02013R0321 — ET — 11.03.2020 — 004.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 321/2013, 13. märts 2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 104 12.4.2013, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1236/2013, 2. detsember 2013,	L 322	23	3.12.2013
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/924, 8. juuni 2015,	L 150	10	17.6.2015
►M3	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/776, 16. mai 2019,	L 139I	108	27.5.2019
►M4	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/387, 9. märts 2020,	L 73	6	10.3.2020

---

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 321/2013,

13. märts 2013,

mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK), nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 2

1.  KTKd kohaldatakse ►M3  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 ( 1 ) II lisa punktis 2.7 ◄ kirjeldatud allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” suhtes.

2.  KTKd kohaldatakse selliste kaubavagunite suhtes, mille suurim sõidukiirus on kuni 160 km/h (kaasa arvatud) ja mille suurim teljekoormus on kuni 25 tonni (kaasa arvatud).

3.  KTKd kohaldatakse selliste kaubavagunite suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks ühel või mitmel järgmisel nominaalsel rööpmelaiusel: 1 435 mm, 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm. KTKd ei kohaldata kaubavagunite suhtes, mida kasutatakse peamiselt 1 520 mm rööpmelaiusega raudteel ja mida võidakse aeg-ajalt kasutada 1 524 mm rööpmelaiusega teel.

Artikkel 3

KTKd kohaldatakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kogu uue kaubavagunite veeremi suhtes, võttes arvesse lisa punkti 7.

Lisas sätestatud KTKd kohaldatakse ka olemasoleva kaubavagunite veeremi suhtes,

▼M3

▼B

▼M3

▼M4

▼B

Käesoleva määruse üksikasjalik tehniline reguleerimisala on sätestatud lisa 2. peatükis.

Artikkel 4

▼M3

1.  A liites esitatud avatud punktide puhul tuleb direktiivi (EL) 2016/797 olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks täita tingimused, mis on ette nähtud siseriiklike eeskirjadega, mida kohaldatakse liikmesriigis, mis on käesoleva määrusega hõlmatud veeremiüksuse kasutusala osa.

▼B

2.  Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist saadab iga liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile järgmise teabe, kui ta ei ole seda neile juba otsuse 2006/861/EÜ alusel saatnud:

▼M3

▼B

Artikkel 5

▼M3

1.  Lisa punktis 7.3 esitatud erijuhtude puhul tuleb direktiivi (EL) 2016/797 olulistele nõuetele vastavuse kontrollimiseks täita tingimused, mis on ette nähtud lisa punktiga 7.3 või siseriiklike eeskirjadega, mida kohaldatakse liikmesriigis, mis on käesoleva määrusega hõlmatud veeremiüksuse kasutusala osa.

▼B

2.  Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teavitab iga liikmesriik teisi liikmesriike ja komisjoni järgmisest:

▼M3

▼B

Artikkel 6

1.  Ilma et see piiraks nende kokkulepete kohaldamist, millest on juba komisjoni otsuse 2006/861/EÜ alusel teavitatud ja millest uuesti ei teavitata, teatavad liikmesriigid komisjonile kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist mis tahes riiklikest, kahepoolsetest, mitmepoolsetest või rahvusvahelistest kokkulepetest, mille alusel käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid kaubavaguneid kasutatakse.

2.  Liikmesriigid teavitavad seejärel komisjoni mis tahes tulevastest kokkulepetest või kehtivate kokkulepete muudatustest.

Artikkel 7

Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 lõikega 3 saadab iga liikmesriik käesoleva määruse jõustumisele järgneva aasta jooksul komisjonile loetelu oma territooriumil elluviidavatest ja edasijõudnud arengujärgus projektidest.

Artikkel 8

▼M3

1.  Allsüsteemile, mis sisaldab selliseid koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavusdeklaratsioon või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, võib EÜ vastavustõendamise sertifikaadi välja anda üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril 2024, tingimusel et lisa punktis 6.3 kehtestatud tingimused on täidetud.

2.  Sertifitseerimata koostalitluse komponente sisaldava allsüsteemi tootmine või ajakohastamine/uuendamine tuleb koos turule laskmisega lõpule viia lõikes 1 viidatud üleminekuperioodi jooksul.

▼B

3.  Lõikes 1 viidatud üleminekuperioodi jooksul:

▼M3

4.  Pärast üleminekuperioodi, mis lõpeb 1. jaanuaril 2015, peab uutel toodetud koostalitluse komponentidel „tagaosa signaaltuled” olema nõutav EÜ vastavusdeklaratsioon.

▼M2

Artikkel 8a

▼M3

1.  Olenemata lisa punkti 6.3 sätetest võib 1. jaanuaril 2024 lõppeva üleminekuperioodi jooksul anda EÜ vastavustõendamise sertifikaadi allsüsteemile, mis sisaldab komponente, mis vastavad koostalitluse komponendile „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement”, millel ei ole EÜ vastavusdeklaratsiooni, kui on täidetud järgmised tingimused:

2.  Sertifitseerimata koostalitluse komponente kasutava allsüsteemi tootmine, ajakohastamine ja uuendamine, sh allsüsteemile turule laskmise loa väljaandmine, tuleb viia lõpule enne lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi lõppemist.

▼M2

3.  Lõikes 1 viidatud üleminekuperioodi jooksul:

Artikkel 8b

1.  Lisa G liites loetletud koostalitluskomponentidel „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement” ei pea kuni praeguse tüübikinnituse kehtivuse lõppemiseni olema EÜ vastavusdeklaratsiooni. Kõnealusel perioodil käsitatakse lisa G liites loetletud koostalitluskomponenti „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement” käesolevale määrusele vastavana.

2.  Pärast praeguse tüübikinnituse kehtivuse lõppu peab lisa G liites loetletud koostalitluskomponentidel „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement” olema EÜ vastavusdeklaratsioon.

Artikkel 8c

1.  Olenemata lisa punkti 6.3 sätetest võib pärast koostalitluskomponendi tüübikinnituse kehtivuse lõppemist algava kümneaastase üleminekuperioodi jooksul anda EÜ vastavustõendamise sertifikaadi allsüsteemile, mis sisaldab komponente, mis vastavad koostalitluse komponendile „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement” ja millel ei ole EÜ vastavusdeklaratsiooni, kui on täidetud järgmised tingimused:

▼M3

2.  Sertifitseerimata koostalitluse komponente kasutava allsüsteemi tootmine, ajakohastamine ja uuendamine, sh allsüsteemile turule laskmise loa väljaandmine, tuleb viia lõpule enne lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi lõppemist.

▼M2

3.  Lõikes 1 viidatud üleminekuperioodi jooksul:

▼B

Artikkel 9

▼M3

Uue veeremi vastavustõendamise deklaratsioon ja/või veeremitüübi vastavusdeklaratsioon, mis on koostatud kooskõlas otsusega 2006/861/EÜ, loetakse kehtivaks kuni 1. jaanuaril 2017 lõppeva üleminekuperioodi lõpuni.

▼M2

Artikkel 9a

Koostalitluse komponendile „ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement” antud EÜ tüübihindamis- või EÜ projektihindamissertifikaat kehtib kümme aastat. Selle aja jooksul võib turule lasta sama tüüpi koostalitluskomponente sellise EÜ vastavusdeklaratsiooni alusel, milles viidatakse kõnealusele EÜ tüübihindamis- või EÜ projektihindamissertifikaadile.

▼B

Artikkel 10

▼M2

1.  Agentuur avaldab oma veebisaidil selliste lisa G liites viidatud liitpiduriklotside loetelu, mis on rahvusvahelise transpordi jaoks täielikult heaks kiidetud perioodil, kui neil piduritel ei ole EÜ deklaratsioone.

▼B

2.  Agentuur hoiab lõikes 1 viidatud loetelu ajakohastatuna ning annab komisjonile teada mis tahes muudatustest selles. Komisjon teavitab liikmesriike loetelu mis tahes muudatustest direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 alusel moodustatud komitee kaudu.

▼M2

Artikkel 10a

1.  Tehnika arenguga sammu pidamiseks võib olla vaja uuenduslikke lahendusi, mis ei vasta lisas sätestatud nõuetele ja/või mille puhul ei ole võimalik kasutada lisas esitatud hindamismeetodeid. Sel juhul töötatakse välja nende uuenduslike lahendustega seotud uued tehnilised kirjeldused ja/või uued hindamismeetodid.

2.  Uuenduslikud lahendused võivad olla seotud allsüsteemiga „veerem – kaubavagunid”, selle osadega ja selle koostalitluskomponentidega.

3.  Kui tehakse ettepanek uuendusliku lahenduse kohta, peab tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on liidus, näitama, kuidas see kaldub kõrvale käesoleva KTK asjaomastest sätetest või kuidas sellega täiendatakse käesoleva KTK asjaomaseid sätteid, ning esitama kõrvalekalded komisjonile analüüsimiseks.

4.  Komisjon esitab oma arvamuse kavandatud uuendusliku lahenduse kohta. Kui komisjoni arvamus on positiivne, töötatakse välja asjakohased funktsioonide ja liideste kirjeldused ja hindamismeetodid, mis tuleb KTKsse lisada sellise uuendusliku lahenduse kasutamise lubamiseks, ning seejärel lisatakse need kirjeldused ja meetodid KTKsse ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 artikli 5 ◄ kohase läbivaatamisprotsessi käigus. Kui arvamus on negatiivne, ei tohi kavandatud uuenduslikku lahendust kohaldada.

5.  Kuni KTKd ei ole läbi vaadatud, leitakse, et komisjoni positiivne arvamus on vastuvõetav tõend ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ olulistele nõuetele vastavuse kohta ning seda arvamust võib seega kasutada allsüsteemi hindamiseks.

▼B

Artikkel 11

Otsus 2006/861/EÜ tühistatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Otsus jääb siiski kehtima kõnealuse otsuse kohaselt lubatud projektide haldamiseks ning (kui ei esitata taotlust käesoleva määruse kohaldamiseks) edasijõudnud arengujärgus või käesoleva määruse avaldamise kuupäeval elluviidava lepingu alla kuuluvate uute, uuendatud või ajakohastatud allsüsteemide projektide suhtes.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Käesoleva määruse lisas (v.a punkt 7.1.2) sätestatud KTKd kohaldades võib kasutuselevõtuloa anda siiski enne 1. jaanuari 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

