Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02013R0575-20230101

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/2023-01-01

02013R0575 — ET — 01.01.2023 — 014.004


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

▼M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013,

mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

▼B

(ELT L 176 27.6.2013, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/62, 10. oktoober 2014,

  L 11

37

17.1.2015

 M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1014, 8. juuni 2016,

  L 171

153

29.6.2016

 M3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2188, 11. august 2017,

  L 310

1

25.11.2017

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2395, 12. detsember 2017,

  L 345

27

27.12.2017

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2401, 12. detsember 2017,

  L 347

1

28.12.2017

 M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/405, 21. november 2017,

  L 74

3

16.3.2018

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/630, 17. aprill 2019,

  L 111

4

25.4.2019

►M8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/876, 20. mai 2019,

  L 150

1

7.6.2019

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033, 27. november 2019,

  L 314

1

5.12.2019

►M10

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2160, 27. november 2019,

  L 328

1

18.12.2019

►M11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/873, 24. juuni 2020,

  L 204

4

26.6.2020

►M12

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/424, 17. detsember 2019,

  L 84

1

11.3.2021

►M13

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/558, 31. märts 2021,

  L 116

25

6.4.2021

 M14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1043, 24. juuni 2021,

  L 225

52

25.6.2021

►M15

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2036, 19. oktoober 2022,

  L 275

1

25.10.2022


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 208, 2.8.2013, lk  68 (575/2013)

►C2

Parandus, ELT L 321, 30.11.2013, lk  6 (575/2013)

►C3

Parandus, ELT L 020, 25.1.2017, lk  2 (575/2013)

►C4

Parandus, ELT L 050, 24.2.2020, lk  18 (2017/2395)

►C5

Parandus, ELT L 050, 24.2.2020, lk  19 (2019/630)

►C6

Parandus, ELT L 073, 10.3.2020, lk  25 (2017/2401)

►C7

Parandus, ELT L 335, 13.10.2020, lk  20 (2019/630)

►C8

Parandus, ELT L 405, 2.12.2020, lk  79 (2019/2033)

 C9

Parandus, ELT L 065, 25.2.2021, lk  64 (2019/876)

►C10

Parandus, ELT L 398, 11.11.2021, lk  32 (2019/876)

►C11

Parandus, ELT L 092, 30.3.2023, lk  29 (nr 575/2013)




▼B

▼M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU

26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013,

mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

▼C2



I OSA

ÜLDSÄTTED



I JAOTIS

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

▼M8

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

a) 

krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;

b) 

riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;

c) 

likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;

d) 

punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e) 

avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

1.  
Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
2.  
Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL ( 1 ) ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.
3.  
Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.
4.  
Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 2 ) artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013 ( 3 ) antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

▼M9

5.  
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 ( 4 ) artikli 1 lõigete 2 ja 5 kohaldamisel kohtlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 ( 5 ) artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädevad asutused investeerimisühinguid nii, nagu need investeerimisühingud oleksid käesolevas määruses käsitletavad finantsinstitutsioonid.

▼C2

Artikkel 3

Rangemate nõuete kohaldamine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ poolt

Käesoleva määrusega ei takistata ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ hoidmast suuremaid omavahendeid ja nende komponente või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M9

1) 

„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:

a) 

hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine;

b) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 6 ) I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevus, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ning ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, investeerimisfond ega kindlustusandja:

i) 

ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem;

ii) 

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, või

iii) 

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumiga konsulteerides nii otsustab, et käsitleda võimalikku nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski ja võimalikke liidu finantsstabiilsust ohustavaid riske;

punkti b alapunktide ii ja iii kohaldamisel, kui ettevõtja kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, arvestatakse iga liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi filiaali koguvara kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vara koguväärtuse hulka;

2) 

„investeerimisühing” — direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;

3) 

„finantsinstitutsioon” — krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;

▼M9 —————

▼C2

5) 

„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 7 ) artikli 13 punktis 1;

6) 

„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;

▼M8

7) 

„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 8 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 9 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

▼C2

8) 

„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;

9) 

„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;

10) 

„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;

11) 

„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;

12) 

„mudelirisk” — mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;

▼M5

13) 

„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 10 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;

14) 

„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;

▼M5

14a) 

„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;

▼C2

15) 

„emaettevõtja”:

a) 

emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;

b) 

direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. ja 4. peatüki II jao ning VIII jaotise ning käesoleva määruse V osa kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kellel on tegelik valitsev mõju teise ettevõtja üle.

16) 

„tütarettevõtja”:

a) 

tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;

b) 

tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on tegelik valitsev mõju.

Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

17) 

„filiaal” — tegevusüksus, mis on ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ majandustegevusele omaseid tehinguid;

18) 

„abiettevõtja” — ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

19) 

„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;

▼M8

20) 

„finantsvaldusettevõtja” — finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ või finantseerimisasutused;

▼C2

21) 

„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;

22) 

„segavaldusettevõtja” — emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

23) 

„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;

24) 

„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;

25) 

„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluksid investeerimisühingu määratluse alla;

b) 

mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa;

c) 

mille suhtes kohaldatakse ja mis täidab usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded;

▼M9

26) 

„finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole finantsinstitutsioon ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja, kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 11 ) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

▼C2

27) 

„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

b) 

finantseerimisasutus;

c) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud finantsseisundiga hõlmatud abiettevõtja;

d) 

kindlustusandja;

e) 

kolmanda riigi kindlustusandja;

f) 

edasikindlustusandja;

g) 

kolmanda riigi edasikindlustusandja;

h) 

kindlustusvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f;

k) 

ettevõtja, kes on jäetud direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast välja vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4;

l) 

kolmanda riigi ettevõtja, kelle põhitegevus on võrreldav punktides a kuni k nimetatud mis tahes üksuse tegevusega;

▼M8

28) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kellel on ►C10  finantsinstitutsioonist ◄ , finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises ►C10  finantsinstitutsioonis ◄ , finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

▼C2

29) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

▼M9

29a) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

29b) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;

▼M8

29c) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

29d) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

▼C2

30) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

31) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

32) 

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

33) 

„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

34) 

„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

35) 

„osalus” — nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 12 ) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;

36) 

„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;

37) 

„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

38) 

„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:

a) 

osaluse kaudu, kus otseselt või kontrollisuhte kaudu omatakse vähemalt 20 % ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

b) 

kontrollisuhte kaudu;

c) 

mõlema või kõigi nende isikute alaline seos ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu;

39) 

„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:

a) 

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes, kui ei ole osutatud teisiti, moodustavad riski seisukohast terviku, kuna üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi;

b) 

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollisuhet, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, kuna nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, siis tekib ka teisel või kõigil teistel tõenäoliselt rahastamis- või tagasimakseraskusi.

Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.

▼M8

Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;

▼C2

40) 

„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ üle;

▼M8

41) 

►C10  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;

▼C2

42) 

„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;

43) 

„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ antud tegevusluba;

44) 

„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

45) 

„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;

46) 

„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;

47) 

„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes selliselt, nagu kõnealune ►C11  finantsinstitutsioon ◄ moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ;

48) 

„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;

49) 

„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;

50) 

„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:

a) 

leping, millega ühele lepingupoolele tekib finantsvara ja teisele lepingupoolele finantskohustus või omakapitali instrument;

b) 

direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud mis tahes instrument;

c) 

tuletisinstrument;

d) 

esmane finantsinstrument;

e) 

sularahainstrument.

Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;

▼M9

51) 

„algkapital” – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;

▼C2

52) 

„operatsioonirisk” — risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;

53) 

„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;

54) 

„makseviivituse tõenäosus” — vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;

55) 

„makseviivitusest tingitud kahjumäär” — vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;

56) 

„ümberhindlustegur” — sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

57) 

„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

58) 

„otsene krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;

59) 

„kaudne krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;

▼M9

60) 

„raha sarnane instrument” – finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrmuent, mille eest on finantsinstitutsioonile või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;

▼M5

61) 

„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;

62) 

„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;

63) 

„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;

▼C2

64) 

„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

65) 

„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

▼M5

66) 

„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

67) 

„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;

▼C2

68) 

„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);

69) 

„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;

70) 

„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;

71) 

„aktsepteeritud kapital”:

a) 

II osa III jaotise kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:

i) 

artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid ilma artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i sätestatud mahaarvamiseta;

ii) 

artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad, arvestatuna käesoleva punkti alapunkti i kohaselt;

b) 

▼M8

artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:

▼C2

i) 

artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid;

ii) 

artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad;

72) 

„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

▼M9

a) 

nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;

▼C2

b) 

neil on kliirimissüsteem, mille kohaselt II lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevase võimendustagatise nõuetele, mis pädevate asutuste arvates tagavad asjakohase kaitse;

73) 

„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;

74) 

„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;

75) 

„elamukinnisvara” — eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.

76) 

„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;

77) 

„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;

78) 

„üheaastane makseviivituse määr” — kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;

79) 

„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” — laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;

80) 

„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;

81) 

„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;

82) 

„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel ►C11  finantsinstitutsioon ◄ või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ on see repoleping ja neid ostvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ pöördrepoleping;

83) 

„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;

84) 

„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.

85) 

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:

a) 

omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;

b) 

positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;

c) 

positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;

▼M8

86) 

„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;

▼C2

87) 

„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;

88) 

„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;

89) 

„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;

90) 

„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;

▼M8

91) 

„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;

▼C2

92) 

„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;

93) 

„finantsvõimendus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditega;

94) 

„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;

95) 

„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes;

▼M8

96) 

„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;

▼C2

97) 

„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;

98) 

„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 13 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;

99) 

„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;

100) 

„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;

101) 

„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;

102) 

„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;

103) 

„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

104) 

„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;

105) 

„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;

106) 

„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

107) 

„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab tulevikus maksustatavat kasumit;

108) 

„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

109) 

„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;

110) 

„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;

111) 

„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;

112) 

„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;

113) 

„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

114) 

„kaudne osalus” — igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides;

115) 

„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;

116) 

„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;

117) 

„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;

118) 

„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;

119) 

„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;

120) 

„vähemusosalus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;

121) 

„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

122) 

„vastastikune ristosalus” — ühe ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

123) 

„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;

124) 

„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

125) 

„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;

126) 

„sünteetiline osalus” — ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;

127) 

„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

▼M8

a) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;

▼C2

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on konsolideeritud täies ulatuses direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 punkti b, c või d või lõike 2 kohaselt ning nende üle teostatakse käesoleva määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt järelevalvet sellise konsolideeritud alusel ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ koosseisus, mis on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , ning nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid;

c) 

liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ja tütarettevõtjad asuvad samas liikmesriigis ning neile annab tegevusloa ja nende üle teeb järelevalvet sama pädev asutus;

d) 

liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ja tütarettevõtjad on seotud kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korraldusega, mis kaitseb asjaomaseid ►C11  finantsinstitutsioone ◄ ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot;

e) 

on kehtestatud kord tagada kiiresti rahalised vahendid kapitali ja likviidsusena, kui see on vajalik punktis d märgitud lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel;

f) 

pädev asutus teostab korrapäraselt järelevalvet punktides d ja e märgitud korra asjakohasuse üle;

g) 

minimaalne etteteatamistähtaeg tütarettevõtjale vabatahtlikuks loobumiseks kohustusi reguleerivast korraldusest on 10 aastat;

h) 

pädeval asutusel on volitused keelata tütarettevõtjal vabatahtlikult loobuda kohustusi reguleerivast korraldusest;

▼M8

128) 

„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;

▼M5

129) 

„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;

▼M8

130) 

„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

▼M15

130a) 

„asjaomane kolmanda riigi asutus” – kolmanda riigi asutus, nagu on määratletud direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 90;

▼M8

131) 

„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

132) 

„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

133) 

„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

134) 

„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

135) 

„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a) 

tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

b) 

tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

c) 

tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

136) 

„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

137) 

„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

138) 

„konsolideerimisgrupp” — ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 14 ) artiklis 22;

139) 

►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehing ◄ ” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

140) 

„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141) 

„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142) 

„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143) 

„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144) 

„kauplemisüksus” — täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

145) 

„väike ja mittekeerukas ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole suur ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ;

b) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

d) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;

e) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;

f) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;

g) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;

h) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks ►C10  finantsinstitutsiooniks ◄ ;

i) 

pädev asutus ei ole otsustanud, et ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks ►C10  finantsinstitutsiooniks ◄ ;

146) 

„suur ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

a) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

b) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast ►C10  finantsinstitutsioonist ◄ ;

d) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;

147) 

„suur tütarettevõtja” — suureks ►C10  finantsinstitutsiooniks ◄ kvalifitseeruv tütarettevõtja;

148) 

„börsil noteerimata ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ” — ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

149) 

„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 15 );

▼M9

150) 

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler” – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega.

▼C2

2.  
Kõik käesolevas määruses esinevad viited kinnisvarale, elamu- või ärikinnisvarale või sellisele varale seatud hüpoteekidele hõlmavad Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate samaväärsete õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osakuid. Liikmesriigid või nende pädevad asutused võivad lubada käsitleda osakuid, mille näol on tegemist samaväärse kaudse osalusega kinnisvaras, otsese osalusena kinnisvaras, tingimusel et selline kaudne osalus on asjaomase liikmesriigi õiguses konkreetselt reguleeritud ja tagab pantimise korral võlausaldajatele samaväärse kaitse.
3.  
Lõike 1 punktis 80 osutatud kaubanduse rahastamine on üldjuhul kulukohustustega sidumata ja nõuab iga väljavõtutaotluse puhul rahuldavaid kaasnevaid tehingudokumente, mis võimaldab keelduda rahastamisest juhul, kui tekib kahtlus krediidivõimelisuse või kaasnevate tehingudokumentide suhtes. Kaubanduse rahastamise riskipositsioonide tagasimaksmine ei sõltu tavaliselt laenuvõtjast, sest vahendid saadakse selle asemel importijatelt laekunud sularahast või lepingu aluseks oleva kauba müügitehingutest.

▼M8

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 5

Krediidiriski kapitalinõuetele omased mõisted

III osa II jaotise kohaldamisel kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„riskipositsioon” – vara või bilansiväline kirje;

2) 

„kahju” – majanduslik kahju, sealhulgas oluline allahindluse mõju, ning instrumendi sissenõudmisega seotud oluline otsene ja kaudne kulu;

3) 

„oodatava kahju määr” – vastaspoole potentsiaalsest makseviivitusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajavahemiku jooksul riskipositsioonile oodatavalt tuleneva kahju summa ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe.



II JAOTIS

NÕUETE KOHALDAMISE TASE



1. PEATÜKK

Nõuete individuaalne kohaldamine

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

▼M8

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad käesoleva määruse II, III, IV, VII, VIIA ja VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohustused individuaalselt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d.

▼C10

1a.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõudeid individuaalselt ainult finantsinstitutsioonid, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on ühtlasi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksused ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

▼M8

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

nad ei ole kriisilahendussubjektid;

b) 

neil ei ole tütarettevõtjaid;

c) 

nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtjad.

▼C3

2.  
Üheltki ►C11  finantsinstitutsioonilt ◄ , mis on kas tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, või emaettevõtja, ja üheltki ►C11  finantsinstitutsioonilt ◄ , mis vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta artiklites 89, 90 ja 91 sätestatud kohustuste individuaalset täitmist.

▼M8

3.  
Üheltki ►C10  finantsinstitutsioonilt ◄ , kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki ►C10  finantsinstitutsioonilt ◄ , kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste täitmist individuaalselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.

▼M9

4.  

Finantsinstitutsioonid järgivad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt finantsinstitutsioonidelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

a) 

finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

b) 

finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 16 ) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

c) 

finantsinstitutsioonid, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et

i) 

nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jaos osutatud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning

ii) 

nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

5.  
Finantsinstitutsioonidelt, kelle puhul on pädevad asutused kohaldanud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 sätestatud erandit, ja finantsinstitutsioonidelt, kellele on antud tegevusluba ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt, ei nõuta VII osas sätestatud kohustuste ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete individuaalset täitmist.

▼C2

Artikkel 7

Erand usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest

1.  

Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjana tegutsevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ hõlmava konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a) 

emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b) 

emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

c) 

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,

d) 

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2.  
Pädevad asutused võivad kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust, kui emaettevõtja on ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samas liikmesriigis asuv finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvet nagu ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes ja eelkõige artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõudmisi.
3.  

Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, kui kõnealune ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja on selle liikmesriigi järelevalve all ning kui tema üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel ja kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ;

b) 

konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ .

Pädev asutus, kes käesolevat lõiget kohaldab, teavitab sellest kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Artikkel 8

Erand likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest

1.  

Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ja kas kõigi või mõnede tema liidus tegutsevate tütarettevõtjate suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle seni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C11  finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel VI osas sätestatud kohustusi;

▼M8

b) 

emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast ►C10  finantsinstitutsioon ◄ allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja järelevalvet nende üle ning teeb likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ rahastamispositsioonide pidevat seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ning tagab kõikide nimetatud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;

▼C2

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;

d) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2014 aruande mis tahes õiguslike takistuste kohta, mis võivad teha esimese lõigu punkti c kohaldamise võimatuks, ning tal palutakse teha vajadusel 31. detsembriks 2015 seadusandlik ettepanek selle kohta, milline neist takistustest tuleks kõrvaldada.

2.  
Pädevad asutused võivad osaliselt või täielikult loobuda VI osa kohaldamisest ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ja kõigi või mõnede selle tütarettevõtjate suhtes, kui kõik ühte likviidsusalagruppi kuuluvad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on saanud tegevusloa samas liikmesriigis ja kui lõike 1 tingimused on täidetud.
3.  

Kui ühte likviidsusalagruppi kuuluvad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on saanud tegevusloa mitmes liikmesriigis, kohaldatakse lõiget 1 ainult pärast artiklis 21 sätestatud menetlust ja ainult nende ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:

a) 

nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;

▼M8

b) 

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

c) 

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

▼C2

d) 

vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;

e) 

pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;

f) 

sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.

4.  
Pädevad asutused võivad samuti kohaldada lõikeid 1, 2 ja 3 ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kes on artikli 113 lõikes 7 osutatud sama ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmed, tingimusel, et asjaomased ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused, ja muude ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes, kelle vahel on artikli 113 lõikes 6 osutatud seos, tingimusel et nad täidavad kõik nimetatud sättes sätestatud tingimused. Sel juhul määravad pädevad asutused ühe ►C11  finantsinstitutsioonidest ◄ , kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest ühtse likviidsusalagrupi kõigi ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ konsolideeritud olukorra alusel.
5.  
Kui pädevad asutused on teinud lõike 1 või lõike 2 kohase erandi, võivad nad ka kohaldada direktiivi 2013/36/EL artiklit 86 või selle osasid ühe likviidsusalagrupi tasandil ning loobuda direktiivi 2013/36/EL artikli 86 või selle osade individuaalsest kohaldamisest.

▼M8

6.  
Kui käesoleva artikli kohaselt loobub pädev asutus täielikult või osaliselt VI osa kohaldamisest ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes, võib ta nimetatud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes loobuda ka artikli 430 lõike 1 punkti d alusel likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest.

▼C2

Artikkel 9

Individuaalse konsolideerimise meetod

1.  
Kui käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ning direktiivi 2013/36/EL artikli 144 lõikest 3 ei tulene teisiti, võivad pädevad asutused anda igal üksikjuhul eraldi emaettevõtjana tegutsevale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ loa kaasata oma artikli 6 lõikest 1 tulenevate nõuete arvutamisse ka tütarettevõtjad, kes vastavad artikli 7 lõike 1 punktides c ja d sätestatud tingimustele ja kelle olulistest nõuetest või kohustustest on oluline osa suunatud emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu.
2.  
Lõikes 1 sätestatud käsitlus on lubatud üksnes siis, kui emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevatele asutustele täies ulatuses asjaolud ja abinõud, sealhulgas õigusliku korralduse, millest tulenevalt puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tähtaegseks tagasimaksmiseks emaettevõtjale tütarettevõtja poolt.
3.  
Kui pädev asutus kasutab lõikega 1 ette nähtud võimalust, teavitab ta kõikide teiste liikmesriikide pädevaid asutusi korrapäraselt, kuid vähemalt üks kord aastas lõike 1 kohaldamisest ja lõikes 2 osutatud asjaoludest ning korraldustest. Kui tütarettevõtja asub kolmandas riigis, edastavad pädevad asutused sama teabe ka kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele.

Artikkel 10

Erand keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele

▼M8

1.  

Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:

▼C2

a) 

keskasutuse ning sellega seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ siduvad kohustused;

b) 

keskasutuse ja kõigi sellega seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ konsolideeritud aastaaruannete põhjal;

c) 

keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ juhtkondadele.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud loobumise kohaldamise suhtes säilitada oma kehtiva siseriikliku õiguse ja seda kasutada, kui see ei lähe vastuollu käesoleva määrusega või direktiiviga 2013/36/EL.

2.  
Kui pädevad asutused on veendunud, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ja kui keskasutuse kohustused ja võlgnevused on täielikult garanteeritud seotud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ poolt, võivad pädevad asutused loobuda II–VIII osa individuaalsest kohaldamisest keskasutuse suhtes.



2. PEATÜKK

Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine



1. jagu

Nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

▼M9

Artikkel 10a

Usaldatavusnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel, kui investeerimisühing on emaettevõtja

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse investeerimisühingut liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana, kui investeerimisühing on finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emaettevõtja või sellise investeerimisühingu emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja kellele on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5.

▼C2

Artikkel 11

Üldkäsitlus

▼M8

1.  
Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.
2.  

Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „ ►C10  finantsinstitutsioon ◄ “, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ “, „ELis emaettevõtjana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ “ ja „emaettevõtja“ ka:

a) 

finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;

b) 

määratud ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ , keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;

c) 

finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ , kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.

▼M8 —————

▼C10

3a.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksused.

▼M8

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

▼M9

4.  

ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja neis loetletud investeerimistegevusteks.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad finantsinstitutsioonid, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

▼M8

5.  
Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud ►C10  finantsinstitutsioonidest ◄ koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.
6.  
Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta tõhusat järelevalvet konsolideeritud alusel ja sellega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.

▼M8 —————

▼M15

Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, on kriisilahendussubjektid või kolmanda riigi üksused, mis oleksid kriisilahendussubjektid, kui nad oleksid asutatud liidus, arvutab kõnealuse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev finantsinstitutsioon artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa:

a) 

iga kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi üksuse puhul, mis oleks kriisilahendussubjekt, kui ta oleks asutatud liidus;

b) 

ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni puhul, nagu see oleks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ainus kriisilahendussubjekt.

Esimese lõigu punktis b osutatud arvutus tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni konsolideeritud olukorra alusel.

Kriisilahendusasutused tegutsevad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõikega 4 ja artikli 45h lõikega 2.

▼M8

Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  
ELis emaettevõtjana tegutsevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

▼C10

2.  
Kriisilahendussubjektiks liigitatud finantsinstitutsioon, kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.

▼M8

3.  
Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

4.  
Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud ►C10  finantsinstitutsioone ◄ käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.
2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.

▼M9 —————

▼C2



2. jagu

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

▼M8

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3–6 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

▼M8

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

▼M8

2.  
Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.
3.  
Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.
4.  
►C10  Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.
5.  
Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.
6.  

Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

a) 

pädevate asutuste arvates on ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ oluline mõju ühe või mitme ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

b) 

kaht või enamat ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

7.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

a) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit 28. detsembril 2020;

b) 

kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ tekitab, ning

c) 

kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.

8.  

Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;

b) 

on olemas suur risk, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.

▼M8

9.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2



3. jagu

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala

Artikkel 19

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja jäävad üksused

1.  

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ , finantseerimisasutust või ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või ettevõtja, milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, kui asjaomase ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht on väiksem, kui väikseim järgmisest kahest summast:

a) 

10 miljonit eurot;

b) 

1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.

2.  

Direktiivi 2013/36/EL artikli 111 kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi otsustada, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutust või ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, järgmistel juhtudel:

a) 

asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;

b) 

asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;

▼C3

c) 

konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.

▼C2

3.  
Kui lõikes 1 ja lõike 2 punktis b osutatud juhtudel vastab nimetatud sätetes loetletud tingimustele mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski kaasata konsolideerimise alla, kui neil ühiselt on mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus.

Artikkel 20

Ühisotsused usaldatavusnõuete kohta

1.  

Pädevad asutused teevad igakülgselt konsulteerides koostööd järgmistel juhtudel:

a) 

kui ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;

b) 

selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.

Taotlused esitatakse ainult ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegevale asutus ◄ .

Artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus sisaldab sellise metoodika kirjeldust, mida kasutatakse operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitali jagamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel. Taotluses näidatakse ära, kas ja kuidas kavatsetakse riskimõõtmissüsteemis võtta arvesse diversifitseerimise mõju.

2.  

Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda kuue kuu jooksul ühisotsuseni järgmistes küsimustes:

a) 

lõike 1 punktis a osutatud taotlus;

b) 

lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.

Kõnealune ühisotsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 osutatud pädev asutus esitab taotlejale.

3.  

Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse arvestama alates:

a) 

kuupäevast, mil ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ saab lõike 1 punktis a osutatud täieliku taotluse. ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab täieliku taotluse viivitamata teistele pädevatele asutustele;

b) 

kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutuse ◄ koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.

4.  
Kui pädevad asutused ei võta kuue kuu jooksul vastu ühisotsust, teeb ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ lõike 1 punktis a osutatud küsimustes ise otsuse. ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ otsus ei piira direktiivi 2013/36/EL artikli 105 kohaseid pädevate asutuste volitusi.

Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.

►C11  Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ esitab otsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või ELis emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale ning teistele pädevatele asutustele.

Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

5.  
Kui pädevad asutused ei võta kuue kuu jooksul vastu ühisotsust, teeb tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus lõike 1 punktis b osutatud küsimustes ise otsuse.

Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.

Otsus esitatakse ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ , kes teavitab ELis emaettevõtjana tegutsevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsevat finantsvaldusettevõtjat või ELis emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat.

Kui ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

6.  
Kui ELis emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ja selle tütarettevõtjad või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kasutavad artikli 312 lõike 2 kohast täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või artikli 143 kohast sisereitingute meetodit ühtsetel alustel, lubavad pädevad asutused, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad vastavalt artiklites 321 ja 322 või III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud kvalifitsioonikriteeriumidele koos vaadelduna nii, et see on kooskõlas konsolideerimisgrupi struktuuriga ja selle riskijuhtimissüsteemide, -protsessside ja -meetoditega.
7.  
Lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud otsuseid tunnustatakse määravatena ning pädevad asutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.
8.  
Ühisotsuste tegemise hõlbustamiseks töötab EBA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis a osutatud ühisotsuste tegemise kord seoses taotlustega artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 ning artiklis 363 osutatud lubade saamiseks.

EBA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 21

Ühisotsused likviidsusnõuete kohaldamise taseme kohta

1.  
ELis emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja taotlusel või ELis emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja allkonsolideeritud tütarettevõtja taotlusel teevad ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja ELis emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja asjaomases liikmesriigis asuvate tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus kõik endast oleneva, et jõuda ühisotsusele selle kohta, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d esitatud tingimused on täidetud, ja ühtse likviidsusalagrupi kindlaksmääramise kohta artikli 8 kohaldamisel.

Kõnealune ühisotsus tehakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ on esitanud aruande, milles artiklis 8 sätestatud kriteeriumide kohaselt on kindlaks määratud ühtne likviidsusalagrupp. Kui kuue kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, konsulteerib ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ mis tahes teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel EBAga. ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ võib konsulteerida EBAga omal algatusel.

Ühisotsusega võidakse kehtestada ka piirangud likviidsete varade asukohale ja omandiõigusele ning nõuda, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes on tehtud erand VI osa kohaldamisest, peavad hoidma vähemalt teatavaid minimaalseid likviidseid varasid.

See ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille ►C11  konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ esitab likviidsusalagrupi emaettevõtjana tegutsevale ►C11  finantsinstitutsioon ◄ .

2.  
Kui ühisotsust ei tehta kuue kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse.

Iga pädev asutus võib siiski kuue kuu jooksul pöörduda EBA poole küsimuses, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele kolme kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse, võttes arvesse kasu ja riski tasakaalu emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ liikmesriigi tasandil ning kasu ja riski tasakaalu tütarettevõtja liikmesriigi tasandil. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.

Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsused on siduvad.

3.  
Lisaks võib mis tahes asjaomane pädev asutus kuue kuu jooksul konsulteerida EBAga, kui arvamused lahknevad artikli 7 lõike 3 punktides a–d sätestatud tingimuste küsimuses. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele 3 kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse.

▼C10

Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1.  
Tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel finantsinstitutsioonidel või nende emaettevõtjal, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on finantsinstitutsioon või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.
2.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast finantsinstitutsioonid loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast finantsinstitutsiooni koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.

▼C2

Artikkel 23

Kolmandate riikide ettevõtjad

Konsolideeritud alusel teostatava järelevalve kohaldamisel käesoleva peatüki kohaselt kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing”, „krediidiasutus” ja „finantseerimisasutus” ja „ ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ” ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid nende mõistete artikli 4 kohastele määratlustele.

Artikkel 24

Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine

1.  
Varasid ja bilansiväliseid kirjeid hinnatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.
2.  
Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused nõuda, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ viiksid varade ja bilansiväliste kirjete hindamise ning omavahendite kindlaksmääramise läbi vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel.



II OSA

▼M8

OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED

▼C2



I JAOTIS

OMAVAHENDITE ELEMENDID



1. PEATÜKK

Esimese taseme omavahendid

Artikkel 25

Esimese taseme omavahendid

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.



2. PEATÜKK

Esimese taseme põhiomavahendid



1. jagu

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 26

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed

1.  

Esimese taseme põhiomavahendite kirjed on järgmised:

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c) 

jaotamata kasum;

d) 

muu akumuleeritud koondkasum;

e) 

muud reservid;

f) 

üldine pangandusreserv.

Punktides c–f osutatud kirjeid tunnustatakse esimese taseme põhiomavahenditena ainult siis, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab neid piiramatult ja viivitamatult kasutada, et katta riskid või kahju kohe, kui need tekivad.

2.  

Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kajastada aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne, kui ta on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, ainult pädeva asutuse eelneval loal. Pädev asutus annab loa, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

kõnealune kasum on kontrollitud ►C11  finantsinstitutsioonist ◄ sõltumatute isikute poolt, kes vastutavad asjaomase ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ vahekasumi või aastakasumi kontrollimisel saadakse piisavalt kinnitust, et kõnealust kasumit on hinnatud kohaldatavas raamatupidamistavas sätestatud põhimõtete kohaselt.

▼M8

3.  
Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. ►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a) 

neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ on loa juba saanud;

b) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

▼C2

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prognoositavuse mõistet, mida kasutatakse selle kindlakstegemisel, kas mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid on maha arvatud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 27

Esimese taseme põhiomavahendite kirjetena aktsepteeritavad vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kapitaliinstrumendid

1.  

Esimese taseme põhiomavahendite kirjete hulka kuuluvad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirja alusel emiteeritud mis tahes kapitaliinstrumendid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:

i) 

vastastikune selts;

ii) 

ühistu;

iii) 

hoiuasutus;

iv) 

samalaadne ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

v) 

krediidiasutus, mis kuulub täielikult ühele alapunktides i–iv osutatud asutustest ja kellel on asjakohase pädeva asutuse heakskiit käesoleva artikli sätete rakendamiseks, kui ja seniks, kui 100 % krediidiasutuse emiteeritud lihtaktsiatest kuulub otseselt või kaudselt nimetatud punktides osutatud asutusele;

b) 

täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;

Neid vastastikuseid seltse, ühistuid või hoiuasutusi, keda tunnustati nendena enne 31. detsembrit 2012 kohaldatud siseriikliku õiguse alusel, klassifitseeritakse nendena jätkuvalt käesoleva osa kohaldamisel, tingimusel et nad täidavad jätkuvalt tingimusi, mille kohaselt neid sellistena tunnustati.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse tingimused, mille kohaselt pädevad asutused võivad kindlaks määrata, et kohaldatava siseriikliku õigusega ette nähtud ettevõtja tüüpi käsitatakse käesoleva osa kohaldamisel vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või samalaadse ►C11  finantsinstitutsioonina ◄ .

EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 28

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

1.  

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

instrumendid on otseselt emiteerinud ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pärast kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omanike või kui see on lubatud siseriikliku õigusega, siis juhtorgani eelnevat heakskiitu;

▼M8

b) 

instrumentide eest on täielikult tasutud ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;

▼C2

c) 

instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

need kvalifitseeruvad kapitalina direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses;

ii) 

need klassifitseeritakse omakapitalina kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud tähenduses;

iii) 

need klassifitseeritakse omakapitalina bilansilise maksejõuetuse kindlakstegemisel, kui see on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatav;

d) 

instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ finantsaruannetes esitatavas bilansis;

e) 

instrumendid on tähtajatud;

f) 

instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimine;

ii) 

instrumentide vabatahtlik tagasiostmine või kapitali vabatahtlik vähendamine muul viisil, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on vastavalt artiklile 77 saanud pädeva asutuse eelneva loa;

g) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ likvideerimise korral, ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.

h) 

instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:

i) 

puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga, sealhulgas seoses muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, ning instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;

ii) 

instrumentide omanikele võidakse väljamaksed teha ainult väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

iii) 

instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksete ülempiiri või muid selle maksimumtasemele seatud piiranguid, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;

iv) 

väljamaksete suurust ega muid tingimusi ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest instrumendid emiteerimisel osteti, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;

v) 

instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ pandud mis tahes kohustust teha väljamakseid instrumentide omanikele ning ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ei ole sellist kohustust pandud ka mis tahes muul viisil;

vi) 

väljamaksete tegematajätmist ei käsitata ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna;

vii) 

väljamaksete tühistamisega ei kaasne ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ mingeid piiranguid;

i) 

võrreldes ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;

j) 

instrumendid järjestatakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;

k) 

instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;

l) 

instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i–v osutatud üksustega;

m) 

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.

Esimese lõigu punktis j sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid sisalduvad täiendavates esimese taseme omavahendites või teise taseme omavahendites artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et need kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.

▼M8

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼C2

2.  
Lõike 1 punktis i sätestatud tingimused loetakse täidetuks olenemata täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhisumma alalisest allahindamisest.

▼C11

Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või finantsinstitutsiooni eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.

▼C3

3.  
Lõike 1 punkti h alapunktis iii sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendilt makstakse välja kordajapõhiseid dividende, tingimusel et selliste kordajapõhiste dividendide tõttu ei tehta väljamakseid, mille tulemuseks on omavahendite ebaproportsionaalne vähenemine.

▼M8

Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;

b) 

emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;

c) 

leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;

d) 

tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;

e) 

emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;

f) 

lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.

▼C2

4.  
Lõike 1 punkti h alapunkti i kohaldamisel peavad diferentseeritud väljamaksed kajastama ainult diferentseeritud hääleõigusi. Sellega seoses kohaldatakse suuremaid väljamakseid ainult esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, millel on vähem hääleõigusi või millel need puuduvad.
5.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) 

kohaldatav omavahendite kaudse rahastamise vorm ja laad;

▼C3

b) 

kas ja millal tähendaksid kordajapõhised väljamaksed omavahendite ebaproportsionaalset vähenemist;

▼C2

c) 

eelisväljamaksete tähendus.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 29

Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid

1.  
Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud artiklis 28 sätestatud tingimused koos käesoleva artikli kohaldamisest tulenevate erisustega.
2.  

Seoses kapitaliinstrumentide tagasivõtmisega peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;

b) 

kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, peab instrumente reguleerivate sätetega olema ette nähtud, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab piirata kõnealuste instrumentide tagasivõtmist;

c) 

instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna.

3.  
Kapitaliinstrumendid võivad sisaldada väljamaksete ülempiiri või maksimumtasemele seatud piiranguid ainult juhul, kui ülempiir või piirang on ette nähtud kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega või ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ põhikirjaga.
4.  
Kui kapitaliinstrumendid annavad maksejõuetuse või likvideerimise korral omanikule õiguse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reservidele instrumentide nimiväärtusega piiratud mahus, kohaldatakse sellist piirangut samal määral ka ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanike suhtes.

Esimeses lõigus sätestatud tingimus ei piira vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või muu samalaadse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ võimalust arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumente, mis ei anna nende omanikule hääleõigust ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

hääleõigust mitte andvate instrumentide omanike nõudeõigus ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral on proportsionaalne selle osaga esimese taseme põhiomavahendite kogusummast, mida need hääleõigust mitte andvad instrumendid esindavad;

b) 

muu poolest kvalifitseeruvad instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

5.  
Kui kapitaliinstrumendid annavad maksejõuetuse või likvideerimise korral omanikule sellise nõudeõiguse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ varadele, mille puhul kohaldatakse ülemmäära, kohaldatakse sellist piirangut samal määral ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud kõigi esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide omanike suhtes.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada selliste tagasivõtmise piirangute laad, mis on vajalikud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasivõtmisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 30

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahendite kirjena lõpeb otsekohe.

Artikkel 31

Ametiasutuste poolt eriolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

1.  

Eriolukorras võivad pädevad asutused lubada ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumendid, mis vastavad vähemalt artikli 28 lõike 1 punktide b kuni e tingimustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuari 2014;

b) 

komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;

c) 

kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;

d) 

riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;

e) 

kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;

f) 

välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;

g) 

riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;

h) 

pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.

2.  
Asjaomase pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral ja temaga koostöös loeb EBA käesoleva määruse kohaldamisel lõikes 1 osutatud instrumendid samaväärseks esimese taseme põhiomavahendi instrumentidega.



2. jagu

Usaldatavusfiltrid

Artikkel 32

Väärtpaberistatud varad

1.  

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ jätab omavahendite kõigist elementidest välja kohaldatava raamatupidamistava kohase mis tahes omakapitali suurendamise, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, sealhulgas järgmise:

a) 

võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ müügitulu;

b) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seda, mida tähendab müügitulu lõike 1 punkti a tähenduses.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 33

Rahavoogude riskimaandamine ja oma kohustuste väärtuse muutus

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad omavahendite kõigist elementidest välja järgmised kirjed:

a) 

õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;

b) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidikvaliteedi muutusest;

▼M8

c) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriski muutustest.

▼C2

2.  
Lõike 1 punkti c kohaldamisel ei tasaarvesta ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ enda krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse muutustest tulenevat kasumit ja kahjumit oma vastaspoole krediidiriskist tingitud õiglase väärtuse muutustest tuleneva kasumi ja kahjumiga.
3.  

Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b kohaldamist, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ arvata oma kohustustest tulenevate kasumite ja kahjumite summa omavahendite hulka, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;

b) 

muutused ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ varade ja kohustuste väärtuses tulenevad samadest muutustest ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidikvaliteedis;

c) 

punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vara väärtuste vahel on tihe seos;

d) 

hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks, mida tähendab tihe seos võlakirjade väärtuse ja vara väärtuse vahel, mida on osutatud lõike 3 punktis c.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 34

Täiendavad väärtuse korrigeerimised

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad omavahendite summa arvutamisel artiklis 105 sätestatud nõudeid kõigi oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad esimese taseme põhiomavahenditest maha mis tahes vajalikud täiendavad väärtuse korrigeerimised.

Artikkel 35

Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum

Välja arvatud artiklis 33 osutatud kirjete puhul, ei tee ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerimisi, et kõrvaldada omavahenditest varadelt või kohustustelt saadud realiseerimata kasum või kahjum, mis on mõõdetud õiglases väärtuses.



3. jagu

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, erandid ja alternatiivid



1. alajagu

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Artikkel 36

Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha järgmise:

a) 

jooksva majandusaasta kahjum;

▼M8

b) 

immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;

▼C2

c) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;

e) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;

f) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;

g) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;

h) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

i) 

selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;

j) 

artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ täiendavaid esimese taseme omavahendeid;

k) 

järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250  % kohaldamiseks, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ alternatiivina riskikaalu 1 250  % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:

i) 

oluline osalus väljaspool finantssektorit;

▼M5

ii) 

artikli 244 lõike 1 punkti b, artikli 245 lõike 1 punkti b ja artikli 253 kohased väärtpaberistamise positsioonid;

▼C2

iii) 

artikli 379 lõike 3 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded;

iv) 

positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei saa vastavalt artikli 153 lõikele 8 sisereitingute meetodi kohaselt määrata;

v) 

omakapitali investeeringud sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt, vastavalt artikli 155 lõikele 4;

l) 

kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;

▼M7

m) 

kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa;

▼M8

n) 

artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.

▼C2

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesoleva artikli lõike 1 punktides a, c, e, f, h, i ja l osutatud mahaarvamiste kohaldamist ning seotud mahaarvamisi, mis sisalduvad artikli 56 punktides a, c, d ja f ning artikli 66 punktides a, c ja d.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kookõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada finantseerimisasutuste ja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 17 ) asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) konsulteerides, kolmandate riikide kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 4 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäävate ettevõtjate selliste kapitaliinstrumentide liigid, mis arvatakse maha omavahendite järgmistest elementidest:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite kirjed;

b) 

täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;

c) 

teise taseme omavahendite kirjed.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamist, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisust, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 37

Immateriaalse vara mahaarvamine

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad mahaarvatavate immateriaalsete varade summa kindlaks järgmiselt:

a) 

mahaarvatavat summat vähendatakse sellega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, mille saab kustutada, kui immateriaalsete varade väärtus langeb või nende raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b) 

mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ oluliste investeeringute hindamisel;

▼M8

c) 

mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.

▼C2

Artikkel 38

Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad mahaarvatava tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa kindlaks vastavalt käesolevale artiklile.
2.  
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa arvutamisel ei vähendata seda ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, välja arvatud juhul, kui on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused.
3.  

Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summat võib vähendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

ettevõtjal on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;

b) 

edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõtjalt.

4.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mida kasutatakse lõike 3 kohaldamisel, ei või sisaldada selliseid edasilükkunud tulumaksu kohustusi, millega vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat immateriaalse vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat.
5.  

Lõikes 4 osutatud seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa jaotatakse järgmise vahel:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;

b) 

igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jaotavad seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused proportsionaalselt vastavalt sellele, milline on punktis a ja punktis b osutatud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara osakaal.

Artikkel 39

Enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

1.  

Järgmisi kirjeid ei arvata omavahenditest maha ja neile antakse riskikaal vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;

b) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.

2.  

►M8  Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: ◄

a) 

see asendatakse automaatselt, kohustuslikult ja viivitamatult maksukrediidiga, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kajastab ametlikult heakskiidetud iga-aastastes finantsaruannetes kahjumit, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ likvideeritakse või juhul kui ta muutub maksejõuetuks;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;

c) 

kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad edasilükkunud tulumaksu vara suhtes riskikaalu 100 %, kui punktides a, b ja c sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 40

Oodatava kahju arvutamisest tulenevate negatiivsete summade mahaarvamine

Artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt mahaarvatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaos osutatud oodatava kahjuga samale tasemele.

Artikkel 41

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti e kohaldamisel vähendatakse mahaarvatavat kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat järgmise võrra:

a) 

mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;

b) 

kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summa, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab piiramatult kasutada, tingimusel, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa.

Kõnealune vara, millega vähendatakse mahaarvatavat summat, saab riskikaalu vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriumid, mille alusel pädev asutus lubab ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varade summat vastavalt lõike 1 punktis b sätestatule.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 42

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 36 lõike 1 punkti f kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ osalused enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 43

Olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas

Mahaarvamiste tegemisel kooskõlas artikliga 36 loetakse ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olevat oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ omab üle 10 % kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on märkimisväärne seos kõnealuse ettevõtjaga ja ta omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente ning asjaomane ettevõtja ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse, kuid on kohaldatava raamatupidamistava kohase finantsaruandluse eesmärgil kaasatud ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samasse raamatupidamislikku konsolideerimisse.

Artikkel 44

Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 36 lõike 1 punktides g, h ja i osutatud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides ja nende muudes kapitaliinstrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 45

Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 36 lõike 1 punktidega h ja i ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 46

Osaluste mahaarvamine esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti h kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktides a–g, punkti k alapunktides ii–v ja punktis l osutatud mahaarvamised, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 36 lõike 1 punktis h osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i–iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osa, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel

Artikkel 47

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering finantssektori ettevõtjas

Artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel määratakse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa kindalaks vastavalt artiklitele 44 ja 45 ja 2. alajaole ning nende hulka ei arvata väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioone, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

▼M7

Artikkel 47a

Viivisnõuded

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel hõlmab „viivisnõue” järgmisi kirjeid, eeldusel et neid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis:

a) 

võlainstrument, sealhulgas võlaväärtpaber, laen, ettemakse ja nõudmiseni hoius;

b) 

võetud siduv laenuandmiskohustus, antud finantsgarantii või muu võetud kohustus, sõltumata sellest, kas see on tühistatav või mitte, välja arvatud kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja ette teatamiseta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral.

2.  
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võlainstrumendi riskipositsiooni väärtus selle bilansiline väärtus, mille mõõtmisel ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid, muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi ega osalisi mahakandmisi, mille krediidiasutus või investeerimisühing on teinud alates viimasest korrast, mil nõue viivisnõudeks liigitati.

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel peab sellise võlainstrumendi riskipositsiooni väärtuses, mis osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, sisalduma ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus.

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võetud siduva laenuandmiskohustuse, antud finantsgarantii või muu käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kohustuse riskipositsiooni väärtus selle nimiväärtus, mis kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, võtmata arvesse otsest või kaudset krediidiriski kaitset. Võetud siduva laenuandmiskohustuse nimiväärtus on kasutusele võtmata summa sellest summast, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda ning antud finantsgarantii nimiväärtus on maksimaalne summa, mille isik peaks garantii realiseerimise korral maksma.

Käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud nimiväärtuses ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid ega muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi.

3.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel liigitatakse viivisnõueteks järgmised nõuded:

a) 

nõue, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt artiklile 178;

b) 

nõue, mida käsitatakse langenud väärtusega nõudena vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale;

c) 

nõue, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 7 katseaega, kui on võetud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid või kui nõude maksetähtaega on ületatud üle 30 päeva;

d) 

nõue sellise siduva kohustuse vormis, mida selle väljamaksmise või muul viisil kasutamise korral ei maksta tõenäoliselt täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata;

e) 

nõue sellise finantsgarantii vormis, mille garantii saanud pool tõenäoliselt realiseerib, sealhulgas juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab viivisnõudeks liigitamise kriteeriumidele.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku vastu bilansilised nõuded, mille puhul on maksetähtaega ületatud üle 90 päeva ja mis moodustavad rohkem kui 20 % kõigist kõnealuse võlgniku vastu olevatest bilansilistest nõuetest, käsitatakse punkti a kohaldamisel kõiki kõnealuse võlgniku vastu olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid nõudeid viivisnõuetena.

4.  

Nõudeid, mille suhtes ei ole kohaldatud võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab nõude liigitamise langenud väärtusega nõudeks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja makseviivituses olevaks nõudeks vastavalt artiklile 178;

b) 

võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et krediidiasutus või investeerimisühing on veendunud, et võlgnetavad summad makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi;

c) 

võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

5.  
Viivisnõude liigitamine müügiks hoitavaks põhivaraks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel.
6.  

Viivisnõudeid, mille suhtes kohaldatakse võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

nõuded ei ole enam olukorras, mille pärast tuleks need liigitada viivisnõudeks vastavalt lõikele 3;

b) 

on möödunud vähemalt aasta kuupäevast, kui rakendati võla restruktureerimise meetmeid või kuupäevast, kui nõuded liigitati viivisnõueteks, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem;

c) 

pärast võla restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole enam tähtajaks tasumata summasid ja krediidiasutus või investeerimisühing on võlgniku finantsseisundi analüüsi põhjal veendunud, et nõue makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi.

▼C7

Täielikku ja õigeaegset tagasimaksmist võib pidada tõenäoliseks juhul, kui võlgnik on korrapäraselt ja õigel ajal maksnud tagasi summad, mis võrduvad ühega järgmistest:

▼M7

a) 

summa, mis oli tähtajaks tasumata enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist, kui olid olemas tähtajaks tasumata summad;

b) 

summa, mis on maha kantud võla restruktureerimise meetmete rakendamise raames, kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud.

7.  

Kui nõude liigitamine viivisnõudeks vastavalt lõikele 6 lõpetatakse, kohaldatakse sellise nõude suhtes katseaega, kuni täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

on möödunud vähemalt kaks aastat sellest, mil restruktureeritud võlanõue liigitati ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks;

b) 

vähemalt poole sellise ajavahemiku jooksul, mil nõude suhtes kohaldatakse katseaega, on tehtud regulaarseid ja õigeaegseid makseid, mille tulemusel on kokku tagasi makstud olulises summas põhiosa või intresse;

c) 

ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole tasumata rohkem kui 30 päeva.

Artikkel 47b

Võla restruktureerimise meetmed

1.  

Võla restruktureerimise meede hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma siduvate finantskohustuste täitmisel. Järeleandmine võib laenuandjale tuua kahju ja osutab ühele järgmistest tegevustest:

a) 

võlakohustuse tingimuste muutmine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud;

b) 

võlakohustuse täielik või osaline refinantseerimine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud.

2.  

Võla restruktureerimise meetmetena käsitatakse vähemalt järgmisi olukordi:

a) 

uued lepingutingimused, mis on võlgnikule soodsamad kui varasemad lepingutingimused, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

b) 

uued lepingutingimused on võlgnikule soodsamad kui lepingutingimused, mida sama krediidiasutus või investeerimisühing pakub samal ajal sarnase riskiprofiiliga võlgnikele, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;

c) 

algsete lepingutingimuste alusel liigitati nõue viivisnõudeks enne lepingutingimuste muutmist või see oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui lepingutingimusi ei oleks muudetud;

d) 

meetme tulemusel tühistatakse võlakohustus täielikult või osaliselt;

e) 

krediidiasutus või investeerimisühing lubab kasutada lepingusätteid, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõue oli liigitatud viivisnõudeks enne kõnealustele lepingusätetele tuginemist või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud;

f) 

laenu andmisel või ligikaudu samal ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu ees oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mis oli liigitatud viivisnõudeks või oleks liigitatud viivisnõudeks, kui kõnealuseid makseid ei oleks tehtud;

g) 

lepingutingimuste muutmine hõlmab tagatise enda valdusesse võtmise kaudu tehtavaid tagasimakseid, kui selline muudatus kujutab endast järeleandmist.

3.  

Järgmised asjaolud näitavad, et võla restruktureerimise meetmeid võib olla võetud:

a) 

algse lepingu puhul oli maksetähtaega ületatud üle 30 päeva vähemalt üks kord lepingu muutmisele eelnenud kolme kuu jooksul või ilma lepingu muutmiseta oleks maksetähtaega ületatud üle 30 päeva;

b) 

krediidilepingu sõlmimisel või ligikaudu sel ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mille puhul oli maksetähtaega ületatud 30 päeva vähemalt üks kord uue laenu andmisele eelnenud kolme kuu jooksul;

c) 

krediidiasutus või investeerimisühing lubab tugineda lepingusätetele, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõude puhul on maksetähtaega ületatud 30 päeva või oleks maksetähtaega ületatud 30 päeva, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud.

4.  
Käesoleva artikli kohaldamisel hinnatakse võlgniku raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel võlgniku tasandil, võttes arvesse kõiki võlgniku gruppi kuuluvaid juriidilisi isikuid, kes jäävad grupi raamatupidamise konsolideerimise ulatusse, ja füüsilisi isikuid, kellel on grupi üle kontroll.

Artikkel 47c

Mahaarvamine seoses viivisnõuetega

1.  

Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga viivisnõude jaoks eraldi kindlaks kohaldatava ebapiisava katte summa, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, lahutades käesoleva lõike punkti b alusel arvutatud summa käesoleva lõike punkti a alusel arvutatud summast, kui punktis a osutatud summa ületab punktis b osutatud summat:

a) 

järgmiste summa:

i) 

iga viivisnõude tagamata osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 2 osutatud kohaldatava teguriga;

ii) 

iga viivisnõude tagatud osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 3 osutatud kohaldatava teguriga;

b) 

järgmiste kirjete summa, kui need on seotud sama viivisnõudega:

i) 

spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised;

ii) 

artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised;

iii) 

muud omavahendite vähendamised;

iv) 

krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingutel põhinevat meetodit, seoses viivisnõuetega artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summade absoluutväärtus, kui igale viivisnõudele omistatava absoluutväärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summad viivisnõude puhul oodatava kahju osakaaluga makseviivituses olevate või mitteolevate nõuete oodatavasse kogukahjusse, kui see on kohaldatav;

v) 

kui viivisnõue osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, siis ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus;

vi) 

summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on nõude viivisnõudeks liigitamisest alates maha kandnud.

Viivisnõude tagatud osa on nõude see osa, mis loetakse III osa II jaotise kohaste omavahendite nõuete arvutamisel tagatuks otsese krediidiriski kaitsega või kaudse krediidiriski kaitsega või mis on täielikult ja terviklikult hüpoteegiga tagatud.

Viivisnõude tagamata osa vastab artikli 47a lõikes 1 osutatud nõude väärtuse ja nõude tagatud osa vahele, kui see on olemas.

2.  

Lõike 1 punkti a alapunkti i kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:

a) 

0,35 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

b) 

1 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast.

3.  

Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:

a) 

0,25 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

b) 

0,35 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

c) 

0,55 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

d) 

0,70 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

e) 

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

f) 

0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

g) 

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast;

h) 

0,85 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva üheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;

i) 

1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kümnenda aasta esimesest päevast.

▼M11

4.  

Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur või millele on andnud garantii või edasigarantii artikli 201 lõike 1 punktides a–e osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, kelle vastu tagamata nõuete puhul määrataks riskikaaluks 0 % vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmisi tegureid:

▼M7

a) 

0 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul üks aasta kuni seitse aastat pärast nõude liigitamist viivisnõudeks; ning

b) 

1 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast.

5.  
EBA hindab tagatud viivisnõuete hindamise tavasid ja võib välja töötada suunised, et määrata kindlaks ühine metoodika, sealhulgas võimalikud ajalisest seisukohast ümberhindamise miinimumnõuded ja erimeetodid, nõuetekohase otsese ja kaudse krediidiriski kaitse usaldatavusnõuete kohaseks hindamiseks, eelkõige seoses sissenõutavuse ja täitmisele pööratavuse eeldustega. Need suunised võivad sisaldada ka lõikes 1 osutatud viivisnõude tagatud osa kindlaksmääramise ühtset metoodikat.

Kõnealused suunised esitatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

6.  
Erandina lõikest 2, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul üks kuni kaks aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 2 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.

Erandina lõikest 3, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul kaks aastat kuni kuus aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 3 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.

Käesolevat lõiget võib kohaldada üksnes esimese võla restruktureerimise meetme puhul, mida on rakendatud alates nõude viivisnõudeks liigitamisest.

▼C2



2. alajagu

Erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest ja alternatiivid kõnealustele mahaarvamistele

Artikkel 48

Künnisega seotud erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.  

Artikli 36 lõike 1 punktidega c ja i ette nähtud mahaarvamiste tegemisel ei nõuta, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvaksid maha käesoleva lõike punktides a ja b loetletud kirjeid, mille kogusumma ei ületa lõikes 2 osutatud künnist:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

b) 

kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

2.  

Lõike 1 kohaldamisel on künniseks käesoleva lõike punktis a osutatud summa korrutatud käesoleva lõike punktis b osutatud protsendimääraga:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamiseta;

b) 

17,65 %.

3.  

Lõike 1 kohaldamisel määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kindlaks selle, millist osa edasilükkunud tulumaksu varast esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummas ei tule maha arvata, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:

a) 

tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;

b) 

järgmise summa:

i) 

punktis a osutatud summa;

ii) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusumma selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering ja mille kogusumma ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

Oluliste investeeringute osakaal kirjete kogusummas, mida ei tule maha arvata, võrdub üks miinus esimeses lõigus osutatud osa.

4.  
Kirjete summadele, mida lõike 1 kohaselt maha ei arvata, antakse riskikaal 250 %.

Artikkel 49

Mahaarvamisnõue konsolideerimise, täiendava järelevalve või ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omaalgatusliku kaitseskeemi kohaldamise korral

1.  

Omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad, et ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutaksid direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodit 1, 2 või 3, võivad pädevad asutused lubada ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ mitte maha arvata osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ , emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on oluline investeering, juhul kui käesoleva lõike punktides a–e esitatud tingimused on täidetud:

a) 

finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;

b) 

see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;

d) 

pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;

e) 

osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:

i) 

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;

ii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;

iv) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ;

v) 

ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, mis on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.

Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

▼C3

2.  
Omavahendite individuaalse ja allkonsolideeritud alusel arvutamise korral ei arva I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ maha osalusi selliste finantssektori ettevõtjate poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mis kuuluvad konsolideeritud järelevalve alla, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad individuaalselt või allkonsolideeritud alusel järelevalve teostamise eesmärgil, et need mahaarvamised on vajalikud eriotstarbel, ►C11  eelkõige pangandustegevuse struktuuriliseks eraldamiseks ja kriisilahenduse kavandamiseks. ◄

▼C2

Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamisega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, luues takistuse siseturu toimimisele.

▼M8

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.

▼C2

3.  

Pädevad asutused võivad lubada omavahendite individuaalse või allkonsolideeritud alusel arvutamise korral ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ mitte arvata osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides maha järgmistel juhtudel:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on osalus teises ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:

i) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kuuluvad samasse artikli 113 lõike 7 kohasesse ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi;

ii) 

pädevad asutused on andnud artikli 113 lõike 7 kohase loa;

iii) 

täidetud on artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimused;

iv) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames koostatakse artikli 113 lõike 7 punktis e osutatud konsolideeritud bilanss või kui konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamist ei nõuta, siis laiendatud agregeeritud arvestus, mis on pädevate asutuste hinnangul samaväärne direktiiviga 86/635/EMÜ, mis sisaldab teatavaid direktiivi 83/349/EMÜ sätete kohandusi, või määrusega (EÜ) nr 1606/2002, millega reguleeritakse krediidiasutuste konsolideerimisgruppide konsolideeritud raamatupidamist, nõutavaga. Nimetatud laiendatud agregeeritud arvestuse samaväärsust kontrollib välisaudiitor ning eelkõige kontrollitakse seda, et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete vahel. ►M8  Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites; ◄

►M8  v) 

►C10  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemidega hõlmatud ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430. ◄ ►C11  Finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames ei nõuta selliste ühistu liikmete või juriidiliste isikute võlgnetava intressi mahaarvamist, kes ei ole ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmed, tingimusel et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete ja vähemusaktsionäri vahel, kui viimase puhul on tegemist ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ ;

b) 

kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.

4.  
Osalused, mille puhul ei tehta lõigetele 1, 2 või 3 vastavat mahaarvamist, kvalifitseeruvad riskipositsioonidena ja neile antakse vastavalt vajadusele riskikaal vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile.
5.  
Kui ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ kasutab direktiivi 2002/87/EÜ I lisa meetodit 1, 2 või 3, avalikustab ta kõnealuse direktiivi artikli 6 ja I lisa kohaselt arvutatud finantskonglomeraadi täiendava omavahendite nõude ja kapitali adekvaatsuse määra.
6.  
EBA, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 18 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) töötavad ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada direktiivi 2002/87/EÜ I lisa II osas loetletud arvutusmeetodite kohaldamise tingimused, mida võetakse arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mahaarvamise alternatiivide kohaldamisel.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14 vastavalt.



4. jagu

Esimese taseme põhiomavahendid

Artikkel 50

Esimese taseme põhiomavahendid

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, mida on korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 kuni 35 ja millest on tehtud artikli 36 kohased mahaarvamised ning mille suhtes on kohaldatud artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandeid ja alternatiive.



3. PEATÜKK

Täiendavad esimese taseme omavahendid



1. jagu

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 51

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel, et täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss.

Punkti a tingimustele vastavad instrumendid ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega teise taseme omavahendite kirjetena.

Artikkel 52

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

1.  

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼M8

a) 

instrumendid on emiteerinud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;

b) 

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:

▼C2

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

ettevõtja, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

▼M8

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

▼C2

d) 

instrumendid järjestatakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;

e) 

järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;

f) 

instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;

g) 

instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;

▼M8

h) 

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

▼C2

i) 

instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;

▼M8

j) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

▼C2

k) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;

l) 

instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:

i) 

väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;

ii) 

instrumentidelt tehtavate väljamaksete suurust ei muudeta ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

iii) 

instrumente reguleerivate sätetega antakse ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada instrumentidelt väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võib selliseid tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;

iv) 

väljamaksete tühistamist ei käsitata ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ makseviivitusjuhuna;

v) 

väljamaksete tühistamisega ei kaasne ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ mingeid piiranguid;

m) 

instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;

n) 

instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

o) 

instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;

▼M8

p) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

▼M8

q) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

r) 

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.

▼C2

Esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et nad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.

▼M8

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼C2

2.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:

a) 

tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;

b) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

c) 

protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:

i) 

selle kindlaksmääramine, et käivitav sündmus on aset leidnud;

ii) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma üleshindamine pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;

d) 

instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist;

e) 

eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 53

Piirangud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete tühistamisele ning tunnusjooned, mis võivad takistada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ rekapitaliseerimist

Artikli 52 lõike 1 punkti l alapunkti v ja punkti o kohaldamisel ei hõlma täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted eelkõige järgmist:

a) 

nõue, mille kohaselt tuleb teha instrumentidelt väljamaksed juhul, kui tehakse väljamakse selliselt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud instrumendilt, millel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluval instrumendil, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluval instrumendil;

b) 

nõue, mille kohaselt tühistatakse väljamaksed esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt juhul, kui kõnealustelt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid ei tehta;

c) 

kohustus asendada intressi- või dividendimaksed muud laadi maksetega. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ suhtes ei kohaldata sellist kohustust ka ühelgi muul viisil.

Artikkel 54

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamine või konverteerimine

1.  

Artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamisel kohaldatakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes järgmisi sätteid:

a) 

käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:

i) 

5,125 %;

ii) 

5,125 %-st kõrgem tase, kui see on määratud kindlaks ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt ja täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;

c) 

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:

i) 

sellise konverteerimise määr ja konverteerimise lubatud mahu piirmäär;

ii) 

instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik;

d) 

kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:

i) 

instrumendi omaniku nõue ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral;

ii) 

instrumendi tagasivõtmise või tagasiostmise korral maksmisele kuuluv summa;

iii) 

instrumendilt tehtavad väljamaksed;

▼M8

e) 

kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

▼C2

2.  
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi allahindamine või konverteerimine peab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tekitama kirjed, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite kirjetena.
3.  
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetes kajastatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa on piiratud selliste esimese taseme põhiomavahendite kirjete miinimumsummaga, mis tekiksid juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide põhisumma hinnatakse täielikult alla või konverteeritakse esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.
4.  

Käivitava sündmuse toimumise korral allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogusumma ei või olla väiksem kui väikseim järgnevast:

a) 

summa, mida on vaja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;

b) 

instrumendi täielik põhisumma.

5.  

Kui toimub käivitav sündmus, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ tegema järgmist:

a) 

teavitama viivitamata pädevaid asutusi;

b) 

teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;

c) 

viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

6.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, tagab, et tema põhikirjajärgne aktsiakapital on alati piisav, et konverteerida käivitava sündmuse korral kõik sellised konverteeritavad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid aktsiatesse. Kõik vajalikud load tuleb saada selliste konverteeritavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimise kuupäevaks. ►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on alati vajalik eelnev luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimiseks, millesse sellised täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid käivitava sündmuse korral konverteeritakse.
7.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, tagab, et tema asutamislepingus või põhikirjas või lepingulistes sätetes puuduvad menetluslikud takistused selliseks konverteerimiseks.

Artikkel 55

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine täiendavasse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine täiendavate esimese taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.



2. jagu

Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest

Artikkel 56

Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha järgmise:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda nendes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;

b) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;

c) 

finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 60 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole neis ettevõtjates olulist investeeringut;

d) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

e) 

artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendeid;

f) 

kõik arvutamise ajal prognoositavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.

Artikkel 57

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 56 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või mõlemaid hoitakse muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 58

Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 56 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 59

Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 56 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kas kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 60

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 56 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 56 esimese lõigu punktis c osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.



3. jagu

Täiendavad esimese taseme omavahendid

Artikkel 61

Täiendavad esimese taseme omavahendid

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ täiendavad esimese taseme omavahendid koosnevad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest, millest on maha arvatud artiklis 56 osutatud kirjed ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.



4. PEATÜKK

Teise taseme omavahendid



1. jagu

Teise taseme omavahendite kirjed ja instrumendid

Artikkel 62

Teise taseme omavahendite kirjed

Teise taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:

▼M8

a) 

kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;

▼C2

b) 

punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt, üldine krediidiriskiga korrigeerimine (koos maksumõjuga) kuni 1,25 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, artiklite 158 ja 159 kohaselt arvutatavad positiivsed summad (koos maksumõjuga) kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.

Punkti a tingimustele vastavad kirjed ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena.

Artikkel 63

Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

▼M8

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

instrumendid on otseselt emiteerinud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ja nende eest on täielikult tasutud;

b) 

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:

▼C2

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

ettevõtja, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

▼M8

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

d) 

instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;

e) 

järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

▼C2

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iv) 

segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

v) 

segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

vi) 

mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;

▼M8

f) 

instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

g) 

instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;

h) 

instrumente reguleerivad sätted ei sisalda ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

i) 

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

j) 

instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;

k) 

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l) 

instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m) 

instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

▼M8

o) 

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

p) 

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.

▼M8

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.

▼M8

Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

1.  
Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.
2.  

See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

a) 

instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;

b) 

instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.

▼C2

Artikkel 65

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui teise taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud

Kui teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi puhul ei ole enam täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:

a) 

instrumendi kvalifitseerumine teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;

b) 

kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine teise taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.



2. jagu

Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest

Artikkel 66

Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest

Teise taseme omavahendite kirjetest arvatakse maha järgmine:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;

b) 

otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid;

c) 

finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 70 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut neis ettevõtjates;

d) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva;

▼M8

e) 

artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjeid.

▼C2

Artikkel 67

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 66 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;

ii) 

nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 68

Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 66 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;

b) 

osalusi kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetes ja kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetes käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Artikkel 69

Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad artikli 66 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

▼M8

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

▼C2

ii) 

nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, lähtudes aluspositsioonist nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Artikkel 70

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide mahaarvamine, kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas

1.  

