2013L0053 — ET — 28.12.2013 — 000.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/53/EL, 20. november 2013, mis käsitleb väikelaevu ja jette ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 354 28.12.2013, lk 90)

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 297, 13.11.2015, lk  9 (2013/53/EL)

---

▼B

▼C1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/53/EL,

20. november 2013,

mis käsitleb väikelaevu ja jette ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ

▼B

(EMPs kohaldatav tekst)

I

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete projekteerimise ja tootmise kohta ning eeskirjad nende vaba liikumise kohta liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

3.  Asjaolu, et sama veesõidukit võib kasutada ka tšarterveoks või sporditreeninguks ja vaba aja veetmiseks, ei takista selle hõlmamist käesoleva direktiiviga, kui see on lastud liidu turule meelelahutuslikul eesmärgil.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„veesõiduk” – kõik väikelaevad või jetid;

2)	„väikelaev” – kõik mis tahes tüüpi veesõidukid, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, kerepikkusega 2,5–24 m, olenemata sellest, mille jõul nad liiguvad, välja arvatud jetid;

3)

„jetid” – spordiks ja vaba aja veetmiseks ette nähtud alla 4 m kerepikkusega veesõidukid, mis kasutavad käiturit ja mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda kasutav isik või kasutavad isikud ei ole veesõiduki sees, vaid istuvad, seisavad või põlvitavad selle kerel;

4)	„oma tarbeks ehitatud veesõiduk” – veesõiduk, mille on peamiselt ehitanud selle tulevane kasutaja oma tarbeks;

5)	„käitur” – mis tahes säde- või survesüütega sisepõlemismootor, mida kasutatakse otseselt või kaudselt edasiliikumisvahendina;

6)	„oluline mootori muutmine” – käituri oluline muutmine viisil, mis võib põhjustada I lisa B osas sätestatud mootori heite piirnormide ületamist või suurendada mootori nimivõimsust rohkem kui 15 %;

7)

„veesõiduki oluline ümberehitamine” – veesõiduki ümberehitamine nii, et muudetakse veesõiduki käitamisvahendeid, sellega kaasneb oluline mootori muutmine või muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et see võib mitte vastata käesolevas direktiivis sätestatud kohaldatavatele olulistele ohutus- ja keskkonnanõuetele;

8)	„käitamisviis” – meetod, mille abil veesõiduk edasi liigub;

9)	„mootoritüüpkond” – mootorite tootjapoolne jaotamine rühmadesse, mille järgi mootoritel on tulenevalt nende konstruktsioonist heidete ja müra osas võrdväärsed omadused;

10)	„kerepikkus” – ühtlustatud standardi kohaselt mõõdetud kerepikkus;

11)	„turul kättesaadavaks tegemine” – toote tarnimine liidu turule äritegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta;

12)	„turule laskmine” – toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

13)	„kasutuselevõtmine” – käesoleva direktiiviga hõlmatud toote esmakordne lõppkasutajapoolne kasutamine liidus;

14)	„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb sellise toote projekteerida või valmistada ning turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

15)	„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses teatavate ülesannetega;

16)	„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

17)	„eraisikust importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes mitteärilise tegevuse käigus impordib kolmandast riigist liitu toote, et see enda tarbeks kasutusele võtta;

18)	„turustaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija) kes teeb toote turul kättesaadavaks;

19)	„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ning turustaja;

20)	„ühtlustatud standard” – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud ühtlustatud standard;

21)	„akrediteerimine” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

22)	„riiklik akrediteerimisasutus” – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

23)	„vastavushindamine” – menetlus, millega hinnatakse, kas on täidetud käesoleva direktiivi nõuded seoses tootega;

24)	„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

25)	„tagasinõudmine” – mis tahes meede, mille eesmärk on nõuda turult tagasi toode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

26)	„kõrvaldamine” – mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

27)	„turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kohaldatavatele nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, turvalisust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

28)	„CE-märgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

29)	„liidu ühtlustamisõigusakt” – mis tahes toodete turustamise tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1.  Artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted võib teha kättesaadavaks või võtta kasutusele üksnes siis, kui nõuetekohase hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta need inimeste tervist ja turvalisust, vara ega keskkonda, ning üksnes juhul, kui need vastavad I lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele.

2.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted tehakse turul kättesaadavaks ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need vastavad lõikes 1 osutatud nõuetele.

Artikkel 5

Navigeerimist käsitlevad siseriiklikud sätted

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtmast vastu sätteid teatud vetel navigeerimise kohta, et kaitsta keskkonda ja veeteede struktuuri ning tagada veeteedel ohutus, tingimusel et need sätted ei too kaasa käesoleva direktiivi nõuetele vastava veesõiduki muutmist ning on põhjendatud ja proportsionaalsed.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1.  Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu oma territooriumil, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

2.  Liikmesriigid ei takista osaliselt valmis veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist, kui tootja või importija kinnitab kooskõlas III lisaga, et need on mõeldud lõpuni ehitamiseks teiste poolt.

3.  Liikmesriigid ei takista artiklis 15 osutatud tootja või importija deklaratsiooni kohaselt veesõidukitesse paigaldamiseks ette nähtud ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavate komponentide turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu.

4.  Liikmesriigid ei takista järgmiste käiturite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu:

Esimese lõigu punkte b ja c kohaldatakse tingimusel, et juhul kui mootorit on veesõidukile paigaldamiseks kohandatud, siis mootorit kohandav isik tagab, et kohandamisel on võetud täielikult arvesse mootori tootjalt saadud andmeid ja muud teavet, millega tagatakse, et mootorit kohandavalt isikult saadud paigaldusjuhendite kohaselt paigaldatuna vastab mootor jätkuvalt kas direktiivi 97/68/EÜ või määruse (EÜ) nr 595/2009 kohastele heiteid käsitlevatele nõuetele, nagu on kinnitanud mootori tootja. Mootorit kohandav isik kinnitab artikli 15 kohaselt, et mootorit kohandavalt isikult saadud paigaldusjuhendite kohaselt paigaldatuna vastab mootor jätkuvalt kas direktiivi 97/68/EÜ või määruse (EÜ) nr 595/2009 kohastele heiteid käsitlevatele nõuetele, nagu on kinnitanud mootori tootja.

5.  Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete esitlemist messidel, näitustel, esitlustel vm, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt märgitud, et sellised tooted ei ole käesoleva direktiiviga kooskõlas ning neid ei tohi liidus kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on viidud vastavusse asjakohaste nõuetega.

