asenduskulu järgmise valemiga:
RC = max{CMV, 0}
kus:
RC |
= |
asenduskulu ning |
CMV |
= |
praegune turuväärtus. |
erandina käesoleva määruse artikli 275 lõikest 2 arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, asenduskulu järgmise valemi kohaselt:
RC = TH + MTA
kus:
RC |
= |
asenduskulu; |
TH |
= |
võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ tagatist nõuda, ning |
MTA |
= |
minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes; |
erandina artikli 275 lõikest 3 arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, asenduskulu iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summana, mis arvutatakse lõike 1 kohaselt, justkui need ei oleks võimendatud;
kõik maandatud positsioonide kogumid luuakse vastavalt artikli 277a lõikele 1;
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ määravad artikli 278 lõikes 1 sätestatud võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamiseks kasutatavas valemis kordaja väärtuseks 1 järgmiselt:
kus:
PFE |
= |
võimalik tulevane riskipositsioon ning |
AddOn(a) |
= |
riskikategooria a lisand; |
erandina artikli 279a lõikest 1 arvutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kõigi tehingute puhul järelevalvelise delta järgmiselt:
δ = |
|
+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris |
|
– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris |
kus:
δ |
= |
järelevalveline delta; |
artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalvelise kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:
järelevalvelise kestuse tegur = E – S.
kus:
E |
= |
tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood ning |
S |
= |
tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood; |
artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegur arvutatakse järgmiselt:
tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 1;
tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 0,42;
artikli 280a lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:
kus:
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ja |
Dj,k |
= |
maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus; |
artikli 280c lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:
kus:
|
= |
krediidiriski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning |
AddOn(üksusk) |
= |
krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand; |
artikli 280d lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:
kus:
|
= |
maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisand ning |
AddOn(üksusk) |
= |
krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand; |
artikli 280e lõikes 4 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j jaoks kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:
kus:
|
= |
kaubariski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning |
|
= |
kaubariski aluseks oleva üksuse k lisand. |
Artikkel 282
Riskipositsiooni väärtuse arvutamine
Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu arvutatakse järgmiselt:
►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, järgmist valemit:
RC = TH + MTA
kus:
RC |
= |
asenduskulu; |
TH |
= |
võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning |
MTA |
= |
minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes; |
kõikide muude tasaarvestatavate tehingute kogumite või üksikute tehingute puhul kasutavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:
RC = max{CMV, 0}
kus:
RC |
= |
asenduskulu ning |
CMV |
= |
praegune turuväärtus. |
Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.
►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:
tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis arvutatakse punkti b kohaselt;
ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:
0,5 % ja intressimäära tuletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;
6 % ja krediidituletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;
4 %ga valuutatuletisinstrumentide puhul;
18 %ga kulla ja kauba tuletisinstrumentide puhul, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendid;
40 %ga elektrienergia tuletisinstrumentide puhul;
32 %ga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul;
käesoleva lõike punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks vastavalt artikli 279b lõigetele 2 ja 3 kõigi nimetatud punktis loetletud tuletisinstrumentide puhul; lisaks määratakse käesoleva lõike punkti b alapunktides iii–vi osutatud tuletisinstrumentide tinglik väärtus kindlaks vastavalt artikli 279b lõike 1 punktidele b ja c;
lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.
Intressimäära tuletisinstrumentide ja krediidituletisinstrumentide võimaliku riskipositsiooni arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktidele i ja ii võib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel esialgset tähtaega.
6. jagu
Sisemudeli meetod
Artikkel 283
Luba sisemudeli meetodi kasutamiseks
Kui pädevad asutused on veendunud, et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on lõikes 2 sätestatud nõude täitnud, lubavad nad sellel ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ükskõik millise puhul järgmistest tehingutest:
artikli 273 lõike 2 punktis a osutatud tehingud;
artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingud;
artikli 273 lõike 2 punktides a-d osutatud tehingud.
Kui ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks esimese lõigu punktides a-c osutatud mis tahes tehingu puhul, võib ta kasutada sisemudeli meetodit ka artikli 273 lõike 2 punktis e osutatud tehingute puhul.
Olenemata artikli 273 lõike 1 kolmandast lõigust, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ otsustada mitte kohaldada kõnealust meetodit oma suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes. Sel juhul kohaldab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ nende riskipositsioonide suhtes üht 3.-5. jaos sätestatud meetoditest, kui iga meetodi kohaldamisega kaasnevad nõuded on täidetud.
Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ ei täida enam käesolevas jaos sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:
esitab pädevale asutusele kava nõuetele vastavuse õigeaegseks saavutamiseks;
tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.
Artikkel 284
Riskipositsiooni väärtus
Mudelis, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ sel eesmärgil kasutab, tuleb:
täpsustada tasaarvestatavate tehingute kogumi prognoositav turuväärtuse muutuste jaotus, mis põhineb asjaomaste turutegurite, nagu intressimäärade ja valuutakursside koondmuutustel;
arvutada turutegurite koondmuutuste põhjal tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus igal asjaomasel kuupäeval tulevikus.
Selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab sisemudeli meetodit, võrdub vastaspoole krediidiriski omavahendite nõue ühega järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:
kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades praegusi turuandmeid;
kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades üht ja järjepidevat stressi kalibreerimist kõigi selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes nad kohaldavad sisemudeli meetodit.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskipositsiooni väärtuse (välja arvatud artikli 291 lõigete 4 ja 5 reguleerimisalasse jäävate vastaspoolte puhul, kelle puhul on tuvastatud esinevat spetsiifiline korrelatsioonirisk) alfa (α) ja tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni (tegeliku EPE) korrutisena järgmiselt:
Riskipositsiooni väärtus = α · Tegelik EPE
kus
α |
= |
1,4, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõuavad kõrgemat α väärtust või lubavad ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada sisehinnanguid kooskõlas lõikega 9. |
Tegelik EPE arvutatakse selliselt, et prognoositakse oodatav riskipositsioon (EEt) kui keskmine riskipositsioon tulevasel kuupäeval t, kusjuures keskmine leitakse asjaomaste tururiskitegurite võimalike tulevikuväärtuste alusel.
