EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02011R1007-20130701
Regulation (EU) No 1007/2011 of the European Parliament and of the Council of 27 September 2011 on textile fibre names and related labelling and marking of the fibre composition of textile products and repealing Council Directive 73/44/EEC and Directives 96/73/EC and 2008/121/EC of the European Parliament and of the Council (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011, 27. september 2011 , tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011, 27. september 2011 , tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)
02011R1007 — ET — 01.07.2013 — 003.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1007/2011, 27. september 2011, tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272 18.10.2011, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 338 |
1 |
21.12.2011 |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 286/2012, 27. jaanuar 2012, |
L 95 |
1 |
31.3.2012 |
|
L 158 |
1 |
10.6.2013 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1007/2011,
27. september 2011,
tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
1.
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise eeskirjad, loomset päritolu mittetekstiilseid osasid sisaldavate tekstiiltoodete märgistamise ja tähistamise eeskirjad, ning eeskirjad, mis käsitlevad tekstiiltoodete kiukoostise määramist kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivse analüüsi kaudu, et parandada siseturu toimimist ja tagada täpse teabe esitamine tarbijatele.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse järgmiseid tooteid tekstiiltoodetega samal viisil:
tooted, millest tekstiilkiud moodustavad vähemalt 80 massiprotsenti;
mööbli ning vihma- ja päikesevarju kattematerjalid, millest tekstiili koostisosad moodustavad vähemalt 80 massiprotsenti;
järgmiste toodete tekstiili koostisosad:
mitmekihiliste põrandakatete pealiskiht;
madratsikatted;
matkatarvete katted,
kui need tekstiili koostisosad moodustavad sellistest pealiskihtidest või katetest vähemalt 80 massiprotsenti;
muudesse toodetesse lahutamatu osana lisatud tekstiilosad, kui nende koostis on määratud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„tekstiiltooted” – igasugused töötlemata tooted, osaliselt töödeldud tooted, töödeldud tooted, pooltooted, valmistooted, poolvalmis või valmis õmblustooted, mis koosnevad ainult tekstiilkiududest, olenemata kasutatud segamis- või ühendusmenetlusest; |
b) |
„tekstiilkiud” – üks järgnevast:
i)
saadus, mida iseloomustab painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis seega on sobiv tekstiiltoodete valmistamiseks;
ii)
painduvad ribad ja torud, mille nähtav laius ei ületa 5 mm, sealhulgas ribad, mis on lõigatud I lisa tabelis 2 loetletud kiudude valmistamiseks kasutatud ainete laiematest ribadest või kilest ja mis sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks; |
c) |
„nähtav laius” – kokkumurtud, lamestatud, kokkusurutud või keerutatud riba või toru laius või ebaühtlase laiuse korral selle keskmine laius; |
d) |
„tekstiili koostisosa” – tekstiiltoote osa, millel on kindlakstehtav kiusisaldus; |
e) |
„kõrvalised kiud” – muud kui märgisel ja tähistusel märgitud kiud; |
f) |
„vooder” – eraldi koostisosa, mida kasutatakse rõivaste ja muude toodete valmistamisel ning mis koosneb ühe- või mitmekihilisest tekstiilmaterjalist, mis on rõiva või toote külge kinnitatud ühest või mitmest servast; |
g) |
„märgistamine” – nõutava teabe lisamine tekstiiltootele märgise kinnitamisega; |
h) |
„tähistamine” – nõutava teabe märkimine otse tekstiiltootele õmbluse, tikandi, trükkimise, reljeeftrüki või muu aplikatsioonitehnoloogia abil; |
i) |
„ühismärgistamine” – mitme tekstiiltoote või koostisosa märgistamiseks ühe märgise kasutamine; |
j) |
„ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted” – tekstiiltooted, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või piiratud aja jooksul ning mille tavapärane kasutus ei ole ette nähtud edaspidiseks kasutamiseks samal või samalaadsel eesmärgil; |
k) |
„kokkuleppeline massilisa” – seotava niiskuse hulk, mida kasutatakse kiu komponentide protsendimäärade arvutamisel puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades kohandamiseks konventsionaalseid tegureid. |
Artikkel 4
Üldsäte tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta
Tekstiiltooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes tingimusel, et need tooted on märgistatud, tähistatud või nendega on kaasas saatedokumendid kooskõlas käesoleva määrusega.
2.
PEATÜKK
TEKSTIILKIUDUDE NIMETUSED NING ASJAKOHASED MÄRGISTUS- JA TÄHISTUSNÕUDED
Artikkel 5
Tekstiilkiudude nimetused
Neid I lisas loetletud nimetusi ei tohi muude kiudude puhul kasutada ei omaette sõnana, liitsõnas ega omadussõnana.
Tekstiilkiududest filamentlõnga kuju või eripära näitamiseks ei tohi kasutada mõistet „siid”.
Artikkel 6
Uute tekstiilkiudude nimetuste taotlused
Kõik tootjad või nende nimel tegutsevad isikud võivad taotleda komisjonilt uue tekstiilkiunimetuse lisamist I lisas esitatud loetellu.
Taotlus sisaldab II lisa kohaselt koostatud tehnilist dokumentatsiooni.
Artikkel 7
Ühte liiki kiust tekstiiltooted
Neid või sarnaseid mõisteid ei tohi kasutada muude tekstiiltoodete puhul.
Kraasmenetletud tekstiiltoodet võib samuti käsitada üksnes ühte liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem kui 5 massiprotsenti kõrvalisi kiude ning tingimusel, et see kogus on heade tootmistavade korral tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult.
Artikkel 8
Uus vill
Erandina lõikest 1 võib III lisas loetletud nimetusi kasutada tekstiilkiusegus sisalduva villa kohta, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kogu selles kiusegus sisalduv vill vastab lõikes 1 määratletud nõuetele;
see vill moodustab vähemalt 25 % kiusegu kogumassist;
kirjeldatud kiusegus on lisaks villale veel üksainus muu kiud.
Tuleb esitada selle kiusegu täielik protsentuaalne koostis.
Artikkel 9
Mitmekiulised tekstiiltooted
Artikkel 10
Kaunistusotstarbelised ja antistaatilise mõjuga kiud
Artikkel 11
Mitmest osast koosnevad tekstiiltooted
Lõikes 1 osutatud märgistus või tähistus ei ole tekstiili koostisosade puhul kohustuslik, kui on täidetud järgmised kaks tingimust:
need koostisosad ei moodusta põhivoodrit ja
need koostisosad moodustavad vähem kui 30 % tekstiiltoote kogumassist.
Artikkel 12
Loomset päritolu mittetekstiilseid osasid sisaldavad tekstiiltooted
Artikkel 13
IV lisas loetletud tekstiiltoodete märgistus ja tähistus
IV lisas loetletud tekstiiltoodete kiukoostis esitatakse vastavalt kõnealuse lisa märgistamis- ja tähistamissätetele.
Artikkel 14
Märgised ja tähistused
Tekstiiltoodete märgistus ja tähistus peab olema vastupidav, kergesti loetav, nähtav ja ligipääsetav ning märgise kasutamise korral kindlalt kinnitatud.
Lühendeid ei kasutata, välja arvatud masinloetav kood või rahvusvahelistes standardites määratletud lühendid, kui nende selgitus on esitatud samal saatedokumendil.
Artikkel 15
Märgistamise või tähistamise kohustus
Artikkel 16
Tekstiilkiudude nimetuste ja kiukoostise kirjelduste kasutamine
Kui kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, liitsõnas või omadussõnana ühte I lisas loetletud tekstiilkiudude nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segamini aetav, siis märgitakse kaubamärk või ärinimi vahetult enne või pärast artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldusi.
Muu teave esitatakse alati eraldi.
Poolide, rullide, vihtide, kerade või õmblus-, nõelumis- ja tikkimislõnga muude väikeste koguste puhul kohaldatakse esimest lõiku artikli 17 lõikes 3 osutatud ühismärgistuse suhtes. Kui neid tooteid müüakse eraldi, võib nende märgistusel või tähistusel kasutada liidu institutsioonide ametlikku keelt, tingimusel et nende toodete puhul on kasutatud ka ühismärgistamist.
Artikkel 17
Erandid
Kui aga kaubamärk või ärinimi sisaldab kas omaette sõnana, liitsõnas või omadussõnana ühte I lisas loetletud nimetustest või nimetust, mis on sellega hõlpsasti segamini aetav, siis kohaldatakse artikleid 11, 14, 15 ja 16.
3.
PEATÜKK
TURUJÄRELEVALVE
Artikkel 18
Turujärelevalve kontroll
Turujärelevalveasutused kontrollivad tekstiiltoodete kiukoostise vastavust nende toodete kiukoostise kohta käesoleva määruse kohaselt esitatud teabele.
Artikkel 19
Kiukoostise määramine
Artikkel 20
Lubatud hälbed
Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 3 kohaldamist, ei ole kõrvaliste kiudude esinemist kiukoostises vaja artikli 9 kohaselt märkida, kui nende kiudude protsendimäär ei ületa järgmisi väärtusi:
2 % tekstiiltoote kogumassist, kui selle koguse esinemine on põhjendatud sellega, et see on heade tootmistavade korral tehniliselt vältimatu ja kõrvalisi kiudusid ei ole lisatud sihilikult, või
5 % kogumassist kraasmenetletud tekstiiltoodete puhul, kui selle koguse esinemine on põhjendatud sellega, et see on heade tootmistavade korral tehniliselt vältimatu ja kõrvalisi kiudusid ei ole lisatud sihilikult.
Märgisel või tähistusel esitatud kiudude kogumassi osas võivad artikli 9 kohaselt esitatav kiukoostis ning vastavalt artiklile 19 läbiviidud analüüsi teel saadud protsendimäärad erineda 3 protsendipunkti ulatuses. Sellist lubatud hälvet kohaldatakse ka
kiudude puhul, mis võidakse vastavalt artiklile 9 tähistada nimetusega „muud kiud”;
artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud villa protsendimäära suhtes.
Analüüsimisel arvutatakse lubatud hälbed eraldi. Käesolevas lõikes osutatud lubatud hälvete arvutamisel arvessevõetav kogumass on kiudude kogumass valmistootes, millest on maha arvatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud lubatud hälbe kohaldamisel tuvastatud kõik kõrvaliste kiudude massid.
Enne tekstiiltoote turule laskmist esitab tootja taotluse komisjonilt loa saamiseks, esitades nõuetekohased põhjendused ja tõendusmaterjali tootmise eriliste asjaolude kohta. Loa võib anda üksnes erakorralistel juhtudel ja kui tootja esitab piisava põhjenduse.
Vajaduse korral võtab komisjon kooskõlas artikliga 22 delegeeritud õigusaktide abil vastu tehnilised kriteeriumid ja menetluseeskirjad käesoleva lõike kohaldamiseks.
