Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 02011R1178-20191221

Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (30/10/2022)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1178/2019-12-21

02011R1178 — ET — 21.12.2019 — 012.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011,

3. november 2011,

millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 311 25.11.2011, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 290/2012, 30. märts 2012,

  L 100

1

5.4.2012

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 70/2014, 27. jaanuar 2014,

  L 23

25

28.1.2014

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 245/2014, 13. märts 2014,

  L 74

33

14.3.2014

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/445, 17. märts 2015,

  L 74

1

18.3.2015

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/539, 6. aprill 2016,

  L 91

1

7.4.2016

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1065, 27. juuli 2018,

  L 192

31

30.7.2018

►M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1119, 31. juuli 2018,

  L 204

13

13.8.2018

►M8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1974, 14. detsember 2018,

  L 326

1

20.12.2018

►M9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/27, 19. detsember 2018,

  L 8

1

10.1.2019

►M10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/430, 18. märts 2019,

  L 75

66

19.3.2019

►M11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1747 15. oktoober 2019,

  L 268

23

22.10.2019


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 230, 25.8.2012, lk  5 (1178/2011)

►C2

Parandus, ELT L 149, 13.6.2017, lk  98 (nr 1178/2011)



▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1178/2011,

3. november 2011,

millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad seoses järgmiste aspektidega:

1) 

eri pädevusmärked piloodilubadel, lubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning lubadele piirangute kehtestamise tingimused, loaomanike õigused ja kohustused, liikmesriikide kehtivate piloodi- ja pardainsenerilubade piloodilubadeks muutmise tingimused ning kolmandates riikides väljaantud lubade tunnustamise tingimused;

2) 

lennukoolituse ja lennutreeningu korraldamise ning pilootide oskuste hindamise eest vastutavate isikute sertifitseerimine;

▼M11

3) 

pilootide eri tervisetõendid, tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning tõenditele piirangute kehtestamise tingimused, tervisetõendite omanike õigused ja kohustused;

▼B

4) 

lennundusarstide sertifitseerimine ning tingimused, mille alusel võivad üldarstid tegutseda lennundusarstina;

5) 

salongipersonali liikmete korrapärane lennundusmeditsiiniline hindamine ja sellise hindamise eest vastutavate isikute kvalifikatsioon;

▼M1

6) 

salongitöötaja tunnistuste väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise tingimused ning salongitöötaja tunnistuste omanike õigused ja kohustused;

7) 

tingimused, mida kohaldatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskondade kvalifitseerimist teostavate piloodikoolitusorganisatsioonide sertifikaatide ja lennundusmeditsiinilisi hindamisi teostavate lennundusmeditsiinikeskuste sertifikaatide väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise suhtes;

8) 

lennutreeningseadmete sertifitseerimise ning kõnealuseid seadmeid käitavate ja kasutavate organisatsioonide sertifitseerimise suhtes kohaldavad nõuded;

9) 

haldus- ja juhtimissüsteemi suhtes kohaldatavad nõuded, mida liikmesriigid, amet ja asjaomased organisatsioonid lõigetes 1–8 osutatud eeskirjade puhul peavad järgima.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„FCL osa kohane luba” – I lisas esitatud nõuetele vastav lennumeeskonnaliikmete luba;

2)

„JAR-nõuded” – Ühinenud Lennuametite vastuvõetud ühtsed lennundusnõuded, mida kohaldatakse alates 30. juunist 2009;

3)

„kergõhusõidukipiloodi luba (LAPL)” – määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 7 osutatud harrastuspiloodi luba;

▼M11 —————

▼B

5)

„JAR-nõuetele mittevastav luba” – piloodiluba, mille on välja andnud siseriiklike õigusaktide kohaselt liikmesriik, mida ei ole soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks seoses asjakohaste JAR-nõuetega;

6)

„arvestamine” – varasema kogemuse või kvalifikatsiooni tunnustamine;

7)

„arvestusaruanne” – aruanne, mille alusel võib tunnustada varasemaid kogemusi või kvalifikatsiooni;

8)

„muutmisaruanne” – aruanne, mille alusel võib loa muuta FCL osa kohaseks loaks;

▼M11 —————

▼M1

11)

„salongitöötaja” – lennumeeskonda ja tehnilisse meeskonda mittekuuluv nõuetekohase kvalifikatsiooniga meeskonnaliige, kelle käitaja on määranud täitma lennutegevuse ajal reisijate ja lennu ohutusega seotud ülesandeid;

12)

„õhusõiduki meeskond” – lennumeeskond ja salongipersonal;

▼M11 —————

▼M7

14)

„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)” – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;

15)

„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMoC)” – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

16)

„sertifitseeritud koolitusorganisatsioon (ATO)” – organisatsioon, kellel on õigus korraldada piloodikoolitusi artikli 10a lõike 1 esimese lõigu kohaselt välja antud tunnistuse alusel;

17)

„instrumentaallennu esmaimitaator (BITD)” – maapealne treeningseade, mis kujutab teatava lennukiklassi piloodiõpilase töökohta, mille juurde võivad kuuluda ekraanile projitseeritud instrumendipaneelid ja vedruga juhtimisseadmed, mis annavad ettekujutuse vähemalt instrumentaallennu protseduurilistest aspektidest;

18)

„sertifitseerimistingimused (CS)” – ameti vastu võetud tehnilised standardid, mida organisatsioonid saavad kasutada sertifitseerimiseks;

19)

„lennuinstruktor (FI)” – instruktor, kellel on õigus anda õhusõidukiga koolitust vastavalt I lisa (FCL osa) J alajaole;

20)

„lennutreeningseade (FSTD)” –

pilootide treeningseade, mis on:

a) 

lennukite puhul lennu täisimitaator (FFS), lennuelementide imitaator (FTD), lennuimitaator (FNPT) või instrumentaallennu esmaimitaator (BITD);

b) 

kopterite puhul lennu täisimitaator (FFS), lennuelementide imitaator (FTD) või lennuimitaator (FNPT);

21)

„lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon” – vastavusdokumendis kindlaks määratud lennutreeningseadme (FSTD) tehniliste võimaluste tase;

22)

„peamine tegevuskoht” – organisatsiooni peakontor või registreeritud asukoht, mille kaudu juhitakse käesolevas määruses osutatud toiminguid ja kus toimub nendega seotud põhiline finantsjuhtimine;

▼M9

22a)

„ARO.RAMP” – lennutegevuse määruse II lisa RAMP-alajagu;

22b)

„automaatselt valideeritud” – riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennumeeskonnaliikme luba tunnustatakse ilma formaalsusteta kõnealuse loa ICAO liites loetletud ICAO lepinguosalise riigi poolt;

22c)

„ICAO liide” – Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud automaatselt valideeritud lennumeeskonnaliikme loa liide, mida on nimetatud lennumeeskonnaliikme loa punktis XIII;

▼M7

23)

„lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG)” – dokument, mille eesmärk on tõendada, et lennutreeningseadme (FSTD) lennu- ja juhitavusomadused vastavad ettenähtud piires simuleerimisel õhusõiduki, lennukiklassi või kopteritüübi omadele ning täidetud on kõik kohaldatavad nõuded. Lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG) sisaldab nii õhusõiduki, lennukiklassi või kopteritüübi andmeid kui ka valideerimiseks kasutatud lennutreeningseadme (FSTD) andmeid;

24)

„deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon (DTO)” – organisatsioon, kellel on õigus korraldada piloodikoolitusi artikli 10a lõike 1 teise lõigu kohaselt välja antud deklaratsiooni alusel;

25)

„DTO koolitusprogramm” – deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni välja antud dokument, milles kirjeldatakse üksikasjalikult asjaomase deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni pakutavat koolituskursust.

▼M3

Artikkel 3

Piloodi load ja tervisetõendid

1.  Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, peavad määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 4 lõikes 5 osutatud õhusõidukite piloodid järgima käesoleva määruse I ja IV lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

2.  Olenemata loaomanike õigustest, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, võivad käesoleva määruse I lisa B või C alajao kohaselt välja antud piloodilubade omanikud teha määruse (EL) nr 965/2012 artikli 6 lõikes 4a osutatud lende. See ei mõjuta kohustust järgida mis tahes täiendavaid nõudeid reisijateveo või käesoleva määruse I lisa B või C alajaos kindlaks määratud ärilise lennutegevuse arendamise kohta.

▼B

Artikkel 4

Kehtivad riiklikud piloodiload

▼M11 —————

▼B

2.  JAR-nõuetele mittevastavad load, sh mis tahes seotud pädevusmärked, tõendid/tunnistused ning load ja/või kvalifikatsioon, mille liikmesriik on välja andnud või mida ta on tunnustanud enne käesoleva määruse kohaldamist, muudab loa väljaandnud liikmesriik FCL osa kohasteks lubadeks.

3.  JAR-nõuetele mittevastavad load muudetakse FCL osa kohasteks lubadeks ning seonduvad pädevusmärked või tõendid/tunnistused kooskõlas:

a) 

II lisa sätetega või

b) 

muutmisaruandes esitatuga.

4.  Muutmisaruanne peab vastama järgmistele tingimustele:

a) 

selle koostab piloodiloa väljaandnud liikmesriik, konsulteerides Euroopa Lennundusohutusametiga (edaspidi „amet”);

b) 

selles kirjeldatakse siseriiklikke nõudeid, mille alusel piloodiluba välja anti;

c) 

kirjeldatakse pilootidele antud õiguste ulatust;

d) 

sinna märgitakse, millised varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamist käsitlevad I lisa nõuded loetakse täidetuks;

e) 

sinna märgitakse mis tahes piirangud, mis tuleb lisada FCL osa kohastele lubadele, ja mis tahes nõuded, mida piloot peab kõnealuste piirangute tühistamiseks täitma.

5.  Muutmisaruanne sisaldab kõikide selliste dokumentide koopiaid, mille abil tõendatakse lõike 4 punktides a–e sätestatud asjaolusid, sh asjakohaste siseriiklike nõuete ja menetluste koopiad. Muutmisaruande koostamisel on liikmesriikide eesmärk võimaldada pilootidel jätkata oma senist tegevust võimalikult suures ulatuses.

▼M11

6.  Olenemata lõikest 3 muudetakse klassipädevusinstruktori tunnistuse või kontrollpiloodi tunnistuse omaniku õigus käitada kõrgtehnilisi keerukaid ühepiloodilennukeid ühepiloodilennukite tüübipädevusinstruktori või kontrollpiloodi tunnistuseks.

▼M10

7.  Liikmesriik võib anda LAPLi koolituskursust läbivale piloodiõpilasele loa kasutada piiratud õigusi ilma järelevalveta enne, kui õpilane on täitnud kõik LAPLi väljaandmiseks vajalikud nõuded, järgmistel tingimustel:

a) 

õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse koolituse mahtu, mille piloot peab vastava pädevuse omandamiseks läbima;

b) 

õigusi kohaldatakse ainult järgmise suhtes:

i) 

loa andnud liikmesriigi territoorium tervikuna või osa sellest;

ii) 

loa andnud liikmesriigis registreeritud õhusõiduk;

iii) 

purilennukid, õhupallid ning ühe kolbmootoriga lennukid ja kopterid, mille maksimaalne stardimass ei ületa 2 000 kg;

c) 

LAPLi väljaandmist taotleva loaomaniku puhul võetakse arvesse liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni soovituse alusel läbiviidud koolitust;

d) 

liikmesriik esitab komisjonile ja ametile korrapäraselt iga kolme aasta järel aruande ja ohutusriskide hinnangu;

e) 

liikmesriigid jälgivad käesoleva lõike alusel väljaantud lubade kasutamist, et tagada lennundusohutuse vastuvõetav tase ning võtta kõrgenenud ohutusriski või mõne muu ohutusalase probleemi avastamise korral asjakohaseid meetmeid.

▼M3

8.  Kuni ►M10  8. aprillini 2021 ◄ võib liikmesriik järgmistel tingimustel anda piloodile välja loa kasutada konkreetseid piiratud õigusi lennukite käitamiseks instrumentaallennureeglite kohaselt enne, kui asjaomane piloot vastab kõikidele käesoleva määruse kohase instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks sätestatud nõuetele:

a) 

liikmesriik annab vastava loa välja ainult siis, kui asjaomases piirkonnas on selleks konkreetne vajadus, mida ei ole võimalik käesoleva määrusega kehtestatud pädevusmärgete abil rahuldada;

b) 

loaga seotud õiguste ulatus põhineb ohutusriskide hindamisel asjaomase liikmesriigi poolt, võttes arvesse koolituse mahtu, mille piloot peab vastava pädevuse omandamiseks läbima;

c) 

loaga seotud õigusi võib teostada ainult asjaomase liikmesriigi õhuruumis või selle osades;

d) 

luba antakse välja taotlejale, kes on läbinud nõuetekohase koolituse kvalifitseeritud instruktori juhendamisel ja tõendanud nõutava pädevuse olemasolu kontrollpiloodile asjaomase liikmesriigi kehtestatud korras;

e) 

liikmesriik teatab komisjonile, EASA-le ja teistele liikmesriikidele asjaomase loa, sealhulgas oma põhjenduse ja ohutusriskide hindamise üksikasjad;

f) 

liikmesriik jälgib loaga seotud toiminguid, et tagada vastuvõetav ohutustase ja võtta nõuetekohaseid meetmeid mis tahes riski suurenemise või ohutusprobleemide puhul;

g) 

liikmesriik vaatab loa rakendamise ohutusaspektid läbi ja esitab komisjonile hiljemalt 8. aprilliks 2017 selle kohta aruande.

▼M6

9.  Enne 19. augustit 2018 välja antud lubade puhul peavad liikmesriigid hiljemalt 31. detsembriks 2022 vastama punkti ARA.FCL.200 muudetud Komisjoni määrusega (EL) 2018/1065 ( 1 ) alapunkti a teises lõigus sätestatud nõuetele.

▼M5

Artikkel 4a

Suutlikkusel põhineva navigatsiooni instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevad õigused

1.  Piloodid võivad lennata suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuri kohaselt üksnes siis, kui nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmab ka PBN-õigusi (edaspidi „IR/PBN”).

2.  Piloot saab IR/PBN-õigused, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a) 

piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava teoreetiliste teadmiste kursuse kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

b) 

piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava lennuõppe kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;

c) 

piloot on edukalt läbinud kas lennueksami kooskõlas I lisa (FCL-osa) 7. liitega või lennueksami või lennuoskustaseme kontrolli kooskõlas I lisa (FCL-osa) 9. liitega.

3.  Lõike 2 punktide a ja b nõuded loetakse täidetuks, kui pädev asutus leiab, et PBN-lendude alase koolituse käigus või end selliste lendudega kurssi viies omandatud pädevus on samaväärne lõike 2 punktides a ja b osutatud kursustel omandatud pädevusega ning kui piloot tõendab oma pädevust kontrollpilooti rahuldaval viisil lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami käigus.

4.  Pärast lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami läbimist tehakse märge PBN-pädevuse eduka tõendamise kohta piloodi lennuraamatusse või samaväärsesse dokumenti ja sellele kirjutab alla eksami või kontrolli läbiviinud kontrollpiloot.

5.  Kuni 25. augustini 2020 võivad ilma PBN-õigusteta instrumentaallennupädevusmärkega piloodid lennata üksnes sellistel marsruutidel ja sooritada üksnes selliseid lähenemisi, mille puhul PBN-õigusi ei nõuta, samuti ei nõuta neilt instrumentaallennupädevusmärke taastamise korral PBN-kandeid; pärast nimetatud kuupäeva nõutakse PBN-õigusi kõikide instrumentaallennupädevusmärgete puhul.

▼M8

Artikkel 4b

Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus

1.  Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus muutub järgmiste koolituskursuste kohustuslikuks osaks: teise piloodi loa (MPL) koolituskursus, lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursus, lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) koolituskursus ning koolituskursused järgmiste õhusõidukitega seotud klassi- või tüübipädevusmärgete saamiseks:

a) 

mitmepiloodilennul kasutatavad ühepiloodilennukid;

b) 

mitte-kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid;

c) 

kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid või

d) 

mitmepiloodilennukid

vastavalt I lisale (FCL osa).

2.  Lõikes 1 osutatud koolituskursuste puhul, mis algavad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis enne 20. detsembrit 2019, ei ole häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus kohustuslik tingimusel, et:

a) 

CPL(A), ATP(A) või MPL koolituskursus on muus osas läbitud vastavalt I lisale (FCL osa) ja lennueksam vastavalt I lisa (FCL osa) punktidele FCL.320 (CPL), FCL.620 (IR) või FCL.415.A (MPL) hiljemalt 20. detsembriks 2021 või

b) 

lennukitega seotud klassi- või tüübipädevusmärgete koolituskursus on muus osas läbitud vastavalt käesoleva määruse I lisale (FCL osa) ja lennueksam vastavalt käesoleva määruse I lisa (FCL osa) punkti FCL.725 alapunkti c teisele lõigule hiljemalt 20. detsembriks 2021.

Lõike 1 kohaldamiseks võib pädev asutus omaenda hinnangust lähtudes ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitusele tuginedes võtta arvesse enne 20. detsembrit 2019 läbitud, siseriiklikele koolitusnõuetele vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.

▼M11 —————

▼B

Artikkel 6

Katselendurikvalifikatsiooni muutmine

1.  Kui piloot on enne käesoleva määruse kohaldamist teinud 1. või 2. kategooria katselende, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 ( 2 ) lisas, või kui ta on koolitanud katselendureid, muudab talle katselendurikvalifikatsiooni välja andnud liikmesriik tema sellekohase tunnistuse katselennupädevuse märkeks vastavalt käesoleva määruse I lisale ja vajaduse korral katselennuinstruktori tunnistuseks.

2.  Muutmine toimub kooskõlas artikli 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastavas muutmisaruandes kehtestatuga.

Artikkel 7

Kehtivad riiklikud pardainseneriload

1.  Selleks et muuta Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud pardainseneriload FCL osa kohasteks lubadeks, esitavad loaomanikud taotluse loa väljaandnud liikmesriigile.

2.  Pardainseneriload muudetakse FCL osa kohasteks lubadeks kooskõlas artikli 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele vastava muutmisaruandega.

3.  Liinipiloodiloa taotlemise korral järgitakse I lisa punkti FCL.510.A alapunkti c alapunkti 2 sätteid varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamise kohta.

Artikkel 8

Kolmandate riikide lubade tunnustamise tingimused

▼M4

1.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 kohaldamist ning juhul, kui ELi ja kolmanda riigi vahel ei ole piloodilubade väljaandmist käsitlevaid lepinguid sõlmitud, võivad liikmesriigid tunnustada kolmandate riikide poolt või nende nimel välja antud lube, pädevusmärkeid või tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid vastavalt käesoleva määruse III lisa sätetele.

▼B

2.  FCL osa kohaste lubade taotlejad, kellel on juba vähemalt samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille kolmas riik on välja andnud vastavalt Chicago konventsiooni 1. lisale, vastavad kõikidele käesoleva määruse I lisa nõuetele, v.a kursuse kestus, mida võib lühendada, ning õppetundide arv ja eriväljaõppe tundide arv, mida võib vähendada.

3.  Liikmesriik, kellele piloot esitab taotluse, otsustab sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovituse alusel, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.

4.  Kolmanda riigi poolt või nimel Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud liinipiloodiloa omanikel, kes täidavad vastava õhusõidukikategooria liinipiloodiloa väljaandmiseks käesoleva määruse I lisa F alajaos ettenähtud kogemusalased nõuded, võib enne teooriaeksamit ja lennueksamit lugeda koolituse läbimise nõude täielikult täidetuks, kui kolmanda riigi luba sisaldab liinipiloodiloa oskuste eksamil kasutatava õhusõiduki kohta kehtivat tüübipädevusmärget.

5.  Lennuki ja kopteri puhul võib tüübipädevusmärke anda nendele FCL osa kohaste lubade omanikele, kes vastavad kolmandas riigis kõnealustele pädevusmärgete suhtes kehtestatud nõuetele. Sellised pädevusmärked kehtivad üksnes kõnealuses kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite puhul. Piirangu võib tühistada, kui piloot täidab III lisa punkti C.1 nõuded.

Artikkel 9

Enne käesoleva määruse kohaldamist alanud koolituse arvestamine

▼M11

1.  Seoses FCL osa kohaste lubade väljaandmisega vastavalt I lisale võetakse täielikult arvesse enne käesoleva määruse kohaldamist alanud ning JAR-nõuetele ja menetlustele vastavat koolitust, mis toimub selle liikmesriigi regulatiivse järelevalve all, mida on seoses asjakohaste JAR-nõuetega soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis, tingimusel et koolitus on lõppenud ja eksamid on sooritatud hiljemalt 8. aprilliks 2016 ja asjaomane FCL osa kohane luba on välja antud hiljemalt 1. aprilliks 2020.

▼B

2.  Enne käesoleva määruse kohaldamist alanud koolitust, mis on kooskõlas Chicago konventsiooni 1. lisaga, arvestatakse FCL osa kohaste lubade väljaandmisel vastavalt arvestusaruandele, mille liikmesriik on ametiga konsulteerides koostanud.

3.  Arvestusaruandes kirjeldatakse koolituse ulatust, märgitakse, millised FCL osa nõuded loetakse täidetuks, ning vajaduse korral nõuded, mida taotleja peab täitma FCL osa kohase loa saamiseks. Aruanne sisaldab kõigi selliste dokumentide koopiaid, mis tõendavad koolituse ulatust, ning koolituse alustamise aluseks olnud siseriiklike eeskirjade ja menetluste koopiaid.

▼M2

Artikkel 9a

Tüübipädevuskoolitus ja käitussobivuse andmed

1.  Kui käesoleva määruse lisades viidatakse määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmetele ja kui sellised andmed ei ole asjaomase õhusõiduki tüübi puhul kättesaadavad, peab tüübipädevuse koolituskursusel osaleda soovija vastama ainult määruse (EL) nr 1178/2011 lisades sätestatud nõuetele.

2.  Tüübipädevuse koolituskursuste õppekavadesse, mis on heaks kiidetud enne pilootide tüübipädevuskoolituse miinimumõppekava heakskiitmist asjaomase õhusõidukitüübi käitussobivuse andmetes vastavalt määrusele (EL) nr 748/2012, tuleb lisada käitussobivuse andmetes sätestatud kohustuslikud koolituselemendid hiljemalt 18. detsembriks 2017 või kahe aasta jooksul pärast käitussobivuse andmete heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

▼B

Artikkel 10

Sõjaväeteenistuse ajal saadud piloodilubade arvestamine

1.  Sõjaväelennuki lennumeeskonnaliikmete lubade omanikud esitavad FCL osa kohase loa saamiseks taotluse sellele liikmesriigile, kus nad teenisid.

2.  Sõjaväeteenistuses omandatud teadmisi, kogemusi ja oskusi arvestatakse seoses I lisa asjakohaste nõuetega vastavalt arvestusaruandele, mille liikmesriik on ametiga konsulteerides koostanud.

3.  Arvestusaruandes

a) 

kirjeldatakse sõjaväeteenistuses lubade, pädevusmärgete, tunnistuste/tõendite, lubade ja/või kvalifikatsiooni andmise aluseks olnud siseriiklikke nõudeid;

b) 

kirjeldatakse pilootidele antud õiguste ulatust;

c) 

märgitakse, millised varasema kogemuse ja kvalifikatsiooni arvestamist käsitlevad I lisa nõuded loetakse täidetuks;

d) 

märgitakse mis tahes piirangud, mis tuleb lisada FCL osa kohastele lubadele, ja mis tahes nõuded, mida piloot peab kõnealuste piirangute tühistamiseks täitma;

e) 

aruandele lisatakse kõigi eespool nimetatu tõendamiseks vajalike dokumentide, sealhulgas asjaomaste siseriiklike nõuete ja menetluste koopiad.

▼M1

Artikkel 10a

Piloodikoolitusorganisatsioonid

▼M11

1.  Organisatsioonidel on vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 24 lõikele 2 lubatud pakkuda koolitust määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii osutatud õhusõidukite käitamisega seotud pilootidele vaid tingimusel, et pädev asutus on neile välja andnud sertifikaadi, milles kinnitatakse, et nad vastavad määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse VII lisa nõuetele.

Võttes arvesse määruse (EL) 2018/1139 artikli 24 lõiget 6 on organisatsioonidel, kelle peamine tegevuskoht asub mõnes liikmesriigis, lubatud pakkuda käesoleva määruse VIII lisa punktis DTO.GEN.110 osutatud koolitust sellist sertifikaati omamata territooriumil, mis Chicago konventsiooni alusel kuulub liikmesriikide vastutusalasse, ja kus nad on esitanud pädevale asutusele kõnealuse lisa punktis DTO.GEN.115 sätestatud nõuetele vastava deklaratsiooni, ning et pädev asutus on juhul, kui see on sätestatud kõnealuse lisa punkti DTO.GEN.230 alapunktis c, asjaomase koolitusprogrammi heaks kiitnud.

▼M11 —————

▼M5

5.  Piloodikoolitusorganisatsioonid tagavad, et hiljemalt 25. augustiks 2020 hõlmavad nende pakutavad IR-kursused I lisa (FCL-osa) nõuetele vastavat PBN-õigustega seotud koolitust.

▼M1

Artikkel 10b

Lennutreeningseadmed

1.  Pilootide koolitamiseks, testimiseks ja kontrollimiseks kasutatavad lennutreeningseadmed (FSTDd), välja arvatud katselennukoolituseks kasutatavad arendatavad lennutreeningseadmed, peavad vastama VI ja VII lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele ning need tuleb kvalifitseerida.

▼M11 —————

▼M1

Artikkel 10c

Lennundusmeditsiinikeskused

1.  Lennundusmeditsiinikeskused peavad järgima VI ja VII lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi ning nad tuleb sertifitseerida.

▼M11 —————

▼B

Artikkel 11

Salongipersonali terviseseisund

1.  Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud õhusõidukite salongipersonali liikmed järgivad IV lisas sätestatud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi.

▼M11 —————

▼M1

Artikkel 11a

Salongipersonali kvalifikatsioon ja vastavad tunnistused

1.  Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukitega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevad salongitöötajad peavad olema kvalifitseeritud ning omama selle kohta V ja VI lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele vastavat tunnistust.

▼M11 —————

▼M1

4.  Käesoleva määruse kohaldamise ajal kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevate salongitöötajate puhul kehtib järgmine:

a) 

neid käsitatakse V lisa algkoolitusnõuetele vastavana, kui nad vastavad kopteritega toimuva ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate JAR-nõuete kohastele koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele või

b) 

kui nad ei vasta kopteritega toimuva ärilise lennutranspordi suhtes kohaldatavate JAR-nõuete kohastele koolitus-, kontrolli- ja hiljutise lennukogemuse nõuetele, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima kogu kopteri(te) käitamiseks vajaliku koolituse ja kontrolli, välja arvatud algkoolituse või

c) 

kui nad ei ole kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses üle viie aasta osalenud, peavad nad käesoleva määruse tingimustele vastamiseks läbima V lisas nõutud algkoolituskursuse ning sooritama vastava eksami.

5.  Ilma et see mõjutaks artikli 2 kohaldamist, antakse kõikidele kopteritega toimuvas ärilises lennutegevuses osalevatele salongitöötajatele välja VI lisas sätestatud vormile vastav salongitöötaja tunnistus hiljemalt 8. aprillil 2013.

Artikkel 11b

Järelevalvevõimekus

1.  Iga liikmesriik määrab ühe või mitu üksust liikmesriigi pädeva(te)ks asutus(t)eks, millele antakse üle määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused.

2.  Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmist:

a) 

iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad peavad olema kohustuste ja geograafiliste piiride osas selgelt määratletud;

b) 

üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve oma vastavates valdkondades.

3.  Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide konflikt, eelkõige seoses perekondlike või finantshuvidega.

5.  Töötajatel, keda pädev asutus volitab sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus täita vähemalt järgmisi ülesandeid:

a) 

kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale;

b) 

teha nendest dokumentidest, andmetest, eeskirjadest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c) 

küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d) 

siseneda vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või transpordivahenditesse.

e) 

teha auditeid, uurimisi, hindamisi ja kontrolle, sealhulgas õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäike; ning

f) 

võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid.

6.  Lõikes 5 loetletud ülesandeid tuleb täita kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.

Artikkel 11c

Üleminekumeetmed

Organisatsioonide puhul, kelle jaoks pädevaks asutuseks on amet, kohaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 21 lõike 1 punktiga b järgmist:

a) 

liikmesriik edastab ametile kõik asjaomaste organisatsioonide järelevalvega seotud dokumendid hiljemalt 8. aprillil 2013;

b) 

sertifitseerimismenetlused, mille liikmesriik on algatanud enne 8. aprilli 2012, viib lõpule asjaomane liikmesriik koostöös ametiga. Amet omandab sellise organisatsiooni suhtes kõik pädeva asutuse kohustused alates sertifikaadi väljaandmisest asjaomase liikmesriigi poolt.

▼B

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2012.

▼M11 —————

▼M7

2a.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada kuni 8. aprillini 2020 järgmisi sätteid:

(1) 

I lisa sätted purilennukipiloodi ja õhupallipiloodi lubade kohta;

(2) 

VII ja VIII lisa sätted, milles käsitletakse koolitusorganisatsioone, kellel on lubatud pakkuda koolitust ainult selliste riiklike lubade saamiseks, mida saab vastavalt määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõikele 3 muuta FCL osa kohaseks purilennuki või õhupalli kergõhusõidukipiloodi loaks (LAPL), FCL osa kohaseks purilennukipiloodiloaks (SPL) või FCL osa kohaseks õhupallipiloodiloaks (BPL);

(3) 

I lisa B alajao sätted.

▼M11 —————

▼M8

4.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 20. juunini 2020 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, kes osaleb määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i või ii nimetatud õhusõidukite mitteärilises lennutegevuses. Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.

▼M11 —————

▼M11

7.  Kui liikmesriik kohaldab lõikeid 2a ja 4, teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates põhjendatakse erandit ning esitatakse rakenduskava, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja nendega seotud ajakava.

▼M8

8.  Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa (FCL osa) punkti FCL.315.A, punkti FCL.410.A alapunkti a teist lauset ja punkti FCL.725.A alapunkti c alates 20. detsembrist 2019.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

FCL OSA

A   ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

FCL.001    Pädev asutus

Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus selline asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse piloodilube või sellega seotud pädevusmärkeid ja tunnistusi.

FCL.005    Reguleerimisala

Käesoleva osaga nähakse ette piloodilubade ja sellega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.

FCL.010    Mõisted

▼M8

Käesolevas lisas (FCL osa) kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M8

„juurdepääsetav” – tähendab, et treeningseadet saab kasutada:
— 
sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, kelle heakskiidul klassi- või tüübipädevuse koolituskursus toimub või
— 
kontrollpiloot, kes korraldab atesteerimise, eksamineerimise või kontrollimise eesmärgil hindamise, lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli;

▼M8

„vigurlend” – ettekavatsetud manööver, millega kaasneb õhusõiduki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega lennuinstruktorile muuks kui vigurlennuloa, vigurlennutunnistuse või vigurlennupädevusega seotud tööks;

▼B

„lennuk” – õhust raskem mootoriga jäigatiivaline õhusõiduk, mille tõstejõud tekib õhu dünaamilise vastumõjuna tiivale;
„teise piloodiga käitatav lennuk” – lennukitüüp, mille käitamiseks nõutakse vastavalt lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi nõuetele teise piloodi olemasolu;

▼M8

„lennuki häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus (UPRT)” – koolitus, mis koosneb järgmisest:
— 
lennuki häireolukorra ennetamise koolitus: teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kombinatsioon, mille eesmärk on anda lennumeeskonnale lennuki häireolukorra ennetamiseks nõutav pädevus ning
— 
lennuki häireolukorra lahendamise koolitus: teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kombinatsioon, mille eesmärk on anda lennumeeskonnale lennuki häireolukorra lahendamiseks nõutav pädevus;

▼B

„õhusõiduk” – masin, mille tõstejõud atmosfääris tekib õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;
„lennumeisterlikkus” – pädevate otsuste ning põhjalike teadmiste, oskuste ja hoiakute sihikindel kasutamine lennueesmärkide saavutamiseks;
„õhulaev” – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, välja arvatud kuumaõhulaevad, mis käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallide alla kuuluvaks;

▼M8

„vaba lennutreeningseade” – lennutreeningseade (FSTD), mis on vaba kasutamiseks lennutreeningseadme käitajale või kliendile sõltumata mis tahes ajapiirangutest;

▼M5

„nurklähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse osuti näidu kõrvalekaldega indikaatoril (CDI) või samaväärsel näidikul piloodikabiinis;

▼M11

„atesteerimine” – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

▼B

„õhupall” – jõuseadmeta õhust kergem õhusõiduk, mis püsib õhus tänu gaasi või pardal oleva põleti kasutamisele. Käesoleva osa kohaldamisel loetakse õhupallideks ka kuumaõhulaevad, ehkki neil on jõuseade;

▼M7 —————

▼B

„õhusõiduki liik” – kindlaksmääratud põhiomadustega õhusõidukite liigitus, näiteks lennuk, vertikaalstardiga õhusõiduk, kopter, õhulaev, purilennuk, vabalennuõhupall;
„lennukiklass” – ühepiloodilennukite liigitus, mille puhul tüübipädevusmärget ei nõuta;
„õhupalliklass” – õhupallide liigitus, mille aluseks on õhuspüsimiseks kasutatav tõstemeetod;
„äriline lennutransport” – reisijate-, kauba- või postivedu tasu või hüvitise eest;
„kompetentsus” – oskused, teadmised ja hoiakud, mida on vaja ülesande täitmiseks ettenähtud tasemel;
„kompetentsuse hindamise element” – kindlat ülesannet sisaldav tegevus, millel on algatav ja lõpetav sündmus, millega määratakse selgelt tegevuse piirid ja täheldatav lõpptulemus;
„kompetentsuse hindamise moodul” – mitmest kompetentsuse hindamise elemendist koosnev piiritletud toiming;
„teine piloot” – piloot, kes täidab kahe või enama piloodi olemasolu nõudega õhusõidukis kõiki piloodi ülesandeid peale õhusõiduki kapteni ülesannete, välja arvatud piloot, kelle õhusõiduki pardaloleku ainueesmärk on piloodiloa või pädevusmärke jaoks lennuõppe saamine;
„marsruutlend” – lend lähtepunktist sihtpunkti eelnevalt kindlaksmääratud marsruudil ja standardseid navigatsiooniprotseduure kasutades;
„teise piloodi vahetuspiloot” – piloot, kes mitmepiloodilennul ülalpool lennutasandit 200 vahetab reisilennu etapi ajal juhiste juures välja teise piloodi;
„instruktoriga lennuõppeaeg” – lennuaeg või maapealne instrumentaalaeg, mille jooksul isik saab lennuõpet asjakohase loaga instruktorilt;
„viga” – lennumeeskonna tegu või tegevusetus, mille tagajärjeks on kõrvalekalded organisatsioonilistest või lennueesmärkidest või -ootustest;
„veahaldus” – vigade tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega vigade tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade või õhusõiduki ebasoovitava oleku tõenäosuse vähendamiseks;
„lennu täisimitaator (FFS)” – õhusõiduki tüübi, mudeli või sarja piloodikabiini täismõõtmetes makett, mis hõlmab kõiki seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja lennutegevuses, piloodikabiinist väljavaadet imiteerivat visuaalsüsteemi ja koormusi tekitavat liikursüsteemi;
„lennuaeg” –
lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,
kopterite puhul ajavahemik kopteri tiivikulabade pöörlema hakkamisest kuni kopteri lõpliku peatumise ja tiivikulabade seiskumiseni pärast lennu lõppemist,
õhulaevade puhul ajavahemik õhulaeva masti küljest õhkutõusu eesmärgil vabastamisest kuni õhulaeva lõpliku peatumise ja masti külge kinnitamiseni pärast lennu lõppemist,
purilennukite puhul ajavahemik purilennuki maapealsest õhkutõusu eesmärgil liikumahakkamisest kuni purilennuki lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist,
õhupallide puhul ajavahemik korvi maapinnast eemaldumisest õhkutõusu eesmärgil kuni korvi lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;
„instrumentaallennureeglite kohane lennuaeg (IFR)” – kogu lennuaeg, mille kestel õhusõiduki lend toimub instrumentaallennureeglite järgi;
„lennuelementide imitaator (FTD)” – teatud tüüpi õhusõiduki mõõteriistade, seadmete, paneelide ja juhiste täismõõtmetes makett kas katmata või kaetud piloodikabiinis, kaasa arvatud seadmed ja arvutiprogrammid, mida on vaja õhusõiduki jäljendamiseks maa peal ja õhus seadmele paigaldatud süsteemide ulatuses. Koormusi tekitav liikursüsteem ei ole nõutav, välja arvatud kopteri 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril, millel on nõutav visuaalsüsteemi olemasolu;
„lennuimitaator (FNPT)” – treeningseade, mis imiteerib piloodikabiini keskkonda ja sisaldab seadmeid ja arvutiprogramme, mida on vaja õhusõiduki tüübi või klassi jäljendamiseks lennutegevuses sellisel määral, et süsteemid näiksid funktsioneerivat nagu reaalsel õhusõidukil;

▼M11

„lendamine üksnes mõõteriistade näitude järgi” – lend, mille puhul piloodid juhivad õhusõidukit simuleeritud või tegelikes instrumentaallennuilma tingimustes (IMC) väliseid visuaalseid orientiire kasutamata;

▼B

„õhupalligrupp” – õhupallide liigitus, mille aluseks on pallikesta suurus või maht;
„kopter” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud tekib peamiselt õhu vastumõjuna kandetiiviku(te)le, mis pöörleb/pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede;
„instrumentaallennuaeg” – aeg, mille kestel piloot juhib õhusõidukit üksnes mõõteriistade näitude järgi;
„maapealne instrumentaalaeg” – aeg, mille kestel piloot saab jäljendatud instrumentaallennu õpet lennutreeningseadmetel;
„instrumentaalaeg” – instrumentaallennuaeg või maapealne instrumentaalaeg;

▼M5

„joonlähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud horisontaalset külgsuunalist viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse pikkusühikutes, nt meremiilides;

▼M11

„järelevalvealune liinilend” (LIFUS) – liinilend, mida teostatakse pärast heakskiidetud lennuajata tüübipädevuskoolitust või liinilend, mis on vajalik kasutamissobivuse andmeid (OSD) käsitleva aruande koostamiseks;

▼M5

„LNAV” – rõhtsuunaline horisontaalne navigatsioon;
„LPV” – vertikaalse juhendamisvõimekusega kursimajakas;

▼B

„mitmepiloodilend” –
lennukite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitme või ühepiloodilennukis lennumeeskonna koostööd,
kopterite puhul lend, kus on nõutav vähemalt kahe piloodi olemasolu, kes teevad mitmepiloodikopteris lennumeeskonna koostööd;
„lennumeeskonna koostöö” (MCC) – lennumeeskonna ühtne tegutsemine kapteni juhtimisel;
„mitmepiloodiõhusõiduk” –
lennukite puhul lennuk, mis on sertifikaadi kohaselt ette nähtud käitamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva meeskonnaga,
kopterite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul õhusõidukitüüp, mille käitamiseks on lennukäsiraamatu või lennuettevõtja sertifikaadi või samaväärse dokumendi nõuete kohaselt vajalik teise piloodi olemasolu;

▼M11

„öö” – ajavahemik, mis jääb õhtuhämaruse lõpu ja hommikukoidu alguse vahele või pädeva asutuse poolt mingil muul moel määratletud ajavahemik päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel;

▼M11

„kasutamissobivuse andmed” (OSD) – määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohased kasutamissobivuse andmed;

▼M11

„muud treeningseadmed (OTD)” – muud koolitusabivahendid kui lennutreeningseadmed (FSTD), mida kasutatakse õppevahenditena koolitustel, kus ei ole vaja täielikku piloodikabiinikeskkonda;

▼M5

„suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN)” – piirkondlik navigatsioon, mis põhineb ATS-marsruudil lendavale, instrumentaallähenemist sooritavale või määratud õhuruumis lendavale õhusõidukile esitatavatel sooritusnõuetel;

▼B

„hindamiskriteeriumid” – lihtsad hinnangut sisaldavad väited kompetentsuse hindamise mooduli nõutava tulemuse kohta ja nõutava sooritustaseme hindamiseks kasutatud kriteeriumide kirjeldus;
„õhusõiduki kapten (PIC)” – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot;
„kaptenistažöör (PICUS)” – teine piloot, kes õhusõiduki kapteni järelevalve all täidab kapteni kohustusi ja ülesandeid;
„vertikaalstardiga õhusõiduk” – õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid;
„mootorpurilennuk” – ühe või mitme mootoriga õhusõiduk, millel on seisatud mootoritega olekus purilennuki omadused;
„erapiloot” – piloot, kelle piloodiluba annab õiguse piloteerida õhusõidukeid üksnes lendudel, mille eest ei maksta tasu, välja arvatud käesolevas osas sätestatud tegevus instruktori või ►C1  kontrollpiloodina ◄ ;

▼M11

„lennuoskuse tasemekontroll” – pädevusmärke või õiguste taastamiseks või pikendamiseks vajalik lennuoskuse tõendamine, sealhulgas vajaduse korral suuline teadmiste kontroll;

▼B

„taastamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pärast pädevusmärke või tunnistuse kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevusest või tunnistusest tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;
„pikendamine” (nt pädevusmärke või tunnistuse puhul) – haldustoiming, mis tehakse pädevusmärke või tunnistuse kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevusmärkest või tunnistusest tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;

▼M5

„RNP APCH protseduur (nõutava navigatsioonitäpsusega lähenemisprotseduur)” instrumentaallähenemisel kasutatavad PBN-nõuded;
„RNP APCH protseduur kuni LNAV-miinimumini” 2D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega;
„RNP APCH protseduur kuni LNAV-/VNAV-miinimumini” 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega ja navigatsiooniteave vertikaalsuuna kohta saadakse kas baromeetrilise püstsuunalise navigeerimise (BARO-VNAV) funktsiooniga või satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;
„RNP APCH protseduur kuni LPV-miinimumini” 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta saadakse satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;
„eriloaga RNP APCH (RNP AR APCH)” eriluba vajaval instrumentaallähenemisel kasutatavad navigatsiooninõuded;

▼B

„arvestuslik marsruutlend” on lend, mis koosneb järgmistest etappidest: start, väljumine, vähemalt 15-minutiline reisilend, saabumine, lähenemine ja maandumine;
„purilennuk” – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud lennu ajal tekib aerodünaamilisest vastumõjust fikseeritud kandepindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit;
„ühepiloodiõhusõiduk” – õhusõiduk, mis on sertifitseeritud käitamiseks ühe piloodiga;
„lennueksam” – loa või pädevusmärke väljaandmiseks vajalik oskuste tõendamine, sealhulgas suuline teadmiste kontroll vastavalt vajadusele;
„soololennuaeg” – lennuaeg, mille jooksul piloodiõpilane viibib õhusõidukis üksi;
„piloodiõpilane kapteni kohustes (SPIC)” – piloodiõpilane, kes täidab instruktoriga lennul kapteni kohuseid nii, et instruktor üksnes jälgib piloodiõpilast ning ei suuna ega juhi õhusõiduki lendu;
„oht” – lennumeeskonna tegevusest sõltumatu sündmus või viga, mis komplitseerib lennutegevust ning mida tuleb nõutava ohutusvaru säilitamiseks kontrolli all hoida;
„ohuhaldus” – ohtude tuvastamise ja nendele reageerimise protsess koos vastumeetmetega ohtude tagajärgede leevendamiseks või vältimiseks ning vigade ja õhusõiduki ebasoovitava oleku tekke tõenäosuse vähendamiseks;

▼M5

„kolmemõõtmeline (3D-) instrumentaallähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;

▼B

„fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk (TMG)” – mootorpurilennukite eriklass, millel on püsipaigaldusega mittesissetõmmatav mootor ning mittesissetõmmatav propeller. Selline lennuk suudab vastavalt lennukäsiraamatule startida ja õhku tõusta omal jõul;

▼M5

„kahemõõtmeline (2D-) instrumentaallähenemine” – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta;

▼B

„õhusõidukitüüp” – õhusõiduki liigitus, mis eeldab osa 21 kohaselt sätestatud kasutamissobivuse andmetes määratletud tüübipädevusmärke olemasolu ning hõlmab kõiki ühesuguse põhikonstruktsiooniga õhusõidukeid ja nende modifikatsioone, välja arvatud juhtimis- või lennuomadusi oluliselt muutvad modifikatsioonid;

▼M11

„tüübipädevus- ja loamärgete loetelu” – ameti poolt kasutamissobivuse andmete hindamise põhjal koostatud ja avaldatud loetelu, mis sisaldab lennukiklasse ja õhusõidukitüüpe lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmiseks;

▼M5

„VNAV” – püstsuunaline e vertikaalne navigatsioon.

▼M3

FCL.015    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste taotlemine, väljaandmine, pikendamine ja taastamine

▼B

a)

Piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse pädevale asutusele tema määratud vormis ja viisil. Taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab loa või tunnistuse ning nendega seotud pädevusmärgete või kinnituste väljaandmise, pikendamise või taastamise tingimustele, mis on sätestatud käesolevas osas ja tervisenõuete osas.

b)

Loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta teeb pädev asutus loale või tunnistusele vastava märke.

c)

Isikul ei tohi olla ühe õhusõidukiliigi kohta mitut käesoleva osa kohaselt väljaantud luba.

d)

Muu õhusõidukiliigi loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste väljaandmise või nimetatud loa või täiendavate pädevusmärgete või tunnistuste muutmise, pikendamise või taastamise taotlused esitatakse algse piloodiloa välja andnud pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui piloot on taotlenud pädeva asutuse vahetamist ning oma loamenetlus- ja tervisetoimikute üleviimist teise asutusse.

▼M3

FCL.020    Piloodiõpilane

a) 

Piloodiõpilane tohib üksi lennata üksnes lennuinstruktori loal ja järelevalve all.

b) 

Esimese soololennu ajaks peab piloodiõpilane olema:

(1) 

lennukite, kopterite ja õhulaevade puhul: vähemalt 16-aastane;

(2) 

purilennukite ja õhupallide puhul: vähemalt 14-aastane.

FCL.025    Lubade ja pädevusmärgete väljaandmiseks nõutavad teooriaeksamid

▼B

a)    Taotleja kohustused

▼M11

(1) Taotlejad sooritavad kõik konkreetse loa või pädevusmärke saamiseks vajalikud teooriaeksamid ühe liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalas.

▼M7

(2) Taotlejad sooritavad teooriaeksami pärast seda, kui koolituse eest vastutav deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon on andnud neile soovituse pärast teoreetilise õppe kursusel nõutavate elementide rahuldaval tasemel omandamist.

(3) Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus kehtib 12 kuud. Kui taotleja ei ole selle tähtaja jooksul püüdnud sooritada vähemalt üht teooriaeksamit, määrab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon talle vajaduse korral lisakoolituse, lähtudes taotleja vajadustest.

▼M11

b)    Eduka soorituse standardid

(1) 

Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % võimalikust punktisummast. Karistuspunktide kohaldamine on keelatud.

(2) 

Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja vastava piloodiloa või pädevuse saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad teooriaeksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

(3) 

Kui taotleja ei ole liinipiloodi loa, ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud kuue korraga või alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

(4) 

Kui taotleja ei ole kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, purilennukipiloodi loa või õhupallipiloodi loa väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

(5) 

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peavad taotlejad läbima lisakoolituse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Vajaliku lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotlejate vajadustest.

▼B

c)    Kehtivusaeg

(1) Edukalt sooritatud teooriaeksamite tulemused kehtivad:

i) 

kerglennuki piloodiloa, erapiloodiloa, purilennuki piloodiloa ja õhupalli piloodiloa väljaandmisel 24 kuud;

▼M3

ii) 

ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke väljaandmisel 36 kuud;

▼B

iii) 

alapunktides i ja ii nimetatud tähtaegu arvestatakse päevast, mil piloot on edukalt sooritanud alapunkti b alapunkti 2 kohase teooriaeksami.

(2) Liinipiloodi loa (ATPL) teooriaeksamite tulemused kehtivad liinipiloodi loa väljaandmisel seitse aastat:

i) 

alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva instrumentaallennupädevusmärke kehtivus või

ii) 

kopterite puhul alates kuupäevast, mil lõpeb loal oleva tüübipädevusmärke kehtivus.

FCL.030    Praktiline lennueksam

a)

Enne loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutava lennueksami sooritamist peab taotleja olema edukalt sooritanud nõutava teooriaeksami, välja arvatud juhul, kui taotleja osaleb integreeritud lennukoolitusel.

Igal juhul peab olema enne lennueksamite sooritamist alati läbitud teooriakursus.

b)

Lennueksamit sooritada soovival isikul peab olema koolituse eest vastutava organisatsiooni/isiku poolt pärast koolituse lõpetamist antud soovitus, välja arvatud liinipiloodiloa väljaandmise puhul. Koolitusdokumendid tehakse ►C1  kontrollpiloodile ◄ kättesaadavaks.

FCL.035    Lennuaja ja teoreetiliste teadmiste arvestamine

a)    Lennuaja arvestamine

▼M3

(1) Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, peab loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmisel arvestatav lennuaeg olema kogutud lennates samal õhusõidukiliigil, mille juhtimiseks luba, pädevusmärget või tunnistust taotletakse.

(2) Lennuaeg õhusõiduki kaptenina või koos instruktoriga.

▼B

i) 

loa, pädevusmärke või tunnistuse taotleja puhul arvestatakse loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks nõutava lennuajana täismahus nii soololennuaega, instruktoriga lennuõppeaega kui ka lennuaega õhusõiduki kaptenina;

ii) 

liinipiloodi (ATP) integreeritud koolituskursuse lõpetanute puhul arvestatakse liinipiloodiloa, ametipiloodiloa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina;

iii) 

ametipiloodi instrumentaallennu integreeritud koolituskursuse (CPL/IR) lõpetanute puhul arvestatakse ametipiloodi loa ja mitme mootoriga tüübipädevus- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennuaja hulka õhusõiduki kaptenina kuni 50 tundi piloodiõpilase instrumentaalaega õhusõiduki kaptenina.

▼M3

(3) Lennuaeg teise piloodina või kaptenistažöörina. Kui käesoleva osaga ei ole ette nähtud teisiti, tuleb piloodiloa omaniku kogu teise piloodina või kaptenistažöörina (PICUS) lennatud aeg arvestada kõrgema astme piloodiloa puhul nõutava lennuaja hulka.

▼B

b)    Teoreetiliste teadmiste arvestamine

▼M3

(1) Liinipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodiloa, ametipiloodi loa ning (kui tegu ei ole kopteriga) instrumentaallennupädevusmärke ja instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke teoreetiliste teadmiste nõuded täidetuks.

▼B

(2) Ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodiloa teoreetiliste teadmiste nõuded.

(3) Sellise instrumentaallennupädevuse omaniku või taotleja puhul, kes on edukalt sooritanud instrumentaallennu teooriaeksami ühe õhusõidukiliigi kohta, loetakse täies ulatuses täidetuks ka muude õhusõidukiliikide instrumentaallennu teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded.

(4) Piloodiloa omaniku puhul loetakse täidetuks mõne muu õhusõidukiliigi loa saamiseks tehtud teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded vastavalt käesoleva osa 1. liitele.

▼M3

(5) Olenemata alapunkti b alapunktist 3, arvestatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul, kes on läbinud kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevuse moodulkursuse või kellel on instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, teiste õhusõidukiliikide instrumentaallennupädevuse teoreetiliste teadmiste ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks juhul, kui ta on lisaks läbinud punkti FCL.720.A alapunkti b alapunkti 2 alapunktiga i ette nähtud kursuse instrumentaallennureeglite (IFR) osa teooriaõppe ja teooriaeksami.

▼B

Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende piloodiloa taotlejate puhul, kes on varem edukalt sooritanud teooriaeksamid sama loa väljaandmiseks muus õhusõidukiliigis, kui see jääb punkti FCL.025 alapunktis c märgitud kehtivusaja piiresse.

▼M11

FCL.040    Loaga antud õiguste kasutamine

Loaga antud õiguste kasutamine sõltub loa pädevusmärgete (vajaduse korral) ja kasutatavatele õigustele vastava tervisetõendi kehtivusest.

▼B

FCL.045    Dokumentide kaasaskandmise ja esitamise kohustus

a)

Piloodil peab alati kaasas olema kehtiv luba ja tervisetõend, kui ta kasutab loaga kaasnevaid õigusi.

b)

Samuti peab piloodil kaasas olema isikut tõendav fotoga dokument.

c)

Piloot või piloodiõpilane peab viivitamata esitama kontrollimiseks oma lennupäeviku, kui pädeva asutuse volitatud esindaja seda nõuab.

d)

Piloodiõpilasel peab kõikidel soololennuna toimuvatel marsruutlendudel kaasas olema tõend punkti FCL.020 alapunktis a sätestatud loa olemasolu kohta.

▼M6

e)

Piloodil, kes kavatseb lennata väljaspool liidu territooriumi õhusõidukiga, mis on registreeritud mõnes muus liikmesriigis kui talle lennumeeskonnaliikme loa välja andnud liikmesriik, peab trükisena või elektrooniliselt kaasas olema ICAO liite viimane väljaanne, mis sisaldab selle lepingu ICAO registreerimisnumbrit, millega tunnustatakse lubade automaatset valideerimist, ning nende riikide loetelu, kes on kõnealuse lepinguga ühinenud.

▼B

FCL.050    Lennuaja registreerimine

Piloot registreerib pädeva asutuse määratud vormis ja viisil kõikide oma lendude üksikasjalikud andmed.

▼M11

FCL.055    Keeleoskus

a) 

Üldist. Lennukipiloodid, kopteripiloodid, vertikaalstardiga õhusõiduki piloodid ja õhulaevapiloodid, kellelt nõutakse raadioside kasutamist, tohivad oma lubadest ja pädevusmärgetest tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui nende lubadel on märge inglise keele või konkreetsel lennul raadiosides kasutatava keele oskuse kohta. Märge peab sisaldama keele nimetust, keeleoskuse taset ja märke kehtivusaega ning asjaomane märge peab olema saadud vastavalt pädeva asutuse kehtestatud korrale. Minimaalne aktsepteeritav keeleoskuse tase on käesoleva lisa 2. liite kohane kutsetase (4. tase).

b) 

Keeleoskusmärke taotleja peab tõendama vastavalt käesoleva lisa 2. liitele nii fraseoloogia kui ka tavakeele kasutamise oskust vähemalt kutsetasemel pädeva asutuse sertifitseeritud hindajale või pädeva asutuse poolt heaks kiidetud keeleeksamiorganisatsioonile (vastavalt vajadusele). Selleks peab taotleja tõendama, et ta on võimeline:

(1) 

tulemuslikult suhtlema ainult hääle abil ja vahetult vesteldes;

(2) 

suhtlema täpselt ja selgelt üldistel ja tööga seotud teemadel;

(3) 

kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

(4) 

tulema edukalt toime keeleprobleemidega, mis tekivad keerulises olukorras või rutiinse tegevuse või muul moel varem tuttava suhtlusülesande puhul tekkinud ootamatute sündmuste käigus ning

(5) 

kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

c) 

Välja arvatud nende pilootide puhul, kes on tõendanud vastavalt käesoleva lisa 2. liitele keeleoskust eksperditasemel (6. tase), toimub keeleoskusmärke kontrollhindamine järgmiselt:

(1) 

iga nelja aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kutsetasemel (4. tase) või

(2) 

iga kuue aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kõrgtasemel (5. tase).

d) 

Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavatele isikutele. Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, peavad instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.

e) 

Instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.

▼B

FCL.060    Hiljutine kogemus

a)

Õhupallid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhupalli juhtida üksnes juhul, kui ta on eelnenud 180 päeva jooksul teinud järgmist:

(1) 

sooritanud vähemalt kolm lendu õhupallipiloodina, sealhulgas vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil, või

(2) 

sooritanud vähemalt ühe lennu vastava klassi ja kategooria õhupallil J alajao kohaselt kvalifitseeritud instruktori järelevalve all.

b)

Lennukid, kopterid, vertikaalstardiga õhusõidukid, õhulaevad ja purilennukid. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks või reisijateveoks kasutatavat õhusõidukit juhtida vastavalt järgmistele tingimustele:

(1) 

kapteni või teise piloodina üksnes juhul, kui ta on eelnenud 90 päeva jooksul teinud sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või selle tüübi või klassi lennu täisimitaatoril (FFS) vähemalt kolm starti, lähenemist ja maandumist. Need kolm starti ja maandumist peavad olema tehtud mitme- või ühepiloodilendudel, olenevalt piloodi õigustest; ning

(2) 

kaptenina öösel üksnes juhul, kui ta:

i) 

on eelnenud 90 päeva jooksul sooritanud piloodina vähemalt ühe öise stardi, lähenemise ja maandumise sama tüüpi või sama klassi õhusõidukil või seda tüüpi või klassi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS) või

ii) 

omab instrumentaallennupädevusmärget;

▼M3

(3) 

Teise piloodi vahetuspiloodina üksnes juhul, kui ta:

i) 

vastab alapunkti b alapunkti 1 nõuetele või

ii) 

on eelneva 90 päeva jooksul osalenud vähemalt kolmel sama tüüpi või sama klassi õhusõiduki marsruutlennul teise piloodi vahetuspiloodina või

iii) 

on viimase 90 päeva jooksul läbinud lennuoskuse värskendus- ja täiendusõppe lennu täisimitaatoril (FFS). Täiendusõppe võib ühendada ORO-osa asjakohastes nõuetes ette nähtud käitaja täiendusõppega.

▼B

(4) 

Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega lennukitüüpi, võivad alapunktis 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele.

(5) 

Kui piloodil on õigus juhtida mitut sarnase juhitavuse ja toimivusega mittekeerukat kopteritüüpi vastavalt osas 21 kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetele, võivad alapunktiga 1 ettenähtud kolm starti, lähenemist ja maandumist olla sooritatud üksnes ühega neist tüüpidest, tingimusel et piloot on eelnenud kuue kuu jooksul lennanud igal nimetatud kopteritüübil vähemalt kaks lennutundi.

c)

Ärilise lennutranspordi erinõuded:

(1) 

ärilises lennutranspordis võib alapunkti b alapunktides 1 ja 2 sätestatud 90-päevast tähtaega pikendada kuni 120 päevani, kui piloot sooritab selle aja jooksul marsruutlende tüübipädevuse instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ järelevalve all;

▼M11

(2) 

kui piloot ei vasta alapunkti 1 nõuetele, peab ta õiguste kasutamiseks sooritama õppelennu J alajao kohaselt kvalifitseeritud instruktori järelevalve all, kes on tõendanud suutlikkust anda selle õhusõidukitüübi jaoks nõutavat õpet. Piloot peab õiguste kasutamiseks sooritama vähemalt alapunkti b alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud nõuete kohase õppelennu vastavat tüüpi õhusõidukil või seda kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

▼M4

FCL.065    60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis

a)

Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui ta on mitmepiloodimeeskonna liige.

b)

Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui tal on õhupalli- või purilennukipiloodi luba.

c)

Vanus 70 aastat. 70-aastane või vanem õhupalli- või purilennukipiloodi loa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhupalli või purilennuki piloodina.

▼B

FCL.070    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste tühistamine, peatamine ja piiramine

a)

Pädev asutus võib käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste kehtivuse peatada, või tühistada või nende kehtivust piirata, kui piloot ei täida käesoleva osa ja tervisenõudeid käsitleva osa nõudeid või kehtivaid toimimisnõudeid vastavalt ARA osas ette nähtud tingimustele ja menetlustele.

b)

Piloodiloa peatamise või tühistamise korral peab ta loa või tunnistuse viivitamata tagastama pädevale asutusele.

B   ALAJAGU

KERGÕHUSÕIDUKIPILOODI LUBA – LAPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.100    Kergõhusõidukipiloodi luba – vanuse alammäär

Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab olema:

a) 

lennukite ja kopterite puhul vähemalt 17-aastane;

b) 

purilennukite ja õhupallide puhul vähemalt 16-aastane.

FCL.105    Kergõhusõidukipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)

Üldist. Kergõhusõiduki piloodiloa omanikul on õigus tegutseda selle eest tasu saamata vastava õhusõidukiliigi kaptenina mitteärilistel lendudel.

b)

Tingimused. Kergõhusõiduki piloodiloa taotlejad peavad olema täitnud vastava õhusõidukiliigi nõuded ning vajaduse korral lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübiga seotud nõuded.

FCL.110    Kergõhusõidukipiloodi luba – sama õhusõidukiliigi loa arvestamine

a)

Nende kergõhusõiduki piloodiloa taotlejate puhul, kellel on olnud mõni muu sama õhusõidukiliigiga seotud luba, loetakse selle õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa nõuded täies ulatuses täidetuks.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, peab taotleja, kelle luba on aegunud, sooritama asjaomase õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa saamiseks lennueksami vastavalt punkti FCL.125 sätetele.

▼M7

FCL.115    Kergõhusõiduki piloodi luba – koolituskursus

a) 

Kergõhusõiduki piloodi loa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

b) 

Kursus peab hõlmama teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet vastavalt taotletava kergõhusõidukipiloodiloaga antavatele õigustele.

c) 

Teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet hõlmava koolituse võib lõpule viia muus deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kui selles, kus taotleja koolituskursust alustas.

▼M11

d) 

Ühe kolbmootoriga lennukite klassi vesilennupädevusmärke saamiseks vajaliku koolituse puhul võetakse arvesse käesoleva lisa 9. liite B jao („Lennukite erinõuded”) alapunktis 7 („Klassipädevused – vesilend”) loetletud elemente.

▼M11

FCL.120    Kergõhusõidukipiloodi luba – teooriaeksam

a) Kerglennukipiloodi loa ja kergkopteripiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1) 

üldteemad:

— 
lennundusõigus ja lennujuhtimise (ATC) protseduurid;
— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia;
— 
side;
— 
navigeerimine;
(2) 

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

— 
aerodünaamika alused;
— 
käitamisprotseduurid;
— 
õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;
— 
üldteadmised õhusõidukitest.

b) Kergõhupallipiloodi loa ja kergpurilennukipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1) 

üldteemad:

— 
lennundusõigus ja lennujuhtimisprotseduurid;
— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia ja
— 
side.
(2) 

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

— 
aerodünaamika alused;
— 
käitamisprotseduurid;
— 
õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;
— 
üldteadmised õhusõidukitest ja
— 
navigeerimine.

▼B

FCL.125    Kergõhusõidukipiloodi luba – lennueksam

a)

Kergõhusõiduki piloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta. Taotlejale antavad õigused kehtivad üksnes lennueksamil kasutatava klassi või tüübi kohta, kuni loa kehtivusala laiendamiseni kooskõlas käesoleva alajaoga.

c)

 Soorituse nõuded

(1) Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi kõiki lennuetappe.

(2) Osa mis tahes punkti ebarahuldava soorituse korral loetakse kogu osa ebarahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab ebarahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult ebarahuldavalt sooritatud osa. Mitme osa ebarahuldav sooritus tähendab kogu eksami ebarahuldavat tulemust.

(3) Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4) Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb jätkata praktilist õpet.

2.    JAGU

Kerglennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(A)

▼M11

FCL.105.A    Kerglennukipiloodi luba (LAPL(A)) – õigused ja tingimused

a) Õigused

Kerglennukipiloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe kolbmootoriga maalennukeid, ühe kolbmootoriga vesilennukeid või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

b) Tingimused

(1) 

Kerglennukipiloodi loa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina.

(2) 

Kerglennukipiloodi loa omanikud, kellel on varem olnud lennuki liinipiloodi luba, lennuki teise piloodi luba, lennuki ametipiloodi luba või lennuki erapiloodi luba, vabastatakse alapunkti b alapunkti 1 nõuete täitmisest.

▼B

FCL.110.A    Kerglennukipiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kerglennuki piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 30 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas:

(1) 

vähemalt 15 tundi instruktoriga lennuõpet lennueksamil kasutatavas lennukiklassis;

(2) 

vähemalt kuus tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kolm tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼M7

b)

Erinõuded taotlejale, kellel on kergpurilennuki piloodiluba (LAPL(S)) või purilennuki piloodi luba (SPL) koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki (TMG) pädevusmärkega. Kerglennuki piloodi loa taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodiluba või purilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärkega, peavad olema alates fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärke saamisest lennanud vähemalt 21 tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning vastama punkti FCL.135.A alapunktis a lennukite suhtes kehtestatud nõuetele.

c)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) 

olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) 

ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) 

hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

▼B

FCL.135.A    Kerglennukipiloodi luba – õiguste laiendamine muule lennukiklassile või -variandile

a)

Kerglennuki piloodiloa õigused kehtivad üksnes selle lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki klassi ja variandi kohta, mida kasutati lennueksamil. ►C1  Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on mõnes muus õhusõiduki klassis täitnud järgmised nõuded: ◄

(1) 

läbinud kolm tundi lennuõpet, sealhulgas:

i) 

kümme starti ja maandumist koos instruktoriga ja

ii) 

kümme soolostarti ja -maandumist instruktori järelevalve all;

(2) 

sooritanud lennueksami, et tõendada uue klassiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. ►C1  Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: ◄

i) 

käitamisprotseduurid,

▼C1

ii) 

lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

iii) 

üldteadmised õhusõidukite kohta;

▼M11

b)

oma õiguste laiendamiseks samasse klassi kuuluvale teisele õhusõidukivariandile peab piloot läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

FCL.140.A    Kerglennukipiloodi luba — hiljutise lennukogemuse nõuded

a) Kerglennukipiloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud kahe aasta jooksul lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennuki piloodina teinud järgmist:

(1) 

lennanud kaptenina või koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all vähemalt 12 lennutundi, sealhulgas

— 
sooritanud 12 starti ja maandumist;
— 
läbinud täienduskoolituse, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;
(2) 

sooritanud kerglennukipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul. Lennuoskuse tasemekontrolli programm põhineb kerglennukipiloodi loa väljaandmiseks nõutaval lennueksamil;

b) Kui kerglennukipiloodi loa omanikul on nii ühe kolbmootoriga maalennukite kui ka ühe kolbmootoriga vesilennukite klassipädevusmärge, võib ta täita alapunkti a alapunktis 1 esitatud nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Sel juhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast ja vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest sooritada mõlemas õhusõidukiklassis.

▼B

3.    JAGU

Kergkopteri piloodiloa erinõuded – LAPL(H)

FCL.105.H    Kergkopteripiloodi luba – õigused

Kergkopteri piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe mootoriga koptereid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

FCL.110.H    Kergkopteripiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kergkopteri piloodiloa taotlejad peavad olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteril. Sellest vähemalt 35 tundi peab olema lennatud lennueksamil kasutataval kopteritüübil. Lennuõpe peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

20 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2) 

kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼M7

b)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) 

olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) 

ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) 

hõlmata alapunkti a alapunktis 2 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.135.H    Kergkopteripiloodi luba – õiguste laiendamine muule kopteriklassile või -variandile

a)

Kergkopteri piloodiloa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud kopteritüübi ja -variandi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1) 

läbinud viis tundi lennuõpet, mis muu hulgas hõlmab:

i) 

15 starti, lähenemist ja maandumist koos instruktoriga,

ii) 

15 starti, lähenemist ja maandumist soololennul instruktori järelevalve all;

(2) 

lennueksamit, et tõendada uue tüübiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. ►C1  Lennueksami käigus peab taotleja eksamineerijale tõendama ka selle uue tüübiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades: ◄

— 
käitamisprotseduurid,

▼C1

— 
lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

— 
üldteadmised õhusõidukitest;

b)

enne kui kergkopteri piloodiloa omanik tohib kasutada loast tulenevaid õigusi lennueksamil kasutatust erineval kopterivariandil, peab ta läbima erinevus- või tutvumiskoolituse vastavalt osas 21 esitatud kasutamissobivuse andmetele. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

▼M11

FCL.140.H    Kergkopteripiloodi luba (LAPL(H)) – Hiljutise lennukogemuse nõuded

Kergkopteripiloodi loa omanikud kasutavad loa õigusi konkreetsel kopteritüübil üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud järgmist:

a) 

lennanud sama tüüpi kopteritel kaptenina või koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all vähemalt kuus lennutundi, sealhulgas sooritanud kuus starti, lähenemist ja maandumist ning läbinud täienduskoolituse, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

b) 

sooritanud enne loaõiguste kasutamise jätkamist konkreetsel kopteritüübil lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul. Lennuoskuse tasemekontrolli programm põhineb kergkopteripiloodi loa väljaandmiseks nõutaval lennueksamil.

▼B

4.    JAGU

▼C1

Kergpurilennuki piloodiloa erinõuded – LAPL(S)

▼B

FCL.105.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

a)

Purilennuki piloodiloa omanikul on õigus kaptenina juhtida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

▼M3

b)

Kergpurilennuki piloodi loa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi või sooritanud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina.

▼B

FCL.110.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Kergpurilennuki piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 

kümme tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) 

kaht tundi soololendu instruktori järelevalve all,

(3) 

45 starti ja maandumist,

(4) 

üht soololennuna toimuvat marsruutlendu vähemalt 50 km (27 meremiili) kaugusele või üht instruktoriga marsruutlendu vähemalt 100 km (55 meremiili) kaugusele.

b)

Alapunktis a ettenähtud 15-tunnist kuni seitse tundi võib olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil.

▼M7

c)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhusõiduki kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) 

olla pikem kui kogu lennuaeg õhusõiduki kaptenina;

(2) 

ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) 

hõlmata alapunkti a alapunktides 2, 3 ja 4 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.130.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – stardimeetodid  ◄

►C1  a)

Kergpurilennuki piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

►C1  (1) 

vintsi- ja autostardi puhul ◄ sooritanud vähemalt kümme starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all;

►C1  (2) 

puksiir- või isestardi puhul ◄ sooritanud vähemalt viis starti koos instruktoriga ja viis soolostarti instruktori järelevalve all. Isestardi puhul võib instruktoriga lennuõpe olla läbitud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

►C1  (3) 

köiestardi puhul ◄ sooritanud vähemalt kolm starti koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all.

b)

Täiendavate õppestartide kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)

Eri stardimeetoditega seotud õiguste säilitamiseks peavad piloodid olema viimase 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis starti, ►C1  välja arvatud köiestart, ◄ mille puhul pilootidelt nõutakse kaht starti.

d)

Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks sooritama instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu starte.

FCL.135.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – õiguste laiendamine fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile  ◄

▼M7

Kergpurilennuki piloodiloa õigusi laiendatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukile, kui piloot on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud vähemalt järgmist:

▼B

a) 

läbinud kuus tundi lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil, sealhulgas:

(1) 

neli tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) 

üks marsruutlend vähemalt 150 km (80 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse üks täieliku peatumisega maandumine muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

b) 

sooritanud lennueksami, et tõendada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate praktiliste oskuste olemasolu. Lennueksami käigus peab taotleja ►C1  kontrollpiloodile ◄ tõendama ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

— 
aerodünaamika alused,
— 
käitamisprotseduurid,

▼C1

— 
lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

— 
üldteadmised õhusõidukitest,
— 
navigeerimine.

FCL.140.S    ►C1  Kergpurilennuki piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

a)

Purilennukid ja mootorpurilennukid. ►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi purilennukitel või mootorpurilennukitel kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul purilennukitel või mootorpurilennukitel (v.a fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel) teinud vähemalt järgmist:

(1) 

lennanud kaptenina vähemalt viis lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 15 starti,

(2) 

sooritanud kaks instruktoriga õppelendu.

b)

Fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid. ►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel üksnes tingimusel, et nad on teinud järgmist:

(1) 

eelnenud 24 kuu jooksul fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil:

i) 

lennanud kaptenina vähemalt 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 12 starti ja maandumist, ning

ii) 

läbinud täiendusõppe, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

(2) 

kui ►C1  kergpurilennuki piloodi loa omanikul ◄ on ka lennukijuhtimise õigus, võib alapunkti 1 nõudeid täita lennukil.

c)

►C1  Kergpurilennuki piloodi loa omanikud, ◄ kes ei vasta alapunktide a või b nõuetele, peavad enne õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) 

sooritama vastavalt vajadusele kas purilennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) 

sooritama alapunktide a või b nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

5.    JAGU

▼C1

Kergõhupalli piloodi loa erinõuded – LAPL(B)

▼M4

FCL.105.B    Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – õigused

Kergõhupalli piloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida kuumaõhupalle või kuumaõhulaevu kesta mahuga kuni 3 400 m3 ja gaasiõhupalle kesta mahuga kuni 1 260 m3 ning võtta õhupalli pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

▼M3

FCL.110.B    Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – nõutav kogemus ja selle arvestamine

▼B

►C1  a)

Kergõhupalli piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi õhupallidel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 

12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) 

kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3) 

üht vähemalt 30-minutilist soololendu instruktori järelevalve all.

▼M7

b)

Kogemuste arvestamine. Taotlejate eelnevat õhupalli kaptenina juhtimise kogemust võib arvestada alapunkti a nõuete täitmisena.

Arvestamise ulatuse üle otsustab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille korraldatud koolituskursustel piloot osaleb, lähtudes sisseastumisel sooritatud lennukatsest, kuid see ei või:

(1) 

olla pikem kui kogu lennuaeg kaptenina õhupallidel;

(2) 

ületada 50 % alapunktis a sätestatud lennutundidest;

(3) 

hõlmata alapunkti a alapunktides 2, ja 3 sätestatud nõudeid.

▼B

FCL.130.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele  ◄

►C1  a)

Kergõhupalli piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult vabalendude kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on sooritanud vähemalt kolm trossiga kinnitatud lendu.

b)

Täienduskoolituse läbimise kohta tehakse päevikusse instruktori allkirjaga märge.

c)

Nimetatud õiguse säilitamiseks peavad piloodid olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt kaks trossiga kinnitatud lendu.

d)

Kui piloot ei vasta alapunkti c nõuetele, peab ta õiguste taastamiseks tegema instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all puuduoleva arvu trossiga kinnitatud lende.

FCL.135.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile  ◄

▼M7

Kergõhupalli piloodi loa õigused kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis teinud muusse klassi kuuluval õhupallil vähemalt järgmist:

▼B

a) 

viis instruktoriga õppelendu või

►C1  b) 

kergkuumaõhupalli piloodi loa puhul, ◄ mille õigusi soovitakse laiendada kuumaõhulaevadele, viis instruktoriga lennuõppetundi ja

c) 

lennueksami, mille käigus nad tõendavad ►C1  kontrollpiloodile ◄ ka muu klassiga seotud piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu järgmistes valdkondades:

— 
aerodünaamika alused,
— 
käitamisprotseduurid,

▼C1

— 
lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine,

▼B

— 
üldteadmised õhusõidukitest.

FCL.140.B    ►C1  Kergõhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

a)

►C1  Kergõhupalli piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul teinud ühes õhupalliklassis järgmist:

(1) 

lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümme starti ja maandumist, ning

(2) 

ühe instruktoriga õppelennu;

(3) 

kui piloodi kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peab ta lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, mis muu hulgas hõlmab kolme starti ja maandumist.

b)

►C1  Kergõhupalli piloodi loa omanikud ◄ , kes ei vasta alapunktis a esitatud nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) 

sooritama vastavas klassis lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul või

(2) 

sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi.

C   ALAJAGU

▼C1

ERAPILOODILUBA (PPL), PURILENNUKI PILOODI LUBA (SPL) JA ÕHUPALLI PILOODI LUBA (BPL)

▼B

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.200    Vanuse alammäär

a)

Erapiloodiloa taotleja peab olema vähemalt 17-aastane.

▼C1

b)

Õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa taotleja peab olema vähemalt 16-aastane.

▼B

FCL.205    Tingimused

Erapiloodiloa taotlejad peavad olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded vastavalt H alajaole.

▼M7

FCL.210    Koolituskursus

a) 

Õhupalli piloodi loa, purilennuki piloodi loa või erapiloodiloa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

b) 

Kursus peab hõlmama teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet vastavalt taotletava õhupallipiloodiloaga, purilennuki piloodi loaga või erapiloodiloaga antavatele õigustele.

c) 

Teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet hõlmava koolituse võib lõpule viia muus deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kui selles, kus taotleja koolituskursust alustas.

▼M11

FCL.215    Teooriaeksam

a) Erapiloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1) 

üldteemad:

— 
lennundusõigus;
— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia ja
— 
side ning
— 
navigeerimine.
(2) 

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

— 
aerodünaamika alused;
— 
käitamisprotseduurid;
— 
õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;
— 
üldteadmised õhusõidukitest.

b) Õhupallipiloodi loa või purilennukipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1) 

üldteemad:

— 
lennundusõigus,
— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia ja
— 
side.
(2) 

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

— 
aerodünaamika alused;
— 
käitamisprotseduurid;
— 
õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;
— 
üldteadmised õhusõidukitest ning
— 
navigeerimine.

▼B

FCL.235    Lennueksam

►C1  a)

Õhupalli piloodi loa, purilennuki piloodi loa või erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, ◄ et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe sama õhusõidukiklassi või -tüübi või õhupallikategooria kohta, mida kasutatakse lennueksamil.

c)

 Soorituse nõuded

(1) Lennueksam jagatakse eri osadeks, mis esindavad lendamiseks kasutatava õhusõidukiliigi lennu kõiki etappe.

▼M3

(2) Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotleja sooritab mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult see kõnealune osa. Mitme osa mitterahuldav sooritus tähendab eksamil läbikukkumist.