II

PEATÜKK

ETTEVÕTJATE JA ERAISIKUST IMPORTIJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.  Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas.

2.  Tootjad koostavad tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 25 ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse kooskõlas artiklitega 19–22 ja artikliga 24.

Kui toote vastavus kohaldatavatele nõuetele on selle menetlusega tõendatud, siis koostavad tootjad artiklis 15 osutatud deklaratsiooni ning märgistavad toote ja kinnitavad sellele CE-märgise, nagu on sätestatud artiklites 17 ja 18.

3.  Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja artiklis 15 osutatud deklaratsiooni koopia kümne aasta jooksul alates toote turule laskmisest.

4.  Tootjad tagavad menetlused seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis või omadustes ning muudatusi neis ühtlustatud standardites, mille suhtes toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad tootjad tarbijate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasinõudmisi ning vajaduse korral registreerivad need ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

5.  Tootjad tagavad, et nende toodetel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu märge, mis võimaldaks neid identida, või kui komponentide suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad nõutud teabe esitamise pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress tähistab seda ühte kohta, kus saab tootjaga ühendust võtta.

7.  Tootjad tagavad, et tootega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.  Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

2.  Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

3.  Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.  Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.  Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad samuti, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et tootel on artiklis 17 osutatud CE-märgis ja et sellega on kaasas artikli 15 ning I lisa A osa punkti 2.5, I lisa B osa punkti 4 ja I lisa C osa punkti 2 kohaselt nõutavad dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Peale selle teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi tootele või kui komponentide puhul ei ole see võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti.

4.  Importijad tagavad, et tootega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.  Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

6.  Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad importijad tarbijate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

7.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusseviimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

8.  Importijad hoiavad kümne aasta jooksul alates toote turule laskmisest turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana artiklis 15 osutatud deklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile kättesaadav.

9.  Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1.  Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestavad turustajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid.

2.  Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, kas toode kannab artiklis 17 osutatud CE-märgist, kas sellel on kaasas artikli 7 lõikes 7, artiklis 15 ning I lisa A osa punktis 2.5, I lisa B osa punktis 4 ja I lisa C osa punktis 2 nõutud dokumendid ning juhend ja ohutusalane teave keeles või keeltes, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on vastavusse viidud. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitab turustaja sellest tootjat või importijat ning turujärelevalveasutusi.

3.  Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

4.  Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

5.  Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, mille puhul tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 7 alusel.

Artikkel 12

Eraisikust importijate kohustused

1.  Kui tootja ei täida kohustust seoses toote vastavusega direktiivile, tagab eraisikust importija enne toote kasutusele võtmist, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas ning täidab või laseb täita artikli 7 lõigetes 2, 3, 7 ja 9 sätestatud tootja kohustused.

2.  Kui vajalik tehniline dokumentatsioon ei ole tootja käest kättesaadav, laseb eraisikust importija selle koostada, kasutades asjakohaseid eksperte.

3.  Eraisikust importija tagab, et tootele on märgitud toote vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse nimi ja aadress.

Artikkel 13

Ettevõtjate tuvastamine

1.  Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja kümne aasta jooksul alates sellest, kui nad toodet tarnisid.

2.  Eraisikust importijad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada neile toote tarninud ettevõtja.

Eraisikust importijad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui toode neile tarniti.

III

PEATÜKK

TOOTE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 14

Vastavuse eeldus

Tooted, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon ja III lisa kohane deklaratsioon

1.  ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud või artikli 6 lõike 4 punktis b või c osutatud nõuded on täidetud.

2.  ELi vastavusdeklaratsioon järgib käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas ning käesoleva direktiivi V lisas sätestatud asjakohastes moodulites täpsustatud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse.

3.  ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab artikli 6 lõike 4 punktides b ja c osutatud mootori tootja, eraisikust importija või seda kohandav isik endale vastutuse toote nõuetelevastavuse eest.

4.  Lõikes 3 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon on kaasas järgmiste toodetega, kui need turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse:

5.  III lisas ette nähtud tootja või importija deklaratsioon osaliselt valmis veesõiduki jaoks sisaldab selles lisas sätestatud elemente ja see kuulub osaliselt valmis veesõiduki juurde. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 16

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-märgisega tooted

1.  CE-märgis peab olema järgmistel toodetel, kui need turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse:

2.  Liikmesriigid eeldavad, et lõikes 1 osutatud tooted, millel on CE-märgis, vastavad käesolevale direktiivile.

Artikkel 18

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.  CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil artikli 17 lõikes 1 osutatud toodetele. Kui komponentide puhul ei ole see toote suurusest või laadist tingituna võimalik või selle püsimist ei saa tagada, kinnitatakse märgis pakendile ja tootega kaasas olevatesse dokumentidesse. Veesõidukite korral kinnitatakse CE-märgis veesõiduki tehasetähisele, mis on paigaldatud eraldi veesõiduki identifitseerimisnumbrist. Käituri puhul kinnitatakse CE-märgis mootorile.

2.  CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist või kasutuselevõttu. Peale CE-märgise ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbri võib tootel olla ka piktogramm või muu märgis, mis viitab erilisele ohule või kasutusviisile.

3.  CE-märgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollifaasi või ehitusjärgsesse hindamisse.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja või artikli 19 lõikes 2, 3 või 4 osutatud isik.

IV

PEATÜKK

VASTAVUSE HINDAMINE

Artikkel 19

Kohaldatavad vastavushindamismenetlused

1.  Enne artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete turule laskmist teostab tootja artiklites 20, 21 ja 22 osutatud moodulites sätestatud menetlused.

2.  Liikmesriigid tagavad juhul, kui tootja ei ole asjaomase toote vastavushindamist teinud, et eraisikust importija viib enne artikli 2 lõikes 1 osutatud toote kasutuselevõtmist läbi artiklis 23 osutatud menetluse.

3.  Kõik isikud, kes lasevad turule või võtavad kasutusele käituri või veesõiduki pärast selle ulatuslikku muutmist või ümberehitamist, või kõik isikud, kes muudavad käesoleva direktiiviga hõlmamata veesõiduki kavandatud otstarvet nii, et see kuulub selle reguleerimisalasse, teostavad enne toote turule laskmist või kasutuselevõtmist artiklis 23 osutatud menetluse.

4.  Kõik isikud, kes lasevad oma tarbeks ehitatud veesõiduki turule enne artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis vii osutatud viieaastase ajavahemiku lõppu, teostavad enne toote turule laskmist või kasutuselevõtmist artiklis 23 osutatud menetluse.