4.
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Delegeeritud õigusaktid
Artikkel 22
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 23
Aruandlus
Hiljemalt 8. novembriks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise aruande, milles keskendutakse uute tekstiilkiudude nimetuste taotlustele ja nende nimetuste vastuvõtmisele, ning esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku.
Artikkel 24
Läbivaatamine
Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanekud ning aruandes uuritakse muu hulgas järgmisi küsimusi:
päritolumärgistuse süsteemi, mille eesmärk on anda tarbijatele täpset teavet päritoluriigi kohta ja täiendavat teavet tekstiiltoodete täieliku jälgitavuse tagamiseks, võttes arvesse võimalike horisontaalsete päritoluriigi tähistamise eeskirjade vallas toimunud arengu tulemusi;
ühtlustatud hooldusmärgistuse süsteemi;
ühtset liidu süsteemi asjaomaste tekstiiltoodete suurusmärgistuse kohta;
allergiat tekitavate ainete äramärkimist;
elektroonilist märgistust ja muid uusi tehnoloogiaid ning keeleväliste sümbolite või koodide kasutamist kiudude kindlakstegemiseks.
Artikkel 25
Ohtlike ainete uuring
Komisjon teeb 30. septembriks 2013 uuringu, et hinnata, kas allergiliste reaktsioonide ja tekstiiltoodetes kasutatavate kemikaalide või kiusegude vahel on põhjuslik seos. Kui see on asjakohane, esitab komisjon uuringule tuginedes ja kehtivaid liidu õigusakte arvestades õigusakti ettepanekud.
Artikkel 26
Üleminekusäte
Tekstiiltooted, mis vastavad direktiivile 2008/121/EÜ ja mis on turule lastud enne 8. maid 2012, võidakse jätkuvalt teha turul kättesaadavaks kuni 9. novembrini 2014.
Artikkel 27
Kehtetuks tunnistamine
Direktiivid 73/44/EMÜ, 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 8. maist 2012.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelitele.
Artikkel 28
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 8. maist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tekstiilkiudude nimetuste loetelu
(osutatud artiklis 5)
Tabel 1
Number |
Nimetus |
Kiu kirjeldus |
1 |
Vill |
Lamba (Ovis aries) või lambatalle villaku villast saadav kiud või kiusegu, mis saadakse lamba või lambatalle villaku ja punktis 2 loetletud loomade karvadest |
2 |
Alpaka, laama, kaamel, kašmiir, mohäär, angoora, vikunja, jakk, guanako, kašgoora, kobras, saarmas, millele järgneb või ei järgne sõna „vill” või „karv” |
Järgmiste loomade karv: alpaka, laama, kaamel, kašmiirkits, angoorakits, angooraküülik, vikunja, jakk, guanako, kašgoorakits, kobras, saarmas |
3 |
Loomakarvad või hobusejõhv, kas looma liigile osutamisega või osutamiseta (nt veisekarvad, kitsekarvad, hobusejõhv) |
Mitmesuguste punktides 1 ja 2 nimetamata loomade karv |
4 |
Siid |
Üksnes siidi eritavatelt putukatelt saadav kiud |
5 |
Puuvill |
Puuvillataime (Gossypium) seemnekupardelt saadav kiud |
6 |
Kapok |
Kapokipuu (Ceiba pentandra) viljakupra siseküljelt saadav kiud |
7 |
Lina |
Linataime (Linum usitatissimum) niinest saadav kiud |
8 |
Harilik kanep |
Kanepi (Cannabis sativa) niinest saadav kiud |
9 |
Džuut |
Corchorus olitorius’e ja Corchorus capsularis’e niinest saadav kiud. Käesoleva määruse kohaldamisel võrdsustatakse džuudiga järgmistest taimedest saadavad niinekiud: Hibiscus cannabinus, Hibiscus sabdariffa, Abutilon avicennae, Urena lobata, Urena sinuata |
10 |
Manillakanep (abaka) |
Musa textilis’e tupplehtedest saadav kiud |
11 |
Halfa |
Stipa tenacissima lehtedest saadav kiud |
12 |
Kookoskiud |
Cocos nucifera pähklilt saadav kiud |
13 |
Genista |
Cytisus scoparius’e ja/või Spartium Junceum’i niinest saadav kiud |
14 |
Ramjee |
Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima niinest saadav kiud |
15 |
Sisal |
Agave sisalana lehtedest saadav kiud |
16 |
Sunn |
Crotalaria juncea niinest saadav kiud |
17 |
Henequen (heneken) |
Agave fourcroydes’e niinest saadav kiud |
18 |
Maguey (kantal) |
Agave cantala niinest saadav kiud |
Tabel 2
Number |
Nimetus |
Kiu kirjeldus |
19 |
Atsetaat |
Tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 74 %, kuid alla 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |
20 |
Alginaat |
Algiinhappe metalle sisaldavatest sooladest saadav kiud |
21 |
Vaskammoniaak |
Vaskammoniaakmenetlusel saadav regenereeritud tsellulooskiud |
22 |
Modaal |
Regenereeritud tsellulooskiud, mis on saadud modifitseeritud viskoosmenetlusel ja on suure katkemistugevuse ja kõrge märgmooduliga. Katkemistugevus (BC) konditsioneeritud olekus ja vajalik koormus (BM) märjas olekus kiu pikendamiseks 5 % võrra on järgmine: BC (cN) ≥ 1,3 BM (cN) ≥ 0,5 kus T on keskmine joontihedus detsiteksides |
23 |
Valkkiud |
Looduslikest valkainetest kemikaalide abil regenereerimise ja stabiliseerimisega saadav kiud |
24 |
Triatsetaat |
Tselluloos-atsetaatkiud, milles vähemalt 92 % hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud |
25 |
Viskoos |
Regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena |
26 |
Akrüül |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti akrüülnitriiljadasid |
27 |
Kloorkiud |
Kiud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on üle 50 massiprotsendi vinüül- või vinülideenkloriidi monomeerseid rühmi |
28 |
Fluorkiud |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad alifaatseid fluorsüsinikmonomeere |
29 |
Modakrüül |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad üle 50 ja alla 85 massiprotsendi akrüülnitriiljadasid |
30 |
Polüamiid või nailon |
Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad korduvaid amiidrühmi, millest vähemalt 85 % on ühendatud alifaatsete või tsükloalifaatsete rühmadega |
31 |
Aramiid |
Kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega, kusjuures vähemalt 85 % amiid- või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid |
32 |
Polüimiid |
Kiud, mis on moodustunud sünteetilistest lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas sisalduvad korduvad imiidrühmad |
33 |
Lyocell |
Regenereeritud tselluloosist toodetav kiud, mida saadakse derivaate moodustamata orgaanilistes lahustites (orgaaniliste kemikaalide ja vee segu) lahustatud tselluloosi ketrusprotsessil |
34 |
Polülaktiid |
Kiud, mis on moodustunud lineaarsetest makromolekulidest, mille ahelas on vähemalt 85 massiprotsenti looduslikult esinevatest suhkrutest saadud piimhappe estri rühmi ning mille sulamistemperatuur on vähemalt 135 °C |
35 |
Polüester |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid sisaldavad vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estrit |
36 |
Polüeteen |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad alifaatsetest küllastunud asendamata süsivesinikradikaalidest |
37 |
►C1 Polüpropüleen ◄ |
Kiud, mis sisaldab alifaatseid küllastunud süsivesinik-makromolekule, milles igal teisel süsiniku aatomil on isotaktilise paigutusega metüülkõrvalrühm (muid kõrvalrühmi ei ole) |
38 |
Polükarbamiid |
Kiud, mille lineaarsete makromolekulide ahelas sisalduvad korduvad funktsionaalsed ureüleen-(NH-CO-NH) rühmad |
39 |
Polüuretaan |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad korduvate funktsionaalsete uretaanrühmade ahelatest |
40 |
Vinülaal |
Kiud, mille lineaarsed makromolekulid koosnevad eriastmeliselt atsetaalitud polüvinüülalkoholi ahelatest |
41 |
Trivinüül |
Kiud, mis koosneb akrüülnitriili terpolümeeri, monomeerse kloorvinüüli ja kolmanda komponendina monomeerse vinüüli molekulidest ning milles ühegi komponendi osa ei ületa 50 massiprotsenti |
42 |
Elastodieen |
Elastne kiud, mis koosneb looduslikust või sünteetilisest polüisopreenist või ühest või enamast dieenist, mis on polümeriseeritud kas ühe või enama vinüüli monomeeriga või ilma selleta (nendeta); kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |
43 |
Elastaan |
Elastne kiud, mis koosneb vähemalt 85 massiprotsendist segmenteeritud polüuretaanist; kui kiudu venitada kolmekordse algpikkuseni ja siis vabastada, taastab see kiiresti ja peaaegu täielikult oma lähtepikkuse |
44 |
Klaaskiud |
Klaasist valmistatud kiud |
45 |
Elastomultiester |
Kiud, mis moodustub kahe või enama keemiliselt erineva lineaarse makromolekuli koostoimel kahes või enamas eri faasis (millest ühegi osakaal ei ületa 85 massiprotsenti) ning mis sisaldab estrirühmi kui domineerivaid funktsionaalseid lülisid (vähemalt 85 %) ja mis pärast sobivat töötlust esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse |
46 |
Elastolefiin |
Kiud, mis sisaldab vähemalt 95 massiprotsenti osaliselt ristsillatud makromolekule, koosneb etüleenist ja vähemalt veel ühest teisest olefiinist ning mis esialgse pikkusega võrreldes poolteist korda pikemaks venitatuna ja vabastatuna taastab kiiresti ja peaaegu täielikult oma esialgse pikkuse |
47 |
Melamiin |
Kiud, mis sisaldab vähemalt 85 massiprotsendi ulatuses melamiini derivaatide ristsillatud makromolekule |
48 |
Kiu koostismaterjalile vastav nimetus, nt metall (metall-, metalliseeritud), asbest, paber, millele järgneb või ei järgne sõna „-lõng” või „-kiud” |
Mitmesugustest eespool loetlemata materjalidest või uutest materjalidest saadav kiud |
49 |
Kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid |
Kahekomponentne kiud, milles põhiainele polüpropüleenile on lisatud 10–25 massiprotsenti polüamiidkiude |
II LISA
Uue tekstiilkiunimetuse taotluse tehnilise dokumentatsiooni suhtes kehtivad miinimumnõuded
(osutatud artiklis 6)
Artiklis 6 osutatud tehniline dokumentatsioon, mis lisatakse uue tekstiilkiunimetuse I lisasse lisamise taotlusele, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
kavandatav tekstiilkiunimetus:
kavandatud kiunimetus peab olema seotud kiu keemilise koostisega ja andma vajaduse korral teavet kiu omaduste kohta. Nimetuse suhtes ei tohi kehtida intellektuaalomandi õigusi ning nimetus ei tohi olla seotud tootjaga;
kavandatav tekstiilkiu määratlus:
uue tekstiilkiu määratluses nimetatud omadused, näiteks elastsus, peavad olema tõestatavad analüüsimeetoditega, mis tuleb esitada tehnilises dokumentatsioonis koos konkreetsete analüüsitulemustega;
tekstiilkiu identifitseerimine: keemiline valem, erinevused olemasolevatest tekstiilkiududest (vajaduse korral) koos üksikasjalike andmetega sulamistemperatuuri, tiheduse, murdumisnäitaja, põlemiskäitumise, FTIR spektri kohta;
kavandatud kokkuleppeline massilisa, mida kasutatakse kiukoostise arvutamisel;
piisaval tasemel väljatöötatud identifitseerimis- ja kvantifitseerimismeetodid, sealhulgas katseandmed:
kättesaadavad teaduslikud andmed uue tekstiilkiu võimalike allergiliste reaktsioonide või muu inimorganismi kahjustava toime kohta, sealhulgas sel eesmärgil asjakohastele liidu õigusaktidele vastavalt tehtud katsete tulemused;
taotlusele lisatav täiendav teave: tootmisprotsessi kirjeldus, tarbija seisukohast oluline teave:
tootja või tootja nimel tegutsev isik esitab piisaval hulgal puhta uue kiu ja asjakohaste kiusegude representatiivsed näidised, mida on vaja taotluses kirjeldatud identifitseerimis- ja kvantifitseerimismeetodite valideerimiseks. Komisjon võib tootjalt või tema nimel tegutsevalt isikult nõuda asjaomaste tekstiilkiudude täiendavate näidiste esitamist.