Artikli 66 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32 kuni 35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punktis b osutatud teguri arvutusest välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste kogusumma, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 66 lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis ei ületa 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast lõike 1 punkti a alapunktide i–iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, millist summat igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;

b) 

osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.



3. jagu

Teise taseme omavahendid

Artikkel 71

Teise taseme omavahendid

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendid koosnevad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ teise taseme omavahendite kirjetest, millest on tehtud artiklis 66 osutatud mahaarvamised ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.



5. PEATÜKK

Omavahendid

Artikkel 72

Omavahendid

►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid võrduvad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

▼M8



5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused



1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

1.  

Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:

a) 

kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

b) 

teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.  

Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:

a) 

tagatud hoiused;

b) 

nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

c) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 19 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

d) 

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

e) 

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

f) 

kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

g) 

kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

h) 

►C10  finantsinstitutsioonide ◄ , välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

i) 

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:

i) 

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ ( 20 ) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;

ii) 

kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või

iii) 

kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;

j) 

järgmised kohustused:

i) 

kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;

ii) 

kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

iii) 

kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;

iv) 

kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;

k) 

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

l) 

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

1.  
Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.
2.  

Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kohustused on otse emiteerinud või välja andnud ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ning nende eest on täielikult tasutud;

b) 

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:

i) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii) 

ettevõtja, milles ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

c) 

kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

d) 

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

i) 

kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

ii) 

kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

iii) 

instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

e) 

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ega tema tütarettevõtjad;

ii) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii) 

ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

f) 

kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

g) 

kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

h) 

instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

i) 

artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

j) 

kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

k) 

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l) 

kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m) 

kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n) 

instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

▼M15

Artikli 92b kohaldamisel käsitatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides c, k, l ja m esitatud viiteid kriisilahendussubjektile ka viidetena finantsinstitutsioonile, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja oluline tütarettevõtja.

▼M8

3.  

Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

a) 

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

b) 

kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning

c) 

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

4.  

Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonil ◄ ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;

b) 

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

c) 

kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;

d) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;

e) 

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

5.  
Kriisilahendusasutus võib lubada ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.
6.  
Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.
7.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a) 

kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

b) 

lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

1.  
Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
3.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.
4.  
Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.



2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

a) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

b) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;

c) 

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut neis üksustes;

d) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

2.  
Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.
3.  

Käesoleva jao kohaldamisel võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

image

kus:

h

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i

=

emiteeriva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ indeks;

Hi

=

emiteeriva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄  i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li

=

emiteeriva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ värskeimale avalikustatud teabele, ning

Li

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄  i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

▼M15

4.  

Kui ELis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse või asjaomase kolmanda riigi asutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

mi= max{0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – max{ri · aRWAi; wi · aLREi}]}}

kus:

i

=

tütarettevõtja indeks;

OPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni hoitavate kõlblike kohustuste instrumentide summa;

β

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtja hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide protsent, mis arvutatakse järgmiselt:

image

;

Oi

=

tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li

=

tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri

=

tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile a või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;

aRWAi

=

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon, mis on arvutatud artikli 92 lõike 3 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt;

wi

=

tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahendusaluse grupi tasandil kohaldatav määr vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile b ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõike 3 esimese lõigu punktile b või kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul samaväärne kriisilahendusnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja i suhtes kolmandas riigis, kus on tema peakontor, kui see nõue täidetakse instrumentidega, mida käesoleva määruse kohaselt käsitataks omavahendite või kõlblike kohustustena;

aLREi

=

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud vastavalt artikli 429 lõikele 4, või mis on kolmanda riigi tütarettevõtjate puhul arvutatud kohaldatavate kohalike õigusnormide kohaselt.

Kui emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.

▼M8

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

c) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;

ii) 

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

a) 

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

i) 

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

ii) 

nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.  

Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

a) 

kogusumma, mille võrra ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ olulist investeeringut, ületavad 10 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i) 

artiklid 32–35;

ii) 

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii) 

artiklid 44 ja 45;

b) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut, jagatuna ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.

2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
3.  

Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. ►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a) 

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole olulist investeeringut.

4.  
Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
5.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

b) 

kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.  
Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.
3.  
Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.



3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

►C10  Finantsinstitutsiooni ◄ kõlblikud kohustused koosnevad ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

►C10  Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

▼C2



6. PEATÜKK

▼M8

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded

▼C2

Artikkel 73

▼M8

Instrumentidelt tehtavad väljamaksed

1.  
Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
2.  

Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;

b) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;

c) 

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ vastavus nendele tingimustele.

3.  
Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ , ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.
4.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.

▼C2

5.  

Lõiget 4 ei kohaldata, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on nimetatud laiapõhjalises turuindeksis alusüksuseks, välja arvatud juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ leiab, et laiapõhjalise turuindeksi liikumised ei ole märkimisväärses korrelatsioonis ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , selle emaettevõtjana tegutseva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtja krediidikvaliteediga;

b) 

pädeval asutusel ei ole kujunenud punktis a osutatust erinevat arvamust.

▼M8

6.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.

▼C2

7.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel lõike 4 kohaldamisel kvalifitseeruvad indeksid laiapõhjaliste turu indeksitena.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 74

Reguleeritud finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumentides olevad osalused, mis ei kvalifitseeru regulatiivse kapitalina

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ ei arva omavahendite mis tahes elementidest maha reguleeritud finantssektori ettevõtja emiteeritud otseseid, kaudseid või sünteetilisi osalusi, mis ei kvalifitseeru kõnealuse ettevõtja regulatiivse kapitalina. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad selliste osaluste suhtes vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid.

Artikkel 75

Lühikeste positsioonide mahaarvamise ja lõpptähtaegadega seotud nõuded

▼M8

Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼C2

a) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on lepingujärgne õigus müüa konkreetsel tulevasel kuupäeval riskimaandust pakkuvale vastaspoolele pikk positsioon, mille riski maandatakse;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonile ◄ riskimaandust pakkuv vastaspool on lepingu kohaselt kohustatud ostma ►C11  finantsinstitutsioonilt ◄ sellel konkreetsel tulevasel kuupäeval punktis a osutatud pika positsiooni.

▼M8

Artikkel 76

Kapitaliinstrumentide ja kohustuste indeksipõhised osalused

1.  

Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a, artikli 72f punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid kapitaliinstrumendis või kohustuses oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b) 

punktis a osutatud positsioone kajastatakse finantsinstitutsiooni bilansis õiglases väärtuses;

c) 

punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt finantsinstitutsiooni sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;

d) 

pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.

2.  

Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib finantsinstitutsioon kasutada finantsinstitutsiooni indeksite koosseisu kuuluvate kapitaliinstrumentide või kohustuste aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et finantsinstitutsioon arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

a) 

enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

b) 

finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

c) 

finantsinstitutsioonide kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

3.  
Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.

▼C2

4.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmine:

a) 

millal hinnangud, mida kasutatakse lõike 2 kohase alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele, on piisavalt konservatiivsed;

b) 

mida tähendab „tegevuslikult koormav” lõike 3 kohaldamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

1.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:

a) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;

b) 

omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;

c) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.

2.  
►C10  Finantsinstitutsioon ◄ peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.

Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks

1.  

Pädev asutus annab ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

a) 

enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas.  ►C10  Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid ning määra, mida pädev asutus peab vajalikuks. ◄  Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.

2.  
Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid oleksid ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.
3.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab ►C10  finantsinstitutsioonilt ◄ selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.
4.  

Pädevad asutused võivad lubada ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

a) 

kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i) 

pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

ii) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

b) 

nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

c) 

instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;

d) 

enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

e) 

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

5.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,

a) 

mida tähendab „jätkusuutlik ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”;

b) 

lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;

c) 

artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M8

Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

1.  

Kriisilahendusasutus annab ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) 

enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ rikub loa saamise kriteeriume.

2.  
Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.
3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) 

pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;

b) 

lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

c) 

lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

d) 

mida tähendab „jätkusuutlik ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼C2

Artikkel 79

▼M8

Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

1.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks ►C10  finantsinstitutsioonis ◄ , ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.

▼C2

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, mida tähendab „ajutine” lõike 1 kohaldamisel, ja tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad kõnealuseid ajutisi osalusi käsitada rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

▼M8

Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.

▼C2

Artikkel 80

▼M8

Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll

1.  
EBA jälgib ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.

▼C2

2.  

Kõnealune teavitamine hõlmab järgmist:

a) 

üksikasjalik selgitus tuvastatud puudujäägi laadi ja ulatuse kohta;

b) 

tehniline nõuanne komisjonile meetmete kohta, mida EBA peab vajalikuks võtta;

c) 

olulised muudatused EBA kasutatavas ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ maksevõime stressitesti metoodikas.

▼M8

3.  

EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:

▼C2

a) 

turustandardite või -tavade asjakohased suundumused;

b) 

muudatused asjakohastes õigus- või raamatupidamisstandardites;

c) 

olulised muudatused EBA kasutatavas ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ maksevõime stressitesti metoodikas.

4.  
EBA esitab komisjonile 31. jaanuariks 2014 tehnilised nõuanded õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumi võimalike muude käsitluste kohta kui käsitlus, mille kohaselt see lisatakse esimese taseme põhiomavahenditesse ilma korrigeerimata. Sellistes soovitustes võetakse arvesse asjaomaseid suundumusi rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites ja pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates rahvusvahelistes kokkulepetes.



II JAOTIS

VÄHEMUSOSALUSED NING TÜTARETTEVÕTJATE POOLT EMITEERITUD TÄIENDAVATESSE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE JA TEISE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID

Artikkel 81

Vähemusosalused, mis kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvamiseks

▼M8

1.  

Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼M9

a) 

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i) 

finantsinstitutsioon;

ii) 

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii) 

vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv) 

investeerimisühing;

v) 

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

▼M8

b) 

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c) 

käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

▼C2

2.  
Konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena ei kvalifitseeru vähemusosalused, mida ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja või tema tütarettevõtja rahastab kas otseselt või kaudselt, eriotstarbelise ettevõtja kaudu või muul viisil.

▼M8

Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼M9

a) 

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i) 

finantsinstitutsioon;

ii) 

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii) 

vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv) 

investeerimisühing;

v) 

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

▼C10

b) 

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c) 

käesoleva lõigu sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid ja teise taseme omavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.

▼C2

Artikkel 83

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid, mille on emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja

▼M8

1.  

Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

▼C2

a) 

kõnealused instrumendid emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

b) 

instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;

c) 

instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused;

d) 

eriotstarbelise ettevõtja ainus vara on tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, mis vastavad vastavalt vajadusele kas artikli 52 lõikes 1 või artiklis 63 sätestatud tingimustele.

Kui pädev asutus leiab, et eriotstarbelise ettevõtja selline vara, mis ei ole tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, on selle ettevõtja jaoks minimaalne või ebaoluline, siis võib pädev asutus loobuda esimese lõigu punktis d nimetatud tingimuse kohaldamisest.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada eriotstarbeliste ettevõtjate tegevusega seonduda võivate varade liigid ning lõike 1 teises lõigus kasutatud mõisted „minimaalne” ja „ebaoluline”.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 84

Vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka

▼M9

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

▼C8

a) 

tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i) 

kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama

— 
käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;
— 
kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;
ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

b) 

tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.

▼C2

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja vähemusosalusi konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvata.

▼M9

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata vähemusosalust tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

▼C2

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada allkonsolideeritud arvutus, mis on nõutav kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ning artiklitega 85 ja 87.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

5.  

Pädevad asutused võivad anda loa käesolevat artiklit mitte kohaldada emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale, kes täidab kõiki järgmisi tingimusi:

a) 

tema põhitegevuseks on osaluste omandamine;

b) 

tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel;

c) 

ta konsolideerib tütarettevõtjast ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ , milles tal on üksnes vähemusosalus direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 sätestatud kontrollisuhte alusel;

d) 

rohkem kui 90 % konsolideeritud nõutavatest esimese taseme põhiomavahenditest tuleb punktis c osutatud tütarettevõtjalt, arvutatuna allkonsolideeritud alusel.

Kui pärast 28. juunit 2013 saab emaettevõtjana tegutsevast finantsvaldusettevõtjast, kes täidab esimeses lõigus sätestatud tingimusi, emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, võivad pädevad asutused anda kõnealusele emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale esimeses lõigus osutatud loa käesolevat artiklit mitte kohaldada, tingimusel et see ettevõtja täidab nimetatud lõigus sätestatud tingimusi.

6.  
Kui võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustel ning artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastavasse ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi astunud ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on olemas ristgarantii skeem, mis näeb ette, et puuduvad praegused või prognoositavad olulised, praktilised või õiguslikud takistused regulatiivseid nõudeid ületava omavahendite summa ülekandmiseks vastaspoolelt krediidiasutusele, välistatakse need asutused käesoleva artikli sätetest seoses mahaarvamistega ning nad võivad võtta täielikult arvesse mis tahes ristgarantii skeemist tulenevat vähemusosalust.

Artikkel 85

Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka

▼M9

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

▼C8

a) 

tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

i) 

tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama

— 
käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;
— 
kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;
ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

b) 

tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest.

▼C2

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid esimese taseme omavahendeid konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka arvata.

▼M9

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata esimese taseme omavahendeid tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

▼C2

Artikkel 86

Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Ilma et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

Artikkel 87

Kvalifitseeruvad omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka

▼M9

1.  

Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

▼C8

a) 

tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:

i) 

tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama

— 
käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;
— 
kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;
ii) 

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ning kolmandate riikide täiendavate kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate omavahendite nõuete summale;

b) 

ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigi esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete ja teise taseme omavahendite kirjete summast, välja arvatud artikli 62 punktides c ja d osutatud summad.

▼C2

2.  
Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse allkonsolideeritud alusel iga artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid omavahendeid konsolideeritud omavahendite hulka arvata.

▼M9

3.  
Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata omavahenditesse kuuluvaid instrumente tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

▼C2

Artikkel 88

Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka

Ilma, et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka.

▼M8

Artikkel 88a

Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;

b) 

need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

c) 

need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:

i) 

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

ii) 

kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.

▼C2



III JAOTIS

OLULINE OSALUS VÄLJASPOOL FINANTSSEKTORIT

Artikkel 89

Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste riskiga kaalumine ja keelustamine

1.  

Olulise osaluse suhtes, mille maht ületab 15 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud kapitalist ja mis ei ole ühes järgnevatest ettevõtjatest, kohaldatakse lõiget 3:

a) 

finantssektori ettevõtja;

b) 

ettevõtja, kes ei ole finantssektori ettevõtja ja kelle tegevust käsitab pädev asutus mis tahes järgmise tegevusena:

i) 

panganduse otsene laiendus;

ii) 

panganduse abiteenus;

iii) 

liising, faktooring, usaldusfondide valitsemine, andmetöötlusteenuste haldamine või mis tahes muu samalaadne tegevus.

2.  
Kõigi selliste oluliste osaluste kogusumma suhtes, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on muudes ettevõtjates kui lõike 1 punktides a ja b osutatud ettevõtjad ja mille maht ületab 60 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud kapitalist, kohaldatakse lõiget 3.
3.  

Pädevad asutused kohaldavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ lõigete 1 ja 2 kohaste oluliste osaluste suhtes punktis a või b sätestatud nõudeid:

a) 

omavahendite nõude arvutamisel vastavalt III osale kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu 1 250  % järgmistest suurima suhtes:

i) 

lõikes 1 osutatud oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % aktsepteeritud kapitalist;

ii) 

lõikes 2 osutatud oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud kapitalist;

b) 

pädevad asutused keelavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ omada lõigetes 1 ja 2 osutatud olulisi osalusi summas, mis ületab kõnealuste lõigete kohaseid aktsepteeritud kapitali protsendimäärasid.

Pädevad asutused avaldavad selle, kas nad on valinud lõike a või b kohaldamise.

4.  

Lõike 1 punkti b kohaldamiseks annab EBA välja suunised, et täpsustada järgmisi mõisteid:

a) 

tegevus, mis on panganduse otsene laiendus;

b) 

panganduse abiteenus;

c) 

samalaadne tegevus.

Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 90

Alternatiiv riskikaalule 1 250  %

Selle asemel, et kohaldada riskikaalu 1 250  % summade suhtes, mis ületavad artikli 89 lõigetes 1 ja 2 osutatud piirmäärasid, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvata kõnealused summad vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.

Artikkel 91

Erandid

1.  

Ettevõtjate aktsiaid ja osasid, millele ei ole osutatud artikli 89 lõike 1 punktides a ja b, ei võeta arvesse kõnealuses artiklis osutatud aktsepteeritud kapitali piirmäärade arvutamisel, kui täidetud on mis tahes järgmistest tingimustest:

a) 

kõnealuseid aktsiaid või osasid hoitakse ajutiselt artiklis 79 osutatud rahalise abi andmise toimingu ajal;

b) 

kõnealused hoitavad aktsiad või osad on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ hoiab kõnealuseid aktsiaid või osasid enda nimel, kuid teiste isikute arvel.

2.  
Artikli 89 kohases arvutuses ei võeta arvesse aktsiaid ja osasid, mis ei ole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 osutatud finantspõhivara.



III OSA

OMAVAHENDITE NÕUDED



I JAOTIS

ÜLDNÕUDED, HINDAMINE JA ARUANDLUS



1. PEATÜKK

Omavahendite nõutav tase



1. jagu

Omavahendite nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul

Artikkel 92

Omavahendite nõuded

1.  

Kui artiklitest 93 ja 94 ei tulene teisiti, peavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ igal ajahetkel olema täidetud järgmised omavahendite nõuded:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on 4,5 %;

b) 

esimese taseme omavahendite suhtarv on 6 %;

c) 

koguomavahendite suhtarv on 8 %;

▼M8

d) 

finantsvõimenduse määr on 3 %.

▼M8

1a.  
Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud nõudele peab globaalne süsteemselt oluline ettevõtja hoidma finantsvõimenduse määra puhvrit, mille suurus võrdub globaalse süsteemselt olulise ettevõtja koguriskipositsiooni näitajaga, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4, korrutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 kohaselt globaalsele süsteemselt olulisele ettevõtjale kohalduva puhvrimäära 50 %-ga.

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.

▼C2

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad omavahendite suhtarvusid järgmiselt:

a) 

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;

b) 

esimese taseme omavahendite suhtarv on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;

c) 

koguomavahendite suhtarv on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

3.  

Koguriskipositsioon arvutatakse käesoleva lõike punktide a–f summana pärast lõikes 4 sätestatu arvesse võtmist:

a) 

II jaotise ning artikli 379 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara krediidiriski ja lahjendusriski puhul seoses ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kogu majandustegevusega, välja arvatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara;

▼M8

b) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

i) 

käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;

ii) 

riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;

c) 

kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;

▼M8

ca) 

arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379;

▼C2

d) 

VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul;

e) 

III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded;

f) 

II jaotise kohaselt kindlaks määratud riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisportfelliga seotud tegevusest järgmist liiki tehingute ja lepingute puhul:

i) 

II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

ii) 

repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iii) 

võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;

iv) 

pika arveldustähtajaga tehingud.

4.  

Lõikes 3 osutatud koguriskipositsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

kõnealuse lõike punktides c, d ja e osutatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad kõnealuse lõike punktides b–e sätestatud omavahendite nõuded 12,5-ga.

▼M8

Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

▼C10

1.  

Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab finantsinstitutsioon, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks ja kes on globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

▼M8

a) 

18 % riskipõhine määr, mis näitab ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b) 

6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

2.  

Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, kuhu ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

b) 

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;

c) 

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

▼M15 —————

▼M8

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.
2.  
Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.
3.  

Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:

a) 

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;

b) 

selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.

▼C2

Artikkel 93

Algkapitali nõue tegevuse jätkuvuse korral

1.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ omavahendid ei tohi langeda allapoole tegevusloa andmise ajal ette nähtud algkapitali summat.
2.  
Juba enne 1. jaanuari 1993 tegutsenud krediidiasutused, kelle omavahendite summa jääb allapoole ette nähtud algkapitali summast, võivad jätkata oma tegevust. Sellisel juhul ei või kõnealuste krediidiasutuste omavahendite summa langeda madalamale kõrgeimast pärast 22. detsembrit 1989 saavutatud tasemest.

▼M9 —————

▼M9

4.  
Kui kontroll lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni üle läheb seda varem kontrollinud isikult üle mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab asjaomase finantsinstitutsiooni omavahendite summa ulatuma ette nähtud algkapitali summani.
5.  
Kahe või enama lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni ühinemise tulemusena tekkiva finantsinstitutsiooni omavahendite summa ei tohi juhul, kui ei ole saavutatud ettenähtud algkapitali summat, langeda allapoole ühinenud finantsinstitutsioonide ühinemise aja summaarsetest omavahenditest.
6.  
Lõikeid 2, 4 ja 5 ei kohaldata, kui pädevad asutused leiavad, et finantsinstitutsiooni maksevõime tagamiseks on täidetud lõikes 1 sätestatud nõue.

▼M8

Artikkel 94

Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

1.  

Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a) 

5 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

b) 

50 miljonit eurot.

2.  

Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:

a) 

II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;

b) 

muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.

3.  

Lõike 1 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

a) 

arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:

i) 

valuuta- ja kaubapositsioonid;

ii) 

sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;

b) 

kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

c) 

pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.

4.  
Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata täidetud, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artiklit 103 ega artiklit 104b.
5.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.
6.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
7.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

b) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.

8.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on lõpetanud oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.
9.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ ei võta, osta ega müü kauplemisportfelli kuuluvat positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

▼C2



2. jagu

Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid

Artikkel 95

Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid

1.  
Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad investeerimisühingud, kellele ei ole antud luba tegelemiseks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, koguriskipositsiooni vastavalt lõikele 2.
2.  

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, kasutavad koguriskipositsiooni leidmiseks seda järgmistest arvutustest, mis annab suurema tulemuse:

a) 

artikli 92 lõike 3 punktides a–d ja f osutatud kirjete summa pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;

b) 

artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.

Artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, täidavad artikli 92 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi esimeses lõigus osutatud koguriskipositsiooni alusel.

Pädevad asutused võivad kehtestada artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatele, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, omavahendite nõuded, mis oleksid kõnealuste ettevõtjate suhtes siduvad 31. detsembril 2013 kehtivate direktiivi 2006/49/EÜ ja direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt.

3.  
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki muid direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki II jao 2. alajao kohaseid operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

Artikkel 96

Omavahendite nõuded investeerimisühingutele, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapital

1.  

Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad investeerimisühingud, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõike 2 kohane algkapital, koguriskipositsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 2:

a) 

investeerimisühingud, kes kauplevad oma arvel ainult kliendi korralduse täitmiseks või teostamiseks või ligipääsu saamiseks kliiring- ja arveldussüsteemile või tunnustatud börsile, tegutsedes sealjuures vahendaja õigustega või kliendi korraldusi täites;

b) 

investeerimisühingud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

nad ei hoia enda käes kliendi raha ega väärtpabereid;

ii) 

nad tegelevad ainult oma arvel kauplemisega;

iii) 

neil ei ole väliskliente;

iv) 

nende tehingute teostamine ja arveldamine toimub kliiringuasutuse vastutusel ja garantiiga.

2.  

Lõikes 1 osutatud investeerimisühingud arvutavad koguriskipositsiooni järgneva summana:

a) 

artikli 92 lõike 3 punktid a–d ja f pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;

b) 

artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.

3.  
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki II jao 1. alajao kohaseid operatsiooniriski käsitlevaid sätteid.

Artikkel 97

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

1.  
Kooskõlas artiklitega 95 ja 96 peab investeerimisühingutel ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatel, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, aktsepteeritud kapital moodustama vähemalt ühe neljandiku eelmise aasta püsivatest üldkuludest.
2.  
Pädev asutus võib lõike 1 kohast nõuet korrigeerida juhul, kui eelmise aastaga võrreldes on investeerimisühingu majandustegevuses toimunud muutusi, mida pädev asutus peab olulisteks.
3.  
Investeerimisühingu puhul, kelle majandustegevus on asutamise päevast arvates kestnud alla ühe aasta, peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik tema äriplaanis kavandatud püsivatest üldkuludest, välja arvatud juhul, kui pädev asutus nõuab äriplaani korrigeerimist.
4.  

EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt järgmine:

a) 

sellise nõude arvutamine, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;

b) 

tingimused, mille alusel pädev asutus võib korrigeerida nõuet, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;

c) 

kavandatud püsivate üldkulude arvutamine juhul, kui investeerimisühingu majandustegevus on kestnud alla ühe aasta.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. märtsiks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 98

Investeerimisühingu omavahendid konsolideeritud alusel

1.  

Artikli 95 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:

a) 

arvutades koguriskipositsiooni artikli 95 lõike 2 kohaselt;

b) 

arvutades omavahendid emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel.

2.  

Artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ja finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:

a) 

arvutades koguriskipositsiooni artikli 96 lõike 2 kohaselt;

b) 

arvutades omavahendid vastavalt vajadusele kas emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja kooskõlas II jaotise I osa 2. peatükiga.

▼M8 —————

▼C2



3. PEATÜKK

Kauplemisportfell

Artikkel 102

Kauplemisportfelliga seotud nõuded

1.  
Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul kaubeldavuse piirangud kas puuduvad või peab kõnealuste positsioonidega seotud risk olema maandatav.

▼M8

2.  
See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103, 104 ja 104a kohaselt kehtestanud.
3.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.
4.  
Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele.

▼M8

5.  
Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artiklis 105 täpsustatud usaldusväärse hindamise nõudeid.
6.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.

▼M8

Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

a) 

tegevused, mida ►C10  finantsinstitutsioon ◄ loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

b) 

millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

c) 

mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saab:

i) 

tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

ii) 

maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

iii) 

anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

d) 

millises ulatuses ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

e) 

millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;

f) 

millises ulatuses ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;

g) 

millises ulatuses ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.

2.  

Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kõiki järgmisi nõudeid:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

b) 

►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

i) 

milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;

ii) 

positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;

iii) 

selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;

iv) 

selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;

v) 

selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;

vi) 

aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;

c) 

►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.

▼C2

Artikkel 104

Kauplemisportfelli kuulumine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ on artiklis 102 sätestatud nõuetele ja artikli 4 lõike 1 punkti 86 kohasele kauplemisportfelli määratlusele vastavad ning ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimissuutlikkust ja -tavasid arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid, mille kohaselt määratakse kindlaks, millised positsioonid loetakse omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib täies ulatuses kõnealuste põhimõtete ja protseduuride järgimise ning teostab selle üle korrapäraselt siseauditit.

▼M8 —————

▼M8

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

1.  
Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.
2.  

►C10  Finantsinstitutsioonide ◄ kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:

a) 

igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

b) 

igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;

c) 

igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

d) 

aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;

e) 

igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;

f) 

aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3.  
Erandina lõike 2 punktist b võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.
4.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.

▼C2

Artikkel 105

Usaldusväärse hindamise nõuded

▼M8

1.  
Kõikide õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. ►C10  Finantsinstitutsioonif ◄ tagavad eelkõige, et nende kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.

▼C2

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad usaldusväärse hindamise, ning järgivad neid. Kõnealused süsteemid ja kontrollimehhanismid sisaldavad vähemalt järgmist:

a) 

hindamisprotsessi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas selgelt määratletud kohustused eri valdkondades, mis on seotud järgneva kindlaksmääramisega: hindamine, turuinfo allikad ja nende asjakohasuse läbivaatamine, suunised jälgitamatute sisendite kasutamise kohta, mis kajastavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ eeldusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid, sõltumatute hindamiste sagedus, sulgemishindade ajastamine, hinnangute korrigeerimise protseduurid ning kuulõpu ja vastavalt vajadusele muul ajal tehtava kontrolli protseduurid;

b) 

hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani viivad selged ja front office'ist sõltumatud aruandlusahelad, mis viivad lõpuks juhtorganini välja.

▼M8

3.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kasumiaruandes.
4.  
Võimaluse korral hindavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes asjaomase kapitalikäsitluse kohaldamisel.

▼C2

5.  
Turuhinnas hindamisel kasutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kas parimat ostu- või parimat müügihinda, olenevalt sellest, kumb neist on konservatiivsem, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab sulgeda oma positsiooni parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga. Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad seda erandit, teavitavad nad oma pädevaid asutusi iga kuue kuu tagant asjaomastest positsioonidest ning esitavad tõendid, et need positsioonid saab sulgeda parima ostu- ja müügihinna keskmise hinnaga.

▼M8

6.  
Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli positsioonide ja õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.

▼C2

7.  

Mudelipõhise hindamise korral täidavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid:

a) 

kõrgem juhtkond on teadlik kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistab sellega kaasnevat ebakindlust äriühingu riski/majandustulemuste aruandluses;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ viivad võimaluse korral turusisendid vastavusse turuhindadega ning hindavad sageli asjaomase hinnatava positsiooni turusisendite asjakohasust ja mudeli parameetreid;

c) 

võimaluse korral kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul üldtunnustatud turutavaks olevaid hindamismetoodikaid;

d) 

kui mudeli töötab välja ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ise, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja testinud vastavalt kvalifitseeritud isikud, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud ametlikud muutuste kontrollimise protseduurid ning nad säilitavad mudeli kaitstud koopia ja kasutavad seda korrapäraselt hinnangute kontrollimiseks;

f) 

riskijuhtimise eest vastutav üksus on teadlik kasutatavate mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hindamisväljundites arvesse võtta, ning

g) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ mudelid vaadatakse korrapäraselt läbi, et määrata kindlaks nende toimimine; kõnealune läbivaatamine hõlmab eelduste jätkuva paikapidavuse hindamist, kasumit/kahjumit ja riskitegureid võrdlevat analüüsi ning tegelike sulgemisväärtuste ja mudeli väljundite võrdlust.

▼M8

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.

▼C2

8.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teostavad lisaks igapäevasele turuhinnas või mudelipõhisele hindamisele sõltumatut hinnakontrolli. Turuhindade ja mudeli sisendite kontrolli teostab kauplemisportfellist kasu saavatest isikutest või üksustest sõltumatu isik või üksus vähemalt kord kuus või sõltuvalt turu- või kauplemistegevuse laadist sagedamini. Kui sõltumatud hindamisallikad ei ole kättesaadavad või kui need on subjektiivsemad, võib olla asjakohane kasutada muid usaldusväärseid meetmeid, näiteks hinnangute korrigeerimist.
9.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ näevad ette protseduurid hinnangute korrigeerimiseks ja järgivad neid.
10.  
►C11  Finantsinstitutsioonid kaaluvad formaalselt järgmisi hinnangute korrigeerimisi: realiseerimata krediidimarginaalid, sulgemiskulud ◄ , operatsiooniriskid, turuhindade ebakindlus, ennetähtaegne lõpetamine, investeerimis- ja finantseerimiskulud, tulevased halduskulud ja kui see on asjakohane, siis mudelirisk.
11.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ näevad ette protseduurid mis tahes selliste vähelikviidsete positsioonide praeguste hinnangute korrigeerimise arvutamiseks, mis võivad eelkõige tuleneda turusündmustest või ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ seotud olukordadest, nt kontsentreeritud positsioonidest ja/või positsioonidest, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad vajaduse korral selliseid korrigeerimisi lisaks positsiooni väärtuse mis tahes muutustele, mis on nõutavad seoses finantsaruandlusega, kusjuures kõnealused korrigeerimised peavad kajastama positsiooni mittelikviidsust. Kõnealuste protseduuride kohaselt kaaluvad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähelikviidsete positsioonide hinnangute korrigeerimise vajalikkuse üle otsustamisel mitmeid tegureid. Kõnealused tegurid hõlmavad järgmist:

▼M8

a) 

lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;

▼C2

b) 

parima ostu- ja müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine;

c) 

turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude (sealhulgas halvenenud turutingimuste korral) volatiilsus ja keskmine;

d) 

kontsentratsioon üksikute turgude suhtes;

e) 

positsioonide aegumine;

f) 

mil määral põhineb hinnang mudelipõhisel hindamisel;

g) 

muude mudeliriskide mõju.

12.  
Kolmanda isiku hinnangute või mudelipõhise hindamise kasutamisel kaaluvad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kas rakendada hinnangute korrigeerimist. Lisaks sellele kaaluvad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähelikviidsete positsioonide suhtes korrigeerimiste rakendamise vajadust ja kontrollivad pidevalt kõnealuste korrigeerimiste sobivust. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad eraldi ka hinnangute korrigeerimise vajadust seoses mudelites kasutatavate sisendnäitajate väärtuste ebakindlusega.
13.  
Keerukate toodete puhul, mille hulka kuuluvad väärtpaberistamise positsioonid ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, hindavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ eraldi hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku vale hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ja hindamismudelis jälgitamatute (ja võib-olla valede) kalibreerimisparameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.
14.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel kohaldatakse artiklis 105 sätestatud nõudeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 106

Sisemine riskimaandus

1.  

Sisemine riskimaandus peab eelkõige vastama järgmistele nõuetele:

a) 

selle esmaseks eesmärgiks ei ole omavahendite nõuete vältimine või vähendamine;

b) 

see on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja selle suhtes kohaldatakse kindlat sisemist heakskiidu- ja auditeerimiskorda;

c) 

seda käsitletakse turutingimustest lähtudes;

d) 

sisemisest riskimaandusest tekkinud tururiski juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt ja kehtestatud limiitide piires;

e) 

seda jälgitakse hoolikalt kooskõlas asjakohaste protseduuridega.

2.  
Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse, kui kauplemisportfellivälise maandatud positsiooni suhtes rakendatavatest nõuetest ei tulene teisiti.
3.  
Erandina lõigetest 1 ja 2, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli kuuluva krediidituletisinstrumendi abil sisemist riskimaandust kasutades, ei loeta kauplemisportfellivälist riskipositsiooni või vastaspoole riski positsiooni riskiga kaalutud vara arvutamisel maandatuks, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele. Kui selline kolmanda isiku antav krediidiriski kaitse ostetakse ja seda võetakse omavahendite nõuete arvutamisel arvesse kauplemisportfellivälise positsiooni riskimaandusena, siis ei loeta omavahendite nõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks ei sisemist ega välist krediidituletisinstrumendi abil toimuvat riskimaandust, kui artikli 299 lõike 2 punktist h ei tulene teisiti.



II JAOTIS

KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED



1. PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 107

Krediidiriski käsitlemise meetodid

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel kas 2. peatükiga ettenähtud standardmeetodit või kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 143 kohase loa, siis 3. peatükiga ettenähtud sisereitingute meetodit.
2.  

Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul kasutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohaldamisel oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks 9. jao 6. peatükis sätestatud käsitlust. Kõiki muid keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitleb ►C11  finantsinstitutsioon ◄ järgmiselt:

a) 

muid nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena teise ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu;

b) 

muid nõuetele mittevastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena äriühingute vastu.

▼M8

3.  
Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuste suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

▼C2

4.  
Lõike 3 kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 lõikes 3 osutatud üksuste vastu olevate nõuete käsitlemist nõuetena ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, tingimusel et asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 108

Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine standardmeetodi ja sisereitingute meetodi puhul

1.  
Riskipositsiooni puhul, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab 2. peatüki kohast standardmeetodit või 3. peatüki kohast sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta artikli 151 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohasel riskiga kaalutud vara arvutamisel või vajaduse korral artikli 36 lõike 1 punkti d ja artikli 62 punkti c kohasel oodatava kahju arvutamisel kasutada krediidiriski maandamist vastavalt 4. peatükile.
2.  
Riskipositsiooni puhul, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab sisereitingute meetodit, kasutades artikli 151 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutada krediidiriski maandamist vastavalt 3. peatükile.

▼M5

Artikkel 109

Väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara väärtpaberistamises hoitava positsiooni puhul vastavalt 5. peatükile.

▼C2

Artikkel 110

Krediidiriskiga korrigeerimise käsitlus

1.  
Standardmeetodit kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artikli 62 punktile c.
2.  
Sisereitingute meetodit kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 159, artikli 62 punktile d ja artikli 36 lõike 1 punktile d.

Käesoleva artikli ning 2. ja 3. peatüki kohaldamisel ei hõlma üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised üldist pangandusreservi.

3.  

Sisereitingute meetodit kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad standardmeetodit teatava osa suhtes oma riskipositsioonidest konsolideeritud alusel või individuaalselt kooskõlas artiklitega 148 ja 150, määravad selle, millise osa suhtes nende üldisest krediidiriskiga korrigeerimisest kohaldatakse standardmeetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust ja millise osa suhtes sisereitingute meetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust, kindlaks järgmiselt:

a) 

kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab ainult sisereitingute meetodit, kohaldatakse kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 2 osutatud käsitlust;

b) 

kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab ainult standardmeetodit, kohaldatakse kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 1 osutatud käsitlust;

c) 

ülejäänud krediidiriskiga korrigeerimise suhtes kohaldatav käsitlus määratakse kindlaks proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osakaalu suhtes riskiga kaalutud varast kohaldatakse standardmeetodit ja kui suure osakaalu suhtes sisereitingute meetodit.

4.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kohaldatava raamatupidamistava kohane arvutamine seoses järgmisega:

a) 

artiklis 111 osutatud riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul;

b) 

artiklites 166 kuni 168 osutatud riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul;

c) 

artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemine;

d) 

artiklites 246 ja 266 osutatud riskipositsiooni väärtus väärtpaberistamise positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamiseks;

e) 

artiklis 178 osutatud makseviivituse kindlakstegemine;

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.



2. PEATÜKK

Standardmeetod



1. jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 111

Riskipositsiooni väärtus

▼M7

1.  

Varakirje riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 110 on selle bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, artiklite 34 ja 105 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ja muude varakirjega seotud omavahendite vähendamiste kohaldamist. I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus on järgmine protsent selle nimiväärtusest pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist:

▼C2

a) 

täisriskiga kirjete puhul 100 %;

b) 

keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;

c) 

mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;

d) 

madala riskiga kirjete puhul 0 %.

Esimese lõigu teises lauses osutatud bilansivälised kirjed määratakse riskikategooriatesse vastavalt I lisale.

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 223 kohast finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, suurendatakse repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest tulenevate riskipositsioonide väärtust, samuti võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt artiklitele 223 kuni 225.

2.  
II lisas loetletud tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt 6. peatükile või 4. peatükile.
3.  
Kui riskipositsioonil on otsene krediidiriski kaitse, võib selle kirje suhtes kohaldatavat riskipositsiooni väärtust modifitseerida vastavalt 4. peatükile.

Artikkel 112

Riskipositsiooni klassid

Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a) 

nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu;

b) 

nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu;

c) 

nõuded avaliku sektori asutuste vastu;

d) 

nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu;

e) 

nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu;

f) 

nõuded ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu;

g) 

nõuded äriühingute vastu;

h) 

jaenõuded;

i) 

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

j) 

makseviivituses olevad riskipositsioonid;

k) 

eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid;

l) 

pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid;

m) 

väärtpaberistamise positsioonide kirjed;

n) 

nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ja äriühingute vastu;

o) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid;

p) 

omakapitali investeeringud;

q) 

muud kirjed.

Artikkel 113

Riskiga kaalutud vara arvutamine

1.  
Riskiga kaalutud vara arvutamiseks kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, mida ei ole omavahenditest maha arvatud, 2. jao kohaseid riskikaalusid. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on määratud, ja 2. jaos sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib kindlaks määrata krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel või 3. jao kohaselt ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel.
2.  
Lõikes 1 osutatud riskikaalude kohaldamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus 2. jao kohaselt kindlaks määratud riskikaaluga.
3.  
Kui riskipositsioonil on krediidiriski kaitse, võib selle kirje suhtes kohaldatavat riskikaalu modifitseerida vastavalt 4. peatükile.
4.  
Väärtpaberistatud riskipositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt 5. peatükile.
5.  
Riskipositsioonidele, mille puhul ei ole riskiga kaalutud vara arvutamist 2. jaos ette nähtud, määratakse riskikaal 100 %.
6.  

Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. Pädevad asutused võivad anda nimetatud nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

vastaspool on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

b) 

vastaspool on täielikult kaasatud ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samasse konsolideerimisse;

c) 

vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ suhtes;

d) 

vastaspool asub ►C11  finantsinstitutsiooniga ◄ samas liikmesriigis,

e) 

puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ vastaspoole poolt.

Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on käesoleva lõike kohaselt luba loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.

7.  

Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ pädevate asutuste eelneval loal loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kellega ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on astunud samasse ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel, mis kaitseb asjaomaseid ►C11  finantsinstitutsioone ◄ ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad anda nimetatud loa, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

täidetud on lõike 6 punktides a, d ja e sätestatud nõuded;

b) 

korraldusega tagatakse, et ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem suudab pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust kõnealuse skeemi jaoks koheselt kättesaadavatest vahenditest;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi käsutuses on sobivad ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid, mis annavad täieliku ülevaate nii kõigi üksikliikmete kui ka kaitseskeemi kui terviku riskiolukorrast, koos vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil jälgitakse makseviivituses olevaid riskipositsioone sobival viisil vastavalt artikli 178 lõikele 1;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse üksikliikmeid;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi raames koostatakse ja avaldatakse igal aastal konsolideeritud aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud bilansist, kasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest, või aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud koondbilansist, koondkasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmed on kohustatud teatama vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asjaomase kaitseskeemi tegevuse lõpetada;

g) 

välistatakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamine (edaspidi „mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeemi liikmete vahel;

h) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kaitseskeem põhineb valdavalt sarnase äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel;

i) 

asjaomased pädevad asutused kinnitavad punktides c ja d osutatud süsteemide asjakohasuse ja teostavad selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ otsustab käesoleva lõike kohaselt loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.



2. jagu

Riskikaalud

Artikkel 114

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1.  
Nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu määratakse riskikaal 100 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõigetes 2 kuni 7 sätestatud käsitlusi.
2.  

Sellistele nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 1 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

3.  
Nõuetele Euroopa Keskpanga vastu määratakse riskikaal 0 %.
4.  
Sellistele nõuetele liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mis on nomineeritud ja väljastatud asjaomase keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus, määratakse riskikaal 0 %.

▼M11 —————

▼C2

7.  
Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, määravad lõigetes 1 ja 2 osutatust madalama riskikaalu omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele oma keskvalitsuse või keskpanga vastu, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ määrata sellistele nõuetele riskikaalu samal viisil.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuete suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 115

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

1.  
Nõuetele piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu määratakse riskikaal samamoodi nagu nõuetele ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, välja arvatud juhul, kui kõnealuseid nõudeid käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu vastavalt lõikele 2 või 4 või kui neile määratakse riskikaal vastavalt lõikele 5. Artikli 119 lõike 2 ja artikli 120 lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.
2.  
Nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu käsitatakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui kõnealuste nõuetega seotud riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste iseseisvast maksude kogumise õigusest ja teatavast institutsioonilisest korraldusest, millel on nende makseviivituse riski vähendav mõju.

EBA haldab avaliku juurdepääsuga andmebaasi kõikide liidu piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste kohta, kelle vastu olevaid nõudeid käsitavad asjaomased pädevad asutused nõuetena oma keskvalitsuse vastu.

3.  
Nõudeid kirikute ja usukogukondade vastu, kes on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, käsitatakse nõuetena piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, kui nad koguvad õigusaktidega neile antud volituste kohaselt makse. Sellisel juhul lõiget 2 ei kohaldata ning artikli 150 lõike 1 punkti a kohaldamise eesmärgil neile standardmeetodi rakendamiseks loa andmine ei ole välistatud.
4.  
Kui sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad pädevad asutused, kelle kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga, käsitavad nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu nõuetena kõnealuse kolmanda riigi keskvalitsuse vastu ning kõnealuste nõuetega seotud riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste iseseisvast maksukogumisõigusest ja teatavast institutsioonilisest korraldusest, millega vähendatakse makseviivituse riski, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ määrata nõuetele selliste piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu riskikaalu samal viisil.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

5.  
Sellistele nõuetele liikmesriigi piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, millele ei ole osutatud lõigetes 2–4 ja mis on nomineeritud ja väljastatud asjaomase piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse omavääringus, määratakse riskikaal 20 %.

Artikkel 116

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

1.  

Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 2 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis avaliku sektori asutus on asutatud:



Tabel 2

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

Nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.

2.  
Nõudeid avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, käsitletakse vastavalt artiklile 120. Kõnealuste asutuste suhtes ei kohaldata artikli 119 lõike 2 ja artikli 120 lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist.
3.  
Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse riskikaal 20 %.
4.  
Erandjuhtudel võib avaliku sektori asutuse vastu olevaid nõudeid käsitleda nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui asjaomase jurisdiktsiooni pädevate asutuste arvates ei ole selliste nõuetega seotud riskide vahel erinevust, kuna keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus on andnud sobiva garantii.
5.  
Kui kolmanda riigi pädevad asutused, kes kohaldavad liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad nõudeid avaliku sektori asutuste vastu lõigete 1 või 2 kohaselt, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ määrata selliste avaliku sektori asutuste vastu olevatele nõuetele riskikaalud samal viisil. Muul juhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu 100 %.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 117

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

1.  
Nõudeid selliste mitmepoolsete arengupankade vastu, millele ei ole osutatud lõikes 2, käsitletakse samal viisil nagu nõudeid ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu. Artikli 119 lõike 2, artikli 120 lõike 2 ja artikli 121 lõike 3 kohast lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanka, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka ja Ladina-Ameerika Arengupanka CAF käsitatakse mitmepoolsete arengupankadena.

2.  

Nõuetele järgmiste mitmepoolsete arengupankade vastu määratakse riskikaal 0 %:

a) 

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

b) 

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;

c) 

Ameerika Riikide Arengupank;

d) 

Aasia Arengupank;

e) 

Aafrika Arengupank;

f) 

Euroopa Nõukogu Arengupank;

g) 

Põhjamaade Investeerimispank;

h) 

Kariibi Arengupank;

i) 

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

j) 

Euroopa Investeerimispank;

k) 

Euroopa Investeerimisfond;

l) 

Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;

m) 

immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend;

n) 

Islami Arengupank;

▼M8

o) 

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

p) 

Aasia Taristuinvesteeringute Pank.

▼M8

Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.

▼C2

3.  
Euroopa Investeerimisfondis märgitud kapitali sissemaksmata osale määratakse riskikaal 20 %.

Artikkel 118

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Nõuetele järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu määratakse riskikaal 0 %:

▼M8

a) 

Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;

▼C2

b) 

Rahvusvaheline Valuutafond;

c) 

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

d) 

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond;

e) 

Euroopa stabiilsusmehhanism;

f) 

vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi neile oma liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid.

Artikkel 119

Nõuded ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu

1.  
Nõuetele selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt artiklile 120. Nõuetele selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt artiklile 121.
2.  
Nõuetele ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ning mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse riskikaal, mis on ühe kategooria võrra vähem soodne kui artikli 114 lõigetes 4 kuni 7 kirjeldatud soodusriskikaal, mis on määratud nõuetele selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.
3.  
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ning mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse riskikaal vähemalt 20 %.
4.  

Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist tulenevale nõudele ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu võib määrata sama riskikaalu nagu nõudele kõnealuse liikmesriigi keskpanga vastu, tingimusel et:

a) 

reserve hoitakse kooskõlas Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) ( 21 ) või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomase määrusega kõigis olulistes aspektides samaväärsed;

b) 

reserve hoidva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ pankroti või maksejõuetuse korral makstakse reservid ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ täies ulatuses ja õigeaegselt välja ning need ei ole kasutatavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ muude kohustuste täitmiseks.

▼M9

5.  

Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on töökindluse poolest võrreldavad finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena finantsinstitutsioonide vastu.

Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõudeid töökindluse poolest võrreldavateks finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.

▼C2

Artikkel 120

Nõuded reitingu saanud ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu

1.  

Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mis on selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 3 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

50 %

100 %

100 %

150 %

2.  

Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 4 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

20 %

20 %

50 %

50 %

150 %

3.  

Artikli 131 kohane lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu käsitlus ja lõike 2 kohane lühiajaliste nõuete üldine eeliskäsitlemine suhestuvad omavahel järgmiselt:

a) 

kui puudub lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu olevate kõikide nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud;

b) 

kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.

c) 

kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, siis lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal kui see, mida kohaldatakse konkreetse lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu puhul.

Artikkel 121

Nõuded reitinguta ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu

1.  

Nõuetele selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 5 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis asjaomane ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on asutatud.



Tabel 5

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Nõude riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

2.  
Nõuetele reitinguta ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.
3.  
Sellistele nõuetele reitinguta ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu, mille tegelik esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse riskikaal 20 %.
4.  
Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, määratakse reitinguta ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu olevatele, artikli 162 lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud kaubanduse rahastamisest tulenevatele nõuetele riskikaal 50 % ning kui kõnealuste kaubanduse rahastamisest tulenevate nõuete järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud, on riskikaal 20 %.

Artikkel 122

Nõuded äriühingute vastu

1.  

Nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 6

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

150 %

2.  
Nõuetele, mille kohta kõnealune krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse kas riskikaal 100 % või riskikaal, mis on määratud nõuetele selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis äriühing on asutatud, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Artikkel 123

Jaenõuded

Järgmistele kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse riskikaal 75 %:

a) 

nõue füüsilise isiku või füüsiliste isikute vastu või väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) vastu;

b) 

nõue on üks arvukatest sarnaste tunnustega nõuetest, mis oluliselt vähendab sellise laenuandmisega seotud riske;

c) 

kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ning tema emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone, mis on määratud artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi, ei ületa ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ andmetel 1 miljon eurot. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võtab selliste andmete saamiseks mõistlikke meetmeid.

Väärtpabereid ei saa liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

Riskipositsioone, mis ei vasta esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumidele, ei või liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

Jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtuse saab liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.

▼M8

Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;

b) 

laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;

c) 

laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;

d) 

laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.

▼M8

Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1.  
Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

1a.  
Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

2.  

Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:

a) 

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;

b) 

kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

a) 

35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;

b) 

50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.

3.  
Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on ►C10  finantsinstitutsioonidel ◄ nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.
4.  
EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.  

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a) 

millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ja

b) 

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

6.  
Ühe liikmesriigi ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

▼C2

Artikkel 125

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid

1.  

Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:

a) 

riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ sellisele elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, määratakse riskikaal 35 %;

b) 

nõuetele liisinguvõtja vastu, mis tulenevad elamukinnisvara liisingulepingust, mille kohaselt ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ nõue on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b) 

laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ oma laenude andmise põhimõtete osana maksimaalsed laenusumma ja sissetuleku suhtarvud ning nõuavad laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta;

c) 

täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;

d) 

välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti, ei ületa laenu osa, millele on määratud riskikaal 35 %, 80 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 80 % kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest.

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

4.  
Kui ükskõik kumba lõikes 3 osutatud piirmäära on asjaomasel aastal ületatud, siis lõike 3 kohaldamise õigus lõpeb ja seni, kuni lõike 3 tingimused järgneval aastal täidetakse, kohaldatakse lõike 2 punktis b esitatud tingimust.

Artikkel 126

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid

1.  

Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:

a) 

riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ hüpoteegiga, mis on seatud büroodele või muudele äripindadele, võib määrata riskikaalu 50 %;

b) 

nõuetele, mis tulenevad büroode või muude äripindade liisingulepingust, mille kohaselt ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, võib määrata riskikaalu 50 %, tingimusel et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ nõue on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b) 

laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast;

c) 

täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;

d) 

laenu osale, mis ei ületa 50 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 60 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti) kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest, määratakse riskikaal 50 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti).

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

4.  
Kui ükskõik kumba lõikes 3 osutatud piirmäära on asjaomasel aastal ületatud, siis lõike 3 kohaldamise õigus lõpeb ja seni, kuni lõike 3 tingimused järgneval aastal täidetakse, kohaldatakse lõike 2 punktis b esitatud tingimust.

Artikkel 127

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

▼M7

1.  

Riskipositsiooni tagamata osale, mille puhul võlgnik on makseviivituses vastavalt artiklile 178, ja jaenõuetele, mille krediidilimiidi tagamata osa puhul on tekkinud makseviivitus vastavalt artiklile 178, määratakse riskikaal järgmiselt:

a) 

riskikaal 150 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa on väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud;

b) 

riskikaal 100 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa ei ole väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud.

▼C2

2.  
Tähtajaks tasumata nõude tagatud osa kindlaksmääramisel loetakse aktsepteeritud tagatisteks ja garantiideks selliseid tagatisi ja garantiisid, mida aktsepteeritakse krediidiriski maandamisel 4. peatüki kohaselt.
3.  
Kui on leidnud aset artikli 178 kohane makseviivitus, määratakse riskipositsiooni väärtusele, mis jääb järele pärast artikli 125 kohaselt elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, riskikaal 100 %.
4.  
Kui on leidnud aset artikli 178 kohane makseviivitus, määratakse riskipositsiooni väärtusele, mis jääb järele pärast artikli 126 kohaselt ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3  täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, riskikaal 100 %.

Artikkel 128

Eriti suure riskiga seotud kirjed

▼M8

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.
2.  

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:

a) 

investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

b) 

investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

c) 

spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.

▼C2

3.  

Selle hindamisel, kas muud kui lõikes 2 osutatud riskipositsioonid on seotud eriti suure riskiga, võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse järgmisi riskitunnuseid:

a) 

suur kahjurisk seoses võlgniku makseviivitusega;

b) 

võimatu on usaldusväärselt hinnata, kas riskipositsioon kuulub punkti a alla.

EBA annab välja suunised, millega täpsustatakse, millist liiki riskipositsioonid ja mis ajaoludel on seotud eriti suure riskiga.

Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 129

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

1.  

►M10  Selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 ( 22 ) artikli 3 punktis 1 määratletud pandikirjade suhtes saaks kohaldada käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud sooduskohtlemist, peavad need vastama käesoleva artikli lõigetes 3, 3a ja 3b sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise kõlbliku varaga: ◄

a) 

liidus asuvate keskvalitsuste, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade, avaliku sektori asutuste, piirkondlikele valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;

b) 

kolmandate riikide keskvalitsuste, kolmandate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ja kolmandate riikide avaliku sektori asutuste, kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kolmandate riikide kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, millele on määratud riskikaal selliselt, nagu nõuetele ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ või keskvalitsuste ja keskpankade vastu vastavalt artikli 115 lõigetele 1 või 2 ning artikli 116 lõigetele 1, 2 või 4 ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ning nõuded käesoleva punkti tähenduses, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel et need ei ületa 20 % emitendist ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;

▼M10

c) 

sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, krediidikvaliteedi astmele 2 või nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad:

i) 

lühiajalistest hoiustest, mille esialgne tähtaeg ei ületa 100 päeva, kui neid hoiuseid kasutatakse direktiivi (EL) 2019/2162 artiklis 16 sätestatud tagatiste kogumi likviidsusvaru nõuete täitmiseks, või

ii) 

tuletislepingutest, mis vastavad nimetatud direktiivi artikli 11 lõike 1 nõuetele, kui pädevad asutused seda lubavad;

d) 

laenud, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem;

▼C2

e) 

eluasemelaenud, mille on täielikult taganud artiklis 197 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2ning mille puhul pandikirjade käesoleva lõike kohaseks tagamiseks kasutatud laenuosa ei ületa ühegi laenu puhul 80 % vastava Prantsusmaal asuva elamukinnisvara väärtusest ning laenusumma ja sissetuleku suhtarv on laenu väljastamise hetkel kõige enam 33 %. Elamukinnisvarale ei tohi olla seatud laenu andmisel hüpoteeki ning alates 1. jaanuarist 2014 antud laenude puhul peab laenuvõtjal olema lepinguline kohustus mitte seada selliseid pante ilma laenu andnud krediidiasutuse loata. Laenusumma ja sissetuleku suhtarv näitab laenuvõtja brutosissetuleku seda osa, mis katab laenumakse koos intressidega. Krediidiriski kaitse andja peab olema kas finantseerimisasutus, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuulub nende järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, või ►C11  finantsinstitutsioon ◄ või kindlustusandja. Ta peab looma krediidiriskist tulenevate kahjude katmiseks vastastikuse tagatisfondi või kindlustusandjate puhul rakendatava sellega samaväärse kaitseskeemi, mille parameetreid peavad pädevad asutused korrapäraselt üle vaatama. Laenuvõtja krediidivõimelisust peavad hindama nii krediidiasutus kui ka krediidiriski kaitse andja;

▼M10

f) 

laenud, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. Ärikinnisvaraga tagatud laenud on kõlblikud, kui laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv 60 % on ületatud, kuid ei ületa 70 % taset, kui pandikirjade tagatiseks antud vara koguväärtus ületab pandikirja lunastamata nimiväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes;

▼C2

g) 

laenud, mis on tagatud laevasid koormava merivõlaga kuni ulatuses, mis vastab 60 % panditud laeva väärtusest ja mis tahes eelisõigust omavate merivõlgade vahele.

▼M10

Lõike 1a kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, või selliste laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest, nimetatud lõikes osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.

▼M10 —————

▼M10

1a.  

Lõike 1 esimese lõigu punkti c puhul kohaldatakse järgmist:

a) 

sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;

b) 

sellised nõuded krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;

c) 

nõuded selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis i osutatud lühiajalistest hoiustest, või käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud tuletislepingutest, ei tohi ületada 8 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest; direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 18 lõike 2 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast EBAga konsulteerimist lubada nõudeid selliste krediidiasutuste vastu, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 3, kui need nõuded tulenevad tuletislepingutest üksnes juhul, kui käesolevas lõikes osutatud krediidikvaliteedi astme 1 ja krediidikvaliteedi astme 2 nõuete kohaldamine toob asjaomases liikmesriigis potentsiaalselt kaasa olulisi kontsentreerumisprobleeme ning seda saab dokumenteerida;

d) 

kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 1, 2 või 3 ei tohi ületada 15 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest ning kogu riskipositsioon selliste krediidiasutuste suhtes, mis vastavad krediidikvaliteedi astmele 2 või 3, ei tohi ületada 10 % emitendist krediidiasutuse lunastamata pandikirjade nimiväärtusest.

1b.  
Käesoleva artikli lõiget 1a ei kohaldata pandikirjade kasutamisele direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 8 kohase kõlbliku tagatisena.
1c.  
Lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaldamisel kohaldatakse piirmäära 80 % iga laenu kohta eraldi, sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis tagab pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.
1d.  
Lõike 1 esimese lõigu punktide f ja g kohaldamisel rakendatakse piirmäära 60 % või 70 % iga laenu puhul eraldi, sellega määratakse kindlaks laenu osa, mis tagab pandikirjaga seotud kohustusi ja seda kohaldatakse kogu laenuperioodi jooksul.

▼C2

2.  
Lõike 1 punktides a–f osutatud olukorrad hõlmavad ka tagatist, mis on õigusaktidega ette nähtud ainult võlakirjade omanike kahjude eest kaitsmiseks.

▼M10

3.  
Käesolevale määrusele vastavaid pandikirju tagava kinnisvara ja laevade puhul peavad olema täidetud artiklis 208 sätestatud nõuded. Artikli 208 lõike 3 punkti a kohaselt peab vara väärtuse seire toimuma sageli, ent vähemalt kord aastas kogu kinnisvara ja kõigi laevade puhul.

▼M10

3a.  

Lisaks sellele, et pandikirjad peavad olema tagatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlbliku varaga, kohaldatakse nende suhtes direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 14 määratletud ületagatuse minimaalset taset, mis on 5 %.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel peab kogu nimetatud direktiivi artikli 3 punktis 4 määratletud tagatisvara nimiväärtus kokku olema vähemalt sama suur kui lunastamata pandikirjade nimiväärtus („nimiväärtuse printsiip“) kokku ja tagatisvaraks võib olla üksnes käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlblik vara.

Liikmesriigid võivad kohaldada madalamat ületagatuse minimaalset taset või anda oma pädevatele asutustele õiguse selline tase määrata, tingimusel et

a) 

ületagatuse arvutamisel võetakse aluseks formaalne meetod, milles on arvesse võetud varaliikidest tulenevat riski või vara hindamine sõltub hüpoteekimisväärtusest, ja

b) 

ületagatuse minimaalne tase ei ole direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 15 lõigetes 6 ja 7 osutatud nimiväärtuse printsiibi kohaselt alla 2 %.

Ületagatuse minimaalse taseme saavutamiseks kasutatava vara suhtes ei kohaldata lõikes 1a sätestatud riskipositsiooni piirmäärasid ning neid ei võeta selliste piirmäärade arvutamisel arvesse.

3b.  
Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kõlblikku vara võib võtta tagatiste kogumisse direktiivi (EL) 2019/2162 artikli 3 punktis 13 määratletud asendustagatistena, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a krediidikvaliteedi ja riskipositsiooni suuruse suhtes sätestatud piirmäärasid.

▼C2

4.  

Pandikirjadele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6a riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 6a

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

10 %

20 %

20 %

50 %

50 %

100 %

5.  

Pandikirjadele, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt riskikaalule, mis on määratud need emiteerinud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:

a) 

kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 20 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 10 %;

b) 

kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 50 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 20 %;

c) 

kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 100 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 50 %;

d) 

kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 150 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 100 %.

▼M10

6.  
Lõigetes 1, 1a, 3, 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 31. detsembrit 2007 emiteeritud pandikirjade suhtes. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lunastamiseni.
7.  
Lõigetes 3a ja 3b sätestatud nõudeid ei kohaldata enne .8. juulit 2022 emiteeritud pandikirjadele, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval. Nende suhtes võib kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast sooduskohtlemist kuni nende lunastamiseni.

▼C2

Artikkel 130

Väärtpaberistamise positsioonide kirjed

Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud vara määratakse kindlaks vastavalt 5. peatükile.

Artikkel 131

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning äriühingute vastu

Nõuetele ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning äriühingute vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 7 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.



Tabel 7

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

150 %

150 %

150 %

▼M8

Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
2.  
Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250  % riskikaalu (varumeetod).

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

3.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

investeerimisfond on üks järgmistest:

i) 

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;

ii) 

alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;

iii) 

AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;

iv) 

AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;

v) 

kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;

vi) 

kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

b) 

investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i) 

nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;

ii) 

investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

c) 

investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ on kooskõlas järgmiste nõuetega:

i) 

investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonide kohta;

ii) 

finantsteabe detailsus on piisav, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ valitud meetodiga;

iii) 

kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kolmas isik on üks järgmistest:

i) 

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii) 

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;

b) 

kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;

c) 

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

5.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise taseme investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.
6.  
Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud artikli 132a lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.
7.  

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (
image ), kui järgmised tingimused on täidetud:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

b) 

nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.

▼C2

Artikkel 132a

▼M8

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

1.  
Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele ►C10  finantsinstitutsioonidele ◄ .
2.  
Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas investeerimisfondi volitustes ja asjaomases õiguses kehtestatud piirmääradega.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfond võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfond kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

3.  
Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud kõnealuste tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ oleks need ise vahetult võtnud.

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 132b

Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvata artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mida investeerimisfond hoiab ning mille ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ peavad maha arvama kooskõlas artikli 36 lõikega 1 ning artiklitega 56, 66 ja 72e.
2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on osutatud artikli 150 lõike 1 punktides g ja h, ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud käsitlust.

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:

a) 

kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

image

kus:

image

=

riskikaal;

i

=

investeerimisfondi indeks;

RWAEi

=

artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks;

image

=

investeerimisfondi i positsioonide riskipositsiooni väärtus;

Ai

=

investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus ning

EQi

=

investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

b) 
kõikide muude riskipositsioonide jaoks,

image

.
2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. ►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

3.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

►C10  finantsinstitutsiooni ◄ bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;

b) 

investeerimisfond on üks järgmistest:

i) 

direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või

ii) 

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;

c) 

miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;

d) 

kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;

e) 

miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.

▼C2

Artikkel 133

Omakapitali investeeringud

1.  

Omakapitali investeeringutena käsitatakse järgmisi riskipositsioone:

a) 

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b) 

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

2.  
Omakapitali investeeringutele määratakse riskikaal 100 %, välja arvatud juhul, kui need tuleb maha arvata vastavalt II osale või kui neile määratakse riskikaal 250 % vastavalt artikli 48 lõikele 4 või riskikaal 1 250  % vastavalt artikli 89 lõikele 3 või kui neid käsitatakse suure riskiga kirjetena vastavalt artiklile 128.
3.  
Investeeringuid omakapitali instrumentidesse või ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud regulatiivse kapitali instrumentidesse klassifitseeritakse omakapitali investeeringutena, välja arvatud juhul, kui need arvatakse omavahenditest maha või neile on määratud riskikaal 250 % vastavalt artikli 48 lõikele 4 või neid käsitatakse suure riskiga kirjetena vastavalt artiklile 128.

Artikkel 134

Muud kirjed

1.  
Materiaalsele põhivarale direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 4 pealkirja „Aktiva” all punktis 10 määratletud tähenduses määratakse riskikaal 100 %.
2.  
Ettemaksetele ja viitlaekumistele, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda teha kindlaks vastaspoolt vastavalt direktiivile 86/635/EMÜ, määratakse riskikaal 100 %.
3.  
Sissenõudmisel olevatele sularahakirjetele määratakse riskikaal 20 %. Rahale ja raha ekvivalentidele määratakse riskikaal 0 %.
4.  
Oma valduses või teiste juures vastutaval hoiul olevatele kullakangidele selles ulatuses, milles need on tagatud kullakangidega seotud kohustustega määratakse riskikaal 0 %.
5.  
Varade müügi- ja tagasiostu tehingute ja lihtforvardi põhiste ostutehingute puhul määratakse riskikaal kõnealustele varadele, mitte tehingute vastaspooltele.

▼M5

6.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ annab krediidiriski kaitset mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi makseviivitusi riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidisündmus lõpetab lepingu, liidetakse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et kogusumma on maksimaalselt 1 250  %, mis omakorda korrutatakse krediidituletisinstrumendiga antava krediidiriski kaitse nimiväärtusega, mille tulemusel saadakse riskiga kaalutud vara väärtus. Kogusummast välja arvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldavad riskipositsioone, millest igaühe puhul eraldi on riskiga kaalutud vara väärtus väiksem kui ükskõik millise kogusummas sisalduva riskipositsiooni riskiga kaalutud vara väärtus.