Artikkel 20

Projekteerimine ja ehitamine

1.  Väikelaevade projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

2.  Jettide projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

3.  Komponentide projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

Artikkel 21

Heited

Artikli 2 lõike 1 punktides d ja e osutatud toodete heidete suhtes kohaldab mootori tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

Artikkel 22

Müratase

1.  Sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga või sisemootoriga väikelaevade müra suhtes ning selliste sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga väikelaevade või sisemootoriga väikelaevade müra suhtes, mida on oluliselt ümber ehitatud ning mis seejärel lastakse turule viie aasta jooksul alates ümberehitamisest, kohaldab tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

2.  Jettide ning väikelaevadele paigaldamiseks ette nähtud päramootorite ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorite müra suhtes kohaldab jeti või mootori tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

Artikkel 23

Ehitusjärgne hindamine

Artikli 19 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud ehitusjärgset hindamist teostatakse vastavalt V lisas sätestatule.

Artikkel 24

Täiendavad nõuded

1.  Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit B, teostatakse ELi tüübihindamine kõnealuse mooduli punkti 2 teises taandes täpsustatud viisil.

Moodulis B viidatud tootetüüp võib hõlmata toote mitut versiooni tingimusel, et

2.  Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit A1, teostatakse tootekontrolli ühel või mitmel tootja toodangut esindaval veesõidukil ning kohaldatakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud täiendavaid nõudeid.

3.  Otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulites A1 ja C1 nimetatud ettevõttesiseste akrediteeritud asutuste kasutamise võimalust ei kohaldata.

4.  Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit F, kohaldatakse heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel käesoleva direktiivi VII lisas kirjeldatud menetlust.

5.  Kui käesoleva direktiivi heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit C ja kui tootja ei rakenda otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis H kirjeldatud asjakohast kvaliteedisüsteemi, teostab tootekontrolli või laseb selle teostada tootja valitud teavitatud asutus enda kindlaks määratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida toote sisekontrolli kvaliteeti. Kui kvaliteet ei osutu rahuldavaks või kui on vaja kontrollida tootja esitatud andmete õigsust, kohaldatakse käesoleva direktiivi VIII lisas sätestatud menetlust.

Artikkel 25

Tehniline dokumentatsioon

1.  Artikli 7 lõikes 2 osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldab kõiki asjakohaseid andmeid ja üksikasju nende tootja kasutatud vahendite kohta, millega tagatakse toote vastavus artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele. Eelkõige sisaldab see IX lisas loetletud asjakohaseid dokumente.

2.  Tehniline dokumentatsioon tagab, et projekteerimine, ehitamine, käitamine ja vastavuse hindamine oleksid selgelt mõistetavad.

V

PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE TEAVITAMINE

Artikkel 26

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on kolmandate isikutena volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 27

Teavitavad asutused

1.  Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste käesoleva direktiivi kohaseks hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 32 sätetele vastavuse eest.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.  Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 nimetatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama mutatis mutandis artiklis 28 sätestatud nõuetele. Peale selle peab kõnealusel asutusel olema kehtestatud kord oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.  Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 28

Nõuded teavitavatele asutustele

1.  Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.  Teavitava asutuse struktuur ja töökorraldus on selline, et on tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.  Teavitava asutuse struktuur on selline, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole teostanud hindamist.

4.  Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.  Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.  Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 29

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks ning nende menetluste muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 30

Nõuded teavitatud asutustele

1.  Käesoleva direktiivi alusel toimuva teavitamise puhul täidavad vastavushindamisasutused lõigetes 2–11 sätestatud nõuded.

2.  Vastavushindamisasutused luuakse siseriikliku õiguse alusel ning nad on juriidilised isikud.

3.  Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei ole hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuste tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei ole otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esinda ühtegi osalist, kes nimetatud tegevusega tegeleb. Nad ei osale üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille teostamisest neid on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.  Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle artiklite 19–24 sätetega määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud:

Tal on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

7.  Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised omadused:

8.  Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutused võtavad endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse alusel lasub vastutus liikmesriigil või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust seoses kogu teabega, mis on saadud artiklite 19–24 või nende jõustamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätete kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud selle liikmesriigi pädevate asutuste puhul, kus vastavushindamisasutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.  Vastavushindamisasutused võtavad osa standardimisest või tagavad oma hindamistöötajate teadlikkuse asjakohasest standardimistegevusest ja artikli 42 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

Artikkel 31

Vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 30 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.  Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 30 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.  Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.  Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.  Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadaval dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artiklite 19–24 alusel.

Artikkel 33

Teavitamise taotlus

1.  Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.  Koos lõikes 1 osutatud taotlusega esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 30 sätestatud nõuetele, kui selline tunnistus on olemas.

3.  Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale asutusele kogu dokumentaalse tõendusmaterjali, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 30 sätestatud nõuetele.

Artikkel 34

Teavitamismenetlus

1.  Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 30 sätestatud nõuetele.

2.  Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni välja arendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3.  Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.  Kui teavitus ei põhine artikli 33 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 30 sätestatud nõuetele.

5.  Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusega tegeleda ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul alates teavitamisest juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitatakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.  Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõikidest edasistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 35

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1.  Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

Lisaks annavad liikmesriigid identifitseerimiskoodi sellele teavitatud asutusele, kellele teavitav asutus on andnud loa teha ehitusjärgseid vastavushindamisi.

2.  Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja asjakohasel juhul -koode ja tegevust, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab kõnealuse nimekirja ajakohastamise.

Artikkel 36

Muudatused teavituses

1.  Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 30 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav asutus teavituse sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.  Kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.  Komisjon uurib igat juhtumit, kui tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida talle pandud nõudeid ja vastutust.

2.  Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmise korral kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.  Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on saanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.  Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.  Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklites 19–24 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.  Vastavushindamist teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate ja eraisikust importijate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures tagavad nad siiski piisava ranguse ja kaitsetaseme, mida käesoleva direktiivi sätete kohaselt toote vastavuse tagamiseks nõutakse.

3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja või eraisikust importija ei ole kinni pidanud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetest või vastavatest ühtlustatud standarditest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt või eraisikust importijalt sobivate parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavussertifikaati.

4.  Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse järelevalve käigus, et toode ei vasta enam nõuetele, siis nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole vajalikku mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 39

Edasikaebamise kord

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.  Teavitatud asutus edastab teavitavale asutusele teabe järgmise kohta:

2.  Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 41

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate asutuste vahel kogemuste vahetamise.