▼B

(3) Kui alapunkti 2 kohase korduseksami mis tahes osa, sealhulgas eelmisel eksamil edukalt sooritatud osa tulemus on ebarahuldav, loetakse kogu eksam ebarahuldavalt sooritatuks.

(4) Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

2.    JAGU

Lennuki erapiloodiloa erinõuded – PPL(A)

FCL.205.A    Lennuki erapiloodi luba – õigused

▼M11

a)

Lennuki erapiloodi loa omanikel on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastavat liiki lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel ning kasutada kõiki kerglennukipiloodi loa omaniku õigusi.

▼B

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav lennuki erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) 

kerglennuki piloodiloa või lennuki erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2) 

nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) 

nimetatud loale lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.A    Lennuki erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

▼M4

a)

Lennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukitel ja sellest viis tundi võib olla läbitud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1) 

25 tundi instruktoriga lennuõpet ja

(2) 

10 tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväli.

▼M7

b)

Erinõuded kerglennuki piloodi luba omavatele taotlejatele. Lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on kerglennuki piloodi luba, peavad olema alates kerglennuki piloodi loa väljaandmisest lennanud vähemalt 15 lennutundi lennukitel, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kümmet tundi lennuõpet deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbitud koolituskursusel. Kõnealune koolituskursus peab sisaldama vähemalt neli tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt kaks tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

c)

Erinõuded taotlejale, kellel on kergpurilennuki piloodiluba (LAPL(S)) või purilennuki piloodi luba (SPL) koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki (TMG) pädevusmärkega. Need lennuki erapiloodi loa taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodiluba või purilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärkega, peavad olema lennanud:

(1) 

pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki pädevusmärke kinnitamist vähemalt 24 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ning

(2) 

vähemalt 15 tundi lennukitel lennuõpet deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni koolituskursuse raames, kusjuures täidetud peavad olema vähemalt alapunkti a alapunkti 2 nõuded.

▼B

d)

Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodi luba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kümne tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

3.    JAGU

Kopteri erapiloodi loa erinõuded – PPL(H)

FCL.205.H    Kopteri erapiloodi luba – õigused

▼M11

a)

Kopterierapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastavat liiki kopteri kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel ja kasutada kõiki kergkopteripiloodi loa omaniku õigusi.

▼B

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav kopteri erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) 

kergkopteri piloodiloa või kopteri erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

(2) 

nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) 

nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.H    Kopteri erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet kopteritel, millest viis tundi võib olla läbitud lennuimitaatoril (FNPT) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas vähemalt:

(1) 

25 tundi instruktoriga lennuõpet ning

(2) 

kümme tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

(3) 

45 lennuõppetunnist 35 peab olema kogutud lennueksamil kasutatavat tüüpi kopteril.

▼M7

b)

Erinõuded kergkopteri piloodi luba omavatele taotlejatele. Kergkopteri piloodi luba omavad kopteri erapiloodi loa taotlejad peavad läbima koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolituskursus peab sisaldama vähemalt viis tundi instruktoriga lennuõpet ning vähemalt ühe marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

▼B

c)

Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavate taotlejate puhul võetakse arvesse kuni 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle kuue tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuse arvestamine ei tohi mingil juhul hõlmata alapunkti a alapunkti 2 nõudeid.

4.    JAGU

Õhulaeva erapiloodi loa erinõuded – PPL(Sa)

FCL.205.As    Õhulaeva erapiloodi luba – õigused

a)

Õhulaeva erapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastava kategooria õhulaevade kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel.

b)

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav õhulaeva erapiloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) 

õhulaeva erapiloodi loa taotlejate lennuõpetajana;

(2) 

nimetatud loa taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

▼M3

(3) 

nimetatud loale lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.As    Õhulaeva erapiloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine

a)

Õhulaeva erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 35 tundi lennuõpet õhulaevadel, millest viis tundi võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1) 

25 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 

kolm tundi marsruutlennuõpet, sealhulgas üks marsruutlend vähemalt 65 km (35 meremiili) kaugusele,

ii) 

kolm tundi instrumentaallennuõpet;

(2) 

kaheksa starti ja maandumist lennuväljal koos mastile kinnitamise ja mastist vabastamise protseduuridega;

(3) 

kaheksa tundi soololendu instruktori järelevalve all.

b)

Õhupalli erapiloodi luba omavate kuumaõhulaevade juhtimise kvalifikatsiooniga taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle viie tunni) nimetatud õhulaevade kaptenina.

5.    JAGU

▼C1

Purilennuki piloodi loa erinõuded (SPL)

▼B

FCL.205.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

►C1  a)

Purilennuki piloodi loa omanikul ◄ on õigus kaptenina piloteerida purilennukeid ja mootorpurilennukeid. Nende õiguste kasutamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel peab loaomanik vastama punkti FCL.135.S nõuetele.

▼C1

b)

Purilennuki piloodi loa omanikud:

▼B

(1) 

võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad pärast loa väljaandmist on lennanud vähemalt kümme lennutundi või teinud 30 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina;

(2) 

tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad:

i) 

on saanud 18-aastaseks,

ii) 

on pärast loa väljaandmist lennanud vähemalt 75 lennutundi või teinud 200 starti purilennuki või mootorpurilennuki kaptenina,

iii) 

on sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul.

▼M3

c)

Ilma et see piiraks alapunkti b alapunkti 2 kohaldamist, võib instruktori või kontrollpiloodi õigusi omav purilennuki piloodi loa omanik saada tasu järgmistel juhtudel:

(1) 

kergpurilennuki piloodi loa või purilennuki piloodi loa taotlejate lennuõpetajana;

(2) 

nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana;

(3) 

nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Purilennuki piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 15 tundi lennuõpet purilennukitel või mootorpurilennukitel ning täitnud seejuures vähemalt punkti FCL.110.S nõuded.

▼C1

b)

Nende purilennuki piloodi loa taotlejate puhul, kellel on kergpurilennuki piloodi luba, loetakse purilennuki piloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende purilennuki piloodi loa taotlejate puhul, kellel kergpurilennuki piloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik purilennuki piloodi loa teoreetiliste teadmiste nõuded.

▼B

Kogemuste arvestamine. Mõne muu õhusõidukiliigi (välja arvatud õhupallid) piloodiluba omavatel taotlejate puhul võetakse arvesse 10 % kogu lennuajast (kuid mitte üle seitsme tunni) nimetatud õhusõidukite kaptenina. Kogemuste arvestamine ei tohi ühelgi juhul hõlmata punkti FCL.110.S alapunkti a alapunktide 2–4 nõudeid.

FCL.220.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – stardimeetodid  ◄

►C1  Purilennuki piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud stardimeetodi kohta. Selle piirangu võib tühistada ning saada täiendavad õigused, kui piloot vastab punkti FCL.130.S nõuetele.

FCL.230.S    ►C1  Purilennuki piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded  ◄

►C1  Purilennuki piloodi loa omanikud ◄ võivad loast tulenevaid õigusi kasutada tingimusel, et nad vastavad punktis FCL.140.S esitatud hiljutise lennukogemuse nõuetele.

6.    JAGU

▼C1

Õhupalli piloodi loa erinõuded (BPL)

▼B

FCL.205.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õigused ja tingimused  ◄

▼M3

a)

Õhupalli piloodi loa (BPL) omanikul on õigus kaptenina juhtida õhupalle.

▼B

►C1  b)

Õhupalli piloodi loa omanikud ◄ tohivad harrastada üksnes tasuta mitteärilist lennutegevust, kuni nad:

(1) 

on saanud 18-aastaseks,

(2) 

on lennanud õhupallikaptenina 50 lennutundi, sealhulgas 50 starti ja maandumist,

(3) 

on sooritanud vastavas õhupalliklassis lennuoskuse tasemekontrolli ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul.

c)

Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib instruktori või ►C1  kontrollpiloodi ◄ õigusi omav ►C1  õhupalli piloodi loa omanik ◄ saada tasu järgmistel juhtudel:

▼C1

(1) 

kergõhupalli piloodi loa või õhupalli piloodi loa taotlejate lennuõpetajana,

▼B

(2) 

nimetatud lubade taotlejate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrolli läbiviijana,

▼M3

(3) 

nimetatud lubadele lisatavate pädevusmärgete või tunnistustega seotud koolitus-, testimis- ja kontrollitegevuse eest.

▼B

FCL.210.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – nõutav kogemus ja selle arvestamine  ◄

►C1  a)

Õhupalli piloodi loa taotlejad ◄ peavad olema läbinud vähemalt 16 tundi lennuõpet vastava klassi ja kategooria õhupallidel, sealhulgas vähemalt:

(1) 

12 tundi instruktoriga lennuõpet,

(2) 

kümme täitmist ning 20 starti ja maandumist ning

(3) 

üks vähemalt 30-minutiline soololend instruktori järelevalve all.

▼C1

b)

Nende õhupalli piloodi loa taotlejate puhul, kellel on kergõhupalli piloodi luba, loetakse õhupalli piloodi loa nõuded täies ulatuses täidetuks.

Nende õhupalli piloodi loa taotlejate puhul, kelle kergõhupalli piloodi luba on kehtivuse kaotanud varem kui kaks aastat enne taotluse esitamist, loetakse täidetuks kõik õhupalli piloodi loa teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe nõuded.

▼B

FCL.220.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine trossiga kinnitatud lendudele  ◄

►C1  Õhupalli piloodi loa õigused kehtivad ainult vabalendude kohta. ◄ Selle piirangu võib tühistada, kui piloot vastab punkti FCL.130.B nõuetele.

FCL.225.B    ►C1  Õhupalli piloodi luba – õiguste laiendamine muule õhupalliklassile või -kategooriale  ◄

►C1  Õhupalli piloodi loa õigused ◄ kehtivad ainult lennueksamil kasutatud õhupalliklassi ja -kategooria kohta. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot:

a) 

vastab punkti FCL.135.B nõuetele, kui tegu on muule klassile laiendamisega sama kategooria piires;

b) 

kui tegu on muule kategooriale laiendamisega sama õhupalliklassi piires, teinud vähemalt:

(1) 

kaks instruktoriga lendu vastava kategooria õhupallil ja ning

(2) 

kogunud õhupallikaptenina lennutunde järgmiselt:

i) 

õhupallidel kesta mahuga 3 401 m3 kuni 6 000 m3 vähemalt 100 tundi,

ii) 

õhupallidel kesta mahuga 6 001 m3 kuni 10 500 m3 vähemalt 200 tundi,

iii) 

õhupallidel kesta mahuga üle 10 500 m3 vähemalt 300 tundi,

iv) 

gaasiõhupallidel kesta mahuga üle 1 260 m3 vähemalt 50 tundi.

▼M4

FCL.230.B    õhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul ühes õhupalliklassis:

(1) 

lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümmet starti ja maandumist, ja

(2) 

teinud ühe instruktoriga õppelennu vastava klassi õhupallil;

(3) 

kui pilootide kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peavad nad lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, sealhulgas teinud kolm starti ja maandumist.

b)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati õppelennuks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

c)

Õhupalli piloodi loa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) 

sooritama kontrollpiloodi osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli vastava klassi õhupallil või

(2) 

sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi;

d)

alapunkti c alapunkti 1 puhul võib õhupalli piloodi loa omanik juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati tasemekontrolliks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

▼B

D   ALAJAGU

AMETIPILOODI LUBA – CPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.300    Ametipiloodi luba – vanuse alammäär

Ametipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.305    Ametipiloodi luba – õigused ja tingimused

a)

Õigused. Ametipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1) 

kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa ja erapiloodi loa õigusi,

(2) 

tegutseda kõikide muuks kui äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite kapteni või teise piloodina,

(3) 

tegutseda ärilises lennutranspordis kõikide ühepiloodiõhusõidukite kaptenina, arvestades punktis FCL.060 ja käesolevas alajaos sätestatud piiranguid,

(4) 

tegutseda ärilises lennutranspordis teise piloodina, arvestades punktis FCL.060 sätestatud piiranguid.

b)

Tingimused. Ametipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki klassi- või tüübipädevuse nõuded.

FCL.310    Ametipiloodi luba – teooriaeksam

Ametipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

— 
lennundusõigus,

▼C1

— 
üldteadmised õhusõidukitest – õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade,

▼B

— 
üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,
— 
mass ja tsentreering,
— 
lennutehnilised näitajad,
— 
lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,
— 
inimvõimed,
— 
meteoroloogia,
— 
üldnavigatsioon,
— 
raadionavigatsioon,
— 
käitamisprotseduurid,
— 
aerodünaamika alused,
— 
visuaallennureeglite kohane (VFR) side.

FCL.315    Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 3. liitele.

FCL.320    Ametipiloodi luba – lennueksam

Ametipiloodi loa taotleja peab sooritama käesoleva osa 4. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vastavat liiki õhusõiduki kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

2.    JAGU

Lennukite erinõuded – CPL(A)

▼M4

FCL.315.A    Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.

▼B

FCL.325.A    Lennuki ametipiloodi luba – erinõuded teise piloodi loa omanikele

Enne lennuki ametipiloodi loast tulenevate õiguste kasutamist peab teise piloodi loa omanik olema lennukitel lennanud:

a) 

70 lennutundi:

(1) 

kaptenina või

(2) 

vähemalt kümme tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina.

Nimetatud 70-tunnist 20 peavad olema lennatud kaptenina visuaallennureeglite kohastel marsruutlendudel, või vähemalt kümme lennutundi marsruutlendudel kaptenina ja kümme tundi kaptenistažöörina. See peab hõlmama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse kaptenina täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

b) 

lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse elemendid vastavalt käesoleva osa 3. liite E-jao alapunkti 10 alapunktile a ja alapunktile 11 ning

c) 

punkti FCL.320 kohase lennuki ametipiloodi loa lennueksami.

E   ALAJAGU

TEISE PILOODI LUBA – MPL

FCL.400.A    Teise piloodi luba – vanuse alammäär

Teise piloodi loa taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

FCL.405.A    Teise piloodi luba – õigused

a)

Teise piloodi loa omanikul on õigus tegutseda teise piloodiga käitatava lennuki teise piloodina.

b)

Teise piloodi loa omanik võib lisaks omandada järgmised õigused:

(1) 

lennuki erapiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab C alajaos sätestatud lennuki erapiloodi loa nõuded;

(2) 

lennuki ametipiloodi loa omaniku õigused, kui ta täidab punkti FCL.325.A nõuded.

c)

Teise piloodi loa omaniku lennuki instrumentaallennupädevusmärge kehtib ainult teise piloodiga käitatavate lennukite kohta. Lennuki instrumentaallennupädevusmärkest tulenevaid õigusi võib laiendada ühepiloodilennukite juhtimisele, kui loaomanik on läbinud ühe piloodiga instrumentaallendude kaptenina tegutsemiseks nõutava koolituse ja sooritanud ainupiloodina lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami.

▼M8

FCL.410.A    Teise piloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

a)   Kursus.

Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva lisa (FCL osa) 5. liitele.

b)   Eksam.

Teise piloodi loa taotleja peab tõendama teoreetiliste teadmiste taset, mida nõutakse vastavalt punktile FCL.515 lennuki liinipiloodi loa omanikelt, ning mitmepiloodi tüübipädevust.

▼B

FCL.415.A    Teise piloodi luba – praktilised oskused

a)

Teise piloodi loa taotleja peab pideva hindamise käigus tõendama käesoleva osa 5. liites sätestatud kompetentsi hindamise moodulite täitmiseks vajalike oskuste olemasolu nii piloteeriva kui ka jälgiva piloodina mitme piloodiga mitme turbiinmootoriga lennukil visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohaselt lennates.

b)

Pärast koolituskursuse läbimist peab taotleja sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega. Lennueksam tuleb teha sama tüüpi lennukil, mida kasutati teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse edasijõudnute faasis, või seda tüüpi kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).

F   ALAJAGU

LIINIPILOODI LUBA – ATPL

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.500    Liinipiloodi luba – vanuse alammäär

Liinipiloodi loa taotleja peab olema vähemalt 21-aastane.

FCL.505    Liinipiloodi luba – õigused

a)

Liinipiloodi loa omanikul on õigus teha vastavas õhusõidukiliigis järgmist:

(1) 

kasutada kõiki kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodi loa ja ametipiloodiloa õigusi,

(2) 

tegutseda õhusõiduki kaptenina ärilises lennutranspordis.

b)

Liinipiloodi loa taotleja peab olema täitnud lennueksamil kasutatava õhusõiduki tüübipädevuse nõuded.

FCL.515    Liinipiloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam

a)

Kursus. Liinipiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab olema käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus või moodulkursus.

b)

Eksam. Liinipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

— 
lennundusõigus,

▼C1

— 
üldteadmised õhusõidukitest – õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade,

▼B

— 
üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,
— 
mass ja tsentreering,
— 
lennutehnilised näitajad,
— 
lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,
— 
inimvõimed,
— 
meteoroloogia,
— 
üldnavigatsioon,
— 
raadionavigatsioon,
— 
käitamisprotseduurid,
— 
aerodünaamika alused,
— 
visuaallennureeglite kohane (VFR) side,
— 
instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

2.    JAGU

Lennukite erinõuded – ATPL(A)

FCL.505.A    Liinilennukipiloodi luba – õiguste piirangud teise piloodi loa omanikele

Kui liinilennuki piloodiloa omanikul on varem olnud üksnes teise piloodi luba, kehtivad tema õigused ainult mitmepiloodilennu kohta, kui loaomanik ei ole täitnud punkti FCL.405.A alapunkti b alapunkti 2 ja alapunkti c ühepiloodilennu nõudeid.

FCL.510.A    Liinilennukipiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

a)

Eeltingimused. Liinilennuki piloodiloa taotlejal peab olema:

(1) 

teise piloodi luba või

(2) 

lennuki ametipiloodi luba ja mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevus. Sel juhul peab taotleja olema läbinud ka lennumeeskonna koostöökoolituse.

b)

Kogemused. Liinilennuki piloodiloa taotlejad peavad olema lennanud lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 

500 tundi mitmepiloodilennuki lendudel;

(2) 
i) 

500 tundi kaptenistažöörina või

ii) 

250 tundi kaptenina või

iii) 

250 tundi, sealhulgas vähemalt 70 tundi kaptenina ning ülejäänud aja kaptenistažöörina;

(3) 

200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina;

(4) 

75 tundi instrumentaalaega, millest kuni 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning

(5) 

100 öölennutundi kapteni või teise piloodina.

1 500 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennu täisimitaatoril (FFS) või lennuimitaatoril (FNPT). Nimetatud 100 tunnist kuni 25 võib olla kogutud lennuimitaatoril.

c)

Kogemuste arvestamine

(1) 

Muude õhusõidukiliikide piloodilubade omanike puhul arvestatakse lennuaega järgmiselt:

i) 

fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite või purilennukite puhul kuni 30 lennutundi kaptenina,

ii) 

kopterite puhul kuni 50 % kogu alapunktis b sätestatud lennuajast.

▼M3

(2) 

Liikmesriigis kehtivate normide kohaselt välja antud pardainseneriloa omanikel arvestatakse juurde kuni 50 % pardainseneri ajast, kuid mitte üle 250 tunni. Need 250 tundi võib arvestada alapunktis b sätestatud 1 500 tunni nõudena ja alapunkti b alapunktis 1 sätestatud 500 tunni nõudena, tingimusel et kogu arvestatav aeg ei ületaks kummagi alapunkti puhul 250 tundi.

▼B

d)

Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne lennuki liinipiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.A    Liinilennukipiloodi luba – lennueksam

Liinilennuki piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodilennuki kaptenina instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse lennuki või vastavat lennukitüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

3.    JAGU

Kopterite erinõuded – ATPL(H)

FCL.510.H    Liinikopteripiloodi luba – eeltingimused, kogemused ja nende arvestamine

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

tal peab olema kopteri ametipiloodi luba ja mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärge ning ta peab olema läbinud lennumeeskonna koostöökoolituse;

b) 

ta peab olema lennanud kopteripiloodina vähemalt 1 000 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 

350 tundi mitmepiloodikopteritel,

(2) 
i) 

250 tundi kaptenina või

ii) 

100 tundi kapteni ja 150 tundi kaptenistažöörina või

iii) 

250 tundi kaptenistažöörina mitmepiloodikopteritel. Sel juhul kehtivad liinikopteri piloodiloa õigused ainult mitmepiloodilennu õiguste koha, kuni loaomanikul on täitunud 100 lennutundi kaptenina;

(3) 

200 tundi marsruutlennuaega, sealhulgas vähemalt 100 tundi kapteni või kaptenistažöörina;

(4) 

30 tundi instrumentaalaega, millest kuni kümme tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg, ning

(5) 

100 öölennutundi kapteni või teise piloodina.

Nimetatud 1 000 lennutunnist kuni 100 võib olla kogutud lennutreeningseadmel, sealhulgas kuni 25 tundi lennuimitaatoril.

c) 

Lennuaega lennukitega võib arvestada kuni 50 % ulatuses alapunktis b sätestatud lennuaja nõuetest.

d) 

Alapunktis b nõutav kogemus peab olema omandatud enne liinikopteripiloodi eksami sooritamist.

FCL.520.H    Liinikopteripiloodi luba – lennueksam

Liinikopteri piloodiloa taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada mitmepiloodikopteri kaptenina protseduure ja manöövreid antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

Lennueksam tehakse kopteri või vastavat kopteritüüpi nõuetekohaselt esindaval lennu täisimitaatoril (FFS).

G   ALAJAGU

INSTRUMENTAALLENNU PÄDEVUSMÄRGE – IR

1.    JAGU

Üldnõuded

▼M3

FCL.600    Instrumentaallennu pädevusmärge (IR) – üldist

▼M5

Kui punktis FCL.825 ei ole sätestatud teisiti, võivad instrumentaallennureeglite kohaseid lende lennuki, kopteri, õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes järgmiste lubade omanikud:

a) 

erapiloodiluba (PPL), ametipiloodiluba (CPL), teise piloodi luba (MPL) ja liinipiloodiluba (ATPL) ning

b) 

sellise instrumentaallennupädevusmärkega luba, millega kaasnevad kohaldatavatele õhuruuminõuetele ja õhusõiduki kategooriale vastavad õigused, v.a lennueksamite ja lennuoskustaseme kontrollide ning instruktoriga lennuõppe korral.

▼B

FCL.605    Instrumentaallennu pädevusmärge – õigused

▼M5

a)

Instrumentaallennupädevusmärke omanikul on õigus lennata õhusõidukiga instrumentaallennureeglite kohaselt, sh teha PBN-lende, minimaalsel otsusekõrgusel kuni 200 jalga (60 meetrit).

▼B

b)

Mitme mootoriga õhusõidukite instrumentaallennupädevusmärke puhul laieneb nimetatud õigus ka otsusekõrguseni alla 200 jala (60 meetrit), kui taotleja on läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis erikoolituse ja sooritanud mitmepiloodiõhusõidukil käesoleva osa 9. liites kirjeldatud lennueksami 6. osa.

c)

Instrumentaallennu pädevusmärke omanikud kasutavad oma õigusi vastavalt käesoleva osa 8. liites sätestatud tingimustele.

d)

Helikopterid. Mitmepiloodikopteritel instrumentaallennureeglite kohases lennutegevuses kaptenina tegutsemiseks peab kopteri instrumentaallennupädevusmärke omanik olema kogunud vähemalt 70 tundi instrumentaalaega, millest 30 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg.

FCL.610    Instrumentaallennu pädevusmärge – eeltingimused ja kogemuste arvestamine

Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele.

a) 

Ta peab omama:

(1) 

vähemalt vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba;

▼M3

i) 

punkti FCL.810 kohast öölennuõigust, kui instrumentaallennupädevusmärkest tulenevaid õigusi kavatsetakse kasutada öösel, või

▼B

ii) 

mõne muu õhusõidukiliigi liinipiloodi luba või

(2) 

vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi luba.

▼M3

b) 

olema kogunud kaptenina vähemalt 50 tundi marsruutlennuaega lennukitel, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kopteritel või õhulaevadel, sellest vähemalt kümme (õhulaevade puhul vähemalt 20 tundi) asjakohastel õhusõidukiliikidel.

▼B

c) 

Helikopterid. Liinikopteripiloodi (instrumentaallennupädevusega), liinikopteripiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud koolituskursuse läbinud taotlejad on alapunktis b nimetatud nõudest vabastatud.

FCL.615    Instrumentaallennu pädevusmärge – teoreetilised teadmised ja lennuõpe

a)

Kursus. Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. See kursus peab olema üks alljärgnevatest kursustest:

(1) 

käesoleva osa 3. liite kohane integreeritud koolituskursus, mis sisaldab instrumentaallennuõpet, või

(2) 

käesoleva osa 6. liite kohane moodulkursus.

▼M3

b)

Eksam. Taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:

— 
lennundusõigus,
— 
üldteadmised õhusõidukitest – lennuinstrumendid,
— 
lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine,
— 
inimvõimed,
— 
meteoroloogia,
— 
raadionavigatsioon,
— 
instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.

▼B

FCL.620    Instrumentaallennu pädevusmärge – lennueksam

a)

Instrumentaallennu pädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 7. liite kohase lennueksami, et tõendada oskust sooritada vajalikke protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.

b)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam mitme mootoriga õhusõidukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks tehakse eksam ühe mootoriga õhusõidukil. ►C1  Kere pikiteljel asuva mitme mootoriga lennukit ◄ käsitatakse käesoleva alapunkti kohaldamisel ühe mootoriga lennukina.

▼M11

FCL.625    Instrumentaallennu pädevusmärge – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a) Kehtivus

Instrumentaallennu pädevusmärge kehtib üks aasta.

b) Pikendamine

(1) 

Instrumentaallennu pädevusmärke kehtivust pikendatakse pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul, kui kehtivuse pikendamise kriteeriumid on asjaomase õhusõidukiliigi puhul täidetud.

(2) 

Kui taotlejad otsustavad täita kehtivuse pikendamise nõuded enne alapunktis 1 osutatud kuupäeva, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

(3) 

Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli vastavat osa edukalt sooritanud, võivad instrumentaallennuõigust kasutada ainult juhul, kui nad on edukalt sooritanud instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli.

c) Taastamine

Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1) 

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab seda vajalikuks, et saavutada käesoleva lisa 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks nõutav oskuste tase;

(2) 

sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil;

(3) 

omama asjakohast klassi- või tüübipädevust, kui käesoleva lisaga ei ole ette nähtud teisiti.

d) Kui instrumentaallennu pädevusmärget ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peavad instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.

e) Kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiloa omanikud, kellel on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge, on käesoleva lisa kohaselt välja antud loas sisalduva instrumentaallennupädevusmärke pikendamisel vabastatud alapunkti c alapunkti 1 ning alapunkti d nõuete täitmisest.

f) Alapunkti c alapunktis 2 ja alapunktis e nimetatud lennuoskuse tasemekontrolli võib ühendada asjakohase klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

▼B

2.    JAGU

Lennukite erinõuded

FCL.625.A    Lennuki instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

▼M11

a)

Pikendamine.

Lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad tegema järgmist:

(1) 

omama vastavat klassi- või tüübipädevusmärget, välja arvatud juhul, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamine ühendatakse asjakohase klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2) 

olema sooritanud käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus on ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(3) 

instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus ei ole ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad nad tegema järgmist:

i) 

ühepiloodilennukite puhul sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 3b osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks ning

ii) 

mitme mootoriga lennukite puhul sooritama need käesoleva lisa 9. liite kohase ühepiloodilennukite lennuoskuse tasemekontrolli 6. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud üksnes mõõteriistadega.

(4) 

Alapunkti 2 kohase pikendamise puhul võib kasutada vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindavat II taseme lennuimitaatorit (FNPT II) või lennu täisimitaatorit (FFS), tingimusel et vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritatakse lennukil.

▼B

b)

Ristarvestamine toimub käesoleva osa 8. liite kohaselt.

3.    JAGU

Kopterite erinõuded

▼M11

FCL.625.H    Kopteri instrumentaallennupädevusmärge — pikendamine

a) Kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad tegema järgmist:

(1) 

omama vastavat tüübipädevusmärget, välja arvatud juhul, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamine ühendatakse asjakohase tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2) 

olema sooritanud käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteri jaoks, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

(3) 

kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad sooritama ainult käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need tasemekontrolli 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud asjaomase kopteritüübiga.

b) Alapunkti a alapunkti 3 kohase lennuoskuse tasemekontrolli puhul võib kasutada vastavat kopteritüüpi esindavat 2./3. taseme lennuimitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), tingimusel et vähemalt iga teine kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritatakse kopteril.

c) Ristarvestamine toimub käesoleva lisa 8. liite kohaselt.

▼B

FCL.630.H    Kopteri instrumentaallennupädevusmärge – õiguste laiendamine ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele

Ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusmärke esmakordsel laiendamisel mitme mootoriga kopteritele peavad taotlejad vastama järgmistele nõuetele:

►C1  a) 

olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, ◄ mis sisaldab vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kolm tundi võib olla aeg lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), ning

b) 

olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid mitme mootoriga kopteritel.

4.    JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.625.As    Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge – pikendamine

Õhulaeva instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) 

olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjaomasel õhulaevatüübil, kui taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

b) 

kui taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad olema sooritanud käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks. Sel juhul võib kasutada vastavat õhulaevatüüpi esindavat 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), kuid vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll tuleb sooritada õhulaeval.

H   ALAJAGU

KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSMÄRKED

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.700    Klassi- või tüübipädevusmärgete nõude kohaldamise tingimused

▼M5

a)

Piloodiloa omanikud ei tohi tegutseda õhusõiduki piloodina ilma kehtiva ja sellele õhusõidukile vastava klassi- või tüübipädevusmärketa, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i) 

kergõhusõiduki piloodi loa (LAPL), purilennuki piloodi loa (SPL) ja õhupalli piloodi loa (BPL) korral;

ii) 

lennueksami sooritamisel või lennuoskustaseme kontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;

iii) 

piloteerimisõppe korral;

iv) 

kui neile on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.

▼B

b)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib pilootidel õhusõidukitüüpide kasutuselevõtu või ümberehitustega seotud lendude jaoks olla pädeva asutuse antud eriluba, millega neil lubatakse neid lende sooritada. Luba kehtib ainult kõnealuste konkreetsete lendude kohta.

▼M5 —————

▼B

FCL.705    Klassi- või tüübipädevusmärke omaniku õigused

Klassi- või tüübipädevusmärke omanikul on õigus tegutseda asjaomases pädevusmärkes nimetatud klassi või tüübi piloodina.

▼M11

FCL.710    Klassi- ja tüübipädevusmärked – variandid

a) Piloodid peavad läbima erinevus- või tutvumiskoolituse, et laiendada oma õigusi sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale teisele õhusõidukivariandile. Sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvate õhusõidukivariantide korral hõlmab erinevus- või tutvumiskoolitus kasutamissobivuse andmetes kindlaksmääratud vajalikke elemente (vajaduse korral).

b) Erinevuskoolituse viib läbi üks järgmistest:

(1) 

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon;

(2) 

VIII lisa punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis c ja alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud õhusõidukite puhul deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon;

(3) 

lennuettevõtja sertifikaadi omanik, kellel on vastava klassi või tüübi õhusõidukeid hõlmav heakskiidetud erinevuskoolitusprogramm.

c) Olenemata alapunkti b nõudest võib fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite, ühe kolbmootoriga lennukite, ühe turbiinmootoriga lennukite ja mitme kolbmootoriga lennukite erinevuskoolituse läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooniga instruktor, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

d) Kui piloodid ei ole asjaomasel õhusõidukivariandil lennanud kahe aasta jooksul pärast alapunktis b nimetatud koolituse läbimist, tuleb läbida täiendav erinevuskoolitus või lennuoskuse tasemekontroll, välja arvatud ühe kolbmootoriga õhusõidukite ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite tüüpide või variantidega seotud pädevusmärke puhul.

e) Asjaomase õhusõidukivariandi erinevuskoolituse või lennuoskuse tasemekontrolli kohta tehakse vastavalt vajadusele kas instruktori või kontrollpiloodi allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.

▼B

FCL.725    Klassi- ja tüübipädevusmärke väljaandmise nõuded

▼M7

a)

Koolituskursus. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab läbima koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke taotleja võib koolituskursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis. Tüübipädevuse koolituskursus peab hõlmama vastava tüübi kohustuslikke koolituselemente, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetes.

▼B

b)

Teooriaeksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud teooriaeksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalikku teoreetiliste teadmiste taset.

(1) 

Mitmepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 100 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava põhiteemade vahel.

(2) 

Mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite teooriaeksam on kirjalik ja valikvastustega küsimuste arv oleneb õhusõiduki keerukusest.

(3) 

Ühe mootoriga õhusõidukite teooriaeksami korraldab ►C1  kontrollpiloodi ◄ suuliselt lennueksami käigus, et kindlaks teha, kas piisav teadmiste tase on saavutatud või mitte.

▼M3

(4) 

Kõrgtehnilistena klassifitseeritud ühepiloodilennukite teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 100 valikvastustega küsimusest, mis jagunevad vastavalt vajadusele õppekava teemade vahel.

▼M11

(5) 

Ühe mootoriga ühepiloodilennukite ja mitme mootoriga ühepiloodilennukite (vesilennukid) teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 30 valikvastustega küsimusest.

▼B

c)

Lennueksam. Klassi- või tüübipädevusmärke taotleja peab sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami, et tõendada vastava õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks vajalike oskuste olemasolu.

Taotleja peab lennueksami sooritama kuue kuu jooksul alates klassi- või tüübipädevuse koolituskursuse algusest ning kuuekuulise ajavahemiku jooksul enne klassi- või tüübipädevusmärke taotluse esitamist.

▼M8

d)

Taotlejal, kellel juba on mõne õhusõidukitüübi tüübipädevusmärge koos ühe- või mitmepiloodilennu õigusega, loetakse sama õhusõidukitüübi muu kasutusviisi õiguste taotlemisel teoreetiliste teadmiste nõue täidetuks. Selline taotleja peab läbima muu kasutusviisiga seotud täiendava lennuõppe sellise sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni või lennuettevõtja sertifikaadi omaniku juures, keda pädev asutus on konkreetselt selliseks koolituseks volitanud. Kõnealune kasutusviis kantakse loale.

▼B

e)

Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, on punkti FCL.820 kohase katselennupädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke väljaandmist, kui ta omab käesolevas alajaos kõnealuse õhusõidukiliigi tüübipädevusmärke saamiseks nõutavat kogemust ja vastab asjaomastele eeltingimustele.

▼M11

FCL.740    Klassi- ja tüübipädevusmärke kehtivus ja taastamine

a) Kehtivus

Klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta, välja arvatud ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärked, mis kehtivad kaks aastat, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti. Kui piloodid otsustavad täita pikendamisnõuded enne punktides FCL.740.A, FCL.740.H, FCL.740.PL ja FCL.740.As osutatud ajavahemikke, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

b) Taastamine

Klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks peab taotleja täitma kõik järgmised nõuded:

(1) 

sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli;

(2) 

enne alapunktis 1 osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon leiab, et see on vajalik asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks nõutava lennuoskustaseme saavutamiseks, välja arvatud juhul, kui taotlejal on kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiluba, millel on sama õhusõidukiklassi või -tüübi kehtiv pädevusmärge ja kui tal on õigus sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada. Taotleja võib koolituskursuse läbida:

i) 

mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke kehtivuse lõppemise korral deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

ii) 

sellise mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga õhusõidukite klassipädevusmärke ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke korral, mille kehtivuse lõppemisest on möödunud kuni kolm aastat, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis, sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või instruktori juhendamisel.

(3) 

Ilma et see piiraks alapunkti b alapunktide 1 ja 2 kohaldamist, on punkti FCL.820 kohast katselennupädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud taotluse esitamisele eelnenud aastal kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke pikendamist või taastamist.

▼B

2.    JAGU

Lennukite erinõuded

▼M8

FCL.720.A    Nõutav kogemus ning eeltingimused klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – lennukid

Kui määruse (EL) nr 748/2012 (kasutamissobivuse andmed) I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a)   Ühepiloodilennukid.

Ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, peavad vastama alapunkti b alapunktides 4 ja 5 sätestatud nõuetele.

Lisaks kohaldatakse järgmist.

(1)   Mitme mootoriga ühepiloodilennukid.

Mitme mootoriga ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad olema lennanud lennukitel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

(2)   Kõrgtehnilised mittekeerukad ühepiloodilennukid.

Enne lennuõppe alustamist peavad kõrgtehnilise ühepiloodilennuki esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad vastama järgmistele nõuetele:

i) 

ta peab omama kokku vähemalt 200 tundi lennukogemust, sealhulgas 70 tundi kaptenina lennukitel, ning

ii) 

vastama ühele järgmistest tingimustest:

A) 

omama tõendit sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatud täiendava teooriakursuse eduka läbimise kohta või

B) 

olema edukalt sooritanud käesoleva lisa (FCL osa) kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid; või

C) 

omama lisaks käesoleva lisa (FCL osa) kohaselt välja antud loale Chicago konventsiooni 1. lisa kohast liinilennukipiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusega ning liinilennukipiloodi loa teoreetiliste teadmiste taset.

(3)   Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid.

Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärke taotlejad peavad lisaks alapunkti 2 nõuete täitmisele omama või olema omanud vastavat ühe või mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärget vastavalt G alajaole ning täitma punkti b alapunkti 5 nõudeid.

b)   Mitmepiloodilennukid.

Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevuse kursuse taotlejad peavad olema teise piloodi loa koolituskursusel osalevad piloodiõpilased või vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

omama vähemalt 70 tundi lennukogemust kaptenina lennukitel;

(2) 

omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust;

(3) 

olema edukalt sooritanud käesoleva lisa (FCL osa) kohased liinilennuki piloodiloa teooriaeksamid;

(4) 

juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega:

i) 

omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või

ii) 

omama tunnistust kopteri lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta ja vähemalt 100 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodikopteritel või

iii) 

lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või

iv) 

lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina äriliseks lennutranspordiks kasutatava mitme mootoriga ühepiloodilennuki mitmepiloodilendudel vastavalt kehtivatele lennutegevusnõuetele ning

(5) 

olema läbinud punktis FCL.745.A osutatud koolituskursuse.

c)

Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib liikmesriik välja anda mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärke, mis lubab selle omanikel tegutseda teist pilootide vahetuspilootidena ülalpool lennutasandit 200, tingimusel et kaks ülejäänud meeskonnaliiget omavad alapunkti b kohast tüübipädevusmärget.

d)

Kui kasutamissobivuse andmetes on nii ette nähtud, võivad tüübipädevusmärke õigused algul piirduda instruktori järelevalve all lendamisega. Järelevalve all lennatud lennutundide kohta tehakse instruktori allkirjaga märge pilootide päevikutesse või samaväärsetesse dokumentidesse. Piirang tühistatakse, kui piloodid tõendavad, et ta on kogunud kasutamissobivuse andmetega ettenähtud arvu järelevalve all lennatud lennutunde.

FCL.725.A    Teoreetilised teadmised ja lennuõpe klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmisel – lennukid

Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmist.

a) 

Mitme mootoriga ühepiloodilennukid.

(1) 

Mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassipädevuse teooriakursus peab sisaldama vähemalt seitse tundi mitme mootoriga lennukite käitamise õpet ning

(2) 

mitme mootoriga ühepiloodilennukite klassi- või tüübipädevuse lennuõpe peab sisaldama vähemalt kaks tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mitme mootoriga lennukite normaaloludes käitamise alal ning vähemalt kolm tundi ja 30 minutit instruktoriga lennuõpet mootoririkke protseduuride ning asümmeetrilise tõmbega lennu võtete alal.

b) 

Ühepiloodilennukid – vesilennupädevus.

(1) 

Ühepiloodilennukite vesilennupädevuse koolituskursus peab sisaldama teooria- ja lennuõpet ning

(2) 

ühepiloodilennukite klassi või tüübi merepädevuse koolituskursus peab sisaldama vähemalt kaheksa tundi instruktoriga lennuõpet, kui taotlejatel on vastava klassi- või tüübipädevusmärke maismaaversioon, või kümme tundi, kui taotlejatel nimetatud pädevusmärget ei ole ning

c) 

mitte-kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite, kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ja mitmepiloodilennukite koolituskursused peavad hõlmama häireolukorra ennetamise ja lahendamisega seotud teooria- ja lennuõpet, võttes arvesse asjakohase õhusõidukiklassi või -tüübi eripära.

▼B

FCL.730.A    Erinõuded lennuajata tüübipädevuse (ZFTT) kursusel osalevatele pilootidele – lennukid

a)

Lennuajata tüübipädevuse kursusel õppimiseks peab piloot omama sertifikaadi CS-25 või samaväärsete lennukõlblikkustingimuste kohaselt sertifitseeritud mitme piloodiga turboreaktiivlennukil või mitme piloodiga turbopropellerlennukil, mille suurim lubatud stardimass on vähemalt 10 tonni ning sertifitseeritud reisijakohtade arv üle 19, järgmist lennukogemust:

(1) 

1 500 lennutundi või 250 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse CG-, C- või piirangutega C-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS);

(2) 

500 lennutundi või 100 arvestuslikku marsruutlendu, kui kursusel kasutatakse DG- või D-taseme kvalifikatsiooniga lennu täisimitaatorit (FFS).

b)

Kui piloot suundub turbopropellerlennukilt turboreaktiivlennukile või vastupidi, võidakse nõuda lisakoolitust imitaatoril.

FCL.735.A    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – lennukid

a)

Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) 

25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2) 

20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostöö II taseme lennuimitaatorit (FNPT II MCC) või lennu täisimitaatorit (FFS). Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöökoolitust vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuse koolituseks kasutatakse sama lennu täisimitaatorit (FFS).

b)

Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud tüübipädevuse kursusega, tuleb taotlejale pärast lennumeeskonna koostöökursuse lõpetamist anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunktis 1 esitatud nõuete täitmisest.

FCL.740.A    Klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine – lennukid

a)

Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamine. Mitme mootoriga lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) 

sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat klassi või tüüpi lennukil või seda klassi või tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2) 

sooritama pädevuse kehtivusajal vähemalt:

i) 

kümme arvestuslikku marsruutlendu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või

ii) 

ühe arvestusliku marsruutlennu vastavat klassi või tüüpi lennuki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus;

(3) 

kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõuete täitmisest;

▼M3

(4) 

kui taotlejal on instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge või lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

▼M4

b)

Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärgete pikendamine.

(1) 

Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärked. Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

i) 

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

ii) 

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul lendama vastavas klassis 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab:

— 
kuus tundi lendamist kaptenina;
— 
12 starti ja 12 maandumist ning
— 
vähemalt ühe lennutunni pikkust täienduskoolituslendu lennuinstruktoriga või klassipädevuse instruktoriga. Taotlejad vabastatakse kõnealuse täienduskoolituse sooritamise nõudest, kui nad on sooritanud klassi- või tüübipädevusega seotud lennuoskuse tasemekontrolli, lennueksami või atesteerimise mõnesse muusse klassi või tüüpi kuuluval lennukil.
(2) 

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.

(3) 

Ühe piloodi ja ühe mootoriga turbopropellerlennukid. Ühe mootoriga turbopropellerlennukite klassipädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama kontrollpiloodile vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4) 

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi merelennupädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 alapunkti ii nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Mõlema klassi puhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast lennata kaptenina ja mõlemas õhusõidukiklassis tuleb sooritada vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest.

▼B

c)

Taotlejad, kes ei ole enne klassi- või tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

▼M8

FCL.745.A Häireolukorra ennetamise ja lahendamise täiendkoolitus — lennukid

a) 

Häireolukorra ennetamise ja lahendamise täiendkoolitus tuleb läbida sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning see peab sisaldama järgmist:

(1) 

viis tundi teooriaõpet,

(2) 

briifingut ja lennuanalüüsi ning

(3) 

kolm tundi lennuõpet, mille läbiviijaks on punkti FCL.915 alapunkti e kohast kvalifikatsiooni omav lennukite lennuinstruktor ja mis sisaldab häireolukorra ennetamise ja lahendamise täiendkoolitust koolituskursuseks ette nähtud lennukil.

b) 

Pärast häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse läbimist saab taotleja sertifitseeritud koolitusorganisatsioonilt asjakohase tunnistuse.

▼B

3.    JAGU

Kopterite erinõuded

FCL.720.H    Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – kopterid

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab kopteri esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a) 

Mitmepiloodikopterid. Mitmepiloodikopterite esmase tüübipädevuskursuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

ta peab olema lennanud kaptenina kopteritel vähemalt 70 lennutundi;

(2) 

juhul, kui tüübipädevuse kursus ei ole ühendatud lennumeeskonna koostöökursusega:

i) 

omama tunnistust lennukite lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta või

ii) 

olema lennanud vähemalt 500 lennutundi ►C1  piloodina mitmepiloodilennukitel või ◄

iii) 

olema lennanud vähemalt 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilendudel mitme mootoriga kopteritel;

(3) 

olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami.

b) 

Mitmepiloodikopteri tüübi esmase tüübipädevuskursuse taotlejale, kes on lõpetanud kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi, kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) või kopteri ametipiloodi integreeritud kursuse ning kes ei vasta alapunkti a alapunkti 1 nõuetele, antakse piiratud tüübipädevusmärge tegutsemiseks üksnes teise piloodina. Selle piirangu võib tühistada, kui piloot on teinud järgmist:

(1) 

lennanud kopteritel kaptenina või kaptenistažöörina 70 lennutundi;

(2) 

sooritanud kaptenina vastaval kopteritüübil mitmepiloodi lennu eksami.

c) 

Mitme mootoriga ühepiloodikopterid. Mitme mootoriga ühepiloodikopterite esmase tüübipädevusmärke taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

enne lennuõppe alustamist:

i) 

olema sooritanud kopteri liinipiloodiloa teooriaeksami või

ii) 

omama tunnistust sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ettevalmistuskursuse läbimise kohta. Kursus peab hõlmama järgmisi kopteri liinipiloodiloa teooriakursuse teemasid:

— 
►C1  üldteadmised õhusõidukitest: õhusõiduki konstruktsioon/süsteemid/jõuseade ◄ ja lennuinstrumendid/elektroonika,
— 
lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine: mass ja balansseering, suutlikkusnäitajad;
(2) 

need taotlejad, kes ei ole kopteri liinipiloodi (instrumentaallennupädevusega), kopteri liinipiloodi või kopteri ametipiloodi (instrumentaallennupädevusega) integreeritud koolituskursust läbinud, peavad olema lennanud kopteritel kaptenina vähemalt 70 lennutundi.

FCL.735.H    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – kopterid

a)

Lennumeeskonna koostöö koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) 

lennumeeskonna koostöö instrumentaallennupädevuse kohta:

i) 

25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

ii) 

20 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul 15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuskoolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt kümne tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

▼C1

(2) 

lennumeeskonna koostöö kohta visuaallennutingimustes:

▼B

i) 

25 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

ii) 

15 tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust, või kopteri instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursusel osalevate piloodiõpilaste puhul kümme tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust. Kui lennumeeskonna koostöökoolitus on ühendatud mitmepiloodikopteri algse tüübipädevuse koolitusega, võib lennumeeskonna koostöö praktilist õpet vähendada minimaalselt seitsme tunnini, kui nii lennumeeskonna koostöö- kui ka tüübipädevuskoolituseks kasutatakse sama lennutreeningseadet;

b)

lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne teise õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse vastavalt vajadusele alapunkti a alapunkti 1 alapunkti i või alapunkti a alapunkti 2 alapunktis i esitatud nõude täitmisest.

e)

Taotleja, kes on läbinud mõne muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega või visuaallennureeglitega koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a alapunkti 1 alapunktis i esitatud nõude täitmisest ning ta peab läbima viis tundi lennumeeskonna instrumentaallennureeglitega koostöö praktilist koolitust.

FCL.740.H    Tüübipädevusmärgete pikendamine – kopterid

a)

Pikendamine. Kopterite tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) 

sooritama pädevuse kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel ning

(2) 

lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava kopteritüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse.

(3) 

Selliste taotlejate puhul, kellel on mitu ühe kolbmootoriga kopterite tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid tüübipädevusmärkeid pikendada, kui nad sooritavad lennuoskuse tasemekontrolli üksnes ühe vastava tüübi kohta, kui nad on märke kehtivusaja jooksul lennanud muud tüüpi kopteritel kaptenina vähemalt kaks lennutundi.

Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(4) 

Taotlejatel, kellel on mitu ühe turbiinmootori ja kuni 3 715 kg suurima sertifitseeritud stardimassiga kopteri tüübipädevusmärget, võib kõiki vastavaid märkeid pikendada, kui nad sooritavad vaid ühe vastava tüübi lennuoskuse tasemekontrolli, tingimusel et nad on lennanud:

i) 

kaptenina kopteritel 300 lennutundi,

ii) 

15 tundi igale tüübipädevusmärkele vastaval tüübil ja ning

iii) 

asjaomaste pädevusmärgete kehtivusaja jooksul igal muul tüübil vähemalt kaks lennutundi kaptenina.

Lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada erineval tüübil.

(5) 

Täiendava tüübipädevusmärke saamiseks edukalt lennueksami sooritanud piloodil pikendatakse vastavaid tüübipädevusmärkeid kategooriate kaupa vastavalt alapunktidele 3 ja 4.

(6) 

Kui taotlejal on kopteri instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada. Alapunkti a alapunktide 3 ja 4 kohaldamisel ei tohi taotleja kasutada õigusi ühelgi nimetatud tüübil.

4.    JAGU

Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded

FCL.720.PL    Nõutav kogemus ja eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – vertikaalstardiga õhusõidukid

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab vertikaalstardiga õhusõidukite esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused.

a) 

Lennukipiloodid peavad:

(1) 

omama lennuki ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki liinipiloodi luba;

(2) 

omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta;

(3) 

olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

(4) 

olema läbinud 40 tundi lennuõpet kopteritel.

b) 

Kopteripiloodid peavad:

(1) 

omama kopteri ametipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või kopteri liinipiloodi instrumentaallennupädevusmärkega luba;

(2) 

omama tunnistust lennumeeskonna koostöökursuse läbimise kohta;

(3) 

olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

(4) 

olema läbinud 40 tundi lennuõpet lennukitel.

c) 

Nii lennukite kui ka kopterite piloteerimise kvalifikatsiooniga piloodid peavad:

(1) 

omama vähemalt kopteri ametipiloodi luba;

(2) 

omama instrumentaallennupädevusmärget ja liinipiloodi teoreetilisi teadmisi või lennuki või kopteri liinipiloodi luba;

(3) 

omama tunnistust kopteri või lennuki lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta;

(4) 

olema lennanud vähemalt 100 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või -lennukitel;

(5) 

olema läbinud 40 tundi lennuõpet vastavalt vajadusele kas lennukitel või kopteritel, kui piloodil puudub liinipiloodi või mitmepiloodiõhusõiduki kogemus.

FCL.725.PL    Lennuõpe tüübipädevusmärgete väljaandmisel – vertikaalstardiga õhusõidukid

▼C1

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse koolituskursuse lennuõppe osa peab läbima nii õhusõidukil kui ka õhusõidukit kujutaval nõuetekohaselt sertifitseeritud lennutreeningseadmel.

▼B

FCL.740.PL    Tüübipädevusmärgete pikendamine – vertikaalstardiga õhusõidukid

a)

Pikendamine. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

(1) 

sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval vertikaalstardiga õhusõidukitüübil;

(2) 

sooritama pädevusmärke kehtivusajal vähemalt:

i) 

kümme arvestuslikku marsruutlendu vastava vertikaalstardiga õhusõidukitüübi piloodina või

ii) 

ühe arvestusliku marsruutlennu vastava vertikaalstardiga õhusõiduki piloodina või lennu täisimitaatoril (FFS) ►C1  kontrollpiloodi ◄ osavõtul. Nimetatud arvestusliku marsruutlennu võib sooritada lennuoskuse tasemekontrolli käigus.

(3) 

Kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures töötav piloot, kes on sooritanud käitaja lennuoskuse tasemekontrolli koos tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga, vabastatakse alapunktis 2 esitatud nõude täitmisest.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

5.    JAGU

Õhulaevade erinõuded

FCL.720.As    Eeltingimused tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – õhulaevad

Kui osa 21 kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peab õhulaevade esmase tüübipädevuse taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused:

a) 

mitmepiloodiõhulaevade puhul:

(1) 

olema lennanud 70 lennutundi kaptenina õhulaevadel;

(2) 

omama tunnistust õhulaevade lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta.

(3) 

Kui taotleja ei vasta alapunkti 2 nõuetele, antakse talle piiratud tüübipädevusmärge üksnes teise piloodina tegutsemiseks. Piirang tühistatakse, kui piloot on lennanud 100 lennutundi õhulaeva kapteni või kaptenistažöörina.

FCL.735.As    Lennumeeskonna koostöö koolituskursus – õhulaevad

▼M3

a)

Lennumeeskonna koostöö alane koolituskursus peab hõlmama vähemalt järgmist:

(1) 

12 tundi teooriaõpet ja harjutusi ning

(2) 

viis tundi lennumeeskonna koostöö praktilist koolitust.

Kasutada tuleb lennumeeskonna koostööks ette nähtud II või III taseme lennutreeningseadet (FNPT II või III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS).

▼B

b)

Lennumeeskonna koostöökursus tuleb sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbida kuue kuu jooksul.

c)

Kui lennumeeskonna koostöökursus ei ole ühendatud mitmepiloodi tüübipädevuskursusega, tuleb taotlejale lennumeeskonna koostöökursuse lõppedes anda tunnistus kursuse läbimise kohta.

d)

Taotleja, kes on läbinud mõne mis tahes muu õhusõidukiliigi lennumeeskonna koostöökursuse, vabastatakse alapunkti a nõuete täitmisest.

FCL.740.As    Tüübipädevusmärgete pikendamine – õhulaevad

a)

Pikendamine. Õhulaevade tüübipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja:

(1) 

sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastaval õhulaevatüübil ning

(2) 

lendama pädevusmärke kehtivusajal vastava õhulaevatüübi piloodina vähemalt kaks lennutundi. Nimetatud kahe tunni hulka võib arvestada lennuoskuse tasemekontrolli kestuse;

(3) 

kui taotlejal on õhulaeva instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.

b)

Taotleja, kes ei ole enne tüübipädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva lennuoskuse tasemekontrolli kõiki osi edukalt sooritanud, ei tohi kuni lennuoskuse tasemekontrolli eduka sooritamiseni sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada.

I   ALAJAGU

LISAPÄDEVUSMÄRKED

FCL.800    Vigurlennu pädevusmärge

a)

Lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või purilennuki piloodiloa omanikud võivad vigurlende sooritada üksnes vastava pädevusmärke olemasolul.

b)

Vigurlennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) 

nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 40 lennutundi või purilennukite puhul 120 starti vastava kategooria õhusõiduki kaptenina;

(2) 

▼M7

läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼B

i) 

vastava pädevusmärke jaoks vajalikku teooriaõpet,

ii) 

vähemalt viis tundi või 20 lendu vigurlennuõpet vastavat liiki õhusõidukil.

c)

Vigurlennu pädevusmärke õigused kehtivad ainult selle õhusõidukiliigi kohta, millel lennuõpe läbiti. Õigusi võib laiendada muudele õhusõidukiliikidele, kui piloodil on nende õhusõidukiliikide piloodiluba ning ta on nendel õhusõidukiliikidel teinud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu ning nende käigus läbinud antud õhusõidukiliigi vigurlennukoolituse kogu kava.

FCL.805    Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse märked

a)

Lennukipiloodi või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki piloodiloa omanikud võivad purilennukit või plakatit pukseerida üksnes vastava purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märke olemasolul.

b)

Purilennukite pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) 

nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud kaptenina vähemalt 30 lennutundi ja 60 starti ja maandumist lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

(2) 

▼M7

läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼B

i) 

pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet,

ii) 

vähemalt kümme õppelendu purilennuki pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga õppelendu,

iii) 

viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil ►C1  (välja arvatud kergpurilennuki piloodi loa või purilennuki piloodi loa omanikud). ◄

c)

Plakati pukseerimise pädevuse märke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad olema lennanud pärast loa väljaandmist kaptenina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 100 lennutundi ning 200 starti ja maandumist. sellest vähemalt 30 tundi peab olema läbitud lennukitel, kui tegevust kavandatakse lennukitega, või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, kui tegevust kavandatakse fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega;

(2) 

▼M7

läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼B

i) 

pukseerimistoimingute ja -protseduuride teooriaõpet,

ii) 

vähemalt kümme õppelendu plakati pukseerimisega, sealhulgas vähemalt viis instruktoriga lendu.

▼M11

d)

Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärgete õigused kehtivad ainult nende lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite puhul, millel lennuõpe läbiti. Plakati pukseerimise puhul kehtivad õigused ainul lennuõppe käigus kasutatud pukseerimismeetodi kohta. Õigusi võib laiendada, kui piloodid on vastavatel õhusõidukitel edukalt sooritanud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu, mille käigus nad on läbinud pukseerimiskoolituse kogu kava ja kasutanud plakati pukseerimise asjakohast meetodit.

▼B

e)

Purilennuki või plakati pukseerimise pädevuse märgetest tulenevate õiguste kasutamiseks peab pädevusmärke omanik olema eelnenud 24 kuu jooksul sooritanud vähemalt viis pukseerimist.

f)

Kui piloot ei vasta alapunkti e nõuetele, peab ta enne õiguste kasutamise jätkamist tegema instruktoriga või instruktori järelevalve all puuduva arvu pukseerimisi.

FCL.810    Öölennu pädevusmärge

a)

Lennukid, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukid, õhulaevad.

1) 

▼M11

Kui lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või õhulaeva puhul soovitakse kergõhusõidukipiloodi loast, purilennukipiloodi loast või erapiloodiloast tulenevaid õigusi kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema kuni kuue kuu jooksul läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:

▼B

i) 

teooriaõpe;

▼M3

ii) 

vähemalt viis tundi öist lennuaega vastavas õhusõidukiliigis, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuõpet, milles peab sisalduma vähemalt üks tund marsruutlennul navigeerimist, vähemalt üks instruktoriga marsruutlend vähemalt 50 km (27 meremiili) kaugusele ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

▼B

(2) 

Enne öökoolituse läbimist peavad kergõhusõiduki piloodiloa omanikud olema läbinud erapiloodiloa väljaandmiseks nõutava instrumentaallennu algkoolituse.

(3) 

Taotlejad, kellel on nii ►C1  ühe kolbmootoriga maismaalennukite klassi pädevusmärge ◄ kui ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite pädevus, võivad alapunkti 1 nõuded täita ühes või mõlemas nimetatud klassis.

b)

Kopterid. Kui kopteri erapiloodi loa õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peab taotleja vastama järgmisele nõuetele:

(1) 

ta peab olema lennanud pärast loa väljaandmist vähemalt 100 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas kaptenina kopteritel vähemalt 60 tundi ning marsruutlendudel 20 tundi;

(2) 

▼M7

ta peab olema läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus tuleb läbida kuue kuu jooksul ning see peab sisaldama järgmist:

▼B

i) 

viis tundi teooriaõpet,

ii) 

kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet kopteritel ning

iii) 

viis tundi öölennuaega, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni navigeerimist marsruutlennul, ja viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

(3) 

taotlejal, kellel on või on olnud lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki instrumentaallennupädevusmärge, arvestatakse alapunkti 2 alapunkti ii nõuded viie tunni ulatuses täidetuks.

c)

Õhupallid. ►C1  Kui kergõhupalli piloodi loast või õhupalli piloodi loast ◄ tulenevaid õigusi soovitakse kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema sooritanud vähemalt kaks vähemalt ühetunnise kestusega õppelendu.

FCL.815    Mäelennu pädevusmärge

a)

Õigused. Mäelennupädevusmärke omanikul on õigus maanduda või startida lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega selleks sobival mäestikualal, mille puhul liikmesriikide määratud asjaomased asutused nõuavad nimetatud pädevusmärke olemasolu.

Esmase mäelennupädevusmärke võib omandada:

(1) 

ratastelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud või

(2) 

suusktelikuga, mis annab õiguse maanduda või startida selleks sobival mäestikualal, kui see ei ole lumega kaetud;

(3) 

esmasest pädevusemärkest tulenevaid õigusi võib laiendada vastavalt ratastelikuga või suusktelikuga mäelennupädevusele, kui piloot on läbinud nõutava sissejuhatava lisakursuse, mis hõlmab teooriaõpet ja lennuõpet mäelennuinstruktoriga.

▼M7

b)

Koolituskursus. Mäelennupädevusmärke taotlejad peavad olema eelnenud 24 kuu jooksul läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursuse sisu peab vastama taotletava mäelennupädevusmärkega seotud õigustele.

▼B

c)

Lennueksam. Pärast koolituse läbimist peab taotleja sooritama vastava kvalifikatsiooniga ►C1  kontrollpiloodile ◄ lennueksami. Lennueksam sisaldab järgmist:

(1) 

suuline teoreetiliste teadmiste eksam;

(2) 

kuus maandumist vähemalt kahele muule pinnale kui lähtepinnale, mille puhul on nõutav mäelennupädevus.

d)

Kehtivus. Mäelennupädevusmärge kehtib 24 kuud.

▼M11

e)

Pikendamine

Mäelennupädevuse pikendamiseks peab taotleja vastama ühele järgmistest tingimustest:

(1) 

olema eelnenud kahe aasta jooksul sooritanud vähemalt kuus maandumist pinnale, mille puhul on nõutav mäelennupädevus;

(2) 

olema sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli, mis vastab alapunkti c nõuetele.

▼B

f)

Taastamine. Pädevusmärke aegumise korral peab taotleja täitma alapunkti e alapunkti 2 nõuded.

FCL.820    Katselennupädevusmärge

a)

Lennuki või kopteri piloodiloa omanikud võivad osas 21 määratletud 1. või 2. kategooria katselendudel kaptenina tegutseda üksnes juhul, kui neil on katselennupädevusmärge.

b)

Alapunktis a sätestatud katselennupädevuse nõue kehtib üksnes katselendudele, mis tehakse:

(1) 

kopteritel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt CS-27 või CS-29 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või

(2) 

lennukitel, mis on sertifitseeritud või mida soovitakse sertifitseerida vastavalt:

i) 

CS-25 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele või

ii) 

CS-23 standarditele või samaväärsetele lennukõlblikkusnõuetele, välja arvatud lennukid, mille suurima lubatud stardimass on kuni 2 000 kg.

c)

Katselennupädevusmärke omanikul on õigus vastavas õhusõidukiliigis:

(1) 

1. kategooria katselennupädevuse puhul sooritada kõikide osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

(2) 

2. kategooria katselennupädevuse puhul:

i) 

sooritada osas 21 määratletud 1. kategooria katselende:

— 
teise piloodina või
— 
kaptenina alapunkti b alapunkti 2 alapunktis ii märgitud lennukitel, välja arvatud lähiliinilennukid või lennukid, mille projekteeritud pikeerimiskiirus (Vd) on üle 0,6-kordse helikiiruse või suurim lennukõrgus üle 25 000 jala;
ii) 

sooritada kõikide muude osas 21 määratletud kategooriate katselende kapteni või teise piloodina;

▼M5

(3) 

sooritada lende ilma H alajaos sätestatud tüübi- või klassipädevusmärketa, v.a juhul, kui katselennupädevusmärget ei kasutata ärilise lennutranspordi lendudeks.

▼B

d)

Esmase katselennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad omama vähemalt vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärkega ametipiloodi luba;

(2) 

olema lennanud vastavat liiki õhusõidukil vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 400 tundi kaptenina;

(3) 

olema läbinud kavandatavate õhusõidukite ja lennukategooriate koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmiseid valdkondi:

▼C1

— 
õhusõiduki suutlikkusnäitajad,

▼B

— 
stabiilsus ja juhtimisomadused,
— 
süsteemid,
— 
katsete läbiviimine,
— 
riski-/ohutuse haldus.

e)

Katselennupädevusmärke omanike õigusi võib sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendava koolituskursuse läbimisel laiendada ka muudele katselennukategooriatele ja õhusõidukiliikidele.

▼M3

FCL.825    Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge (EIR)

a) 

Õigused ja tingimused

(1) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke (EIR) omanikul on õigus lennata päeva ajal instrumentaallennu tingimustes lennu marsruudietapil lennukiga, mille jaoks tal on klassi- või tüübipädevusmärge. Seda õigust võib laiendada instrumentaallennu tingimustes toimuvate öiste lendude marsruudietapile, kui piloodil on punkti FCL.810 kohane öölennu pädevusmärge.

(2) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik võib lendu, millel ta kavatseb oma pädevusmärkeõigusi teostada, alustada või jätkata üksnes juhul, kui värskeim meteoroloogiateave näitab, et:

i) 

väljumisel on ilmastikutingimused sellised, mis võimaldavad stardist kuni kavandatava visuaallennureeglitelt instrumentaallennureeglitele üleminekuni vältaval lennusegmendil lennata visuaallennureeglite kohaselt, ja

ii) 

arvestuslikul sihtlennuväljale saabumise ajal on ilmastikutingimused sellised, mis võimaldavad instrumentaallennureeglitelt visuaallennureeglitele üleminekust kuni maandumiseni vältava lennusegmendi lennata visuaallennureeglite kohaselt.

b) 

Eeltingimused. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel peab olema vähemalt lennuki erapiloodi luba ning nad peavad olema lennanud vähemalt 20 tundi lennuki kaptenina marsruutlendudel.

c) 

Koolituskursus. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejad peavad olema eelneva 36 kuu jooksul läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis:

(1) 

vähemalt 80 tundi teooriaõpet vastavalt punktile FCL.615 ja

(2) 

instrumentaallennuõppe, mille käigus:

i) 

ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuõpe sisaldab vähemalt 15 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga ja

ii) 

mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuõpe sisaldab vähemalt 16 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga, sealhulgas vähemalt neli tundi mitme mootoriga lennukitel.

d) 

Teoreetilised teadmised. Enne lennueksami sooritamist peab taotleja tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset punkti FCL.615 alapunktis b nimetatud valdkondades.

e) 

Lennueksam. Pärast koolituse läbimist peab taotleja sooritama instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodile lennueksami lennukil. Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke jaoks tehakse eksam mitme mootoriga lennukil. Ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke jaoks tehakse eksam ühe mootoriga lennukil.

f) 

Erandina alapunktidest c ja d peab ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga õhusõiduki klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib saada esmast mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget, läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis kursuse, mis sisaldab vähemalt kaks tundi instrumentaallennuaega instruktoriga mitme mootoriga lennukite lennu marsruudietapil, ja edukalt sooritama alapunktis e nimetatud lennueksami.

g) 

Kehtivus, pikendamine ja taastamine.

(1) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge kehtib üks aasta.

(2) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamise taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

i) 

sooritama pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul lennuoskuse tasemekontrolli lennukil või

ii) 

pädevusmärke kehtivuse lõppemisele eelneva 12 kuu jooksul lendama vähemalt kuus tundi kaptenina instrumentaallennureeglite järgi ja läbima vähemalt ühetunnise õppelennu instruktoriga, kellel on õigus anda lennuki instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet.

(3) 

Iga teise järgmise pikendamise korral peab instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke omanik edukalt sooritama alapunkti g alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4) 

Taotlejad, kelle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

i) 

läbima nõutavale lennuoskustasemele jõudmiseks täienduskoolituse instruktoriga, kellel on õigus anda lennuki instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet, ja

ii) 

sooritama lennuoskuse tasemekontrolli.

(5) 

Kui instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget ei ole pikendatud või taastatud seitsme aasta jooksul alates kehtivuse lõppkuupäevast, peab märke omanik uuesti läbima ka instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke teooriaeksami vastavalt punkti FCL.615 alapunktile b.

▼M4

(6) 

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend sooritada mitme mootoriga lennukil. Kui piloodil on ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, pikeneb või taastub kõnealuse lennuoskuse tasemekontrolliga ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge. Mitme mootoriga lennukil sooritatud õppelennuga täidetakse ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge nõue.

▼M3

h) 

Kui instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotleja on kogunud instrumentaallennuaega lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse või instrumentaal-marsruutlennupädevuse õpet, võib neid lennutunde arvestada alapunkti c alapunkti 2 alapunktidega i ja ii nõutava lennuaja katteks vastavalt kuni viie või kuni kuue tunni ulatuses. Kõnealuseid lennutunde ei või võtta arvesse alapunkti c alapunkti 2 alapunktiga ii nõutava mitme mootoriga lennukite neljatunnise instrumentaallennuõppena.

(1) 

Arvesse võetava tundide arvu kindlakstegemiseks ja koolitusvajaduse määramiseks peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis õppe-eelse hindamise.

(2) 

Lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga läbitud instrumentaallennuõpe dokumenteeritakse eraldi koolitusdokumendis, mille instruktor allkirjastab.

i) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel, kellel on FCL-osa kohane era- või ametipiloodiluba ning kolmandas riigis Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud kehtiv lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib lugeda täidetuks kõik alapunktis c nimetatud koolitusnõuded. Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks peab taotleja:

(1) 

edukalt läbima instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke lennuoskuse tasemekontrolli;

(2) 

erandina alapunktist d tõendama lennueksamil kontrollpiloodile, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest (instrumentaallennupädevus);

(3) 

omama vähemalt 25 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel.

FCL.830    Purilennuki pilvelennupädevusmärge

a) 

Purilennuki juhtimise õigust hõlmava piloodiloa omanikud võivad purilennukiga või mootorpurilennukiga, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk, lennata pilvedes üksnes purilennuki pilvelennupädevusmärke olemasolu korral.

b) 

Purilennukite pilvelennupädevusmärke taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud kaptenina 30 tundi purilennukitel või mootorpurilennukitel;

(2) 

▼M7

läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis koolituskursuse, mis sisaldab järgmist:

▼M3

i) 

teooriaõpe ja

ii) 

vähemalt kaks tundi instruktoriga lennuõpet purilennukitel või mootorpurilennukitel, mida juhitakse üksnes lennuinstrumentide järgi, sealhulgas kuni üks tund fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel; ja

(3) 

nad peavad olema sooritanud lennueksami vastavat kvalifikatsiooni omava kontrollpiloodiga.

c) 

Instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke või lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikel loetakse alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks. Erandina alapunkti b alapunkti 2 alapunktist ii tuleb läbida vähemalt üks tund instruktoriga lennuõpet purilennukil või mootorpurilennukil, mida juhitakse üksnes lennuinstrumentide järgi, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk.

d) 

Pilvelennupädevusmärke omanikud võivad teostada oma õigusi üksnes juhul, kui nad on eelneva 24 kuu jooksul kogunud vähemalt ühe lennutunni või teinud pilvelennupädevusmärke õigusi kasutades viis lendu kaptenina purilennukil või mootorpurilennukil, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuk.

e) 

Pilvelennupädevusmärke omanikud, kes ei vasta alapunkti d nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1) 

läbima lennuoskuse tasemekontrolli vastavat kvalifikatsiooni omava kontrollpiloodiga või

(2) 

koguma täiendavalt alapunktis d sätestatud lennuaega või sooritama lende kvalifitseeritud kontrollpiloodiga.

f) 

Kehtiva instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke või lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikel loetakse alapunkti d nõuded täidetuks.

▼B

J   ALAJAGU

INSTRUKTORID

1.    JAGU

Üldnõuded

FCL.900    Instruktoritunnistused

a)

Üldist. Isik tohib olla:

(1) 

õhusõidukite lennuinstruktor üksnes juhul, kui tal on:

i) 

käesoleva määruse kohaselt välja antud või tunnustatud piloodiluba,

ii) 

instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus;

(2) 

jäljendatud lennuõppe või meeskonnatöö instruktor üksnes juhul, kui tal on instruktoritööle vastav käesoleva alajao kohaselt välja antud instruktoritunnistus.

b)

Eritingimused

▼M8

(1) 

Pädev asutus võib lennuinstruktori õiguste andmiseks välja anda eriloa, kui käesoleva alajao nõuete täitmine ei ole võimalik järgmise tõttu:

i) 

liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid või

ii) 

käesolevasse lisasse (FCL osa) lisatakse uusi koolituskursusi.

Nimetatud luba kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks või uue koolituskursuse läbiviimiseks vajalike õppelendude kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.

▼B

(2) 

Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt väljaantud eriloa omanikud, kes soovivad taotleda instruktoritunnistust, peavad täitma vastava kategooria instruktorile ette nähtud eeltingimused ja pikendamisnõuded. Ilma et see piiraks punkti FCL.905.TRI alapunkti b sätteid, hõlmab käesoleva alapunkti kohaselt välja antud tüübipädevuse instruktori tunnistus õigust anda asjaomase tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlemiseks vajalikku õpet.

▼M11

c)

Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1) 

Erandina alapunkti a sätetest annab pädev asutus välja instruktoritunnistuse taotlejale, kes annab käesoleva lisa kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames lennuõpet väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi, ja kes:

i) 

omab piloodiluba, mis vastab järgmistele nõuetele:

A) 

see on kooskõlas Chicago konventsiooni 1. lisaga;

B) 

see peab igal juhul olema vähemalt vastavat liiki õhusõiduki ametipiloodi luba koos asjaomase pädevusmärke või tunnistusega;

ii) 

täidab käesolevas alajaos vastava instruktoritunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõudeid;

iii) 

tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva lisa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2) 

Tunnistus kehtib ainult sellise lennuõppe kohta, mida antakse käesoleva lisa kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames ja mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

i) 

asjaomast lennuõpet antakse väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi;

ii) 

seda antakse piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpe toimub.

▼M8

FCL.915    Üldised eeltingimused ja üldnõuded instruktoritele

a)   Üldist.

Instruktoritunnistuse taotlejad peavad olema vähemalt 18-aastased.

b)   Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel.

Õhusõidukitel lennuõppe andmise õigusega instruktoritunnistuse omanikud või taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

loakoolituse puhul peavad nad omama vähemalt asjaomase õhusõiduki piloodiluba või punkti FCL.900 alapunkti c puhul samaväärset luba, mille omandamiseks lennuõpet antakse;

(2) 

tüübipädevuskoolituse puhul peavad nad omama vastavat tüübipädevust või punkti FCL.900 alapunkti c puhul samaväärset tüübipädevust, mille omandamiseks lennuõpet antakse;

(3) 

kui tegu ei ole katselennuinstruktoritega, peavad taotlejad olema teinud järgmist:

i) 

lennanud sellesse klassi või tüüpi kuuluval õhusõidukil, millega lennuõpet anda kavatsetakse, vähemalt 15 lennutundi, sealhulgas vajaduse korral kuni seitse tundi vastavat õhusõidukiklassi või -tüüpi esindaval lennutreeningseadmel või

ii) 

sooritanud asjaomasesse klassi või tüüpi kuuluva õhusõiduki puhul asjakohase instruktorikategooria atesteerimise ning

(4) 

omama lennuõppeks kasutatava õhusõiduki kaptenina piloteerimise õigust.

c)   Kogemuse arvestamine täiendavate pädevusmärgete väljaandmise ja pädevusmärke pikendamise korral.

(1) 

Instruktori lisatunnistuste taotlejate puhul võib arvestada õpetamis- ja õppimisoskusi, mida on olemasoleva instruktoritunnistuse omandamiseks juba tõendatud.

(2) 

Kontrollpiloodina lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides kogutud lennuaeg võetakse kõikide instruktoritunnistuste pikendamisnõuetes täies ulatuses arvesse.

d)

Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohastes kasutamissobivuse andmetes (OSD).

e)

Punktile FCL.745.A vastava koolituskursuse juhendamise lisanõuded:

(1) 

Lisaks alapunktile b peavad instruktoritunnistuse omanikud enne punktile FCL.745.A vastava koolituskursuse juhendamist olema teinud järgmist:

i) 

lennanud piloodina lennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 200 tundi lennuinstruktorina;

ii) 

pärast alapunkti e alapunkti 1 alapunktis i sätestatud kogemusnõuete täitmist läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse juhendaja koolituskursuse, mille käigus on pidevalt hinnatud taotlejate pädevust ning

iii) 

pärast kursuse läbimist saanud kursuse läbimist tõendava tunnistuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonilt, mille koolitusjuht on kandnud alapunkti e alapunktis 1 nimetatud õigused taotlejate päevikutesse.

(2) 

Alapunkti e alapunktis 1 osutatud õigusi kasutatakse ainult juhul, kui juhendajad on viimase aasta jooksul läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendusõppe, mille käigus koolitusjuht andis punktile FCL.745.A vastava koolituse juhendamise pädevuse kohta positiivse hinde.

(3) 

Alapunkti e alapunktis 1 nimetatud õigustega juhendajad võivad juhendada alapunkti e alapunkti 1 alapunktis ii nimetatud kursusi, tingimusel et nad:

i) 

omavad 25 tundi lennuinstruktorikogemust punktile FCL745.A vastava koolituse juhendamisel;

ii) 

on läbinud kõnealuse õiguse kasutamiseks atesteerimise ning

iii) 

vastavad alapunkti e alapunktis 2 sätestatud hiljutise lennukogemuse nõuetele.

(4) 

Kõnealused õigused kantakse juhendajate päevikutesse ja need allkirjastab kontrollpiloot.

▼B

FCL.920    Instruktori oskused ja nende hindamine

Kõik instruktorid peavad läbima koolituse järgmiste valdkondade oskuste omandamiseks:

— 
vahendite ettevalmistamine,
— 
õppimist soodustava kliima kujundamine,
— 
teadmiste edastamine,
— 
ohu- ja veahalduse integreerimine ning meeskonnaressursi juhtimine,
— 
ajahaldus koolituse eesmärkide saavutamiseks,
— 
õppimise edendamine,
— 
õpilase tegevuse hindamine,
— 
edasijõudmise jälgimine ja hindamine,
— 
koolitusperioodide hindamine,
— 
tulemuste aruandlus.