▼C2

7.  
Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtus diskonteeritud minimaalsed liisingmaksed. Minimaalsed liisingmaksed hõlmavad liisinguperioodi jooksul tehtavaid makseid, mida liisinguvõtjalt nõutakse või mida saab temalt nõuda, ning mis tahes soodsat väljaostuvõimalust, mille kasutamine on piisavalt kindel. Kui muult isikult kui liisinguvõtjalt võidakse nõuda makset seoses liisitud vara lõppväärtusega ja kõnealune maksekohustus vastab artiklis 201 sätestatud tingimustele, mis käsitlevad krediidiriski kaitse andja aktsepteeritavust, ja artiklite 213 kuni 215 kohastele muud liiki garantiide aktsepteeritavuse nõuetele, siis võidakse kõnealust maksekohustust võtta 4. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitsena. Kõnealused riskipositsioonid määratakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi vastavalt artiklile 112. Kui riskipositsiooni väärtus on liisitud vara lõppväärtus, arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiselt: 1/t * 100 % * lõppväärtus, kus t on kas 1 või järelejäänud liisingu täisaastatele lähim arv, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.



3. jagu

Tunnustamine ja krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine



1. alajagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamine

Artikkel 135

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

1.  
Välist krediidikvaliteedi hinnangut võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult juhul, kui kõnealuse hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.
2.  
EBA avaldab krediidikvaliteeti hindavate asutuste loetelu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 3 oma veebisaidil.



2. alajagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine

Artikkel 136

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine

1.  
EBA, EIOPA ja ESMA töötavad ühiskomitee kaudu välja rakenduslike standardite eelnõud, et täpsustada kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul, millisele 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab (krediidikvaliteedi astmete määramine). Määramist käsitlevad otsused peavad olema objektiivsed ja järjepidevad.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014 ja vajaduse korral esitab läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

2.  

Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramisel järgivad EBA, EIOPA ja ESMA järgmisi nõudeid:

a) 

igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu pikaajaline makseviivituse määr, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang. Hiljuti asutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja vaid lühikest aega makseviivitusandmeid kogunud krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul küsivad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamust pikaajalise makseviivituse määra kohta, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang;

b) 

igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnatavate emitentide ring, antavate krediidikvaliteedi hinnangute vahemik, iga krediidikvaliteedi hinnangu tähendus ja krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse definitsioon;

c) 

EBA, EIOPA ja ESMA võrdlevad konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud iga krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevaid makseviivituse määrasid võrdlusalustega, mis tuginevad makseviivituse määradele, mida teised krediidikvaliteeti hindavad asutused on registreerinud samaväärsel krediidiriski tasemel olevate emitentide puhul;

d) 

kui konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevad võrdlusalusest oluliselt ja süstemaatiliselt kõrgemad makseviivituse määrad, määravad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule krediidikvaliteedi hinnangute skaalal kõrgema krediidikvaliteedi astme;

e) 

kui EBA, EIOPA ja ESMA on suurendanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse teatava krediidikvaliteedi hinnanguga seotud riskikaalu ja kui kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga seoses esinevad makseviivituse määrad ei ole enam oluliselt ega süstemaatiliselt võrdlusalusest kõrgemad, võivad EBA, EIOPA ja ESMA taastada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu esialgse krediidikvaliteedi astme krediidikvaliteedi hinnangute skaalal.

3.  
EBA, EIOPA ja ESMA töötavad välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse lõike 2 punktis a osutatud kvantitatiivsed tegurid, punktis b osutatud kvalitatiivsed tegurid ja punktis c osutatud võrdlusalus.

EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.



3. alajagu

Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

Artikkel 137

Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

1.  

Artikli 114 kohaldamisel võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt määratud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) 

tegemist on OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevate ekspordikrediidi agentuuride antud konsensusliku krediidikvaliteedi hinnanguga;

b) 

ekspordikrediidi agentuur avaldab oma krediidikvaliteedi hinnangud ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidikvaliteedi hinnang on seotud ühega kaheksast OECD kokkulepitud metoodikaga kehtestatud minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib ekspordikrediidiagentuuri määramise tühistada. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid.

2.  

Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalumisel aktsepteeritakse ekspordikrediidi agentuuri krediidikvaliteedi hinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 9.



Tabel 9

Minimaalne ekspordikindlustuse preemia

0

1

2

3

4

5

6

7

Riskikaal

0 %

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %



4. jagu

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine riskikaalude määramiseks

Artikkel 138

Üldnõuded

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib määrata ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse varakirjetele ja bilansivälistele kirjetele riskikaalude määramiseks. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib krediidikvaliteeti hindava asutuse määramise tühistada. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid. Krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata valikuliselt. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tellitud krediidikvaliteedi hinnanguid. Nad võivad siiski kasutada mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid, kui EBA on kinnitanud, et krediidikvaliteeti hindava asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest sellelt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest. EBA keeldub sellise kinnituse andmisest või võtab selle tagasi eelkõige juhul, kui krediidikvaliteeti hindav asutus on kasutanud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangut surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab neid järjepidevalt ja järjekindlalt;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;

d) 

kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks;

e) 

kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad riskikaalud, siis määratakse kõrgem riskikaal;

f) 

kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat riskikaalu andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat riskikaalu on erinevad, määratakse kõrgem riskikaal. Kui kaks madalaimat riskikaalu on samad, määratakse selline riskikaal.

Artikkel 139

Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang

1.  
Kui riskipositsiooni aluseks olevad kirjed kuuluvad konkreetsesse emissiooniprogrammi või tehingusse, mille kohta on olemas krediidikvaliteedi hinnang, kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks.
2.  

Kui teatavate kirjete kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olevad kirjed ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut järgmistel juhtudel:

a) 

see annab tavapärasest kõrgema riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;

b) 

see annab madalama riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.

Kõigil muudel juhtudel käsitatakse riskipositsiooni reitinguta positsioonina.

3.  
Lõiked 1 ja 2 ei takista artikli 129 kohaldamist.
4.  
Konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide krediidikvaliteedi hinnanguid ei saa kasutada samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise emitendi krediidikvaliteedi hinnanguna.

Artikkel 140

Pikaajalised ja lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud

1.  
Lühiajalisi krediidikvaliteedi hinnanguid võib kasutada ainult lühiajaliste varade ja bilansiväliste kirjete suhtes, mis on nõuded ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ja äriühingute vastu.
2.  

Mis tahes lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut kohaldatakse ainult kirje suhtes, millele lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on antud, ja seda ei kasutata mis tahes muu kirje riskikaalu määramiseks, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) 

kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 150 %, määratakse kõikidele asjaomase võlgnikuga seotud reitinguta ja tagamata lühi- või pikaajalistele riskipositsioonidele samuti riskikaal 150 %;

b) 

kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 50 %, määratakse kõikidele reitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele riskikaal vähemalt 100 %.

Artikkel 141

Omavääringus ja välisvaluutas olevad kirjed

Võlgniku omavääringus nomineeritud kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud muule välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.

Kui riskipositsioon tuleneb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ osalusest laenus, mille on andnud mitmepoolne arengupank, kelle eelisõigusega võlausaldaja staatus on turul tunnustatud, võib riskikaalu määramiseks kasutada võlgniku omavääringus kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut.



3. PEATÜKK

Sisereitingute meetod



1. jagu

Pädevate asutuse luba sisereitingute meetodi kasutamiseks

Artikkel 142

Mõisted

1.  

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„reitingusüsteem” – kõik meetodid, protsessid, kontrollid ning andmete kogumise ja IT-süsteemid, mis toetavad krediidiriski hindamist, riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramist ning makseviivituse ja kahju hinnangute kvantifitseerimist teatavat liiki riskipositsioonide puhul;

2) 

„riskipositsiooni liik” – ühtemoodi hallatavate riskipositsioonide kogum, mis hõlmab teatavat liiki tehinguid ja mis võib olla piiratud konsolideerimisgruppi kuuluva ühe üksuse või üksuste ühe alajaotusega, tingimusel, et sama liiki riskipositsiooni hallatakse konsolideerimisgruppi kuuluvates teistes üksustes teistmoodi;

3) 

„äriüksus” – mis tahes eraldiseisev organisatsiooniline üksus või juriidiline isik, äriliin, geograafiline asukoht;

4) 

„suur finantssektori ettevõtja” – mis tahes finantssektori ettevõtja, mis vastab järgmistele nõuetele:

a) 

tema individuaalselt või konsolideeritud alusel arvutatud koguvara on vähemalt 70 miljardit eurot, kusjuures vara suuruse kindlaksmääramisel kasutatakse viimaseid auditeeritud finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruandeid, ning

b) 

tema enda või vähemalt ühe tema tütarettevõtja suhtes kohaldatakse liidus kehtivat usaldatavusnõuete regulatsiooni või sellise kolmanda riigi õigust, kes kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

5) 

„reguleerimata finantssektori ettevõtja” – mis tahes muu ettevõtja, mis ei ole reguleeritud finantssektori ettevõtja, kuid mille põhitegevus on üks või mitu direktiivi 2013/36/EL I lisas või direktiivi 2004/39/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

6) 

„võlgniku reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi kuuluval võlgniku reitinguskaalal, mis määratakse võlgnikele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide kogumi alusel, mille põhjal koostatakse makseviivituse tõenäosuse hinnang;

7) 

„tehingupõhine reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi tehingupõhisel reitinguskaalal, kuhu riskipositsioonid määratakse konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide alusel ning mille põhjal koostatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang.

▼M5 —————

▼C2

2.  
Käesoleva artikli lõike 1 punkti 4 alapunkti b kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.

Artikkel 143

Luba sisereitingute meetodi kasutamiseks

1.  
Pädev asutus annab ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ loa kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks sisereitingute meetodit, kui täidetud on käesolevas peatükis sätestatud tingimused.
2.  
Eelnev luba kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, tuleb taotleda iga riskipositsiooni klassi ja iga reitingusüsteemi ja omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi ning iga makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hindamisel kasutatava meetodi jaoks.
3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad taotlema pädevatelt asutustelt eelneva loa seoses järgmisega:

a) 

olulised muudatused sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalas, mille kasutamiseks on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saanud loa;

b) 

sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi olulised muudatused, mille kasutamiseks on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saanud loa.

Reitingusüsteemi kohaldamisala hõlmab kõiki sellisesse asjaomasesse riskipositsiooni liiki kuuluvaid riskipositsioone, mille tarbeks kõnealune reitingusüsteem välja töötati.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele kõigist muudatustest reitingusüsteemis või omakapitali investeeringute puhul kasutatavas sisemudelitel põhinevas meetodis.
5.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel hinnata olemasoleva reitingusüsteemi kasutamise olulisust selle reitingusüsteemiga veel hõlmamata muude täiendavate riskipositsioonide puhul ning sisereitingute meetodi kohaselt kohaldatava reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi muudatuste olulisust.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 144

Sisereitingute meetodi kasutamise taotluse hindamine pädevate asutuste poolt

1.  

Pädev asutus annab ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ artikli 143 kohase loa kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ainult juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on käesolevas peatükis sätestatud nõuded, eelkõige 6. jaos sätestatud nõuded, ning et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski positsioonide juhtimise ja neile reitingute andmise süsteemid on usaldusväärsed ning neid rakendatakse terviklikult, ning eelkõige ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et täidetud on järgmised nõuded:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemid võimaldavad võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjepidevalt kvantifitseerida;

b) 

omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja makseviivituse ja kahju hinnangutel ning nendega seotud süsteemidel ja protsessidel on riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessis ning laenuandmise otsuste tegemise, sisemise kapitali allokeerimise ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ üldjuhtimise funktsioonide seisukohast keskne tähtsus;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrolli üksus, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;

d) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ kogub ja säilitab kõiki asjaomaseid andmeid, et tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning valideerib need süsteemid;

f) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on valideerinud iga reitingusüsteemi ja iga omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi asjakohase ajavahemiku jooksul enne kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks loa saamist, samuti on ta nimetatud ajavahemiku jooksul hinnanud seda, kas kõnealune reitingusüsteem või omakapitali investeeringute puhul kasutatav sisemudelitel põhinev meetod on kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi rakendusala arvestades sobiv, ja on teinud kõnealuse hindamise põhjal neis süsteemides või meetodites vajalikud muudatused;

▼M8

g) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;

▼C2

h) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on kõik ühe reitingusüsteemi rakendusalasse kuuluvad riskipositsioonid määranud ja määrab need jätkuvalt selle süsteemi reitinguklassidesse või kogumitesse; ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on kõik ühe omakapitali investeeringute puhul kasutatava meetodi alla kuuluvad omakapitali investeeringud määranud ja määrab need jätkuvalt selle sisemudelitel põhineva meetodi alla.

Nõuet kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kohaldatakse ka juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on ostnud rakendatava reitingusüsteemi või selle raames kasutatava mudeli kolmandast isikust müüjalt.

2.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hindamismetoodika, mida pädevad asutused kasutavad, et hinnata sisereitingute meetodi kasutamise nõuete täitmist ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 145

Varasem sisereitingute meetodi kasutamise kogemus

1.  
Sisereitingute meetodi kasutamist taotlev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on vähemalt kolme taotlusele eelnenud aasta jooksul kasutanud kõnealuste sisereitingute riskipositsiooni klasside suhtes reitingusüsteeme, mis on üldjoontes kooskõlas 6. jao kohaste riski siseseks mõõtmiseks ja juhtimiseks kehtestatud nõuetega.
2.  
Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamist taotlev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat koostanud ja kasutanud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid viisil, mis on üldjoontes kooskõlas 6. jaos nende parameetrite sisehinnangute kasutamiseks kehtestatud nõuetega.
3.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ algse loa saamise järel laiendab sisereitingute meetodi kasutamist, peavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kogemused olema piisavad, et täita lõigete 1 ja 2 nõudeid seoses täiendavalt hõlmatud riskipositsioonidega. Kui reitingusüsteemide kasutamist laiendatakse riskipositsioonidele, mis on oluliselt erinevad seni hõlmatud riskipositsioonidest, nii et olemasolevaid kogemusi ei saa põhjendatult pidada piisavaks, et kõnealuste sätete nõuded oleks täiendavate riskipositsioonide puhul täidetud, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 kõnealuste täiendavate riskipositsioonide suhtes eraldi.

Artikkel 146

Meetmed, mida võetakse juhul, kui käesoleva peatüki nõuded ei ole enam täidetud

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei täida enam käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:

a) 

esitab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks ja viib selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul;

b) 

tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.

Artikkel 147

Riskipositsioonide riskipositsiooni klassidesse määramise metoodika

1.  
Metoodika, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskipositsioonide eri riskipositsiooni klassidesse määramiseks, peab olema asjakohane ja ajaliselt järjepidev.
2.  

Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a) 

nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;

b) 

nõuded ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu;

c) 

nõuded äriühingute vastu;

d) 

jaenõuded;

e) 

omakapitali investeeringud;

f) 

väärtpaberistamise positsioonide kirjed;

g) 

muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga.

3.  

Lõike 2 punktis a sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse artiklite 115 ja 116 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;

b) 

nõuded artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;

c) 

nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mille suhtes kohaldatakse artikli 118 kohaselt riskikaalu 0 %.

4.  

Lõike 2 punktis b sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida vastavalt artikli 115 lõigetele 2 ja 4 ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu;

b) 

sellised nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;

c) 

sellised nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mille suhtes ei kohaldata artikli 117 kohaselt riskikaalu 0 %, ning

d) 

sellised nõuded finantseerimisasutuste vastu, mida käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu;

5.  

Lõike 2 punktis d sätestatud jaenõuete riskipositsiooni klassi määramiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:

a) 

nõuded peavad olema ühe järgmistest vastu:

i) 

ühe või mitme füüsilise isiku vastu;

ii) 

VKE vastu, kusjuures sellisel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ning tema emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki tähtajaks tasumata nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioone, ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;

c) 

nõudeid ei hallata nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingute vastu olevate nõuete puhul;

d) 

iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.

Lisaks esimeses lõigus loetletud nõuetele, loetakse jaenõuete riskipositsiooni klassi kuuluvaks jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtus.

6.  

Lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:

a) 

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;

b) 

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

7.  
Krediidi iseloomuga nõuded, mida ei ole määratud lõike 2 punktides a, b, d, e ja f sätestatud riskipositsiooni klassidesse, määratakse kõnealuse lõike punkti c kohasesse äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi.
8.  

Lõike 2 punkti c kohase äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi puhul peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ eriotstarbeliste nõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:

a) 

nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellega majanduslikult võrreldav nõue;

b) 

laenu andjal on lepingupõhise kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nendelt saadava tulu üle;

c) 

kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.

9.  
Liisitud varade lõppväärtus määratakse lõike 2 punktis g sätestatud riskipositsiooni klassi, välja arvatud määral, mil kõnealune lõppväärtus on juba kaasatud artikli 166 lõike 4 kohastesse liisingunõuetesse.
10.  
Riskipositsioon, mis tuleneb krediidiriski kaitse andmisest n-arvu järjekoha kahju kogumisse kuuluva krediidituletisinstrumendi alusel, määratakse samasse lõikes 2 sätestatud klassi, millesse oleksid määratud kogumisse kuuluvad riskipositsioonid, välja arvatud juhul, kui individuaalsed kogumisse kuuluvad riskipositsioonid oleksid määratud erinevatesse riskipositsiooni klassidesse; viimasel sellisel juhul määratakse riskipositsioon lõike 2 punktis c sätestatud äriühingute riskipositsiooni klassi.

Artikkel 148

Sisereitingute meetodi rakendamise tingimused eri riskipositsioonide klasside ja äriüksuste lõikes

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ ning mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad rakendavad sisereitingute meetodit kõigi riskipositsioonide suhtes, välja arvatud juhul, kui nad on saanud pädevatelt asutustelt loa kasutada standardmeetodit alaliselt kooskõlas artikliga 150.

Pädevate asutuste eelneval loal võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga artiklis 147 osutatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe konsolideerimisgrupi eri äriüksuste lõikes või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite kasutamiseks äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamisel.

Artikli 147 lõikes 5 osutatud jaenõuete riskipositsiooni klassi puhul võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad artikli 154 kohastele erinevatele korrelatsioonidele.

2.  
Pädevad asutused määravad kindlaks ajavahemiku, mille jooksul peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ning mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad rakendama sisereitingute meetodi kõigi riskipositsioonide suhtes. Asjakohase ajavahemiku määramisel võtavad pädevad asutused arvesse ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ või mis tahes emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate tegevuse laadi ja ulatust ning rakendatavate reitingusüsteemide arvu ja laadi.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ rakendavad sisereitingute meetodi pädevate asutuste kindlaksmääratud tingimuste kohaselt. Pädevad asutused töötavad kõnealused tingimused välja nii, et oleks tagatud, et lõikest 1 tulenevat paindlikkust ei kasutataks valikuliselt omakapitali nõuete vähendamiseks selliste riskipositsiooni klasside või äriüksuste puhul, mille suhtes sisereitingute meetodit või makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid veel ei kasutata.
4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on alustanud sisereitingute meetodi kasutamist alles pärast 1. jaanuari 2013 või kellelt pädevad asutused on kuni selle kuupäevani nõudnud, et nad oleksid suutelised arvutama oma omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt, peavad säilitama suutlikkuse arvutada omavahendite nõuded standardmeetodi kohaselt kõigi oma riskipositsioonide puhul kogu rakendusperioodi jooksul, kuni pädevad asutused teatavad neile oma veendumusest, et sisereitingute meetodi rakendamine viiakse suure tõenäosusega lõpule.
5.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kellel on lubatud kasutada sisereitingute meetodit kõigi riskipositsiooni klasside puhul, kasutab artikli 147 lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi puhul sisereitingute meetodit, välja arvatud juhul, kui sellel ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud kohaldada omakapitali investeeringute puhul artikli 150 kohaselt ja artikli 147 lõike 2 punktis g sätestatud muude, mitte krediidi iseloomuga varade riskipositsiooni klassi puhul standardmeetodit.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel määravad pädevad asutused kindlaks asjakohase viisi ja ajakava sisereitingute meetodi järkjärguliseks kasutuselevõtuks kõikide lõikes 3 osutatud riskipositsiooni klasside puhul.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 149

Tingimused, mille alusel võib tagasi pöörduda lihtsamate meetodite kasutamise juurde

1.  

Konkreetse riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul sisereitingute meetodit kasutav ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei lõpeta kõnealuse meetodi kasutamist riskiga kaalutud vara arvutamiseks ega hakka selle asemel kasutama standardmeetodit enne, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et standardmeetodi kasutamist ei taotleta selleks, et vähendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

2.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes on saanud artikli 151 lõike 9 kohase loa makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamiseks, ei pöördu tagasi artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamise juurde enne, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamist teatava riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul ei taotleta selleks, et vähendada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel järgitakse sisereitingute meetodi rakendamise tingimusi, mille määravad kindlaks pädevad asutused vastavalt artiklile 148, kusjuures eelnevalt tuleb artikli 150 kohaselt saada pädevatelt asutustelt alaliseks osaliseks kasutamiseks luba.

Artikkel 150

Alalise osalise kasutamise tingimused

1.  

Pädevate asutuste eelneval loal võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit, kohaldada standardmeetodit järgmiste riskipositsioonide suhtes:

a) 

artikli 147 lõike 2 punktis a sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks põhjendamatult koormav;

b) 

artikli 147 lõike 2 punktis b sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks põhjendamatult koormav;

c) 

väheoluliste äriüksuste nõuded ja riskipositsiooni klassid või liigid, mida ei peeta nende suuruse ja tajutava riski profiili seisukohast oluliseks;

d) 

nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste ja avaliku sektori asutuste vastu, tingimusel et:

i) 

kõnealuse keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuetega ja kõnealuste muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole spetsiifilise avaliku korralduse tõttu erinevusi ning

▼M11

ii) 

keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt artikli 114 lõikele 2 või 4 riskikaal 0 %;

▼C2

e) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ nõuded sellise vastaspoole vastu, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vahelised nõuded, mis vastavad artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele;

g) 

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 %;

h) 

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsusepoolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud, kui selliseid riskipositsioone võib sisereitingute meetodi kohaldamisest välja jätta kokku ainult kuni 10 % ulatuses omavahenditest;

i) 

artikli 119 lõikes 4 määratletud nõuded, mis vastavad seal esitatud tingimustele;

j) 

artikli 215 lõikes 2 osutatud riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid.

Pädevad asutused lubavad standardmeetodi kohaldamist esimese lõigu punktides g ja h osutatud omakapitali investeeringute suhtes, mille puhul kõnealuse meetodi kohaldamiseks on antud luba teistes liikmesriikides. EBA avaldab oma veebisaidil nimekirja, millesse kantakse standardmeetodil käsitletavad nendes punktides osutatud riskipositsioonid, ning ajakohastab seda korrapäraselt.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel loetakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi oluliseks, kui investeeringute koguväärtus, arvestamata lõike 1 punktis h osutatud õigusaktidega ette nähtud kavade alusel tehtud omakapitali investeeringuid, on eelneval aastal keskmiselt üle 10 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditest. Kui kõnealuste omakapitali investeeringute arv on väiksem kui 10 eraldi osalust, on asjaomane piirmäär 5 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditest.
3.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõike 1 punktide a, b ja c kohaldamise tingimused.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

4.  
EBA annab välja suunised lõike 1 punkti d kohaldamise kohta 2018. aastal, soovitades piirmäärad seoses protsentuaalse osakaaluga bilansis kajastatud koguvarast ja/või riskiga kaalutud varast, mis arvutatakse standardmeetodi kohaselt.

Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.



2. jagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine



1. alajagu

Käsitlemine riskpositsiooni klasside lõikes

Artikkel 151

Käsitlemine riskipositsiooni klasside lõikes

1.  
Kui need ei ole maha arvatud omavahenditest, arvutatakse artikli 147 lõike 2 punktides a–e ja g osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul riskiga kaalutud vara vastavalt 2. alajaole, välja arvatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid on maha arvatud esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest või teise taseme omavahendite kirjetest.
2.  
Ostetud nõuete lahjendusriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt artiklile 157. Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on ostetud nõuete makseviivituse riski ja lahjendusriski realiseerumisel nõuete müüja suhtes täielik regressiõigus, ei kohaldata ostetud nõuete suhtes käesoleva artikli, artikli 152 ja artikli 158 lõigete 1 kuni 4 sätteid ning nõudeid käsitatakse tagatud nõuetena.
3.  
Riskiga kaalutud vara arvutamisel krediidiriski ja lahjendusriski puhul võetakse aluseks kõnealuse riskipositsiooniga seotud asjaomased parameetrid. Need hõlmavad makseviivituse tõenäosust (PD), makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD), lõpptähtaega (M) ja riskipositsiooni väärtust. Makseviivituse tõenäosust ja makseviivitusest tingitud kahjumäära võib käsitleda eraldi või koos vastavalt 4. jaole.
4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad kõikide artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski puhul riskiga kaalutud vara vastavalt artiklile 155. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada artikli 155 lõigetes 3 ja 4 sätestatud meetodeid, kui nad on selleks pädevatelt asutustelt saanud eelneva loa. Pädevad asutused annavad ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ loa artikli 155 lõike 4 kohase sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks tingimusel, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ täidab 6. jao 4. alajaos sätestatud nõudeid.
5.  
Eriotstarbeliste nõuete krediidiriski puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt artikli 153 lõikele 5.
6.  
Artikli 147 lõike 2 punktides a kuni d osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ makseviivituse tõenäosuse sisehinnangud vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
7.  
Artikli 147 lõike 2 punktis d osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangud vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
8.  
Artikli 147 lõike 2 punktides a–c osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 161 lõike 1 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja artikli 166 lõike 8 punktide a–d kohaseid ümberhindlustegureid, välja arvatud juhul, kui kõnealuste riskipositsiooni klasside puhul on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid vastavalt lõikele 9.
9.  
Kõikide artikli 147 lõike 2 punktides a–c osutatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul lubab pädev asutus ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid vastavalt artiklile 143 ja 6. jaole.
10.  
Väärtpaberistatud riskipositsioonide ja artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt 5. peatükile.

▼M8

Artikkel 152

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.
2.  
Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võtavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele ►C10  finantsinstitutsioonidele ◄ .
3.  
Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad investeerimisfondi riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada asjaomase investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ oleks need ise vahetult võtnud.

4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:

a) 

artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

b) 

artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud ►C10  finantsinstitutsioonidele ◄ ;

c) 

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

5.  
Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel puudub piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ siiski nimetatud punktides sätestatud meetodeid.
6.  
Ilma et see piiraks artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kohalda kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud varumeetodit.
7.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas artiklis osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.
8.  

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ , kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

kolmas isik on üks järgmistest:

i) 

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii) 

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;

b) 

muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;

c) 

lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;

d) 

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui ►C10  finantsinstitutsioonil ◄ on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

9.  
Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artiklit 132c, kasutades käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud riskikaalusid.

▼C2



2. alajagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski puhul

Artikkel 153

Riskiga kaalutud vara äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul

1.  

Võttes arvesse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erikäsitlusi, arvutatakse äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara vastavalt järgmistele valemitele:

Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus

kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:

i) 

kui PD = 0, siis RW on 0;

ii) 

kui PD = 1, st makseviivituses olevate nõuete puhul:

— 
kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 161 lõike 1 kohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, siis RW on 0;
— 
kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid, siis arvutatakse RW järgmiselt:

image

,

kus täpseim oodatava kahju määra hinnang (ELBE) on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;

iii) 

kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu väärtuse kui punktides i või ii osutatud väärtuse puhul

image

kus

N(x)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

G (Z)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z;

R

=

korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:

image

b

=

lõpptähtaja tegur, mis arvutatakse järgmiselt:

image

.
2.  
Kõigi suurte finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul korrutatakse lõike 1 punkti iii kohane korrelatsioonikordaja 1,25-ga. Kõigi reguleerimata finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul korrutatakse vastav lõike 1 punkti iii või lõike 4 kohane korrelatsioonikordaja 1,25-ga.
3.  

Iga riskipositsiooni puhul, mis vastab artiklites 202 ja 217 sätestatud nõuetele, võib riskiga kaalutud vara korrigeerida vastavalt järgmisele valemile:

Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus · (0.15 + 160 · PDpp )

kus

PDpp

=

krediidiriski kaitse andja PD.

RW arvutatakse, kasutades riskipositsioonile punktis 1 sätestatud asjakohast riskikaalu valemit, võlgniku makseviivituse tõenäosust ning krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude makseviivitusest tingitud kahjumäära. Lõpptähtaja tegur (b) arvutatakse, kasutades krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosust või võlgniku makseviivituse tõenäosust, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.

4.  

Selliste äriühingute vastu olevate nõuete puhul, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille aastane müügitulu kogusumma on vähem kui 50 miljonit eurot, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada äriühingute vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamiseks lõike 1 punkti iii kohast korrelatsioonivalemit. Kõnealuses valemis väljendab S aastast müügitulu kogusummat miljonites eurodes, kusjuures 5 miljonit eurot ≤ S ≤ 50 miljonit eurot. Raamatupidamisaruannetes kajastatud alla 5 miljoni euro suurust müügitulu käsitletakse 5 miljoni euro suuruse müügituluna. Ostetud nõuete puhul on aastaseks müügitulu kogusummaks nõuete kogumi üksikute nõuetega kaalutud keskmine.

image

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ asendavad konsolideerimisgrupi aastase müügitulu kogusumma koguvaradega, kui aastane müügitulu kogusumma ei ole ettevõtja suuruse asjakohane näitaja ja koguvara on asjakohasem näitaja kui aastane müügitulu kogusumma.

5.  

Eriotstarbeliste nõuete korral, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata makseviivituse tõenäosust või tema hinnang makseviivituse tõenäosuse kohta ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määrab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ riskikaalud vastavalt tabelile 1.



Tabel 1

Järelejäänud tähtaeg

1. kategooria

2. kategooria

3. kategooria

4. kategooria

5. kategooria

Vähem kui 2,5 aastat

50 %

70 %

115 %

250 %

0 %

2,5 aastat või rohkem

70 %

90 %

115 %

250 %

0 %

Eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvestavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi tegureid: majanduslik tugevus, poliitiline ja õiguskeskkond, tehingu ja/või vara tunnused, sponsori ja arendaja tugevus, sealhulgas mis tahes avaliku ja erasektori partnerlusest tulenevad rahavood ja tagatiste pakett.

6.  
Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 184 sätestatud nõudeid. Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul, mis vastavad lisaks ka artikli 154 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja millega seoses ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ oleks põhjendamatult koormav kasutada 6. jao kohaseid äriühingute vastu olevate nõuete riski kvantifitseerimise standardeid, võib kasutada 6. jao kohaseid jaenõuete riski kvantifitseerimise standardeid.

▼M5

7.  
Äriühingute vastu ostetud seniseid nõudeid, rahas tagastatavaid ostuallahindlusi, tagatisi või osalisi garantiisid, mis tagavad makseviivituse riskist või lahjendusriskist või mõlemast tingitud esimese järjekoha kahju kaitse, võib nõuete ostja või tagatise või osalise garantii saaja käsitada esimese järjekoha kahju kaitsena kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga. Rahas tagastatavat ostuallahindlust pakkuv müüja ning tagatise või osalise garantii andja käsitavad neid esimese järjekoha kahjust tuleneva riskipositsioonina kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga.
8.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ annab krediidiriski kaitset mitmele riskipositsioonile, tingimusel et n arv kordi makseviivitusi riskipositsioonide puhul käivitab maksekohustuse ja kõnealune krediidisündmus lõpetab lepingu, liidetakse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide (välja arvatud n-1 riskipositsioonid) riskikaalud kokku nii, et riskiga kaalutud varade ja 12,5-ga korrutatud oodatava kahju summa ei ületa krediidituletisinstrumendiga antava kaitse 12,5-ga korrutatud nimiväärtust. Kogusummast välja arvatavad n-1 riskipositsioonid määratakse kindlaks selliselt, et need sisaldavad riskipositsioone, millest igaühe puhul eraldi on riskiga kaalutud vara väärtus väiksem kui ükskõik millise kogusummas sisalduva riskipositsiooni riskiga kaalutud vara väärtus. Kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele, millele ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda sisereitingute meetodi kohaselt määrata riskikaalu, määratakse riskikaal 1 250  %.

▼C2

9.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, kuidas ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võtavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvesse lõike 5 teises lõigus osutatud tegureid.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 154

Riskiga kaalutud vara jaenõuete puhul

1.  

Jaenõuete puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:

Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus

kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:

i) 

kui PD = 1, st makseviivituses olevad nõuete puhul, arvutatakse RW järgmiselt:

image

;

kus ELBE on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;

ii) 

kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu võimaliku PD väärtuse kui punktis ii osutatud väärtuse puhul

image

kus

N(x)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

G (Z)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z;

R

=

korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:

image

2.  
VKE vastu oleva mis tahes nõude puhul, millele on osutatud artikli 147 lõikes 5 ja mis vastab artiklites 202 ja 217 sätestatud nõuetele, võib riskiga kaalutud vara arvutada vastavalt artikli 153 lõikele 3.
3.  
Kinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul asendatakse lõike 1 kohase korrelatsioonivalemiga saadud arv korrelatsioonikordajaga (R) 0,15.
4.  
Punktide a-e kohaste kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete puhul asendatakse lõike 1 kohase korrelatsioonivalemiga saadud arv korrelatsioonikordajaga (R) 0,04.

Nõuded kvalifitseeruvad kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete hulka, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

nõuded on füüsiliste isikute vastu;

b) 

nõuded on uuenevad, tagamata ja selles ulatuses, milles asjaomast võimaldatavat limiiti ei kasutata koheselt ja tingimusteta, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ poolt tühistatavad. Sellega seoses määratletakse uuenevad nõuded selliste nõuetena, mille puhul klientide laenujääkidel lubatakse kõikuda vastavalt nende laenamise ja tagasimaksmise otsustele ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kehtestatud limiidi ulatuses. Kasutamata krediidilimiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui tingimused võimaldavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;

c) 

maksimaalne nõue ühe füüsilise vastu alamportfellis ei ületa 100 000 eurot;

d) 

käesoleva lõike kohast korrelatsiooni kasutatakse ainult selliste portfellide puhul, mille kahjumäärade volatiilsus on olnud madal võrreldes nende keskmise kahjumäärade tasemega, seda eriti madala makseviivituse tõenäosuse vahemike puhul;

e) 

käsitlemine kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuetena on kooskõlas alamportfelli riskitunnustega.

Erandina punktist b ei kohaldata palgakontoga seotud tagatud krediidilimiitide korral nõuet, et nõue peab olema tagamata. Sellisel juhul ei arvestata tagatise arvelt tagasimakstavaid summasid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus.

Pädevad asutused vaatavad läbi kahjumäärade suhtelise volatiilsuse kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete alamportfellide ja kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete koguportfelli lõikes ning jagavad teavet kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade tüüpiliste tunnuste kohta eri liikmesriikides.

5.  

Jaenõuetena käsitlemiseks peavad ostetud nõuded vastama artiklis 184 sätestatud nõuetele ja järgmistele tingimustele:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on ostnud nõuded temaga mitteseotud kolmandast isikust müüjatelt ja tema nõue saadaoleva nõudega seotud võlgniku vastu ei sisalda nõudeid, mis pärinevad kas otse või kaudselt ►C11  finantsinstitutsioonist ◄ endast;

b) 

ostetud nõuded tulenevad nõuete müüja ja võlgniku vahelisest turutingimustel tehtud tehingust. Seepärast ei aktsepteerita ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate omavahel ostu-müügitehinguid tegevate ettevõtjate vastastikuseid nõudeid ja vastunõudeid;

c) 

ostjast ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus kõikidele ostetud nõuetest tulenevatele tuludele või tulude proportsionaalsele osale ning

d) 

ostetud nõuete portfell on piisavalt diversifitseeritud.

▼M5

6.  
Ostetud jaenõudeid, rahas tagastatavaid ostuallahindlusi, tagatisi või osalisi garantiisid, mis tagavad makseviivituse riskist või lahjendusriskist või mõlemast tingitud esimese järjekoha kahju kaitse, võib nõuete ostja või tagatise või osalise garantii saaja käsitada esimese järjekoha kahju kaitsena kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga. Rahas tagastatavat ostuallahindlust pakkuv müüja ning tagatise või osalise garantii andja käsitavad neid esimese järjekoha kahjust tuleneva riskipositsioonina kooskõlas 5. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajaoga.

▼C2

7.  
Ostetud jaenõuete hübriidkogumite korral, mille puhul ostjast ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda muudest jaenõuetest eraldada kinnisvaraga tagatud nõudeid ja kvalifitseeruvaid uuenevaid jaenõudeid, kohaldatakse neisse kogumitesse kuuluvate nõuete suhtes jaenõuete riskikaalu funktsiooni, mis annab tulemuseks kõrgeimad omavahendite nõuded.

Artikkel 155

Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute puhul

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute puhul, välja arvatud selliste omakapitali investeeringute puhul, mis arvatakse maha vastavalt II osale või mille suhtes kohaldatakse artikli 48 kohaselt riskikaalu 250 %, kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetoditele. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võib kohaldada erinevaid meetodeid erinevate omakapitali investeeringute portfellide suhtes, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel erinevaid meetodeid. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab erinevaid meetodeid, tuleb riskiparameetritel põhinevat meetodit või sisemudelitel põhinevat meetodit kasutada järjepidevalt, sealhulgas järjepidevalt nii ajas kui ka asjaomaste omakapitali investeeringute sisemiseks riskijuhtimiseks kasutatava meetodiga, ja mitte õigusliku arbitraaži kaalutlustel.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ abiettevõtjasse tehtud omakapitali investeeringuid nii nagu muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga.

2.  

Lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiste investeeringute puhul vastavalt valemile:

riskiga kaalutud vara = RW * riskipositsiooni väärtus

kui:

riskikaal (RW) = 190 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.

riskikaal (RW) = 290 % börsil kaubeldavatesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.

riskikaal (RW) = 370 % kõikide muude omakapitali investeeringute puhul.

Lühikesi sularahapositsioone ja tuletisinstrumente, mis ei kuulu kauplemisportfelli, lubatakse tasaarvestada samades üksikaktsiates olevate pikkade positsioonidega tingimusel, et need instrumendid on selgelt ette nähtud konkreetsete omakapitali investeeringute riski maandamiseks ja need maandavad riski veel vähemalt ühe aasta jooksul. Muid lühikesi positsioone käsitatakse pikkade positsioonidena ning asjaomaseid riskikaale kohaldatakse iga positsiooni absoluutväärtuse suhtes. Positsioonide korral, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, kasutatakse artikli 162 lõike 5 kohast äriühingute vastu olevate nõuete meetodit.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt 4. peatükis sätestatud meetoditele.

3.  
Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt artikli 153 lõikes 1 sätestatud valemitele. Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole piisavat teavet artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5.

Üksiku riskipositsiooni tasandil ei või 12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja riskiga kaalutud vara summa ületada 12,5-ga korrutatud riskipositsiooni väärtust.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt IV peatükis sätestatud meetoditele. Riskimaanduse andja vastu olevate nõuete suhtes kohaldatakse sel juhul 90 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul võib kasutada 65 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Sellisel juhul on lõpptähtaeg (M) viis aastat.

4.  

Sisemudelitel põhineva meetodi puhul on riskiga kaalutud vara 12,5-ga korrutatud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringutest tulenev potentsiaalne kahju, mis on saadud 99 protsentiiliga sisemise VaR riskihindamismudelite rakendamise tulemusena, kasutades pikaajalise valimiperioodi jaoks arvutatud kvartaalsete tulumäärade ja asjakohase riskivaba määra vahe ühesuunalist usaldusvahemikku. Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute portfelli tasandil ei või olla väiksem, kui järgneva summa:

a) 

riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt ette nähtud riskiga kaalutud vara ning

b) 

vastav oodatav kahju, mis on korrutatud 12,5-ga.

Punktides a ja b osutatud summad arvutatakse artikli 165 lõike 1 kohaste makseviivituse tõenäosuste ja artikli 165 lõike 2 kohaste vastavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade põhjal.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringute positsioonile.

Artikkel 156

Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga

Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Riskiga kaalutud vara = 100 % · eriskipositsiooni väärtus,

välja arvatud:

a) 

rahale ja raha ekvivalentidele, samuti oma valduses või teiste juures vastutaval hoiul olevatele kullakangidele selles ulatuses, milles need on tagatud kullakangidega seotud kohustustega, määratakse riskikaal 0 %;

b) 

kui riskipositsioon tuleneb liisitud vara lõppväärtusest, siis arvutatakse see järgmiselt:

image

kus t on kas 1 või järelejäänud liisinguperioodi täisaastatele lähim arv, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.



3. alajagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine ostetud nõuete lahjendusriski puhul

Artikkel 157

Riskiga kaalutud vara ostetud nõuete lahjendusriski puhul

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara äriühingute vastu olevate ostetud nõuete ja ostetud jaenõuete lahjendusriski puhul vastavalt artikli 153 lõikes 1 sätestatud valemile.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad sisendparameetrid makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär vastavalt 4. jaos sätestatule.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad riskipositsiooni väärtuse vastavalt 5. jaos sätestatule.
4.  
Käesoleva artikli kohaldamisel on lõpptähtaja (M) väärtus 1 aasta.
5.  
Pädevad asutused vabastavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud vara arvutamisest ja kajastamisest teatava riskipositsioonide liigi puhul, mis tulenevad äriühingute vastu olevate ostetud nõuete või ostetud jaenõuete lahjendusriskist, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et lahjendusrisk ei ole kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks selle riskipositsioonide liigi puhul oluline.



3. jagu

Oodatav kahju

Artikkel 158

Riskipositsiooni liikidel põhinev käsitlus

1.  
Oodatava kahju arvutamisel võetakse aluseks iga riskipositsiooni makseviivituse tõenäosuse (PD), makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) ja riskipositsiooni väärtuse samad sisendandmed kui need, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel vastavalt artiklile 151.
2.  
Väärtpaberistatud riskipositsioonide oodatav kahju arvutatakse vastavalt 5. peatükile.
3.  
Artikli 147 lõike 2 punktis g nimetatud riskipositsiooni klassi „muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga” kuuluvate riskipositsioonide oodatav kahju on null.
4.  
Artiklis 152 osutatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide oodatav kahju arvutatakse käesolevas artiklis kirjeldatud meetodite kohaselt.
5.  

Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete ning jaenõuete oodatava kahju määr (EL) ja oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.

Oodatava kahju määr (EL) = PD * LGD

Oodatav kahju

=

EL [korrutatud] riskipositsiooni väärtus

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituses olevate riskipositsioonide (PD = 100 %) puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, on EL võrdne ELBE-ga, s.o ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt makseviivituses oleva riskipositsiooni kohta antud täpseima oodatava kahju määra hinnanguga vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitlust, on oodatava kahju määr 0 %.

6.  

Eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 153 lõikes 5 sätestatud riskikaalude määramise meetodeid, määratakse oodatava kahju määrad vastavalt tabelile 2.



Tabel 2

Järelejäänud tähtaeg

1. kategooria

2. kategooria

3. kategooria

4. kategooria

5. kategooria

Vähem kui 2,5 aastat

0 %

0,4 %

2,8 %

8 %

50 %

2,5 aastat ja rohkem

0,4 %

0,8 %

2,8 %

8 %

50 %

7.  

Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse lihtsustatud riskikaalu meetodil, arvutatakse oodatav kahju vastavalt järgmisele valemile.

Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus

Oodatava kahju määrad on järgmised:

Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.

Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul.

Oodatava kahju määr (EL) = 2,4 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul.

8.  

Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse riskiparameetritel põhineval meetodil, arvutatakse oodatava kahju määr ja oodatav kahju vastavalt järgmistele valemitele.

Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD

Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus

9.  
Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse sisemudelitel põhineval meetodil, on oodatav kahju null.

▼M8

9a.  
Kõiki artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimusi täitva miinimumväärtuses kohustuse oodatav kahju on null.

▼C2

10.  

Ostetud nõuete lahjendusriskist tulenev oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.

Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD

Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus

▼M7

Artikkel 159

Oodatava kahju käsitlemine

►C5  Finantsinstitutsioonid ◄ lahutavad artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt arvutatud oodatava kahju asjaomaste riskipositsioonidega seotud üldistest ja spetsiifilistest krediidiriskiga korrigeerimistest vastavalt artiklile 110 ning täiendavatest väärtuse korrigeerimistest vastavalt artiklitele 34 ja 105 ning muudest kõnealuste riskipositsioonidega seonduvatest omavahendite vähendamistest, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised. Artikli 166 lõike 1 kohaselt ostmise hetkel makseviivituses olevate, bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide allahindlusi käsitletakse samal viisil kui spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Makseviivituses olevate riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ei kasutata muude riskipositsioonide oodatava kahju katmiseks. Väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenev oodatav kahju ning selliste riskipositsioonidega seonduvad üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised jäetakse sellest arvutusest välja.

▼C2



4. jagu

Makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäär ja lõpptähtaeg



1. alajagu

Nõuded äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Artikkel 160

Makseviivituse tõenäosus (PD)

1.  
Äriühingu, ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu oleva nõude makseviivituse tõenäosus on vähemalt 0,03 %.
2.  

Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata või millele ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määratakse makseviivituse tõenäosus kindlaks järgmiste meetodite kohaselt:

a) 

äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ oodatava kahju määra hinnangu ja nende nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära jagatis;

b) 

äriühingute vastu olevate ostetud allutatud nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ oodatava kahju määra hinnang;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja kes suudab jaotada oma äriühingute vastu olevate ostetud nõuete oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib kasutada kõnealuse jaotamise tulemusel saadud makseviivituse tõenäosuse hinnangut.

3.  
Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %.
4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas 4. peatükis sätestatuga võtta makseviivituse tõenäosuses arvesse kaudset krediidiriski kaitset. Lahjendusriski puhul on lisaks artikli 201 lõike 1 punktis g osutatud krediidiriski kaitse andjatele krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud ka ostetud nõuete müüja, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

äriühingul on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

b) 

äriühingul, kellel juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kuid kelle makseviivituse tõenäosus on sisereitingu kohaselt samaväärne sellise makseviivituse tõenäosusega, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangutele, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele.

5.  
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 161 lõikele 3.
6.  
Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriskile määratakse selline makseviivituse tõenäosus, mis on võrdne ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnanguga. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja kes suudab jaotada oma äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib kasutada kõnealuse jaotamise tulemusel saadud makseviivituse tõenäosuse hinnangut. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas 4. peatükis sätestatuga võtta makseviivituse tõenäosuses arvesse kaudset krediidiriski kaitset. Lahjendusriski puhul on lisaks artikli 201 lõike 1 punktis g osutatud krediidiriski kaitse andjatele krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud ka ostetud nõuete müüja, kui täidetud on lõikes 4 sätestatud tingimused.
7.  
Erandina artikli 201 lõike 1 punktist g on lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavad äriühingud krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tuleneva lahjendusriski puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 161 lõikele 3.

Artikkel 161

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid:

a) 

kõrgema nõudeõiguse järguga nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 45 %;

b) 

allutatud nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 75 %;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas 4. peatükiga võtta makseviivitusest tingitud kahjumääras arvesse otsest ja kaudset krediidiriski kaitset;

d) 

artiklis 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlusele vastavate pandikirjade makseviivitusest tingitud kahjumääraks võib määrata 11,25 %;

e) 

äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata või millele ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele: 45 %;

f) 

äriühingute vastu olevate ostetud allutatud nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda hinnata või millele ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele: 100 %;

g) 

äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriski puhul: 75 %.

2.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja ta suudab jaotada oma äriühingute vastu olevate ostetud nõuete oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib ta lahjendus- või makseviivituse riski puhul kasutada äriühingute vastu olevate ostetud nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangut.
3.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib ta tingimusel, et pädevad asutused on andnud selleks loa, arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosust või makseviivitusest tingitud kahjumäära vastavalt 6. jaos sätestatud nõuetele. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese nõude riskikaalust.
4.  
Artikli 153 lõikes 3 osutatud ettevõtjate puhul on krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.

Artikkel 162

Lõpptähtaeg

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei ole saanud luba kasutada äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ või keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul sisemisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja sisemisi ümberhindlustegureid, määravad repotehingutest või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest tulenevatele riskipositsioonidele lõpptähtaja (M) 0,5 aastat ja kõikidele muudele riskipositsioonidele lõpptähtaja (M) 2,5 aastat.

Alternatiivina võivad pädevad asutused artikli 143 kohase loa andmisel otsustada, kas ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab iga riskipositsiooni puhul lõpptähtaega (M) vastavalt lõikes 2 sätestatule.

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ või keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul sisemisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja sisemisi ümberhindlustegureid, arvutavad iga nimetatud nõude jaoks lõpptähtaja kooskõlas käesoleva lõike punktidega a kuni e ja käesoleva artikli lõigetega 3 kuni 5. M ei ole pikem kui viis aastat, välja arvatud artikli 384 lõikes 1 täpsustatud juhtudel, mil lõpptähtaega M, nagu see seal on täpsustatud, kasutatakse:

a) 

instrumendi puhul, mille korral kasutatakse rahavoo graafikut, arvutatakse lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:

image

kus CFt tähistab rahavoogusid (põhisumma, intressimaksed ja teenustasud), mille võlgnik peab lepingujärgselt tasuma perioodil t;

b) 

tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate tuletisinstrumentide puhul on lõpptähtaeg (M) riskipositsiooni kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 1 aasta; kusjuures lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga riskipositsiooni tinglikku väärtust;

c) 

täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentidega, mis on loetletud II lisas, ning täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 10 päeva;

d) 

repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 5 päeva. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;

e) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, on lõpptähtaeg (M) kasutatud krediidilimiidi korral võrdne riskipositsiooni aluseks olevate ostetud nõuete kaalutud keskmise lõpptähtajaga, kus M on vähemalt 90 päeva. Sama lõpptähtaja (M) väärtust kasutatakse ka mittetühistatava ostukrediidi kasutamata krediidilimiidi puhul, tingimusel et asjaomane ostuleping sisaldab tõhusaid klausleid, ennetähtaegset amortiseerimist käivitavaid tegureid või muid tingmusi, mis kaitsevad ostjaks olevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selliste nõuete krediidikvaliteedi olulise halvenemise eest, mida ta kõnealuse lepingu kehtivusajal on tulevikus kohustatud ostma. Sellise tõhusa kaitse puudumisel arvutatakse kasutamata krediidilimiidi lõpptähtaeg (M) ostulepingu kohaselt kõige pikema tähtajaga potentsiaalse nõude ja lepingu järelejäänud tähtaja summana, kus M on vähemalt 90 päeva;

f) 

mis tahes muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõigus nimetatud, või kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei saa arvutada lõpptähtaega (M) vastavalt punktis a sätestatule, on lõpptähtaeg (M) maksimaalne järelejäänud aeg (aastates), mille jooksul võlgnik peab oma lepingulised kohustused täielikult täitma, kus M on vähemalt 1 aasta;

g) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit, arvutavad selliste riskipositsioonide jaoks, mille suhtes nad seda meetodit kohaldavad ning mille puhul asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi koosseisu kuuluva kõige pikema tähtajaga lepingu lõpptähtaeg on pikem kui 1 aasta, lõpptähtaja (M) vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

image

=

fiktiivne muutuja, mille väärtus tulevikuperioodil tk võrdub 0-ga, kui tk > 1 aasta, ja 1-ga, kui tk ≤ 1;

image

=

oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk;

image

=

tegelik oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk;

image

=

riskivaba diskontotegur tulevikuperioodiks tk;

image

;
h) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab ühepoolse krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) arvutamiseks sisemudelit, võib pädevate asutuste loal võtta M väärtuseks sisemudeliga leitud tegeliku krediidikestuse.

Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, milles kõik lepingud on vähem kui üheaastase esialgse tähtajaga, punktis a esitatud valemit;

i) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit ja kes on saanud loa kasutada kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski puhul sisemudelit kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatükiga, määravad artikli 153 lõikes 1 esitatud valemis M-i väärtuseks 1, tingimusel et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ suudab pädevatele asutustele tõendada, et artikli 383 kohaselt kohaldatavas sisemudelis, mida ta kasutab kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski arvutamiseks, võetakse arvesse reitingute muutmise mõjusid;

j) 

artikli 153 lõike 3 kohaldamisel on M krediidiriski kaitse tegelik lõpptähtaeg, kuid vähemalt 1 aasta.

3.  

Kui dokumentatsioon nõuab võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist ja igapäevast ümberhindlust ning sisaldab sätteid, mis võimaldavad makseviivituse või võimendustagatise ümberhindluse tegematajätmise korral tagatise kiiret realiseerimist või tasaarvestust, on M vähemalt üks päev järgneva korral:

a) 

täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumendid, mis on loetletud II lisas;

b) 

täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingud;

c) 

repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud.

Lisaks on M vähemalt üks päev ka kvalifitseeruvate lühiajaliste riskipositsioonide puhul, mille korral ei kohaldata pidevat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolset võlgniku finantseerimist. Kvalifitseeruvad lühiajalised riskipositsioonid hõlmavad järgmist:

▼M9

a) 

finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevad nõuded, mis tulenevad välisvaluutakohustuste arveldamisest;

▼C2

b) 

kaupade või teenuste vahetusega seotud automaatselt likvideeruvad lühiajalised kaubanduse rahastamise tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1punktis 80;

c) 

riskipositsioonid, mis tulenevad väärtpaberite ostu- ja müügitehingute arveldamisest tavapärase ülekandeperioodi või kahe tööpäeva jooksul;

d) 

riskipositsioonid, mis tulenevad elektroonilistest sularahaarveldustest ning elektrooniliste maksetehingute ja ettemakstud kulude arveldamisest, sealhulgas luhtunud tehingutest tulenevast arvelduskrediidist, mille kestus ei ületa kokkulepitud väikest fikseeritud arvu tööpäevi.

4.  
Nõuete puhul ELis asuvate äriühingute vastu, mille konsolideeritud müügitulu ja konsolideeritud varad on alla 500 miljoni euro, on ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ võimalus valida, et lõike 2 kohaldamise asemel määravad nad M-i väärtuse järjepidevalt kindlaks lõikes 1 sätestatud viisil. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad asendada 500 miljoni euro suuruse koguvarade nõude 1 miljardi euro suuruse koguvarade nõudega äriühingute puhul, mis peamiselt tegelevad mittespekulatiivse elamukinnisvara oma omandis hoidmise ja välja rentimisega.
5.  
Lõpptähtaegade mittevastavusi käsitletakse vastavalt 4. peatükis sätestatule.



2. alajagu

Jaenõuded

Artikkel 163

Makseviivituse tõenäosus

1.  
Nõude makseviivituse tõenäosus on vähemalt 0,03 %.
2.  
Makseviivituses olevate võlgnike või tehingupõhise meetodi puhul makseviivituses olevate nõuete makseviivituse tõenäosus on 100 %.
3.  
Ostetud nõuete lahjendusriskile määratakse selline makseviivituse tõenäosus, mis on võrdne lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnanguga. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädevad asutused peavad usaldusväärseks, võib kasutada makseviivituse tõenäosuse hinnangut.
4.  
Arvesse võib võtta kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 164 lõikele 2. Lahjendusriski puhul on lisaks artikli 201 lõike 1 punktis g osutatud krediidiriski kaitse andjatele krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud ka ostetud nõuete müüja, kui täidetud on artikli 160 lõikes 4 sätestatud tingimused.

▼M8

Artikkel 164

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 75 %. Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.
2.  
Kaudset krediidiriski kaitset võib aktsepteerituna arvesse võtta, korrigeerides makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid vastavalt artikli 183 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et pädevad asutused on andnud loa kõnealuse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks kas üksiku nõude või nõuete kogumi puhul. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.
3.  
Artikli 154 lõike 2 kohaldamisel on artikli 153 lõikes 3 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.
4.  
Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.

5.  
Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

6.  
Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.

7.  
Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, on ►C10  finantsinstitutsioonidel ◄ nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.

▼M8

8.  
EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

9.  

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a) 

millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ning

b) 

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.

▼M8

10.  
Liikmesriigi ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.

▼C2



3. alajagu

Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud

Artikkel 165

Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud

1.  
Makseviivituse tõenäosused määratakse vastavalt äriühingute vastu olevate nõuete puhul kohaldatavatele meetoditele.

Kohaldatakse järgmisi minimaalseid maksviivituse tõenäosusi:

a) 

0,09 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui investeering on osa pikaajalisest kliendisuhtest;

b) 

0,09 % börsil mittekaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui tulu investeeringust põhineb regulaarsetel ja perioodilistel rahavoogudel, mis ei ole saadud kapitali kasvutulust;

c) 

0,40 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone;

d) 

1,25 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone.

2.  
Piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul võib kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära 65 %. Kõikide muude selliste investeeringute makseviivitusest tingitud kahjumääraks määratakse 90 %.
3.  
Kõikidele riskipositsioonidele määratakse lõpptähtajaks (M) viis aastat.



5. jagu

Riskipositsiooni väärtus

Artikkel 166

Nõuded äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu ja jaenõuded

1.  
Kui ei ole sätestatud teisiti, on bilansis kajastatud varast tuleneva riskipositsiooni väärtus tema bilansiline väärtus ilma võimalikke tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi sealjuures arvesse võtmata.

Seda eeskirja kohaldatakse ka varade suhtes, mis on ostetud võlgnetavast summast erineva hinnaga.

Ostetud varade puhul käsitletakse erinevust võlgnetava summa ja bilansilise väärtuse, mis on kajastatud vara ostmisel ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ bilansis ja mille suhtes on kohaldatud spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, vahel allahindlusena, kui võlgnetav summa on suurem, ja ülehindlusena, kui võlgnetav summa on väiksem.

2.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul tasaarvestuse raamlepinguid, arvutatakse riskipositsiooni väärtus 4. või 6. peatüki kohaselt.
3.  
Laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse korral kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks 4. peatükis sätestatud meetodeid.
4.  
Liisingu puhul on riskipositsiooni väärtuseks diskonteeritud minimaalsed liisingmaksed. Minimaalsed liisingmaksed hõlmavad liisinguperioodi jooksul tehtavaid makseid, mida liisinguvõtja peab tegema või mida saab temalt nõuda, ning mis tahes soodsat väljaostuvõimalust (s.o võimalust, mille kasutamine on piisavalt kindel). Kui muult isikult kui liisinguvõtjalt võidakse nõuda makset seoses liisitud vara lõppväärtusega ja kui kõnealune maksekohustus vastab artiklis 201 sätestatud tingimustele, mis käsitlevad krediidiriski kaitse andja aktsepteeritavust, ja artikli 213 kohastele muud liiki garantiide arvessevõtmisele esitatavatele nõuetele, siis võidakse kõnealust maksekohustust võtta 4. peatüki kohaselt arvesse kaudse krediidiriski kaitsena.
5.  
II lisas loetletud lepingute puhul määratakse riskipositsiooni väärtus kindlaks 6. peatükis sätestatud meetodite kohaselt, ilma võimalikke tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi sealjuures arvesse võtmata.
6.  
Ostetud nõuete puhul on riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatav riskipositsiooni väärtus lõiked 1 määratud väärtus, millest on maha arvatud lahjendusriski omavahendite nõuded enne krediidiriski maandamist.
7.  
Repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute alusel müüdud, panditud või laenatud väärtpaberitest või kaupadest tuleneva riskipositsiooni väärtus on väärtpaberite või kaupade väärtus, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 24. Artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kasutamise korral suurendatakse riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimise võrra vastavalt nimetatud artiklis sätestatule. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt 6. peatükile või artikli 220 lõikele 2.
8.  

Järgmiste krediidiinstrumentide riskipositsiooni väärtus arvutatakse kasutamata krediidilimiidi ja ümberhindlusteguri korrutisena. Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 151 lõike 8 kohaselt järgmisi ümberhindlustegureid:

a) 

krediidiliinide puhul, mis on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud automaatne tühistamine laenusaaja krediidivõimelisuse halvenemise korral, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse. Krediidiliinide kasutamata limiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui nende tingimused võimaldavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ need täielikult tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;

b) 

lühiajaliste kaubaakreditiivide puhul kohaldatakse nii akreditiivi välja andnud kui ka selle kinnitanud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ puhul ümberhindlustegurit 20 %;

c) 

selliste uuenevate ostetud nõuete kasutamata limiitide puhul, mis on tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võib need igal ajal automaatselt ja etteteatamiseta tühistada, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse;

d) 

muude krediidiliinide, võlakirjade emissiooniteenuste ja uueneva käenduse süsteemide suhtes kohaldatakse ümberhindlustegurit 75 %.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes vastavad 6. jaos sätestatud ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamise nõuetele, võivad kasutada ümberhindlustegurite sisehinnanguid erinevate punktides a-d osutatud tooteliikide puhul, kui pädevad asutused on selleks loa andnud.

9.  
Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam.
10.  

Kõikide bilansiväliste kirjete puhul, mida ei ole nimetatud lõigetes 1 kuni 8, on riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest:

a) 

täisriskiga kirjete puhul 100 %;

b) 

keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;

c) 

mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;

d) 

madala riskiga kirjete puhul 0 %.

Käesoleva lõike kohaldamisel jaotatakse bilansivälised kirjed riskikategooriatesse vastavalt I lisas osutatule.

Artikkel 167

Omakapitali investeeringud

1.  
Omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonide väärtus on nende bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
2.  
Bilansivälistest omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonide väärtus on nende nimiväärtus, millest on maha arvatud asjaomase riskipositsiooni puhul kohaldatavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised.

Artikkel 168

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Muudest varadest, mis ei ole krediidi iseloomuga, tulenevate riskipositsioonide väärtus on nende bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.



6. jagu

Sisereitingute meetodile esitatavad nõuded



1. alajagu

Reitingusüsteemid

Artikkel 169

Üldpõhimõtted

1.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab üheaegselt mitut reitingusüsteemi, tuleb võlgniku või tehingu jaoks reitingusüsteemi valiku põhjendused dokumenteerida ja kohaldada sellist valikutegemist viisil, mis kajastab riskitaset asjakohaselt.
2.  
Reitingusüsteemi valiku kriteeriumid ja protsessid vaadatakse korrapäraselt läbi, et teha kindlaks, kas need on praeguse portfelli ja välistingimuste seisukohast jätkuvalt asjakohased.

▼C11

3.  
Kui finantsinstitutsioon kasutab üksikvõlgnike või riskipositsioonide puhul riskiparameetrite otseseid hinnanguid, võib neid käsitleda pideva reitinguskaala reitinguklassidesse jagatud hinnangutena.

▼C2

Artikkel 170

Reitingusüsteemide struktuur

1.  

Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutatavate reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

reitingusüsteemis võetakse arvesse võlgnike ja tehingute riski tunnuseid;

b) 

reitingusüsteem sisaldab võlgniku reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi võlgniku makseviivituse riski kvantifitseerimist. Võlgniku reitinguskaalal on vähemalt 7 reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja 1 reitinguklass makseviivituses olevatele võlgnikele;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib selle, kuidas võlgniku reitinguklassid suhestuvad omavahel seoses igale võlgniku reitinguklassile omistatava makseviivituse riski taseme ja nende kriteeriumidega, mida kasutatakse kõnealuse makseviivituse riski taseme eristamiseks;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ , kelle portfellid on kontsentreeritud teatavasse turusegmenti ja makseviivituse riski vahemikku, peab olema selles vahemikus piisavalt võlgniku reitinguklasse, et vältida võlgnike liigset kontsentreerumist ühte reitinguklassi. Märkimisväärset kontsentreerumist ühte reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et võlgniku reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivituse tõenäosuse vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate võlgnike makseviivituse risk jääb nimetatud vahemikku;

e) 

selleks et saada pädevalt asutuselt luba makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamiseks omavahendite nõude arvutamisel, peab reitingusüsteem sisaldama eraldi tehingupõhist reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi tehingu makseviivitusest tingitud kahjumääraga seotud tunnuseid. Tehingupõhise reitinguklassi määratlus peab sisaldama nii kirjeldust selle kohta, kuidas riskipositsioone sellesse reitinguklassi määratakse, kui ka kriteeriume, mida kasutatakse riskitaseme eristamiseks reitinguklasside lõikes;

f) 

märkimisväärset kontsentreerumist ühte tehingupõhisesse reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et tehingupõhine reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivitusest tingitud kahjumäära vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate riskipositsioonide risk jääb nimetatud vahemikku.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad artikli 153 lõikes 5 esitatud meetodeid riskikaalude määramiseks eriotstarbelistele nõuetele, vabastatakse nõudmisest kasutada võlgniku reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi kõnealuste nõuete puhul kvantifitseeritud võlgniku makseviivituse riski. Kõnealustel ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ peab olema selliste nõuete jaoks vähemalt 4 reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja vähemalt 1 reitinguklass makseviivituses olevatele võlgnikele.
3.  

Jaenõuete reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

reitingusüsteemid kajastavad nii võlgniku kui ka tehingu riski ning võtavad arvesse kõiki võlgnike ja tehingute asjakohaseid tunnuseid;

b) 

riski eristatuse tase tagab, et riskipositsioonide arv konkreetses reitinguklassis või kogumis on piisav kahju tunnuste otstarbekaks kvantifitseerimiseks ja valideerimiseks reitinguklassi või kogumi tasandil. Riskipositsioonide ja võlgnike jagamisel reitinguklassidesse või kogumitesse tuleb vältida liigset kontsentreerumist;

c) 

riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsess peab tagama riski otstarbeka eristamise ja piisavalt homogeensete riskipositsioonide rühmitamise ning võimaldama hinnata kahju tunnuseid täpselt ja järjepidevalt reitinguklassi või kogumi tasandil. Ostetud nõuete puhul peab rühmitamine kajastama müüja laenude väljastamise tavasid ja tema klientide heterogeensust.

4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel arvesse võtma järgmisi riskitegureid:

a) 

võlgniku riski tunnused;

b) 

tehingu riski tunnused, sealhulgas toote või tagatise või nende mõlema liik. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad eraldi käsitlema juhtumeid, kus mitmele riskipositsioonile on antud sama tagatis;

c) 

viivises olemine, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ suudab oma pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendada, et viivises olemine ei ole asjaomase riskipositsiooni puhul oluline riskitegur.