III LISA
Artikli 8 lõikes 1 osutatud nimetused
— |
Bulgaaria keeles : „необработена вълна” |
— |
hispaania keeles : „lana virgen” või „lana de esquilado” |
— |
tšehhi keeles : „střižní vlna” |
— |
taani keeles : „ren, ny uld” |
— |
saksa keeles : „Schurwolle” |
— |
eesti keeles : „uus vill” |
— |
kreeka keeles : „παρθένο μαλλί” |
— |
inglise keeles : „fleece wool” või „virgin wool” |
— |
prantsuse keeles : „laine vierge” või „laine de tonte” |
— |
horvaadi keeles : „runska vuna” |
— |
iiri keeles : „olann lomra” |
— |
itaalia keeles : „lana vergine” või „lana di tosa” |
— |
läti keeles : „pirmlietojuma vilna” või „cirptā vilna” |
— |
leedu keeles : „natūralioji vilna” |
— |
ungari keeles : „élőgyapjú” |
— |
malta keeles : „suf verġni” |
— |
hollandi keeles : „scheerwol” |
— |
poola keeles : „żywa wełna” |
— |
portugali keeles : „lã virgem” |
— |
rumeenia keeles : „lână virgină” |
— |
slovaki keeles : „strižná vlna” |
— |
sloveeni keeles : „runska volna” |
— |
soome keeles : „uusi villa” |
— |
rootsi keeles : „ny ull” |
IV LISA
Erisätted teatavate tekstiiltoodete märgistamise ja tähistamise kohta
(osutatud artiklis 13)
Tooted |
Märgistamis- ja tähistamissätted |
1. Järgmised korsett-tooted: |
Kiukoostis esitatakse märgisel ja tähistusel kas kogu toote kiukoostise kirjeldusena või toote koostisosade kiukoostise kirjeldusena (koos või eraldi): |
a) rinnahoidjad |
kausside ja seljaosa pindmise osa pealis- ja alusriie |
b) korsetid ja sukahoidjad |
esi-, selja- ja küljeosa detailid |
c) korseletid |
kausside pindmise osa pealis- ja alusriie, esi- ja seljaosa kõvendusotstarbelised detailid ning küljedetailid |
2. Muud eespool nimetamata korsett-tooted |
Kiukoostis esitatakse märgistusel kas kogu toote kiukoostise kirjeldusena või toote koostisosade kiukoostise kirjeldusena (koos või eraldi). Märgistus ei ole kohustuslik nende koostisosade puhul, mis moodustavad alla 10 % toote kogumassist. |
3. Kõik korsett-tooted |
Korsett-toodete osade eraldi märgistamisel ja tähistamisel tuleb seda teha nii, et tarbija saaks hõlpsasti aru, millisele tooteosale märgisel või tähistusel esitatud andmed osutavad. |
4. Söövitustrükkmenetlusel valmistatud tekstiiltooted |
Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida põhiriide ja söövitustrükkosade kiukoostise. Need koostisosad tuleb nimetada. |
5. Tikitud tekstiiltooted |
Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida põhiriide ja tikkimislõnga kiukoostise. Need koostisosad tuleb nimetada. Märgistus või tähistus on kohustuslik üksnes selliste tikitud osade puhul, mis moodustavad vähemalt 10 % toote pindalast. |
6. Tarbijale turul kättesaadavaks tehtud lõng, mis koosneb eri kiududest südamikust ja kattelõngast |
Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta, eraldi võib märkida südamiku ja kattelõnga kiukoostise. Need koostisosad tuleb nimetada. |
7. Samet-, plüüš- või muud nendega sarnased tekstiiltooted |
Kiukoostis tuleb esitada kogu toote kohta; kui toode koosneb eri kiududest valmistatud põhimikust ja tarbepinnast, tuleb nende kahe osa kiukoostis märkida eraldi. Need koostisosad tuleb nimetada. |
8. Põrandakatted ja vaibad, mille põhimik ja tarbepind on valmistatud eri kiududest |
Võib esitada üksnes tarbepinna tekstiilkiukoostise. Tarbepind tuleb nimetada. |
V LISA
Tekstiiltooted, mille märgistamine või tähistamine ei ole kohustuslik
(osutatud artikli 17 lõikes 2)
1. Varrukahoidjad
2. Tekstiilmaterjalidest kellarihmad
3. Märgised ja embleemid
4. Tekstiilmaterjalidest polstriga pidemed
5. Kohvikannusoojendajad
6. Teekannusoojendajad
7. Varrukakaitsed
8. Muhvid, välja arvatud karusriidest
9. Tehislilled
10. Nõelapadjad
11. Maalitud lõuend
12. Alus-, karkass- ja kõvendusotstarbelised tekstiiltooted
13. Selgesõnaliselt kasutatutena määratletud, tekstiilist valmis õmblustooted
14. Säärised
15. Pakkematerjalid, mis ei ole uued ja mida müüakse kasutatuna
16. Tekstiilmaterjalidest kerged ja pehmed kotid ning sadulsepakaubad
17. Tekstiilmaterjalidest reisitarbed
18. Käsitsi tikitud, nii valmis kui ka viimistlemata seinavaibad ning materjalid nende valmistamiseks, sealhulgas alusmaterjalist eraldi müüdav tikkimislõng, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste seinavaipade jaoks
19. Tõmblukud
20. Tekstiilmaterjalidega kaetud nööbid ja pandlad
21. Tekstiilmaterjalidest raamatuümbrised
22. Mänguasjad
23. Jalatsite tekstiilosad
24. Mitmest koostisosast linikud pindalaga alla 500 cm2
25. Pajakindad ja pajalapid
26. Munasoojendajad
27. Kosmeetikakotid
28. Riidest tubakakotid
29. Riidest prillitoosid, portsigarid, tulemasinatoosid ja kammituped
30. Mobiiltelefonide ja kantavate meediapleierite katted, mille pindala ei ületa 160 cm2
31. Sportimisel kasutatavad kaitsetarbed, välja arvatud kindad
32. Tualett-tarvete kotid
33. Jalatsihooldusvahendite kotid
34. Matusetarbed
35. Ühekordseks kasutamiseks ettenähtud tooted, välja arvatud vatt
36. Tekstiiltooted, mille suhtes kehtivad „Euroopa farmakopöa” eeskirjad ja milles on viide nendele eeskirjadele, taaskasutatavad meditsiinilised ja ortopeedilised sidemed ning igasugused ortopeedilised tekstiiltooted
37. Tekstiiltooted, sealhulgas VI lisa punktis 12 nimetatud nöörid ja köied, mis tavaliselt on ette nähtud
kasutamiseks kaupade valmistamise ja töötlemise seadmete koostisosadena;
kasutamiseks masinates, seadmetes (nt kütte-, kliima- ja valgustusseadmetes), kodumasinates ja muudes seadmetes, autodes ja muudes sõiduvahendites nende osadena või nende käitamiseks, hooldamiseks või seadmestamiseks, välja arvatud sõidukitest eraldi müüdavad presentkatted ja mootorsõidukite tekstiilist tarvikud
38. Kaitse- ja ohutustarbelised tekstiiltooted, nagu ohutusrihmad, langevarjud, päästevestid, päästerennid, tuletõrjevahendid, kuulikindlad vestid ja eriotstarbelised kaitserõivad (nt tule, kemikaalide või muude turvalisusele ohtu kujutavate riskide eest kaitsmiseks)
39. Kilehallid (nt spordi-, näituse- või laohallid) tingimusel, et need varustatakse toodete kasutamisjuhendi ja tehniliste spetsifikatsioonidega
40. Purjed
41. Rõivad loomadele
42. Lipud ja vimplid
VI LISA
Tekstiiltooted, mille puhul piisab ühismärgistamisest
(osutatud artikli 17 lõikes 3)
1. Põrandalapid
2. Puhastuslapid
3. Äärised ja posamendid
4. Tekstiilpudukaubad
5. Vööd/rihmad
6. Traksid
7. Suka- ja sokihoidjad ja -paelad
8. Kinga- ja saapapaelad
9. Paelad
10. Kummipaelad
11. Uutena müüdavad pakkematerjalid
12. Pakkenöör ja põllumajandusliku otstarbega nöörid ja köied; nöörid ja köied, välja arvatud V lisa punkti 37 alla kuuluvad nöörid ja köied ( *1 )
13. Linikud
14. Taskurätikud
15. Juuksevõrgud
16. Laste lipsud ja ristlipsud
17. Pudipõlled, pesukindad ja -lapid
18. Õmblusniit, nõelumis- ja tikkimislõng väikestes kogustes (netomassiga alla 1 grammi) jaemüügiks pakendatult