Mudeliga prognoositakse oodatav riskipositsioon (EE) tulevaste kuupäevade aegreal t1, t2, t3 jne.
Tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval (tegelik EE) arvutatakse rekursiivselt järgmiselt:
kus
Tegelik EPE on keskmine tegelik EE tulevase riskipositsiooni esimese aasta jooksul. Kui kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, on EPE keskmine EE kuni kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtaja saabumiseni. ►C3 Tegelik EPE arvutatakse tegeliku EE kaalutud keskmisena:
kus kaalud
võimaldavad arvesse võtta juhtusid, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse kuupäevade alusel, mille vahele jääv ajavahemik ei ole võrdne. ◄
Olenemata lõikest 4, võivad pädevad asutused lubada ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada alfa sisehinnanguid, kui:
alfa on kõikide vastaspoolte jaoks vastaspoole krediidiriski positsiooni täieliku simulatsiooni alusel arvutatud sisemise kapitali (lugeja) ja oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) alusel arvutatud sisemise kapitali (nimetaja) suhe;
nimetajas kasutatakse oodatavat positiivset riskipositsiooni selliselt, nagu oleks tegu kindlaksmääratud võlgnetava summaga.
Käesoleva lõike alusel antud hinnangute kasutamisel ei tohi alfa olla väiksem kui 1,2.
Artikkel 285
Riskipositsiooni väärtus tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut
Juhul kui tasaarvestatavate tehingute kogumil on võimendustagatise leping ja kogumi suhtes kohaldatakse igapäevaselt turuhinnas hindamist, arvutab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ käesolevas lõikes sätestatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni. Kui mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel arvesse võimendustagatise kasutamise mõju, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ pädeva asutuse loal kasutada mudeliga leitud oodatava riskipositsiooni näitajat otse artikli 284 lõikes 5 esitatud valemis. Pädevad asutused annavad kõnealuse loa üksnes juhul, kui nad kontrollivad, et mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel võimendustagatise kasutamise mõju nõuetekohaselt arvesse. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole sellist luba saanud, kasutab ühte järgmistest oodatava positiivse riskipositsiooni näitajatest:
tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mille arvutamisel ei arvestata hoitavat või võimendustagatise vormis antud tagatist, millele on liidetud vastaspoolele antud mis tahes tagatis, sõltumatult igapäevase hindamise ja võimendustagatise arvestamise protsessist või praegusest riskipositsioonist;
tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis arvutatakse riskipositsiooni võimaliku suurenemisena riski võimendustagatise perioodi jooksul, millele on liidetud üks järgnevatest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:
praegune riskipositsioon, sealhulgas kõik praeguse hetke seisuga hoitavad või antud tagatised, välja arvatud nõutud või vaidlusalused tagatised;
suurim neto riskipositsioon, sealhulgas võimendustagatise lepingu kohane tagatis, mis ei käivitaks tagatise nõuet. Kõnealuses summas tuleb arvesse võtta kõiki võimendustagatise lepingu kohaselt kohaldatavaid künniseid, minimaalseid ülekandesummasid, sõltumatuid summasid ja alustamise tagatisi.
Punkti b kohaldamisel arvutavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ lisandi tehingute turuhinnas hinnatud väärtuse oodatava positiivse muutusena riski võimendustagatise perioodi jooksul. Tagatise väärtuse muutuste kajastamiseks kasutatakse kas 4. peatüki 4. jao kohaseid regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohaseid volatiilsusega korrigeerimiste sisehinnanguid, võttes sealjuures eelduseks, et riski võimendustagatise perioodi jooksul tagatismakseid ei tehta. Riski võimendustagatise perioodi minimaalne kestus on sätestatud lõigetes 2 kuni 5.
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse igapäevast võimendustagatise ümberarvestamist ja turuhinnas hindamist, ei tohi võimendustagatise lepinguga riskipositsiooni väärtuse modelleerimiseks kasutatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui:
viis tööpäeva tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mis koosnevad ainuüksi repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest ning võimenduslaenu tehingutest;
kümme tööpäeva kõigi muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.
Lõike 2 punktide a ja b suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:
kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raames tehtud tehingute arv ületab mis tahes hetkel kvartali kestel 5000 tehingut, ei tohi järgmises kvartalis kohaldatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva. Seda erandit ei kohaldata ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ kauplemisriski positsioonide puhul;
tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raamesse kuulub üks või mitu mittelikviidse tagatisega tehingut või raskesti asendatav börsiväline tuletusinstrument, ei tohi riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ määrab selle, kas tagatis on mittelikviidne või kas börsivälised tuletusinstrumendid on raskesti asendatavad, kindlaks halvenenud turutingimuste kontekstis, mida iseloomustab see, et puuduvad pidevalt aktiivsed turud, kus vastaspool saaks hiljemalt kahe päeva jooksul mitmeid hinnanoteeringuid, mis ei liigutaks turgu ega kujutaks endast hinda, mille näol oleks tegemist turuhinnaga võrreldes diskontot (tagatise puhul) või preemiat (börsivälise tuletisinstrumendi puhul) pakkuva hinnaga.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse seda, kas tehingud või tema poolt tagatisena hoitavad väärtpaberid on kontsentreerunud ühele vastaspoolele ja kas juhul, kui see vastaspool ootamatult turult lahkuks, oleks ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ võimalik need tehingud või väärtpaberid asendada.