FCL.925    Lisanõuded teise piloodi loa instruktoritele

a)

Teise piloodi loa koolitusinstruktorid peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

olema edukalt läbinud teise piloodi loa koolitusinstruktori kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning

(2) 

teise piloodi loa integreeritud koolituskursusel alg-, kesk- ja kõrgtaseme õppe andmiseks olema lisaks:

i) 

mitmepiloodilennu kogemusega ning

►C1  ii) 

läbinud meeskonnaressursi juhtimise algkoolituse ◄ kehtivate lennutegevusnõuete kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja juures.

b)

 Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus

(1) Teise piloodi loa instruktorite koolituskursus peab sisaldama vähemalt 14 tundi koolitust.

▼C1

Koolituskursuse lõppemisel tuleb kontrollida taotleja pädevust tegutseda instruktorina ja tema teadmisi kompetentsuspõhiste õppemeetodite kohta.

▼B

(2) Hindamine koosneb koolituskursuse vastava etapi lennuõppe praktilisest katsest. Hindamise viib läbi K alajao kohase kvalifikatsiooniga ►C1  kontrollpiloot ◄ .

(3) Teise piloodi loa koolituskursuse edukal lõpetamisel annab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon taotlejale teise piloodi loa koolituse kvalifikatsioonitunnistuse.

c)

Õiguste säilitamiseks peab instruktor eelnenud 12 kuu jooksul olema teise piloodi loa koolituskursuse raames sooritanud:

(1) 

ühe vähemalt kolmetunnise imitaatoriseansi või

(2) 

ühe vähemalt ühetunnise lennuharjutuse, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist.

d)

Kui instruktor ei ole alapunkti c nõudeid täitnud, peab ta enne teise piloodi loa lennuõppe õiguse kasutamist tegema järgmist:

(1) 

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täiendusõppe, et saavutada instruktori oskuste edukaks hindamiseks vajalik kompetentsus, ning

(2) 

sooritama edukalt instruktori oskuste hindamise vastavalt alapunkti b alapunktile 2.

▼M7

FCL.930    Koolituskursus

a) 

Instruktoritunnistuse taotleja peab olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Purilennuki-või õhupalliinstruktori tunnistuse taotleja võib teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis.

b) 

Lisaks käesolevas lisas (FCL osa) iga instruktorikategooria jaoks ette nähtud erielementidele peab kursus sisaldama punkti FCL.920 kohaselt nõutavaid elemente.

▼B

FCL.935    Atesteerimine

▼M11

a)

Instruktoritunnistuse taotleja, välja arvatud lennumeeskonna koostööinstruktori, lennutreeningseadme instruktori, mäelennupädevuse instruktori ja katselennuinstruktori tunnistuse taotleja, peab vastavas õhusõidukiliigis, asjakohases õhusõidukiklassis, -tüübil või asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD) läbima atesteerimise, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele vastava loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.

▼B

b)

Nimetatud atesteerimine hõlmab:

►C1  (1) 

lennueelse ja -järgse arutelu ◄ ning teooriaõppe punktis FCL.920 nimetatud oskuste tõendamist;

(2) 

maapealset suulist teooriaeksamit, briifingut ja lennuanalüüsi ning lennuoskuse tõendamist vastavas õhusõidukiklassis, -tüübil või lennutreeningseadmel;

(3) 

instruktori oskuste hindamiseks sobivaid harjutusi.

c)

Atesteerimine tehakse lennuõppes kasutatavas õhusõidukiklassis või -tüübil või lennutreeningseadmel.

d)

Kui instruktoritunnistuse kehtivuse pikendamiseks on nõutav atesteerimine, ei tohi taotleja, kes instruktoritunnistuse kehtivuse lõppkuupäevaks ei ole atesteerimist edukalt läbinud, kasutada tunnistusest tulenevaid õigusi kuni atesteerimise eduka läbimiseni.

▼M11

FCL.940    Instruktoritunnistuste kehtivus

Instruktoritunnistused, välja arvatud mäelennuinstruktori tunnistus, kehtivad kolm aastat, ilma et see piiraks punkti FCL.900 alapunkti b alapunkti 1 ja punkti FCL.915 alapunkti e alapunkti 2 kohaldamist.

▼M4

FCL.945    Kontrollpiloodi kohustused

Pärast õppelendu, mis sooritatakse ühe kolbmootoriga lennuki või fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki klassipädevusmärke pikendamiseks vastavalt punkti FCL.740 A. alapunkti b alapunktile 1, märgib kontrollpiloot juhul, kui kõik teised punkti FCL.740.A. alapunkti b alapunkti 1 kohased pikendamiskriteeriumid on täidetud, taotleja pädevusmärkele või tunnistusele kehtivuse uue lõppkuupäeva, kui asjaomase taotleja tunnistuse eest vastutav pädev asutus on teda selleks spetsiaalselt volitanud.

▼B

2.    JAGU

Erinõuded lennuinstruktorile – FI

▼M11

FCL.905.FI    Õigused ja tingimused

Lennuinstruktoritel on õigus anda järgmiste dokumentide väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks nõutavat lennuõpet:

a) 

vastavat liiki õhusõiduki erapiloodiluba, purilennukipiloodi luba, õhupallipiloodi luba ja kergõhusõidukipiloodi luba;

b) 

ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked; õhupallide klassi- ja kategoorialaiendused ning hiljutine lennukogemus asjaomases purilennukiklassis;

c) 

ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked (välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked) mitmepiloodilennul, kui lennuinstruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

(1) 

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2) 

nad vastavad kõikidele alljärgnevatele nõuetele:

i) 

nad on lennanud vähemalt 500 tundi piloodina mitmepiloodilennuki lendudel;

ii) 

nad on läbinud punkti FCL.930.MCCI kohase lennumeeskonna koostööinstruktori koolituskursuse;

d) 

neil on ühe- või mitmepiloodiõhulaevade tüübipädevusmärked;

e) 

vastavat liiki õhusõiduki ametipiloodi luba, kui kõnealused lennuinstruktorid on läbinud asjaomasel õhusõidukikategoorial vähemalt 200 tundi lennuõpet;

f) 

öölennupädevusmärge, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1) 

omavad vastavat liiki õhusõiduki öölennukvalifikatsiooni;

(2) 

on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda ööõpet;

(3) 

vastavad punkti FCL.060 alapunkti b alapunkti 2 kohasele öökogemusnõudele;

g) 

pukseerimispädevusmärge, vigurlennupädevusmärge või purilennuki lennuinstruktorite puhul pilvelennupädevusmärge, kui lennuinstruktoritel on vastavad õigused ja kui nad on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

h) 

asjaomast liiki õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevus või instrumentaallennupädevus, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1) 

nad on lennanud vähemalt 200 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II);

(2) 

nad on läbinud piloodiõpilasena instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse ning läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks nõutava atesteerimise;

(3) 

nad vastavad mitme mootoriga lennukite puhul punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele ning mitme mootoriga kopterite puhul punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 1 ja punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunkti 2 nõuetele;

i) 

mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked, kui lennuinstruktorid vastavad järgmistele tingimustele:

(1) 

mitme mootoriga lennukite puhul vastavad punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele;

(2) 

kopterite puhul vastavad punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 1 ja punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunkti 2 nõuetele;

j) 

lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, lennutreeningseadme algõppe instruktori või mäelennuinstruktori tunnistus, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1) 

purilennukite lennuinstruktori puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet või teinud 150 starti purilennukite lennuinstruktorina, õhupallide lennuinstruktori puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet või teinud 50 starti õhupallide lennuinstruktorina ning kõikidel muudel juhtudel andnud 500 tundi lennuõpet vastavat liiki õhusõidukil;

(2) 

nad on lennuinstruktori kontrollpiloodile punkti FCL.935 kohasel atesteerimisel vastavas õhusõidukiliigis tõendanud oskust anda asjakohase lennuinstruktoritunnistuse omandamiseks vajalikku õpet;

k) 

teise piloodi luba, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1) 

on koolituse põhilennuetapi jaoks lennanud piloodina lennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 200 tundi lennuinstruktorina;

(2) 

koolituse algtaseme jaoks:

i) 

omavad mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ja instrumentaallennupädevuse instruktori õigusi;

ii) 

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel;

(3) 

lennuinstruktoritel, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti 2 alapunkti ii nõuded asendada sellise struktuurse koolituskursuse läbimisega, mis sisaldab järgmist:

i) 

lennumeeskonna koostöö kvalifikatsioon;

ii) 

teise piloodi loa kursuse 3. etapi lennuõppe viie seansi vaatlus;

iii) 

teise piloodi loa kursuse 4. etapi lennuõppe viie seansi vaatlus;

iv) 

käitaja liinilennu jätkukoolituse viie seansi vaatlus;

v) 

lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse sisu.

Sel juhul peavad lennuinstruktorid tegema esimesed viis seanssi instruktorina teise piloodi õpetamise kvalifikatsiooniga lennukite tüübipädevuse instruktori, lennukite lennumeeskonna koostööinstruktori või lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori järelevalve all.

▼B

FCL.910.FI    Lennuinstruktor – piiratud õigused

a)

▼M7

Lennuinstruktori õigused kehtivad ainult lennuõppe andmise kohta deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni või sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni määratud sama õhusõidukiliigi lennuinstruktori järelevalve all, kui õpet antakse:

▼C1

(1) 

erapiloodiloa, purilennuki piloodi loa, õhupalli piloodi loa ja kergõhusõiduki piloodi loa saamiseks;

▼B

(2) 

lennukite ja kopterite puhul kõikide erapiloodi taseme integreeritud kursuste raames;

▼M3

(3) 

ühe piloodiga ühe mootoriga õhusõidukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) klassi- ja tüübipädevuste puhul õhupallide klassi- ja kategoorialaienduste ning purilennukite klassilaienduste saamiseks;

▼B

(4) 

öölennu-, pukseerimis- või vigurlennupädevusmärke saamiseks.

b)

Alapunkti a kohaselt järelevalve all õpetades ei ole lennuinstruktoril õigust anda piloodiõpilastele esimese soololennu ja esimese soololennuna toimuva marsruutlennu luba.

c)

Alapunktide a ja b piirangud kustutatakse lennuinstruktori tunnistuselt pärast seda, kui ta on:

(1) 

lennukite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning ta on olnud vähemalt 25 õpilassoololennu järelevalvajaks;

(2) 

kopterite lennuinstruktori puhul lennanud vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina kopteritel ning olnud vähemalt 25 õpilassoololennuharjutuse järelevalvajaks;

(3) 

õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul lennanud 15 tundi või sooritanud 50 starti lennuinstruktorina, kelle instruktoritöö hõlmab kogu vastava õhusõidukiliigi õhulaeva erapiloodi loa, ►C1  purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa ◄ väljaandmiseks nõutavat õppekava.

FCL.915.FI    Lennuinstruktor – eeltingimused

Lennuinstruktori tunnistuse taotleja peab:

a) 

lennukite ja kopterite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

ta peab olema saanud vähemalt kümme tundi instrumentaallennuõpet vastavas õhusõidukiliigis, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennutreeningseadmega;

(2) 

olema lennanud vastavas õhusõidukiliigis kaptenina marsruutlendudel vähemalt 20 lennutundi ning

b) 

lennukite lennuinstruktori tunnistuse taotlemisel lisaks:

▼C1

(1) 

omama vähemalt lennuki ametipiloodi luba või

▼B

(2) 

omama vähemalt lennuki erapiloodi luba ning:

▼M11

i) 

olema sooritanud ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami, mis võib olla sooritatud ametipiloodi loa saamiseks nõutavat teoreetilist kursust lõpetamata ja mis ametipiloodi väljaandmisel ei kehti, v.a need lennukite lennuinstruktorid, kes annavad lennuõpet vaid kerglennukipiloodi loa taotlejatele, ning

▼B

ii) 

lennanud vähemalt 200 lennutundi lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, sealhulgas 150 tundi kaptenina;

(3) 

olema lennanud vähemalt 30 lennutundi ühe kolbmootoriga lennukitel, sealhulgas vähemalt viis tundi punkti FCL.930.FI alapunktis a sätestatud sisseastumiseelsele lennueksamile eelnenud kuue kuu jooksul;

(4) 

olema lennanud kaptenina visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehti täieliku peatumisega maandumine kahel eri lennuväljal;

c) 

kopterite lennuinstruktorite puhul olema lisaks lennanud 250 lennutundi kopteripiloodina, sealhulgas:

(1) 

vähemalt 100 tundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri ametipiloodi luba või

▼M11

2) 

olema lennanud vähemalt 200 lennutundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri erapiloodi luba ja ta on sooritanud ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami, mis võib olla sooritatud ametipiloodi loa saamiseks nõutavat teoreetilist kursust lõpetamata ja mis ametipiloodi väljaandmisel ei kehti;

▼B

d) 

õhulaevade lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 400 tundi kaptenina pärast õhulaeva ametipiloodi loa saamist;

▼M3

e) 

purilennukite lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina purilennukitel 100 lennutundi ja teinud 200 starti. Kui taotleja soovib anda lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kohta, peab ta lisaks olema lennanud kaptenina 30 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel ning sooritama punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile punkti FCL.935 kohase täiendava atesteerimise fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

▼B

f) 

õhupallide lennuinstruktorite puhul olema lennanud kaptenina vähemalt 75 lennutundi õhupallidel, sealhulgas vähemalt 15 tundi selles klassis, mille kohta kavatsetakse lennuõpet anda.

FCL.930.FI    Lennuinstruktor – koolituskursus

a)

Lennuinstruktori tunnistuse taotlejad peavad olema kuue kuu jooksul enne kursuse algust sooritanud punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile spetsiaalse sisseastumiseelse lennueksami, kus hinnatakse nende kursusel osalemise suutlikkust. Sisseastumiseelne lennueksam põhineb käesoleva osa 9. liites sätestatud klassi- ja tüübipädevuste lennuoskuse tasemekontrollil.

b)

Lennuinstruktori kursus peab sisaldama järgmist:

(1) 

25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2) 
i) 

lennukite, kopterite ja õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 100 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;

ii) 

õhupallide ja purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemal 30 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;

(3) 
i) 

lennukite ja kopterite lennuinstruktorite puhul vähemalt 30 tundi lennuõpet, millest 25 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe, millest viis tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3);

ii) 

õhulaevade lennuinstruktorite puhul vähemalt 20 tundi lennuõpet, millest 15 tundi peab olema instruktoriga lennuõpe;

iii) 

purilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus lennutundi või ►C1  20 starti lennuõpet instruktorina; ◄

iv) 

fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktorite puhul vähemalt kuus tundi instruktoriga lennuõpet fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

▼M3

v) 

õhupallide lennuinstruktorite puhul vähemalt kolm tundi lennuõpet, sealhulgas kolm starti.

(4) 

Muu õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistuse taotlemise korral loetakse pilootidel, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus, alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i nõue täidetuks 55 tunni ulatuses või alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded 18 tunni ulatuses.

▼M11

c)

Lennuinstruktori tunnistuse taotlejaid, kellel on või on olnud mõni muu käesoleva lisa kohaselt välja antud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunkti 1 nõuetele vastavaks.

▼M11

FCL.940.FI    Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a) Pikendamine

(1) 

Lennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab selle omanik enne lennuinstruktoritunnistuse kehtivuse lõppkuupäeva täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i) 

nad on:

A) 

lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest vähemalt kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul;

B) 

õhulaevade lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 20 tundi lennuõpet õhulaevade lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul;

C) 

purilennukite lennuinstruktorite puhul sooritanud vähemalt 60 starti või andnud 30 tundi lennuõpet purilennukite, mootorpurilennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktori või kontrollpiloodina;

D) 

õhupallide lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallide lennuinstruktori või kontrollpiloodina;

ii) 

olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures instruktori täienduskoolituse. Õhupallide ja purilennukite lennuinstruktorid võivad instruktori täienduskoolituse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis;

iii) 

olema läbinud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(2) 

Lennukite või kopterite lennuinstruktori puhul vähemalt iga teise ning õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt iga kolmanda pikendamise jaoks peab asjaomase lennuinstruktoritunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b) Taastamine.

Lennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peavad lennuinstruktori tunnistuse taotlejad taastamistaotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul läbima instruktori täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures ja õhupallide või purilennukite lennuinstruktori puhul sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures ning läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

▼B

4.    JAGU

Erinõuded tüübipädevuse instruktorile – TRI

FCL.905.TRI    Tüübipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

Tüübipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

▼M3

a) 

instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, kui tüübipädevuse instruktoril on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge;

▼M11

b) 

tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, kui tunnistuse omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

(1) 

tal on vähemalt 50 tundi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina tegutsemise kogemust kooskõlas käesoleva määrusega või komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012;

(2) 

ta on läbi viinud tüübipädevuse instruktori koolituskursuse vastavas osas ette nähtud lennuõppe vastavalt punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunktile 3 ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni juhataja on kinnitanud tema soorituse sobivust ning

c) 

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) 

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui tüübipädevusinstruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

i) 

tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

ii) 

ta on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI;

(2) 

teise piloodi loa koolituseks algtasemel, kui tema õigusi on laiendatud mitmepiloodilennule ning tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

▼B

d) 

mitmepiloodilennukite tüübipädevusinstruktorite puhul:

(1) 

klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks:

i) 

mitmepiloodilennukite puhul;

ii) 

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul, kui taotleja soovib mitmepiloodilennu õigusi; lennumeeskonna koostöökoolitusel;

(2) 

lennumeeskonna koostöökoolitusel;

(3) 

teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtaseme puhul, kui tal on või on olnud algtaseme jaoks lennukite lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus;

e) 

kopterite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) 

kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) 

lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui tal on mitmepiloodikopteri tüübipädevus;

(3) 

ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevusele;

f) 

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1) 

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) 

lennumeeskonna koostöökoolitusel.

▼M11

FCL.910.TRI    Tüübipädevuse instruktor – Piiratud õigused

a) Üldist. Kui tüübipädevuskoolitus toimub üksnes lennutreeningseadmel (FSTD), kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult koolitamise kohta lennutreeningseadmel. See piirang hõlmab siiski õigust viia lennukil läbi järgmisi koolitusi:

(1) 

järelevalvealused liinilennud, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunkti 4 alapunktis i kindlaksmääratud koolitust;

(2) 

maandumiskoolitus, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunkti 4 alapunktis ii kindlaksmääratud koolitust või

(3) 

punkti FCL.060. alapunkti c alapunktis 2 kindlaks määratud õppelennud, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas alapunkti a alapunktides 1 või 2 osutatud koolitust.

Lennutreeningseadmega (FSTD) seotud piirang tühistatakse, kui tüübipädevuse instruktor on läbinud atesteerimise õhusõidukil.

b) Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega läbiti atesteerimine. Kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab tüübipädevusinstruktor oma õiguste laiendamiseks teistele õhusõidukitüüpidele tegema järgmist:

(1) 

olema taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni seitse võib olla sooritatud lennutreeningseadmel (FSTD);

(2) 

läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad;

(3) 

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

Tüübipädevuse instruktorite õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui tüübipädevuse instruktorid on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad.

c) Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1) 

Kopterite tüübipädevuse instruktorite loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks läbitud atesteerimisel. Kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peavad tüübipädevusinstruktorid oma õiguste laiendamiseks teistele õhusõidukitüüpidele tegema järgmist:

i) 

läbima tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad;

ii) 

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul kogunud vastaval kopteritüübil vähemalt kümme lennutundi, millest kuni viis tundi võib olla aeg lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) ning

iii) 

sooritama punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

Tüübipädevuse instruktorite õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui tüübipädevuse instruktorid on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad.

(2) 

Enne kopterite tüübipädevuse instruktori ühepiloodilennu õiguste laiendamist sama kopteritüübi mitmepiloodilennu õigustele peab tunnistuse omanik olema lennanud vastava tüübi mitmepiloodilendudel vähemalt 100 lennutundi.

d) Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunktide kohaldamist, võib nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanike puhul, kellele on välja antud tüübipädevus punkti FCL.725 alapunkti e alusel, laiendada tüübipädevuse instruktori õigusi asjaomasele uuele õhusõidukitüübile.

▼B

FCL.915.TRI    Tüübipädevuse instruktor – eeltingimused

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

ta peab omama asjakohase õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

▼C1

b) 

mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(MPA)) tunnistuse puhul:

▼B

(1) 

olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel ning

(2) 

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS);

▼M11

c) 

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) tunnistuse puhul:

(1) 

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest maksimaalselt 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), ning

▼B

d) 

kopterite tüübipädevuse instruktorite (TRI(H)) puhul:

(1) 

ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi;

(2) 

mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, ►C1  sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga ühepiloodikopteritel; ◄

(3) 

mitmepiloodikopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema lennanud piloodina kopteritel 1 000 lennutundi, sealhulgas:

i) 

vähemalt 350 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel või

▼C1

ii) 

kui taotlejal juba on ühepiloodi mitmemootorilise kopteri lennuinstruktori pädevus, peab tal olema 100 lennutundi eelnimetatud kopteril mitmepiloodi versioonis;

▼B

(4) 

kopterite lennuinstruktori tunnistuse omanikel loetakse punkides 1 ja 2 esitatud nõuded asjaomasel ühepiloodikopteril lennatud lennutundide kohta täies ulatuses täidetuks;

e) 

vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorite (TRI(PL)) puhul:

(1) 

olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel, vertikaalstardiga õhusõidukitel või mitmepiloodikopteritel ning

(2) 

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastava vertikaalstardiga õhusõiduki tüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindava lennu täisimitaatoril (FFS).

FCL.930.TRI    Tüübipädevuse instruktor – koolituskursus

a)

▼M11

Tüübipädevuse instruktori koolituskursus tuleb õhusõidukiga läbi viia vaid juhul, kui lennutreeningseade (FSTD) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, ning see peab sisaldama vähemalt järgmist:

▼B

(1) 

25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2) 

kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppe oskuste arendamist; ◄

▼M11

(3) 

ühe mootoriga õhusõidukite puhul viis tundi lennuõpet vastaval õhusõidukil või seda esindaval lennutreeningseadmel (FSTD) ning mitmepiloodiõhusõiduki puhul kümme tundi õhusõidukil või seda esindaval lennutreeningseadmel (FSTD);

▼M11

(4) 

vastavalt vajadusele järgmisi koolitusi:

i) 

täiendavat erikoolitust enne järelevalvealuse liinilennu sooritamist;

ii) 

täiendavat erikoolitust enne maandumiskoolituse läbiviimist. Kõnealune koolitus lennutreeningseadmel (FSTD) peab hõlmama õhusõidukiga seotud hädaolukordade protseduuride koolitust.

▼B

b)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

c)

Nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejate puhul, kellel on vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse täies ulatuses täidetuks käesoleva alapunkti nõuded sellise tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, mis kehtib ainult imitaatorites toimuva lennuõppe kohta.

▼M11

FCL.935.TRI    Atesteerimine

a) Mitmepiloodilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktoreid (TRI) peab atesteerima lennu täisimitaatoril (FFS). Kui lennu täisimitaatorit (FFS) ei ole olemas või seda ei ole võimalik kasutada, tuleb kasutada õhusõidukit.

b) Kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ja kopterite tüübipädevuse instruktorite atesteerimiseks kasutatakse üht järgmistest:

1) 

kättesaadavat ja juurdepääsetavat lennu täisimitaatorit (FFS);

2) 

kui lennu täisimitaator (FFS) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, kombineerituna lennutreeningseadet või -seadmeid (FSTD) ja õhusõidukit;

3) 

kui lennutreeningseade (FSTD) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, kasutatakse õhusõidukit.

FCL.940.TRI    Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a) Pikendamine

(1) 

Lennukid

Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i) 

läbima ühe järgmistest täismahus tüübipädevus- või jätkukoolituskursuse osadest: üks vähemalt kolmetunnine simulaatoriseanss või üks vähemalt ühetunnine lennuharjutus, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist;

ii) 

läbima lennukite tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

iii) 

läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise. Taotlejad, kes on täitnud punkti FCL.910.TRI alapunkti b alapunkti 3 nõuded, loetakse sellele nõudele vastavateks.

(2) 

Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid.

Kopterite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivusajal täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i) 

olema andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet igal õhusõidukitüübil, mille kohta tal on instruktori õigused, või neid tüüpe esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), sealhulgas vähemalt 15 tundi peab olema läbitud tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor peab eespool nimetatud tunnid läbima tüübipädevuse instruktori või tüübipädevuse kontrollpiloodina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennuimitaatori kontrollpiloodina. Kopterite tüübipädevuse instruktoritel arvestatakse selle hulka lennuinstruktorina, instrumentaallennupädevuse instruktorina, lennutreeningseadme algõppe instruktorina või mis tahes valdkonna kontrollpiloodina lennatud lennuaeg;

ii) 

läbima kas kopterite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

iii) 

olema tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud vastavalt vajadusele kas punkti FCL.935, punkti FCL.910.TRI alapunkti b alapunkti 3 või punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 3 kohase atesteerimise.

(3) 

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(4) 

Kui tüübipädevuse instruktoril on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe õhusõidukitüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

(5) 

Kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamise erinõuded.

Kopterite tüübipädevuse instruktor, kellel on vastava kopteritüübi lennuinstruktori tunnistus, loetakse alapunkti a nõuded täitnuks. Sel juhul kehtib kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistus kopterite lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppemise kuupäevani.

b) Taastamine

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad taotluse kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise ning nad peavad olema teinud järgmist:

(1) 

lennukite puhul:

i) 

sooritanud vastaval lennukitüübil vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni viisteist võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

ii) 

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis tüübipädevuse instruktorina instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente;

(2) 

kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul:

i) 

lennanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt kümne stardi ja maandumisega lennutundi, millest kuni viis tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3);

ii) 

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis tüübipädevuse instruktorina instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente.

(3) 

Kui taotlejal on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe õhusõidukitüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste taastamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

▼B

5.    JAGU

Erinõuded klassipädevuse instruktorile – CRI

FCL.905.CRI    Klassipädevuse instruktor – õigused ja tingimused

a)

Klassipädevuse instruktoril on õigus anda õpet:

▼M3

(1) 

ühepiloodilennukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) klassi- või tüübipädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi;

▼B

(2) 

lennukite pukseerimis- või vigurlennupädevuses, kui klassipädevuse instruktoril on vastav pädevus ja ta on punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

▼M4

(3) 

kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.

▼B

b)

Klassipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukiklassi või -tüübi suhtes, mille kohta instruktor läbis atesteerimise. Klassipädevuse instruktori õigusi laiendatakse muudele klassidele või tüüpidele, kui klassipädevuse instruktor on eelnenud 12 kuu jooksul täitnud järgmised tingimused:

(1) 

lennanud 15 lennutundi asjaomase klassi või tüübi lennukite kaptenina;

(2) 

sooritanud ühe õppelennu parempoolsel istmel, kus teisel piloodiistmel teeb järelevalvet vastava klassi või tüübi kvalifikatsiooniga klassipädevuse instruktor või lennuinstruktor.

▼M11

ba)

Klassipädevuse instruktoril on õigus anda õpet ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärgete (välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu pädevusmärked) väljaandmiseks, kui klassipädevuse instruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

(1) 

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2) 

ta on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI.

▼M3

c)

Mitme mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistuse taotlejad, kellel on ühe mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistus, peavad mitme mootoriga lennuki klassipädevuse instruktori tunnistuse saamiseks olema täitnud punkti FCL.915.CRI alapunktis a sätestatud eeltingimused ning punkti FCL.930.CRI alapunkti a alapunktis 3 ja punktis FCL.935 sätestatud nõuded.

▼B

FCL.915.CRI    Klassipädevuse instruktor – eeltingimused

Klassipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab olema lennanud vähemalt järgmise arvu lennutunde:

a) 

mitme mootoriga lennukite puhul:

(1) 

500 lennutundi lennukipiloodina,

(2) 

30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel;

b) 

ühe mootoriga lennukite puhul:

(1) 

300 lennutundi lennukipiloodina,

(2) 

30 lennutundi kaptenina asjaomase klassi või tüübi lennukitel.

FCL.930.CRI    Klassipädevuse instruktor – koolituskursus

a)

Klassipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) 

kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppeoskuste arendamist; ◄

▼M11

(3) 

viis tundi lennuõpet mitme mootoriga lennukitel või vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), sealhulgas vähemalt kolm tundi lennukil, või vähemalt kolm tundi lennuõpet ühe mootoriga lennukitel punkti FCL.905.FI alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennukite lennuinstruktoriga.

▼B

b)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

▼M11

FCL.940.CRI    Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a) Klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivusajal täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1) 

andma klassipädevuse instruktorina vähemalt kümme tundi lennuõpet. Kui taotlejatel on nii ühe kui mitme mootoriga lennukite klassipädevuse instruktori õigused, jagatakse need lennuõppetunnid võrdselt ühe ja mitme mootoriga lennukite vahel;

(2) 

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(3) 

läbima vastavalt vajadusele kas mitme või ühe mootoriga lennukite kohta punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b) Klassipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks olema täitnud alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

c) Taastamine

Klassipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral taastatakse see juhul, kui taotlejad on taastamistaotlusele eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

(1) 

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(2) 

läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

▼B

6.    JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse instruktorile – IRI

FCL.905.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – õigused ja tingimused

▼M3

a)

Instrumentaallennupädevuse instruktoril on õigus anda vastava õhusõidukiliigi instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks vajalikku õpet.

▼B

b)

Teise piloodi kursuse erinõuded. Teise piloodi kursuse algtasemel õpetamiseks peab lennuki instrumentaallennupädevuse instruktor vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

tal peab olema mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärge ja ning

(2) 

ta peab olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi meeskonnalendudel.

(3) 

Instrumentaallennupädevuse instruktoril, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti b alapunkti 2 nõuded asendada punkti FCL.905.FI alapunkti j alapunktis 3 sätestatud koolituskursuse läbimisega.

FCL.915.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – eeltingimused

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

lennuki instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

(1) 

olema lennanud vähemalt 800 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 400 tundi lennukitel ning

▼M3

(2) 

mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemise korral täitma punkti FCL.915.CRI alapunkti a ning punktide FCL.930.CRI ja FCL.935 nõuded;

▼B

b) 

kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul:

(1) 

olema lennanud vähemalt 500 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 250 tundi instrumentaalaega kopteritel, ning

▼M11

(2) 

mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti h alapunkti 3 alapunkti ii nõuded;

▼B

c) 

õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul olema lennanud vähemalt 300 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, millest vähemalt 100 tundi on instrumentaallennuaeg õhulaevadel.

FCL.930.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – koolituskursus

a)

Instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) 

kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas lennuinstrumentide teoreetiliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning klassiruumiõppe oskuste arendamist;

(3) 
i) 

lennukite instrumentaallennupädevuse inspektorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet lennukil, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kui taotlejal on lennuki lennuinstruktori tunnistus, vähendatakse tundide arvu viieni,

▼M11

ii) 

kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet kopteril, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III). Kopterite lennuinstruktori tunnistust omavate taotlejate puhul vähendatakse nende tundide arvu vähemalt viiele;

▼B

iii) 

õhulaeva instrumentaallennupädevuse instruktori puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet õhulaeval, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

b)

Lennuinstruktoriks peab olema punkti FCL.905.FI alapunkti i kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktor.

c)

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.IRI    Instrumentaallennupädevuse instruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

Instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks ja taastamiseks peab selle omanik täitma punkti FCL.940.FI kohased lennuinstruktori tunnistuse pikendamise ja taastamise tingimused.

7.    JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorile – SFI

▼M11

FCL.905.SFI    Õigused ja tingimused

a) Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis jäljendatud lennuõpet:

1) 

instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge;

2) 

instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge ja ta on läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse.

b) Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1) 

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotlejad soovivad ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i) 

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

ii) 

nad on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI;

2) 

lennumeeskonna ja teise piloodi koolituskursusi algtasemel, tingimusel et ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi on punkti 1 kohaselt laiendatud mitmepiloodilendudele.

c) Mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1) 

mitmepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ning juhul, kui taotlejad soovivad käitada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilende;

2) 

lennumeeskonna koostöökoolitust;

3) 

teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtaseme puhul, kui neil on või on olnud algtaseme jaoks lennukite lennuinstruktori või lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.

d) Kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1) 

kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

2) 

lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus anda mitmepiloodikopterite õpet.

FCL.910.SFI    Piiratud õigused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite õigused kehtivad ainult selle õhusõidukitüübi 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori kohta (FFS), millel läbiti lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus.

Õigusi võib laiendada sama õhusõidukiliigi muid tüüpe esindavatele lennutreeningseadmetele (FSTD), kui tunnistuste omanikud vastavad järgmistele nõuetele:

a) 

nad on läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad;

b) 

nad on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad;

c) 

nad on andnud täismahus tüübipädevuskursusel vähemalt kolm tundi lennuõpet vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sellekohase kvalifikatsiooniga tüübipädevuse kontrollpiloodi või lennuimitaatori kontrollpiloodi järelevalve all, kes peab kinnitama soorituse sobivust.

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad.

▼B

FCL.915.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – eeltingimused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b) 

olema 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist sooritanud õhusõiduki tüübipädevuse väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli asjakohast tüüpi esindaval lennu täisimitaatoril (FFS) ning

c) 

mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul olema lisaks:

(1) 

lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina vastavalt kas mitmepiloodilennukitel või vertikaalstardiga õhusõidukitel;

(2) 

sooritanud taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul piloodi või vaatlejana vähemalt:

i) 

kolm arvestuslikku marsruutlendu asjakohase õhusõidukitüübi piloodikabiinis või

ii) 

kaks liinilennu imitaatorkoolituse seanssi asjakohase tüübi piloodikabiinis koos kvalifitseeritud lennumeeskonnaga. Imitaatoriseansid peavad sisaldama vähemalt kaht vähemalt kahetunnist lendu kahe eri lennuvälja vahel koos asjaomase lennueelse planeerimise ja lennuanalüüsiga;

d) 

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite puhul lisaks:

(1) 

olema lennanud vähemalt 500 lennutundi ühepiloodilennukite kaptenina;

(2) 

omama või olema omanud mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ning

(3) 

olema täitnud alapunkti c alapunkti 2 nõuded;

e) 

kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori puhul lisaks:

►C1  (1) 

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul piloodina või vaatlejana lennanud ◄ vähemalt ühe lennutunni asjakohase tüübi piloodikabiinis ning

(2) 

mitmepiloodikopterite puhul omama vähemalt 1 000 tundi lennukogemust kopteripiloodina, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteri piloodina;

(3) 

mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 500 lennutundi, sealhulgas 100 lennutundi kaptenina mitme mootoriga ühepiloodikopteritel;

(4) 

ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul olema lennanud piloodina kopteritel 250 lennutundi.

FCL.930.SFI    Lennutreeningseadme tüübipädevuse inspektor – koolituskursus

a)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

vastava tüübipädevuskursuse lennu täisimitaatoriga (FSTD) seotud osad;

▼M11

(2) 

vastava tüübipädevuse instruktori koolituskursuse tehniline koolitus ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad.

▼B

b)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejal, kellel on vastava tüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, arvestatakse käesoleva alapunkti nõuded täies ulatuses täidetuks.

▼M11

FCL.940.SFI    Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a) Pikendamine

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad enne tunnistuse kehtivuse lõppkuupäeva täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

1) 

olema andnud vähemalt 50 tundi õpet lennutreeningseadmetel (FSTD) instruktori või kontrollpiloodina, sealhulgas vähemalt 15 tundi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul;

2) 

olema lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

3) 

olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad.

b) Lisaks peavad taotlejad olema sooritanud lennu täisimitaatoril (FFS) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevusmärgete väljaandmiseks nõutavad lennuoskuse tasemekontrollid nende tüüpide kohta, mille õigused tal on.

c) Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

d) Kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe tüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

e) Taastamine

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad uuendamise taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma kõik järgmised tingimused:

1) 

olema lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

2) 

olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise;

3) 

olema sooritanud lennutreeningseadmel (FSTD) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevuste väljaandmiseks vajaliku lennueksami nende tüüpide kohta, mille õigusi ta soovib taastada.

▼B

8.    JAGU

Erinõuded lennumeeskonna koostööinstruktorile – MCCI

FCL.905.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – õigused ja tingimused

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktoril on õigus anda lennuõpet:

(1) 

lennumeeskonna koostöökursuste praktilises osas, kui kursus ei ole ühendatud tüübipädevuskursusega, ning

(2) 

lennuki lennumeeskonna koostööinstruktorite puhul teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtasemel, kui tal on või on olnud lennuki lennuinstruktori või lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.

FCL.910.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – piiratud õigused

Lennumeeskonna koostööinstruktori õigused kehtivad ainult selle lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori (FFS) kohta, millel lennumeeskonna koostööinstruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukitüüpe esindavatele muudele lennutreeningseadmetele, kui tunnistuse omanik on läbinud vastava tüübi kohta lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse praktilise koolituse osa.

FCL.915.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – eeltingimused

Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a) 

ta peab omama või olema omanud vähemalt vastava õhusõidukiliigi ametipiloodi, teise piloodi või liinipiloodi luba;

b) 

omama vähemalt:

▼M3

(1) 

lennukite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul 1 500 tundi lennukogemust piloodina mitmepiloodilendudel;

▼B

(2) 

kopterite puhul 1 000 tundi lennukogemust piloodina meeskonnalendudel, sealhulgas vähemalt 350 tundi mitmepiloodikopteritel.

FCL.930.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – koolituskursus

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

25 tundi õpetamis- ja õppimisteemalist õpet;

(2) 

tehnilist koolitust sellel lennutreeningseadme tüübil, millel taotleja soovib õpet anda;

(3) 

kolm tundi praktilist koolitust, mis võib olla lennuõpe või lennumeeskonna koostöö õpe vastavas lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS) sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud tüübipädevuse instruktori, lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennumeeskonna koostööinstruktori järelevalve all. Järelevalve aluse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.MCCI    Lennumeeskonna koostööinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja olema 12 kuu jooksul enne lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse kehtivusaja lõppu täitnud punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

b)

Taastamine. Lennumeeskonna koostööinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja täitma punkti FCL.930.MCCI alapunkti a alapunkti 2 ja alapunkti a alapunkti 3 nõuded vastava tüübi lennumeeskonna koostöö II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III MCC), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või lennu täisimitaatoril (FFS).

9.    JAGU

Erinõuded lennutreeningseadme algõppe instruktorile – STI

FCL.905.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – õigused ja tingimused

a)

Lennutreeningseadme algõppe instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis lennutreeninguõpet:

(1) 

loa väljaandmiseks;

(2) 

ühepiloodiõhusõidukite instrumentaallennupädevuse ning klassi- ja tüübipädevuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid.

b)

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori lisaõigused Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori õigused hõlmavad lennutreeninguõpet teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse algtaseme lennuõppe raames.

▼M11

FCL.910.STI    Piiratud õigused

Lennutreeningseadme algõppe instruktorite õigused kehtivad ainult selle lennutreeningseadme (FSTD) kohta, millel lennutreeninguseadme algõppe instruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukiliike esindavatele lennutreeningseadmetele (FSTD), kui tunnistuste omanikud on taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

a) 

läbinud klassipädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori koolituskursuse lennutreeningseadmega (FSTD) seotud osad seda klassi või tüüpi õhusõidukil, mille instruktori õigusi taotletakse;

b) 

läbinud lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohase osa vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks;

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad õpet üksnes instrumentaallennu esmaimitaatoritel (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

c) 

andnud ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt ühe tunni lennuõpet, mille üle teostab järelevalvet asjaomase õhusõidukiliigi lennuinstruktori kontrollpiloot.

FCL.915.STI    Eeltingimused

a) Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) 

ta peab omama või olema taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul omanud piloodiluba ja neile kursustele vastavaid instruktoriõigusi, kus ta õpetada soovib;

2) 

olema taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul sooritanud lennutreeningseadmel (FSTD) vastava klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuste taotlejad, kes soovivad anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), peavad sooritama vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami harjutused.

b) Lisaks alapunktis a kehtestatud nõuetele peavad kopterite lennutreeningseadme algõppe instruktorite tunnistuste taotlejad olema taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul vaatlejana lennanud vähemalt ühe lennutunni asjakohase kopteritüübi piloodikabiinis.

▼B

FCL.930.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktor – koolituskursus

a)

Lennutreeningseadme algõppe instruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt kolm tundi lennutreeningseadme algõppe instruktori ülesannetega seotud lennuõpet lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) lennuinstruktori kontrollpiloodi järelevalve all. Järelevalvealuse lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejad, kes soovivad anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), peavad läbima lennuõppe instrumentaallennu esmaimitaatoril.

b)

Helikopterite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotlejate puhul ►C1  peab asjakohane tüübipädevusinstruktori koolituskursus hõlmama ◄ ka lennu täisimitaatoriga (FFS) seotud osi.

▼M11

FCL.940.STI    Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamine ja taastamine

a) Pikendamine

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma kõik järgmised tingimused:

1) 

nad peavad olema andnud vähemalt kolm tundi lennuõpet lennutreeningseadmel (FSTD) ametipiloodiloa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames;

2) 

nad peavad olema läbinud lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi.

b) Taastamine

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad uuendamise taotluse esitamisele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

1) 

läbima lennutreeningseadme algõppe instruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

2) 

läbima lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad õpet üksnes instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

3) 

andma vastaval õhusõidukiliigil täismahus ametipiloodiloa-, instrumentaallennupädevus-, erapiloodiloa- või klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt ühe tunni lennuõpet, mille üle teostab järelevalvet lennuinstruktori kontrollpiloot.

▼B

10.    JAGU

Mäelennuinstruktor – MI

FCL.905.MI    Mäelennuinstruktor – õigused ja tingimused

Mäelennuinstruktoril on õigus anda mäelennupädevuse väljaandmiseks vajalikku lennuõpet.

FCL.915.MI    Mäelennuinstruktor – eeltingimused

Mäelennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a) 

ta peab omama lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistust ühepiloodilennukite kohta;

b) 

omama mäelennupädevusmärget.

FCL.930.MI    Mäelennuinstruktor – koolituskursus

a)

Mäelennuinstruktori koolituskursus peab hõlmama ka taotleja atesteerimist punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Enne kursusele minekut peavad taotlejad olema sooritanud lennuinstruktori tunnistusega mäelennuinstruktorile sisseastumiseelse lennueksami, millega hinnatakse nende kogemusi ja koolituskursuse läbimise suutlikkust.

▼M3

FCL.940.MI    Mäelennuinstruktori tunnistuse kehtivus

Mäelennuinstruktori tunnistus kehtib seni, kuni kehtib lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori või klassipädevuse instruktori tunnistus.

▼B

11.    JAGU

Erinõuded katselennuinstruktorile – FTI

FCL.905.TRI    Katselennuinstruktor – õigused ja tingimused

a)

Katselennuinstruktoril (FTI) on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis õpet:

(1) 

1. ja 2. kategooria katselennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui tal on vastava kategooria katselennupädevusmärge;

(2) 

katselennuinstruktori tunnistuse väljaandmiseks vastava kategooria katselennupädevuse raames, kui instruktoril on vähemalt kaheaastane katselennupädevuse instruktorina töötamise kogemus.

b)

1. kategooria katselennupädevusega katselennuinstruktoril on õigus anda ka 2. kategooria katselennupädevuse lennuõpet.

FCL.915.FTI    Katselennuinstruktor – eeltingimused

Katselennuinstruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmisele nõuetele:

a) 

ta peab omama punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärget;

b) 

olema lennanud vähemalt 200 lennutundi 1. ja 2. kategooria katselendudel.

FCL.930.FTI    Katselennuinstruktor – koolituskursus

a)

Katselennuinstruktori koolituskursus peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

25 tundi õpetamist ja õppimist;

(2) 

kümme tundi tehnilist koolitust, sealhulgas tehniliste teadmiste kordamist, tunnikavade koostamist ning ►C1  klassiruumi-/imitaatorõppe oskuste arendamist; ◄

(3) 

viis tundi praktilist lennuõpet punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all. Nimetatud lennuõppeaja hulka arvestatakse ka taotleja atesteerimine punkti FCL.920 kohaselt.

b)

Kogemuste arvestamine

(1) 

Nende taotlejate puhul, kel on või on olnud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti a alapunkti 1 nõuded täies ulatuses täidetuks.

(2) 

Nende taotlejate puhul, kellel on või on olnud vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori või tüübipädevuse instruktori tunnistus, loetakse ka alapunkti a alapunkti 2 nõuded täies ulatuses täidetuks.

FCL.940.FTI    Katselennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine. Katselennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab taotleja katselennuinstruktori tunnistuse kehtivusajal täitma ühe järgmistest tingimustest:

(1) 

sooritama vähemalt:

i) 

50 tundi katselende, sealhulgas vähemalt 15 tundi katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul, ning

ii) 

viis tundi lennuõpet katselendudel katselennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul või

(2) 

läbima katselennuinstruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Täienduskoolituse aluseks on punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 kohase katselennuinstruktori koolituskursuse praktilise lennuõppe element ja see peab sisaldama vähemalt üht õppelendu punkti FCL.905.FTI alapunkti b kohase kvalifikatsiooniga katselennuinstruktori järelevalve all.

b)

Taastamine. Katselennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis katselennuinstruktorina täienduskoolituse. Täienduskoolitus peab vastama vähemalt punkti FCL.930.FTI alapunkti a alapunkti 3 nõuetele.

K   ALAJAGU

▼C1

KONTROLLPILOODID

▼B

1.    JAGU

Üldnõuded

▼M11

FCL.1000    Kontrollpiloodi tunnistus

a) Üldist.

Kontrollpiloodi tunnistuse omanikel peab olema:

1) 

kui käesolevas lisas ei ole märgitud teisiti, samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille taotlejatele neil on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi ning anda vastavat õpet;

2) 

õhusõidukil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks vajalik kvalifikatsioon.

b) Eritingimused

1) 

Pädev asutus võib välja anda konkreetse tunnistuse, millega antakse luba lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste läbiviimiseks, kui käesolevas alajaos kehtestatud nõuete täitmine ei ole võimalik mõnel järgmisel põhjusel:

i) 

liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid;

ii) 

käesoleva lisaga nähakse ette uued koolituskursused.

Selline tunnistus kehtib ainult uue õhusõidukitüübi või uue koolituskursuse kasutuselevõtuks vajalike lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste kohta ning selle kehtivus ei tohi mingil juhul ületada üht aastat.

2) 

Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt välja antud tunnistuse omanikud, kes soovivad taotleda kontrollpiloodi tunnistust, peavad vastama asjaomase kategooria kontrollpiloodi tunnistuse puhul ette nähtud eeltingimustele ja pikendamisega seotud nõuetele.

3) 

Kui kvalifitseeritud kontrollpilooti ei ole võimalik leida, võivad pädevad asutused juhtumipõhiselt lubada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ja atesteerimisi läbi viia inspektoritel või kontrollpilootidel, kes ei vasta alapunktis a nimetatud lennuõppe ja tüübi- või klassipädevusmärgetega seotud asjakohastele nõuetele.

c) Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

1) 

Erandina alapunktist a peab pädev asutus väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi tehtud lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide puhul välja andma kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatele, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav piloodiluba, tingimusel et need taotlejad:

i) 

omavad vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba;

ii) 

on kvalifitseeritud õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks õhusõidukil tehtava lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus;

iii) 

nad vastavad käesolevas alajaos asjaomase kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele ning

iii) 

nad tõendavad pädevale asutusele, et nad tunnevad Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt kontrollpiloodi õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

2) 

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

i) 

see toimub väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii) 

asjaomane kontrollpiloot oskab piisavalt keelt, milles lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse.

FCL.1005    Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Kontrollpiloodid ei tohi teha järgmist:

a) 

korraldada lennueksameid ega atesteerimisi loa, pädevusmärke või tunnistuse välja andmiseks taotlejatele, kellele nad on andnud rohkem kui 25 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse ega

b) 

korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi juhul, kui nad näevad ohtu oma objektiivsusele.

▼B

FCL.1010    ►C1  Kontrollpilootide ◄ suhtes kohaldatavad eeltingimused

►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse taotlejad peavad tõendama järgmist:

a) 

neil on ►C1  kontrollpiloodi ◄ õiguste jaoks vajalikud teadmised, taust ja asjakohased kogemused;

b) 

nende suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul rakendatud sanktsioone, sealhulgas käesoleva osa kohaselt välja antud lubade, pädevusmärgete või tunnistuste piiranguid algmääruse ja selle rakenduseeskirjade täitmata jätmise tõttu.

FCL.1015    ►C1  Kontrollpilootide ◄ standardimine

▼M7

a)

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad läbima pädevas asutuses või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud standardimiskursuse. Purilennuki või õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad võivad läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni korraldatud standardimiskursuse, mille pädev asutus on heaks kiitnud.

▼B

b)

Standardimiskursus koosneb teoreetilisest ja praktilisest õppest ning peab sisaldama vähemalt järgmist:

(1) 

kaks lennueksamit, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimist seoses lubade, pädevusmärgete või tunnistustega, mille kohta taotleja eksamineerimise ja kontrollimise õigust taotleb;

(2) 

käesoleva osa kohaldatavate nõuete ja kehtivate lennundusnõuete ning lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamise, dokumenteerimise ja aruandluse tutvustamine;

(3) 

ülevaade riiklikest haldusmenetlustest, isikuandmete kaitse nõuetest, vastutusest, õnnetusjuhtumikindlustusest ja lõivudest;

▼M3

(4) 

selgitused selle kohta, et kui lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimist korraldatakse taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, tuleb alapunktis 3 osutatud elemendid läbi vaadata ja neid kohaldada; ning;

(5) 

juhised selle kohta, kuidas vajaduse korral juurde pääseda teiste liikmesriikide pädevate asutuste menetlustele ja nõuetele.

▼M3

c)

Kontrollpilooditunnistuse omanikud ei tohi korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealuse tunnistuse omanikud on läbi vaadanud viimase kättesaadava teabe taotleja pädeva asutuse asjakohaste riiklike menetluste kohta.

▼B

FCL.1020    ►C1  Kontrollpilootide ◄ atesteerimine

►C1  Kontrollpiloodi ◄ tunnistuse taotlejad peavad pädeva asutuse inspektorile või ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt spetsiaalselt selleks volitatud ►C1  vanemkontrollpiloodile ◄ tõendama oma kompetentsust, läbides lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise selles ►C1  kontrollpiloodi ◄ rollis, mille õigusi taotletakse, sealhulgas eksamineeritava, kontrollitava või atesteeritava isiku lennueelne ettevalmistus, lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll või atesteerimine, lennu analüüs ja salvestuste dokumentatsioon.

▼M11

FCL.1025    Kontrollpiloodi tunnistuse kehtivus, pikendamine ja taastamine

a) Kehtivus

Kontrollpiloodi tunnistus kehtib kolm aastat.

b) Pikendamine

Kontrollpiloodi tunnistuse pikendamiseks peavad selle omanikud täitma kõik järgmised tingimused:

1) 

nad on enne tunnistuse kehtivusaja lõppu läbi viinud vähemalt kuus lennueksamit, lennuoskuste tasemekontrolli või atesteerimist;

2) 

nad on tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud pädevas asutuses või pädeva asutuse heakskiidul sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud kontrollpiloodi täienduskursuse. Purilennuki või õhupalli tunnistuse omanikust kontrollpiloot võib olla tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni korraldatud ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse;

3) 

üks alapunkti 1 kohaselt korraldatud lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll või atesteerimine peab olema toimunud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning:

i) 

seda peab olema hinnanud pädeva asutuse inspektor või kontrollpiloodi tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt konkreetselt selleks volitatud vanemkontrollpiloot või

ii) 

see peab vastama punkti FCL.1020 nõuetele.

Kui kontrollpiloodi tunnistuse pikendamist taotlevatel isikutel on mitme kontrollpiloodikategooria õigused, võidakse pikendada kõiki õigusi korraga, kui taotlejad täidavad kokkuleppel pädeva asutusega alapunkti b alapunktide 1 ja 2 ning punkti FCL.1020 nõuded ühes kontrollpiloodi tunnistuse kategooriatest.

c) Taastamine

Kui tunnistus on aegunud, peavad taotlejad enne õiguste kasutamise jätkamist täitma taastamistaotluse esitamisele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul alapunkti b alapunkti 2 ja punkti FCL.1020 nõuded.

d) Kontrollpiloodi tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotlejad tõendavad jätkuvat vastavust punktides FCL.1010 ja FCL.1030 kehtestatud nõuetele.

▼B

FCL.1030    Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamine

a)

Lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste korraldamisel peavad ►C1  kontrollpiloodid ◄ tegema järgmist:

(1) 

veenduma, et taotlejaga on võimalik keelebarjäärita suhelda;

(2) 

kontrollima, kas taotleja vastab kõikidele kvalifikatsiooni, väljaõppe ja kogemustega seotud nõuetele, mis on käesolevas osas lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise esemeks oleva loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ette nähtud;

(3) 

teavitama taotlejat väljaõppe ja lennukogemuse kohta ebatäielike, ebatäpsete või valede andmete esitamise tagajärgedest.

b)

Pärast lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli lõppu peab ►C1  kontrollpiloot ◄ tegema järgmist:

(1) 

teavitama taotlejat eksami või kontrolli tulemustest. Osalise läbimise või läbikukkumise korral teatab ►C1  kontrollpiloot ◄ taotlejale, et taotleja ei tohi pädevusest tulenevaid õigusi kasutada kuni eksami või kontrolli täieliku läbimiseni. ►C1  Kontrollpiloot ◄ peab taotlejale teatama lisakoolituse nõudest, kui see on olemas, ning apellatsiooni esitamise õigusest;

(2) 

pikendamise või taastamisega seotud lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise läbimise korral märkima taotleja loale või tunnistusele uue kehtivusaja, kui taotleja loa eest vastutav pädev asutus on teda selleks sõnaselgelt volitanud;

(3) 

andma taotlejale allkirjastatud lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli aruande ning edastama aruande koopiad viivitamata taotleja loa eest vastutavale pädevale asutusele ja ►C1  kontrollpiloodi ◄ tunnistuse väljaandnud pädevale asutusele. Aruanne sisaldab järgmist:

i) 

kinnitust selle kohta, taotleja on esitanud ►C1  kontrollpiloodile ◄ oma kogemust ja väljaõpet käsitlevad andmed ning et ►C1  kontrollpiloot ◄ hinnangul vastavad need andmed käesoleva osa nõuetele,

ii) 

kinnitust kõikide nõutavate manöövrite ja harjutuste tegemise kohta ning vajaduse korral teavet suulise teooriaeksami kohta. Mõnes punktis läbikukkumise korral peab ►C1  kontrollpiloot ◄ ära märkima asjaomase hinnangu andmise põhjused,

iii) 

eksami, kontrolli või atesteerimise tulemust,

▼M3

iv) 

kui taotleja pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus, siis kinnituse selle kohta, et kontrollpiloot on läbi vaadanud taotleja pädeva asutuse riiklikud menetlused ja nõuded ja neid kohaldanud,

v) 

kontrollpiloodi tunnistuse koopia, kus on märgitud asjaomase kontrollpiloodi õigused seoses lennueksamite, lennuoskuste tasemekontrollide või atesteerimiste korraldamisega taotlejatele, kelle pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodile tunnistuse väljaandnud asutus.

▼B

c)

►C1  Kontrollpiloodid ◄ peavad kõikide korraldatud lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste ning nende tulemuste andmeid säilitama viis aastat.

d)

►C1  Kontrollpiloot ◄ tunnistuse või taotleja loa eest vastutava pädeva asutuse taotlusel peavad ►C1  kontrollpiloodid ◄ esitama kõik andmed ja aruanded ning kogu muu info, mida järelevalve tegemiseks vajatakse.

2.    JAGU

Erinõuded kontrollpiloodile – FE

FCL.1005.FE    Kontrollpiloodid – õigused ja tingimused

a)

Lennukite kontrollpiloot (FE(A)). Lennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2) 

lennueksameid lennuki ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavate ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, v.a kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kerglennuki piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 100 tundi lennuinstruktorina;

(4) 

lennueksameid mäelennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel vähemalt 500 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab vähemalt 500 starti ja maandumist mäelennupädevuse instruktorina;

▼M3

(5) 

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ning vastab punkti FCL.1010.IRE alapunkti a alapunkti 2 nõuetele.

▼B

b)

Kopterite kontrollpiloot (FE(H)). Kopterite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid kopteri erapiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  sellele loale lisatavate ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, ◄ kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(2) 

lennueksameid kopteri ametipiloodiloa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  sellele loale lisatavate ühe mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, ◄ kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 2 000 lennutundi, sealhulgas vähemalt 250 tundi lennuinstruktorina;

(3) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite era- või ametipiloodi lubadele lisatavate mitme mootoriga ühepiloodikopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on täitnud vastavalt vajadusele kas alapunkti 1 või alapunkti 2 nõuded ning tal on kopteri ametipiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba ning vajaduse korral kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(4) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kergkopteri piloodiloa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina kopteritel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 150 tundi lennuinstruktorina.

c)

Õhulaevade kontrollpiloot (FE(As)). Õhulaevade kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid õhulaeva erapiloodi loa ja õhulaevade ametipiloodi loa väljaandmiseks ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle asjaomaste õhulaevade tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhulaevadel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas vähemalt 100 tundi lennuinstruktorina.

d)

Purilennukite kontrollpiloot (FE(S)). Purilennukite kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  purilennuki piloodi loa või kergpurilennuki piloodi loa ◄ väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab 150 tundi või 300 starti lennuinstruktorina;

(2) 

lennuoskuse tasemekontrolle ►C1  purilennuki piloodi loa ◄ õiguste laiendamiseks ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 90 tundi lennuinstruktorina;

▼M3

(3) 

lennueksameid purilennuki piloodi loa või kergõhusõiduki piloodi loa õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi lennuinstruktorina fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;

(4) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle pilvelennupädevusmärke väljaandmiseks, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina purilennukitel või mootorpurilennukitel vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas vähemalt viis lennutundi või 25 lendu pilvelennupädevuse lennuinstruktorina või kümme lennutundi instrumentaal-marsruutlennupädevuse või instrumentaallennupädevuse lennuinstruktorina.

▼B

e)

Õhupallide kontrollpiloot (FE(B)). Õhupallide kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid ►C1  õhupalli piloodi loa ja kergõhupalli piloodi loa väljaandmiseks ◄ ning lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele või -tüüpidele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennuinstruktorina;

(2) 

lennuoskuse ►C1  tasemekontrolle õhupalli piloodi loa õiguste laiendamiseks ◄ ärilisele lennutegevusele, kui kontrollpiloot on lennanud piloodina õhupallidel vähemalt 300 lennutundi, sealhulgas 50 tundi selle kategooria õhupallidega, mille jaoks õigusi taotletakse. Nimetatud 300 lennutundi peavad hõlmama vähemalt 50 tundi instruktorina.

FCL.1010.FE    Kontrollpiloot – eeltingimused

Kontrollpiloodi tunnistuse taotlejal peab olema:

vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori tunnistus.

3.    JAGU

Erinõuded tüübipädevuse kontrollpiloodile – TRE

FCL.1005.TRE    Tüübipädevuse kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)

Lennukite kontrollpiloot (TRE(A)) ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(PL)). Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid vastavalt vajadusele kas lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete esmaseks väljaandmiseks;

▼M3

(2) 

lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete, instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete ja instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks;

▼C1

(3) 

lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

▼B

(4) 

lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, kui kontrollpiloot vastab punkti FCL.925 nõuetele;

▼M11

(5) 

atesteerimisi asjaomase õhusõidukiliigi tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.

▼B

b)

Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada:

(1) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

(2) 

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevuste pikendamiseks või taastamiseks või kopteri instrumentaallennupädevuse laiendamiseks ühe mootoriga kopteritelt mitme mootoriga kopteritele, kui kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodil on kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge;

(3) 

lennueksameid kopteri liinipiloodi loa väljaandmiseks;

▼M11

(4) 

atesteerimisi kopterite tüübipädevuse instruktori või kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.

▼B

FCL.1010.TRE    Tüübipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(A) ja TRE(PL)). Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite puhul peab ta olema lennanud 1 500 lennutundi vastavalt mitmepiloodilennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite piloodina, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina;

(2) 

ühe piloodiga kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul olema lennanud 500 lennutundi ühepiloodilennukite piloodina, sealhulgas vähemalt 200 tundi kaptenina;

(3) 

omama asjakohase tüübi ametipiloodi või liinipiloodi luba koos tüübipädevuse instruktori tunnistusega;

(4) 

tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul olema lennanud vähemalt 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina vastaval tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel.

b)

Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE(H)). Kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) 

nad peavad omama kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistust või ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul kehtivat asjakohase tüübi kopterite lennuinstruktori tunnistust;

(2) 

tüübipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse esmaseks väljaandmiseks olema lennanud 50 lennutundi tüübipädevuse instruktori, lennuinstruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina asjakohasel tüübil või seda esindaval lennutreeningseadmel;

(3) 

mitmepiloodikopterite puhul omama kopteri ametipiloodi või kopteri liinipiloodi luba ning olema lennanud 1 500 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel, sealhulgas 500 tundi kaptenina;

(4) 

mitme mootoriga ühepiloodikopterite puhul:

i) 

olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 1 000 lennutundi, sealhulgas 500 tundi kaptenina;

ii) 

omama kopteri ametipiloodi- või kopteri liinipiloodi luba ja vajaduse korral kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget;

▼C1

(5) 

ühe mootoriga ühepiloodikopterite puhul:

▼B

i) 

olema lennanud piloodina kopteritel vähemalt 750 lennutundi, sealhulgas vähemalt 500 tundi kaptenina;

▼M3

ii) 

omama kopteri ametipiloodi luba (CPL(H)) või kopteri liinipiloodi (ATPL(H)) luba.

▼B

(6) 

Enne kopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi õiguste laiendamist mitme mootoriga kopteri ühepiloodilennult sama tüüpi mitme mootoriga kopteri mitmepiloodilennule peab tunnistuse omanik olema lennanud vastaval tüübil mitmepiloodilennul vähemalt 100 lennutundi.

(7) 

Mitme mootoriga mitmepiloodikopterite tüübipädevuse kontrollpiloodi esmase tunnistuse taotlejatel võib alapunkti b alapunktis 3 sätestatud 1 500 lennutunni nõuded lugeda täidetuks, kui nad on lennanud 500 lennutundi kaptenina sama tüüpi mitmepiloodikopteritel.

4.    JAGU

Erinõuded klassipädevuse kontrollpiloodile – CRE

FCL.1005.CRE    Klassipädevuse kontrollpiloot – õigused

Klassipädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada ühepiloodilennukite (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) puhul:

a) 

lennueksameid klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks;

▼M11

b) 

lennuoskuse tasemekontrolle:

1) 

klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks;

2) 

instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks, kui klassipädevuse kontrollpiloodid on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ja lennanud vähemalt 450 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi;

3) 

instrumentaallennupädevusmärgete taastamiseks, tingimusel et nad vastavad punkti FCL.1010.IRE alapunktis a kehtestatud nõuetele; ning

4) 

instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, tingimusel et nad on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ning vastavad punkti FCL.1010.IRE alapunkti a alapunktis 2 sätestatud nõuetele;

▼M4

c) 

õppelennud kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.

▼B

FCL.1010.CRE    Klassipädevuse kontrollpiloot – eeltingimused

Klassipädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

▼C1

a) 

peab olema ühepiloodilennuki ametipiloodi luba, teise piloodi luba või liinipiloodi luba või neil on olnud vastavad load ning on lennuki erapiloodi luba;

▼M11

b) 

neil peab olema klassipädevusinstruktori või lennuinstruktori tunnistus ning õigus tegutseda asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi instruktorina;

▼B

c) 

nad peavad olema lennukipiloodina lennanud 500 lennutundi.

5.    JAGU

Erinõuded instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodile – IRE

▼M3

FCL.1005.IRE    Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot – õigused

Instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodil on õigus korraldada lennueksameid instrumentaallennupädevusmärgete või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete väljaandmiseks ning lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete või instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks.

▼M11

FCL.1010.IRE    Eeltingimused

a) Lennukite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(A)).

Lennukite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või lennukite lennuinstruktori tunnistus ning lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema lennanud:

1) 

2 000 lennutundi lennukipiloodina ning

2) 

450 lennutundi instrumentaallennureeglite järgi, sealhulgas 250 tundi instruktorina.

b) Kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(H)).

Kopterite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või kopterite lennuinstruktori tunnistus ning kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema teinud järgmist:

1) 

lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina ning

2) 

sooritanud kopteritel vähemalt 300 tundi instrumentaallende, sealhulgas 200 tundi instruktorina.

c) Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(As)).

Õhulaevade instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema õhulaevade instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus ja õhulaevade instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema teinud järgmist:

1) 

lennanud 500 lennutundi õhulaeva piloodina ning

2) 

sooritanud õhulaevadel vähemalt 100 tundi instrumentaallende, sealhulgas 50 tundi instruktorina.

▼B

6.    JAGU

Erinõuded lennuimitaatori kontrollpiloodile – SFE

▼M11

FCL.1005.SFE    Õigused ja tingimused

a) Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A) ja SFE(PL)).

Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikel on õigus korraldada lennu täisimitaatoril (FFS) või alapunkti 5 kohaste atesteerimiste puhul asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD):

1) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavalt vajadusele kas lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

2) 

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks, kui need on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega, tingimusel et nad on viimase aasta jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil lennuoskuse tasemekontrolli, sealhulgas instrumentaallennupädevuse tasemekontrolli;

3) 

lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

4) 

lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, tingimusel et nad vastavad punktis FCL.925 kehtestatud nõuetele ning

5) 

atesteerimisi asjaomase õhusõidukiliigi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.

b) Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)).

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikel on õigus korraldada lennu täisimitaatoril (FFS) või alapunkti 4 kohaste atesteerimiste puhul asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD):

1) 

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

2) 

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui need kontrollid on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega, tingimusel et lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikud on lennuoskuse tasemekontrollile eelnenud viimase aasta jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil lennuoskuse tasemekontrolli, sealhulgas instrumentaallennupädevuse tasemekontrolli;

3) 

lennueksameid kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks ning

4) 

atesteerimisi kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.

FCL.1010.SFE    Lennuimitaatori kontrollpiloot – Eeltingimused

a) Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A)).

Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

1) 

mitmepiloodilennukite puhul:

i) 

neil on või on olnud lennuki liinipiloodi luba ja asjakohase lennukitüübi tüübipädevusmärge;

ii) 

neil peab olema asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning

iii) 

nad peavad olema lennanud vähemalt 1500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

2) 

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul:

i) 

neil on või on olnud lennuki ametipiloodi või liinipiloodi luba ja asjakohase lennukitüübi tüübipädevusmärge;

ii) 

neil peab olema asjakohase lennukiklassi või -tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

iii) 

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina ühepiloodilennukitel;

3) 

lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peab olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase lennukitüübi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

b) Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)).

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

1) 

neil on või on olnud kopteri liinipiloodi luba ja asjakohase kopteritüübi tüübipädevusmärge;

2) 

neil peab olema asjakohase kopteritüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

3) 

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

4) 

lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peab olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase kopteritüübi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

▼B

7.    JAGU

Erinõuded lennuinstruktori kontrollpiloodile – FIE

FCL.1005.FIE    Lennuinstruktori kontrollpiloot – õigused ja tingimused

a)

Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodilennukitel lennukite lennuinstruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

b)

Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi ühepiloodikopteritel kopterite lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori ja tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

c)

Õhulaevade, purilennukite või õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As), (H), (B)). Purilennukite, mootorpurilennukite, õhupallide ja õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodil on õigus korraldada atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi instruktoritunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on vastav instruktoritunnistus.

FCL.1010.FIE    Lennuinstruktori kontrollpiloot – eeltingimused

a)

Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(A)). Lennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

kui taotlejad soovivad läbida atesteerimist:

(1) 

omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) 

olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 2 000 lennutundi ning

(3) 

olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

b)

Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(H)). Kopterite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmisele nõuetele:

(1) 

neil peab olema selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) 

nad peavad olema lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina;

(3) 

olema lennanud vähemalt 100 lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

c)

Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(As)). Õhulaevade lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad olema õhulaevapiloodina lennanud 500 lennutundi;

(2) 

olema lennanud vähemalt 20 lennutundi õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse taotlejate instruktorina;

(3) 

omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust.

d)

Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(S)). Purilennukite lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad omama selleks ettenähtud instruktoritunnistust;

(2) 

olema lennanud lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel piloodina 500 lennutundi;

(3) 

olema sooritanud:

i) 

fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitega atesteerimisi korraldada soovivate taotlejate puhul kümme lennutundi või 30 starti fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina,

ii) 

kõigil muudel juhtudel kümme lennutundi või 30 starti instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.

e)

Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(B)). Õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1) 

nad peavad omama selleks ette nähtud instruktoritunnistust;

(2) 

olema lennanud õhupallipiloodina 350 lennutundi;

(3) 

olema lennanud vähemalt kümme lennutundi instruktoritunnistuse taotlejate instruktorina.



1. liide

Teoreetiliste teadmiste arvestamine

▼M4

A.   TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE PILOODILOA VÄLJAANDMISEL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED

▼B

1.    Kergõhusõidukipiloodi luba, erapiloodiluba, ►C1  õhupalli piloodi luba ja purilennuki piloodi luba ◄

▼M11

1.1. Kergõhusõiduki piloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodiloa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punktis FCL.120 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. Teema „Navigatsioon“ loetakse täielikult läbituks siiski vaid sellise kerglennuki piloodiloa omaniku puhul, kes taotleb kergkopteri piloodiloa väljaandmist, või sellise kergkopteri piloodiloa omaniku puhul, kes taotleb kerglennuki piloodiloa väljaandmist.

1.2. Kerglennuki piloodiloa, kergkopteri piloodiloa või erapiloodiloa väljaandmisel ning muu õhusõidukiliigi erapiloodiloa, ametipiloodiloa või liinipiloodiloa omanikel loetakse teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunkti a alapunktis 1 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

▼M11

1.2.a Kergõhupalli piloodiloa, kergpurilennuki piloodiloa, õhupalli piloodiloa või purilennuki piloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi loa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunkti b alapunktis 1 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

▼B

1.3. Erapiloodiloa ja ►C1  õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmisel ◄ loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul täielikult täidetuks nii teooriaõppe nõuded kui ka eksaminõuded.

▼M4

1.4. Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peab taotleja, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2.

▼B

2.    Ametipiloodi luba

2.1. Muu õhusõidukiliigi ametipiloodi luba omav ametipiloodiloa taotleja peab olema läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide ametipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

2.2. Taotleja peab asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas osas sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: ►C1  konstruktsioon ja süsteemid, ◄ elektrisüsteemid, jõuseadmed, avariivarustus;
022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

▼C1

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

▼B

070 – käitamisprotseduurid ja
080 – aerodünaamika alused.

2.3. Ametipiloodiloa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia.

3.    Liinipiloodi luba

3.1. Muu õhusõidukiliigi liinipiloodi luba omav liinipiloodi loa taotleja peab olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis sidusõppe teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide liinipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele.

▼M3

3.2. Taotleja peab asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas osas sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:

021 – üldteadmised õhusõidukitest: konstruktsioon ja süsteemid, elektrisüsteemid, jõuseadmed, avariivarustus;

022 – üldteadmised õhusõidukitest: lennuinstrumendid;

032/034 – vastavalt vajadusele lennuki või kopteri suutlikkusnäitajad;

070 – käitamisprotseduurid ja

080 – aerodünaamika alused.

▼B

3.3. Lennuki liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded visuaallennureeglite kohase side kohta.

3.4. Kopteri liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

— 
lennundusõigus;
— 
visuaallennureeglite kohane (VFR) side;
— 
instrumentaallennureeglite kohane (VFR) side.

3.5. Lennuki liinipiloodi loa taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki instrumentaallennupädevuse jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded instrumentaallennureeglite kohase side kohta.

3.6. Kopteri liinipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke taotlejal, kes on sooritanud kopteri ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

— 
kopterite aerodünaamika alused;
— 
instrumentaallennureeglite kohane (VFR) side.

4.    Instrumentaallennupädevus

▼M3

4.1. Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

— 
inimvõimed;
— 
meteoroloogia.

▼B

4.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri liinipiloodiloa ja visuaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, tuleb sooritada eksam järgmistes valdkondades:

— 
lennundusõigus;
— 
lennu planeerimine ja lennu kulgemise jälgimine;
— 
raadionavigatsioon;
— 
instrumentaallennureeglite kohane (IFR) side.



2. liide



Keeleoskuse tasemete hindamisskaala – eksperttase, edasijõudnu tase ja kutsetase

Tase

Hääldus

Lauseehitus

Sõnavara

Ladusus

Arusaamine

Suhtlemine

Eksperttase

(6. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.

Valdab võrdselt hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ja lauseehitust.

Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks nii tuntud kui ka tundmatutel teemadel. Sõnavara on idiomaatiline, nüansirikas ja registritundlik.

Võimeline rääkima pikka aega loomulikult ning pingutuseta. Varieerib kõnevoolu stilistilise mõju saavutamiseks, nt mõne mõtte rõhutamiseks.

Kasutab spontaanselt sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.

Mõistab kõnet ühtviisi hästi paljudes erinevates olukordades ning märkab keelelisi ja kultuurilisi peensusi.

Suudab pingutuseta suhelda peaaegu kõikides olukordades. Mõistab verbaalseid ja mitteverbaalseid märguandeid ja vastab nendele asjakohaselt.

Edasijõudnu tase

(5. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist.

Valdab hästi grammatilisi põhistruktuure ning lauseehitust. Püüab moodustada keerukamaid struktuure, kuid mõnikord võib sellega seoses esineda arusaamist takistavaid vigu.

Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid pidevalt ja edukalt ümber sõnastada. Mõnikord kasutab idiomaatilisi väljendeid.

Võimeline rääkima pikka aega ja erilise pingutuseta tuntud teemadel, samas ei tarvitse kasutada kõnevoolu varieerimist stilistilise vahendina. Oskab kasutada sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu.

Mõistab hästi kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel ning reageerib üldjuhul õigesti keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemidele.

Suudab mõista kõne eri variante (nt dialekte ja/või aktsente) või stiile.

Vastused on kiired, asjakohased ja informatiivsed. Suudab rääkija/kuulaja rolle hästi täita.

Kutsetase

(4. tase)

Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või keele piirkondlikust variandist, mis mõnikord takistab arusaamist.

Kasutab põhilisi grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone loominguliselt ja üldiselt õigesti. Võib teha vigu eelkõige ebaharilikes või ootamatutes olukordades, kuid enamasti ei takista need arusaamist.

Sõnavara ulatus ja täpsus on üldjuhul piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel.

Oskab lauseid sageli edukalt ümber sõnastada, kui sõnavara peaks ebaharilike või ootamatute olukordade puhul ebapiisavaks osutuma.

Kasutab rääkides sobivat tempot.

Kohati võib esineda kõne takerdumist, kui sisseharjunud või kinnistunud fraasidest koosnevalt kõnelt minnakse üle spontaansele vestlusele, aga see ei takista tõhusat suhtlemist. Oskab kasutada piiratud hulgal abi-, määr- ja sidesõnu. Täitesõnade kasutamine ei ole häiriv.

Mõistab enamasti õigesti kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav.

Keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide puhul võib kõnest arusaamine olla aeglasem või nõuda selgitava strateegia kasutamist.

Vastused on üldiselt kiired, asjakohased, ja informatiivsed.

Algatab ja hoiab ülal vestlust ka ootamatutes olukordades. Tuleb piisavalt hästi toime ilmsete vääritimõistmiste lahendamisega kontrollküsimuste esitamise ning kinnituste või selgituste abil.

Märkus. 2. liite algne tekst on üle viidud nõuete täitmise vastuvõetavatesse viisidesse, vt ka selgitavat märkust.



3. liide

Ametipiloodiloa ja liinipiloodiloa väljaandmise koolituskursused

1. Käesolevas liites kirjeldatakse erinevate koolituskursusetüüpide nõudeid instrumentaallennupädevusmärkega ja instrumentaallennupädevusmärketa ametipiloodi- ja liinipiloodilubade väljaandmiseks.

2. Taotleja, kes soovib koolituskursuse kestel üle minna muusse sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni, peab pädevalt asutuselt tellima nõutava jätkukoolituse ametliku hinnangu.

A.    Liinipiloodi integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitmepiloodilennukite teise piloodina ning omandada lennuki ametipiloodi loa koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(A)/IR).

2. Lennuki liinipiloodi integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

▼M8

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet;

c) 

lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodilennukites ning

d) 

punktile FCL.745.A vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust, v.a juhul kui taotlejad on selle koolituskursuse juba läbinud enne liinipiloodi integreeritud kursuse alustamist.

5. Taotlejad, kes ei suuda või ei saa lennuki liinipiloodi kursust tervikuna läbida, võivad pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

▼B

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki liinipiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi.

►M8  7.1. ◄  Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 25 tundi.

▼M8

7.2. Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse teooriaõpe viiakse läbi vastavalt punktile FCL.745.A.

