Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02012R0206-20170109

Komisjoni määrus (EL) nr 206/2012, 6. märts 2012 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (EMPs kohaldatav tekst)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/206/2017-01-09

02012R0206 — ET — 09.01.2017 — 001.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 206/2012,

6. märts 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 072 10.3.2012, lk 7)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2282, 30. november 2016,

  L 346

51

20.12.2016




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 206/2012,

6. märts 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded, mille alusel lastakse turule sellised elektrilise võrgutoitega kliimaseadmed, mille nimivõimsus jahutamise või kütmise korral (kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) on kuni 12 kW, ning olmeventilaatorid, mille elektriventilaatori sisendvõimsus on kuni 125 W.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) selliste seadmete suhtes, milles kasutatakse elektri asemel muid energiaallikaid;

b) selliste kliimaseadmete suhtes, mille kondensaatoris või aurustis või kummaski ei kasutata soojuse ülekandevahendina õhku.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kliimaseade” – seade, millega saab jahutada, kütta või nii jahutada kui ka kütta ruumis olevat õhku, kasutades selleks auru kokkusurumise tsüklit, milles liikumapanevaks jõuks on elektriline kompressor, kaasa arvatud kliimaseade, millel on lisafunktsioone, nagu õhu kuivatamine, puhastamine, ruumi ventileerimine või õhu täiendav elektritakistipõhine kütmine, samuti seadmeid, milles saab kasutada vett (kas aurustis tekkinud kondensaatvett või väljastpoolt lisatud vett) aurustamiseks kondensaatoris, tingimusel et seade saab töötada ka ilma lisatud veeta, kasutades üksnes õhku;

2)

„kahe kanaliga kliimaseade” – kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse väliskeskkonnast seadmesse ühe kanali kaudu ja suunatakse väliskeskkonda tagasi teise kanali kaudu ning mis asub täielikult konditsioneeritava õhuga ruumis seina lähedal;

3)

„ühe kanaliga kliimaseade” – kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse seadmesse seadet ümbritsevast ruumist ja lastakse tagasi samasse ruumi;

4)

„nimivõimsus” (Prated) – seadmes auru kokkusurumise tsükli jahutamis- või kütmisvõimsuse väärtus jahutamise või kütmise nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

5)

„olmeventilaator” – seade, mis on projekteeritud tekitama õhu liikumist inimese keha või kehaosa ümber, et saavutada jahutamisega seotud mugavustunnet, sealhulgas lisafunktsioonidega, näiteks valgusti funktsiooniga seadmed;

6)

„ventilaatori sisendvõimsus” (PF) – olmeventilaatori elektriline sisendvõimsus vattides, kui ventilaator töötab deklareeritud suurimal voolukiirusel, mida mõõdetakse sisselülitatud pöörlemismehhanismiga (kui see on kohaldatav).

Lisades kasutatavad mõisted on täiendavalt määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1.  Kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuded on esitatud I lisas.

2.  Üksikuid ökodisaininõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale.

Alates 1. jaanuarist 2013:

ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis a esitatud nõuetele.

Alates 1. jaanuarist 2013:

a) kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastavad I lisa punkti 2 alapunktis b ning punkti 3 alapunktides a, b ja c esitatud nõuetele;

b) ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 3 alapunktides a, b ja d esitatud nõuetele;

c) olmeventilaatorid vastavad I lisa punkti 3 alapunktides a, b ja e esitatud nõuetele.

Alates 1. jaanuarist 2014:

a) kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis c esitatud ökodisaininõuetele;

b) ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis d esitatud nõuetele.

3.  Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse II lisas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.  Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.  Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisas esitatud arvutuse tulemused.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kohaldavad liikmesriigid direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvet, kasutades käesoleva määruse III lisas kirjeldatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olnud parimate kliimaseadmete soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile hiljemalt viie aasta pärast, arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige tõhususe ja mürataseme nõudeid, nõrgema ülemaailmset soojenemist põhjustava mõjuga külmutusvedelike kasutamise edendamist ja määruse reguleerimisala kliimaseadmete valdkonnas ning eri seadmetüüpide, sealhulgas suurema kui 12 kW väljundvõimsusega kliimaseadmete turuosa võimalikku muutumist. Läbivaatamisel hinnatakse ka ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi nõuete ning aastaaegade arvestuse ja mõõtmismeetodi asjakohasust, samuti võimalust töötada välja aastaaegade arvestus ja mõõtmismeetod, mida oleks võimalik kohaldada kõikide kliimaseadmete ja nii jahutamis- kui ka kütmishooaegade puhul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.




I LISA

Ökodisaininõuded

1.   LISADES KASUTATUD MÕISTED

1)

„Pööratav kliimaseade” – kliimaseade, millega ruumi on võimalik nii jahutada kui ka kütta;

2)

„nimiväärtuste määramise standardtingimused” – ruumitemperatuur (Tin) ja välistemperatuur (Tj), mida kasutatakse mürataseme, nimivõimsuse, õhuvoolu nimikiiruse ja/või energiatõhususe suhtarvu nimiväärtuse (rated energy efficiency ratio, EERrated) ning jõudluskoefitsiendi nimiväärtuse (rated coefficient of performance, COPrated) määramisel vastavalt II lisa tabelile 2;

3)

„ruumitemperatuur” (Tin) – kuiva termomeetriga määratud õhutemperatuur ruumis [°C] (suhtelist õhuniiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur);

4)

„välistemperatuur” (Tj) – kuiva termomeetriga määratud välisõhu temperatuur [°C] (välisõhu suhtelist niiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur);

5)

„energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus” (rated energy efficiency ratio, EERrated) – seadme deklareeritud jahutamisvõimsus [kW], mis on jagatud jahutamiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui jahutamine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

6)

