„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:

„investeerimisühing” — direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;

„finantsinstitutsioon” — krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;

„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 7 ) artikli 13 punktis 1;

„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 8 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 9 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;

„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;

„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;

„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;

„mudelirisk” — mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;

„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 10 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;

„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;

„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;

„emaettevõtja”:

„tütarettevõtja”:

Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

„filiaal” — tegevusüksus, mis on ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ majandustegevusele omaseid tehinguid;

„abiettevõtja” — ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

„finantsvaldusettevõtja” — finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused;

„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;

„segavaldusettevõtja” — emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;

„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;

„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

„finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole finantsinstitutsioon ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja, kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 11 ) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kellel on ►C10  finantsinstitutsioonist ◄ , finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises ►C10  finantsinstitutsioonis ◄ , finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

„osalus” — nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 12 ) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;

„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;

„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:

„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:

Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.

▼M8

Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;

▼C2

„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ üle;

„ ►C10  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;

„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;

„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ antud tegevusluba;

„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;

„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;

„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes selliselt, nagu kõnealune ►C11  finantsinstitutsioon ◄ moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ;

„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;

„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:

Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;

„algkapital” – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;

„operatsioonirisk” — risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;

„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;

„makseviivituse tõenäosus” — vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;

„makseviivitusest tingitud kahjumäär” — vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;

„ümberhindlustegur” — sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

„otsene krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

„kaudne krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

„raha sarnane instrument” – finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrmuent, mille eest on finantsinstitutsioonile või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;

„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;

„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;

„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;

„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;

„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);

„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;

„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;

„aktsepteeritud kapital”:

„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

▼M9

▼C2

„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;

„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;

„elamukinnisvara” — eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.

„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;

„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

„üheaastane makseviivituse määr” — kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;

„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” — laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;

„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;

„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;

„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel ►C11  finantsinstitutsioon ◄ või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ on see repoleping ja neid ostvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ pöördrepoleping;

„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;

„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:

„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;

„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;

„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;

„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;

„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;

„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;

„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;

„finantsvõimendus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditega;

„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes;

„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;

„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;

„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 13 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;

„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;

„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;

„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;

„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;

„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;

„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;

„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab tulevikus maksustatavat kasumit;

„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;

„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;

„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;

„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;

„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„kaudne osalus” — igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides;

„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;

„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;

„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;

„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;

„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;

„vähemusosalus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;

„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„vastastikune ristosalus” — ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;

„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

„sünteetiline osalus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;

„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M8

▼C2

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;

„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;

„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;

„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

„konsolideerimisgrupp” — ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 14 ) artiklis 22;

„ ►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehing ◄ ” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

„kauplemisüksus” — täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

„väike ja mittekeerukas ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

„suur ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

„suur tütarettevõtja” — suureks ►C10  finantsinstitutsiooniks ◄ kvalifitseeruv tütarettevõtja;

„börsil noteerimata ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 15 );

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler” – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega.

finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 16 ) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

finantsinstitutsioonid, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et

emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ;

konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ .

emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C11  finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel VI osas sätestatud kohustusi;

emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C10  finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja järelevalvet nende üle ning teeb likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ rahastamispositsioonide pidevat seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ning tagab kõikide nimetatud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;

sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

keskasutuse ning sellega seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ siduvad kohustused;

keskasutuse ja kõigi sellega seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ juhtkondadele.

finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;

määratud ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ , keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;

finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ , kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

pädevate asutuste arvates on ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ oluline mõju ühe või mitme ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

kaht või enamat ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;

on olemas suur risk, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.

10 miljonit eurot;

1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.

asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;

asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;

konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.

kui ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;

selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.

lõike 1 punktis a osutatud taotlus;

lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.

kuupäevast, mil ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ saab lõike 1 punktis a osutatud täieliku taotluse. ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab täieliku taotluse viivitamata teistele pädevatele asutustele;

kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutuse ◄ koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.

kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

jaotamata kasum;

muu akumuleeritud koondkasum;

muud reservid;

üldine pangandusreserv.

kõnealune kasum on kontrollitud ►C11  finantsinstitutsioonist ◄ sõltumatute isikute poolt, kes vastutavad asjaomase ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest;

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:

täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

instrumendid on otseselt emiteerinud ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pärast kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omanike või kui see on lubatud siseriikliku õigusega, siis juhtorgani eelnevat heakskiitu;

instrumentide eest on täielikult tasutud ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;

instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:

instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes esitatavas bilansis;

instrumendid on tähtajatud;

instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise korral, ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.

instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:

võrreldes ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;

instrumendid järjestatakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;

instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;

instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.

kohaldatav omavahendite kaudse rahastamise vorm ja laad;

kas ja millal tähendaksid kordajapõhised väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;

eelisväljamaksete tähendus.

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;

kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, peab instrumente reguleerivate sätetega olema ette nähtud, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab piirata kõnealuste instrumentide tagasivõtmist;

instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna.

kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuari 2014;

komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;

kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;

riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;

kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;

välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;

riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;

pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.

võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ müügitulu;

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidikvaliteedi muutusest;

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriski muutustest.

kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;

muutused ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ varade ja kohustuste väärtuses tulenevad samadest muutustest ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidikvaliteedis;

punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vara väärtuste vahel on tihe seos;

hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.

jooksva majandusaasta kahjum;

immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ täiendavaid esimese taseme omavahendeid;

järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250  % kohaldamiseks, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ alternatiivina riskikaalu 1 250  % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:

▼M5

▼C2

kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;

kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa;

artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.

esimese taseme põhiomavahendite kirjed;

täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;

teise taseme omavahendite kirjed.

ettevõtjal on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;

edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõtjalt.