▼B

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinilennuki piloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

▼M8

9. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 195 tundi, millest kuni 55 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 195 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 95 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni 55 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

b) 

lendama 70 lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab visuaallennureeglite ja instrumentaallennureeglite kohast lennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;

c) 

lendama 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal ning

d) 

sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt:

(1) 

ühe tunni instruktoriga marsruutlende;

(2) 

viis starti soololennul ning

(3) 

viis täieliku peatumisega soolomaandumist;

e) 

punktile FCL.745.A vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse lennuõpet;

f) 

koguma 115 tundi instrumentaalaega, mis hõlmab vähemalt järgmist:

(1) 

20 tundi lendamist piloodiõpilasena kapteni kohustes;

(2) 

15 tundi lennumeeskonna koostööd, milleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II);

(3) 

50 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni:

i) 

25 tundi maapealset instrumentaalaega I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või

ii) 

40 tundi maapealset instrumentaalaega, mis võib olla kogutud II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas kuni kümme tundi I taseme lennuimitaatoril (FNPT I).

Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata ning

g) 

viis tundi lennuaega lennukil, millel on:

(1) 

sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning

(2) 

muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

▼B

LENNUEKSAM

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga lennukil.

B.    Liinipiloodi moodulkursus – lennukid

1. Liinilennuki piloodiloa taotlejad, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse raames, peavad tegema järgmist:

a) 

omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba ning

läbima vähemalt järgmises mahus teooriaõpet:

(1) 

lennuki erapiloodi loa omanikest taotlejad: 650 tundi;

(2) 

lennuki ametipiloodi loa omanikest taotlejad: 400 tundi;

(3) 

lennuki instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 500 tundi;

(4) 

lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 250 tundi.

Teooriaõpe peab olema läbitud enne lennuki liinipiloodi eksami sooritamist.

C.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse (CPL(A)/IR(A)) integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis ühe või mitme mootoriga ühepiloodilennuki piloodina ning omandada lennuki ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(A)/IR).

2. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke saamiseks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 180 tundi, millest kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 180 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 80 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

▼M11

b) 

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;

▼B

c) 

lendama 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) 

sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist ning

e) 

koguma 100 tundi instrumentaalaega, sealhulgas vähemalt:

▼C2

(1) 

20 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes ning

▼B

(2) 

50 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni:

i) 

25 tundi maapealset instrumentaalaega I taseme lennuimitaatoril või

ii) 

40 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS), sealhulgas kuni kümme tundi I taseme lennuimitaatoril.

Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril kogutud tunde ei arvestata;

f) 

viis tundi lennuaega lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

LENNUEKSAMID

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ja instrumentaallennupädevuse lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

D.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud neile lennuki ametipiloodiloa (CPL(A)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujal arvestatakse lennukogemusena 50 % enne kursust lennatud lennutundidest, kokku kuni 40 tundi või lennukite öölennupädevuse olemasolu korral kuni 45 tundi, millest kuni 20 tundi võib arvestada instruktoriga lennuõppeajana.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa lennuki ametipiloodi loa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi loa teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe (see ei hõlma tüübipädevusõpet) ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 150 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 150 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 80 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

▼M11

b) 

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes;

▼B

c) 

lendama 20 tundi kaptenina marsruutlendudel, mis muu hulgas hõlmab üht visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) 

sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist;

e) 

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2), II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;

f) 

lendama viis tundi lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

LENNUEKSAM

9. Pärast lennuõppe läbimist teeb taotleja lennuki ametipiloodi loa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

E.    Ametipiloodiloa moodulkursus – lennukid

ÜLDIST

1. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada lennuki erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile lennuki ametipiloodiloa (CPL(A)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotlejal olema Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba.

3. Enne lennuõppe alustamist peab taotleja vastama järgmisele nõuetele:

▼M11

a) 

ta peab olema lennanud 150 lennutundi.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina lennukitel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada lennukitel lennatud 150 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

1) 

20 tundi kopteritega, kui taotlejatel on kopteri erapiloodi luba;

2) 

50 tundi kopteritega, kui taotlejatel on kopteri ametipiloodi luba;

3) 

kümme tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või purilennukitel;

4) 

20 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva erapiloodi luba;

5) 

50 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva ametipiloodi luba.

▼B

b) 

olema täitnud H alajao kohased mitme mootoriga lennukite klassi- või tüübipädevusmärke väljaandmise eeltingimused, kui lennueksamil kasutatakse mitme mootoriga lennukit.

4. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama lennuki ametipiloodi loaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 25 tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab kümmet tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2) või lennu täisimitaatoril (FFS).

9. Nende taotlejate puhul, kes omavad kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Nende taotlejate puhul, kes omavad kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget, arvestatakse kuni viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, kusjuures vähemalt viis tundi instrumentaallennuõpet tuleb teha lennukil. Taotlejatel, kellel on instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi.

10.

 
a) 

Kehtiva instrumentaallennupädevusmärkega taotlejatele tuleb anda vähemalt 15 tundi instruktoriga visuaallennuõpet.

b) 

Lennukite öölennupädevuseta taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist.

11. Vähemalt viis tundi lennuõpet tuleb läbi viia lennukil, millel on sertifikaadi järgi vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

KOGEMUSED

12. Lennuki ametipiloodi loa taotleja peab olema lennanud vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas vähemalt:

a) 

100 tundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab 20 tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühte visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 540 km (300 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

b) 

sooritama viis tundi öölende, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis soolostarti ja viis täieliku peatumisega soolomaandumist ning

c) 

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I, FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;

▼M3

d) 

kuus lennutundi tuleb lennata mitme mootoriga lennukitel, kui lennueksamil kasutatakse mitme mootoriga lennukit.

▼B

e) 

Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 200 lennutunnina arvestada järgmiselt:

i) 

30 tundi kopteritega, kui taotlejal on kopteri erapiloodi luba, või

ii) 

100 tundi kopteritega, kui taotlejal on kopteri ametipiloodi luba, või

iii) 

30 tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, või

iv) 

30 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva erapiloodi luba, või

v) 

60 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva ametipiloodi luba.

LENNUEKSAM

13. Pärast lennuõppe läbimist ja nõutavate kogemuste omandamist täitmist teeb taotleja lennuki ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga lennukil.

F.    Instrumentaallennupädevusega liinipiloodi integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi (ATP(H)/IR) integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitme mootoriga mitmepiloodikopterite teise piloodina ning omandada kopteri ametipiloodi luba koos instrumentaallennupädevusmärkega (CPL(H)/IR).

2. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 

40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet liinikopteri piloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet ning

c) 

lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodikopterites.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Instrumentaallennupädevusega liinikopteripiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi.

7. Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 25 tundi.

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinikopteri piloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

9. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 195 tundi. Kõnealuse 195 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 140 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

(1) 

75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

i) 

30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

ii) 

25 tundi 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või

iii) 

20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

iv) 

20 tundi lennukil või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

(2) 

50 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

i) 

kuni 20 tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS), 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

ii) 

kümme tundi vähemalt kopterite 1. taseme lennuimitaatoril (FNPT 1) või lennukil;

(3) 

15 tundi lennumeeskonna koostööd, milleks võib kasutada kopterilennu täisimitaatorit (FFS) või kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2,3 MCC) või II/III taseme lennuimitaatorit (FNPT II/III MCC), millel on lennumeeskonna koostöö funktsioonid.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav kopterilennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis kopterite II/III taseme lennuimitaatorite puhul (FNPT II/III);

►C2  b) 

55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

▼C2

c) 

50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

▼B

d) 

viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

e) 

50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) 

kümme tundi instrumentaallennu algõpet ja

ii) 

40 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteritel.

LENNUEKSAMID

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami mitme mootoriga kopteril ja instrumentaallennupädevuse lennueksami instrumentaallennusertifikaadiga mitme mootoriga kopteril ning täidab lennumeeskonna koostöökoolituse nõuded.

G.    Liinipiloodi integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Liinikopteripiloodi integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda ärilises lennutranspordis mitme mootoriga mitmepiloodikopterite teise piloodina visuaallendudel ning omandada kopteri ametipiloodi luba CPL(H).

2. Liinikopteripiloodi integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodiloa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 

40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet kopteri liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) 

visuaal- ja instrumentaallennu algõpet ning

c) 

lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodikopterites.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa liinikopteripiloodi kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Liinikopteripiloodi teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 650 tundi.

7. Lennumeeskonna koostöökursuse teooriaõppe ja harjutuste maht peab olema vähemalt 20 tundi.

TEOORIAEKSAM

8. Taotleja peab tõendama liinikopteripiloodile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

9. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 150 tundi. Kõnealuse 150 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 95 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 

75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 

25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 

20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 

20 tundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

ii) 

kümme tundi instrumentaallennu algõpet võib sisaldada viis tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil;

iii) 

kümme tundi lennumeeskonna koostöökoolitust, milleks võib kasutada kopterilennu täisimitaatorit (FFS), kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2,3 MCC) või kopterite II või III taseme lennuimitaatorit (FNPT II/III MCC), millel on lennumeeskonna koostöö funktsioonid.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav kopterilennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis kopterite II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) 

55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

▼C2

c) 

50 tundi marsruutlendudel, sealhulgas vähemalt kümme tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes marsruutlendudel, mis peab sisaldama visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

▼B

d) 

viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

LENNUEKSAMID

10. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami mitme mootoriga kopteril ning täidab lennumeeskonna koostöö nõuded.

H.    Liinipiloodi moodulkursus – kopterid

1. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse, peab olema vähemalt kopteri erapiloodi luba ning nad peavad läbima 18 kuu jooksul õppe vähemalt järgmises mahus:

a) 

Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi loa omanikest taotlejad: 550 tundi;

b) 

kopteri ametipiloodiloa omanikest taotlejad: 300 tundi.

2. Nendel kopteri liinipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kes läbivad teooriaõppe moodulkursuse, peab olema vähemalt kopteri erapiloodi luba ning nad peavad läbima õppe vähemalt järgmises mahus:

a) 

kopteri erapiloodi loa omanikest taotlejad: 650 tundi;

b) 

kopteri ametipiloodiloa omanikest taotlejad: 400 tundi;

c) 

kopteri instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 500 tundi;

d) 

kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse omanikest taotlejad: 250 tundi.

I.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad piloteerida ühe piloodiga mitme mootoriga koptereid ning omandada ametipiloodiloa koos instrumentaallennupädevusega (CPL(H)/IR) mitme mootoriga kopterite jaoks.

2. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 

40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärke ning mitme mootoriga kopterite esmase tüübipädevusmärke jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 180 tundi. Kõnealuse 180 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 125 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 

75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 

25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 

20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 

20 tundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennukil;

ii) 

50 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

kuni 20 tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS), 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III) või

(2) 

kümme tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) 

55 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 40 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) 

kümme tundi instruktoriga marsruutlende;

d) 

kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühe visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) 

viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) 

50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) 

kümme tundi instrumentaallennu algõpet ning

ii) 

40 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteritel.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga kopteril ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga kopteril.

J.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodiloa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud neile kopteri ametipiloodiloa (CPL(H)) väljaandmiseks.

2. Kopteri ametipiloodiloa integreeritud koolituskursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kopteri erapiloodi loa omanikuna. Kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastuja puhul arvestatakse tema vastavaid kogemusi 50 % ulatuses, kuid mitte rohkem kui:

a) 

40 tundi, millest kuni 20 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

50 tundi, millest kuni 25 tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on kopterite öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa kopteri ametipiloodiloa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi ning erapiloodi loa omanikest taotlejatele 200 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 135 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 135 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 85 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 

kuni 75 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

30 tundi kopterite C-/D-taseme lennu täisimitaatoril (FFS C/D) või

(2) 

25 tundi kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või

(3) 

20 tundi kopterite II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 

20 tundi lennukil või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

ii) 

kuni kümme tundi instrumentaallennu algõpet, mis võib sisaldada viis tundi vähemalt kopterite I taseme lennuimitaatoril või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav kopter ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), kehtib sama arvestamise piirang, mis II/III taseme lennuimitaatorite (FNPT II/III) puhul;

►C2  b) 

lendama 50 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 35 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) 

kümme tundi instruktoriga marsruutlende;

d) 

kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas ühe visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) 

viis tundi öölennuaega kopteritel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lennuaega, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) 

kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas vähemalt viis tundi kopteritel.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja kopteri ametipiloodi loa lennueksami.

K.    Ametipiloodi loa moodulkursus – kopterid

ÜLDIST

1. Kopteri ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada kopteri erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile kopteri ametipiloodiloa (CPL(H)) väljaandmiseks.

2. Lennuki ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotlejal olema Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud lennuki erapiloodi luba.

3. Enne lennuõppe alustamist peab taotleja:

▼M11

a) 

olema lennanud kopteritel vähemalt 155 lennutundi, sealhulgas 50 tundi kaptenina, millest kümme tundi peab olema lennatud marsruutlendudel.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina kopteritel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada kopteritel lennatud 155 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

1) 

20 tundi lennukitel, kui taotlejatel on lennuki erapiloodi luba;

2) 

50 tundi lennukitel, kui taotlejatel on lennuki ametipiloodi luba;

3) 

kümme tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või purilennukitel;

4) 

20 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva erapiloodi luba;

5) 

50 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva ametipiloodi luba;

▼B

b) 

olema täitnud punktide FCL.725 ja FCL.720.H nõuded, kui lennueksamiks kasutatakse mitme mootoriga kopterit.

4. Kopteri ametipiloodiloa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet kopteri ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama kopteri ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 30 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

a) 

20 tundi visuaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi kopterilennu täisimitaatoril (FFS) või kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III) ning

b) 

kümme tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi vähemalt kopterite 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1), I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

9. Kehtiva kopteri instrumentaallennupädevusega taotlejate puhul loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Need taotlejad, kes omavad kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, peavad läbima vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet kopteritel.

10. Kopterite öölennupädevusmärget mitte omavatele taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

KOGEMUS

11. Kopteri ametipiloodi loa taotleja peab olema lennanud vähemalt 185 lennutundi, sealhulgas 50 tundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümme tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas visuaallennureeglite kohast marsruutlendu vähemalt 185 km (100 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal.

Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 185 lennutunnina arvestada järgmiselt:

a) 

20 tundi lennukitega, kui taotlejal on lennuki erapiloodi luba, või

b) 

50 tundi lennukitega, kui taotlejal on lennuki ametipiloodi luba, või

c) 

kümme tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel, või

d) 

20 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva erapiloodi luba, või

e) 

50 tundi õhulaevadel, kui taotlejal on õhulaeva ametipiloodi luba.

LENNUEKSAM

12. Pärast vastava lennuõppe läbimist ja vajalike kogemuste omandamist teeb taotleja kopteri ametipiloodiloa lennueksami.

L.    Instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa integreeritud kursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaevade piloteerimiseks ning instrumentaallennupädevusega ametipiloodiloa (CPL(As)/IR) omandamiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud õhulaeva erapiloodi loa, lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Õhulaeva, lennuki või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujate puhul arvestatakse kogemusi kuni järgmises ulatuses:

a) 

kümme tundi, millest kuni viis tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

15 tundi, millest kuni seitse tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on õhulaevade öölennupädevus.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevusmärke ning õhulaevade esmase tüübipädevusmärke jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa õhulaeva ametipiloodiloa ja instrumentaallennupädevuse kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevuse teooriakursuse õppemaht peab olema vähemalt 500 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodi loa ja instrumentaallennupädevusmärkega antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ning kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 80 tundi. Kõnealuse 80 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 60 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

i) 

30 tundi visuaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

12 tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või

(2) 

kümme tundi õhulaevalennu lennuelementide imitaatoril (FTD) või

(3) 

kaheksa tundi õhulaevade II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(4) 

kaheksa tundi lennukil, kopteril või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil;

ii) 

30 tundi instrumentaallennuõpet, mis võib sisaldada:

(1) 

kuni 12 tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või lennuelementide imitaatoril (FTD) või II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või

(2) 

kuus tundi vähemalt õhulaevade 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1) või I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

Kui lennuõppeks kasutatav õhulaev ei ole sama tüüpi kui visuaallennuõppeks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), võib õpet sellel arvestada üksnes kaheksa tundi;

►C2  b) 

lendama 20 tundi kaptenina, sealhulgas kuni viis tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. ◄ See peab sisaldama vähemalt 14 tundi päevast ja ühe tunni öist soololendu;

c) 

viis tundi marsruutlende kaptenina, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

d) 

viis tundi öölende õhulaevadel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lende, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

e) 

30 tundi instruktoriga instrumentaalaega, sealhulgas:

i) 

kümme tundi instrumentaallennu algõpet ning

ii) 

20 tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt kümme tundi mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga õhulaeval.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami ühe või mitme mootoriga õhulaeval ning instrumentaallennupädevuse lennueksami mitme mootoriga instrumentaallennusertifikaadiga õhulaeval.

M.    Ametipiloodiloa integreeritud kursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodiloa integreeritud kursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaeva ametipiloodiloa (CPL(As)) väljaandmiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodiloa integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames.

3. Taotleja võib koolitusele vastu võtta ab initio sisseastujana või Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud õhulaeva erapiloodi loa, lennuki erapiloodi loa või kopteri erapiloodi loa omanikuna. Õhulaeva, lennuki või kopteri erapiloodi loa omanikust sisseastujate puhul arvestatakse kogemusi kuni:

a) 

kümme tundi, millest kuni viis tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, või

b) 

15 tundi, millest kuni seitse tundi võib olla instruktoriga lennuõppeaeg, kui taotlejal on õhulaevade öölennupädevusmärge.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

5. Taotleja, kes ei suuda või ei saa õhulaeva ametipiloodiloa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 350 tundi ning erapiloodiloa omanikest taotlejatele 200 tundi.

TEOORIAEKSAM

7. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

8. Lennuõppe ja kõikide vahetestide kogumaht peab olema vähemalt 50 tundi, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg. Kõnealuse 50 tunni hulgas peavad taotlejad tegema vähemalt järgmist:

a) 

läbima 30 tundi instruktoriga lennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg;

b) 

lendama 20 tundi kaptenistaažöörina;

c) 

sooritama viis tundi instruktoriga marsruutlende;

d) 

sooritama viis tundi marsruutlende kaptenina, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväljal;

e) 

sooritama viis tundi öölende õhulaevadel, sealhulgas vähemalt kolm tundi instruktoriga lende, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist;

f) 

kümme tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, sealhulgas vähemalt viis tundi õhulaeval.

LENNUEKSAM

9. Pärast vastava lennuõppe läbimist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami.

N.    Ametipiloodiloa moodulkursus – õhulaevad

ÜLDIST

1. Õhulaeva ametipiloodi loa moodulkursuse eesmärk on õpetada õhulaeva erapiloodi loa omanikele oskusi, mis on vajalikud neile õhulaeva ametipiloodiloa (CPL(As)) väljaandmiseks.

2. Õhulaeva ametipiloodi loa moodulkursusel osalemiseks peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:

a) 

ta peab omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt ►C1  välja antud õhulaeva erapiloodi luba ja ◄

b) 

olema lennanud piloodina õhulaevadel vähemalt 200 lennutundi, sealhulgas 100 tundi kaptenina, millest 50 tundi peab olema kogutud marsruutlendudel.

3. Õhulaeva ametipiloodiloa moodulkursust läbida sooviv taotleja peab kõik lennuõppe etapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni korraldatava ühe pideva koolituskursuse raames. Teooriaõppe võib läbida üksnes teooriaõpet pakkuvas sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet õhulaeva ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutaval tasemel ning

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

5. Õhulaeva ametipiloodi teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 250 tundi.

TEOORIAEKSAM

6. Taotleja peab tõendama õhulaeva ametipiloodiloaga antavatele õigustele vastavat teadmiste taset.

LENNUÕPE

7. Instrumentaallennupädevuseta taotlejatele tuleb anda vähemalt 20 tundi instruktoriga lennuõpet, sealhulgas:

kümme tundi visuaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi õhulaevalennu täisimitaatoril (FFS) või 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II, III), ning
kümme tundi instrumentaallennuõpet, sealhulgas kuni viis tundi vähemalt õhulaevade 1. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 1) või I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või lennukil.

8. Nende taotlejate puhul, kes omavad õhulaeva instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe täies ulatuses läbituks. Muu õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusega taotlejad peavad läbima vähemalt viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet õhulaevadel.

9. Õhulaevade öölennupädevuseta taotlejatele tuleb lisaks anda vähemalt viis tundi öölennuõpet, sealhulgas kolm tundi instruktoriga lennuõpet, mis sisaldab vähemalt ühe tunni marsruutlennul navigeerimist, ning viis öist arvestuslendu soololennuna. Iga arvestuslend peab hõlmama starti ja maandumist.

KOGEMUS

10. Õhulaeva ametipiloodiloa taotleja peab olema lennanud õhulaevadel vähemalt 250 lennutundi, sealhulgas 125 tundi kaptenina, mis muu hulgas sisaldab 50 tundi kaptenina marsruutlendudel, sealhulgas visuaallennureeglite kohase marsruutlennu vähemalt 90 km (50 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumine sihtlennuväljal.

Muudes õhusõidukiliikides kaptenina lennatud lennutunde võib nimetatud 185 lennutunnina arvestada järgmiselt:

a) 

30 tundi lennukil või kopteril, kui taotlejal on vastavalt kas lennukite või kopteri erapiloodi luba, või

b) 

60 tundi lennukil või kopteril, kui taotlejal on vastavalt kas lennukite või kopteri ametipiloodi luba, või

c) 

kümme tundi purilennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või

d) 

kümme tundi õhupallidel.

LENNUEKSAM

11. Pärast vastava lennuõppe läbimist ja vajalike kogemuste omandamist teeb taotleja õhulaeva ametipiloodiloa lennueksami.



4. liide

Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutav lennueksam

A.    Üldist

1. Ametipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübiga.

2.  ►C1  Taotleja peab läbima lennueksami kõik asjakohased osad. ◄ Kui osa mis tahes punkti sooritus ebaõnnestub, loetakse kogu osa sooritus ebaõnnestunuks. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Kui üksnes ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja uuesti sooritama vaid selle osa. Kui korduseksamil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Lennueksami kõik asjakohased osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki asjakohaseid osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3. Lennueksamil läbikukkumise korral võidakse nõuda õppe jätkamist. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

EKSAMI LÄBIVIIMINE

4. Kui taotleja otsustab lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peab taotleja kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

5. Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et ►C1  taotleja kordaks üks kord mis tahes manöövrit või toimingut. ◄ Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotleja lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

6. Taotleja peab õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita kapteni ülesandeid, ning lähtuma eksami sooritamisel eeldusest, et meeskonnas teisi liikmeid ei ole. Vastutus lennu eest määratakse siseriiklike õigusaktide kohaselt.

7. Taotleja peab kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ►C1  ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. ◄ Kontrollimine toimub vastavalt selle õhusõiduki kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peab taotleja määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotleja peab välja arvutama stardi, ►C1  lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule ◄ või lennukäsiraamatule.

8. Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks.

B.    ►C1  Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – lennukid  ◄

1. Lennueksamil kasutatav lennuk peab vastama õppelennuki nõuetele ning sellel peab olema vastavalt sertifikaadile vähemalt neli reisijakohta ning muudetava sammuga propeller ja sissetõmmatav telik.

2. Lennumarsruudi valib kontrollpiloot ning ►C1  sihtkohaks peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Taotleja vastutab lennu planeerimise eest ning peab tagama lennuks vajaliku varustuse ja dokumentide olemasolu pardal. Lend peab kestma vähemalt 90 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) 

piloteerida lennukit selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi ning

e) 

säilitada kogu aeg lennuki selline juhitavus, et ei tekiks tõsist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

imiteeritud mootoririkkega

±150 jalga

Teekonnajoonel püsimine raadio abil

±5°
Kursil püsimine

normaallennul

±10°

imiteeritud mootoririkkega

±15°
Kiirus

stardi ja lähenemise ajal

±5 sõlme

kõigil muudel lennurežiimidel

±10 sõlme

EKSAMI SISU

5. Jaotise 2 punktis c ja punkti e alapunktis iv ning jaotistes 5 ja 6 nimetatud tegevused võib olla sooritatud II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Lennuki kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, lennuki juhtimist visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure ning ohu- ja veahalduse põhimõtteid kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.



1. OSA —  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennueelne tegevus, sealhulgas:

lennu planeerimine, dokumentatsioon, massi ja tsentreeringu määramine, ilmaga tutvumine, NOTAM-teated

b

Lennuki ülevaatus ja lennukorda seadmine

c

Ruleerimine ja start

d

►C1  Suutlikkusnäitajate arvestamine ja kohandamine ◄

e

Lennuväljal ja lennuväljaringil tegutsemine

f

Väljumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kokkupõrke vältimine (ringvaatlus)

g

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA —  ÜLDTEGEVUS LENNUL

a

Lennuki juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas otse- ja horisontaallennul, tõusul ja laskumisel, ringvaatlus

b

Lend kriitiliselt väikese õhkkiirusega, sealhulgas algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek

c

Pöörangud, sealhulgas pöörangud maandumiskonfiguratsioonis. Sügavad 45° kallakuga pöörangud

d

Lend kriitiliselt suure õhkkiirusega, sealhulgas sügavate spiraalide äratundmine ja neist väljatulek

e

Lend üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

i)  horisontaallend, reisikonfiguratsioon, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse kontrollimine

ii)  10°–30° kallakuga pöörangud tõusul ja laskumisel

iii)  ebaharilikest asenditest väljatulek

iv)  piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

f

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3. OSA —  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Lennuki juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas reisikonfiguratsioonis,lennukauguse/kütuse arvestamine

b

Orienteerimine, kaardi lugemine

c

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine, ringvaatlus

d

Kõrgusmõõturi seadmine. Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu hindamine, teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine

f

Ilmatingimuste jälgimine, suundumuste/muudatuste hindamine, ümberminekute/tagasipöördumiste planeerimine

g

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine (instrumentaallennul). Marsruudi valik varulennuväljale suundumiseks (visuaallennul)

4. OSA —  LÄHENEMIS- JA MAANDUMISPROTSEDUURID

a

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kontrollid, ringvaatlus

b

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

c

Väikeselt kõrguselt kordusringile minek

d

Maandumine normaaltingimustes, külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral)

e

Maandumine lühikesele rajale

f

Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukitel)

g

Maandumine tagatiibu kasutamata

h

Lennujärgsed toimingud

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Selle osa võib ühendada osadega 1–4.

a

Stardijärgse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel), tegutsemine tulekahju korral

b

Seadmete rikked

sealhulgas teliku väljalaskmine varusüsteemist, elektri- ja pidurisüsteemi rike

c

Sundmaandamine (imiteeritud)

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Suulised küsimused

6. OSA —  LEND IMITEERITUD ASÜMMEETRILISE TÕMBEGA NING VASTAVA KLASSI JA TÜÜBIGA SEOTUD ASPEKTID

Selle osa võib ühendada osadega 1–5.

a

Stardiaegse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel, kui seda ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS)

b

Lähenemine asümmeetrilise tõmbejõuga ja kordusringile minek

c

Lähenemine asümmeetrilise tõmbejõuga ja täieliku peatumisega maandumine

d

Mootori seiskamine ja taaskäivitamine

e

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid, lennumeisterlikkus

f

Kontrollpiloodi äranägemisel – klassi- või tüübipädevuse lennueksami asjakohased küsimused vastavalt vajadusele:

i)  lennuki süsteemid, sealhulgas autopiloodi kasutamine

ii)  hermetiseerimissüsteemi kasutamine

iii)  jääeemaldus- ja jäätumisvastaste süsteemide kasutamine

g

Suulised küsimused

C.    Ametipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – kopterid

1. Lennueksamil kasutatav kopter peab vastama õppekopteri nõuetele.

2. Lennuala ja -marsruudi valib kontrollpiloot ning kõik madal- ja ripplennu ülesanded tuleb korraldada sertifitseeritud lennuväljal/väljakul. 3. jaotises nimetatud marsruudid võivad lõppeda lähtelennuväljal või muul lennuväljal ning ►C1  üks sihtkohtadest peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Lennueksami võib läbi viia kahe lennuga. Lennu või lendude kogukestus peab olema vähemalt 90 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) 

piloteerida kopterit selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi ning

e) 

säilitada kogu aeg kopteri selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

suure rikke imiteerimisel

±150 jalga

Teekonnajoonel püsimine raadio abil

±10°
Kursil püsimine

normaallennul

±10°

suure rikke imiteerimisel

±15°
Kiirus

mitme mootoriga stardi ja lähenemise ajal

±5 sõlme

kõigil muudel lennurežiimidel

±10 sõlme
Pinnatriiv

pinnaefektiga rippumisel

±3 jalga
maandumisel külg- ja tahaliikumiseta

EKSAMI SISU

5. 4. osa punkte võib korraldada kopterite lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril (FFS). Kopterite kontroll-lehtede kasutamise, lennumeisterlikkuse, kopteri juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaste protseduuride ning ohu- ja veahalduse põhimõtetega seotud nõudeid kohaldatakse kõikides jaotistes.



1. OSA —  LENNUEELSED/LENNUJÄRGSED KONTROLLID JA PROTSEDUURID

a

Teadmised kopterist (nt tehniline pardapäevik, kütus, mass ja tsentreering, kopteri tehnilised võimalused), lennu planeerimine, dokumenteerimine, NOTAM-teated, ilm

b

Lennueelne ülevaatus/tegevus, osade asukoht ja otstarve

c

Kabiini kontroll, käivitusprotseduur

d

Side- ja navigatsiooniseadmete kontroll, sageduste valimine ja seadmine

e

Stardieelsed protseduurid, raadiosideprotseduurid, side lennujuhtimisüksusega ja korralduste täitmine

f

Parkimine, väljalülitamine ja lennujärgsed protseduurid

2. OSA —  RIPPUMISMANÖÖVRID, KEERUKAD JUHTIMISVÕTTED JA PIIRATUD ALAD

a

Start ja maandumine (õhkutõus ja maandamine)

b

Ruleerimine, õhusruleerimine

c

Ripplend vastu-, külg- ja taganttuulega

d

Pöörangud paigal rippudes, 360° vasakule ja paremale (kohtpöörangud)

e

Rippumismanöövrid edasi-, külg- ja tagasisuunas

f

Imiteeritud mootoririke rippumisel

g

Kiired peatumised vastu- ja allatuult

h

Maandumine ja startimine kallakule/kallakult ja ettevalmistamata väljakule/ettevalmistamata väljakult

i

Startimised (erinevad profiilid)

j

Startimine külgtuulega, allatuult (kui võimalik)

k

Startimine maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud)

l

Lähenemised (erinevad profiilid)

m

Startimine ja maandumine piiratud võimsusega

n

Autorotatsioonid (kontrollpiloot valib kaks punkti põhialuste, tegevusraadiuse, väikese kiiruse ja 360° pöörangute osadest)

o

Autorotatsiooniga maandumine

p

Sundmaandumise harjutamine mootori sisselülitamise ja võimsuse taastamisega

q

►C1  Mootori võimsuse kontrollimine, ◄ kontrollivõtted, lähenemise ja väljumise tehnikad

3. OSA —  NAVIGEERIMINE — PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Navigeerimine ja orienteerimine erinevatel kõrgustel merepinnast/maapinnast, kaardi lugemine

b

Kõrguse (merepinnast/maapinnast), kiiruse, kursi hoidmine, õhuruumi vaatlemine, kõrgusemõõturi seadmine

c

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, ►C1  kütusekulu hindamine, kestvus, saabumisaja arvutamine, ◄ teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine, mõõteriistade jälgimine

d

Ilmastikutingimuste jälgimine, ümberminekute/tagasipöördumise planeerimine

e

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine

f

Side lennujuhtimisüksusega, eeskirjade täitmine jne

4. OSA —  PROTSEDUURID JA MANÖÖVRID ÜKSNES MÕÕTERIISTADE NÄITUDE JÄRGI LENDAMISEL

a

Horisontaallend, kursi, kõrguse (merepinnast/maapinnast) ja kiiruse kontrollimine

b

1. astme pöörangud määratud kurssidele, 180°–360° vasakule ja paremale

c

Tõus ja laskumine, sealhulgas 1. astme pöörangud määratud kurssidele

d

Ebaharilikest asenditest väljatulek

e

30° kallakuga pöörangud kuni 90° vasakule ja paremale

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS (VAJADUSEL IMITEERITUD)

Märkus 1.  Kui eksam viiakse läbi mitme mootoriga kopteril, peab eksam muu hulgas sisaldama imiteeritud mootoririkke harjutust koos lähenemise ja maandumisega ühe töötava mootoriga.

Märkus 2.  Kontrollpiloot valib neli punkti alljärgnevast:

a

Häired mootori töös, ►C1  sealhulgas pööreteregulaatori rike, ◄ karburaatori/mootori jäätumine, õlisüsteemi häired, kui on asjakohane

b

Kütusesüsteemi häired

c

Elektrisüsteemi häired

d

Hüdraulikasüsteemi häired, sealhulgas lähenemine ja maandumine hüdraulikata, kui on asjakohane

e

Peatiiviku ja/või pöörlemisvastase süsteemi häire (lennu täisimitaatoril või üksnes selleteemaline vestlus)

f

Tegutsemine tulekahju korral, sealhulgas suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine, kui on asjakohane

g

Muud ebahariliku või hädaolukorra protseduurid vastavalt lennukäsiraamatutele, ka mitme mootoriga kopteritel:

Imiteeritud mootoririke startimisel:

stardist loobumine otsusepunktis (TDP) või enne seda või ohutu sundmaandumine stardi kriitilises punktis (DPATO) või enne seda; vahetult pärast otsusepunkti või kriitilist punkti.

Maandumine imiteeritud mootoririkkega:

maandumine või kordusringile minek enne maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL);

pärast maandumise otsusepunkti (LDP) tekkinud mootoririkkega või ohutu sundmaandumine pärast maandumise kriitilist punkti (DPBL).

D.    Ametipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami sisu – õhulaevad

1. Lennueksamil kasutatav õhulaev peab vastama õppeõhulaeva nõuetele.

2. Lennuala ja -marsruudi valib kontrollpiloot. 3. jaotises nimetatud marsruudid võivad lõppeda lähtelennuväljal või muul lennuväljal ning ►C1  üks sihtkohtadest peab olema kontrollitav lennuväli. ◄ Lennueksami võib läbi viia kahe lennuga. Lennu või lendude kogukestus peab olema vähemalt 60 minutit.

3. Taotleja peab tõendama oskust:

a) 

piloteerida õhulaeva selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi ning

e) 

säilitada kogu aeg õhulaeva selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhulaeva juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus

normaallennul

±100 jalga

suure rikke imiteerimisel

±150 jalga

►C1  Teekonnajoonel püsimine raadionavigatsiooniseadmete abil ◄

±10°
Kursil püsimine

normaallennul

±10°

suure rikke imiteerimisel

±15°

EKSAMI SISU

5. 5. ja 6. osa punkte võib läbi viia õhulaevade lennuimitaatoril (FNPT) või lennu täisimitaatoril (FFS). Õhulaevade kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, õhulaeva juhtimist visuaalsete orientiiride järgi, jäätumisvastaseid protseduure ning ohu- ja veahalduse põhimõtteid kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.



1. OSA —  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennueelne tegevus, sealhulgas:

lennu planeerimine, dokumenteerimine, massi ja tsentreeringu määramine, ilmaga tutvumine, NOTAM-teated

b

Õhulaeva ülevaatus ja ►C1  lennueelne teenindus ◄

c

Mastist eraldumine, maapinnal manööverdamine ja startimine

d

►C1  Suutlikkusnäitajate arvestamine ja kohandamine ◄

e

Lennuväljal ja lennuväljaringil tegutsemine

f

Väljumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kokkupõrke vältimine (ringvaatlus)

g

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA —  ÜLDTEGEVUS LENNUL

a

Õhulaeva juhtimine visuaalsete orientiiride järgi, sealhulgas otse- ja horisontaallennul, tõusul, laskumisel, ringvaatlus

b

Lend rõhkkõrgusel

c

Pöörangud

d

Järsud tõusud ja laskumised

e

Lend üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

i)  horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse kontrollimine

ii)  pöörangud tõusul ja laskumisel

iii)  ebaharilikest asenditest väljatulek

iv)  piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

f

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3. OSA —  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Õhulaeva juhtimine visuaalsete orientiiride järgi,

►C1  lennukauguse/kestvuse arvestamine ◄

b

Orienteerimine, kaardi lugemine

c

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine, ringvaatlus

d

Kõrgusmõõturi seadmine, side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Lennu monitooring, ►C1  lennupäeviku täitmine, ◄ kütusekulu hindamine, teekonnajoonelt kõrvalekaldumise hindamine ja õige teekonnajoone taastamine

f

Ilmatingimuste jälgimine, suundumuste/muudatuste hindamine, ümberminekute/tagasipöördumiste planeerimine

g

Teekonnajoonel püsimine ja asukoha määramine (NDB või VOR), navigatsiooniseadmete tunnistamine (instrumentaallennul). Marsruudi valik varulennuväljale suundumiseks (visuaallennul)

4. OSA —  LÄHENEMIS- JA MAANDUMISPROTSEDUURID

a

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine, kontrollid, ringvaatlus

b

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

c

Väikeselt kõrguselt kordusringile minek

d

Maandumine normaaltingimustes

e

Maandumine lühikesele rajale

f

Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul ►C1  (üksnes ühe mootoriga õhulaevadel) ◄

g

Maandumine tagatiibu kasutamata

h

Lennujärgsed toimingud

5. OSA —  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Selle osa võib ühendada osadega 1–4.

a

Stardijärgse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel), tegutsemine tulekahju korral

b

Seadmete rikked

c

Sundmaandamine (imiteeritud)

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

e

Suulised küsimused

6. OSA —  VASTAVA KLASSI JA TÜÜBIGA SEOTUD ASPEKTID

Selle osa võib ühendada osadega 1–5.

a

Stardiaegse mootoririkke imiteerimine (ohutul kõrgusel, kui seda ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS))

b

Lähenemine ja kordusringile minek rikkis mootori(te)ga

c

Lähenemine ja täieliku peatumisega maandumine rikkis mootori(te)ga

d

Rikked ballooni survesüsteemis

e

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid, lennumeisterlikkus

f

Kontrollpiloodi äranägemisel – klassi- või tüübipädevuse lennueksami asjakohased küsimused vastavalt vajadusele:

i)  õhulaeva süsteemid

ii)  ballooni survesüsteemi kasutamine

g

Suulised küsimused



5. liide

Teise piloodi loa integreeritud koolituskursus

ÜLDIST

1. Teise piloodi loa integreeritud koolituskursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis võimaldavad neil tegutseda lennutranspordi valdkonnas mitme piloodiga turbiinlennukite visuaal- ja instrumentaallennureeglite kohastel lendudel teise piloodina ning omandada teise piloodi luba.

▼M5

2. Teise piloodi loa koolituse litsents antakse üksnes sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile, mis kuulub ORO-osa kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja koosseisu või on sõlminud nimetatud ettevõtjatega erikokkuleppe.

▼B

3. Teise piloodi loa integreeritud kursust läbida sooviv taotleja peab kõik koolitusetapid läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni ühe pideva koolituskursuse raames. Koolitus põhineb kompetentsusel ja viiakse läbi lennumeeskonna koostöö keskkonnas.

4. Kursusele võetakse vastu üksnes ab initio taotlejaid.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet lennuki liinipiloodiloa jaoks nõutaval tasemel;

b) 

visuaal- ja instrumentaallennuõpet;

c) 

lennumeeskonna koostöökoolitust tööks mitmepiloodilennukites ning

d) 

tüübipädevuskoolitust.

6. Taotleja, kes ei suuda või ei saa teise piloodi loa kursust tervikuna läbida, võib pädevalt asutuselt taotleda pääsu madalama taseme loa ning instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksamile, kui ta täidab vastavad nõuded.

TEOREETILISED TEADMISED

▼M8

7. Teise piloodi loa teooriakursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 750 tundi lennuki liinipiloodiloa tasemel, millele lisanduvad tunnid, mis on vajalikud järgmise jaoks:

a) 

H alajao kohaselt vastava tüübipädevusmärke jaoks ette nähtud teooriaõpe ning

b) 

punktile FCL.745.A vastav häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse teooriaõpe.

▼B

LENNUÕPE

▼M8

8. Lennuõppe maht peab olema kokku vähemalt 240 tundi, mis sisaldab tunde piloteeriva ja jälgiva piloodina reaalsetel ja simulatsioonlendudel ning hõlmab nelja koolitusetappi:

a)   1. etapp — põhilennuoskused

Spetsiifiline üksikpiloodi algtaseme lennuõpe lennukil.

b)   2. etapp — algtase

Ülevaade lennumeeskonna tegevusest ja instrumentaallendudest.

c)   3. etapp — kesktase

Lennumeeskonna töö määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohase kõrgtehnilise lennuki sertifikaadiga mitme mootoriga turbiinlennukis.

d)   4. etapp — kõrgtase

Tüübipädevuskoolitus lennuettevõtjale omases keskkonnas.

Lennumeeskonna koostöö nõudeid käsitletakse eespool nimetatud etappide raames.

Asümmeetrilise tõmbega lennu koolitus läbitakse lennukil või lennu täisimitaatoril (FFS).

▼M8

8a. Tegeliku lennuaja lennukogemus hõlmab järgmist:

a) 

kõiki H alajaos nõutud kogemusi;

b) 

punktile FCL.745.A vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse lennuõpet;

c) 

vastava tüübipädevuse eripäradega seotud lennuki häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolituse harjutusi vastavalt punkti FCL.725.A alapunktile c;

d) 

öölende;

e) 

lende üksnes mõõteriistade näitude järgi ning

f) 

vastava lennumeisterlikkuse saavutamiseks vajalikke kogemusi.

▼B

9. Iga lennuõppekava koolitusetapp sisaldab nii alusteadmiste õpet kui ka praktilise koolituse elemente.

10. Koolituskursuse käigus tuleb koolituskava ja selles osalejaid pidevalt hinnata. Hindamisega tagatakse, et:

a) 

kompetentsus ja selle hindamine vastab mitmepiloodilennuki teise piloodi ülesannetele ning

b) 

õpilased omandavad vajaliku kompetentsuse järk-järgult ja piisaval tasemel.

▼M6

11. Kompetentsuse tagamiseks peab koolituskursus sisaldama vähemalt 12 starti ja maandumist. Nende startide ja maandumiste arvu võib vähendada kuueni, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon ja käitaja tagavad enne koolituskursuse alustamist, et:

a) 

on kehtestatud protseduur, mille abil hinnatakse piloodiõpilase kompetentsustaseme nõuetelevastavust, ning

b) 

on kehtestatud menetlus, millega tagatakse parandusmeetmete võtmine, kui koolituse käigus toimuv hindamine näitab, et see on vajalik.

Stardid ja maandumised peavad toimuma instruktori järelevalve all ning samal lennukil, mille kohta tüübipädevus välja antakse.

▼B

HINDAMISTASAND

12. Teise piloodi loa taotleja peab iga käesoleva liite punktis 13 sätestatud üheksa kompetentsuse hindamise mooduli puhul tõendama mitme piloodiga turbiinlennuki visuaal- ja instrumentaallendudel teise piloodina tegutsemiseks ja suhtlemiseks nõutavat kõrget kompetentsuse taset. Hindamine peab kinnitama protseduuri või manöövri edukuse tagamiseks vajalikku pidevat kontrolli lennuki või manöövri üle. Taotleja peab järjekindlalt tõendama asjakohase lennukitüübi teise piloodi loa hindamiskriteeriumidele vastavaks ohutuks käitamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

KOMPETENTSUSE HINDAMISE MOODULID

13. Taotleja peab tõendama kompetentsust järgmises üheksas kompetentsuse hindamise moodulis:

(1) 

inimvõimetele vastavate põhimõtete, sealhulgas ohu- ja veahalduse põhimõtete rakendamine;

(2) 

lennuki maapealsete toimingute sooritamine;

(3) 

stardi sooritamine;

(4) 

tõusu sooritamine;

(5) 

horisontaallennu sooritamine;

(6) 

laskumise sooritamine;

(7) 

lähenemise sooritamine;

(8) 

maandumise sooritamine ning

(9) 

maandumisjärgsete toimingute ja lennuki lennujärgsete toimingute sooritamine.

IMITATSIOONLEND

14. Lennutreeningseadmete (FSTD) miinimumnõuded:

a) 

1. etapp – põhilennuoskused

Pädeva asutuse tunnustatud e-koolituse ja osakoolituse seadmed, millel on järgmised tunnused:

— 
harilikult lauaarvutite juurde mittekuuluvate lisaseadmete, näiteks juhthoovastiku, külgjuhtkangi või ►C1  lennujuhtimissüsteemi klahvistiku ◄ funktsionaalsete koopiate olemasolu ning
— 
psühhomotoorne funktsionaalsus, mis võimaldab varieerida reaktsiooni tugevust ja kiirust.
b) 

2. etapp – algtase

Tüüpilist mitme mootoriga turbiinlennukit esindav lennumeeskonna koostöö funktsionaalsusega II taseme lennuimitaator (FNPT II MCC).

c) 

3. etapp – kesktase

Teise piloodiga käitatavat mitme mootoriga turbiinlennukit esindav lennutreeningseade (FSTD), mis vastab B-tasemega samaväärsele standardile ja sisaldab lisaks:

— 
päeva/hämara/öölennu visuaalsüsteemiga katkestusteta kollimeeritud kabiinisisest vaateala, kus mõlemale piloodile avaneb 180° horisontaalvaade ja 40° vertikaalvaade ning
— 
lennujuhtimiskeskkonna imitaatorit.
d) 

4. etapp – kõrgtase

D- või C-tasemega samaväärsele standardile vastav lennu täisimitaator (FFS), millel on täiustatud päevalennu visuaalsüsteem koos lennujuhtimiskeskkonna imitaatoriga.



6. liide

Instrumentaallennupädevuse moodulkoolituskursused

A.    Lennuki instrumentaallennupädevus (IR(A)) – lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

1. Lennuki instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud lennukite piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus koosneb kahest moodulist, mille võib läbida eraldi või koos:

a) 

Instrumentaallennukoolituse algmoodul

sisaldab kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I või II), või lennu täisimitaatoril (FFS). Instrumentaallennu põhimooduli läbimisel antakse kandidaadile kursuse läbimise tunnistus.

b) 

Instrumentaallennuprotseduuride moodul

Sisaldab lennuki instrumentaallennupädevuse koolituskava ülejäänud osi, ühe mootori puhul 40 ja mitme mootori puhul 45 tundi instruktoriga instrumentaalaega ning lennuki instrumentaallennupädevuse teooriakursust.

▼M3

2. Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema lennuki erapiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulkursusel osaleda soovival taotlejal, kellel ei ole lennuki ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab tagama, et mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursusele sooviv taotleja, kellel ei ole olnud mitme mootoriga lennuki klassi- või tüübipädevusmärget, oleks enne lennuki instrumentaallennupädevuse kursusel lennuõppe alustamist läbinud H alajaos sätestatud mitme mootori koolituse.

▼B

3. Taotleja, kes soovib läbida lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursuse instrumentaallennuprotseduuride mooduli, peab kõik õppeetapid läbima ühe heakskiidetud pideva koolituskursuse raames. Enne instrumentaallennuprotseduuride mooduli alustamist peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon kontrollima taotleja kompetentsust instrumentaallennu põhioskustes. Vajadusel tuleb anda täienduskoolitust.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuprotseduuride moodul tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) 

instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 50 tundi instrumentaalaega, millest kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 35 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNP II). Kuni kümme tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

8. Mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 55 tundi instrumentaalaega, millest kuni 25 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 40 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni kümme tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril. Ülejäänud instrumentaallennuõppest vähemalt 15 tundi tuleb läbida mitme mootoriga lennukitel.

9. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib omandada lennuki esmase instrumentaallennupädevusmärke, peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbima kursuse, mis sisaldab vähemalt viis tundi mitme mootoriga lennuki instrumentaallennuõpet, millest kuni kolm tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

10.1. Lennuki ametipiloodiloa või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib punktidega 7 ja 8 ettenähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada.

▼M3

10.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke omanikul võib punktidega 7 ja 8 ettenähtud õppe kogumahtu vähendada kümne tunnini.

▼B

10.3. Lennukil toimuva instrumentaallennuõppe kogumaht peab vastama olenevalt asjaoludest kas punktile 7 või 8.

11. Lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) 

instrumentaallennukoolituse algmoodul: instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused:
— 
horisontaallend,
— 
tõus,
— 
laskumine,
— 
pöörangud horisontaallennul, tõusul, laskumisel;
lennuinstrumentide paigutus;
sügavad pöörangud;
raadionavigatsioon;
ebaharilikest asenditest väljatulek;
piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi;
algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek;
b) 

instrumentaallennuprotseduuride moodul:

i) 

lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

ii) 

protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

— 
visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,
— 
standardsed instrumentaalsaabumised ja -lahkumised,
— 
instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,
— 
protseduurid ootetsoonis,
— 
instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,
— 
katkestatud lähenemise protseduurid,
— 
instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

iii) 

manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

iv) 

Vajaduse korral mitme mootoriga lennuki piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas lennuki piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi ohutul kõrgusel, kui selleks ei kasutata lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II).

▼M3

Aa.    Lennuki instrumentaallennupädevus (IR(A)) – kompetentsuspõhine lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

▼M4

1. Kompetentsuspõhise lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on koolitada era- või ametipiloodiloa omanikke instrumentaallennupädevuse omandamiseks, võttes arvesse varasemat instrumentaallennuõpet ja -kogemust. Kursus on koostatud nii, et anda piisavad oskused lendamiseks instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus tuleb läbida sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või peab koosnema instrumentaallennuõppest lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, ning lennuõppest sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

▼M3

2. Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotlejal peab olema lennuki erapiloodi või lennuki ametipiloodi luba.

3. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuõpe tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

4. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpe lennuki instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) 

instrumentaallennuõpe.

TEOREETILISED TEADMISED

5. Lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhise moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 80 tundi. Teooriakursus võib sisaldada arvutipõhist õpet ja e-õppe elemente. Tagada tuleb klassiruumiõppe miinimummaht vastavalt punkti ORA.ATO.305 nõudele.

LENNUÕPE

6. Selle moodulkursusega omandatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärge kompetentsuspõhiselt. Taotleja peab siiski vastama allpool loetletud miinimumnõuetele. Nõutava kompetentsuse saavutamiseks võib olla vaja lisakoolitust.

a) 

Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhine kursus peab sisaldama vähemalt 40 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni 10 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 25 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni 5 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

i) 

Kui taotleja on:

(A) 

läbinud instrumentaallennuõppe lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, või

▼M4

(B) 

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,

▼M3

võib kuni 30 tundi seda lennuaega arvestada eespool nimetatud 40 tunni katteks.

ii) 

Kui taotleja on eelnevalt kogunud instruktoriga instrumentaallennuaega alapunkti a alapunktis i nimetatust erineval viisil, võib kuni 15 tundi seda lennuaega arvestada nõutava 40 tunni katteks.

iii) 

Lennuõpe peab igal juhul sisaldama vähemalt 10 tundi instruktoriga instrumentaallennuaega lennukil sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

iv) 

Instruktoriga instrumentaallennuõppe kogumaht peab olema vähemalt 25 tundi.

b) 

Mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhine moodulkursus peab sisaldama vähemalt 45 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni 10 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 30 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni 5 tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

i) 

Kui taotleja on:

(A) 

läbinud instrumentaallennuõppe lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, või

▼M4

(B) 

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,

▼M3

võib kuni 35 tundi seda lennuaega arvestada eespool nimetatud 45 tunni katteks.

ii) 

Kui taotleja on eelnevalt kogunud instruktoriga instrumentaallennuaega alapunkti b alapunktis i nimetatust erineval viisil, võib kuni 15 tundi seda lennuaega arvestada nõutava 45 tunni katteks.

iii) 

Lennuõpe peab igal juhul sisaldama vähemalt 10 tundi instruktoriga instrumentaallennuaega sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis mitme mootoriga lennukil.

iv) 

Instruktoriga instrumentaallennuõppe kogumaht peab olema vähemalt 25 tundi, sealhulgas vähemalt 15 tundi mitme mootoriga lennukil.

c) 

Arvestatava tundide arvu kindlakstegemiseks ja koolitusvajaduse määramiseks peab taotleja läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis õppe-eelse hindamise.

d) 

Lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga alapunkti a alapunkti i või alapunkti b alapunkti i kohaselt läbitud instrumentaallennuõpe dokumenteeritakse eraldi koolitusdokumendis, mille instruktor allkirjastab.

7. Lennuki instrumentaallennupädevuse kompetentsuspõhise moodulkursuse lennuõpe peab hõlmama järgmist:

a) 

instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

i) 

visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused,

ii) 

horisontaallend,

iii) 

tõus,

iv) 

laskumine,

v) 

pöörangud horisontaallennul, tõusul ja laskumisel,

vi) 

lennuinstrumentide paigutus,

vii) 

sügavad pöörangud,

viii) 

raadionavigatsioon,

ix) 

ebaharilikest asenditest väljatulek,

x) 

piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi; ning

xi) 

algava ja täieliku varisemise äratundmine ja sellest väljatulek;

b) 

lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

c) 

protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

i) 

visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,

ii) 

standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,

iii) 

instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,

iv) 

protseduurid ootetsoonis,

v) 

instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,

vi) 

katkestatud lähenemise protseduurid ning

vii) 

instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

d) 

manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

e) 

vajaduse korral mitme mootoriga lennuki piloteerimine nimetatud harjutustes, sealhulgas:

i) 

lennuki piloteerimine üksnes lennuinstrumentide järgi ühe mootori imiteeritud rikkega;

ii) 

mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II)).

8. Kompetentsuspõhise moodulkursuse kaudu lennuki instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kellel on FCL-osa kohane erapiloodi- või ametipiloodiluba ja kolmandas riigis Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud kehtiv lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib lugeda täidetuks kõik punktis 4 nimetatud koolitusnõuded. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke saamiseks peab taotleja:

a) 

sooritama 7. liite kohase lennuki instrumentaallennupädevuse lennueksami;

b) 

tõendama lennueksamil kontrollpiloodile, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest (instrumentaallennupädevus), ning

c) 

omama vähemalt 50 tundi lennukogemust kaptenina instrumentaallendudel.

ÕPPE-EELNE HINDAMINE

9. Õppe-eelse hindamise sisu ja kestuse määrab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon taotleja varasemate instrumentaalkogemuste põhjal.

MITME MOOTORIGA LENNUK

10. Ühe mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanik, kellel on ka mitme mootoriga klassi- või tüübipädevusmärge ning kes soovib esimest korda omandada lennuki instrumentaallennupädevusmärke, peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbima kursuse, mis sisaldab vähemalt viis tundi mitme mootoriga lennuki instrumentaallennuõpet, millest kuni kolm tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), ja sooritama lennueksami.

▼B

B.    Kopteri instrumentaallennupädevus (IR(H)) – lennukoolituse moodulkursus

1. Kopteri instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud kopterite piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes.

▼M3

2. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema kopteri era- või ametipiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba. Õhusõidukil toimuva õppeetapi alustamiseks kopteri instrumentaallennupädevuskursuse raames peab taotleja omama kopteri instrumentaallennupädevuse lennueksamil kasutatava kopteri tüübipädevusmärget või olema läbinud selle tüübi tunnustatud tüübipädevuskoolituse. Kui lennueksam tehakse mitme piloodiga, peab taotlejal olema tunnistus lennumeeskonna koostöökursuse eduka läbimise kohta.

▼B

3. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursustel osaleda sooviv taotleja peab kõik õppeetapid läbima ühe kinnitatud pideva koolituskursuse raames.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Lennuõpe tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) 

instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Kopteri instrumentaallennupädevuse moodulkursuse kinnitatud õppemaht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7. Ühe mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 50 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest:

a) 

kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) Need 20 tundi kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) võib asendada 20 tunni kopteri instrumentaallennupädevuse õppega kursuse jaoks sobivaks tunnistatud lennukil või

b) 

kuni 35 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3), II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Instrumentaallennuõpe peab sisaldama vähemalt kümmet tundi instrumentaallennusertifikaadiga kopteril.

8. Mitme mootoriga kopteri instrumentaallennupädevuse kursus peab sisaldama vähemalt 55 tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest:

a) 

kuni 20 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)). Need 20 tundi kopterite või lennukite I taseme lennuimitaatoril (FNPT I (H) või (A)) võib asendada 20 tunni kopteri instrumentaallennupädevusõppega asjaomase kursuse jaoks sobivaks tunnistatud lennukil;

b) 

kuni 40 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg kopterite 2. või 3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3), II või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või lennu täisimitaatoril (FFS).

Instrumentaallennuõpe peab sisaldama vähemalt kümmet tundi instrumentaallennusertifikaadiga mitme mootoriga kopteril.

9.1. Kopteri liinipiloodiloa omanikel vähendatakse nõutavat teooriaõppe mahtu 50 tunni võrra.

▼M3

9.2. Lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul võib nõutavat õppemahtu vähendada kümne tunnini.

▼M3

9.3. Kopteri erapiloodi loa omanikul, kellel on kopteri öölennupädevusmärge, või kopteri ametipiloodi loa omanikul võib instruktoriga instrumentaallennuõppe nõutavad kogumahtu vähendada viie tunni võrra.

▼B

10. Kopteri instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) 

lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

b) 

protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,
standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,
instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,
protseduurid ootetsoonis,
instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,
katkestatud lähenemise protseduurid,
instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

c) 

manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

d) 

vajaduse korral mitme mootoriga kopteri piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas kopteri piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II), või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3).

C.    Õhulaeva instrumentaallennupädevus (IR(As)) – lennukoolituse moodulkursus

ÜLDIST

1. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on õpetada pilootidele oskusi, mis on vajalikud õhulaevade piloteerimiseks vastavalt instrumentaallennureeglitele ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus koosneb kahest moodulist, mille võib läbida eraldi või koos.

a) 

Instrumentaallennukoolituse algmoodul

Moodul sisaldab kümme tundi instruktoriga instrumentaalaega, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I/II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Instrumentaallennu põhimooduli läbimisel antakse kandidaadile kursuse läbimise tunnistus.

b) 

Instrumentaallennuprotseduuride moodul

►C1  Moodul sisaldab õhulaeva instrumentaallennupädevuse koolituskava teist osa, ◄ 25 tundi instrumentaallennuaega instruktoriga ning õhulaeva instrumentaallennupädevuse teooriakursust.

2. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursusele soovival taotlejal peab olema õhulaeva erapiloodi luba koos öölennupädevusmärkega või õhulaeva ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulisse kandideerijal, kellel ei ole õhulaeva ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.

3. Taotleja, kes soovib läbida õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursuse instrumentaallennuprotseduuride mooduli, peab kõik õppeetapid läbima ühe kinnitatud pideva koolituskursuse raames. Enne instrumentaallennuprotseduuride mooduli alustamist peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon kontrollima taotleja kompetentsust instrumentaallennu põhioskustes. Vajadusel tuleb anda täienduskoolitust.

4. Teooriakursus tuleb läbida 18 kuu jooksul. Instrumentaallennuprotseduuride moodul tuleb läbida ning lennueksam sooritada teooriaeksami eduka soorituse kehtivusaja jooksul.

5. Kursus peab sisaldama järgmist:

a) 

teooriaõpet instrumentaallennupädevusmärke jaoks nõutaval tasemel;

b) 

instrumentaallennuõpet.

TEOREETILISED TEADMISED

6. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse moodulkursuse teooriaõppe kinnitatud maht peab olema vähemalt 150 tundi.

LENNUÕPE

7.  ►C1  Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kursus ◄ peab sisaldama vähemalt 35 tundi instrumentaalaega, millest kuni 15 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I) või kuni 20 tundi lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II). Kuni viis tundi maapealset instrumentaalaega II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril võib läbida I taseme lennuimitaatoril.

8. Õhulaeva ametipiloodiloa või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib punktis 7 ettenähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada. Instrumentaallennuõppe kogumaht õhulaeval peab vastama punktis 7 esitatud nõuetele.

9. Kui taotlejal on mõne muu õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge, võib õhulaeval lennuõppe nõuetekohast mahtu vähendada kümne tunnini.

10. Õhulaeva instrumentaallennupädevuse lennueksamile eelnevad lennuharjutused peavad sisaldama järgmist:

a) 

instrumentaallennukoolituse algmoodul:

instrumentaallennu põhiprotseduurid ja manöövrid, sealhulgas vähemalt:

visuaalse välisvaatluseta instrumentaallennu põhioskused:
— 
horisontaallend,
— 
tõus,
— 
laskumine,
— 
pöörangud horisontaallennul, tõusul, laskumisel;
mõõteriistade paigutus;
raadionavigatsioon;
ebaharilikest asenditest väljatulek;
piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi;
b) 

instrumentaallennuprotseduuride moodul:

i) 

lennueelsed protseduurid instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas lennukäsiraamatu ja asjakohaste lennujuhtimisteenuste dokumentide kasutamine instrumentaallennu plaani koostamiseks;

ii) 

protseduurid ja manöövrid instrumentaallennureeglite kohaseks piloteerimiseks normaaltingimustes, ebatavalistes ja hädaolukordades, sealhulgas vähemalt:

— 
visuaallennult instrumentaallennule üleminek õhkutõusul,
— 
standardsed instrumentaallahkumised ja -saabumised,
— 
instrumentaallennureeglite kohased protseduurid marsruudil,
— 
protseduurid ootetsoonis,
— 
instrumentaallähenemine ettenähtud miinimumideni,
— 
katkestatud lähenemise protseduurid,
— 
instrumentaallähenemisega maandumised, sealhulgas ringlähenemine;

▼C1

iii) 

manöövrid õhus ja vastavad lennuparameetrid;

▼B

iv) 

õhulaeva piloteerimine eespool nimetatud harjutustes, sealhulgas õhulaeva piloteerimine üksnes mõõteriistade näitude järgi ühe mootori imiteeritud rikke ning mootori seiskamise ja taaskäivitamisega (viimane harjutus viia läbi ohutul kõrgusel, kui selleks ei kasutata lennu täisimitaatorit (FFS) või II taseme lennuimitaatorit (FNPT II)).



7. liide

Instrumentaallennupädevuse lennueksam

▼M5

1. Instrumentaallennupädevuse taotleja peab olema läbinud lennuõppe eksamil kasutataval õhusõidukiklassil või -tüübil, mis on õppeks ja eksamiks nõuetekohaselt varustatud.

▼B

2.  ►C1  Taotleja peab läbima lennueksami kõik asjakohased osad. ◄ Kui osa mis tahes punkti sooritus ebaõnnestub, loetakse kogu osa sooritus ebaõnnestunuks. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Kui üksnes ühe osa sooritus ebaõnnestub, peab taotleja uuesti sooritama vaid selle osa. Kui korduseksamil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami uuesti sooritama. Lennueksami kõik asjakohased osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki asjakohaseid osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3. Lennueksamil läbikukkumise korral võidakse nõuda õppe jätkamist. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

EKSAMI LÄBIVIIMINE

4. Eksami eesmärk on imiteerida praktilist lendu. Lennumarsruudi valib ►C1  kontrollpiloot ◄ . Üks olulisi elemente on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal. ►C1  Taotleja on kohustatud planeerima lendu ◄ ning peab tagama pardal lennuks vajaliku varustuse ja dokumentide olemasolu. Lennu kestus peab olema vähemalt üks tund.

5. Kui taotleja otsustab lennueksami katkestada põhjustel, mida ►C1  kontrollpiloot ◄ ei pea piisavateks, peab taotleja kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida ►C1  kontrollpiloot ◄ peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

6.  ►C1  Kontrollpiloot ◄ võib eksami käigus nõuda, et taotleja kordaks mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. ►C1  Kontrollpiloot ◄ võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotleja lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

7. Taotleja peab õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita kapteni ülesandeid, ning lähtuma eksami sooritamisel eeldusest, et meeskonnas teisi liikmeid ei ole. ►C1  Kontrollpiloot ◄ ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks. Vastutus lennu eest määratakse siseriiklike õigusaktide kohaselt.

8. Otsusekõrgused/kõrguse merepinnast, ►C1  minimaalsed laskumiskõrgused ◄ maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkti otsustab taotleja ►C1  kontrollpiloodi ◄ heakskiidul.

9. Instrumentaallennupädevuse taotleja peab ►C1  kontrollpiloodile ◄ näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, ning esitama raadioseadmete nimetused. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peab taotleja määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotleja peab välja arvutama stardi, ►C1  lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad ◄ vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

10. Taotleja peab tõendama oskust:

piloteerida õhusõidukit selle võimaluste piires;
sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;
rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;
rakendada aeronautikateadmisi ning
säilitada kogu aeg õhusõiduki selline juhitavus, et ei tekiks olulist kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises.

▼M5

11. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele:



Kõrgus

Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga / – 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga / – 0 jalga

Teekonnajoonel püsimine

Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Nurkhälbed

Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)

2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed

 Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ±

image

protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.

3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)

Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal

Kurss

kõikide mootorite töötades

± 5°

imiteeritud mootoririkkega

± 10°

Kiirus

kõikide mootorite töötades

± 5 sõlme

imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme / – 5 sõlme

EKSAMI SISU

▼M11



Lennukid

1. OSA – LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

a

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik

d

Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmääramine

e

Lennueelne ülevaatus

f

Ilmastikumiinimumid

g

Ruleerimine

h

PBN-väljumine (kui kohaldatakse):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.

i

Stardieelne briifing, start

j ()

Üleminek instrumentaallennule

k ()

Instrumentaalväljumine, sh PBN-väljumised, ja kõrgusmõõturi seadmine

l ()

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS ()

a

Lennuki juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas: horisontaallend erinevatel kiirustel, trimmeerimine

b

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 45° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

d (*1)

Väljatulek varisemiseelsest olukorrast horisontaallennul, pöörangutes tõusul ja laskumisel ning maandumisel

e

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi: 1. järgu pöörangute sooritamine stabiilsel tõusul ja laskumisel ettenähtud kurssidele, ebaharilikest asenditest väljatulek

3. OSA – IFR-PROTSEDUURID MARSRUUDIL ()

a

Teekonnajoonel püsimine, sh teekonnajoonel olevate vahepunktide järgimine, nt NDB, VOR, või teekond eri punktide vahel

b

Navigatsioonisüsteemi ja raadiosidevahendite kasutamine

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimistehnika

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine (vajaduse korral marsruudil ootetsooni kasutamine)

f

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Jäätumisvastased protseduurid, vajaduse korral imiteeritud

h

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine (vajaduse korral)

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)

d

PBN-saabumine (kui kohaldatakse):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.

4. OSA ()— 3D-lennud ()

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Kontrollida vertikaalnurka

RNP APCH puhul:

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c ()

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g ()

Tegevus kordusringile minekul

h ()

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

i

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA () – 2D-lennud ()

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

RNP APCH puhul:

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c ()

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse/vahemaa MAPTni (katkestatud lähenemise punkt), kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine), laskumise või maandumise tähised (Stop Down Fixes – SDFid) (vajaduse korral)

g ()

Tegevus kordusringile minekul

h ()

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

i

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA – LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA (üksnes mitme mootoriga lennukitel) ()

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul

b

Lähenemine, kordusringile minek ja protseduuriline katkestatud lähenemine ühe mittetöötava mootoriga

c

Asümmeetriline lähenemine ja maandumine ühe mittetöötava mootoriga

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

(1)   Üksnes mõõteriistade näitude järgi.

(*1)   Võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

(2)   Võib sooritada 4. või 5. osa raames.

(3)   PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega.

▼M5



Kopterid

1. OSA – VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

a

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik

d

Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmääramine

e

Lennueelne ülevaatus

f

Ilmastikumiinimumid

g

Ruleerimine / õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

h

PBN-väljumine (kui kohaldatakse):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.

i

Stardieelne briifing, protseduurid ja kontrollid

j

Üleminek instrumentaallennule

k

Instrumentaalväljumine, sh PBN-protseduurid

2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS

a

Kopteri juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

b

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 30° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

3. OSA – PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Teekonnajoonel püsimine, sealhulgas välisandmete jälgimine, nt NDB, VOR, RNAV

b

Raadiosidevahendite kasutamine

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja korrigeerimine

f

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Jäätumisvastased protseduurid, kui on kohaldatavad, vajaduse korral imiteeritud

h

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll (vajaduse korral)

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)

d

PBN-saabumine (kui kohaldatakse)

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.

4. OSA – 3D-LENNUD ((+))

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Vertikaalnurga kontroll RNP APCH protseduuri korral:

a)  kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

b)  ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

c (*1)

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (*1)

Tegevus kordusringile minekul

h (*1)

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

i

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA – 2D-LENNUD ((+))

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Nõutav navigatsioonitäpsus lähenemisel (RNP APCH):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning

— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, ning seadmete tunnistamine

c (*1)

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (*1)

Tegevus kordusringile minekul

h (*1)

Katkestatud lähenemise protseduurid (*1) / maandumine

i

Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA – PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

Seda osa võib kombineerida 1.–5. osaga. Eksamil tuleb käsitleda kontrolli kopteri üle, mootoririkke tuvastamist, viivitamatuid meetmeid (tegutsemine avarii korral), jätkumeetmeid ning kontrolle ja lennutäpsust järgmistes olukordades.

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti ja lähenemisel (*2) (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu täisimitaatoril (FFS), II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3))

b

Stabiilsuse suurendamise seadmete / hüdraulikasüsteemi rike (vajaduse korral)

c

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

d

Autorotatsioon ja väljumine eelseatud kõrgusele

e

3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abita (*3)

3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abiga (*3)

(+)  PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

(*1)   Teha 4. või 5. osa raames.

(*2)   Üksnes mitme mootoriga kopterite puhul.

(*3)   Eksamil kasutada ainult ühte neist.

▼B

EKSAMI SISU



Lennukid

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

1. OSA –  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja tsentreeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

►C1  ATC lennuplaani ja instrumentaallennuplaani/lennupäeviku koostamine ◄

d

Lennueelne ülevaatus

e

Ilmastikumiinimumid

f

Ruleerimine

g

Stardieelne briifing, start

h ((o))

Üleminek instrumentaallennule

i ((o))

Instrumentaalväljumise protseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

j ((o))

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA –  ÜLDTEGEVUS ÕHUS ((o))

a

Lennuki juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas: horisontaallend erinevatel kiirustel, trimmeerimine

b

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 45° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

d (*1)

Väljatulek varisemiseelsest olukorrast horisontaallennul, pöörangutes tõusul ja laskumisel ning maandumisel – kohaldatav üksnes lennukitele

e

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi: 1. järgu pöörangute sooritamine stabiilsel tõusul ja laskumisel ettenähtud kurssidele, ebaharilikest asenditest väljatulek – kohaldatav üksnes lennukitele

3. OSA –   ►C1  INSTRUMENTAALPROTSEDUURID MARSRUUDIL ◄  ((o))

a

Teekonnajoonel püsimine, ►C1  sealhulgas joonele/peilingule väljumine, ◄ nt NDB, VOR, RNAV

b

►C1  Raadionavigatsiooniseadmete kasutamine ◄

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimistehnika

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine (vajaduse korral marsruudil ootetsooni kasutamine)

f

Lennu monitooring, ►C1  lennupäeviku täitmine, ◄ kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Jäätumisvastased protseduurid, vajadusel imiteeritud

h

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

4. OSA –  TÄPPISLÄHENEMISE PROTSEDUURID ((o))

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturite kontroll

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d ((+))

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastamine

g

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

h ((+))

Tegevus kordusringile minekul

i ((+))

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA –  MITTETÄPPISLÄHENEMISE PROTSEDUURID ((o))

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d ((+))

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastus

g

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

h ((+))

Tegevus kordusringile minekul

i ((+))

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA –  LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA (üksnes mitme mootoriga lennukitel) ((o))

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul

b

Asümmeetriline lähenemine ja protseduurid kordusringile minekul

c

Asümmeetriline lähenemine ja maandumine

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

(*1)   Võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

(+)  Võib olla sooritatud 4. või 5. jaotise raames.

(o)  Tuleb teha üksnes mõõteriistade näitude järgi.



Kopterid

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.Selle osa võib ühendada osadega 1–5. Eksamil tuleb arvestada kontrolli kopteri üle, mootoririkke tuvastamist,  viivitamatut tegutsemist (avariimaandumise treening), jätkumeetmeid ning kontrolle ja lennutäpsust järgmistes olukordades:

1. OSA –  VÄLJUMINE

a

Lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja tsentreeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

►C1  ATC lennuplaani ja instrumentaallennuplaani/lennupäeviku koostamine ◄

d

Lennueelne ülevaatus

e

Ilmastikumiinimumid

f

Ruleerimine / õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

g

Stardieelne briifing, protseduurid ja kontrollid

h

Üleminek instrumentaallennule

i

Instrumentaalväljumise protseduurid

2. OSA –  ÜLDEGEVUS ÕHUS

a

Kopteri juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:

b

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 30° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

3. OSA –  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Teekonnajoonel püsimine, ►C1  sealhulgas joonele/peilingule väljumine, ◄ nt NDB, VOR, RNAV

b

Raadiosidevahendite kasutamine

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine

f

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Jäätumisvastased protseduurid, kui on kohaldatavad, vajadusel imiteeritud

h

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

4. OSA –  TÄPPISLÄHENEMINE

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturite kontroll

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d (*1)

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastamine

g

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

h (*1)

Tegevus kordusringile minekul

i (*1)

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA –  MITTETÄPPISLÄHENEMINE

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d (*1)

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastus

g

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

h (*1)

Tegevus kordusringile minekul

i (*1)

Katkestatud lähenemise protseduurid (*1) ja maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA –  PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS

►C1

 ◄

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti ja lähenemisel (*2) (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu täisimitaatoril (FFS), II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2,3))

b

Stabiilsuse suurendamise seadmete / hüdraulikasüsteemi rike (vastavalt vajadusele)

c

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

d

Autorotatsioon ja väljumine eelseatud kõrgusele

e

Täppislähenemine käsitsi, direktorsüsteemi abita (*3)

Täppislähenemine käsitsi, direktorsüsteemi abiga (*3)

(*1)   Teha 4. või 5. osa raames.

(*2)   Üksnes mitme mootoriga kopterite puhul.

(*3)   Eksamil kasutada ühte neist.



Õhulaevad

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, sidepidamist lennujuhtimisüksusega ja korralduste täitmist, raadiosideprotseduure kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.Selle osa võib ühendada 1.–5. osaga. Eksamil tuleb arvestada kontrolli õhulaeva üle, mootoririkke tuvastamist, viivitamatuid meetmeid, jätkumeetmeid, kontrolle ja lennutäpsust järgmistes olukordades.

1. OSA –  LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

a

Lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja tsentreeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

►C1  ATC lennuplaani ja instrumentaallennuplaani/lennupäeviku koostamine ◄

d

Lennueelne ülevaatus

e

Ilmastikumiinimumid

f

Stardieelne briifing, mastist eraldumine, maapinnal manööverdamine

g

Start

h

Üleminek instrumentaallennule

i

Instrumentaalväljumise protseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA –  ÜLDTEGEVUS ÕHUS

a

Õhulaeva juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi

b

Pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek

d

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi

3. OSA –  PROTSEDUURID MARSRUUDIL

a

Teekonnajoonel püsimine, ►C1  sealhulgas joonele/peilingule väljumine, ◄ nt NDB, VOR, RNAV

b

►C1  Raadionavigatsiooniseadmete kasutamine ◄

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimistehnika

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja korrigeerimine

f

Lennu monitooring, ►C1  lennupäeviku täitmine, ◄ kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

4. OSA –  TÄPPISLÄHENEMISE PROTSEDUURID

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d ((+))

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastus

g

Stabiliseeritud lähenemine (kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine)

h ((+))

Tegevus kordusringile minekul

i ((+))

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA –  MITTETÄPPISLÄHENEMISE PROTSEDUURID

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel

d ((+))

Protseduurid ootetsoonis

e

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

f

Lähenemise ajastus

g

Stabiliseeritud lähenemine (kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine)

h ((+))

Tegevus kordusringile minekul

i ((+))

Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine

j

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA –  LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul

b

Asümmeetriline lähenemine ja protseduurid kordusringile minekul

c

Asümmeetriline lähenemine ja maandumine, katkestatud lähenemise protseduur

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

(+)  Võib olla sooritatud 4. või 5. osa raames.

▼M11



8. liide

Klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli instrumentaallennupädevuse osa ristarvestamine

A.   Lennukid

Arvestamist kohaldatakse üksnes vastavalt kas ühe mootoriga või mitme mootoriga ühepiloodilennukite instrumentaallennupädevuse õiguste pikendamise või taastamise puhul.



Kui viiakse läbi instrumentaallennupädevust sisaldav lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll ja kui omanikel on kehtiv:

Lennuoskuste tasemekontrollis arvestatakse järgmiseid instrumentaallennupädevuse osi:

mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärge;

kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärge

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge (*1) ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- või tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehnilise keeruka lennuki tüübipädevusmärked, 9. liite punkti B.5 puhul arvestatakse üksnes lennuoskuse tasemekontrolli osa 3B

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked, üksnes mitmepiloodilennud

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge (*1) ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked (*1).