Võimendustagatise ümberarvestamise korral, mis toimub perioodiliselt N päevase intervalliga, on riski võimendustagatise periood vähemalt võrdne lõigetes 2 ja 3 sätestatud perioodiga (F), millele on liidetud N päeva ja millest on lahutatud üks päev. Seega:
Riski võimendustagatise periood = F + N – 1
Artikkel 286
Vastaspoole krediidiriski juhtimine — põhimõtted, protsessid ja süsteemid
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ kehtestab ja rakendab vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistiku, mis koosneb järgnevast:
põhimõtted, protsessid ja süsteemid, mis tagavad vastaspoole krediidiriski tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, heakskiitmise ja vastavasisulise sisemise aruandluse;
protseduurid, mis tagavad kõnealuste põhimõtete, protsesside ja süsteemide järgimise.
Kõnealused põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad olema olemuslikult usaldusväärsed, terviklikult rakendatavad ja dokumenteeritud. Dokumentatsioon sisaldab selgitusi vastaspoole krediidiriski mõõtmise empiiriliste tehnikate kohta.
Lõike 1 kohaselt nõutavas vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse arvesse vastaspoole krediidiriskiga seonduvat tururiski, likviidsusriski, õiguslikku riski ja operatsiooniriski. Eeskätt peab raamistik tagama, et ►C11 finantsinstitutsioon ◄ järgib järgmisi põhimõtteid:
ta ei tee vastaspoolega äritehinguid ilma eelnevalt tema krediidivõimelisust hindamata;
ta võtab nõuetekohaselt arvesse arveldusega seotud ja arveldusele eelnevat krediidiriski;
ta juhib kõnealuseid riske võimalikult kõikehaaravalt nii vastaspoole tasandil, koondades vastaspoole krediidiriski positsioonid ja muud krediidiriski positsioonid, kui ka äriühingu tasandil.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab sisemudeli meetodit, tagab, et tema vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse pädevat asutust rahuldaval viisil arvesse kõige järgnevaga seonduvat likviidsusriski:
võimalikud sissetulevad lisatagatise nõuded variatsioonitagatise või muud liiki ►C11 muutuvtagatise ◄ , nagu alustamise tagatis või sõltumatu tagatis, vahetamiste kontekstis negatiivsete turušokkide korral;
võimalikud sissetulevad nõuded vastaspoolte antud ülemäärase tagatise tagastamiseks;
nõuded, mis tulenevad ►C11 finantsinstitutsioonile ◄ endale antud välise krediidikvaliteedi hinnangu võimalikust langetamisest.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ tagab, et tagatise uuesti kasutamise laad ja periood on kooskõlas tema likviidsusvajadustega ega ohusta tema suutlikkust tagatis õigeaegselt anda või tagastada.
Artikkel 287
Organisatsioonistruktuurid vastaspoole krediidiriski juhtimiseks
Sisemudeli meetodit kasutav ►C11 finantsinstitutsioon ◄ seab sisse ja säilitab:
lõikele 2 vastava riskikontrolli üksuse;
lõikele 3 vastava tagatiste haldamise üksuse.
Riskikontrolli üksus vastutab vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, sealhulgas mudeli algse ja jätkuva valideerimise eest, ning täidab järgmisi funktsioone ja vastab järgmistele nõuetele:
ta vastutab ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole riski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;
ta koostab igapäevaseid aruandeid ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja analüüsib neid. Kõnealune analüüs hõlmab vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuste näitajate ja kauplemislimiitide vahelise suhte hindamist;
ta kontrollib sisendandmete terviklikkust ning koostab ja analüüsib aruandeid ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeli väljundite kohta, hinnates muu hulgas riskipositsiooni näitajate ning krediidi- ja kauplemislimiitide vahelist suhet;
ta on sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide algatamise, pikendamise või nendega kauplemise eest, ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;
tal on piisavalt töötajaid;
ta annab aru otse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgemale juhtkonnale;
tema töö on tihedalt integreeritud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse krediidiriski juhtimise protsessi;
tema väljundid moodustavad ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, jälgimise ja kontrolli protsessi lahutamatu osa.
Tagatiste haldamise üksus täidab järgmisi ülesandeid ja funktsioone:
lisatagatise nõuete arvutamine ja esitamine, lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste haldamine ning sõltumatute summade, alustamise tagatiste ja ►C11 muutuvtagatiste ◄ tasemete kohta täpse igapäevase aruandluse koostamine;
lisatagatise nõuete esitamiseks kasutatavate andmete terviklikkuse kontrollimine ning selle tagamine, et need andmed oleksid järjepidevad ja et neid võrreldaks regulaarselt kõigi asjakohaste ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ sisemiste andmeallikatega;
tagatise uuesti kasutamise ulatuse jälgimine ja mis tahes selliste muudatuste jälgimine, mis on toimunud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ õigustes tema antud tagatisele või tema õigustes, mis seonduvad tema antud tagatisega;
asjakohasele juhtkonna tasandile aru andmine selle kohta, millist liiki tagatisvara kasutatakse uuesti ja millised on sellise uuesti kasutamise tingimused, sealhulgas instrumendid, krediidikvaliteet ja lõpptähtaeg;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud üksikutele tagatisvara liikidele kontsentreerumise jälgimine;
kõrgemale juhtkonnale regulaarselt, kuid vähemalt kord kvartalis, tagatiste haldamist käsitleva teabe kohta aruannete esitamine, mis hõlmab teavet saadud ja antud tagatiste liigi ning lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste suuruse, aegumise ja põhjuste kohta. Kõnealune sisemine aruandlus peab kajastama ka nimetatud näitajate trende.