„jõudluskoefitsiendi nimiväärtus” (rated coefficient of performance, COPrated) – seadme deklareeritud küttevõimsus [kW], mis on jagatud kütmiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui kütmine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

7)

„ülemaailmset soojenemist põhjustav mõju” (global warming potential, GWP) –
määr, mille võrra 1 kg külmutusainet, mida kasutatakse auru kokkusurumise tsüklis, aitab saja aasta jooksul hinnanguliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele, väljendatuna CO2-ekvivalentides;
vaadeldavad GWP-väärtused on esitatud määruse (EÜ) nr 842/2006 1. lisas;
fluoritud külmutusainete GWP-väärtused on avaldatud kolmandas hindamisaruandes, mille võttis vastu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm ( 1 ) (kliimamuutuste rühma 2001. aasta GWP-väärtused 100 aasta jaoks);
fluorimata gaaside GWP-väärtused on avaldatud IPCC esimeses 100 aastat käsitlevas hindamisaruandes ( 2 );
külmutusainete segude GWP-väärtused põhinevad määruse (EÜ) nr 842/2006 I lisas esitatud valemil;
eespool viidatud dokumentides käsitlemata külmutusainete puhul toetutakse IPCC ÜRO Keskkonnaprogrammi külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade 2010. aasta aruandele (IPCC UNEP 2010 Report on Refrigeration, Air Conditioning and Heat Pumps), mis on avaldatud 2011. aasta veebruaris, või selle uuematele versioonidele;

8)

„väljalülitatud seisund” – seisund, milles kliimaseade või olmeventilaator on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni. Väljalülitatud seisundiks loetakse ka seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on välja lülitatud, samuti seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ ( 3 ) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

9)

„ooteseisund” – seisund, milles seade (kliimaseade või olmeventilaator) on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

10)

„taasaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eraldiseisvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist sensorit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

11)

„teabe või seisundi kuvamine” – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kella;

12)

„müratase” – A-korrigeeritud helivõimsustase [dB(A)] siseruumis ja/või väljas, mis on mõõdetud jahutamise (või kütmise, kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

13)

„projekteerimise võrdlustingimused” – projekteerimise võrdlustemperatuuri, kõrgeimat bivalentset temperatuuri ja kõrgeimat töö piirtemperatuuri hõlmav nõuetekogum, mis on esitatud II lisas tabelis 3;

14)

„projekteerimise võrdlustemperatuur (reference design temperature)” – välistemperatuur [°C] kas jahutamiseks (Tdesignc) või kütmiseks (Tdesignh) vastavalt II lisa tabelile 3, mille puhul osalise koormuse suhtarv (part load ratio) on võrdne 1ga ja mis muutub vastavalt määratud jahutamis- või kütmishooajale;

15)

„osalise koormuse suhtarv” (part load ratio, pl(Tj)) – välistemperatuur miinus 16 °C, mis on jagatud projekteerimise võrdlustemperatuuriga miinus 16 °C, kas jahutamise või kütmise korral;

16)

„hooaeg” – üks neljast töötamistingimuste kogumist (mis on kättesaadavad nelja hooaja jaoks: üks jahutamishooaeg ja kolm kütmishooaega: keskmine / jahedam / soojem) mis iseloomustavad iga temperatuuriintervalli jaoks välistemperatuuride kombinatsiooni ja tundide arvu, mille jooksul need temperatuurid esinevad iga hooaja jooksul, mille jaoks seade on tunnistatud sobivaks;

17)

„temperatuuriintervall” (indeksiga j) – välistemperatuuride (Tj) ja intervallitundide (hj) kombinatsioon vastavalt II lisa tabelile 1;

18)

„intervallitunnid” – tundide arv hooaja kohta (hj), mille kestel välistemperatuurid vastavad igale temperatuuriintervallile vastavalt II lisa tabelile 1;

19)

„hooajaline energiatõhususe suhtarv” (seasonal energy efficiency ratio (SEER)) – seadme üldine energiatõhususe suhtarv, mis esindab kogu jahutamishooaega ja mille arvutamisel aastane jahutamisvajaduse võrdlusarv jagatakse aastas jahutamiseks kuluva elektrikogusega;

20)

„aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual cooling demand’ (QC )) – jahutamisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SEERi arvutamisel ja mille leidmiseks projekteeritud jahutamiskoormus (Pdesignc) korrutatakse ekvivalentse aktiivse jahutamise seisundi tundide arvuga (HCE );

21)

„ekvivalentne aktiivse jahutamise seisundi tundide arv” (HCE ) – hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama projekteeritud jahutamiskoormuse (Pdesignc), et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt II lisa tabelile 4;

22)

„aastas jahutamiseks kuluv elektrikogus” (QCE ) – elektrikogus [kWh/a], mida on vaja, et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus ja mille leidmiseks aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarvuga (SEERon) ja energiatarbimisega jahutamishooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;

23)

„aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarv” (SEERon) – seadme keskmine energiatõhusus aktiivse jahutamise seisundis, mille saamiseks arvestatakse osalist koormust ja iga temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarvu (EERbin(Tj)) ning mis on kaalutud iga asjaomase intervallirežiimi tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;

24)

„osaline koormus” – jahutamiskoormus (Pc(Tj)) või kütmiskoormus (Ph(Tj)) [kW] konkreetse välistemperatuuri Tj korral, mille leidmiseks projekteeritud koormus korrutatakse osalise koormuse suhtarvuga;

25)

„temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarv” (EERbin(Tj)) – konkreetse temperatuuriintervalli j energiatõhususe suhtarv hooajal välistemperatuuriga Tj, mis on tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtusest (EERd(Tj)), mida on täpsustatud temperatuuriintervallide (j) jaoks ja mis on muude temperatuuriintervallide jaoks leitud interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ning mida vajaduse korral on parandatud kaokoefitsiendiga;