19. Kardina, eesriiete ja aknakatete paelad.
VII LISA
Komponendid, mida ei võeta kiukoostise määramisel arvesse
(osutatud artikli 19 lõikes 2)
Tooted |
Komponendid, mis jäetakse välja |
a) Kõik tekstiiltooted |
i) Mittetekstiilsed osad, ultusääred, märgised ja märgid, tootes väheolulist osa moodustavad äärised ja posamendid, tekstiilmaterjaliga kaetud nööbid ja pandlad, lisandid, kaunistused, mitteelastsed paelad, toote teatavatesse kindlatesse kohtadesse lisatud elastikniidid ja -paelad ning artiklis 10 sätestatud tingimustel nähtavad, eristatavad ja üksnes kaunistusotstarbelised ja antistaatilise mõjuga kiud ii) Rasv- ja sideained, lastained, mett ja apretuur, immutusained, värvimise ja trükkimise lisaained ja muud tekstiili töötlemisel kasutatavad ained |
b) Põrandakatted ja vaibad |
Kõik koostisosad, välja arvatud tarbepind |
c) Mööbliriie |
Sidus- ja täitelõimed ning sidus- ja täitekoed, mis ei moodusta osa tarbepinnast |
d) Eesriided ja kardinad |
Sidus- ja täitelõimed ning sidus- ja täitekoed, mis ei moodusta osa riide paremast poolest |
e) Sokid |
Täiendavad elastsed lõngad või niidid, mida kasutatakse sokisääre servas, ning kõvendus- ja tugevduslõngad või niidid varvaste ja kanna juures |
f) Sukkpüksid |
Täiendavad elastsed lõngad või niidid, mida kasutatakse sukkpükste vöökohal, ning kõvendus- ja tugevduslõngad või niidid varvaste ja kanna juures |
g) Muud kui punktides b–f nimetatud tekstiiltooted |
Põhi- ja karkassriided, kõvendused ja tugevdused, vaheriie ja tugevdusriie, õmblusniit ja ühenduslõng, kui need ei asenda riide lõime ja/või kude, täidised (välja arvatud soojendusotstarbelised täidised) ning vooder vastavalt artikli 11 lõikele 2. Selle sätte kohaldamisel i) ei loeta äravõetavaks põhimikuks alus- või karkassriiet, mis täidab tarbepinna põhimiku otstarvet, eriti tekkides ja kahekordsetes riietes ning samet- ja plüüšriietes ning nendetaolistes toodetes; ii) „kõvendused ja tugevdused” tähendavad tekstiiltoote teatavatesse kindlatesse kohtadesse toote tugevdamiseks, kõvendamiseks või paksuse suurendamiseks lisatud lõngu või materjale |
VIII LISA
Kahe- ja kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid
(osutatud artikli 19 lõikes 1)
1. PEATÜKK
I. Laboriproovide ja analüüsitavate proovide ettevalmistamine tekstiiltoodete kiukoostise määramiseks
1. KOHALDAMISALA
Käesolevas peatükis sätestatakse menetlused labori lähteproovidest kvantitatiivsete analüüside eeltöötlemiseks sobiva suurusega laboriproovide (st massiga kuni 100 g) võtmiseks ning nende laboriproovide hulgast, millest on eeltöötlemisel eemaldatud mittekiulised ained, analüüsitavate proovide valimiseks ( 12 ).
2. MÕISTED
2.1. Kaubapartii
Materjali kogus, mida hinnatakse ühe analüüsiseeria tulemuste põhjal. Kaubapartii võib hõlmata näiteks ühe kaubasaadetise riidekogust, samalt lõimepoomilt pärit riidepartiid, lõngapartiid, toorkiupalli või -pallide rühma.
2.2. Labori lähteproov
Kaubapartii osa, mis on võetud esindama tervikut ja on laboratooriumis kättesaadav. Labori lähteproovi suurus ja laad peavad olema piisavad, et kaubapartii varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud ja proovi saaks laboratooriumis hõlpsasti käidelda ( 13 ).
2.3. Laboriproov
Labori lähteproovi osa, mida eeltöödeldakse mittekiuliste ainete eemaldamiseks ja millest võetakse analüüsitav proov. Laboriproovi suurus ja laad peaksid olema piisavad, et labori lähteproovi varieeruvus oleks küllaldaselt esindatud ( 14 ).
2.4. Analüüsitav proov
Materjali hulk, mida on vaja ühe katsetulemuse saamiseks ja mis on valitud laboriproovist.
3. PÕHIMÕTE
Laboriproov valitakse selliselt, et see esindaks labori lähteproovi.
Analüüsitavad proovid võetakse laboriproovist selliselt, et igaüks neist esindaks laboriproovi.
4. PROOVIVÕTT LAHTISTEST KIUDUDEST
4.1. Orienteerimata kiud
Laboriproovi saamiseks võetakse labori lähteproovist juhuvalikuliselt tupse. Laboriproov segatakse laborikraasi abil põhjalikult läbi ( 15 ). Selliselt saadud kraasloor või segu, sealhulgas lahtised kiud ja segamisseadme külge jäänud kiud, eeltöödeldakse. Seejärel valitakse kraasloori või segu hulgast, lahtistest kiududest ja seadme külge jäänud kiududest proportsionaalselt nende massiosadega analüüsitav proov.
Kui kraasloor säilitab pärast eeltöötlemist oma vormi, võetakse analüüsitav proov punktis 4.2 kirjeldatud viisil. Kui kraasloor on eeltöötluse käigus sassi läinud, valitakse kõik analüüsitavad proovid juhuvalikuliselt, eraldades selleks vähemalt 16 enam-vähem ühesuurust väikest tupsu, mis ühendatakse.
4.2. Orienteeritud kiud (kraasmed, kraasloor, kraaslint, heie)
Labori lähteproovi juhuslikest kohtadest lõigatakse ristikiudu vähemalt 10 kiutükki, igaüks massiga ligikaudu 1 gramm. Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse. Kiu ristlõiked asetatakse seejärel kõrvuti ja analüüsitav proov võetakse nii, et need ristlõiked lõigatakse pooleks ning võetakse üks osa igast 10 kiutükist.
5. PROOVIVÕTT LÕNGAST
5.1. Lõng pakmes või poolil
Proovid võetakse kõigist labori lähteproovi kuuluvatest pakmetest.
Igast pakmest võetakse sobiva suurusega pidevad ja ühepikkused lõngajupid, kas kerides haspliga ( 16 ) võrdse pöörete arvuga pasmased või mõnel muul viisil. Laboriproovi saamiseks asetatakse lõngajupid kõrvuti nii, et moodustuks üks pasmas või viht, mis sisaldab kõikidelt pakmetelt keritud võrdse pikkusega lõngajuppe.
Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse.
Analüüsitava proovi võtmiseks laboriproovist lõigatakse pasmasest või vihist kogum ühepikkuseid lõngajuppe, jälgides, et see kogum sisaldaks laboriproovi kõiki lõngu.
Kui lõnga number teksides on t ja labori lähteproovist võetud pakmete arv on n siis 10 g massiga laboriproovi saamiseks igalt pakmelt eemaldatava lõngaosa pikkus on 106/Nt cm.
Kui nt väärtus on suur, st üle 2 000 , keritakse tugevam pasmas ja lõigatakse see sobiva massiga vihi saamiseks kahest kohast läbi. Kõigi vihikujuliste proovide otsad seotakse enne eeltöötlemist hoolikalt kinni ja analüüsitav proov võetakse sidumiskohtadest kaugemal asetsevatest osadest.
5.2. Lõimelõng
Laboriproovi saamiseks lõigatakse lõime otsast vähemalt 20 cm pikkune jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu, välja arvatud ultusääre lõngad, mida ei võeta. Lõngad seotakse ühe otsa lähedalt kinni. Kui laboriproov on nii suur, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, siis jagatakse lõngad kaheks või enamaks kogumiks, mis seotakse eeltöötlemiseks kinni, pärast eeltöötlemist taasühendatakse eraldi kogumid. Analüüsitava proovi saamiseks lõigatakse laboriproovi sidumiskohast eemal asuvast osast sobiva pikkusega jupp, mis sisaldab kõiki lõimelõngu. Kui lõimes on N lõnga numbriga t teksi, siis 1 g massiga analüüsitava proovi pikkus on 105/Nt cm.
6. PROOVIVÕTT KANGASMATERJALIDEST
6.1. Labori lähteproov koosneb ühest kangasmaterjali esindavast tükist
Lähteproovist lõigatakse diagonaalselt ühest nurgast teise materjaliriba, millelt eemaldatakse ultusääred. See materjaliriba moodustab laboriproovi. Massiga x g laboriproovi saamiseks vajaliku materjaliriba pindala on x104/G cm2, kus G on riide pindtihedus g/m2.
Selliselt saadud laboriproov eeltöödeldakse ja lõigatakse siis põikisuunaliselt neljaks ühepikkuseks tükiks, mis asetatakse üksteise peale. Analüüsitav proov võetakse materjalilademe mis tahes osast, lõigates kõik kihid läbi selliselt, et iga analüüsitav proov sisaldab võrdset osa igast materjalikihist.
Koemustriga riide laboriproovi laius lõimesuunas mõõdetuna peab olema vähemalt mustri lõimerapoori laiune. Kui selle tingimuse täitmisel osutub laboriproov nii suureks, et seda ei saa ühekorraga eeltöödelda, lõigatakse see võrdseteks osadeks, mis eeltöödeldakse eraldi, seejärel asetatakse need enne analüüsitava proovi võtmist üksteise peale nii, et sarnased mustriosad ei kattuks.
6.2. Labori lähteproov koosneb mitmest tükist
Iga tükki käideldakse punktis 6.1 kirjeldatud viisil ja iga tulemus esitatakse eraldi.
7. PROOVIVÕTT ÕMMELDUD JA VALMISTEKSTIILTOODETEST
Labori lähteproov on tavaliselt valmis tekstiiltoode või seda esindav osa.
Vajaduse korral määratakse erineva kiusisaldusega tooteosade protsendimäärad, et kontrollida vastavust artiklile 11.
Esinduslik laboriproov võetakse õmmeldud või valmistekstiiltoote sellest osast, mille kiusisaldus peab olema esitatud märgistusel. Kui tootel on mitu märgist, võetakse laboriproovid nii, et need esindavad iga märgisel esitatud osa.
Kui toode, mille koostist kindlaks määratakse, ei ole ühes tükis, võib osutuda vajalikuks valida laboriproovid toote igast osast ja määrata nende erinevate osade suhteline osatähtsus kindlaks kogu vaatlusaluse toote suhtes.
Seejärel arvutatakse protsendimäärad, võttes arvesse prooviks võetud osade suhtelisi osatähtsusi.
Selliselt saadud laboriproovid eeltöödeldakse.
Eeltöödeldud laboriproovidest võetakse esinduslikud analüüsitavad proovid.
II. Tekstiilkiusegude kvantitatiivseid analüüsimeetodeid käsitlev sissejuhatav teave
Kiusegude kvantitatiivsed analüüsimeetodid põhinevad kahel peamisel menetlusel: kiudude eraldamine käsitsi ja kiudude eraldamine keemiliselt.