Artikkel 288
Vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi läbivaatamine
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ viib siseauditi protsessi raames regulaarselt läbi oma vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Kõnealune läbivaatamine hõlmab artikli 287 kohaselt nõutud kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse tegevuse läbivaatamist ning selles tuleb eelkõige käsitleda vähemalt järgnevat:
artikli 286 kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi ja protsessi käsitleva dokumentatsiooni piisavus;
artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse korraldus;
artikli 287 lõike 1 punkti b kohaselt nõutud tagatiste haldamise üksuse korraldus;
vastaspoole krediidiriski näitajate integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
front-office'i ja back-office'i töötajate poolt kasutatav riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmise protsess;
vastaspoole krediidiriski mõõtmise protsessis mis tahes oluliste muudatuste valideerimine;
riskimõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriski ulatus;
juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;
vastaspoole krediidiriski andmete täpsus ja täielikkus;
tagatis- ja tasaarvestuskokkulepetes sisalduvate juriidiliste tingimuste täpne kajastamine riskipositsiooni väärtuse mõõtmisel;
mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuses, õigeaegsuses ja usaldusväärsuses, sealhulgas nende sõltumatuses veendumine;
volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsus ja asjakohasus;
hindamise ja riski ülekandmise arvutuste täpsus;
mudeli täpsuse kontroll artikli 293 lõike 1 punktide b-e kohase sagedase järeltestimise abil;
asjaomaste regulatiivsete nõuete täitmine vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse poolt.
Artikkel 289
Kasutustest
Artikkel 290
Stressitestimine
Programmi raames kohaldatakse vähemalt kvartaalseid mitmetegurilise stressitestimise stsenaariume ja hinnatakse olulisi muid kui turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tulenevaid riske, sealhulgas tulukõverast tulenevat riskipositsiooni ja alusriske. Mitmetegurilistes stressitestides käsitletakse vähemalt järgmisi stsenaariume, kus leiab aset järgnev:
toimunud on tugeva mõjuga ebasoodsad majandus- või turusündmused;
turu üldine likviidsus on märkimisväärselt vähenenud;
suur finantsvahendaja likvideerib oma positsioone.
Artikkel 291
Korrelatsioonirisk
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„üldine korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui vastaspoolte makseviivituse tõenäosus on positiivses korrelatsioonis üldiste tururiski teguritega;
„spetsiifiline korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on positiivses korrelatsioonis vastaspoole makseviivituse tõenäosusega, mis tuleneb vastaspoolega sõlmitud tehingute iseloomust. ►C11 Finantsinstitutsiooni ◄ loetakse avatuks spetsiifilisele korrelatsiooniriskile, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on oodatavalt suur ja ka vastaspoole makseviivituse tõenäosus on suur.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuded seoses tehingutega, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk ning mille puhul on olemas õiguslik seos vastaspoole ja börsivälise tuletisinstrumendi alusvara emitendi või artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingute alusvara emitendi vahel, kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
instrumente, mille puhul esineb spetsiifiline korrelatsioonirisk, ei kaasata muude selle vastaspoolega sõlmitud tehingutega samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, vaid igaüht neist käsitatakse eraldiseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina;
igas sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis võrdub ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu riskipositsiooni väärtus alusvaraks oleva instrumendi järelejäänud õiglasele väärtusele tekkiva täieliku oodatava kahjuga, tuginedes eeldusele, et alusvara emitent on likvideerimisel;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ puhul, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, on selliste vahetustehingute makseviivitusest tingitud kahjumäär 100 %;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ puhul, kes kasutab 2. peatükis sätestatud meetodit, on kohaldatavaks riskikaaluks riskikaal, mida kasutatakse tagamata tehingute puhul;
kõigi muude tehingute puhul, millel on mis tahes sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis üks alusvara, arvutatakse riskipositsiooni väärtus kooskõlas eeldusega, et sellised alusvaraks olevad võlainstrumendid, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, satuvad ootamatult makseviivitusse. Tehingute puhul, mille tingimuste aluseks on alusvarade kogum või indeks, kohaldatakse selliste asjakohaste alusvaraks olevate võlainstrumentide puhul, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, ootamatu maskeviivitusesse sattumise eeldust juhul, kui nende mõju on oluline;
selles ulatuses, milles kasutatakse olemasolevaid tururiski arvutusi, mis on tehtud IV jaotise 5. peatüki 4. jaos sätestatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete arvutamiseks ja mis juba sisaldavad makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldust, on valemis kasutatavaks makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuseks 100 %.
Artikkel 292
Modelleerimise protsessi terviklikkus
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad artiklis 284 sätestatud modelleerimise protsessi terviklikkuse, võttes selleks vähemalt järgmised meetmed:
mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt;
nimetatud tingimused peavad sisaldama vähemalt lepingu tinglikku väärtust, lõpptähtaega, alusvara, võimendustagatise arvestamise korda ja tasaarvestuskorda;
nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone tuleb hoida andmebaasis, mida tuleb auditeerida ametlikult ja regulaarselt;
tasaarvestuskorra arvessevõtmise protsess, mille raames nõutakse, et juriidiline personal peab kontrollima kõnealuse korra raames toimuva tasaarvestuse õiguslikku jõustatavust;
punktis d nõutava kontrolli tulemused peab punktis c osutatud andmebaasi sisestama sõltumatu üksus;
tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone käsitlevate andmete oodatava positiivse riskipositsiooni mudelisse kandmise suhtes tuleb rakendada siseauditit;
kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud võrdlemisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et oodatav positiivne riskipositsioon kajastaks tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigesti või vähemalt konservatiivselt.
Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab finantsinstitutsioon tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidimarginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nimetatud eesmärgil lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.