---

LISA

Allsüsteemi „veerem – vagun” koostalitluse tehniline kirjeldus

SISUKORD
1.	Sissejuhatus
1.1.	Tehniline reguleerimisala
1.2.	Geograafiline kohaldamisala
1.3.	KTK sisu
2.	Reguleerimisala ja allsüsteemi määratlus
3.	Olulised nõuded
4.	Allsüsteemi iseloomustus
4.1.	Sissejuhatus
4.2.	Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.2.1.	Üldist
4.2.2.	Konstruktsioonid ja mehaanilised osad
4.2.2.1.	Mehaaniline liides
4.2.2.1.1.	Otsahaakeseadis
4.2.2.1.2.	Sisemine haakeseadis
4.2.2.2.	Üksuse tugevus
4.2.2.3.	Üksuse terviklikkus
4.2.3.	Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega
4.2.3.1.	Rööpmelaius
4.2.3.2.	Ühilduvus rööbasteede kandevõimega
4.2.3.3.	Ühilduvus rongituvastussüsteemidega
4.2.3.4.	Teljepukside seisundi seire
4.2.3.5.	Sõiduohutus
4.2.3.5.1.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine
4.2.3.5.2.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal
4.2.3.6.	Käiguosa
4.2.3.6.1.	Pöördvankri raami konstruktsioon
4.2.3.6.2.	Rattapaaride omadused
4.2.3.6.3.	Rataste omadused
4.2.3.6.4.	Telgede omadused
4.2.3.6.5.	Teljepuksid/laagrid
4.2.3.6.6.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid
4.2.3.6.7.	Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks
4.2.4.	Pidurid
4.2.4.1.	Üldist
4.2.4.2.	Ohutusnõuded
4.2.4.3.	Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded
4.2.4.3.1.	Funktsionaalsed üldnõuded
4.2.4.3.2.	Pidurdustõhusus
4.2.4.3.2.1.	Sõidupidur
4.2.4.3.2.2.	Seisupidur
4.2.4.3.3.	Soojusmahutavus
4.2.4.3.4.	Rataste lohisemise vältimise süsteem
4.2.4.3.5.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
4.2.5.	Keskkonnatingimused
4.2.6.	Süsteemi kaitse
4.2.6.1.	Tuleohutus
4.2.6.1.1.	Üldist
4.2.6.1.2.	Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus
4.2.6.1.2.1.	Tõkked
4.2.6.1.2.2.	Materjalid
4.2.6.1.2.3.	Kaablid
4.2.6.1.2.4.	Süttivad vedelikud
4.2.6.2.	Kaitse elektriohtude eest
4.2.6.2.1.	Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)
4.2.6.2.2.	Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed
4.2.6.3.	Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed
4.3.	Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused
4.3.1.	Liides infrastruktuuri allsüsteemiga
4.3.2.	Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga
4.3.3.	Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga
4.4.	Kasutuseeskirjad
4.5.	Hoolduseeskirjad
4.5.1.	Ülddokumendid
4.5.2.	Hoolduskava tõendusdokument
4.5.3.	Hooldustööde kirjeldus
4.6.	Kutsepädevus
4.7.	Tervishoiu- ja ohutustingimused
4.8.	Tehnilisse dokumentatsiooni ja lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse kantavad parameetrid
▼M3
4.9.	Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist
▼B
5.	Koostalitluse komponendid
5.1.	Üldist
5.2.	Uuenduslikud lahendused
5.3.	Koostalitluse komponentide kirjeldus
5.3.1.	Käiguosa
5.3.2.	Rattapaar
5.3.3.	Ratas
5.3.4.	Telg
▼M2
5.3.4a.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
▼M3
5.3.4b.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem
▼B
5.3.5.	Tagaosa signaaltuli
6.	Vastavushindamine ja EÜ vastavustõendamine
6.1.	Koostalitluse komponent
6.1.1.	Moodulid
6.1.2.	Vastavushindamise menetlused
6.1.2.1.	Käiguosa
6.1.2.2.	Rattapaar
6.1.2.3.	Ratas
6.1.2.4.	Telg
6.1.2.4a.
▼M2
6.1.2.5.	Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement
▼M3
6.1.2.6.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem
▼B
6.1.3.	Uuenduslikud lahendused
6.2.	Allsüsteem
6.2.1.	Moodulid
6.2.2.	EÜ vastavustõendamise menetlused
6.2.2.1.	Üksuse tugevus
6.2.2.2.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine
6.2.2.3.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal
6.2.2.4.	Teljepuksid/laagrid
▼M3
6.2.2.4a.	Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid
▼B
6.2.2.5.	Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks
6.2.2.6.	Soojusmahutavus
6.2.2.7.	Keskkonnatingimused
6.2.2.8.	Tuleohutus
6.2.2.8.1.	Tõkked
6.2.2.8.2.	Materjalid
6.2.2.8.3.	Kaablid
6.2.2.8.4.	Süttivad vedelikud
6.2.3.	Uuenduslikud lahendused
6.3.	EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponentidele vastavaid komponente sisaldav allsüsteem
6.4.	Hindamist vajavad projektietapid
6.5.	EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid
7.	Rakendamine
7.1.	Turule laskmise luba
7.1.1.	Vagunite eelmiste KTKdega kooskõlas oleva uue veeremi kasutuselevõtuluba
7.1.2.	Esimese turule laskmise loa vastastikune tunnustamine
7.2.	Rakendamise üldeeskirjad
7.2.1.	Komponentide asendamine
7.2.2.	Olemasoleva üksuse või olemasoleva üksuse tüübi muutmine
7.2.2.1.	Sissejuhatus
7.2.2.2.	Nii üksuse kui ka üksuse tüübi muudatuste haldamist käsitlevad eeskirjad
7.2.2.3.	Erieeskirjad olemasolevatele üksustele, mis ei ole hõlmatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, mille puhul veerem lubatakse esimest korda kasutusele võtta enne 1. jaanuari 2015
7.2.2.4.	Kasutusala laiendamise eeskirjad veeremiüksustele, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010
7.2.3.	EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad
7.2.3.1.	Veeremi allsüsteem
7.2.3.1.1.	A-etapp
7.2.3.1.2.	B-etapp
7.2.3.2.	Koostalitluse komponendid
7.3.	Erijuhud
7.3.1.	Sissejuhatus
7.3.2.	Erijuhtude loetelu
7.3.2.1.	Üldised erijuhud
▼M3
7.3.2.1a.	Gabariit (punkt 4.2.3.1)
▼B
7.3.2.2.	Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)
7.3.2.3.	Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)
7.3.2.4.	Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)
7.3.2.5.	Rattapaaride, rataste ja telgede omadused (punktid 4.2.3.6.2 ja 4.2.3.6.3)
7.3.2.6.	Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)
▼M3
7.3.2.7.	Eeskirjad nii veeremi kui ka veeremi tüübi muudatuste haldamiseks (7.2.2.2)
▼B
7.4.	Keskkonna eritingimused
7.5.	Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid
▼M3
7.6.	Läbivaatamise või agentuuri muu tegevuse puhul arvesse võetavad aspektid
7.6.1.	Rakenduseeskirjad
▼B
	Liited

1.   SISSEJUHATUS

Koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) on ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 2 punkti i kohaselt allsüsteemi (või selle osa) hõlmav kirjeldus, mille eesmärk on:

1.1.    Tehniline reguleerimisala

Vt käesoleva määruse artikkel 2.

▼M3

1.2.    Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on kogu Euroopa Liidu raudteesüsteem vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktile 1, võttes arvesse rööpmelaiuse piiranguid, mis on esitatud artiklis 2.

▼B

1.3.    KTK sisu

Käesolevas KTKs, kooskõlas ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 5 lõikega 3,

▼M3

2.   KOHALDAMISALA JA ALLSÜSTEEMI MÄÄRATLUS

2.1.    Kohaldamisala

Käesolevat KTKd kohaldatakse „kaubavagunite, sealhulgas veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksuste suhtes”, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 2, võttes arvesse artiklis 2 sätestatud piiranguid. Edaspidi kutsutakse veeremi allsüsteemi seda osa „kaubavaguniks” ja see kuulub direktiivi 2016/797 II lisa kohasesse allsüsteemi „veerem”.

Muud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 2 loetletud veeremiüksused ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse. Eelkõige käib see järgmiste kohta:

Märkus. Vt ka punkt 7.1 erijuhtude kohta.

2.2.    Mõisted

Käesolevas KTKs kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„üksus” – veeremi kohta kasutatav üldmõiste. Selle suhtes kohaldatakse käesolevat KTKd ning seega ka EÜ vastavustõendamise menetlust. Üksus võib koosneda järgmisest: —  „vagun”, mida on võimalik eraldi kasutada ja mis koosneb oma rattapaaril asuvast eraldi karkassist, või —  koosseis püsivalt ühendatud „elementidest”, mida ei ole võimalik eraldi kasutada, või —  „ühilduva(te) maanteesõiduki(te)ga ühendatud eraldi raudtee pöördvankrid”, mille kombinatsioon moodustab raudteega ühilduva süsteemi koosseisu;

b)	„rong” – mitmest üksusest koosnev käituskoosseis;

c)

„ettenähtud kasutuskord” – hõlmab kõiki tingimusi, milles üksuse kasutamine on ette nähtud, ja selle tehnilisi piiranguid. Ettenähtud kasutuskord võib olla laiem käesolevas KTKs esitatud kirjeldustest, et üksusi oleks võimalik kasutada võrgustikus sama rongi koosseisus raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi alusel.

▼B

3.   OLULISED NÕUDED

►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja koostalitluse komponendid vastavad asjakohastele olulistele nõuetele. Olulised nõuded on üldjoontes sätestatud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas. Tabelis 1 on esitatud käesolevas KTKs sätestatud peamised parameetrid ja nende vastavus olulistele nõuetele, mida on kirjeldatud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas.

►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisa olulised nõuded 1.3.1, 1.4.1,.1.4.3, 1.4.4 ja 1.4.5 kuuluvad muude Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.

4.   ALLSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS

4.1.    Sissejuhatus

Raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ ja mille osa on kaubavagunid, on integreeritud süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Kõnealust nõuetele vastavust kontrollitakse eelkõige järgmise puhul: veeremi allsüsteemi kirjeldused ning ühilduvus võrguga (punkt 4.2), selle liidesed raudteesüsteemi (kuhu see integreeritakse) muude allsüsteemidega (punktid 4.2 ja 4.3), esialgsed kasutus- ja hoolduseeskirjad (punktid 4.4 ja 4.5) ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 18 lõikes 3 sätestatu kohaselt.

►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 18 lõikes 3 ja VI lisas sätestatud tehniline dokumentatsioon (punkt 4.8) sisaldab eelkõige võrguga ühilduvust käsitlevaid projekteerimisnäitajaid.

4.2.    Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.    Üldist

3. peatükis kirjeldatud olulisi nõudeid arvesse võttes rühmitatakse ja jaotatakse allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused käesolevas peatükis järgmistesse punktidesse:

Kaubavaguni ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused nõuavad konkreetsete tehniliste lahenduste kasutamist ainult juhul, kui see on raudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks ja asjakohaste oluliste nõuete täitmiseks vältimatult vajalik.

▼M2 —————

▼B

Kui funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud koostalitlusvõime saavutamiseks ning oluliste nõuete täitmiseks, ei ole konkreetse tehnilise aspekti jaoks välja töötatud, määratakse kõnealune aspekt asjakohases punktis kindlaks avatud punktina. ►M3  Direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 5 lõike 6 nõuete kohaselt on kõik avatud punktid loetletud A liites.

C liites on täpsustatud tingimuste komplekt. Kõnealuse tingimuste komplektiga kooskõla on valikuline. Kui see valik tehakse, hindab vastavust teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse raames.

Kooskõlas ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 5 lõikega 5 võidakse sätestada erijuhud iga KTK jaoks. Kõnealused sätted on esitatud 7. peatükis.

Punkti 4.2 nõuete hindamise menetlust on võimaluste piires kirjeldatud 6. peatükis. Neil juhtudel viitab punkti 4.2 tekst 6. peatüki vastavate punktide ja alapunktide sätetele. Kui konkreetse põhiparameetri puhul ei ole nõuete ja hindamismenetluste eristamine võimalik, siis viidet ei anta.

4.2.2.    Konstruktsioonid ja mehaanilised osad

4.2.2.1.    Mehaaniline liides

4.2.2.1.1.    Otsahaakeseadis

Otsahaakeseadis on rongi moodustavate üksuste vaheline liides.

Haakesüsteem projekteeritakse nii, et inimestel ei ole vaja viibida haagitavate/lahtihaagitavate üksuste vahel ükskõik kumma üksuse liikumise ajal.

Otsahaakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse kindlaks määratud ettenähtud kasutuskorraga.

4.2.2.1.2.    Sisemine haakeseadis

Sisemine haakeseadis on üksust moodustavate elementide vaheline mehaaniline liides.

Sisemised haakeseadised on vastupidavad ja suutelised taluma jõudu kooskõlas üksuse jaoks ette nähtud kasutuskorraga. Sama käiguosa kahe elemendi vahelist ühendust on kirjeldatud punktis 4.2.2.2.

Sisemis(t)e haakeseadis(t)e pikisuunaline tugevus peab olema vähemalt võrdne üksuse otsahaakeseadis(t)e tugevusega.

▼M4

4.2.2.2.    Üksuse tugevus

▼M3

Üksuse kere konstruktsioon, seadmete kinnitused ja tõstepunktid peavad olema projekteeritud selliselt, et standardi EN 12663-2:2010 5. peatükis kirjeldatud koormustingimuste korral ei tekiks pragusid, olulisi püsivaid deformatsioone ega rebenemisi.

Ühilduvate maanteesõidukitega ühendatud eraldi pöördvankrite koosseisu puhul võivad koormustingimused eespool mainitutest erineda tulenevalt nende kaheliigilisest kirjeldusest; sel juhul peab taotleja kirjeldama arvesse võetavaid koormustingimusi, võttes aluseks ühtsete kirjelduste kogumi, mille puhul võetakse arvesse konkreetseid kasutustingimusi seoses rongi koosseisu, manööverdamise ja käitamisega.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.1.

Tõstepunktid tuleb tähistada üksusel. Tähistus peab vastama standardi EN 15877-1:2012 punktile 4.5.14.

Märkus. Ühendamistehnikaid reguleeritakse punktiga 6.2.2.1 kooskõlas tehtud vastavustõendamisega.

▼B

4.2.2.3.    Üksuse terviklikkus

Üksus on projekteeritud nii, et ükski ava sulgemiseks mõeldud liikuv osa (juurdepääsuuksed, koormakate, kaaned, luugid jne) ei saa ootamatult liikuda.

Lukustusseadmetele on märgitud nende seisund (avatud/suletud), mis on üksusest väljaspool nähtav.

4.2.3.    Rööpmelaius ja vastastoime rööbasteega

4.2.3.1.    Rööpmelaius

See punkt käsitleb veeremi kavandatava suuruse arvutamise eeskirju ilma häirete ohuta ühes või mitmes võrgus liiklemiseks.

Üksuse vastavus ette nähtud võrdlusprofiilile (sh alaosa võrdlusprofiilile) määratakse kindlaks ühe standardis ►M3  EN 15273-2:2013+A1:2016 ◄ sätestatud meetodi abil.

Kui need on kindlaks märatud, kasutatakse üksuse võrdlusprofiili ja vastavate sihtvõrdlusprofiilide G1, GA, GB ja GC, sh alaosa jaoks kasutatud profiilide ►M3  GI1 ja GI2 ◄ vastavuse kindlaksmääramiseks standardis ►M3  EN 15273-2:2013+A1:2016 ◄ kirjeldatud kinemaatilist meetodit.