ühe mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge

(*1)   Tingimusel, et taotlejad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud PBN-õigusi kasutades vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a vähemalt üks RNP APCH protseduur ühepiloodi klassi või tüüpi lennuki ühepiloodilendudel; mitme mootoriga mitte-kõrgtehnilise mittekeeruka lennuki puhul peavad taotlejad olema sooritanud lennueksami 6. osa mitte-kõrgtehnilisel mittekeerukal ühepiloodilennukil ühepiloodilennuna üksnes mõõteriistade näitude järgi.

B.   Kopterid

Arvestamist kohaldatakse üksnes vastavalt kas ühe mootoriga kopterite või mitme mootoriga ühepiloodikopterite instrumentaallennupädevuse õiguste pikendamise puhul.



Kui viiakse läbi instrumentaallennupädevust sisaldav lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll ja

kui omanikul on kehtiv:

Lennuoskuse tasemekontrollis arvestatakse

järgmisi instrumentaallennupädevuse osi:

mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärge

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*1).

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*1).

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes mitmepiloodilennud

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*1) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*1).

ühe mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

(*1)   Tingimusel, et eelnenud 12 kuu jooksul on PBN-õigusi kasutades tehtud vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur (võiks olla punktlähenemine (PinS-lähenemine)), ühepiloodi tüüpi kopteril ühepiloodilendudel.

▼M8



9. liide

Teise piloodi loa, liinipiloodi loa, tüübi- ja klassipädevuste koolitus, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll ning instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontroll

A.    Üldist

1.

Lennueksamil osaleda soovijad peavad olema läbinud eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta lennuõppe.

Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevuskoolitus viiakse läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või lennutreeningseadme(te) (FSTD) ja FFSi kombinatsioonil. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevusmärgete ning liinipiloodi ja teise piloodi lubade väljaandmiseks nõutavad lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse võimaluse korral läbi FFSil.

Ühepiloodiõhusõiduki ja kopteri klassi- ning tüübipädevuskoolitus, lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse läbi järgmiselt:

a) 

vabal ja juurdepääsetaval FFSil või

b) 

FSTD(de) ja õhusõiduki kombinatsioonil, kui FFS ei ole vaba või juurdepääsetav või

c) 

lennukil, kui FSTD ei ole vaba või juurdepääsetav.

Kui koolitamisel, eksamineerimisel või kontrollimisel kasutatakse FSTDsid, lähtutakse nende sobivuse kontrollimisel kehtivast „Funktsionaalsete ja subjektiivsete katsete tabelist“ ning kehtivast „FSTD valideerimiskatsete tabelist“, mis on esitatud kasutatava treeningseadme puhul kohaldatavas peamises alusdokumendis. Arvesse võetakse kõiki seadme kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud piiranguid.

2.

Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata.

3.

Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi.

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.

Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega (OSD) ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt käitussobivuse andmetele.

5.

Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloodid on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse õhusõiduki puhul ette nähtud käitussobivuse andmetega.

EKSAMI/KONTROLLI LÄBIVIIMINE

6.

Kontrollpiloot võib valida erinevate asjaomaste toimingute imitatsioone sisaldavate lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli skeemide vahel. Lennu täisimitaatoreid ja muid treeningseadmeid kasutatakse käesoleva liitega (FCL osa) ettenähtud viisil.

7.

Lennuoskuse tasemekontrolli käigus peab kontrollpiloot kontrollima, kas klassi- või tüübipädevusmärke omanikel on säilinud nõuetekohane teoreetiliste teadmiste tase.

8.

Kui taotlejad otsustavad lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peavad taotlejad kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad.

9.

Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et taotlejad kordaksid mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotlejate lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti.

10.

Taotlejad peavad õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita vastavalt vajadusele kas kapteni või teise piloodi ülesandeid. Ühepiloodilennu eksami puhul tuleb lähtuda eeldusest, et lennumeeskonnas teisi liikmeid ei ole.

11.

Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peavad taotlejad määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotlejad peavad kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse, ning vajaduse korral lennumeeskonna koostöö raames. Taotlejad peavad välja arvutama stardi, lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule. Otsusekõrgused/kõrgused merepinnast, suhtelised laskumiskõrgused maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkt tuleb kontrollpiloodiga kokku leppida.

12.

Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks.

MITMEPILOODIÕHUSÕIDUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, MITMEPILOODILENNUL KASUTATAVATE ÜHEPILOODILENNUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, TEISE PILOODI LOA JA LIINIPILOODILOA LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI ERINÕUDED

13.

Mitmepiloodiõhusõidukite või mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite puhul tuleb lennueksam korraldada lennumeeskonnaga. Teise piloodina võib tegutseda teine taotleja või teise tüübipädevusega kvalifitseeritud piloot. Õhusõiduki kasutamisel on teine piloot kontrollpiloot või instruktor.

14.

Taotlejad peavad kõikides lennueksami osades tegutsema piloteerivate pilootidena, välja arvatud eri- ja hädaolukordade protseduuride puhul, kus nad võivad lennumeeskonna koostöö raames tegutseda piloteerivate või jälgivate pilootidena. Mitmepiloodiõhusõiduki esmase tüübipädevusmärke taotlejad või liinipiloodi loa taotlejad peavad samuti tõendama jälgiva piloodina tegutsemise oskust. Taotlejad võivad lennueksamiks valida vasaku või parema istme, kui valitud istmelt on võimalik sooritada kõiki eksami punkte.

15.

Liinipiloodi loa või mitmepiloodiõhusõiduki tüübipädevusmärke või ühepiloodilennuki kapteni ülesandeid hõlmava mitmepiloodilennu tüübipädevusmärke taotlejate puhul peab kontrollpiloot eraldi kontrollima järgmisi aspekte, olenemata sellest, kas taotlejad tegutsevad piloteerivate või jälgivate pilootidena:

a) 

meeskonna koostöö juhtimine;

b) 

õhusõiduki käitamisest üldise ülevaate säilitamine asjakohase järelevalve abil ning

c) 

prioriteetide seadmine ja otsuste vastuvõtmine kooskõlas olukorraga seonduvate ohutusaspektide ja asjaomaste eeskirjade ja normidega, muu hulgas ka hädaolukorras.

16.

Instrumentaallennupädevust hõlmav eksam või kontroll tuleb läbi viia instrumentaallennureeglite kohaselt ja ärilise lennutranspordi keskkonda võimalikult täpselt imiteerides. Üks oluline kontrollitav element on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal.

17.

Kui tüübipädevuskursus sisaldas vähem kui kaks tundi lennuõpet õhusõidukil, võib lennueksami viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) ning enne lennuõpet õhusõidukil.

Heakskiidetud lennuõpet viib läbi kvalifitseeritud instruktor, kelle tegevuse eest vastutab:

a) 

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või

b) 

organisatsioon, millel on määruse (EL) nr 965/2012 III lisa (ORO osa) kohaselt väljaantud lennuettevõtja sertifikaat, mis on konkreetselt selliseks koolituseks heaks kiidetud või

c) 

instruktor (juhul kui ühepiloodiõhusõidukil lennuõpet ei ole sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või lennuettevõtja sertifikaadi omaniku juures heaks kiidetud ja õhusõidukil lennuõppe kiitis heaks taotleja pädev asutus).

Tüübipädevuskursuse ja õhusõidukil lennuõppe läbimise tunnistus saadetakse enne taotlejate lubadele uue pädevuse märkimist pädevatele asutustele.

18.

Häireolukorra lahendamise koolituse puhul tähendab „varisemisjuhtum“ kas varisemisele lähenemist või varisemist. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võib kasutada FFSi, et koolitada varingust väljatulekut või demonstreerida varingu tüübispetsiifilisi omadusi või mõlemat, tingimusel et:

a) 

FFS on kvalifitseeritud vastavalt CS-FSTD(A) hindamise erinõuetele ning

b) 

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon on pädevale asutusele edukalt demonstreerinud, et koolituse võimalikku negatiivset mõju leevendatakse.

B.    Lennukite erinõuded

SOORITUSE NÕUDED

1.

Ühepiloodilennukite puhul (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotlejad sooritavad mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult kõnealune osa. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Kui korduseksamil või korduskontrollil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite puhul tuleb sooritada vastava eksami või kontrolli asümmeetrilise tõmbega lendu käsitlev 6. osa.

2.

Mitmepiloodi ja ühepiloodi kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kogu kontrolli või eksami uuesti sooritama. Liinipiloodi või teise piloodi loa lennueksami koosseisu ei kuulu 6. osa. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad üksnes 6. osas või kui nad seda osa ei soorita, antakse tüübipädevusmärge välja ilma CAT II või CAT III õigusteta. Tüübipädevuse õigustele CAT II või CAT III lisamiseks peavad taotlejad vastaval õhusõidukitüübil sooritama 6. osa.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

3.

Taotlejad peavad tõendama oskust:

a) 

piloteerida lennukit selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi;

e) 

säilitada kogu aeg lennuki selline juhitavus, et kõikide protseduuride ja manöövrite edukas lõpuleviimine oleks alati tagatud;

f) 

mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure, kui need on kohaldatavad, ning

g) 

suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega, kui see on kohaldatav.

4.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.

Kõrgus



Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga/– 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga/– 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine



Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Nurkhälbed

Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)

2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed

 Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ±

image

protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.

3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)

igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss



kõikide mootorite töötades

± 5°

imiteeritud mootoririkkega

± 10°
Kiirus



kõikide mootorite töötades

± 5 sõlme

imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme/– 5 sõlme

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

5.

Ühepiloodilennukid, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad lennukid.

a) 

Sümbolite tähendused:



P =

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi koolitus

OTD =

selleks harjutuseks võib kasutada muid treeningseadmeid.

X =

selleks harjutuseks kasutatakse võimaluse korral lennuimitaatoreid, muul juhul aga lennukit, kui see vastava manöövri või protseduuri jaoks sobib;

P# =

koolitusele lisandub lennuki ülevaatus järelevalve all
b) 

Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:



A =

lennuk

FFS =

lennu täisimitaator

FSTD =

lennutreeningseade
c) 

3B osa ja mitme mootori puhul 6. osa tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi, kui lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll hõlmab instrumentaallennupädevusmärke pikendamist/taastamist. Kui lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei lennata tärniga (*) märgitud punktides üksnes mõõteriistade näitude järgi ning instrumentaallennupädevuse õigusi ei arvestata, kehtib klassi- või tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

d) 

Visuaallennureeglitega piiratud tüübipädevusmärke või mitme mootoriga klassipädevusmärke pikendamiseks tuleb läbida 3A osa, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavat kümme arvestuslikku marsruutlendu. 3B osa sooritamise puhul 3A osa sooritamist ei nõuta.

e) 

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ osutab sellele, et harjutus on kohustuslik; mitme harjutusega valiku puhul on üks harjutustest kohustuslik.

f) 

Tüübipädevuste või mitme mootoriga klassipädevuste praktiliseks õppeks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui need on osa kinnitatud klassi- või tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

i) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA osa) ja VII lisa (ORA osa) asjakohastele nõuetele;

ii) 

instruktorite kvalifikatsioon;

iii) 

kursusel lennutreeningseadmega (FSTD) antava õppe maht ning

iv) 

koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega.

g) 

Kui mitmepiloodilennu õigusi taotletakse esmakordselt, teevad ühepiloodilennu õigustega piloodid järgmist:

(1) 

läbivad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis siduskoolituse, mis hõlmab manöövreid ja protseduure, sealhulgas lennumeeskonna koostööd, ning 7. osa ülesanded, kasutades ohu- ja veahaldust (TEM), meeskonnatöö korraldamist (CRM) ja inimtegureid ning

(2) 

läbivad mitmepiloodilendude lennuoskuse tasemekontrollid.

h) 

Ühepiloodilennu õiguste esmakordselt taotlemisel koolitatakse mitmepiloodilennu õigustega piloote sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning kontrollitakse järgmisi täiendavaid ühepiloodilennu manöövreid ja protseduure:

(1) 

ühe mootoriga lennukite puhul punktides1.6, 4.5, 4.6 ja 5.2 nimetatud manöövrid ning protseduurid ja vajaduse korral üks 3B osas nimetatud lähenemisprotseduur ning

(2) 

mitme mootoriga lennukite puhul 1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B.

i) 

Piloodid, kellele on vastavalt alapunktidele g ja h antud nii ühe- kui ka mitmepiloodilennu õigused, võivad mõlema lennuliigi õiguste pikendamiseks läbida lisaks ühepiloodilennuki lennuoskuse tasemekontrollile, mille käigus tuleb sooritada vastavalt vajadusele kas alapunkti h alapunktis 1 või 2 nimetatud manöövrid ja protseduurid, ka mitmepiloodilendude lennuoskuse tasemekontrolli.

j) 

Kui lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll läbitakse vaid mitmepiloodilennul, kehtib tüübipädevusmärge ainult mitmepiloodilendude suhtes. Piirang eemaldatakse, kui piloodid täidavad alapunkti h nõuded.

k) 

Koolitamisel, eksamineerimisel ja kontrollimisel lähtutakse allpool nimetatud tabelist.

(1) 

Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja ühepiloodilennu õigustega seotud nõuete kontrollimine

(2) 

Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja mitmepiloodilennu õigustega seotud nõuete kontrollimine

(3) 

Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja nõuete kontrollimine (ühepiloodilennu õigustega piloodid, kes esmakordselt taotlevad mitmepiloodilennu õigusi (siduskoolitus))

(4) 

Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, eksamineerimine ja nõuete kontrollimine (mitmepiloodilennu õigustega piloodid, kes esmakordselt taotlevad ühepiloodilennu õigusi (siduskoolitus))

(5) 

Koolitamine sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis ning ühe- ja mitmepiloodilennu õiguste kombineeritud kehtivuse pikendamise ja taastamisega seotud nõuete kontroll

▼M11



 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

Toimingu liik

Ühepiloodilennud

Mitmepiloodilennud

Ühepiloodilennud Mitmepiloodilennud (esmane)

Mitmepiloodilennud Ühepiloodilennud (esmane)

Ühepiloodilennud + Mitmepiloodilennud

 

Koolitamine

Eksamineerimine/

Koolitamine

Eksamineerimine/

Kontrollimine

Eksamineerimine/

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (ühe mootoriga lennukid)

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (mitme mootoriga lennukid)

Ühe mootoriga lennukid

Mitme mootoriga lennukid

Esmane väljaandmine

Ühepiloodi keerukas

1.–6.

osa

1.–7.

1.–6.

osa

1.–6.

1.–7. osa

1.–6.

osa

Lennumeeskonna koostöö

Meeskonnatöö korraldamine

Inimtegurid

Ohu- ja veahaldus

7. osa

1.–6.

osa

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

 

 

Pikendamine

Ühepiloodi keerukas

ei kohaldata

ei kohaldata

1.–6.

osa

1.–6.

ei kohaldata

1.–6.

osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Taastamine

Ühepiloodi keerukas

FCL.740

1.–6.

osa

1.–6.

FCL.740

1.–6.

osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul

▼M8

l) 

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).



FIKSEERITUD JÕUALLIKAGA MOOTORPURILENNUKID JA ÜHEPILOODILENNUKID, VÄLJA ARVATUD KÕRGTEHNILISED KEERUKAD LENNUKID

PRAKTILINE ÕPE

KLASSI- VÕI TÜÜBIPÄDEVUSE LENNUEKSAM/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

FSTD

A

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Eksamineeritud või kontrollitud: FSTD või A

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami või kontrolli läbimise kohta

1. OSA

1.

1.1.

Väljumine

Lennueelne ettevalmistus, sealhulgas:

— dokumentatsioon;

— mass ja tsentreering;

— ilmaga tutvumine ning

— NOTAM.

OTD

 

 

 

 

1.2.

Käivituseelsed kontrollid

 

 

 

 

 

1.2.1.

Välised

OTD

P#

P

 

M

 

1.2.2.

Sisemised

OTD

P#

P

 

M

 

1.3.

Mootori käivitamine:

tavalised tõrked.

P---->

---->

 

M

 

1.4.

Ruleerimine

P---->

---->

 

M

 

1.5.

Väljumiseelsed kontrollid:

mootori töö kontroll (vajaduse korral)

P---->

---->

 

M

 

1.6.

Stardiprotseduurid:

— normaalne, lennukäsiraamatus sätestatud tagatiibade asendiga ning

— külgtuulega (kui tingimused võimaldavad).

P---->

---->

 

M

 

1.7.

Tõus:

— Vx/Vy;

— pöörangud kursile ning

— üleminek horisontaallennule.

P---->

---->

 

M

 

1.8.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

 

 

M

 

2. OSA

2.

2.1.

Tegevus lennul (visuaallennuilm (VMC))

Otse- ja horisontaallend erinevatel õhkkiirustel, sealhulgas lend kriitiliselt väikesel õhkkiirusel tagatiibadega ja ilma (sealhulgas lähenemine minimaalsele juhitavuse kiirusele (Vmca), kui võimalik)

P---->

---->

 

 

 

2.2.

Sügavad pöörangud (360° vasakule ja paremale 45° kallakuga)

P---->

---->

 

M

 

2.3.

Varisemised ja nendest väljatulek:

i)  varisemine sileda tiivaga;

ii)  lähenemine varisemisele kallakuga pöördes laskumisel, lähenemiskonfiguratsioonis ja lähenemisvõimsusega;

iii)  lähenemine varisemisele maandumiskonfiguratsioonis ja -võimsusega ning

iv)  lähenemine varisemisele tõusvas pöördes, stardiasendis tagatiibadega ja tõusuvõimsusega (üksnes ühemootorilisel lennukil).

P---->

---->

 

M

 

2.4.

Autopiloodi ja direktorsüsteemi kasutamine (võib sooritada 3. osas), vastavalt vajadusele

P---->

---->

 

M

 

2.5.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

---->

 

M

 

3A OSA

3A

3A.1.

VFR-protseduurid marsruudil

(vt B.5 punktid c ja d).

Lennuplaan, visuaalnavigeerimine ja kaardi lugemine

P---->

---->

 

 

 

3A.2.

Kõrguse, suuna ja kiiruse hoidmine

P---->

---->

 

 

 

3A.3.

Orienteerumine, aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine

P---->

---->

 

 

 

3A.4.

Raadionavigatsioonivahendite kasutamine (vastavalt vajadusele)

P---->

---->

 

 

 

3A.5.

Lennu jälgimine (lennupäeviku täitmine, tavakontrollid, sealhulgas kütuse, süsteemide ja jäätumise kontroll)

P---->

---->

 

 

 

3A.6.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

---->

 

 

 

3B OSA

3B.

3B.1.*

Instrumentaallend

IFR väljumine

P---->

---->

 

M

 

3B.2.*

IFR marsruutlend

P---->

---->

 

M

 

3B.3.*

Protseduurid ootetsoonis

P---->

---->

 

M

 

3B.4.*

3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab (autopilooti võib kasutada kuni lõpplähenemissegmendi vertikaalse liitumispunktini)

P---->

---->

 

M

 

3B.5.*

2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A)

P---->

---->

 

M

 

3B.6.*

Lennuharjutused, sh kompassi ja aviohorisondi imiteeritud rike:

— 1. järgu pöörangud ning

— ebaharilikest asenditest väljatulek.

P---->

---->

 

M

 

3B.7.*

Kursi- või glissaadimajaka rike

P---->

---->

 

 

 

3B.8.*

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

---->

 

M

 

 

Tahtlikult tühjaks jäetud

 

 

 

 

 

4. OSA

4.

4.1.

Saabumine ja maandumised

Protseduurid lennuväljale saabumisel

P---->

---->

 

M

 

4.2.

Maandumine normaaltingimustes

P---->

---->

 

M

 

4.3.

Maandumine tagatiibu kasutamata

P---->

---->

 

M

 

4.4.

Külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral)

P---->

---->

 

 

 

4.5.

Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul alates kõrguselt kuni 2 000 jalga raja kohal (üksnes ühe mootoriga lennuki puhul)

P---->

---->

 

 

 

4.6.

Miinimumkõrguselt kordusringile minek

P---->

---->

 

M

 

4.7.

Öine kordusringile minek ja maandumine (kui on võimalik)

P---->

---->

 

 

 

4.8.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

---->

 

M

 

5. OSA

5.

Eri- ja hädaolukordade protseduurid (Käesoleva osa võib ühendada 1.–4. osaga)

 

 

 

 

 

5.1.

Katkestatud start sobival kiirusel

P---->

---->

 

M

 

5.2.

Imiteeritud mootoririke pärast starti (üksnes ühe mootoriga lennukitel)

 

P

 

M

 

5.3.

Imiteeritud sundmaandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukite puhul)

 

P

 

M

 

5.4.

Imiteeritud hädaolukorrad:

i)  tulekahju või suits lennu ajal ning

ii)  asjakohaste süsteemide rikked

P---->

---->

 

 

 

5.5.

Üksnes mitme mootoriga lennukite ja mootorpurilennukite koolitus: mootori väljalülitamine ja taaskäivitamine (ohutul kõrgusel, kui sooritatakse õhusõidukil)

P---->

---->

 

 

 

5.6.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

 

 

 

6. OSA

6.

6.1.*

Imiteeritud asümmeetrilise tõmbega lend

(Selle osa võib ühendada 1.–5. osaga.)

Imiteeritud stardiaegne mootoririke (ohutul kõrgusel, kui ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II)

P---->

--->X

 

M

 

6.2.*

Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja kordusringile minek

P---->

---->

 

M

 

6.3.*

Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja täieliku peatumisega maandumine

P---->

---->

 

M

 

6.4.

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

P---->

---->

 

M

 

7. OSA

7.

Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus (UPRT)

 

 

 

 

 

7.1.

Manöövrid ja protseduurid

 

 

 

 

 

7.1.1.

Käsitsi piloteerimine direktorsüsteemiga ja ilma

(ilma autopiloodita, ilma tõmbeautomaadita, vajaduse korral eri juhtseadusi kasutades)

P----->

---->

 

 

 

7.1.1.1.

Eri kiirustel (sealhulgas aeglasel lennul) ja kõrgustel FSTD koolitusrežiimis.

P----->

---->

 

 

 

7.1.1.2.

Sügavad pöörangud 45° kallakuga, 180°–360° vasakule ja paremale

P----->

---->

 

 

 

7.1.1.3.

Pöörangud spoileritega ja ilma

P----->

---->

 

 

 

7.1.1.4.

Instrumentaallennu protseduurid ja manöövrid, sealhulgas instrumentaalväljumine ja -saabumine ning visuaalne lähenemine

P----->

---->

 

 

 

7.2.

7.2.1.

Häireolukorra lahendamise koolitus

Väljatulek varisemisjuhtumitest:

— stardikonfiguratsioonis;

— puhtas konfiguratsioonis väikesel kõrgusel;

— puhtas konfiguratsioonis maksimaalsel sertifitseeritud kõrgusel ning

— maandumiskonfiguratsioonis

P----->

---->

 

 

 

▼M11

7.2.2.

Järgmised häireolukorra harjutused:

— väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning

— väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures

P

X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

 

 

▼M8

7.3.

Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* instrumentaallähenemise eri etappides

P--->

----->

 

 

 

7.4.

Katkestatud maandumine kõikide töötavate mootoritega:

— erinevatelt kõrgustelt allpool otsustuskõrgust/minimaalset laskumiskõrgust 15 m (50 jalga) raja läve kohal

— pärast raja puudutamist (katkestatud lähenemine)

— Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse katkestatud maandumist kõikide töötavate mootoritega allpool minimaalset suhtelist laskumiskõrgust (MDH/A) või pärast raja puudutamist.

P----->

----->

 

 

 

6.

Mitmepiloodilennukid ja ühe piloodiga kõrgtehnilised keerukad lennukid

a) 

Sümbolite tähendused:



P =

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav.

OTD =

selleks harjutuseks võib kasutada muid treeningseadmeid.

X =

Selleks harjutuseks kasutatakse lennu täisimitaatorit; muul juhul kasutatakse õhusõidukit, kui see manöövri või protseduuri jaoks sobib.

P# =

koolitusele lisandub lennuki ülevaatus järelevalve all
b) 

Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (—---->).

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:



A =

lennuk

FFS =

lennu täisimitaator

FSTD =

lennutreeningseade
c) 

Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi.

d) 

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

e) 

Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennu täisimitaatorit (FFS), kui see moodustab osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

i) 

instruktorite kvalifikatsioon;

ii) 

kursusel lennutreeningseadmel (FSTD) antava õppe kvalifikatsioon ja maht ning

iii) 

koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega.

f) 

Mitmepiloodilennukite ja kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu puhul peavad manöövrid ja protseduurid hõlmama lennumeeskonna koostööd.

g) 

Kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ühepiloodilennul tuleb manöövrid ja protseduurid teha üksikpiloodina.

h) 

Kui kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul tehakse lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll mitmepiloodilennul, kehtib tüübipädevusmärge ainult mitmepiloodilendude kohta. Üksikpiloodi õiguste taotlemisel tuleb lisaks sooritada üksikpiloodina punktide 2.5, 3.8.3.4, 4.4 ja 5.5 manöövrid/protseduurid ning vähemalt üks punkti 3.4 manööver/protseduur.

i) 

Piiratud tüübipädevusmärke väljaandmise puhul kooskõlas punki FCL.720.A alapunktiga e peavad taotlejad vastama samadele nõuetele, mis teised tüübipädevuse taotlejad, v.a stardi ja maandumisega seotud praktilised ülesanded.

j) 

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).



MITMEPILOODILENNUKID JA KÕRGTEHNILISED KEERUKAD ÜHEPILOODILENNUKID

PRAKTILINE ÕPE

LIINIPILOODI LOA/TEISE PILOODI LOA/TÜÜBIPÄDEVUSE LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

FSTD

A

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Eksamineeritud või kontrollitud: FSTD või A

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami või kontrolli läbimise kohta

1. OSA

1.  Lennu ettevalmistus

1.1.  Lennuarvestused

OTD

P

 

 

 

 

1.2.  Lennuki väline visuaalne ülevaatus; elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk

OTD P#

P

 

 

 

1.3.  Kabiini kontroll

P----->

----->

 

 

 

1.4.  Kontroll-lehe kasutamine enne mootorite käivitamist, käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine

P----->

----->

 

M

 

1.5.  Ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

P----->

----->

 

 

 

1.6.  Stardieelsed kontrollid

P----->

----->

 

M

 

2. OSA

2.  Stardid

2.1.  Normaalsed stardid tagatiibade eri asenditega, kaasa arvatud viivituseta start

P----->

----->

 

 

 

2.2.*  Start instrumentaallennu tingimustes; instrumentaallennule tuleb üle minna ninaratta tõstmise ajal või kohe pärast õhkutõusu

P----->

----->

 

 

 

2.3.  Start külgtuulega

P----->

----->

 

 

 

2.4.  Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass)

P----->

----->

 

 

 

2.5.  Stardid imiteeritud mootoririkkega:

2.5.1.*  kohe pärast V2 saavutamist

P----->

----->

 

 

 

(Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordi- või lähiliinilennukid, ei imiteerita mootoririket enne kui stardiraja lõpul on saavutatud kõrgus 500 jalga. Lennukitel, mille suutlikkusnäitajad stardimassi ja tiheduskõrguse suhtes on samad mis transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket kohe pärast kiiruse V2 saavutamist)

 

 

 

 

 

2.5.2.*  V1 ja V2 vahel

P

X

 

M Üksnes FFS.

 

2.6.  Katkestatud start sobival kiirusel enne V1 saavutamist

P----->

---->X

 

M

 

3. OSA

3.  Manöövrid ja protseduurid

3.1.  Käsitsi piloteerimine direktorsüsteemiga ja ilma

(ilma autopiloodita, ilma tõmbeautomaadita, vajaduse korral eri juhtseadusi kasutades)

P----->

---->

 

 

 

3.1.1.  Eri kiirustel (sealhulgas aeglasel lennul) ja kõrgustel FSTD koolitusrežiimis.

P----->

---->

 

 

 

3.1.2.  Sügavad pöörangud 45° kallakuga, 180°–360° vasakule ja paremale

P----->

---->

 

 

 

3.1.3.  Pöörangud spoileritega ja ilma

P----->

---->

 

 

 

3.1.4.  Instrumentaallennu protseduurid ja manöövrid, sealhulgas instrumentaalväljumine ja -saabumine ning visuaalne lähenemine

P----->

---->

 

 

 

3.2.  Allasööst ja kõrgustüüri vibreerimine suurel kiirusel (Mach buffets) (vajaduse korral) ja lennuki muud spetsiifilised lennuomadused (nt Hollandi samm)

P----->

---->X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

Üksnes FFS

 

3.3.  Lennuinseneri paneeli süsteemide ja juhtimisseadmete normaalne käitamine

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.  Järgmiste süsteemide juhtimine normaaltingimustes ja eriolukordades:

 

 

 

M

3.4.0–3.4.14 hulgast, viimane k.a valida vähemalt 3 kohustuslikku eriolukorda

3.4.0.  Mootor (vajadusel ka propeller)

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.1.  Hermetiseerimis- ja konditsioneerimisseadmed

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.2.  Pitot'/staatiline süsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.3.  Kütusesüsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.4.  Elektrisüsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.5.  Hüdraulikasüsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.6.  Juhiste ja trimmerite süsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.7.  Jäätumisvastane/jääeemaldussüsteem, tuuleklaasisoojendus

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.8.  Autopiloot/direktorsüsteem

OTD

P----->

----->

 

M

(üksnes ühe piloodiga)

 

3.4.9.  Varisemise hoiatusseadmed või varisemise vältimise ja stabiilsuse suurendamise seadmed

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.10.  Maapinna läheduse hoiatussüsteem, ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur

P----->

----->

 

 

 

3.4.11.  Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.12.  Telik ja pidurid

OTD

P----->

----->

 

 

 

3.4.13.  Esi- ja tagatiibade süsteem

OTD

----->

 

 

 

3.4.14.  Abijõuseade

OTD

P----->

----->

 

 

 

Tahtlikult tühjaks jäetud

 

 

 

 

 

3.6.  Eri- ja hädaolukordade protseduurid

 

 

 

M

Valida 3.6.1–3.6.9 hulgast, viimane k.a vähemalt 3 kohustuslikku punkti

3.6.1.  Tegutsemine tulekahju korral, nt mootori, abijõuseadme, salongi, lastiruumi, kabiini, tiiva ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine

P----->

----->

 

 

 

3.6.2.  Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine

P----->

----->

 

 

 

3.6.3.  Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine ohutul kõrgusel

P----->

----->

 

 

 

3.6.4.  Kütuse väljalaskmine (imiteeritud)

P----->

----->

 

 

 

3.6.5.  Tuulenihe startimisel/maandumisel

P

X

 

Üksnes FFS

 

3.6.6.  Salongi imiteeritud rõhukaotus/imiteeritud avariilaskumine

P----->

----->

 

 

 

3.6.7.  Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus

P----->

----->

 

 

 

3.6.8.  Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule

P----->

----->

 

 

 

3.6.9.  ACAS-juhtum

OTD

P----->

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

Üksnes FFS

 

3.7.  Häireolukorra lahendamise koolitus

3.7.1.  Väljatulek varisemisjuhtumitest:

— stardikonfiguratsioonis;

— puhtas konfiguratsioonis väikesel kõrgusel;

— puhtas konfiguratsioonis maksimaalse käitamiskõrguse lähedal ning

— maandumiskonfiguratsioonis

P

Ainult treeningharjutuseks kvalifitseeritud FFS

X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

 

 

3.7.2.  Järgmised häireolukorra harjutused:

— väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning

— väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures

P

Ainult treeningharjutuseks kvalifitseeritud FFS

X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

Üksnes FFS

 

3.8.  Instrumentaallennu protseduurid

 

 

 

 

 

3.8.1.*  Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine

P----->

----->

 

M

 

3.8.2.*  Protseduurid ootetsoonis

P----->

----->

 

 

 

3.8.3.*  3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab

 

 

 

 

 

Märkus: Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule (AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 3.8.3.1 puhul ILS).

3.8.3.1 *  Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita

P----->

----->

 

M

(üksnes lennueksamil)

 

3.8.3.2.  *käsitsijuhtimine direktorsüsteemiga

P----->

----->

 

 

 

3.8.3.3.  *autopiloodiga

P----->

----->

 

 

 

3.8.3.4.  * Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel. Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt mitte-täppislähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad kui transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt punktile 3.8.3.4.

P----->

----->

 

M

 

3.8.3.5.  *Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus kuni neli NM pärast kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni või kogu katkestatud lähenemise kestel

Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse imiteeritud mootoririkkega lähenemist ja kordusringile minekut sarnaselt mitte-täppislähenemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.4. Kordusringile minekut alustatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni merepinnast või maapinnast takistuste kohal (OCH/A), kuid mitte madalamal minimaalsest suhtelisest laskumiskõrgusest (MDH/A), mis on 500 jalga raja läve kohal. Lennukitel, mille lennuomadused (stardimass ja manööverduskõrgus) on samad kui transpordilennukitel, võib instruktor imiteerida mootoririket vastavalt punktile 3.8.3.4.

P----->

----->

 

M

 

3.8.4.*  2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A)

P*--->

----->

 

M

 

3.8.5.  Ringilt lähenemine järgmistel tingimustel:

a)*  lähenemine asjaomasel lennuväljal lubatud minimaalse ringilt lähenemise kõrguseni vastavate kohalike instrumentaallähenemise vahendite abil imiteeritud instrumentaallennu tingimustes,

millele järgneb:

b)  ringilt lähenemine punktis a toodud lennuvälja lõpplaskumissirge keskjoonest vähemalt 90° võrra erinevale maandumisrajale minimaalsel ringilt lähenemise kõrgusel.

Märkus. Kui punktid a ja b ei ole lennujuhtimisega seotud põhjustel võimalikud, võib sooritada visuaalringi imiteeritud halva nähtavuse tingimustes.

P*--->

----->

 

 

 

3.8.6.  Visuaalne lähenemine

P---->

----->

 

 

 

4. OSA

4.  Katkestatud lähenemise protseduurid

 

 

 

 

 

4.1.  Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* 3D-lennul otsusekõrgusele jõudmisel

P*--->

----->

 

 

 

4.2.  Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega* instrumentaallähenemise eri etappides

P*--->

----->

 

 

 

4.3.  Muud katkestatud lähenemise protseduurid

P*--->

----->

 

 

 

4.4.*  Käsitsi kordusringile minek imiteeritud kriitilise mootoririkkega pärast instrumentaallähenemise otsusekõrguse (DH, MDH või MAP) saavutamist

P*----->

----->

 

M

 

4.5.  Katkestatud maandumine kõikide töötavate mootoritega:

— erinevatelt kõrgustelt allpool otsustuskõrgust/minimaalset laskumiskõrgust;

— pärast raja puudutamist (katkestatud lähenemine)

Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähiliinilennukid (SFAR 23), alustatakse katkestatud maandumist kõikide töötavate mootoritega allpool minimaalset suhtelist laskumiskõrgust (MDH/A) või pärast raja puudutamist.

P----->

----->

 

 

 

5. OSA

5.  Maandumised

5.1.  Maandumine tavatingimustes* visuaalsete orientiiride abil otsusekõrguse saavutades pärast instrumentaallähenemist

P

 

 

 

 

5.2.  Maandumine imiteeritud stabilisaatoririkkega mis tahes tasakaalustamata asendis

P----->

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

Üksnes FFS

 

5.3.  Maandumised külgtuulega (õhusõidukil, kui võimalik)

P----->

----->

 

 

 

5.4.  Lähenemisskeemi järgimine ja maandumine väljalaskmata või osaliselt väljalastud esi- ja tagatiibadega

P----->

----->

 

 

 

5.5.  Maandumine imiteeritud kriitilise mootoririkkega

P----->

----->

 

M

 

5.6.  Maandumine kahe mittetöötava mootoriga:

— kolme mootoriga lennukitel: keskmise ja ühe külgmise mootori rike, nii palju kui võimalik vastavalt lennukäsiraamatule ning

— nelja mootoriga lennukitel: kahe ühel poolel asuva mootori rike

P

X

 

M

Üksnes FFS

(üksnes lennueksamil)

 

Üldised märkused

Erinõuded tüübipädevuse laiendamiseks instrumentaallähenemistele madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m), st II/III kategooria lennutegevusele.

6. OSA

Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria)

Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemiste sooritamiseks peab kogu lennuki aparatuur olema sertifitseeritud instrumentaallähenemisteks alla otsusekõrgust 200 jalga (60 m).

 

 

 

 

 

6.1.*  Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR)

P*----->

---->X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit

 

M*

 

6.2.*  II/III kategooria lähenemine:

laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (ülesannete jagamine, korraldustel tehtavad protseduurid, vastastikune järelevalve, teabevahetus ja toetus)

P----->

----->

 

M

 

6.3.*  Kordusringile minek:

pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel.

Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava nähtavuse korral rajal (RVR), tuulenihkega, lennuki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega

P----->

----->

 

M*

 

6.4.*  Maandumine/maandumised:

visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine.

P----->

----->

 

M

 

MÄRKUS. II/III kategooria lennutegevus peab toimuma kooskõlas kehtivate lennutegevusnõuetega.

7.

 Klassipädevused – vesilend

Mitme mootoriga vesilennuki klassipädevuse pikendamiseks tuleb läbida 6. osa üksnes visuaallennureeglite kohaselt, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavad kümme arvestuslikku marsruutlendu.



VESILENNU KLASSIPÄDEVUS

PRAKTILINE ÕPE

KLASSIPÄDEVUSE LENNUEKSAM/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta

1. OSA

1.  Väljumine

1.1.  Lennueelne ettevalmistus, sealhulgas:

— dokumentatsioon;

— mass ja tsentreering,

— ilmaga tutvumine ning

— NOTAM.

 

 

1.2.  Käivituseelsed kontrollid

Välised/sisemised

 

 

1.3.  Mootori käivitamine ja seiskamine

Tavalised tõrked

 

 

1.4.  Ruleerimine

 

 

1.5.  Redaanil ruleerimine

 

 

1.6.  Kinnitumine:

Rannale

Sadamasillale

Poile

 

 

1.7.  Väljalülitatud mootoriga liikumine

 

 

1.8.  Väljumiseelsed kontrollid:

Mootori töö kontroll (vajaduse korral)

 

 

1.9.  Stardiprotseduurid:

— normaalne, lennukäsiraamatus sätestatud tagatiibade asendiga ning

— külgtuulega (kui tingimused võimaldavad).

 

 

1.10.  Tõus:

— pöörangud kursile;

— üleminek horisontaallennule.

 

 

1.11.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

2. OSA

2.  Tegevus lennul (VFR)

2.1.  Otse- ja horisontaallend erinevatel õhkkiirustel, sealhulgas lend kriitiliselt väikesel õhkkiirusel tagatiibadega ja ilma (sealhulgas lähenemine minimaalsele juhitavuse kiirusele (VMCA), kui võimalik)

 

 

2.2.  Sügavad pöörangud (360° vasakule ja paremale 45° kallakuga)

 

 

2.3.  Varisemised ja nendest väljatulek:

i)  varisemine sileda tiivaga;

ii)  lähenemine varisemisele kallakuga pöördes laskumisel, lähenemiskonfiguratsioonis ja lähenemisvõimsusega;

iii)  lähenemine varisemisele maandumiskonfiguratsioonis ja -võimsusega ning

iv)  lähenemine varisemisele tõusvas pöördes, stardiasendis tagatiibadega ja tõusuvõimsusega (üksnes ühemootorilisel lennukil).

 

 

2.4.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

3. OSA

3.  VFR-protseduurid marsruudil

3.1.  Lennuplaan, visuaalnavigeerimine ja kaardi lugemine

 

 

3.2.  Kõrguse, suuna ja kiiruse hoidmine

 

 

3.3.  Orienteerumine, aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine

 

 

3.4.  Raadionavigatsioonivahendite kasutamine (vastavalt vajadusele)

 

 

3.5.  Lennu jälgimine (lennupäeviku täitmine, tavakontrollid, sealhulgas kütuse, süsteemide ja jäätumise kontroll)

 

 

3.6.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

4. OSA

4.  Saabumised ja maandumised

4.1.  Protseduurid lennuväljale saabumisel (üksnes amfiibõhusõidukitel)

 

 

4.2.  Maandumine normaaltingimustes

 

 

4.3.  Maandumine tagatiibu kasutamata

 

 

4.4.  Külgtuulega maandumine (sobivate tingimuste korral)

 

 

4.5.  Lähenemine ja maandumine mootori tühikäigul kõrguselt kuni 2 000 jalga veepinnast (üksnes ühe mootoriga lennuki puhul)

 

 

4.6.  Miinimumkõrguselt kordusringile minek

 

 

4.7.  Maandumine lainetuseta vette

Maandumine lainetavasse vette

 

 

4.8.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

5. OSA

5.  Protseduurid ebatavalises ja hädaolukorras

(Käesoleva osa võib ühendada 1.–4. osaga)

5.1.  Katkestatud start sobival kiirusel

 

 

5.2.  Imiteeritud mootoririke pärast starti (üksnes ühe mootoriga lennukitel)

 

 

5.3.  Imiteeritud sundmaandumine mootori tühikäigul (üksnes ühe mootoriga lennukite puhul)

 

 

5.4.  Imiteeritud hädaolukorrad:

i)  tulekahju või suits lennu ajal ning

ii)  asjakohaste süsteemide rikked.

 

 

5.5.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

6. OSA

6.  Imiteeritud asümmeetrilise tõmbega lend

(Selle osa võib ühendada 1.–5. osaga.)

6.1.  Imiteeritud stardiaegne mootoririke (ohutul kõrgusel, kui ei sooritata lennu täisimitaatoril (FFS) ja II taseme lennuimitaatoril (FNPT II)

 

 

6.2.  Mootori seiskamine ja taaskäivitamine (üksnes mitme mootoriga lennukite lennueksamil)

 

 

6.3.  Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja kordusringile minek

 

 

6.4.  Lähenemine asümmeetrilise tõmbega ja täieliku peatumisega maandumine

 

 

6.5.  Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

 

 

C.    Kopterite erinõuded

1.

Tüübipädevuste ja liinipiloodiloa lennueksamil või lennuoskuse tasemekontrollis peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–4. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

2.

Instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontrolli puhul peavad taotlejad sooritama lennuoskuse tasemekontrolli 5. osa. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui kolmes punktis, peavad taotlejad kordama kogu 5. osa. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni kolmes punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Korduseksami või korduskontrolli punktide ebaõnnestumise või eelnevalt õnnestunud 5. osa punktide ebaõnnestumise korral peavad taotlejad kordama kogu kontrolli.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

3.

Taotlejad peavad tõendama oskust:

a) 

piloteerida kopterit selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi;

e) 

säilitada kogu aeg kopteri selline juhitavus, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f) 

mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure, kui need on kohaldatavad, ning

g) 

suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega, kui see on kohaldatav.

4.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.

a) 

Instrumentaallennureeglite (IFR) piirhälbed.

Kõrgus



Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga/– 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga/– 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine



Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Nurkhälbed

Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS, MLS, GLS)

2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed horisontaalhälbed

 Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ±

image

protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.

3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH (LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi)

igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss



kõikide mootorite töötades

± 5°

imiteeritud mootoririkkega

± 10°
Kiirus



kõikide mootorite töötades

± 5 sõlme

imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme/– 5 sõlme
b) 

Piirhälbed visuaallennureeglite puhul



Kõrgus

 

Üldjuhul

± 100 jalga

Kurss

 

Lend normaaltingimustes

± 5°

Lend ebatavalises/hädaolukorras

± 10 °

Kiirus

 

Üldjuhul

± 10 sõlme

Imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme/– 5 sõlme

Pinnatriiv

 

pinnaefektiga rippumisel

± 3 jalga

Maandumine

± 2 jalga (0 jalga ette-taha liikumist)

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

ÜLDIST

5.

Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud ühepiloodikopterite tüübipädevuse väljaandmiseks nõutav kapteni- või teise piloodi koolitus ning mitmepiloodikopterite tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutav piloteeriva piloodi või jälgiva piloodi koolitus.

6.

Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:



FFS =

lennu täisimitaator

FTD =

lennuelementide imitaator

H =

kopter

7.

Tärniga (*) märgitud punktide puhul tuleb lennata reaalse või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist.

8.

Instrumentaallennu protseduurid (5. osa) tuleb läbida üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. Selleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3).

9.

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

10.

Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui see moodustab osa tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele;

b) 

instruktori ja kontrollpiloodi kvalifikatsioon;

c) 

kursusel lennutreeningseadmega (FSTD) antava õppe maht;

d) 

koolitusel osalevate pilootide kvalifikatsioon ja varasem kogemus sarnaste tüüpidega ning

e) 

pärast uue tüübipädevuse väljaandmist kogutud instruktoriga lennukogemuse maht.

MITMEPILOODIKOPTERID

11.

Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse ja kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

12.

Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.



ÜHE-/MITMEPILOODIKOPTERID

PRAKTILINE ÕPE

LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

FSTD

H

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Kontrollitud: FSTD või H

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta

1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid

1.1.

Kopteri väline visuaalne ülevaatus; elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk

 

P

 

M (kopteril sooritamise puhul)

 

1.2.

Kabiini kontroll

P

---->

 

M

 

1.3.

Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine

P

---->

 

M

 

1.4.

Ruleerimine/õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

P

---->

 

M

 

1.5.

Stardieelsed protseduurid ja kontrollid

P

---->

 

M

 

2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid

2.1.

Stardid (erinevad profiilid)

P

---->

 

M

 

2.2.

Stardid ja maandumised kallakule/kallakult või külgtuulega

P

---->

 

 

 

2.3.

Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass)

P

---->

 

 

 

2.4.

Start imiteeritud mootoririkkega vahetult enne stardi otsusepunkti (TDP) või stardi kriitilisse punkti (DPATO) jõudmist

P

---->

 

M

 

2.4.1.

Start imiteeritud mootoririkkega vahetult pärast stardi otsusepunkti (TDP) või stardi kriitilisse punkti (DPATO) jõudmist

P

---->

 

M

 

2.5.

Tõusu- ja laskumispöörangud määratud kurssidele

P

---->

 

M

 

2.5.1.

30° kallakuga pöörangud 180°–360° vasakule ja paremale üksnes mõõteriistade näitude järgi

P

---->

 

M

 

2.6.

Autorotatsiooniga laskumine

P

---->

 

M

 

2.6.1.

Autorotatsiooniga maandumine (ühe mootoriga kopterid) või võimsuse taastamine (mitme mootoriga kopterid)

P

---->

 

M

 

2.7.

Maandumised (erinevad profiilid)

P

---->

 

M

 

2.7.1.

Kordusringile minek või maandumine pärast imiteeritud mootoririket enne maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL)

P

---->

 

M

 

2.7.2.

Maandumine pärast imiteeritud mootoririket pärast maandumise otsusepunkti (LDP) või maandumise kriitilist punkti (DPBL)

P

---->

 

M

 

3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades

3.

Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades:

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt 3 punkti

3.1.

Mootor

P

---->

 

 

 

3.2.

Konditsioneerimisseadmed (küte/ventilatsioon)

P

---->

 

 

 

3.3.

Pitot'/staatiline süsteem

P

---->

 

 

 

3.4.

Kütusesüsteem

P

---->

 

 

 

3.5.

Elektrisüsteem

P

---->

 

 

 

3.6.

Hüdraulikasüsteem

P

---->

 

 

 

3.7.

Juhiste ja trimmerite süsteem

P

---->

 

 

 

3.8.

Jäätumisvastane ja jääeemaldussüsteem

P

---->

 

 

 

3.9.

Autopiloot/direktorsüsteem

P

--->

 

 

 

3.10.

Stabiilsuse suurendamise seadmed

P

---->

 

 

 

3.11.

Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder

P

---->

 

 

 

3.12.

Piirkondlik navigatsioonisüsteem

P

---->

 

 

 

3.13.

Telikusüsteem

P

----->

 

 

 

3.14.

Abijõuseade

P

---->

 

 

 

3.15.

Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem

P

---->

 

 

 

4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid

4.

Eri- ja hädaolukordade protseduurid

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt 3 punkti

4.1.

Tegutsemine tulekahju korral (sealhulgas evakueerimine, kui on kohaldatav)

P

---->

 

 

 

4.2.

Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine

P

---->

 

 

 

4.3.

Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine ohutul kõrgusel

P

---->

 

 

 

4.4.

Kütuse väljalaskmine (imiteeritud)

P

---->

 

 

 

4.5.

Sabatiiviku juhtimisrike (vastavalt vajadusele)

P

---->

 

 

 

4.5.1.

Sabatiiviku kaotus (vastavalt vajadusele)

P

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada kopterit

 

 

 

4.6.

Meeskonnaliikme tegevusvõimetus – üksnes mitmepiloodikopterite puhul

P

---->

 

 

 

4.7.

Jõuülekande tõrked

P

---->

 

 

 

4.8.

Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule

P

---->

 

 

 

5. OSA – Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks)

5.1.

Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu

P*

---->*

 

 

 

5.1.1.

Imiteeritud mootoririke väljumisel

P*

---->*

 

M*

 

5.2.

Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine

P*

---->*

 

M*

 

5.3.

Protseduurid ootetsoonis

P*

---->*

 

 

 

5.4.

3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur seda nõuab

P*

---->*

 

 

 

5.4.1.

Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita

Märkus. Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule (AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb õhusõiduki lennukäsiraamatu sellise piirangu korral valida punkti 5.4.1 puhul ILS).

P*

---->*

 

M*

 

5.4.2.

Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga

P*

---->*

 

M*

 

5.4.3.

Töötava autopiloodiga

P*

---->*

 

 

 

5.4.4.

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni või kuni katkestatud lähenemise lõpuleviimiseni

P*

---->*

 

M*

 

5.5.

2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumiskõrguseni (MDH/A)

P*

---->*

 

M*

 

5.6.

Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

---->*

 

 

 

5.6.1.

Muud katkestatud lähenemise protseduurid

P*

---->*

 

 

 

5.6.2.

Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

---->*

 

M*

 

5.7.

Autorotatsioon instrumentaallennuilma tingimustes koos võimsuse taastamisega

P*

---->*

 

M*

 

5.8.

Ebaharilikest asenditest väljatulek

P*

---->*

 

M*

 

6. OSA — Lisaseadmete kasutamine

6.

Lisaseadmete kasutamine

P

---->

 

 

 

D.    Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded

1.

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuste lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui see on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

2.

Taotlejad peavad tõendama oskust:

a) 

piloteerida vertikaalstardiga õhusõidukit selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi;

e) 

säilitada igal ajal piisav kontroll vertikaalstardiga õhusõiduki üle, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f) 

mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure ning

g) 

suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega.

3.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava vertikaalstardiga õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele.

a) 

Piirhälbed instrumentaallennureeglite puhul



Kõrgus

 

Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga/– 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga/– 0 jalga

Teekonnajoonel püsimine

 

Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Täppislähenemine

pool skaalat, asimuut ja glissaad



Kurss

 

Lend normaaltingimustes

± 5°

Lend ebatavalises/hädaolukorras

± 10°

Kiirus

 

Üldjuhul

± 10 sõlme

Imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme/– 5 sõlme
b) 

Piirhälbed visuaallennureeglite puhul



Kõrgus

 

Üldjuhul

± 100 jalga

Kurss

 

Lend normaaltingimustes

± 5°

Lend ebatavalises/hädaolukorras

± 10°

Kiirus

 

Üldjuhul

± 10 sõlme

Imiteeritud mootoririkkega

+ 10 sõlme/– 5 sõlme

Pinnatriiv

 

pinnaefektiga rippumisel

± 3 jalga

Maandumine

± 2 jalga (0 jalga ette-taha liikumist)

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.

Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav.

5.

Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

6.

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:



FFS =

lennu täisimitaator

FTD =

lennuelementide imitaator

OTD =

muu treeningseade

PL =

vertikaalstardiga õhusõiduk
a) 

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

b) 

Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. ja/või 7. osa, kui need on kohaldatavad.

c) 

Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi. Kui seda tingimust lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei täideta, kehtib tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

7.

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

8.

Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid, kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele ning

b) 

instruktori kvalifikatsioon.



VERTIKAALSTARDIGA ÕHUSÕIDUKIE KATEGOORIA

PRAKTILINE ÕPE

LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

 

 

 

 

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Kontrollitud: FFS PL

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta

OTD

FTD

FFS

PL

1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid

1.1.

Vertikaalstardiga õhusõiduki väline visuaalne ülevaatus;

elementide asukohad ja ülevaatuse eesmärk

 

 

 

P

 

 

 

1.2.

Kabiini kontroll

P

---->

---->

---->

 

 

 

1.3.

Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine

P

---->

---->

---->

 

M

 

1.4.

Ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele

 

P

---->

---->

 

 

 

1.5.

Stardieelsed protseduurid ja kontrollid, sh võimsuse kontroll

P

---->

---->

---->

 

M

 

2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid

2.1.

Normaalsed visuaallennu stardiprofiilid

Käitamine lennurajal: lühiraja- ja vertikaalstart ja -maandumine (STOL/VTOL), sealhulgas külgtuulega

Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvad kopteriväljakud

Kopteriväljakud maapinnal

 

P

---->

---->

 

M

 

2.2.

Start maksimaalse stardimassiga (tegelik või imiteeritud maksimaalne stardimass)

 

P

---->

 

 

 

 

2.3.1.

Katkestatud start:

— lennurajal;

— ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning

— maapinnal.

 

P

---->

 

 

M

 

2.3.2.

Start imiteeritud mootoririkkega pärast otsusepunkti:

lennurajal;

ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning

maapinnal.

 

P

---->

 

 

M

 

2.4.

Autorotatsiooniga laskumine maapinnale kopterirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

P

---->

---->

 

 

M

FFS

üksnes

 

2.4.1.

Autorotatsiooniga laskumine lennukirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

 

P

---->

 

 

M

FFS

üksnes

 

2.5.

Normaalsed visuaallennu maandumisprofiilid;

käitamine lennurajal: lühiraja- ja vertikaalstart ja -maandumine (STOL/VTOL)

Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvad kopteriväljakud

Kopteriväljakud maapinnal

 

P

---->

---->

 

M

 

2.5.1.

Maandumine imiteeritud mootoririkkega pärast otsusepunkti:

— lennurajal;

— ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval kopteriväljakul ning

— maapinnal.

 

 

 

 

 

 

 

2.6.

Kordusringile minek või maandumine pärast imiteeritud mootoririket enne otsusepunkti

 

P

---->

 

 

M

 

3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades

3.

Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel (FSTD)):

 

 

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt 3 punkti

3.1.

Mootor

P

---->

---->

 

 

 

 

3.2.

Hermetiseerimis- ja konditsioneerimisseadmed (küte, ventilatsioon)

P

---->

---->

 

 

 

 

3.3.

Pitot'/staatiline süsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.4.

Kütusesüsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.5.

Elektrisüsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.6.

Hüdraulikasüsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.7.

Juhiste ja trimmerite süsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.8.

Jäätumisvastane/jääeemaldussüsteem, tuuleklaasisoojendus (kui on olemas)

P

---->

---->

 

 

 

 

3.9.

Autopiloot/direktorsüsteem

P

--->

--->

 

 

 

 

3.10.

Varisemise hoiatusseadmed või varisemise vältimise ja stabiilsuse suurendamise seadmed

P

---->

---->

 

 

 

 

3.11.

Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder, maapinna läheduse hoiatussüsteem (kui on olemas)

P

---->

---->

 

 

 

 

3.12.

Telikusüsteem

P

----->

----->

 

 

 

 

3.13.

Abijõuseade

P

---->

---->

 

 

 

 

3.14.

Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

3.15.

Tagatiivasüsteem

P

---->

---->

 

 

 

 

4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid

4.

Eri- ja hädaolukordade protseduurid

(võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel)

 

 

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt 3 punkti

4.1.

Tegutsemine tulekahju korral, mootori, abijõuseadme, lastiruumi, kabiini ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine, kui see on kohaldatav

P

---->

---->

 

 

 

 

4.2.

Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine

P

---->

---->

 

 

 

 

4.3.

Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine

(selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit), sealhulgas mootoririkke korral üleminek kopterirežiimilt lennukirežiimile ja vastupidi

P

---->

---->

 

 

FFS

üksnes

 

4.4.

Kütuse väljalaskmine (imiteeritud, kui on kohaldatav)

P

---->

---->

 

 

 

 

4.5.

Tuulenihe startimisel ja maandumisel (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

 

 

P

 

 

FFS

üksnes

 

4.6.

Salongi imiteeritud rõhukaotus/imiteeritud avariilaskumine (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

P

---->

---->

 

 

FFS

üksnes

 

4.7.

ACAS-juhtum

(selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

P

---->

---->

 

 

FFS

üksnes

 

4.8.

Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus

P

---->

---->

 

 

 

 

4.9.

Jõuülekande tõrked

P

---->

---->

 

 

FFS

üksnes

 

4.10.

Väljatulek täielikus varingust (mootoriga või ilma) või olukorrast, kus varisemise hoiatusseade on käivitunud tõusul, reisilennu ja lähenemise konfiguratsioonis (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

P

---->

---->

 

 

FFS

üksnes

 

4.11.

Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule

P

---->

---->

 

 

 

 

5. OSA – Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks)

5.1.

Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.1.1.

Imiteeritud mootoririke väljumisel pärast otsusepunkti

P*

---->*

---->*

 

 

M*

 

5.2.

Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine

P*

---->*

---->*

 

 

M*

 

5.3.

Protseduurid ootetsoonis

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.4.

Täppislähenemine kuni otsusekõrguseni, kuid mitte madalamale kui 60 m (200 jalga)

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.4.1.

Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita

P*

---->*

---->*

 

 

M* (üksnes lennueksamil).

 

5.4.2.

Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.4.3.

Autopiloodiga

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.4.4.

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus enne kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni, või kogu katkestatud lähenemise kestel

P*

---->*

---->*

 

 

M*

 

5.5.

Mittetäppislähenemine kuni minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H)

P*

---->*

---->*

 

 

M*

 

5.6.

Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.6.1.

Muud katkestatud lähenemise protseduurid

P*

---->*

---->*

 

 

 

 

5.6.2.

Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

 

 

 

 

M*

 

5.7.

Instrumentaallennuilma tingimustes autorotatsiooniga võimsuse taastamisega laskumine maapinnale üksnes kopterirežiimil (selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit)

P*

---->*

---->*

 

 

M*

Üksnes FFS

 

5.8.

Ebaharilikest asenditest väljatulek (sooritatavus oleneb lennu täisimitaatori (FFS)kvaliteedist)

P*

---->*

---->*

 

 

M*

 

6. OSA – Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria)

6.

Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria).

Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemise protseduuride käigus tuleb kasutada kogu varustust, mida nõutakse vertikaalstardiga õhusõiduki tüübi sertifitseerimisel instrumentaallähenemiseks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m).

 

 

 

 

 

 

 

6.1.

Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR)

 

P

---->

 

 

M*

 

6.2.

ILS-lähenemised:

laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (SOP).

 

P

---->

---->

 

M*

 

6.3.

Kordusringile minek

pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel. Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava rajanähtavuse (RVR) korral, tuulenihkega, õhusõiduki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega

 

P

---->

---->

 

M*

 

6.4.

Maandumine/maandumised

visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine.

 

P

---->

 

 

M*

 

7. OSA – Lisaseadmed

7.

Lisaseadmete kasutamine

 

P

---->

---->

 

 

 

E.    Õhulaevade erinõuded

1.

Õhulaeva tüübipädevuse lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul.

LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED

2.

Taotlejad peavad tõendama oskust:

a) 

piloteerida õhulaeva selle võimaluste piires;

b) 

sooritada kõiki manöövreid sujuvalt ja täpselt;

c) 

rakendada head otsustusvõimet ja lennumeisterlikkust;

d) 

rakendada aeronautikateadmisi;

e) 

säilitada kogu aeg õhulaeva selline juhitavus, et ei tekiks kahtlust ühegi protseduuri või manöövri edukas lõpuleviimises;

f) 

mõista ja rakendada meeskonna koostöö ja töövõime kaotuse protseduure ning

g) 

suhelda tõhusalt teiste meeskonnaliikmetega.

3.

Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhulaeva juhitavus- ja lennuomadustele.

a) 

Piirhälbed instrumentaallennureeglite puhul:



Kõrgus

 

Üldjuhul

± 100 jalga

Otsusekõrgusel kordusringile minekul

+ 50 jalga/– 0 jalga

Minimaalne suhteline laskumiskõrgus

+ 50 jalga/– 0 jalga

Teekonnajoonel püsimine

 

Raadionavigatsiooniseadmete abil

± 5°

Täppislähenemine

pool skaalat, asimuut ja glissaad

Kurss

 

Lend normaaltingimustes

± 5°

Lend ebatavalises/hädaolukorras

± 10°
b) 

Piirhälbed visuaallennureeglite puhul



Kõrgus

 

Üldjuhul

± 100 jalga

Kurss

 

Lend normaaltingimustes

± 5°

Lend ebatavalises/hädaolukorras

± 10°

KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU

4.

Sümbolite tähendused:

P

=

läbitud kapteni või teise piloodi ning piloteeriva ja jälgiva piloodi tüübipädevuskoolitus, kui on kohaldatav.

5.

Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->).

6.

Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:



FFS =

lennu täisimitaator

FTD =

lennuelementide imitaator

OTD =

muu treeningseade

As =

õhulaev
a) 

Õhulaevade tüübipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

b) 

Õhulaevade tüübipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–5. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.

c) 

Tärniga (*) märgitud punktides tuleb lennata üksnes mõõteriistade näitude järgi. Kui seda tingimust lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus ei täideta, kehtib tüübipädevusmärge ainult visuaallennureeglite järgi lendamise kohta.

7.

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik.

8.

Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid (FSTD), kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:

a) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioon vastavalt VI lisa (ARA-osa) ja VII lisa (ORA-osa) asjakohastele nõuetele ning

b) 

instruktori kvalifikatsioon.



ÕHULAEVADE KATEGOORIA

PRAKTILINE ÕPE

LENNUEKSAM VÕI LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLL

Manöövrid/protseduurid

 

 

 

 

Instruktori initsiaalid koolituse läbimise kohta

Kontrollitud:

Kontrollpiloodi initsiaalid eksami läbimise kohta

OTD

FTD

FFS

As

FFS As

1. OSA — Lennueelne ettevalmistus ja kontrollid

1.1.

Lennueelne ülevaatus

 

 

 

P

 

 

 

1.2.

Kabiini kontroll

P

---->

---->

---->

 

 

 

1.3.

Käivitusprotseduurid, raadio- ja navigatsiooniseadmete kontroll, side- ja navigatsioonisageduste valik ja seadmine

 

P

---->

---->

 

M

 

1.4.

Mastist eraldumine ja maapinnal manööverdamine

 

 

P

---->

 

M

 

1.5.

Stardieelsed protseduurid ja kontrollid

P

---->

---->

---->

 

M

 

2. OSA — Lennumanöövrid ja -protseduurid

2.1.

Normaalne visuaallennu stardiprofiil

 

 

P

---->

 

M

 

2.2.

Start imiteeritud mootoririkkega

 

 

P

---->

 

M

 

2.3.

Start raskusega > 0 (Raske start)

 

 

P

---->

 

 

 

2.4.

Start raskusega < 0 (Kerge start)

 

 

P

---->

 

 

 

2.5.

Tavapärane tõusuprotseduur

 

 

P

---->

 

 

 

2.6.

Tõus rõhkkõrgusele

 

 

P

---->

 

 

 

2.7.

Rõhkkõrguse tuvastamine

 

 

P

---->

 

 

 

2.8.

Lend rõhkkõrgusel või selle lähedal

 

 

P

---->

 

M

 

2.9.

Normaalne laskumine ja lähenemine

 

 

P

---->

 

 

 

2.10.

Normaalne visuaallennu maandumisprofiil

 

 

P

---->

 

M

 

2.11.

Maandumine raskusega > 0 (Raske maandumine)

 

 

P

---->

 

M

 

2.12.

Maandumine raskusega < 0 (Kerge maandumine)

 

 

P

---->

 

M

 

 

Tahtlikult tühjaks jäetud

 

 

 

 

 

 

 

3. OSA – Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades

3.

Järgmiste süsteemide käitamine ja protseduurid normaaltingimustes ja eriolukordades (võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel (FSTD)):

 

 

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt 3 punkti

3.1.

Mootor

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.2.

Kesta rõhusüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.3.

Pitot'/staatiline süsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.4.

Kütusesüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.5.

Elektrisüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.6.

Hüdraulikasüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.7.

Juhiste ja trimmerite süsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.8.

Ballonetisüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.9.

Autopiloot/direktorsüsteem

P

--->

--->

---->

 

 

 

3.10.

Stabiilsuse suurendamise seadmed

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.11.

Ilmaradar, raadiokõrgusmõõtur, transponder, maapinna läheduse hoiatussüsteem (kui on olemas)

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.12.

Telikusüsteem

P

----->

----->

---->

 

 

 

3.13.

Abijõuseade

P

---->

---->

---->

 

 

 

3.14.

Raadioseadmed, navigatsioonivahendid, mõõteriistad, lennujuhtimissüsteem

P

---->

---->

---->

 

 

 

 

Tahtlikult tühjaks jäetud

 

 

 

 

 

 

 

4. OSA — Eri- ja hädaolukordade protseduurid

4.

Eri- ja hädaolukordade protseduurid

(võib sooritada harjutuseks vastavalt sertifitseeritud lennutreeningseadmel)

 

 

 

 

 

M

Valida sellest osast vähemalt kolm punkti

4.1.

Tegutsemine tulekahju korral, mootori, abijõuseadme, lastiruumi, kabiini ja elektrisüsteemide põlengu korral, sh evakueerimine, kui see on kohaldatav

P

---->

---->

---->

 

 

 

4.2.

Suitsu tekke avastamine ja suitsu eemaldamine

P

---->

---->

---->

 

 

 

4.3.

Mootoririkked, seiskamine ja taaskäivitamine

Erinevatel lennuetappidel, sealhulgas mitme mootori rikked

P

---->

---->

---->

 

 

 

4.4.

Lennumeeskonna liikme tegevusvõimetus

P

---->

---->

---->

 

 

 

4.5.

Jõuülekande/reduktori tõrked

P

---->

---->

---->

 

Üksnes FFS

 

4.6.

Muude hädaolukordade protseduurid vastavalt konkreetsele lennukäsiraamatule

P

---->

---->

---->

 

 

 

5. OSA — Instrumentaallennu protseduurid (tegeliku või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes sooritamiseks)

5.1.

Start mõõteriistade näitude järgi: instrumentaallennule tuleb üle minna esimesel võimalusel pärast õhkutõusu

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.1.1.

Imiteeritud mootoririke väljumisel

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

 

5.2.

Väljumis- ja saabumismarsruutide ning lennujuhi korralduste täpne järgimine

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

 

5.3.

Protseduurid ootetsoonis

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.4.

Täppislähenemine kuni otsusekõrguseni, kuid mitte madalamale kui 60 m (200 jalga)

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.4.1.

Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

(üksnes lennueksamil)

 

5.4.2.

Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.4.3.

Autopiloodiga

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.4.4.

Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootoririket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemikus enne kaugmajaka (OM) ületamist kuni raja puudutamiseni, või kogu katkestatud lähenemise kestel

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

 

5.5.

Mittetäppislähenemine kuni minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H)

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

 

5.6.

Kordusringile minek kõikide töötavate mootoritega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.6.1.

Muud katkestatud lähenemise protseduurid

P*

---->*

---->*

---->*

 

 

 

5.6.2.

Kordusringile minek ühe mootori imiteeritud rikkega DA/DH või MDA/MDH saavutamisel

P*

 

 

 

 

M*

 

5.7.

Ebaharilikest asenditest väljatulek

(sõltub lennu täisimitaatori (FFS) kvaliteedist)

P*

---->*

---->*

---->*

 

M*

 

6. OSA – Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria)

6.

Täiendav luba tüübipädevusele instrumentaallähenemisteks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m) (II/III kategooria).

Allpool loetletud manöövrid ja protseduurid on minimaalsed koolitusnõudeid, mille täitmisel on lubatud instrumentaallähenemised madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m). Järgnevate instrumentaal- ja katkestatud lähenemise protseduuride käigus tuleb kasutada kogu varustust, mida nõutakse õhulaeva tüübi sertifitseerimisel instrumentaallähenemiseks madalama otsusekõrguseni kui 200 jalga (60 m).

 

 

 

 

 

 

 

6.1.

Katkestatud start minimaalse lubatud nähtavusega rajal (RVR)

 

P

---->

 

 

M*

 

6.2.

ILS-lähenemised:

laskumisel imiteeritud instrumentaallennu tingimustes kuni võimaliku otsusekõrguseni, maandumissüsteemide kasutamisega. Järgida tuleb meeskonna koostöö standardprotseduure (SOP).

 

P

---->

 

 

M*

 

6.3.

Kordusringile minek

Pärast punktis 6.2 nimetatud lähenemisi otsusekõrgusele jõudmisel.

Õpe peab sisaldama ka kordusringile minekut (imiteeritud) ebapiisava rajanähtavuse (RVR) korral, tuulenihkega, õhusõiduki edukaks maandumiseks ette nähtud lähenemispiirangute ületamise korral, ning maapealsete/pardaseadmete rikke tõttu enne otsusekõrgusele jõudmist ja kordusringile minekut pardaseadmete imiteeritud riketega

 

P

---->

 

 

M*

 

6.4.

Maandumine/maandumised

visuaalorientiiride abil peale instrumentaallähenemisel otsusekõrguse saavutamist. Kui konkreetne maandumissüsteem seda võimaldab, tuleb sooritada automaatmaandumine.

 

P

---->

 

 

M*

 

7. OSA — Lisaseadmed

7.

Lisaseadmete kasutamine

 

P

---->

 

 

 

 

▼B



II LISA

LENNUKITE JA KOPTERITE RIIKLIKE LUBADE JA PÄDEVUSMÄRGETE KONVERTEERIMISE NÕUDED

A.   LENNUKID

1.    Piloodiload

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud piloodiluba muudetakse FCL osa kohaseks loaks, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:

a) 

lennuki liinipiloodi loa (ATPL(A)) ja lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) puhul täidab lennuoskuse tasemekontrolli asemel asjaomase loa õigustega seonduvad FCL osa nõuded tüübi/klassipädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke taastamiseks;

▼M3

b) 

tõendab lennutegevusnõuete ja FCL-osa asjakohaste osade tundmist;

▼B

c) 

tõendab punkti FCL.055 kohast keeleoskust;

▼M4

d) 

vastab järgmises tabelis esitatud nõuetele:



Riiklik luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Muud nõuded

FCL-osa kohane asendusluba ja tingimused (vajaduse korral)

Tingimuste tühistamine

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

 

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 lennutundi kaptenina mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki liinipiloodi luba

Ei kohaldata

a)

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Vt punkt c alapunkt 4

Vt punkt c alapunkt 5

b)

Lennuki liinipiloodi luba

> 500 mitmepiloodilennukitel

Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.515 nõuetele

Lennuki liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge kehtib ainult teise piloodi õiguste kohta

Tõendada kaptenina tegutsemise oskust FCL-osa 9. liite kohaselt

c)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, ja loa välja andnud liikmesriigis on läbitud ICAO liinipiloodiloa teooriatest

 

i)  Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.310 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

ii)  Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

d)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel või ühepiloodilennukite mitmepiloodilennul CS-23 lähiliini- või samaväärses kategoorias vastavalt CAT-osas ja ORO-osas sätestatud ärilise lennutranspordi asjakohastele nõuetele

i)  Sooritada loa välja andnud liikmesriigis (*1) lennuki liinipiloodiloa teooriaeksam

ii)  Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

(e)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, klassi- ja tüübipädevusmärge, mis kehtib ainult ühepiloodilennukite puhul

Omandada FCL-osa kohane mitmepiloodi tüübipädevusmärge

f)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Tõendada CPL/IR tasemel teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta

Vt punkti 4 alapunkt f

Vt punkti 5 alapunkt f

g)

Lennuki ametipiloodi luba

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Öölennupädevusmärge (vajaduse korral)

Lennuki ametipiloodi luba, tüübi-/klassipädevusmärge kehtib ainul ühepiloodilennukite kohta

 

h)

Lennuki ametipiloodi luba

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

i)  öölennupädevusmärge (vajaduse korral);

ii)  tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt h

 

i)

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

≥ 75 lennutundi instrumentaallennureeglite kohaselt

 

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevus (instrumentaallennupädevus kehtib ainult erapiloodiloa kohta)

Tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

j)

Lennuki erapiloodi luba

≥ 70 lennutundi lennukitel

Tõendada raadionavigatsioonivahendite kasutamise oskust

Lennuki erapiloodi luba

 

k)

(*1)   Ametipiloodiloa (CPL) omanikud, kellel on mitmepiloodilennuki tüübipädevus, ei pea olema sooritanud lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A) teooriaeksamit, kuni nad jätkavad sama tüüpi lennukite käitamist, kuid FCL-osa kohase loa väljaandmisel lennuki liinipiloodiloa teooriaosa nende puhul ei arvestata. Kui nad soovivad muud mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärget, peavad nad täitma eespool esitatud tabeli 3. veeru punkti e alapunkti i nõuded.

▼B

2.    Instruktoritunnistused

Liikmesriigi riiklike nõuete kohaselt välja antud instruktoritunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui taotleja vastab järgmisele nõuetele:



Riiklik tunnistus või õigused

Kogemus

Muud nõuded

►C1  Asendamine FCL osa kohase tunnistusega ◄

(1)

(2)

(3)

(4)

Lennuki lennuinstruktor / lennuki instrumentaallennupädevuse instruktor / lennuki tüübipädevuse instruktor / lennuki klassipädevuse instruktor

Vastavalt asjaomase tunnistuse FCL osa nõuetele

Ei kohaldata

Lennuki lennuinstruktor / lennuki instrumentaallennupädevuse instruktor / lennuki tüübipädevuse instruktor / lennuki klassipädevuse instruktor

3.    lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui selle omanik vastab järgmistele nõuetele:



Riiklik tunnistus

Kogemus

Muud nõuded

FCL osa kohane asendustunnisus

(1)

(2)

(3)

(4)

Lennuki lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

> 1 500 lennutundi mitmepiloodilennuki piloodina

i)  Peab omama või olema omanud vähemalt liikmesriigis välja antud lennuki ametipiloodi luba, teise piloodi luba või liinipiloodiluba;

ii)  peab olema läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad, sealhulgas lennumeeskonna koostööd käsitlevad osad.

Lennuki lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

Lennuki lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

kolm aastat hiljutist kogemust lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina

Peab olema läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad, sealhulgas lennumeeskonna koostööd käsitlevad osad.

Lennuki lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

Muutmine kehtib kuni kolm aastat. Pikendamiseks tuleb täita FCL osas sätestatud asjakohased nõuded.

4.    lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistus

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui taotleja vastab alljärgnevas tabelis esitatud nõuetele:



Riiklik tunnistus

Kogemus

Muud nõuded

Asendustunnistus

(1)

(2)

(3)

(4)

Lennuki lennutreeningseadme algõppe instruktor

> 500 lennutundi ühepiloodilennuki piloodina

i)  Peab omama või olema omanud liikmesriigis välja antud piloodiluba;

ii)  peab olema sooritanud lennutreeningseadmel kavandatavale õppele vastava FCL osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli

Lennuki lennutreeningseadme algõppe instruktor

Lennuki lennutreeningseadme algõppe instruktor

kolm aastat hiljutist kogemust lennutreeningseadme algõppe instruktorina

Peab olema sooritanud lennutreeningseadmel kavandatavale õppele vastava FCL osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli

Lennuki lennutreeningseadme algõppe instruktor

Tunnistuse kehtivuse pikendamisel tuleb täita FCL osas sätestatud asjakohased nõuded.