26)

„hooajaline jõudluskoefitsient” (seasonal coefficient of performance (SCOP)) – seadme üldine jõudluskoefitsient, mis esindab kogu kütmishooaega (SCOPi väärtus kehtib konkreetse kütmishooaja jaoks) ja mille arvutamisel aastane kütmisvajaduse võrdlusarv jagatakse aastas kütmiseks kuluva elektrikogusega;

27)

„aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual heating demand’ (QH )) – konkreetse kütmishooaja kütmisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SCOPi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse projekteeritud kütmiskoormus (Pdesignh) ja hooaja ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv (HHE );

28)

„ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv” (HHE ) – hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama projekteeritud kütmiskoormuse (Pdesignh), et oleks tagatud aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt II lisa tabelile 4;

29)

„aastas kütmiseks kuluv elektrikogus” (QHE ) – elektrikogus [kWh/a], mida on vaja selleks, et tagada aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus ja mis on seotud konkreetse kütmishooajaga ning mille leidmiseks aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise jõudluskoefitsiendiga (SCOPon) ja elektritarbimisega küttehooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;

30)

„aktiivse seisundi hooajaline jõudluskoefitsient” (SCOPon) – seadme keskmine jõudluskoefitsient konkreetse kütmishooaja aktiivses seisundis, mille saamiseks võetakse arvesse osalist koormust, varuelektrikütte võimsust (vajaduse korral) ja iga temperatuuriintervalli konkreetset kasutegurit (COPbin(Tj)) ning mis on kaalutud iga asjaomase temperatuuriintervalli tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;

31)

„varuelektrikütte võimsus” (elbu(Tj)) – sellise reaalse või oletatava varukütteseadme küttevõimsus [kW], mille COP on 1 ja mis täiendab deklareeritud küttevõimsust (Pdh(Tj)), et oleks tagatud kütmise osaline koormus (Ph(Tj)) juhul, kui välistemperatuuril (Tj) on Pdh(Tj) väiksem kui Ph(Tj);

32)

„temperatuuriintervalli jõudluskoefitsient” (COPbin(Tj)) – konkreetse temperatuuriintervalli j jõudluskoefitsient hooajal välistemperatuuriga Tj, mis on tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtusest (COPd(Tj)), mida on täpsustatud temperatuuriintervallide (j) jaoks ja mis on muude temperatuuriintervallide jaoks leitud interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ning mida vajaduse korral on parandatud kaokoefitsiendiga;

33)

„deklareeritud võimsus” [kW] – seadmes auru kokkusurumise tsükli kohta tootja esitatud võimsus jahutamise korral (Pdc(Tj)) või kütmise korral (Pdh(Tj)), sõltuvalt välistemperatuurist Tj ja ruumitemperatuurist Tin;

34)

„tõhususväärtus” (service value, SV) [(m3/min)/W] – olmeventilaatorite korral suurima lubatud voolukiiruse [m3/min] ja ventilaatori sisendvõimsuse [W] suhe;

35)

„võimsuse juhtimine” – seadme võime muuta oma võimsust volumeetrilise voolukiiruse muutmisega. Seadmed tuleb tähistada järgmiselt: „fikseeritud”, kui seade ei saa muuta oma volumeetrilist voolukiirust, „astmeline”, kui volumeetrilist voolukiirust saab muuta kuni kahe astme piires ja „muudetav”, kui volumeetrilist voolukiirust saab muuta vähemalt kolme astme piires;

36)

„funktsioon” – tähis selle kohta, kas seadet saab kasutada ruumi õhu jahutamiseks, kütmiseks või mõlemaks;

37)

„projekteeritud koormus” –

tootja esitatud jahutamiskoormus (Pdesignc) ja/või kütmiskoormus (Pdesignh) [kW] projekteerimise võrdlustemperatuuril, kusjuures:

jahutamisseisundi korral Pdesignc on võrdne deklareeritud jahutamisvõimsusega, kui jahutamine toimub Tj juures, mis võrdub Tdesignc-ga;

kütmisseisundi korral on Pdesignh võrdne osalise koormusega Tj juures, mis võrdub Tdesignh-ga;

38)

„energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtus” (EERd(Tj)) – tootja esitatud energiatõhususe suhtarv piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide (j) juures välistemperatuuril Tj;

39)

„jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus” (COPd(Tj)) – tootja esitatud jõudluskoefitsient piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide (j) juures välistemperatuuril Tj;

40)

„bivalentne temperatuur” (Tbiv) – välistemperatuur (Tj) [°C], mille korral kütteseadme tootja teate kohaselt saab (kütmise) deklareeritud võimsus võrdseks osalise koormusega ja millest madalamal temperatuuril tuleb deklareeritud võimsust täiendada elektrilise varuküttevõimsusega, et kütmise osaline koormus oleks tagatud;

41)

„töö piirtemperatuur” (Tol) – välistemperatuur [°C], millest allpool kütteseadme tootja teate kohaselt kliimaseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust. Sellest temperatuurist madalamal temperatuuril võrdub deklareeritud võimsus nulliga;

42)

„võimsus tsüklivahemikus” [kW] – deklareeritud võimsuse (ajaga kaalutud) keskmine üle kogu katsetustsükli vahemiku jahutamise korral (Pcycc) ja kütmise korral (Pcych);

43)

„jahutamise tõhusus tsüklivahemikus” (EERcyc) – keskmine energiatõhususe suhtarv katsetustsükli (kompressori sisse- ja väljalülitumise) vahemikus; kõnealune suhtarv leitakse üle kogu vahemiku võetud jahutamisvõimsuse integraali [kWh] jagamisel üle sama vahemiku võetud elektrilise sisendvõimsuse integraaliga [kWh];

44)