Pädevad asutused nõuavad ►C11 finantsinstitutsioonilt ◄ , et ta korrigeeriks oma stressi kalibreerimist, kui kõnealuste võrdlusportfellide riskipositsioonid erinevad üksteisest oluliselt.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab mudeli suhtes valideerimisprotsessi, mis peab olema tema põhimõtetes ja protseduurides selgelt väljendatud. Kõnealuses valideerimisprotsessis:
täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja selgitada välja tingimused, mille puhul mudeli aluseks olevad eeldused on ebasobivad ja võivad seega põhjustada oodatava positiivse riskipositsiooni liiga väiksena näitamise;
sisaldub selle läbivaatamine, kas mudel on piisavalt põhjalik.
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel protseduurid oma tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni hinnangu korrigeerimiseks, kui kõnealused riskid muutuvad oluliseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ :
selgitama välja oma riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis b täpsustatud viisil tekkinud spetsiifilisest korrelatsiooniriskist, ja riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis a täpsustatud viisil tekkinud üldisest korrelatsiooniriskist, ning juhtima neid riskipositsioone;
riskipositsioonide puhul, millel on ühe aasta järel tõusev riskiprofiil, võrdlema regulaarselt ühe aasta kohta arvutatud asjaomase riskipositsiooni näitaja hinnangut riskipositsiooni kogu olemasoluperioodi kohta arvutatud sama riskipositsiooni näitajaga;
riskipositsioonide puhul, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, võrdlema regulaarselt asenduskulu (praegust riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ning säilitama andmeid, mis võimaldavad sellise võrdluse tegemist.
Artikkel 293
Riskijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ peab täitma järgmisi nõudeid:
ta täidab III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud kvalitatiivseid nõudeid;
ta rakendab regulaarset järeltestimise programmi, mille raames võrreldakse mudeli abil leitud riskinäitajaid realiseerunud riskinäitajatega ning staatilistel positsioonidel põhinevaid hüpoteetilisi muutusi realiseerunud näitajatega;
ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle abil leitud riskinäitajate suhtes algse valideerimise ja jätkuva regulaarse läbivaatamise. Valideerimine ja läbivaatamine on mudeli arendustegevusest sõltumatu;
juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni vähendamiseks;
sisemine riskimõõtmiseks kasutatav riskipositsioonide mudel on integreeritud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse riskijuhtimise protsessi;
riskimõõtmise süsteemi rakendatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Sellega seoses peavad riskipositsioonide limiidid olema seotud ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeliga viisil, mis on järjepidev ja mida kauplejad, krediidijuhtimise funktsiooni täitjad ja kõrgem juhtkond hästi mõistavad;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ tagab, et tema riskijuhtumissüsteem on põhjalikult dokumenteeritud. Eelkõige peavad tal olema riskimõõtmissüsteemi toimimist käsitlevad dokumenteeritud sisemised põhimõtted, kontrollid ja protseduurid ning töökorraldus, mis tagab kõnealuste põhimõtete järgimise;
riskimõõtmissüsteem vaadatakse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ enda siseauditi protsessi raames regulaarselt ja sõltumatult läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevuse läbivaatamist. Üldine riskijuhtimise protsess tuleb läbi vaadata korrapäraste ajavahemike järel (vähemalt kord aastas) ja kõnealuse läbivaatamise käigus tuleb spetsiaalselt käsitleda vähemalt kõiki artiklis 288 osutatud elemente;
vastaspoole krediidiriski mudelite jätkuv valideerimine, sealhulgas järeltestimine, vaadatakse regulaarselt läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavad volitused otsustada meetmete üle, mida tuleb võtta mudelite nõrkade külgede parandamiseks.
Artikkel 294
Valideerimisnõuded
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad osana oma vastaspoole krediidiriski mudeli ja selle riskinäitajate algsest ja jätkuvast valideerimisest järgmiste nõuete täitmise:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ teostab järeltestimist, kasutades ajaloolisi andmeid tururiski tegurite muutuste kohta enne pädevatelt asutustelt artikli 283 lõike 1 kohase loa saamist. Järeltestimises võetakse arvesse mitmeid erinevaid vähemalt üheaastaseid erineva alguskuupäevaga prognoosiperioode, mis hõlmavad väga erinevaid turutingimusi;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab artikli 285 lõike 1 punktis b sätestatud meetodit, valideerib oma mudeli regulaarselt, et testida, kas realiseerunud praegused riskipositsioonid on kooskõlas kõigi ühe aasta sisse jäävate võimendustagatise perioodide kohta tehtud prognoosidega. Kui mõnede tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta ja kõnealuse kogumi tundlikkus riskitegurite suhtes on ilma nende tehinguteta suurem, võetakse valideerimisel seda arvesse;
ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle asjakohaste riskinäitajate toimimise ning tururiskitegurite prognooside järeltestimist. Tagatisega tehingute puhul hõlmavad arvesse võetavad prognoosiperioodid prognoosiperioode, mis kajastavad tagatud või võimendusega kauplemise puhul kohaldatavaid tüüpilisi riski võimendustagatise perioode;
kui mudeli valideerimine näitab, et tegelik oodatav positiivne riskipositsioon on alahinnatud, võtab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ vajalikud meetmed mudeli ebatäpsuse korrigeerimiseks;
ta testib osana mudeli algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist hinnastamise mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski positsiooni arvutamiseks kindla stsenaariumi alusel, mis käsitleb tururiski teguritele tulevikus tekkivaid šokke. Optsioonide hinnastamise mudelites tuleb arvesse võtta optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis võetakse arvesse tehingupõhist teavet, mis on vajalik, et võtta riskipositsioonid tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kokku. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ veendub selles, et tehingud määratakse mudelisiseselt asjakohasesse tasaarvestatavate tehingute kogumisse;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudel sisaldab tehingupõhist teavet, mis võimaldab võtta arvesse võimendustagatise kasutamise mõju. Selles võetakse arvesse nii võimendustagatise praegust summat kui ka võimendustagatisi, mida antakse tulevikus vastaspoolte vahel üle. Sellises mudelis tuleb arvesse võtta võimendustagatise lepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, lisatagatise nõuete sagedust, riski võimendustagatise perioodi, võimendustagatiseta riskipositsiooni madalaimat künnist, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas hinnatakse antud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutust või kohaldatakse 4. peatükis sätestatud eeskirju;