4.2.3.2.    Ühilduvus rööbasteede kandevõimega

Üksuse vertikaalkoormuse omadused määratakse kindlaks, et kontrollida ühilduvust rööbasteede kandevõimega.

Üksuste lubatud kasulik koormus määratakse kuni 25tonniste (kaasa arvatud) teljekoormuste korral kindlaks, kohaldades standardi ►M3  EN 15528:2015 ◄ punkte 6.1 ja 6.2.

4.2.3.3.    Ühilduvus rongituvastussüsteemidega

Kui kavas on tagada üksuse ühilduvus ühe või enama järgmise rongituvastussüsteemiga, määratakse kõnealune ühilduvus kindlaks kooskõlas ►M3  ERA/ERTMS/033281 rev. 4.0 ◄ ►M3   ◄ sätetega.

4.2.3.4.    Teljepukside seisundi seire

Teljepukside seisundit on võimalik seirata kas

Kui kavas on tagada üksuse seire raudtee-äärsete seadmete abil 1 435 mm rööpmelaiusega raudteevõrgus, vastab üksus piisava märgatavuse tagamiseks standardi EN 15437-1:2009 punktidele 5.1 ja 5.2.

Kui üksust on kavas kasutada 1 524 mm, 1 600 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega raudteevõrkudes, kohaldatakse tabelis 2 esitatud vastavaid väärtusi, mis viitavad standardi EN 15437-1:2009 parameetritele.

▼M3

Kui kavatsetakse tagada üksuse seire pardaseadmete abil, tuleb täita järgmised nõuded:

▼B

4.2.3.5.    Sõiduohutus

Veeremi dünaamiline käitumine mõjutab suurel määral rööbasteelt mahajooksmise vältimist, sõiduohutust ja rööbastee koormust.

4.2.3.5.1.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kõveral rööbasteel, võttes eelkõige arvesse üleminekut kõveralt teelt sirgele ja tasapindade kõrguserinevusi ülesõitudel.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.2.

4.2.3.5.2.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Üksus projekteeritakse nii, et tagada ohutu liiklemine kuni maksimaalse projekteeritud kiiruseni.

Üksuse dünaamilist käitumist sõidu ajal tõendatakse

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.3.

▼M1

Dünaamilist käitumist sõidu ajal võib hinnata koostalitluskomponendi tasandil vastavalt punktile 6.1.2.1. Sel juhul ei ole erikatse ega simulatsioon allsüsteemi tasandil nõutav.

▼B

4.2.3.6.    Käiguosa

Käiguosa tagab üksuse ohutu kandmise ja suunamise ning vajaduse korral pidurdusjõudude ülekandmise.

4.2.3.6.1.    Pöördvankri raami konstruktsioon

Pöördvankri raami, kõigi kinnitatud seadmete ning kere ja pöördvankri ühenduse konstruktsiooni terviklikkust tõendatakse standardi EN 13749:2011 punktis 6.2 sätestatud meetodite põhjal.

▼M1

Pöördvankri raami konstruktsiooni terviklikkust võib hinnata koostalitluskomponendi tasandil vastavalt punktile 6.1.2.1. Sel juhul ei ole erikatse ega simulatsioon allsüsteemi tasandil nõutav.

▼B

4.2.3.6.2.    Rattapaaride omadused

Rattapaar on suuteline edastama jõude ja pöördemomenti kinnitatud osade vahel kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Rattapaaride geomeetrilised mõõtmed, mis on esitatud joonisel 1, on kooskõlas tabelis 3 sätestatud piirväärtustega. Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 kirjeldatud hooldusdokumentatsioonis kasutuspiirväärtusena.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.2.

Joonis 1

Tabelis 3 kasutatud rattapaaride sümbolid

4.2.3.6.3.    Rataste omadused

Rataste geomeetrilised mõõtmed, mis on märgitud joonisel 2, vastavad tabelis 4 esitatud piirväärtustele.

Kõnealuseid piirväärtusi käsitatakse projekteeritud väärtusena ning need märgitakse punktis 4.5 nimetatud hooldusdokumentatsioonis kasutuse piirväärtusena.

Joonis 2

Tabelis 4 kasutatud rataste sümbolid

Rataste mehaanilised omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande ning vastupidavuse soojuskoormusele, kui see on vajalik kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.3.

4.2.3.6.4.    Telgede omadused

Telgede omadused tagavad jõudude ja pöördemomendi ülekande kooskõlas kasutusvaldkonnaga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.1.2.4.

Telgede jälgitavuse puhul võetakse arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) kaubavagunite hoolduse töökonnas saadud tulemusi (vt kaubavagunite hoolduse töökonna lõpparuanne, mis on avaldatud ERA veebisaidil http://www.era.europa.eu).

4.2.3.6.5.    Teljepuksid/laagrid

Teljepukside ja veeremilaagrite projekteerimisel võetakse arvesse mehaanilise takistuse ja väsimise omadusi. Määratakse kindlaks ülekuumenenud teljelaagrite tuvastamisega seotud kasutuse käigus saavutatud temperatuuri piirväärtused.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.4.

▼M3

4.2.3.6.6.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Käesolevat nõuet kohaldatakse selliste üksuste suhtes, mis on varustatud automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemidega, millel on rataste telje asendi ümberlülitamise mehhanism, mis võimaldab üksust muuta ühilduvaks 1 435  mm rööpmelaiusega rööbasteede ja muu(de) käesoleva KTK kohaldamisalasse kuuluva(te) rööpmelaius(t)ega rööbasteede jaoks.

Ümberlülitusmehhanism peab tagama rataste ohutu lukustumise teljel vajalikus kohas.

Pärast rööpmelaiuse muutmise seadme läbimist kontrollitakse lukustussüsteemi seisundit (lukus või mitte) ja rataste asendit ühel või mitmel järgmisel viisil: visuaalne kontroll, üksuse pardal olev kontrollisüsteem või taristu/seadme kontrollisüsteem. Üksuse pardal oleva kontrollisüsteemi puhul peab olema võimalik pidev jälgimine.

Kui käiguosa on varustatud pidurisüsteemiga, mille asend rööpmelaiuse muutmise käigus muutub, peab automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem tagama pidurisüsteemi ja rataste õige asendi ja ohutu lukustamise samal ajal.

Kui käitamise ajal ilmneb rataste ja pidurisüsteemi (kui see on asjakohane) asendi lukustamisel rike, võib see suure tõenäosusega lõppeda katastroofilise õnnetusega (põhjustades mitme inimese surma); võttes arvesse rikke tagajärgede tõsidust, tuleb tõendada, et see risk on viidud aktsepteeritava tasemeni.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem on määratletud koostalitluse komponendina (punkt 5.3.4b) ja see on koostalitluse komponendi „rattapaar” osa (punkt 5.3.2). Vastavushindamise menetlusi on täpsustatud käesoleva KTK punktis 6.1.2.6 (koostalitluse komponendi tasand), punktis 6.1.2.2 (ohutusnõue) ja punktis 6.2.2.4a (allsüsteemi tasand).

Rööpmelaius, millega üksus ühildub, tuleb märkida tehnilistes dokumentides.

Rööpmelaiuse muutmise kirjeldus tavatingimustes, sh rööpmelaiuse muutmise seadme tüüp/seadmete tüübid, millega üksus ühildub, peab olema osa tehnilistest dokumentidest (vt ka käesoleva KTK punkt 4.4).

Käesoleva KTK muude punktide kohaseid nõudeid ja vastavushindamisi kohaldatakse eraldi ratta iga sellise asendi suhtes, mis vastab ühele rööpmelaiusele, ja see tuleb vastavalt dokumenteerida.

▼B

4.2.3.6.7.    Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

Nõudeid kohaldatakse selliste üksuste suhtes, millega on võimalik liigelda erineva laiusega rööbasteedel rattapaaride füüsilise vahetamise teel.

Üksus on varustatud lukustusmehhanismiga, et tagada erinevates seadistustes pidurdusseadmete õige asend, võttes arvesse dünaamilist mõju kooskõlas üksuse ettenähtud kasutuskorraga.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.5.

4.2.4.    Pidurid

4.2.4.1.    Üldist

Rongi pidurisüsteemi eesmärk on tagada, et

Peamised pidurdustõhusust ja pidurdamise protsessi mõjutavad tegurid on

Rongi pidurdustõhusus tuletatakse rongi iga üksuse pidurdustõhususest.

4.2.4.2.    Ohutusnõuded

Pidurisüsteem aitab kaasa raudteesüsteemi ohutustaseme tagamisele. Seetõttu tuleb üksuse pidurisüsteemi konstruktsioonile teha riskihindamine kooskõlas ►M3  komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 402/2013, ◄  ( 3 ) võttes arvesse üksuse pidurdustõhususe täieliku kadumise ohtu. Olukorra tõsidust peetakse katastroofiliseks, kui

C liite punktide C.9 ja C.14 tingimuste täitmisel eeldatakse kooskõla käesoleva nõudega.

4.2.4.3.    Funktsionaalsed ja tehnilised nõuded

4.2.4.3.1.    Funktsionaalsed üldnõuded

Üksuse pidurdusseadmed tagavad pidurdusfunktsioonid, näiteks piduri rakendamise ja vabastamise, kui saadetakse signaal. Pidurdamine on

4.2.4.3.2.    Pidurdustõhusus

4.2.4.3.2.1.   Sõidupidur

Rongi või üksuse pidurdustõhusus on tema võime vähendada kiirust. See on rongi või üksuse määratud piirides aeglustamiseks saadaoleva pidurdusvõimsuse ning kõigi energia konverteerimise ja hajutamise tegurite, sh rongi takistuse tulemus.

Üksuse pidurdustõhusust arvutatakse kooskõlas ühega järgmistest dokumentidest

▼M1

Arvutus valideeritakse katsetega. Pidurdustõhususe arvutamine kooskõlas dokumendiga UIC 544–1 valideeritakse dokumendis ►M3  UIC 544-1:2014 ◄ sätestatud viisil.

▼B

4.2.4.3.2.2.   Seisupidur

Seisupidur on pidur, mida kasutatakse seisva veeremi liikumise vältimiseks kindlaksmääratud tingimustes (võttes arvesse asukohta, tuult, kallet ja veeremi koormat), kuni see tahtlikult vabastatakse.

Kui üksus on varustatud seisupiduriga, tuleb täita järgmised nõuded:

▼M1

▼B

4.2.4.3.3.    Soojusmahutavus

Pidurdusseadmed peavad olema suutelised taluma ühte avariipidurdust ilma pidurdustõhususe vähenemiseta soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu.

▼M1

Soojuskoormus, mida üksus talub ilma pidurdustõhususe vähenemiseta soojuslike või mehaaniliste mõjude tõttu, määratakse kindlaks ning esitatakse kiiruse, teljekoormuse, kalde ja pidurdusmaa alusel.

▼B

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.6.

21 ‰ kallet kiirusel 70 km/h 40 km vältel võidakse pidada soojusmahutavuse võrdlusjuhtumiks, mis põhjustab pidurdusvõimsuse 45 kW ratta kohta 34 minuti jooksul, kui ratta nimiläbimõõt on 920 mm ja teljekoormus on 22,5 tonni.

4.2.4.3.4.    Rataste lohisemise vältimise süsteem

Rataste lohisemise vältimise süsteem on süsteem, mis on projekteeritud kasutama maksimaalset saadaolevat haardetegurit, vähendades, säilitades või suurendades pidurdusjõudu, et takistada rattapaaride lukustumist ning kontrollimatut libisemist. Selle tulemusena optimeeritakse peatumisteekonna pikkust.

Kui rataste lohisemise vältimise süsteemi juhitakse elektrooniliselt, vähendatakse rataste lohisemise vältimise süsteemi tõrgete põhjustatud negatiivseid mõjusid sobilike süsteemi projekteerimise protsesside ja tehniliste seadistustega.

Rataste lohisemise vältimise süsteem ei muuda pidurite funktsionaalseid omadusi. Veeremi õhuseadmestik peab olema projekteeritud läbilaskevõimega, mis tagab rataste lohisemise vältimise süsteemi töötamise nii, et see ei avaldaks mingit mõju õhkpidurisüsteemi tõhususele. Rataste lohisemise vältimise süsteemi projekteerimisel võetakse arvesse asjaolu, et kõnealune süsteem ei avaldaks kahjulikku mõju veeremi koostalitluse komponentidele (piduriajam, veerepind, teljepuksid jne).

▼M1

Rataste lohisemise vältimise süsteem paigaldatakse järgmist tüüpi üksustele:

▼M2

4.2.4.3.5.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite (s.o piduriklots) hõõrdumisel veerepinnaga tekib pidurdusjõud.

Ratta veerepinna pidurite kasutamise korral aitab hõõrdeelement usaldusväärselt saavutada vajalikku pidurdustõhusust.