„kütmise tõhusus tsüklivahemikus” (COPcyc) – keskmine jõudluskoefitsient katsetustsükli (kompressori sisse- ja väljalülitumise) vahemikus; kõnealune suhtarv leitakse üle kogu vahemiku võetud kütmisvõimsuse integraali [kWh] jagamisel üle sama vahemiku võetud elektrilise sisendvõimsuse integraaliga [kWh];

45)

„kaokoefitsient” – tsüklilisest tööst (kompressori sisse- ja väljalülitumisest aktiivses seisundis) tingitud tõhususe vähenemise näitaja, mis määratakse jahutamise jaoks (Cdc), kütmise jaoks (Cdh) või võetakse vaikimisi võrdseks 0,25-ga;

46)

„aktiivne seisund” – seisund, mis vastab tundidele, mil hoones toimub jahutamine või kütmine ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on aktiveeritud. See seisund võib olla seotud seadme tsüklilise sisse- ja väljalülitamisega, et saavutada või hoida ruumis vajalikku temperatuuri;

47)

„termostaadi poolt välja lülitatud seisund” – seisund, mis vastab tundidele, mil hoones ei toimu jahutamist ega kütmist ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on küll sisse lülitatud, kuid ei tööta, kuna jahutamis- või kütmiskoormust ei ole. Sellepärast on kõnealune seisund seotud välistemperatuuriga, mitte koormustega hoones. Sisse- ja väljalülitumisi aktiivses seisundis ei loeta termostaadi poolt välja lülitatud seisundiks;

48)

„karterikütte seisund” – seisund, milles seade on aktiveerinud kütteseadise, et vältida külmutusaine liikumist kompressori poole, et piirata külmutusaine kontsentratsiooni tõusu õlis kompressori käivitumisel;

49)

„elektritarbimine termostaadi poolt välja lülitatud seisundis” (PTO ) – seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on termostaadi poolt välja lülitatud seisundis;

50)

„elektritarbimine ooteseisundis” (PSB ) – seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on ooteseisundis;

51)

„elektritarbimine väljalülitatud seisundis” (POFF ) – seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on väljalülitatud seisundis;

52)

„elektritarbimine karterikütte seisundis” (PCK ) – seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on karterikütte seisundis;

53)

„termostaadi poolt välja lülitatud seisundi tundide arv” (H TO ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat termostaadi poolt välja lülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

54)

„ooteseisundi tundide arv” (HSB ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat ooteseisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

55)

„väljalülitatud seisundi tundide arv” (HOFF ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat väljalülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

56)

„karterikütte seisundi tundide arv” (HCK ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat karterikütte seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

57)

„õhuvoolu nimikiirus” – õhuvoolu kiirus [m3/h], mis on mõõdetud ruumis asuva ja/või (vajaduse korral) väljas asuva kliimaseadme õhuväljalaskeava juures jahutamise (või jahutamisfunktsioonita seadme korral kütmise) nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

58)

„jahutamise nimisisendvõimsus” (PEER ) – seadme elektriline sisendvõimsus [kW] jahutamisel nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

59)

„kütmise nimisisendvõimsus” (PCOP ) – seadme elektriline sisendvõimsus [kW] kütmisel nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

60)

„ühe kanaliga seadme ja kahe kanaliga seadme elektritarbimine” (vastavalt QSD või QDD ) – ühe kanaliga või kahe kanaliga kliimaseadme elektritarbimine jahutamisel ja/või kütmisel (vastavalt vajadusele) [ühe kanaliga: kWh/h; kahe kanaliga: kWh/a];

61)

„võimsuse suhtarv” – kõikide töötavate siseruumikliimaseadmete deklareeritud jahutamisvõimsuse (või -kütmisvõimsuse) ja väljas asuva kliimaseadme jahutamise (või kütmise) deklareeritud võimsuse suhtarv nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

62)

„ventilaatori suurim õhuvoolukiirus” (F) – olmeventilaatori maksimumile seatud õhuvoolu kiirus [m3/min], mis on mõõdetud ventilaatori väljalaskeava juures, kui pööramismehhanism (kui see on olemas) on lülitatud välja;

63)

„pööramismehhanism” – olmeventilaatori omadus muuta ventilaatori töötamise ajal automaatselt õhuvoolu suunda;

64)

„ventilaatori helivõimsustase” – olmeventilaatori väljalaskepoolel suurimal voolukiirusel mõõdetud A-korrigeeritud helivõimsustase;

65)

„ventilaatori aktiivse seisundi tunnid” (HCE ) – tundide arv aastas [h/a], mille jooksul olmeventilaator eeldatavalt töötab ventilaatori suurima voolukiiruse juures, vt II lisa tabel 4.

2.   MINIMAALSE ENERGIATÕHUSUSE, VÄLJALÜLITATUD SEISUNDI JA OOTESEISUNDI SUURIMA ELEKTRITARBIMISE NING MAKSIMAALSE HELIVÕIMSUSTASEME NÕUDED

a) Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad alates 1. jaanuarist 2013 tabelites 1, 2 ja 3 esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed ning olmeventilaatorid vastavad tabelis 2 ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi kohta esitatud nõuetele. Minimaalse energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.



Tabel 1

Minimaalse energiatõhususe nõuded

 

Kahe kanaliga kliimaseadmed

Ühe kanaliga kliimaseadmed

EERrated

COPrated

EERrated

COPrated

Kui külmutusvahendi GWP > 150

2,40

2,36

2,40

1,80

Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150

2,16

2,12

2,16

1,62



Tabel 2

Nõuded ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete elektritarbimise kohta väljalülitatud seisundis ja ooteseisundis

Väljalülitatud seisund

Seadme elektritarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 1,00 W.

Ooteseisund

Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi taasaktiveerimist või taasaktiveerimist koos seda võimaldavat seisundit käsitleva teabe kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.

Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimist koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 2,00 W.

Oote- ja/või väljalülitatud seisundi kättesaadavus

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Tabel 3

Maksimaalse helivõimsustaseme nõuded

Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)

65

b) Kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastavad alates 1. jaanuarist 2013 tabelites 4 ja 5 esitatud minimaalse energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse taseme nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Energiatõhususe nõuete puhul arvestatakse II lisas tabelis 3 täpsustatud projekteerimise võrdlustingimusi, kusjuures vajaduse korral kasutatakse nn keskmist küttehooaega käsitlevaid andmeid. Helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.



Tabel 4

Minimaalse energiatõhususe nõuded

 

SEER

SCOP

(keskmine kütmishooaeg)

Kui külmutusvahendi GWP > 150

3,60

3,40

Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150

3,24

3,06



Tabel 5

Maksimaalse helivõimsustaseme nõuded

Nimivõimsus ≤ 6 kW

6 < nimivõimsus ≤ 12 kW

Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)

Helivõimsuse tase väljas, dB(A)

Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)

Helivõimsuse tase väljas, dB(A)

60

65

65

70

c) Kliimaseadmed vastavad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises tabelis esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Muude kliimaseadmete kui ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed energiatõhususe nõuded on kehtestatud II lisas tabelis 3 täpsustatud projekteerimise võrdlustingimuste jaoks, kusjuures vajaduse korral kasutatakse nn keskmist küttehooaega käsitlevaid andmeid. Energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.



Tabel 6

Minimaalse energiatõhususe nõuded

 

Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed

Kahe kanaliga kliimaseadmed

Ühe kanaliga kliimaseadmed

SEER

SCOP

(keskmine kütmishooaeg)

EERrated

COPrated

EERrated

COPrated

Kui külmutusvahendi GWP > 150 ja võimsus < 6 kW

4,60

3,80

2,60

2,60

2,60

2,04

Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150 ja võimsus < 6 kW

4,14

3,42

2,34

2,34

2,34

1,84

Kui külmutusvahendi GWP > 150 ja võimsus on 6–12 kW

4,30

3,80

2,60

2,60

2,60

2,04

Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150 ja võimsus on 6–12 kW

3,87

3,42

2,34

2,34

2,34

1,84

d) Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed ning olmeventilaatorid vastavad alates 1. jaanuarist 2014 tabelis 7 esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale.



Tabel 7

Väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi suurima elektritarbimise nõuded

Väljalülitatud seisund

Seadme elektritarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 0,50 W.

Ooteseisund

Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi taasaktiveerimist või taasaktiveerimist koos seda võimaldavat seisundit käsitleva teabe kuvamisega, ei tohi ületada 0,50 W.

Seadme energiatarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.

Oote- ja/või väljalülitatud seisundi kättesaadavus

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Toitehaldus

Kui seade ei täida põhifunktsiooni või kui selle funktsioonidest ei sõltu muud energiat tarbivad tooted, peab seade, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega, võimaldama toitehaldusfunktsiooni või sellega samaväärset funktsiooni, mis lülitab seadme selle kavandatud kasutust silmas pidades võimalikult lühikese aja jooksul automaatselt:

— ooteseisundisse või

— väljalülitatud seisundisse või

— muusse seisundisse, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Toitehaldusfunktsioon tuleb aktiveerida enne tarnimist.

3.   TOOTEKIRJELDUSE NÕUDED

a) Alates 1. jaanuarist 2013 esitatakse kliimaseadmeid ja olmeventilaatoreid käsitlev teave, millele on osutatud järgmistes punktides ja mis on arvutatud vastavalt II lisale:

i) toote tehnilises dokumentatsioonis,

ii) kliimaseadmete ja olmeventilaatorite tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel.

b) Kliimaseadmete või olmeventilaatorite tootja esitab turujärelevalve laborile nõudmise korral vajaliku teabe seadme seadete kohta, mida on kasutatud deklareeritud võimsuste, SEER/EERi ja SCOP/COPi väärtuste ning tõhususväärtuste määramisel, ja kontaktandmed sellise teabe saamiseks.

c) Teabenõuded muude kliimaseadmete kohta kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed.



Tabel 1

Teabenõuded (1)

(kümnendkohtade arv lahtris osutab esitatavate andmete nõutavale täpsusele)

Funktsioon (märkida, kui on olemas)

Kui funktsioon hõlmab kütmist: märkida kütmishooaeg, mille kohta on esitatud teave. Näidatud väärtused peavad kehtima korraga ainult ühe kütmishooaja kohta. Esitage andmed vähemalt keskmise kütmishooaja kohta.

jahutamine

Jah/Ei

Keskmine

(kohustuslik)

Jah/Ei

kütmine

Jah/Ei

Soojem

(kui on määratud)

Jah/Ei

 

Külmem

(kui on määratud)

Jah/Ei

Näitaja

tähis

väärtus

ühik

Näitaja

tähis

väärtus

ühik

Projekteeritud koormus

Hooajaline tõhusus

jahutamine

Pdesignc

x,x

kW

jahutamine

SEER

x,x

kütmine/keskmine

Pdesignh

x,x

kW

kütmine/keskmine

SCOP/A

x,x

kütmine/soojem

Pdesignh

x,x

kW

kütmine/soojem

SCOP/W

x,x

kütmine/jahedam

Pdesignh

x,x

kW

kütmine/jahedam

SCOP/C

x,x

Jahutamise nimivõimsus (1) ruumitemperatuuril 27(19) °C ja välistemperatuuril Tj

Energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtus (1) ruumitemperatuuril 27(19) °C ja välistemperatuuril Tj