Käsitsi eraldamise menetlust kasutatakse alati, kui see on võimalik, kuna selle menetlusega saadakse tavaliselt täpsemad tulemused kui kiudude keemilise eraldamisega. Käsitsi eraldamise menetlust võib kasutada kõikide tekstiilmaterjalide puhul, mille komponentkiud ei moodusta homogeenset segu, näiteks lõnga puhul, mis koosneb mitmest koostisosast, millest iga koostisosa koosneb üksnes ühest kiuliigist, või riide puhul, mille lõime- ja koelõng on eri liiki kiududest, või ülesharutatavad silmkoekangad, mis koosnevad erisugustest lõngadest.
Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu üksikkomponentide valikulisel lahustamisel. Pärast ühe lahustuva komponendi eemaldamist kaalutakse lahustumatu jääk ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Käesoleva lisa esimeses osas esitatakse üldteave selle analüüsimeetodi kohta, mis kehtib kõigi lisas käsitletud kiusegude puhul sõltumata nende koostisest. Järelikult tuleb seda osa kasutada koos sellele järgnevate lisa jagudega, milles käsitletakse konkreetsetele kiusegudele kohaldatavaid üksikasjalikke menetlusi. Mõned keemilised analüüsid põhinevad muul põhimõttel kui valikuline lahustamine, sel juhul esitatakse täpsemad üksikasjad kõnealust meetodit käsitlevas jaos.
Töötlemisstaadiumis olevad kiusegud, vähemal määral ka viimistletud tekstiilmaterjalid võivad sisaldada mittekiulisi aineid, nagu rasvad, vahad, apretid või vees lahustuvad ained, mis on kas looduslikku päritolu või lisatud töötlemise hõlbustamiseks. Mittekiulised ained tuleb enne analüüsimist eemaldada. Seetõttu on esitatud ka meetod õlide, rasvade, vahade ja vees lahustuvate ainete eemaldamiseks.
Veel võivad tekstiilmaterjalid sisaldada vaike või muid aineid, mis on lisatud eriomaduste andmiseks. Sellised ained, mille hulka võib erandjuhul arvata ka värvained, võivad muuta reagendi toimet lahustuvasse komponenti ja/või reagent võib need ained osaliselt või täielikult segust eemaldada. Sellised lisaained võivad seega põhjustada vigu ning need tuleb enne proovi analüüsimist eemaldada. Kui lisaainete eemaldamine ei ole võimalik, siis käesolevas lisas esitatud kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid ei ole kohaldatavad.
Värvitud kius olevat värvainet käsitletakse kiu lahutamatu osana ja seda ei eemaldata.
Analüüsid põhinevad kiusegu kuivmassil, mille kindlaksmääramiseks vajalikku menetlust samuti kirjeldatakse.
Tulemuse saamiseks kohaldatakse iga kiu kuivmassi suhtes IX lisas loetletud massilisasid.
Kõik segus esinevad kiud tuleb enne analüüsimist identifitseerida. Mõne meetodi puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa.
Seetõttu valitakse võimaluse korral reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga.
Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib olla vaja kasutada muid parandustegureid. Esitatud menetlusi kohaldatakse ühe analüüsi suhtes.
Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka kiudude keemilisel eraldamisel tuleks teha vähemalt kaks analüüsi erinevate analüüsitavate proovidega.
Kui see on tehniliselt võimalik, soovitatakse tulemuste tõendamiseks kasutada alternatiivset menetlust, mille puhul lahustatakse kõigepealt see koostisosa, mis standardmeetodi kasutamisel on lahustumatu jääk.
2. PEATÜKK
TEATAVATE KAHEKOMPONENTSETE TEKSTIILKIUSEGUDE KVANTITATIIVSED ANALÜÜSIMEETODID
I. Tekstiilkiusegude kõiki kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave
I.1. KOHALDAMISALA
Iga meetodi kohaldamisalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetod on kohaldatav.
I.2. PÕHIMÕTE
Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel üks komponentidest, tavaliselt valikulise lahustamise teel ( 17 ). Lahustumatu jääk kaalutakse ja lahustuva komponendi osatähtsus arvutatakse massikao põhjal. Kui see on tehniliselt keeruline, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.
I.3. MATERJALID JA SEADMED
I.3.1. Seadmed
I.3.1.1. |
Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused. |
I.3.1.2. |
Kolb vaakumfiltreerimiseks. |
I.3.1.3. |
Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli. |
I.3.1.4. |
Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 °C. |
I.3.1.5. |
Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g. |
I.3.1.6. |
Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused. |
I.3.2. |
Reagendid.
Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad. |
I.4. KONDITSIONEERIMINE JA ANALÜÜSI KESKKOND
Kuna määratakse kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida konditsioneeritud õhus.
I.5. LABORIPROOV
Lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.
I.6. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE ( 18 )
Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt artiklit 19), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.
Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, selleks leotatakse laboriproovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja laboriproovi suhe on 100:1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.
Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos teiste kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.
Elastolefiini ja atsetaati sisaldavate kiusegude puhul kohaldatakse järgmist eeltöötlusmenetlust. Laboriproovi leotatakse 10 minutit 80 °C juures lahuses, mis sisaldab 50-protsendist ortofosforhapet 25 g/l ja uuread 50 g/l. Vee ja laboriproovi suhe on 100:1. Analüüsitav laboriproov pestakse veega, siis eemaldatakse liigne vesi ja pestakse 0,1 % naatriumbikarbonaadi lahuses ning lõpuks pestakse hoolikalt veega.
Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline töötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.
Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada katseprotokollis.
I.7. ANALÜÜSIMENETLUS
I.7.1. Üldjuhised
I.7.1.1. Kuivatamine
Kuivatamine toimub ventileeritavas kuivatuskapis, mille uks on kogu kuivatamise ajal suletud, ning see kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni temperatuuril 105 ± 3 °C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Massi võib käsitada jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.
Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käsitsemist paljaste kätega.
Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.
Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.
Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleks see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.
I.7.1.2. Jahutamine
Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.
I.7.1.3. Kaalumine
Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.
I.7.2. Menetlus
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov teisaldatakse kaaluklaasist liidu meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuse kaudu. Analüüs viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases osas kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on töötlusega täielikult eemaldatud.
I.8. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Lahustumatu komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Lahustuva komponendi massiprotsent arvutatakse lahustumatu komponendi protsentuaalse sisalduse lahutamisega sajast protsendist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal ainekadu arvesse võtvaid parandustegureid. Arvutused tuleb teha punktis I.8.2 esitatud valemit kasutades.
I.8.1. |
Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:
kus:
Need d väärtused on mõistagi keemiliselt kahjustamata kiudude suhtes kohaldatavad tavaväärtused. |
I.8.2. |
Lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine puhta ja kuiva massi põhjal, kasutades kokkuleppelisi massilisasid ja võimalikke parandustegureid, mis võtavad arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu:
kus:
Teise komponendi massiprotsent on P2A % = 100 – P1A %. Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleb b1 ja b2 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et kõik puhta kiu komponendid esitatakse analüüsis kasutatava menetlusega eeltöötluseks. Puhtad kiud on vabad kõigist mittekiulistest ainetest, välja arvatud sellised ained, mida need tavaliselt sisaldavad (loodusliku päritolu tõttu või tootmisprotsessist tingitult) analüüsitavas proovis esinevas olekus (pleegitamata või pleegitatult). Kui toote analüüsitavas proovis sisalduvad kiu komponendid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiududega katsetamisel saadud b1 ja b2 keskmisi väärtusi. Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust petrooleetri ja veega, võib parandustegureid b1 ja b2 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti ►C1 polüpropüleeni ◄ puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %. Muude kiudude puhul kadu eeltöötlusel arvutustes tavaliselt arvesse ei võeta. |
II. Kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod
II.1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit saab kohaldada kõikide tekstiilkiuliikide puhul tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.
II.2. PÕHIMÕTE
Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.
II.3. SEADMED
II.3.1. |
Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused. |
II.3.2. |
Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli. |
II.3.3. |
Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 °C. |
II.3.4. |
Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g. |
II.3.5. |
Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samased tulemused. |
II.3.6. |
Nõel. |
II.3.7. |
Keerumõõtur või samalaadne seade. |
II.4. REAGENDID
II.4.1. |
Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60 °C. |
II.4.2. |
Destilleeritud või deioniseeritud vesi. |
II.4.3. |
Atsetoon. |
II.4.4. |
Ortofosforhape. |
II.4.5. |
Uurea. |
II.4.6. |
Naatriumvesinikkarbonaat. |
Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.
II.5. KONDITSIONEERIMINE JA ANALÜÜSI KESKKOND
Vt punkti I.4.
II.6. LABORIPROOV
Vt punkti I.5.
II.7. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE
Vt punkti I.6.
II.8. MENETLUS
II.8.1. Lõnga analüüs
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüüsitav proov massiga vähemalt 1 g. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m.
Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3 °C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.
II.8.2. Kangasmaterjali analüüs
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüütiline proov massiga vähemalt 1 g, mis ei tohi sisaldada ultusääri, hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja menetletakse punktis II.8.1 kirjeldatud viisil.
II.9. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Iga kiukomponendi mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.
II.9.1. |
Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata:
|
II.9.2. |
Mõlema kiu massiprotsentide arvutamist kokkuleppelisi massilisasid ja vajaduse korral eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid kasutades selgitatakse punktis I.8.2. |
III.1. MEETODITE TÄPSUS
Iga meetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega.
Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.
Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95 %.
Seega eri laboratooriumides tehtud analüüsiseeriate kahe tulemuse erinevused ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samasuguse koostisega segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.