B.   KOPTERID

1.    Piloodiload

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud piloodiluba muudetakse FCL osa kohaseks loaks, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:

a) 

täidab lennuoskuse tasemekontrolli asjaomase loa õi1.gustega seonduvad FCL osa nõuded tüübipädevus- ja instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks;

▼M3

b) 

tõendab lennutegevusnõuete ja FCL-osa asjakohaste osade tundmist;

▼B

c) 

tõendab punkti FCL.055 kohast keeleoskust;

▼M3

d) 

vastab järgmises tabelis esitatud nõuetele:



Riiklik luba

Kogemused (lennutundide arv kokku)

Muud nõuded

FCL-osa kohane asendusluba ja tingimused (vajaduse korral)

Tingimuste tühistamine

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

 

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Puuduvad

Kopteri liinipiloodi luba ja instrumentaallennupädevusmärge

Ei kohaldata

a)

Kopteri liinipiloodi luba, kopteri instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Puuduvad

Kopteri liinipiloodi luba

 

b)

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi mitmepiloodikopteritel

Puuduvad

Kopteri liinipiloodi luba ja instrumentaallennupädevusmärge, tüübipädevusmärge kehtib ainult teise piloodi õiguste kohta

Tõendada kaptenina tegutsemise oskust FCL-osa 9. liite kohaselt

c)

Kopteri liinipiloodi luba, kopteri instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 mitmepiloodikopteritel

Puuduvad

Kopteri liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge kehtib ainult teise piloodi õiguste kohta

Tõendada kaptenina tegutsemise oskust FCL-osa 9. liite kohaselt

d)

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv kopteri instrumentaallennupädevusmärge

> 500 mitmepiloodikopteritel

Tõendada lendude planeerimise ja sooritamisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.515 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt c

Vt punkti 5 alapunkt c

e)

Kopteri liinipiloodi luba, kopteri instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 500 mitmepiloodikopteritel

Vt punkti 3 alapunkt e

Vt punkti 4 alapunkt d

Vt punkti 5 alapunkt d

f)

Ametipiloodiluba/ kopteri instrumentaallennupädevusmärge ja loa välja andnud liikmesriigis läbitud ICAO kopteri liinipiloodi loa teooriatest

 

i)  Tõendada lendude planeerimise ja sooritamisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

ii)  Täita punkti FCL.720.H alapunkti b ülejäänud nõuded

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennu pädevus koos liinikopteripiloodiloa teooriaosa arvestamisega, kui ICAO kopteri liinipiloodiloa teooriatest hinnatakse FCL-osas sätestatud liinipiloodiloa tasemele vastavaks

Ei kohaldata

g)

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi mitmepiloodikopteritel

i)  Sooritada loa välja andnud liikmesriigis (*1) FCL-osa kohane kopteri liinipiloodiloa teooriaeksam;

ii)  Täita punkti FCL.720.H alapunkti b ülejäänud nõuded

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge koos FCL-osa kohase kopteri liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

h)

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

Puuduvad

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge, mis kehtib ainult ühepiloodikopterite kohta

Omandada FCL-osa kohane mitmepiloodi-tüübipädevusmärge

i)

Ametipiloodi luba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

Tõendada lendude planeerimise ja sooritamisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt i

j)

Kopteri ametipiloodi luba

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

öölennupädevusmärge

Kopteri ametipiloodi luba, tüübipädevusmärge kehtib ainult ühepiloodikopterite kohta

k)

Kopteri ametipiloodi luba

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

Öölennupädevusmärge, tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt k

l)

Kopteri ametipiloodi luba öölennupädevusmärketa

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

 

Vt punkti 4 alapunkt k, kehtib ainult päevaste visuaallendude kohta

Omandada FCL-osa kohane mitmepiloodi-tüübipädevus- ja öölennupädevusmärge

m)

Kopteri ametipiloodi luba öölennupädevusmärketa

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodikopteritel

Tõendada lendude planeerimise ja sooritamisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt k, kehtib ainult päevaste visuaallendude kohta

n)

Erapiloodiluba / kopteri instrumentaallennupädevusmärge

≥ 75 lennutundi instrumentaallennureeglite kohaselt

 

Erapiloodiluba / kopteri instrumentaallennupädevus (instrumentaallennupädevusmärge kehib ainult erapiloodiloa kohta)

Tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

o)

Kopteri erapiloodi luba

≥ 75 lennutundi kopteritel

Tõendada raadionavigatsioonivahendite kasutamise oskust

Kopteri erapiloodi luba

 

p)

(*1)   Ametipiloodiloa (CPL) omanikud, kellel on mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärge, ei pea olema sooritanud liinikopteripiloodi loa teooriaeksamit, kuni nad jätkavad sama tüüpi kopterite käitamist, kuid FCL-osa kohase loa väljaandmisel liinikopteripiloodi loa teooriaosa nende puhul ei arvestata. Kui nad soovivad muud mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärget, peavad nad täitma eespool esitatud tabeli 3. veeru punkti h alapunkti i nõuded.

▼B

2.    Instruktoritunnistused

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud instruktoritunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:



Riiklik tunnistus või õigused

Kogemus

Muud nõuded

Asendustunnistus

(1)

(2)

(3)

(4)

Kopteri lennuinstruktor / kopteri instrumentaallennupädevuse instruktor / kopteri tüübipädevuse instruktor

Vastavalt asjaomase tunnistuse FCL osa nõuetele

 

Kopteri lennuinstruktor / kopteri instrumentaallennupädevuse instruktor / kopteri tüübipädevuse instruktor*

Tunnistuse kehtivuse pikendamisel tuleb täita FCL osas sätestatud asjakohased nõuded.

3.    lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui selle omanik vastab järgmistele nõuetele:



Riiklik tunnistus

Kogemus

Muud nõuded

Asendustunnistus

(1)

(2)

(3)

(4)

Kopteri lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

> 1 000 lennutundi mitmepiloodikopteri piloodina

i)  Peab omama või olema omanud vähemalt liikmesriigis välja antud ametipiloodiluba, teise piloodi luba või liinipiloodiluba;

ii)  peab olema läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad, sealhulgas lennumeeskonna koostööd käsitlevad osad.

Kopteri lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

Kopteri lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

kolm aastat hiljutist kogemust lennutreeningseadme algõppe instruktorina

Peab olema läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad, sealhulgas lennumeeskonna koostööd käsitlevad osad.

Kopteri lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor

Tunnistuse kehtivuse pikendamisel tuleb täita FCL osas sätestatud asjakohased nõuded.

4.    lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistus

Liikmesriigi õigusaktide kohaselt välja antud lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistus muudetakse FCL osa kohaseks tunnistuseks, kui taotleja vastab järgnevas tabelis esitatud nõuetele.



Riiklik tunnistus

Kogemus

Muud nõuded

Asendustunnistus

(1)

(2)

(3)

(4)

Kopteri lennutreeningseadme algõppe instruktor

> 500 lennutundi ühepiloodikopteri piloodina

i)  Peab omama või olema omanud liikmesriigis välja antud piloodiluba;

ii)  peab olema sooritanud lennutreeningseadmel kavandatavale õppele vastava FCL osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli

Kopteri lennutreeningseadme algõppe instruktor

Kopteri lennutreeningseadme algõppe instruktor

kolm aastat hiljutist kogemust lennutreeningseadme algõppe instruktorina

Peab olema sooritanud lennutreeningseadmel kavandatavale õppele vastava FCL osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli

Kopteri lennutreeningseadme algõppe instruktor

Tunnistuse kehtivuse pikendamisel tuleb täita FCL osas sätestatud asjakohased nõuded.



III LISA

KOLMANDATE RIIKIDE POOLT VÕI NIMEL VÄLJA ANTUD LUBADE TUNNUSTAMISE NÕUDED

▼C1

A.   LUBADE TUNNUSTAMINE

▼B

Üldist

▼M3

1. Liikmesriigi pädev asutus võib tunnustada kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiluba.

Selleks peab piloot esitama taotluse oma elu- või asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Kui piloot ei ela liikmesriigi territooriumil, peab ta esitama taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tema tööandjaks oleva või saava lennuettevõtja peamine tegevuskoht, või selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus õhusõiduk, millel ta lendab või kavatseb lennata, on registreeritud.

▼B

2.  ►C1  Loa tunnustamise periood võib olla kuni üks aasta, kui põhiluba sel ajavahemikul kehtib.

Luba tunnustanud pädev asutus võib seda tähtaega üksnes ühe korra pikendada, kui piloot loa tunnustamise perioodil taotleb koolitust või läbib koolituse, mis on vajalik FCL osa kohase loa väljaandmiseks. Pikendus kehtib ajavahemikul, mis kulub FCL osa kohase loa väljaandmiseks. ◄

Liikmesriigi poolt tunnustatud loa omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima FCL osa nõudeid.

Piloodiload äriliseks lennutranspordiks ja muuks äriliseks tegevuseks

3. Ärilises lennutranspordis ja muus ärilises lennutegevuses kasutatavate piloodilubade omanikud peavad täitma järgmised nõuded:

▼C1

a) 

täitma asjaomase loa õigustega seotud FCL osa nõuded tüübi- või klassipädevusmärke kehtivuse pikendamiseks lennueksamina;

▼M3

b) 

tõendama, et nad on omandanud lennutegevusnõuete ja FCL-osa asjaomastes osades nimetatud oskused;

c) 

tõendama, et nad on omandanud punkti FCL.055 kohase keeleoskuse;

▼B

d) 

omama kehtivat 1. klassi tervisetõendit, mis on välja antud vastavalt tervisenõudeid käsitlevale osale;

▼M3

e) 

lennukite puhul vastama järgmises tabelis kogemuste kohta esitatud nõuetele.



Luba

Kogemused (lennutundide arv kokku)

Õigused

 

(1)

(2)

(3)

 

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 lennutundi kaptenina mitmepiloodilennukitel

Äriline lennutransport, mitmepiloodilennukite kapten

a)

Lennuki liinipiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba / instrumentaallennupädevusmärge (*1)

> 1 500 tundi kapteni või teise piloodina mitmepiloodilennukitel vastavalt lennutegevusnõuetele

Äriline lennutransport, mitmepiloodilennukite teine piloot

b)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kaptenina ärilises lennutranspordis pärast instrumentaallennupädevusmärke saamist

Äriline lennutransport, ühepiloodilennukite kapten

c)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kapteni või teise piloodina ühepiloodilennukitel vastavalt lennutegevusnõuetele

Äriline lennutransport, ühepiloodilennukite teine piloot vastavalt lennutegevusnõuetele

d)

Lennuki liinipiloodi luba, lennuki ametipiloodi luba / instrumentaallennupädevusmärge, lennuki ametipiloodi luba

> 700 lennutundi lennukitel, v.a fikseeritava jõuseadmega mootorpurilennukid, sealhulgas 200 tundi rollis, mille tunnustamist taotletakse, ning 50 tundi selles rollis viimase 12 kuu jooksul

Õigus tegutseda lennukitel muus lennutegevuse valdkonnas kui äriline lennutransport

e)

Lennuki ametipiloodi luba

> 1 500 lennutundi kaptenina ärilises lennutranspordis, sh 500 tundi vesilennukil

Äriline lennutransport, ühepiloodilennukite kapten

f)

(*1)   Mitmepiloodilennukite ametipiloodi loa / instrumentaallennupädevusmärke omanikud peavad tunnustamiseks olema tõendanud liinilennukipiloodi loa väljaandmiseks nõutavate teadmiste olemasolu ICAO tasemel.

▼M4

f) 

kopterite puhul vastama alljärgnevas tabelis kogemuste kohta esitatud nõuetele:



Luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Õigused

 

(1)

(2)

(3)

 

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaal- ja instrumentaallendudel

a)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaallendudel

b)

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaal- ja instrumentaallendudel

c)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaallendudel

d)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (*1)

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot

e)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (*1)

> 1 000 lennutundi kaptenina ärilises lennutranspordis pärast instrumentaallennupädevusmärke saamist

Äriline lennutransport, ühepiloodikopterite kapten

f)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigustega või ilma, kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, kopteri ametipiloodi luba

> 700 lennutundi kopteritel, v.a CS-27/29 kohase või sellega samaväärse sertifikaadiga kopterid, sealhulgas 200 tundi rollis, mille tunnustamist taotletakse, ning 50 tundi selles rollis viimase 12 kuu jooksul

Õigus tegutseda kopteritel muus lennutegevuse valdkonnas kui äriline lennutransport

g)

(*1)   Mitmepiloodikopterite ametipiloodi loa/instrumentaallennupädevusmärke omanikud peavad tunnustamiseks olema tõendanud liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate teadmiste olemasolu ICAO tasemel.

▼B

Instrumentaallennupädevusmärkega piloodiload mitteäriliseks tegevuseks

4. Instrumentaallennupädevusmärkega erapiloodiloa puhul või instrumentaalpädevusmärkega ametipiloodi- või liinipiloodiloa puhul peavad need piloodiloa omanikud, kes kavatsevad kasutada vaid erapiloodiõigusi, vastama järgmistele nõuetele:

a) 

sooritama instrumentaallennupädevuse lennueksami ning asjaomase loa õigustega seotud tüübi- või klassipädevuste lennueksamid vastavalt FCL osa 7. ja 9. liitele;

b) 

tõendama, et nad on omandanud lennundusõiguse, lennunduse ilmakoodide, instrumentaallendude planeerimise ja sooritamise ning inimvõimetega seotud asjaomased teadmised;

▼M3

c) 

tõendama, et nad on omandanud punkti FCL.055 kohase keeleoskuse;

▼B

d) 

omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kehtivat 2. klassi tervisetõendit;

▼M3

e) 

omama vähemalt 100 tundi instrumentaallennukogemust kaptenina vastavas õhusõidukiliigis.

▼B

Instrumentaallennupädevuseta piloodiload mitteäriliseks tegevuseks

5. Instrumentaallennupädevusmärketa erapiloodiloa, ametipiloodi- või liinipiloodiloa puhul peavad need piloodiloa omanikud, kes kavatsevad kasutada vaid erapiloodi õigusi, vastama järgmistele nõuetele:

a) 

tõendama, et nad on omandanud lennundusõiguse ja inimvõimetega seotud teadmised;

b) 

sooritama FCL osa kohase erapiloodiloa lennueksami;

c) 

täitma asjaomase loa õigustega seotud FCL osa nõuded tüübi- või klassipädevusmärke väljaandmiseks;

d) 

omama vähemalt Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud kehtivat 2. klassi tervisetõendit;

e) 

tõendama, et nad on omandanud punkti FCL.055 kohase keeleoskuse;

f) 

►C1  omama vähemalt 100 tundi piloodina lendamise kogemust vastavas õhusõidukiliigis. ◄

Piloodilubade valideerimine tähtajalisteks eriülesanneteks

6. Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, võivad liikmesriigid tootja lendude puhul valideerida Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt kolmanda riigi poolt välja antud loa kuni 12 kuuks, et võimaldada tähtajaliste eriülesannete täitmist, näiteks lennuõpet esmasel kasutuselevõtul, esitlusi, üle- või katselende, kui taotleja vastab järgmistele nõuetele:

a) 

taotleja omab nõuetekohast luba ja tervisetõendit ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohaseid pädevusmärkeid või kvalifikatsioone;

▼M4

b) 

töötab otseselt või kaudselt õhusõidukitootja või lennuameti heaks.

▼B

Sel juhul kehtivad loaomaniku õigused ainult lennuõppe ja eksamitega tüübipädevusmärgete esmase väljaandmise, ettevõtja pilootide esmaste liinilendude järelevalve, ülelendude, esmaste liinilendude, lennuesitluste ja katselendude kohta.

▼M4

7. Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid võistluslendude või piiratud kestusega demonstratsioonlendude puhul aktsepteerida kolmanda riigi poolt välja antud luba, mis võimaldab selle omanikul teostada erapiloodi loa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa kohaseid õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

võistlus- või demonstratsioonlendude korraldaja esitab enne üritust pädevale asutusele piisavad tõendid selle kohta, mil viisil tagatakse, et piloot tutvub asjakohase ohutusteabega ja juhib kõiki asjaomaste lendudega seotud riske ja

b) 

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid;

8. Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid aktsepteerida erapiloodi luba, purilennuki piloodi luba või õhupalli piloodi luba, mille kolmandad riigid on Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja andnud teatavate mitteäriliste ülesannete täitmiseks maksimaalselt 28 päevaks kalendriaasta kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) 

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid ja

b) 

taotleja on enne piiratud kestusega eriülesannete täitma asumist sooritanud vähemalt ühe aklimatiseerimislennu kvalifitseeritud kontrollipiloodiga.

▼B

B.   LUBADE KONVERTEERIMINE

▼M3

1. Kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa ning ameti- või liinipiloodiloa võib liikmesriigi pädev asutus muuta FCL-osa kohaseks ühe piloodiga õhusõiduki klassi- või tüübipädevusmärkega erapiloodiloaks, õhupalli piloodi loaks või purilennuki piloodi loaks.

▼B

2. Loaomanik peab täitma järgmised vastava õhusõidukiliigi suhtes kohaldatavad miinimumnõuded:

a) 

sooritama kirjaliku eksami lennundusõiguse ja inimvõimete valdkonnas;

b) 

sooritama FCL osa kohase erapiloodiloa, ►C1  õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa ◄ lennueksami;

c) 

täitma H alajao kohased vastava klassi- või tüübipädevusmärke väljaandmise nõuded;

d) 

omama vähemalt 2. klassi tervisetõendit, mis on välja antud vastavalt tervisenõuete osale;

e) 

tõendama, et ta on omandanud punkti FCL.055 kohase keeleoskuse;

f) 

olema piloodina lennanud vähemalt 100 lennutundi.

C.   KLASSI- JA TÜÜBIPÄDEVUSMÄRGETE TUNNUSTAMINE

1. Kolmanda riigi poolt välja antud loas sisalduva klassi- või tüübipädevuse võib märkida FCL osa kohasele loale, kui taotleja:

a) 

omab FCL osa kohaselt vastava tüübi- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutavat kogemust ja vastab asjaomasele eeltingimustele;

b) 

sooritab FCL osa kohaselt vastava tüübi- või klassipädevusmärke väljaandmiseks nõutava lennueksami;

c) 

tegeleb praegu lennundusega;

d) 

on kogunud vähemalt:

i) 

lennukite klassipädevusmärke puhul 100 tundi lennukogemust piloodina asjaomases lennukiklassis;

ii) 

lennukite tüübipädevusmärke puhul 500 tundi lennukogemust piloodina asjaomasel lennukitüübil;

iii) 

ühe mootoriga ja kuni 3 175 kg maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kopterite puhul 100 tundi lennukogemust piloodina asjaomasel kopteritüübil;

iv) 

kõikide muude kopterite puhul 350 tundi lennukogemust piloodina asjaomases kopteriklassis.



IV LISA

[MEDITSIINI OSA]

▼M9

A-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

1. JAGU

Üldist

MED.A.001    Pädev asutus

Käesoleva lisa (MED-osa) tähenduses on pädev asutus:

a) 

lennundusmeditsiinikeskuste puhul:

1) 

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusmeditsiinikeskuse peamine tegevuskoht;

2) 

amet, kui lennundusmeditsiinikeskuse asukoht on kolmandas riigis;

b) 

lennundusarstide puhul:

1) 

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusarsti peamine tegevuskoht;

2) 

selle liikmesriigi määratud asutus, kellelt lennundusarst taotleb lennundusarsti tunnistuse väljaandmist, kui lennundusarsti peamine tegevuskoht asub kolmandas riigis;

c) 

üldarstide puhul selle liikmesriigi määratud asutus, keda üldarst on oma tegevusest teavitanud;

d) 

salongipersonali terviseseisundit hindavate töötervishoiuarstide puhul selle liikmesriigi määratud asutus, keda töötervishoiuarst on oma tegevusest teavitanud.

MED.A.005    Kohaldamisala

Käesoleva lisaga (MED-osa) nähakse ette nõuded seoses järgmisega:

a) 

piloodiloaga või piloodiõpilase loaga kaasnevate õiguste kasutamiseks nõutava tervisetõendi väljaandmine ning selle kehtivus, kehtivuse pikendamine ja taastamine;

b) 

salongipersonali terviseseisund;

c) 

lennundusarsti tunnistuste väljaandmine;

d) 

üldarstide ja töötervishoiuarstide kvalifikatsioon.

MED.A.010    Mõisted

Käesolevas lisas (MED-osa) kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„piirang” – tervisetõendile või salongipersonali tervisearuandesse märgitud tingimus, mida tuleb täita piloodiloa või salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste kasutamisel;

—

„lennundusmeditsiiniline läbivaatus” – vaatlus, palpatsioon, perkussioon, auskultatsioon vm terviseuuringu viis, mida kasutatakse selle kindlakstegemiseks, kas isiku terviseseisund sobib loaga kaasnevate õiguste kasutamiseks või salongipersonali ohutusalaste tööülesannete täitmiseks;

—

„lennundusmeditsiiniline hindamine” – taotleja terviseseisundit käsitlev otsus, mis põhineb taotleja hindamisel vastavalt käesolevale lisale (MED-osa) ning kliinilise näidustuse korral lisaläbivaatustel ja meditsiinilistel analüüsidel;

—

„raske” või „oluline” – terviseprobleemi selline raskusaste, mis ei võimalda ohutult kasutada loaga kaasnevaid õigusi või täita salongipersonali ohutusalaseid tööülesandeid;

—

„taotleja” – isik, kes taotleb tervisetõendit või kellel see on olemas ja kes on läbimas lennundusmeditsiinilist hindamist, mille eesmärk on kindlaks teha, kas ta sobib kasutama loaga kaasnevaid õigusi või täitma salongipersonali ohutusalaseid tööülesandeid;

—

„terviseandmed” – andmed varasemate haiguste, vigastuste, ravi või muude meditsiiniliste asjaolude kohta, sealhulgas negatiivsed hindamistulemused või tervisetõendi piirangud, mis võivad olla taotleja terviseseisundi ja lennundusalase sobivuse seisukohalt asjakohased;

—

„piloodilube väljaandev asutus” – liikmesriigi pädev asutus, kes andis välja piloodiloa või kellele isik esitab piloodiloa väljaandmise taotluse, või kui isik ei ole veel piloodiloa taotlust esitanud, siis I lisa (FCL-osa) punkti FCL.001 alusel kindlaks määratud pädev asutus;

—

„ohutu värvitaju” – taotleja võime vabalt eristada lennuliikluses kasutatavaid värve ja õigesti tuvastada lennunduses kasutatavad värvilised tuled;

—

„terviseuuringud” – taotlejal patoloogilise seisundi võimalikkuse hindamine läbivaatuse ja analüüside abil, et veenduda terviseprobleemi olemasolus või selle puudumises;

—

„akrediteeritud meditsiiniline otsus” – otsus, mille piloodilube väljaandva asutuse tunnustatud ekspert või eksperdid on teinud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal konkreetse juhtumi kohta, konsulteerides vajaduse korral lennutegevuse eksperdi või muude ekspertidega, ning mille puhul võib olla asjakohane koostada tegevusriskide analüüs;

—

„ainete kuritarvitamine” –

lennupersonal kasutab üht või mitut psühhoaktiivset ainet nii, et see:

a) 

kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või

b) 

põhjustab tööalase, sotsiaalse, vaimse või kehalise probleemi või häire või suurendab selliseid probleeme või häireid;

—

„psühhoaktiivne aine” – alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

—

„refraktsioonihäire” – standardmeetodite abil mõõdetud kõrvalekalle emmetroopiast (dioptrites) kõige ametroopsemal meridiaanil.

MED.A.015    Arstisaladus

Kõik lennundusmeditsiinilise läbivaatuse, hindamise ja tervisetõendite väljaandmisega seotud isikud peavad kogu aeg hoidma arstisaladust.

MED.A.020    Terviseseisundi halvenemine

a) 

Piloodiloa omanik ei kasuta oma loa ja sellega seotud pädevusmärgete või tervisetõendiga kaasnevaid õigusi ning piloodiõpilane ei lenda üksinda, kui ta:

1) 

on teadlik oma terviseseisundi halvenemisest, mille tagajärjel ta ei pruugi suuta asjaomaseid õigusi ohutult kasutada;

2) 

kasutab mõnd retsepti- või käsimüügiravimit, mis tõenäoliselt takistab tema piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist;

3) 

saab mis tahes meditsiinilist, kirurgilist või muud ravi, mis tõenäoliselt mõjutab asjaomase loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

b) 

Peale selle küsib tervisetõendi omanik viivitamata enne asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamist lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskuselt, lennundusarstilt või üldarstilt (vastavalt asjaoludele), kui:

1) 

talle on tehtud kirurgiline operatsioon või invasiivne protseduur;

2) 

ta on hakanud regulaarselt kasutama mõnd ravimit;

3) 

ta on saanud raske kehavigastuse, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;

4) 

ta on põdenud rasket haigust, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;

5) 

ta on rase;

6) 

ta on võetud haiglasse või kliinikusse statsionaarsele ravile;

7) 

ta vajab esimest korda korrigeerivaid läätsi.

c) 

Alapunktis b nimetatud juhtudel:

1) 

küsib klassi 1 või 2 tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskuselt või lennundusarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst hindab siis tema terviseseisundit ja otsustab, kas isik võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist;

2) 

küsib kergõhusõidukipiloodiloaga seotud tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskusest, lennundusarstilt või tervisetõendile alla kirjutanud üldarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst hindab seejärel tema terviseseisundit ja otsustab, kas ta võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist.

d) 

Salongipersonali liige ei tohi täita oma tööülesandeid õhusõiduki pardal ega (kui see on asjakohane) kasutada oma salongipersonali tunnistusega kaasnevaid õigusi, kui ta on teadlik oma terviseseisundi sellisest halvenemisest, mille tagajärjel ta ei pruugi suuta täita oma ohutusalaseid tööülesandeid ja -kohustusi.

e) 

Peale selle peab salongipersonali liige küsima alapunkti b alapunktides 1–5 nimetatud terviseprobleemide korral viivitamata nõu vastavalt asjaoludele kas lennundusarstilt, lennundusmeditsiinikeskusest või töötervishoiuarstilt. Lennundusarst, lennundusmeditsiinikeskus või töötervishoiuarst hindab seejärel salongipersonali liikme terviseseisundit ja otsustab, kas isik on sobiv jätkama oma ohutusalaste tööülesannete täitmist.

MED.A.025    Lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti, üldarsti ja töötervishoiuarsti kohustused

a) 

Käesoleva lisa (MED-osa) nõuete kohase lennundusmeditsiinilise hindamise ja läbivaatuse ajal peab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst ja töötervishoiuarst tegema järgmist:

1) 

tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;

2) 

teavitama taotlejat ebapiisavate, ebatäpsete või valede terviseandmete esitamise tagajärgedest;

3) 

teavitama piloodilube väljaandvat asutust või (salongipersonali tunnistuse omanike puhul) asjaomast pädevat asutust, kui taotleja esitab ebapiisavad, ebatäpsed või valed terviseandmed;

4) 

teavitama piloodilube väljaandvat asutust, kui taotleja võtab tervisetõendi taotlemise menetluse käigus taotluse tagasi.

b) 

Pärast lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise lõppu peab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst või töötervishoiuarst:

1) 

teatama taotlejale, kas ta on tunnistatud sobivaks või sobimatuks või kas ta suunatakse edasi vastavalt asjaoludele lennundusmeditsiinikeskusesse, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti või lennundusarsti juurde;

2) 

teavitama taotlejat kõikidest piirangutest, mis vastavalt asjaoludele võivad takistada lennutreeninguid või piloodiloa või salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste kasutamist;

3) 

kui taotleja on tunnistatud sobimatuks, teavitama teda õigusest taotleda otsuse läbivaatamist pädeva asutuse kehtestatud korras;

4) 

tervisetõendi taotleja puhul esitama piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstile viivitamata käsitsi või elektrooniliselt allkirjastatud aruande, mis sisaldab lennundusmeditsiiniliste läbivaatuste ja hindamiste üksikasjalikke tulemusi (nagu on nõutav asjaomase tervisetõendi klassi puhul) ning taotluse, läbivaatusvormi ja tervisetõendi koopiat;

5) 

teavitama taotlejat punktis MED.A.020 sätestatud kohustusest juhuks, kui tema terviseseisund peaks halvenema.

c) 

Kui käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt on nõutav konsulteerimine piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga, peavad lennundusmeditsiinikeskus ja lennundusarst järgima pädeva asutuse kehtestatud korda.

d) 

Lennundusmeditsiinikeskused, lennundusarstid, üldarstid ja töötervishoiuarstid säilitavad andmeid käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt korraldatud lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise üksikasjade ning tulemuste kohta vähemalt kümme aastat või kauem, kui nii on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides.

e) 

Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst, üldarst või töötervishoiuarst esitab pädeva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti nõudmise korral talle kõik lennundusmeditsiinilised andmed ja aruanded ning muu asjakohase teabe, kui see on vajalik:

1) 

tervisetõendi väljaandmiseks;

2) 

järelevalve tegemiseks.

f) 

Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusarstid sisestavad andmed Euroopa lennundusmeditsiini andmehoidlasse või ajakohastavad neid seal kooskõlas punkti ARA.MED.160 alapunktiga d.

2. JAGU

Tervisetõenditele esitatavad nõuded

MED.A.030    Tervisetõendid

a) 

Piloodiõpilane ei tohi teha soololendu, kui tal ei ole asjakohase loa saamiseks vajalikku tervisetõendit.

b) 

I lisa (FCL-osa) kohase loa taotlejal peab olema käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt välja antud tervisetõend, mis on kooskõlas taotletava loaga kaasnevatele õigustega.

c) 

Kasutades õigusi, mis kaasnevad:

1) 

kergõhusõidukipiloodi loaga (LAPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv LAPL-klassi tervisetõend;

2) 

erapiloodiloaga (PPL), purilennukipiloodiloaga (SPL) või õhupallipiloodiloaga (BPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

3) 

SPL- ja BPL-loaga, peab äriliste purilennuki- või õhupallilendudega tegeleval piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

4) 

ametipiloodiloaga (CPL), teise piloodi loaga (MPL) või liinipiloodiloaga (ATPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 1 tervisetõend.

d) 

Kui PPL- või LAPL-loale on lisatud öölennupädevusmärge, peab piloodiloa omanikul olema ohutu värvitaju.

e) 

Kui PPL-loale on lisatud instrumentaallennupädevusmärge või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, peab piloodiloa omanik läbima toonaudiomeetria katse, mis vastab klassi 1 tervisetõendi omanikelt nõutavale perioodilisusele ja standardile.

f) 

Loaomanikul võib olla ainult üks käesoleva lisa (MED-osa) kohaselt välja antud tervisetõend.

MED.A.035    Tervisetõendi taotlemine

a) 

Tervisetõendi taotlus koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

b) 

Tervisetõendi taotleja esitab lennundusmeditsiinikeskusele, lennundusarstile või üldarstile (vastavalt asjaoludele) järgmised dokumendid:

1) 

isikut tõendav dokument;

2) 

allkirjastatud kinnitus, mis sisaldab:

i) 

terviseandmete meditsiinilisi asjaolusid;

ii) 

teavet selle kohta, kas ta on varem tervisetõendit taotlenud või käinud tervisetõendi saamiseks lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel, ja kui on, siis kelle juures ja missuguse tulemusega;

iii) 

teavet selle kohta, kas ta on kunagi hinnatud sobimatuks või tema tervisetõendi kehtivus on olnud peatatud või tema tervisetõend on kehtetuks tunnistatud.

c) 

Kui taotleja taotleb tervisetõendi kehtivuse pikendamist või taastamist, esitab ta enne asjakohast lennundusmeditsiinilist läbivaatust lennundusmeditsiinikeskusele, lennundusarstile või üldarstile viimase tervisetõendi.

MED.A.040    Tervisetõendite väljaandmine, nende kehtivuse pikendamine ja taastamine

a) 

Tervisetõend antakse välja, selle kehtivust pikendatakse või see taastatakse üksnes siis, kui on läbitud nõutavad lennundusmeditsiinilised läbivaatused ja hindamised ning taotleja on tunnistatud sobivaks.

b) 

Esmane väljaandmine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

3) 

LAPL-klassi tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. Selle võib välja anda ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.

c) 

Kehtivuse pikendamine ja taastamine

1) 

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

2) 

LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust võib pikendada või selle taastada ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.

d) 

Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst annab tervisetõendi välja, pikendab selle kehtivust või taastab selle üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) 

taotleja on esitanud talle oma täielikud terviseandmed ning lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti nõudmise korral taotleja arsti või muu eriarsti tehtud arstlike läbivaatuste ja analüüside tulemused;

2) 

lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst on arstliku läbivaatuse ja analüüside põhjal teinud asjaomase tervisetõendi jaoks nõutava lennundusmeditsiinilise hindamise, et veenduda, kas, taotleja vastab kõigile käesolevas lisas (MED-osa) sätestatud asjakohastele nõuetele.

e) 

Kliiniliste või epidemioloogiliste näidustuste korral võib lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või (edasisaatmise korral) piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst nõuda, et taotleja läbiks enne tervisetõendi väljaandmist, selle kehtivuse pikendamist või taastamist täiendava arstliku läbivaatuse ja lisauuringud.

f) 

Piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst võib pärast tervisetõendi väljaandmist anda vajaduse korral välja ka selle duplikaadi.

MED.A.045    Tervisetõendite kehtivus ning nende kehtivuse pikendamine ja taastamine

a) 

Kehtivus

1) 

Klassi 1 tervisetõend kehtib 12 kuud.

2) 

Erandina alapunktist 1 on klassi 1 tervisetõendi kehtivusaeg kuus kuud sellisel piloodiloa omanikul, kes:

i) 

tegeleb ärilise reisijateveo-lennutranspordiga ühe piloodiga õhusõidukil ja on vähemalt 40-aastane;

ii) 

on vähemalt 60-aastane.

3) 

Klassi 2 tervisetõend kehtib järgmiselt:

i) 

60 kuud, kui piloodiloa omanik on noorem kui 40 aastat. Enne piloodiloa omaniku 40-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 42-aastaseks;

ii) 

24 kuud, kui piloodiloa omanik on 40–50-aastane. Enne piloodiloa omaniku 50-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 51-aastaseks;

iii) 

12 kuud, kui piloodiloa omanik on vanem kui 50 aastat.

4) 

LAPL-klassi tervisetõend kehtib järgmiselt:

i) 

60 kuud, kui piloodiloa omanik on noorem kui 40 aastat. Enne piloodiloa omaniku 40-aastaseks saamist välja antud tervisetõend kaotab kehtivuse, kui loaomanik saab 42-aastaseks;

ii) 

24 kuud, kui piloodiloa omanik on vanem kui 40 aastat.

5) 

Tervisetõendi kehtivusperioodi (sh sellega seotud läbivaatus või eriuuringud) arvutatakse esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral alates lennundusmeditsiinilise läbivaatuse kuupäevast ning kehtivuse pikendamise korral alates eelmise tervisetõendi kehtivusaja lõppemisest.

b) 

Kehtivuse pikendamine

Tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks võib lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise teha kuni 45 päeva enne tervisetõendi kehtivusaja lõppu.

c) 

Kehtivuse taastamine

1) 

Kui tervisetõendi omanik ei vasta alapunkti b nõuetele, on tervisetõendi kehtivuse taastamiseks vaja uut läbivaatust ja hindamist.

2) 

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi korral:

i) 

kui tervisetõend kaotas kehtivuse vähem kui kaks aastat tagasi, tehakse tavapärane pikendamiseks vajalik lennundusmeditsiiniline läbivaatus;

ii) 

kui tervisetõend kaotas kehtivuse enam kui kaks ja vähem kui viis aastat tagasi, teeb lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst pärast taotleja lennundusmeditsiiniliste terviseandmete hindamist üksnes tervisetõendi kehtivuse taastamiseks vajaliku lennundusmeditsiinilise läbivaatuse;

iii) 

kui tervisetõend kaotas kehtivuse enam kui viis aastat tagasi, kohaldatakse esmaseks väljaandmiseks vajaliku lennundusmeditsiinilise läbivaatuse nõudeid ja hindamise aluseks on kehtivuse pikendamise nõuded.

3) 

LAPL-klassi tervisetõendi korral hindab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst taotleja varasemaid terviseandmeid ning teeb lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 kohaselt.

MED.A.046    Tervisetõendi kehtivuse peatamine või selle kehtetuks tunnistamine

a) 

Tervisetõendi kehtivuse võib peatada või tervisetõendi kehtetuks tunnistada piloodilube väljaandev asutus.

b) 

Tervisetõendi kehtivuse peatamise korral peab tervisetõendi omanik selle piloodilube väljaandva asutuse nõudmise korral tagastama.

c) 

Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise korral peab omanik selle piloodilube väljaandvale asutusele viivitamata tagastama.

MED.A.050    Edasisaatmine

a) 

Kui klassi 1 või klassi 2 tervisetõendi taotleja saadetakse punkti MED.B.001 kohaselt edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, edastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst asjakohased arstlikud dokumendid piloodilube väljaandvale asutusele.

b) 

Kui LAPL-klassi tervisetõendi taotleja saadetakse alapunkti MED.B.001 kohaselt edasi lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde, edastab üldarst asjakohased arstlikud dokumendid lennundusmeditsiini keskusele või lennundusarstile.

B-ALAJAGU

NÕUDED PILOOTIDE TERVISETÕENDITE KOHTA

1. JAGU

Üldist

MED.B.001    Tervisetõendite suhtes kohaldatavad piirangud

a) 

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendite suhtes kohaldatavad piirangud

1) 

Kui taotleja ei vasta täielikult asjaomase klassi tervisetõendi nõuetele, kuid tõenäoliselt ei ohusta see loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist, teeb lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst järgmist:

i) 

klassi 1 tervisetõendi taotleja puhul annab taotleja sobivuse üle otsustamise edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstile, nagu on märgitud käesolevas alajaos;

ii) 

kui käesolevas alajaos ei ole ette nähtud edasisaatmist piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, hindab, kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi;

iii) 

klassi 2 tervisetõendi taotleja puhul hindab piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides (käesolevas alajaos kirjeldatud viisil), kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi.

2) 

Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst võib sama(de) piirangu(te)ga tervisetõendi kehtivust pikendada või selle kehtivuse taastada, ilma taotlejat piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde edasi saatmata ja temaga konsulteerimata.

b) 

LAPL-klassi tervisetõendite piirangud

1) 

Kui üldarst otsustab pärast LAPL-klassi tervisetõendi taotleja terviseandmete nõuetekohast läbivaatamist, et taotleja ei vasta täielikult terviseseisundi nõuetele, saadab ta taotleja edasi lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde, välja arvatud siis, kui taotleja suhtes tuleb kohaldada üksnes korrigeerivate läätsede kasutamise või tervisetõendi kehtivusajaga seotud piirangut.

2) 

Kui LAPL-klassi tervisetõendi taotleja on alapunkti 1 kohaselt edasi saadetud, hindab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst (võttes nõuetekohaselt arvesse alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 sätteid), kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst peab alati kaaluma, kas on vaja piirata piloodi õigust vedada reisijaid (OPL-piirang).

3) 

Üldarst võib sama piiranguga LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendada või selle taastada ilma taotlejat lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde edasi saatmata.

c) 

Piirangu vajalikkuse hindamisel pööratakse erilist tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1) 

kas akrediteeritud meditsiinilises otsuses on erandjuhul märgitud, et kuigi taotleja ei vasta mõnele numbrilisele või muule nõudele, ei ohusta taotletava piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamine tõenäoliselt lennuohutust;

2) 

millised on taotleja võimed, oskused ja kogemused seoses sooritatava tegevusega.

d) 

Tegevuspiirangute koodid

1) 

Teise piloodina või teise piloodiga lendamist käsitlev piirang (OML-piirang, ainult klassi 1 tervisetõendi puhul)

i) 

Kui CPL-, ATPL- või MPL-loa omanik ei vasta täielikult klassi 1 tervisetõendi nõuetele ning on edasi saadetud piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, hindab lennundusmeditsiini ekspertarst, kas tervisetõendi võib välja anda OML-piiranguga, mille kohaselt õhusõidukit võib juhtida üksnes teise piloodina või koos vastavalt kvalifitseeritud teise piloodiga.

ii) 

OML-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes mitmepiloodilendudel, kui teine piloot on täielikult kvalifitseeritud käitama asjaomast õhusõidukitüüpi ja -klassi, tal puudub OML-piirang ja ta on noorem kui 60 aastat.

iii) 

OML-piirangu märgib klassi 1 tervisetõendile ja kõrvaldab sealt ainult piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst.

2) 

Ohutuspiloodiga lendamist käsitlev piirang (OSL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)

i) 

OSL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui pardal on teine piloot, kes on täielikult kvalifitseeritud tegutsema asjaomast klassi ja tüüpi õhusõiduki kaptenina, õhusõidukisse on paigaldatud dubleeritud juhtimisseadmed ning teine piloot on piloodiistmel juhtimisseadmete juures.

ii) 

OSL-piirangu võib klassi 2 tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

iii) 

OSL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

3) 

Reisijateveo piirang (OPL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)

i) 

OPL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui pardal ei ole reisijaid.

ii) 

OPL-piirangu võib klassi 2 tervisetõenditele kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus/lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

iii) 

OPL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

4) 

Piloodina tegutsemise piirang (ORL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi õigused)

i) 

ORL-piiranguga tervisetõendi omanik võib õhusõidukit käitada üksnes siis, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:

A) 

pardal on teine piloot, kes on täielikult kvalifitseeritud tegutsema asjaomast klassi ja tüüpi õhusõiduki kaptenina, õhusõidukisse on paigaldatud dubleeritud juhtimisseadmed ja teine piloot on piloodiistmel juhtimisseadmete juures;

B) 

õhusõiduki pardal ei ole reisijaid.

ii) 

ORL-piirangu võib klassi 2 tervisetõenditele kanda ja sealt eemaldada kas piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst või lennundusmeditsiinikeskus/lennundusarst pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

iii) 

ORL-piirangu võib LAPL-klassi tervisetõendile kanda ja sealt eemaldada piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiini keskus või lennundusarst.

5) 

Eripiirang (SSL-piirang)

Kui tervisetõendile kantakse SSL-piirang, tuleb lisada selle kirjeldus.

e) 

Piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst võib lennuohutuse tagamiseks seada tervisetõendi omanikule ka muid piiranguid.

f) 

Tervisetõendile märgitakse kõik selle omanikule seatud piirangud.

MED.B.005    Üldised tervisenõuded

Tervisetõendi taotlejaid hinnatakse kooskõlas 2. ja 3. jaos sätestatud tervisenõuetega.

Peale selle tunnistatakse isik sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem, millega kaasneb teatav talituslik häire, mis tõenäoliselt takistab isiku piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist või mis võib ta muuta ootamatult võimetuks neid õigusi kasutama:

a) 

kaasasündinud või hiljem tekkinud häire;

b) 

aktiivne, latentne, äge või krooniline haigus või puue;

c) 

haav, vigastus või operatsioonitüsistus;

d) 

manustatud terapeutilise, diagnostilise või profülaktilise retsepti- või käsimüügiravimi mõju või kõrvalmõju.

2. JAGU

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendite tervisenõuded

MED.B.010    Südame-veresoonkond

a) 

Läbivaatus

1) 

Tehakse tavaline 12 lülitusega rahuoleku-EKG ja aruanne kliinilistel näidustustel ning järgmistel juhtudel:

i) 

klassi 1 tervisetõendi jaoks esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel; alla 30-aastastel iga viie aasta järel, 30–39-aastastel iga kahe aasta järel, 40–49-aastastel igal aastal ning vähemalt 50-aastastel tervisetõendi kehtivuse iga pikendamise või taastamise korral;

ii) 

klassi 2 tervisetõendi jaoks esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel, esimesel läbivaatusel pärast taotleja 40-aastaseks saamist, esimesel läbivaatusel pärast taotleja 50-aastaseks saamist ja hiljem iga kahe aasta järel.

2) 

Kliinilistel näidustustel on nõutav südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll.

3) 

Klassi 1 tervisetõendi jaoks tehakse südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll esimesel tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval läbivaatusel pärast tõendiomaniku 65-aastaseks saamist ning pärast seda iga nelja aasta järel.

4) 

Klassi 1 tervisetõendi jaoks nõutakse tervisetõendi esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel ja esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 40-aastaseks saamist seerumi lipiidisisalduse (sh kolesterooli) analüüsi.

b) 

Südame-veresoonkond – üldosa

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

i) 

rinnaaordi aneurüsm või suprarenaalse kõhuaordi aneurüsm enne operatsiooni;

ii) 

südameklapi oluline funktsionaalne või sümptomaatiline rike;

iii) 

siiratud süda või süda ja kopsud;

iv) 

sümptomaatiline hüpertroofne kardiomüopaatia.

2) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse enne taotluse menetlemise jätkamist edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:

i) 

perifeersete arterite haigus (enne või pärast operatsiooni);

ii) 

rinnaaordi aneurüsm või suprarenaalse kõhuaordi aneurüsm (pärast operatsiooni);

iii) 

infrarenaalse kõhuaordi aneurüsm (enne või pärast operatsiooni);

iv) 

funktsionaalselt ebaoluline südameklapirike;

v) 

südameklapioperatsiooni järgne seisund;

vi) 

perikardi, müokardi või endokardi häire;

vii) 

kirurgiliselt korrigeeritud või korrigeerimata kaasasündinud südamerike;

viii) 

teadmata põhjusega vasovagaalne sünkoop;

ix) 

arteri- või veenitromboos;

x) 

kopsuemboolia;

xi) 

süsteemset antikoagulantravi vajav südame-veresoonkonna häire.

3) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejaid, kellel on diagnoositud üks alapunktides 1 ja 2 esitatud seisunditest, hindab enne nende sobivuse üle otsustamist kardioloog, konsulteerides piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga.

4) 

Muude kui alapunktides 1 ja 2 esitatud südameprobleemidega taotlejad võib tunnistada kardioloogilise hindamise rahuldavate tulemuste korral sobivaks.

c) 

Vererõhk

1) 

Taotleja vererõhku mõõdetakse igal läbivaatusel.

2) 

Taotlejal, kelle vererõhk ei ole normi piires, hinnatakse ka südame-veresoonkonna tervist ja ravimite kasutamist, et teha kindlaks, kas ta tuleks tunnistada alapunktide 3 ja 4 kohaselt sobimatuks.

3) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

i) 

sümptomaatiline hüpotensioon;

ii) 

(läbivaatusel korduval mõõtmisel) süstoolne vererõhk üle 160 mm Hg või diastoolne vererõhk üle 95 mm Hg (raviga või ilma).

4) 

Taotleja, kes on hakanud kasutama vererõhuravimit, tunnistatakse sobimatuks seni, kuni on kindlaks tehtud, et sellega ei kaasne olulisi kõrvalmõjusid.

d) 

Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi

1) 

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kes hindab tema südant, et välistada müokardi isheemia, kui taotlejal on mõni järgmine terviseprobleem:

i) 

kahtlustatav müokardi isheemia;

ii) 

väheohtlik asümptomaatiline südame isheemiatõbi, mis ei nõua stenokardiavastast ravi.

2) 

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja edasi südamekontrolli, kui tal on mõni alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem.

3) 

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

i) 

müokardi isheemia;

ii) 

sümptomaatiline koronaartõbi;

iii) 

ravimravile alluva koronaartõve sümptomid.

4) 

Klassi 1 tervisetõendi esmase väljaandmise taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:

i) 

müokardi isheemia;

ii) 

müokardiinfarkt;

iii) 

revaskularisatsioon või stentimine koronaartõve korral.

5) 

Enne taotluse edasist menetlemist peab klassi 2 tervisetõendi taotleja, kes on müokardiinfarkti või koronaartõvest tingitud operatsiooni tagajärjel asümptomaatiline, läbima kardioloogilise kontrolli, mille raames konsulteeritakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga. Selline klassi 1 tervisetõendi pikendamise taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

e) 

Rütmi- ja juhtehäired

1) 

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

i) 

sümptomaatiline sinuatriaalne haigus;

ii) 

täielik atrioventrikulaarne blokaad;

iii) 

QT-intervalli sümptomaatiline pikenemine;

iv) 

automaatne siiratav defibrillaator;

v) 

ventrikulaarse tahhükardia korral kasutatav südamerütmur.

2) 

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tal on olulised südame erutustekke või rütmi häired, sh mõni järgmistest:

i) 

supraventrikulaarne rütmihäire, sh vahelduv või pidev sinuatriaalne blokaad, kodade virvendus ja/või laperdus ning asümptomaatilised siinuspausid;

ii) 

täielik Hisi kimbu vasaku sääre blokaad;

iii) 

Mobitzi II tüüpi atrioventrikulaarne blokaad;

iv) 

laia ja/või kitsa QRS-kompleksiga tahhükardia;

v) 

ventrikulaarne preeksitatsioon;

vi) 

QT-intervalli asümptomaatiline pikenemine;

vii) 

Brugada sündroomi nähud EKG-uuringul.

3) 

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktis 2 nimetatud terviseprobleem, edasi südamekontrolli, mis toimub piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

4) 

Taotleja, kellel on mõni järgmistest terviseprobleemidest, võib tunnistada sobivaks, kui tal ei ole muud häiret ja ta on läbinud kardioloogilise kontrolli rahuldava tulemusega:

i) 

mittetäielik Hisi kimbu sääre blokaad;

ii) 

täielik Hisi kimbu parema sääre blokaad;

iii) 

stabiilne vasaku telje deviatsioon;

iv) 

asümptomaatiline siinusbradükardia;

v) 

asümptomaatiline siinustahhükardia;

vi) 

asümptomaatilised isoleeritud ühetaolised supraventrikulaarsed või ventrikulaarsed ektoopilised kompleksid;

vii) 

I astme atrioventrikulaarne blokaad;

viii) 

Mobitzi I tüüpi atrioventrikulaarne blokaad.

5) 

Taotleja peab enne sobivaks tunnistamist läbima südame-veresoonkonna hindamise rahuldava tulemusega, kui tema terviseandmetes on märge järgmise kohta:

i) 

ablatsioonravi;

ii) 

südamerütmuri paigaldamine.

Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Sellise klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

MED.B.015    Hingamiselundkond

a) 

Taotleja, kellel on raske kopsutalitluse häire, tunnistatakse sobimatuks. Ta võib tunnistada sobivaks, kui kopsutalitlus on taastunud ja rahuldav.

b) 

Klassi 1 tervisetõendi saamiseks peab taotleja esmasel läbivaatusel ja kliinilistel näidustustel läbima kopsude morfoloogilised ja funktsionaalsed uuringud.

c) 

Klassi 2 tervisetõendi saamiseks peab taotleja kliinilistel näidustustel läbima kopsude morfoloogilised ja funktsionaalsed uuringud.

d) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima hingamiselundite hindamise rahuldava tulemusega:

1) 

ravimravi vajav astma;

2) 

hingamiselundkonna aktiivne põletik;

3) 

aktiivne sarkoidoos;

4) 

pneumotooraks;

5) 

uneapnoe sündroom;

6) 

ulatuslik rindkereoperatsioon;

7) 

pneumektoomia;

8) 

krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Enne taotluse menetlemise jätkamist peab taotleja läbima rahuldava tulemusega kardioloogilise hindamise, kui tal on diagnoositud mõni alapunktides 3 või 5 nimetatud terviseprobleem.

e) 

Lennundusmeditsiiniline hindamine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

f) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellele on tehtud pneumektoomia, tunnistatakse sobimatuks.

MED.B.020    Seedeelundkond

a) 

Taotleja, kellel on seedetrakti või -elundite haiguse või seedetrakti või -elundite mõnes osas tehtud kirurgilise sekkumise tüsistused, mis tõenäoliselt põhjustavad tegutsemisvõimetust lennul (eelkõige striktuurist või kompressioonist põhjustatud obstruktsioon), tunnistatakse sobimatuks.

b) 

Taotleja, kellel on song, mis võib tekitada tegutsemisvõimetust põhjustavaid sümptomeid, tunnistatakse sobimatuks.

c) 

Taotleja, kellel on mõni järgmistest seedeelundkonna probleemidest, võib tunnistada sobivaks, kui ta on läbinud pärast edukat ravi ja täielikku operatsioonist taastumist seedeelundkonna hindamise rahuldava tulemusega:

1) 

korduv ravimravi vajav düspepsia;

2) 

pankreatiit;

3) 

sümptomaatilised sapikivid;

4) 

krooniline soolepõletik (taotleja terviseandmed sisaldavad asjakohast märget või diagnoosi);

5) 

seedetrakti või -elundite operatsiooni (sh nendest mõne täieliku või osalise eemaldamise või möödaviiguoperatsiooni) järgne seisund.

d) 

Lennundusmeditsiiniline hindamine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on diagnoositud mõni alapunkti c alapunktides 2, 4 ja 5 nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on diagnoositud mõni alapunkti 2 alapunktis c nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

MED.B.025    Ainevahetussüsteem ja sisesekretsioonisüsteem

a) 

Ainevahetus-, toitumis- või sisesekretsioonihäirega taotleja võib tunnistada sobivaks, kui tema terviseseisundi stabiilsus on tõendatud ja lennundusmeditsiinilise hindamise tulemus on rahuldav.

b) 

Diabeet

1) 

Taotleja, kellel on insuliinsõltuv diabeet, tunnistatakse sobimatuks.

2) 

Taotleja, kellel on II tüüpi (insuliinsõltumatu) diabeet, tunnistatakse sobimatuks, kui ei saa tõendada, et vereglükoosi sisaldus allub ravile ja on stabiilne.

c) 

Lennundusmeditsiiniline hindamine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

MED.B.030    Hematoloogia

a) 

Klassi 1 tervisetõendi taotlejale tehakse igal lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel hemoglobiinianalüüs.

b) 

Hematoloogilise terviseprobleemiga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui lennundusmeditsiinilise hindamise tulemus on rahuldav.

c) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alljärgnev hematoloogiline terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde:

1) 

hemoglobiiniprobleem (nt aneemia, erütrotsütoos või hemoglobinopaatia);

2) 

lümfisõlmede oluline suurenemine;

3) 

suurenenud põrn;

4) 

koagulatsiooni-, hemorraagia- või tromboosihäire;

5) 

leukeemia.

d) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti c alapunktides 4 või 5 nimetatud hematoloogiline terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

MED.B.035    Kuse- ja suguelundkond

a) 

Uriinianalüüs tehakse igal lennundusmeditsiinilisel läbivaatusel. Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema uriin sisaldab ebanormaalseid elemente, millel võib olla patoloogiline tähendus ja millega võib kaasneda teatav talitlushäire, mis tõenäoliselt takistab taotlejal piloodiloaga kaasnevaid õigusi ohutult kasutada või mis võib muuta ta ootamatult võimetuks neid õigusi kasutada.

b) 

Taotleja, kellel on mõni kuse- ja suguelundkonna haiguse või kirurgilise protseduuri tüsistus, mis võib põhjustada tegutsemisvõimetust (eelkõige striktuurist või kompressioonist põhjustatud obstruktsioon), tunnistatakse sobimatuks.

c) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, võib tunnistada sobivaks, kui tema kuse- ja suguelundkonna hindamise tulemus on rahuldav:

1) 

neeruhaigus;

2) 

üks või mitu kivi kuseteedes või varem esinenud neerukoolik.

d) 

Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik kuse- ja suguelundkonna operatsioon (elundi täielik või osaline eemaldamine või möödaviiguoperatsioon), tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.

e) 

Alapunktides c ja d nimetatud klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

MED.B.040    Nakkushaigused

a) 

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne sellise nakkushaigusega seotud märget või diagnoosi, mis tõenäoliselt takistab piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

b) 

HIV-positiivse taotleja võib tunnistada lennundusmeditsiinilise hindamise rahuldava tulemuse korral sobivaks. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

MED.B.045    Rasedus ja günekoloogia

a) 

Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik günekoloogiline operatsioon, tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.

b) 

Rasedus

1) 

Raseduse korral võib taotleja jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist raseduse 26. nädala lõpuni, kuid ainult siis, kui lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst arvab, et taotleja tervislik seisund on selleks sobiv.

2) 

Raseduse korral kohaldatakse klassi 1 tervisetõendi omaniku suhtes OML-piirangut. Ilma et see mõjutaks punkti MED.B.001 kohaldamist, võib OML-piirangu sellisel juhul seada ja kõrvaldada lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

3) 

Taotleja võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist pärast raseduse lõppu ja sünnitusest taastumist.

MED.B.050    Tugi- ja liikumiselundkond

a) 

Taotleja, kelle istumispikkus, käte ja jalgade pikkus ning lihasjõud ei ole loaga kaasnevate õiguste ohutuks kasutamiseks piisavad, tunnistatakse sobimatuks. Kui taotleja istumispikkus, käte ja jalgade pikkus ning lihasjõud on piisavad teatava õhusõidukitüübiga seotud õiguste ohutuks kasutamiseks (seda võib tõendada ehtsa või simulaatoris tehtud katselennuga), võib ta tunnistada sobivaks ja tema loaga kaasnevaid õigusi piiratakse asjaomase tüübiga.

b) 

Taotleja, kelle tugi- ja liikumiselundkond ei toimi rahuldavalt, et kasutada loaga kaasnevaid õigusi ohutult, tunnistatakse sobimatuks. Kui taotleja tugi- ja liikumiselundkonna kasutamine on piisav teatava õhusõiduktüübiga seotud õiguste ohutuks kasutamiseks (seda võib vajaduse korral tõendada ehtsa või simulaatoris tehtud katselennuga), võib ta tunnistada sobivaks ning tema loaga kaasnevaid õigusi piiratakse asjaomase tüübiga.

c) 

Kui alapunktides a ja b nimetatud hindamisel tekib kahtlusi, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ning klassi 2 tervisetõendi taotlejat hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

MED.B.055    Vaimne tervis

a) 

Esmase klassi 1 lennundusmeditsiinilise läbivaatuse raames hinnatakse põhjalikult taotleja vaimset tervist.

b) 

Esmase klassi 1 lennundusmeditsiinilise läbivaatuse käigus tehakse narkootikumide ja alkoholi tarvitamise sõeluuring.

c) 

Taotleja, kellel on alkoholi või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamise või kuritarvitamise tõttu psüühika- või käitumishäire, tunnistatakse sobimatuks, kuni on tõendatud tema paranemine ja ainete tarvitamisest või kuritarvitamisest loobumine ning kui pärast edukat ravi on psühhiaatrilise hindamise tulemus rahuldav.

d) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise psühhiaatrilise probleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima psühhiaatrilise hindamise rahuldava tulemusega:

1) 

meeleoluhäire;

2) 

neurootiline häire;

3) 

isiksusehäire;

4) 

psüühika- või käitumishäire;

5) 

psühhoaktiivse aine kuritarvitamine.

e) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad märget selle kohta, et ta on end ühel või mitmel korral tahtlikult vigastanud või teinud enesetapukatse, tunnistatakse sobimatuks. Pärast rahuldava tulemusega lõppenud psühhiaatrilist hindamist võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.

f) 

Lennundusmeditsiiniline hindamine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

g) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad skisofreenia, skisotüüpse või luululise häirega seotud märget või diagnoosi, tunnistatakse sobimatuks.

MED.B.065    Neuroloogia

a) 

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:

1) 

epilepsia (v.a alapunkti b alapunktides 1 ja 2 nimetatud juhud);

2) 

teadmata põhjusega teadvushäire korduvad episoodid.

b) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi, peab enne sobivaks tunnistamist läbima lisahindamise:

1) 

epilepsia, mis ei ole kordunud pärast viieaastaseks saamist;

2) 

epilepsia, mis ei ole kordunud ega ravi vajanud üle kümne aasta;

3) 

epilepsiataolised anomaaliad ja fokaalsed aeglased lained EEGs;

4) 

närvisüsteemi progresseeruv või mitteprogresseeruv haigus;

5) 

kesk- või perifeerse närvisüsteemi põletikuline haigus;

6) 

migreen;

7) 

teadmata põhjusega teadvushäire üksikepisood;

8) 

teadvusekaotus pärast peavigastust;

9) 

läbistav ajuvigastus;

10) 

seljanärvi või perifeerse närvi kahjustus;

11) 

vaskulaarsete puuduste (veritsus- ja isheemiatõbi) põhjustatud närvisüsteemihäired.

Klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

MED.B.070    Nägemiselundkond

a) 

Läbivaatus

1) 

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

i) 

põhjalik silmade kontroll on esmase läbivaatuse osa; see tehakse ka kliinilise näidustuse korral ning regulaarselt olenevalt silmade refraktsioonist ja funktsionaalsest toimimisest;

ii) 

tavapärane silmade kontroll on osa läbivaatusest, mida on vaja tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

i) 

tavapärane silmade kontroll on osa esmasest ning kõigist tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalikest läbivaatustest;

ii) 

põhjalik silmade kontroll tehakse kliinilise näidustuse korral.

b) 

Nägemisteravus

1) 

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

i) 

korrigeeritud või korrigeerimata kaugnägemisteravus ei tohi olla ühes silmas alla 6/9 (0,7) ja binokulaarselt mitte alla 6/6 (1,0);

ii) 

esmase tervisetõendi taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini, tunnistatakse sobimatuks;

iii) 

ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i kohaldamist, saadetakse taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini või kellel on monokulaarne nägemine, tervisetõendi kehtivuse pikendamise või taastamise korral edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ning taotleja võib tunnistada sobivaks pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

i) 

korrigeeritud või korrigeerimata kaugnägemisteravus ei tohi olla ühes silmas alla 6/12 (0,5) ja binokulaarselt mitte alla 6/9 (0,7);

ii) 

ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 2 alapunkti i kohaldamist, võib taotleja, kes näeb ühe silmaga normist halvemini või kellel on monokulaarne nägemine, tunnistada sobivaks pärast konsulteerimist piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga, kui oftalmoloogilise hindamise tulemus on rahuldav.

3) 

Taotleja peab suutma näha N5-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 30–50 cm kauguselt ja N14-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 100 cm kauguselt (vajaduse korral vastava nägemiskorrektsiooni abil).

c) 

Refraktsioonihäire ja anisometroopia

1) 

Refraktsioonihäire või anisometroopiaga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui tema oftalmoloogilise hindamise tulemus on rahuldav.

2) 

Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni järgmine terviseprobleem, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks:

i) 

müoopia, mis on suurem kui – 6,0 dioptrit;

ii) 

astigmatism, mis on suurem kui 2,0 dioptrit;

iii) 

anisometroopia, mis on suurem kui 2,0 dioptrit.

3) 

Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on hüpermetroopia, mis on suurem kui + 5,0 dioptrit, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks, kui tal on piisavalt fusiooni reservi, tema silmarõhk ja eeskambri nurgad on korras ning tal ei ole ühtegi rasket patoloogilist leidu. Ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i kohaldamist, peab mõlema silma korrigeeritud nägemisteravus olema vähemalt 6/6.

4) 

Keratokoonuse diagnoosiga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui oftalmoloogilise läbivaatuse tulemus on rahuldav. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

d) 

Binokulaarne funktsioon

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal ei ole normaalset binokulaarset funktsiooni ja see tõenäoliselt ohustab (ka korrigeeritult) loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

2) 

Taotleja, kellel on diploopia, tunnistatakse sobimatuks.

e) 

Nägemisväli

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal ei ole normaalset nägemisvälja ja see tõenäoliselt ohustab (ka korrigeeritult) loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

f) 

Silmaoperatsioon

Taotleja, kellele on tehtud silmaoperatsioon, tunnistatakse sobimatuks. Pärast täielikku paranemist ja oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust võib taotleja siiski sobivaks tunnistada.

g) 

Prillid ja kontaktläätsed

1) 

Kui rahuldav nägemine saavutatakse üksnes korrektsiooni abil, peavad prillid või kohtaktläätsed andma optimaalse nägemise, olema hästi talutavad ja lendamiseks sobivad.

2) 

Asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel ei või nägemisnõuete täitmiseks kasutada korraga mitut prillipaari.

3) 

Kaugele nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel kanda prille või kontaktläätsi.

4) 

Lähedale nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamiseks hoida prillid kättesaadavas kohas.

5) 

Asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel peab olema kohe kasutusvalmis samasuguse korrektsiooniga (kaugele või lähedale vaatamise) prillide varupaar.

6) 

Kui asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel kantakse kontaktläätsi, peavad need olema kaugele vaatamiseks, monofokaalsed, toonimata ja hästi talutavad.

7) 

Taotleja, kellel on suur refraktsioonihäire, peab kasutama prille või kontaktläätsi, millel on suur refraktsioonitegur.

8) 

Ortokeratoloogilisi läätsi kasutada ei tohi.

MED.B.075    Värvusnägemine

a) 

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui ta ei taju loaga kaasnevate õiguste ohutuks kasutamiseks vajalikke värvusi.

b) 

Läbivaatus ja hindamine

1) 

Tervisetõendi esmaseks väljaandmiseks tehakse taotlejale Ishihara test. Selle edukalt läbinud taotleja võib tunnistada sobivaks.

2) 

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

i) 

taotleja, kes ei läbi Ishihara testi edukalt, saadetakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kes kontrollib veel tema värvusnägemist, et teha kindlaks, kas tal on ohutu värvitaju;

ii) 

taotleja peab olema kas normaalne kolme põhivärvuse eristaja või ohutu värvitajuga;

iii) 

taotleja, kes ei läbi värvusnägemise lisatesti edukalt, tunnistatakse sobimatuks.

3) 

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

i) 

taotlejat, kes ei läbi Ishihara testi edukalt, testitakse täiendavalt, et teha kindlaks tema värvusnägemine ja ohutu värvitaju;

ii) 

taotlejal, kelle värvustaju ei ole piisav, lubatakse loaga kaasnevaid õigusi kasutada vaid päevasel ajal.

MED.B.080    Kõrva-, nina- ja kurguhaigused

a) 

Läbivaatus

1) 

Taotleja kuulmist kontrollitakse kõigil läbivaatustel.

i) 

Klassi 1 tervisetõendi või instrumentaallennupädevusmärkega või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega klassi 2 tervisetõendi väljaandmiseks kontrollitakse kuulmist toonaudiomeetria abil esmasel läbivaatusel ning edaspidi kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel ja seejärel iga kahe aasta järel.

ii) 

Toonaudiomeetriga mõõdetuna ei tohi esmase taotleja kuulmislangus kummaski kõrvas sagedusel 500, 1 000 või 2 000 Hz olla üle 35 dB ning sagedusel 3 000 Hz üle 50 dB. Tervisetõendi kehtivuse pikendamise või taastamise taotlejal, kelle kuulmislangus on suurem, tuleb tõendada rahuldavat funktsionaalset kuulmisvõimet.

2) 

Klassi 1 tervisetõendi esmaseks väljastamiseks tehakse põhjalik kõrva-, nina- ja kurgukontroll, mis seejärel toimub perioodiliselt kliinilistel näidustustel.

b) 

Taotleja, kellel on mõni järgmine terviseprobleem, peab läbima lisaläbivaatuse, et teha kindlaks, kas see probleem takistab asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist:

1) 

hüpoakuusia;

2) 

sise- või keskkõrva aktiivne patoloogiline haigus;

3) 

kuulmekile düsfunktsioon või paranemata perforatsioon;

4) 

kuulmetõri düsfunktsioon;

5) 

vestibulaarfunktsiooni häired;

6) 

ninakäikude oluline ahenemine;

7) 

ninakõrvalurgete düsfunktsioon;

8) 

suuõõne või ülemiste hingamisteede oluline väärareng või oluline põletik;

9) 

raske hääle- või kõnehäire;

10) 

sise- või keskkõrva operatsiooni tüsistus.

c) 

Lennundusmeditsiiniline hindamine

1) 

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunkti b alapunktides 1, 4 või 5 nimetatud diagnoos, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2) 

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktides 4 või 5 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

3) 

Instrumentaallennupädevusmärkega või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

MED.B.085    Nahahaigused

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni nahahaigus, mis tõenäoliselt takistab asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

MED.B.090    Onkoloogilised probleemid

a) 

Enne taotluse edasist menetlemist peab esmase või teisese pahaloomulise kasvajaga taotleja läbima onkoloogilise hindamise rahuldava tulemusega. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Sellise klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

b) 

Taotleja, kelle terviseandmed sisaldavad pahaloomulise ajukasvajaga seotud märget või diagnoosi, tunnistatakse sobimatuks.

3. JAGU

LAPL-klassi tervisetõendite erinõuded

MED.B.095    LAPL-klassi tervisetõendi taotleja arstlik läbivaatus ja hindamine

a) 

LAPL-klassi tervisetõendi taotlejat hinnatakse lennundusmeditsiini parima tava kohaselt.

b) 

Eritähelepanu pööratakse taotleja täielikele varasematele terviseandmetele.

c) 

Esmane hindamine ja kõik kordushindamised pärast taotleja 50-aastaseks saamist ning hindamised, mille puhul taotleja varasemad terviseandmed ei ole läbivaatajale kättesaadavad, hõlmavad vähemalt järgmist:

1) 

arstlik läbivaatus;

2) 

vererõhu mõõtmine;

3) 

uriinianalüüs;

4) 

nägemiskontroll;

5) 

kuulmiskontroll.

d) 

Pärast esmast hindamist tehtavad kordushindamised kuni loaomaniku 50-aastaseks saamiseni hõlmavad vähemalt mõlemat järgmist:

1) 

LAPL-loa omaniku varasemate terviseandmete hindamine;

2) 

alapunktis c nimetatud toimingud vastavalt lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti otsusele kooskõlas lennundusmeditsiini parimate tavadega.

▼B

C-ALAJAGU

NÕUDED SALONGIPERSONALI TERVISESEISUNDILE

1.    JAGU

Üldnõuded

MED.C.001    Üldosa

Salongipersonal täidab õhusõiduki pardal lennuohutuseeskirjades nõutavaid tööülesandeid ja -kohustusi üksnes siis, kui nad vastavad käesolevas osas sätestatud nõuetele.

MED.C.005    Lennundusmeditsiiniline kontroll

a)

Salongipersonal läbib lennundusmeditsiinilise kontrolli, millega tuvastatakse, et neil puudub mis tahes füüsiline või vaimuhaigus, mis võiks põhjustada nende töövõimetuse või suutmatuse täita neile määratud ohutusalaseid tööülesandeid või -kohustusi.

b)

Kõik salongipersonali liikmed läbivad lennundusmeditsiinilise kontrolli enne nende esmakordset töölemääramist õhusõidukisse ja pärast seda kuni 60 kuu pikkuste ajavahemike järel.

c)

Lennundusmeditsiinilise kontrolli teeb lennundusarst, lennundusmeditsiinikeskus või töötervishoiuarst, kui täidetakse punkti MED.D.040 nõudeid.

2.    JAGU

Nõuded salongipersonali lennundusmeditsiinilisele kontrollile

MED.C.020    Üldosa

Salongipersonalil ei tohi olla ühtki järgmist terviseseisundit:

a) 

kaasasündinud või omandatud häire;

b) 

aktiivne, latentne, äge või krooniline haigus või puue;

c) 

haav, vigastus või operatsioonitüsistus ning

d) 

mis tahes manustatud terapeutilise, diagnostilise või profülaktilise retsepti- või käsimüügiravimi mõju või kõrvalmõju, millega kaasneks talitushäire, mis võib põhjustada töövõimetust või suutmatust täita ohutusalased tööülesandeid ja -kohustusi.

MED.C.025    Lennundusmeditsiinilise kontrolli sisu

a)

Esmane lennundusmeditsiiniline kontroll hõlmab vähemalt järgmisi osi:

(1) 

taotluse esitanud salongipersonali liikme terviseandmete hindamine ning

(2) 

järgmiste elundkondade, elundite ja talitluste kliiniline läbivaatus:

i) 

südame-veresoonkond,

ii) 

hingamiselundid;

iii) 

luu-lihaskond;

iv) 

kõrvad, nina, kurk;

v) 

silmad ja nägemine ning

vi) 

värvusnägemine.

b)

Iga järgmine lennundusmeditsiiniline korduskontroll hõlmab järgmist:

(1) 

taotluse esitanud salongipersonali liikme terviseandmete hindamine ja

(2) 

arstlik läbivaatus, kui seda peetakse vajalikuks kooskõlas parima lennundusmeditsiinitavaga.

c)

Alapunktide a ja b kohaldamiseks peab kahtluse korral või kliinilistel näidustustel salongipersonali liikme lennundusmeditsiiniline kontroll hõlmama ka täiendavat arstlikku läbivaatust, analüüse või uuringuid, mida peab vajalikuks lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või töötervishoiuarst.

3.    JAGU

Lisanõuded salongipersonali tunnistuse taotlejatele ja omanikele

MED.C.030    Salongipersonali tervisearuanne

a)

Pärast iga lennundusmeditsiinilise kontrolli läbimist teevad salongipersonali tunnistuse taotlejad ja omanikud järgmist:

(1) 

saavad lennundusarstilt, lennundusmeditsiinikeskuselt või töötervishoiuarstilt salongipersonali tervisearuande ning

(2) 

esitavad oma salongipersonali tervisearuande koopia või tervisearuandega seotud teabe oma tööandjale/tööandjatele.

b)

 Salongipersonali tervisearuanne

Salongipersonali tervisearuandesse märgitakse lennundusmeditsiinilise hindamise kuupäev, kas salongitöötaja loeti sobivaks või sobimatuks, järgmise nõutava lennundusmeditsiinilise kontrolli kuupäev ja vajaduse korral mis tahes piirangud. Hindamise kõigi muude osade puhul kohaldatakse kooskõlas punktiga MED.A.015 arstisaladuse nõuet.

MED.C.035    Piirangud

a)

Kui salongipersonali tunnistuse omanikud ei vasta täielikult 2. jaos sätestatud tervisenõuetele, otsustab lennundusarst, lennundusmeditsiinikeskus või töötervishoiuarst, kas nad on ühe või mitme piirangu seadmise korral võimelised ohutult täitma salongipersonali tööülesandeid.

b)

Salongipersonali tervisearuandes määratakse kindlaks kõik piirangud tegutsemisel salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste piires ning need kõrvaldab lennundusarst, lennundusmeditsiinikeskus või töötervishoiuarst pärast konsulteerimist lennundusarstiga.

▼M9

D-ALAJAGU

LENNUNDUSARSTID, ÜLDARSTID JA TÖÖTERVISHOIUARSTID

1. JAGU

Lennundusarstid

MED.D.001    Õigused

a) 

Lennundusarsti tunnistuse omanikul on õigus välja anda klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendeid, pikendada nende kehtivust, taastada nende kehtivus ning teha asjaomaseid arstlikke läbivaatusi ja hindamisi.

b) 

Klassi 1 tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks vajalike arstlike läbivaatuste tegemiseks võib lennundusarsti tunnistuse omanik taotleda oma õiguste laiendamist juhul, kui ta vastab punktis MED.D.015 sätestatud nõuetele.

c) 

Lennundusarsti tunnistusega kaasnevad õigused, mis on sätestatud alapunktides a ja b, sisaldavad õigust teha salongimeeskonna liikmete lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi ja hindamisi ning koostada nende kohta tervisearuandeid kooskõlas käesoleva lisaga (MED-osa).

d) 

Lennundusarsti tunnistuses määratakse kindlaks tema õiguste ulatus ja võimalikud tingimused.

e) 

Lennundusarsti tunnistuse omanikul võib olla ainult üks käesoleva määruse kohaselt välja antud lennundusarsti tunnistus.

f) 

Lennundusarsti tunnistuse omanik ei või teha lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi ega hindamisi muudes liikmesriikides kui selles liikmesriigis, kus on välja antud tema vastav tunnistus, välja arvatud siis, kui on täidetud kõik allpool loetletud tingimused:

1) 

asjaomane liikmesriik on andnud talle loa tegutseda seal eriarstina;

2) 

ta on teatanud asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele oma kavatsusest teha lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi ja hindamisi ning anda lennundusarstina välja tervisetõendeid;

3) 

ta on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt üldjuhised.

MED.D.005    Taotlemine

a) 

Taotlus lennundusarsti tunnistuse saamiseks või tunnistusega kaasnevate õiguste laiendamiseks koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

b) 

Lennundusarsti tunnistuse taotleja esitab pädevale asutusele alljärgneva teabe:

1) 

isikuandmed ja kutsetegevuse aadress;

2) 

dokumendid, millega tõendatakse tema vastavust punktis MED.D.010 sätestatud nõuetele (sh tõendusmaterjal taotletavate õigustega sobiva lennundusmeditsiini kursuse eduka läbimise kohta);

3) 

kirjalik kinnitus, et lennundusarst hakkab pärast vastava tunnistuse saamist välja andma tervisetõendeid käesoleva määruse nõuete kohaselt.

c) 

Kui lennundusarst teeb lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi mitmes kohas, esitab ta pädevale asutusele teabe kõikide tegevuskohtade kohta.

MED.D.010    Lennundusarsti tunnistuse väljaandmise nõuded

Taotlejale antakse välja lennundusarsti tunnistus, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

tal on täielik meditsiiniline kvalifikatsioon ja arstilitsents ning tõendusmaterjal eriarsti koolituse läbimise kohta;

b) 

ta on edukalt läbinud lennundusmeditsiini põhikoolituse (sh läbivaatusmeetodite ja lennundusmeditsiinilise hindamise praktika);

c) 

ta on tõendanud pädevale asutusele, et tal on:

1) 

lennundusmeditsiinilisteks läbivaatusteks sobivad ruumid, tegevuskord, dokumentatsioon ja töökorras varustus;

2) 

arstisaladuste tagamiseks vajalik tegevuskord ja tingimused.

MED.D.011    Lennundusarsti tunnistusega kaasnevad õigused

Lennundusarsti tunnistuse väljaandmisega antakse selle omanikule õigus välja anda:

a) 

klassi 2 tervisetõendeid;

b) 

LAPL-klassi tervisetõendeid;

c) 

salongimeeskonna liikme tervisearuandeid, nende kehtivust pikendada ja see taastada.

MED.D.015    Õiguste laiendamise nõuded

Taotlejale antakse välja lennundusarsti tunnistus, mis annab talle lisaõiguse pikendada klassi 1 tervisetõendite kehtivust ja nende kehtivus taastada, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

tal on kehtiv lennundusarsti tunnistus;

b) 

ta on kolme aasta jooksul enne taotluse esitamist teinud vähemalt 30 klassi 2 tervisetõendi väljaandmiseks, selle kehtivuse pikendamiseks või taastamiseks vajalikku läbivaatust;

c) 

ta on edukalt läbinud lennundusmeditsiini edasijõudnukoolituse (sh läbivaatusmeetodite ja lennundusmeditsiinilise hindamise praktika);

d) 

ta on edukalt läbinud vähemalt kahepäevase praktika kas lennundusmeditsiinikeskuses või pädeva asutuse järelevalve all.

MED.D.020    Lennundusmeditsiini kursused

a) 

Punkti MED.D.010 alapunktis b ja punkti MED.D.015 alapunktis c nimetatud lennundusmeditsiini kursusi tohib korraldada ainult siis, kui on saadud selle liikmesriigi pädeva asutuse heakskiit, kus on koolitusorganisatsiooni peamine tegevuskoht. Heakskiidu saamiseks peab koolitusorganisatsioon tõendama, et kursuse ainekava sisaldab vajaliku pädevuse omandamise õpieesmärke ning et koolituse eest vastutavatel isikutel on selleks piisavad teadmised ja kogemused.

b) 

Kursused lõpevad läbitud teemade kohta korraldatava kirjaliku eksamiga (v.a täiendusõppe korral).

c) 

Koolitusorganisatsioon annab taotlejatele eksami eduka läbimise korral lõputunnistuse.