Vastavustõendamist on kirjeldatud käesoleva KTK punktis 6.1.2.5.

▼B

4.2.5.    Keskkonnatingimused

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse keskkonnatingimusi, millega veerem kokku puutub.

Keskkonnaparameetreid on kirjeldatud allpool esitatud tingimustes. Iga keskkonnaparameetri kohta määratakse kindlaks nimivahemik, mis on Euroopas kõige sagedamini esinev ning mis on koostalitlusvõimelise üksuse alus.

Teatavate keskkonnaparameetrite puhul määratakse kindlaks ka muud vahemikud lisaks nimivahemikule. Sel juhul valitakse vahemik üksuse projekteerimiseks.

Allpool tingimustes kindlaks määratud funktsioonide puhul kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis projekteerimise ja/või katsetamise sätteid, mis kehtestatakse veeremi KTK nõuetele vastavuse tagamiseks kõnealuses vahemikus.

Olenevalt valitud vahemikust ja võetud meetmetest (mida kirjeldatakse tehnilises dokumentatsioonis) võivad osutuda vajalikuks kohased kasutuseeskirjad, kui nimivahemiku jaoks projekteeritud üksust kasutatakse konkreetsel raudteeliinil, kus nimivahemik aasta teatud perioodidel ületatakse.

Vahemikud, kui need erinevad nimivahemikest, mis valitakse välja keskkonnatingimustega seotud mis tahes piirava(te) kasutuseeskirja(de) vältimiseks, määravad kindlaks liikmesriigid ning need on loetletud punktis 7.4.

Üksuse ja selle komponentide projekteerimisel võetakse arvesse ühte või mitut järgmist välisõhu temperatuuriklassi:

Üksus vastab käesoleva KTK nõuetele ilma tulemuslikkuse vähenemiseta lume-, jää- ja raheoludes (nagu on sätestatud standardi ►M3  EN 50125-1:2014 ◄ punktis 4.7), mis vastavad nimivahemikule.

Kui valitakse standardis kirjeldatutest karmimad lume-, jää- ja raheolud, projekteeritakse üksus ja selle komponendid vastama KTK nõuetele, võttes arvesse koostoimet madala temperatuuriga kooskõlas valitud temperatuurivahemikuga.

Temperatuurivahemiku T2 puhul ning karmides lume-, jää- ja raheoludes määratakse kindlaks ja tõendatakse meetmed, mis on võetud kõnealustes karmides tingimustes KTK nõuetele vastamiseks, seda eelkõige projekteerimise ja/või katsetamise sätete puhul, võttes arvesse järgmisi funktsioone:

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.7.

4.2.6.    Süsteemi kaitse

4.2.6.1.    Tuleohutus

4.2.6.1.1.    Üldist

Üksuse kõik olulised võimalikud tuleallikad (suure riskiga komponendid) määratakse kindlaks. Üksuse projekteerimise tuleohutusaspektid on suunatud

Üksuses kantavad kaubad ei ole üksuse osa ning neid ei tule vastavuse hindamisel arvesse võtta.

4.2.6.1.2.    Funktsionaalne ja tehniline kirjeldus

4.2.6.1.2.1.   Tõkked

Tule mõju piiramiseks paigaldatakse kindlaksmääratud võimalike tuleallikate (suure riskiga komponendid) ja kantava koorma vahele tuletõkked, mis jäävad vähemalt 15 minutiks terviklikuks.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.1.

4.2.6.1.2.2.   Materjalid

Kõigil üksuses kasutatavatel püsimaterjalidel on piiratud süttivuse ja leegi levimise omadused, v.a juhul, kui

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.2.

4.2.6.1.2.3.   Kaablid

Elektrikaablite valimisel ja paigaldamisel võetakse arvesse nende tulekindlusomadusi.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.3.

4.2.6.1.2.4.   Süttivad vedelikud

Üksus varustatakse vahenditega, mis takistavad tule tekkimist ja levimist süttivate vedelike või gaaside lekkimise tõttu.

Vastavustõendamist on kirjeldatud punktis 6.2.2.8.4.

4.2.6.2.    Kaitse elektriohtude eest

4.2.6.2.1.    Kaudse kokkupuute vastased kaitsemeetmed (kaitsev potentsiaaliühtlustus)

Veeremi kere ja sõidurööpa vaheline takistus peab olema piisavalt väike, et takistada nende vahel ohtliku pinge tekkimist.

Üksuste potentsiaal ühtlustatakse kooskõlas standardi ►M3  EN 50153:2014 ◄ punktis 6.4 kirjeldatud sätetega.

4.2.6.2.2.    Otsese kontakti vastased kaitsemeetmed

Üksuse elektripaigaldised ja seadmed projekteeritakse nii, et kaitsta isikuid elektrilöökide eest.

Üksus projekteeritakse nii, et välditakse otsest kontakti kooskõlas standardi ►M3  EN 50153:2014 ◄ punktis 5 sätestatuga.

4.2.6.3.    Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

▼M1

Kõigile tagaosa signaali vastu võtma projekteeritud üksustele tuleb üksuse tagaosale paigaldada kaks kahe lambi või valgust tagasipeegeldava märgi paigaldamist võimaldavat seadet E liites sätestatud viisil rööbasteest samale kõrgusele ja kõige rohkem 2 000 mm kõrgusele. Kõnealuste kinnitusseadmete mõõtmed ja vahemaa peavad olema kooskõlas ►M3  standardi EN 16116-2:2013 joonisega 11. ◄

▼B

4.3.    Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.3.1.    Liides infrastruktuuri allsüsteemiga

4.3.2.    Liides käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga

4.3.3.    Liides juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga

▼M3

4.4.    Kasutuseeskirjad

Kasutuseeskirjad töötatakse välja raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kirjeldatud menetluste raames. Kõnealustes eeskirjades võetakse arvesse kasutamisega seotud dokumente, mis on osa tehnilisest dokumentatsioonist, nagu on nõutud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 ja kehtestatud IV lisas.

Ohutuse seisukohast oluliste komponentide (vt ka punkt 4.5) jaoks arendavad projekteerijad/tootjad konkreetsed käitamis- ja käitamise jälgitavuse nõuded välja projekteerimisetapis ning pärast veeremiüksuste käikuandmist projekteerijate/tootjate ja asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate või asjaomase vagunivaldajaga tehtava koostöö käigus.

Kasutamisega seotud dokumentides kirjeldatakse üksuse omadusi asjakohase ettenähtud kasutuse korral, et määrata kindlaks kasutuseeskirjad tavapärastes ja erinevates mõistlikult ettenähtavates halvenenud tingimustes.

Kasutamisega seotud dokumentide hulka kuuluvad:

Taotleja esitab kasutuseeskirjadega seotud dokumentide esialgse versiooni. Kõnealuseid dokumente võidakse hiljem muuta kooskõlas vastavate liidu õigusaktidega, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et kasutamisega soetud dokumendid on esitatud.

4.5.    Hoolduseeskirjad

Hooldus on selliste toimingute kogum, mis on mõeldud funktsionaalse üksuse hoidmiseks seisukorras, milles see suudab oma nõutavat funktsiooni täita, või kõnealuse seisukorra taastamiseks.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 4 nõutud ja IV lisas kehtestatud tehnilise dokumentatsiooni osaks olevad järgmised dokumendid on vajalikud üksuste hooldustegevusteks:

Taotleja esitab punktides 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3 kirjeldatud kolm dokumenti. Kõnealuseid dokumente võib hiljem kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega muuta, võttes arvesse olemasolevaid üksuse kasutus- ja hooldustingimusi. Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, et hooldusdokumendid on esitatud.

Taotleja või taotleja volitatud üksus (nt vagunivaldaja) esitab need dokumendid veeremiüksuse hoolduse eest vastutavale üksusele niipea, kui see on määratud veeremiüksuse hoolduse eest vastutavaks.

Nende kolme dokumendi alusel määrab hoolduse eest vastutav üksus hoolduskava ja asjakohased hooldusnõuded kindlaks hoolduse tasandil omal vastutusel (ei kuulu hindamisele käesoleva KTK alusel).

Dokumendid sisaldavad ohutuse seisukohast oluliste komponentide loetelu. Ohutuse seisukohast olulised komponendid on komponendid, mille puhul üks rike võib suure tõenäosusega põhjustada direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktis 12 määratletud raske õnnetusjuhtumi.

Ohutuse seisukohast olulised komponendid ja nende konkreetsed hooldus- ja käitamisnõuded ning hoolduse jälgitavuse nõuded teevad kindlaks projekteerijad/tootjad projekteerimisetapis ning pärast veeremiüksuste käikuandmist tehakse need kindlaks projekteerijate/tootjate ja asjaomaste hoolduse eest vastutavate üksuste tehtava koostöö käigus.

4.5.1.    Ülddokumendid

Ülddokumendid hõlmavad järgmist:

4.5.2.    Hoolduskava tõendusdokument

Hoolduskava tõendusdokumendis kirjeldatakse, kuidas määratakse kindlaks ja kavandatakse hooldustoimingud, et tagada veeremi omaduste säilitamine selle kasutusaja jooksul lubatud piirides. Dokumentatsioonis esitatakse sisendandmed, et määrata kindlaks hooldustegevuste kontrolli ja perioodilisuse kriteeriumid. Hoolduskava tõendusdokument koosneb järgmisest:

4.5.3.    Hooldustööde kirjeldus

Hooldustööde kirjelduses kirjeldatakse hooldustööde tegemise võimalikke viise. Hooldustoimingud hõlmavad muu hulgas kontrolli, seiret, katseid, mõõtmisi, asendamisi, kohandamisi ja parandustöid.

Hooldustoimingud jagunevad järgmiselt:

Hooldustööde kirjeldus sisaldab allpool esitatut.

▼B

4.6.    Kutsepädevus

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalik töötajate kutsepädevus ei ole käesoleva KTKga hõlmatud.

4.7.    Tervishoiu- ja ohutustingimused

▼M1

Üksuste käitamiseks ja hooldamiseks vajalike töötajate tervishoiu ja ohutuse tingimused on hõlmatud oluliste nõuetega 1.1.5, 1.3.1, 1.3.2, 2.5.1 ja 2.6.1, mis on sätestatud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas.

▼B

Täpsemalt nimetatakse jaotise 4.2 järgmistes punktides töötajate tervishoiu ja ohutuse sätted:

Kui üksusele on paigaldatud käsitsihaakimise süsteem, tagatakse haakimisel ja lahtihaakimisel rongikoostajatele vaba ruum.

Kõik tegevpersonalile ohtlikuks peetavad eenduvad osad tuleb selgelt märgistada ja/või varustada kaitseseadmetega.

Üksus varustatakse astmete ja käepidemetega, v.a juhul, kui töötajad ei pea sellel töötama, näiteks rongikoostamise puhul.

▼M1

4.8.    Tehnilisse dokumentatsiooni ja lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse kantavad parameetrid

▼B

Tehniline dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi parameetreid:

▼M1

▼B

▼M1

Veeremi andmed, mis tuleb kanda lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registrisse, on sätestatud komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsuses 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta ( 5 ).

▼M3

4.9.    Marsruudi ühilduvuse kontroll enne lubatud veeremiüksuste kasutamist

Allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” parameetreid, mida raudteeveo-ettevõtja kasutab marsruudi ühilduvuse kontrolliks, on kirjeldatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/773 ( 6 ) D1 liites.

▼B

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.    Üldist

Koostalitluse komponendid, mis on määratletud ►M3  direktiivi (EL) 2016/797 ◄ artikli 2 punktis f, on loetletud punktis 5.3 koos

Kui punktis 5.3 kirjeldatakse nõuet kui koostalitluse komponendi tasemel hinnatut, ei ole vaja sama nõuet hinnata allsüsteemi tasemel.

▼M2

5.2.    Uuenduslikud lahendused

Artikli 10a kohaselt võivad uuenduslikud lahendused nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Kõnealused kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja punktis 6.1.3 kirjeldatud protsessi abil, kui koostalitluse komponendi jaoks on ette nähtud uuenduslik lahendus.

▼B

5.3.    Koostalitluse komponentide kirjeldus

5.3.1.    Käiguosa

▼M3

Käiguosa projekteeritakse kõigi kasutusvahemike ja kasutusalade jaoks, mis määratakse kindlaks järgmiste parameetrite alusel:

▼B

Kiiruse ja teljekoormuse parameetreid võidakse ühiselt arvesse võtta, et määrata kindlaks kohane kasutusvaldkond (näiteks maksimumkiirus ja tühikaal).

Käiguosa vastab punktides 4.2.3.5.2 ja 4.2.3.6.1 esitatud nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.2.    Rattapaar

▼M3

Käesoleva KTK kohaldamisel loetakse rattapaarid koosnevaks põhiosadest, millega tagatakse mehaaniline liides rööbasteega (rattad ja ühenduselemendid: näiteks risttelg, sõltumatu rattatelg). Abiosasid (teljepuksid, teljepuksikarbid, käigukastid ja pidurikettad) hinnatakse allsüsteemi tasandil.