Artikkel 171

Reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema riskipositsioonide reitingusüsteemi sisestesse reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks konkreetsed määratlused, protsessid ja kriteeriumid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

a) 

reitinguklassi või kogumi määratlus ja kriteeriumid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada reitingute määramise eest vastutavatel isikutel jagada sarnase riskitasemega võlgnikke või tehinguid järjepidevalt samasse reitinguklassi või kogumisse. Kõnealune järjepidevus peab olema tagatud äriliinide, osakondade ja geograafiliste asukohtade lõikes;

b) 

reitingute määramise protsessi dokumentatsioon peab võimaldama kolmandatel isikutel mõista riskipositsioonide jagamist reitinguklassidesse või kogumitesse, korrata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamist ning hinnata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise asjakohasust;

c) 

kriteeriumid peavad olema kooskõlas ka ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ siseselt kehtestatud laenude andmise standardite ning raskustes olevate võlgnike ja tehingute käsitlemise põhimõtetega.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad võlgnike ja tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel arvesse võtma kogu asjakohast teavet. Teave peab olema ajakohastatud ja võimaldama ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ prognoosida riskipositsiooni tulemusnäitajaid. Mida vähem on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ teavet, seda konservatiivsemalt peab ta riskipositsioone võlgnike ja tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagama. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisereitingu määramise põhialusena välisreitingut, peab ta tagama ka muu asjakohase teabe arvessevõtmise.

Artikkel 172

Riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine

1.  

Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, toimub reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine järgmiste kriteeriumite alusel:

a) 

iga võlgnik määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames võlgniku reitinguklassi;

b) 

riskipositsioonid, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames lisaks ka tehingupõhisesse reitinguklassi;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramiseks artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodeid, määravad iga sellise nõude reitinguklassi vastavalt artikli 170 lõikele 2;

▼C11

d) 

igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes finantsinstitutsioonil on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Finantsinstitutsioonidel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikvõlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;

▼C2

e) 

erinevad nõuded sama võlgniku vastu määratakse samasse võlgniku reitinguklassi, sõltumata võimalikest erinevustest iga konkreetse tehingu laadis. Kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded on siiski lubatud määrata mitmesse võlgniku reitinguklassi, siis kohaldatakse järgnevat:

i) 

riigi ülekanderisk, mis sõltub sellest, kas nõuded on nomineeritud kohalikus või välisvaluutas;

ii) 

nõudega seotud garantiide käsitlemist võidakse kajastada võlgniku reitinguklassi määramise korrigeerimisel;

iii) 

tarbijakaitsealased, pangasaladust käsitlevad või muud õigusaktid keelavad klientide andmete vahetamise.

2.  
Jaenõuete puhul määratakse iga nõue laenuandmise otsustusprotsessi raames reitinguklassi või kogumisse.
3.  
Reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamisel dokumenteerivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ olukorrad, kus inimese poolt tehtava otsusega võidakse korrigeerida reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsessi sisendeid ja väljundeid, ning nende töötajate nimed, kes vastutavad selliste korrigeerimiste heakskiitmise eest. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad sellised korrigeerimised ja registreerivad vastutavate töötajate nimed. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ analüüsivad selliste riskipositsioonide tulemusnäitajaid, mille reitinguklassi või kogumisse määramist on korrigeeritud. Kõnealune analüüs hõlmab selliste riskipositsioonide tulemusnäitajate hindamist, mille reitingut on korrigeerinud kindel isik, pidades arvestust kõigi korrigeerimiste eest vastutavate töötajate üle.

Artikkel 173

Reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsessi terviklikkus

1.  

Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, peab reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsess vastama järgmistele terviklikkuse kriteeriumitele:

a) 

reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise ja sellise jagamise korrapärase läbivaatamise teostab või kiidab heaks sõltumatu isik, kes ei saa laenuandmise otsustest otseselt kasu;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vaatavad reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise läbi vähemalt kord aastas ning korrigeerivad seda juhul, kui läbivaatamise tulemus ei õigusta senise jagamise kehtima jätmist. Suure riskiga võlgnikud ja probleemsed riskipositsioonid tuleb sagedamini läbi vaadata. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ korraldavad uue reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise, kui võlgniku või riskipositsiooni kohta saadakse olulist teavet;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tõhusat protsessi, et saada ja ajakohastada asjaomast teavet makseviivituse tõenäosusi mõjutavate võlgniku tunnuste ning makseviivitusest tingitud kahjumäärasid või ümberhindlustegureid mõjutavate tehingu tunnuste kohta.

2.  
Jaenõuete puhul ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähemalt kord aastas kas vaatavad läbi võlgnike ja tehingute reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise ja korrigeerivad seda juhul, kui läbivaatamise tulemus ei õigusta senise jagamise kehtima jätmist, või vaatavad läbi iga tuvastatud riskikogumi kahju tunnused ja viivisseisundi, olenevalt sellest, kumb neist tegevustest on kohaldatav. Samuti vaatavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähemalt kord aastas esindusliku valimi põhjal läbi igasse kogumisse kuuluvate individuaalsete riskipositsioonide seisundi, et tagada, et riskipositsioonid oleksid jätkuvalt õigetesse kogumitesse jagatud, ja korrigeerivad seda jagamist juhul, kui läbivaatamise tulemus ei õigusta senise jagamise kehtima jätmist.
3.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud metoodika jaoks, mida pädevad asutused kasutavad reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsessi terviklikkuse hindamiseks, ning riskide regulaarse ja sõltumatu hindamise jaoks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 174

Mudelite kasutamine

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskipositsioonide võlgnike või tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks statistilisi mudeleid ja muid mehaanilisi meetodeid, peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a) 

mudel on piisava prognoosivõimega ja selle kasutamine ei too kaasa omavahendite nõuete moonutamist. Sisendmuutujad moodustavad saadavate prognooside jaoks mõistliku ja tõhusa aluse. Mudel ei tohi sisaldada olulisi süstemaatilisi vigu;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on mudelisse sisestavate andmete kontrollimiseks protsess, mis sisaldab andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse hindamist;

c) 

mudeli väljatöötamiseks kasutatud andmed kajastavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tegelike võlgnike või riskipositsioonide üldkogumit piisava esindatusega;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on regulaarne mudeli valideerimise tsükkel, mis hõlmab mudeli toimimise ja stabiilsuse kontrolli, mudeli tehnilise kirjelduse läbivaatamist ja mudeli väljundite testimist tegelike tulemuste suhtes;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ täiendab statistilist mudelit inimese poolt tehtavate otsuste ja kontrolliga, et vaadata läbi mudelipõhised reitinguklassidesse ja kogumitesse määramised ja tagada mudelite asjakohane kasutamine. Läbivaatamisprotseduuri eesmärk on tuvastada ja piirata vigu, mis on seotud mudeli nõrkade külgedega. Inimese poolt tehtavates otsustes võetakse arvesse kogu asjakohast teavet, mida mudelis ei ole arvesse võetud. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib selle, mil viisil inimese poolt tehtavaid otsuseid ja mudeli tulemusi kombineeritakse.

Artikkel 175

Reitingusüsteemide dokumenteerimine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad oma reitingusüsteemide ülesehituse ja nende toimimise üksikasjad. Dokumentatsioon peab tõendama vastavust käesolevas jaos sätestatud nõuetele ja selles käsitletavate teemade hulka peavad kuuluma portfelli diferentseerimine, reitingukriteeriumid, võlgnikele ja riskipositsioonidele reitinguid määravate poolte ülesanded, reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise läbivaatamise sagedus ja reitinguprotsessi juhtkonnapoolne järelevalve.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib reitingukriteeriumide valiku põhjendused ja seda toetava analüüsi. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib kõik suuremad muudatused riskidele reitingu andmise protsessis ja kõnealune dokumentatsioon peab aitama tuvastada muudatusi, mis on tehtud riskidele reitingu andmise protsessis pärast pädevate asutuste poolset viimast läbivaatamist. Samuti tuleb dokumenteerida reitingute määramise korraldus, sealhulgas reitingute määramise protsess ja sisekontrolli struktuur.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad spetsiifilised asutusesiseselt kasutatavad makseviivituse ja kahju määratlused ning tagavad nende kooskõla käesolevas määruses sätestatud määratlustega.
4.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab reitinguprotsessis statistilisi mudeleid, peab ta dokumenteerima nende metoodika. Kõnealune materjal peab:

▼C11

a) 

andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikvõlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;

▼C2

b) 

kehtestama mudeli valideerimiseks range statistilise protsessi, mis hõlmab viitajaga ja valimiväliste andmete põhjal tehtavaid mudeli toimimise teste;

c) 

viitama mis tahes asjaoludele, mille korral mudel ei toimi tulemuslikult.

5.  
Juhul kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud reitingusüsteemi või reitingusüsteemis kasutatava mudeli kolmandast isikust müüjalt ja see müüja keeldub andmast ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ teavet või piirab tema juurdepääsu teabele, mis käsitleb kõnealuses reitingusüsteemis või mudelis kasutatavat metoodikat või metoodika või mudeli väljatöötamisel aluseks olnud andmeid, põhjendusega, et sellise teabe näol on tegemist ärisaladusega, peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendama, et käesolevas artiklis sätestatud nõuded on täidetud.

Artikkel 176

Andmete kogumine ja säilitamine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ koguvad ja säilitavad andmeid oma sisereitingute eri aspektide kohta vastavalt VIII osas sätestatule.
2.  

Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete kohta ning selliste omakapitali investeeringute kohta, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, koguvad ja säilitavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi andmeid:

a) 

võlgnike ja tunnustatud garantiiandjate täielik reitinguajalugu;

b) 

reitingute määramise kuupäevad;

c) 

reitingu määramisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;

d) 

reitingu määramise eest vastutava isiku nimi;

e) 

andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;

f) 

kõnealuste makseviivituste tekkimise kuupäevad ja asjaolud;

g) 

andmed reitinguklassidega ja reitingute muutumisega seonduvate makseviivituse tõenäosuste ja realiseerunud makseviivituse määrade kohta.

3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad andmeid realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja artikli 161 lõikes 1 sätestatud väärtuste võrdluste kohta ning realiseerunud ümberhindlustegurite ja artikli 166 lõikes 8 sätestatud väärtuste võrdluste kohta.
4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad järgmisi andmeid:

a) 

täielik andmeajalugu tehingutele määratud reitingute ning iga reitinguskaalaga seonduvate makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute kohta;

b) 

reitingute määramise ja hinnangute andmise kuupäevad;

c) 

tehingutele reitingute määramisel ning makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute andmisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;

d) 

tehingule reitingu määranud isiku ning makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri hinnangud andnud isiku nimi;

e) 

andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooniga seonduvate prognoositud ja realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ning ümberhindlustegurite kohta;

f) 

nende ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kajastavad garantiide või krediidituletisinstrumentide krediidiriski maandamise mõju makseviivitusest tingitud kahjumäära kaudu, andmed riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta enne ja pärast garantii või krediidituletisinstrumendi mõju hindamist;

g) 

andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooni kahju komponentide kohta.

5.  

Jaenõuete kohta koguvad ja säilitavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi andmeid:

a) 

andmed, mida kasutatakse riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsessis;

b) 

andmed riskipositsioonide reitinguklasside või kogumitega seonduvate hinnanguliste makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kohta;

c) 

andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;

d) 

makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul andmed reitinguklasside või kogumite kohta, millesse riskipositsioon kuulus makseviivitusele eelnenud aasta jooksul, ning realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri väärtused;

e) 

andmed kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade kohta.

Artikkel 177

Kapitali adekvaatsuse hindamisel kasutatavad stressitestid

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema usaldusväärsed kapitali adekvaatsuse hindamisel kasutatavad stressitestimise protsessid. Stressitestimine hõlmab selliste võimalike sündmuste ja majandustingimuste tulevaste muutuste väljaselgitamist, mis võiksid avaldada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski positsioonidele ebasoodsat mõju, ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selliste muutustega toimetuleku suutlikkuse hindamist.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad regulaarselt krediidiriski stressiteste, et hinnata teatavate konkreetsete tingimuste mõju oma krediidiriski kogukapitali nõuetele. Kasutatava testi valib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pädevate asutuste järelevalve all. Kasutatav test peab olema otstarbekas ja selles tuleb arvestada raskete, kuid siiski realiseeruda võivate majanduslanguse stsenaariumide mõju. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ . hindab oma reitingute muutumist erinevate stressitesti stsenaariumide alusel. Testitavad portfellid peavad katma valdava osa ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kogu riskipositsioonist.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitlust, arvestavad osana oma stressitestimise raamistikust krediidiriski kaitse andjate, eriti aga aktsepteeritavuse kriteeriumitele mittevastavate krediidiriski kaitse andjate krediidikvaliteedi halvenemise mõju.



2. alajagu

Riski kvantifitseerimine

Artikkel 178

Võlgniku makseviivitus

1.  

Võlgniku puhul loetakse tekkinuks makseviivitus, kui on esinenud üks või mõlemad järgmistest juhtumitest:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei tasu tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele täielikult, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei rakendaks selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine;

▼M7

b) 

võlgnik on jätnud tema vastu oleva olulise krediidinõude ►C5  finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele üle 90 päeva tasumata. Jaenõuete klassi kuuluvate elamukinnisvara või VKE ärikinnisvaraga tagatud nõuete puhul ning samuti avaliku sektori asutuste vastu esitatavate nõuete puhul võivad pädevad asutused asendada 90 päeva 180 päevaga. 180 päeva ei kohaldata artikli 36 lõike 1 punkti m ja artikli 127 kohaldamisel.

▼C2

Jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada esimese lõigu punktides a ja b esitatud makseviivituse määratlust pigem konkreetse krediidilimiidi tasandil kui seoses laenuvõtja kõikide kohustuste kogusummaga.

2.  

Lõike 1 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a) 

arvelduskrediidi puhul algab viivispäevade loendamine alates päevast, mil võlgnik ületas kokkulepitud krediidilimiidi, võlgnikule teatati krediidilimiidi vähendamisest allapoole nõude jääki või võlgnik kasutas krediidilimiiti ilma loata ning tegemist on olulise summaga;

b) 

punkti a kohaldamisel tähendab kokkulepitud krediidilimiit mis tahes krediidilimiiti, mille ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on määranud ja millest ta võlgnikku on teavitanud;

c) 

krediitkaartide korral algab viivispäevade loendamine minimaalse tagasimakse maksetähtpäevast;

d) 

tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisust hinnatakse pädevate asutuste poolt määratud piirmäära suhtes. See piirmäär peab kajastama pädeva asutuse poolt mõistlikuks peetavat riskitaset;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema dokumenteeritud põhimõtted viivispäevade arvestamise kohta, eelkõige tähtaegade uuendamise ning pikendamiste, muudatuste või edasilükkamiste, uuendamiste ja olemasolevate kontode tasaarvestamise kohta. Neid põhimõtteid tuleb kohaldada aja jooksul järjepidevalt ning need peavad olema kooskõlas ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemiste riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessidega.

3.  

Lõike 1 punkti a kohaldamisel tuleb tõenäolisele maksmatajätmisele osutavaks pidada järgmisi asjaolusid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ liigitab võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude viivisnõudeks;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ kajastab spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise tulenevalt sellest, et võlgniku krediidikvaliteeti peetakse pärast nõude tekkimist oluliselt langenuks;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ müüb võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude olulise majandusliku kahjuga;

d) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on nõus võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude restruktureerimisega makseraskuste tõttu, mis tõenäoliselt vähendab finantskohustust tulenevalt põhisummast, intressist või vajaduse korral teenustasudest olulises summas loobumise või tasumise tähtaja edasilükkamise tõttu. Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt hinnatavate omakapitali investeeringute korral hõlmab see omakapitali investeeringu enda makseraskustest tulenevat restruktureerimist;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on esitanud taotluse võlgniku suhtes pankrotimenetluse või muu sarnase menetluse algatamiseks seoses krediidi iseloomuga nõudega, mis ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ , tema emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on võlgniku vastu;

f) 

võlgnik on esitanud pankrotiavalduse või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus või muu sarnane kaitsemenetlus, mis väldiks või lükkaks edasi tema vastu oleva krediidi iseloomuga nõude tasumist ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad väliseid andmeid, mis ei ole vastavuses lõikes 1 sätestatud makseviivituse määratlusega, teevad asjakohased korrigeerimised, et saavutada see, et need oleksid makseviivituse määratlusega üldjoontes vastavuses.
5.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ leiab, et eelnevalt makseviivituses olnud nõue on selline, et ühtki makseviivitusele osutavat asjaolu enam ei esine, annab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võlgnikule või tehingule reitingu selliselt, nagu ta teeb seda makseviivituses mitteolevate nõuete puhul. Kui hiljem tekib taas vastavus makseviivituse määratlusele, loetakse toimunuks järgmine makseviivituse juht.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel pädev asutus kehtestab lõike 2 punktis d osutatud piirmäära.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

7.  
EBA annab välja suunised käesoleva artikli kohaldamiseks. Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.

Artikkel 179

Hindamise üldised nõuded

1.  

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldama järgmisi nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskiparameetrite sisehinnangud makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlusteguri ja oodatava kahju määra kohta peavad põhinema kõigil asjakohastel andmetel, teabel ja meetoditel. Hinnangud saadakse ajaloolise kogemuse ja empiiriliste tõendite alusel ja need ei põhine vaid subjektiivsetel kaalutlustel. Hinnangud peavad olema usutavad ja arusaadavad ning põhinema vastavate riskiparameetrite olulistel teguritel. Mida vähem andmeid ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on, seda konservatiivsemaid hinnanguid peab ta andma;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab suutma oma varasemates kahjukogemustes eristada makseviivituse sagedust, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlustegurit või oodatava kahju määra hinnangute kasutamisel kahju selliste tegurite lõikes, mida ta peab vastavate riskiparameetrite teguriteks. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud peavad kajastama pikaajalist kogemust;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab võtma arvesse kõiki muutusi laenuandmise praktikas või sissenõudmise protsessis artikli 180 lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e, artikli 181 lõike 1 punktis j ja lõikes 2 ning artikli 182 lõigetes 2 ja 3 viidatud vaatlusperioodidel. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ hinnangud peavad kajastama tehnoloogia arengu ning uute andmete ja muu teabe mõju, kui need muutuvad kättesaadavaks. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ vaatavad oma hinnangud läbi uue teabe ilmnemisel, kuid vähemalt kord aastas;

d) 

hinnangu andmisel alusandmetena kasutatud riskipositsioonid, andmete loomisel kasutatud laenuandmise standardid ja muud asjaomased näitajad peavad olema võrreldavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioonide ja standarditega. Andmete aluseks olevad majandus- ja turutingimused peavad olema võrreldavad praeguste ja prognoositavate tingimustega. Riskipositsioonide arv valimis ja kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete ajavahemik peavad olema piisavad, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ oleks veendunud oma hinnangute täpsuses ja usaldusväärsuses;

e) 

ostetud nõuete puhul peavad hinnangud kajastama kogu ostjast ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ kättesaadavat asjakohast teavet aluseks olevate nõuete kvaliteedi kohta, sealhulgas andmeid sarnaste kogumite kohta, mida pakuvad müüja, ostjast ►C11  finantsinstitutsioon ◄ või välised allikad. Ostjast ►C11  finantsinstitutsioon ◄ hindab kõiki müüjalt saadud andmeid, millele ta tugineb;

f) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ korrigeerib oma hinnangud konservatiivsemaks sõltuvalt eeldatavast hinnangute veavahemikust. Kui meetodeid ja andmeid peetakse vähem veenvaks, on eeldatav veavahemik suurem ja ka konservatiivsus peab suurem olema.

Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskikaalude arvutamiseks ja oma asutusesisestel eesmärkidel erinevaid hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ning see peab olema mõistlik. Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ suudavad tõendada oma pädevatele asutustele, et enne 1. jaanuari 2007 kogutud andmeid on asjakohaselt korrigeeritud, et saavutada see, et need oleksid üldjoontes vastavuses artiklis 178 sätestatud makseviivituse määratlusega või kahjuga, võivad pädevad asutused lubada ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ teatavat paindlikkust andmete suhtes nõutavate standardite kohaldamisel.

2.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ kasutab andmeid, mis on koondatud eri ►C11  finantsinstitutsioonidest ◄ , tuleb tal täita järgmiseid nõudeid:

a) 

kogumis olevate teiste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ reitingusüsteemid ja kriteeriumid on sarnased tema enda kasutatavatega;

b) 

kogum on esinduslik portfelli suhtes, mille jaoks koondatud andmeid kasutatakse;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab koondatud andmeid aja jooksul järjepidevalt oma hinnangute jaoks;

d) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab tagama oma reitingusüsteemide terviklikkuse;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ säilitab organisatsioonisiseselt piisava arusaama oma reitingusüsteemidest, sealhulgas suutlikkuse tulemuslikult jälgida ja auditeerida reitingu andmise protsessi.

Artikkel 180

Makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõuded

1.  

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab artikli 153 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, järgmisi makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel. Makseviivituse tõenäosuse hinnangud suure finantsvõimendusega võlgnike puhul või võlgnike puhul, kelle varad on valdavalt kaubeldavad varad, kajastavad alusvara tulemusnäitajaid, võttes aluseks stressiolukorra volatiilsuse perioodid;

b) 

äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hinnata oodatava kahju määra (EL) võlgniku reitinguklassi lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste realiseerunud kahjumäärade keskmise alusel;

c) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tugineb äriühingute vastu olevate ostetud nõuete makseviivituse tõenäosuste ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel oodatava kahju määra hinnangule ning makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära asjakohasele hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad makseviivituse tõenäosuse hindamise tehnikaid ainult koos toetava analüüsiga. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse subjektiivsete kaalutluste tähtsust eri tehnikate tulemuste kombineerimisel ning tehnikatest ja teabest tulenevate piirangute tõttu tehtavatel korrigeerimistel;

e) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel andmeid sisemiste makseviivituste esinemise kohta, peavad hinnangud kajastama laenude väljastamise standardeid ning mis tahes erinevusi andmete aluseks olnud reitingusüsteemi ja hetkel kasutatava reitingusüsteemi vahel. Kui laenude väljastamise standardid või reitingusüsteemid on muutunud, suurendab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ makseviivituse tõenäosuse hinnangu konservatiivsust;

f) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ seob oma sisemised reitinguklassid krediidikvaliteeti hindava asutuse või sarnase organisatsiooni kasutatava reitinguskaalaga või kaardistab need kõnealusel skaalal ning seejärel määrab oma reitinguklassidele kõnealuse välise organisatsiooni reitinguklasside puhul esinenud makseviivituse määra, tuginetakse kaardistamisel sisemiste reitingukriteeriumide ja välise organisatsiooni kasutatavate kriteeriumide võrdlusele ning mis tahes ühiste võlgnike sise- ja välisreitingu võrdlusele. Kaardistamise meetodis ja alusandmetes tuleb vältida moonutusi ja vastuolusid. Kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete aluseks olevad väliste organisatsioonide kriteeriumid keskenduvad vaid makseviivituse riskile ega kajasta tehingu tunnuseid. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ analüüs sisaldab kasutatud makseviivituse määratluste võrdlust kooskõlas artiklis 178 esitatud nõuetega. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib kõnealuse kaardistamise põhimõtted;

▼C11

g) 

kui finantsinstitutsioon kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikvõlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine finantsinstitutsiooni poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;

▼C2

h) 

olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Käesolevat punkti kohaldatakse ka riskiparameetritel põhineva meetodi kohaldamisel omakapitali suhtes. Pädevate asutuste loal võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes ei ole saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohast luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.

2.  

Jaenõuete puhul kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel;

b) 

makseviivituse tõenäosuse hinnangud võib tuletada ka kogukahju hinnangust ja asjakohastest makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangutest;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on olemas mõlemad järgmised tugevad seosed:

i) 

seos ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatava protsessi ja väliste andmeallikate poolt kasutatud protsessi vahel ning

ii) 

seos ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemise riskiprofiili ja väliste andmete koosseisu vahel;

d) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tugineb jaenõuete makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel kogukahju hinnangule ja asjakohasele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;

e) 

olenemata sellest, kas ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab kahjutunnuste hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus vähemalt ühe allika puhul olema vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ teevad kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriski positsioonide kehtivusaja jooksul (hooajaline mõju) ja analüüsivad neid.

Ostetud jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad võrdlusalustena kõiki asjakohaseid andmeallikaid.

3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad anda lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e osutatud load;

b) 

metoodika, mille alusel pädevad asutused hindavad metoodikat, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamiseks vastavalt artiklile 143.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 181

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõuded

1.  

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad makseviivitusest tingitud kahjumäärasid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade alusel, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud makseviivituse juhtusid (makseviivituste arvuga kaalutud keskmine);

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärad on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse mis tahes sõltuvuse määra võlgniku ja tagatise või tagatise andja riskide vahel. Märkimisväärse sõltuvuse astmega juhtusid käsitletakse konservatiivselt;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad alusvaraks oleva kohustuse ja tagatise valuutade mittevastavusi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus konservatiivselt;

e) 

kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, ei põhine need hinnangud ainult tagatise hinnangulisel turuväärtusel. Makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes tuleb arvestada mõjuga, mis tuleneb ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ võimalikust suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja see realiseerida;

f) 

kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, kehtestavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ 4. peatüki 3. jaos sätestatuga üldiselt vastavuses olevad sisemised nõuded tagatiste haldamisele, õiguskindlusele ja riskijuhtimisele;

g) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võtab tagatist arvesse vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuse määramisel vastavalt 6. peatüki 5. või 6. jaole, ei võta ta makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse saada tagasi asjaomase tagatise arvel;

h) 

juba makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul kasutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ iga riskipositsiooni oodatava kahju määra täpseimate hinnangute summat, võttes arvesse antud ajahetke majanduskeskkonna tingimusi ja riskipositsiooni staatust ning maksevõime taastamise perioodi ajal, st makseviivituse kuupäeva ja riskipositsiooni lõpliku likvideerimise vahelisel ajal, tekkida võivatest täiendavatest ootamatutest kahjudest tingitud kahjumäära suurenemise hinnangut;

i) 

kui viivises olevad maksmata teenustasud on kapitaliseeritud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kasumiaruandes, lisatakse need ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooni ja kahju arvestusele;

j) 

äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt viie aasta andmetel, kusjuures perioodi pikendatakse pärast rakendamist igal aastal ühe aasta võrra, kuni saavutatakse vähemalt seitsme aasta pikkune periood. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.

2.  

Jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ teha järgmist:

a) 

tuletada makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud realiseerunud kahjudest ja asjakohastest makseviivituste tõenäosuse hinnangutest;

b) 

kajastada tuleviku krediidilimiidi kasutust kas oma ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes;

c) 

ostetud jaenõuete puhul kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamiseks väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid.

Jaenõuete korral põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.

3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;

b) 

tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ vastavalt lõikele 2 kasutada asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ rakendab sisereitingute meetodit.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 182

Ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõuded

1.  

Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ hindavad ümberhindlustegureid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud ümberhindlustegurite alusel, kasutades selleks makseviivituste arvuga kaalutud keskmist, mis leitakse andmeallikates täheldatud kõikide makseviivituse juhtude põhjal;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid ümberhindlustegurite hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud ümberhindlustegurid on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ümberhindlustegurite hinnangud peavad kajastama võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast makseviivituse tekkimist. Ümberhindlusteguri hinnang peab olema konservatiivsem, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel;

d) 

ümberhindlustegurite hindamisel võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse oma konkreetseid põhimõtteid ja strateegiaid, mis on võetud vastu seoses kontode jälgimise ja maksete töötlemisega. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad samuti võtma arvesse oma suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist krediidilimiidi kasutamist olukordades, mis on lähedased makseviivitusele, näiteks lepingute rikkumised ja muud tehnilise makseviivituse juhud;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ peavad olema kehtestatud piisavad süsteemid ja protseduurid selleks, et jälgida tehingusummasid, krediidiliinide kasutatud osa ja kogu krediidilimiidi suhet ning kasutatud osa muutusi võlgnike ja reitinguklasside lõikes. ►C11  finantsinstitutsioon ◄ peab suutma jälgida igapäevaselt laenujääke;

f) 

kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid ümberhindlustegurite hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ja see peab olema mõistlik.

2.  
Äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul põhinevad ümberhindlustegurite hinnangud vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt viie aasta andmetel, kusjuures perioodi pikendatakse pärast rakendamist igal aastal ühe aasta võrra, kuni saavutatakse vähemalt seitsme aasta pikkune periood. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.
3.  
Jaenõuete puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kajastada tuleviku krediidikasutust kas ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes.

Jaenõuete puhul põhinevad ümberhindlustegurite hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Erandina lõike 1 punktist a võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ anda ajaloolistele andmetele väiksema kaalu juhul, kui hilisemad andmed võimaldavad tuleviku krediidikasutust usaldusväärsemalt prognoosida. Pädevate asutuse loal võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.

4.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:

a) 

lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;

b) 

tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ kasutada asjakohaseid andmeid, mis hõlmavad kaheaastast ajavahemikku ajal, mil ►C11  finantsinstitutsioon ◄ rakendab sisereitingute meetodit esimest korda.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14.

Artikkel 183

Nõuded hindamaks garantiide ja krediidituletisinstrumentide mõju äriühingute, ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning jaenõuetele

1.  

Seoses aktsepteeritavate garantiiandjate ja garantiidega kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on selgelt määratletud kriteeriumid selle kohta, millist liiki garantiiandjate antud garantiid nad võtavad arvesse riskiga kaalutud vara arvutamisel;

b) 

tunnustatud garantiiandjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mis on sätestatud võlgnike suhtes artiklites 171, 172 ja 173;

c) 

garantii olemasolu on kirjalikult tõendatud, see ei ole garantii andja poolt tühistatav, see on jõus kuni kohustuse täieliku täitmiseni (garantii summa ja tähtaja ulatuses) ja on garantii andja vastu õiguslikult täitmisele pööratav selles jurisdiktsioonis, kus garantii andjal on varasid arestimiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Tingimuslikke garantiisid, millega kaasnevad tingimused, mille kohaselt garantii andja võib kohustuse täitmisest loobuda, võib aktsepteerida pädevate asutuste loal. Garantii andja liigi määramise kriteeriumides võetakse piisavalt arvesse riski maandamise mõju mis tahes võimalikku vähenemist.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on selgelt määratletud kriteeriumid reitinguklasside, kogumite või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimiseks ning jaenõuete ja aktsepteeritavate ostetud nõuete puhul nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise kord, et kajastada garantiide mõju riskiga kaalutud vara arvutamisel. Need kriteeriumid peavad vastama artiklites 171, 172 ja 173 sätestatud nõuetele.

Kriteeriumid peavad olema usutavad ja arusaadavad. Nendega hinnatakse garantii andja võimet ja tahet täita garantiist tulenevaid kohustusi, garantii andja tehtavate maksete tõenäolist ajastust, ning seda, mil määral on garantii andja suutlikkus täita garantiiga seotud kohustusi korrelatsioonis võlgniku tagasimakse suutlikkusega ja millises ulatuses jääb võlgniku suhtes alles jääkrisk.

3.  
Käesolevas artiklis garantiidele sätestatud nõudeid kohaldatakse ka ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide suhtes. Juhul kui esineb mittevastavus krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutava võlainstrumendi vahel, kohaldatakse artikli 216 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Jaenõuete ja aktsepteeritavate ostetud nõuete puhul kohaldatakse nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel käesolevat lõiget.

Kriteeriumidega käsitletakse krediidituletisinstrumentidest tulenevate väljamaksete struktuuri ja hinnatakse konservatiivselt selle mõju sissenõudmiste tasemele ja ajastusele. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse, millises ulatuses jäävad alles muud liiki jääkriskid.

4.  
Lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ei kohaldata ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ , keskvalitsuste ja keskpankade ning artikli 201 lõike 1 punktis g sätestatud nõuetele vastavate äriühingute antud garantiide suhtes, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud loa kohaldada selliste üksuste vastu olevate nõuete suhtes standardmeetodit vastavalt artiklitele 148 ja 150. Kõnealusel juhul kohaldatakse 4. peatükis sätestatud nõudeid.
5.  
Jaegarantiide puhul kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid ka riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise ja makseviivituse tõenäosuse hindamise korral.
6.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad lubada arvesse võtta tingimuslikke garantiisid.

EBA need osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 184

Tingimused ostetud nõuete puhul

1.  
Ostetud nõuete reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel tagavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , et lõigetes 2–6 sätestatud tingimused on täidetud.
2.  
Tehingu struktuuriga peab olema tagatud see, et kõikide prognoositavate asjaolude korral on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ tegelik omandiõigus ja kontroll kõigi nõuetest saadavate laekumiste üle. Kui võlgnik teostab makseid otse nõuete müüjale või maksete vahendajale, peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ korrapäraselt kontrollima, et maksed tehakse täies ulatuses ja lepinguliste tingimuste alusel. ►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ on protseduurid selle tagamiseks, et omandiõigus nõuete ja laekumiste suhtes on kaitstud pankrotist tulenevate viivituste või juriidiliste vaidluste eest, mis võiksid oluliselt edasi lükata laenuandja võimalusi realiseerida või üle anda nõudeid või takistada tal säilitada kontrolli laekumiste üle.
3.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ jälgib nii ostetud nõuete kvaliteeti kui ka nõuete müüja ja maksete vahendaja finantsseisundit. Kohaldatakse järgmist:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ hindab ostetud nõuete kvaliteedi ja nii nõuete müüja kui ka maksete vahendaja finantsseisundi vahelist korrelatsiooni ning kehtestab sisemised põhimõtted ja protseduurid, mis tagavad piisava kaitse mis tahes eriolukordade vastu, sealhulgas määrab sisemise riskireitingu igale nõuete müüjale ja maksete vahendajale;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on selged ja tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid nõuete müüjate ja maksete vahendajate aktsepteeritavuse kindlaksmääramiseks. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ või tema esindaja peab korrapäraselt kontrollima nõuete müüjate ja maksete vahendajate tegevust, et teha kindlaks nõuete müüjate ja maksete vahendajate esitatud aruannete õigsus, avastada pettusi või tegevuse nõrkusi ning kontrollida nõuete müüja krediidieeskirjade kvaliteeti ja maksete vahendaja sissenõudmiseeskirju ja -menetlusi. Selliste läbivaatuste tulemused tuleb dokumenteerida;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ hindab ostetud nõuete kogumite iseloomulikke tunnuseid, sealhulgas ülelaekumisi, müüja maksevõlgnevuste ajalugu, ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusi, nõuete maksetingimusi ja võimalikke vastunõudeid;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid ühe võlgniku suhtes riskide kontsentreerumise jälgimiseks koondalusel nii ostetud nõuete kogumite siseselt kui nende lõikes;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ tagab, et ta saab maksete vahendajalt õigeaegselt ja piisavalt üksikasjalikke aruandeid nõuete aegumiste ja lahjenduste kohta, et tagada vastavus ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritavuse kriteeriumidega ja ostetud nõudeid käsitleva ettemaksete korraga ning tagada tõhusad meetmed nõuete müüja müügi- ja lahjendustingimuste jälgimiseks ja kinnitamiseks.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on süsteemid ja protseduurid nõuete müüja finantsseisundi ja ostetud nõuete kvaliteedi halvenemise kindlakstegemiseks varases staadiumis ning tekkivate probleemide ennetavaks käsitlemiseks. Eelkõige peavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olema selged ja tulemuslikud põhimõtted, protseduurid ja infosüsteemid lepingu rikkumiste jälgimiseks ning selged ja tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid õiguslike meetmete võtmiseks ja probleemsete ostetud nõuetega tegelemiseks.
5.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on selged ja tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid, mis reguleerivad ostetud nõuete, krediidi andmise ja laekumiste kontrollimist. Eelkõige nähakse kirjalike sisemiste põhimõtetega ette kõik nõuete ostmise programmi olulised elemendid, sealhulgas ettemaksete määrad, aktsepteeritavad tagatised, vajalikud dokumendid, kontsentratsiooni piirmäärad ja laekumiste käsitlemise viis. Nendes elementides võetakse asjakohaselt arvesse kõiki asjaomaseid ja olulisi tegureid, sealhulgas nõuete müüja ja maksete vahendaja finantsseisundit, riskide kontsentreerumist ning ostetud nõuete kvaliteedi ja nõuete müüja kliendibaasi suundumusi, ning sisemiste süsteemidega tagatakse, et raha makstakse välja ainult konkreetse toetava tagatise ja dokumentide olemasolu korral.
6.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ on tulemuslik sisemine kord kõikide sise-eeskirjade ja protseduuride järgimise hindamiseks. Kõnealune kord hõlmab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ nõuete ostmise programmi kõigi kriitiliste etappide korrapäraseid auditeid, ülesannete lahususe kontrollimist esiteks nõuete müüja ja maksete vahendaja hindamise ning võlgniku hindamise vahel ning teiseks nõuete müüja ja maksete vahendaja hindamise ning nõuete müüja ja maksete vahendaja kohapealse auditi vahel, ning back office'i tegevuste hindamist, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse kvalifikatsioonile, kogemustele, personali piisavusele ja toetavatele automatiseerimise süsteemidele.



3. alajagu

Sisehinnangute valideerimine

Artikkel 185

Sisehinnangute valideerimine

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad oma sisehinnangute valideerimisel järgmiseid nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud stabiilsed süsteemid reitingusüsteemide, protsesside ja kõikide asjaomaste riskiparameetrite hindamise täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemine valideerimise protsess peab võimaldama ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ hinnata sisereitingu ja riskide hindamise süsteemide toimimist järjepidevalt ja otstarbekalt;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võrdlevad korrapäraselt realiseerunud makseviivituse määrasid igas reitinguklassis makseviivituse tõenäosuse hinnangutega ning kui realiseerunud makseviivituse määrad jäävad konkreetse reitinguklassi puhul väljapoole eeldatavat vahemikku, analüüsivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ üksikasjalikult sellise kõrvalekalde põhjuseid. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, teostavad kõnealuste hinnangute kohta sarnaseid analüüse. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi asjaomaste väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. ►C11  Finantsinstitutsioonide ◄ sisemised hinnangud oma reitingusüsteemide toimimise kohta peavad põhinema võimalikult pikal perioodil;

d) 

kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite ja andmete muutused (nii andmeallikates kui ka kaetud perioodides) dokumenteeritakse;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on usaldusväärsed sisemised standardid olukordade jaoks, kus realiseerunud makseviivituste tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, ümberhindlustegurite ja oodatava kahju määra kasutamisel kogukahju kõrvalekalded prognoosidest osutuvad piisavalt märkimisväärseks, et muuta hinnangute usaldusväärsus kaheldavaks. Nendes standardites võetakse arvesse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi makseviivituse juhtude andmetes. Kui realiseerunud väärtused ületavad järjepidevalt oodatavaid väärtusi, korrigeerivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ oma hinnanguid kõrgemaks, et kajastada makseviivituse ja kahju andmeid.



4. alajagu

Sisemudelitel põhineva meetodi korral omakapitali investeeringutele esitatavad nõuded

Artikkel 186

Omavahendite nõue ja riski kvantifitseerimine

Omavahendite nõuete arvutamisel järgivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi standardeid:

a) 

potentsiaalse kahju hinnang on realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ konkreetsete osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Tulude tõenäosusjaotust kirjeldavad andmed peavad kajastama pikimat valimiperioodi, mille kohta on andmed kättesaadavad, ja kirjeldama otstarbekalt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastava omakapitali investeeringu riskiprofiili. Kasutatavad andmed peavad olema piisavad sellise konservatiivse, statistiliselt usaldusväärse ja realistliku kahjuhinnangu saamiseks, mis ei põhine vaid subjektiivsetel või hinnangulistel kaalutlustel. Kasutatav šokistsenaarium peab andma konservatiivse hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või majandustsükli jooksul tekkida võivate võimalike kahjude kohta. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kombineerib olemasolevate andmete empiirilise analüüsi korrigeerimistega, mis põhinevad mitmetel erinevatel teguritel, et saada piisavalt realistlikud ja konservatiivsed mudeli väljundid. Riskiväärtuse (VaR) mudelite koostamisel, millega prognoositakse potentsiaalseid kvartaalseid kahjusid, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada kvartaalseid andmeid või arvutada lühema perioodi andmed ümber kvartaalsete andmete ekvivalentideks, kasutades analüütiliselt sobilikku meetodit, mida toetavad empiirilised tõendid ning põhjalikud ja dokumenteeritud kaalutlused ja analüüs. Sellist meetodit kohaldatakse aja jooksul konservatiivselt ja järjepidevalt. Kui asjakohaseid andmeid on vähe, suurendab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ asjakohaselt prognoosi konservatiivsust;

b) 

kasutatavates mudelites võetakse piisavalt arvesse kõiki omakapitali investeeringute tulususega seotud olulisi riske, sealhulgas nii ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringute portfelli üldist tururiski kui ka spetsiifilist riskipositsiooni. Sisemudelites peab piisavalt selgitama ajaloolist hinnakõikumist, mudelites peab arvesse võtma potentsiaalsete riskide kontsentreerumiste ulatust ja koosseisu muutusi ning need peavad olema ka negatiivse turukeskkonna korral usaldusväärsed. Hinnangute andmisel alusandmetena kasutatavad riskipositsioonid peavad olema sarnased või vähemalt võrreldavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonidega;

c) 

sisemudel on asjakohane ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omakapitali investeeringute portfelli riskiprofiili ja keerukuse astme suhtes. Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on olulisi osalusi, mille väärtuse muutumine on tugevalt mittelineaarse iseloomuga, töötatakse sisemudelid välja selliselt, et neis võetakse asjakohaselt arvesse selliste instrumentidega seonduvaid riske;

d) 

üksikute positsioonide liigitamine asendajate, turuindeksite ja riskitegurite lõikes on usaldusväärne, arusaadav ja sisuliselt asjakohane;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ tõendavad empiiriliste analüüsidega riskitegurite asjakohasust, sealhulgas nende võimet võtta arvesse nii üldriski kui ka spetsiifilist riski;

f) 

omakapitali investeeringute tulususe volatiilsuse hinnangud sisaldavad asjakohaseid ja kättesaadavaid andmeid, teavet ja meetodeid. Kasutatakse sõltumatu isiku poolt läbi vaadatud sisemisi andmeid või andmeid välistest allikatest, sealhulgas koondatud andmeid;

g) 

kehtestatud on range ja põhjalik stressitestimise programm.

Artikkel 187

Riskijuhtimisprotsess ja kontroll

Seoses omavahendite nõuete jaoks koostatavate ja kasutatavate sisemudelitega kehtestavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et tagada mudeli ja modelleerimisprotsessi terviklikkus. Kõnealuste põhimõtete, protseduuride ja kontrollide hulka kuuluvad järgmised:

a) 

sisemudeli täielik integreerimine ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ üldisesse juhtimisteabesüsteemi ja kauplemisportfelli mittekuuluvate omakapitali investeeringute portfelli juhtimisse. Sisemudelid integreeritakse täielikult ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimise infrastruktuuri, kui neid kasutatakse eelkõige: omakapitali investeeringute portfelli tootluse, sealhulgas riskiga korrigeeritud tootluse mõõtmiseks ja hindamiseks; majandusliku kapitali allokeerimiseks omakapitali investeeringute jaoks ning üldise kapitali adekvaatsuse ja investeeringute juhtimise protsessi hindamiseks;

b) 

kehtestatud juhtimissüsteemid, protseduurid ja kontrollifunktsioonid sisemise modelleerimisprotsessi kõikide elementide korrapärase ja sõltumatu läbivaatamise tagamiseks, sealhulgas mudeli läbivaatamiste kinnitamiseks, mudeli sisendite kontrollimiseks ja mudeli tulemuste läbivaatamiseks, näiteks riski arvutamise vahetuks kontrollimiseks. Selliste läbivaatamiste käigus hinnatakse mudeli sisendite ja tulemuste täpsust, täielikkust ja asjakohasust ning tähelepanu pööratakse nii mudeli teadaolevatest puudustest tingitud võimalike vigade tuvastamisele ja piiramisele kui ka mudeli seniteadmata puuduste kindlakstegemisele. Selliseid läbivaatamisi võib teostada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisene sõltumatu üksus või sõltumatu organisatsiooniväline kolmas isik;

c) 

asjakohased süsteemid ja protseduurid omakapitali investeeringute limiitide ja riskipositsioonide jälgimiseks;

d) 

mudeli väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavad üksused on oma tegevuses sõltumatud sellistest üksustest, kes vastutavad konkreetsete investeeringute juhtimise eest;

e) 

modelleerimisprotsessi mis tahes osa eest vastutavad isikud on piisava erialase ettevalmistusega. Juhtkond määrab modelleerimise funktsiooni täitmiseks piisavate oskustega ja pädevusega personali.

Artikkel 188

Valideerimine ja dokumentatsioon

►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud usaldusväärsed süsteemid sisemudelite ja modelleerimisprotsesside täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemudelite ja modelleerimisprotsessi ja valideerimise kõik olulised elemendid dokumenteeritakse.

►C11  Finantsinstitutsioonide ◄ sisemudelite ja modelleerimisprotsesside valideerimise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad sisemisi valideerimisprotsesse sisemudelite ja protsesside toimimise järjepidevaks ja otstarbekaks hindamiseks;

b) 

kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite muutused ning muutused andmeallikates ja kaetud perioodides dokumenteeritakse;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võrdlevad korrapäraselt omakapitali investeeringute tegelikku tulusust, mis arvutatakse realiseeritud ja realiseerimata kasumi ja kahjumi põhjal, modelleeritud hinnangutega. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. ►C11  Finantsinstitutsioonide ◄ sisemised hinnangud sisemudelite toimimise kohta põhinevad võimalikult pikal perioodil;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on usaldusväärsed sisestandardid käsitlemaks olukordi, kus omakapitali investeeringute tegeliku tulususe võrdlus mudeli abil saadud hinnangutega seab kahtluse alla hinnangute või selliste mudelite usaldusväärsuse. Nendes standardites arvestatakse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi omakapitali investeeringute tulususes. Kõik mudeli läbivaatamise järel sisemudelitesse tehtud korrigeerimised dokumenteeritakse ja need peavad vastama ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ mudelite läbivaatamise standarditele;

f) 

sisemudel ja modelleerimisprotsess, sealhulgas modelleerimises osalevate isikute ülesanded ning mudeli kinnitamise ja läbivaatamise protsess dokumenteeritakse.



5. alajagu

Äriühingusisene üldjuhtimine ja järelevalve

Artikkel 189

Äriühingu üldjuhtimine

1.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan või selle määratud komisjon ja kõrgem juhtkond kinnitavad reitingute ja hinnangute andmise protsessi kõik olulised aspektid. Kõnealustel osapooltel peavad olema üldised teadmised ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemidest ja üksikasjalik ülevaade sellega seotud juhtimisaruannetest.
2.  

Kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

a) 

ta teavitab juhtorganit või selle määratud komisjoni kehtestatud põhimõtetes tehtud olulistest muudatustest või nende suhtes tehtud eranditest, mis mõjutavad oluliselt ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide toimimist;

b) 

ta mõistab hästi reitingusüsteemide ülesehitust ja toimimist;

c) 

ta tagab jooksvalt reitingusüsteemide nõuetekohase toimimise.

Krediidiriski kontrolli üksused teavitavad kõrgemat juhtkonda korrapäraselt reitingu andmise protsessi toimimisest, täiustamist vajavatest valdkondadest ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmetest.

3.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski profiili sisereitingutel põhinev analüüs moodustab olulise osa kõnealustele osapooltele esitatavatest juhtimisaruannetest. Aruandlus hõlmab vähemalt riskiprofiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist reitinguklasside lõikes ja asjaomaste parameetrite hinnangut reitinguklasside lõikes; samuti hõlmab see realiseerunud makseviivituse määrade ja selles ulatuses, milles kasutatakse sisehinnanguid, ka makseviivitusest tingitud realiseerunud kahjumäärade ja realiseerunud ümberhindlustegurite võrdlust ootuste ja stressitesti tulemustega. Aruannete sagedus sõltub teabe olulisusest ja liigist ning aruannete vastuvõtja tasemest.

Artikkel 190

Krediidiriski kontroll

1.  
Krediidiriski kontrolli üksus on sõltumatu neist personali- ja juhtimisfunktsioonidest, kes vastutavad riskipositsioonide algatamise või pikendamise eest, ja annab aru vahetult kõrgemale juhtkonnale. Üksus vastutab reitingusüsteemide väljatöötamise või valiku, rakendamise, järelevalve ja toimimise eest. Ta esitab ja analüüsib korrapäraselt reitingusüsteemide väljundite aruandeid.
2.  

Krediidiriski kontrolli üksuse või üksuste vastutusalad hõlmavad järgmist:

a) 

reitinguklasside ja kogumite testimine ja jälgimine;

b) 

koondaruannete koostamine ja analüüsimine ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide alusel;

c) 

rakendusmenetlused selle kontrollimiseks, et reitinguklassi ja kogumi määratlusi kohaldatakse kõigis osakondades ja geograafilistes piirkondades järjepidevalt;

d) 

reitingu andmise protsessi muutuste, sealhulgas muutuste põhjuste läbivaatamine ja dokumenteerimine;

e) 

reitingukriteeriumide läbivaatamine nende riski prognoosivõime hindamiseks. Reitingu andmise protsessi, kriteeriumide või üksikute reitinguparameetrite muudatused dokumenteeritakse ja säilitatakse;

f) 

aktiivne osalemine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite väljatöötamisel või valikul, nende rakendamisel ja valideerimisel;

g) 

reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite järelevalve ja kontrollimine;

h) 

reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidev läbivaatamine ja neis muudatuste tegemine.

▼C3

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad koondatud andmeid vastavalt artikli 179 lõikele 2, võivad edasi anda järgmiste ülesannete täitmise:

▼C2

a) 

reitinguklasside ja kogumite testimise ja jälgimise seisukohast vajaliku teabe koostamine;

b) 

koondaruannete koostamine ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteemide poolt;

c) 

vajaliku teabe ettevalmistamine reitingukriteeriumide läbivaatamise jaoks, et hinnata nende riski prognoosivõimet;

d) 

reitingute andmise protsessis, kriteeriumides või üksikutes reitinguparameetrites tehtud muudatuste dokumenteerimine;

e) 

vajaliku teabe ettevalmistamine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidevaks läbivaatamiseks ja neis muudatuste tegemiseks.

4.  
Lõiget 3 kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ peavad tagama, et pädevatel asutustel on juurdepääs kogu kolmandatelt isikutelt saadud asjakohasele teabele, mis on vajalik nõuete järgimise kontrollimiseks, ja et pädevad asutused võivad teostada kohapealseid kontrolle samas ulatuses kui ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ .

Artikkel 191

Siseaudit

Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu auditeerimisüksus kontrollib vähemalt kord aastas ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ reitingusüsteeme ja nende toimimist, sealhulgas krediidifunktsiooni toimimist ning makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, oodatava kahju määrade ja ümberhindlustegurite hinnanguid. Kontrolli käigus hinnatakse muu hulgas vastavust kõikidele kohaldatavatele nõuetele.



4. PEATÜKK

Krediidiriski maandamine



1. jagu

Mõisted ja üldnõuded

Artikkel 192

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ” – ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes omab asjaomast riskipositsiooni;

2) 

„tagatud laenuandmistehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevast;

3) 

„kapitaliturupõhine tehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevas;

4) 

„alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, mille aktsiatesse või osakutesse on teine ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerinud.

Artikkel 193

Krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvessevõtmise põhimõtted

1.  
Ühegi riskipositsiooniga, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab krediidiriski maandamist, ei tohi kaasneda suuremat riskiga kaalutud vara või oodatavat kahju kui sellega identse riskipositsiooniga, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei kohaldata krediidiriski maandamist.
2.  
Kui riskiga kaalutud varas on vajaduse korral juba võetud arvesse kas 2. või 3. peatüki kohast krediidiriski kaitset, ei võta ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ seda krediidiriski kaitset arvesse käesoleva peatüki kohastes arvutustes.
3.  
Kui 2. ja 3. jaos sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ modifitseerida standardmeetodi alusel riskiga kaalutud vara arvutamist ning sisereitingute meetodi alusel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamist vastavalt 4., 5. ja 6. jaole.
4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad tagatisena sularaha, väärtpabereid või kaupu, mis on ostetud, laenuks võetud või saadud repotehingu alusel või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel.
5.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, kasutab sama riskipositsiooni jaoks mitmes eri vormis krediidiriski maandamist, teeb ta mõlemat järgmist:

a) 

jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üht liiki krediidiriski maandamise vahendi;

b) 

arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.

6.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, katab ühe riskipositsiooni ühe krediidiriski kaitse andja pakutud krediidiriski kaitsega ning sellel krediidiriski kaitsel on erinevad lõpptähtajad, teeb ta mõlemat järgmist:

a) 

jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üks krediidiriski maandamise vahend;

b) 

arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.

Artikkel 194

Krediidiriski maandamise tehnikate aktsepteeritavust reguleerivad põhimõtted

1.  
Krediidiriski kaitse tagamiseks kasutatav tehnika ning laenu andva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ võetavad meetmed ja rakendatavad põhimõtted ja protseduurid peavad andma tulemuseks sellise krediidiriski kaitse korra, mis on õiguslikult pädev ja rakendatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

Laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ esitab pädeva asutuse nõudmisel kõige viimase versiooni sõltumatust, kirjalikust ja põhjendatud juriidilisest arvamusest või arvamustest, mida ta kasutas, et teha kindlaks, kas tema krediidiriski kaitse kord või korrad vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.

2.  
Laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada krediidiriski kaitse korra tulemuslikkus ja juhtida kaasnevaid riske.
3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsest krediidiriski kaitset võtta krediidiriski maandamise mõju arvutamisel arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse tehingu objektiks olevad varad vastavad mõlemale järgmistele tingimustele:

a) 

need kuuluvad aktsepteeritud varade loetellu, mis on sätestatud artiklites 197 kuni 200, vastavalt kohaldatavusele, ning

b) 

need on piisavalt likviidsed ja nende väärtus on aja jooksul piisavalt stabiilne, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad otsest krediidiriski kaitset võtta krediidiriski maandamise mõju arvutamisel arvesse ainult juhul, kui laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus mõistliku aja jooksul realiseerida või jätta enda omandisse varad, mis võlgniku või, kui see on asjakohane, tagatise haldaja makseviivituse, maksejõuetuse või pankroti või tehingu dokumentatsioonis täpsustatud muu krediidisündmuse korral tagavad kaitse. Krediidiriski kaitse tehingu objektiks olevate varade väärtus ja võlgniku krediidikvaliteet ei tohi olla liiga tugeva positiivse korrelatsiooniga.
5.  
Kaudse krediidiriski kaitse puhul kvalifitseerub krediidiriski kaitse andja aktsepteeritava kaitse andjana ainult juhul, kui krediidiriski kaitse andja kuulub vastavalt vajadusele kas artiklis 201 või 202 sätestatud aktsepteeritavate krediidiriski kaitse andjate loetellu.
6.  

Kaudse krediidiriski kaitse puhul kvalifitseerub krediidiriski kaitse kokkulepe aktsepteeritava krediidiriski kaitse kokkuleppena ainult juhul, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) 

see kuulub artiklis 203 ja artikli 204 lõikes 1 sätestatud aktsepteeritud krediidiriski kaitse kokkulepete loetellu;

b) 

see on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav asjaomastes jurisdiktsioonides, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust;

c) 

krediidiriski kaitse andja vastab lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

7.  
Krediidiriski kaitse peab vastavalt vajadusele vastama 3. jaos sätestatud nõuetele.
8.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ on suuteline tõendama pädevatele asutustele, et tal on piisavad riskijuhtimisprotsessid selliste riskide kontrollimiseks, mille suhtes võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ olla avatud krediidiriski maandamise rakendamise tulemusel.
9.  
Olenemata krediidiriski maandamisest, mida on arvesse võetud riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamisel, jätkab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ aluspositsiooni täieulatuslikku krediidiriski hindamist ja on suuteline pädevale asutusele tõendama kõnealuse nõude täitmist. Repotehingute ja väärtpaberite laenuks andmise või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul käsitatakse ainult käesoleva lõike kohaldamisel aluspositsioonina riskipositsiooni netosummat.
10.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse, mis moodustab piisavalt likviidse vara ja millal on varade väärtus piisavalt stabiilne lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.



2. jagu

Krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisid



1. alajagu

Otsene krediidiriski kaitse

Artikkel 195

Bilansiline tasaarvestus

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina enda ja oma vastaspoole vastastikuste nõuete bilansilist tasaarvestust.

Ilma et see piiraks artikli 196 kohaldamist, piirdub aktsepteeritavus ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vaheliste vastastikuste sularahasaldodega. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad modifitseerida riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatavat kahju ainult laenude ja hoiuste puhul, mille nad on ise saanud ning mille suhtes kohaldatakse bilansilise tasaarvestuse kokkulepet.

Artikkel 196

Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes võtavad kasutusele artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi, võivad võtta arvesse mõju, mis tuleneb kahepoolsetest tasaarvestuslepingutest, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid vastaspoolega. Ilma et see piiraks artikli 299 kohaldamist, peavad selliste lepingute või tehingute alusel saadud tagatised ja laenuks võetud väärtpaberid või kaubad vastama artiklites 197 ja 198 sätestatud tagatise aktsepteeritavuse tingimustele.

Artikkel 197

Tagatise aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada järgimisi instrumente aktsepteeritud tagatisena kõikide meetodite puhul:

a) 

laenu andvas ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ hoiustatud raha või tema hoitavad raha sarnased instrumendid;

b) 

selliste keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on 2. peatüki kohaldamisel tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 4 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

▼M9

c) 

sellise finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud õigusnormidega, mis käsitlevad finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

▼C2

d) 

muude selliste üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle väärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

e) 

võlaväärtpaberid, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

f) 

aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis on kaasatud põhiindeksisse;

g) 

kuld;

▼M5

h) 

väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioonid ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 261–264 100 % või madalamat riskikaalu.

▼C2

2.  

Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmavad „keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:

a) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 lõike 2 kohaselt asuvad;

b) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4;

c) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %;

d) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.

3.  

Lõike 1 punkti c kohaldamisel hõlmavad „ ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:

a) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, välja arvatud lõike 2 punktis a osutatud võlaväärtpaberid;

b) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2;

c) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, välja arvatud need, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %.

▼M9

4.  

Finantsinstitutsioon võib kasutada aktsepteeritava tagatisena võlaväärtpabereid, mille on emiteerinud muud finantsinstitutsioonid või investeerimisühingud ning millel ei ole krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui kõnealused võlaväärtpaberid vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

▼C2

a) 

need on noteeritud tunnustatud börsil;

b) 

need on kõrgema nõudeõiguse järguga võlaväärtpaberid;

c) 

kõigil muudel emitendist ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ samasse nõudeõiguse järku kuuluvatel reitingu saanud emissioonidel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu olevate nõuete või lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

d) 

laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole teavet, millest nähtuks, et emissioon õigustaks krediidikvaliteedi hinnangut, mis on madalam punktis c osutatust;

e) 

instrumendi turulikviidsus on piisav.

5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;

b) 

kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad investeerivad üksnes instrumentidesse, mida võib lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta;

c) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja vastab artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse esimese lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.

6.  
Lõike 5 kohaldamisel, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (edaspidi „algne ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja”) või tema mis tahes alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib lisaks lõigete 1 ja 4 kohaselt aktsepteeritavatele instrumentidele ka muudesse instrumentidesse, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid tagatisena summas, mis on võrdne kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsepteeritavate varade väärtusega, võttes aluseks eelduse, et see ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või mis tahes tema alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud mitteaktsepteeritud varadesse maksimaalses lubatud ulatuses.

Kui mis tahes alusvaraks oleval ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on endal alusvaraks olevaid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada algse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritava tagatisena tingimusel, et nad kasutavad esimeses lõigus sätestatud metoodikat.

Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mõlemat järgmist:

a) 

arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;

b) 

kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.

7.  
Kui lõike 1 punktidele b–e vastaval tagatisel on olemas krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud kaks krediidikvaliteedi hinnangut, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähem soodsat hinnangut. Kui väärtpaberil on rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kahte kõige soodsamat hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut on erinevad, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ neist kahest hinnangust vähem soodsamat.
8.  

ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:

a) 

käesoleva artikli lõike 1 punktis f, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 299 lõike 2 punktis e osutatud põhiindeksid;

b) 

käesoleva artikli lõike 4 punktis a, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4, artikli 299 lõike 2 punktis e, artikli 400 lõike 2 punktis k, artikli 416 lõike 3 punktis e, artikli 428 lõike 1 punktis c ning III lisa punktis 12 osutatud tunnustatud börsid vastavalt artikli 4 lõike 1 punktis 72 sätestatud tingimustele.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 198

Tagatise täiendav aktsepteeritavus finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, võib lisaks artiklis 197 sätestatud tagatisele kasutada aktsepteeritud tagatisena ka järgmiseid tagatisi:

a) 

aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis ei ole kaasatud põhiindeksisse, kuid millega kaubeldakse tunnustatud börsidel;

b) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i) 

aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;

ii) 

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes instrumentidesse, mida võib artikli 197 lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta, ning instrumentidesse, millele on osutatud käesoleva lõigu punktis a.

Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse käesoleva lõike punktis a ja b sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.

2.  
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või tema mis tahes alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib lisaks artikli 197 lõigete 1 ja 4 kohaselt aktsepteeritud instrumentidele ja lõike 1 punktis a osutatud instrumentidele ka muudesse instrumentidesse, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid tagatisena summas, mis on võrdne kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsepteeritavate varade väärtusega, võttes aluseks eelduse, et see ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja või mis tahes tema alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud mitteaktsepteeritud varadesse maksimaalses lubatud ulatuses.

Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mõlemat järgmist:

a) 

arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;

b) 

kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.

Artikkel 199

Tagatise täiendav aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi alusel, võivad lisaks artiklites 197 ja 198 osutatud tagatisele kasutada ka järgmiseid tagatise liike:

a) 

kinnisvaratagatis kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;

b) 

nõuded kooskõlas lõikega 5;

c) 

muu füüsiline tagatis kooskõlas lõigetega6 ja 8;

d) 

liising kooskõlas lõikega 7.

2.  

Kui artikli 124 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada aktsepteeritud tagatisena elamukinnisvara, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, ning ärikinnisvara, sealhulgas büroosid ja muid äripindasid, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;

b) 

laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast.

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on tagatud liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvaraga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused on mõnel järgneval aastal täidetud.

4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad teha erandi lõike 2 punktist b liikmesriigi territooriumil asuva ärikinnisvara puhul, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:

a) 

kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekmisväärtusest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;

b) 

kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.

Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused täitmisele järgneval aastani.

5.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud tagatisena nõudeid, mis tulenevad äritehingust või tehingutest, mille esialgne tähtaeg ei ületa ühte aastat. Aktsepteeritud nõuded ei hõlma nõudeid, mis on seotud väärtpaberistamise, kaudsete osaluste või krediidituletisinstrumentidega või seotud osapoolte võlgnevustega.
6.  

Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ kasutada aktsepteeritud tagatisena lisaks lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tagatistele ka muud liiki füüsilisi tagatisi, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

tagatise kiireks ja majanduslikult tõhusal viisil realiseerimiseks on olemas likviidsed turud, mis on tõendatud sagedaste tehingutega, võttes arvesse vara liiki. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teostavad selle olukorra hindamist korrapäraselt ning siis, kui teave viitab olulistele muutustele turul;

b) 

tagatisel on olemas väljakujunenud ja üldsusele kättesaadavad turuhinnad. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad pidada turuhindasid väljakujunenuks, kui need pärinevad usaldusväärsetest teabeallikatest, nagu avalikud indeksid, ning kajastavad tehingute hinda tavatingimustes. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda turuhindasid avalikult kättesaadavana, kui kõnealused hinnad on avalikustatud, hõlpsasti juurdepääsetavad ning korrapäraselt kättesaadavad ja ilma mis tahes liigse haldus- või rahalise koormuseta;

c) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ analüüsib turuhindasid, tagatise realiseerimiseks nõutavat aega ja kulu ning tagatise realiseerimisest saadavat tulu;

d) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ tõendab, et tagatise realiseerimisest saadav tulu ei ole vähem kui 70 % tagatise väärtusest rohkem kui 10 % puhul kõikidest asjaomast liiki tagatise realiseerimistest. Turuhindade olulise volatiilsuse korral tõendab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et ta teostab tagatise väärtuse hindamist piisavalt konservatiivselt.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad esimese lõigu punktides a–d ja artiklis 210 sätestatud tingimuste täitmise.

7.  
Kui artikli 230 lõikest 2 ei tulene teisiti ja kui on täidetud artiklis 211 sätestatud tingimused, võib tehingutest, millega ►C11  finantsinstitutsioon ◄ liisib vara kolmandale poolele, tulenevaid riskipositsioone käsitleda samaväärselt laenudega, mis on tagatud sama liiki varaga kui liisitud vara.
8.  
EBA avaldab nimekirja füüsilise tagatise liikidest, mida ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ lubavad kooskõlas lõikega 6 kasutada nende pädevad asutused.

Artikkel 200

Muu otsene krediidiriski kaitse

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud tagatisena järgmist muud otsest krediidiriski kaitset:

a) 

raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ;

b) 

laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ panditud elukindlustuslepingud;

▼M9

c) 

kolmandast isikust finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud instrumendid, mille kõnealune finantsinstitutsioon või investeerimisühing on kohustatud nõudmisel tagasi ostma.

▼C2



2. alajagu

Kaudne krediidiriski kaitse

Artikkel 201

Krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena järgmisi üksusi:

a) 

keskvalitsused ja keskpangad;

b) 

piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;

c) 

mitmepoolsed arengupangad;

d) 

rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse artikli 117 alusel riskikaal 0 %;

e) 

avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artiklile 116;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ning finantseerimisasutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ vastu;

g) 

muud äriühingud, sealhulgas ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ema-, tütar- ja sidusettevõtjad, kui mõni järgmistest tingimustest on täidetud:

i) 

neil muudel äriühingutel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang;

ii) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt ja kõnealustel muudel äriühingutel ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ning neil on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ antud sisereiting.

▼M8

h) 

nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.

▼C2

2.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, peab garantii andjale selleks, et teda saaks aktsepteeritava kaudse krediidiriski kaitse andjana arvesse võtta, olema ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt omistatud sisereiting vastavalt 3. peatüki 6. jao sätetele.

▼C3

Pädevad asutused avaldavad ja peavad selliste finantseerimisasutuste nimekirja, kes on lõike 1 punkti f kohased aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad või avaldavad suunavad kriteeriumid selliste aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjate kindlakstegemiseks koos kohaldatavate usaldatavusnõuete kirjeldusega ning jagavad oma nimekirja muude pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 117.