mudeli valideerimisprotsessi koosseisu kuulub tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine. ►C11 Finantsinstitutsioon ◄ teostab sellist järeltestimist mitme tüüpilise kas tegeliku või hüpoteetilise vastaspoole portfelli alusel korrapäraste ajavahemike järel. Kõnealused tüüpilised portfellid tuleb valida selle alusel, kui tundlikud nad on selliste oluliste riskitegurite ja riskitegurite kombinatsioonide suhtes, millele ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on avatud;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ teostab järeltestimist, mille eesmärk on testida vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis kasutatavaid peamisi eeldusi ja asjaomaseid riskinäitajaid, sealhulgas sama riskiteguri erinevate tähtaegade vahelist modelleeritud suhet ja erinevate riskitegurite vahelisi modelleeritud suhteid;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle riskinäitajate toimimise suhtes kohaldatakse asjakohaseid järeltestimise tavasid. Järeltestimise programmi abil peab olema võimalik tuvastada tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni mudeli riskinäitajate halb toimimine;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ valideerib oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelid ja kõik riskinäitajad perioodide puhul, mis on proportsionaalsed selliste tehingute lõpptähtaegadega, mille suhtes riskipositsioon arvutatakse sisemudeli meetodit kasutades kooskõlas artikliga 283;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ testib osana mudeli jätkuvast valideerimise protsessist regulaarselt hinnastamismudeleid, mida kasutatakse vastaspoole riskipositsioonide arvutamiseks, võrreldes neid asjakohaste sõltumatute võrdlusnäitajatega;
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja asjakohaste riskinäitajate jätkuv valideerimine sisaldab hinnangut hiljutise toimimise adekvaatsuse kohta;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ hindab osana algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli parameetrite ajakohastamise sagedust;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelite algse ja jätkuva valideerimise raames hinnatakse, kas vastaspoole tasandi ja tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni arvutused on asjakohased.
7. jagu
Lepinguline tasaarvestus
Artikkel 295
Lepingulise tasaarvestuse aktsepteerimine riski vähendavana
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas artikliga 298 käsitleda riski vähendavana ainult järgmist liiki lepingujärgseid tasaarvestuskokkuleppeid, tingimusel et pädevad asutused on tasaarvestuskokkulepet artikli 296 kohaselt aktsepteerinud ning ►C11 finantsinstitutsioon ◄ täidab artiklis 297 sätestatud nõudeid:
►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahelised kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et iga uuendamise tagajärjel fikseeritakse ühtne netosumma ja jõustub uus poolte jaoks siduv leping, mis asendab kõik varasemad lepingud ja kõik neist tulenevad poolte vahelised kohustused;
muud kahepoolsed kokkulepped ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahel;
lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped ►C11 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes on saanud heakskiidu 6. jaos sätestatud meetodi kasutamiseks kõnealuse meetodi rakendusalasse kuuluvate tehingute puhul. Pädevad asutused edastavad EBA-le heakskiidetud lepingujärgsete toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete loetelu.
Konsolideerimisgruppi kuuluvate erinevate juriidiliste isikute vaheliste tehingute tasaarvestust omavahendite nõuete arvutamisel ei aktsepteerita.
Artikkel 296
Lepingujärgsete tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimine
Kõik lepingujärgsed tasaarvestuskokkulepped, mida ►C11 finantsinstitutsioon ◄ käesoleva osa kohaselt riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel kasutab, peavad vastama järgmistele tingimustele:
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on sõlminud vastaspoolega lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe, millest tuleneb ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingud selliselt, et vastaspoole makseviivituse korral oleks ►C11 finantsinstitutsioonil ◄ õigus saada või kohustus maksta üksnes tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalsete tehingute positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste netosumma;
►C11 finantsinstitutsioon ◄ on teinud pädevatele asutustele kättesaadavaks kirjalikud põhjendatud õiguslikud hinnangud selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral ei ületa ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ nõuded ja kohustused punktis a osutatud nõudeid ja kohustusi. Õiguslikus hinnangus osutatakse kohaldatavale õigusele:
jurisdiktsioon, kus vastaspool on asutatud;
kui tegemist on ettevõtja filiaaliga, mis asub muus riigis kui see, kus ettevõtja on asutatud, siis filiaali asukohariigi jurisdiktsioon;
jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid;
jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib mis tahes lepingut või kokkulepet, mis on vajalik lepingujärgse tasaarvestuse teostamiseks;
igast vastaspoolest tulenev krediidirisk summeeritakse, saades tulemuseks ühtse õigusliku riskipositsiooni, mis hõlmab kõiki iga vastaspoolega sõlmitud tehinguid. Saadud koondpositsioone kasutatakse krediidilimiitide määramisel ja sisemise kapitali arvutamisel;
leping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda (s.o mittetäitmisklausel), isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja.
Kui mis tahes pädev asutus ei ole veendunud selles, et lepingujärgne tasaarvestus on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav iga punktis b osutatud jurisdiktsiooni õiguse alusel, ei aktsepteerita lepingujärgset tasaarvestuskokkulepet riski vähendavana kummagi vastaspoole puhul. Pädevad asutused teavitavad üksteist sellest.