Artikkel 42

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö ning selle nõuetekohase toimimise valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

VI

PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLL NING KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 43

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 44

Liikmesriigi tasandil ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlus

1.  Kui liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale, siis teostavad nad asjaomase toote hindamise käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaste nõuete põhjal. Asjaomased ettevõtjad või eraisikust importijad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Ettevõtja puhul, kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või nõuaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

Eraisikust importija puhul, kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis teatatakse viivitamata eraisikust importijale, et ta võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, peataks toote kasutuselevõtu või peataks toote kasutamise, arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist on nad asjaomaselt ettevõtjalt nõudnud.

3.  Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed.

Eraisikust importija tagab, et tema poolt oma tarbeks liitu imporditud vastava toote suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed.

4.  Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et riigisisesel turul toote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, toode turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

Kui eraisikust importija ei võta piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata toote kasutuselevõtmine või keelata toote kasutamine või piirata selle kasutamist oma territooriumil.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest viivitamatult.

5.  Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige teavet, mis on vajalik mittevastava toote identifitseerimiseks ning toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi ja seonduva riski iseloomu, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestuse kindlakstegemiseks, samuti asjaomase ettevõtja või eraisikust importija esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

6.  Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli alusel menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest, mis on seotud asjaomase toote nõuetele mittevastavusega, ning juhul, kui nad ei ole nõus teavitatud siseriiklike meetmega, oma vastuväidetest.

7.  Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamatult kõik vajalikud piiravad meetmed, nagu toote kõrvaldamine nende turult.

Artikkel 45

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.  Kui artikli 44 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjate või eraisikust importijaga ning hindab siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele või eraisikust importijale.

2.  Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.  Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote mittevastavus tuleneb puudustest artikli 44 lõike 5 punktis b viidatud ühtlustatud standardites, siis kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 kohast menetlust.

Artikkel 46

Formaalne mittevastavus

1.  Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt või eraisikust importijalt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmistest asjaoludest:

2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus püsib, siis võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see kõrvaldatakse turult või nõutakse tagasi, või juhul, kui toote on enda tarbeks importinud eraisikust importija, et toote kasutamine keelatakse või seda piiratakse.

VII

PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 47

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 47 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. jaanuarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 47 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 47 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 49

Rakendusaktid

1.  Et võtta arvesse tehniliste teadmiste arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad:

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu, kui toode kujutab tõsist ohtu inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale seoses lõike 1 punktidega a, b, e, f ja g, võtab komisjon kooskõlas artikli 50 lõikes 4 osutatud menetlusega viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 50

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

5.  Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

6.  Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

VIII

PEATÜKK

HALDUSLIKUD ERISÄTTED

Artikkel 51

Aruandlus

Hiljemalt 18. jaanuariks 2021 ja seejärel iga viie aasta järel täidavad liikmesriigid komisjoni välja antud küsimustiku käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Hiljemalt 18. jaanuariks 2022 ja seejärel iga viie aasta järel koostab komisjon esimeses lõigus viidatud küsimustikule antud vastuste alusel aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 52

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 18. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded järgmise kohta:

Vajaduse korral lisatakse esimese lõigu punktides a ja b osutatud aruannetele õigusakti ettepanekud.

Artikkel 53

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.

Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja või eraisikust importija on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise.

IX

PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18. jaanuariks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 18. jaanuarist 2016. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide tekstid.

Artikkel 55

Üleminekuaeg

1.  Liikmesriigid ei tõkesta selliste direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning mis lasti turule või võeti kasutusele enne 18. jaanuari 2017.

2.  Liikmesriigid ei tõkesta selliste kuni 15 kW võimsusega sädesüütega päramootorite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis vastavad I lisa B osa punktis 2.1 sätestatud I etapi heite piirnormidele ning mille on tootnud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ ( 14 ) ning mis on lastud turule enne 18. jaanuari 2020.

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/25/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. jaanuarist 2016. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 58

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

OLULISED NÕUDED

A.    Olulised nõuded artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete projekteerimisel ja ehitamisel.

1.   VEESÕIDUKITE KONSTRUKTSIOONIKATEGOORIAD

Selgitavad märkused:

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.    Veesõiduki identifitseerimine

Kõik veesõidukid märgistatakse identifitseerimisnumbriga, mis sisaldab järgmist teavet:

Esimeses punktis osutatud identifitseerimisnumbri üksikasjalikud nõuded on sätestatud asjakohases ühtlustatud standardis.

2.2.    Veesõiduki tehasetähis

Iga veesõiduk on varustatud veesõiduki identifitseerimisnumbrist eraldi kinnitatud, püsiva tähisega, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Ehitusjärgse hindamise puhul kontaktandmed ja punktis a osutatud nõuded sisaldavad vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse andmeid.

2.3.    Kaitse üle parda kukkumise eest ja vahendid uuesti pardale pääsemiseks

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et üle parda kukkumise oht oleks minimaalne ja et oleks lihtne tagasi pardale pääseda. Tagasi pardale pääsemise vahendid on vees olijale ilma kõrvalise abita kättesaadavad või kasutuselevõetavad.

2.4.    Nähtavus peamisest roolimiskohast

Väikelaevade puhul tagab peamine roolimiskoht käitajale normaalsetes kasutustingimustes (kiirus ja last) hea nähtavuse igas suunas.

2.5.    Kasutusjuhend

Iga toode on vastavalt artikli 7 lõikele 7 ja artikli 9 lõikele 4 varustatud kasutusjuhendiga. Kasutusjuhendis esitatakse ka kogu asjakohane teave toote ohutuks kasutamiseks, pöörates erilist tähelepanu paigaldamisele, hooldusele, tavapärasele kasutamisele, ohtude vältimisele ja riskijuhtimisele.

3.   TERVIKLIKKUSE JA KONSTRUKTSIOONINÕUDED

3.1.    Konstruktsioon

Materjalide ja konstruktsiooni valiku ja kombinatsiooniga tagatakse veesõiduki piisav igakülgne tugevus. Erilist tähelepanu pööratakse konstruktsioonikategooriale vastavalt ►C1  jaole ◄ 1 ja tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6.

3.2.    Püstuvus ja vabaparras

Veesõiduk on piisava püstuvuse ja vabapardaga, arvestades laeva konstruktsioonikategooriat vastavalt ►C1  jaole ◄ 1 ja tootja soovitatud maksimaalset lasti vastavalt punktile 3.6.

3.3.    Ujuvus ja ujuvilpüsimine

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et on tagatud ujuvusomadused, mis on kohased sellele konstruktsioonikategooriale vastavalt ►C1  jaole ◄ 1, ja tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6. Kõik ümberminekuriskiga elamiskõlblikud mitmekerelised väikelaevad peavad olema piisava ujuvusega, et laev jääks ujuvile ka ümberpööratud asendis.