Rattapaari hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusala jaoks järgmise alusel:

▼B

Rattapaar vastab punktis 4.2.3.6.2 kindlaks määratud geomeetriliste ja mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.3.    Ratas

Ratast hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

▼M3

▼B

Ratas vastab punktis 4.2.3.6.3 kindlaks määratud geomeetriliste, mehaaniliste ja soojusmehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

5.3.4.    Telg

Telge hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks järgmise alusel:

Telg vastab punktis 4.2.3.6.4 kindlaks määratud mehaaniliste parameetrite nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasemel.

▼M2

5.3.4a.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement projekteeritakse kasutusvaldkonna jaoks ja seda hinnatakse sellega seoses järgmiste näitajate alusel:

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement peab vastama punkti 4.2.4.3.5 nõuetele. Kõnealuseid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil.

▼M3

5.3.4b.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem

Koostalitluse komponenti „automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem” hinnatakse ja see projekteeritakse kasutusala jaoks järgmise alusel:

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem peab vastama punkti 4.2.3.6.6 nõuetele; neid nõudeid hinnatakse koostalitluse komponendi tasandil, nagu on esitatud punktis 6.1.2.6.

▼B

5.3.5.    Tagaosa signaaltuli

Liite E kohane tagaosa signaaltuli on eraldiseisev koostalitluse komponent. Punktis 4.2 puuduvad tagaosa signaaltuld käsitlevad nõuded. Selle hindamine teavitatud asutuse poolt ei ole allsüsteemi EÜ vastavustõendamise osa.

6.   VASTAVUSHINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

6.1.    Koostalitluse komponent

6.1.1.    Moodulid

Koostalitluse komponendi vastavushindamine tehakse kooskõlas tabelis 8 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.1.2.    Vastavushindamise menetlused

Euroopa Liidus asutatud tootja või tema volitatud esindaja valivad tabelis 9 esitatud ühe mooduli või moodulite kombinatsiooni kooskõlas nõutud komponendiga.

▼M2

▼B

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse koostalitluse komponenti punktis 4.2 nimetatud nõuete alusel. Vajaduse korral märgitakse konkreetsete koostalitluse komponentide hindamise lisanõuded allpool esitatud tingimustes.

▼M3

Kui käesoleva KTK punktis 5.3 koostalitluse komponendina määratletud komponendi suhtes kohaldatakse erijuhtu, võib vastav nõue olla kontrolli osa üksnes koostalitluse komponendi tasandil, kui komponent vastab endiselt käesoleva KTK 4. ja 5. peatüki nõuetele ning kui erijuhu puhul ei viidata riiklikule eeskirjale (st lisanõue, mis vastab peamisele KTK-le ja mis on KTKs täielikult sätestatud).

Muudel juhtudel toimub kontroll allsüsteemi tasandil; kui komponendi suhtes kohaldatakse riiklikku eeskirja, võib asjaomane liikmesriik kindlaks määrata asjakohased kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

▼M3

6.1.2.1.    Käiguosa

Sõidudünaamilise käitumise vastavustõendamine on esitatud standardis EN 16235:2013.

Standardi EN 16235:2013 6. peatükis kindlaksmääratud käiguosaga varustatud üksused eeldatakse olevat kooskõlas asjakohaste nõuetega, kui käiguosi kasutatakse nende kindlaksmääratud kasutusaladel.

Pöördvankri raami tugevust hinnatakse vastavalt standardi EN 13749:2011 punktile 6.2.

▼B

6.1.2.2.    Rattapaar

Rattapaari mehaanilise käitumise vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 13260:2009 + A1:2010 punktiga 3.2.1, milles on määratud kindlaks teljekomplekti jõu piirväärtused ja sellega seotud vastavustõendamise katse.

▼M4

Alternatiivne vastavustõendamine on lubatud vastavalt punktile 6.1.2.4a.

▼M3

Kokkumonteerimisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust selle tagamiseks, et ükski defekt, mis tuleneb teljele paigaldatud osade mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjustaks ohutust. See menetlus koosneb segava toime väärtuste kindlaksmääramisest ja pressistuga rattapaaride korral vastavast pressistu diagrammist.

▼B

6.1.2.3.    Ratas

Kui ratast on kavas kasutada ratta sõidupinnal rakenduvate piduriklotsidega, tõendatakse ratta soojusmehaaniline sobilikkus, võttes arvesse ette nähtud maksimaalset pidurdusenergiat. Tehakse standardi EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011 punktis 6.2 kirjeldatud tüübikatse, et kontrollida pidurdamise ajal rummu külgsuunalise nihkumise ja jääkpinge jäämine kindlaks määratud lubatud piiridesse.

Sepistatud ja valtsitud rataste jääkpinge kohta otsuse langetamise kriteeriumid on sätestatud standardis EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011.

▼M4

Alternatiivne vastavustõendamine on lubatud vastavalt punktile 6.1.2.4a.

▼B

▼M1

Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust, millega tagatakse, et ükski defekt, mis tuleneb ratta mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjusta ohutust. Kontrollitakse ratta materjali tõmbetugevust, rummu tugevust, purunemissitkust (ainult veerepinnal pidurdatavate rataste puhul), löögikindlust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamisel määratakse kindlaks, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

▼B

6.1.2.4.    Telg

▼M1

Lisaks eespool nimetatud koostenõuetele põhineb telje mehaanilise takistuse ja väsimise omaduste vastavustõendamine standardi EN13103:2009 + A2:2012 punktidel 4, 5 ja 6.

Lubatud pinge otsustuskriteeriumid on esitatud standardi EN13103:2009 + A2:2012 punktis 7. Tootmisetapis kohaldatakse vastavustõendamise menetlust, millega tagatakse, et ükski defekt, mis tuleneb telje mehaaniliste omaduste mis tahes muutustest, ei kahjusta ohutust. Kontrollitakse teljematerjali tõmbetugevust, löögikindlust, pinna terviklikkust, materjali omadusi ja materjali puhtust. Vastavustõendamisel määratakse kindlaks, kuidas toimub iga kontrollitava omaduse puhul partiist proovide valimine.

▼M4

Alternatiivne vastavustõendamine on lubatud vastavalt punktile 6.1.2.4a.

6.1.2.4a.   

Kui punktides 6.1.2.2, 6.1.2.3 ja 6.1.2.4 osutatud EN standardid ei hõlma kavandatud tehnilist lahendust, on rattapaari mehaanilise käitumise, rataste mehaaniliste omaduste ning telje mehaanilise takistuse ja väsimusomaduste vastavustõendamiseks lubatud kasutada muid standardeid. Sel juhul peab teavitatud asustus veenduma, et alternatiivsed standardid moodustavad osa tehniliselt terviklikust standardite kogumist, mida kohaldatakse rattapaaride projekteerimise, konstrueerimise ja katsetamise suhtes ning mis sisaldavad konkreetseid nõudeid rattapaaride, rataste ja teljepukside kohta, hõlmates järgmist:

Eespool nõutava tõendamise puhul võib osutada üksnes avalikult kättesaadavatele standarditele. Teavitatud asutus tagab kontrollimise abil järjepidevuse alternatiivsete standardite metoodika, taotleja eelduste, kavandatud tehnilise lahenduste ja kavandatud kasutusala vahel.

▼M2

6.1.2.5.    Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelement

Ratta veerepinna pidurite hõõrdeelemendi vastavuse tõendamiseks tuleb kindlaks määrata järgmised hõõrdeelemendi näitajad kooskõlas Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooniga 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu):

Järgmiste asjaoludega sobivust tuleb tõendada kooskõlas ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) 7. ja 8. peatükiga, kui hõõrdeelement on ette nähtud:

Kui tootjal ei ole (tema enda hinnangu kohaselt) piisavalt ekspluatatsioonikogemusi seoses kavandatava konstruktsiooniga, peab tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuste alusel (moodul CV) olema kasutuskõlblikkuse hindamise üks osa. Enne sõidukatsetuste alustamist tuleb sobiva mooduli (CB või CH1) abil kindlaks teha koostalitluse komponendi konstruktsiooni vastavus nõuetele.

Sõidukatsetused tehakse tootja taotluse alusel ja tootja peab sõlmima raudteeveo-ettevõtjaga kokkuleppe raudteeveo-ettevõtja osalemiseks sellises hindamises.

Selliste hõõrdeelementide sobivust teestruktuuril põhinevate rongituvastussüsteemide jaoks, mida kavatsetakse kasutada ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) 7. peatükiga ettenähtust laiemalt, võib tõendada punktis 6.1.3 uuenduslike lahenduste kohta kehtestatud menetlusega.

Selliste hõõrdeelementide sobivust dünamomeetriliselt katsetatud keskkonnatingimuste jaoks, mida kavatsetakse kasutada ERA tehnilise ►M3  dokumendi ERA/TD/2013-02/INT versiooni 3.0 (27.11.2015) ◄ , mis on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu) punktiga 8.2.1 ettenähtust laiemalt, võib tõendada punktis 6.1.3 uuenduslike lahenduste kohta kehtestatud menetlusega.

▼M3

6.1.2.6    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteem

Hindamismenetlus peab põhinema valideerimiskaval, mis hõlmab kõiki punktides 4.2.3.6.6 ja 5.3.4b mainitud aspekte.

Valideerimiskava peab olema kooskõlas punkti 4.2.3.6.6 kohase ohutusanalüüsiga ja selles peab olema kindlaks määratud hindamine, mida on vaja kõigis järgmistes eri etappides:

Seoses punkti 4.2.3.6.6 kohaselt nõutava ohutustasemele vastavuse tõendamisega dokumenteeritakse selgelt ohutusanalüüsis arvesse võetavad eeldused, mis on seotud üksusega, kuhu süsteem kavatsetakse integreerida, ja selle üksuse kasutusotstarbega.

Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi puhul võidakse hinnata selle kasutussobivust (moodul CV). Enne käitamiskatsete alustamist kasutatakse sobivat moodulit (CB või CH1) koostalitluse komponendi projekti sertifitseerimiseks. Käitamiskatsed tehakse tootja taotluse korral; tootja peab saama raudteeveo-ettevõtjalt nõusoleku viimase osalemiseks sellises hindamises.

Vastavushindamise eest vastutava teavitatud asutuse sertifikaat peab sisaldama nii punkti 5.3.4b kohaseid kasutustingimusi kui ka rööpmelaiuse muutmise seadme(te) tüüpi/tüüpe ja käitamistingimusi, millega seoses automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemi on hinnatud.

▼M2

6.1.3.    Uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponendiks kavandatakse artiklis 10a viidatud uuenduslikku lahendust, peab selle tootja või tema volitatud esindaja, kes on asutatud Euroopa Liidus, kohaldama artiklis 10a kirjeldatud menetlust.

▼B

6.2.    Allsüsteem

6.2.1.    Moodulid

Allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” vastavustõendamine tehakse kooskõlas tabelis 10 kirjeldatud mooduli(te)ga.

Kõnealuseid mooduleid on täpsemalt kirjeldatud otsuses 2010/713/EL.

6.2.2.    EÜ vastavustõendamise menetlused

Taotleja valib allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks ühe järgmise mooduli või moodulite kombinatsiooni:

Valitud mooduli või moodulite kombinatsiooni kohaldamisel hinnatakse allsüsteemi punktis 4.2 esitatud nõuete alusel. Vajaduse korral esitatakse konkreetsete komponentide hindamise lisanõuded allpool toodud tingimustes.

6.2.2.1.    Üksuse tugevus

▼M3

Vastavustõendamine peab olema kooskõlas standardi EN 12663-2:2010 6. ja 7. peatükiga või standardi EN 12663-1:2010+A1:2014 9.2 peatükiga.

▼B

Ühenduste suhtes kohaldatakse tunnustatud vastavustõendamismenetlust, et tootmisetapis tagada, et ükski defekt ei kahjustaks konstruktsiooni kavandatavaid mehaanilisi omadusi.

▼M3

6.2.2.2.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine

Vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 14363:2016 4., 5. ja 6.1. peatükiga.

6.2.2.3.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Katsed rööbasteel

Vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 14363:2016 4., 5. ja 7. peatükiga.

1 668  mm rööpmelaiusega võrgustikus käitatavate üksuste puhul saadakse standardi EN 14363:2016 (punkti 7.6.3.2.6 alapunkt 2) kohaselt raadiuse Rm = 350 m juures normaliseeritud suunava jõu hinnanguline väärtus järgmise valemi alusel:

Ya,nf,qst = Ya,f,qst – (11 550  m/Rm – 33) kN.

Kvaasistaatilise suunava jõu Yj,a,qst piirnorm on 66 kN.

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi väärtusi saab kohandada 1 668  mm rööpmelaiuse jaoks, korrutades vastavad 1 435  mm parameetri väärtused järgmise teisendusteguriga: 1 733/1 500.