▼C2

Artikkel 202

Selliste krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul, kes vastavad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse tingimustele

▼M9

Finantsinstitutsioon võib kasutada selliseid finantsinstitutsioone, investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

▼C2

a) 

neil on piisavad ekspertteadmised kaudse krediidiriski kaitse andmise kohta;

b) 

nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatutega samaväärseid eeskirju või neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA oli kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;

c) 

neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal või mis tahes ajavahemikul pärast seda sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam makseviivituse tõenäosusest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 2 või sellest kõrgemakrediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist;

d) 

neil on sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam sellest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 3 või sellest kõrgema krediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist.

Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta ekspordikrediidi agentuuride antava krediidiriski kaitse puhul arvesse keskvalitsuse edasigarantiid.

Artikkel 203

Garantiide aktsepteeritavus kaudse krediidiriski kaitsena

Aktsepteeritava kaudse krediidiriski kaitsena võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada garantiisid.



3. alajagu

Tuletisinstrumentide liigid

Artikkel 204

Krediidituletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena järgmisi krediidituletisinstrumentide liike ja instrumente, mis võivad koosneda sellistest krediidituletisinstrumentidest või mis on oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased:

a) 

krediidiriski vahetustehingud;

b) 

kogutulu vahetustehingud;

c) 

krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses.

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarvestust kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

2.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ teostab sisemist riskimaandust krediidituletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et krediidiriski kaitse kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud eeskirju.



3. jagu

Nõuded



1. alajagu

Otsene krediidiriski kaitse

Artikkel 205

Nõuded bilansiliste tasaarvestuslepingute puhul, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206

Bilansilised tasaarvestuslepingud, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

need lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole maksejõuetuse või pankroti korral;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ suudavad teha mis tahes ajal kindlaks vara ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid lepinguid;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad ja kontrollivad pidevalt krediidiriski kaitse lõpetamisega seonduvaid riske;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad ja kontrollivad pidevalt asjaomaseid riskipositsioone tasaarvestatud kujul.

Artikkel 206

Nõuded tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid

Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina juhul, kui kõnealuste lepingute alusel antud tagatis vastab kõigile artikli 207 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele ning kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole pankroti või maksejõuetuse korral;

b) 

lepingud annavad makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik lepingulised tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas pankroti või maksejõuetuse korral;

c) 

lepingud võimaldavad lepingu kohaselt arveldatavate tehingute kasumi ja kahjumi tasaarvestada nii, et üks pool võlgneb teisele ühe netosumma.

Artikkel 207

Nõuded finantstagatise puhul

1.  
Finantstagatis ja kuld kvalifitseeruvad kõigi meetodite puhul aktsepteeritud tagatisena, kui kõik lõigetes 2–4 sätestatud nõuded on täidetud.
2.  
Võlgniku krediidikvaliteedi ja tagatise väärtuse vahel ei tohi olla olulist positiivset korrelatsiooni. Kui tagatise väärtus peaks märkimisväärselt vähenema, ei too see üksi kaasa võlgniku krediidikvaliteedi märkimisväärset halvenemist. Kui võlgniku krediidikvaliteet peaks muutuma kriitiliseks, ei too see üksi kaasa tagatise väärtuse märkimisväärset vähenemist.

Võlgniku või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva muu seotud üksuse emiteeritud väärtpaberid ei kvalifitseeru aktsepteeritud tagatisena. Sellest olenemata kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena artiklis 129 sätestatud tingimustele vastavad võlgniku enda emiteeritud pandikirjad, kui need on antud repotehingu tagatiseks ja vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.

3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad kõiki lepingulisi ja õigusnormidest tulenevaid nõudeid seoses tagatiskokkulepete jõustamisega vastavalt nende tagatisega seotud huvide suhtes kohaldatavale õigusele ja võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuse jõustamise tagamiseks.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Nad teostavad sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.

4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ täidavad järgmisi tegevusnõudeid:

a) 

nad vormistavad tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks realiseerimiseks;

b) 

nad kasutavad usaldusväärseid protseduure ja protsesse, et kontrollida tagatise kasutamisest tulenevaid riske, sealhulgas katkenud või vähenenud krediidiriski kaitse riski, väärtuse hindamise riski, krediidiriski kaitse lõpetamisega seotud riske, tagatise kasutamisest tulenevaid kontsentratsiooniriske ja koostoimet ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ üldise riskiprofiiliga;

c) 

neil on kehtestatud dokumenteeritud põhimõtted ja tavad aktsepteeritud tagatise liikide ja summade kohta;

d) 

nad arvutavad tagatise turuväärtuse ja hindavad seda vastavalt ümber vähemalt kord kuue kuu jooksul ja mis tahes ajal, mil neil on põhjust arvata, et tagatise turuväärtus on märkimisväärselt langenud;

e) 

kui tagatis on kolmanda isiku valduses, võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mõistlikke meetmeid tagamaks, et kolmas isik hoiab tagatise oma varast lahus;

f) 

nad tagavad piisavate vahendite eraldamise börsiväliste tuletisinstrumentide ja ►C11  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ vastaspooltega sõlmitud võimendustagatise lepingute nõuetekohaseks toimimiseks, mida mõõdetakse nende väljasaadetavate lisatagatise nõuete õigeaegsuse ja täpsusega ning sissetulevatele lisatagatise nõuetele reageerimise kiirusega;

g) 

neil on kehtestatud tagatiste haldamise põhimõtted, et kontrollida, jälgida ja esitada aruandeid järgmise kohta:

i) 

võimendustagatise lepingutest neile tulenevad riskid;

ii) 

riski kontsentreerumine teatavat liiki tagatisvara suhtes;

iii) 

tagatise uuesti kasutamine, sealhulgas võimalik likviidsuse puudujääk, mis tuleneb vastaspooltelt saadud tagatise uuesti kasutamisest;

iv) 

vastaspooltele antud tagatistega seotud õiguste loovutamine.

5.  
Lisaks kõikidele lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele vastamisele peab krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg olema vähemalt sama pikk kui riskipositsiooni järelejäänud tähtaeg, et finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi alusel saaks finantstagatist aktsepteerida.

Artikkel 208

Nõuded kinnisvaratagatisele

1.  
Kinnisvara kvalifitseerub aktsepteeritud tagatisena ainult juhul, kui kõik lõigetes 2–5 sätestatud nõuded on täidetud.
2.  

Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:

a) 

hüpoteek või koormatis on krediidilepingu sõlmimise ajal kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides jõustatav ning on õigeaegselt ja nõuetekohaselt registreeritud;

b) 

kõik juriidilised nõuded pandi seadmiseks on täidetud;

c) 

krediidiriski kaitse leping ja selle aluseks olev juriidiline menetlus võimaldavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ realiseerida krediidiriski kaitse väärtus mõistliku aja jooksul.

3.  

Täita tuleb järgmiseid nõudeid seoses kinnisvara väärtuse jälgimise ja kinnisvara väärtuse hindamisega:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad kinnisvara väärtust sageli ning ärikinnisvara puhul vähemalt kord aastas ja elamukinnisvara puhul kord kolme aasta jooksul. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teostavad sagedamat jälgimist, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt;

b) 

kinnisvara väärtuse hindamine vaadatakse läbi, kui ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ kättesaadav teave osutab sellele, et kinnisvara väärtus võib olla oluliselt langenud võrreldes üldiste turuhindadega ning kõnealuse läbivaatamise teostab väärtuse hindaja, kes omab hindamise teostamiseks vajalikku kvalifikatsiooni, suutlikkust ja kogemust ning kes on laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu. Laenude puhul, mis ületavad 3 miljonit eurot või 5 % ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditest, vaatab selline hindaja kinnisvara väärtuse hindamise läbi vähemalt iga kolme aasta järel.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kinnisvara väärtuse jälgimisel ja ümberhindamist vajava kinnisvara kindlakstegemisel kasutada statistilisi meetodeid.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad selgelt elamu- ja ärikinnisvara liigid, mida nad aktsepteerivad, ning nende tagatisel laenude andmise põhimõtted.
5.  
►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud protseduurid selle jälgimiseks, et krediidiriski kaitseks võetud kinnisvara on kahju vastu piisavalt kindlustatud.

Artikkel 209

Tingimused nõuete puhul

1.  
Nõuded kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena, kui kõik lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded on täidetud.
2.  

Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:

a) 

õigusmehhanism, millega tagatis antakse laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ , on usaldusväärne ja tõhus ning tagab, et kõnealusel ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on täielik õigus tagatisele, sealhulgas õigus tagatise müügist saadavale tulule;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud tagatisega seotud huvide jõustamist käsitlevate kohalike nõuete täitmiseks. Laenu andvate ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ tagatisega seonduva nõude näol on tegemist eelisjärjekorras rahuldatava nõudega, kuigi selline nõue võib siiski olla allutatud eelisõigusega võlausaldajate nõuetele vastavalt õigusnormide sätetele;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vormistavad oma tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud protseduurid, millega tagatakse mis tahes õiguslike tingimuste järgimine, mis on vajalik laenuvõtja makseviivituse väljakuulutamiseks ja tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;

f) 

laenuvõtja rahaliste raskuste või makseviivituse korral on ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ seaduslik õigus müüa või loovutada nõuded teistele isikutele ilma nõuete võlgnike nõusolekuta.

3.  

Täita tuleb järgmiseid riskijuhtimisega seotud nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kehtestatud usaldusväärne kord nõuetega seotud krediidiriski kindlakstegemiseks. Selline kord peab hõlmama laenuvõtja majandustegevuse ja majandusharu analüüsi ning laenuvõtja klientide liikide analüüsi. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ toetub klientide krediidiriski kindlakstegemisel oma laenuvõtjatele, peab krediidiasutus vaatama läbi laenuvõtjate krediiditegevuse, et teha kindlaks selle kindlus ja usaldusväärsus;

▼C11

b) 

riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid konkreetse laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski finantsinstitutsiooni kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks finantsinstitutsiooni üldmetoodikaga kontrollitavale. Finantsinstitutsioonidel peab nõuete pidevaks jälgimiseks olema asjakohane kord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;

▼C2

c) 

laenuvõtja tagatiseks antud nõuded on diversifitseeritud ning nende ja laenuvõtja vahel ei ole ülemäärast korrelatsiooni. Olulise positiivse korrelatsiooni korral võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse sellega kaasnevaid riske võimendustagatiste määramisel tagatise kogumi kui terviku kohta;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta aktsepteeritud krediidiriski kaitsena nõudeid, mis on saadud laenuvõtjaga seotud osapooltelt, sealhulgas tütarettevõtjatelt ja töötajatelt;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kehtestatud dokumenteeritud protsess nõuete sissenõudmiseks majanduslike raskuste korral. ►C11  Finantsinstitutsioonidel ◄ on olemas sissenõudmiseks vajalikud vahendid, isegi kui tavaliselt vastutab sissenõudmise eest laenuvõtja.

Artikkel 210

Nõuded muu füüsilise tagatise puhul

Füüsiline tagatis, mis ei ole kinnisvaratagatis, kvalifitseerub sisereitingute mudeli puhul aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

tagatiskokkulepe, mille alusel ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ füüsiline tagatis antakse, on õiguslikult siduv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides ning võimaldab ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ realiseerida tagatise väärtus mõistliku aja jooksul;

b) 

ainsa erandina artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud lubatavatest eelisjärjekorras rahuldatavatest nõuetest kvalifitseerub aktsepteeritud tagatisena ainult tagatisele seatud esmane pandiõigus või koormatis ning ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on tagatise realiseerimisest saadavale tulule eelisõigus kõigi teiste laenuandjate ees;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kontrollivad tagatise väärtust sageli ja vähemalt kord aastas. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teostavad sagedamat kontrollimist, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt;

d) 

laenuleping sisaldab tagatise üksikasjalikku kirjeldust ning ümberhindluse viisi ja sageduse üksikasjalikku kirjeldust;

e) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ dokumenteerivad selgelt sisestes krediidieeskirjades ja protseduurides, mida on võimalik kontrollida, nende poolt aktsepteeritud füüsilise tagatise liigid ning põhimõtted ja korra, mille nad on kehtestanud asjaomaste positsiooni väärtuste puhul nõutava asjakohase tagatise summa jaoks iga tagatise liigi puhul;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ krediidieeskirjad seoses tehingu struktuuriga käsitlevad järgmist:

i) 

asjaomaste positsiooni väärtuste puhul kohaldatavaid asjakohaseid tagatise nõudeid;

ii) 

tagatise kiire realiseerimise võimalikkust;

iii) 

hinna või turuväärtuse objektiivse kindlaksmääramise suutlikkust;

iv) 

väärtust käsitlevate andmete (sealhulgas eksperthinnangu) kättesaadavuse sagedust;

v) 

tagatise väärtuse volatiilsust või volatiilsuse asendajat.

g) 

hindamisel ja ümberhindamisel võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ täielikult arvesse tagatise väärtuse igasugust langemist või selle vananemist, pöörates erilist tähelepanu aja möödumise mõjule moe- või ajatundliku tagatise puhul;

h) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on õigus tagatist füüsiliselt kontrollida. Neil on kehtestatud ka põhimõtted ja protseduurid, mis käsitlevad nende füüsilise kontrolli õiguse rakendamist;

i) 

krediidiriski kaitseks võetud tagatis on piisavalt kindlustatud kahju vastu ning ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud selle jälgimiseks protseduurid.

Artikkel 211

Tingimused liisingust tulenevate riskipositsioonide käsitlemiseks tagatud riskipositsioonidena

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ käsitlevad liisingutehingutest tulenevaid riskipositsioone liisitud vara liigiga tagatuks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

selleks et liisitud vara liik kvalifitseeruks aktsepteeritud tagatisena, peavad olema täidetud vastavalt artiklites 208 või 210 sätestatud tingimused;

b) 

liisinguandja kohaldab usaldusväärset riskijuhtimist liisitud vara kasutuse, asukoha, vanuse ja kavandatud kasutusaja suhtes, sealhulgas asjakohast järelevalvet tagatise väärtuse üle;

c) 

liisinguandjal on vara juriidiline omandiõigus ja ta saab kasutada oma õiguseid omanikuna igal ajal;

d) 

erinevus nõude amortiseerimata osa väärtuse ja tagatise turuväärtuse vahel ei tohi olla nii suur, et see ületaks liisitava vara krediidiriski maandava mõju, kui seda ei ole kindlaks tehtud juba makseviivitusest tingitud kahjumäära taseme arvutamisel.

Artikkel 212

Tingimused muu otsese krediidiriski kaitse puhul

1.  

Kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ hoiustatud raha või seal hoitavate raha sarnaste instrumentide suhtes võib kohaldada artikli 232 lõikes 1 sätestatud käsitlust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

laenuvõtja nõue kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastu on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ning selline pantimine või loovutamine on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides ning tingimusteta ja tagasivõetamatu;

b) 

kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ teavitatakse pandist või loovutamisest;

c) 

teavitamise tagajärjel saab kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsioon ◄ teha makseid ainult laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ või laenu andva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ eelneval nõusolekul muudele isikutele.

2.  

Laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ pandiks antud elukindlustuslepingud kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

elukindlustusleping on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ ;

b) 

elukindlustust andvat äriühingut on teavitatud pantimisest või loovutamisest ning teavitamise tagajärjel ei või ta maksta lepingujärgseid summasid ilma laenu andnud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ eelneva nõusolekuta;

c) 

laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus kindlustusleping tühistada ja nõuda tagasiostuväärtus laenuvõtja makseviivituse korral sisse;

d) 

laenu andvat ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ teavitatakse sellest, kui kindlustusvõtja jätab tegemata lepingu alusel tasumisele kuuluva mis tahes makse;

e) 

krediidiriski kaitse on antud kuni laenu lõpptähtajani. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et kindlustussuhe lõpeb varem kui laenusuhe, tagab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , et kindlustuslepingust tulenev summa jääb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks tagatiseks kuni krediidilepingu kestuse lõpuni;

f) 

pant või loovutamine on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;

g) 

tagasiostuväärtuse on määratlenud elukindlustust andev äriühing ning seda ei tohi vähendada;

h) 

tagasiostuväärtuse maksab elukindlustust andev äriühing taotluse korral õigeaegselt;

i) 

tagasiostuväärtust ei saa nõuda ilma ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ eelneva nõusolekuta;

j) 

elukindlustust andva äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ või järelevalvet kolmanda riigi pädeva asutuse poolt, kes kohaldab liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda.



2. alajagu

Kaudne krediidiriski kaitse ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad

Artikkel 213

Garantiide ja krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad ühised nõuded

1.  

Kui artikli 214 lõikest 1 ei tulene teisiti, kvalifitseerub garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

krediidiriski kaitse on vahetu;

b) 

krediidiriski kaitse ulatus on selgelt määratletud ega ole muudetav;

c) 

krediidiriski kaitse leping ei sisalda ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenuandja otsesele kontrollile, ja mis:

i) 

võimaldaks krediidiriski kaitse andjal krediidiriski kaitse ühepoolselt tühistada;

ii) 

suurendaks kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu krediidiriski kaitse tegelikku maksumust;

iii) 

võimaldaks krediidiriski kaitse andjal keelduda väljamaksete õigeaegsest tegemisest mis tahes tasumisele kuuluva makse tegematajätmise korral esialgse võlgniku poolt või liisingulepingu lõppemise korral, et võtta arvesse garanteeritud lõppväärtust vastavalt artikli 134 lõikele 7 ja artikli 166 lõikele 4;

iv) 

võimaldaks krediidiriski kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähtaega;

d) 

krediidiriski kaitse leping on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevale asutusele, et tal on olemas süsteemid garantiide ja krediidituletisinstrumentide kasutamisest tuleneva võimaliku riskide kontsentreerumise juhtimiseks. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab suutma tõendada pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, kuidas tema krediidituletisinstrumentide ja garantiide kasutamise strateegia sobib üldise riskiprofiili juhtimisega.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ täidab kõiki lepingulisi ja õigusnormidest tulenevaid nõudeid seoses kaudse krediidiriski kaitse jõustamisega vastavalt tema krediidiriski kaitsega seotud huvide suhtes kohaldatavale õigusele ja võtab kõik vajalikud meetmed kõnealuse jõustamise tagamiseks.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab kaudse krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Ta teostab sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.

Artikkel 214

Riigi ja muu avaliku sektori edasigarantiid

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda lõikes 2 osutatud riskipositsioone kaitstuna garantiiga, mille on andnud kõnealuses lõikes loetletud üksused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

edasigarantii katab nõude kõik krediidiriski elemendid;

b) 

nii esialgne garantii kui ka edasigarantii vastavad garantiidele artiklis 213 ja artikli 215 lõikes 1 sätestatud nõuetele, välja arvatud see, et edasigarantii ei pea olema vahetu;

c) 

kaitse on usaldusväärne ja ajaloolised tõendid ei viita sellele, et edasigarantii kate on vähem tõhus kui samaväärne kõnealuse üksuse antud vahetu garantii.

2.  

Lõikes 1 sätestatud käsitlust kohaldatakse riskipositsioonide suhtes, mis on kaitstud garantiiga, millele on andnud edasigarantii mõni järgmistest üksustest:

a) 

keskvalitsus või keskpank;

b) 

piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

c) 

avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4 nõuetena keskvalitsuse vastu;

d) 

mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon, kellele on vastavalt kas artikli 117 lõike 2 või artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %;

e) 

avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2.

3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad lõikes 1 sätestatud käsitlust ka riskipositsioonide suhtes, millele ei ole küll antud lõikes 2 loetletud üksuse edasigarantiid, kuid millele antud riskipositsiooni edasigarantii on omakorda otseselt garanteerinud üks kõnealustest üksustest ja lõikes 1 loetletud tingimused on täidetud.

Artikkel 215

Garantiide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded

1.  

Garantiid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:

a) 

vastaspoole garantii kasutamist põhjustava makseviivituse või maksete mittetasumise korral on laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ õigus nõuda garantii andjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes krediidiriski kaitse on antud, ning garantii andja teostab makse ilma, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ peaks esmalt hakkama makseid võlgnikult sisse nõudma.

Kaudse krediidiriski kaitse korral, mis katab eluaseme hüpoteeklaenud, peavad artikli 213 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva punkti esimeses lõigus esitatud nõuded olema täidetud 24 kuu jooksul;

b) 

garantii on garantii andja võetava kohustusena selgesõnaliselt dokumenteeritud;

c) 

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i) 

garantii katab igat liiki maksed, mille tegemist võlgnikult seoses nõudega eeldatakse;

ii) 

kui teatavat liiki maksed on garantiist välja arvatud, on laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ korrigeerinud garantii väärtust, et kajastada piiratud katet.

2.  

Vastastikuste garantiiskeemide raames antud garantiide puhul või garantiide puhul, mille on andnud artikli 214 lõikes 2 loetletud üksus või millele selline üksus on andnud edasigarantii, loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud nõuded täidetuks, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:

a) 

laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus saada garantii andjalt õigeaegselt esialgne makse, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

i) 

see vastab laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ tõenäoliselt tekkiva kahju umbkaudsele suurusele, kaasa arvatud kahju, mis tuleneb tasumata intressidest ja muudest maksetest, mida laenuvõtja on kohustatud tegema;

ii) 

see on proportsionaalne garantii kattega;

b) 

laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et garantii pakutav krediidiriski kaitse, sealhulgas laenuvõtjalt nõutavate intressi- või muud liiki maksete tegematajätmisest tuleneva kahju eest, õigustab sellist käsitlemist.

Artikkel 216

Krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded

1.  

Krediidituletisinstrumendid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:

a) 

krediidituletisinstrumendi lepingus sätestatud krediidisündmuste hulka kuuluvad:

i) 

maksmata jätmise hetkel kehtivate krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimuste kohaselt maksmisele kuuluvate summade maksmata jätmine (arvestatakse ka ajapikendust, mis on võrdne alusvaraks olevale võlainstrumendile määratud ajapikendusega või sellest lühem);

ii) 

võlgniku pankrot, maksejõuetus või suutmatus võlga tasuda või tema suutmatus või kirjalik tunnistus üldise suutmatuse kohta maksta võlgnevusi tähtajaks tagasi või sarnased juhtumid;

iii) 

krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimine, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus;

b) 

kui krediidituletisinstrumendid võimaldavad sularahaarveldust:

i) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud kindel hindamisprotsess kahju usaldusväärseks hindamiseks;

ii) 

on selgelt täpsustatud ajavahemik, millal hinnata krediidisündmuse toimumise järgselt krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevat võlainstrumenti;

c) 

kui arveldamiseks on nõutav krediidiriski kaitse ostja õigus ja võime anda krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument krediidiriski kaitse andjale üle, siis krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimustes sätestatakse, et selliseks üleandmiseks vajatava nõusoleku andmisest ei või põhjendamatult keelduda;

d) 

krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise eest vastutavad isikud on selgelt määratletud;

e) 

krediidisündmuse kindlaksmääramine ei ole krediidiriski kaitse andja ainuvastutus;

f) 

krediidiriski kaitse ostjal on õigus või võimalus teavitada krediidiriski kaitse andjat krediidisündmuse toimumisest.

Kui krediidisündmused ei hõlma krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, nagu on kirjeldatud punkti a alapunktis iii, võib krediidiriski kaitset siiski aktsepteerida, kui kohaldatakse artikli 233 lõikes 2 sätestatud väärtuse vähendamist.

2.  

Mittevastavus krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi vahel või krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatava võlainstrumendi vahel on lubatud ainult juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument (olenevalt asjaoludest) kuulub krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse nõudeõiguse järku;

b) 

vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja on olemas õiguslikult jõustatavad samaaegse makseviivituse või samaaegse tagasimakse tingimused.

Artikkel 217

Nõuded kvalifitseerumaks artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kasutamisele

1.  

Artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks peab garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse vastama järgmistele tingimustele:

a) 

krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument on üks järgmistest riskipositsioonidest:

i) 

artiklis 147 osutatud nõue äriühingute vastu, välja arvatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate vastu;

ii) 

nõue piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu, mida ei käsitleta vastavalt artiklile 147 nõudena keskvalitsuse või keskpanga vastu;

iii) 

nõue VKE vastu, mis liigitatakse jaenõudeks artikli 147 lõike 5 alusel;

b) 

aluspositsiooni võlgnikud ei kuulu krediidiriski kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi;

c) 

riskipositsioon on maandatud ühega järgmistest instrumentidest:

i) 

ühe alusvaraga kaudsed krediidituletisinstrumendid või ühe alusvaraga garantiid;

ii) 

esimese järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;

iii) 

n-arvu järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;

d) 

krediidiriski kaitse vastab vastavalt vajadusele artiklites 213, 215 ja 216 sätestatud nõuetele;

e) 

riskikaal, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes enne artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamist, ei võta juba arvesse krediidiriski kaitse ühtegi aspekti;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus ja õigustatud ootus saada krediidiriski kaitse andjalt makse ilma, et ta peaks võtma õiguslikke meetmeid vastaspoole maksma kohustamiseks. Kui võimalik, võtab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ meetmeid veendumaks, et krediidiriski kaitse andja on valmis krediidisündmuse toimumise korral viivitamatult maksma;

g) 

ostetud krediidiriski kaitse katab kõik riskipositsiooni maandatud osaga seotud krediidikahjud, mis tekivad lepingus nimetatud krediidisündmuste tõttu;

h) 

kui krediidiriski kaitse väljamaksete struktuuriga nähakse ette füüsiline arveldus, on vaja õiguskindlust seoses laenu, võlakirja või tingimusliku kohustuse ülekantavusega;

i) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kavatseb kanda üle võlainstrumendi, mis ei ole aluspositsioon, tagab ta, et ülekantav võlainstrument on piisavalt likviidne, nii et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ oleks võimeline selle vastavalt lepingule ülekandmiseks soetama;

j) 

krediidiriski kaitse andja ja ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on krediidiriski kaitse tingimused õiguslikult pädevas vormis kirjalikult kinnitanud;

k) 

►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ on protsess, et teha kindlaks krediidiriski kaitse andja ja aluspositsiooni võlgniku krediidivõimelisuse vaheline liigne korrelatsioon, mis on tingitud sellest, et nende tulemusnäitajad sõltuvad lisaks süsteemsetele riskiteguritele ka muudest ühistest teguritest;

l) 

lahjendusriski kaitse puhul ei kuulu ostetud nõuete müüja kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi.

2.  
Lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaldamisel kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 153 lõikes 3 osutatud käsitlust selle kogumisse kuuluva vara suhtes, mille riskiga kaalutud vara on väikseim.
3.  
Lõike 1 punkti c alapunkti iii kohaldamisel saab saadud kaitset selles raamistikus ainult siis arvesse võtta, kui aktsepteeritud kaitse on antud ka n-1 arvu järjekohaga makseviivituse juhu jaoks või kui kogumis n-1 arvu järjekohaga vara puhul on juba esinenud makseviivitus. Sellisel juhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitlust selle kogumisse kuuluva vara suhtes, mille riskiga kaalutud varad on väikseimad.



4. jagu

Krediidiriski maandamise mõju arvutamine



1. alajagu

Otsene krediidiriski kaitse

Artikkel 218

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad

Otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel vastavalt käesolevale alajaole võib investeeringuid laenu andva ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse käsitleda rahalise tagatisena, tingimusel et krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena. Selleks et teha kindlaks, kas krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ lugeda artikli 194 lõike 6 punktis c sätestatud tingimuse täidetuks.

Artikkel 219

Bilansiline tasaarvestus

Laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ antud laene või sellesse paigutatud hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust, käsitleb asjaomane laenu andev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ laenudele ja hoiustele, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust ning mis on nomineeritud samas valuutas, avalduva otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel rahalise tagatisena.

Artikkel 220

Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi ja sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul

1.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) riskipositsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingut, mis hõlmab repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, arvutavad nad kohaldatavad volatiilsuskoefitsiendid, kasutades selleks kas regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodit (edaspidi „sisehinnangutel põhinev meetod”) vastavalt artiklites 223 kuni 226 finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohta sätestatule.

Sisehinnangutel põhineva meetodi kasutamise suhtes kohaldatakse samu tingimusi ja nõudeid kui finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul.

2.  

E* arvutamisel ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ :

a) 

arvutavad väärtpaberite iga rühma või kauba iga liigi netopositsiooni, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:

i) 

tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;

ii) 

sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;

b) 

arvutavad iga valuuta netopositsiooni, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:

i) 

tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel laenuks antud või üle kantud samas valuutas sularaha summa;

ii) 

sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel saadud või laenuks saadud samas valuutas sularaha summa;

c) 

kohaldavad asjaomase väärtpaberite rühma või sularahapositsiooni puhul asjakohast volatiilsuskoefitsienti kõnealusesse rühma kuuluvate väärtpaberite positiivse või negatiivse netopositsiooni absoluutväärtuse suhtes;

d) 

kohaldavad valuutariski (fx) volatiilsuskoefitsienti iga valuuta positiivse või negatiivse netopositsiooni suhtes, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul.

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

Ei

=

iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile;

Ci

=

iga riskipositsiooniga I i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud sama rühma väärtpaberite või sama liiki kauba või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus;

image

=

asjaomase väärtpaberite rühma j netopositsioon (positiivne või negatiivne);

image

=

lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon (positiivne või negatiivne) asjaomases valuutas k, välja arvatud lepingu arveldusvaluutas;

image

=

asjaomase väärtpaberite rühma j puhul asjakohane volatiilsuskoefitsient;

image

=

välisvaluuta volatiilsuskoefitsient valuuta k puhul.

4.  
Artikli 113 kohaldamisel standardmeetodi alusel või 3. peatüki kohaldamisel sisereitingute meetodi alusel kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute või muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul lõike 3 kohaselt arvutatud E*-d vastaspoole vastu oleva sellise nõude riskipositsiooni väärtusena, mis tuleneb tehingutest, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestamise raamlepingut.
5.  
Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel tähendab „väärtpaberite rühm” väärtpabereid, mille on emiteerinud sama üksus, millel on sama emiteerimise kuupäev, sama lõpptähtaeg ja mille suhtes kohaldatakse samu tingimusi ning samu realiseerimisperioode vastavalt artiklites 224 ja 225 sätestatule.

Artikkel 221

Sisemudelitel põhineva meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul

1.  
Pädevate asutuste loal võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid (välja arvatud tehingud tuletisinstrumentidega) hõlmava aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisest tuleneva riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse (E*) arvutamisel alternatiivina regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi või sisehinnangutel põhineva meetodi kasutamisele kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit, milles võetakse arvesse tasaarvestuse raamlepingu kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberipositsioonide vahelise korrelatsiooni mõjusid ja asjaomaste instrumentide likviidsust.
2.  
Pädevate asutuste loal võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada oma sisemudeleid ka võimenduslaenu tehingute puhul, kui tehingud on kaetud kahepoolse tasaarvestuse raamlepinguga, mis vastab 6. peatüki 7. jaos sätestatud nõuetele.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit olenemata sellest, kas ta on otsustanud kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ soovib siiski kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit, peab ta seda kasutama kõikide vastaspoolte ja väärtpaberite puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul võib kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või sisehinnangutel põhinevat meetodit vastavalt artiklis 220 sätestatule.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada sisemist riskimõõtmise mudelit vastavalt IV jaotise 5. peatükile, võivad kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei ole sellist luba saanud, võib ta siiski taotleda pädevatelt asutustelt luba kasutada käesoleva artikli kohaldamisel sisemudelitel põhinevat meetodit.

4.  

Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit ainult juhul, kui nad on veendunud, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ süsteem tasaarvestuse raamlepinguga kaetud tehingutest tulenevate riskide juhtimiseks on olemuslikult usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult ning kui järgitud on kõiki järgmisi kvalitatiivsed standardeid:

a) 

sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse tehingute potentsiaalse hinnavolatiilsuse arvutamiseks, on tugevalt integreeritud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse riskijuhtimisprotsessi ja selle väljundid on aluseks riskipositsioonide kohta ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõrgemale juhtkonnale aruannete koostamisele;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on riskikontrolli üksus, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i) 

see on kauplemisüksustest sõltumatu ning esitab aruandeid otse kõrgemale juhtkonnale;

ii) 

see vastutab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;

iii) 

see koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja positsioonide piirmääradega seotud asjakohaste meetmete võtmise kohta;

c) 

riskikontrolli üksuse igapäevased aruanded vaadatakse läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisav pädevus anda korraldused võetud positsioonide ja koguriskipositsiooni vähendamiseks;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on riskikontrolli üksuses piisavalt töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid;

e) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on kehtestanud protseduurid riskimõõtmise süsteemi üldist toimimist käsitlevate dokumenteeritud sisemiste põhimõtete ja kontrollide kogumi täitmise jälgimiseks ja tagamiseks;

f) 

on tegelikud andmed, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ mudelite täpsus riskide mõõtmisel on piisav ja seda on võimalik tõendada mudeli väljundite järeltestimisega vähemalt ühe aasta andmete alusel;

g) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ teostab tihti ranget stressitestimise programmi ning selle tulemused vaatab kõrgem juhtkond läbi ja võtab neid arvesse tegevuspõhimõtete ja limiitide kehtestamisel;

h) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ teostab oma korrapärase siseauditeerimise protsessi osana riskimõõtmise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevust;

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ vaatab oma riskijuhtimissüsteemi läbi vähemalt kord aastas;

j) 

sisemudel vastab artikli 292 lõigetes 8 ja 9 ning artiklis 294 sätestatud nõuetele.

5.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ sisemine riskimõõtmise mudel peab arvesse võtma piisaval hulgal riskitegureid, et hõlmata kõik olulised hinnariskid.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada erinevate riskikategooriate sisest ja nende vahelist empiirilist korrelatsiooni juhul, kui süsteem korrelatsioonide mõõtmiseks on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult.

6.  

Sisemudelitel põhinevat meetodit kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

Ei

=

iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile;

Ci

=

iga sellise riskipositsiooniga i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus.

Riskiga kaalutud vara arvutamisel sisemudelite abil kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ mudeli väljundit eelmise tööpäeva seisuga.

7.  

Lõikes 6 osutatud väärtuse potentsiaalse muutuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) 

väärtuse võimalikku muutust arvutatakse vähemalt igapäevaselt;

b) 

see põhineb 99 protsentiiliga ühesuunalisel usaldusvahemikul;

c) 

aluseks võetakse 5-päevane realiseerimisperiood, välja arvatud muude tehingute kui väärtpaberite repotehingute või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute korral, mille puhul kasutatakse 10-päevast realiseerimisperioodi;

d) 

kasutatakse vähemalt üheaastast tegelikku ajaloolist vaatlusperioodi, välja arvatud juhul, kui hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu on põhjendatud lühem vaatlusperiood;

e) 

arvutamisel kasutatavaid andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu järel.

Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing ja võimenduslaenu tehing või sarnane tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum, mis vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldataks kõnealuste lõigete kohaselt koostoimes artikli 285 lõikega 5.

8.  
Artikli 113 kohaldamisel standardmeetodi alusel või 3. peatüki kohaldamisel sisereitingute meetodi alusel kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute või muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul lõike 6 kohaselt arvutatud E*-d vastaspoole vastu oleva sellise nõude riskipositsiooni väärtusena, mis tuleneb tehingutest, mille suhtes kohaldatakse tasaarvestamise raamlepingut.
9.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) 

mis on ebaoluline portfell lõike 3 kohaldamisel;

b) 

kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas sisemudel on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult lõigete 4 ja 5 ning tasaarvestuse raamlepingute kohaldamiseks.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.

Artikkel 222

Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit ainult juhul, kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta korraga finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit ja finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, välja arvatud artikli 148 lõike 1 ja artikli 150 lõike 1 kohaldamisel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta kõnealust erandit valikuliselt omavahendite nõuete vähendamiseks ega õigusliku arbitraaži eesmärgil.
2.  
Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi puhul määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ aktsepteeritud finantstagatisele väärtuse, mis vastab selle artikli 207 lõike 4 punkti d alusel kindlaksmääratud turuväärtusele.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad aktsepteeritud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni väärtuste osadele riskikaalu, mille nad oleksid määranud 2. peatüki kohaselt juhul, kui laenu andval ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ oleks olnud tagatisinstrumendi suhtes otsene riskipositsioon. Sel eesmärgil on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle kirje väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus.

Tagatud osa riskikaal peab olema vähemalt 20 %, välja arvatud lõigetes 4–6 sätestatud juhtudel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad riskipositsiooni väärtuse ülejäänud osa suhtes riskikaalu, mille nad määraksid vastaspoole suhtes olevale tagamata riskipositsioonile vastavalt 2. peatükile.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad artiklis 227 sätestatud kriteeriumidele vastavast repotehingust või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingust tuleneva riskipositsiooni tagatud osale riskikaalu 0 %. Kui tehingu vastaspool ei ole peamine turuosaline, rakendavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu 10 %.
5.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad riskipositsiooni väärtuste tagatud osa suhtes riskikaalu 0 %, kui tegemist on II lisas loetletud selliste tuletisinstrumentidega, mille riskipositsiooni väärtus on kindlaks määratud 6. peatüki kohaselt ja mida hinnatakse igapäevaselt turuhinnas ning mis on tagatud sularaha või raha sarnaste instrumentidega, kui puudub valuutade mittevastavus.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad keskvalitsuste või keskpankade poolt emiteeritud selliste võlaväärtpaberitega tagatud tehingutest tulenevate riskipositsiooni väärtuste tagatud osale, millele on vastavalt 2. peatükile määratud riskikaal 0 %, riskikaalu 10 %.

6.  

Muude kui lõigetes 4 ja 5 osutatud tehingute puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada riskikaalu 0 %, kui riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a) 

tagatiseks on hoiule antud raha või raha sarnane instrument;

b) 

tagatiseks on keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille suhtes artikli 114 alusel kohaldatakse riskikaalu 0 % ja mille turuväärtust on diskonteeritud 20 % võrra.

7.  

Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid järgmist:

a) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 kohaselt asuvad;

b) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, millele on artikli 117 lõike 2 alusel määratud riskikaal 0 %;

c) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.

d) 

võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4.

Artikkel 223

Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod

1.  
Finantstagatise hindamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi raames kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ tagatise turuväärtuse suhtes volatiilsusega korrigeerimisi vastavalt artiklites 224 kuni 227 sätestatule, et võtta arvesse hinna volatiilsust.

Kui tagatis ja aluspositsioon on nomineeritud erinevates valuutades, lisavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artiklite 224 kuni 227 kohaselt tagatise suhtes kohaldatavale volatiilsusega korrigeerimisele valuuta volatiilsust kajastava korrigeerimise.

Pädevate asutuste poolt 6. peatüki alusel tunnustatud tasaarvestuslepingute koosseisu kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ valuuta volatiilsust kajastavat volatiilsusega korrigeerimist, kui esineb tagatise valuuta ja arveldusvaluuta mittevastavus. Juhul kui tasaarvestuslepinguga hõlmatud tehingutes kasutatakse mitmeid valuutasid, kohaldatavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ikkagi vaid ühte volatiilsusega korrigeerimist.

2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:

image

kus

C

=

tagatise väärtus;

HC

=

tagatise puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227;

Hfx

=

valuutade mittevastavuse puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad käesolevas lõikes sätestatud valemit volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse arvutamisel kõigi tehingute puhul, välja arvatud aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingute kohased tehingud, mille suhtes kohaldatakse artikleid 220 ja 221.

3.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad volatiilsusega korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (EVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:

image

Kus

E

=

riskipositsiooni väärtus, mis määrataks kindlaks vastavalt kas 2. või 3. peatüki kohaselt olukorras, kus riskipositsioon ei ole tagatud;

HE

=

riskipositsiooni puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227.

▼M8

Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ EVA järgmiselt:

EVA = E.

▼C2

4.  

Lõike 3 kohase E arvutamisel kohaldatakse järgmist:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle kirje väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ , kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi alusel, arvutavad artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse, kasutades kõnealustes lõigetes esitatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit 100 %.

5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskipositsiooni (E*) täielikult korrigeeritud väärtuse, mille puhul võetakse arvesse nii volatiilsust kui ka tagatise riski maandavat mõju, järgmiselt:

image

kus

EVA

=

riskipositsiooni volatiilsusega korrigeeritud väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 3;

CVAM

=

CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaole.

▼M8

Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.

▼C2

6.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks kas artiklis 224 osutatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsentide meetodit või artiklis 225 osutatud sisehinnangutel põhinevat meetodit.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võib otsustada kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või sisehinnangutel põhinevat meetodit olenemata sellest, kas ta on otsustanud kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks standardmeetodit või sisereitingute meetodit.

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisehinnangutel põhinevat meetodit, peab ta seda siiski kasutama instrumentide kõikide liikide puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul ta võib kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit.

7.  

Kui tagatis koosneb mitmest aktsepteeritud kirjest, arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ volatiilsuskoefitsiendi (H) järgmise valemi alusel:

image

kus

ai

=

aktsepteeritud kirje i väärtuse osatähtsus tagatise koguväärtusest;

Hi

=

aktsepteeritud kirje i suhtes kohaldatav volatiilsuskoefitsient.

Artikkel 224

Regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

1.  

Volatiilsuskoefitsiendid, mida ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi puhul, eeldades igapäevast ümberhindlust, on esitatud käesoleva lõike tabelites 1–4.

VOLATIILSUSKOEFITSIENDID



Tabel 1

Krediidi-kvaliteedi aste, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse

Järelejäänud tähtaeg

Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul

Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul

Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul

 

 

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

1

1 aasta või vähem

0,707

0,5

0,354

1,414

1

0,707

2,829

2

1,414

 

> 1 ≤ 5 aastat

2,828

2

1,414

5,657

4

2,828

11,314

8

5,657

 

üle 5 aasta

5,657

4

2,828

11,314

8

5,657

22,628

16

11,313

2-3

1 aasta või vähem

1,414

1

0,707

2,828

2

1,414

5,657

4

2,828

 

> 1 ≤ 5 aastat

4,243

3

2,121

8,485

6

4,243

16,971

12

8,485

 

üle 5 aasta

8,485

6

4,243

16,971

12

8,485

33,942

24

16,970

4

1 aasta või vähem

21,213

15

10,607

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

> 1 ≤ 5 aastat

21,213

15

10,607

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

üle 5 aasta

21,213

15

10,607

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata



Tabel 2

Krediidikvaliteedi aste, millega lühiajalise võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse

Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang

Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang

Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul

 

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

1

0,707

0,5

0,354

1,414

1

0,707

2,829

2

1,414

2-3

1,414

1

0,707

2,828

2

1,414

5,657

4

2,828



Tabel 3

Muud liiki tagatised või riskipositsioonid

 

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

Põhiindeksisse kaasatud aktsiad, põhiindeksisse kaasatud vahetusvõlakirjad

21,213

15

10,607

Muud tunnustatud börsil noteeritud aktsiad või vahetusvõlakirjad

35,355

25

17,678

Sularaha

0

0

0

Kuld

21,213

15

10,607



Tabel 4

Volatiilsuskoefitsiendid valuutade mittevastavuse puhul

20-päevane realiseerimisperiood (%)

10-päevane realiseerimisperiood (%)

5-päevane realiseerimisperiood (%)

11,314

8

5,657

2.  

Volatiilsusega korrigeerimise arvutamisel vastavalt lõikele 1 kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) 

tagatud laenuandmistehingute puhul on realiseerimisperiood 20 tööpäeva;

b) 

repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on realiseerimisperiood viis tööpäeva;

c) 

muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul on realiseerimisperiood kümme tööpäeva.

Kui ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldatakse kõnealuste lõigete alusel.

3.  
Lõike 1 tabelites 1–4 ja lõigetes 4–6 on krediidikvaliteedi aste, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse, selline krediidikvaliteedi aste, millele vastavaks EBA on asjaomase krediidikvaliteedi hinnangu 2. peatüki alusel tunnistanud.

Esimeses lõigus osutatud selle krediidikvaliteedi astme kindlaksmääramise suhtes, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse, kohaldatakse ka artikli 197 lõiget 7.

4.  
Repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute raames laenuks antud või müüdud mitteaktsepteeritud väärtpaberite või kaupade puhul on volatiilsuskoefitsient sama, mis põhiindeksisse mittekaasatud tunnustatud börsil noteeritud aktsiate puhul.
5.  
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsepteeritud aktsiate ja osakute puhul on volatiilsuskoefitsiendiks kaalutud keskmine volatiilsuskoefitsient, mida lõikes 2 täpsustatud tehingu realiseerimisperioodi arvestades kohaldataks vara suhtes, millesse fond on investeerinud.

Kui vara, millesse fond on investeerinud, ei ole ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ teada, on volatiilsuskoefitsiendiks kõrgeim volatiilsuskoefitsient, mida kohaldataks mis tahes vara suhtes, millesse fondil on õigus investeerida.

▼M9

6.  
Finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud reitinguta võlaväärtpaberite puhul, mis vastavad artikli 197 lõikes 4 sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele, on volatiilsuskoefitsient sama, mis finantsinstitutsioonide või äriühingute emiteeritud väärtpaberite puhul, mis on saanud välise krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 2 või 3.

▼C2

Artikkel 225

Sisehinnangutel põhinevad volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

1.  
Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada tagatiste ja riskipositsioonide suhtes kohaldatavate volatiilsuskoefitsientide arvutamiseks volatiilsuse sisehinnanguid juhul, kui need ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ täidavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada volatiilsuse sisehinnanguid, ei pöördu tagasi muude meetodite kasutamise juurde, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et see on põhjendatud, ja kui pädevad asutused annavad selleks loa.

Kui võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab investeerimisjärgu krediidireitingule või on sellest kõrgem, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutada volatiilsuse hinnangu iga väärtpaberi kategooria kohta.

Võlaväärtpaberite puhul, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis jääb allapoole investeerimisjärgu krediidireitingut, ja muu aktsepteeritud tagatise puhul arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ volatiilsuskoefitsiendid iga üksiku instrumendi kohta eraldi.

Sisehinnangutel põhinevat meetodit kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ei võta tagatise või valuutade mittevastavuse volatiilsuse hindamisel arvesse mis tahes korrelatsiooni tagamata riskipositsiooni, tagatise või valuutakursside vahel.

Asjaomaste kategooriate määramisel võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvesse väärtpaberi emitendi liiki, väärtpaberite välist krediidikvaliteedi hinnangut, nende järelejäänud tähtaega ja nende modifitseeritud kestust. Volatiilsuse hinnangud peavad olema esinduslikud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt asjaomasesse kategooriasse määratud väärtpaberite suhtes.

2.  

Volatiilsuskoefitsientide arvutamisel kohaldatakse kõiki järgmisi kriteeriume:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad arvutamisel 99 protsentiiliga ühesuunalist usaldusvahemikku;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad arvutamisel järgmisi realiseerimisperioode:

i) 

tagatud laenuandmistehingute puhul 20 tööpäeva;

ii) 

repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul viis tööpäeva;

iii) 

muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul kümme tööpäeva;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada volatiilsuskoefitsientide väärtuseid, mis on saadud lühemate või pikemate realiseerimisperioodide alusel ja mida on punktis b sätestatud kõnealust liiki tehingu realiseerimisperioodi suhtes ülespoole või allapoole korrigeeritud, kasutades selleks aja ruutjuure valemit:

image

kus

TM

=

asjakohane realiseerimisperiood;

HM

=

realiseerimisperioodile TM vastav volatiilsuskoefitsient;

HN

=

realiseerimisperioodile TN vastav volatiilsuskoefitsient;

d) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ võtavad arvesse madalama kvaliteediga vara vähest likviidsust. Kui tagatise likviidsus on kaheldav, kasutavad nad pikemat realiseerimisperioodi. Nad teevad kindlaks ka juhud, kus ajaloolistes andmetes võidakse alahinnata võimalikku volatiilsust. Selliseid juhtumeid käsitletakse stressistsenaariumi abil;

e) 

ajalooline vaatlusperiood, mida ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad volatiilsuskoefitsientide arvutamiseks, on vähemalt üks aasta. Kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalutud andmeid või muid meetodeid, peab tegelik vaatlusperiood olema vähemalt üks aasta. Pädevad asutused võivad nõuda ►C11  finantsinstitutsioonilt ◄ volatiilsuskoefitsientide arvutamisel lühema vaatlusperioodi kasutamist, kui pädevate asutuste hinnangul on see õigustatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu;

f) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ajakohastavad oma andmekogumeid ning arvutavad volatiilsuskoefitsiente vähemalt kord iga kolme kuu järel. Nad hindavad oma andmekogumid ümber alati ka siis, kui turuhinnad oluliselt muutuvad.

3.  

Volatiilsuskoefitsientide hindamine vastab kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele kriteeriumidele:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad volatiilsuse hinnanguid igapäevases riskijuhtimisprotsessis, sealhulgas seoses sisemiste riskipositsioonide piirmääradega;

b) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab igapäevases riskijuhtimisprotsessis realiseerimisperioodi, mis on pikem käesolevas jaos kõnealuse tehingu liigi suhtes sätestatust, korrigeerib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades lõike 2 punktis c sätestatud aja ruutjuure valemit;

c) 

►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on kehtestatud protseduurid, millega jälgitakse ja tagatakse selliste dokumenteeritud eeskirjade ja kontrollide järgimine, mis käsitlevad volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemi toimimist ning selliste hinnangute riskijuhtimisprotsessi integreerimist;

d) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda siseauditi protsess hõlmab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ volatiilsuskoefitsentide hindamise süsteemi korrapärast sõltumatut läbivaatamist. Volatiilsuskoefitsientide hindamise ja nende ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimisprotsessi integreerimise üldise süsteemi läbivaatamine toimub vähemalt kord aastas. Kõnealune läbivaatamine peab sisaldama vähemalt järgmist:

i) 

volatiilsuskoefitsientide hinnangute integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;

ii) 

volatiilsuskoefitsientide hindamisprotsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;

iii) 

volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemis kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse, sealhulgas sõltumatuse kontroll;

iv) 

volatiilsuseelduste täpsus ja asjakohasus.

Artikkel 226

Volatiilsuskoefitsientide ülespoole korrigeerimine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

Artiklis 224 sätestatud volatiilsuskoefitsiendid on need volatiilsuskoefitsiendid, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab igapäevase ümberhindluse puhul. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab vastavalt artiklile 225 volatiilsusega korrigeerimise sisehinnanguid, arvutab ta need samuti kõigepealt igapäevase ümberhindluse alusel. Kui ümberhindlus toimub harvemini kui kord päevas, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ suuremaid volatiilsuskoefitsiente. ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ arvutatavad need selliselt, et korrigeerivad päevase ümberhindluse korral kohaldatavaid volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades selleks järgmist aja ruutjuure valemit:

image

kus

H

=

kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

HM

=

igapäevase ümberhindluse korral kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

NR

=

tegelik tööpäevade arv, mis jääb ümberhindluste vahele;

TM

=

kõnealusele tehinguliigile vastav realiseerimisperiood.

Artikkel 227

Tingimused, mille korral võib finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %

1.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab repotehingute ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul artikli 224 kohast regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või artikli 225 kohast sisehinnangutel põhinevat meetodit ja lõike 2 punktides a–h sätestatud tingimused on täidetud, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artiklite 224 kuni 226 alusel arvutatud volatiilsuskoefitsientide kohaldamise asemel kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad artiklis 221 sätestatud sisemudelitel põhinevat meetodit, ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud käsitlust.
2.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

nii riskipositsioon kui ka tagatis on sularaha või võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud keskvalitsused või keskpangad artikli 197 lõike 1 punkti b tähenduses ja mille puhul vastavalt 2. peatükile kohaldatakse riskikaalu 0 %;

b) 

riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas;

c) 

tehingu lõpptähtaeg ei ületa ühte päeva või riskipositsiooni ja tagatise suhtes kohaldatakse igapäevast turuhinnas hindamist või võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist;

d) 

ajavahemik, mis jääb enne vastaspoole võimendustagatise ümberarvestamise tegemata jätmist toimunud viimase turuhinnas hindamise ja tagatise realiseerimise vahele, ei ole rohkem kui neli tööpäeva;

e) 

tehing arveldatakse sellist liiki tehingute teostamisel oma usaldusväärsust tõestanud arveldussüsteemi kaudu;

f) 

lepingu või tehingu dokumentatsioon on asjaomaste väärtpaberitega tehtavaid repotehinguid või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehinguid käsitlev tavapärane turudokumentatsioon;

g) 

tehingut reguleerivas dokumentatsioonis sätestatakse õigus tehing viivitamatult lõpetada juhul, kui vastaspool ei suuda täita kohustust kanda üle raha või väärtpaberid või võimendustagatis või tekib muul viisil makseviivitus;

h) 

pädevad asutused peavad vastaspoolt peamiseks turuosaliseks.

3.  

Lõike 2 punktis h osutatud peamiste turuosaliste hulka kuuluvad järgmised üksused:

a) 

artikli 197 lõike 1 punktis b nimetatud üksused, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt 2. peatükile riskikaal 0 %;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ;

▼M9

ba) 

investeerimisühingud;

▼C2

c) 

muud finantsettevõtjad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 25 alapunktide b ja d tähenduses, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse standardmeetodi alusel riskikaal 20 % või kellel juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ arvutab riskiga kaalutud varasid ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ning neil on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ antud sisereiting.

d) 

õigusaktidega reguleeritud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad omavahendite nõuded või finantsvõimenduse nõuded;

e) 

õigusaktides reguleeritud pensionifondid;

f) 

tunnustatud kliiringukojad.

Artikkel 228

Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

1.  
Standardmeetodi puhul kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 113 kohaldamisel riskipositsiooni väärtusena artikli 223 lõike 5 kohaselt arvutatud E*-d. I lisas loetletud bilansiväliste kirjete puhul arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni väärtuse, kohaldades E* väärtuse suhtes artikli 111 lõikes 1 osutatud protsendimäärasid.
2.  

Sisereitingute meetodi puhul kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ 3. peatüki kohaldamisel makseviivitusest tingitud kahjumäärana tegelikku makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD*). ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad LGD* järgmise valemi alusel:

image

kus

LGD

=

makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida kohaldataks riskipostisooni suhtes vastavalt 3. peatükile juhul, kui riskipositsioonil puuduks tagatis;

E

=

riskipositsiooni väärtus vastavalt artikli 223 lõikele 3;

E*

=

vastavalt artikli 223 lõikele 5 täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus.

Artikkel 229

Muu aktsepteeritud tagatise hindamise põhimõtted sisereitingute meetodi puhul

1.  
Kinnisvaratagatise puhul hindab sõltumatu hindaja tagatist turuväärtuses või sellest madalamas väärtuses. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ nõuab sõltumatult hindajalt, et ta dokumenteeriks turuväärtuse läbipaistval ja selgel viisil.

Liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, võib sõltumatu hindaja selle asemel hinnata kinnisvara hüpoteekimisväärtuses või sellest madalamas väärtuses. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ nõuavad, et sõltumatu hindaja ei võtaks hüpoteekimisväärtuse hindamisel arvesse spekulatiivseid elemente ning dokumenteeriks kõnealuse väärtuse läbipaistval ja selgel viisil.

Tagatise väärtuseks on turuväärtus või hüpoteekimisväärtus, mida on vähendatud vastavalt vajadusele, et võtta arvesse artikli 208 lõike 3 alusel nõutava jälgimise tulemusi ja eelisjärjekorras rahuldatavaid nõudeid kinnisvarale.

2.  
Nõuete väärtuseks on saadaolev summa.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad muud füüsilist tagatist kui kinnisvara selle turuväärtuses. Käesoleva artikli kohaldamisel on turuväärtus hinnanguline summa, millega saaks vara hindamiskuupäeval huvitatud ostja ja huvitatud müüja vahel üle anda turutingimustel tehtava tehingu alusel.

Artikkel 230

Muu aktsepteeritud tagatise riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi puhul

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad 3. peatüki kohaldamisel LGD-na tegelikku makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD*), mis on arvutatud vastavalt käesolevale lõikele ja lõikele 2.

Kui tagatise väärtuse (C) suhe riskipositsiooni väärtusesse (E) jääb allapoole tabelis 5 sätestatud nõutavat riskipositsiooni minimaalset tagatuse taset (C*), võrdub LGD* 3. peatükis sätestatud vastaspoole vastu olevate tagamata nõuete makseviivitusest tingitud kahjumääraga. Sel eesmärgil arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse kasutades kõnealustes lõigetes osutatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit või protsendimäära 100 %.

Kui tagatise väärtuse suhe riskipositsiooni väärtusesse ületab tabelis 5 sätestatud teist kõrgemat piirmäära (C**), võrdub LGD* tabelis 5 sätestatuga.

Kui tagatuse nõutavat taset C** ei ole saavutatud riskipositsiooni kui terviku suhtes, käsitlevad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni kahe riskipositsioonina, millest üks vastab riskipositsiooni osale, mille puhul tagatise nõutav tase C** on saavutatud, ja teine vastab ülejäänud osale.

2.  

Riskipositsioonide tagatud osade puhul kohaldatav LGD* ja nõutavad tagatuse tasemed on sätestatud käesoleva lõike tabelis 5.



Tabel 5

Minimaalne makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) riskipositsioonide tagatud osade puhul

 

LGD* kõrgema nõudeõiguse järguga riskipositsioonide puhul

LGD* allutatud riskipositsioonide puhul

Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C*)

Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C**)

Nõuded

35 %

65 %

0 %

125 %

Elamukinnisvara/ ärikinnisvara

35 %

65 %

30 %

140 %

Muu tagatis

40 %

70 %

30 %

140 %

3.  
Alternatiivina lõigetes 1 ja 2 sätestatud käsitlusele, ning kui artikli 124 lõikest 2 ei tulene teisiti, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ määrata riskikaalu 50 % riskipositsiooni sellele osale, mis on vastavalt artikli 125 lõike 2 punktis d või artikli 126 lõike 2 punktis d sätestatud piirides täielikult tagatud liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvara või ärikinnisvaraga, kui kõik artikli 199 lõigetes 3 või 4 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 231

Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine erinevat liiki tagatistest koosneva kogumi puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ arvutab LGD* väärtuse, mida ta kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäärana 3. peatüki kohaldamisel, vastavalt lõigetele 2 ja 3 juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit;

b) 

riskipositsioon on tagatud nii finantstagatise kui ka muu aktsepteeritud tagatisega.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioonidelt ◄ nõutakse, et nad jagaksid volatiilsusega korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse, mis on saadud kohaldades artikli 223 lõikes 5 sätestatud volatiilsuskoefitsienti riskipositsiooni väärtuse suhtes, osadeks nii, et vastavalt vajadusele moodustuks aktsepteeritud finantstagatisega kaetud osa, nõuetega kaetud osa, ärikinnisvara tagatisega või elamukinnisvara tagatisega kaetud osa, muu aktsepteeritud tagatisega kaetud osa ning tagamata osa.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõike 2 alusel saadud riskipositsiooni iga osa LGD* eraldi kooskõlas käesoleva peatüki asjakohaste sätetega.

Artikkel 232

Muu otsene krediidiriski kaitse

1.  
Kui artikli 212 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsioonis ◄ olevaid hoiuseid käsitleda kolmandast isikust ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ antud garantiina.
2.  

Kui artikli 212 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ laenu andvale ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ panditud elukindlustuslepingute praeguse tagasiostuväärtusega tagatud riskipositsioonide osa suhtes järgmist käsitlust:

a) 

kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse standardmeetodit, kaalutakse see riskiga, kasutades lõikes 3 sätestatud riskikaale;

b) 

kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, kuid mitte ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda sisehinnangut makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta, määratakse sellele makseviivitusest tingitud kahjumäär 40 %.

Valuutade mittevastavuse puhul vähendavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ praegust tagasiostuväärtust kooskõlas artikli 233 lõikega 3, kusjuures krediidiriski kaitse väärtus on elukindlustuslepingu praegune tagasiostuväärtus.

3.  

Lõike 2 alapunkti a kohaldamisel määravad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmised riskikaalud võttes arvesse elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalud:

a) 

riskikaal 20 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 20 %;

b) 

riskikaal 35 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 50 %;

c) 

riskikaal 70 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 100 %;

d) 

riskikaal 150 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 150 %.

4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad emitendist ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ antud garantiina käsitleda neid nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente, mis on aktsepteeritud artikli 200 punkti c kohaselt. Aktsepteeritud krediidiriski kaitse väärtus on järgmine:

a) 

kui instrument ostetakse tagasi nimiväärtusega, on see kõnealuse krediidiriski kaitse väärtus;

b) 

kui instrument ostetakse tagasi turuhinnaga, on krediidiriski kaitse väärtuseks instrumendi väärtus, mida on hinnatud samal viisil kui artikli 197 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavate võlaväärtpaberite väärtust.



2. alajagu

Kaudne krediidiriski kaitse

Artikkel 233

Hindamine

1.  
Selleks et arvutada kaudse krediidiriski kaitse mõju vastavalt käesolevale alajaole, on kaudse krediidiriski kaitse väärtus (G) summa, mille krediidiriski kaitse andja kohustub maksma laenuvõtja makseviivituse või makse tegemata jätmise korral või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste toimumise korral.
2.  

Krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei sisalda krediidisündmusena krediidiriski alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus, kohaldatakse järgmist:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vähendavad lõike 1 alusel arvutatud krediidiriski kaitse väärtust 40 % võrra, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ei ületa riskipositsiooni väärtust;

b) 

krediidiriski kaitse ei ületa 60 % riskipositsiooni väärtusest, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ületab riskipositsiooni väärtust.

3.  

Kui kaudne krediidiriski kaitse on nomineeritud riskipositsioonist erinevas valuutas, vähendavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse väärtust volatiilsuskoefitsiendi kohaldamisega järgmiselt:

image

kus

G*

=

krediidiriski kaitse väärtus, mida on korrigeeritud valuutariski arvessevõtmiseks;

G

=

krediidiriski kaitse nimiväärtus;

Hfx

=

volatiilsuskoefitsient krediidiriski kaitse ja alusvaraks oleva võlainstrumendi valuutade mis tahes mittevastavuse puhul, mis on määratud kindlaks vastavalt lõikele 4.

Kui valuutade mittevastavust ei ole, on Hfx võrdne nulliga.

4.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võtavad valuutade mittevastavusest tulenevate volatiilsusega korrigeerimiste aluseks 10 tööpäeva pikkuse realiseerimisperioodi, eeldades igapäevast ümberhindlust, ning võivad arvutada need kas artiklis 224 sätestatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi või artiklis 225 sätestatud sisehinnangutel põhineva meetodi alusel. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ korrigeerivad volatiilsuskoefitsiente ülespoole vastavalt artiklile 226.

Artikkel 234

Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine osalise krediidiriski kaitse ja riski erinevate nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise korral

Kui krediidisasutus või investeerimisühing kannab osa laenuga seotud riskist üle ühele või enamale väärtpaberistamise seeriale, kohaldatakse 5. peatükis sätestatud eeskirju. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad käsitleda maksete olulisuse piirmäärasid, millest väiksemas summas makset kahjujuhtumi korral ei tehta, võrdsena allesjäänud esimese järjekoha kahju positsioonidega ning selliselt, et need põhjustavad riski erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise.

Artikkel 235

Riskiga kaalutud vara arvutamine standardmeetodi alusel

1.  

Artikli 113 lõike 3 kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

E

=

riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 111; sel eesmärgil on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 määratletud riskipositsiooni väärtus;

GA

=

vastavalt artikli 233 lõikele 3 arvutatud krediidiriski kaitse väärtus (G*), mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaos sätestatule;

r

=

võlgniku vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule;

g

=

krediidiriski kaitse andja vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule.

2.  
Juhul kui kaitstud väärtus (GA) on riskipositsiooni väärtusest (E) väiksem, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kohaldada lõikes 1 sätestatud valemit ainult siis, kui riskipositsiooni kaitstud ja kaitsmata osad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad laiendada artikli 114 lõigetes 4 ja 7 sätestatud käsitlust riskipositsioonidele või riskipositsioonide osadele, millele on andnud garantii keskvalitsus või keskpank, kui garantii on nomineeritud laenuvõtja päritoluriigi valuutas ja riskipositsiooni rahastatakse kõnealuses valuutas.

Artikkel 236

Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi alusel

1.  
Riskipositsiooni väärtuse (E) kaetud osa puhul (krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuse GA alusel) võib makseviivituse tõenäosus 3. peatüki 4. jao kohaldamisel olla krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosus või laenuvõtja ja garantii andja vaheline makseviivituse tõenäosus, kui täielik asendamine ei ole tagatud. Allutatud riskipositsioonide ja allutamata kaudse krediidiriski kaitse puhul võib ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ poolt rakendatav makseviivitusest tingitud kahjumäär 3. peatüki 4. jao kohaldamisel olla kõrgema nõudeõiguse järguga nõuetele vastav makseviivitusest tingitud kahjumäär.
2.  
Riskipositsiooni väärtuse (E) katmata osa puhul on makseviivituse tõenäosus laenuvõtja makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär on aluspositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär.
3.  
Käesoleva artikli kohaldamisel on GA see G* väärtus, mis on arvutatud vastavalt artikli 233 lõikele 3 ja mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaos sätestatule. E on riskipositsiooni väärtus, mis on kindlaksmääratud vastavalt 3. peatüki 5. jaole. Sel eesmärgil arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse kasutades kõnealustes lõigetes osutatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit või protsendimäära 100 %.



5. jagu

Lõpptähtaegade mittevastavus

Artikkel 237

Lõpptähtaegade mittevastavus

1.  
Riskiga kaalutud vara arvutamisel esineb lõpptähtaegade mittevastavus siis, kui krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on kaitstava riskipositsiooni omast lühem. Kui krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on vähem kui kolm kuud ja selle lõpptähtaeg on lühem kui aluspositsiooni lõpptähtaeg, siis ei kvalifitseeru krediidiriski kaitse aktsepteeritud krediidiriski kaitsena.
2.  

Lõpptähtaegade mittevastavuse korral ei kvalifitseeru krediidiriski kaitse aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a) 

krediidiriski kaitse esialgne tähtaeg on vähem kui üks aasta;

b) 

riskipositsioon on lühiajalise riskipositsioon, mille puhul pädevad asutused on määranud lõpptähtaja väärtusele (M) üheaastase alampiiri kohaldamise asemel ühepäevase alampiiri vastavalt artikli 162 lõikele 3.