MED.D.025    Lennundusarsti tunnistust mõjutavad muutused

a) 

Lennundusarsti tunnistuse omanik teavitab pädevat asutust viivitamata järgmistest tunnistuse seisukohalt tähtsatest asjaoludest:

1) 

meditsiinivaldkonda reguleeriv asutus on algatanud lennundusarsti suhtes distsiplinaarmenetluse või -uurimise;

2) 

tunnistuse väljaandmise aluseks olnud tingimused (sh taotlusega esitatud avalduste paikapidavus) on muutunud;

3) 

lennundusarsti tunnistuse väljaandmisnõuded ei ole enam täidetud;

4) 

lennundusarsti tegevuskoht või postiaadress on muutunud.

b) 

Kui pädevat asutust alapunkti a kohaselt ei teavitata, peatatakse või tühistatakse lennundusarsti tunnistus kooskõlas II lisa (ARA-osa) punktiga ARA.MED.250.

MED.D.030    Lennundusarsti tunnistuse kehtivus

Lennundusarsti tunnistus kehtib kolm aastat, välja arvatud siis, kui pädev asutus otsustab konkreetsel põhjendatud juhul määrata lühema kehtivusaja.

Omaniku taotluse korral tunnistuste kehtivust:

a) 

pikendatakse, kui omanik:

1) 

vastab endiselt arstina tegutsemise üldtingimustele ja tal on arstilitsents;

2) 

on viimase kolme aasta jooksul läbinud lennundusmeditsiinialase täiendusõppe;

3) 

on igal aastal teinud vähemalt kümme lennundusmeditsiinilist (või samaväärset) läbivaatust;

4) 

vastab jätkuvalt tunnistuses kehtestatud tingimustele;

5) 

kasutab oma tunnistusega kaasnevaid õigusi kooskõlas käesoleva lisa (MED-osa) nõuetega;

6) 

on tõendanud, et säilitab oma lennundusmeditsiinilist pädevust pädeva asutuse kehtestatud korra kohaselt.

b) 

selle kehtivus taastatakse, kui omanik vastab alapunktis a sätestatud pikendamistingimustele või kõigile järgmistele tingimustele:

1) 

vastab endiselt arstina tegutsemise üldtingimustele ja tal on arstilitsents;

2) 

ta on eelmise aasta jooksul läbinud lennundusmeditsiinialase täiendusõppe;

3) 

ta on eelmise aasta jooksul edukalt läbinud praktika kas lennundusmeditsiinikeskuses või pädeva asutuse järelevalve all;

4) 

ta vastab endiselt punkti MED.D.010 nõuetele;

5) 

on tõendanud, et säilitab oma lennundusmeditsiinilist pädevust pädeva asutuse kehtestatud korra kohaselt.

2. JAGU

Üldarstid

MED.D.035    Nõuded üldarstidele

Üldarst võib LAPL-klassi tervisetõendi väljaandmisel tegutseda lennundusarstina, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a) 

ta tegutseb liikmesriigis, kus talle on kõik taotleja terviseandmed kättesaadavad;

b) 

ta tegutseb kooskõlas kõigi täiendavate nõuetega, mis on kehtestatud pädeva asutuse nimetanud liikmesriigi õigusaktides;

c) 

tal omab pädeva asutuse nimetanud liikmesriigi õigusaktide kohast täielikku meditsiinikvalifikatsioon ja -litsentsi.

d) 

ta on pädevat asutust enne oma tegevuse alustamist sellest teavitanud.

3. JAGU

Töötervishoiuarstid

MED.D.040    Nõuded töötervishoiuarstidele

Liikmesriikides, kus pädev asutus on veendunud, et riiklikus tervishoiusüsteemis töötervishoiuarstidele kohaldatavad nõuded tagavad nende vastavuse käesolevas lisas (MED-osa) töötervishoiuarstidele kohaldatavatele nõuetele, võivad töötervishoiuarstid teha salongipersonali liikmete lennundusmeditsiinilist hindamist, kui:

a) 

töötervishoiuarstil on töötervishoiuarsti kvalifikatsioon ja arstilitsents;

b) 

salongipersonali lennuaegne töökeskkond ja ohutusalased tööülesanded olid töömeditsiini kvalifikatsiooni omandamise või muu koolituse ainekavas või omandatud töökogemuses;

c) 

ta on pädevat asutust enne oma tegevuse alustamist sellest teavitanud.

▼M1



V LISA

ÄRILISES LENNUTRANSPORDIS OSALEVA SALONGIPERSONALI KVALIFIKATSIOON

[CC-OSA]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

CC.GEN.001 Pädev asutus

Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus see asutus, mille nimetab liikmesriik ja mille käest taotletakse salongitöötaja tunnistust.

CC.GEN.005 Reguleerimisala

Käesoleva osaga nähakse ette salongitöötaja tunnistuste väljaandmise nõuded ning nende kehtivuse ja omanike poolt kasutamise tingimused.

CC.GEN.015 Salongitöötaja tunnistuse taotlus

Salongitöötaja tunnistuse taotlus esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

CC.GEN.020 Vanuse alammäär

Salongitöötaja tunnistuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane.

CC.GEN.025 Õigused ja tingimused

a) Salongitöötaja tunnistuse omanikul on õigus tegutseda salongitöötajana määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukitega toimuvas ärilises lennutranspordis.

b) Salongitöötajad võivad punktis a sätestatud õigusi kasutada üksnes juhul, kui nad:

1) 

omavad punkti CC.CCA.105 kohast kehtivat salongitöötaja tunnistust ning

2) 

vastavad punktide CC.GEN.030, CC.TRA.225 nõuetele ning MED-osa kohaldatavatele nõuetele.

CC.GEN.030 Dokumendid ja andmete säilitamine

Punkti CC.GEN.025 alapunktis b sätestatud kohaldatavatele nõuete järgimise tõendamiseks peab iga tunnistuseomanik säilitama ja nõudmise korral esitama salongitöötaja tunnistuse, õhusõidukitüübi või -variandi kvalifikatsiooni(de)ga seotud koolitus- ja eksamineerimisdokumendid ning loetelu, välja arvatud juhul, kui neid dokumente säilitab tema teenuseid kasutav käitaja, kes saab need pädeva asutuse või tunnistuseomaniku nõudmisel kohe kättesaadavaks teha.

CCA-ALAJAGU

NÕUDED SALONGITÖÖTAJA TUNNISTUSELE

CC.CCA.100 Salongitöötaja tunnistuse väljaandmine

a) Salongitöötaja tunnistus antakse välja üksnes taotlejatele, kes on pärast käesoleva osa kohase algkoolituse läbimist sooritanud eksami.

b) Salongitöötaja tunnistusi annavad välja järgmised organisatsioonid:

1) 

pädev asutus ja/või

2) 

organisatsioon, keda pädev asutus on selleks volitanud.

CC.CCA.105 Salongitöötaja tunnistuse kehtivus

Salongitöötaja tunnistus antakse välja tähtajatult ning see kehtib kuni

a) 

selle peatamise või tühistamiseni pädeva asutuse poolt või

b) 

tunnistuseomanik ei ole tunnistusega seotud õigusi eelneva 60 kuu jooksul vähemalt ühel õhusõidukitüübil teostanud.

CC.CCA.110 Salongitöötaja tunnistuse peatamine ja tühistamine

a) Kui tunnistuseomanik ei vasta käesoleva osa nõuetele, võib pädev asutus tema salongitöötaja tunnistuse peatada või tühistada.

b) Tunnistuse pädeva asutuse poolt peatamise või tühistamise korral kohaldatakse järgmist:

1) 

tunnistuse omanikku teavitatakse kirjalikult kõnealusest otsusest ning tema õigusest otsus kooskõlas siseriiklike õigusaktidega edasi kaevata;

2) 

tunnistuse omanikul on keelatud kasutada salongitöötaja tunnistusega antud õigusi;

3) 

tunnistuse omanik teavitab otsusest viivitamata oma tööandjat/tööandjaid ning

4) 

tagastab oma tunnistuse vastavalt pädeva asutuse kehtestatud kohaldatavale korrale.

TRA-ALAJAGU

KOOLITUSNÕUDED SALONGITÖÖTAJA TUNNISTUSE TAOTLEJATELE JA OMANIKELE

CC.TRA.215 Koolituse läbiviimine

Käesoleva osaga ette nähtud koolitused peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) 

koolituse pakkujaks on sellised koolitusorganisatsioonid või ärilise lennutranspordi ettevõtjad, kellel on selleks punkti AR.CC.200 kohane pädeva asutuse sertifikaat;

b) 

koolitusi viib läbi asjaomaste koolitusteemade osas nõuetekohaselt kvalifitseeritud personal ning

c) 

koolitusi viiakse läbi vastavalt organisatsiooni sertifitseerimisel kehtestatud koolitusprogrammile ja õppekavale.

CC.TRA.220 Algkoolituskursus ja eksam

a) Salongitöötaja tunnistuse taotlejad peavad läbima algkoolituskursuse, et viia end kurssi lennunduskeskkonnaga ning omandada piisavad üldteadmised ja põhioskused reisijate ja lennu ohutusega seotud ülesannete ja kohustuste täitmiseks tava-, ebaharilikes ja hädaolukordades.

b) Algkoolituskursuse kava peab hõlmama vähemalt käesoleva osa 1. liites märgitud teemasid. See peab sisaldama teoreetilist ja praktilist koolitust.

c) Salongitöötaja tunnistuse taotlejad peavad punktiga a ettenähtud teadmiste ja oskuste taseme saavutamise tõendamiseks sooritama eksami, mis hõlmab kõiki punktis b märgitud koolituskava teemasid peale meeskonnatöö korraldamise koolituse.

CC.TRA.225 Õhusõidukitüübi või -variandi kvalifikatsioon(id)

a) Kehtiva salongitöötaja tunnistuse omanikud võivad töötada üksnes õhusõidukitel, mille osas nad on kvalifitseeritud vastavalt ORO-osa kohaldatavatele nõuetele.

b) Õhusõidukitüübi või -variandi kvalifikatsiooni omandamiseks peab tunnistuseomanik vastama järgmistele nõuetele:

1) 

kohaldatavatele koolitus-, eksamineerimis- ja kehtivusnõuetele, mis käitatava õhusõiduki osas hõlmavad vastavalt vajadusele

i) 

õhusõidukitüübi erikoolitust, käitaja ümberõpet ja tutvumisõpet;

ii) 

erinevusõpet;

iii) 

jätkuõpet ning

2) 

ta peab olema eelnenud kuue kuu jooksul töötanud vastaval õhusõidukitüübil või läbinud enne antud õhusõidukitüübile tööle naasmist asjakohase täiendusõppe ja sooritanud vastava eksami.



CC-osa 1. liide

Algkoolituskursus ja eksam

KOOLITUSPROGRAMM

Algkoolituskursuse koolitusprogramm peab sisaldama vähemalt järgmist.

1.    Lennunduse ja lennundusnormide alased teoreetilised üldteadmised kõikidest salongipersonali ülesannete ja kohustustega seotud teemadest:

1.1. lennundusterminoloogia, lennuteooria, reisijate paigutamine, käitamispiirkonnad, meteoroloogia ja õhusõiduki pindsaaste mõjud;

1.2. salongipersonali tegevust ja pädeva asutuse rolli käsitlevate lennunduseeskirjade tundmine;

1.3. salongipersonali ülesanded ja kohustused käitamisel ning vajadus reageerida hädaolukordadele kiiresti ja tulemuslikult;

1.4. jätkuv pädevus ja sobivus salongitöötajana töötamiseks, sealhulgas lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja nõuete täitmine;

1.5. asjaomaste dokumentide ja käsiraamatute ajakohastena hoidmise ja vajaduse korral käitaja nõutud muudatuste tegemise olulisus;

1.6. salongipersonali tööülesannete lennutegevuskäsiraamatu kohase täitmise olulisus;

1.7. salongipersonali lennueelse ettevalmistuse ja konkreetsete tööülesannete täitmiseks vajaliku ohutusalase teabe saamise olulisus ning

1.8. selliste olukordade kindlakstegemise olulisus, kus salongitöötajatel on õigus ja kohustus alustada evakueerimist ja muid hädaolukorra protseduure.

2.    Suhtlemine

Koolitusel rõhutatakse salongipersonali ja lennumeeskonna vahelise tõhusa suhtluse olulisust, sealhulgas suhtlusvahendite, ühise suhtlemiskeele ja terminoloogia kasutamist.

3.    Lennundusega seotud inimtegurite (HF) ja meeskonnatöö korraldamise (CRM) sissejuhatav kursus

Kursuse peab läbi viima vähemalt üks salongipersonali meeskonnatöö korraldamise õpetaja. Koolitusteemasid tuleb käsitleda sügavuti ning need peavad hõlmama vähemalt järgmist:

3.1. 

üldteemad: inimtegurid lennunduses, meeskonnatöö korraldamise põhimõtete ja eesmärkide, inimvõimete ja nende piiridega seotud üldõpe;

3.2. 

konkreetsele salongitöötajaga seotud teemad: teadlikkus oma isiksusest, inimlik viga ja usaldatavus, suhtumised ja hoiakud, enesehinnang; stress ja stressijuhtimine; väsimus ja reageerimisvõime; enesekehtestamine; teadlikkus olukorrast, info hankimine ja töötlemine.

4.    Reisijate kohtlemine ja salongivalve:

4.1. reisijate õige istekohtadele paigutamise tähtsus lennuki massi ja tasakaalu seisukohalt, reisijate erikategooriad ning vajadus paigutada järelevalveta väljapääsude juures olevatele istmetele puueteta reisijad;

4.2. eeskirjad käsipagasi ja salongiteeninduseks vajalike esemete ohutuks paigutamiseks ning võimalus, et see pagas võib muutuda ohtlikuks salongis viibijatele või muul viisil takistada või kahjustada lennuki avariivarustust või -väljapääse;

4.3. nõuanded, kuidas tunda ära ja kohelda reisijaid, kes on (või jäävad) alkoholijoobes(se), narkootikumide mõju all(a) või on agressiivsed;

4.4. ettevaatusabinõud juhuks, kui salongis veetakse elusloomi;

4.5. ülesanded, mis tuleb täita turbulentsuse korral, sealhulgas salongi turvalisuse kindlustamine, ning

4.6. meetodid, kuidas evakueerimise kiirendamiseks motiveerida reisijaid ja juhtida inimesi.

5.    Lennundusmeditsiinilised aspektid ja esmaabi:

5.1. lennundusmeditsiini aspektide ja ellujäämise alane üldõpe;

5.2. lendamise füsioloogiline mõju, pöörates eelkõige tähelepanu hüpoksiale ja hapnikuvajadusele, kuulmetõrve toimimisele ja barotraumadele;

5.3. esmaabi alused, sealhulgas abistamine järgmistel juhtudel:

a) 

lennuhaigus;

b) 

seedehäired;

c) 

hüperventilatsioon;

d) 

põletused;

e) 

haavad;

f) 

teadvusekaotus ning

g) 

luumurrud ning pehmete kudede vigastused;

5.4. lennuaegsed akuutsed terviseprobleemid ning sellega seotud esmaabi vähemalt järgmises ulatuses:

a) 

astma;

b) 

stress ja allergilised reaktsioonid;

c) 

šokk;

d) 

diabeet;

e) 

lämbumine;

f) 

epilepsia;

g) 

sünnitus;

h) 

insult ning

i) 

südameinfarkt;

5.5. asjakohase varustuse, sealhulgas esmaabihapniku, esmaabikomplektide ning nende sisu kasutamine;

5.6. kardiopulmonaarse elustamise praktiline koolitus kõikidele salongitöötajatele, kasutades spetsiaalselt selleks loodud nukku ning arvestades õhusõidukikeskkonna eripärasid, ning

5.7. tervislik seisund ja hügieen reisi ajal, sealhulgas:

a) 

pardahügieen;

b) 

nakkushaigustega kokkupuute oht ning meetodid selle leevendamiseks;

c) 

meditsiinijäätmete käsitsemine;

d) 

õhusõiduki desinfitseerimine;

e) 

tegutsemine pardal surmajuhtumi korral ning

f) 

tähelepanuvõime juhtimine, väsimuse füsioloogilised mõjud, unefüsioloogia, ööpäevarütm ning ajavööndimuutused.

6.    Kohaldatavate ICAO tehnilistele tingimuste kohased ohtlikud kaubad

7.    Lennunduse üldised julgeolekuaspektid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 300/2008 sätete tundmine.

8.    Tule- ja suitsutõrje koolitus:

8.1. salongipersonali vastutuse rõhutamine seoses kiire tegutsemisega hädaolukordades, millega kaasnevad tuli ja suits, pöörates erilist tähelepanu tegeliku tulekolde kindlakstegemise olulisusele;

8.2. lennumeeskonna viivitamatu teavitamise ning konkreetsete koordineerimis- ja abistavate tegevuste tähtsus tulekahju või suitsu avastamisel;

8.3. võimalike tulekahjuohtlike piirkondade, sealhulgas tualettide ja nendega seotud suitsuandurite sagedase kontrollimise vajalikkus;

8.4. eri tulekahjuliigid ja iga tulekahjuliigi puhul sobivad kustutusvahendid ning vastavad protseduurid;

8.5. kustutusvahendite kasutamise tehnikad, nende väärkasutamise tagajärjed ning kasutamine piiratud ruumis, kaasa arvatud praktilised tuletõrjeõppused ning lennunduses ettenähtud suitsutõrjevahendite kasutamine, ning

8.6. lennuväljade maapealsete avarii- ja päästeteenistuste põhiprotseduurid.

9.    Ellujäämiskoolitus:

9.1. ebasoodsates tingimustes ellujäämise põhimõtted (nt polaarala, kõrb, džungel, meri) ning

9.2. koolitus ellujäämiseks vees, sealhulgas isiklike ujuvpäästevahendite tegelik selgapanek ja kasutamine ning päästeparvede või muude sarnaste päästevahendite kasutamine koos tegeliku harjutamisega vees.



VI LISA

ASUTUSE NÕUDED ÕHUSÕIDUKI MEESKONNALE

[ARA-OSA]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

I    JAOTIS

Üldist

▼M7 —————

▼M1

ARA.GEN.115    Järelevalvedokumendid

Pädev asutus annab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, eeskirjad, tehnilised väljaanded ja nendega seotud dokumendid.

ARA.GEN.120    Nõuete täitmise viisid

a) 

Amet töötab välja nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mida võib kasutada määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimiseks. Kui järgitakse nõuete täitmise vastuvõetavaid viise, on täidetud ka nendega seotud rakenduseeskirjade nõuded.

b) 

Rakenduseeskirjade nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid viise.

c) 

Selleks et tagada enda või oma järelevalvealuste organisatsioonide ja isikute kasutatavate kõikide nõuete täitmise alternatiivsete viiside kooskõla määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega, kehtestab pädev asutus pideva hindamise süsteemi.

d) 

Pädev asutus hindab kõiki organisatsiooni poolt välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid viise kooskõlas punktiga OR.GEN.120, analüüsides esitatud dokumentatsiooni ning viies vajaduse korral läbi organisatsiooni kontrolli.

Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed viisid vastavad rakenduseeskirjadele, teatab ta viivitamata:

1) 

taotlejale, et nõuete täitmise alternatiivseid viise on lubatud rakendada, ning vajaduse korral muudab vastavalt taotleja tunnistust või sertifikaati ja

2) 

ametile nõuete täitmise alternatiivsete viiside sisust, lisades kõigi asjaomaste dokumentide koopiad;

3) 

teistele liikmesriikidele nendest nõuete täitmise alternatiivsetest viisidest, mis vastu võeti.

e) 

Kui pädev asutus ise kasutab määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kooskõla tagamiseks nõuete täitmise alternatiivseid viise, siis:

1) 

teeb ta need kättesaadavaks kõikidele oma järelevalvealustele organisatsioonidele ja isikutele ning

2) 

teatab neist viivitamata ametile.

Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete viiside täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik asjakohased muudatused menetlustes, ning rakenduseeskirjade täitmist kinnitava hinnangu.

ARA.GEN.125    Ameti teavitamine

a) 

Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade rakendamisega seotud olulistest probleemidest.

b) 

Pädev asutus esitab ametile kõikides talle laekunud vahejuhtumiaruannetes sisalduva ohutuse seisukohalt olulise teabe.

ARA.GEN.135    Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

a) 

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ ( 3 ) kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.

b) 

Amet rakendab süsteemi talle saabunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks ning edastab viivitamata liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovituste ja võetavate parandusmeetmetega seotud teabe, mida neil on vaja selleks, et aegsasti reageerida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele.

c) 

Punktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d) 

Punkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes vastavalt määrusele (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadele peavad neid täitma. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimisel teistele asjaomastele liikmesriikidele.

II    JAOTIS

Juhtimine

ARA.GEN.200    Juhtimissüsteem

a) 

Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:

1) 

dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi tegevust, vahendeid ja meetodeid, et saavutada kooskõla määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega. Menetlused peavad olema ajakohased ja neid kasutatakse pädevas asutuses alusdokumentidena kõikide asjaomaste ülesannete puhul;

2) 

piisav arv töötajaid ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Töötajad peavad olema neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud ning olema jätkuva pädevuse tagamiseks omandanud vajalikud teadmised ja kogemused ning läbinud alg- ja täiendkoolituse. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks tuleb kehtestada vajalike töötajate leidmise süsteem;

3) 

nõuetekohased töövahendid ja büroopind ettenähtud ülesannete täitmiseks;

4) 

ülesanded, millega jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ning menetluste asjakohasust, mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama süsteemi auditi tulemusi käsitleva tagasiside andmiseks pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine ning

5) 

isik või isikutering, kes kannab nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest vastutust otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

b) 

Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust asjaomaste ülesannete juhtimise eest.

▼M7

c) 

Pädev asutus kehtestab menetlused, et osaleda kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste asjaomaste pädevate asutustega, mis muu hulgas hõlmab teavet liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent teise liikmesriigi või ameti poolt sertifitseeritud või neile deklaratsiooni esitanud isikute ja organisatsioonide üle teostatud järelevalve käigus avastatud kõikide puuduste, nende kõrvaldamiseks võetud järelmeetmete ja järelevalve tulemusel võetud täitemeetmete kohta.

▼M1

d) 

Ametile tehakse standardimise eesmärgil kättesaadavaks juhtimissüsteemiga seotud menetluste ja nende muudatuste koopia.

ARA.GEN.205    Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

a) 

Liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute või organisatsioonide algse sertifitseerimise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid anda ainult kvalifitseeritud üksustele. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et ta on teinud järgmist:

1) 

välja töötanud süsteemi, millega antakse nii algne kui ka pidev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EÜ) nr 216/2008 V lisa nõuetele.

Süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

2) 

sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heaks kiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on selgelt sätestatud järgmine:

i) 

täidetavad ülesanded;

ii) 

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

iii) 

asjaomaste ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv) 

täidetavate ülesannetega seotud vastutus ning

v) 

ülesannete täitmisel saadud andmete kaitse.

b) 

Pädev asutus tagab, et punkti AR.GEN.200 alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditimenetlus ja ohutusriski juhtimismenetlus hõlmavad kõiki tema nimel täidetavaid sertifitseerimis- ja pideva järelevalve ülesandeid.

ARA.GEN.210    Juhtimissüsteemi muudatused

a) 

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks.

b) 

Tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus õigeaegselt oma juhtimissüsteemi vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade muudatustele.

c) 

Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi.

ARA.GEN.220    Andmete säilitamine

a) 

Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmiste andmete nõuetekohast säilitamist, usaldusväärset jälgitavust ja neile juurdepääsu:

1) 

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused;

2) 

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

3) 

ülesannete jaotus, mis hõlmab punkti ARA.GEN.205 kohaseid elemente, ning antud ülesannete üksikasjad;

▼M7

4) 

sertifitseerimis- ja deklareerimismenetlused ning järelevalve teostamine sertifitseeritud organisatsioonide ja deklaratsiooni esitanud organisatsioonide üle;

▼M1

5) 

personali lubade, pädevusmärgete, sertifikaatide ja tunnistuste väljaandmise ning nende lubade, pädevusmärgete, sertifikaatide ja tunnistuste omanike pideva järelevalve menetlused;

6) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaatide väljaandmise ning lennutreeningseadme (FSTD) ja seda käitava organisatsiooni pideva järelevalve menetlused;

7) 

liikmesriigi territooriumil tegutsevate ent teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti järelevalve alla kuuluvate või nende poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve vastavalt kõnealuste asutuste vahelisele kokkuleppele;

8) 

organisatsioonide väljapakutud nõuete täitmise alternatiivsete viiside hindamine ja ametile teatavakstegemine ning pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete viiside hindamine;

9) 

puudused, parandusmeetmed ja meetmete lõpuleviimise kuupäev;

10) 

võetud täitemeetmed;

▼M11

11) 

ohutusteabega seotud meetmed ja järelmeetmed;

12) 

paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 71 ning

▼M11

13) 

punkti ORA.ATO.135 alapunktis a ja punkti DTO.GEN.240 alapunktis a sätestatud õhusõiduki hindamise ja loaandmise protsess.

▼M7

b) 

Pädev asutus koostab loetelu kõikidest väljaantud organisatsioonisertifikaatidest, lennutreeningseadmete (FSTD-de) kvalifikatsiooni sertifikaatidest ning personali lubadest, sertifikaatidest ja tunnistustest, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide esitatud deklaratsioonidest ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide koolitusprogrammidest, mille puhul ta on kontrollinud vastavust I lisa (FCL osa) nõuetele või mille vastavuse I lisa (FCL osa) nõuetele ta on heaks kiitnud, ning ajakohastab seda.

▼M1

c) 

Kõiki andmeid säilitatakse vähemalt käesolevas määruses sätestatud miinimumperioodi lõpuni. Sellekohase märke puudumisel säilitatakse andmeid asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt vähemalt viis aastat.

III    JAOTIS

Järelevalve, sertifitseerimine ja jõustamine

ARA.GEN.300    Järelevalve

a) 

Pädev asutus kontrollib järgmist:

1) 

organisatsioonide ja isikute suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavust enne organisatsiooni sertifikaadi, lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi või personali loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmist;

▼M7

2) 

tema sertifitseeritud organisatsioonide ning loa, pädevusmärke ja tunnistuse saanud isikute, lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanike ja talle deklaratsiooni esitanud organisatsioonide jätkuvat vastavust kohaldatavatele nõuetele;

▼M1

3) 

asjakohaste ohutusmeetmete rakendamist, mida pädev asutus nõuab vastavalt ARA.GEN.135 punktide c ja d sätetele.

b) 

Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:

1) 

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles ohutusjärelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2) 

asjaomastele isikutele ja organisatsioonidele antakse teavet ohutusjärelevalve tulemuste kohta;

3) 

selle aluseks on auditid ja kontrollid, sealhulgas õhusõiduki kontrollid seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäigud ning

4) 

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punktide ARA.GEN.350 ja ARA.GEN.355 kohaseid meetmeid.

c) 

Alapunktides a ja b kirjeldatud järelevalve ulatus määratakse kindlaks varasema järelevalvetegevuse tulemuste ning ohutusalaste prioriteetide alusel.

d) 

Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust ja punktis ARO.RAMP sätestatud kohustusi, määratakse liikmesriigi territooriumil toimuva teises liikmesriigis asuvate või elavate isikute või organisatsioonide tegevuse järelevalve ulatus kindlaks ohutusalaste prioriteetide ning varasema järelevalvetegevuse alusel.

e) 

Kui isiku või organisatsiooni tegevusega on seotud mitu liikmesriiki või ametit, võib punktis a sätestatud järelevalve eest vastutav pädev asutus kokku leppida, et selle liikmesriigi pädev asutus, kus tegevus toimub, või amet teostab järelevalvet kohapeal. Isikut või organisatsiooni, kelle suhtes sellist kokkulepet kohaldatakse, teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja selle reguleerimisalast.

f) 

Pädev asutus kogub ja töötleb kõiki andmeid, mida peetakse järelevalve, sealhulgas õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise ning etteteatamiseta kontrollkäikude puhul vajalikuks.

ARA.GEN.305    Järelevalveprogramm

a) 

Pädev asutus kehtestab punktides ARA.GEN.300 ja ARO.RAMP ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi, ja haldab seda.

b) 

Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide ja lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanike jaoks töötatakse välja järelevalveprogramm, võttes arvesse organisatsiooni konkreetset olemust, tegevuse keerukust ning varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:

1) 

auditit ja kontrolli, sealhulgas õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäike, ning

2) 

vastutava juhi ja pädeva asutuse vahelisi kohtumisi, et tagada mõlema pidev informeeritus olulistest küsimustest.

c) 

Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide ja lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanike suhtes kohaldatakse kuni 24-kuulist järelevalve planeerimistsüklit.

Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on tõendeid, et organisatsiooni või lennutreeningseadme (FTSD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omaniku ohutustase on halvenenud.

Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul on tehtud järgmist:

1) 

organisatsioon on tõhusalt tuvastanud lennuohutusega seotud ohte ja juhtinud sellega seotud riske;

2) 

organisatsioon on kooskõlas punktiga ORA.GEN.130 pidevalt näidanud, et ta omab täielikku kontrolli kõikide muutuste üle;

3) 

ei ole tuvastatud esimese astme puudusi ning

4) 

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punkti ARA.GEN.350 alapunkti d alapunktile 2.

Järelevalve planeerimistsüklit võib täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks eespool loetletule kehtestanud ja pädev asutus heaks kiitnud tõhusa ja pideva aruandlussüsteemi, mille abil organisatsioon annab pädevale asutusele teavet oma ohutustaseme ja nõuetele vastavuse kohta.

▼M4

ca) 

Ilma et see piiraks alapunkti c kohaldamist, kohaldatakse üksnes kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust pakkuvate organisatsioonide suhtes kuni 48kuulist järelevalve planeerimistsüklit. Järelevalve planeerimistsüklit tuleb lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on vähenenud.

Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 72 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 48 kuu jooksul on tehtud järgmist:

1) 

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on tõhusalt välja selgitanud lennuohutusohte ja juhtinud sellekohaseid riske;

2) 

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on kooskõlas punktiga ORA.GEN.130 pidevalt näidanud, et omab kontrolli kõikide muutuste üle;

3) 

ei ole avastatud esimese astme puudusi ja

4) 

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punkti ARA.GEN.350 alapunkti d alapunktile 2.

▼M1

d) 

Pädeva asutuse väljaantud loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse omaniku puhul hõlmab järelevalveprogramm kontrollimist, sealhulgas vajaduse korral etteteatamiseta kontrollimist.

e) 

Järelevalveprogramm sisaldab auditite, kontrollide ja kohtumiste tähtaegu ning auditite, kontrollide ja kohtumiste toimumise kuupäevi.

▼M7

f) 

Ilma et see piiraks alapunktide b, c ja ca kohaldamist, töötatakse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide jaoks välja järelevalveprogramm, mis põhineb korraldatavate koolituste liigiga seotud riskide hindamisel, võttes arvesse asjaomaste organisatsioonide konkreetset olemust, tegevuse keerukust ning varasema järelevalvetegevuse tulemusi. Järelevalvetegevus hõlmab kontrollkäike, sealhulgas etteteatamata kontrollkäike, ja võib hõlmata ka auditeid, kui pädev asutus peab seda vajalikuks.

▼M1

ARA.GEN.310    Algne sertifitseerimismenetlus – organisatsioonid

a) 

Organisatsiooni sertifikaadi algse väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b) 

Kui pädev asutus on organisatsiooni kohaldatavatele nõuetele vastavuses veendunud, annab ta välja sertifikaadi(d) vastavalt käesoleva osa III ja V liite sätetele. Sertifikaadid antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused ja sertifikaadiga hõlmatud tegevusalad määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes.

c) 

Selleks et organisatsioon saaks teha punkti ORA.GEN.130 kohaseid muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks organisatsiooni esitatud menetluse, millega määratakse kindlaks kõnealuste muudatuste ulatus ning kirjeldatakse muudatuste juhtimist ja neist teatamist.

ARA.GEN.315    Lubade, pädevusmärgete, sertifikaatide või tunnistuste väljaandmise, pikendamise, taastamise ja muutmise menetlus – isikud

a) 

Loa, pädevusmärke, sertifikaadi või tunnistuse väljaandmise, pikendamise, taastamise või muutmise taotluse ja mis tahes tõendavate dokumentide saamisel kontrollib pädev asutus taotleja vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b) 

Kui pädev asutus on veendunud, et taotluse esitaja vastab kohaldatavatele nõuetele, annab pädev asutus välja asjakohase loa, pädevusmärke, sertifikaadi või tunnistuse, taastab selle või pikendab või muudab seda.

ARA.GEN.330    Muudatused – organisatsioonid

a) 

Eelnevat heakskiitu eeldava muudatuse taotluse saamisel kontrollib pädev asutus enne heakskiidu andmist organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele.

Pädev asutus määrab kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et organisatsiooni sertifikaat tuleb peatada.

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks.

b) 

Ilma et see mõjutaks täiendavaid täitemeetmeid, peatab või tühistab pädev asutus organisatsiooni sertifikaadi, või kehtestab sellele piirangud, kui organisatsioon rakendab eelnevat heakskiitu nõudvaid muudatusi ilma, et pädev asutus oleks need alapunkti a kohaselt heaks kiitnud.

c) 

Selliste muudatuste puhul, mis eelnevat heakskiitu ei nõua, hindab pädev asutus kohaldatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks organisatsiooni poolt punkti ORA.GEN.130 kohaselt saadetud teates esitatud teavet. Nõuete rikkumise korral teeb pädev asutus järgmist:

1) 

teatab organisatsioonile nõuete rikkumisest ja nõuab täiendavaid muudatusi ning

2) 

Esimese või teise astme puuduste korral järgib punkti ARA.GEN.350 sätteid.

▼M7

d) 

Ilma et see piiraks alapunktide a, b ja c kohaldamist, järgib pädev asutus juhul, kui deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esitatud deklaratsioonis või deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni kasutatavas koolitusprogrammis (millest ta on pädevat asutust VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.116 kohaselt teavitanud) sisalduv teave on muutunud, punktide ARA.DTO.105 ja ARA.DTO.110 (vastavalt vajadusele) sätteid.

▼M1

ARA.GEN.350    Puudused ja parandusmeetmed – organisatsioonid

a) 

Punkti ARA.GEN.300 alapunkti a kohast järelevalvet teostaval pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste ohutusalase tähtsuse analüüsimiseks.

b) 

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjaomaste nõuete, organisatsiooni menetluste ja juhendite või tunnistuse või sertifikaadi tingimuste oluline rikkumine, mis vähendab ohutustaset ja kahjustab tõsiselt lennuohutust.

Esimese astme puudused hõlmavad järgmist:

1) 

organisatsioon ei taga pädevale asutusele pärast kaht kirjalikku palvet punktis ORA.GEN.140 kindlaksmääratud juurdepääsu organisatsiooni ruumide külastamiseks tavalisel tööajal;

2) 

organisatsioon on sertifikaadi saanud või selle kehtivust pikendanud dokumentaalsete tõendite võltsimise teel;

3) 

tõendid eeskirjade eiramise või organisatsiooni sertifikaadi pettuse eesmärgil kasutamise kohta ning

4) 

vastutava juhi puudumine.

c) 

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjaomaste nõuete, organisatsiooni menetluste ja juhendite või tunnistuse või sertifikaadi tingimuste mis tahes rikkumine, mis võib vähendada ohutustaset või kahjustada lennuohutust.

d) 

Kui järelevalve käigus või muul viisil tuvastatakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud rikkumis(t)e suhtes parandusmeetmete võtmist, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega ette nähtud muid meetmeid. Vajaduse korral teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisriiki.

1) 

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohased meetmed toimingute keelamiseks või neile piirangute kehtestamiseks; vajaduse korral võtab pädev asutus olenevalt esimese astme puuduse ulatusest meetmed sertifikaadi või konkreetse tunnistuse tühistamiseks, täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on võtnud sobivad parandusmeetmed.

2) 

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i) 

annab organisatsioonile parandusmeetmete võtmiseks tähtaja, mis on kooskõlas puuduse laadiga ning ei tohi algselt ületada kolme kuud. Teatavatel asjaoludel ja sõltuvalt puuduse laadist võib pädev asutus pikendada kõnealust kolmekuulist tähtaega vastavalt pädeva asutusega kokkulepitud nõuetekohasele parandusmeetmete kavale ning

ii) 

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja nende rakendamise korda ning kinnitab need, kui need on hinnangu kohaselt rikkumis(t)e parandamiseks piisavad.

3) 

Kui organisatsioon ei esita vastuvõetavat parandusmeetmete kava või ei suuda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul ellu viia, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ning võetakse meetmed vastavalt eespool punkti d alapunkti 1 sätetele.

4) 

Pädev asutus registreerib kõik tuvastatud või talle teatavaks tehtud puudused ning vajaduse korral tema poolt kohaldatud täite- ja parandusmeetmed ning puudustega seotud meetmete lõpuleviimise tähtajad.

▼M7

da) 

Ilma et see piiraks alapunktide a–d kohaldamist, peab pädev asutus juhul, kui ta leiab järelevalve teostamise käigus või muude vahendite kaudu tõendeid selle kohta, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele või käesoleva määruse I lisas (FCL osa) ja VIII lisas (DTO osa) sätestatud nõuetele, tegema järgmist:

(1) 

puuduse kindlaks määrama ja registreerima, saatma deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindajale sellekohase kirjaliku teate ning määrama kindlaks põhjendatud ajavahemiku, mille jooksul asjaomane deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon peab astuma VIII lisa (DTO osa) punktis DTO.GEN.150 kindlaksmääratud samme;

(2) 

võtma viivitamata asjakohased meetmed nõuete rikkumisega seotud koolitustoimingute piiramiseks või nende peatamiseks seniks, kuni deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on võtnud alapunktis 1 osutatud parandusmeetmed, kõikidel järgmistel juhtudel:

i) 

tehakse kindlaks ohutusprobleem;

ii) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei võta punkti DTO.GEN.150 kohaseid parandusmeetmeid;

(3) 

VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.230 alapunktis c osutatud koolitusprogrammide puhul peatama või tühistama asjaomasele koolitusprogrammile väljastatud sertifikaadi, või kehtestama sellele piirangud;

(4) 

võtma kõik täiendavad täitemeetmed, mida on vaja rikkumise peatamiseks ja vajaduse korral selle tagajärgede kõrvaldamiseks.

▼M7

e) 

Ilma et see piiraks täiendavate täitemeetmete võtmist, peab punkti ARA.GEN.300 alapunkti d kohaselt tegutsev liikmesriigi pädev asutus juhul, kui ta leiab tõendeid selle kohta, et teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või teise liikmesriigi pädevale asutusele või ametile deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele või käesoleva määruse I lisas (FCL osa) või VIII lisas (DTO osa) sätestatud nõuetele, teatama nõuete rikkumisest ajaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

▼M1

ARA.GEN.355    Puudused ja täitemeetmed – isikud

a) 

Kui punkti ARA.GEN.300 alapunkti a kohaselt järelevalve eest vastutav pädev asutus leiab järelevalve käigus või muude vahendite abil tõendeid selle kohta, et määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust omav isik ei vasta kohaldatavatele nõuetele, tuvastab pädev asutus puuduse, registreerib selle ning edastab selle kirjalikult loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse omanikule.

b) 

Puuduse tuvastamisel viib pädev asutus läbi uurimise. Puuduse tõendamise korral teeb pädev asutus järgmist:

1) 

vastavalt vajadusele kehtestab loale, sertifikaadile, pädevusmärkele või tunnistustele piirangud, peatab või tühistab selle, kui ohutusprobleem on kindlaks tehtud ning

2) 

võtab kõik täiendavad täitemeetmed, et vältida rikkumise jätkumist.

c) 

Vajaduse korral teavitab pädev asutus tervisetõendi või tunnistuse välja andnud isikut või organisatsiooni.

d) 

Liikmesriigi asutus, kes punkti ARA.GEN.300 alapunkti d sätete alusel tegutsedes on tuvastanud, et teise liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse omanik ei vasta kohaldatavatele nõuetele, teavitab asjaomast pädevat asutust, ilma et see mõjutaks mis tahes täiendavaid täitemeetmeid.

e) 

Kui järelevalve käigus või muude vahendite abil leitakse tõendeid selle kohta, et isik, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõudeid, ei vasta kohaldatavatele nõuetele ja talle ei ole välja antud määruse (EÜ) nr 216/2008 kohast luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust, võtab rikkumise tuvastanud pädev asutus kõik vajalikud täitemeetmed, et vältida rikkumise jätkumist.

▼M11

ARA.GEN.360    Pädeva asutuse vahetamine

a) Saades loa või tunnistuse omanikult I lisa (FCL-osa) punkti FCL.015 alapunkti d kohase taotluse pädeva asutuse vahetamiseks, peab taotluse saanud pädev asutus loa või tunnistuse omaniku pädevalt asutuselt põhjendamatu viivituseta nõudma, et see edastaks viivitamata kõik järgneva:

1) 

loa või tunnistuse kontrollandmed;

2) 

koopiad loa või tunnistuse omaniku lennundusmeditsiinilistest andmetest, mida kõnealune pädev asutus säilitab vastavalt punktidele ARA.GEN.220 ja ARA.MED.150. Lennundusmeditsiinilised andmed edastatakse vastavalt IV lisa (MED-osa) punktile MED.A.015 ning need peavad sisaldama taotleja asjaomaste terviseandmete kokkuvõtet, mida on kontrollinud ja mille on allkirjastanud lennundusmeditsiini ekspertarst.

b) Üleandev pädev asutus säilitab loa või tunnistuse omaniku loa või tunnistuse menetlemist käsitlevaid ja lennundusmeditsiinilisi originaalandmeid vastavalt punktidele ARA.GEN.220, ARA.FCL.120 ja ARA.MED.150.

c) Vastuvõttev pädev asutus peab põhjendamatu viivituseta uuesti välja andma loa või tunnistuse ja tervisetõendi, tingimusel et ta on kätte saanud ja läbi töötanud kõik punktis a nimetatud andmed. Loa või tunnistuse ja tervisetõendi uuesti väljaandmisel peab vastuvõttev pädev asutus loa või tunnistuse omanikult viivitamata nõudma üleandva pädeva asutuse poolt väljaantud loa või tunnistuse ja seonduva tervisetõendi üleandmist.

d) Vastuvõttev pädev asutus peab üleandvale pädevale asutusele viivitamata teatama loa või tunnistuse ja tervisetõendi uuesti omanikule väljaandmisest ning loa või tunnistuse ja tervisetõendi omaniku poolt tagastamisest vastavalt punktile c. Kuni sellise teate saamiseni vastutab kõnealusele loaomanikule algselt välja antud loa või tunnistuse ja tervisetõendi eest üleandev pädev asutus.

▼M1

FCL-ALAJAGU

NÕUDED LENNUMEESKONNALIIKME LUBADE VÄLJAANDMISELE

I    JAOTIS

Üldist

ARA.FCL.120    Andmete säilitamine

Lisaks punkti ARA.GEN.220 alapunktis a sätestatud andmetele peab pädev asutus oma andmete säilitamise süsteemis säilitama teoorieksamite ja lennueksamite tulemusi.

II    JAOTIS

Load, pädevusmärked ja tunnistused

ARA.FCL.200    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise ja taastamise menetlus

▼M6

a) 

Lubade ja pädevusmärgete väljaandmine. Pädev asutus annab lennumeeskonnaliikme loa ja sellega seotud pädevusmärked välja, kasutades käesoleva osa I liitega ette nähtud vormi.

Kui piloot kavatseb lennata väljaspool liidu territooriumi õhusõidukil, mis on registreeritud mõnes muus liikmesriigis kui talle lennumeeskonnaliikme loa välja andnud liikmesriik, teeb pädev asutus järgmist:

(1) 

lisab lennumeeskonnaliikme loa punktile XIII järgmise märkuse: „Käesolev luba on automaatselt valideeritud vastavalt käesoleva loa ICAO liitele.” ja

(2) 

teeb ICAO liite piloodile trükitud või elektroonilises vormis kättesaadavaks.

▼M1

b) 

Instruktori- ja kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmine. Pädev asutus annab instruktoritunnistuse või kontrollpiloodi tunnistuse või välja:

1) 

asjaomaseid õigusi käsitleva kinnitusena käesoleva osa I liites sätestatud piloodiloal või

2) 

eraldi dokumendina, mille vormi ja sisu määrab pädev asutus.

c) 

Loa kinnitamine kontrollpiloodi poolt. Enne teatavatele kontrollpilootidele konkreetse volituse andmist pädevusmärgete või tunnistuste pikendamiseks või taastamiseks töötab pädev asutus välja asjakohased menetlused.

▼M4

d) 

Loa kinnitamine instruktori poolt. Enne seda, kui pädev asutus annab teatavatele instruktoritele selge volituse ühe kolbmootoriga lennukite või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks, töötab ta selleks välja asjakohase protseduuri.

▼M1

ARA.FCL.205    Kontrollpilootide kontrollimine

a) 

Pädev asutus töötab välja järelevalveprogrammi kontrollpilootide tegevuse ja töötulemuste kontrollimiseks, võttes arvesse järgmist:

1) 

kontrollpilootide arvu, kellele ta on tunnistusi välja andnud, ning

2) 

kontrollpilootide arvu, kellele on tunnistusi välja andnud teised pädevad asutused, kes teostavad oma õigusi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluval territooriumil.

▼M3

b) 

Pädev asutus haldab loetelu kõikidest kontrollpilootidest, kellele ta on tunnistuse välja andnud. Loetelu sisaldab kontrollpilootide õigusi ning pädev asutus avaldab selle ja ajakohastab seda.

▼M1

c) 

Pädev asutus töötab välja menetluse lennueksamit korraldava kontrollpiloodi määramiseks.

▼M3

ARA.FCL.210    Kontrollpilootide teavitamine

a) Pädev asutus teavitab ametit tema territooriumil kohaldatavatest riiklikest haldusmenetlustest, isikuandmete kaitse nõuetest, vastutusest, õnnetusjuhtumikindlustusest ja lõivudest, mida kontrollpiloodid peavad järgima lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimise korraldamisel taotlejatele, kelle puhul pädev asutus ei ole sama, mis kontrollpiloodi tunnistuse väljaandnud asutus.

b) Selleks et hõlbustada pädevatel asutustel alapunkti a kohaselt esitatud teabe levitamist ja muuta see teave kättesaadavamaks, avaldab amet kõnealuse teabe vastavalt enda sätestatud formaadile.

c) Pädev asutus võib nendele kontrollpilootidele, kellele ta on tunnistuse välja andnud, ning nendele kontrollpilootidele, kellele on tunnistuse välja andunud teised tema territooriumil oma õigusi teostavad pädevad asutused, teatavaks teha ohutuskriteeriumid, mida tuleb järgida õhusõidukitel tehtavate lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide puhul.

▼M1

ARA.FCL.215    Kehtivusaeg

a) 

Pädevusmärke või tunnistuse väljaandmisel või taastamisel pikendab pädev asutus või taastamise korral pädeva asutuse poolt selleks konkreetselt volitatud kontrollpiloodi pädevusmärke või tunnistuse kehtivusaega kuni asjaomase kuu lõpuni.

b) 

Pädevusmärke, instruktoritunnistuse või kontrollpiloodi tunnistuse pikendamisel pikendab pädev asutus või pädeva asutuse poolt selleks konkreetselt volitatud ►C1  kontrollpiloodi ◄ pädevusmärke või tunnistuse kehtivusaega kuni asjaomase kuu lõpuni.

c) 

Pädev asutus või pädeva asutuse poolt selleks konkreetselt volitatud kontrollpiloot märgib kehtivuse lõppkuupäeva loale või tunnistusele.

d) 

Pädev asutus võib välja töötada menetlused, millega lubatakse loa või tunnistuse omanikul pärast kohaldatava(te) eksami(te) edukat sooritamist teostada oma õigusi kuni kaheksa nädala jooksul, mis kulub vastava kinnituse kandmiseks loale või tunnistusele.

ARA.FCL.220    Uue piloodiloa väljaandmise menetlus

a) 

Pädev asutus annab uue piloodiloa välja, kui see on halduspõhjustel vajalik ning:

1) 

pärast esmase pädevusmärke väljaandmist või

2) 

juhul kui käesoleva osa I liites sätestatud loa punkti XII lahtrid on täis saanud ning tühje lahtreid rohkem ei ole.

b) 

Uuele loale kantakse üle üksnes kehtivad pädevusmärked ja tunnistused.

ARA.FCL.250    Lubade, pädevusmärgete ja tunnistuste peatamine, tühistamine või neile piirangute kehtestamine

a) 

Vastavalt vajadusele pädev asutus peatab või tühistab piloodiloa ja sellega seotud pädevusmärked või tunnistused, või kehtestab neile piirangud kooskõlas punktiga ARA.GEN.355 muu hulgas järgmistel juhtudel:

1) 

piloodiloa, pädevusmärke või tunnistuse saamine esitatud dokumentaalsete tõendite võltsimise teel;

2) 

logiraamatu ja loa või tunnistuse andmete võltsimine;

3) 

loa omanik ei vasta enam kohaldatavatele FCL-osa nõuetele;

4) 

loast, pädevusmärkest või tunnistusest tulenevate õiguste teostamine alkoholi või narkootikumide mõju all;

5) 

kohaldatavate käitamisnõuete rikkumine;

6) 

tõendid eeskirjade eiramise või tunnistuse pettuse eesmärgil kasutamise kohta või

7) 

vastuvõetamatu käitumine kontrollpiloodi ülesannete või kohustuste täitmise mis tahes etapil.

b) 

Pädev asutus võib loa, pädevusmärke või tunnistuse peatada, tühistada, või kehtestada sellele piirangud ka loa või tunnistuse omaniku kirjaliku taotluse alusel.

c) 

Kõik kontrollpiloodi tunnistuse peatamise kestel või pärast tunnistuse tühistamist läbi viidud lennueksamid, lennuoskuste tasemekontrollid ja pädevuse hindamised on kehtetud.

III    JAOTIS

Teooriaeksamid

ARA.FCL.300    Eksamineerimismenetlused

a) 

Pädev asutus kehtestab vajalikud eeskirjad ja menetlused, mis võimaldavad taotlejatel sooritada teooriaeksameid kooskõlas FCL-osas sätestatud nõuetega.

b) 

Liinipiloodi loa (ATPL), teise piloodi loa (MPL) ja ametipiloodi loa (CPL) ning instrumentaallennupädevusmärgete puhul peavad nimetatud menetlused vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

1) 

Eksamid viiakse läbi kirjalikult või arvutis.

2) 

Eksamiküsimused valib pädev asutus Euroopa kesksest küsimustepangast (ECQB) ühtse meetodi abil, mis võimaldab iga teema puhul hõlmata kogu õppekava. ECQB on ameti hallatav valikvastustega küsimuste andmebaas.

3) 

Sidesüsteemide eksami võib läbi viia teistest teemadest eraldi. Taotlejat, kes on varem sooritanud visuaallennureeglite (VFR) või instrumentaallennureeglite (IFR) eksami või mõlemad eksamid, ei pea asjaomastes osades eksamit uuesti sooritama.

c) 

Pädev asutus teatab taotlejatele, millistes keeltes on võimalik eksamit teha.

d) 

Pädev asutus kehtestab asjakohased menetlused, et tagada eksamite nõuetekohane korraldus.

e) 

Kui pädev asutus leiab, et taotleja rikub eksami kestel eksamineerimismenetlusi, hinnatakse rikkumise tõsidust ning loetakse taotlejal vastavalt kas üks teema või kogu eksam sooritamata jäetuks.

f) 

Kandidaadid, kelle puhul on tõendatud eksamil keelatud abimaterjalide kasutamine, saavad eksamikeelu vähemalt 12 kuuks alates selle eksami kuupäevast, mil nad kõnealuseid materjale kasutasid.

CC-ALAJAGU

NÕUDED SALONGIPERSONALILE

I    JAOTIS

Salongitöötaja tunnistused

ARA.CC.100    Salongitöötaja tunnistuste väljaandmise menetlus

a) 

Pädev asutus kehtestab menetlused salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks, asjaomaste andmete säilitamiseks ja järelevalveks vastavalt punktidele ARA.GEN.315, ARA.GEN.220 ja ARA.GEN.300.

b) 

Salongitöötaja tunnistused annab vastavalt käesoleva osa II liitega ette nähtud vormile ja spetsifikatsioonidele välja

kas

1) 

pädev asutus;

ja/või liikmesriigi vastava otsuse korral

2) 

organisatsioon, kellele pädeva asutus on andnud vastava volituse.

c) 

Pädev asutus teeb üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

1) 

missugune organ annab välja salongitöötaja tunnistusi tema territooriumil ning

2) 

kui vastav volitus on antud organisatsioonidele, siis asjaomaste organisatsioonide loetelu.

ARA.CC.105    Salongitöötaja tunnistuste peatamine või tühistamine

Pädev asutus võtab punkti ARA.GEN.355 kohaselt meetmeid, sealhulgas peatab või tühistab salongitöötaja tunnistuse, vähemalt järgmistel juhtudel:

a) 

CC-osas sätestatud nõuete või ORO-osa ja CAT-osa asjaomaste nõuete rikkumine, juhul kui on tuvastatud ohutusprobleem;

b) 

salongitöötaja tunnistuse saamine või selle kehtivuse säilitamine esitatavate dokumentaalsete tõendite võltsimise teel;

c) 

salongitöötaja tunnistusest tulenevate õiguste teostamine alkoholi või narkootikumide mõju all ning

d) 

tõendid eeskirjade eiramise või salongitöötaja tunnistuse pettuse eesmärgil kasutamise kohta.

II    JAOTIS

Salongipersonali koolitust pakkuvad või salongitöötaja tunnistusi väljaandvad organisatsioonid

ARA.CC.200    Salongipersonali koolitust pakkuvate või salongitöötaja tunnistusi väljaandvate organisatsioonide sertifitseerimine

a) 

Enne organisatsiooni või lennundusettevõtja sertifitseerimist salongipersonali koolituse pakkujana kontrollib pädev asutus järgmist:

1) 

organisatsiooni tegevus, esitatud õppekavad ja nendega seotud programmid vastavad CC-osa asjaomastele nõuetele;

2) 

organisatsiooni kasutatavad treeningseadmed esindavad tõetruult nende õhusõidukitüüpide reisijatesalongi keskkonda ja seadmete tehnilisi omadusi, mida salongipersonal käitama asub ning

3) 

koolitajad ning instruktoritel on asjaomase koolitusvaldkonna jaoks sobiv kogemus ja kvalifikatsiooni.

b) 

Kui liikmesriik on otsustanud, et salongitöötaja tunnistuse väljaandmise sertifikaadi võib anda ka organisatsioonidele, annab pädev asutus asjaomase sertifikaadi ainult sellistele organisatsioonidele, kes vastavad alapunktis a sätestatud nõuetele. Enne sertifikaadi andmist teeb pädev asutus järgmist:

1) 

hindab organisatsiooni suutlikkust täita tunnistuse väljaandmisega seotud ülesandeid ning tema vastutusvõimet;

2) 

tagab, et organisatsioon on kehtestanud dokumenteeritud menetlused tunnistuse väljaandmisega seotud ülesannete täitmiseks, sealhulgas eksami(te) korraldamiseks kvalifitseeritud ja huvide konfliktita isikute poolt ning salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks kooskõlas punktiga ARA.GEN.315 ja punkti ARA.CC. 100 alapunktiga b ning

3) 

nõuab, et organisatsioon edastaks pädevale asutusele asjaomase organisatsiooni väljaantud salongitöötaja tunnistuste ja tunnistuste omanikega seotud teabe ja dokumendid, mida pädev asutus vajab andmete säilitamiseks ning järelevalve- ja jõustamisülesannete täitmiseks.

ATO-ALAJAGU

NÕUDED SERTIFITSEERITUD KOOLITUSORGANISATSIOONIDELE

I    JAOTIS

Üldist

ARA.ATO.105    Järelevalveprogramm

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide järelevalveprogramm hõlmab kursusestandardite kontrollimist, sealhulgas pistelisi kontrolle õpilastega õppelendudel, kui kasutatav õhusõidukitüüp seda võimaldab.

ARA.ATO.120    Andmete säilitamine

Lisaks punktis ARA.GEN.220 sätestatud andmetele säilitab pädev asutus oma andmete säilitamise süsteemis sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni kursuste üksikasjalikud andmed ning vajaduse korral koolitusel kasutatavate lennutreeningseadmete (FSTD-de) andmed.

FSTD-ALAJAGU

NÕUDED LENNUTREENINGSEADMETE (FSTD) KVALIFITSEERIMISELE

I    JAOTIS

Üldist

ARA.FSTD.100    Esmase hindamise menetlus

a) 

Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi taotluse saamisel teeb pädev asutus järgmist:

1) 

viib läbi asjaomase lennutreeningseadme (FSTD) esmase hindamise või täiustatud lennutreeningseadme hindamise vastavalt kohaldatavale kvalifitseerimisalusele;

2) 

hindab vastavalt vajadusele lennutreeningseadme (FSTD) neid aspekte, mis on olulised lennumeeskonnaliikmete koolituse läbiviimise, eksamineerimis- ja kontrollimismenetluste puhul;

3) 

viib läbi objektiivsed, subjektiivsed ja funktsionaalsed katsed vastavalt kvalifitseerimisalusele ning vaatab nimetatud katsete tulemused läbi, et koostada lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG), ning

4) 

kontrollib, et lennutreeningseadet (FSTD) käitav organisatsioon vastaks kohaldatavatele nõuetele. Seda nõuet ei kohaldata instrumentaallennu esmaimitaatorite (BITD) esmasel hindamisel.

b) 

Pädev asutus kiidab lennutreeningseadme katsetamisjuhendi (QTG) heaks alles pärast lennutreeningseadme (FSTD) esmast hindamist ning katsetamisjuhendiga seotud kõikide vastuolude lahendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil. Esmase hindamismenetluse tulemusena loodud lennutreeningseadme katsetamisjuhend (QTG) on lennutreeningseadme põhikatsetamisjuhend (MQTG), mille alusel viiakse läbi lennutreeningseadmete (FSTD-de) kvalifitseerimine ning edaspidised korduvhindamised.

c) 

Kvalifitseerimisalus ja eritingimused.

1) 

Pädev asutus võib lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerimisaluse puhul ette näha eritingimused, kui on täidetud punkti ORA.FSTD.210 alapunkti a nõuded ning on tõendatud, et eritingimused tagavad kohaldatavas sertifitseerimisspetsifikatsioonis sätestatuga samaväärse ohutustaseme.

2) 

Kui pädev asutus (muu kui amet) on lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerimisaluse suhtes kehtestanud eritingimused, teatab ta sellest viivitamata ametile. Teatele lisatakse ettenähtud eritingimuste täielik kirjeldus ning ohutushinnang, mis tõendab kohaldatavas sertifitseerimisspetsifikatsioonis sätestatuga samaväärse ohutustaseme saavutamist.

ARA.FSTD.110    Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi väljaandmine

a) 

Pärast seda, kui taotleja on lennutreeningseadme (FSTD) hindamise käigus tõendanud, et lennutreeningseade (FSTD) vastab punktis ORA.FSTD.210 sätestatud kvalifitseerimisalusele ning et lennutreeningseadet (FSTD) käitav organisatsioon vastab punkti ORA.FSTD.100 kohastele lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni säilitamise nõuetele, annab pädev astutus välja lennutreeningseadme (FSTD) määramata tähtajaga kvalifikatsioonisertifikaadi, kasutades käesoleva osa IV liitega ette nähtud vormi.

ARA.FSTD.115    Lennutreeningseadme (FSTD) ajutine kvalifitseerimine

a) 

Uute õhusõidukiprogrammide kasutuselevõtu korral, kui käesoleva alajao kohaseid lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerimisnõudeid ei saa täita, võib pädev asutus lennutreeningseadmele (FSTD) välja anda ajutise kvalifikatsioonitaseme.

b) 

Lennu täisimitaatorite (FFS) puhul võivad ajutiseks kvalifikatsioonitasemeks olla vaid tasemed A, B või C.

c) 

Ajutine kvalifikatsioonitase kehtib kuni lõpliku kvalifikatsioonitaseme väljaandmiseni ning igal juhul mitte kauem kui kolm aastat.

ARA.FSTD.120    Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni pikendamine

a) 

Pädev asutus kontrollib pidevalt lennutreeningseadet (FSTD) käitavat organisatsiooni, et teha kindlaks järgmine:

1) 

korduvhindamiste vahelisel ajal viiakse iga 12 kuu järel läbi lennutreeningseadme põhikatsetamisjuhendis (MQTG) sätestatud katsete kogum;

2) 

korduvhindamiste tulemused vastavad jätkuvalt kvalifitseerimisstandarditele, need varustatakse kuupäevadega ja säilitatakse, ning

3) 

konfiguratsiooni kontrollsüsteemi olemasolu, mis tagab kvalifitseeritud lennutreeningseadme (FSTD) riist- ja tarkvara jätkuva terviklikkuse.

b) 

Pädev asutus viib läbi lennutreeningseadme (FSTD) korduvhindamisi vastavalt menetlustele, mida on üksikasjalikult kirjeldatud punktis ARA.FSTD.100. Hindamised toimuvad:

1) 

lennu täisimitaatori (FFS), lennuelementide imitaatori (FTD) või lennuimitaatori (FNPT) puhul üks kord aastas; 12-kuuliste perioodide alguseks loetakse esmase kvalifitseerimise kuupäev. Lennutreeningseadme (FSTD) korduvhindamine viiakse läbi 60 päeva jooksul enne kõnealuse 12-kuulise hindamisperioodi lõppu;

2) 

instrumentaallennu esmaimitaatori (BITD) puhul üks kord kolme aasta jooksul.

ARA.FSTD.130    Muudatused

a) 

Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaati tehtavate mis tahes muudatuste taotlemise korral järgib pädev asutus punkti ARA.FSTD.100 alapunktides a ja b kirjeldatud esmase hindamismenetluse asjakohaseid elemente;

b) 

pärast suuremaid muudatusi või kui on alust arvata, et lennutreeningseade (FSTD) ei toimi algse kvalifikatsiooni kohaselt, võib pädev asutus läbi viia erihindamise;

c) 

pädev asutus viib erihindamise läbi alati, kui tegemist on lennutreeningseadmele (FSTD-le) senisest kõrgema kvalifikatsioonitaseme omistamisega.

ARA.FSTD.135    Puudused ja parandusmeetmed – lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaat

Pädev asutus peatab või tühistab punkti ARA.GEN.350 kohaselt välja antud lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi, või kehtestab sellele vastavalt vajadusele piirangud muu hulgas järgmistel juhtudel:

a) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaat on saadud esitatud dokumentaalsete tõendite võltsimise teel;

b) 

lennutreeningseadet (FSTD) käitav organisatsioon ei suuda enam tõendada lennutreeningseadme (FSTD) vastavust kvalifitseerimisalusele või

c) 

lennutreeningseadet (FSTD) käitav organisatsioon ei vasta enam kohaldatavatele ORA-osa nõuetele.

ARA.FSTD.140    Andmete säilitamine

Pädev asutus haldab ja ajakohastab punktis ARA.GEN.220 sätestatud loetelu, kuhu on kantud kõik tema järelevalve all olevad kvalifitseeritud lennutreeningseadmed (FSTD), hindamistähtpäevad ning hindamiste läbiviimise kuupäevad.

AeMC-ALAJAGU

NÕUDED LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSTELE

I    JAOTIS

Üldist

ARA.AeMC.110    Algne sertifitseerimismenetlus

Lennundusmeditsiinikeskuste sertifitseerimisel juhindutakse punkti ARA.GEN.310 sätetest.

ARA.AeMC.150    Puudused ja parandusmeetmed – lennundusmeditsiinikeskused

Ilma et see mõjutaks punkti ARA.GEN.350 kohaldamist, on esimese astme puudused muu hulgas järgmised:

a) 

suutmatus ametisse nimetada lennundusmeditsiinikeskuse juhataja;

b) 

suutmatus tagada lennundusmeditsiiniliste andmete konfidentsiaalsust ning

c) 

suutmatus esitada pädevale asutusele järelevalve teostamiseks meditsiini- ja statistikaandmeid.

MED-ALAJAGU

NÕUDED LENNUNDUSMEDITSIINILISTELE TÕENDITELE

I    JAOTIS

Üldist

ARA.MED.120    Lennundusmeditsiini ekspertarst

Pädev asutus määrab käesolevas osas kirjeldatud ülesannete täitmiseks ühe või mitu lennundusmeditsiini ekspertarsti. Lennundusmeditsiini ekspertarst peab olema litsentseeritud ja kvalifitseeritud arst ning omama:

a) 

vähemalt viieaastast töökogemust arstina pärast kraadi omandamist;

b) 

spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi lennundusmeditsiini valdkonnas ning

c) 

spetsiifilist tervisetõendite alast väljaõpet.

ARA.MED.125    Otsuse tegemise delegeerimine lube väljaandvale asutusele

Kui lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst on pöördunud lube välja andva asutuse poole taotleja tervislikku seisundit käsitleva otsuse saamiseks, tuleb teha järgmist:

a) 

lennundusmeditsiini eskpertarst või pädeva asutuse määratud meditsiinipersonal hindab asjaomaseid meditsiinidokumente ning taotleb vajaduse korral täiendavaid meditsiinidokumente, läbivaatusi ja uuringuid, ning

b) 

lennundusmeditsiini ekspertarst teeb kindlaks taotleja tervisliku seisundi sobivuse tervisetõendi väljaandmiseks, kehtestades vajaduse korral ühe või mitu piirangut.

▼M3

ARA.MED.130 Tervisetõendi vorm

Tervisetõend peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele:

a) 

Sisu

(1) 

Riik, kus piloodiluba välja anti või sellekohane taotlus esitati (I);

(2) 

Tervisetõendi liik (II);

(3) 

Tõendi number, mis algab piloodiloa väljaandnud riigi või piloodiloa taotlemise riigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood (III);

(4) 

Omaniku nimi (IV);

(5) 

Omaniku kodakondsus (VI);

(6) 

Omaniku sünniaeg: (pp/kk/aaaa) (XIV);

(7) 

Omaniku allkiri (VII);

(8) 

Piirang(ud) (XIII);

(9) 

Tervisetõendi kehtivusaja lõpp (IX):

i) 

klass 1, ühe piloodiga äriline reisijateveo-lennutransport;

ii) 

klass 1, muu äriline lennutegevus;

iii) 

klass 2;

iv) 

kergõhusõidukipiloodi luba (LAPL);

(10) 

Arstliku läbivaatuse kuupäev;

(11) 

Viimase elektrokardiogrammi kuupäev;

(12) 

Viimase audiogrammi kuupäev;

(13) 

Tõendi välja andnud lennundusarsti või lennundusmeditsiini ekspertarsti allkiri ja väljaandmise kuupäev. Sellele väljale võib lisada perearsti, kui ta on tõendi väljaandjariigi siseriiklike õigusaktide kohaselt pädev tervisetõendeid välja andma;

(14) 

Pitser või tempel (XI).

b) 

Materjal: Tõendi (välja arvatud perearsti poolt välja antud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) juurde kuuluv tõend) väljaandmiseks kasutatav paber või muu materjal peab takistama või selgelt näitama mis tahes muutmist või kustutamist. Kõik kanded ja kustutamised peavad olema pädeva asutuse poolt selgelt kinnitatud.

c) 

Keel: load koostatakse riigikeel(t)es ja inglise keeles ning muudes keeltes, mida lube väljaandev asutus vajalikuks peab.

d) 

Kõik kuupäevad esitatakse tervisetõendil vormingus pp/kk/aaaa.

▼M1

ARA.MED.135    Lennundusmeditsiinivormid

Pädevad asutused kasutavad järgmisi vorme:

a) 

tervisetõendi taotluse vorm;

b) 

arstliku läbivaatuse vorm klassi 1 ja klassi 2 taotlejatele ning

c) 

arstliku läbivaatuse tulemuste vorm kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) taotlejatele.

ARA.MED.145    Pädeva asutuse teavitamine perearstide poolt

Pädev asutus kehtestab vajaduse korral menetluse, mida perearstid kasutavad pädeva asutuse teavitamiseks, et tagada perearstide teadlikkus punktis MED.B.095 sätestatud tervisekontrollinõuetest.

ARA.MED.150    Andmete säilitamine

a) 

Lisaks punkti ARA.GEN.220 alapunktis a sätestatud andmetele peab pädev asutus oma andmete säilitamise süsteemis säilitama lennundusarstide, lennundusmeditsiinikeskuste ja perearstide lennundusmeditsiiniliste läbivaatuste ja hindamiste andmed.

b) 

Kõiki loaomanike lennundusmeditsiinilisi andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast viimase tervisetõendi kehtivuse lõppu.

c) 

Lennundusmeditsiiniliste hindamiste ja standardimise raames tehakse lennundusmeditsiinilised andmed kättesaadavaks üksnes taotleja/loaomaniku kirjaliku nõusoleku alusel ning üksnes:

1) 

lennundusmeditsiinikeskusele, lennundusarstile või perearstile lennundusmeditsiinilise hindamise läbiviimiseks;

2) 

arstlikule komisjonile, mille pädev asutus võib moodustada piiripealsete juhtumite täiendavaks läbivaatamiseks;

3) 

asjaomastele arstidele lennundusmeditsiinilise hindamise läbiviimiseks;

4) 

pädeva asutuse või teise liikmesriigi lennundusmeditsiini ekspertarstile järelevalvealase koostöö raames;

5) 

asjaomasele taotlejale/loaomanikule tema kirjaliku taotluse alusel ning

6) 

pärast taotleja/loaomaniku isikuandmete eemaldamist ametile standardimise eesmärgil.

d) 

Pädev asutus võib lennundusmeditsiinilised andmed kättesaadavaks teha ka muudel kui punktis c nimetatud eesmärkidel, kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ rakendamisega siseriiklike õigusaktide alusel.

e) 

Pädev asutus haldab nimekirju, mis hõlmavad järgmist:

1) 

kõiki lennundusarste, kellel on asjaomase pädeva asutuse väljaantud kehtiv tunnistus ning

2) 

vajaduse korral kõiki asjaomase pädeva astutuse territooriumil lennundusarstidena tegutsevaid perearste.

Loetelud avaldatakse vastava taotluse esitamisel teistele liikmesriikidele ja ametile.

▼M9

ARA.MED.160    Tervisetõendeid käsitleva teabe vahetamine keskse andmehoidla kaudu

a) 

Amet loob keskse andmehoidla – Euroopa lennundusmeditsiini andmehoidla (EAMR) – ja haldab seda.

b) 

Kui see on vajalik tervisetõendi väljaandmiseks klassi 1 tervisetõendi taotlejatele ja selle omanikele ning nende üle järelevalve teostamiseks või lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskuste üle järelevalve teostamiseks, jagavad alapunktis c nimetatud isikud EAMRi kaudu järgmist teavet:

1) 

klassi 1 tervisetõendi taotleja või selle omaniku põhiandmed: piloodilube väljaandev asutus; perekonna- ja eesnimi; sünniaeg; kodakondsus; e-posti aadress ja üks või mitu isikut tõendavat dokumenti (isikutunnistus või pass), mille taotleja on esitanud;

2) 

klassi 1 tervisetõendis sisalduvad andmed: arstliku läbivaatuse kuupäev või (kui see on lõpetamata) arstliku läbivaatuse alguskuupäev; klassi 1 tervisetõendi väljaandmise ja aegumise kuupäevad; läbivaatuskoht; piirangute olek; tõendi olek (uus, vabastatud, peatatud, tühistatud); piloodilube väljaandva asutuse sellise lennundusmeditsiini ekspertarsti, lennundusarsti või lennundusmeditsiinikeskuse kordumatu viitenumber, kes on tõendi välja andnud, ning pädeva asutuse kordumatu viitenumber.

c) 

Alapunktis b nimetatud eesmärgil saavad järgmised isikud juurdepääsu EAMRile ja õiguse kasutada selles sisalduvat teavet:

1) 

piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarst, kes hindas klassi 1 tervisetõendi taotlejat või omanikku, samuti teised asjakohaste volitustega töötajad, kes vastutavad konkreetse taotleja või omaniku andmete sisestamise või haldamise eest, nagu on sätestatud käesolevas määruses;

2) 

lennundusarstid ja lennundusmeditsiinikeskuse vastavate volitustega töötajad, kellele taotleja või omanik esitas punkti MED.A.035 alapunkti b alapunkti 2 kohase kinnituse;

3) 

lennundusmeditsiinikeskuse üle järelevalvet teostava pädeva asutuse vastavate volitustega töötajad või asjaomasele tervisetõendi taotlejale või omanikule lennundusmeditsiinilise hindamise teinud lennundusarst.

Peale selle võib amet ja riigi pädev asutus anda loa kasutada EAMRis sisalduvaid andmeid teistele isikutele, kui see on vajalik EAMRi nõuetekohase toimimise tagamiseks, eelkõige selle tehniliseks hoolduseks. Sel juhul hoolitseb amet või riigi pädev asutus selle eest, et sellisel isikul on vastavad volitused ja kvalifikatsioon, et tema juurdepääs piirdub vaid sellega, milleks talle see anti, ning et ta on saanud koolitust kohaldatavate isikuandmete kaitse õigusaktide ja asjaomaste kaitsemeetmete kohta. Enne kui pädev asutus annab isikule sellise juurdepääsu, teavitab ta sellest ametit.

d) 

Piloodilube väljaandev asutus, lennundusarst ja lennundusmeditsiinikeskus, kellele on osutatud alapunktis c, sisestavad alapunktis b nimetatud andmed EAMRi või ajakohastavad selles sisalduvaid andmeid viivitamata pärast iga klassi 1 tervisetõendi taotleja või omaniku läbivaatust.

e) 

Kui andmed sisaldavad määruse (EÜ) nr 45/2001 ( 4 ) artiklis 2 kindlaksmääratud isikuandmeid, teavitavad nad andmete sisestamisest või ajakohastamisest alati eelnevalt klassi 1 tervisetõendi taotlejat või omanikku.

f) 

Amet tagab EAMRi ja selles sisalduva teabe terviklikkuse ning turvalisuse sobiva infotehnoloogilise taristu abil. Amet kehtestab liikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides tegutsemisprotokollid ja tehnilised meetmed, millega tagatakse, et juurdepääs EAMRile ja selles sisalduvale teabele on seaduslik ja turvaline.

g) 

Amet tagab EAMRis sisalduva teabe kustutamise pärast kümne aasta möödumist. Seda ajavahemikku hakatakse arvestama alates taotlejale või omanikule välja antud viimase klassi 1 tervisetõendi aegumisest või taotleja või omaniku kohta viimase sissekande või ajakohastuse tegemisest (olenevalt sellest, kumb on hilisem).

h) 

Amet tagab, et klassi 1 tervisetõendi taotlejad ja omanikud saavad nende kohta EAMRis sisalduvat teavet näha ning neid teavitatakse võimalusest nõuda oma andmete parandamist või kustutamist. Piloodilube väljaandev asutus hindab sellist taotlust ja kui ta leiab, et teave on vale või alapunkti b seisukohalt tarbetu, siis see teave parandatakse või kustutatakse.

▼M1

II    JAOTIS

Lennundusarstid

ARA.MED.200    Lennundusarsti tunnistuse väljaandmise, pikendamise, taastamise või muutmise menetlus

a) 

Lennundusarsti tunnistuse väljaandmisel juhindutakse punkti ARA.GEN.315 sätetest. Enne tunnistuse väljaandmist peab pädev asutus veenduma, et lennundusarsti praksis on taotletava lennundusarsti tunnistusega hõlmatud lennundusmeditsiiniliste läbivaatuste teostamiseks täielikult varustatud.

▼M3

b) 

Kui pädev asutus on veendunud, et lennundusarst vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta välja kuni kolm aastat kehtiva lennundusarsti tunnistuse, pikendab või muudab seda või taastab selle kehtivuse, kasutades käesoleva osa VII liitega ette nähtud vormi.

▼M1

ARA.MED.240    Lennundusarstide kohuseid täitvad perearstid

Kui liikmesriigi territooriumil teostavad kergõhusõidukipiloodi lubade (LAPL) väljaandmisel lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi perearstid, teavitab liikmesriigi pädev asutus sellest ametit ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

ARA.MED.245    Lennundusarstide ja perearstide pidev järelevalve

Punktis ARA.GEN.305 osutatud pideva järelevalve programmi koostamisel võtab pädev asutus arvesse tema järelevalve alla kuuluval territooriumil oma õigusi teostavate lennundusarstide ja perearstide arvu.

ARA.MED.250    Lennundusarsti tunnistuse peatamine, tühistamine või sellele piirangute kehtestamine

a) 

Pädev asutus peatab või tühistab lennundusarsti tunnistuse või kehtestab sellele piirangud juhul, kui:

1) 

lennundusarst ei vasta enam kohaldatavatele nõuetele;

2) 

tunnistuse väljaandmise või pikendamise tingimused on täitmata;

3) 

esineb puudusi lennundusmeditsiiniliste andmete säilitamisel või esitatakse ebaõigeid andmeid või teavet;

4) 

võltsitakse terviseandmeid, tervisetõendeid või dokumente;

5) 

varjatakse tervisetõendi taotluse või omanikuga seotud fakte või esitatakse pädevale asutusele valesid või kuritahtlikke teateid või andmeid;

6) 

ei kõrvaldata lennundusarsti praksise auditeerimisel leitud puudusi ning

7) 

tunnistust omava lennundusarsti taotlusel.

b) 

Lennundusarsti tunnistus kaotab automaatselt kehtivuse järgmistel juhtudel:

1) 

arsti tegevusloa tühistamine või

2) 

arsti kustutamisel arstide registrist.

ARA.MED.255    Täitemeetmed

Kui järelevalve käigus või muudel asjaoludel leitakse tõendeid selle kohta, et lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või perearst ei vasta nõuetele, vaatab tunnistuse välja andnud asutus selle lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või perearsti välja antud tervisetõendid läbi ning võib need tühistada, kui see on lennundusohutuse tagamiseks vajalik.