Aruandesse kantakse suurima ekvivalentkoonilisuse ja kiiruse kombinatsioon, mille puhul üksus vastab standardi EN 14363:2016 4., 5. ja 7. peatükis märgitud stabiilsuskriteeriumile.

▼B

6.2.2.4.    Teljepuksid/laagrid

Veeremi laagrite mehaanilise takistuse ja väsimise omaduste vastavustõendamine tehakse kooskõlas standardi EN 12082:2007 + A1:2010 punktiga 6.

▼M3

Eespool nimetatud vastavustõendamiseks on lubatud kasutada muid standardeid, kui EN-standardid ei hõlma kavandatud tehnilist lahendust; sel juhul peab teavitatud asutus kontrollima, et alternatiivsed standardid moodustavad osa tehniliselt ühtlastest standardikogumitest, mida kohaldatakse pukside projekteerimise, konstrueerimise ja katsetamise suhtes.

Eespool nõutava tõendamise puhul võib osutada üksnes standarditele, mis on avalikult kättesaadavad.

Kui puksid on toodetud vastavalt projektile, mis on välja töötatud ja mida on juba kasutatud toodete turule laskmiseks enne nende toodete suhtes kohaldatavate asjakohaste KTKde jõustumist, on taotlejal lubatud kalduda kõrvale eespool mainitud vastavustõendamise menetlusest, osutades projekti ekspertiisile ja tüübihindamisele, mis tehti seoses varasemate taotlustega ja võrreldavatel tingimustel; kõnealune tõendamine tuleb dokumenteerida ja seda käsitatakse sama tasandi tõendina kui mooduli SB kohast tüübihindamist või mooduli SH1 kohast projektihindamist.

6.2.2.4a.    Automaatselt muudetava rööpmelaiusega süsteemid

Ohutusanalüüs, mis on nõutav punkti 4.2.3.6.6 kohaselt ja mida tehakse koostalitluse komponendi tasandil, tuleb konsolideerida üksuse tasandil; eelkõige võib olla vaja vaadata läbi punkti 6.1.2.6 kohaselt tehtud eeldused, et võtta arvesse üksust ja selle kasutusotstarvet.

▼B

6.2.2.5.    Käiguosa rattapaaride käsitsi vahetamiseks

1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiuste vahel vahetamine

▼M1

Punktis 4.2.3.6.7 sätestatud nõuetele vastavaks peetakse järgmistel Rahvusvahelise Raudteeliidu (UIC) andmelehe 430–1:2012 joonistel kirjeldatud tehnilisi lahendusi:

▼B

1 435 mm ja 1 524 mm rööpmelaiuste vahel vahetamine

Punkti 4.2.3.6.7 nõuetele vastavaks peetakse UIC andmelehe 430–3:1995 7. liites kirjeldatud tehnilisi lahendusi.

6.2.2.6.    Soojusmahutavus

Arvutuste, simulatsioonide või katsetega tõendatakse, et klotspidurite piduriklotside, piduriklotside või piduriketaste temperatuur ei ületa nende soojusmahutavust. Arvesse võetakse järgmisi näitajaid:

6.2.2.7.    Keskkonnatingimused

Terasmaterjale peetakse vastavaks kõigile punktis 4.2.5 kirjeldatud vahemikele, kui materjali omadused on määratud kindlaks temperatuurini – 20 °C.

6.2.2.8.    Tuleohutus

6.2.2.8.1.    Tõkked

Tõkkeid katsetatakse kooskõlas standardiga ►M3  EN 1363-1:2012 ◄ . Ilma katsetamata peetakse terviklikkuse nõuetele vastavaks vähemalt 2 mm paksuseid terasplaate ja vähemalt 5 mm paksuseid alumiiniumplaate.

6.2.2.8.2.    Materjalid

▼M3

Materjalide süttivuse ja leegi levimise omadusi katsetatakse kooskõlas standardiga ISO 5658-2:2006/Am1:2011, mille puhul on piirväärtus CFE ≥ 18 kW/m2.

Pöördvankrite kummist osasid katsetatakse kooskõlas standardiga ISO 5660-1:2015, mille puhul on piirväärtus MARHE ≤ 90 kW/m2 katsetingimustes, mida on kirjeldatud standardi EN 45545-2:2013+A1:2015 tabeli 6 viites T03.02.

Vajalike süttivuse ja leegi levimise omadustele peetakse vastavaks järgmiste materjalide ja komponentide tuleohutusnõudeid:

▼B

6.2.2.8.3.    Kaablid

Elektrikaablid valitakse välja ja paigaldatakse kooskõlas standarditega ►M3  EN 50355:2013 ◄ ja ►M3  EN 50343:2014 ◄ .

6.2.2.8.4.    Süttivad vedelikud

Võetavad meetmed on kooskõlas standardiga ►M3  EN 45545-7:2013 ◄ .

▼M2

6.2.3.    Uuenduslikud lahendused

Kui allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” jaoks kavandatakse artiklis 10a viidatud uuenduslikku lahendust, peab taotleja kohaldama artiklis 10a kirjeldatud menetlust.

▼B

6.3.    EÜ deklaratsioonita koostalitluskomponentidele vastavaid komponente sisaldav allsüsteem

▼M1

Teavitatud asutus võib anda allsüsteemile EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ka juhul, kui ühel või mitmel kõnealuse allsüsteemi koostalitluskomponendile vastaval komponendil ei ole asjakohast EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kooskõlas käesoleva KTKga (sertifitseerimata koostalitluskomponendid), kui komponent toodeti enne käesoleva KTK jõustumist ja komponendi tüüpi

▼B

Teavitatud asutus teeb allsüsteemi EÜ vastavustõendamise kooskõlas 4. peatüki nõuetega, kasutades 6. peatükis sätestatud vastavaid hindamisnõudeid koos 7. peatükis sätestatutega, v.a erijuhtudel. Kõnealusel EÜ vastavustõendamisel kohaldatakse punktis 6.2.2 sätestatud allsüsteemi mooduleid.

EÜ vastavusdeklaratsioone või kasutuskõlblikkuse deklaratsioone sedasi hinnatud komponentidele ei koostata.

6.4.    Hindamist vajavad projektietapid

Hindamine hõlmab järgmist kahte etappi, mis on märgitud käesoleva KTK F liite tabelis F.1 tähisega „X”. Eelkõige võetakse tüübikatse kindlaksmääramisel arvesse punkti 4.2 tingimusi ja nõudeid.

F liite ülesehitus vastab punktile 4.2. Kui see on asjakohane, siis viidatakse punktide 6.1 ja 6.2 jaotistele.

6.5.    EÜ vastavusdeklaratsiooniga komponendid

Kui komponent on määratud kindlaks koostalitluse komponendina ja sellel oli enne käesoleva KTK jõustumist EÜ vastavusdeklaratsioon, menetletakse seda käesoleva KTK alusel järgmiselt:

▼M1

▼B

7.   RAKENDAMINE

▼M3

7.1.    Turule laskmise luba

Käesolevat KTKd kohaldatakse pärast käesoleva KTK kohaldamise kuupäeva turule lastavale allsüsteemile „veerem – kaubavagunid” punktides 1.1, 1.2 ja 2.1. sätestatud ulatuses.

Käesolevat KTKd kohaldatakse vabatahtlikult ka järgmise suhtes:

Kui taotleja otsustab käesolevat KTKd kohaldada, siis peavad liikmesriigid vastavat EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni tunnustama.

▼B

7.1.1.    Vagunite eelmiste KTKdega ( 7 )kooskõlas oleva uue veeremi kasutuselevõtuluba

Vt artikkel 9.

▼M3

7.1.2.    Esimese turule laskmise loa vastastikune tunnustamine

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 3 punktiga b antakse veeremi (nagu see on määratletud käesolevas KTKs) turule laskmise luba järgmise alusel:

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 3 punktid b ja c ei kujuta endast lisanõuet. Veeremiüksuse tehniline ühilduvus eeskirjadega (KTK või riiklikud eeskirjad) hõlmatud võrgustikus; ka seda aspekti tuleb arvesse võtta EÜ vastavustõendamise tasandil.

Seepärast on tingimused, mille kohaselt kasutusala ei ole piiratud konkreetse riigi võrgustikuga, esitatud allpool lisanõuetena, mida tuleb käsitleda veeremi allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel. Kõnealused tingimused täiendavad punktis 4.2 esitatud nõudeid ja neid tuleb täita täiel määral.

7.2.    Rakendamise üldeeskirjad

7.2.1.    Komponentide asendamine

Käesolevas punktis käsitletakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 2 osutatud komponentide asendamist.

Arvesse tuleb võtta järgmisi kategooriaid:

Tabelis 11 on esitatud võimalikud permutatsioonid.

Tabelis 11 kasutatud sõna „võimalik” tähendab seda, et hoolduse eest vastutav üksus võib omal vastutusel asendada komponendi muu komponendiga, kasutades sama funktsiooni ja vähemalt sama tulemuslikkust kooskõlas asjakohase KTK nõuetega, kui kõnealused komponendid

7.2.2.    Olemasoleva üksuse või olemasoleva üksuse tüübi muutmine

7.2.2.1.    Sissejuhatus

Käesolevas punktis 7.2.2 on esitatud põhimõtted, mida peavad kohaldama muutusi haldavad üksused ja lube andvad üksused kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikes 9, artikli 21 lõikes 12 ja IV lisas kirjeldatud EÜ vastavustõendamise menetlusega. Seda menetlust on edasi arendatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 ( 8 ) artiklites 13, 15 ja 16 ning komisjoni otsuses 2010/713/EÜ ( 9 ).

Punkti 7.2.2 kohaldatakse juhul, kui olemasolevat üksust või üksuse tüüpi muudetakse, sh uuendatakse või täiendatakse. Seda ei kohaldata selliste muudatuste korral,

Veeremitüübi loa omanik peab esitama muutusi haldavale üksusele mõistlikel tingimustel teabe, mida on vaja muudatuste hindamiseks.

7.2.2.2.    Nii üksuse kui ka üksuse tüübi muudatuste haldamist käsitlevad eeskirjad

Üksuse osad ja põhiparameetrid, mida muudatus(ed) ei mõjuta, ei ole hõlmatud käesolevale KTK-le vastavuse hindamisega.

Ilma et see piiraks punkti 7.2.2.3 kohaldamist, on vaja täita käesoleva KTK või müra KTK (komisjoni määrus (EL) nr 1304/2014, ( 10 ) vt kõnealuse KTK punkt 7.2) nõudeid käesoleva KTK nende põhiparameetrite puhul, mida muudatused võivad mõjutada.

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artiklitega 15 ja 16 ja otsusega 2010/713/EL ning moodulite SB, SD/SF või SH1 kohaldamisega ELi vastavustõendamisel ja vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõikega 5 peab muutust haldav asutus teatama teavitatud asutusele kõigist muudatustest, mis mõjutavad allsüsteemi vastavust asjakohas(t)e KTK(de) nõuetele ja mille tõttu peab teavitatud asutus uusi kontrolle tegema. Selle teabe esitab muudatust haldav asutus koos viidetega tehnilistele dokumentidele, mis on seotud olemasoleva EÜ tüübihindamis- või projektihindamistõendiga.

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutavat üldist ohutushinnangut, on selliste muudatuste korral, mis nõuavad pidurisüsteemi puhul punktis 4.2.4.2 sätestatud ohutusnõuete uut hindamist, vaja uut turule laskmise luba, v.a juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

Muude KTKde rakendamisega seotud riiklikke üleminekustrateegiaid (nt püsiseadmeid hõlmavad KTKd) võetakse arvesse, kui määratakse kindlaks, millises ulatuses tuleb kohaldada veeremit käsitlevaid KTKsid.

Veeremi peamised konstruktsiooniomadused on kindlaks määratud tabelis 11a. Nende tabelite ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti b kohaselt nõutava ohutushinnangu põhjal liigitatakse muudatused järgmiselt:

Otsus selle kohta, kas muudatused ületavad eespool nimetatud künniseid, tuleb teha, osutades parameetrite väärtustele veeremi või veeremitüübi viimase loa ajal.

Muudatusi, millele ei ole eelnevas lõigus osutatud, käsitatakse muudatustena, mis ei mõjuta peamisi konstruktsiooniomadusi, ning need liigitatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti a või artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt, välja arvatud juhul, kui direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutava ohutushinnangu kohaselt tuleb need liigitada artikli 15 lõike 1 punkti d kohaselt.

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punktis b nõutav ohutushinnang peab hõlmama kõiki tabelis 1 esitatud põhiparameetritega seotud muudatusi, mis on seotud kõigi oluliste nõuetega, eelkõige nõuetega „ohutus” ja „tehniline ühilduvus”.

Ilma et see piiraks punkti 7.2.2.3 kohaldamist, peavad kõik muudatused jääma kohaldatavatele KTKdele vastavaks olenemata nende klassifikatsioonist.