Artikkel 238

Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg

1.  
Alusvara tegelik lõpptähtaeg, mille suhtes kohaldatakse viieaastast ülempiiri, on pikim võimalik järelejäänud aeg enne seda, kui võlgnik peab plaanijärgselt täitma oma kohustused. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on krediidiriski kaitse lõpptähtaeg aeg kuni varaseima kuupäevani, millal krediidiriski kaitse võib lõppeda või millal selle võib lõpetada.
2.  
Kui krediidiriski kaitse müüjal on kaalutlusõiguse alusel võimalus krediidiriski kaitse lõpetada, kasutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse lõpptähtajana aega kuni varaseima kuupäevani, mil seda võimalust võib kasutada. Kui krediidiriski kaitse ostjal on kaalutlusõiguse alusel võimalus krediidiriski kaitse lõpetada ja krediidiriski kaitse andmise kokkuleppe tingimused sisaldavad ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ positiivset stiimulit teostada tehing enne lepingujärgset lõpptähtaega, kasutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ krediidiriski kaitse lõpptähtajana aega kuni varaseima kuupäevani, mil seda võimalust võib kasutada; muul juhul võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pidada sellist võimalust krediidiriski kaitse lõpptähtaega mitte mõjutavaks.
3.  
Kui krediidituletisinstrumendi lepingut on võimalik lõpetada enne mis tahes sellise tähtajapikenduse lõppu, mis on vajalik selleks, et ►C11  finantsinstitutsioonidele ◄ makse tegemata jätmisest tuleneks krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi puhul makseviivitus, vähendatakse krediidiriski kaitse lõpptähtaega tähtajapikenduse võrra.

Artikkel 239

Krediidiriski kaitse hindamine

1.  
Kui tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi alusel otsest krediidiriski kaitset, esineb riskipositsiooni ja krediidiriski kaitse lõpptähtaegade mittevastavus, ei kvalifitseeru tagatis aktsepteeritud otsese krediidiriski kaitsena.
2.  

Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel otsest krediidiriski kaitset, kajastavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu tagatise korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:

image

kus

CVA

=

volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtus vastavalt artikli 223 lõikes 2 sätestatule või riskipositsiooni suurus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam;

t

=

krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam;

T

=

riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam;

t*

=

0.25.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad artikli 223 lõikes 5 sätestatud riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse (E*) arvutamise valemis CVAM-i, mis on CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaja mittevastavuse arvessevõtmiseks.

3.  

Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kaudset krediidiriski kaitset, kajastavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:

image

kus

GA

=

lõpptähtaegade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud G*;

G*

=

valuutade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud krediidiriski kaitse väärtus;

t

=

krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam;

T

=

riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam;

t*

=

0.25.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad artiklite 233 kuni 236 kohaldamisel GA-d krediidiriski kaitse väärtusena.



6. jagu

Nõuete kogumi krediidiriski maandamise tehnikad

Artikkel 240

Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ saab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile tingimustel, et nende riskipositsioonidega seotud esimene makseviivituse juht käivitab maksekohustuse ja selline krediidisündmus lõpetab lepingu, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks vastavalt käesolevale peatükile tulemuseks madalaima riskiga kaalutud vara väärtuse:

a) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad standardmeetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus standardmeetodi kohaselt arvutatud väärtus;

b) 

►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus sisereitingute meetodi kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtuse ja oodatava kahju 12,5 kordse väärtuse summa.

Käesolevas artiklis sätestatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.

Artikkel 241

N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

Kui riskipositsioonidega seotud n-arvu järjekohaga makseviivitus käivitab krediidiriski kaitse alusel maksekohustuse, võib krediidiriski kaitset ostev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamisel võtta krediidiriski kaitset arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse on saadud ka makseviivitustele järjekohaga 1 kuni n-1 või kui n-1 järjekohaga makseviivitus on juba aset leidnud. Sellistel juhtudel võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks tulemuseks selle käesolevale peatükile vastava riskiga kaalutud vara väärtuse, mille n-arvu järjekoht on madalaim. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad madalaima n-arvu järjekohaga väärtuse nii, nagu on selgitatud artikli 240 punktides a ja b.

Käesolevas artiklis kirjeldatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.

Kõik kogumisse kuuluvad riskipositsioonid peavad vastama artikli 204 lõikes 2 ja artikli 216 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele.

▼M5



5. PEATÜKK

Väärtpaberistamine



1. Jagu

Mõisted ning lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise kriteeriumid

Artikkel 242

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„lõpetav ostuoptsioon” – väärtpaberistamise tehingu algataja lepinguline õigus osta tagasi väärtpaberistamise positsioonid enne kõikide väärtpaberistatud riskipositsioonide tagasimaksmist, ostes traditsioonilise väärtpaberistamise korral kogumisse jäävad aluspositsioonid tagasi või lõpetades sünteetilise väärtpaberistamise korral krediidiriski kaitse, kui mõlemal juhul langeb tagasimaksmata aluspositsioonide summa eelnevalt kindlaks määratud tasemeni või alla selle;

2)

„krediidikvaliteeti parandav ja ainult intressi saamisel põhinev vara” – bilansis kajastatav vara, mis kajastab võimendusest saadava tuluga seotud rahavoogude hindamist ja on madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria;

3)

„likviidsuse tagamise tehing” – määruse EL 2017/2402 artikli 2 punktis 14 määratletud likviidsuse tagamise tehing;

4)

„reitinguta positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel puudub aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga;

5)

„reitingu saanud positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel on aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga;

6)

„kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon” – positsioon, mida toetab või tagab eelisjärjekorras rahuldatav nõue kõigi aluspositsioonide vastu, võtmata sellisel juhul arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid summasid, tasusid või muid sarnaseid makseid ning olenemata tähtpäeva erinevustest ühe või mitme muu kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriaga, millega asjaomane positsioon jagab kahjusid proportsionaalselt;

7)

„sisereitingute meetodil põhinev kogum” – aluspositsioonide kogum, mille puhul on ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada kõigi selliste positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile;

8)

„eri liiki aluspositsioonidest koosnev kogum” – aluspositsioonide kogum, millega seoses on ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile osa, kuid mitte kõigi positsioonide puhul;

9)

„ületagatus” – krediidikvaliteedi mis tahes vormis parandamine nii, et aluspositsioonide väärtus ületab väärtpaberistamise positsioonide väärtust;

10)

„lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine” ehk „standardväärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 18 nõuetele;

11)

„varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 7 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm;

12)

„varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 8 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing;

13)

„traditsiooniline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 9 määratletud traditsiooniline väärtpaberistamine;

14)

„sünteetiline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 10 määratletud sünteetiline väärtpaberistamine;

15)

„uuenev nõue” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 15 määratletud uuenev nõue;

16)

„ennetähtaegse amortiseerimise klausel” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 17 määratletud ennetähtaegse amortiseerimise klausel;

17)

„esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 18 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria;

18)

„väärtpaberistamise mezzanine-positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, mis on allutatud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile ja kõrgema kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ning mille suhtes kohaldatakse kooskõlas 3. jao 2. ja 3. alajaoga riskikaalu, mis on madalam kui 1 250  % ja kõrgem kui 25 %;

19)

„majandusarengu edendamise üksus” – ettevõtja või üksus, mille on asutanud liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus ja mis annab arengulaene või arengugarantiisid ning mille esmane eesmärk ei ole kasumi saamine ega turuosa maksimeerimine, vaid kesk- või omavalitsuse järgitavate avalikus huvis olevate eesmärkide edendamine, tingimusel et kui riigiabiõigusest ei tulene teisiti, on kesk- või omavalitsusel kohustus kaitsta kõnealuse ettevõtja või üksuse majanduslikku baasi ja säilitada selle elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul või liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus garanteerib otseselt või kaudselt vähemalt 90 % ettevõtja või üksuse algsest kapitalist või rahastamisest või antud arengulaenust;

▼M13

20)

„sünteetiline ületulu” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 29 määratletud sünteetiline ületulu.

▼M5

Artikkel 243

Diferentseeritud kapitalikäsitluseks kvalifitseeruvate standardväärtpaberistamiste kriteeriumid

1.  

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute positsioonide suhtes, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:

a) 

aluspositsioonid vastavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi lisamise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt tingimustele, mis võimaldab neile standardmeetodi alusel ja nõuetekohast krediidiriski maandamist arvesse võttes määrata 75 %-lise või väiksema riskikaalu individuaalse positsiooni alusel, kui see on jaenõue, või 100 % kõigi muude positsioonide puhul;

b) 

ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil ei ületa 2 % kõigi selle programmi positsioonide koguväärtusest sellel hetkel, kui need lisati kõnealusesse programmi. Selle arvutuse jaoks käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale sponsori parima teadmise kohaselt antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu.

▼M9

Klientide vastu olevate nõuete puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui selliste klientide vastu olevate nõuete krediidirisk on täielikult kaetud 4. peatüki kohase aktsepteeritud krediidiriski kaitsega, tingimusel et sellisel juhul on krediidiriski kaitse andjaks finantsinstitutsioon, investeerimisühing või kindlustus- või edasikindlustusandja.

▼M5

Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui nende väärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.

Erandina esimese lõigu punktist a, kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 248 lõiget 3 või kui talle on antud luba kasutada sisehinnangu meetodit kooskõlas artikliga 265, määrab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ likviidsuse tagamise tehingu jaoks, mis katab täielikult programmi alusel emiteeritud varaga tagatud kommertsväärtpaberid, 100 %-lise või väiksema riskikaalu.

2.  

Väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:

a) 

väärtpaberistamisse lisamise ajal ei ületa kogumis ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus 2 % aluspositsioonide kogumi tagasimaksmata nõuete koguväärtusest. Arvutuses käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu;

Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul käesoleva punkti esimest lõiku ei kohaldata, kui jääkväärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.

b) 

nende väärtpaberistamisse lisamise ajal vastavad aluspositsioonid sellistele tingimustele, et neile saab standardmeetodi alusel ja võttes arvesse mis tahes nõuetekohast krediidiriski maandamist, määrata riskikaalu, mis võrdub järgmisega või on sellest väiksem:

i) 

40 % riskipositsiooni väärtusega kaalutud keskmise alusel portfelli puhul, kus riskipositsioonideks on artikli 129 lõike 1 punktis e osutatud elamukinnisvaraga tagatud laenud või täielikult tagatud eluasemelaenud;

ii) 

50 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on ärikinnisvarale seatud hüpoteek;

iii) 

75 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on jaenõue;

iv) 

kõigi muude positsioonide puhul üksikute positsioonide alusel 100 %;

c) 

kui kohaldatakse punkti b alapunkte i ja ii, arvatakse asjaomase vara madalama tagatisõiguse järguga tagatud laenud väärtpaberistamisse üksnes juhul, kui kõik selle vara kõrgema tagatisõiguse järguga tagatud laenud on samuti väärtpaberistamisse lisatud;

d) 

kui kohaldatakse käesoleva lõike punkti b alapunkti i, ei ole ühegi aluspositsioonide kogumisse kuuluva laenu laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv väärtpaberistamisse lisamise ajal suurem kui 100 %, mõõdetuna vastavalt artikli 129 lõike 1 punkti d alapunktile i ja artikli 229 lõikele 1.



2. Jagu

Riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmine

Artikkel 244

Traditsiooniline väärtpaberistamine

1.  

Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ võib jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse arvutusest ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju arvutusest välja, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:

a) 

oluline osa aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist on üle kantud kolmandale isikule;

b) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250  % kõikide selles väärtpaberistamises hoitavate positsioonide suhtes või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.

2.  

Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal juhul:

a) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealuse väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;

b) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;

ii) 

väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.

Kui riskiga kaalutud vara väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ saavutaks punktide a või b kohase väärtpaberistamisega, ei ole põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandatele isikutele üle kantuks.

3.  

Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandale isikule. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) 

►C6  finantsinstitutsioonil ◄ vast on krediidiriski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;

b) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandale isikule.

4.  

Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema kõik järgmised tingimused:

a) 

tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;

b) 

väärtpaberistamise positsioone ei käsitata väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ maksekohustustena;

c) 

aluspositsioonid on seatud väljapoole väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ ja tema võlausaldajate kontrolli viisil, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõikes 1 sätestatud nõudele;

d) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei säilita kontrolli aluspositsioonide üle. Väärtpaberistamise tehingu algatajat loetakse olevaks säilitanud aluspositsioonide üle kontrolli, kui tal on õigus need saajalt, kellele ta need eelnevalt üle kandis, tagasi osta, et realiseerida neilt saadav kasu, või kui tal on kohustus võtta ülekantud risk uuesti enda kanda. Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ jätab endale aluspositsioonidega seonduvad maksete vahendamise õigused või kohustused, ei tähenda see iseenesest veel kontrolli positsioonide üle;

e) 

väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:

i) 

nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või

ii) 

suurendatakse positsioonide omanikele makstavat intressi või muul viisil parandatakse väärtpaberistamise positsioone aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemise korral;

f) 

vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui seda tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);

g) 

kui tegemist on lõpetava ostuoptsiooniga, peab optsioon lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ saab seda kasutada omal äranägemisel;

ii) 

seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;

iii) 

see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;

h) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis c sätestatud tingimustele.

5.  
Pädevad asutused teavitavad EBAd sellistest juhtudest, kus nad on otsustanud, et riskiga kaalutud vara väärtuse võimalik vähendamine ei olnud põhjendatud lõike 2 kohase krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele, ja sellistest juhtudest, kus ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ on otsustanud kohaldada lõiget 3.
6.  

EBA jälgib järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega traditsioonilistes väärtpaberistamistes vastavalt käesolevale artiklile. Eelkõige vaatab EBA läbi:

a) 

krediidiriski olulise osa lõigete 2, 3 ja 4 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused;

b) 

krediidiriski kolmandatele isikutele samas mahus ülekandmise tõlgendus lõike 2 eelviimases lõigus ja lõikes 3 sätestatud pädevate asutuste hindamise kohaldamisel;

c) 

pädevate asutuste poolse selliste väärtpaberistamise tehingute hindamise tingimused, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa lõigete 2 või 3 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise arvessevõtmist.

EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.

Artikkel 245

Sünteetiline väärtpaberistamine

1.  

Sünteetilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtuse ja, kui see on asjakohane, nende oodatava kahju kooskõlas artiklitega 251 ja 252, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:

a) 

oluline osa krediidiriskist on kolmandatele isikutele üle kantud kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu;

b) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250  % kõikide väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ta selles väärtpaberistamises säilitab, või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.

2.  

Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal järgmistest juhtudest:

a) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealusesse väärtpaberistamisesse lisatud väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;

b) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;

ii) 

väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.

Kui riskiga kaalutud varade väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamisega saavutaks, ei ole põhjendatud krediidiriski samas mahus ülekandmisega kolmandale isikule, võib pädev asutus igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandale isikule üle kantuks.

3.  

Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:

a) 

►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on riski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;

b) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele.

4.  

Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema järgmised tingimused:

a) 

tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;

b) 

krediidiriski ülekandmiseks kasutatav krediidiriski kaitse on kooskõlas artikliga 249;

c) 

väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:

i) 

kehtestatakse märkimisväärsed olulisuse piirmäärad, millest allapoole jäävate krediidisündmuste korral loetakse krediidiriski kaitse mitte rakendunuks;

ii) 

lubatakse krediidiriski kaitse katkestada, kui aluspositsioonide krediidikvaliteet halveneb;

iii) 

nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide koosseisu muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või

iv) 

suurendatakse ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski kaitse kulu või väärtpaberistamise positsioonide omanikele makstavat intressi aluspositsioonide kogumi krediidikvaliteedi halvenemise korral;

d) 

krediidiriski kaitse on jõustatav kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;

e) 

vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui sellised kokkulepped tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);

f) 

lõpetav ostuoptsioon peab lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:

i) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ võib seda kasutada omal äranägemisel;

ii) 

seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;

iii) 

see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;

g) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis d sätestatud tingimustele.

5.  
Pädevad asutused teavitavad EBAt sellistest juhtudest, kus nad on otsustanud, et riskiga kaalutud vara väärtuse võimalik vähendamine ei olnud põhjendatud lõike 2 kohase krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele, ja sellistest juhtudest, kus ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ on otsustanud kohaldada lõiget 3.
6.  

EBA jälgib vastavalt käesolevale artiklile järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega sünteetilistes väärtpaberistamistes. Eelkõige vaatab EBA läbi:

a) 

krediidiriski olulise osa kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;

b) 

fraasi „krediidiriski samas mahus kolmandale isikule” ülekandmise tõlgendus, mida pädevad asutused kasutaksid lõike 2 teises lõigus ja lõikes 3 ette nähtud hindamisel;

c) 

pädeva asutuse poolt selliste väärtpaberistamise tehingute hindamisele esitatavad nõuded, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa kolmandale isikule ülekandmise arvessevõtmist kooskõlas lõikega 2 või 3.

EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.

Artikkel 246

Tegevusnõuded ennetähtaegse amortiseerimise klauslite puhul

Kui väärtpaberistamine hõlmab uuenevaid nõudeid ning ennetähtaegse amortiseerimise klausleid või nende sarnaseid klausleid, loetakse oluline osa krediidiriskist väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ poolt ülekantuks ainult siis, kui artiklites 244 ja 245 sätestatud nõuded on täidetud ning ennetähtaegse amortiseerimise klausliga, kui see on juba rakendatud, ei:

a) 

allutata ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ kõrgema või sama nõudeõiguse järguga nõuet aluspositsioonidele muude investorite nõuetele;

b) 

allutata ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ nõuet aluspotsioonidele võrreldes teiste isikute nõuetega; või

c) 

suurendata muul viisil ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ kahjuriski, mis seondub aluseks olevate uuenevate nõuetega.



3. Jagu

Riskiga kaalutud vara arvutamine



1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 247

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine

1.  

Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on olulise osa väärtpaberistamise aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist 2. jao kohaselt üle kandnud, võib see ►C6  finantsinstitutsioon ◄ :

a) 

traditsioonilise väärtpaberistamise korral jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutamisel arvesse võtmata;

b) 

sünteetilise väärtpaberistamise korral arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtus ja kui see on asjakohane, siis ka nende oodatava kahju vastavalt artiklitele 251 ja 252.

2.  
Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on otsustanud kohaldada lõiget 1, arvutab ta käesolevas peatükis ettenähtud riskiga kaalutud vara väärtuse positsioonide jaoks, mis tal võivad selles väärtpaberistamises olla.

Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei ole olulist osa krediidiriskist üle kandnud või on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, ei ole tal vaja arvutada riskiga kaalutud varasid ühegi positsiooni jaoks, mis tal võivad kõnealuses väärtpaberistamises olla, vaid ta peab asjaomased aluspositsioonid jätkuvalt kaasama oma riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutusse selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud.

3.  
Kui esineb riskipositsioon seoses positsioonidega erinevates väärtpaberistamise seeriates, loetakse iga väärtpaberistamise seeriaga seotud riskipositsiooni eraldi väärtpaberistamise positsiooniks. Väärtpaberistamise positsioonidele krediidiriski kaitse andjaid loetakse väärtpaberistamise positsioonide omanikeks. Väärtpaberistamise positsioonid hõlmavad väärtpaberistamisest tulenevaid riskipositsioone, mis tulenevad intressimäära- või valuutatuletislepingutest, mille ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on tehinguga sõlminud.
4.  
Kui väärtpaberistamise positsiooni ei arvata artikli 36 lõike 1 punkti k kohaselt esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha, kaasatakse riskiga kaalutud vara artikli 92 lõike 3 kohaldamisel ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud vara väärtuse kogusumma arvutusse.
5.  
Väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara arvutatakse selliselt, et positsiooni artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus korrutatakse asjakohase koguriskikaaluga.
6.  
Koguriskikaal leitakse käesolevas peatükis sätestatud riskikaalu ja artikli 270a kohase mis tahes täiendava riskikaalu summana.

Artikkel 248

Riskipositsiooni väärtus

1.  

Väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmiselt:

a) 

bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus on selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 110;

b) 

bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtus on selle nimiväärtuse ja artikli 110 kohaste väärtpaberistamise positsiooni asjakohaste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vahe ning käesolevas punktis sätestatud asjakohase ümberhindlusteguri korrutis. Ümberhindlustegur on 100 %, välja arvatud rahalise ettemaksega tehingute puhul. Rahalise ettemaksega tehingute kasutamata likviidsuslimiidi riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks võib tingimusteta tühistatava likviidsuse tagamise tehingu nimiväärtuse suhtes kohaldada ümberhindlustegurit 0 %, tingimusel et likviidsuse tagamise tehingu raames kasutatud likviidsuslimiidi tagasimaksed on kõrgema nõudeõiguse järguga kui mis tahes muud aluspositsioonidest tulenevate rahavoogudega seotud nõuded ning ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et ta kohaldab asjakohaselt konservatiivset meetodit kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.

c) 

II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduva väärtpaberistamise positsiooni vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt 6. peatükile;

d) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ võib sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 3. alajao kohaselt riskikaal 1 250  % või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga k, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa kooskõlas artikliga 110 ning selliste aluspositsioonidega seonduvad mis tahes tagastamatud ostuallahindlused sellisel määral, mil need allahindlused on vähendanud omavahendeid;

▼M13

e) 

sünteetilise ületulu riskipositsiooni väärtus hõlmab kohasel juhul järgmist:

i) 

väärtpaberistatud riskipositsioonidelt laekunud tulu, mida väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt oma kasumiaruandes juba arvesse võtnud ja mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tehingu sünteetilise ületuluna ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;

ii) 

sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud mis tahes varasemale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;

iii) 

sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud jooksvale perioodile ja mida saab veel kasutada kahjude katteks;

iv) 

sünteetiline ületulu, mille väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon on lepingus määranud tulevastele perioodidele.

Käesoleva punkti kohaldamisel ei arvata riskipositsiooni väärtuse hulka summasid, mis on seoses sünteetilise väärtpaberistamisega esitatud tagatiseks või krediidikvaliteedi parandamiseks ja mille suhtes juba kohaldatakse käesoleva peatüki kohaselt omavahendite nõuet.

▼M5

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks, milline on esimese lõigu punktis b osutatud asjakohaselt konservatiivne meetod kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.

EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

2.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on samas väärtpaberistamises kaks või enam kattuvat positsiooni, siis võtab ta oma riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel arvesse ainult üht positsiooni.

Kui positsioonid kattuvad osaliselt, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ jagada positsiooni kaheks osaks ja võtta kooskõlas esimese lõiguga arvesse ainult kattumist seoses ühe osaga. Teise võimalusena võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ käsitleda positsioone täielikult kattuvatena, suurendades kapitali arvutamise eesmärgil positsiooni, mis annab tulemuseks riskiga kaalutud vara suurema väärtuse.

►C6  Finantsinstitutsioon ◄ võib arvesse võtta ka kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõuete ja kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõuete kattumist, tingimusel et ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on suuteline asjaomaste positsioonide omavahendite nõudeid arvutama ja võrdlema.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse kaht positsiooni kattuvatena, kui need tasakaalustavad üksteist selliselt, et ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on suuteline välistama ühe positsiooniga seotud kahju teisest positsioonist tulenevate kohustuste täitmise teel.

3.  
Kui artikli 270c punkt d on kohaldatav varaga tagatud kommertsväärtpaberites olevate positsioonide suhtes, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ varaga tagatud kommertsväärtpaberite puhul riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutada likviidsuse tagamise tehingu jaoks määratud riskikaalu, tingimusel et likviidsuse tagamise tehing katab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud varaga tagatud kommertsväärtpaberitest 100 % ja likviidsuse tagamise tehing kuulub varaga tagatud kommertsväärtpaberitega samasse nõudeõiguse järku, nii et nad moodustavad kattuva positsiooni. ►C6  Finantsinstitutsioon ◄ teatab pädevatele asutustele, millistel juhtudel ta on käesolevat lõiget kohaldanud. Käesolevas lõikes sätestatud 100 % kattumise kindlaksmääramiseks võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ võtta arvesse muid likviidsuse tagamise tehinguid varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, eeldusel et need moodustavad varaga tagatud kommertsväärtpaberitega kattuva positsiooni.

▼M13

4.  
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada, kuidas väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid määravad kindlaks lõike 1 punktis e osutatud riskipositsiooni väärtuse, võttes arvesse asjakohast kahju, mis eeldatavasti kaetakse sünteetilise ületuluga.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M5

Artikkel 249

Krediidiriski maandamise arvessevõtmine väärtpaberistamise positsioonide puhul

1.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ võib väärtpaberistamise positsioonile saadud otsest või kaudset krediidiriski kaitset arvesse võtta, kui on täidetud käesolevas peatükis ja 4. peatükis sätestatud krediidiriski maandamise nõuded.
2.  
Aktsepteeritud otseseks krediidiriski kaitseks võib olla üksnes selline finantstagatis, mida aktsepteeritakse 2. peatüki kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel 4. peatükis sätestatud korras, ning krediidiriski maandamise arvessevõtmiseks peavad olema täidetud 4. peatükis sätestatud asjakohased nõuded.

Aktsepteeritud kaudseks krediidiriski kaitseks ja selle andjateks saavad olla üksnes 4. peatüki kohaselt aktsepteeritav krediidiriski kaitse ja selle andjad ning krediidiriski maandamise arvessevõtmiseks peavad olema täidetud 4. peatükis sätestatud asjakohased nõuded.

▼M13

3.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 2 peab artikli 201 lõike 1 punktis g loetletud aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatele olema tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse poolt antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastas krediidiriski kaitse esmakordse arvessevõtmise ajal krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele ning vastab nüüd krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale astmele.

▼M5

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on lubatud kasutada krediidiriski kaitse andja suhtes olevate otseste positsioonide puhul sisereitingute meetodit, võivad aktsepteeritavust hinnata esimese lõigu kohaselt, tuginedes krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosuse ja artiklis 136 osutatud krediidikvaliteedi astmetega seostatava makseviivituse tõenäosuse samaväärsusele.

4.  

Erandina lõikest 2 on eriotstarbelised väärtpaberistamise ettvõtjad aktsepteeritavad krediidiriski kaitse andjad, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

eriotstarbelised väärtpaberistamise ettevõtjad omavad 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavaks finantstagatiseks kvalifitseeruvaid varasid;

b) 

punktis a osutatud varade suhtes ei ole nõudeid ega tingimuslikke nõudeid, mis kuuluksid kaudset krediidiriski kaitset saava ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ nõude või tingimusliku nõudega samasse nõudeõiguse järku või sellest kõrgemasse järku, ning

c) 

täidetud on kõik finantstagatise arvessevõtmisele esitatavad 4. peatüki nõuded.

5.  
Lõike 4 kohaldamisel on 4. peatüki kohane krediidiriski kaitse summa, mida on korrigeeritud võimalike valuutade mittevastavuste ja lõpptähtaegade mittevastavuste arvessevõtmiseks (GA), piiratud kõnealuse vara volatiilsusega korrigeeritud turuväärtusega ning g (krediidiriski kaitse andja suhtes olevate positsioonide riskikaal, mida on täpsustatud standardmeetodi raames) määratakse kindlaks kaalutud keskmise riskikaaluna, mida kohaldataks kõnealuse vara kui finantstagatise suhtes standardmeetodi kohaselt.
6.  

Kui väärtpaberistamise positsioonil on täielik krediidiriski kaitse või proportsionaalne osaline krediidiriski kaitse, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) 

krediidiriski kaitset pakkuv ►C6  finantsinstitutsioon ◄ arvutab väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtusest vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsiooni osa;

b) 

krediidiriski kaitset ostev ►C6  finantsinstitutsioon ◄ arvutab positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile.

7.  

Kõigi lõikega 6 hõlmamata juhtumite puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) 

krediidiriski kaitset pakkuv ►C6  finantsinstitutsioon ◄ käsitleb positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsioon, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti;

b) 

krediidiriski kaitset ostev ►C6  finantsinstitutsioon ◄ arvutab punktis a osutatud positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile. ►C6  Finantsinstitutsioon ◄ käsitleb väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmamata osa eraldi väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti.

8.  
►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad 3. alajao kohaseid meetodeid, milleks on väärtpaberistamise sisereitingute meetod (SEC-IRBA meetodit) või väärtpaberistamise standardmeetod (SEC-SA meetodit) määravad alumise eraldamispunkti A ja ülemise eraldamispunkti D kindlaks eraldi iga lõike 7 kohaselt tuletatud positsiooni puhul, nagu need oleks tekkinud tehingu algatamise ajal eraldi väärtpaberistamise positsioonidena. KIRB või KSA väärtus arvutatakse väärtpaberistamise aluspositsioonide algset kogumit arvesse võttes.
9.  

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad algse väärtpaberistamise positsiooni puhul 3. alajao kohast väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (SEC-ERBA meetodit), arvutavad vastavalt lõikele 7 tuletatud positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse järgmiselt:

a) 

kui tuletatud positsioon kuulub kõrgemasse nõudeõiguse järku, määratakse talle algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal;

b) 

kui tuletatud positsioon kuulub madalamasse nõudeõiguse järku, võidakse sellele määrata kooskõlas artikli 263 lõikega 7 kaudne reiting. Sellisel juhul arvutatakse nö paksuse sisend (thickness input) T üksnes tuletatud positsiooni alusel. Kui kaudset reitingut ei ole võimalik anda, kohaldab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ suuremat järgmistest riskikaaludest:

i) 

SEC-SA meetodi kasutamisest kooskõlas lõikega 8 ja 3. alajaoga tulenev riskikaal või

ii) 

algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal SEC-ERBA meetodi kohaselt.

10.  
Madalama nõudeõiguse järguga tuletatud positsiooni tuleb käsitada madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonina, isegi kui algne väärtpaberistamise positsioon kuulub enne kaitse andmist kõrgemasse nõudeõiguse järku.

Artikkel 250

Kaudne toetus

1.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ kui sponsor või väärtpaberistamise tehingu algataja, kes on seoses väärtpaberistamisega kohaldanud riskiga kaalutud varade väärtuse arvutamisel artikli 247 lõikeid 1 ja 2 või kes on müünud instrumente oma kauplemisportfellist, mistõttu ta ei pea enam hoidma omavahendeid nimetatud instrumentidega seotud riskide katteks, ei tohi investorile tekkiva võimaliku või tegeliku kahju vähendamiseks otse ega kaudselt toetada väärtpaberistamist määral, mis ületab tema lepingulisi kohustusi.
2.  

Tehingut ei käsitata lõike 1 kohaldamisel toetusena, kui seda on võetud nõuetekohaselt arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmise hindamisel ja mõlemad pooled on tehingu teinud enda huvides tegutsevate vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel). Seepärast korraldab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ tehinguga seoses täieliku krediidiriski kontrollimise ja võtab arvesse vähemalt kõike järgmist:

a) 

tagasiostuhind;

b) 

►C6  finantsinstitutsiooni ◄ kapitali- ja likviidsuspositsioon enne ja pärast tagasiostu;

c) 

aluspositsioonide tulemusnäitajad;

d) 

väärtpaberistamise positsioonide tulemusnäitajad;

e) 

toetuse mõju kahjule, mida väärtpaberistamise tehingu algataja investoritega võrreldes oodatavalt kannab.

3.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja ja ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kui sponsor teatavad pädevale asutusele kõigist väärtpaberistamisega seotud lõike 2 kohastest tehingutest.
4.  
EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised selle kohta, mida tuleb käesoleva artikli kohaldamisel käsitada turutingimustel tehinguna ja millistel asjaoludel ei ole tehing struktureeritud pakkuma toetust.
5.  

Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor ei järgi väärtpaberistamisega seoses lõiget 1, võtab ta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel arvesse selle väärtpaberistamise kõiki aluspositsioone selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud, ning avalikustab

a) 

asjaolu, et ta on toetanud väärtpaberistamist, rikkudes lõiget 1, ning

b) 

antud toetuse mõju omavahendite nõuetele.

Artikkel 251

Sünteetilise väärtpaberistamise raames väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja poolt

1.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ sünteetilise väärtpaberistamise tehingu algatajana kasutab aluspositsioonide puhul riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks asjakohasel juhul käesolevas jaos sätestatud arvutusmeetodeid 2. peatükis sätestatud meetodite asemel. Kui ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aluspositsioonide puhul riskiga kaalutud vara väärtuse, ja kui see on asjakohane, ka nende oodatava kahju 3. peatüki alusel, on oodatav kahju selliste riskipositsioonide puhul null.
2.  
Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse väärtpaberistamist tagavate nõuete kogumi suhtes tervikuna. Kui artiklist 252 ei tulene teisiti, arvutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamise tehingu algatajana riskiga kaalutud vara väärtuse kooskõlas käesoleva jaoga kõigilt väärtpaberistamise seeriatelt, sealhulgas sellised positsioonid, mille puhul saab ta võtta arvesse krediidiriski maandamist vastavalt artiklile 249. Krediidiriski maandamisega hõlmatud positsioonide suhtes kohaldatavat riskikaalu võib muuta kooskõlas 4. peatükiga.

Artikkel 252

Lõpptähtaegade mittevastavuste käsitlemine sünteetilise väärtpaberistamise puhul

Artikli 251 kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel võetakse riski ülekandmise saavutamiseks kasutatava krediidiriski kaitse lõpptähtaegade ja aluspositsioonide lõpptähtaegade mittevastavused arvesse järgmiselt:

a) 

aluspositsioonide lõpptähtajaks loetakse nendest pikima lõpptähtajaga positsiooni lõpptähtaeg, kuid mitte rohkem kui viis aastat. Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg määratakse kindlaks vastavalt 4. peatükile;

b) 

väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei võta lõpptähtaegade võimalikke mittevastavusi arvesse riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse käesoleva jao kohaselt riskikaalu 1 250  %. Kõigi muude positsioonide puhul kohaldatakse 4. peatükis sätestatud lõpptähtaegade mittevastavuse käsitlust vastavalt järgmisele valemile:

image

kus:

RW*

=

riskiga kaalutud vara väärtus artikli 92 lõike 3 punkti a kohaldamisel

RWAss

=

aluspositsioonide riskiga kaalutud varade väärtus, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, arvutatuna proportsionaalselt

RWSP

=

Artikli 251 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtus, kui lõpptähtaegade mittevastavust ei oleks esinenud;

T

=

aluspositsioonide lõpptähtaeg, väljendatuna aastates;

t

=

krediidiriski kaitse lõpptähtaeg, väljendatuna aastates;

t*

=

0,25.

Artikkel 253

Riskiga kaalutud vara väärtuse vähendamine

1.  
Juhul kui väärtpaberistamise positsioonile on määratud käesoleva jao kohaselt riskikaal 1 250  %, võivad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ arvata sellise positsiooni riskipositsiooni väärtuse maha esimese taseme põhiomavahenditest kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga k; see kujutab endast alternatiivi riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel positsiooni arvessevõtmisele. Sel eesmärgil võib riskipositsiooni väärtuse arvutamisel võtta kooskõlas artikliga 249 arvesse aktsepteeritud otsest krediidiriski kaitset.
2.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab lõikes 1 sätestatud alternatiivi, võib ta artikli 268 kohaselt maksimaalse kapitalinõudena määratletud summast, mis arvutataks aluspositsioonide puhul juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, maha arvata artikli 36 lõike 1 punkti k kohaselt maha arvatud summa.



2. alajagu

Meetodite tähtsusjärjekord ja ühised parameetrid

Artikkel 254

Meetodite tähtsusjärjekord

1.  

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud varade väärtuse arvutamisel ühte 3. alajaos sätestatud meetodit järgmise tähtsusjärjekorra alusel:

a) 

kui artiklis 258 sätestatud tingimused on täidetud, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 259 ja 260 sisereitingute meetodit (SEC-IRBA);

b) 

kui SEC-IRBA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 261 ja 262 SEC-SA-d;

c) 

kui SEC-SA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, SEC-ERBA-t kooskõlas artiklitega 263 ja 264.

2.  

Reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ SEC-ERBA meetodit SEC-SA meetodi asemel kõigil järgmistel juhtudel:

a) 

kui SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena oleks standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul riskikaal kõrgem kui 25 %;

b) 

kui standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul oleks riskikaal SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 25 % või SEC-ERBA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 75 %;

c) 

väärtpaberistamise tehingute puhul, mis on tagatud autolaenude, autoliisingute ja seadmete liisingute kogumitega.

3.  
Lõikega 2 hõlmamata juhtumite puhul ning erandina lõike 1 punktist b võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ otsustada kohaldada SEC-ERBA meetodit SEC-SA meetodi asemel kõigi reitingu saanud väärtpaberistamise positsioonide puhul või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut.

Esimese lõigu kohaldamisel peab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ teatama oma otsusest pädevale asutusele hiljemalt 17. novembril 2018.

Igast järgnevast otsusest muuta täiendavalt kõigi reitingu saanud väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatavat meetodit peab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ teatama oma pädevale asutusele enne kõnealusele otsusele vahetult järgnevat 15. novembrit.

Kui pädev asutus ei esita vastuväiteid olenevalt asjaoludest kas teises või kolmandas lõigus viidatud tähtpäevale vahetult järgnevaks 15. detsembriks, jõustub ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ teatatud otsus alates järgneva aasta 1. jaanuarist ning kehtib kuni järgmise teatatud otsuse jõustumiseni. ►C6  Finantsinstitutsioon ◄ ei tohi sama aasta jooksul kasutada erinevaid meetodeid.

4.  
Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused iga juhtumit eraldi kaaludes keelata ►C6  finantsinstitutsioonidel ◄ kohaldada SEC-SA meetodit, kui selle kohaldamise tulemusel saadud riskiga kaalutud vara väärtus ei ole proportsionaalne ►C6  finantsinstitutsioonile ◄ või finantsstabiilsusele tekkivate riskidega, sealhulgas, kuid mitte ainult, väärtpaberistamise aluspositsioonides kajastuva krediidiriskiga. Standardväärtpaberistamise positsioonidena mittekvalifitseeruvate riskipositsioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu väga komplekssete ja riskantsete aspektidega väärtpaberistamistele.
5.  
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutada sisehinnangu meetodit, et arvutada reitinguta positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingus kooskõlas artikliga 266, tingimusel et artikli 265 tingimused on täidetud. Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on saanud kooskõlas artikli 265 lõikega 2 loa kasutada sisehinnangu meetodi ja spetsiifiline positsioon varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingus kuulub sellise loa kohaldamisalasse, kohaldab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks sisehinnangu meetodit.
6.  
Edasiväärtpaberistamise positsiooni korral kasutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ SEC-SA meetodit kooskõlas artikliga 261, võttes arvesse artiklis 269 sätestatud muudatusi.
7.  
Kõigil muudel juhtudel määratakse väärtpaberistamise positsioonidele riskikaal 1 250  %.
8.  
Pädevad asutused teavitavad EBAt kõigist käesoleva artikli lõike 3 kohaselt saadud teadetest. EBA jälgib käesoleva artikli mõju kapitalinõuetele ja käesoleva artikli lõikega 4 seotud eri järelevalvetavasid, esitab komisjonile oma järelduste kohta igal aastal aruande ning annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suuniseid.

Artikkel 255

KIRB-i ja KSA arvutamine

1.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab 3. alajao alusel SEC-IRBA meetodit, arvutab ta KIRB-i vastavalt lõigetele 2–5.
2.  
►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad KIRB-i, korrutades riskiga kaalutud vara väärtuse, mille peaks 3. peatüki kohaselt arvutama aluspositsiooni puhul, kui seda ei oleks väärtpaberistatud, 8 %-ga ja jagades tulemuse aluspositsioonide väärtusega. KIRB väljendatakse kümnendarvuna, mis jääb nulli ja ühe vahele.
3.  

Riskiga kaalutud vara, mille väärtuse peaks 3. peatüki kohaselt aluspositsiooni jaoks arvutama, hõlmab KIRB-i arvutamisel järgmist:

a) 

väärtpaberistamise kõigist aluspositsioonidest oodatav kahju, sealhulgas makseviivituses olevad aluspositsioonid, mis kuuluvad kooskõlas 3. peatükiga jätkuvalt kogumisse, ning

b) 

kõigist aluspositsioonidest tekkiv ettenägematu kahju, sealhulgas kogumis makseviivituses olevatest aluspositsioonidest tekkiv kahju kooskõlas 3. peatükiga.

4.  
►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad väärtpaberistamise aluspositsioonide jaoks arvutada KIRB-i vastavalt 3. peatüki sätetele, mis käsitlevad ostetud nõuete puhul kapitalinõuete arvutamist. Sel eesmärgil käsitletakse jaenõudeid ostetud jaenõuetena ja mittejaenõudeid ostetud nõuetena ariühingute vastu.
5.  
►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad KIRB-i eraldi väärtpaberistamise aluspositsioonide lahjendusriski jaoks, kui lahjendusrisk on selliste positsioonide puhul oluline.

Kui lahjendus- ja krediidiriskidest tulenevat kahju käsitletakse väärtpaberistamises agregeeritult, koondavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ 3. alajao kohaldamisel lahjendusriski KIRB-i ja krediidiriski KIRB-i ühte KIRB-i. Kui kas krediidiriskist või lahjendusriskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.

Kui lahjendus- ja krediidiriski ei käsitleta väärtpaberistamises agregeeritult, muudavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ teises lõigus sätestatud käsitlust, et ühendada usaldusväärselt krediidi- ja lahjendusriski KIRB-id.

6.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab 3. alajao alusel SEC-SA meetodit, arvutab ta KSA, korrutades riskiga kaalutud vara väärtuse, mille peaks 2. peatüki kohaselt arvutama aluspositsiooni puhul, kui seda ei oleks väärtpaberistatud, 8 %-ga ja jagades tulemuse aluspositsioonide väärtusega. KSA väljendatakse kümnendarvuna, mis jääb nulli ja ühe vahele.

Käesoleva lõike kohaldamisel arvutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ aluspositsioonide väärtuse, tasaarvestamata spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt artiklitele 34 ja 110 ning tegemata muid omavahenditest mahaarvamisi.

7.  
Kui väärtpaberistamise struktuur hõlmab väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kasutamist, käsitletakse lõigete 1–6 kohaldamisel väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kõiki väärtpaberistamisega seotud positsioone aluspositsioonidena. Ilma et see piiraks eelneva kohaldamist, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ jätta KIRB-i või KSA arvutamisel väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja positsioonid aluspositsioonide kogumist välja juhul, kui väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja positsioonidest tulenev risk ei ole oluline või kui see ei mõjuta ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistamise positsiooni.

Rahastatud sünteetilise väärtpaberistamise korral võetakse KIRB-i või KSA arvutamisel arvesse krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade emiteerimisest saadud olulist tulu või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja muid rahastatud kohustusi, mida kasutatakse väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmisel tagatistena, kui tagatise krediidiriski puhul jaotatakse kahju seeriate kaupa.

8.  
Käesoleva artikli lõike 5 kolmanda lõigu kohaldamisel esitab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised, mis käsitlevad sobivaid meetodeid lahjendusriski KIRB-i ja krediidiriski KIRB-i ühendamiseks olukorras, kus neid riske ei käsitleta väärtpaberistamises agregeeritult.
9.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse tingimused, mille täitmisel lubatakse ►C6  finantsinstitutsioonidel ◄ arvutada aluspositsioonide kogumite KIRB-i vastavalt lõikele 4, eelkõige seoses järgmisega:

a) 

sisemine krediidipoliitika ja sisemudelid KIRB-i arvutamiseks väärtpaberistamiste puhul;

b) 

aluspositsioonide kogumiga seotud eri riskitegurite kasutamine ning, kui sellise kogumi kohta ei ole piisavalt täpseid ja usaldusväärseid andmeid, asendusandmete kasutamine makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks ning

c) 

hoolsuskohustuse nõuded nõuete müüjate ja muude väärtpaberistamise tehingu algatajate meetmete ja põhimõtete kontrollimiseks.

EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.

Artikkel 256

Alumise eraldamispunkti A ja ülemise eraldamispunkti D kindlaksmääramine

1.  
3. alajao kohaldamisel kehtestavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ alumiseks eraldamispunktiks A piirväärtuse, mille juures hakataks kahjusid aluspositsioonide kogumi sees allokeerima asjaomasele väärtpaberistamise positsioonile.

Alumine eraldamispunkt A väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes samasse või kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk (mis sisaldab riskipositsiooni ennast), ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.

2.  
3. alajao kohaldamisel kehtestavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ ülemiseks eraldamispunktiks D piirväärtuse, mille juures põhjustaksid kahjud aluspositsioonide kogumi sees asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeria puhul põhisumma täieliku kaotuse.

Ülemine eraldamispunkt D väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk, ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel käsitlevad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ ületagatust ja rahastatud reservikontosid seeriatena ning selliste reservikontode varasid aluspositsioonidena.
4.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel jätavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ kõrvale rahastamata reservikontod ja varad, mis ei paranda krediidikvaliteeti, näiteks varad, mis pakuvad ainult likviidsustoetust, valuuta- või intressimäära vahetustehingud ja sularahatagatise kontod, mis on nende positsioonidega väärtpaberistamises seotud. Rahastatud reservikontode ja krediidikvaliteeti parandavate varade puhul käsitleb ►C6  finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamise positsioonidena ainult nende kontode või varade neid osasid, mis katavad kahju.
5.  
Kui sama tehingu kahel või enamal kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonil on erinev lõpptähtaeg, kuid kahjud jagatakse proportsionaalselt, peab alumiste eraldamispunktide (A) ja ülemiste eraldamispunktide (D) arvutamine põhinema kõnealuste positsioonide agregeeritud laenujäägil ning sellest tulenevad alumised eraldamispunktid (A) ja ülemised eraldamispunktid (D) on samad.

▼M13

6.  
Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon käsitleb artikli 248 lõike 1 punktis e osutatud sünteetilisele ületulule vastavat väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtust sünteetilise väärtpaberistamise alumiste eraldamispunktide (A) ja ülemiste eraldamispunktide (D) arvutamisel seeriana ja korrigeerib teiste enda valduses olevate seeriate alumisi eraldamispunkte (A) ja ülemisi eraldamispunkte (D), liites selle riskipositsiooni väärtuse väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide summale. Teised finantsinstitutsioonid peale väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni sellist korrigeerimist ei tee.

▼M5

Artikkel 257

Seeria lõpptähtaja (MT) kindlaksmääramine

1.  

3. alajao kohaldamisel ja võttes arvesse lõiget 2 võivad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ määrata seeria lõpptähtajaks (MT) ühe järgmistest:

a) 

seeriaga seoses tasumisele kuuluvate lepinguliste maksete kaalutud keskmine lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:

image

kus CFt tähistab kõiki lepingulisi makseid (põhisumma, intressid ja teenustasud), mille laenuvõtja peab perioodil t tasuma, või

b) 

seeria lõplik õiguslik tähtaeg järgmise valemi kohaselt:

image

kus ML tähistab seeria lõplikku õiguslikku tähtaega.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel on seeria lõpptähtaja (MT) kindlaksmääramise puhul kõigil juhtudel alampiir üks aasta ja ülempiir viis aastat.
3.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioonile ◄ võib aluspositsioonist kahju tekkida lepingu tõttu, võtab ta väärtpaberistamise positsiooni lõpptähtaja kindlaksmääramisel arvesse lepingu lõpptähtaega ja asjaomase aluspositsiooni pikimat lõpptähtaega. Uuenevate nõuete korral kohaldatakse sellise positsiooni lepingukohast pikimat võimalikku järelejäänud tähtaega, mis võidakse uueneva perioodi jooksul lisada.
4.  
EBA jälgib kõnealuses valdkonnas valitsevaid eri tavasid, pöörates erilist tähelepanu käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisele, ning annab 31. detsembriks 2019 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised.



3. alajagu

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamise meetodid

Artikkel 258

Sisereitingute meetodi (SEC-IRBA) kasutamise tingimused

1.  

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad väärtpaberistamise positsiooni puhul riskiga kaalutud vara väärtuse SEC-IRBA meetodi kohaselt, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

positsioon on tagatud sisereitingute meetodil põhineva kogumiga või eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga, eeldusel et viimasel juhul saab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i vastavalt 3. jaole vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul;

b) 

väärtpaberistamise aluspositsioonide kohta kättesaadav teave on piisav, et ►C6  finantsinstitutsioon ◄ saaks KIRB-i arvutada, ning

c) 

►C6  finantsinstitutsioonil ◄ ei ole vastavalt lõikele 2 keelatud kasutada SEC-IRBA meetodit konkreetse väärtpaberistamise positsiooni puhul.

2.  

Kui väärtpaberistamisel on väga komplekssed või riskantsed aspektid, võivad pädevad asutused keelata üksikjuhtumi puhul SEC-IRBA meetodi kasutamise. Sel eesmärgil võib väga kompleksseteks või riskantseteks aspektideks pidada järgmist:

a) 

krediidikvaliteedi parandamine, mida võib õõnestada mõni muu põhjus peale portfellikahju;

b) 

aluspositsioonide kogumid, millel on suur sisemine korrelatsioon, kuna positsioonid on kontsentreerunud üksikutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele;

c) 

tehingud, mille puhul väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmine sõltub suurel määral KIRB-is kajastamata riskiteguritest, või

d) 

kahju äärmiselt keerukas jaotumine seeriate vahel.

Artikkel 259

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-IRBA meetodi kohaselt

1.  

SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades positsiooni artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis määratakse kindlaks järgmiselt (alampiir on kõigil juhtudel 15 %):



RW = 1 250  %

kui D ≤ KIRB

image

kui A ≥ KIRB

image

kui A < KIRB < D

kus:

KIRB

on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu määratletud artiklis 255;

D

on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256;

A

on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256;

image

kus:

a

=

– (1/(p * KIRB))

u

=

D – KIRB

l

=

max (A – KIRB; 0)

kus:

image

kus:

N

on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonide tegelik arv, mis on arvutatud vastavalt lõikele 4;

LGD

on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on arvutatud vastavalt lõikele 5;

MT

on seeria lõpptähtaeg, mis on määratud vastavalt artiklile 257;

Parameetrid A, B, C, D ja E määratakse kindlaks järgmise tabeli alusel:



 

A

B

C

D

E

Mittejaenõuded

Kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25)

0

3,56

-1,85

0,55

0,07

Kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25)

0,11

2,61

-2,91

0,68

0,07

Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25)

0,16

2,87

-1,03

0,21

0,07

Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25)

0,22

2,35

-2,46

0,48

0,07

Jaenõuded

Kõrgem nõudeõiguse järk

0

0

-7,48

0,71

0,24

Mitte kõrgem nõudeõiguse järk

0

0

-5,78

0,55

0,27

2.  
Kui sisereitingute meetodil põhinevas aluskogumis on nii jaenõudeid kui ka mittejaenõudeid, jagatakse kogum kaheks: jaenõuete alamkogumiks ja mittejaenõuete alamkogumiks, ning iga alamkogumi jaoks leitakse eraldi p-parameeter (ja vastavad sisendparameetrid N, KIRB ja LGD). Tehingu kaalutud keskmine p-parameeter arvutatakse iga alamkogumi p-parameetrite ja igasse alamkogumisse kuuluvate positsioonide nominaalse suuruse põhjal.
3.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumi suhtes SEC-IRBA meetodit, arvutatakse p-parameeter ainult selliste aluspositsioonide põhjal, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit. Aluspositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit, jäetakse seega kõrvale.
4.  

Riskipositsioonide tegelik arv (N) arvutatakse järgmiselt:

image

kus EADi tähistab makseviivituses olevat riskipositsiooni väärtust, mis on seotud kogumisse kuuluva i-nda riskipositsiooniga

Kui ühe võlgniku suhtes on mitu riskipositsiooni, konsolideeritakse need ja neid käsitatakse ühe positsioonina.

5.  

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) arvutatakse järgmiselt:

image

kus LGDi tähistab keskmist LGD-d, mis on seotud kõigi i-nda võlgniku suhtes olevate positsioonidega.

Kui ostetud nõuete puhul käsitletakse krediidiriski ja lahjendusriski väärtpaberistamise raames agregeeritult, arvutatakse LGD sisend krediidiriski LGD ja lahjendusriski 100 % LGD kaalutud keskmisena. Kaalud on vastavalt krediidiriski ja lahjendusriski eraldiseisvad kapitalinõuded sisereitingute meetodi põhjal. Kui kas krediidiriskist või lahjendusiskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.

6.  

Kui kogumisse kuuluva suurima aluspositsiooni osa (C1) ei ole suurem kui 3 %, võivad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada N-i ja riskipositsioonidega kaalutud keskmiste makseviivitusest tingitud kahjumäärade arvutamiseks järgmist lihtsustatud meetodit:

image

LGD = 0,50

kus

Cm

tähistab kogumi osa, mis vastab suurimate m riskipositsioonide summale ning

m

i määrab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ .

Kui kättesaadav on ainult C1 ja see ei ole suurem kui 0,03, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ määrata LGD-ks 0,50 ja N-iks 1/C1.

7.  

Kui positsioon on tagatud eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga ning ►C6  finantsinstitutsioon ◄ saab arvutada KIRB-i vastavalt artikli 258 lõike 1 punktile a vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul, arvutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ aluspositsioonide kogumi omavahendite nõude järgmiselt:

image

kus

d on osa selliste aluspositsioonide vara väärtusest, mille kohta saab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i kõigi aluspositsioonide vara väärtuse kohta,

8.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on väärtpaberistamise positsioon tuletisinstrumendi kujul, et maandada tururiske, sealhulgas intressi- või valuutariske, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ anda sellele tuletisinstrumendile tuletatud riskikaalu, mis on võrdväärne käesoleva artikli kohaselt arvutatud võrdluspositsiooni riskikaaluga.

Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.

Artikkel 260

Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-IRBA meetodi kohaselt

SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 259, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

riskikaalu alampiir kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide puhul = 10 %

image

Artikkel 261

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-SA meetodi kohaselt

1.  

SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis leitakse järgmiselt (alampiir kõigil juhtudel 15 %):



RW = 1 250  %

kui D ≤ KA

image

kui A ≥ KA

image

kui A < KA < D

kus:

D

on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256;

A

on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256;

KA

on vastavalt lõikele 2 arvutatud parameeter,

image

kus:

a

=

– (1/(p · KA))

u

=

D – KA

l

=

max (A – KA; 0)

p

=

1 väärtpaberistamise positsiooni puhul, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioon

2.  

Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse KA järgmiselt:

image

kus:

KSA on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu on määratletud artiklis 255;

W =:

a) 

makseviivituses olevate aluspositsioonide nimiväärtuste summa ja

b) 

kõigi aluspositsioonide nimiväärtuse summa jagatis.

Sel eesmärgil tähendab makseviivituses olev riskipositsioon aluspositsiooni: i) mille tähtajast on möödas 90 päeva või rohkem; ii) millega seoses kohaldatakse pankroti- või maksejõuetusmenetlust; iii) millega seoses kohaldatakse sundtäitmist või sarnast menetlust või iv) mis on väärtpaberistamise dokumentatsiooni kohaselt makseviivituses.

Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit 5 % või vähema kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutada SEC-SA meetodit, tingimusel et KA arvutamisel tehakse järgmised kohandused:

image

Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1 250  %.

3.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on väärtpaberistamise positsioon tuletisinstrumendi kujul, et maandada tururiske, sealhulgas intressi- või valuutariske, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ anda sellele tuletisinstrumendile tuletatud riskikaalu, mis on võrdväärne käesoleva artikli kohaselt arvutatud võrdluspositsiooni riskikaaluga.

Käesoleva lõike kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes on kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.

Artikkel 262

Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-SA meetodi kohaselt

SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 261, võttes arvesse järgmisi muudatusi:

riskikaalu alampiir kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide puhul = 10 %
p = 0,5.

Artikkel 263

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-ERBA meetodi kohaselt

1.  
SEC-ERBA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse vastavalt käesolevale artiklile kohaldatava riskikaaluga.
2.  

Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas lõikega 7 tuletada, kasutatakse järgmisi riskikaale:



Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

Kõik muud reitingud

Riskikaal

15  %

50  %

100  %

1 250  %

3.  

Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7 tuletada, kasutatakse tabelis 2 esitatud riskikaale, mida on kooskõlas artikliga 257 ja käesoleva artikli lõikega 4 asjakohaselt kohandatud vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele:



Tabel 2

Krediidikvaliteedi aste

Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria

Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria

Seeria lõpptähtaeg (MT)

Seeria lõpptähtaeg (MT)

1 aasta

5 aastat

1 aasta

5 aastat

1

15  %

20  %

15  %

70  %

2

15  %

30  %

15  %

90  %

3

25  %

40  %

30  %

120  %

4

30  %

45  %

40  %

140  %

5

40  %

50  %

60  %

160  %

6

50  %

65  %

80  %

180  %

7

60  %

70  %

120  %

210  %

8

75  %

90  %

170  %

260  %

9

90  %

105  %

220  %

310  %

10

120  %

140  %

330  %

420  %

11

140  %

160  %

470  %

580  %

12

160  %

180  %

620  %

760  %

13

200  %

225  %

750  %

860  %

14

250  %

280  %

900  %

950  %

15

310  %

340  %

1 050  %

1 050  %

16

380  %

420  %

1 130  %

1 130  %

17

460  %

505  %

1 250  %

1 250  %

Kõik muud

1 250  %

1 250  %

1 250  %

1 250  %

4.  
Selleks et leida selliste seeriate riskikaal, mille lõpptähtaeg on 1 kuni 5 aastat, kasutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ selliste riskikaalude lineaarset interpolatsiooni, mida kohaldatakse tabeli 2 kohaselt vastavalt ühe- ja viieaastase lõpptähtaja suhtes.
5.  

Selleks et võtta arvesse seeria paksust, arvutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate puhul järgmiselt:

image

kus

T = väärtpaberistamise seeria paksus, mis võrdub D – A,

kus

D

on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256;

A

on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256.

6.  
Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate riskikaalud, mis tulenevad lõigetest 3, 4 ja 5, on vähemalt 15 %. Lisaks ei ole tulenevad riskikaalud väiksemad kui riskikaal, mis vastab sama väärtpaberistamise hüpoteetilisele kõrgema nõudeõiguse järguga seeriale, millel on sama krediidikvaliteedi hinnang ja lõpptähtaeg.
7.  

Kaudsete reitingute kasutamisel annavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ reitinguta positsioonile kaudse reitingu, mis on võrdväärne sellise reitinguga võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnanguga, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

võrdluspositsioon kuulub reitinguta väärtpaberistamise positsiooniga võrreldes kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku; kui samasse nõudeõiguse järku kuuluvat positsiooni ei ole, kuulub võrdluspositsioon reitinguta positsiooniga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku;

b) 

võrdluspositsioonil ei ole kolmanda isiku tagatisi ja selle krediidikvaliteeti ei ole parandatud muul viisil, mis ei ole reitinguta positsiooni puhul kättesaadav;

c) 

võrdluspositsiooni lõpptähtaeg peab olema asjaomase reitinguta positsiooni omaga võrdne või sellest pikem;

d) 

mis tahes kaudseid reitinguid ajakohastatakse pidevalt, et võtta arvesse võimalikke muutusi võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnangus.

8.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on väärtpaberistamise positsioon tuletisinstrumendi kujul, et maandada tururiske, sealhulgas intressi- või valuutariske, võib ►C6  finantsinstitutsioon ◄ anda sellele tuletisinstrumendile tuletatud riskikaalu, mis on võrdväärne käesoleva artikli kohaselt arvutatud võrdluspositsiooni riskikaaluga.

Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.

Artikkel 264

Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-ERBA meetodi kohaselt

1.  
SEC-ERBA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 263, võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatud muudatusi.
2.  

Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, kohaldatakse järgmisi riskikaale:



Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

Kõik muud reitingud

Riskikaal

10  %

30  %

60  %

1 250  %

3.  

Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, määratakse riskikaalud kindlaks tabeli 4 alusel ja neid kohandatakse kooskõlas artikliga 257 ja artikli 263 lõikega 4 vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas artikli 263 lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele.



Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste

Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria

Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria

Seeria lõpptähtaeg (MT)

Seeria lõpptähtaeg (MT)

1 aasta

5 aastat

1 aasta

5 aastat

1

10  %

10  %

15  %

40  %

2

10  %

15  %

15  %

55  %

3

15  %

20  %

15  %

70  %

4

15  %

25  %

25  %

80  %

5

20  %

30  %

35  %

95  %

6

30  %

40  %

60  %

135  %

7

35  %

40  %

95  %

170  %

8

45  %

55  %

150  %

225  %

9

55  %

65  %

180  %

255  %

10

70  %

85  %

270  %

345  %

11

120  %

135  %

405  %

500  %

12

135  %

155  %

535  %

655  %

13

170  %

195  %

645  %

740  %

14

225  %

250  %

810  %

855  %

15

280  %

305  %

945  %

945  %

16

340  %

380  %

1 015  %

1 015  %

17

415  %

455  %

1 250  %

1 250  %

Kõik muud

1 250  %

1 250  %

1 250  %

1 250  %

Artikkel 265

Sisehinnangu meetodi kohaldamisala ja selle kasutamise nõuded

1.  
►C6  finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada riskiga kaalutud vara väärtuse seoses reitinguta positsiooniga varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmides või tehingutes sisehinnangu meetodi kohaselt kooskõlas artikliga 266, juhul kui on täidetud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused.

Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ on saanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loa kasutada sisehinnangu meetodi ja spetsiifiline positsioon varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis või tehingus kuulub sellise loa kohaldamisalasse, kohaldab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks sisehinnangu meetodit.

2.  

Pädevad asutused annavad ►C6  finantsinstitutsioonidele ◄ loa sisehinnangu meetodi kasutamiseks selgelt määratletud kohaldamisala raames, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

kõik varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberis olevad positsioonid on reitingu saanud positsioonid;

b) 

riskipositsiooni krediidikvaliteedi sisehinnangu puhul on arvesse võetud vähemalt ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavat avalikult kättesaadavat hindamismetoodikat, mis on tagatud sama liiki riskipositsioonidega nagu väärtpaberistatud riskipositsioonid;

c) 

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaber emiteeritakse peamiselt kolmandatest isikutest investoritele;

d) 

►C6  finantsinstitutsiooni ◄ sisehindamise protsess on vähemalt sama konservatiivne kui selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste avalikult kättesaadavad hinnangud, kes on andnud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile välishinnangu, eelkõige seoses stressitegurite ja muude asjakohaste kvantitatiivsete elementidega;

e) 

►C6  finantsinstitutsiooni ◄ sisehinnangu metoodikas võetakse arvesse selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõiki asjakohaseid avalikult kättesaadavaid reitingu andmise metoodikaid, kes annavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile reitingu, ja see hõlmab krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangutele vastavaid reitinguklasse. ►C6  Finantsinstitutsioonil ◄ peab olema sisedokumentide hulgas seletuskiri, milles kirjeldatakse, kuidas käesolevas punktis sätestatud nõuded täideti, ja ta peab seda seletuskirja korrapäraselt ajakohastama;

f) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisehinnangu metoodikat sisemises riskijuhtimises, sealhulgas otsuste tegemise, infohalduse ja kapitali sisemise allokeerimise protsessis;

g) 

►C6  sise- või välisaudiitorid, krediidikvaliteeti hindav asutus või finantsinstitutsioonisisene krediidiriski kontrollimise või riskijuhtimise funktsiooni täitja teeb korrapäraselt kontrolli sisemiste hinnangute andmise protsessi üle ja selle üle, kui täpsed on sisehinnangud finantsinstitutsiooni varaga tagatud ◄ kommertsväärtpaberite programmist või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingust tulenevate riskipositsioonide krediidikvaliteedile;

h) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ jälgib oma sisereitingute tulemuslikkust aja jooksul, et hinnata sisehinnangu metoodika toimimist, ja juhul kui riskipositsioonide tulemusnäitajad lahknevad pidevalt sisereitingute poolt näidatust, kohandab kõnealust metoodikat vastavalt vajadusele;

i) 

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm hõlmab väärtpaberite emissiooni tagamise ja kohustuste juhtimise standardeid programmihaldurile mõeldud suuniste kujul ja need käsitlevad vähemalt järgmist:

i) 

vara aktsepteeritavuse kriteeriumid, võttes arvesse punkti j;

ii) 

likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamise pakkumisest tulenevate riskipositsioonide liigid ja rahaline väärtus;

iii) 

kahjumite jaotus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu väärtpaberistamise positsioonide vahel;

iv) 

ülekantud vara juriidiline ja majanduslik eraldatus vara müüvast üksusest;

j) 

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi vara aktsepteeritavuse kriteeriumidega on ette nähtud vähemalt järgmine:

i) 

sellise vara ostmise välistamine, mis on pikalt tähtajaks tasumata või makseviivituses;

ii) 

üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale liigse kontsentreerumise piiramine; ning

iii) 

ostetava vara kehtivusaja piiramine;

k) 

tehakse vara müüja krediidiriski- ja äriprofiili analüüs, sh hinnatakse vähemalt vara müüja

i) 

varasemaid ja tulevasi oodatavaid majandustulemusi;

ii) 

praegust turuosa ja oodatavat tulevast konkurentsivõimet;

iii) 

finantsvõimendust, rahavooge, intressimaksete kattevara ja võlareitingut; ning

iv) 

väärtpaberite emissiooni tagamise standardeid, maksete vahendamise võimet ja sissenõudmisprotsesse;

l) 

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmil on sissenõudmispõhimõtted ja -protsessid, milles on võetud arvesse maksete vahendaja tegevussuutlikkust ja krediidikvaliteeti, ning programm sisaldab elemente, mis maandavad müüja ja maksete vahendaja tulemusnäitajatega seonduvaid riske. Käesoleva punkti kohaldamisel võib tulemusnäitajatega seonduvaid riske maandada käivitavate teguritega, mis põhinevad müüja või maksete vahendaja praegusel krediidikvaliteedil, et välistada rahaliste vahendite mitteeristatavust müüja või maksete vahendaja makseviivituse korral;

m) 

sellisest varade kogumist tuleneva kahju koguhinnangus, mis võidakse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames osta, võetakse arvesse kõiki potentsiaalse riski allikaid, nagu krediidirisk ja lahjendusrisk;

n) 

kui müüja pakutud krediidikvaliteedi parandamise suurus on määratud ainult krediidiga seotud kahjude alusel ja kui lahjendusrisk on asjaomase varade kogumi puhul oluline, sisaldab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm eraldi reservi lahjendusriski jaoks;

o) 

nõutava krediidikvaliteedi parandamise suurus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames arvutatakse, võttes arvesse mitme varasema aasta andmeid, sealhulgas kahjud, viivituses olevad nõuded, lahjendused ja nõuete käibekordaja;

p) 

varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm sisaldab riskipositsioonide ostmise osas struktuurseid elemente, et leevendada alusportfelli krediidikvaliteedi võimalikku halvenemist. Selliste elementide hulgas võivad olla riskipositsioonide kogumile eriomased likvideerimise käivitavad tegurid;

q) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ hindab aluspositsioonide kogumi näitajaid, näiteks selle kaalutud keskmist krediidihinnangut, ning teeb kindlaks võimaliku kontsentreerumise üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale ja varakogumi kontsentreerituse.