III.2. ANALÜÜSIARUANNE
III.2.1. |
Kinnitatakse, et analüüs tehti kooskõlas käesoleva meetodiga. |
III.2.2. |
Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt punkti I.6). |
III.2.3. |
Konkreetsed tulemused ja aritmeetilised keskmised esitatakse täpsusega 0,1. |
IV. Erimeetodid
Kokkuvõtlik tabel
Meetod |
Kohaldamisala (1) |
Reagent/kirjeldus |
|
Lahustuv komponent |
Lahustumatu komponent |
||
1. |
Atsetaat |
Teatavad muud kiud |
Atsetoon |
2. |
Teatavad valkkiud |
Teatavad muud kiud |
Hüpoklorit |
3. |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Teatavad muud kiud |
Sipelghape ja tsinkkloriid |
4. |
Polüamiid või nailon |
Teatavad muud kiud |
80-massiprotsendiline sipelghape |
5. |
Atsetaat |
Teatavad muud kiud |
Bensüülalkohol |
6. |
Triatsetaat või polülaktiid |
Teatavad muud kiud |
Diklorometaan |
7. |
Teatavad tsellulooskiud |
Teatavad muud kiud |
75-massiprotsendiline väävelhape |
8. |
Akrüülid, teatavad modakrüülid või teatavad kloorkiud |
Teatavad muud kiud |
Dimetüülformamiid |
9. |
Teatavad kloorkiud |
Teatavad muud kiud |
55,5/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon |
10. |
Atsetaat |
Teatavad muud kiud |
Jää-äädikhape |
11. |
Siid, polüamiid või nailon |
Teatavad muud kiud |
75-massiprotsendiline väävelhape |
12. |
Džuut |
Teatavad loomsed kiud |
Lämmastikusisalduse meetod |
13. |
Polüpropüleen |
Teatavad muud kiud |
Ksüleen |
14. |
Teatavad kiud |
Teatavad muud kiud |
Kontsentreeritud väävelhappe meetod |
15. |
Kloorkiud, teatavad modakrüülid, teatavad elastaanid, atsetaadid ja triatsetaadid |
Teatavad muud kiud |
Tsükloheksanoon |
16. |
Melamiin |
Teatavad muud kiud |
90-massiprotsendiline kuum sipelghape |
(1)
Kiudude täpne loetelu on esitatud iga meetodi juures. |
MEETOD nr 1
ATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Atsetoonimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
atsetaat (19)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), lina (7), harilik kanep (8), džuut (9), manillakanep (10), halfa (11), kookoskiud (12), genista (13), ramjee (14), sisal (15), vaskammoniaak (21), modaal (22), valkkiud (23), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), elastomultiester (45), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Käesolevat meetodit ei tohi kasutada deatsetüülitud pinnaga atsetaadi puhul.
2. PÕHIMÕTE
Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse atsetaat atsetooniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
Lihvkorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega.
3.2. Reagent
Atsetoon
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvitud klaaskorgiga varustatud koonilises kolvis olevale analüüsitavale proovile lisatakse 100 ml atsetooni analüüsitava proovi iga grammi kohta, kolbi loksutatakse, hoitakse 30 minutit toatemperatuuril aeg-ajalt segades, seejärel dekanteeritakse vedelik eelnevalt kaalutud filtertiiglisse.
Seda menetlust korratakse veel kaks korda (ühtekokku kolm ekstraheerimist), kuid mõlemal korral vaid 15 minutit selliselt, et atsetooniga töötlemise aeg on ühtekokku üks tund. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse. Jääk pestakse filtertiiglis atsetooniga ning vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel. Filtertiigel täidetakse uuesti atsetooniga, lastes sellel vabalt valguda.
Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 2
TEATAVAD VALKKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Hüpokloritimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
teatavad valkkiud, nimelt: vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4) ja valkkiud (23)
ning
puuvill (5), vaskammoniaak (21), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), elastaan (43), klaaskiud (44), elastomultiester (45), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Kui kiusegu sisaldab mitmesuguseid valkkiude, saadakse käesoleval meetodil üksnes nende summaarne kogus, mitte iga üksiku kiu kogus.
2. PÕHIMÕTE
Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse valkkiud hüpokloriti lahusega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva valkkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
Hüpokloriti lahuse valmistamiseks võib kasutada kas liitiumhüpokloritit või naatriumhüpokloritit.
Liitiumhüpokloriti kasutamine on soovitatav juhul, kui analüüside arv on väike või analüüse tehakse harva. Seda soovitatakse, sest tahke liitiumhüpokloriti hüpokloritisisaldus on erinevalt naatriumhüpokloritist peaaegu püsiv. Kui hüpokloriti sisaldus on teada, ei ole vaja seda eraldi iga analüüsi jaoks jodomeetriliselt kontrollida, vaid analüüsimisel võidakse kasutada teatavat täpselt kaalutud liitiumhüpokloritikogust.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb vähemalt 250 ml mahutavusega.
b) Termostaat, mis on reguleeritav temperatuurile 20 ± 2 °C.
3.2. Reagendid
a) Hüpokloritit sisaldav reagent
i) Liitiumhüpokloriti lahus
Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 ± 2 g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 ± 0,5 g liitri kohta eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi. Lahuse valmistamiseks lahustatakse 100 g 35-protsendise aktiivse kloori sisaldusega (või 115 g 30-protsendise aktiivse kloori sisaldusega) liitiumhüpokloritit ligikaudu 700 ml destilleeritud vees, seejärel lisatakse 5 g naatriumhüdroksiidi, mis on lahustatud ligikaudu 200 ml destilleeritud vees, ning lisatakse destilleeritud vett, kuni lahust on 1 liiter. Äsja valmistatud lahust ei ole vaja jodomeetriliselt kontrollida.
ii) Naatriumhüpokloriti lahus
Äsja analüüsimiseks valmistatud lahus sisaldab 35 ± 2 g/l (ligikaudu 1 M) aktiivset kloori, millele lisatakse 5 ± 0,5 g/l eelnevalt lahustatud naatriumhüdroksiidi.
Aktiivse kloori sisaldust lahuses kontrollitakse jodomeetriliselt enne iga analüüsi.
b) Äädikhappe lahjendatud lahus
5 ml jää-äädikhappele lisatakse vett, kuni lahust on 1 liiter.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt. Ligikaudu 1 g massiga analüüsitav proov ja ligikaudu 100 ml hüpokloriti lahust (liitium- või naatriumhüpoklorit) segatakse 250 ml mahutavusega kolvis, mida loksutatakse põhjalikult, et analüüsitav proov märguks.
Seejärel hoitakse kolbi 40 minutit termostaadis temperatuuril 20 °C ning kolvi sisu segatakse pidevalt või korrapäraste ajavahemike järel. Kuna villa lahustumine toimub eksotermiliselt, tuleb eralduv reaktsioonisoojus eemaldada. Vastasel juhul võidakse analüüsimisel saada väärtulemusi, kui ka lahustumatud kiud hakkavad lahustuma.
40 minuti pärast kallatakse kolvi sisu kaalutud filtertiiglisse ja hüpokloriti lahuse vähese kogusega uhutakse sinna ka kolbi jäänud kiud. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse järjestikku vee, jää-äädikhappe lahjendatud lahuse ja lõpuks veega nii, et iga kord pärast vedeliku lisamist eemaldatakse see vaakumfiltreerimise teel. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.
Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud puuvilla, viskoosi, modaali ja melamiini puhul, kus d = 1,01, ning pleegitamata puuvilla puhul, kus d = 1,03.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 3
VISKOOS, VASKAMMONIAAK VÕI TEATAVAD MODAALKIU LIIGID JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Sipelghappe-tsinkkloriidmeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
viskoos (25) või vaskammoniaak (21), sealhulgas teatavad modaalkiu liigid (22),
ning
puuvill (5), polüpropüleen (37), elastolefiin (46) ja melamiin (47).
Kui segus esineb modaalkiudusid, tuleb eelnevalt teha kindlaks, kas need lahustuvad reagendis.
Käesolevat meetodit ei saa kasutada selliste segude puhul, kus puuvill on keemiliselt tunduvalt lagunenud, ega juhul, kui viskoos või vaskammoniaak on muutunud mittetäielikult lahustuvaks teatavate viimistlus- või värvainete toimel, mida ei saa täielikult eemaldada.
2. PÕHIMÕTE
Teadaoleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse viskoos, vaskammoniaak või modaalkiud reagendiga, mis koosneb sipelghappest ja tsinkkloriidist. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva viskoosi, vaskammoniaagi või modaalkiu massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Lihvitud klaaskorgiga koonilised kolvid vähemalt 200 ml mahutavusega.
b) Seade kolbide hoidmiseks temperatuuril 40 ± 2 °C.
3.2. Reagendid
a) Lahus, mis sisaldab 20 g sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 68 g veevaba sipelghapet ning on lahjendatud veega 100 grammini (ehk 20 massiosa sulatatud veevaba tsinkkloriidi ja 80 massiosa 85-massiprotsendilist sipelghapet).
Märkus
Sellega seoses tuleks pöörata tähelepanu punktile I.3.2.2, milles on ette nähtud, et kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad; veel on oluline, et kasutataks üksnes sulatatud veevaba tsinkkloriidi.
b) Ammooniumhüdroksiidi lahus: 20 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse kohe 40 °C temperatuurini eelsoojendatud kolbi. Kolbi lisatakse 100 ml temperatuurini 40 °C eelsoojendatud sipelghappe ja tsinkkloriidi lahust 1 g analüüsitava proovi kohta. Kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse tugevalt. Kolvi sisu hoitakse konstantsel temperatuuril 40 °C kaks ja pool tundi, loksutades seda iga tunni järel.
Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse ning kolvi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse reagendi abil. Loputatakse 20 ml temperatuurini 40 °C eelsoojendatud reagendiga.
Tiiglit ja jääki pestakse põhjalikult veega temperatuuril 40 °C. Kiujääki loputatakse ligikaudu 100 ml külma ammoniaagilahusega (3.2.b), veendudes, et jääk on üleni lahusesse vajunud 10 minuti jooksul, ( 19 ) seejärel loputatakse jääki põhjalikult külma veega.
Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.
Lõpuks eemaldatakse tiiglist vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud puuvilla puhul, mille d on 1,02, ja melamiini puhul, mille d on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 2, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 4
POLÜAMIID VÕI NAILON JA TEATAVAD MUUD KIUD
(80-massiprotsendilise sipelghappe meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
polüamiid või nailon (30)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüester (35), polüpropüleen (37), klaaskiud (44), elastomultiester (45), elastolefiin (46) ja melamiin (47).
Nagu eespool nimetatud, on käesolev meetod kohaldatav ka villasegude suhtes, ent kui villasisaldus ületab 25 %, tuleb kohaldada meetodit nr 2 (villa lahustamine leeliselise naatriumhüpokloriti või liitiumhüpokloriti lahusega).
2. PÕHIMÕTE
Polüamiidi- või nailonikiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust sipelghappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva polüamiidi või nailoni massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
Lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.
3.2. Reagendid
a) Sipelghape (80-massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,186). 880 ml 90-massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,204) lahjendatakse veega 1 liitrini. 780 ml 98–100-massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,220) lahjendatakse veega 1 liitrini.
Sipelghappe kontsentratsioon ei ole kriitiline vahemikus 77-83 massiprotsenti.
b) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt. Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega koonilisse kolbi ja lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja loksutatakse, et proov märguks. Kolbi hoitakse 15 minutit toatemperatuuril ja loksutatakse aeg-ajalt. Kolvi sisu valatakse kaalutud filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi vähese koguse sipelghappega.
Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahjendatud ammoniaagilahuse ja lõpuks külma veega, tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.
Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 5
ATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Bensüülalkoholimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
atsetaat (19)
ning
triatsetaat (24), polüpropüleen (37), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
2. PÕHIMÕTE
Atsetaatkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust bensüülalkoholiga temperatuuril 52 ± 2 °C.
Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Mehaaniline loksuti,
c) Termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 52 ± 2 °C.