Püsivalt ühendatud elementidest koosnevasse koosseisu kuuluva terve elemendi asendamine pärast tõsist kahjustust ei nõua käesoleva KTK alusel vastavushindamist, kui element on identne sellega, mida see asendab. See element peab olema jälgitav ja sertifitseeritud vastavalt mis tahes riiklikule või rahvusvahelisele eeskirjale või raudteevaldkonnas laialdaselt tunnustatud tegevusjuhisele.

▼M4

EÜ tüübi- või projektihindamistõendi koostamisel võib muudatusi haldava üksuse valitud teavitatud asutus kasutada:

Muudetud tüübi, variandi või versiooni EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg on kuni 10 aastat alates väljaandmiskuupäevast, kuid mitte rohkem kui 14 aastat pärast seda, kui taotleja on nimetanud teavitatud asutuse algse veeremitüübi jaoks (algse EÜ tüübi- või projektihindamistõendi A-etapi algus).

▼M3

7.2.2.3.    Erieeskirjad olemasolevatele üksustele, mis ei ole hõlmatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, mille puhul veerem lubatakse esimest korda kasutusele võtta enne 1. jaanuari 2015

▼M4

Järgmised eeskirjad kehtivad lisaks punktile 7.2.2.2 selliste olemasolevate üksuste suhtes, millele on esimene kasutuselevõtuluba antud enne 1. jaanuari 2015, kui muudatuse ulatus mõjutab põhiparameetreid, mida EÜ deklaratsioon ei hõlma.

▼M3

Vastavus käesoleva KTK tehnilistele nõuetele loetakse kindlaks tehtuks, kui põhiparameetrit täiustatakse KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajate suunas ja muudatust haldav üksus tõendab, et vastavad olulised nõuded on täidetud ning ohutuse tase säilib või võimaluse korral paraneb. Sellisel juhul põhjendab muudatust haldav üksus põhjusi, miks KTKs kindlaks määratud toimivusnäitajaid ei täidetud, võttes arvesse teiste KTKde üleminekustrateegiaid, nagu on märgitud punktis 7.2.2.2. See põhjendus peab olema esitatud tehnilises dokumentatsioonis, kui see on olemas, või veeremiüksuse algsetes tehnilistes dokumentides.

▼M4

Eelmises punktis käsitletud erieeskirja ei kohaldata muudatuste suhtes, mis mõjutavad põhiparameetreid ja on tabelis 11b liigitatud artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt. Nende muudatuste puhul on vastavus KTK nõuetele kohustuslik.

▼M3

▼M4

7.2.2.4.    Kasutusala laiendamise eeskirjad veeremiüksustele, millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba või mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010

Järgmisi kasutusala laiendamise sätteid kohaldatakse ka koos uue loaga, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/545 artikli 14 lõike 3 punktis a.

Taotleja esitab käesoleva KTK tabeli 11a veerus 1 osutatud iga põhiparameetri kohta EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, millele on lisatud tehnilised toimikud, mis tõendavad vastavust käesolevas KTKs sätestatud nõuetele või nendega samaväärse toimega sätetele, kasutades ühte järgmistest võimalustest või nende kombinatsiooni:

▼M3

7.2.3.    EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad

7.2.3.1.    Veeremi allsüsteem

Käesolevas punktis käsitletakse veeremi tüüpi (käesolevas KTKs üksuse tüüp), mis on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 26 ning mille suhtes kohaldatakse käesoleva KTK punkti 6.2 kohast EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetlust. Seda kohaldatakse ka EÜ tüübi või projekti vastavustõendamise menetluse suhtes kooskõlas müra KTK-ga, milles osutatakse käesolevale KTK-le seoses kaubaveoüksusi hõlmava kohaldamisalaga.

EÜ tüübi- või projektihindamisega seotud KTK kohase hindamise alus on kindlaks määratud käesoleva KTK F liite ning müra KTK C liite veergudes „Projekti ekspertiis” ja „Tüübikatse”.

7.2.3.1.1.    A-etapp

A-etapp algab siis, kui taotleja on nimetanud teavitatud asutuse, kes vastutab EÜ vastavustõendamise eest, ning lõpeb siis, kui EÜ tüübi- või projektihindamistõend välja antakse.

Tüübi KTK-kohane hindamisalus määratakse kindlaks A-etapi perioodiks, mis kestab kuni neli aastat. Teavitatud asutuse kasutatav EÜ vastavustõendamise hindamisalus A-etapi perioodi jooksul ei muutu.

Kui käesoleva KTK või müra KTK läbivaatamine jõustub A-etapi perioodi jooksul, on lubatud (kuid mitte kohustuslik) läbivaadatud versiooni(de) kasutamine kas täies mahus või konkreetsete punktide kaupa, kui KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti. Juhul kui kohaldatakse üksnes muudetud versiooni konkreetseid punkte, peab taotleja põhjendama ja dokumenteerima, et säilib kohaldatavate nõuete terviklikkus, ning teavitatud asutus peab selle heaks kiitma.

7.2.3.1.2.    B-etapp

B-etapi perioodi puhul on EÜ tüübi- või projektihindamistõendi kehtivusaeg määratud kindlaks pärast seda, kui teavitatud asutus on selle välja andnud. Selle aja jooksul võidakse üksustele väljastada EÜ tõendeid tüübile vastavuse põhjal.

EÜ tüübi- või projektihindamistõend kehtib allsüsteemi puhul alates selle väljaandmise kuupäevast kümneaastase B-etapi perioodi jooksul isegi siis, kui jõustub käesoleva KTK või müra KTK muudatus, kui kõnealuste KTKde läbivaatamisel ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti. Kõnealuse kehtivusaja jooksul on lubatud turule lasta sama tüüpi uus veerem EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni alusel, osutades tüübi vastavustõendamise sertifikaadile.

EÜ tüübi- või projektihindamistõendiga seotud ajakohastatud tehnilistele dokumentidele osutatakse tehnilises dokumentatsioonis, mis on kaasas EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga, mille on koostanud taotleja muudetud tüübile vastavaks tunnistatud veeremi jaoks.

7.2.3.2.    Koostalitluse komponendid

Käesolevas punktis käsitletakse koostalitluse komponente, mille suhtes kohaldatakse EÜ tüübihindamist (moodul CB), projektihindamist (moodul CH1) või kasutussobivust (moodul CV) vastavalt käesoleva KTK punktile 6.1.

EÜ tüübi- või projektihindamis- või kasutussobivustõend kehtib kümme aastat. Selle aja jooksul on lubatud lasta turule uusi sama tüüpi komponente ilma uue tüübihindamiseta, välja arvatud juhul, kui käesoleva KTK läbivaatamisel on sõnaselgelt ette nähtud teisiti. Enne kümneaastase perioodi lõppu hinnatakse komponenti vastavalt sel ajal kehtinud käesoleva KTK viimasele versioonile ning muudetud või uute nõuete puhul võrreldakse sertifitseerimise alust.

▼B

7.3.    Erijuhud

7.3.1.    Sissejuhatus

▼M3

Punktis 7.3.2 loetletud erijuhud on klassifitseeritud kui

Kõik erijuhud ja nende asjakohased kuupäevad vaadatakse KTK tulevaste läbivaatamiste käigus uuesti läbi, et piirata nende tehnilist ja geograafilist kohaldamisala, võttes aluseks hinnangut nende mõju kohta ohutusele, koostalitlusele, piiriülestele teenustele, TEN-T koridoridele ning nende säilitamise või kõrvaldamise praktilise ja majandusliku mõju kohta. Erilist tähelepanu pööratakse ELi rahaliste vahendite kättesaadavusele.

Erijuhud piirduvad sellise marsruudi või võrgustikuga, mille puhul need on rangelt vajalikud, ja nende puhul võetakse arvesse marsruudi ühilduvuse menetlusi.

Erijuhu puhul, mida kohaldatakse käesoleva KTK punkti 5.3 kohase koostalitluse komponendi suhtes, tuleb vastavushindamine teha vastavalt punktile 6.1.2.

▼B

7.3.2.    Erijuhtude loetelu

7.3.2.1.    Üldised erijuhud

▼M4

Üksused, mis liiklevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, mille võrgu rööpmelaius on 1520 mm: erijuhud: Soome, Poola, Slovaki Vabariik ja Rootsi.

▼B

(„P”) Kolmandate riikide veeremi suhtes võib kohaldada käesoleva KTK nõuete asemel riiklikke tehnilisi eeskirju.

▼M3

7.3.2.1a.    Gabariit (punkt 4.2.3.1)

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) On lubatud, et veeremiüksuse ülemise ja alumise osa võrdlusprofiil määratakse kindlaks kooskõlas riiklike tehniliste eeskirjadega, millest on sel eesmärgil teavitatud.

See erijuht ei takista KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu, kui see ühildub ka IRLi gabariidiga (1 600  mm rööpmelaiusega süsteem).

▼B

7.3.2.2.    Teljepukside seisundi seire (punkt 4.2.3.4)

a)    Rootsi erijuht

(„T”) Üksused, mida on kavas kasutada Rootsi raudteevõrgus, vastavad siht- ja keelutsoonidele, mis on sätestatud tabelis 12.

Kaks tsooni teljepuksi/teljeotsa all, mis on sätestatud tabelis 12 ja mis viitavad standardi EN 15437-1:2009 parameetritele, on vabad, et võimaldada raudteeäärse teljepuksi andurisüsteemi poolset vertikaalset seiret.

▼M4

Kõnealuse erijuhu erand tehakse üksustele, mida kooskõlas punktiga 7.1.2 vastastikku tunnustatakse, ja üksustele, mis on varustatud teljepukside seisundi jälgimise seadmetega. Punkti 7.1.2 kohast erandit ei kohaldata, kui kasutatakse muid punkti 6.1.2.4a kohaseid vastavushindamismeetodeid.

▼M3 —————

▼B

7.3.2.3.    Kõveral rööbasteel rööbastelt mahajooksmise vältimine (punkt 4.2.3.5.1)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) Standardi ►M3  EN 14363:2016 punkt 6.1.5.3.1 ◄ sätestatud meetodi 3 kasutamise piiranguid ei kohaldata selliste üksuste suhtes, mida on kavas kasutada ainult riiklikult Ühendkuningriigi põhiraudteevõrgus.

▼M3

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼B

7.3.2.4.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal (punkt 4.2.3.5.2)

▼M3

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

(„P”) standardi EN 14363:2016 punktis 7.2.2 esitatud lihtsustatud mõõtmismeetodi kasutamise alustingimust tuleks laiendada rattapaari nominaalsele staatilisele vertikaalsele rattajõule (PF0) kuni 250 kN. Selleks et tagada tehniline ühilduvus olemasoleva võrgustikuga, on lubatud kasutada riiklikke tehnilisi eeskirju, millega muudetakse standardit EN 14363:2016 ja millest teatatakse sõidudünaamilise käitumise eesmärgil.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) Selleks et tagada tehniline ühilduvus olemasoleva 1 600  mm rööpmelaiusega võrgustikuga, on sõidudünaamilise käitumise hindamiseks lubatud kasutada teavitatud riiklikke tehnilisi eeskirju.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼M4

7.3.2.5.    Rattapaaride, rataste ja telgede omadused (punktid 4.2.3.6.2 ja 4.2.3.6.3)

Ühendkuningriigi erijuht Suurbritanniale

▼M3

(„P”) Ainult Suurbritannia raudteevõrgustikus kasutatavate veeremiüksuste puhul võivad rattapaaride, rataste ja telgede omadused olla kooskõlas sel eesmärgil teatatud riiklike tehniliste eeskirjadega.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼M3 —————

▼M3

7.3.2.6.    Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed (punkt 4.2.6.3)

Iirimaa erijuht ja Ühendkuningriigi erijuht Põhja-Iirimaale

(„P”) Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed üksustel, mis on ette nähtud käitamiseks üksnes 1 600  mm rööpmelaiusega võrgustikes, peavad vastama sel otstarbel teatatud riiklikele eeskirjadele.

Käesoleva erijuhuga ei takistata KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgustikule.

▼M3

7.3.2.7.    Eeskirjad nii veeremi kui ka veeremi tüübi muudatuste haldamiseks (7.2.2.2)

Ühendkuningriigi (Suurbritannia) erijuht

(„P”) Mis tahes muudatused veeremiüksuse kontuuris, nagu see on kindlaks määratud riiklikes tehnilistes eeskirjades, millest on teatatud gabariitidega seoses (nt nagu on kirjeldatud dokumendis RIS-2773-RST), liigitatakse rakendusmääruse (EL) 2018/545 artikli 15 lõike 1 punkti c kohaselt, mitte direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 punkti a kohaselt.

▼B

7.4.    Keskkonna eritingimused

Soome ja Rootsi eritingimused

Soome ja Rootsi võrgu veeremile talvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks tõendatakse, et veerem vastab järgmistele nõuetele:

Portugali ja Hispaania eritingimused

Portugali ja Hispaania võrgu veeremile suvistes tingimustes piiramatu juurdepääsu tagamiseks valitakse temperatuuritsoon T3, mis on sätestatud punktis 4.2.5.