3.  
Kui lõike 2 punktiga g ette nähtud kontrolli teevad ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ siseauditi, krediidiriski kontrollimise või riskijuhtimise funktsiooni täitjad, peavad nad olema sõltumatud ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ sisemistest varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi äri- ja kliendisuhetega tegelemise funktsiooni täitjatest.
4.  

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada sisehinnangu meetodit, ei kasuta sisehinnangu meetodi kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide puhul muid meetodeid, välja arvatud juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et tal on selleks mõjuvad põhjused;

b) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

Artikkel 266

Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine sisehinnangu meetodi kohaselt

1.  
Sisehinnangu meetodi kohaselt paigutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu reitinguta positsiooni oma sisehinnangu põhjal ühte artikli 265 lõike 2 punktis e sätestatud reitinguklassi. Positsioonile antakse tuletatud reiting, mis on sama kui asjaomasele reitinguklassile artikli 265 lõike 2 punkti e kohaselt vastavad krediidikvaliteedi hinnang.
2.  
Kooskõlas lõikega 1 tuletatud reiting peab selle esmase andmise ajal olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu tasemel või sellest kõrgemal tasemel ja seda käsitletakse riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel vastavalt kas artikli 263 või 264 kohaselt samaväärsena krediidikvaliteeti hindava asutuse antud aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnanguga.



4. alajagu

Väärtpaberistamise positsioonide ülempiirid

Artikkel 267

Maksimaalne riskikaal kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide korral: aluspositsioonide arvessevõtmise meetod

1.  
►C6  finantsinstitutsioon ◄ , kes teab igal ajahetkel seda, millest aluspositsioonid koosnevad, võib anda kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile maksimaalse riskikaalu, mis on võrdväärne riskipositsioonide kaalutud keskmise riskikaaluga, mis antaks aluspositsioonidele juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.
2.  
Kui tegemist on aluspositsioonide kogumitega ja ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab ainult standardmeetodit või sisereitingute meetodit, võrdub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooni maksimaalne riskikaal riskipositsioonidega kaalutud keskmise riskikaaluga, mida kohaldataks vastavalt kas 2. või 3. peatüki kohaselt aluspositsioonide suhtes juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.

Eri liiki aluspositsioonidest koosnevate kogumite korral arvutatakse maksimaalne riskikaal järgmiselt:

a) 

kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-IRBA meetodit, määratakse sellele aluspositsioonide kogumi osale, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit, vastav standardmeetodikohane riskikaal, ning sellele osale, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, vastav sisereitingute meetodi kohane riskikaal;

b) 

kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-SA meetodit või SEC-ERBA meetodit, võrdub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide maksimaalne riskikaal standardmeetodi kohase kaalutud keskmise riskikaaluga aluspositsioonide puhul.

3.  

Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab riskikaal, mida kohaldataks sisereitingute meetodi kohaselt vastavalt 3. peatükile:

a) 

12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja

b) 

aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuse jagatist.

4.  
Kui vastavalt lõikele 1 arvutatud maksimaalne riskikaal on väiksem kui artiklites 259–264 sätestatud asjaomased riskikaalu alampiirid, kasutatakse vastavalt lõikele 1 arvutatud maksimaalset riskikaalu.

Artikkel 268

Maksimaalsed kapitalinõuded

1.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor või muu ►C6  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab SEC-IRBA meetodit, või ►C6  finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor, kes kasutab SEC-SA või SEC-ERBA meetodit, võib kohaldada hoitava väärtpaberistamise positsiooni suhtes maksimaalset kapitalinõuet, mis on võrdväärne kapitalinõuetega, mis oleks aluspositsioonide puhul arvutatud 2. või 3. peatüki kohaselt juhul, kui neid ei oleks väärtpaberistatud. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab sisereitingute meetodil põhinev kapitalinõue oodatavat kahju, mis on seotud 3. peatüki alusel arvutatud riskipositsioonidega, ja ettenägematut kahju.
2.  
Eri liiki aluspositsioonidest koosnevate kogumite korral leitakse maksimaalne kapitalinõue, arvutades vastavalt lõikele 1 aluspositsioonide selliste osade riskipositsioonidega kaalutud keskmise, mille puhul saab kasutada sisereitingute ja standardmeetodit.
3.  

Maksimaalse kapitalinõude leidmiseks korrutatakse lõike 1 või 2 kohaselt arvutatud summa huvide suurima osakaaluga, mis ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes seeriates (V), ning seda väljendatakse protsentides ja arvutatakse järgmiselt:

a) 

kui ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on üks või mitu väärtpaberistamise positsiooni, mis kuuluvad samasse väärtpaberistamise seeriasse, võrdub V ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ konkreetsesse seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide nimiväärtuse ja seeria nimiväärtuse jagatisega;

b) 

kui ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistamise positsioonid kuuluvad eri seeriatesse, võrdub V huvide maksimaalse osakaaluga seeriate lõikes. Huvide osakaal arvutatakse iga seeria puhul vastavalt punktile a.

4.  
Väärtpaberistamise positsiooni maksimaalse kapitalinõude arvutamisel vastavalt käesolevale artiklile lahutatakse kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha müügitulu ning krediidikvaliteeti parandavad ja ainult intressi saamisel põhinevad varad, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingust.



5. alajagu

Muud sätted

Artikkel 269

Edasiväärtpaberistamine

1.  

Edasiväärtpaberistamise positsiooni korral kasutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ SEC-SA meetodit kooskõlas artikliga 261, tehes järgmised muudatused:

a) 

W = 0 iga väärtpaberistamise seeriast tuleneva riskipositsiooni puhul aluspositsioonide kogumis;

b) 

p = 1,5;

c) 

tulenev riskikaalu alampiir on vähemalt 100 %.

2.  
Aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide KSA arvutatakse vastavalt 2. alajaole.
3.  
4. alajaos sätestatud maksimaalseid kapitalinõudeid edasiväärtpaberistamise positsioonide suhtes ei kohaldata.
4.  
Kui aluspositsioonide kogum koosneb eri väärtpaberistamise seeriatest ja muud liiki varadest, on parameeter KA eraldi iga riskipositsioonide alarühma puhul arvutatud KA nimiväärtuses riskipositsioonidega kaalutud keskmine.

▼M13

Artikkel 269a

Viivisnõuete väärtpaberistamise käsitlemine

1.  

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„viivisnõuete väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 25 määratletud viivisnõuete väärtpaberistamine;

b) 

„kvalifitseeruv viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine” – viivisnõuete traditsiooniline väärtpaberistamine, mille tagastamatu ostuhinna allahindlus on aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal vähemalt 50 % aluspositsioonide tagasimaksmata summast.

2.  
Viivisnõuete väärtpaberistamise positsiooni riskikaal arvutatakse vastavalt artiklile 254 või 267. Riskikaalu alampiir on 100 %, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.
3.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 2 määravad finantsinstitutsioonid kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile 100 % riskikaalu, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 263.
4.  
Finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad sisereitingute meetodit kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide suhtes vastavalt 3. peatükile ja kellel ei ole lubatud kasutada selliste riskipositsioonide puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ei kasuta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks viivisnõuete väärtpaberistamise puhul SEC-IRBA meetodit ega kohalda lõiget 5 või 6.
5.  
Artikli 268 lõike 1 kohaldamisel võetakse kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju arvesse pärast tagastamatu ostuallahindluse ja kui see on kohaldatav, täiendavate spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste mahaarvamist.

Finantsinstitutsioonid teevad arvutuse vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

CRmax

=

maksimaalne kapitalinõue kvalifitseeruva viivisnõuete traditsioonilise väärtpaberistamise korral;

RWEAIRB

=

selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

ELIRB

=

selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

NRPPD

=

tagastamatu ostuallahindlus;

EVIRB

=

selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

EVPool

=

kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;

SCRAIRB

=

väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni puhul finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD); investoritest finantsinstitutsioonide puhul on summa null;

RWEASA

=

selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit.

6.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võivad finantsinstitutsioonid juhul, kui artiklis 267 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt arvutatud riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal on väiksem kui 100 %, kohaldada madalamat riskikaalu, mille puhul on riskikaalu alampiir 50 %.

Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad positsiooni suhtes SEC-IRBA meetodit ning kellel on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid kõigi aluspositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse 3. peatüki kohaselt sisereitingute meetodit, arvavad esimese lõigu kohaldamisel maha tagastamatu ostuallahindluse ja asjakohasel juhul täiendavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste aluspositsioonide oodatavast kahjust ja riskipositsiooni väärtusest, mis on seotud kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooniga kvalifitseeruvas viivisnõude traditsioonilises väärtpaberistamises, vastavalt järgmisele valemile:

image

kus

RWmax

=

riskikaal, mida kohaldatakse enne alampiiri kohaldamist kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes kvalifitseeruvas viivisnõuete traditsioonilises väärtpaberistamises, kui kasutatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

RWEAIRB

=

selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

RWEASA

=

selliste aluspositsioonide riskiga kaalutud varade summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;

ELIRB

=

selliste aluspositsioonide oodatava kahju summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

NRPPD

=

tagastamatu ostuallahindlus;

EVIRB

=

selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit;

EVpool

=

kõigi kogumisse kuuluvate aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa;

EVSA

=

selliste aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit;

SCRAIRB

=

väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni tehtud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised seoses nende aluspositsioonidega, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, üksnes juhul kui ja sel määral, mil need korrigeerimised ületavad tagastamatut ostuallahindlust (NRPPD).

7.  

Käesoleva artikli kohaldamisel lahutatakse tagastamatu ostuallahindluse arvutamiseks punktis b osutatud summa punktis a osutatud summast:

a) 

viivisnõuete väärtpaberistamise aluspositsioonide tagasimaksmata summa ajal, mil need riskipositsioonid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale üle kanti;

b) 

järgmise summa:

i) 

kolmandast isikust investoritele müüdud viivisnõuete väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade esialgne müügihind, ja

ii) 

aluspositsioonide väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale ülekandmise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja omanduses olevate väärtpaberistamise seeriate või, kui see on asjakohane, seeriate osade tagasimaksmata summa.

Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel korrigeeritakse tagastamatu ostuallahindluse arvutuse tulemust tehingu kogu kehtivusaja jooksul allapoole, võttes arvesse realiseeritud kahjumit. Aluspositsioonide tagasimaksmata summa vähenemine, mis tuleneb realiseeritud kahjumist, vähendab tagastamatut ostuallahindlust, mille alammäär on null.

Kui allahindlus on struktureeritud nii, et selle saab väärtpaberistamise tehingu algatajale täielikult või osaliselt tagasi maksta, ei loeta sellist allahindlust käesoleva artikli kohaldamisel tagastamatuks ostuallahindluseks.

▼M13

Artikkel 270

Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid bilansilistes standardväärtpaberistamistes

1.  

Väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon võib arvutada määruse (EL) nr 2017/2402 artikli 26a lõikes 1 osutatud bilansilise standardväärtpaberistamise riskiga kaalutud vara väärtuse väärtpaberistamise positsiooniga kooskõlas vastavalt käesoleva määruse artikliga 260, 262 või 264, kui selle positsiooniga seoses on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

väärtpaberistamine vastab artikli 243 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

b) 

positsioon kvalifitseerub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsiooniks.

2.  

EBA jälgib lõike 1 kohaldamist eelkõige seoses järgmisega:

a) 

selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, turumaht ja turuosa eri varaklasside lõikes;

b) 

kahju kindlakstehtud jaotumine bilansilise standardväärtpaberistamise kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ja muudele seeriatele, kui väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab selliste väärtpaberistamiste kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni suhtes lõiget 1;

c) 

lõike 1 kohaldamise mõju finantsinstitutsioonide finantsvõimendusele;

d) 

selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste, mille suhtes väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioon kohaldab lõiget 1, mõju kapitaliinstrumentide emiteerimisele asjaomaste väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsioonide poolt.

3.  
EBA esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande 10. aprilliks 2023.
4.  
Komisjon esitab 10. oktoobriks 2023 lõikes 3 osutatud aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ülemäärase finantsvõimenduse riskile, mis tuleneb selliste bilansiliste standardväärtpaberistamiste kasutamisest, mida saab käsitada vastavalt lõikele 1, ning nimetatud kasutamise kaudu väärtpaberistamise tehingu algatanud finantsinstitutsiooni poolse kapitaliinstrumentide emiteerimise võimalikule asendamisele. Kui see on asjakohane, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

▼M5

Artikkel 270a

Täiendav riskikaal

1.  
Kui ►C6  finantsinstitutsioon ◄ g ei vasta ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ hooletuse või tegevusetuse tõttu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele mõnes olulises osas, kehtestavad pädevad asutused proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust ülemmääraga 1 250  %, mida kohaldatakse asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes käesoleva määruse artikli 247 lõikes 6 või artikli 337 lõikes 3 sätestatud viisil. Täiendav riskikaal suureneb progresseeruvalt hoolsuskohustust ja riskijuhtimist käsitlevate sätete iga järgneva rikkumise korral. Pädevad asutused võtavad arvesse teatavate väärtpaberistamiste puhul määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 lõikes 5 ette nähtud erandeid, vähendades riskikaalu, mida nad muidu käesoleva artikli alusel kohaldaksid sellise väärtpaberistamise korral, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 6 lõiget 5.
2.  
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu järelevalvetavade lähendamise lihtsustamiseks lõike 1 rakendamisega, sealhulgas hoolsuskohustuse ja riskijuhtimise kohustuse eiramise korral võetavad meetmed. EBA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.



4. Jagu

Välised krediidikvaliteedi hinnangud

Artikkel 270b

Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

►C6  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult krediidikvaliteedi hinnanguid, juhul kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.

Artikkel 270c

Nõuded, millele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang peab vastama

3. jao kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel kasutavad ►C6  finantsinstitutsioonid ◄ krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) 

krediidikvaliteedi hinnangus kajastuvate makseliikide vahel ja selliste makseliikide vahel, millele ►C6  finantsinstitutsioonil ◄ on õigus selle lepingu alusel, millest tuleneb kõnealune väärtpaberistamise positsioon, ei ole mittevastavusi;

b) 

krediidikvaliteeti hindav asutus avaldab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009 krediidikvaliteedi hinnangud ning kahjude ja rahavoogude analüüsi andmed, reitingute tundlikkuse muutuste suhtes reitingute aluseks olevates eeldustes, sealhulgas aluspositsioonide tulemusnäitajates, samuti menetlused, metoodika, eeldused ning krediidikvaliteedi hinnangute aluseks olevad põhielemendid. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse teave avaldatuks, kui see on avaldatud kättesaadavas vormis. Teavet, mis tehakse kättesaadavaks vaid piiratud arvule üksustele, ei loeta avaldatuks;

c) 

krediidikvaliteedi hinnangud on kaasatud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksisse;

d) 

krediidikvaliteedi hinnangud ei põhine täielikult ega osaliselt ►C6  finantsinstitutsiooni ◄ enda antud tagatiseta toetusel. Kui positsioon põhineb täielikult või osaliselt tagatiseta toetusel, käsitleb ►C6  finantsinstitutsioon ◄ asjaomast positsiooni sellelt riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel 3. jao kohaselt selliselt, nagu see oleks reitinguta;

e) 

krediidikvaliteeti hindav asutus on võtnud kohustuse avaldada selgitused selle kohta, kuidas aluspositsioonide tulemusnäitajad mõjutavad asjaomast krediidikvaliteedi hinnangut.

Artikkel 270d

Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine

1.  
►C6  Finantsinstitutsioon ◄ võib otsustada määrata ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, kelle antud krediidikvaliteedi hinnanguid kasutatakse riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel käesoleva peatüki alusel (edaspidi „krediidikvaliteeti hindav määratud asutus”).
2.  

►C6  Finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma väärtpaberistamise positsioonidega seotud krediidikvaliteedi hinnanguid järjepidevalt ja mittevalikuliselt ning täidab sel eesmärgil järgmised nõuded:

a) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on sama väärtpaberistamise ühtedes väärtpaberistamise seeriates, ja teise krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on selle väärtpaberistamise teistes väärtpaberistamise seeriates, millele esimene neist krediidikvaliteeti hindavatest asutustest võib olla reitingu andnud või mitte;

b) 

kui positsioonil on kaks krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ vähem soodsat krediidikvaliteedi hinnangut;

c) 

kui positsioonil on kolm või rohkem krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutatakse kahte kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut on erinevad, kasutatakse neist kahest vähem soodsat;

d) 

►C6  finantsinstitutsioon ◄ ei taotle aktiivselt vähem soodsate reitingute tühistamist.

3.  
Kui väärtpaberistamise aluspositsioonidel on täielik või osaline 4. peatüki alusel aktsepteeritav krediidiriski kaitse ja sellise kaitse mõju kajastub krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt väärtpaberistamise positsioonile antud krediidikvaliteedi hinnangus, kasutab ►C6  finantsinstitutsioon ◄ sellele krediidikvaliteedi hinnangule vastavat riskikaalu. Kui käesolevas lõikes osutatud krediidiriski kaitse ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritav, siis krediidikvaliteedi hinnangut arvesse ei võeta ja väärtpaberistamise positsiooni käsitletakse reitinguta positsioonina.
4.  
Kui väärtpaberistamise positsioonil on 4. peatüki alusel aktsepteeritav krediidiriski kaitse ja sellise kaitse mõju kajastub krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt positsioonile antud krediidikvaliteedi hinnangus, käsitleb ►C6  finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamise positsiooni reitinguta positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud varade väärtuse kooskõlas 4. peatükiga.

Artikkel 270e

Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine

EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata objektiivselt ja järjekindlat kindlaks, millisele käesoleva peatüki kohasele krediidikvaliteedi astmele iga krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb EBA eelkõige järgmist:

a) 

eristab igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhtelisi riskiastmeid;

b) 

võtab arvesse kvantitatiivseid tegureid, nagu makseviivituse- või kahjumäärad ning iga krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute varasem täpsus erinevate varaklasside lõikes;

c) 

võtab arvesse kvalitatiivseid tegureid, nagu see, millist liiki tehinguid krediidikvaliteeti hindav asutus hindab, tema metoodikat ja tema antud krediidikvaliteedi hinnangute tähendust, eelkõige seda, kas nende puhul võetakse arvesse oodatava kahju määra või nn esimese euro kahju (first euro loss) ning intresside õigeaegset tasumist või intresside lõplikku tasumist;

d) 

püüab tagada, et väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel sama riskikaalu, vastaksid samaväärsetele krediidiriski tasemetele.

EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.

Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.

▼C2



6. PEATÜKK

Vastaspoole krediidirisk



1. jagu

Mõisted

Artikkel 271

Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ määrab II lisas loetletud tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse kindlaks käesoleva peatüki kohaselt.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib määrata repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse 4. peatüki kohaldamise asemel kindlaks käesoleva peatüki kohaselt.

Artikkel 272

Mõisted

Käesoleva peatüki ja käesoleva osa VI jaotise kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

Üldised mõisted
1) 

„vastaspoole krediidirisk” (CRR) – risk, et tehingu vastaspool satub makseviivitusse enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist.

Tehingute liigid
2) 

„pika arveldustähtajaga tehingud” – tehingud, mille raames vastaspool kohustub kandma üle väärtpaberi, kauba või teatava summa valuutat raha, muude finantsinstrumentide või kaupade vastu või vastupidi lepingus täpsustatud sellisel väärtuspäeval või ülekandepäeval, mis on kas hilisem asjaomase tehingu liigi puhul kohaldatavast turustandardist või viis tööpäeva pärast kuupäeva, mil ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tehingu sõlmis, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem;

3) 

„võimenduslaenu tehingud” – tehingud, mille puhul ►C11  finantsinstitutsioon ◄ annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega. Võimenduslaenu tehingud ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid.

Tasaarvestatavate tehingute kogum, maandatud positsioonide kogumid ja nendega seotud mõisted
4) 

„tasaarvestatavate tehingute kogum” – ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt ühe vastaspoolega sõlmitud tehingute rühm, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult jõustatavat ning 7. jao ja 4. peatüki alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda.

Iga tehingut, mille suhtes ei kohaldata õiguslikult jõustatavat ja 7. jao alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

6. jaos sätestatud sisemudeli meetodi kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni (EE) hindamisel asendatakse asjaomaste individuaalsete tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivsed simuleeritud turuväärtused nulliga;

5) 

„riski positsioon” (risk position) – riski väärtus, mis määratakse tehingule 5. jaos sätestatud standardmeetodi kohaselt vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud algoritmile;

▼M8

6) 

„maandatud positsioonide kogum” – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;

▼C2

7) 

„võimendustagatise leping” – leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks vastaspool peab andma teisele vastaspoolele tagatise, kui teise vastaspoole riskipositsioon esimese vastaspoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme;

▼M8

7a) 

„ühepoolne võimendustagatise leping” – võimendustagatise leping, mille kohaselt ►C10  finantsinstitutsioon ◄ peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;

▼C2

8) 

„võimendustagatise künnis” – suurim tagasimaksmata nõude summa, millest alates on ühel poolel õigus tagatist nõuda;

9) 

„riski võimendustagatise periood” – ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest sellise tasaarvestatavate tehingute kogumi katteks, kuhu kuuluvad tehingud makseviivituses oleva vastaspoolega, kuni tehingute arveldamiseni ja tekkinud tururiski uuesti maandamiseni;

10) 

„tegelik lõpptähtaeg” – üle üheaastase lõpptähtajaga tasaarvestatavate tehingute kogumi sisemudeli meetodi puhul suhtarv, mis saadakse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute kehtivusaja jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summa jagamisel ühe aasta jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summaga.

Krediidipikendusriski kajastamiseks võib tegelikku lõpptähtaega korrigeerida, asendades oodatava riskpositsiooni tegeliku oodatava riskipositsiooniga, kui tegemist on vähem kui üheaastase prognoosiperioodiga;

11) 

„toodetevaheline tasaarvestus” – erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemine ühes tasaarvestatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas peatükis sätestatud toodetevahelise tasaarvestuse eeskirjadele;

▼M8

12) 

„praegune turuväärtus” (CMV) – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;

▼M8

12a) 

„sõltumatu tagatise netoväärtus” (NICA) – volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;

▼C2

Tõenäosusjaotused
13) 

„turuväärtuste jaotus” – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus teataval ajahetkel tulevikus (prognoosiperiood), arvestades asjaomaste tehingute realiseerunud ajaloolist turuväärtust prognoosi tegemise kuupäeva seisuga;

14) 

„riskipositsioonide jaotus” – selliste turuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus, mille puhul prognoositavad negatiivsed netoturuväärtused on asendatud nulliga;

15) 

„riskineutraalne jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, kasutades turupõhiseid väärtusi, näiteks eeldatavaid volatiilsusi;

16) 

„tegelik jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, mis on arvutatud kasutades varasemaid või realiseerunud väärtusi, näiteks volatiilsusi, mis on arvutatud mineviku hinna- või kursimuutuste põhjal.

Riskipositsioonide näitajad ja korrigeerimised
17) 

„praegune riskipositsioon” – väärtus, mis võrdub kas vastaspoolega sõlmitud tehingu või tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli turuväärtusega, mis kaotataks vastaspoole makseviivituse korral, eeldades, et nende tehingute väärtusest maksejõuetuse või likvideerimise korral midagi ei hüvitata, või nulliga, olenevalt sellest, kumb neist kahest väärtusest on suurem;

18) 

„riskipositsioonide tipp” – riskipositsioonide jaotuse kõrge protsentiil teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;

19) 

„oodatav riskipositsioon” (EE) – riskipositsioonide jaotuse keskväärtus teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;

20) 

„tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval” (tegelik EE) – maksimaalne oodatav riskipositsioon, mis ilmneb sellel kuupäeval või mis tahes eelneval kuupäeval. Teise võimalusena võib seda defineerida teatava kuupäeva jaoks kui oodatavat riskipositsiooni sel kuupäeval või tegelikku oodatavat riskipositsiooni mõnel eelnenud kuupäeval.

21) 

„oodatav positiivne riskipositsioon” (EPE) – oodatavate riskipositsioonide ajaliselt kaalutud keskmine, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.

Omavahendite nõuete arvutamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuse keskmise kas esimese aasta kohta või juhul kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis aja kohta, mis on jäänud sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani.

22) 

„tegelik oodatav positiivne riskipositsioon” (tegelik EPE) – tasaarvestatavate tehingute kogumi tegelike oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine esimese aasta kohta, või kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani jäänud aja kohta, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.

Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskid
23) 

„krediidipikendusrisk” – summa, mille võrra oodatavat positiivset riskipositsiooni on alahinnatud juhul, kui tehingud asjaomase vastaspoolega tulevikus eeldatavasti jätkuvad.

Kõnealustest tulevastest tehingutest tulenevat täiendavat riski oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamises arvesse ei võeta;

24) 

„vastaspool” – 7. jao kohaldamisel tähendab vastaspool mis tahes juriidilist või füüsilist isikut, kes sõlmib tasaarvestuskokkuleppe ja on lepingujärgselt pädev seda sõlmima;

25) 

„lepingujärgne toodetevaheline tasaarvestuskokkulepe” – ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolne lepingujärgne kokkulepe, millega võetakse (kokkuleppega kaetud tehingute tasaarvestamiseks) ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kokkuleppega kaetud erinevatesse tootekategooriatesse kuuluvad kahepoolsed raamlepingud ja tehingud.

Käesoleva määratluse kohaldamisel hõlmab „erinevate tootekategooriate” mõiste järgnevat:

a) 

repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;

b) 

võimenduslaenu tehingud.

c) 

II lisas loetletud lepingud;

26) 

„makse pool” – makse, mis tuleb kokkuleppe kohaselt teha lineaarse riskiprofiiliga tehingus börsiväliste tuletisinstrumentidega, kui kõnealuse tehinguga on ette nähtud finantsinstrumendi vahetamine makse vastu.

Tehingute puhul, millega on ette nähtud makse vahetamine makse vastu, koosnevad need kaks makse poolt lepingus kokkulepitud brutomaksetest, sealhulgas tehingu tinglikust väärtusest.



2. jagu

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid

Artikkel 273

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid

▼M8

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe 3.–6. jaos sätestatud meetodi kohaselt kooskõlas käesoleva artikliga.

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. ►C10  Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.

▼C2

2.  

Kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 283 lõigete 1 ja 2 kohase loa, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ määrata järgmiste kirjete riskipositsiooni väärtuse kindlaks 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodil:

a) 

II lisas loetletud lepingud;

b) 

repotehingud;

c) 

väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;

d) 

võimenduslaenu tehingud;

e) 

pika arveldustähtajaga tehingud.

3.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ostab krediidituletisinstrumendi kaudu krediidiriski kaitse kauplemisportfellivälisest positsioonist või vastaspoole riskist tuleneva riskipositsiooni vastu, võib ta arvutada oma omavahendite nõuded maandatud riskipositsiooni jaoks kooskõlas ühega järgmistest:

a) 

kooskõlas artiklitega 233 kuni 236;

b) 

kooskõlas artikli 153 lõikega 3 või kui ta on saanud artikli 143 kohase loa, siis kooskõlas artikliga 183.

Kõnealuste krediidituletisinstrumentide vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus on null, välja arvatud juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 299 lõike 2 punkti h alapunktis ii sätestatud meetodit.

4.  
Olenemata lõikest 3, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ otsustada võtta vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel järjepidevalt arvesse kõiki krediidituletisinstrumente, mis ei kuulu kauplemisportfelli ja mis on ostetud kaitseks kauplemisportfellivälisest positsioonist või vastaspoole riskist tuleneva krediidiriski vastu, kui kõnealune krediidiriski kaitse on käesoleva määruse kohaselt aktsepteeritav.
5.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ käsitleb ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ müüdud krediidiriski vahetustehinguid kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ antud krediidiriski kaitsena ja kui kõnealuste tehingute suhtes kohaldatakse alusvarast tuleneva krediidiriski omavahendite nõudeid täieliku tingliku väärtuse ulatuses, loetakse kõnealuste tehingute riskipositsiooni väärtuseks kauplemisportfellivälise vastaspoole krediidiriski arvutamisel null.

▼M8

6.  
3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga konkreetse vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

7.  
Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

a) 

nende riskipositsioonid on vastasmärgiga;

b) 

nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;

c) 

nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.

8.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate positsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on ►C10  finantsinstitutsioon ◄ otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.

▼M8

9.  
Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.

▼M8

Artikkel 273a

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

1.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a) 

10 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

b) 

300 miljonit eurot.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a) 

5 % ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ koguvarast;

b) 

100 miljonit eurot.

3.  

Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

a) 

tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse asjaomase kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

b) 

pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;

c) 

kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.

4.  
Erandina lõikest 1 või 2, kui tuletisinstrumentidega seotud tegevus konsolideeritud tasandil ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud künniseid, võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes kuulub konsolideerimise alla ja kes peaks kasutama kas 3. või 4. jaos sätestatud meetodit, kuna ta ületab neid künniseid individuaalselt, pädevate asutuste nõusolekul otsustada selle asemel kohaldada meetodit, mida ta kohaldaks konsolideeritud alusel.
5.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teatavad pädevatele asutustele, milliseid 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.
6.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ ei tee tehingut tuletisinstrumentidega ning ei osta ega müü tuletisinstrumente ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

1.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ enam ei täida ühte või mitut artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.
2.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

b) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.

3.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamise 4. või 5. jao kohaselt, lubatakse tal jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.

▼M8



3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

1.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a) 

tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;

b) 

tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 sätestatud kohustused.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb ►C10  finantsinstitutsioon ◄ iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

riskipositsiooni väärtus = α · (RC + PFE)
kus:

RC

=

artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning

PFE

=

artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α

=

1,4.

3.  
Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.
4.  
Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.
5.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) 

tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

b) 

tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

c) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

d) 

tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

6.  
Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.
7.  
Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

RC = max{CMV – NICA, 0}
2.  

Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:

RC = max{CMV – VM – NICA, TH + MTA – NICA, 0}
kus:

RC

=

asenduskulu;

VM

=

tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus;

TH

=

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

=

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

3.  

Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asenduskulu järgmise valemiga:

image

kus:

RC

=

asenduskulu;

i

=

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi

=

tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA

=

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning

NICAMA

=

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

1.  

Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:

a) 

kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

b) 

kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

c) 

vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;

d) 

mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ artiklis 225 sätestatud meetodit;

e) 

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;

f) 

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

g) 

vastaspoolele antud tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

2.  

Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

CVA = C · (1 + HC + Hfx)
kus:
CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning
C = tagatis,
Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.
3.  

Lõike 1 punkti d kohaldamisel määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ iga saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

a) 

üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;

b) 

kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:

a) 

intressirisk;

b) 

valuutarisk;

c) 

krediidirisk;

d) 

aktsiarisk;

e) 

kaubarisk;

f) 

muud riskid.

2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.
3.  
Erandina lõikest 2 määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb ►C10  finantsinstitutsioonidel ◄ määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.
4.  

Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:

a) 

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehingu intressiriski kategooriasse;

b) 

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehingu kaubariski kategooriasse.

▼M8

5.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a) 

ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;

b) 

rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M8

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

a) 

intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;

b) 

valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

c) 

krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

d) 

aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

e) 

kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:

i) 

energia;

ii) 

metallid;

iii) 

põllumajandustooted;

iv) 

muu kaup;

v) 

ilmastikutingimused;

f) 

muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

2.  

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

a) 

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

b) 

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

3.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos iga maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

image

kus:

PFE

=

võimalik tulevane riskipositsioon;

a

=

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a)

=

riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning

kordaja

=

kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

2.  
Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.
3.  

Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:



kordaja =

left accolade

1 if z ≥ 0

image

if

image

kus:

Floorm = 5 %
y = 2 · (1 – Floorm) · ΣaAddOn(a)



z =

left accolade

CMV – NICA artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMV – VM – NICA artikli 275 lõikes 2 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMVi – NICAi artikli 275 lõikes 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

NICAi

=

sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

riskipositsioon = δ · AdjNot · MF
kus:

δ

=

tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot

=

tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning

MF

=

tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:

a) 

ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

image

kus:

δ

=

järelevalveline delta;

märk

=

– 1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon;

märk

=

+ 1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon;

liik

=

– 1 kui tehing on müügioptsioon;

liik

=

+ 1 kui tehing on ostuoptsioon;

N(x)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P

=

optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega;

K

=

optsiooni täitmishind;

▼C10

T

=

optsiooni lõpptähtaja (Texp) ja aruandekuupäeva vaheline periood; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on Texp võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; T väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

▼M8

σ

=

optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel.



Tabel 1

Riskikategooria

Alusvaraks olev instrument

Regulatiivne volatiilsus

Valuuta

Kõik

15 %

Krediit

Ühe alusvaraga instrument

100 %

Mitme alusvaraga instrument

80 %

Aktsiad

Ühe alusvaraga instrument

120 %

Mitme alusvaraga instrument

75 %

Kaup

Elektrienergia

150 %

Muud kaubad (v.a elektrienergia)

70 %

Muud

Kõik

150 %

Optsiooni alusvaraks oleva instrumendi forvardhinda kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et

i) 

forvardhind on kooskõlas optsiooni omadustega;

ii) 

forvardhind arvutatakse aruandekuupäeval valitseva asjaomase intressimäära alusel;

iii) 

forvardhind integreerib alusvaraks oleva instrumendi prognoositavad rahavood enne optsiooni lõpptähtaega;

b) 

sünteetilise väärtpaberistamise seeriate ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

image

kus:



märk =

left accolade

+ 1 kui tehinguga saadi krediidikaitset

– 1 kui tehinguga anti krediidikaitset

A

=

väärtpaberistamise seeria alumine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, A = (n – 1)/k, ning

D

=

väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt; n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingu puhul, mis põhineb aluseks olevatel üksustel k, D = n/k;

c) 

punktis a või b osutamata tehingute puhul kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ järgmist järelevalvelist deltat:



δ =

left accolade

+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

2.  
Käesoleva jao kohaldamisel tähendab pikk positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris seda, et tehingu turuväärtus kasvab, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab, ning lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris tähendab, et tehingu turuväärtus väheneb, kui asjaomase riskiteguri väärtus kasvab.

▼M8

3.  

EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a) 

kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;

b) 

meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

▼M8

Artikkel 279b

Korrigeeritud tinglik väärtus

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

a) 

▼C10

intressiriski või krediidiriski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad finantsinstitutsioonid korrigeeritud tingliku väärtuse tuletislepingu tingliku väärtuse ja järelevalvelise kestuse teguri korrutisena, mis arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

R

=

järelevalveline diskontomäär; R = 5 %;

S

=

tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

E

=

tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood, mis väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

OneBusinessYear

=

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

▼M8

Tehingu alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal vähemalt tehingu alusel toimuv lepingujärgne makse, mis tuleb teha ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt, kas määratakse kindlaks või vahetatakse, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega. Kui aruandekuupäevaks on tehingu alusel toimuvaid makseid juba kindlaks määratud või tehtud, on tehingu alguskuupäev võrdne nulliga.

Kui tehing hõlmab ühte või mitut tulevikku jäävat lepingujärgset kuupäeva, millal ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada enne lepingujärgset lõpptähtaega, on tehingu alguskuupäev võrdne järgmistest kõige varasemaga:

i) 

kuupäev või mitmest tulevikku jäävast kuupäevast kõige varasem kuupäev, millal ►C10  finantsinstitutsioon ◄ või vastaspool võib otsustada tehingu lõpetada lepingujärgsest lõpptähtajast varem;

ii) 

kuupäev, millal algab tehingu alusel toimuvate maksete kindlaksmääramine või tegemine, välja arvatud maksed, mis on seotud võimendustagatise lepingus kehtestatud tagatise üleandmisega.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu alguskuupäev kõige varasema kuupäeva alusel, millal algab alusvaraks oleva instrumendi puhul maksete kindlaksmääramine või tegemine.

Tehingu lõpptähtpäev on kõige hilisem kuupäev, millal tehingu alusel lepinguline makse ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ või ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt vahetatakse või võidakse vahetada.

Kui tehingu alusvaraks olev instrument on finantsinstrument, millest võivad lisaks tehingust tulenevatele kohustustele tekkida lepingulised kohustused, määratakse tehingu lõpptähtpäev tehingu alusvaraks oleva instrumendi viimase lepingulise makse alusel.

Kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, käsitletakse tagasimaksmata nõuete arveldamist kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel sama tehingu alusel toimuva lepingulise maksena;

b) 

valuutariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse järgmiselt:

i) 

kui tehing koosneb ühest makse poolest, on korrigeeritud tinglikuks väärtuseks tuletislepingu tinglik väärtus;

ii) 

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja ühe makse poole tinglik väärtus on nomineeritud ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus teise makse poole tinglik väärtus;

iii) 

kui tehing koosneb kahest makse poolest ja mõlema makse poole tinglik väärtus on nomineeritud muus kui ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutas, on korrigeeritud tinglik väärtus kahe makse poole tinglikest väärtustest suurim pärast seda, kui need väärtused on konverteeritud valitseva hetkekursiga ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ aruandlusvaluutasse;

c) 

aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse, korrutades tehingu alusvaraks oleva instrumendi ühe osaku turuhinna tehingus viidatud alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvuga;

kui aktsiariski või kaubariski kategooriasse määratud tehing on lepinguliselt väljendatud tingliku väärtusena, kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtusena pigem tehingu tinglikku väärtust, mitte alusvaraks olevas instrumendis olevate osakute arvu;

d) 

muude riskide kategooriasse määratud tehingute puhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ korrigeeritud tingliku väärtuse punktides a, b ja c sätestatud meetodite seast kõige sobivama meetodi alusel, sõltuvalt tehingu alusvaraks oleva instrumendi laadist ja omadustest.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ määravad alusvaraks oleva instrumendi tingliku väärtuse või osakute arvu eesmärgiga arvutada lõikes 1 osutatud tehingu korrigeeritud tinglik väärtus järgmiselt:

a) 

kui tehingu alusvaraks oleva instrumendi tinglik väärtus või osakute arv ei ole fikseeritud lepingulise lõpptähtaja saabumiseni:

i) 

alusvaraks oleva instrumendi deterministlike tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglikuks väärtuseks vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi kõikide deterministlike tinglike väärtuste või osakute arvu kaalutud keskmine, kuni tehingu lepingulise lõpptähtaja saabumiseni, kus kaaludeks on ajavahemiku see osa, mille jooksul iga tinglikku väärtust kohaldatakse;

ii) 

alusvaraks oleva instrumendi stohhastiliste tinglike väärtuste ja osakute arvu puhul on tinglik väärtus see väärtus, mis määratakse kindlaks praeguste turuväärtuste määramisega tulevaste turuväärtuste arvutamise valemis;

b) 

lepingute puhul, milles on sätestatud tingliku väärtuse tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse tinglik väärtus lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel tegemata;

c) 

lepingute puhul, milles nähakse ette rahavoo mitmekordistumine või tuletislepingu alusvara mitmekordistumine, korrigeerib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tinglikku väärtust, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju asjaomase lepingu riskistruktuurile.

3.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ konverteerivad tehingu korrigeeritud tingliku väärtuse oma aruandlusvaluutasse valitseva hetkekursi põhjal, kusjuures korrigeeritud tinglik väärtus arvutatakse käesoleva artikli alusel, tuginedes lepingulisele tinglikule väärtusele või alusvaraks oleva instrumendi teises valuutas nomineeritud osakute turuhinnale.

Artikkel 279c

Lõpptähtaja tegur

1.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõpptähtaja teguri järgmiselt:

a) 

artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute puhul kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

image

kus:

MF

=

lõpptähtaja tegur;

M

=

tehingu järelejäänud tähtaeg, mis võrdub tehingu kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks vajamineva ajaga; sel eesmärgil peetakse tuletislepingu mis tahet valikulisust lepinguliseks kohustuseks; järelejäänud tähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

kui tehingul on alusvaraks oleva instrumendina veel üks tuletisleping, millest võivad tuleneda täiendavad lepingulised kohustused lisaks tehingu lepingulistele kohustustele, on tehingu järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga, mida on vaja alusvaraks oleva instrumendi kõikide lepinguliste kohustuste lõpetamiseks;

kui tehing on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tehingu turuväärtus null, võrdub tehingu järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga, ning

OneBusinessYear

=

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

b) 

artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse kuuluvate tehingute puhul määratakse lõpptähtaja tegur järgmiselt:

image

kus:

MF

=

lõpptähtaja tegur;

MPOR

=

tasaarvestatavate tehingute kogumi riski võimendustagatise periood, mis on kindlaks määratud artikli 285 lõigete 2–5 kohaselt, ning

OneBusinessYear

=

üks aasta väljendatuna tööpäevades, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet.

Kliendi ja kliiriva liikme vaheliste tehingute riski võimendustagatise perioodi kindlaksmääramisel asendab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes tegutseb kas kliendi või kliiriva liikmena, artikli 285 lõike 2 punktis b sätestatud minimaalse perioodi viie tööpäevaga.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel on järelejäänud tähtaeg võrdne ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani tehingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja kui tehingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud maksekuupäevadel on lepingu turuväärtus null.

Artikkel 280

Maandatud positsioonide kogumite järelevalvelise teguri koefitsient

Artiklites 280a–280f osutatud maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks on maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient є järgmine:



є =

left accolade

1 a rtikli 277a lõike 1 kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

5 a rtikli 277a lõike 2 punkti a kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

0,5 artikli 277a lõike 2 punkti b kohaselt loodud maandatud positsioonide kogumite puhul

Artikkel 280a

Intressiriski kategooria lisand

1.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ intressiriski kategooria lisandi konkreetse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul järgmiselt:

image

kus:

AddOnIR

=

intressiriski kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib kõiki intressiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad intressiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

image

kus:

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artiklis 280 täpsustatud kohaldatava väärtuse kohaselt;

SFIR

=

intressiriski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 0,5 %ga, ning

image

=

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.  

Maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks määravad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kõigepealt maandatud positsioonide kogumi iga tehingu tabeli 2 asjakohasesse rühma. Seda tehakse iga tehingu lõpptähtpäeva alusel, nagu on määratud artikli 279b lõike 1 punkti a kohaselt:



Tabel 2

Rühm

Lõpptähtpäev

(aastates)

1

> 0 ja <=1

2

> 1 ja <=5

3

> 5

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad seejärel maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse järgmise valemiga:

image

kus:

image

=

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ning

Dj,k

=

maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280b

Valuutariski kategooria lisand

1.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi valuutariski kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOnFX

=

valuutariski kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib valuutariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga a ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad valuutariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

image

kus:

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

SFFX

=

valuutariski kategooria järelevalveline tegur, mille väärtus on võrdne 4 %ga;

image

=

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280c

Krediidiriski kategooria lisand

1.  

Lõike 2 kohaldamisel kehtestavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevad üksused järgmisel viisil:

a) 

krediidiriski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta moodustatakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi on emiteerinud sama emitent;

b) 

krediidiriski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingu tingimuste aluseks oleva iga võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühma kohta luuakse üks krediidiriski aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse krediidiriski aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevatel võlainstrumentide või ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOnCredit

=

krediidiriski kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib kõiki krediidiriski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga c ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

krediidiriski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

k

=

indeks, mis märgib lõike 1 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi krediidiriski aluseks olevaid üksuseid;

image

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

image

; kui krediidiriski aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

image

, ning

AddOn(üksusk)

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatakse järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis näitab riskipositsiooni, ning

image

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur, mis on arvutatud lõike 5 kohaselt.

5.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad krediidiriski aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatava järelevalvelise teguri järgmiselt:

a) 
lõike 1 punkti a kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul määratakse

image

käesoleva lõike tabelis 3 sätestatud ühe järelevalvelise teguri alla kuuest, tuginedes välisele krediidikvaliteedi hinnangule, mille on koostanud asjaomase üksikemitendi krediidikvaliteeti hindav määratud asutus; üksikemitendi puhul, kelle puhul krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse koostatud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:
i) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 3. peatükis osutatud meetodit, seob üksikemitendi sisereitingu ühega välistest krediidikvaliteedi hinnangutest;

ii) 

►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab 2. peatükis osutatud meetodit, määrab sellele krediidiriski aluseks olevale üksusele
image ; kui aga ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artiklit 128 selleks, et määrata riskikaal selle üksikemitendi vastaspoole krediidiriski positsioonidele, määratakse kõnealusele krediidiriski aluseks olevale üksusele
image ;

b) 

lõike 1 punkti b kohaselt loodud krediidiriski aluseks oleva üksuse k puhul:

i) 
kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioon l on tunnustatud börsil noteeritud krediidiindeks, määratakse

image

ühe käesoleva lõike tabelis 4 sätestatud järelevalvelise teguri alla kahest, tuginedes selle üksikute komponentide enamuse krediidikvaliteedile;
ii) 
kui krediidiriski aluseks olevale üksusele k määratud riskipositsioonile l ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud, on

image

punkti a kohase meetodi järgi igale komponendile määratud järelevalveliste tegurite kaalutud keskmine, kus kaalud on määratletud kõnealuse positsiooni komponentide tingliku väärtuse osa järgi.



Tabel 3

Krediidikvaliteedi aste

Ühe alusvaraga tehingute järelevalveline tegur

1

0,38 %

2

0,42 %

3

0,54 %

4

1,06 %

5

1,6 %

6

6,0 %



Tabel 4

Domineeriv krediidikvaliteet

Noteeritud indeksite järelevalveline tegur

Investeerimisjärgu võlakirjad

0,38 %

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

1,06 %

Artikkel 280d

Aktsiariski kategooria lisand

1.  

Lõike 2 kohaldamisel loovad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomased tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevad üksused järgmiselt:

a) 

iga sellise aluseks oleva omakapitali instrumendi emitendi kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud ühe alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; ühe alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute aluseks oleva omakapitali instrumendi on emiteerinud sama emitent;

b) 

iga sellise aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühma kohta, mis on alusvaraks aktsiariski kategooriasse määratud mitme alusvaraga tehingule, on üks omakapitali instrumendi aluseks olev üksus; mitme alusvaraga tehingud määratakse samasse omakapitali instrumendi aluseks olevasse üksusesse üksnes siis, kui nende tehingute tingimuste aluseks olevate omakapitali instrumentide või ühe alusvaraga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide rühmal on samad komponendid.

2.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi aktsiariski kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOnEquity

=

aktsiariski kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib kõiki aktsiariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga d ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 3 kohaselt.

3.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

aktsiariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

k

=

indeks, mis märgib kooskõlas lõikega 1 loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi omakapitali instrumendi aluseks olevaid üksuseid;

image

=

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k korrelatsioonitegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

image

; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

image

, ning

AddOn(üksusk)

=

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOn(üksusk)

=

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k lisand;

image

=

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga a, siis

image

; kui omakapitali instrumendi aluseks olev üksus k on loodud kooskõlas lõike 1 punktiga b, siis

image

, ning

image

=

omakapitali instrumendi aluseks oleva üksuse k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280e

Kaubariski kategooria lisand

1.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOnCom

=

kaubariski kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib kaubariski maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga e ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand arvutatuna lõike 4 kohaselt.

2.  
Asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi kaubariski maandatud positsioonide kogumi lisandi arvutamiseks kooskõlas lõikega 4 kehtestavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ iga maandatud positsioonide kogumi jaoks asjaomased aluseks oleva kauba liigid. Kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud määratakse sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui nende tehingute alusvaraks olev kaubainstrument on laadilt samasugune, olenemata kaubainstrumendi üleandmise asukohast ja kvaliteedist.
3.  
Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused nõuda, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis on märkimisväärses ulatuses avatud erinevate positsioonide alusriskidele, millel on lõikes 2 osutatuga sama laad, kehtestaks nende positsioonide aluseks oleva kauba liigid, kasutades rohkem tunnuseid kui vaid alusvaraks oleva kaubainstrumendi laad. Sellisel juhul määratakse kauba tuletisinstrumentidega tehtavad tehingud sama aluseks oleva kauba liigi alla üksnes siis, kui neil on need tunnused.
4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad maandatud positsioonide kogumi j kaubariski kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

kaubariski kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt;

ρCom

=

kaubariski kategooria korrelatsioonitegur, mille väärtus on võrdne 40 %ga;

k

=

indeks, mis märgib lõike 2 kohaselt loodud tasaarvestatavate tehingute kogumi aluseks oleva kauba liike, ning

image

=

aluseks oleva kauba liigi k lisand arvutatuna lõike 5 kohaselt.

5.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad aluseks oleva kauba liigi k lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

aluseks oleva kauba liigi k lisand;

▼C10

image

=

aluseks oleva kauba liigi k suhtes kohaldatav järelevalveline tegur; kui aluseks oleva kauba liik k on vastavuses tehingutega, mis on määratud artikli 277a lõike 1 punktis e osutatud maandatud positsioonide kogumisse, välja arvatud elektrienergiaga seonduvad tehingud, siis image =18 %; elektrienergiaga seonduvate tehingute puhul image =40 %, ning

▼M8

image

=

aluseks oleva kauba liigi k tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.

Artikkel 280f

Muude riskide kategooria lisand

1.  

Artikli 278 kohaldamisel arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi muude riskide kategooria lisandi järgmiselt:

image

kus:

AddOnOther

=

muude riskide kategooria lisand;

j

=

indeks, mis märgib muude riskide maandatud positsioonide kogumeid, mis on loodud kooskõlas artikli 277a lõike 1 punktiga f ja lõikega 2 tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks, ning

image

=

maandatud positsioonide kogumi j muude riskide kategooria lisand arvutatuna lõike 2 kohaselt.

2.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisandi järgmiselt:

image

kus:

image

=

muude riskide kategooria maandatud positsioonide kogumi j lisand;

єj

=

maandatud positsioonide kogumi j maandatud positsioonide kogumi järelevalvelise teguri koefitsient, mis on kindlaks määratud artikli 280 kohaselt, ning

SFOther

=

järelevalveline tegur muude riskide kategooria jaoks, mille väärtus on võrdne 8 %ga;

image

=

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus arvutatuna järgmiselt:

image

kus:

l

=

indeks, mis märgib riskipositsiooni.



4. jagu

Vastaspoole krediidiriski lihtsustatud standardmeetod

Artikkel 281

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil ühe riskipositsiooni väärtuse vastavalt 3. jaole, kui käesoleva artikli lõikest 2 ei tulene teisiti.
2.  

Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus arvutatakse vastavalt järgmistele nõuetele:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ ei kohalda artikli 274 lõikes 6 osutatud käsitlust;

b) 

erandina artikli 275 lõikest 1 arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millele ei ole osutatud artikli 275 lõikes 2, asenduskulu järgmise valemiga:

RC = max{CMV, 0}

kus:

RC

=

asenduskulu ning

CMV

=

praegune turuväärtus.

c) 

erandina käesoleva määruse artikli 275 lõikest 2 arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, asenduskulu järgmise valemi kohaselt:

RC = TH + MTA

kus:

RC

=

asenduskulu;

TH

=

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

=

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

d) 

erandina artikli 275 lõikest 3 arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, asenduskulu iga individuaalse tasaarvestatavate tehingute kogumi asenduskulu summana, mis arvutatakse lõike 1 kohaselt, justkui need ei oleks võimendatud;

e) 

kõik maandatud positsioonide kogumid luuakse vastavalt artikli 277a lõikele 1;

f) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ määravad artikli 278 lõikes 1 sätestatud võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamiseks kasutatavas valemis kordaja väärtuseks 1 järgmiselt:

image

kus:

PFE

=

võimalik tulevane riskipositsioon ning

AddOn(a)

=

riskikategooria a lisand;

g) 

erandina artikli 279a lõikest 1 arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kõigi tehingute puhul järelevalvelise delta järgmiselt:



δ =

left accolade

+ 1 kui tehing on pikk positsioon peamises riskiteguris

– 1 kui tehing on lühike positsioon peamises riskiteguris

kus:

δ

=

järelevalveline delta;

h) 

▼C10

artikli 279b lõike 1 punktis a osutatud valem, mida kasutatakse järelevalvelise kestuse teguri arvutamiseks, on järgmine:

järelevalvelise kestuse tegur = E – S.

▼M8

kus:

E

=

tehingu lõppkuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood ning

S

=

tehingu alguskuupäeva ja aruandekuupäeva vaheline periood;

i) 

artikli 279c lõikes 1 osutatud lõpptähtaja tegur arvutatakse järgmiselt:

i) 

tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 1;

ii) 

tehingute puhul, mis kuuluvad artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumitesse: MF = 0,42;

j) 

artikli 280a lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j tegeliku tingliku väärtuse arvutamiseks, on järgmine:

image

kus:

image

=

maandatud positsioonide kogumi j tegelik tinglik väärtus ja

Dj,k

=

maandatud positsioonide kogumi j rühma k tegelik tinglik väärtus;

k) 

artikli 280c lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j krediidiriski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

image

kus:

image

=

krediidiriski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

AddOn(üksusk)

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

l) 

artikli 280d lõikes 3 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

image

kus:

image

=

maandatud positsioonide kogumi j aktsiariski kategooria lisand ning

AddOn(üksusk)

=

krediidiriski aluseks oleva üksuse k lisand;

m) 

artikli 280e lõikes 4 osutatud valem, mida kasutatakse maandatud positsioonide kogumi j jaoks kaubariski kategooria lisandi arvutamiseks, on järgmine:

image

kus:

image

=

kaubariski kategooria lisand maandatud positsioonide kogumi j jaoks ning

image

=

kaubariski aluseks oleva üksuse k lisand.



5. jagu

Esmase riskipositsiooni meetod

Artikkel 282

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad arvutada kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe alla kuuluvate tehingute riskipositsiooni ühe väärtusena, kui kõik artikli 274 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vastasel juhul arvutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ riskipositsiooni väärtuse iga tehingu puhul eraldi, käsitledes iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
2.  
Tasaarvestatavate tehingute kogumi või tehingu riskipositsiooni väärtus saadakse praeguse asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni summa korrutamisel 1,4ga.
3.  

Lõikes 2 osutatud praegune asenduskulu arvutatakse järgmiselt:

a) 

►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, millega kaubeldakse tunnustatud börsil, mille on keskselt kliirinud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või kõnealuse määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või mille puhul vahetatakse vastaspoolega tagatist kahepoolselt vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 11, järgmist valemit:

RC = TH + MTA

kus:

RC

=

asenduskulu;

TH

=

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ja alla mille ei saa ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tagatist nõuda, ning

MTA

=

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes;

b) 

kõikide muude tasaarvestatavate tehingute kogumite või üksikute tehingute puhul kasutavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ järgmist valemit:

RC = max{CMV, 0}

kus:

RC

=

asenduskulu ning

CMV

=

praegune turuväärtus.

Praeguse asenduskulu arvutamiseks uuendavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ praegust turuväärtust vähemalt kord kuus.

4.  

►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõikes 2 osutatud võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

a) 

tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimaliku tulevase riskipositsiooni summa, mis arvutatakse punkti b kohaselt;

b) 

ühe tehingu võimalik tulevane riskipositsioon on selle tinglik väärtus, mis on korrutatud:

i) 

0,5 % ja intressimäära tuletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;

ii) 

6 % ja krediidituletisinstrumendi lepingute tehingu järelejäänud tähtaja (väljendatuna aastates) korrutisega;

iii) 

4 %ga valuutatuletisinstrumentide puhul;

iv) 

18 %ga kulla ja kauba tuletisinstrumentide puhul, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendid;

v) 

40 %ga elektrienergia tuletisinstrumentide puhul;

vi) 

32 %ga aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul;

c) 

käesoleva lõike punktis b osutatud tinglik väärtus määratakse kindlaks vastavalt artikli 279b lõigetele 2 ja 3 kõigi nimetatud punktis loetletud tuletisinstrumentide puhul; lisaks määratakse käesoleva lõike punkti b alapunktides iii–vi osutatud tuletisinstrumentide tinglik väärtus kindlaks vastavalt artikli 279b lõike 1 punktidele b ja c;

d) 

lõike 3 punktis a osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalik tulevane riskipositsioon korrutatakse 0,42ga.

Intressimäära tuletisinstrumentide ja krediidituletisinstrumentide võimaliku riskipositsiooni arvutamiseks vastavalt punkti b alapunktidele i ja ii võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ otsustada kasutada lepingute järelejäänud tähtaja asemel esialgset tähtaega.

▼C2



6. jagu

Sisemudeli meetod

Artikkel 283

Luba sisemudeli meetodi kasutamiseks

1.  

Kui pädevad asutused on veendunud, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on lõikes 2 sätestatud nõude täitnud, lubavad nad sellel ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ükskõik millise puhul järgmistest tehingutest:

a) 

artikli 273 lõike 2 punktis a osutatud tehingud;

b) 

artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingud;

c) 

artikli 273 lõike 2 punktides a-d osutatud tehingud.

Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on lubatud kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks esimese lõigu punktides a-c osutatud mis tahes tehingu puhul, võib ta kasutada sisemudeli meetodit ka artikli 273 lõike 2 punktis e osutatud tehingute puhul.

Olenemata artikli 273 lõike 1 kolmandast lõigust, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ otsustada mitte kohaldada kõnealust meetodit oma suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes. Sel juhul kohaldab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ nende riskipositsioonide suhtes üht 3.-5. jaos sätestatud meetoditest, kui iga meetodi kohaldamisega kaasnevad nõuded on täidetud.

2.  
Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada sisemudeli meetodit lõikes 1 osutatud arvutuste tegemiseks ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on tõendanud, et ta täidab käesolevas jaos sätestatud nõudeid, ja pädevad asutused on kontrollinud, et ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt kasutatavad vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemid on usaldusväärsed ja nõuetekohaselt rakendatud.
3.  
Pädevad asutused võivad lubada ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ rakendada piiratud ajavahemiku jooksul sisemudeli meetodit erinevat liiki tehingute suhtes järkjärgulise üleminekuga. Kõnealuse järkjärgulise üleminekuga rakendamise ajavahemiku jooksul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kasutada 3. või 5. jaos sätestatud meetodeid nende tehinguliikide puhul, mille jaoks nad ei kasuta sisemudeli meetodit.

▼M8

4.  
►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutab 3. jaos sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille jaoks ta ei ole saanud lõike 1 kohast luba sisemudeli meetodi kasutamiseks. Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida.

▼C2

5.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kellel on lõike 1 kohaselt lubatud kasutada sisemudeli meetodit, ei pöördu tagasi 3. või 5. jaos sätestatud meetodite kasutamise juurde, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud talle selleks loa. Pädevad asutused annavad sellise loa, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ tõendab, et see on põhjendatud.
6.  

Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei täida enam käesolevas jaos sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:

a) 

esitab pädevale asutusele kava nõuetele vastavuse õigeaegseks saavutamiseks;

b) 

tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.

Artikkel 284

Riskipositsiooni väärtus

1.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ on artikli 283 lõike 1 kohaselt lubatud kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kas mõnede või kõigi kõnealuses lõikes osutatud tehingute puhul, mõõdab ta kõnealuste tehingute riskipositsiooni väärtust tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Mudelis, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ sel eesmärgil kasutab, tuleb:

a) 

täpsustada tasaarvestatavate tehingute kogumi prognoositav turuväärtuse muutuste jaotus, mis põhineb asjaomaste turutegurite, nagu intressimäärade ja valuutakursside koondmuutustel;

b) 

arvutada turutegurite koondmuutuste põhjal tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus igal asjaomasel kuupäeval tulevikus.

2.  
Selleks et mudelis oleks arvesse võetud võimendustagatise kasutamise mõju, peab tagatise väärtuse mudel vastama sisemudeli meetodile esitatavatele kvantitatiivsetele, kvalitatiivsetele ja andmetega seotud nõuetele kooskõlas käesoleva jaoga ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võib oma tasaarvestatavate tehingute kogumi prognoositavas turuväärtuse muutuste jaotustes arvesse võtta ainult artiklites 197 ja 198 ning artikli 299 lõike 2 punktides c ja d osutatud määratlusele vastavat aktsepteeritavat finantstagatist.
3.  

Selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab sisemudeli meetodit, võrdub vastaspoole krediidiriski omavahendite nõue ühega järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:

a) 

kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades praegusi turuandmeid;

b) 

kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades üht ja järjepidevat stressi kalibreerimist kõigi selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes nad kohaldavad sisemudeli meetodit.

4.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskipositsiooni väärtuse (välja arvatud artikli 291 lõigete 4 ja 5 reguleerimisalasse jäävate vastaspoolte puhul, kelle puhul on tuvastatud esinevat spetsiifiline korrelatsioonirisk) alfa (α) ja tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni (tegeliku EPE) korrutisena järgmiselt:

Riskipositsiooni väärtus = α · Tegelik EPE

kus

α

=

1,4, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõuavad kõrgemat α väärtust või lubavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada sisehinnanguid kooskõlas lõikega 9.

Tegelik EPE arvutatakse selliselt, et prognoositakse oodatav riskipositsioon (EEt) kui keskmine riskipositsioon tulevasel kuupäeval t, kusjuures keskmine leitakse asjaomaste tururiskitegurite võimalike tulevikuväärtuste alusel.

Mudeliga prognoositakse oodatav riskipositsioon (EE) tulevaste kuupäevade aegreal t1, t2, t3 jne.

5.  

Tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval (tegelik EE) arvutatakse rekursiivselt järgmiselt:

image

kus

praegune kuupäev on tähistatud t0-ga;
tegelik EEt0 võrdub praeguse riskipositsiooniga.
6.  

Tegelik EPE on keskmine tegelik EE tulevase riskipositsiooni esimese aasta jooksul. Kui kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, on EPE keskmine EE kuni kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtaja saabumiseni. ►C3  Tegelik EPE arvutatakse tegeliku EE kaalutud keskmisena:

image

kus kaalud
image võimaldavad arvesse võtta juhtusid, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse kuupäevade alusel, mille vahele jääv ajavahemik ei ole võrdne. ◄

7.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad oodatava riskipositsiooni (EE) või riskipositsioonide tipu näitajad riskipositsioonide jaotuse alusel, milles võetakse arvesse võimalust, et riskipositsioonide jaotus ei allu normaaljaotusele.
8.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada sisemudeli meetodiga arvutatud jaotuse näitajat, mis on konservatiivsem kui lõike 4 kohaselt iga vastaspoole jaoks arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni (tegeliku EPE) ja α korrutis.
9.  

Olenemata lõikest 4, võivad pädevad asutused lubada ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada alfa sisehinnanguid, kui:

a) 

alfa on kõikide vastaspoolte jaoks vastaspoole krediidiriski positsiooni täieliku simulatsiooni alusel arvutatud sisemise kapitali (lugeja) ja oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) alusel arvutatud sisemise kapitali (nimetaja) suhe;

b) 

nimetajas kasutatakse oodatavat positiivset riskipositsiooni selliselt, nagu oleks tegu kindlaksmääratud võlgnetava summaga.

Käesoleva lõike alusel antud hinnangute kasutamisel ei tohi alfa olla väiksem kui 1,2.

10.  
Lõike 9 kohase alfa hinnangu kasutamisel tagab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ , et lugeja ja nimetaja arvutatakse viisil, mis on kooskõlas modelleerimise metoodikaga, parameetrite tehniliste näitajatega ja portfelli koosseisuga. Alfa hindamiseks kasutatav meetod peab põhinema ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemise kapitali meetodil ning olema hästi dokumenteeritud ja sõltumatu isiku poolt valideeritud. Lisaks peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ vaatama oma alfa hinnangud läbi vähemalt kord kvartalis või kui portfelli koosseis aja jooksul muutub, siis sagedamini. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab hindama ka mudeliriski.
11.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et tema alfa sisehinnangutes kajastuvas lugejas on arvesse võetud kõikide vastaspoolte tehingute või tehinguportfellide turuväärtuste jaotuse sõltuvuse olulised allikad. Alfa sisehinnangutes tuleb arvestada portfellide kontsentreeritust.
12.  
Lõike 9 kohaselt antud sisehinnangute üle järelevalve teostamisel võtavad pädevad asutused arvesse alfa hinnangute märkimisväärset variatsiooni, mis tuleneb lugeja leidmiseks kasutatavates mudelites võimalikust ebatäpsete näitajate määramisest, seda eriti juhul, kui funktsioon on kumer.
13.  
Vajaduse korral tuleb turu- ja krediidiriski ühises simulatsioonis kasutatavad tururiski tegurite volatiilsused ja korrelatsioonid seada sõltuvusse krediidiriski tegurist, et võtta arvesse volatiilsuse või korrelatsiooni võimalikku suurenemist majanduslanguse tingimustes.

Artikkel 285

Riskipositsiooni väärtus tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut

1.  

Juhul kui tasaarvestatavate tehingute kogumil on võimendustagatise leping ja kogumi suhtes kohaldatakse igapäevaselt turuhinnas hindamist, arvutab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ käesolevas lõikes sätestatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni. Kui mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel arvesse võimendustagatise kasutamise mõju, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ pädeva asutuse loal kasutada mudeliga leitud oodatava riskipositsiooni näitajat otse artikli 284 lõikes 5 esitatud valemis. Pädevad asutused annavad kõnealuse loa üksnes juhul, kui nad kontrollivad, et mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel võimendustagatise kasutamise mõju nõuetekohaselt arvesse. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes ei ole sellist luba saanud, kasutab ühte järgmistest oodatava positiivse riskipositsiooni näitajatest:

a) 

tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mille arvutamisel ei arvestata hoitavat või võimendustagatise vormis antud tagatist, millele on liidetud vastaspoolele antud mis tahes tagatis, sõltumatult igapäevase hindamise ja võimendustagatise arvestamise protsessist või praegusest riskipositsioonist;

b) 

tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis arvutatakse riskipositsiooni võimaliku suurenemisena riski võimendustagatise perioodi jooksul, millele on liidetud üks järgnevatest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:

i) 

praegune riskipositsioon, sealhulgas kõik praeguse hetke seisuga hoitavad või antud tagatised, välja arvatud nõutud või vaidlusalused tagatised;

ii) 

suurim neto riskipositsioon, sealhulgas võimendustagatise lepingu kohane tagatis, mis ei käivitaks tagatise nõuet. Kõnealuses summas tuleb arvesse võtta kõiki võimendustagatise lepingu kohaselt kohaldatavaid künniseid, minimaalseid ülekandesummasid, sõltumatuid summasid ja alustamise tagatisi.