3.2. Reagendid
a) Bensüülalkohol.
b) Etanool.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse kolbi ning lisatakse 100 ml bensüülalkoholi proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja asetatakse loksutisse nii, et see oleks üleni vees temperatuuril 52 ± 2 °C, kolbi loksutatakse sellel temperatuuril 20 minutit.
(Mehaanilise loksuti kasutamise asemel võib kolbi käsitsi tugevalt loksutada).
Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse uus kogus bensüülalkoholi ja seda loksutatakse uuesti 20 minutit temperatuuril 52 ± 2 °C.
Vedelik dekanteeritakse läbi tiigli. Toimingute tsüklit korratakse veel kolmandat korda.
Lõpuks valatakse vedelik ja jääk tiiglisse; kolbi jäänud kiud teisaldatakse tiiglisse, uhtudes kolbi bensüülalkoholi täiendava kogusega, mille temperatuur on 52 ± 2 °C. Tiigel kuivatatakse põhjalikult.
Kiud teisaldatakse kolbi, loputatakse etanooliga ja pärast käsitsi loksutamist dekanteeritakse etanool läbi filtertiigli.
Loputamist korratakse kaks kuni kolm korda. Jääk teisaldatakse filtertiiglisse ja kuivatatakse põhjalikult. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 6
TRIATSETAADID VÕI POLÜLAKTIID JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Diklorometaanimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
triatsetaat (24) või polülaktiid (34)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), klaaskiud (44), elastomultiester (45), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Märkus
Teatava viimistluse toimel osaliselt hüdrolüüsunud triatsetaatkiud ei lahustu täielikult reagendis. Sellisel juhul ei saa meetodit kasutada.
2. PÕHIMÕTE
Triatsetaat või polülaktiid lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust välja diklorometaaniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva triatsetaadi või polülaktiidi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
Lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb vähemalt 200 ml mahutavusega.
3.2. Reagent
Diklorometaan.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvitud klaaskorgiga varustatud koonilisse kolbi ning lisatakse 100 ml diklorometaani analüüsitava proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse, et analüüsitav proov märguks, ning lastakse seejärel 30 minutit toatemperatuuril seista, kolbi 10-minutiliste vaheaegade järel loksutades. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 60 ml diklorometaani, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse diklorometaaniga. Liigne vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, tiigel täidetakse uuesti diklorometaaniga ja vedelikul lastakse valguda oma raskuse toimel.
Lõpuks eemaldatakse liigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, seejärel töödeldakse jääki keeva veega lahusti täielikuks eemaldamiseks, vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud polüestri, elastomultiestri, elastolefiini ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 7
TEATAVAD TSELLULOOSKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD
(75-massiprotsendilise väävelhappe meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
puuvill (5), lina (7), harilik kanep (8), ramjee (14), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25)
ning
polüester (35), polüpropüleen (37), elastomultiester (45), elastolefiin (46) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
2. PÕHIMÕTE
Tsellulooskiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75-massiprotsendilise väävelhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade tsellulooskiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb vähemalt 500 ml mahutavusega.
b) Termostaat või muu seade kolvi hoidmiseks temperatuuril 50 ± 5 °C.
3.2. Reagendid
a) Väävelhape kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti.
Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult, pidevalt jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).
Pärast lahuse jahtumist toatemperatuurini lahjendatakse see veega 1 liitrini.
b) Ammoniaagi lahjendatud lahus.
80 ml ammoniaagilahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 500 ml mahutavusega ja lihvitud klaaskorgiga varustatud koonilisse kolbi ning lisatakse 200 ml 75-protsendist väävelhapet proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja seda loksutatakse ettevaatlikult, et proov märguks.
Kolbi hoitakse tund aega temperatuuril 50 ± 5 °C, seda korrapäraselt umbes 10-minutiliste vaheaegade järel loksutades. Kolvi sisu vaakumfiltreeritakse läbi filtri kaalutud filtertiiglisse. Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse vähese koguse 75protsendise väävelhappega. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse ja tiiglis olev jääk pestakse ühe korra läbi, lisades tiiglisse uue koguse väävelhapet. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui hape on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.
Jääki pestakse mitu korda külma veega, kaks korda lahjendatud ammoniaagilahusega, seejärel põhjalikult külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse pärast iga vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks eemaldatakse üleliigne vedelik vaakumfiltreerimise teel, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud kahekomponentse polüpropüleen-polüamiidi puhul, mille d on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 8
AKRÜÜLID, TEATAVAD MODAKRÜÜLID VÕI TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Dimetüülformamiidimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
akrüülid (26), teatavad modakrüülid (29) või teatavad kloorkiud (27) ( 20 )
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), elastomultiester (45), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Meetodit saab kasutada ka metallkompleksvärvidega värvitud akrüülkiudude ja teatavate modakrüülkiudude puhul, kuid mitte peitskroomvärvidega värvitud kiudude korral.
2. PÕHIMÕTE
Akrüül-, modakrüül- või kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidiga. Jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist ja kuivade akrüül-, modakrüül- või kloorkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Keemistemperatuuril veevann.
3.2. Reagent
Dimetüülformamiid (keemistemperatuur 153 ± 1 °C), mille niiskusesisaldus ei ületa 0,1 %.
Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse seda käidelda tõmbekapis.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 80 ml veevannis keemistemperatuurini eelkuumutatud dimetüülformamiidi proovi iga grammi kohta, kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse nii, et proov märguks täielikult, kolbi hoitakse tund aega veevannis keevas vees. Sel ajal loksutatakse kolbi käsitsi ettevaatlikult viis korda.
Vedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli, kiud jäävad kolbi. Kolbi lisatakse uuesti 60 ml dimetüülformamiidi ning seda kuumutatakse veel 30 minutit, loksutades sel ajal kolbi ettevaatlikult kaks korda käsitsi.
Kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli vaakumfiltreerimise teel.
Kolbi jäänud kiud uhutakse tiiglisse dimetüülformamiidiga. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Jääk pestakse 1 liitri kuuma veega temperatuuril 70-80 °C, täites selleks iga kord tiigli.
Pärast igat vee lisamist vaakumfiltreeritakse lühiajaliselt, kuid mitte enne, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Kui pesemisvedelik valgub liiga aeglaselt, võib ka valgumise ajal lühiajaliselt vaakumfiltreerida.
Lõpuks tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud villa, puuvilla, vaskammoniaagi, modaali, polüestri, elastomultiestri ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 9
TEATAVAD KLOORKIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Süsinikdisulfiidi/atsetooni (55,5-/44,5-mahuprotsendiline) meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
teatavad kloorkiud (27), nimelt teatavad järelklooritud või järelkloorimata polüvinüülkloriidkiud ( 21 )
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), polüpropüleen (37), klaaskiud (44), elastomultiester (45), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Kui villa- või siidkiu sisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 2.
Kui polüamiidi- või nailonisisaldus segus ületab 25 %, tuleb kasutada meetodit nr 4.
2. PÕHIMÕTE
Kloorkiud lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopse seguga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuivade polüvinüülkloriidkiudude massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Mehaaniline loksuti.
3.2. Reagendid
a) Süsinikdisulfiidi ja atsetooni aseotroopne segu (55,5 mahuprotsenti süsinikdisulfiidi ja 44,5 mahuprotsenti atsetooni). Reagent on mürgine ja seetõttu soovitatakse kasutada tõmbekappi.
b) Etanool (92-mahuprotsendiline) või metanool.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvitud klaaskorgiga varustatud koonilisse kolbi ning lisatakse 100 ml aseotroopset segu proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi.
Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli.
Menetlust korratakse 100 ml värske reagendiga. Menetlust korratakse seni, kuni ekstraktsioonivedeliku tilgast ei jää pärast vedeliku aurustumist kellaklaasile polümeerisadet. Jääk uhutakse filtertiiglisse reagendi lisakogust kasutades, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 20 ml alkoholiga ja seejärel kolm korda veega. Loputusvedelikul lastakse enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
Märkus
Teatavate suure kloorkiusisaldusega segude puhul võivad proovid kuivatamise ajal tugevasti kokku tõmbuda, see aeglustab kloorkiu lahustumist.
Kokkutõmbumine ei takista siiski kloorkiu täielikku lahustumist.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 10
ATSETAAT JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Jää-äädikhappemeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
atsetaat (19)
ning
teatavad kloorkiud (27), nimelt teatavad järelklooritud või järelkloorimata polüvinüülkloriidkiud, polüpropüleen (37), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
2. PÕHIMÕTE
Atsetaat lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust jää-äädikhappega. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva atsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Mehaaniline loksuti.
3.2. Reagent
Jää-äädikhape (üle 99 %). Reagent on eriti sööbiv ja seetõttu tuleb seda käidelda ettevaatlikult.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvkorgiga varustatud kolbi ning lisatakse 100 ml jää-äädikhapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse hoolikalt ja seda loksutatakse toatemperatuuril 20 minutit intensiivselt kas mehaaniliselt või käsitsi. Supernatantvedelik dekanteeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Menetlust korratakse veel kaks korda 100 ml värske lahustiga, seega ekstraheeritakse ühtekokku kolm korda.
Jääk teisaldatakse filtertiiglisse, vedelik eemaldatakse vaakumfiltreerimise teel, filtertiiglit koos jäägiga loputatakse esmalt 50 ml jää-äädikhappega ja seejärel kolm korda veega. Pärast iga loputamist lastakse vedelikul enne vaakumfiltreerimist oma raskuse toimel läbi filtri valguda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 11
SIID VÕI POLÜAMIID JA TEATAVAD MUUD KIUD
(75-massiprotsendilise väävelhappe meetod)
1. KASUTUSALA
Käesolev meetod on pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kasutatav selliste kahekomponentsete segude puhul, mille koostisesse kuuluvad:
siid (4) või polüamiid või nailon (30)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), polüpropüleen (37), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
2. PÕHIMÕTE
Siid või polüamiid või nailon lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust 75-massiprotsendilise väävelhappega ( 22 ).
Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse. Jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kuiva siidi, polüamiidi või nailoni massiprotsent leitakse kaalutiste vahe järgi.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
3.2. Reagendid
a) Väävelhape (kontsentratsiooniga 75 ± 2 massiprotsenti)
Valmistamisel lisatakse ettevaatlikult ja jahutades 350 ml destilleeritud veele 700 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).
Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega 1 liitrini.
b) Väävelhappe lahjendatud lahus: 1 900 ml destilleeritud veele lisatakse aeglaselt 100 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).
c) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 200 ml kontsentreeritud ammoniaagilahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. KATSE KÄIK
Järgitakse üldosas esitatud kirjeldust ja jätkatakse järgmiselt.