Tj = 35 °C

Pdc

x,x

kW

Tj = 35 °C

EERd

x,x

Tj = 30 °C

Pdc

x,x

kW

Tj = 30 °C

EERd

x,x

Tj = 25 °C

Pdc

x,x

kW

Tj = 25 °C

EERd

x,x

Tj = 20 °C

Pdc

x,x

kW

Tj = 20 °C

EERd

x,x

Kütmise deklareeritud võimsus (1) / keskmine hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (1) / keskmine hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Tj = – 7 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = – 7 °C

COPd

x,x

Tj = 2 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 2 °C

COPd

x,x

Tj = 7 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 7 °C

COPd

x,x

Tj = 12 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 12 °C

COPd

x,x

Tj = bivalentne temperatuur

Pdh

x,x

kW

Tj = bivalentne temperatuur

COPd

x,x

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

Pdh

x,x

kW

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

COPd

x,x

Kütmise deklareeritud võimsus (1) / soojem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (1) / soojem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Tj = 2 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 2 °C

COPd

x,x

Tj = 7 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 7 °C

COPd

x,x

Tj = 12 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 12 °C

COPd

x,x

Tj = bivalentne temperatuur

Pdh

x,x

kW

Tj = bivalentne temperatuur

COPd

x,x

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

Pdh

x,x

kW

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

COPd

x,x

Kütmise deklareeritud võimsus (1) / külmem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (1) / külmem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj

Tj = – 7 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = – 7 °C

COPd

x,x

Tj = 2 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 2 °C

COPd

x,x

Tj = 7 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 7 °C

COPd

x,x

Tj = 12 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = 12 °C

COPd

x,x

Tj = bivalentne temperatuur

Pdh

x,x

kW

Tj = bivalentne temperatuur

COPd

x,x

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

Pdh

x,x

kW

Tj = töötemperatuuri piirväärtus

COPd

x,x

Tj = – 15 °C

Pdh

x,x

kW

Tj = – 15 °C

COPd

x,x

Bivalentne temperatuur

Töötemperatuuri piirväärtus

kütmine/keskmine

Tbiv

x

°C

kütmine/keskmine

Tol

x

°C

kütmine/soojem

Tbiv

x

°C

kütmine/soojem

Tol

x

°C

kütmine/jahedam

Tbiv

x

°C

kütmine/jahedam

Tol

x

°C

Võimsus tsüklivahemikus

Tõhusus tsüklivahemikus

jahutamise korral

Pcycc

x,x

kW

jahutamise korral

EERcyc

x,x

kütmise korral

Pcych

x,x

kW

kütmise korral

COPcyc

x,x

Jahutamise kaokoefitsient (2)

Cdc

x,x

Kütmise kaokoefitsient (2)

Cdh

x,x

Elektriline sisendvõimsus muudes seisundites kui aktiivne seisund

Aastane elektritarbimine

väljalülitatud seisund

POFF

x,x

kW

jahutamine

QCE

x

kWh/a

ooteseisund

PSB

x,x

kW

kütmine/keskmine

QHE

x

kWh/a

termostaadi poolt välja lülitatud seisund

PTO

x,x

kW

kütmine/soojem

QHE

x

kWh/a

karterikütte seisund

PCK

x,x

kW

kütmine/jahedam

QHE

x

kWh/a

Võimsuse juhtimine (näidake üks kolmest võimalusest)

Muud näitajad

fikseeritud

Jah/Ei

Helivõimsustase (ruumis/väljas)

LWA

x,x / x,x

dB(A)

astmeline

Jah/Ei

Omadused, mis võivad tekitada globaalset soojenemist

GWP

x

CO2-ekv-kg

muudetav

Jah/Ei

Õhuvoolu nimiväärtus (ruumis/väljas)

x / x

m3/h

Täiendava teabe saamiseks pöörduda:

tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

(1)   Multisplit-seadmete korral esitatakse andmed võimsuse suhtarvu 1 juures.

(*1)   Astmelise võimsusejuhtimisega seadmete korral esitatakse kaks kaldjoonega (/) eraldatud väärtust osade „Seadme deklareeritud võimsus” ja „Seadme deklareeritud EER/COP” igas lahtris.

(*2)   Kui valitakse vaikeväärtus Cd = 0,25, ei nõuta tsüklikatset (selle tulemusi). Muudel juhtudel on vaja esitada kas kütmis- või jahutamistsükli katsetamise tulemused.

Tootja esitab tabelis 1 nõutava teabe toote tehnilises dokumentatsioonis niivõrd, kuivõrd see on oluline funktsionaalsuse seisukohast. Seadmete korral, mille võimsuse juhtimine on märgitud astmelisena, esitatakse osa „Deklareeritud võimsus” igas lahtris kaldjoonega (/) eraldatult kaks väärtust, kõrgeim ja madalaim, mis tähistatakse „hi/lo”.

d) Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete kohta nõutav teave.

Ühe kanaliga kliimaseadmed tähistatakse pakendil ja nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt esitatavates toote dokumentides ja reklaammaterjalides nimetusega „kohalikud kliimaseadmed”.

Tootja esitab järgmises tabelis kirjeldatud teabe.



Tabel 2

Nõutav teave

Mudel(id), mille kohta on esitatud järgnev teave

[täita vastavalt vajadusele]

Kirjeldus

Tähis

Väärtus

Ühik

Jahutamise nimivõimsus

Prated jahutamise korral

[x,x]

kW

Kütmise nimivõimsus

Prated kütmise korral

[x,x]

kW

Jahutamise nimisisendvõimsus

PEER

[x,x]

kW

Kütmise nimisisendvõimsus

PCOP

[x,x]

kW

Energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus

EERd

[x,x]

Jõudluskoefitsiendi nimiväärtus

COPd

[x,x]

Elektritarbimine termostaadi poolt välja lülitatud seisundis

PTO

[x,x]

W

Elektritarbimine ooteseisundis

PSB

[x,x]

W

Ühe kanaliga (SD) / kahe kanaliga (DD) seadmete elektritarbimine

(näidata eraldi jahutamise ja kütmise jaoks)

DD: QDD

DD: [x]

DD: kWh/a

SD: QSD

SD: [x,x]

SD: kWh/h

Helivõimsustase

LWA

[x]

dB(A)

Omadused, mis võivad tekitada globaalset soojenemist

GWP

[x]

CO2-ekv-kg

Täiendava teabe saamiseks pöörduda:

tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

e) Olmeventilaatorite kohta nõutav teave.