Alla kuue meetri pikkune veesõiduk, mis on oma konstruktsioonikategoorias kasutamisel uppumise suhtes tundlikud, varustatakse kohaste uputatud olekus ujuvilpüsimise vahenditega.

3.4.    Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises

Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises ei tohi nõrgendada väikelaeva struktuurilist terviklikkust ja suletuna vastupidavusvõimet ilmastikutingimustele.

Aknad, illuminaatorid, uksed ja luugikatted taluvad veesurvet, mis neile nende spetsiifilistes asukohtades tõenäoliselt osaks saab, aga ka punktkoormust, mida avaldab tekil liikuvate inimeste raskus.

Vastavalt punktis 3.6 osutatud tootja soovitatud maksimaalsele lastile vastavast veeliinist allpool paiknevad laevakere seadised, mis on ette nähtud vee keresse või kerest välja laskmiseks, on varustatud sulgevahenditega, millele on tagatud kiire juurdepääs.

3.5.    Vee sissevool

Kõik veesõidukid on konstrueeritud selliselt, et uppumisoht on viidud miinimumini.

Vajaduse korral tuleb eriti tähelepanelik olla järgmise suhtes:

3.6.    Tootja soovitatud maksimaalne last

Tootja soovitatud maksimaalne last (kütus, vesi, toidumoon, mitmesugune sisseseade ja inimesed (kilogrammides)), mille kandmiseks veesõiduk on konstrueeritud, määratakse kindlaks vastavalt konstruktsioonikategooriale ( ►C1  jagu ◄ 1), püstuvusele ja vabapardale (punkt 3.2) ning ujuvusele ja ujuvilpüsimisele (punkt 3.3).

3.7.    Päästeparve hoiustamise koht

Kõik konstruktsioonikategooriatesse A ja B kuuluvad väikelaevad ning üle kuue meetri pikkused konstruktsioonikategooriatesse C ja D kuuluvad väikelaevad on varustatud ühe või mitme hoiustamiskohaga päästeparve (päästeparvede) jaoks, mis on piisavalt suur (suured) niisuguse inimhulga mahutamiseks, mille vedamiseks väikelaev tootja soovituse kohaselt konstrueeriti. Päästeparve hoiustamise koht (kohad) on kogu aeg kergesti juurdepääsetav(ad).

3.8.    Pääsetee

Kõikidel elamiskõlblikel mitmekerelistel väikelaevadel, mis võivad ümber minna, peab olema ümbermineku korral kasutatav toimiv varuväljapääs. Kui on olemas alaspidises asendis kasutatav varuväljapääs, ei kahjusta see konstruktsiooni (punkt 3.1), püstuvust (punkt 3.2) ega ujuvust (punkt 3.3), olenemata sellest, kas väikelaev on püstises või alaspidises asendis

Igal elamiskõlblikul väikelaeval on tulekahju korral kasutatav toimiv varuväljapääs.

3.9.    Ankurdamine, sildumine ja pukseerimine

Kõik veesõidukid on konstruktsioonikategooriat ja omadusi arvestades varustatud ühe või mitme tugeva teraviku või mõne muu vahendiga, mida on võimalik turvaliselt kasutada ankurdamiseks, sildumiseks ja lastide pukseerimiseks.

4.   JUHTIMISOMADUSED

Tootja tagab veesõiduki juhtimisomaduste rahuldava taseme kõige võimsama käituri puhul, mille jaoks veesõiduk on konstrueeritud ja ehitatud. Kõikide käiturite puhul esitatakse kasutusjuhendis maksimaalne mootori nimivõimsus.

5.   PAIGALDUSNÕUDED

5.1.    Mootorid ja mootoriruum

5.1.1.    Sisemootor

Kõik sisemootorid on paigutatud eluruumidest eraldatud piiratud kohta ning paigaldatud selliselt, et nii tulekahjuoht või tulekahju levimise oht kui ka eluruumides mürgistest aurudest, kuumusest, mürast ja vibratsioonist tulenevad ohud on viidud miinimumini.

Sagedast ülevaatust ja/või teenindamist nõudvad mootori osad ja abiseadised on kergesti ligipääsetavad.

Mootoriruumis kasutatud isoleermaterjalid on põlematud.

5.1.2.    Ventilatsioon

Mootoriruum on ventileeritav. Vee sissepääsu mootoriruumi kõikidest avadest tuleb võimalikult vähendada.

5.1.3.    Kaitsmata osad

Kui mootor ei ole katte või kestaga kaitstud, siis kaetakse tervisekahjustusi põhjustada võivad mootori kaitsmata liikuvad või kuumad osad korralikult.

5.1.4.    Päramootori käivitamine

Mis tahes veesõidukile paigaldatud päramootor on varustatud seadisega, mis takistab mootori käivitamist, välja arvatud järgmistel juhtudel:

5.1.5.    Juhita töötav jett

Jett projekteeritakse kas automaatse käituri väljalülitajaga või automaatseadmega, mis tagab vähendatud kiirusel ringikujulise edasiliikumise, kui juht tahtmatult sõidukilt maha või üle parda kukub.

5.1.6.

Roolipinni abil juhitavad päramootorid varustatakse hädaseiskamisseadisega, mille saab ühendada roolimehega.

5.2.    Kütusesüsteem

5.2.1.    Üldsätted

Tankimis-, hoiustamis-, ventilatsiooni- ja mootori toitesüsteemi seadmed ja paigaldised on konstrueeritud ja paigaldatud selliselt, et tulekahju- ja plahvatusoht on viidud miinimumini.

5.2.2.    Kütusepaagid

Kütusepaagid, torud ja liitmikud kinnitatakse ning eraldatakse mis tahes tugevatest soojusallikatest või kaitstakse nende eest. Materjal, millest paagid on valmistatud, ja nende konstruktsioon vastavad nende mahule ja kütuse liigile.

Bensiinipaakide asukohti tuleb ventileerida.

Bensiinipaagid ei moodusta osa kerest ning on

Diislikütusepaagid võivad olla kere sisse ehitatud.

5.3.    Elektrisüsteem

Elektrisüsteemid on konstrueeritud ja paigaldatud selliselt, et on tagatud veesõiduki nõuetekohane toimimine normaalsetes kasutustingimustes ning viidud miinimumini tulekahju tekkimise ja elektrilöögi saamise oht.