Punktis b osutatud õiguslike hinnangute koostamisel võib lähtuda lepingulise tasaarvestuse liikidest. Lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped peavad vastama järgmistele lisatingimustele:
lõike 2 punktis a osutatud netosumma all mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingu positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat (toodetevaheline netosumma);
lõike 2 punktis b osutatud õiguslikes hinnangutes käsitletakse kogu lepingujärgse toodetevahelise tasaarvestuskokkuleppe kehtivust ja jõustatavust vastavalt kõnealuse kokkuleppe tingimustele ning tasaarvestuskorra mõju iga hõlmatud üksiku kahepoolse tasaarvestuse raamlepingu olulistele sätetele.
Artikkel 297
►C11 Finantsinstitutsioonide ◄ kohustused
Võttes arvesse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet, peab ►C11 finantsinstitutsioon ◄ jätkuvalt vastama kohaldatavatele kahepoolse tasaarvestuse aktsepteeritavusele esitatavatele nõuetele ja 4. peatükis sätestatud krediidiriski maandamise arvessevõtmise nõuetele iga hõlmatud üksiku kahepoolse raamlepingu ja tehingu puhul.
Artikkel 298
Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana
3.–6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.
8. jagu
Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed
Artikkel 299
Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed
Kauplemisportfelli kuuluvate kirjete riskiga kaalutud vara arvutamisel vastaspoole riski puhul täidavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi põhimõtteid:
▼M8 —————
►C11 finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta finantstagatise mõju arvessevõtmiseks artiklis 222 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit;
kauplemisportfellis hoitavate repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ aktsepteeritud tagatisena arvesse võtta kõiki finantsinstrumente ja kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;
riskipositsioonide korral, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest, võivad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ aktsepteeritava tagatisena arvesse võtta kaupu, mille aktsepteeritud tagatisena kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;
volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks juhul, kui asjaomase tehingu raames antakse laenuks, müüakse või esitatakse või võetakse laenuks, ostetakse või saadakse kas koos tagatisega või muul viisil selliseid finantsinstrumente või kaupasid, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, ja kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab 4. peatüki 3. jao kohast regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis käsitlevad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuseid instrumente ja kaupu samamoodi nagu tunnustatud börsil noteeritud põhiindeksisse mittekaasatud aktsiaid;
kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ kasutab selliste finantsinstrumentide või kaupade puhul, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, 4. peatüki 3. jao kohast sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis arvutab ta iga üksiku kirje jaoks volatiilsusega korrigeerimised. Kui ►C11 finantsinstitutsioon ◄ on saanud heakskiidu 4. peatükis määratletud sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks, võib ta seda meetodit kohaldada ka kauplemisportfelli puhul;
seoses selliste tasaarvestuse raamlepingute arvessevõtmisega, mis käsitlevad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, võtavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ kauplemisportfelli kuuluvate ja sellesse mittekuuluvate positsioonide vahelist tasaarvestust arvesse ainult juhul, kui tasaarvestatavad tehingud vastavad järgmistele tingimustele:
kõiki tehinguid hinnatakse igapäevaselt turuhinnas;
mis tahes instrumente, mis on tehingute raames laenuks võetud, ostetud või saadud, võib võtta 4. peatüki kohaselt aktsepteeritud finantstagatisena arvesse, ilma sealjuures käesoleva lõike punkte c-f kohaldamata;
kui kauplemisportfelli kuuluv krediidituletisinstrument moodustab osa sisemisest riskimaandusest ja krediidiriski kaitse on käesoleva määruse kohaselt kooskõlas artikliga 204 aktsepteeritav, kohaldavad ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ üht järgmistest meetoditest:
käsitlevad seda selliselt, nagu kõnealuses krediidituletisinstrumendis olevast positsioonist ei tuleneks vastaspoole riski;
võtavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel järjepidevalt arvesse kõiki kauplemisportfelli kuuluvaid krediidituletisinstrumente, mis moodustavad osa sisemisest riskimaandusest või on ostetud vastaspoole krediidiriski positsiooni kaitseks, kui krediidiriski kaitset võetakse 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavana arvesse.
9. jagu
Omavahendite nõuded keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul
Artikkel 300
Mõisted
Käesolevas jaos ja VII osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
„pankrotivarast välistatud” – seoses kliendi varadega tähendab see seda, et on olemas tulemuslik kord, millega tagatakse, et keskse vastaspoole või kliiriva liikme maksejõuetuse korral ei ole need varad kättesaadavad vastavalt kas selle keskse vastaspoole või kliiriva liikme võlausaldajatele, või et varad ei ole kliirivale liikmele kättesaadavad selleks, et katta kahjusid, mida ta kandis muu kliendi või muude klientide maksejõuetuse tagajärjel kui klient, kellelt need varad saadi;
„keskse vastaspoolega seotud tehing” – kliendi ja kliiriva liikme vaheline artikli 301 lõikes 1 loetletud leping või tehing, mis on otseselt seotud kõnealuse kliiriva liikme ja keskse vastaspoole vahelise nimetatud lõikes loetletud lepingu või tehinguga;
„kliiriv liige” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud kliiriv liige;
„klient” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 15 määratletud klient või ettevõtja, kes on loonud kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 3;
„rahatehing”: tehing sularaha, võlainstrumentide või aktsiatega, samuti valuuta hetketehing või kauba hetketehing; rahatehingute hulka ei arvata repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehinguid;
„kaudne kliirimiskord”: kord, mis vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;
„kõrgema tasandi klient”: üksus, mis osutab kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;
„madalama tasandi klient”: üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;
„mitmetasandiline kliendistruktuur”: kaudne kliirimiskord, mille alusel osutab ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme või kõrgema tasandi kliendi klient;
„tagatisfondi tehtav rahastamata osamakse”: osamakse, mille kliiriva liikmena tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahju, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;
„täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing”: täielikult tagatud rahaturutehing, mille puhul vahetavad kaks vastaspoolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende vastaspoolte maksekohustuste täitmine.