Punkti b kohaldamisel arvutavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ lisandi tehingute turuhinnas hinnatud väärtuse oodatava positiivse muutusena riski võimendustagatise perioodi jooksul. Tagatise väärtuse muutuste kajastamiseks kasutatakse kas 4. peatüki 4. jao kohaseid regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohaseid volatiilsusega korrigeerimiste sisehinnanguid, võttes sealjuures eelduseks, et riski võimendustagatise perioodi jooksul tagatismakseid ei tehta. Riski võimendustagatise perioodi minimaalne kestus on sätestatud lõigetes 2 kuni 5.

2.  

Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse igapäevast võimendustagatise ümberarvestamist ja turuhinnas hindamist, ei tohi võimendustagatise lepinguga riskipositsiooni väärtuse modelleerimiseks kasutatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui:

a) 

viis tööpäeva tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mis koosnevad ainuüksi repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest ning võimenduslaenu tehingutest;

b) 

kümme tööpäeva kõigi muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

3.  

Lõike 2 punktide a ja b suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:

a) 

kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raames tehtud tehingute arv ületab mis tahes hetkel kvartali kestel 5000 tehingut, ei tohi järgmises kvartalis kohaldatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva. Seda erandit ei kohaldata ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ kauplemisriski positsioonide puhul;

b) 

tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raamesse kuulub üks või mitu mittelikviidse tagatisega tehingut või raskesti asendatav börsiväline tuletusinstrument, ei tohi riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ määrab selle, kas tagatis on mittelikviidne või kas börsivälised tuletusinstrumendid on raskesti asendatavad, kindlaks halvenenud turutingimuste kontekstis, mida iseloomustab see, et puuduvad pidevalt aktiivsed turud, kus vastaspool saaks hiljemalt kahe päeva jooksul mitmeid hinnanoteeringuid, mis ei liigutaks turgu ega kujutaks endast hinda, mille näol oleks tegemist turuhinnaga võrreldes diskontot (tagatise puhul) või preemiat (börsivälise tuletisinstrumendi puhul) pakkuva hinnaga.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võtab arvesse seda, kas tehingud või tema poolt tagatisena hoitavad väärtpaberid on kontsentreerunud ühele vastaspoolele ja kas juhul, kui see vastaspool ootamatult turult lahkuks, oleks ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ võimalik need tehingud või väärtpaberid asendada.

4.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on kahe vahetult eelneva kvartali jooksul olnud kaasatud rohkem kui kahte sama tasaarvestatavate tehingute kogumiga seonduvasse lisatagatise nõude üle peetavasse vaidlusse, mis on kestnud kauem kui lõigete 2 ja 3 kohaselt kohaldatav riski võimendustagatise periood, kasutab see ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul kahe järgneva kvartali jooksul sellist riski võimendustagatise perioodi, mis on lõigetes 2 ja 3 sätestatud perioodist vähemalt kaks korda pikem.
5.  

Võimendustagatise ümberarvestamise korral, mis toimub perioodiliselt N päevase intervalliga, on riski võimendustagatise periood vähemalt võrdne lõigetes 2 ja 3 sätestatud perioodiga (F), millele on liidetud N päeva ja millest on lahutatud üks päev. Seega:

Riski võimendustagatise periood = F + N – 1

6.  
Kui sisemudelis võetakse arvesse võimendustagatise kasutamise mõju tasaarvestatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutustele, modelleerib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ oma börsiväliste tuletisinstrumentide ja ►C11  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ riskipositsiooni väärtuse arvutustes riskipositsiooni väärtuse koos tagatisega, välja arvatud sularahaga, mis on samas valuutas kui riskipositsioon.
7.  
Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda riskipositsiooni väärtust koos tagatisega modelleerida, siis ei võta ta oma börsiväliste tuletisinstrumentide ja ►C11  väärtpaberitega finantseerimise tehingute ◄ riskipositsiooni väärtuse arvutustes tagatise, välja arvatud sularaha, mis on samas valuutas kui riskipositsioon, mõju arvesse, välja arvatud juhul, kui ta kasutab 4. peatüki kohaselt kas volatiilsusega korrigeerimisi, mis vastavad finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi nõuetele, koos volatiilsusega korrigeerimiste sisehinnangutega või standardseid regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente.
8.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab sisemudeli meetodit, ei võta oma mudelites arvesse mõju, mida avaldab riskipositsiooni väärtuse vähenemine, mis tuleneb tagatislepingu mis tahes tingimustest, millega nõutakse vastaspoole krediidikvaliteedi halvenemise korral tagatise saamist.

Artikkel 286

Vastaspoole krediidiriski juhtimine — põhimõtted, protsessid ja süsteemid

1.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kehtestab ja rakendab vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistiku, mis koosneb järgnevast:

a) 

põhimõtted, protsessid ja süsteemid, mis tagavad vastaspoole krediidiriski tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, heakskiitmise ja vastavasisulise sisemise aruandluse;

b) 

protseduurid, mis tagavad kõnealuste põhimõtete, protsesside ja süsteemide järgimise.

Kõnealused põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad olema olemuslikult usaldusväärsed, terviklikult rakendatavad ja dokumenteeritud. Dokumentatsioon sisaldab selgitusi vastaspoole krediidiriski mõõtmise empiiriliste tehnikate kohta.

2.  

Lõike 1 kohaselt nõutavas vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse arvesse vastaspoole krediidiriskiga seonduvat tururiski, likviidsusriski, õiguslikku riski ja operatsiooniriski. Eeskätt peab raamistik tagama, et ►C11  finantsinstitutsioon ◄ järgib järgmisi põhimõtteid:

a) 

ta ei tee vastaspoolega äritehinguid ilma eelnevalt tema krediidivõimelisust hindamata;

b) 

ta võtab nõuetekohaselt arvesse arveldusega seotud ja arveldusele eelnevat krediidiriski;

c) 

ta juhib kõnealuseid riske võimalikult kõikehaaravalt nii vastaspoole tasandil, koondades vastaspoole krediidiriski positsioonid ja muud krediidiriski positsioonid, kui ka äriühingu tasandil.

3.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab sisemudeli meetodit, tagab, et tema vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse pädevat asutust rahuldaval viisil arvesse kõige järgnevaga seonduvat likviidsusriski:

a) 

võimalikud sissetulevad lisatagatise nõuded variatsioonitagatise või muud liiki ►C11  muutuvtagatise ◄ , nagu alustamise tagatis või sõltumatu tagatis, vahetamiste kontekstis negatiivsete turušokkide korral;

b) 

võimalikud sissetulevad nõuded vastaspoolte antud ülemäärase tagatise tagastamiseks;

c) 

nõuded, mis tulenevad ►C11  finantsinstitutsioonile ◄ endale antud välise krediidikvaliteedi hinnangu võimalikust langetamisest.

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ tagab, et tagatise uuesti kasutamise laad ja periood on kooskõlas tema likviidsusvajadustega ega ohusta tema suutlikkust tagatis õigeaegselt anda või tagastada.

4.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgan ja kõrgem juhtkond peavad olema vastaspoole krediidiriski juhtimisse aktiivselt kaasatud ja tagama selleks piisavate vahendite eraldamise. Kehtestatud peab olema ametlik protsess, mis tagab, et kõrgem juhtkond on teadlik kasutatava mudeliga seotud piirangutest ja selle aluseks olevatest eeldustest ning sellest, milline mõju kõnealustel piirangutel ja eeldustel võib olla mudeli väljundite usaldusväärsusele. Kõrgem juhtkond peab olema teadlik ka turukeskkonna ebakindlusest ja operatiivsetest küsimustest ning sellest, kuidas neid on mudelis kajastatud.

▼C11

5.  
Finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta artikli 287 lõike 2 punkti b kohaselt koostatud igapäevased aruanded tuleb vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete krediidijuhtide või kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni vähendamiseks.

▼C2

6.  
Lõike 1 kohaselt loodud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikku rakendatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Krediidi- ja kauplemislimiidid peavad olema seotud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeliga viisil, mis on järjepidev ning mida krediidijuhid, kauplejad ja kõrgem juhtkond hästi mõistavad. ►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ peab olema kehtestatud ametlik protsess riski limiitide rikkumistest asjakohasele juhtkonna tasandile teatamiseks.
7.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole krediidiriski mõõtmine peab hõlmama krediidiliinide igapäevase ja päevasisese kasutamise mõõtmist. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab mõõtma praegust riskipositsiooni koos tagatisega ja ilma tagatiseta. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab arvutama ja jälgima nii portfelli kui ka vastaspoole tasandil riskipositsioonide tippu või võimalikku tulevast riskipositsiooni ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ valitud usaldusvahemiku juures. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab võtma arvesse suuri või kontsentreeritud positsioone, sealhulgas omavahel seotud vastaspoolte rühmade lõikes ning majandussektorite ja turgude lõikes.
8.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kehtestab ja rakendab regulaarset ja ranget stressitestimise programmi. Kõrgem juhtkond vaatab nimetatud stressitestimise tulemused perioodiliselt, kuid vähemalt kord kvartalis läbi ning need peavad kajastuma juhtorgani või kõrgema juhtkonna kehtestatud vastaspoole krediidiriski põhimõtetes ja limiitides. Kui stressitestid toovad ilmsiks erilise nõrkuse teatavate asjaolude kogumi suhtes, võtab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohe meetmeid selliste riskide juhtimiseks.

Artikkel 287

Organisatsioonistruktuurid vastaspoole krediidiriski juhtimiseks

1.  

Sisemudeli meetodit kasutav ►C11  finantsinstitutsioon ◄ seab sisse ja säilitab:

a) 

lõikele 2 vastava riskikontrolli üksuse;

b) 

lõikele 3 vastava tagatiste haldamise üksuse.

2.  

Riskikontrolli üksus vastutab vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, sealhulgas mudeli algse ja jätkuva valideerimise eest, ning täidab järgmisi funktsioone ja vastab järgmistele nõuetele:

a) 

ta vastutab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole riski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;

b) 

ta koostab igapäevaseid aruandeid ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja analüüsib neid. Kõnealune analüüs hõlmab vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuste näitajate ja kauplemislimiitide vahelise suhte hindamist;

c) 

ta kontrollib sisendandmete terviklikkust ning koostab ja analüüsib aruandeid ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeli väljundite kohta, hinnates muu hulgas riskipositsiooni näitajate ning krediidi- ja kauplemislimiitide vahelist suhet;

d) 

ta on sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide algatamise, pikendamise või nendega kauplemise eest, ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;

e) 

tal on piisavalt töötajaid;

f) 

ta annab aru otse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõrgemale juhtkonnale;

g) 

tema töö on tihedalt integreeritud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse krediidiriski juhtimise protsessi;

h) 

tema väljundid moodustavad ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, jälgimise ja kontrolli protsessi lahutamatu osa.

3.  

Tagatiste haldamise üksus täidab järgmisi ülesandeid ja funktsioone:

a) 

lisatagatise nõuete arvutamine ja esitamine, lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste haldamine ning sõltumatute summade, alustamise tagatiste ja ►C11  muutuvtagatiste ◄ tasemete kohta täpse igapäevase aruandluse koostamine;

b) 

lisatagatise nõuete esitamiseks kasutatavate andmete terviklikkuse kontrollimine ning selle tagamine, et need andmed oleksid järjepidevad ja et neid võrreldaks regulaarselt kõigi asjakohaste ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemiste andmeallikatega;

c) 

tagatise uuesti kasutamise ulatuse jälgimine ja mis tahes selliste muudatuste jälgimine, mis on toimunud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ õigustes tema antud tagatisele või tema õigustes, mis seonduvad tema antud tagatisega;

d) 

asjakohasele juhtkonna tasandile aru andmine selle kohta, millist liiki tagatisvara kasutatakse uuesti ja millised on sellise uuesti kasutamise tingimused, sealhulgas instrumendid, krediidikvaliteet ja lõpptähtaeg;

e) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ aktsepteeritud üksikutele tagatisvara liikidele kontsentreerumise jälgimine;

f) 

kõrgemale juhtkonnale regulaarselt, kuid vähemalt kord kvartalis, tagatiste haldamist käsitleva teabe kohta aruannete esitamine, mis hõlmab teavet saadud ja antud tagatiste liigi ning lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste suuruse, aegumise ja põhjuste kohta. Kõnealune sisemine aruandlus peab kajastama ka nimetatud näitajate trende.

4.  
Kõrgem juhtkond eraldab lõike 1 punkti b kohaselt nõutavale tagatiste haldamise üksusele piisavalt vahendeid tagamaks, et tema süsteemide abil saavutatakse piisav tegevustulemuslikkuse tase, mis on mõõdetav ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt lisatagatise nõuete esitamise õigeaegsuse ja täpsusega ning ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoolte poolt talle esitatud lisatagatise nõuetele reageerimise õigeaegsusega. Kõrgem juhtkond tagab, et kõnealusel üksusel on piisavalt töötajaid, et menetleda nõudeid ja vaidlusi õigeaegselt ka isegi tõsise turukriisi tingimustes ja et ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ oleks võimalik piirata oma suurte vaidluste arvu, mis on tingitud tehingumahtudest.

Artikkel 288

Vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi läbivaatamine

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ viib siseauditi protsessi raames regulaarselt läbi oma vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Kõnealune läbivaatamine hõlmab artikli 287 kohaselt nõutud kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse tegevuse läbivaatamist ning selles tuleb eelkõige käsitleda vähemalt järgnevat:

a) 

artikli 286 kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi ja protsessi käsitleva dokumentatsiooni piisavus;

b) 

artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse korraldus;

c) 

artikli 287 lõike 1 punkti b kohaselt nõutud tagatiste haldamise üksuse korraldus;

d) 

vastaspoole krediidiriski näitajate integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;

e) 

front-office'i ja back-office'i töötajate poolt kasutatav riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmise protsess;

f) 

vastaspoole krediidiriski mõõtmise protsessis mis tahes oluliste muudatuste valideerimine;

g) 

riskimõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriski ulatus;

h) 

juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;

i) 

vastaspoole krediidiriski andmete täpsus ja täielikkus;

j) 

tagatis- ja tasaarvestuskokkulepetes sisalduvate juriidiliste tingimuste täpne kajastamine riskipositsiooni väärtuse mõõtmisel;

k) 

mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuses, õigeaegsuses ja usaldusväärsuses, sealhulgas nende sõltumatuses veendumine;

l) 

volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsus ja asjakohasus;

m) 

hindamise ja riski ülekandmise arvutuste täpsus;

n) 

mudeli täpsuse kontroll artikli 293 lõike 1 punktide b-e kohase sagedase järeltestimise abil;

o) 

asjaomaste regulatiivsete nõuete täitmine vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse poolt.

Artikkel 289

Kasutustest

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad, et tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks kasutatava mudeliga leitud riskipositsioonide jaotus on tihedalt integreeritud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse vastaspoole krediidiriski juhtimise protsessi ja et mudeli väljundeid võetakse arvesse laenuandmise otsustusprotsessis, vastaspoole krediidiriski juhtimises, sisemises kapitali allokeerimises ja äriühingu üldjuhtimises.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et enne pädevatelt asutustelt sisemudeli meetodi kasutamiseks artikli 283 kohase loa saamist on ta vähemalt ühe aasta jooksul kasutanud oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamise aluseks oleva riskipositsioonide jaotuse leidmiseks mudelit, mis vastab üldjoontes käesolevas jaos esitatud nõuetele.
3.  
Vastaspoole krediidiriski positsioonide jaotuse leidmiseks kasutatav mudel peab olema osaks artikliga 286 nõutavast vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikust. Kõnealune raamistik hõlmab krediidiliinide kasutuse mõõtmist, vastaspoole krediidiriski positsioonide ja muude krediidiriski positsioonide koondamist ja sisemist kapitali allokeerimist.
4.  
Lisaks oodatavale positiivsele riskipositsioonile peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ mõõtma ja juhtima praegusi riskipositsioone. Kui see on asjakohane, peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ mõõtma praegust riskipositsiooni nii tagatisi arvesse võttes kui ka tagatisi arvestamata. Kasutustesti nõue on täidetud, kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab ka muid oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks kasutatava mudeliga leitud riskipositsioonide jaotusele tuginevaid vastaspoole krediidiriski näitajaid, näiteks riskipositsioonide tippu.
5.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ süsteemid peavad olema võimelised hindama oodatavaid riskipositsioone vajadusel igapäevaselt, välja arvatud juhul, kui ta tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et tema vastaspoole krediidiriski positsioone silmas pidades on põhjendatud arvutada oodatavaid riskipositsioone väiksema sagedusega. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab kasutama oodatavate riskipositsioonide hindamiseks prognoosiperioode, mis vastavad asjakohaselt tulevaste rahavoogude ajalisele jaotusele ja lepingute lõpptähtaegadele, ning võtma hindamisel arvesse riskipositsioonide olulisust ja struktuuri.
6.  
Riskipositsioone tuleb mõõta, jälgida ja kontrollida kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute kehtivusaja jooksul, mitte ainult üheaastase perioodi jooksul. ►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema kehtestatud protseduurid, mis tagavad pärast üheaastast perioodi tekkivatest riskipositsioonidest tulenevate vastaspoole riskide tuvastamise ja kontrollimise. Riskipositsiooni prognoositud suurenemist tuleb kasutada sisendina ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ sisemise kapitali mudelis.

Artikkel 290

Stressitestimine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ peab olema põhjalik stressitestimise programm, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski jaoks, sealhulgas vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete hindamiseks ja mis vastab lõigetes 2-10 sätestatud nõuetele.
2.  
Kõnealune programm hõlmab selliste võimalike sündmuste ja majandustingimuste tulevaste muutuste kindlakstegemist, mis võiksid avaldada ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski positsioonidele ebasoodsat mõju, ja ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ selliste muutustega toimetuleku suutlikkuse hindamist.
3.  
Programmi raames kasutatavaid stressi näitajaid võrreldakse riski ülempiiridega ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ võtab neid arvesse osana direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud protsessist.
4.  
Programmis võetakse põhjalikult arvesse tehinguid ja koguriskipositsiooni kõigi vastaspoole krediidiriski liikide lõikes seoses konkreetsete vastaspooltega ajalises raamistikus, mis on piisav, et teostada regulaarset stressitestimist.
5.  
►C11  Programmi raames peab olema ette nähtud vähemalt kord kuus tehtav peamistest tururiski teguritest, nagu intressimäärad, valuutad, aktsiad, krediidimarginaalid ja kaubahinnad, ◄ , tulenevate riskipositsioonide stressitestimine, mis hõlmab ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kõiki vastaspooli, et tuvastada turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tuleneva spetsiifilise riski ülemäärased kontsentreerumised ja vajaduse korral võimaldada ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ neid vähendada. Riskipositsioonide stressitestimise, sealhulgas üheteguriliste, mitmeteguriliste ja muude kui turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tulenevate oluliste riskide stressitestimise, ning riskipositsioonide ja krediidivõimelisuse koos stressitestimise raames testitakse vastaspoolte rühmade ja konkreetsete vastaspoolte vastaspoole krediidiriski taset ning ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ kui terviku vastaspoole krediidiriski kogutaset.
6.  

Programmi raames kohaldatakse vähemalt kvartaalseid mitmetegurilise stressitestimise stsenaariume ja hinnatakse olulisi muid kui turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tulenevaid riske, sealhulgas tulukõverast tulenevat riskipositsiooni ja alusriske. Mitmetegurilistes stressitestides käsitletakse vähemalt järgmisi stsenaariume, kus leiab aset järgnev:

a) 

toimunud on tugeva mõjuga ebasoodsad majandus- või turusündmused;

b) 

turu üldine likviidsus on märkimisväärselt vähenenud;

c) 

suur finantsvahendaja likvideerib oma positsioone.

7.  
Aluseks olevates riskitegurites aset leidvate šokkide raskusaste peab olema kooskõlas stressitesti tegemise eesmärgiga. Maksevõime hindamisel stressitingimustes peavad aluseks olevates riskitegurites aset leidvad šokid olema piisavalt rasked, et võtta arvesse ajaloolisi äärmuslikke turukeskkondi ja äärmuslikke, kuid siiski realiseeruda võivaid halvenenud turutingimusi. Stressitestidega hinnatakse kõnealuste šokkide mõju omavahenditele, omavahendite nõuetele ja kasumile. Igapäevase portfellide jälgimise, riskimaanduse ja kontsentreerumiste haldamise eesmärgil tuleb stressitestimise programmis arvesse võtta ka stsenaariume, mille raskusaste on väiksem, kuid esinemise tõenäosus suurem.
8.  
Kui see on asjakohane, nähakse programmis ette vastupidised stressitestid, et tuvastada äärmuslikud, kuid siiski realiseeruda võivad stsenaariumid, millega võivad kaasneda märkimisväärselt ebasoodsad tagajärjed. Vastupidistes stressitestides võetakse arvesse portfellis esineva olulise mittelineaarsuse mõju.
9.  
Programmi raames tehtavate stressitestide tulemuste kohta koostatakse regulaarselt, kuid vähemalt kord kvartalis kõrgemale juhtkonnale aruanded. Tulemuste kohta koostatavad aruanded ja tulemuste analüüs peab hõlmama suurimaid vastaspooltega seonduvaid mõjusid portfelli raames, olulisi kontsentreerumisi portfelli segmentides (samas majandusharus või piirkonnas) ning asjaomaseid konkreetsete portfellide ja vastaspooltega seonduvaid trende.
10.  
Kõrgem juhtkond võtab juhtrolli stressitestimise integreerimisel ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskijuhtimise raamistikku ja riskikäitumise kultuuri ning tagab, et tulemused oleksid otstarbekad ja et neid kasutataks vastaspoole krediidiriski juhtimiseks. Märkimisväärsete riskipositsioonide stressitestimise tulemusi hinnatakse suuniste alusel, milles on täpsustatud, milline on ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskivalmidus, ning ülemääraste või kontsentreerunud riskide tuvastamise korral esitatakse need arutamiseks ja meetmete võtmiseks kõrgemale juhtkonnale.

Artikkel 291

Korrelatsioonirisk

1.  

Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„üldine korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui vastaspoolte makseviivituse tõenäosus on positiivses korrelatsioonis üldiste tururiski teguritega;

b) 

„spetsiifiline korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on positiivses korrelatsioonis vastaspoole makseviivituse tõenäosusega, mis tuleneb vastaspoolega sõlmitud tehingute iseloomust. ►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ loetakse avatuks spetsiifilisele korrelatsiooniriskile, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on oodatavalt suur ja ka vastaspoole makseviivituse tõenäosus on suur.

2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab vajalikul määral arvestama riskipositsioone, millest tuleneb märkimisväärne spetsiifiline või üldine korrelatsioonirisk.
3.  
Üldise korrelatsiooniriski väljaselgitamiseks töötab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ välja stressitestimise ja stsenaariumianalüüsid, et testida riskitegureid, mis on vastaspoole krediidivõimelisusega vastandsuunalises seoses. Sellises testimises võetakse arvesse võimalust, et riskitegurite vaheliste seoste muutumise korral võivad aset leida tõsised šokid. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ jälgib üldist korrelatsiooniriski toodete, piirkondade, majandusharude või muude tema majandustegevuse seisukohast oluliste kategooriate lõikes.
4.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema välja töötatud protseduurid iga juriidilise isikuga seonduva spetsiifilise korrelatsiooniriski väljaselgitamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks alates tehingu algusest kuni selle lõpptähtajani.
5.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuded seoses tehingutega, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk ning mille puhul on olemas õiguslik seos vastaspoole ja börsivälise tuletisinstrumendi alusvara emitendi või artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingute alusvara emitendi vahel, kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a) 

instrumente, mille puhul esineb spetsiifiline korrelatsioonirisk, ei kaasata muude selle vastaspoolega sõlmitud tehingutega samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, vaid igaüht neist käsitatakse eraldiseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina;

b) 

igas sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis võrdub ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu riskipositsiooni väärtus alusvaraks oleva instrumendi järelejäänud õiglasele väärtusele tekkiva täieliku oodatava kahjuga, tuginedes eeldusele, et alusvara emitent on likvideerimisel;

c) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ puhul, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, on selliste vahetustehingute makseviivitusest tingitud kahjumäär 100 %;

d) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ puhul, kes kasutab 2. peatükis sätestatud meetodit, on kohaldatavaks riskikaaluks riskikaal, mida kasutatakse tagamata tehingute puhul;

e) 

kõigi muude tehingute puhul, millel on mis tahes sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis üks alusvara, arvutatakse riskipositsiooni väärtus kooskõlas eeldusega, et sellised alusvaraks olevad võlainstrumendid, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, satuvad ootamatult makseviivitusse. Tehingute puhul, mille tingimuste aluseks on alusvarade kogum või indeks, kohaldatakse selliste asjakohaste alusvaraks olevate võlainstrumentide puhul, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, ootamatu maskeviivitusesse sattumise eeldust juhul, kui nende mõju on oluline;

f) 

selles ulatuses, milles kasutatakse olemasolevaid tururiski arvutusi, mis on tehtud IV jaotise 5. peatüki 4. jaos sätestatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete arvutamiseks ja mis juba sisaldavad makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldust, on valemis kasutatavaks makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuseks 100 %.

6.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ esitavad kõrgemale juhtkonnale ja juhtorgani asjaomasele komisjonile regulaarsed aruanded nii spetsiifiliste kui ka üldiste korrelatsiooniriskide ning kõnealuste riskide juhtimiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 292

Modelleerimise protsessi terviklikkus

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad artiklis 284 sätestatud modelleerimise protsessi terviklikkuse, võttes selleks vähemalt järgmised meetmed:

a) 

mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt;

b) 

nimetatud tingimused peavad sisaldama vähemalt lepingu tinglikku väärtust, lõpptähtaega, alusvara, võimendustagatise arvestamise korda ja tasaarvestuskorda;

c) 

nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone tuleb hoida andmebaasis, mida tuleb auditeerida ametlikult ja regulaarselt;

d) 

tasaarvestuskorra arvessevõtmise protsess, mille raames nõutakse, et juriidiline personal peab kontrollima kõnealuse korra raames toimuva tasaarvestuse õiguslikku jõustatavust;

e) 

punktis d nõutava kontrolli tulemused peab punktis c osutatud andmebaasi sisestama sõltumatu üksus;

f) 

tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone käsitlevate andmete oodatava positiivse riskipositsiooni mudelisse kandmise suhtes tuleb rakendada siseauditit;

g) 

kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud võrdlemisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et oodatav positiivne riskipositsioon kajastaks tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigesti või vähemalt konservatiivselt.

2.  
Praeguste riskipositsioonide kindlakstegemiseks kasutatakse praegusi turuandmeid. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võib kalibreerida oma oodatava positiivse riskipositsiooni mudelit, kasutades kas ajaloolisi turuandmeid või turupõhiseid andmeid, et määrata kindlaks aluseks olevate stohhastiliste protsesside parameetrid, nagu triiv, volatiilsus ja korrelatsioon. Ajalooliste andmete kasutamise korral peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutama vähemalt kolme aasta andmeid. Andmeid tuleb ajakohastada vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui see on vajalik turutingimuste arvessevõtmiseks.

▼C11

Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab finantsinstitutsioon tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidimarginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.

▼C2

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nimetatud eesmärgil lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.

▼C11

3.  
Finantsinstitutsioon tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil vähemalt kord kvartalis, et käesoleva lõike kohase arvutuse jaoks kasutatav stressiperiood langeb kokku krediidiriski vahetustehingute või muu võlainstrumendi (näiteks laenude või äriühingu võlakirjade) suurenenud marginaali perioodiga tema selliste vastaspoolte esindusliku valimi puhul, kelle krediidimarginaalidega kaubeldakse. Olukordades, kus finantsinstitutsioonil ei ole vastaspoole krediidimarginaalide kohta piisavaid andmeid, seob ta asjaomase vastaspoole spetsiifiliste krediidimarginaali andmetega lähtuvalt piirkonnast, sisereitingust ja majandustegevuse valdkonnast.

▼C2

4.  
Kõigi vastaspoolte puhul kasutatavas oodatava positiivse riskipositsiooni mudelis kasutatavad ajaloolised või eeldatavad andmed peavad sisaldama krediidi stressiperioodi andmeid ning neid andmeid tuleb kõnealuses mudelis kasutada viisil, mis on kooskõlas mudeli praegustele andmetele kalibreerimiseks kasutatava meetodiga.
5.  
Selleks et hinnata, kui tõhus on stressi kalibreerimine tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni jaoks, loob ►C11  finantsinstitutsioon ◄ mitu võrdlusportfelli, mis on tundlikud peamiste riskitegurite suhtes, millele ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on avatud. Kõnealuste võrdlusportfellide suhtes oleva riskipositsiooni arvutamiseks kasutatakse a) stressi metoodikat, mis põhineb praegustel turuväärtustel ja halvenenud turutingimustele kalibreeritud mudeli parameetritel, ja b) stressiperioodi jooksul tekkivat riskipositsiooni, kuid kohaldades sealjuures käesolevas jaos sätestatud meetodit (stressiperioodi lõpu turuväärtus, volatiilsused ja kolmeaastase stressiperioodi korrelatsioonid).

Pädevad asutused nõuavad ►C11  finantsinstitutsioonilt ◄ , et ta korrigeeriks oma stressi kalibreerimist, kui kõnealuste võrdlusportfellide riskipositsioonid erinevad üksteisest oluliselt.

6.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab mudeli suhtes valideerimisprotsessi, mis peab olema tema põhimõtetes ja protseduurides selgelt väljendatud. Kõnealuses valideerimisprotsessis:

a) 

täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja selgitada välja tingimused, mille puhul mudeli aluseks olevad eeldused on ebasobivad ja võivad seega põhjustada oodatava positiivse riskipositsiooni liiga väiksena näitamise;

b) 

sisaldub selle läbivaatamine, kas mudel on piisavalt põhjalik.

7.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel protseduurid oma tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni hinnangu korrigeerimiseks, kui kõnealused riskid muutuvad oluliseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ :

a) 

selgitama välja oma riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis b täpsustatud viisil tekkinud spetsiifilisest korrelatsiooniriskist, ja riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis a täpsustatud viisil tekkinud üldisest korrelatsiooniriskist, ning juhtima neid riskipositsioone;

b) 

riskipositsioonide puhul, millel on ühe aasta järel tõusev riskiprofiil, võrdlema regulaarselt ühe aasta kohta arvutatud asjaomase riskipositsiooni näitaja hinnangut riskipositsiooni kogu olemasoluperioodi kohta arvutatud sama riskipositsiooni näitajaga;

c) 

riskipositsioonide puhul, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, võrdlema regulaarselt asenduskulu (praegust riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ning säilitama andmeid, mis võimaldavad sellise võrdluse tegemist.

8.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab kohaldama siseprotseduure, mis võimaldavad tal kontrollida enne tehingu kaasamist tasaarvestatavate tehingute kogumisse seda, et tehing on kaetud õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppega, mis vastab 7. jaos sätestatud nõuetele.
9.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski maandamiseks tagatist, peab kohaldama siseprotseduure, mis võimaldavad tal veenduda enne oma arvutustes tagatise mõju arvesse võtmist selles, et tagatis vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.
10.  
EBA jälgib erinevaid tavasid selles valdkonnas ning annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised käesoleva artikli kohaldamiseks.

Artikkel 293

Riskijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded

1.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ peab täitma järgmisi nõudeid:

a) 

ta täidab III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud kvalitatiivseid nõudeid;

b) 

ta rakendab regulaarset järeltestimise programmi, mille raames võrreldakse mudeli abil leitud riskinäitajaid realiseerunud riskinäitajatega ning staatilistel positsioonidel põhinevaid hüpoteetilisi muutusi realiseerunud näitajatega;

c) 

ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle abil leitud riskinäitajate suhtes algse valideerimise ja jätkuva regulaarse läbivaatamise. Valideerimine ja läbivaatamine on mudeli arendustegevusest sõltumatu;

▼C11

d) 

juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii konkreetsete kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka finantsinstitutsiooni koguriskipositsiooni vähendamiseks;

▼C2

e) 

sisemine riskimõõtmiseks kasutatav riskipositsioonide mudel on integreeritud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ igapäevasesse riskijuhtimise protsessi;

f) 

riskimõõtmise süsteemi rakendatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Sellega seoses peavad riskipositsioonide limiidid olema seotud ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ riskimõõtmise mudeliga viisil, mis on järjepidev ja mida kauplejad, krediidijuhtimise funktsiooni täitjad ja kõrgem juhtkond hästi mõistavad;

g) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ tagab, et tema riskijuhtumissüsteem on põhjalikult dokumenteeritud. Eelkõige peavad tal olema riskimõõtmissüsteemi toimimist käsitlevad dokumenteeritud sisemised põhimõtted, kontrollid ja protseduurid ning töökorraldus, mis tagab kõnealuste põhimõtete järgimise;

h) 

riskimõõtmissüsteem vaadatakse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ enda siseauditi protsessi raames regulaarselt ja sõltumatult läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevuse läbivaatamist. Üldine riskijuhtimise protsess tuleb läbi vaadata korrapäraste ajavahemike järel (vähemalt kord aastas) ja kõnealuse läbivaatamise käigus tuleb spetsiaalselt käsitleda vähemalt kõiki artiklis 288 osutatud elemente;

i) 

vastaspoole krediidiriski mudelite jätkuv valideerimine, sealhulgas järeltestimine, vaadatakse regulaarselt läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavad volitused otsustada meetmete üle, mida tuleb võtta mudelite nõrkade külgede parandamiseks.

2.  
Pädevad asutused võtavad arvesse seda, millises ulatuses võtab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ lõikes 1 sätestatud nõudeid arvesse artikli 284 lõikes 4 sätestatud alfa taseme määramisel. Minimaalse korrutusteguri kohaldamine on aktsepteeritud üksnes selliste ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes täidavad nimetatud nõudeid täielikult.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ dokumenteerib oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli algse ja jätkuva valideerimise protsessi ning mudelite abil riskinäitajate arvutamise sellise üksikasjalikkuse tasemega, mis võimaldaks kolmandatel isikutel asjaomase analüüsi ja riskinäitajad taasluua. Kõnealuses dokumentatsioonis täpsustatakse, millise sagedusega tehakse järeltestimisanalüüsi ja mis tahes muud jätkuvat valideerimist, kuidas teostatakse valideerimist seoses andmevoogude ja portfellidega ning millised on kasutatavad analüüsid.
4.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ määratleb kriteeriumid, mille alusel hinnata tema vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeleid ja mudeleid, mille abil leitakse sisendid riskipositsiooni arvutamiseks, ning tal on kirjalikud põhimõtted, milles on kirjeldatud mudelite mitteaktsepteeritava toimimise tuvastamise ja parandamise protsessi.
5.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ määratleb selle, kuidas toimub vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle riskinäitajate valideerimise eesmärgil tüüpiliste vastaspoole portfellide moodustamine.
6.  
Prognoositavate jaotuste leidmiseks kasutatavate vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelite ja nende riskinäitajate valideerimisel tuleb arvesse võtta rohkem kui ühte prognoositava jaotuse statistikat.

Artikkel 294

Valideerimisnõuded

1.  

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ tagavad osana oma vastaspoole krediidiriski mudeli ja selle riskinäitajate algsest ja jätkuvast valideerimisest järgmiste nõuete täitmise:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ teostab järeltestimist, kasutades ajaloolisi andmeid tururiski tegurite muutuste kohta enne pädevatelt asutustelt artikli 283 lõike 1 kohase loa saamist. Järeltestimises võetakse arvesse mitmeid erinevaid vähemalt üheaastaseid erineva alguskuupäevaga prognoosiperioode, mis hõlmavad väga erinevaid turutingimusi;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ , kes kasutab artikli 285 lõike 1 punktis b sätestatud meetodit, valideerib oma mudeli regulaarselt, et testida, kas realiseerunud praegused riskipositsioonid on kooskõlas kõigi ühe aasta sisse jäävate võimendustagatise perioodide kohta tehtud prognoosidega. Kui mõnede tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta ja kõnealuse kogumi tundlikkus riskitegurite suhtes on ilma nende tehinguteta suurem, võetakse valideerimisel seda arvesse;

c) 

ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle asjakohaste riskinäitajate toimimise ning tururiskitegurite prognooside järeltestimist. Tagatisega tehingute puhul hõlmavad arvesse võetavad prognoosiperioodid prognoosiperioode, mis kajastavad tagatud või võimendusega kauplemise puhul kohaldatavaid tüüpilisi riski võimendustagatise perioode;

d) 

kui mudeli valideerimine näitab, et tegelik oodatav positiivne riskipositsioon on alahinnatud, võtab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ vajalikud meetmed mudeli ebatäpsuse korrigeerimiseks;

e) 

ta testib osana mudeli algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist hinnastamise mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski positsiooni arvutamiseks kindla stsenaariumi alusel, mis käsitleb tururiski teguritele tulevikus tekkivaid šokke. Optsioonide hinnastamise mudelites tuleb arvesse võtta optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;

f) 

vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis võetakse arvesse tehingupõhist teavet, mis on vajalik, et võtta riskipositsioonid tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kokku. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ veendub selles, et tehingud määratakse mudelisiseselt asjakohasesse tasaarvestatavate tehingute kogumisse;

g) 

vastaspoole krediidiriski positsiooni mudel sisaldab tehingupõhist teavet, mis võimaldab võtta arvesse võimendustagatise kasutamise mõju. Selles võetakse arvesse nii võimendustagatise praegust summat kui ka võimendustagatisi, mida antakse tulevikus vastaspoolte vahel üle. Sellises mudelis tuleb arvesse võtta võimendustagatise lepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, lisatagatise nõuete sagedust, riski võimendustagatise perioodi, võimendustagatiseta riskipositsiooni madalaimat künnist, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas hinnatakse antud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutust või kohaldatakse 4. peatükis sätestatud eeskirju;

h) 

mudeli valideerimisprotsessi koosseisu kuulub tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ teostab sellist järeltestimist mitme tüüpilise kas tegeliku või hüpoteetilise vastaspoole portfelli alusel korrapäraste ajavahemike järel. Kõnealused tüüpilised portfellid tuleb valida selle alusel, kui tundlikud nad on selliste oluliste riskitegurite ja riskitegurite kombinatsioonide suhtes, millele ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on avatud;

i) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ teostab järeltestimist, mille eesmärk on testida vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis kasutatavaid peamisi eeldusi ja asjaomaseid riskinäitajaid, sealhulgas sama riskiteguri erinevate tähtaegade vahelist modelleeritud suhet ja erinevate riskitegurite vahelisi modelleeritud suhteid;

j) 

vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle riskinäitajate toimimise suhtes kohaldatakse asjakohaseid järeltestimise tavasid. Järeltestimise programmi abil peab olema võimalik tuvastada tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni mudeli riskinäitajate halb toimimine;

k) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ valideerib oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelid ja kõik riskinäitajad perioodide puhul, mis on proportsionaalsed selliste tehingute lõpptähtaegadega, mille suhtes riskipositsioon arvutatakse sisemudeli meetodit kasutades kooskõlas artikliga 283;

l) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ testib osana mudeli jätkuvast valideerimise protsessist regulaarselt hinnastamismudeleid, mida kasutatakse vastaspoole riskipositsioonide arvutamiseks, võrreldes neid asjakohaste sõltumatute võrdlusnäitajatega;

m) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja asjakohaste riskinäitajate jätkuv valideerimine sisaldab hinnangut hiljutise toimimise adekvaatsuse kohta;

n) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ hindab osana algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli parameetrite ajakohastamise sagedust;

o) 

vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelite algse ja jätkuva valideerimise raames hinnatakse, kas vastaspoole tasandi ja tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni arvutused on asjakohased.

2.  
Alfa ja tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni korrutise asemel võib pädevate asutuste eelneval nõusolekul kasutada näitajat, mis on konservatiivsem kui iga vastaspoole jaoks regulatiivse riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatav näitaja. Suhtelise konservatiivsuse taset hinnatakse pädevatelt asutustelt algse heakskiidu saamisel ja oodatava positiivse riskipositsiooni mudelite korrapärase järelevalve käigus. ►C11  Finantsinstitutsioon ◄ valideerib kõnealuse konservatiivsuse regulaarselt. Mudeli toimimise jätkuv hindamine hõlmab kõiki vastaspooli, kelle puhul mudelit kasutatakse.
3.  
Kui järeltestimine näitab, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad asutused mudeli kasutamiseks antud heakskiidu või kehtestavad asjakohased meetmed selle tagamiseks, et mudelit viivitamatult parandataks.



7. jagu

Lepinguline tasaarvestus

Artikkel 295

Lepingulise tasaarvestuse aktsepteerimine riski vähendavana

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kooskõlas artikliga 298 käsitleda riski vähendavana ainult järgmist liiki lepingujärgseid tasaarvestuskokkuleppeid, tingimusel et pädevad asutused on tasaarvestuskokkulepet artikli 296 kohaselt aktsepteerinud ning ►C11  finantsinstitutsioon ◄ täidab artiklis 297 sätestatud nõudeid:

a) 

►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahelised kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et iga uuendamise tagajärjel fikseeritakse ühtne netosumma ja jõustub uus poolte jaoks siduv leping, mis asendab kõik varasemad lepingud ja kõik neist tulenevad poolte vahelised kohustused;

b) 

muud kahepoolsed kokkulepped ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ ja tema vastaspoole vahel;

c) 

lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped ►C11  finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kes on saanud heakskiidu 6. jaos sätestatud meetodi kasutamiseks kõnealuse meetodi rakendusalasse kuuluvate tehingute puhul. Pädevad asutused edastavad EBA-le heakskiidetud lepingujärgsete toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete loetelu.

Konsolideerimisgruppi kuuluvate erinevate juriidiliste isikute vaheliste tehingute tasaarvestust omavahendite nõuete arvutamisel ei aktsepteerita.

Artikkel 296

Lepingujärgsete tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimine

1.  
Pädevad asutused aktsepteerivad lepingujärgset tasaarvestuskokkulepet ainult juhul, kui täidetud on lõikes 2 ja kui see on asjakohane, siis lõikes 3 sätestatud tingimused.
2.  

Kõik lepingujärgsed tasaarvestuskokkulepped, mida ►C11  finantsinstitutsioon ◄ käesoleva osa kohaselt riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel kasutab, peavad vastama järgmistele tingimustele:

a) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on sõlminud vastaspoolega lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe, millest tuleneb ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingud selliselt, et vastaspoole makseviivituse korral oleks ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ õigus saada või kohustus maksta üksnes tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalsete tehingute positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste netosumma;

b) 

►C11  finantsinstitutsioon ◄ on teinud pädevatele asutustele kättesaadavaks kirjalikud põhjendatud õiguslikud hinnangud selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral ei ületa ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ nõuded ja kohustused punktis a osutatud nõudeid ja kohustusi. Õiguslikus hinnangus osutatakse kohaldatavale õigusele:

i) 

jurisdiktsioon, kus vastaspool on asutatud;

ii) 

kui tegemist on ettevõtja filiaaliga, mis asub muus riigis kui see, kus ettevõtja on asutatud, siis filiaali asukohariigi jurisdiktsioon;

iii) 

jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid;

iv) 

jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib mis tahes lepingut või kokkulepet, mis on vajalik lepingujärgse tasaarvestuse teostamiseks;

c) 

igast vastaspoolest tulenev krediidirisk summeeritakse, saades tulemuseks ühtse õigusliku riskipositsiooni, mis hõlmab kõiki iga vastaspoolega sõlmitud tehinguid. Saadud koondpositsioone kasutatakse krediidilimiitide määramisel ja sisemise kapitali arvutamisel;

d) 

leping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda (s.o mittetäitmisklausel), isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja.

Kui mis tahes pädev asutus ei ole veendunud selles, et lepingujärgne tasaarvestus on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav iga punktis b osutatud jurisdiktsiooni õiguse alusel, ei aktsepteerita lepingujärgset tasaarvestuskokkulepet riski vähendavana kummagi vastaspoole puhul. Pädevad asutused teavitavad üksteist sellest.

3.  

Punktis b osutatud õiguslike hinnangute koostamisel võib lähtuda lepingulise tasaarvestuse liikidest. Lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped peavad vastama järgmistele lisatingimustele:

a) 

lõike 2 punktis a osutatud netosumma all mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingu positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat (toodetevaheline netosumma);

b) 

lõike 2 punktis b osutatud õiguslikes hinnangutes käsitletakse kogu lepingujärgse toodetevahelise tasaarvestuskokkuleppe kehtivust ja jõustatavust vastavalt kõnealuse kokkuleppe tingimustele ning tasaarvestuskorra mõju iga hõlmatud üksiku kahepoolse tasaarvestuse raamlepingu olulistele sätetele.

Artikkel 297

►C11  Finantsinstitutsioonide ◄ kohustused

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonil ◄ peavad olema protseduurid, mis tagavad tema lepingulise tasaarvestuse õigusliku kehtivuse ja jõustatavuse läbivaatamise, pidades silmas muutusi artikli 296 lõike 2 punktis b osutatud asjaomaste jurisdiktsioonide õigusaktides.
2.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ säilitab kogu nõutava dokumentatsiooni oma lepingulise tasaarvestuse kohta.
3.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ võtab tasaarvestuse mõju arvesse iga vastaspoole krediidiriski koondpositsiooni mõõtmisel ning lähtub kõnealuse mõõtmise mõjust asjaomase vastaspoole krediidiriski juhtimisel.
4.  
Artiklis 295 osutatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete puhul peavad ►C11  finantsinstitutsioonil ◄ olema artikli 296 lõike 2 punkti c kohased protseduurid selle kontrollimiseks, et iga tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehing oleks hõlmatud artikli 296 lõike 2 punktis b osutatud õigusliku hinnanguga.

Võttes arvesse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet, peab ►C11  finantsinstitutsioon ◄ jätkuvalt vastama kohaldatavatele kahepoolse tasaarvestuse aktsepteeritavusele esitatavatele nõuetele ja 4. peatükis sätestatud krediidiriski maandamise arvessevõtmise nõuetele iga hõlmatud üksiku kahepoolse raamlepingu ja tehingu puhul.

▼M8

Artikkel 298

Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana

3.–6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule.

▼C2



8. jagu

Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed

Artikkel 299

Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed

1.  
Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil sisaldab II lisa viidet krediidiriski ülekandmiseks kasutatavatele tuletisinstrumentidele, millele on osutatud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktis 8.
2.  

Kauplemisportfelli kuuluvate kirjete riskiga kaalutud vara arvutamisel vastaspoole riski puhul täidavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi põhimõtteid:

▼M8 —————

▼C2

b) 

►C11  finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta finantstagatise mõju arvessevõtmiseks artiklis 222 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit;

c) 

kauplemisportfellis hoitavate repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ aktsepteeritud tagatisena arvesse võtta kõiki finantsinstrumente ja kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;

d) 

riskipositsioonide korral, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest, võivad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ aktsepteeritava tagatisena arvesse võtta kaupu, mille aktsepteeritud tagatisena kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;

e) 

volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks juhul, kui asjaomase tehingu raames antakse laenuks, müüakse või esitatakse või võetakse laenuks, ostetakse või saadakse kas koos tagatisega või muul viisil selliseid finantsinstrumente või kaupasid, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, ja kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab 4. peatüki 3. jao kohast regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis käsitlevad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kõnealuseid instrumente ja kaupu samamoodi nagu tunnustatud börsil noteeritud põhiindeksisse mittekaasatud aktsiaid;

f) 

kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kasutab selliste finantsinstrumentide või kaupade puhul, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, 4. peatüki 3. jao kohast sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis arvutab ta iga üksiku kirje jaoks volatiilsusega korrigeerimised. Kui ►C11  finantsinstitutsioon ◄ on saanud heakskiidu 4. peatükis määratletud sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks, võib ta seda meetodit kohaldada ka kauplemisportfelli puhul;

g) 

seoses selliste tasaarvestuse raamlepingute arvessevõtmisega, mis käsitlevad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, võtavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ kauplemisportfelli kuuluvate ja sellesse mittekuuluvate positsioonide vahelist tasaarvestust arvesse ainult juhul, kui tasaarvestatavad tehingud vastavad järgmistele tingimustele:

i) 

kõiki tehinguid hinnatakse igapäevaselt turuhinnas;

ii) 

mis tahes instrumente, mis on tehingute raames laenuks võetud, ostetud või saadud, võib võtta 4. peatüki kohaselt aktsepteeritud finantstagatisena arvesse, ilma sealjuures käesoleva lõike punkte c-f kohaldamata;

h) 

kui kauplemisportfelli kuuluv krediidituletisinstrument moodustab osa sisemisest riskimaandusest ja krediidiriski kaitse on käesoleva määruse kohaselt kooskõlas artikliga 204 aktsepteeritav, kohaldavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ üht järgmistest meetoditest:

i) 

käsitlevad seda selliselt, nagu kõnealuses krediidituletisinstrumendis olevast positsioonist ei tuleneks vastaspoole riski;

ii) 

võtavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel järjepidevalt arvesse kõiki kauplemisportfelli kuuluvaid krediidituletisinstrumente, mis moodustavad osa sisemisest riskimaandusest või on ostetud vastaspoole krediidiriski positsiooni kaitseks, kui krediidiriski kaitset võetakse 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavana arvesse.



9. jagu

Omavahendite nõuded keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul

Artikkel 300

Mõisted

▼M8

Käesolevas jaos ja VII osas kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼C2

1) 

„pankrotivarast välistatud” – seoses kliendi varadega tähendab see seda, et on olemas tulemuslik kord, millega tagatakse, et keskse vastaspoole või kliiriva liikme maksejõuetuse korral ei ole need varad kättesaadavad vastavalt kas selle keskse vastaspoole või kliiriva liikme võlausaldajatele, või et varad ei ole kliirivale liikmele kättesaadavad selleks, et katta kahjusid, mida ta kandis muu kliendi või muude klientide maksejõuetuse tagajärjel kui klient, kellelt need varad saadi;

2) 

„keskse vastaspoolega seotud tehing” – kliendi ja kliiriva liikme vaheline artikli 301 lõikes 1 loetletud leping või tehing, mis on otseselt seotud kõnealuse kliiriva liikme ja keskse vastaspoole vahelise nimetatud lõikes loetletud lepingu või tehinguga;

3) 

„kliiriv liige” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud kliiriv liige;

4) 

„klient” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 15 määratletud klient või ettevõtja, kes on loonud kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 3;

▼M8

5) 

„rahatehing”: tehing sularaha, võlainstrumentide või aktsiatega, samuti valuuta hetketehing või kauba hetketehing; rahatehingute hulka ei arvata repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise tehinguid;

6) 

„kaudne kliirimiskord”: kord, mis vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 3 teises lõigus sätestatud tingimustele;

7) 

„kõrgema tasandi klient”: üksus, mis osutab kliirimisteenuseid madalama tasandi kliendile;

8) 

„madalama tasandi klient”: üksus, millel on kõrgema tasandi kliendi kaudu juurdepääs keskse vastaspoole teenustele;

9) 

„mitmetasandiline kliendistruktuur”: kaudne kliirimiskord, mille alusel osutab ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ kliirimisteenuseid selline üksus, mis ei ole ise kliiriv liige, vaid on kliiriva liikme või kõrgema tasandi kliendi klient;

10) 

„tagatisfondi tehtav rahastamata osamakse”: osamakse, mille kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on lepingu alusel kohustunud tegema kesksele vastaspoolele pärast seda, kui keskne vastaspool on ammendanud oma tagatisfondi, et katta kahju, mida ta kannab ühe või mitme oma kliiriva liikme makseviivituse tõttu;

11) 

„täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehing”: täielikult tagatud rahaturutehing, mille puhul vahetavad kaks vastaspoolt hoiuseid ja keskne vastaspool tegutseb nende vahel, et tagada nende vastaspoolte maksekohustuste täitmine.

▼M8

Artikkel 301

Kohaldamisala

1.  

Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:

a) 

II lisas loetletud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendid;

b) 

►C10  väärtpaberitega finantseerimise tehingud ◄ ja täielikult tagatud hoiuse laenuks andmise või võtmise tehingud ning

c) 

pika arveldustähtajaga tehingud.

Käesolevat jagu ei kohaldata rahatehingute arveldamisest tulenevate riskipositsioonide suhtes.  ►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad V jaotise kohast käsitlust rahatehingute arveldamisest tulenevate kauplemisriski positsioonide suhtes ja riskikaalu 0 % tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad ainult neid tehinguid. ►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad artiklis 307 sätestatud käsitlust tagatisfondi osamaksete suhtes, mis hõlmavad lisaks rahatehingutele ka käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud lepinguid.

2.  

Käesoleva jao kohaldamisel kehtivad järgmised nõuded:

a) 

alustamise tagatise hulka ei kuulu kesksele vastaspoolele seoses vastastikuse kahjumi jaotamise kokkuleppega tehtud osamaksed;

b) 

alustamise tagatise hulka kuulub kliiriva liikmena tegutseva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi deponeeritud tagatis, mis ületab miinimumsummat, mida nõuab vastavalt keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , tingimusel et keskne vastaspool või kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võib asjakohastel juhtudel ära hoida kliiriva liikmena tegutseva ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ või kliendi poolt sellise ülemäärase tagatise väljavõtmist;

c) 

kui keskne vastaspool kasutab alustamise tagatist vastastikuseks kahjumi jaotamiseks oma kliirivate liikmete vahel, siis käsitlevad kliirivate liikmetena tegutsevad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ alustamise tagatist kui tagatisfondi osamakset.

▼C2

Artikkel 302

Keskse vastaspoole vastu olevate nõuete jälgimine

1.  
►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ jälgivad kõiki keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid ning kehtestavad korra, mille alusel esitatakse nende nõuete kohta korrapäraselt teavet kõrgemale juhtkonnale ja juhtorgani asjakohasele komisjonile või komisjonidele.

▼M8

2.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ hindavad nõuetekohaste stsenaariumianalüüside ja stressitestimise abil, kas omavahendite tase seoses nõuetega keskse vastaspoole vastu, sealhulgas võimalikud tulevased või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, tagatisfondi osamaksetest tulenevad riskipositsioonid ja juhul, kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tegutseb kliiriva liikmena, siis artiklis 304 sätestatud lepingulistest kokkulepetest tulenevad nõuded, on nimetatud nõuetega seotud riske arvestades piisav.

▼M8

Artikkel 303

Kliirivate liikmete kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete käsitlemine

1.  

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tegutseb kliiriva liikmena, kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded järgmiselt:

a) 

ta kohaldab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artiklis 306 sätestatud käsitlust;

b) 

ta kohaldab keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete suhtes artiklis 307 sätestatud käsitlust.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ kauplemisriski positsioonidest ja tagatisfondi osamaksetest tekkivatest positsioonidest nõuetele vastavas keskses vastaspooles tulenevate omavahendite nõuete summa suhtes ülemmäära, mis on võrdne omavahendite nõuete summaga, mida kohaldataks samade positsioonide suhtes, kui keskne vastaspool oleks nõuetele mittevastav keskne vastaspool.

▼C2

Artikkel 304

Kliirivate liikmete klientide vastu olevate nõuete käsitlemine

▼M8

1.  
Kliiriva liikmena ning kliiriva liikme õigustes kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ arvutab omavahendite nõuded kõnealuse kliendiga tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.

▼C2

2.  
Kui kliiriva liikmena tegutsev ►C11  finantsinstitutsioon ◄ sõlmib teise kliiriva liikme kliendiga lepingupõhise kokkuleppe, mis vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõigetele 5 ja 6 soodustab käesoleva määruse artikli 305 lõike 2 punktis b osutatud positsioonide ja tagatiste ülekandmist selle kliendi puhul, ja see lepingupõhine kokkulepe toob ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ jaoks kaasa tingimusliku kohustuse, siis võib see ►C11  finantsinstitutsioon ◄ kohaldada kõnealuse tingimusliku kohustuse suhtes riskipositsiooni väärtust null.

▼M8

3.  

Kui kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma nõuete puhul omavahendite nõuete arvutamiseks käesoleva peatüki 3. või 6. jaos sätestatud meetodeid, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) 

erandina artikli 285 lõikest 2 võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kliendi vastu olevate nõuete puhul kasutada riski võimendustagatise perioodi, milleks on vähemalt viis tööpäeva;

b) 

keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul kohaldab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on vähemalt 10 tööpäeva;

c) 

erandina artikli 285 lõikest 3 ei pea ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kui arvutamisel arvesse võetud tasaarvestatavate tehingute kogum vastab nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimusele, selles punktis sätestatud piirangut arvesse võtma, tingimusel et tasaarvestatavate tehingute kogum ei vasta nimetatud lõike punktis b sätestatud tingimusele ega sisalda vaidlusaluseid tehinguid või eksootilisi optsioone;

d) 

kui keskne vastaspool säilitab tehingu muutuvtagatise ja ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ tagatis ei ole keskse vastaspoole maksejõuetuse eest kaitstud, kohaldab ►C10  finantsinstitutsioon ◄ riski võimendustagatise perioodi, mis on kas üks aasta või tehingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, milline periood on lühem, ning mis on vähemalt 10 tööpäeva.

4.  
Erandina artikli 281 lõike 2 punktist i, kui kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 4. jaos sätestatud meetodit, võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.
5.  
Erandina artikli 282 lõike 4 punktist d, kui kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutab kliendi vastu olevate nõuete omavahendite nõuete arvutamiseks 5. jaos sätestatud meetodit, võib kõnealune ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kasutada selle arvutuse puhul lõpptähtaja tegurit 0,21.

▼M8

6.  
Kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võib kasutada lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud arvutustest tulenevat vähendatud makseviivituses olevat riskipositsiooni, et arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt VI jaotisele.
7.  
Kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , kes võtab kliendilt keskse vastaspoolega seotud tehingu eest tagatist ja annab selle kesksele vastaspoolele edasi, võib arvesse võtta, et see tagatis vähendab asjaomase keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul tema riskipositsiooni kliendi suhtes.

Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib esimeses lõigus sätestatud käsitlust kohaldada selle struktuuri iga tasandi suhtes.

▼C2

Artikkel 305

Klientide riskipositsioonide käsitlemine

▼M8

1.  
Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on klient, arvutab ta omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute puhul vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole, käesoleva jaotise 4. peatüki 4. jaole ja VI jaotisele.

▼C2

2.  

Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud meetodi kohaldamist, võib ►C11  finantsinstitutsioon ◄ juhul, kui ta on klient, arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a) 

kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ positsioonid ja varad, mis on seotud kõnealuste tehingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varadest ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja varad kliiriva liikme või ühe või rohkema tema muude klientide makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;

b) 

kõnealuse ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ või keskse vastaspoole suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide, eeskirjade ja lepingupõhiste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingute ja tehingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul. Sellisel juhul toimub kliendi positsioonide ja tagatise ülekandmine turuväärtuses, välja arvatud juhul, kui klient taotleb positsiooni sulgemist turuväärtuses;

▼M8

c) 

klient on läbi viinud piisavalt põhjaliku õigusliku läbivaatamise, mida ta on asjakohastanud ja mis põhjendab, et korraldused, mis tagavad punktis b sätestatud tingimuse täitmise, on seaduslikud, kehtivad, siduvad ja asjakohase jurisdiktsiooni või jurisdiktsioonide asjaomase õiguse alusel täitmisele pööratavad;

▼C2

d) 

keskne vastaspool on nõuetele vastav keskne vastaspool.

▼M8

Kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ hindab oma vastavust esimese lõigu punktis b sätestatud tingimusele, võib ta arvesse võtta kliendi positsioonide ja keskses vastaspooles oleva vastava tagatise ülekandmise ühemõttelisi juhtumeid ning majandusharu kavatsust seda tava jätkata.

▼M8

3.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui kliendina tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei suuda täita nimetatud lõike punktis a sätestatud tingimust, sest see ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole kliiriva liikme ja kõnealuse kliiriva liikme teise kliendi ühise makseviivituse korral kahju eest kaitstud, kuid kõik muud lõike 2 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, tingimusel et artikli 306 lõike 1 punktis a nimetatud riskikaal 2 % asendatakse riskikaaluga 4 %.
4.  
Mitmetasandilise kliendistruktuuri puhul võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ , mis madalama taseme kliendina kasutab keskse vastaspoole teenuseid kõrgema taseme kliendi kaudu, kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud käsitlust ainult juhul, kui nendes lõigetes sätestatud tingimused on selle struktuuri igal tasandil täidetud.

▼C2

Artikkel 306

Omavahendite nõuded kauplemisriski positsioonide puhul

1.  

►C11  Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes järgmist käsitlust:

a) 

ta kohaldab kõigi oma nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtuste suhtes riskikaalu 2 %;

b) 

ta kohaldab kõigi oma nõuetele mittevastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes riskikaalu, mida kasutatakse artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud, krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi puhul;

▼M8

c) 

kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingit kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, võib kõnealune ►C10  finantsinstitutsioon ◄ võtta selle keskse vastaspoolega seotud tehingu puhul keskse vastaspoolega kauplemisriski positsioonile riskipositsiooni väärtuseks nulli;

▼M8

d) 

kui ►C10  finantsinstitutsioon ◄ tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et ►C10  finantsinstitutsioon ◄ on kohustatud hüvitama kliendile kahju, mis tuleneb tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, kohaldab kõnealune ►C10  finantsinstitutsioon ◄ sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega kauplemisriski positsiooni suhtes punktis a või b sätestatud käsitlust.

▼M8

2.  
Erandina lõikest 1, kui kesksele vastaspoolele või kliirivale liikmele tagatiseks antud varad on keskse vastaspoole, kliiriva liikme või kliiriva liikme ühe või mitme muu kliendi maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, võib ►C10  finantsinstitutsioon ◄ nende varade puhul võtta vastaspoole krediidiriski positsioonidele riskipositsiooni väärtuseks nulli.
3.  
►C10  Finantsinstitutsioon ◄ arvutab keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtused vastavalt käesoleva peatüki 1.–8. jaole ja 4. peatüki 4. jaole.

▼C2

4.  
►C11  Finantsinstitutsioon ◄ arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide jaoks riskiga kaalutud vara selliselt, et korrutab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 arvutatud kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtuste summa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud riskikaaluga.

▼M8

Artikkel 307

Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi osamaksete puhul

Kliiriva liikmena tegutsev ►C10  finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksetest, järgmist käsitlust:

a) 

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;

b) 

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud ja rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile;

c) 

ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul vastavalt artiklis 310 sätestatud käsitlusele.

▼C2

Artikkel 308

Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul

1.  
►C11  Finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksude (DFi) riskipositsioonide väärtus on sissemakstud summa või asjaomase ►C11  finantsinstitutsiooni ◄ poolt üle antud varade turuhind, millest on maha arvatud see osamaksu summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on juba kasutanud ühe või mitme kliiriva liikme makseviivitusest tulenenud kahjude katteks.

▼M8

2.  

►C10  finantsinstitutsioon ◄ arvutab omavahendite nõude eelrahastatud osamaksest tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:

image

kus:

Ki

=

omavahendite nõue;

i

=

kliirivat liiget tähistav indeks;

KCCP

=

nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c;

DFi

=

eelrahastatud osamaksed;

DFCCP

=

keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c, ning

DFCM

=

nõuetele vastava keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksete summa, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud ►C10  finantsinstitutsioonile ◄ vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c.

3.  
►C10  Finantsinstitutsioon ◄ arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.

▼M8 —————

▼M8

Artikkel 309

Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksete puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksete puhul

1.  

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksetest ja rahastamata osamaksetest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude arvutamiseks järgmist valemit:

K = DF + UC
kus:

K

=

omavahendite nõue,

DF

=

nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad eelrahastatud osamaksed ning

UC

=

nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavad rahastamata osamaksed.

2.  
►C10  Finantsinstitutsioon ◄ arvutab artikli 92 lõike 3 kohaldamisel riskiga kaalutud vara ►C10  finantsinstitutsiooni ◄ poolt nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud osamaksetest tulenevatelt riskipositsioonidelt selliselt, et korrutab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 arvutatud omavahendite nõude 12,5ga.“;

Artikkel 310

Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete puhul

►C10  Finantsinstitutsioon ◄ kohaldab nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi rahastamata osamaksete suhtes riskikaalu 0 %.

Artikkel 311

Omavahendite nõuded selliste kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele

1.  
►C10  Finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad käesolevas artiklis sätestatud käsitlust, kui nad said pärast avalikku teadaannet või ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.
2.  

Kui lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peavad ►C10  finantsinstitutsioonid ◄ kolme kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud asjaolust teadasaamisest või ►C10  finantsinstitutsioonide ◄ pädevate asutuste nõudmisel juba varem toimima nende kõnealuses keskses vastaspooles olevate riskipositsioonide suhtes järgmiselt:

a) 

kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;

b) 

kohaldama oma kõnealuse keskse vastaspoole tagatisfondi tehtud eelrahastatud osamaksete suhtes ja oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksete suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;

c) 

käsitlema oma kõnealuses keskses vastaspooles olevaid riskipositsioone, mis ei ole käesoleva lõike punktides a ja b osutatud riskipositsioonid, kui positsioone äriühingute suhtes kooskõlas 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.

▼C2



III JAOTIS

OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED



1. PEATÜKK

Eri meetodite kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted

Artikkel 312

Loa andmine ja teavitamine

1.  
Standardmeetodi kasutamiseks peavad ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ lisaks direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 85 sätestatud üldistele riskijuhtimise standarditele vastama ka artiklis 320 sätestatud kriteeriumidele. ►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ teavitavad pädevaid asutusi enne standardmeetodi kasutamist.

Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada „jaepanganduse” ja „äripanganduse” äriliinides alternatiivset asjaomast näitajat, kui artikli 319 lõikes 2 ja artiklis 320 sätestatud tingimused on täidetud.

2.  
Pädevad asutused lubavad ►C11  finantsinstitutsioonidel ◄ kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid, mille aluseks on nende enda operatsiooniriski mõõtmise süsteemid, kui kõik vastavalt artiklites 321 ja 322 sätestatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed standardid on täidetud ning kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ vastavad direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 85 ning kõnealuse direktiivi II jaotise 3. peatüki VII jaos sätestatud üldistele riskijuhtimise standarditele.

►C11  Finantsinstitutsioonid ◄ taotlevad oma pädevatelt asutustelt luba ka siis, kui nad tahavad teha kõnealustes täiustatud mõõtmismudelil põhinevates meetodites olulisi laiendusi ja muudatusi. Pädevad asutused annavad loa ainult juhul, kui ►C11  finantsinstitutsioonid ◄ täidaksid esimeses lõigus osutatud standardeid ka pärast neid olulisi laiendusi ja muudatusi.

3.