Kõik vooluahelad, välja arvatud akutoitel töötavad mootori käivitusahelad, jäävad ülekoormuse korral ohutuks.

Elektrilise käituri vooluahelal puudub teiste vooluahelatega selline vastastikmõju, et üks vooluahelatest ei tööta ettenähtud viisil.

Akudest eralduda võivate plahvatusohtlike gaaside kogunemise vältimiseks on tagatud ventilatsioon. Akud kinnitatakse kindlalt ning neid kaitstakse vee sissepääsu eest.

5.4.    Roolisüsteem

5.4.1.    Üldsätted

Rooli- ja käitamissüsteemid on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud selliselt, et need võimaldavad juhitavust ettenähtud töötingimuste korral.

5.4.2.    Avariiolukordades tegutsemine

Kõik purjede jõul liikuvad väikelaevad ning mitte purjede jõul liikuvad ühe käituriga ja kaugjuhitava rooliga roolimissüsteemidega väikelaevad on varustatud avariivahenditega, mis võimaldavad väikelaeva roolida vähendatud kiirusel.

5.5.    Gaasisüsteem

Olmetingimustes kasutatavad gaasisüsteemid on aurude väljastamist võimaldavat tüüpi ning need on projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et välditakse lekkeid ja plahvatusohtu ning on tagatud võimalus teha lekkekontrolli. Materjalid ja komponendid on kasutatava spetsiifilise gaasi jaoks sobilikud, et taluda merekeskkonnale omaseid mõjusid ja kokkupuuteid.

Kõik gaasiseadmed, mida kasutatakse tootja poolt ette nähtud rakenduseks, paigaldatakse tootja juhiste kohaselt. Igal gaasiseadmel on jaotussüsteemi eraldi haru ning iga seadet kontrollitakse eraldi sulguriga. Lekete ja põlemissaadustega kaasnevate ohtude vältimiseks on tagatud piisav ventilatsioon.

Kõik püsivalt paigaldatud gaasisüsteemiga veesõidukid on varustatud piiratud alaga, kus asuvad kõik gaasiballoonid. Nimetatud piiratud ala eraldatakse eluruumidest, sellele on võimalik juurde pääseda vaid väljastpoolt ning seda ventileeritakse välja, et lekkiv gaas ei koguneks laeva siseruumidesse.

Eelkõige tuleb püsivaid gaasisüsteeme pärast paigaldamist katsetada.

5.6.    Tulekaitse

5.6.1.    Üldsätted

Paigaldatavate seadmete tüübi ja veesõiduki planeeringu puhul on arvesse võetud tuleohtu ja tule levikut. Erilist tähelepanu pööratakse lahtise leegiga seadmete ümbrusele, kuumadele aladele või mootoritele ja lisamasinatele, õli ja kütuse ülevoolamisele, katmata õli- ja kütusetorudele ning välditakse elektrijuhtmestiku paigaldamist soojusallikate ja kuumade alade kohale.

5.6.2.    Tuletõrjevahendid

Väikelaevad on varustatud tuleohule vastavate tuletõrjevahenditega või on tähistatud tuleohule vastavate tuletõrjevahendite asukoht ja võimsus. Laeva ei tohi kasutusse võtta enne, kui asjakohased tuletõrjevahendid on paigaldatud. Bensiinimootori mootoriruum on varustatud tulekustutussüsteemiga, mis hoiab tulekahju korral ära mootoriruumi avamise vajaduse. Kui väikelaev on varustatud kantavate tulekustutitega, siis paiknevad need kergesti ligipääsetavas kohas ning üks neist on paigutatud selliselt, et seda ulatub võtma väikelaeva peamisest roolimiskohast.

5.7.    Navigatsioonituled, märgid ja helisignalisatsioon

Kui veesõiduk on varustatud navigatsioonitulede, märkide ja helisignalisatsiooniga, siis on need vajaduse korral vastavuses 1972. aasta COLREGi (rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon) või CEVNI (Euroopa siseveeteede koodeks) eeskirjadega.

5.8.    Heite vettejuhtimise vältimine ja seadmed, mis hõlbustavad jäätmete kaldaletoimetamist

Veesõiduk on konstrueeritud selliselt, et on välistatud saasteainete (õli, kütuse jms) juhuslik üle parda voolamine.

Kõik väikelaevale paigaldatud tualetid ühendatakse üksnes kogumispaakide süsteemiga või veepuhastussüsteemiga.

Väikelaev, millele on paigaldatud kogumispaagid, varustatakse standardsete väljalaskeliitmikega, võimaldamaks vastuvõtuseadmete torude ühendamist väikelaeva väljalasketorustikuga.

Lisaks varustatakse kõik fekaale läbi laevakere juhtivad torud ventiilidega, mida on võimalik lukustada.

B.    Olulised nõuded seoses käiturite heidetega

Käiturid on heidete puhul vastavuses käesolevas osas sätestatud oluliste nõuetega.

1.   KÄITURI IDENTIFIKATSIOON

2.   HEITENÕUDED

Käiturid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et kui need on korralikult paigaldatud ja normaalses kasutuses, ei ületa heide piirnorme, mis saadakse tabeli 1 punktist 2.1 ning tabelite 2 ja 3 punktist 2.2.

2.1.

Norme kohaldatakse artikli 55 lõike 2 ja punkti 2.2 tabeli 2 kohaldamisel: Tabel 1 (g/kWh) Tüüp Süsinikmonooksiid Süsivesinikud Lämmastikoksiidid NOx Tahked osakesed PT   A B n A B n     Kahetaktiline sädesüüde 150,0 600,0 1,0 30,0 100,0 0,75 10,0 Ei kohaldata Neljataktiline sädesüüde 150,0 600,0 1,0 6,0 50,0 0,75 15,0 Ei kohaldata Survesüüde 5,0 0 0 1,5 2,0 0,5 9,8 1,0 Kus A, B ja n on vastavalt tabelile konstandid, PN on mootori nimivõimsus kilovattides.

2.2.

Norme kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2016: Tabel 2 Survesüütemootori heite piirnormid (++) Töömaht SV (L/cyl) Mootori nimivõimsus PN (kW) Tahked osakesed PT (g/kWh) Süsivesinikud + lämmastikoksiidid (g/kWh) Tabelis 1 osutatud väärtused  (+) 0,30 4,7 0,15 5,8 0,14 5,8 0,12 5,8 0,12 5,8 0,11 5,8 +  Alternatiivina survesüütemootorid, mille nimivõimsus on vähemalt 37 kW ja alla 75 kW ning mille töömaht on alla 0,9 L/cyl, ei ületa tahkete osakeste heite piirnormi (0,20 g/kWh) ega heite piirnormi (5,8 g/kWh). ++  Survesüütemootor ei ületa süsinikmonooksiidi (CO) piirväärtust (5,0 g/kWh). Tabel 3 sädesüütemootori heite piirnormid Mootoritüüp Mootori nimivõimsus PN (kW) Süsinikmonooksiid CO (g/kWh) Süsivesinikud + lämmastikoksiidid (g/kWh) Sisepäramootorid ja sisemootorid 75 5 350 16 350 22 Pära- ja jetimootorid 30 300

2.3.