7.5.    Riiklike, kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepete alusel kasutatavad kaubavagunid

Vt artikkel 6.

▼M3

7.6.    Läbivaatamise või agentuuri muu tegevuse puhul arvesse võetavad aspektid

Tulenevalt käesoleva KTK koostamise ajal tehtud analüüsist, on kindlaks määratud konkreetsed aspektid, mis pakuvad huvi ELi raudteesüsteemi edasiarendamise seisukohalt.

Need aspektid on kindlaks määratud allpool.

▼M4

7.6.1.    Rakenduseeskirjad

Komisjon saatis 24. jaanuaril 2020 Euroopa Liidu Raudteeametile taotluse valmistada ette digitaalse raudtee ja keskkonnasäästliku kaubaveo KTKde läbivaatamise pakett (läbivaatamine 2022. aastal).

Vastavalt komisjoni delegeeritud otsusele (EL) 2017/1474 peab digitaalse raudtee ja keskkonnasäästliku kaubaveo KTKde läbivaatamise pakett sisaldama sätteid, millega vaadatakse läbi KTKde kohaldamise strateegia ja võimaluse korral lihtsustatakse seda viisil, millega tagatakse järkjärguline, kuid õigeaegne lahknevuste vähendamine eesmärgiks seatud süsteemist, tagades samas sektori jaoks vajaliku prognoositavuse ja õiguskindluse. Need sätted hõlmavad nii tulevasi üleminekuperioode kui ka koostalitluse komponentide ja allsüsteemide sertifikaatide kehtivusaega.

Samal eesmärgil, kui seda on järkjärguline, kuid õigeaegne lahknevuste vähendamine eesmärgiks seatud süsteemist, tagades samas sektori jaoks vajaliku prognoositavuse ja õiguskindluse, kaalutakse sätteid, mis võimaldavad paindlikult kohaldada standardite ajakohastatud versioone, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/776 ( 14 ) I lisas (WAG 2019 KTK) kehtestatud sätteid.

▼B

---

A liide

▼M3

Ei kasutata

▼M1

---

B liide

Ei kasutata

▼B

---

C liide

Täiendavad valikulised tingimused

Vastavus allpool esitatud tingimuste C.1 kuni C.18 komplektile on valikuline. Kui taotleja teeb selle valiku, peab teavitatud asutus hindama vastavust EÜ vastavustõendamise menetluse raames.

1.    Käsitsihaakimise süsteem

Käsitsihaakimise süsteem vastab järgmistele nõuetele:

▼M1

▼B

▼M1

▼B

Puhvrite ja veoseadmete omavaheline mõju

Üksused, mis on projekteeritud 1 435 mm ja 1 520 mm või 1 435 mm ja 1 524 mm või 1 435 mm ja 1 668 mm rööpmelaiusega võrgu/võrkude jaoks ning mis on varustatud käsitsihaakimise ja UIC õhkpidurisüsteemiga, on kooskõlas nii

Kõnealuse täieliku ühilduvuse tagamiseks on lubatud erinev puhvrite keskjoonte vaheline kaugus (1 790 mm Soomes ning 1 850 mm Portugalis ja Hispaanias), võttes arvesse standardi EN 15551:2009 + A1:2010 punkti 6.2.3.1.

▼M3

2.    UIC astmed ja käsipuud

Üksus peab olema varustatud astmete ja käsipuudega vastavalt standardi EN 16116-2:2013 4. ja 5. peatükile ning vaba ruum peab vastama standardi EN 16116-2:2013 punktile 6.2.2.

▼B

3.    Sorteerimismäe abil koostamise võimalikkus

Lisaks punkti 4.2.2.2 nõuetele hinnatakse üksusi kooskõlas standardi EN 12663-2:2010 punktiga 8 ning need klassifitseeritakse kategooriasse F I kooskõlas standardi EN 12663-2:2010 punktiga 5.1, kohaldades järgmist erandit: mootorsõidukeid kandma projekteeritud üksuste või ilma pikkade amortisaatoriteta kombineeritud transpordiüksuste puhul võib kasutada kategooriat F-II. Kohaldatakse standardi EN 12663-2:2010 punktis 8.2.5.1 sätestatud puhverseadmete katsete nõudeid.

4.    Vaba ruum tõstepunktide all

Üksus vastab rööbasteele tagasitõstmise otstarbel kasutatavate rööbasteele tagasitõstmise punktide puhul joonise C.2 nõuetele.

Joonis C.2

Vaba ruum rööbasteele tagasitõstmise punktide all

Tähised

1.Tungraud

2.Rööbasteele tagasipaigutamise veok

3.Nihutamise risttala

5.    Üksuste märgistus

▼M3 —————

▼B

Üksused, mis vastavad kõigile punktis 4.2 sätestatud nõuetele, kõigile punktis 7.1.2 sätestatud tingimustele ning kõigile C liites sätestatud tingimustele, võivad saada märgise „GE”.

Üksused, mis vastavad kõigile punktis 4.2 sätestatud nõuetele, kõigile punktis 7.1.2 sätestatud tingimustele ja C liites sätestatud tingimustele, kuid mitte C liite punktides 3 ja/või 6 ja/või punkti 7 alapunktis b sätestatud tingimustele, võivad saada märgise „CW”.

Kui kasutatakse täiendavat märgistust, kantakse see üksusele joonisel C.3 näidatud viisil.

Joonis C.3

Täiendavad märgistused „GE” ja „CW”

Tähtede kirjatüüp on sama kui TEN-märgistusel. Tähtede kõrgus on vähemalt 100 mm. Raami välisosa on vähemalt 275 mm lai ja 140 mm kõrge, raami paksus on 7 mm.

Märgistus asub Euroopa raudteeveeremi numbrit ja TEN-märgistust sisaldavast piirkonnast paremal.

6.    G1 rööpmelaius

Üksus vastab etalonkontuurile G1 ja ►M3  GI1 ◄ , mis määratakse kindlaks punktis 4.2.3.1 sätestatud viisil.

7.    Ühilduvus rongituvastussüsteemiga

8.    Pikisuunaliste survejõudude katsed

Pikisuunaliste survejõudude tingimustes ohutu kasutamise vastavustõendamine on kooskõlas standardiga ►M3  EN 15839:2012+A1:2015 ◄ .

9.    UIC pidur

Pidurisüsteem ühildub UIC kinnitatud pidurisüsteemidega varustatud veeremiga. Üksuse pidurisüsteem ühildub UIC pidurisüsteemiga, kui see vastab järgmistele nõuetele.

▼M3

▼M3

▼M2

▼M3

▼B

10.    Seisupiduri hoobade asukoht

Kui üksus on varustatud seisupiduriga, asub selle kasutamise käepide või ratas

Maapealt kasutamine toimub ratta abil.

▼M3

11.    Õhuanumate, voolikute ja määrdeaine temperatuuri vahemikud

Järgmised nõuded loetakse punktis 4.2.5 esitatud temperatuurivahemikele vastavaks:

Järgmine nõue loetakse punktis 4.2.5 esitatud vahemikule T1 vastavaks:

▼B

12.    Keevitamine

▼M3

Keevitamine toimub kooskõlas standardiga EN 15085-1:2007+A1:2013, EN 15085-2:2007, EN 15085-3:2007, EN 15085-4:2007 ja EN 15085-5:2007.

▼B

13.    Rööpmelaius

Üksus on koostalitlusvõimeline rööpmelaiusega 1 435 mm.

14.    Piduri erisoojusmahutavus

Pidurisüsteem talub soojuskoormust, mis on võrdväärne punktis 4.2.4.3.3 sätestatud võrdlusjuhtumiga.

▼M2

Ratta veerepinna pidurisüsteemide kasutamise korral on see tingimus täidetud, kui ratta veerepinna piduri hõõrdeelement kui koostalitluse komponent vastab lisaks punkti 6.1.2.5 nõuetele ka dokumendile UIC 541–4:2010 ning kui ratast:

▼B

15.    Ratta toote eriomadused

Rattad on kooskõlas standarditega EN 13262: 2004 + A1:2008 + A2:2011 ja EN 13979-1:2003 + A1:2009 + A2:2011. Punktis 6.1.2.3 nõutud soojusmehaaniline tüübikatse tehakse kooskõlas tabeliga C.4, kui terve pidurisüsteem mõjutab otseselt ratta veerepinda.

16.    Veokonksud

Üksused on varustatud kahe veokonksuga, millest kumbki on kinnitatud üksuse alusraami külge kooskõlas standardi UIC 535–2:2006 punktiga 1.4.

▼M3

Alternatiivsed tehnilised lahendused on lubatud juhul, kui järgitakse teabelehe UIC 535-2:2006 tingimusi 1.4.2–1.4.9. Kui alternatiivne lahendus on kaablikandur, peab selle minimaalne läbimõõt olema 85 mm.

▼B

17.    Eenduvate osade kaitseseadmed

Töötajate ohutuse kaitsmiseks paigaldatakse üksuse eenduvatele (näiteks nurgelised või teravad) osadele, mis asuvad rööbastee tasandist või ülekäiguteedest kuni 2 m kõrgusel, tööpindadele või veokonksudele, mis võivad põhjustada õnnetusi, kaitseseadmed, nagu on kirjeldatud standardi UIC 535–2:2006 punktis 1.3.

18.    Sildihoidjad ja tagaosa signaaltule kinnitusseadmed

Kõik üksused varustatakse sildihoidjatega kooskõlas standardi UIC 575:1995 punktiga 1 ja mõlemas otsas kinnitusseadmetega, nagu on sätestatud punktis 4.2.6.3.

▼M3

19.    Teljepukside seisundi seire

Üksuse teljepukside seisundit peab olema võimalik jälgida raudteeäärsete tuvastusseadmetega.

▼M4

20.    Dünaamiline käitumine sõidu ajal

Suurima sõidukiiruse ja suurima lubatud põikkalde hälbe kombinatsioon peab vastama standardi EN 14363:2016 tabelis H.1 esitatule.

Standardi EN 16235:2013 6. peatükis kindlaksmääratud käiguosaga varustatud veeremiüksused eeldatakse olevat kooskõlas selle nõudega.

▼M3

---

D liide

Käesolevas KTKs viidatud kohustuslikud standardid või normdokumendid

C liites sätestatud täiendavates valikulistes lisatingimustes osutatud standardid või dokumendid:

▼B

---

E liide

Tagaosa signaaltuli

1.    Lambid

▼M2

Tagalampide värv on kooskõlas standardi ►M3  EN 15153-1:2013+A1:2016 ◄ punktiga 5.5.3.

▼M3

Tagatuli projekteeritakse nii, et selle valgustugevus vastaks standardi EN 15153-1:2013+A1:2016 tabelis 8 esitatule.

▼B

Lampi on võimalik kinnitada üksustele, mis vastavad kinnitusseadmete ja vaba ruumi nõuetele, mis on sätestatud punktis 4.2.6.3. Lamp on varustatud

2.    Valgust tagasipeegeldavad märgised

Valgust tagasipeegeldavaid märgiseid on võimalik kinnitada üksustele, mis vastavad kinnitusseadmete ja vaba ruumi nõuetele, mis on sätestatud punktis 4.2.6.3. Plaatide valgust tagasipeegeldava osa suurus on vähemalt 150 korda 200 mm, nagu on näidatud joonisel E.1. Külgmised kolmnurgad on valged ning ülemine ja alumine kolmnurk on punased. Plaat on valgustpeegeldav kooskõlas standardi EN 12899-1:2007 klassi viitega 2.

Joonis E.1

Valgust tagasipeegeldav plaat

---

F liide

Tootmisetappidele määratud hindamine

---

G liide

Täielikult heaks kiidetud, rahvusvahelises transpordis kasutatavate liitpiduriklotside loetelu

See liide on avaldatud ERA veebisaidil (http://www.era.europa.eu).

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

( 3 )  ►M3  ELT L 121, 3.5.2013, lk 8. ◄

( 4 ) Hoolduskava puhul võetakse arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) kaubavagunite hoolduse töökonnas saadud tulemusi (vt kaubavagunite hoolduse töökonna tegevuste lõpparuanne, mis on avaldatud ERA veebisaidil http://www.era.europa.eu).

( 5 ) ELT L 264, 8.10.2011, lk 32.

( 6 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 5).

( 7 ) Komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 344, 8.12.2006, lk 1) ja komisjoni otsus 2006/861/EÜ, mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/107/EÜ (ELT L 45, 14.2.2009, lk 1).

( 8 ) Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

( 9 ) Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

( 10 ) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1304/2014 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem — müra” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta, millega muudetakse otsust 2008/232/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/229/EL (ELT L 356, 12.12.2014, lk 421).

( 11 ) Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

( 12 ) Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53).

( 13 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 360).

( 14 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/776, millega muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1301/2014, (EL) nr 1302/2014, (EL) nr 1303/2014 ja (EL) 2016/919 ning komisjoni rakendusotsust 2011/665/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797 vastavusse viimise ja komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2017/1474 sätestatud konkreetsete eesmärkide rakendamise osas (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 108).