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;

igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.

see asendatakse automaatselt, kohustuslikult ja viivitamatult maksukrediidiga, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kajastab ametlikult heakskiidetud iga-aastastes finantsaruannetes kahjumit, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ likvideeritakse või juhul kui ta muutub maksejõuetuks;

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;

kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.

mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summa, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab piiramatult kasutada, tingimusel, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa.

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

osa, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel

võlainstrument, sealhulgas võlaväärtpaber, laen, ettemakse ja nõudmiseni hoius;

võetud siduv laenuandmiskohustus, antud finantsgarantii või muu võetud kohustus, sõltumata sellest, kas see on tühistatav või mitte, välja arvatud kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja ette teatamiseta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral.

nõue, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt artiklile 178;

nõue, mida käsitatakse langenud väärtusega nõudena vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale;

nõue, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 7 katseaega, kui on võetud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid või kui nõude maksetähtaega on ületatud üle 30 päeva;

nõue sellise siduva kohustuse vormis, mida selle väljamaksmise või muul viisil kasutamise korral ei maksta tõenäoliselt täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata;

nõue sellise finantsgarantii vormis, mille garantii saanud pool tõenäoliselt realiseerib, sealhulgas juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab viivisnõudeks liigitamise kriteeriumidele.

nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab nõude liigitamise langenud väärtusega nõudeks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja makseviivituses olevaks nõudeks vastavalt artiklile 178;

võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et krediidiasutus või investeerimisühing on veendunud, et võlgnetavad summad makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi;

võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

nõuded ei ole enam olukorras, mille pärast tuleks need liigitada viivisnõudeks vastavalt lõikele 3;

on möödunud vähemalt aasta kuupäevast, kui rakendati võla restruktureerimise meetmeid või kuupäevast, kui nõuded liigitati viivisnõueteks, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem;

pärast võla restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole enam tähtajaks tasumata summasid ja krediidiasutus või investeerimisühing on võlgniku finantsseisundi analüüsi põhjal veendunud, et nõue makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi.

on möödunud vähemalt kaks aastat sellest, mil restruktureeritud võlanõue liigitati ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks;

vähemalt poole sellise ajavahemiku jooksul, mil nõude suhtes kohaldatakse katseaega, on tehtud regulaarseid ja õigeaegseid makseid, mille tulemusel on kokku tagasi makstud olulises summas põhiosa või intresse;

ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole tasumata rohkem kui 30 päeva.

võlakohustuse tingimuste muutmine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud;

võlakohustuse täielik või osaline refinantseerimine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud.

uued lepingutingimused, mis on võlgnikule soodsamad kui varasemad lepingutingimused, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

uued lepingutingimused on võlgnikule soodsamad kui lepingutingimused, mida sama krediidiasutus või investeerimisühing pakub samal ajal sarnase riskiprofiiliga võlgnikele, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

algsete lepingutingimuste alusel liigitati nõue viivisnõudeks enne lepingutingimuste muutmist või see oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui lepingutingimusi ei oleks muudetud;

meetme tulemusel tühistatakse võlakohustus täielikult või osaliselt;

krediidiasutus või investeerimisühing lubab kasutada lepingusätteid, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõue oli liigitatud viivisnõudeks enne kõnealustele lepingusätetele tuginemist või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud;

laenu andmisel või ligikaudu samal ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu ees oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mis oli liigitatud viivisnõudeks või oleks liigitatud viivisnõudeks, kui kõnealuseid makseid ei oleks tehtud;

lepingutingimuste muutmine hõlmab tagatise enda valdusesse võtmise kaudu tehtavaid tagasimakseid, kui selline muudatus kujutab endast järeleandmist.

algse lepingu puhul oli maksetähtaega ületatud üle 30 päeva vähemalt üks kord lepingu muutmisele eelnenud kolme kuu jooksul või ilma lepingu muutmiseta oleks maksetähtaega ületatud üle 30 päeva;

krediidilepingu sõlmimisel või ligikaudu sel ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mille puhul oli maksetähtaega ületatud 30 päeva vähemalt üks kord uue laenu andmisele eelnenud kolme kuu jooksul;

krediidiasutus või investeerimisühing lubab tugineda lepingusätetele, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõude puhul on maksetähtaega ületatud 30 päeva või oleks maksetähtaega ületatud 30 päeva, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud.

järgmiste summa:

järgmiste kirjete summa, kui need on seotud sama viivisnõudega:

0,35 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

1 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast.

0,25 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

0,35 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

0,55 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

0,70 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast;

0,85 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva üheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kümnenda aasta esimesest päevast.

0 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul üks aasta kuni seitse aastat pärast nõude liigitamist viivisnõudeks; ning

1 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast.

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamiseta;

17,65 %.

tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

järgmise summa:

finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;

see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;

pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on osalus teises ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:

kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.

instrumendid on emiteerinud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:

▼C2

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

instrumendid järjestatakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;

järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;

instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;

instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:

instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.

tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:

instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;

eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.

käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:

kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

summa, mida on vaja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;

instrumendi täielik põhisumma.

teavitama viivitamata pädevaid asutusi;

teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;

viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.

instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;

instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

osaluste kogusumma, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.

kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

tagatud hoiused;

nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 19 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

►C10  finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:

järgmised kohustused:

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

kohustused on otse emiteerinud või välja andnud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ning nende eest on täielikult tasutud;

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:

kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;