Katsetsüklid Kohaldatavad katsetsüklid ja kaalutegurid Kasutatakse ISO standardi 8178-4:2007 järgmisi nõudeid, võttes arvesse allpool esitatud tabelis kehtestatud väärtusi. Muudetava kiirusega survesüütemootorite puhul kasutatakse katsetsüklit E1 või E5, alternatiivina võib üle 130 kW mootorite puhul kasutada katsetsüklit E3. Muudetava kiirusega sädesüütemootorite puhul kasutatakse katsetsüklit E4. Tsükkel E1, faasi number 1 2 3 4 5 Kiirus Nominaalkiirus Vahepealne kiirus Minimaalne kiirus tühikäigul Pöördemoment (%) 100 75 75 50 0 Kaalutegur 0,08 0,11 0,19 0,32 0,3 Kiirus Nominaalkiirus Vahepealne kiirus Minimaalne kiirus tühikäigul Tsükkel E3, faasi number 1 2 3 4   Kiirus (%) 100 91 80 63   Võimsus (%) 100 75 50 25   Kaalutegur 0,2 0,5 0,15 0,15   Tsükkel E4, faasi number 1 2 3 4 5 Kiirus (%) 100 80 60 40 tühikäik Pöördemoment (%) 100 71,6 46,5 25,3 0 Kaalutegur 0,06 0,14 0,15 0,25 0,40 Tsükkel E5, faasi number 1 2 3 4 5 Kiirus (%) 100 91 80 63 tühikäik Võimsus (%) 100 75 50 25 0 Kaalutegur 0,08 0,13 0,17 0,32 0,3 Teavitatud asutused võivad vastavalt ühtlustatud standardis täpsustatule aktsepteerida katseid, mis on tehtud muude katsetsüklitega, vajaduse korral mootori töötsükliga.

2.4.

Käituritüüpkonna kohaldamine ja algkäituri valik Mootori tootja vastutab selliste enda toodetavate mootorite määratlemise eest, mis tuleks lisada mootoritüüpkonda. Algmootor valitakse teatavast mootoritüüpkonnast, nii et sel on kõiki kõnealuse mootoritüüpkonna mootoreid esindavad heite karakteristikud. Mootoritüüpkonna algmootoriks tuleks tavaliselt valida selliste omadustega mootor, mis annab kasutatava katsetsükli puhul eeldatavalt suurima heite (väljendatuna g/kWh).

2.5.

Katsekütused Heitekatsetes kasutatud katsekütus vastab järgmistele omadustele. Bensiinikütus Omadus RF-02-99 Pliivaba RF-02-03 Pliivaba   min max min max Uurimismeetodil määratud oktaanarv (RON) 95 — 95 — Mootorimeetodil määratud oktaanarv (MON) 85 — 85 — Tihedus 15 °C juures (kg/m3) 748 762 740 754 Keemise algtemperatuur (°C) 24 40 24 40 Väävli massiosa (mg/kg) — 100 — 10 Pliisisaldus (mg/l) — 5 — 5 Aururõhk Reidi järgi (kPa) 56 60 — — Aururõhk (DVPE) (kPa) — — 56 60 Diislikütus Omadus RF-06-99 RF-06-03   min max min max Tsetaaniarv 52 54 52 54 Tihedus 15 °C juures (kg/m3) 833 837 833 837 Keemise lõpptemperatuur (°C) — 370 — 370 Leekpunkt (°C) 55 — 55 — Väävli massiosa (mg/kg) Tuleb teatada 300 (50) — 10 Tuha massiosa (%) Tuleb teatada 0,01 — 0,01 Teavitatud asutused võivad vastavalt ühtlustatud standardis täpsustatule aktsepteerida muude katsekütustega tehtud katseid.

3.   KESTVUS

Mootori tootja varustab mootori paigaldus- ja hooldusjuhenditega, mille kohaldamisest peaks tulenema, et tavakasutuses vastab mootor jätkuvalt punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud piirväärtustele kogu normaalse kasutusaja jooksul ja tavapärastes kasutustingimustes.

Kõnealuse teabe saab mootori tootja, kasutades eelnevalt harilikel töötsüklitel põhinevaid kulumiskatseid ning arvutades väsimiskomponendi, nii et tootja võib vajaliku hooldusjuhendi ette valmistada ja välja anda koos kõikide uute mootoritega, kui need esimest korda turule lastakse.

Mootori normaalne kasutusaeg on järgmine:

4.   KASUTUSJUHEND

Kõik mootorid on varustatud kasutusjuhendiga keeles või keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav(ad) ja mille määrab liikmesriik, kus mootorit turustatakse.

Kasutusjuhendis on

C.    Olulised müranõuded

Sisemootoriga või sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga väikelaevad, jetid ning päramootorid ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorid vastavad müra puhul käesolevas osas sätestatud olulistele nõuetele.

1.   MÜRATASEMED

2.   KASUTUSJUHEND

Sisemootoriga või sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoritega väikelaevade ja jettide puhul sisaldab A osa punktis 2.5 nõutud kasutusjuhend teavet, mis on vajalik väikelaeva ja heitgaasisüsteemi hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirnormidele.

Päramootorite ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorite jaoks annab B osa ►C1  jaos ◄ 4 nõutud kasutusjuhend juhiseid, mis on vajalikud mootori hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirnormidele.

3.   KESTVUS

B osa ►C1  jao ◄ 3 sätteid kestvuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt käesoleva osa ►C1  jaos ◄ 1 sätestatud müranõuetele.

---

II LISA

VEESÕIDUKI KOMPONENDID

---

III LISA

OSALISELT VALMIS VEESÕIDUKI TOOTJA VÕI IMPORTIJA DEKLARATSIOON (ARTIKLI 6 LÕIGE 2)

Artikli 6 lõikes 2 osutatud ja liidus registreeritud tootja või importija deklaratsioon sisaldab järgmist:

---

IV LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON nr xxxxx ( 15 )

---

V LISA

EHITUSJÄRGSEL HINDAMISEL PÕHINEV VÕRDVÄÄRNE VASTAVUS (EHITUSJÄRGSE HINDAMISE MOODUL)

1.