III    JAOTIS

Tervisetõendite väljaandmine

ARA.MED.315    Läbivaatuse tulemuste kontroll

Tunnistusi väljaandev asutus kohaldab asjaomaseid menetlusi seoses järgmisega:

a) 

lennundusmeditsiinikeskustelt, lennundusarstidelt või perearstidelt saadud läbivaatus- ja hindamisaruannete läbivaatamine ning nende teavitamine hindamisega seotud puudustest, vigadest või eksimustest ning

b) 

lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskuste taotluse korral aitab tunnistusi väljaandev asutus hinnata lennundusalast terviseseisundit vaieldavate juhtumite puhul.

ARA.MED.325    Täiendav hindamismenetlus

Pädev asutus kehtestab menetluse piiripealsete ja vaieldavate juhtumite täiendavaks hindamiseks lennundusmeditsiini alal kogemusi omavate sõltumatute arstlike nõustajate abiga, kes uurivad ja hindavad taotleja tervisliku seisundi sobivust tervisetõendi väljaandmiseks.

▼M4

ARA.MED.330    Meditsiinilised eritingimused

a) 

Kui tehakse kindlaks uus meditsiinitehnoloogia, ravim või protseduurid, mis võiksid anda põhjust taotlejate hindamiseks viisil, mis nõuetele ei vasta, on lubatud korraldada uuring, mille käigus kogutakse teavet loaga kaasnevate õiguste ohutu kasutamise kohta.

b) 

Uuringu alustamiseks võib pädev asutus koostöös vähemalt ühe muu pädeva asutusega töötada välja ja hinnata meditsiinilise hindamise protokolli, mille alusel asjaomased pädevad asutused võivad välja anda kindlaksmääratud arvu pilooditervisetõendeid koos asjakohaste piirangutega.

c) 

Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusarstid võivad uuringuprotokolli alusel tervisetõendeid välja anda ainult siis, kui pädev asutus on andnud neile vastava volituse.

d) 

Uuringuprotokoll peab olema pädevate asutuste vahel kokku lepitud ning see peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) 

riski hindamine;

2) 

kokkuvõte kasutatud kirjandusest ja hinnang selle tõendamiseks, et uuringuprotokollil põhineva tervisetõendi väljaandmine ei takista ohutut tegutsemist asjaomase loaga kaasnevate õiguste piires;

3) 

üksikasjalikud kriteeriumid selliste pilootide valimiseks, kelle suhtes protokolli võib kohaldada;

4) 

tervisetõendisse märgitavad piirangutingimused;

5) 

asjaomaste pädevate asutuste rakendatavad kontrollimenetlused;

6) 

protokolli lõpetamisega seotud punktide kindlaksmääramine.

e) 

Protokoll peab olema kooskõlas asjakohaste eetikapõhimõtetega.

f) 

Protokolli alusel välja antud tervisetõendi omanikud võivad kasutada loaõigusi ainult lendudel, mida teostatakse uuringuprotokolliga seotud liikmesriikides registreeritud õhusõidukitega. See piirang tuleb märkida tervisetõendile.

g) 

Protokolliga seotud pädevad asutused peavad tegema järgmist:

1) 

esitama ametile järgmised dokumendid:

i) 

uuringuprotokolli enne selle rakendamist;

ii) 

protokolliga seotud pädevate asutuste nimetatud koordinatsioonikeskuste üksikasjalikud andmed ja kvalifikatsioon;

iii) 

kirjalikud aruanded protokolli tõhususe korrapärase hindamise kohta;

2) 

esitama protokolli enne selle rakendamist tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele lennundusmeditsiinikeskustele ja lennundusarstidele tutvumiseks.

▼M7

DTO-ALAJAGU

ERINÕUDED DEKLARATSIOONI ESITANUD KOOLITUSORGANISATSIOONILE

ARA.DTO.100    Pädevale asutusele esitatav deklaratsioon

a) 

Pädev asutus kontrollib pärast deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonilt deklaratsiooni saamist, kas deklaratsioon sisaldab kogu VIII lisa (DTO osa) punktis DTO.GEN.115 kindlaksmääratud teavet ja saadab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindajale deklaratsiooni kättesaamise kinnituse, mis sisaldab asjaomasele koolitusorganisatsioonile antud individuaalset viitenumbrit.

b) 

Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet või sisaldab teavet, mis osutab sellele, et asjaomane koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele või käesoleva määruse I lisas (FCL osa) ja VIII lisas (DTO osa) sätestatud nõuetele, järgib pädev asutus punkti ARA.GEN.350 alapunkti da sätteid.

ARA.DTO.105    Deklaratsiooni muutmine

Kui pädev asutus saab teate, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni deklaratsioonis sisalduvat teavet on muudetud, järgib pädev asutus punkti ARA.DTO.100 sätteid.

ARA.DTO.110    Koolitusprogrammi nõuetelevastavuse kontrollimine

a) 

Kui pädev asutus on kätte saanud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogrammi ja selle muudatused, millest deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on pädevat asutust VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.115 alapunkti c kohaselt teavitanud, või VIII lisa punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohase taotluse koolitusprogrammi heakskiitmise kohta, kontrollib pädev asutus asjaomaste koolitusprogrammide vastavust I lisas (FCL osa) sätestatud nõuetele.

b) 

Kui pädev asutus on veendunud, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogramm ja kõik selle muudatused vastavad eespool nimetatud nõuetele, teatab pädev asutus deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindajale sellest kirjalikult või lisa VIII (DTO osa) punkti DTO.GEN.230 alapunktis c osutatud juhul kiidab asjaomase koolitusprogrammi heaks. Koolitusprogrammi heakskiitmiseks kasutatakse käesoleva lisa (ARA osa) VIII liites esitatud vormi.

c) 

Nõuete rikkumise korral järgib pädev asutus punkti ARA.GEN.350 alapunkti da sätteid, või VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.230 alapunktis c osutatud juhul lükkab koolitusprogrammi heakskiitmise taotluse tagasi.

▼M4



I liide

Lennumeeskonnaliikme luba

Liikmesriigi poolt FCL-osa kohaselt välja antav lennumeeskonnaliikme luba peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.

a) 

Sisu. Esitatud punktide numbrid tuleb alati ära trükkida koos vastavate pealkirjadega. Punktid I–XI on püsipunktid ning XII–XIV muutuvad punktid, mille võib esitada põhivormist eraldi või põhivormist eraldatavas osas. Eraldi või eraldatavate osade kuulumine loa juurde peab olema selgelt arusaadav.

1) 

Püsipunktid:

I) 

loa välja andnud riik;

II) 

loa nimetus;

III) 

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb tähis „FCL” ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;

IV) 

loaomaniku nimi (ladina tähestikus, isegi kui asjaomase riigi keel(t)es ei kasutata ladina tähestikku);

IVa) 

sünnikuupäev;

V) 

loaomaniku aadress;

VI) 

loaomaniku kodakondsus;

VII) 

loaomaniku allkiri;

VIII) 

pädev asutus ning vajaduse korral loa väljaandmise tingimused;

IX) 

kehtivuse kinnitus ning omistatud õiguste kirjeldus;

X) 

loa välja andnud ametniku allkiri ja loa väljastamise kuupäev ja

XI) 

pädeva asutuse pitser või tempel.

2) 

Muutuvad punktid

XII) 

pädevusmärked ja tunnistused: klassi-, tüübipädevuse-, instruktoritunnistused jne koos kehtivusaegadega. Raadiotelefoniõigused võib märkida loavormile või eraldi tunnistusele

▼M6

XIII) 

märkused, st piirangute ja õigustega seotud erimärked, sealhulgas keeleoskusmärge, loa automaatset valideerimist käsitlevad märked, II lisas nimetatud õhusõidukite pädevusmärked, kui kõnealuseid õhusõidukeid kasutatakse ärilises transpordis, ja

▼M4

XIV) 

pädeva asutuse nõutavad muud andmed (nt sünnikoht/päritolukoht).

b) 

Materjal. Kasutatav paber või muu materjal peab takistama või selgelt näitama mis tahes muutmist ja kustutamist. Kõik kanded ja kustutamised peavad olema pädeva asutuse poolt selgelt kinnitatud.

c) 

Keel. Load koostatakse riigikeel(t)es ja inglise keeles ning muudes keeltes, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Esileht

image

lehekülg 2

image

lehekülg 3

image

Lisalehed – nõuded

Loa leheküljed 1, 2 ja 3 peavad olema kooskõlas käesolevas punktis esitatud näidisvormiga. Pädev asutus lisab täiendavad kohandatud leheküljed tabelitega, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

— 
pädevusmärked, tunnistused, märked ja õigused;
— 
pädevusmärgete ning instruktori ja kontrollpiloodi tunnistuste kehtivuse lõppkuupäev;
— 
eksami või tasemekontrolli toimumise kuupäev;
— 
märkused ja piirangud (käitamispiirangud);
— 
kontrollpiloodi ja/või instruktori (vastavalt vajadusele) tunnistuse number ja allkiri;
— 
lühendid.

Need lisalehed on ette nähtud kasutamiseks pädevale asutusele või konkreetselt volitatud instruktoritele või kontrollpilootidele.

Esmase pädevusmärke või tunnistuse peab loale kandma pädev asutus. Pädevusmärgete või tunnistuste pikendamise või nende kehtivuse taastamise võib sisse kanda pädev asutus või selleks konkreetselt volitatud instruktor või kontrollpiloot.

Piiratud õiguse kõrvale märkuste ja piirangute ossa tuleb märkida käitamispiirangud, nt instrumentaallennupädevuse lennueksam sooritatud koos teise piloodiga, instruktoriõigused piiratud ühe õhusõidukitüübiga.

Pädev asutus võib loalt kustutada pädevusmärked, mida ei ole kehtivaks tunnistatud.

▼M1



VI LISA ARA-OSA II liide

Salongitöötaja tunnistuste EASA standardvorm

Liikmesriigi CC-osa kohaselt välja antav salongitöötaja tunnistus peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.

image

Juhised

▼M3

a) 

Salongitöötaja tunnistus peab sisaldama kõiki EASA vormil 142 märgitud andmeid vastavalt allpool loetletud ja kirjeldatud punktidele 1–12.

b) 

Tunnistuse suurus peab olema kas 105 mm × 74 mm (üks kaheksandik A4) või 85 mm × 54 mm ning kasutatav materjal peab takistama või selgelt näitama mis tahes muutmist ja kustutamist.

▼M1

c) 

Dokument trükitakse inglise keeles ning muudes keeltes, mida pädev asutus peab vajalikuks.

d) 

Dokumendi annab välja pädev asutus või salongitöötaja tunnistuste väljaandmise sertifikaati omav organisatsioon. Viimasel juhul tuleb lisada viide liikmesriigi pädeva asutuse sertifikaadile.

e) 

Salongitöötaja tunnistust tunnustatakse kõikides liikmesriikides ja teises liikmesriigis töötades ei ole vaja seda vahetada.

Punkt 1

:

pealkiri „CABIN CREW ATTESTATION / SALONGITÖÖTAJA TUNNISTUS” ning viide CC-osale

Punkt 2

:

tunnistuse viitenumber algab liikmesriigi ÜRO riigitähisega, millele järgnevad vähemalt kaks viimast väljaandmise aasta numbrit ning kordumatu viide/number vastavalt pädeva asutuse kehtestatud koodile (nt BE-08-xxxx).

Punkt 3

:

ELi liikmesriik, kus tunnistus välja anti.

Punkt 4

:

täielik nimi (perekonna- ja eesnimi) tunnistuse omaniku ametlikus isikutunnistuses sisalduval kujul.

Punktid 5 ja 6

:

sünniaeg ja -koht ning kodakondsus tunnistuse omaniku ametlikus isikutunnistuses sisalduval kujul.

Punkt 7

:

tunnistuse omaniku allkiri.

▼M3

Punkt 8

:

selle liikmesriigi pädeva asutuse andmed, kus tunnistus on välja antud, ning pädeva asutuse täielik nimi, postiaadress, ametlik pitser, tempel või logo, kui see on olemas.

▼M4

Punkt 9

:

kui tunnistuse on välja andnud pädev asutus, lisatakse märge „pädev asutus” koos ametliku pitseri, templi või logoga. Sel juhul võib pädev asutus otsustada, kas ametlik pitser, tempel või logo tuleb märkida ka punkti 8.

▼M1

Punkt 10

:

Tunnistuse välja andnud asutuse nimel tegutseva ametniku allkiri.

Punkt 11

:

Kasutatakse kuupäeva standardvormingut: st päev/kuu/täisaasta (nt 22/02/2008).

Punkt 12

:

Ingliskeelne lause ning selle täielik ja täpne tõlge muudesse keeltesse, mida pädev asutus peab vajalikuks.



VI LISA ARA-OSA III liide

image

image



VI LISA ARA-OSA IV liide

LENNUTREENINGSEADME KVALIFIKATSIOONI SERTIFIKAAT

Sissejuhatus

Lennutreeningseadme kvalifikatsiooni sertifikaadi jaoks kasutatakse EASA vormi 145. See dokument peab sisaldama lennutreeningseadme spetsifikatsiooni koos kõikide konkreetse lennutreeningseadme erilubade või sertifikaatidega või vajaduse korral lennutreeningseadme suhtes kohaldatavate piirangutega. Kvalifikatsioonisertifikaat trükitakse inglise keeles ning pädeva asutuse määratud muu(de)s keel(t)es.

Kohandatavatel lennutreeningseadmetel peab olema iga õhusõidukitüübi jaoks eraldi kvalifikatsioonisertifikaat. Sama lennutreeningseadme erinevate mootori- ja seadmeseadete jaoks ei ole eraldi kvalifikatsioonisertifikaate vaja. Igal kvalifikatsioonisertifikaadil peab olema tähtkood ja sellele järgnev kordumatu seerianumber. Tähtkood peab viitama pädevale väljaandvale asutusele.

image

image

▼M3



VI LISA ARA-OSA V liide

image

▼M1



VI LISA ARA-OSA VI liide

▼M3

(TÜHI LEHEKÜLG)

▼M1



VI LISA ARA-OSA VII liide

image

image

▼M7



VI lisa (ARA osa) VIII liide

Koolitusprogrammi sertifikaat

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni



Euroopa Liit (*1)

Pädev asutus

Väljaandja:

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni nimi:

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni viitenumber:

 

Heaks kiidetud koolitusprogramm(id):

Kontrollpilootide standardimine – purilennukite kontrollpiloot (FE(S)), purilennukite lennuinstruktori kontrollipiloot (FIE(S)), õhupallide kontrollpiloot (FE(B)), õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(B)) (*2)

Kontrollpilootide täiendusseminar – purilennukite kontrollpiloot (FE(S)), purilennukite lennuinstruktori kontrollipiloot (FIE(S)), õhupallide kontrollpiloot (FE(B)), õhupallide lennuinstruktori kontrollpiloot (FIE(B)) (*2)

Dokumendi number:

Märkused:

Eespool nimetatud pädev asutus on eespool nimetatud koolitusprogrammi/koolitusprogramme kontrollinud ja leidnud, et see/need on kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL osa) nõuetega.

Käibelelaskmise aeg:

Allkiri: [pädev asutus]

(*1)   ELi mittekuuluvate riikide puhul sõnad „Euroopa Liit” välja jätta.

(*2)   Kohandada vastavalt vajadusele.

EASA vorm XXX, 1. väljaanne – lk 1/1

▼M1



VII LISA

NÕUDED ORGANISATSIOONILE

[ORA-OSA]

GEN-ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

I JAOTIS

Üldist

ORA.GEN.105    Pädev asutus

a) Käesoleva osa tähenduses on pädev asutus, kes teostab järelevalvet:

1) 

sertifitseerimiskohustusega hõlmatud organisatsioonide üle:

i) 

selliste organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on liikmesriigis, asjaomase liikmesriigi määratud asutus;

ii) 

selliste organisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis, amet;

2) 

lennutreeningseadmete (FSTD) üle:

i) 

amet teostab järelevalvet järgmiste lennutreeningseadmete (FSTD-de) üle:

— 
lennutreeningseadmed (FSTD-d), mis asuvad väljaspool liikmesriikide territooriumi või
— 
mis asuvad liikmesriikide territooriumil ja mida käitavate organisatsioonide peamine tegevuskoht on kolmandas riigis;
ii) 

liikmesriikide territooriumil asuvate lennutreeningseadmete (FSTD-de) üle, mida käitavate organisatsioonide peamine tegevuskoht on liikmesriigis, teostab järelevalvet seadet käitava organisatsiooni peamiseks tegevuskohaks oleva liikmesriigi määratud asutus või kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, siis amet.

b) Kui väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvat lennutreeningseadet (FSTD) käitab liikmesriigi sertifitseeritud organisatsioon, peab asjaomase lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerima amet koostöös selle liikmesriigiga, kes on asjaomase lennutreeningseadet (FSTD) käitava organisatsiooni sertifitseerinud.

ORA.GEN.115    Organisatsiooni sertifikaadi taotlemine

a) Organisatsiooni sertifikaadi taotlus või olemasoleva sertifikaadi muutmise taotlus esitatakse sellises vormis ja sellisel viisil, nagu on sätestanud pädev asutus, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavaid nõudeid.

b) Esmase sertifikaadi taotlejad peavad pädevale asutusele esitama dokumendid, milles kirjeldatakse määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kehtestatud nõuete täitmise kavandatavaid viise. Need dokumendid peavad sisaldama selliste muudatuste juhtimise ja pädevale asutusele teatavakstegemise menetlust, mis eelnevat heakskiitu ei nõua.

ORA.GEN.120    Nõuete täitmise viisid

a) Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete järgimise tagamiseks võib organisatsioon kasutada lisaks ameti heakskiidetud nõuete täitmise vastuvõetavate viisidele ka nõuete täitmise alternatiivseid viise.

b) Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset viisi, esitab ta enne asjaomase viisi rakendamist pädevale asutusele selle üksikasjaliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama kõiki asjaomaste käsiraamatute ja menetluste muudatusi ning määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmist tõendavat hinnangut.

Organisatsioon võib eespool nimetatud nõuete täitmise alternatiivseid viise rakendada pärast pädeva asutuse heakskiitu ning punkti ARA.GEN.120 alapunkti d kohase teate saamist.

ORA.GEN.125    Sertifitseerimistingimused ja organisatsiooni õigused

Sertifitseeritud organisatsioon peab järgima organisatsiooni sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes kindlaks määratud reguleerimisala ja õigusi.

ORA.GEN.130    Muudatused organisatsioonides

a) Mis tahes muudatus, mis mõjutab:

1) 

sertifikaadi reguleerimisala või organisatsiooni sertifitseerimistingimusi või

2) 

punkti ORA.GEN.200 alapunkti a alapunktide 1 ja 2 kohaste organisatsiooni juhtimissüsteemi osade muutmist,

peab olema pädeva asutuse poolt eelnevalt heaks kiidetud.

b) Organisatsioon peab pädevale asutusele heakskiidu taotlemiseks ja selle saamiseks esitama kõik muudatused, mis määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb eelnevalt heaks kiita. Taotlus tuleb esitada enne muudatuse tegemist, et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade jätkuvat järgimist ning vajaduse korral muuta organisatsiooni sertifikaati ja sellele lisatud sertifitseerimistingimusi.

Organisatsioon peab pädevale asutusele esitama kõik asjakohased dokumendid.

Muudatused tehakse alles pärast pädevalt asutuselt punkti ARA.GEN.330 kohase ametliku heakskiidu saamist.

Muudatuste ajal peab organisatsioon vajaduse korral tegutsema pädeva asutuse poolt ette nähtud tingimustel.

c) Kõiki muudatusi, mis ei nõua eelnevat heakskiitu, juhitakse ja tehakse need pädevale asutusele teatavaks, järgides pädeva asutuse poolt punkti ARA.GEN.310 alapunkti c kohaselt kinnitatud menetlust.

ORA.GEN.135    Kehtivuse kestvus

a) Organisatsiooni sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:

1) 

organisatsioon täidab määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjakohaseid nõudeid, võttes arvesse punkti ORA.GEN.150 kohaseid puuduste menetlemist käsitlevaid sätteid;

2) 

pädevale asutusele on tagatud punkti ORA.GEN.140 kohane juurdepääs organisatsioonile, et kontrollida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjaomaste nõuete jätkuvat järgimist; ning

3) 

sertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole tühistatud.

b) Kui sertifikaat tühistatakse või sellest loobutakse, tagastatakse sertifikaat viivitamata pädevale asutusele.

ORA.GEN.140    Juurdepääs

Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjakohaste sätete järgimise kontrollimiseks tagab organisatsioon juurdepääsu kõikidele tegevuskohtadele, õhusõidukitele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, menetlustele ja mis tahes muudele tema sertifitseeritava tegevusega, sealhulgas allhangetega seotud materjalidele, isikutele, keda on selleks volitanud:

a) 

punkti ORA.GEN.105 kohane pädev asutus või

b) 

punkti ARA.GEN.300 alapunkti d, punkti ARA.GEN.300 alapunkti e või punkti ARO.RAMP sätete kohaselt tegutsev asutus.

ORA.GEN.150    Puudused

Puuduste kohta teate saamisel teeb organisatsioon järgmist:

a) 

teeb kindlaks nõuete rikkumise algpõhjuse;

b) 

töötab välja parandusmeetmete kava ning

c) 

tõendab parandusmeetmete kava rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil punkti ARA.GEN.350 alapunktis d sätestatud asutusega kokkulepitud aja jooksul.

ORA.GEN.155    Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

Organisatsioon rakendab:

a) 

kõiki pädeva asutuse poolt punkti ARA.GEN.135 alapunkti c kohaselt kehtestatud ohutusmeetmeid ning

b) 

ameti väljastatud mis tahes kohustuslikku ohutusteavet, sealhulgas lennukõlblikkust käsitlevaid ettekirjutusi.

ORA.GEN.160    Vahejuhtumitest teatamine

a) Organisatsioon teatab pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele organisatsioonidele, kelle teavitamist käitaja asukohariik nõuab, kõikidest õnnetustest, tõsistest intsidentidest ja vahejuhtumitest, nagu need on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 ( 5 ) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/42/EÜ ( 6 ).

▼M2

b) Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, teatab organisatsioon pädevale asutusele ja õhusõiduki projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile igast intsidendist, rikkest, tehnilisest veast, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 ( 7 ) kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõiduki ohutut käitamist, kuid millega ei kaasnenud õnnetust või tõsist intsidenti.

▼M1

c) Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 996/2010 ja direktiivi 2003/42/EÜ, komisjoni määruse (EÜ) nr 1321/2007 ( 8 ) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1330/2007 ( 9 ) kohaldamist, saadetakse punktides a ja b nimetatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kõiki organisatsioonile seisundi kohta teadaolevaid andmeid.

d) Teade saadetakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui organisatsioon on kindlaks teinud seisundi, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad.

e) Vajaduse korral koostab organisatsioon järelaruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. See aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

II JAOTIS

Juhtimine

ORA.GEN.200    Juhtimissüsteem

a) Organisatsioon kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab järgmist:

1) 

selgelt määratletud vastutuspiire ja vastutavaid isikuid kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsest ohutusalast vastutust;

2) 

organisatsiooni üldiste ohutusalaste ideede ja põhimõtete kirjeldust, mida nimetatakse ohutuspoliitikaks;

3) 

organisatsiooni tegevusega kaasnevate lennuohutust mõjutavate ohtude kindlaksmääramist, neile antud hinnanguid ning nendega seotud riskide juhtimist, sealhulgas riskivähendusmeetmete võtmist ja nende tulemuslikkuse kontrolli;

4) 

tööülesannete täitmiseks vajalike koolituste korraldamist töötajate hulgas ning nende pädevuse tagamist;

5) 

kõikide juhtimissüsteemi põhiprotsesside dokumentatsiooni, sealhulgas töötajatele nende vastutusalade teadvustamise korda ning kõnealuse dokumentatsiooni muutmise menetlust;

6) 

ülesandeid, millega jälgitakse organisatsiooni vastavust asjaomastele nõuetele. Vastavuse jälgimine hõlmab süsteemi, millega antakse puuduste kohta tagasisidet vastutavale juhile, et tagada vajaduse korral tulemuslike parandusmeetmete võtmine, ning

7) 

käesoleva osa ja muude kohaldatavate osade asjaomaste alajagudega ette nähtud muid nõudeid.

b) Juhtimissüsteem peab olema kooskõlas organisatsiooni suurusega ning selle toimingute laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske.

▼M4

c) Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib selliste organisatsioonide puhul, mis pakuvad üksnes kergõhusõidukipiloodi-, erapiloodi-, purilennukipiloodi- või õhupallipiloodiloa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust, alapunkti a alapunktides 3 ja 6 kindlaksmääratud ohutusalase riskijuhtimise ja nõuetelevastavuse jälgimiseks kohaldada iga-aastast organisatsioonisisest kontrolli. Pädevat asutust teavitatakse kõnealuse kontrolli tulemustest viivitamata.

▼M1

ORA.GEN.205    Allhanketoimingud

a) Allhanketoimingud on kõik organisatsiooni sertifitseerimistingimustega hõlmatud toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud, või sertifikaadi puudumise korral, allhanget telliva organisatsiooni sertifikaadi alusel tegutsev organisatsioon. Organisatsioon peab tagama, et mis tahes toimingu allhankena tellimisel või ostmisel vastaks tellitud või ostetud teenus või toode kohaldatavatele nõuetele.

b) Kui sertifitseeritud organisatsioon tellib osa oma toimingutest allhankena organisatsioonilt, mis ise ei ole selleks tegevuseks käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud, peab allhankijast organisatsioon tegutsema allhanget telliva organisatsiooni sertifikaadi alusel. Allhanget telliv organisatsioon peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et kontrollida kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist.

ORA.GEN.210    Personalinõuded

a) Organisatsioon määrab vastutava juhi, kelle ülesandeks on tagada kõikide toimingute kohaldatavatele nõuetele vastav rahastamine ja teostamine. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja säilitamise eest.

b) Organisatsioon määrab isiku või isikute rühma, kes vastutab kohaldatavate nõuete jätkuva järgimise eest organisatsioonis. See isik või isikute rühm allub otse vastutavale juhile.

c) Organisatsioonil peab olema kavandatavateks ülesanneteks ja kohaldatavatele nõuetele vastavateks toiminguteks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid.

d) Organisatsioon peab alapunkti c nõuete järgimise tõendamiseks säilitama vajalikke andmeid kogemuste, kvalifikatsiooni ja koolituste kohta.

e) Organisatsioon peab tagama, et kõik töötajad oleksid teadlikud oma tööülesannete täitmisega seotud eeskirjadest ja menetlustest.

ORA.GEN.215    Nõuded töötingimustele

Organisatsioonil peavad olema piisavad vahendid kõikide kavandatavate ülesannete ja toimingute täitmiseks ja juhtimiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega.

ORA.GEN.220    Andmete säilitamine

a) Organisatsioon võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab nõuetekohaselt talletada ja usaldusväärselt jälgida kõiki tehtavaid toiminguid ning hõlmab eelkõige kõiki punkti ORA.GEN.200 kohaseid elemente.

b) Andmete vorm sätestatakse organisatsiooni menetlustes.

c) Andmeid säilitatakse viisil, mis kindlustab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

ATO-ALAJAGU

SERTIFITSEERITUD KOOLITUSORGANISATSIOONID

I JAOTIS

Üldist

ORA.ATO.100    Reguleerimisala

Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded sellistele organisatsioonidele, kes pakuvad koolitust piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja sertifikaatide saamiseks.

ORA.ATO.105    Taotlemine

a) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlejad peavad pädevale asutusele esitama

1) 

järgmise teabe:

i) 

koolitusorganisatsiooni nimi ja aadress;

ii) 

kavandatav tegevuse alustamise aeg;

iii) 

koolitusjuhi, lennuinstruktori(te), lennutreeningseadme instruktorite ja teooriaõpetaja(te) isikuandmed ja kvalifikatsioonid;

iv) 

nende lennuväljade ja/või käitamiskohtade nimed ja aadressid, kus koolitust läbi viiakse;

v) 

koolituseks kasutatavate õhusõidukite loetelu, mis sisaldab nende liiki, klassi või tüüpi, registreerimiskohta, omanikke ning vajaduse korral lennukõlblikkussertifikaati;

vi) 

vajaduse korral selliste lennutreeningseadmete (FSTD-de) loetelu, mida koolitusorganisatsioon kavatseb kasutada;

vii) 

koolituse liik, mida koolitusorganisatsioon kavatseb pakkuda, ning vastav koolitusprogramm, ning

2) 

lennutegevus- ning koolituskäsiraamatud.

b) Katselendurite koolitusorganisatsioonid. Olenemata alapunkti a alapunkti 1 alapunktidest iv ja v peavad katselendurite koolitusorganisatsioonid esitama üksnes järgmise teabe:

1) 

peamiste lennuväljade ja/või käitamiskohtade nimed ja aadressid, kus koolitust läbi viiakse, ning

2) 

katselennukoolituseks kasutatavate õhusõidukitüüpide või -kategooriate loetelu.

c) Sertifikaadi muutumise korral peavad taotlejad esitama pädevale asutusele alapunktis a nimetatud andmed ja dokumendid vastava osa kohta.

ORA.ATO.110    Personalinõuded

a) Määratakse koolitusjuht. Koolitusjuhil peavad olema laialdased kogemused sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni pakutava koolitusega seotud valdkondade instruktorina ning head juhiomadused.

b) Koolitusjuhi kohustuste hulka kuulub järgmine:

1) 

tagada pakutava koolituse vastavus FCL-osas sätestatud nõuetele ning katselendurite koolituse korral osas 21 ja koolitusprogrammis sätestatud asjaomastele nõuetele;

2) 

tagada õhusõidukil või lennutreeningseadmel (FSTD) toimuva lennutreeningu ning teooriaõppe nõuetekohane integreeritus ning

3) 

jälgida konkreetsete õpilaste edasijõudmist.

c) Teooriaõpetajatel peab olema:

1) 

praktilise lennundusalase töö kogemus pakutava koolitusega seotud valdkondades ning ta peab olema läbinud õpetamismeetodite koolituskursuse või

2) 

varasem töökogemus teooriaõppe läbiviimise valdkonnas ning nõuetekohased teoreetilised teadmised selles valdkonnas, milles nad teooriaõpet läbi viivad.

d) Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadme instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis FCL-osaga ettenähtud kvalifikatsioon.

ORA.ATO.120    Andmete säilitamine

▼M7

Järgmisi andmeid säilitatakse kogu koolituskursuse jooksul ja kolm aastat pärast koolituskursuse lõppu:

▼M1

a) 

konkreetsetele õpilastele pakutud maapealse koolituse, lennutreeningu ja lennutreeningseadmel (FSTD) läbitud koolituse üksikasjalikud andmed;

b) 

instruktorite koostatud üksikasjalikud ja korrapärased arenguaruanded koos hinnangutega ning edasijõudmise kontrollimiseks korraldatavate korrapäraste katselendude ja maapealse koolituse eksamite andmed ning

c) 

andmed õpilaste lubade ja nendega seotud pädevusmärgete ja sertifikaatide kohta, sealhulgas tervisetõendite ja pädevusmärgete kehtivusajad.

ORA.ATO.125    Koolitusprogramm

a) Iga pakutava kursuseliigi jaoks tuleb välja töötada koolitusprogramm.

b) Koolitusprogramm peab vastama FCL-osa ning katselendurite koolituse puhul osa 21 asjaomastele nõuetele.

ORA.ATO.130    Koolituskäsiraamat ja tegevuskäsiraamat

a) Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võtab kasutusele koolituskäsiraamatu ja tegevuskäsiraamatu, mis sisaldavad tööülesannete täitmise juhiseid töötajatele ning kursuste nõuete täitmise suuniseid õpilastele, ja haldab neid.

b) Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon teeb töötajatele ja vajaduse korral õpilastele kättesaadavaks koolituskäsiraamatus, tegevuskäsiraamatus ning koolitusorganisatsiooni sertifitseerimisdokumentides sisalduva teabe.

c) Katselendurite koolitust pakkuvatel sertifitseeritud koolitusorganisatsioonidel peab tegevuskäsiraamat vastama osaga 21 ette nähtud katselennutegevuse käsiraamatule.

d) Tegevuskäsiraamatus tuleb sätestada lennuinstruktorite lennuajapiirangute kavad, sealhulgas maksimaalsed lennutunnid, maksimaalsed lennutunnid tööülesannetes ning minimaalne puhkeaeg instruktoriülesannete täitmise vahelisel ajal vastavalt ORO-osale.

ORA.ATO.135    Õppeõhusõidukid ja lennutreeningseadmed (FSTD)

▼M11

a) Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD). Õhusõidukipark peab koosnema õhusõidukitest, mis vastavad kõigile määruses (EL) 2018/1139 sätestatud nõuetele. Koolitamiseks võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 I lisa punktide a, b, c või d alla kuuluvaid õhusõidukeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) 

pädev asutus on hindamisprotsessi käigus kinnitanud ohutuse taset, mis on võrreldav määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud kõigile olulistele nõuetele vastava ohutustasemega;

2) 

pädev asutus on lubanud kasutada õhusõidukit koolitamiseks sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.

▼M1

b) Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võib lennutreeningseadmetel (FSTD-del) koolitust pakkuda üksnes juhul, kui ta tõendab pädevale asutusele järgmist:

1) 

lennutreeningseadme (FSTD) spetsifikatsioonide ning vastava koolitusprogrammi kooskõla;

2) 

kasutatavate lennutreeningseadmete (FSTD-de) vastavust FCL-osa asjaomastele nõuetele;

3) 

lennu täisimitaatori (FFS) puhul tuleb tõendada, et see esindab nõuetekohaselt vastavat õhusõidukitüüpi, ning

4) 

et ta on kasutusele võtnud süsteemi lennutreeningseadme (FSTD) muutmise nõuetekohaseks järelevalveks, et muudatused ei mõjutaks koolitusprogrammi nõuetekohasust.

c) Kui lennueksamil kasutatav õhusõiduk ei ole sama tüüpi, kui visuaallennutreeninguks kasutatav lennu täisimitaator (FFS), kehtib arvestamise piirang vastavalt asjaomase lennutreeningprogrammi lennukite II taseme lennuimitaatori (FNPT II) ja kopterite II/III taseme lennuimitaatori (FNPT II/III) tasemele.

d) Katselendurite koolitusorganisatsioonid. Katselendurite koolitamisel kasutatavad õhusõidukid peavad olema nõuetekohaselt varustatud katselennuinstrumentidega vastavalt koolituse eesmärgile.

ORA.ATO.140    Lennuväljad ja käitamiskohad

Õhusõidukil toimuva lennutreeningu puhul peab sertifitseeritud koolitusorganisatsioon kasutama lennuvälju või käitamiskohti, millel on nõuetekohased vahendid ja omadused, mis võimaldavad harjutada pakutava koolituse ning kasutatava õhusõidukikategooria ja -tüübi jaoks vajalikke manöövreid.

▼M2

ORA.ATO.145    Koolituse eeltingimused

a) 

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab tagama õpilaste vastavuse MED-osa, FCL-osa ning vajaduse korral määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmete kohustuslikus osas kindlaksmääratud koolituse eeltingimustele.

b) 

Katselendurite koolitust pakkuvate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide õpilased peavad vastama kõikidele koolituse eeltingimustele, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.

▼M1

ORA.ATO.150    Kolmandates riikides toimuv koolitus

Kui koolitusorganisatsioon on sertifitseeritud andma instrumentaallennupädevuse (IR) koolitust kolmandates riikides, kohaldatakse järgmist:

a) 

koolitusprogramm peab sisaldama instrumentaallennupädevuse (IR) lennueksamile eelnevat aklimatiseerumislendu mõnes liikmesriigis ning

b) 

instrumentaallennupädevuse (IR) lennueksam tuleb sooritada mõnes liikmesriigis.

II JAOTIS

Lisanõuded sertifitseeritud koolitusorganisatsioonidele, mis pakuvad koolitust ametipiloodi loa (CPL), teise piloodi loa (MPL), liinipiloodi loa (ATPL) ning nendega seotud pädevuste ja tunnistuste saamiseks

ORA.ATO.210    Personalinõuded

a)  Koolitusjuht. Koolitusjuhil peab olema laialdane instruktorikogemus kutselise piloodi lubade ja nendega seotud pädevuste ja tunnistuste saamiseks vajaliku koolituse valdkonnas, välja arvatud katselendurite koolitust pakkuvate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul.

b)  Lennupraktika juht. Piloteerimisõpet pakkuv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon määrab pealennuinstruktori, kes vastutab lennu- ja lennutreeningseadmete instruktorite järelevalve ning piloteerimisõppe ja lennutreeningseadmetel (FSTD) toimuva koolituse standardiseerimise eest. Pealennuinstruktoril peab olema pakutavateks lennutreeningukursusteks vajalik kõrgeima kategooria ametipiloodi luba ja sellega seotud pädevused ning instruktoritunnistus, mis annab õiguse olla instruktoriks vähemalt ühel pakutavatest koolituskursustest.

c)  Teooriaõppe juht. Teooriaõpet pakkuv sertifitseeritud koolitusorganisatsioon määrab teooriaõppe juhi, kes vastutab kõikide teooriaõpetajate järelevalve ning kogu teooriaõppe standardiseerimise eest. Teooriaõppe juhil peab olema laialdane teooriaõppeinstruktori kogemus sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni pakutava asjaomase õppe valdkonnas.

ORA.ATO.225    Koolitusprogramm

a) Koolitusprogrammis peavad olema eraldi välja toodud piloteerimis- ja teooriaõppe osad nädalate või etappide kaupa, standardharjutuste loetelu ning ülevaade õppekavast.

b) Koolituskäsiraamatus tuleb sätestada koolitusprogrammi sisu ja järjestus.

ORA.ATO.230    Koolituskäsiraamat ja tegevuskäsiraamat

a) Koolituskäsiraamatus tuleb esitada standardid, eesmärgid ja iga koolitusetapi koolituseesmärgid, mida õpilased peavad järgima ning mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

— 
koolituskava;
— 
lennueelne ettevalmistus ja lennuharjutused;
— 
vajaduse korral harjutused lennutreeningseadmel (FSTD-l);
— 
teooriaõpe.

b) Tegevuskäsiraamatus tuleb esitada asjakohased andmed töötajarühmade, näiteks lennuinstruktorite, lennutreeningseadme instruktorite, teooriaõpetajate, käitamis- ja hooldustöötajate kohta, ning üldine teave, tehniline ja marsruudiinfo ning töötajate koolitust käsitlevad andmed.

III JAOTIS

Lisanõuded erikoolitust pakkuvatele sertifitseeritud koolitusorganisatsioonidele

1. peatükk

Kaugõppekursus

ORA.ATO.300    Üldist

Koolitusorganisatsioonile võib anda sertifikaadi järgmiste moodulkursuse programmide läbiviimiseks kaugõppe teel:

a) 

teooriaõppe moodulkursused;

b) 

klassi- või tüübipädevuse täiendava teooriaõppe kursused või

c) 

mitme mootoriga kopteri esimese tüübipädevuse sertifitseeritud algteooriaõppe kursused.

ORA.ATO.305    Õppetöö klassides

a) Kõik moodul-kaugõppekursused peavad sisaldama ka klassis toimuvat õppetööd.

b) Klassis toimuva õppetöö osakaal ei tohi olla alla 10 % kursuse kogukestusest.

c) Sellega seoses peavad sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni peamises tegevuskohas või muus sobivas kohas olema sobivad klassiruumid.

ORA.ATO.310    Instruktorid

Kõik instruktorid peavad olema täielikult teadlikud kaugõppekursuse programmi nõuetest.

2. peatükk

Lennuajata koolitus

ORA.ATO.330    Üldist

a) FCL-osa kohase lennuajata koolituse (ZFTT) sertifikaat antakse üksnes sellistele sertifitseeritud koolitusorganisatsioonidele, kellel on ka ärilises lennutranspordis tegutsemise õigus või erikokkulepe ärilises lennutranspordis tegutseva käitajaga.

b) Lennuajata koolituse (ZFTT) sertifikaat antakse üksnes juhul, kui käitajal on vähemalt 90-päevane konkreetse lennukitüübi käitamise kogemus.

c) Kui lennuajata koolitust (ZFTT) pakub käitajaga erikokkulepet omav sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, ei kohaldata 90-päevase töökogemuse nõuet juhul, kui ORO-osa kohastel lisastartidel ja -maandumistel osaleval tüübipädevusinstruktoril (TRI(A)) on vastava lennukitüübi käitamise kogemus.

ORA.ATO.335    Lennu täisimitaator

a) Lennuajata koolituseks (ZFTT) sertifitseeritud lennu täisimitaator (FFS) peab olema töökorras vastavalt sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni juhtimissüsteemi kriteeriumitele.

b) Lennu täisimitaatori (FFS) liikumis- ja visuaalsüsteem peab olema täielikult töökorras vastavalt punkti ORA.FSTD.205 kohastele asjaomastele lennutreeningseadme (FSTD) sertifitseerimistingimustele.

3. peatükk

Teise piloodi loa (MPL) kursused

ORA.ATO.350    Üldist

Teise piloodi loa (MPL) integreeritud koolituskursuste ja teise piloodi loa instruktori kursuste läbiviimise õigus antakse üksnes sellisele sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile, millel on ka ärilises lennutranspordis tegutsemise õigus või erikokkulepe ärilises lennutranspordis tegutseva käitajaga.

4. peatükk

Katselendurite koolitus

ORA.ATO.355    Katselendurite koolitusorganisatsioonid

a) Koolitusorganisatsioon, mis on sertifitseeritud pakkuma katselendurite koolitust 1. või 2. kategooria katselennupädevuse väljaandmiseks vastavalt FCL-osale, võib taotleda oma õiguste laiendamist ka muude kategooriate katselendudele ja katselenduritele, tingimusel et:

1) 

osa 21 vastavad nõuded on täidetud ning

2) 

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonil on erikokkulepe osa 21 kohase organisatsiooniga, kus töötab või kuhu kavatsetakse tööle võtta katselendureid.

b) Säilitatavate koolitusandmete hulka kuuluvad koolitusprogrammiga ette nähtud kirjalikud õpilastööd, mis vajaduse korral hõlmavad katselennu tüübiga seotud salvestatud parameetrite andmetöötlust ja analüüsimist.

FSTD-ALAJAGU

NÕUDED LENNUTREENINGSEADMEID (FSTD) KÄITAVATELE ORGANISATSIOONIDELE JA LENNUTREENINGSEADMETE KVALIFITSEERIMISELE

I JAOTIS

Nõuded lennutreeningseadmeid (FSTD) käitavatele organisatsioonidele

ORA.FSTD.100    Üldist

a) Lennutreeningseadmete (FSTD-de) kvalifitseerimise taotleja peab pädevale asutusele tõendama, et ta on kehtestanud punkti ORA.GEN.200 II jaotise kohase juhtimissüsteemi. Tõendamise käigus veendutakse, kas taotleja on otse või lepingu abil suuteline säilitama lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioonitasemega ette nähtud lennutehnilisi omadusi, funktsioone ja muid omadusi ning kontrollima lennutreeningseadme (FSTD) paigaldust.

b) Kui taotlejal on käesoleva osa kohaselt välja antud sertifikaat, märgitakse lennutreeningseadme (FSTD) spetsifikatsioonid ära:

1) 

koolitusorganisatsiooni sertifitseerimistingimustes või

2) 

koolituskäsiraamatus, kui tegemist on lennuettevõtja sertifikaadi omanikuga.

ORA.FSTD.105    Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni pikendamine

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni pikendamiseks tuleb lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanikul iga 12-kuulise perioodi jooksul järk-järgult läbi viia kõik lennutreeningseadme põhilises katsetamisjuhendis (MQTG) loetletud katsed ning funktsionaalsed ja subjektiivsed katsed.

b) Tulemused varustatakse kuupäevaga, lisatakse märge analüüsi ja hindamise kohta ning säilitatakse neid ORA.FSTD.240 kohaselt, et tõendada lennutreeningseadme (FSTD) standardite pidevat järgmist.

c) Kehtestatakse konfiguratsiooni kontrollsüsteem, mis tagab kvalifitseeritud lennutreeningseadme (FSTD) riistvara ja tarkvara jätkuva terviklikkuse.

ORA.FSTD.110    Muudatused

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanik kehtestab ja haldab lennutreeningseadme (FSTD) oluliste muudatuste kindlaksmääramise, hindamise ning käitatavasse lennutreeningseadmesse (FSTD-sse) sisseviimise süsteemi, mis hõlmab eelkõige järgmist:

1) 

koolitamiseks, eksamineerimiseks ja kontrollimiseks vajalikke õhusõidukiga seotud muudatusi, olenemata sellest, kas need on lennukõlblikkust käsitlevas direktiivis sätestatud või mitte, ning

2) 

koolitamiseks, eksamineerimiseks ja kontrollimiseks vajalikke lennutreeningseadmega (FSTD) seotud muudatusi, sealhulgas liikumis- ja visuaalsüsteemide muudatusi näiteks andmete läbivaatuse puhul.

b) Lennutreeningseadme (FSTD) käsitsemist, lennutehnilisi omadusi ja süsteemide tööd mõjutavaid riistvara- ja tarkvaramuudatusi ning mis tahes suuri muudatusi liikumis- või visuaalsüsteemis tuleb hinnata, et teha kindlaks nende mõju algsetele kvalifikatsioonikriteeriumidele. Organisatsioon peab valmistama ette mõjutatud valideerimiskatsete muudatused. Organisatsioon peab katsetama lennutreeningseadme (FSTD) vastavust uutele tingimustele.

c) Organisatsioon teatab kõikidest olulistest muudatustest eelnevalt pädevale asutusele, kes peab otsustama, kas läbiviidavad katsed vastavad nõuetele. Pädev asutus otsustab, kas enne lennutreeningseadme (FSTD) muudatusejärgset kasutuselevõttu koolituse raames on vaja selle erakorralist hindamist.

ORA.FSTD.115    Paigaldamine

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanik tagab, et:

1) 

lennutreeningseade (FSTD) paigutatakse sobivasse keskkonda, kus on tagatud selle ohutu kasutamine ja töökindlus;

2) 

kõigile lennutreeningseadme (FSTD) kasutajatele ja hooldustöötajatele tutvustatakse lennutreeningseadme (FSTD) ohutusaspekte, et nad oleksid teadlikud kõikidest lennutreeningseadmega (FSTD) seotud ohutusvahenditest ja hädaolukorra ohutusprotseduuridest, ning

3) 

lennutreeningseade (FSTD) ja selle paigaldus vastab kohalikele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

b) Lennutreeningseadme (FSTD) ohutusvahendeid, näiteks hädaseiskamispidemeid ja avariivalgustust, kontrollitakse vähemalt üks kord aastas ja kontrollitulemusi säilitatakse.

ORA.FSTD.120    Lisaseadmed

Kui lennutreeningseade (FSTD) varustatakse selliste lisaseadmetega, mille suhtes kvalifitseerimisnõudeid ei ole kehtestatud, peab pädev asutus seda siiski hindama, et tagada kahjuliku mõju puudumine koolituse kvaliteedile.

II JAOTIS

Lennutreeningseadmete (FSTD) kvalifitseerimise nõuded

ORA.FSTD.200    Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerimise taotlus

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifitseerimise taotluse esitab pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil järgmine organisatsioon:

1) 

instrumentaallennu esmaimitaatori (BITD) puhul instrumentaallennu esmaimitaatori (BITD) tootja;

2) 

kõigil muudel juhtudel organisatsioon, kes soovib lennutreeningseadet (FSTD) käitada.

b) Esmase kvalifitseerimise taotlejad peavad pädevale asutusele esitama dokumendid, mis kirjeldavad käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmise kavandatavaid viise. Kõnealused dokumendid peavad sisaldama ORA.GEN.130 ja ORA.FSTD.230 täitmise tagamiseks kehtestatud menetlust.

ORA.FSTD.205    Lennutreeningseadmete (FSTD) sertifitseerimistingimused

a) Amet annab kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga 19 välja sertifitseerimistingimused kui standardid, mille abil näidatakse lennutreeningseadmete (FSTD-de) vastavust määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisa kohastele olulistele nõuetele.

b) Sertifitseerimistingimused peavad olema piisavalt üksikasjalikud ja konkreetsed, et selgitada taotlejatele, missugustel tingimustel kvalifikatsioone välja antakse.

ORA.FSTD.210    Kvalifitseerimisalus

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi väljaandmisel koosneb kvalifitseerimisalus järgmisest:

1) 

ameti kehtestatud kohaldatavatest sertifitseerimistingimustest, mis on jõus esmase kvalifitseerimise taotluse esitamise kuupäeval;

▼M2

2) 

vajaduse korral õhusõiduki valideerimisandmetest, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmete kohustuslikus osas, ja

▼M1

3) 

pädeva asutuse kehtestatud eritingimustest, kui vastavad sertifitseerimistingimused ei isalda lennutreeningseadme (FSTD) jaoks piisavaid või nõuetekohaseid standardeid, kuna lennutreeningseadmel (FSTD) on kohaldatavate sertifitseerimistingimuste aluseks olevate omadustega võrreldes uudseid või erilisi omadusi.

b) Sama kvalifitseerimisalust kohaldatakse lennutreeningseadme (FSTD) edasistel korduvkvalifitseerimistel, kui kategooriat ei ole muudetud.

ORA.FSTD.225    Kvalifikatsioonisertifikaadi kehtivus ja selle kestvus

a) Lennu täisimitaatori (FFS), lennuelementide imitaatori (FTD) või lennuimitaatori (FNPT) kvalifikatsiooni sertifikaat kehtib järgmisel tingimustel:

1) 

lennutreeningseade (FSTD) ja seda käitav organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele;

2) 

pädevale asutusele on tagatud punkti ORA.GEN.140 kohane juurdepääs organisatsioonile, et kontrollida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjaomaste nõuete jätkuvat järgimist, ning

3) 

kvalifikatsioonisertifikaadist ei ole loobutud ja seda ei ole tühistatud.

b) Punkti ARA.FSTD.120 alapunkti b alapunktis 1 sätestatud 12-kuulist perioodi võib pikendada kuni 36 kuuni järgmistel tingimustel:

1) 

lennutreeningseadme (FSTD) puhul on läbi viidud esmane ning vähemalt üks korduvhindamine, mis on kinnitanud seadme vastavust kvalifitseerimisalusele;

2) 

lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanik on viimase 36 kuu jooksul edukalt läbinud piisaval hulgal hindamisi;

3) 

pädev asutus viib organisatsioonis iga 12 kuu järel läbi punkti ORA.GEN.200 alapunkti a alapunktis 6 sätestatud vastavushindamise süsteemi auditi ning

4) 

organisatsiooni määratud piisavate kogemustega isik kontrollib lennutreeningseadme katsetamisjuhendi (QTG) korrapärast taaskohaldamist ning viib iga 12 kuu järel läbi asjakohased toimingud ja subjektiivsed katsed ning saadab nende tulemused pädevale asutusele.

c) Instrumentaallennu esmaimitaatori (BITD) kvalifikatsiooni sertifikaat kehtib tingimusel, et pädev asutus kontrollib kooskõlas punktiga ARA.FSTD.120 korrapäraselt instrumentaallennu esmaimitaatori (BITD) vastavust asjaomastele kvalifitseerimisalustele.

d) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadist loobumise või selle tühistamise korral tagastatakse kvalifikatsioonisertifikaat pädevale asutusele.

ORA.FSTD.230    Kvalifitseeritud lennutreeningseadmega (FSTD) seotud muudatuste tegemine

a) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni sertifikaadi omanik teatab pädevale asutusele kõikidest lennutreeningseadmega seotud kavandatavatest muudatustest, nagu näiteks:

1) 

olulised ümberehitused;

2) 

lennutreeningseadme (FSTD) ümberpaigutamine ning

3) 

lennutreeningseadme (FSTD) kasutuselt kõrvaldamine.

b) Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsioonitaseme tõstmise korral peab organisatsioon pädevalt asutuselt taotlema täienduste hindamist. Organisatsioon teostab kõik taotletava kvalifikatsioonitaseme valideerimiskatsed. Täiendatud lennutreeningseadme (FSTD) lennutehniliste omaduste valideerimiseks ei tohi kasutada eelmiste hindamiste tulemusi.

c) Lennutreeningseadme (FSTD) uude asukohta üleviimisel peab organisatsioon pädevat asutust sellest eelnevalt teavitama ning esitama asjaomaste tööde ajakava.

Enne lennutreeningseadme (FSTD) taaskasutuselevõttu uues asukohas peab organisatsioon teostama vähemalt ühe kolmandiku valideerimiskatsetest ning funktsionaalsetest ja subjektiivsetest katsetest, et tagada lennutreeningseadme (FSTD) lennutehniliste omaduste vastavus algsele kvalifikatsioonistandardile. Katsedokumentide koopiaid säilitatakse koos lennutreeningseadme (FSTD) andmetega, et pädev asutus saaks need läbi vaadata.

Pädev asutus võib pärast lennutreeningseadme (FSTD) ümberpaigutamist läbi viia selle hindamise. Hindamine peab toimuma kooskõlas lennutreeningseadme (FSTD) algse kvalifitseerimisalusega.

d) Kui organisatsioon kavatseb lennutreeningseadme (FSTD) pikemaks ajaks aktiivsest kasutusest kõrvaldada, teavitatakse sellest pädevat asutust ning kehtestatakse lennutreeningseadmete (FSTD) seisuperioodiks asjakohased kontrollid.

Organisatsioon lepib pädeva asutusega kokku aktiivsest kasutusest kõrvaldamise, hoiustamise ja taaskasutuselevõtu kava, et tagada võimalus lennutreeningseadme (FSTD) aktiivse kasutamise jätkamiseks algsel kvalifikatsioonitasemel.

ORA.FSTD.235    Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni üleandmine

a) Lennutreeningseadet (FSTD) käitava organisatsiooni muutumisel teavitab uus organisatsioon sellest eelnevalt pädevat asutust, et leppida kokku lennutreeningseadme (FSTD) üleandmise kava.

b) Pädev asutus võib viia läbi hindamise kooskõlas lennutreeningseadme (FSTD) algse kvalifitseerimisalusega.

c) Kui lennutreeningseade (FSTD) ei vasta enam algsele kvalifitseerimisalusele, taotleb organisatsioon lennutreeningseadmele (FSTD-le) uut kvalifikatsioonisertifikaati.

ORA.FSTD.240    Andmete säilitamine

Lennutreeningseadme (FSTD) kvalifikatsiooni omanik säilitab järgmised andmed:

a) 

kõiki lennutreeningseadme (FSTD) algset kvalifitseerimisalust ja kvalifikatsioonitaset kirjeldavaid ja tõendavaid dokumente kuni lennutreeningseadme (FSTD) eluea lõpuni ning

b) 

iga lennutreeningseadme (FSTD) ning selle vastavushindamisega seotud korduvaid dokumente ja aruandeid vähemalt viis aastat.

AeMC-ALAJAGU

LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSED

I JAOTIS

Üldist

ORA.AeMC.105    Reguleerimisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse täiendavad nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada tervisetõendeid, kaasa arvatud klassi 1 tervisetõendeid välja andva lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat või pikendada selle kehtivust.

ORA.AeMC.115    Taotlus

Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotlejad peavad tegema järgmist:

a) 

vastama punktis MED.D.005 sätestatud nõuetele ning

b) 

esitama lisaks ORA.GEN.115 kohaselt nõutavatele organisatsiooni sertifitseerimise dokumentidele andmed määratud haiglate ja meditsiiniasutustega tehtava meditsiinialase koostöö kohta, et korraldada eriarsti pädevusse kuuluvaid läbivaatusi.

ORA.AeMC.135    Kehtivuse kestvus

Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Sertifikaat kehtib seni, kuni sertifikaadi omanik ja organisatsiooni töös osalevad lennundusarstid teevad järgmist:

a) 

vastavad punktis MED.D.030 sätestatud nõuetele;

b) 

tagavad vajalike kogemuste säilimise, viies igal aastal läbi piisaval arvul klassi 1 arstlikke läbivaatusi.

II JAOTIS

Juhtimine

ORA.AeMC.200    Juhtimissüsteem

Lennundusmeditsiinikeskus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab ORA.GEN.200 alla kuuluvaid punkte ning lisaks sellele järgmisi menetlusi:

a) 

tervisetõendite väljaandmiseks MED-osa kohaselt ning

b) 

konfidentsiaalsete terviseandmete jätkuvaks hoidmiseks.

ORA.AeMC.210    Nõuded töötajatele

a) Lennundusmeditsiinikeskused peavad tagama, et:

1) 

keskuse juhatajaks määratakse lennundusarst, kellel on klassi 1 tervisetõendite väljaandmise õigus ning oma ülesannete täitmiseks piisav kogemus lennundusmeditsiini valdkonnas, ning

2) 

tal oleks piisaval hulgal asjaomase kvalifikatsiooniga lennundusarste ning muid tehnilisi töötajaid ja eksperte.

b) Lennundusmeditsiinikeskuse juhataja vastutab läbivaatuste tulemuste hindamise eest ning peab allkirjastama aruanded, tunnistused ja esmased klassi 1 tervisetõendid.

ORA.AeMC.215    Nõuded tööruumidele

Lennundusmeditsiinikeskusel peavad olema sertifikaadi reguleerimisalasse kuuluvate õiguste teostamiseks vajalikke lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi võimaldavad meditsiinitehnilised vahendid.

ORA.AeMC.220    Dokumentide säilitamine

Lisaks punktis ORA.GEN.220 sätestatud andmetele peab lennundusmeditsiinikeskus tegema järgmist:

a) 

säilitama tervisetõendite väljaandmiseks, nende kehtivuse pikendamiseks ja taastamiseks tehtud arstlike läbivaatuste ja hindamiste ning nende tulemuste andmeid vähemalt kümme aastat pärast viimase läbivaatuse kuupäeva, ning

b) 

säilitama kõiki meditsiinilisi andmeid viisil, mis tagab konfidentsiaalsete terviseandmete jätkuva kaitse.

▼M7



VIII LISA

NÕUDED DEKLARATSIOONI ESITANUD KOOLITUSORGANISATSIOONIDELE

[DTO OSA]

DTO.GEN.100    Üldist

Käesolevas lisas (DTO osa) sätestatakse vastavalt artikli 10a lõike 1 teisele lõigule nõuded, mida kohaldatakse selliste piloodikoolitusorganisatsioonide suhtes, mis korraldavad punktis DTO.GEN.110 osutatud koolitusi punkti DTO.GEN.115 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel.

DTO.GEN.105    Pädev asutus

Käesoleva lisa (DTO osa) kohaldamisel on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni pädev astutus selle liikmesriigi määratud pädev asutus, kelle territooriumil asub deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni peamine tegevuskoht.

DTO.GEN.110    Koolituse maht

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil, kes on esitanud punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni, on lubatud korraldada järgmisi koolitusi:

(1) 

lennukite puhul:

a) 

teooriaõpe kerglennuki piloodi loa ja lennuki erapiloodi loa taotlejatele;

b) 

lennuõpe kerglennukipiloodi loa ja lennuki erapiloodi loa taotlejatele;

c) 

koolitus ühe kolbmootoriga lennukite (SEP) klassi maismaa- ja merepädevusmärke ning fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke taotlejatele;

d) 

koolitus täiendavate pädevusmärgete taotlejatele: öölennud, vigurlennud, mäelennud, purilennuki või plakati pukseerimine;

(2) 

kopterite puhul:

a) 

teooriaõpe kergkopteri piloodi loa ja kopteri erapiloodi loa taotlejatele;

b) 

lennuõpe kergkopteri piloodi loa ja kopteri erapiloodi loa taotlejatele;

c) 

koolitus ühe mootori ja kuni viie lubatud istekohaga kopteri tüübipädevuse taotlejatele;

d) 

öölennupädevuskoolitus;

(3) 

purilennukite puhul:

a) 

teooriaõpe kergpurilennuki piloodi loa ja purilennuki piloodi loa taotlejatele;

b) 

lennuõpe kergpurilennuki piloodi loa ja purilennuki piloodi loa taotlejatele;

c) 

koolitus õiguste laiendamiseks fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitele vastavalt punktile FCL.135.S;

d) 

täiendavate stardimeetodite kasutamist käsitlev koolitus vastavalt punktile FCL.130.S;

e) 

koolitus täiendavate pädevusmärgete taotlejatele: vigurlennud, purilennuki pukseerimine ja purilennuki pilvelennupädevus;

f) 

koolitus purilennukite lennuinstruktori FI(S) pädevusmärke taotlejatele;

g) 

purilennukite lennuinstruktori FI(S) täiendusseminar;

(4) 

õhupallide puhul:

a) 

teooriaõpe kergõhupalli piloodi loa ja õhupalli piloodi loa taotlejatele;

b) 

lennuõpe kergõhupalli piloodi loa ja õhupalli piloodi loa taotlejatele;

c) 

koolitus õiguste laiendamiseks muudele õhupalliklassidele vastavalt punktile FCL.135.B;

d) 

koolitus õiguste laiendamiseks muule õhupalliklassile või -kategooriale vastavalt punktile FCL.225.B;

e) 

koolitus õiguste laiendamiseks trossiga kinnitatud lendudele vastavalt punktile FCL.130.B;

f) 

öölennupädevuskoolitus;

g) 

koolitus õhupallide lennuinstruktori FI(B) pädevusmärke taotlejatele;

h) 

õhupallide lennuinstruktori FI(B) täiendusseminar.

b) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil on õigus pakkuda ka I lisa (FCL osa) punkti FCL.1015 alapunktis a ja punkti FCL.1025 alapunkti b alapunktis 2 osutatud kontrollpiloodikoolitusi purilennukite kontrollpilootidele (FE(S)), purilennukite lennuinstruktori kontrollpilootidele (FIE(S)), õhupallide kontrollpilootidele (FE(C)) ja õhupallide lennuinstruktori kontrollpilootidele (FIE)(B)), kui deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on esitanud punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni ja pädev astutus on koolituskursuse punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohaselt heaks kiitnud.

DTO.GEN.115    Deklaratsioon

a) 

Enne punktis DTO.GEN.110 kindlaksmääratud koolituste alustamist peab koolituse korraldamist kavandav organisatsioon esitama pädevale asutusele deklaratsiooni. Deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

(1) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni nimi;

(2) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni peamise tegevuskoha kontaktandmed ning (vajaduse korral) deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni lennuväljade ja käitamiskohtade kontaktandmed;

(3) 

järgmiste isikute nimed ja kontaktandmed:

i) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindaja;

ii) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuht ning

iii) 

punkti DTO.GEN.250 alapunkti b alapunktis 1 nõutavatel juhtudel kõikide koolitusjuhi asetäitjate nimed ja kontaktandmed;

(4) 

kõikidel lennuväljadel ja/või käitamisekohtades toimuvate koolituste liigid vastavalt punktile DTO.GEN.110;

(5) 

kõikide koolituse käigus kasutatavate õhusõidukite ja lennutreeningseadmete loetelu (vajaduse korral);

(6) 

koolituskursuse alguse kavandatav kuupäev;

(7) 

teade, milles kinnitatakse, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on välja töötanud punkti DTO.GEN.210 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti ii kohase ohutuspoliitika, mida kohaldatakse kogu deklaratsiooniga hõlmatud koolitustegevuse suhtes;

(8) 

teade, milles kinnitatakse, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon vastab kõikide deklaratsiooniga hõlmatud koolituste jooksul jätkuvalt määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele ning käesoleva määruse I lisa (FCL osa) ja VIII lisa (DTO osa) nõuetele;

b) 

Deklaratsiooni ja kõikide selle hilisemate muudatuste esitamiseks tuleb kasutada 1. liites sisalduvat vormi.

c) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon esitab pädevale asutusele lisaks koolitusprogrammi(de)le, mida ta kasutab või kavatseb kasutada koolituse korraldamiseks, ka koolitusprogrammi(de) heakskiitmise taotluse, kui selline heakskiit on punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohaselt ette nähtud.

d) 

Erandina alapunktist c võib organisatsioon, kellele on välja antud VII lisa (ORA osa) ATO alajao kohane sertifikaat, lisada deklaratsioonile juba heakskiidetud koolituskäsiraamatu(d).

DTO.GEN.116    Teatamine muudatustest ja koolitustegevuse peatamisest

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teatab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta järgmisest:

a) 

punkti DTO.GEN.115 alapunkti a kohases deklaratsioonis sisalduvas teabes, punkti DTO.GEN.115 alapunktis c osutatud koolitusprogrammi(de)s või punkti DTO.GEN.115 alapunktis d osutatud heakskiidetud koolituskäsiraamatu(te)s tehtud muudatustest;

b) 

deklaratsiooniga hõlmatud koolituskursuste täielikust või osalisest peatamisest

DTO.GEN.135    Koolitusõiguse kaotamine

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon kaotab õiguse korraldada kas kõiki deklaratsiooni alusel kindlaks määratud koolitusi või teatavat osa nendest järgmistel juhtudel:

a) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on teatanud pädevale asutusele vastavalt punkti DTO.GEN.116 alapunktile b, et ta peatab kõik deklaratsiooniga hõlmatud koolituskursused või osa nendest;

b) 

deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei ole rohkem kui 36 kuud järjest koolitusi korraldanud.

DTO.GEN.140    Juurdepääs

Selle kindlakstegemiseks, kas deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon tegutseb vastavalt esitatud deklaratsioonile, peab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võimaldama kõikidele pädeva asutuse volitatud isikutele igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, õhusõidukitele, dokumentidele, märkmetele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele deklaratsiooniga hõlmatud koolitustegevust käsitlevatele materjalidele.

DTO.GEN.150    Puudused

Pärast seda, kui pädev asutus on deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni punkti ARA:GEN.350 alapunkti da alapunkti 1 kohaselt puudusest teavitanud, teeb deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon pädeva asutuse kindlaksmääratud aja jooksul järgmist:

a) 

selgitab välja puuduse algpõhjuse;

b) 

võtab vajalikud parandusmeetmed puuduse ja vajaduse korral selle tagajärgede kõrvaldamiseks;

c) 

teatab pädevale asutusele võetud parandusmeetmest.

DTO.GEN.155    Reageerimine ohutusprobleemile

Ohutusprobleemile reageerimiseks kasutab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon järgmist:

a) 

kõiki pädeva asutuse poolt punkti ARA.GEN.135 alapunkti c kohaselt kehtestatud ohutusmeetmeid;

b) 

ameti väljastatud mis tahes kohustuslikku ohutusteavet, sealhulgas lennukõlblikkust käsitlevaid ettekirjutusi.

DTO.GEN.210    Töötajatele esitatavad nõuded

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon määrab

(1) 

esindaja, kes kannab vastutust ja omab asjakohaseid volitusi, et teha vähemalt järgmist:

i) 

tagada, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ja selle tegevus oleks kooskõlas kohaldatavate nõuete ja esitatud deklaratsiooniga;

ii) 

töötada välja ja kehtestada ohutuspoliitika, millega tagatakse, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon tegutseb vastavalt ohutusnõuetele, ning et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon järgib seda ohutuspoliitikat ja võtab selle eesmärkide täitmiseks vajalikke meetmeid;

iii) 

edendab ohutust deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis;

iv) 

tagab, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil oleks piisavalt vahendeid, et tõhusalt teha alapunktides i, ii ja iii osutatud toiminguid;

(2) 

koolitusjuht, kes kannab vastutust ja omab ajakohaseid volitusi, et teha vähemalt järgmist:

i) 

tagada, et pakutavad koolitused vastavad I lisa (FCL osa) ja deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogrammi nõuetele;

ii) 

tagada, et õhusõidukil või lennutreeningseadmel (FSTD) toimuv lennutreening ning teooriaõpe oleksid nõuetekohaselt integreeritud;

iii) 

kontrollida õpilaste edasijõudmist;

iv) 

punkti DTO.GEN.250 alapunktis b osutatud juhtudel teha järelevalvet koolitusjuhi asetäitja(te) tegevuse üle.

b) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võib oma esindajaks ja koolitusjuhiks määrata ühe ja sama isiku.

c) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei määra oma esindajaks või koolitusjuhiks isikut, kui objektiivsetest tõenditest lähtuvalt võib arvata, et ta ei suuda täita alapunktis a loetletud ülesandeid viisil, millega tagatakse ohutus ja aidatakse seda edendada. Sellise objektiivse tõendina käsitatakse asjaolu, et kõnealuse isiku suhtes on viimase kolme aasta jooksul kohaldatud punkti ARA.GEN.355 kohaselt võetud täitemeetmeid, välja arvatud juhul, kui see isik suudab tõendada, et meetme kohaldamise tinginud puuduse olemus, ulatus või mõju ohutusele ei anna alust arvata, et ta ei suuda täita eespool loetletud ülesandeid eespool nimetatud viisil.

d) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon tagab, et tema teooriaõpetajatel on üks järgmistest kvalifikatsioonidest:

(1) 

praktilise lennundusalase töö kogemus pakutava koolitusega seotud valdkondades ning ta peab olema läbinud õpetamismeetodite koolituskursuse;

(2) 

varasem töökogemus teooriaõppe läbiviimise valdkonnas ning nõuetekohased teoreetilised teadmised selles valdkonnas, milles ta teooriaõpet läbi viib.

e) 

Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadme instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis I lisa FCL-osa kohaselt nõutav kvalifikatsioon.

DTO.GEN.215    Nõuded töötingimustele

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil on vahendid, mis võimaldavad tal teha ja juhtida kõiki toiminguid kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisa oluliste nõuetega ja käesoleva lisa (DTO osa) oluliste nõuetega.

DTO.GEN.220    Märkmete säilitamine

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teeb õpilase kohta kogu koolituskursuse jooksul järgmisi märkmeid, mida säilitatakse kolm aastat pärast viimase koolituskursuse lõppu:

(1) 

üksikasjalikud andmed maapealse koolituse, lennutreeningu ja lennutreeningseadmel läbitud koolituse kohta;

(2) 

teave iga õpilase edusammude kohta;

(3) 

teave pakutava koolitusega seotud lubade ja asjaomaste pädevusmärgete kohta, sealhulgas pädevusmärgete ja tervisetõendite kehtivuse lõppemise kuupäevad.

b) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon säilitab punkti DTO.GEN.270 alapunkti a kohast iga-aastase siseläbivaatuse aruannet ja alapunkti b kohast tegevusaruannet kolm aastat alates kuupäevast, mil asjaomane deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon need aruanded koostas.

c) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon säilitab koolitusprogrammi kolm aastat pärast kuupäeva, mil asjaomane deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon korraldas selle põhjal viimase koolituskursuse.

d) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon säilitab alapunktis a osutatud andmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate kohaldatavate õigusaktidega, kasutades kaitse tagamiseks asjakohaseid vahendeid ja protokolle, ning võtab meetmeid, mis on vajalikud selleks, et nendele andmetele pääseksid juurde ainult nõuetekohaselt volitatud isikud.

DTO.GEN.230    Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogramm

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon koostab koolitusprogrammi kõikide punktis DTO.GEN.110 kindlaksmääratud koolituste kohta, mida ta pakub.

b) 

Koolitusprogrammid peavad vastama I lisa (FCL osa nõuetele).

c) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võib pakkuda punkti DTO.GEN.110 alapunktis b osutatud koolitust vaid juhul, kui pädev asutus on pärast deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonilt asjakohase taotluse saamist välja andnud punkti ARA.DTO.110 kohase sertifikaadi, milles kinnitatakse, et asjaomane koolitusprogramm ja selle muudatused on kooskõlas I lisa (FCL osa) nõuetega. Sellise sertifikaadi taotlemiseks esitab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni.

d) 

Alapunkti c ei kohaldata selliste organisatsioonide suhtes, millele on välja antud VII lisa (ORA osa) ATO alajao kohane sertifikaat, mis hõlmab õigust korraldada kõnealuseid koolitusi.

DTO.GEN.240    Õppeõhusõidukid ja lennutreeningseadmed (FSTD)

▼M11

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD). Õhusõidukipark peab koosnema õhusõidukitest, mis vastavad kõigile määruses (EL) 2018/1139 sätestatud nõuetele. Koolitamiseks võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 I lisa punktide a, b, c või d alla kuuluvaid õhusõidukeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) 

pädev asutus on hindamisprotsessi käigus kinnitanud ohutuse taset, mis on võrreldav määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud kõigile olulistele nõuetele vastava ohutustasemega;

2) 

pädev asutus on lubanud kasutada õhusõidukit koolitamiseks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis.

▼M7

b) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon koostab nimekirja kõikidest koolituse käigus kasutatavatest õhusõidukitest koos registreerimisnumbritega ja ajakohastab seda.

DTO.GEN.250    Lennuväljad ja käitamiskohad

a) 

Õhusõidukil toimuva lennutreeningu puhul peab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon kasutama vaid lennuvälju või käitamiskohti, millel on nõuetekohased vahendid ja omadused, mis võimaldavad harjutada pakutava koolituse ning kasutatava õhusõidukikategooria ja -tüübi jaoks vajalikke manöövreid.

b) 

Kui deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon kasutab punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 kindlaksmääratud koolituse pakkumiseks rohkem kui üht lennuvälja, peab ta tegema järgmist:

(1) 

määrama iga täiendava lennuvälja jaoks koolitusjuhi asetäitja, kes vastutab sellel lennuväljal punkti DTO.GEN.210 alapunkti a alapunkti 2 alapunktides i–iii osutatud ülesannete täitmise eest ning

(2) 

tagama, et koolitusorganisatsioonil on kõikidel lennuväljadel piisavalt vahendeid õhusõidukite ohutuks käitamiseks vastavalt käesoleva lisa (DTO osa) nõuetele.

DTO.GEN.260    Teooriaõpe

a) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võib teooriaõppe läbiviimiseks kasutada nii kohapealset koolitust kui ka kaugõpet.

b) 

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon jälgib kõikide teooriaõppes osalejate edusamme ja teeb selle kohta märkmeid.

DTO.GEN.270    Iga-aastane siseläbivaatus ja tegevusaruanne

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon teeb järgmist:

a) 

korraldab igal aastal punktis DTO.GEN.210 kindlaksmääratud ülesannete ja kohustuste suhtes siseläbivaatuse ning koostab selle kohta aruande;

b) 

koostab igal aastal tegevusaruande;

c) 

esitab pädevale asutusele iga-aastase siseläbivaatuse aruande ja iga-aastase tegevusaruande pädeva asutuse kindlaksmääratud kuupäevaks.



VIII lisa (DTO osa) 1. liide



DEKLARATSIOON

vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1178/2011

□Esialgne deklaratsioon

□Muudatustest teatamine (1) – deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni viitenumber:

1.

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon (DTO)

Nimi:

2.

Tegevuskoht/Tegevuskohad

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni peamise tegevuskoha kontaktandmed (aadress, telefon, e-post):

3.

Töötajad

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindaja nimi ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post):

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi (vajaduse korral koolitusjuhtide) nimi/nimed ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post):

4.

Koolituse ulatus

Kõikide pakutavate koolituste loetelu:

Kõikide koolituse korraldamiseks kasutatavate koolitusprogrammide loetelu (lisada käesolevale deklaratsioonile asjakohased dokumendid) või määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.230 alapunktis d osutatud juhtudel viited kõikidele koolituse käigus kasutatavatele heakskiidetud koolituskäsiraamatutele:

5.

Õppeõhusõidukid ja lennutreeningseadmed (FSTDd)

Koolituseks kasutatavate õhusõidukite loetelu:

Koolituseks kasutatavate kvalifitseeritud lennutreeningseadmete loetelu (vajaduse korral koos kvalifikatsioonisertifikaadis osutatud tähtkoodiga):

6.

Lennuväli (lennuväljad) ja käitamiskoht (käitamiskohad)

Kõikide lennuväljade ja käitamiskohtade kontaktandmed (aadress, telefon, e-post), mida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon kasutab koolituse pakkumiseks:

7.

Kavandatav koolitustegevuse alustamise aeg:

8.

Taotlus kontrollpiloodi standardimiskursuste ja täiendusseminaride heakskiitmiseks (vajaduse korral)

□Käesolevaga esitab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon taotluse kiita heaks eespool nimetatud koolitusprogrammid purilennukite või õhupallide kontrollpiloodi koolituste korraldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO osa) punkti DTO.GEN.110 alapunktiga b ja punkti DTO.GEN.230 alapunktiga c.

9.

Kinnitused

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on kooskõlas määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisaga (DTO osa), eelkõige selle punkti DTO.GEN.210 alapunkti a alapunkti 1 alapunktiga ii välja töötanud ohutuspoliitika ja kohaldab seda kogu deklaratsiooniga hõlmatud koolitustegevuse suhtes.

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon vastab praegu ja kogu deklaratsiooniga hõlmatud koolitustegevuse jooksul jätkuvalt määruse (EÜ) nr 216/2008 III lisas sätestatud olulistele nõuetele ning määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL osa) ja VIII lisa (DTO osa) nõuetele.

Kinnitame, et käesolevas deklaratsioonis ja selle lisades (vajaduse korral) sisalduv teave on täielik ja tõene.

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni esindaja nimi, kuupäev ja allkiri

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusjuhi nimi, kuupäev ja allkiri

(1)   Muudatuste korral tuleb täita ainult punkt 1 ja muudatustega seotud väljad.


( 1 ) Komisjoni 27. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1065, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses liidu poolt lennumeeskonnaliikmetele välja antud lubade automaatse valideerimisega ning seoses stardi- ja maandumiskoolitusega (ELT L 192, 30.7.2018, lk 31).

( 2 ) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.

( 3 ) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

( 5 ) ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.

( 6 ) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

( 7 ) ELT L 224, 21.8.2012, lk 1.

( 8 ) ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.

( 9 ) ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.

Top