Tootja esitab järgmises tabelis kirjeldatud teabe.



Tabel 3

Nõutav teave

Mudel(id), mille kohta on esitatud alljärgnev teave

[täita vastavalt vajadusele]

Kirjeldus

Tähis

Väärtus

Ühik

Suurim ventilaatori voolukiirus

F

[x,x]

m3/min

Ventilaatori sisendvõimsus

P

[x,x]

W

Tõhususväärtus

SV

[x,x]

(m3/min)/W

Elektritarbimine ooteseisundis

PSB

[x,x]

W

Ventilaatori helivõimsustase

LWA

[x]

dB(A)

Suurim õhuvoolu kiirus

c

[x,x]

m/s

Tõhususväärtuse mõõtmisstandard

[siin tuleb esitada viide kasutatud mõõtmisstandardile]

Täiendava teabe saamiseks pöörduda:

tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.




II LISA

Mõõtmised ja arvutused

1. Käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimiseks ja selle tõendamiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava meetodiga, mille mõõtmisviga peetakse väikseks. Need vastavad kõikidele järgmistele tehnilistele parameetritele.

2. Hooajalise energiatarbimise ning hooajalise energiatõhususe suhtarvu (SEER) ja hooajalise jõudluskoefitsiendi (SCOP) mõõtmisel võetakse arvesse järgmist:

a) Euroopa jahutamis- ja kütmishooajad, mis on kindlaks määratud tabelis 1;

b) projekteerimise võrdlustingimused, mis on kindlaks määratud tabelis 3;

c) elektrienergia tarbimine kõikide asjakohaste käitamisseisundite korral, kasutades tabelis 4 esitatud ajavahemikke;

d) energiatõhususe kadu, mida tekitab tsüklisse minek ja tsüklist väljumine (kui see on asjakohane), olenevalt jahutamis- ja/või kütmisvõimsuse juhtimise tüübist;

e) hooajaliste jõudluskoefitsientide parandused tingimustes, kus kütmisvõimsus ei vasta vajalikule kütmiskoormusele;

f) varukütteseadme (kui see on asjakohane) panus seadme kütmisrežiimi hooajalise tõhususe arvutamisel.

3. Kui teatavat mudelit, mis kujutab endast ruumis ja väljas asuvate seadmete kombinatsiooni, käsitlev teave on saadud muude kombinatsioonide alusel tehtud arvutuste ja/või muude kombinatsioonide ekstrapoleerimise teel, peaksid dokumentides olema esitatud nende arvutuste ja/või ekstrapoleerimise üksikasjad ning tehtud arvutuste täpsuse tõendamiseks sooritatud katsed (üksikasjad mitmest seadmest koosneva süsteemi toime arvutamise matemaatilise mudeli ja selle mudeli täpsuse tõendamiseks tehtud mõõtmiste kohta).

4. Energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus (EERrated) ja vajaduse korral jõudluskoefitsiendi nimiväärtus (COPrated) ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete jaoks määratakse nimiväärtuste määramise standardtingimustes, mis on esitatud alljärgnevas tabelis 2.

5. Jahutamiseks (ja/või kütmiseks) kuluva elektrienergia hooajalise tarbimise arvutamisel võetakse arvesse kõikide asjakohaste käitamisseisundite elektrienergiatarbimist, nagu on määratletud järgnevas tabelis 3, kasutades alljärgnevas tabelis 4 määratletud käitamistunde.

6. Olmeventilaatorite tõhusus määratakse suhtarvuna, mille leidmiseks seadme õhuvoolu nimikiirus jagatakse seadme elektrilise nimisisendvõimsusega.

Tabel 1

Jahutamis- ja kütmishooaegade temperatuuriintervallid (j = intervalli indeks, Tj = välistemperatuur, hj = asjaomase intervalli tundide arv aastas), kus db on kuiva termomeetri temperatuur



JAHUTAMISHOOAEG

j

#

Tj

°C

db

hj

h/aasta

1

17

205

2

18

227

3

19

225

4

20

225

5

21

216

6

22

215

7

23

218

8

24

197

9

25

178

10

26

158

11

27

137

12

28

109

13

29

88

14

30

63

15

31

39

16

32

31

17

33

24

18

34

17

19

35

13

20

36

9

21

37

4

22

38

3

23

39

1

24

40

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku tunde

2 602



KÜTMISHOOAEG

j

#

Tj

°C

db

hj

h/aasta

keskmine

soojem

külmem

1…8

– 30…– 23

0

0

0

9

-22

0

0

1

10

-21

0

0

6

11

-20

0

0

13

12

-19

0

0

17

13

-18

0

0

19

14

-17

0

0

26

15

-16

0

0

39

16

-15

0

0

41

17

-14

0

0

35

18

-13

0

0

52

19

-12

0

0

37

20

-11

0

0

41

21

-10

1

0

43

22

-9

25

0

54

23

-8

23

0

90

24

-7

24

0

125

25

-6

27

0

169

26

-5

68

0

195

27

-4

91

0

278

28

-3

89

0

306

29

-2

165

0

454

30

-1

173

0

385

31

0

240

0

490

32

1

280

0

533

33

2

320

3

380

34

3

357

22

228

35

4

356

63

261

36

5

303

63

279

37

6

330

175

229

38

7

326

162

269

39

8

348

259

233

40

9

335

360

230

41

10

315

428

243

42

11

215

430

191

43

12

169

503

146

44

13

151

444

150

45

14

105

384

97

46

15

74

294

61

Kokku tunde

4 910

3 590

6 446



Tabel 2

Nimiväärtuste määramise standardtingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga

(märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)

Seade

Funktsioon

Ruumitemperatuur

(°C)

Välistemperatuur

(°C)

kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga kliimaseadmed

jahutamine

27 (19)

35 (24)

kütmine

20 (kuni 15)

7(6)

ühe kanaliga kliimaseadmed

jahutamine

35 (24)

35 (24) (1)

kütmine

20 (12)

20 (12) (1)

(*1)   Ühe kanaliga kliimaseadme korral ei suunata kondensaatorisse (aurustisse) jahutamise (kütmise) ajal mitte välisõhku, vaid siseruumis olevat õhku.



Tabel 3

Projekteerimise võrdlustingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga

(märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)

Funktsioon/hooaeg

Ruumitemperatuur

(°C)

Välistemperatuur

(°C)

Bivalentne temperatuur

(°C)

Töötemperatuuri piirväärtus

(°C)

 

Tin

Tdesignc/Tdesignh

Tbiv

Tol

jahutamine

27 (19)

Tdesignc = 35 (24)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

kütmine/keskmine

20 (15)

Tdesignh = – 10 (– 11)

kuni 2

kuni – 7

kütmine/soojem

Tdesignh = 2 (1)

kuni 7

kuni 2

kütmine/jahedam

Tdesignh = – 22 (– 23)

kuni – 7

kuni – 15



Tabel 4

Elektritarbimise arvutamisel kasutatavad käitamistunnid seadmetüüpide ja käitamisrežiimide järgi

Seadmetüüp/funktsioon

(kui kohaldatakse)

Ühik

Kütmishooaeg

Sisselülitatud seisund

Termostaadi poolt välja lülitatud seisund

Ooteseisund

Väljalülitatud seisund

Karterikütte seisund

 

 

 

jahutamine: HCE

kütmine: HHE

HTO

HSB

HOFF

HCK

Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed

Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon

h/aasta

 

350

221

2 142

5 088

7 760

Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid

jahutamine

h/aasta

 

350

221

2 142

0

2 672

kütmine

h/aasta

keskmine

1 400

179

0

0

179

soojem

1 400

755

0

0

755

külmem

2 100

131

0

0

131

Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon

h/aasta

keskmine

1 400

179

0

3 672

3 851

soojem

1 400

755

0

4 345

4 476

külmem

2 100

131

0

2 189

2 944

Kahe kanaliga kliimaseade

Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon

h/60 min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid

jahutamine

h/60 min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

kütmine

h/60min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon

h/60min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

Ühe kanaliga kliimaseade

jahutamine

h/60 min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

kütmine

h/60 min

 

1

puudub

puudub

puudub

puudub

▼M1




III LISA

Toote vastavuse kontrollimine turujärelevalveasutuste poolt

Käesolevas lisas kindlaks määratud lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja ega tarnija ei tohi neid kasutada, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi või tõlgendada väärtusi selliselt, et need oleksid nõuetega vastavuses või näitaksid nende toodete tõhususnäitajaid paremana.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.

1) Liikmesriigi ametiasutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist.

2) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a) kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohaselt tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja või importija seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning

b) kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui tootja või tarnija avaldatud mis tahes nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja või importija seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c) kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad ühte seadet teatavast mudelist, vastavad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katse käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 1 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

3) Kui punkti 2 alapunktides a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4) Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi ametiasutus katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet.

5) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 1 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6) Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7) Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad II lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutamismeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 1 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud korda. Muid lubatud hälbeid, nt ühtlustatud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ette nähtuid, ei kasutata.



Tabel 1

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sesoonne energiatõhusustegur [termin on muutunud, mujal määruses „hooajaline energiatõhususe suhtarv”] (SEER)

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest olla üle 8 % väiksem.

Sesoonne kasutegur [termin on muutunud, mujal määruses „hooajaline jõudluskoefitsient”] (SCOP)

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 8 % väiksem.

Energiatarbimine puhkeseisundis [termin on muutunud, mujal määruses „väljalülitatud seisund”]

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Elektritarbimine ooteseisundis

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Energiatõhusustegur [termin on muutunud, mujal määruses „energiatõhususe suhtarv”] (EER rated)

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Kasutegur [termin on muutunud, mujal määruses „jõudluskoefitsient”] (COP rated)

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Müravõimsustase [termin on muutunud, mujal määruses „helivõimsustase”]

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2 dBA suurem.

▼B




IV LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kliimaseadmete energiatõhususe indeksi seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused kliimaseadmete turul järgmised:



Kliimaseadmete võrdlusandmed

Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed

Kahe kanaliga kliimaseade

Ühe kanaliga kliimaseade

SEER

SCOP

EER

COP

EER

COP

8,50

5,10

3,00  (1)

3,15

3,15  (1)

2,60

(*1)   Aurustamisega jahutavate ühe kanaliga kliimaseadmete tõhususe alusel.

Võrdlusväärtus külmutusaine ülemaailmset kliimasoojenemist soodustava mõju kohta on GWP ≤ 20.



( 1 ) IPCC Third Assessment Climate Change 2001. A Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC: kliimamuutuse kolmas hindamisaruanne. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruanne): http://www.ipcc.ch/publications_and_data/publications_and_data_reports.shtml

( 2 ) Climate Change, The IPCC Scientific Assessment (Kliimamuutus: IPCC teaduslik hinnang), J.T Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.) Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.

( 3 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

Top