Ehitusjärgsel hindamisel põhinev vastavuse hindamine on menetlus sellise toote võrdväärse vastavuse hindamiseks, mille puhul ei ole tootja täitnud oma kohustusi seoses toote vastavusega käesolevale direktiivile, ning sellega võtab vastutuse asjaomase toote võrdväärse vastavuse eest artikli 19 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toote omal vastutusel turule laseb või kasutusele võtab. Kõnealune isik täidab punktides 2 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomane toode, mille suhtes on kohaldatud punkti 3 sätteid, on kooskõlas käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuetega.

2.

Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, esitab teavitatud asutusele toote ehitusjärgse hindamise taotluse ning kõik kättesaadavad dokumendid ja tehnilise toimiku, mis võimaldab teavitatud asutusel hinnata toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ning kogu kättesaadava teabe toote kasutuse kohta pärast selle esmakordset kasutuselevõttu. Isik, kes sellise toote turule laseb või kasutusele võtab, säilitab kõnealused dokumendid ja teabe asjaomaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümme aastat pärast toote võrdväärse vastavuse hindamist kooskõlas ehitusjärgse hindamise menetlusega.

3.

Teavitatud asutus kontrollib üksiktoodet ning teeb arvutused, katsed ja muud hindamised, tagamaks, et on tõendatud toote võrdväärne vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Teavitatud asutus koostab ja annab välja tõendi ning seonduva vastavusaruande teostatud hindamise kohta ning säilitab tõendi ning seonduva vastavusaruande koopiad riiklike asutuste jaoks kättesaadavatena kümme aastat pärast nende dokumentide väljastamist. Teavitatud asutus kinnitab või laseb kinnitada heakskiidetud tootele CE-märgise kõrvale identifitseerimisnumbri. Juhul kui hinnatud toode on veesõiduk, laseb teavitatud asutus omal vastutusel kinnitada ka I lisa A osa punktis 2.1 osutatud veesõiduki identifitseerimisnumbri, kusjuures valmistajariigi koodi lahtrit kasutatakse teavitatud asutuse asukohariigi märkimiseks ning liikmesriigi asutuse antud tootja unikaalse identifitseerimiskoodi lahtreid teavitatud asutusele määratud ehitusjärgse hindamise identifitseerimiskoodi märkimiseks, mille järel märgitakse ehitusjärgse hindamise tõendi seerianumber. Veesõiduki identifitseerimiskoodi lahtritesse tootmise kuu ja aasta kohta ning mudeli aasta kohta märgitakse ehitusjärgse hindamise kuu ja aasta.

4.

CE-märgis ja eli vastavusdeklaratsioon 4.1. Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, kinnitab CE-märgise ning ►C1  jaos ◄ 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase identifitseerimisnumbri tootele, mida teavitatud asutus on hinnanud ning mille võrdväärsust tõendanud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele. 4.2. Isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, koostab ELi vastavusdeklaratsiooni ning hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümme aastat pärast ehitusjärgse hindamise tõendi väljastamise kuupäeva. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse selle toote mudel, mille kohta see koostati. EL-i vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmise korral neile kättesaadavaks. 4.3. Juhul kui hinnatud toode on veesõiduk, kinnitab isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab, veesõidukile I lisa A osa punktis 2.2 kirjeldatud tehasetähise, millel on sõnad „Ehitusjärgne hindamine”, ning I lisa A osa punktis 2.1 kirjeldatud veesõiduki identifitseerimisnumbri kooskõlas ►C1  jao ◄ 3 sätetega.

5.	Teavitatud asutus teavitab isikut, kes toote turule laseb või kasutusse võtab, tema ehitusjärgse hindamise menetluse kohastest kohustustest.

---

VI LISA

LISANÕUDED, KUI KASUTATAKSE MOODULIS A1 SÄTESTATUD TOOTMISE SISEKONTROLLI KOOS KONTROLLITAVA TOOTE KATSETAMISEGA (ARTIKLI 24 LÕIGE 2)

Projekteerimine ja ehitamine

Tootja toodangut esindava ühe või mitme veesõiduki puhul tehakse üks või rohkem järgmist katset, võrdväärset arvutust või kontrolli tootja poolt või tema nimel:

Müratase

Laevaehitaja toodangut esindava sisemootoriga või sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoritega väikelaevade ja jettide ühe või mitme eksemplari puhul tehakse I lisa C osas määratletud helitugevuse katsed laevaehitaja poolt või tema nimel tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Laevaehitaja toodangut esindava päramootorite ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorite puhul tehakse iga mootoritüüpkonna ühe või mitme mootori puhul I lisa C osas määratletud helitugevuse katsed laevaehitaja poolt või tema nimel tootja valitud teavitatud asutuse vastutusel.

Kui mootoritüüpkonnast katsetatakse rohkem kui üht mootorit, kasutatakse näidise vastavuse tagamiseks VII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

---

VII LISA

TOODETE VASTAVUSHINDAMINE SEOSES HEITGAASIDE JA MÜRAGA

---

VIII LISA

TOOTMISE SISEKONTROLLIL PÕHINEVA TÜÜBIVASTAVUSE PUHUL KOHALDATAV TÄIENDAV MENETLUS (MOODUL C)

Artikli 24 lõikes 5 osutatud juhtudel, kui kvaliteet osutub halvaks, võib kasutada järgmist menetlust.

Mootor võetakse seeriast ning tehakse I lisa B osas kirjeldatud katse. Katsetatavad mootorid on tootja spetsifikatsioonide kohaselt osaliselt või täielikult sisse sõidetud. Kui seeriast võetud mootori eriheited ületavad I lisa B osas sätestatud piirnorme, võib tootja taotleda mõõtmisi seeriast võetud mootoritest koosneval näidisel, mille koosseisus on ka algselt võetud mootor. Selleks, et tagada mootorite näidise vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, kohaldatakse VII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

---

IX LISA

TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 25 osutatud tehniline dokumentatsioon peab hindamiseks vajalikul määral sisaldama järgmist:

---

( 1 ) ELT C 43, 15.2.2012, lk 30.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

( 3 ) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

( 4 ) ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.

( 5 ) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

( 6 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

( 7 ) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

( 8 ) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

( 9 ) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

( 10 ) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

( 11 ) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

( 12 ) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

( 13 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

( 14 ) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

( 15 ) Vastavusdeklaratsioonile numbri andmine on vabatahtlik.