Artikkel 301
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:
II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;
►C10 väärtpaberitega finantseerimise tehingud ◄ ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud ning
pika arveldustähtajaga tehingud.
Käesolevat jagu ei kohaldata rahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes. ►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad V jaotise kohast käsitlust rahatehingute arveldamisest tulenevate kauplemisriski positsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. ►C10 Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad lisaks rahatehingutele ka käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud lepinguid.
Käesoleva jao kohaldamisel kehtivad järgmised nõuded:
alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele seoses vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppega tehtud osamaksed;
alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi poolt sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;
kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist vastastikuseks kahjumi jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.
Artikkel 302
Keskse vastaspoole vastu olevate nõuete jälgimine
Artikkel 303
Kliirivate liikmete kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete käsitlemine
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb kliiriva liikmena, kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded järgmiselt:
ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;
ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.
Artikkel 304
Kliirivate liikmete klientide vastu olevate nõuete käsitlemine
Kui kliiriva liikmena tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma nõuete puhul omavahendite nõuete arvutamiseks käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid, kohaldatakse järgmisi sätteid:
erandina artikli 285 lõikest 2 võib ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;
keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul kohaldab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;
erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea ►C10 finantsinstitutsioon ◄ , kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta nimetatud lõike punktis b sätestatud tingimusele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid või eksootilisi optsioone;
kui keskne vastaspool säilitab tehingu muutuvtagatise ja ►C10 finantsinstitutsiooni ◄ tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab ►C10 finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on kas üks aasta või tehingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, milline periood on lühem, ning mis on vähemalt 10 tööpäeva.
Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõigus sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.
Artikkel 305
Klientide riskipositsioonide käsitlemine
Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud meetodi kohaldamist, võib ►C11 finantsinstitutsioon ◄ juhul, kui ta on klient, arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõnealuse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ positsioonid ja varad, mis on seotud kõnealuste tehingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varadest ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja varad kliiriva liikme või ühe või rohkema tema muude klientide makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;
kõnealuse ►C11 finantsinstitutsiooni ◄ või keskse vastaspoole suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide, eeskirjade ja lepingupõhiste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingute ja tehingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul. Sellisel juhul toimub kliendi positsioonide ja tagatise ülekandmine turuväärtuses, välja arvatud juhul, kui klient taotleb positsiooni sulgemist turuväärtuses;
klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punktis b sätestatud tingimuse täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel täitmisele pööratavad;
keskne vastaspool on nõuetele vastav keskne vastaspool.
Kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ hindab oma vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimusele, võib ta arvesse võtta kliendi positsioonide ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise ülekandmise ühemõttelisi juhtumeid ning majandusharu kavatsust seda tava jätkata.
Artikkel 306
Omavahendite nõuded kauplemisriski positsioonide puhul
►C11 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes järgmist käsitlust:
ta kohaldab kõigi oma nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtuste suhtes riskikaalu 2 %;
ta kohaldab kõigi oma nõuetele mittevastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes riskikaalu, mida kasutatakse artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud, krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi puhul;
kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C10 finantsinstitutsioon ◄ ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingit kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib kõnealune ►C10 finantsinstitutsioon ◄ võtta selle keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul keskse vastaspoolega kauplemisriski positsioonile riskipositsiooni väärtuseks nulli;
kui ►C10 finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C10 finantsinstitutsioon ◄ on kohustatud hüvitama kliendile kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, kohaldab kõnealune ►C10 finantsinstitutsioon ◄ sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega kauplemisriski positsiooni suhtes punktis a või b sätestatud käsitlust.
Artikkel 307
Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete puhul
Kliiriva liikmena tegutsev ►C10 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksetest, järgmist käsitlust:
ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;
ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;
ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.
Artikkel 308
Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul
►C10 finantsinstitutsioon ◄ arvutab omavahendite nõude eelrahastatud osamaksest tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:
kus:
Ki |
= |
omavahendite nõue; |
i |
= |
kliirivat liiget tähistav indeks; |
KCCP |
= |
nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c; |
DFi |
= |
eelrahastatud osamaksed; |
DFCCP |
= |
keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c, ning |
DFCM |
= |
nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksete summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C10 finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c. |
▼M8 —————
Artikkel 309
Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksete puhul
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksetest ja rahastamata osamaksetest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude arvutamiseks järgmist valemit:
K |
= |
omavahendite nõue, |
DF |
= |
nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad eelrahastatud osamaksed ning |
UC |
= |
nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad rahastamata osamaksed. |
Artikkel 310
Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul
►C10 Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete suhtes riskikaalu 0 %.
Artikkel 311
Omavahendite nõuded selliste kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele
Kui lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peavad ►C10 finantsinstitutsioonid ◄ kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolust teadasaamisest või ►C10 finantsinstitutsioonide ◄ pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:
kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;
kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksete suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksete suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;
käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone, mis ei ole käesoleva lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonid, kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.
III JAOTIS
OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
1. PEATÜKK
Eri meetodite kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted
Artikkel 312
Loa andmine ja teavitamine
Pädevad asutused lubavad ►C11 finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada „jaepanganduse” ja „äripanganduse” äriliinides alternatiivset asjaomast näitajat, kui artikli 319 lõikes 2 ja artiklis 320 sätestatud tingimused on täidetud.
►C11 Finantsinstitutsioonid ◄ taotlevad oma pädevatelt asutustelt luba ka siis, kui nad tahavad teha kõnealustes täiustatud mõõtmismudelil põhinevates meetodites olulisi laiendusi ja muudatusi. Pädevad asutused annavad loa ainult juhul, kui ►C11 finantsinstitutsioonid ◄ täidaksid esimeses lõigus osutatud standardeid ka pärast neid olulisi laiendusi ja muudatusi.