Uuritav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja klaaskorgiga koonilisse kolbi, lisatakse 100 ml 75-massiprotsendilist väävelhapet ühe grammi proovi kohta ning kolb suletakse korgiga. Kolbi loksutatakse tugevasti ning lastakse 30 minutit toatemperatuuril seista. Loksutatakse veel kord ning jäetakse taas 30 minutiks seisma. Seejärel loksutatakse veel kord ning kolvi sisu filtreeritakse läbi kaalutud filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse filtertiiglisse 75-protsendilise väävelhappega. Filtertiiglis olevat jääk pestakse esmalt 50 ml lahja väävelhappelahusega, seejärel 50 ml veega ja lõpuks 50 ml lahjendatud ammoniaagilahusega. Kiujäägil lastakse enne iga vaakumfiltreerimist ligikaudu 10 minutit pesemisvedelikuga kokkupuutes olla. Lõpuks uhutakse kiujääke veega, jättes need veega kokkupuutesse ligikaudu 30 minutiks. Filtertiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
Kahekomponentsete polüamiidisegude puhul, mis sisaldavad kahekomponentset polüpropüleen-polüamiidi, pestakse pärast kiudude filtreerimist läbi kaalutud filtertiigli (enne eespool kirjeldatud pesemisprotseduuri) filtertiiglis olevat jääki kaks korda 50 ml 75-protsendilise väävelhappega.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud villa puhul, mille d on 0,985, kahekomponentse polüpropüleen-polüamiidi puhul, mille d on 1,005, ja melamiini puhul, mille d on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensete tekstiilkiusegude kohta saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %, välja arvatud kahekomponentset polüpropüleen-polüamiidi sisaldavate kahekomponentsete polüamiidisegude puhul, mille tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 2.
MEETOD nr 12
DŽUUT JA TEATAVAD LOOMSED KIUD
(Lämmastikusisalduse kindlaksmääramisel põhinev meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
džuut (9)
ning
teatavad loomsed kiud.
Loomsete kiudude komponent võib koosneda üksnes loomakarvadest (2 ja 3) või villast (1) või nende kahe segust. Käesolevat meetodit ei kohaldata selliste tekstiilkiusegude suhtes, mis sisaldavad lämmastikupõhiseid mittekiulisi aineid (värv- ja viimistlusained jms).
2. PÕHIMÕTE
Määratakse kindlaks kiusegu lämmastikusisaldus ja selle ning mõlema komponendi teadaoleva või eeldatava lämmastikusisalduse põhjal arvutatakse mõlema komponendi osatähtsus segus.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) 200-300 ml mahutavusega Kjeldahli kolb.
b) Kjeldahli destillatsiooniseade (aurudestillatsiooniga).
c) Tiitrimisseade mõõtetäpsusega 0,05 ml.
3.2. Reagendid
a) Tolueen.
b) Metanool.
c) Väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84 ( 23 ).
d) Kaaliumsulfaat (23) .
e) Seleendioksiid (23) .
f) Naatriumhüdroksiidi lahus (400 g/l). 400 g naatriumhüdroksiidi lahustatakse 400-500 ml vees ja lahjendatakse veega 1 liitrini.
g) Segaindikaator. 0,1 g metüülpunast lahustatakse 95 ml etanooli ja 5 ml vee segus, sellele lisatakse 0,5 g bromokresoolrohelist, mis on lahustatud 475 ml etanooli ja 25 ml vee segus.
h) Boorhappe lahus. Lahustatakse 20 g boorhapet 1 liitris vees.
i) Väävelhape, 0,02 N (normaallahus).
4. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE
Üldosas kirjeldatud eeltöötluse asemel kasutatakse järgmist eeltöötlust.
Õhukuiv laboriproov ekstraheeritakse Soxhleti ekstraktoris lahusega, milles on 1 mahuosa tolueeni ja 3 mahuosa metanooli, neli tundi, vähemalt 5 tsüklit tunnis. Lahustil lastakse laboriproovist aurustuda, lahusti viimased jäljed eemaldatakse kuivatuskapis temperatuuril 105 ± 3 °C. Seejärel ekstraheeritakse laboriproovi veega (50 ml proovi grammi kohta), keetes seda püstjahuti all 30 minutit. Filtreeritakse, proov pannakse kolbi tagasi ja ekstraheerimist korratakse sama veekogusega. Filtreeritakse, ülemäärane vesi eemaldatakse laboriproovist kas pressimise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimisega, seejärel laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.
Märkus
Tolueen ja metanool on mürgised reagendid, mida tuleb käidelda kõiki ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes.
5. ANALÜÜSIMENETLUS
5.1. Üldjuhised
Järgitakse üldosas kirjeldatud proovivõtu, kuivatamise ja kaalumise menetlusi.
5.2. Menetluse üksikasjad
Analüüsitav proov asetatakse Kjeldahli kolbi. Vähemalt 1 grammile kolvis olevale proovile lisatakse järgmises järjekorras 2,5 g kaaliumsulfaati, 0,1–0,2 g seleendioksiidi ja 10 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84). Kolbi soojendatakse esmalt ettevaatlikult, kuni kõik kiud on lagunenud, seejärel kuumutatakse lahust tugevamini, kuni see muutub selgeks ja peaaegu värvituks. Kuumutamist jätkatakse veel 15 minutit. Seejärel lastakse kolvil jahtuda, sisu lahjendatakse ettevaatlikult 10–20 ml veega, jahutatakse, kolvi sisu teisaldatakse 200-milliliitrilisse mõõtekolbi ja lisatakse vett 200 ml analüüsilahuse saamiseks. Ligikaudu 20 ml boorhappelahust kallatakse 100-milliliitrise mahutavusega koonilisse kolbi, mis asetatakse Kjeldahli destillatsiooniseadme jahutisse nii, et väljavoolutoru ots ulatub täpselt boorhappe lahuse pinna alla. Destillatsioonikolbi kallatakse täpselt 10 ml analüüsilahust, vähemalt 5 ml naatriumhüdroksiidilahust kallatakse lehtrisse, kolvi korki kergitatakse veidi ja naatriumhüdroksiidilahusel lastakse aeglaselt kolbi valguda. Kui analüüsilahus ja naatriumhüdroksiidilahus kipuvad moodustama kahte eri kihti, siis segatakse need kihid kergelt loksutades läbi. Destillatsioonikolbi kuumutatakse ettevaatlikult ja sinna juhitakse aurugeneraatorist tulev veeaur. Kogutakse ligikaudu 20 ml destillaati, kooniline kolb lastakse allapoole selliselt, et jahuti väljavoolutoru ots jääb umbes 20 mm vedeliku pinnast kõrgemale, ning jätkatakse destilleerimist veel ühe minuti vältel. Väljavoolutoru ots loputatakse veega ja pesemisvedelik kogutakse koonilisse kolbi. Kooniline kolb eemaldatakse ja asendatakse teise koonilise kolviga, mis sisaldab ligikaudu 10 ml boorhappelahust, ning kogutakse ligikaudu 10 ml destillaati.
Mõlemad destillaadid tiitritakse eraldi väävelhappega (0,02 N) seguindikaatorit kasutades. Mõlemate destillaatide tiitrimise tulemused märgitakse üles. Kui teise destillaadi tiitrimise tulemus on üle 0,2 ml, korratakse katset ja destilleeritakse uuesti värsket destilleerimislahust kasutades.
Tehakse pimekatse, kasutades lagundamisel ja destilleerimisel üksnes reagente.
6. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
6.1. Lämmastiku protsentuaalne sisaldus kuivas analüüsitavas proovis arvutatakse järgmiselt:
kus:
A |
= |
on lämmastiku protsentuaalne sisaldus puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis, |
V |
= |
on tiitrimisel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml), |
b |
= |
on pimekatsel kasutatud väävelhappe normaallahuse kogumaht (ml), |
N |
= |
on standardse väävelhappe normaalsus, |
W |
= |
on analüüsitava proovi kuivmass (g). |
6.2. Kui džuudi lämmastikusisalduseks võetakse 0,22 % ja loomse kiu lämmastikusisalduseks 16,2 % ja mõlemad massiprotsendid esitatakse kiu kuivmassist, siis arvutatakse kiusegu koostis järgmise valemiga:
kus:
PA % |
= |
on loomse kiu massiprotsent puhtas ja kuivas analüüsitavas proovis. |
7. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 13
►C1 POLÜPROPÜLEENKIUD ◄ JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Ksüleenimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
►C1 polüpropüleenkiud ◄ (37)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), atsetaat (19), vaskammoniaak (21), modaal (22), triatsetaat (24), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (35), klaaskiud (44), elastomultiester (45) ja melamiin (47).
2. PÕHIMÕTE
►C1 Polüpropüleenkiud ◄ lahustatakse teadaoleva kuivmassiga kiusegust keeva ksüleeniga. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. ►C1 Polüpropüleeni ◄ massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Püstjahuti (kõrge keemistemperatuuriga vedelike käitlemiseks), mis sobib koonilise kolviga (a).
c) Kuumutussärk ksüleeni keemistemperatuuril.
3.2. Reagent
Ksüleen, mis on destilleeritav temperatuuril 137–142 °C.
Märkus
Ksüleen on kergsüttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja toimitakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse koonilisse kolbi (3.1 (a)) ja lisatakse 100 ml ksüleeni (3.2) analüüsitava proovi iga grammi kohta. Püstjahuti (3.1 (b)) asetatakse kohale, kolvi sisu kuumutatakse keemiseni ja hoitakse keemistemperatuuril kolm minutit.
Kuum vedelik dekanteeritakse kohe läbi kaalutud filtertiigli (vt märkust 1). Seda protseduuri korratakse veel kaks korda, mõlemal korral kasutatakse 50 ml värsket lahust.
Kolbi jäänud kiudu pestakse esmalt 30 ml keeva ksüleeniga (kaks korda), siis kaks korda 75 ml petrooleetriga (üldosa I.3.2.1). Pärast teist pesemist petrooleetriga filtreeritakse kolvi sisu läbi tiigli, kolbi jäänud kiud uhutakse vähese petrooleetriga tiiglisse ja lastakse lahusel aurustuda. Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
Märkused
1. Ksüleeni dekanteerimiseks kasutatav filtertiigel peab olema eelnevalt soojendatud.
2. Pärast töötlemist keeva ksüleeniga tuleb jääki sisaldav kolb enne petrooleetri kasutamist jahutada.
3. Tule- ja mürgistusohu vähendamiseks võib kasutada samaseid tulemusi andvat kuumekstraktsiooniseadet ( 24 ).
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 14
TEATAVAD KIUD JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Kontsentreeritud väävelhappe meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
puuvill (5), atsetaat (19), vaskammoniaak (21), modaal (22), triatsetaat (24), viskoos (25), teatavad akrüülid (26), teatavad modakrüülid (29), polüamiid või nailon (30), polüester (35) ja elastomultiester (45)
ning
järelklooritud või järelkloorimata vinüülkloriidi homopolümeeridel põhinevad kloorkiud (27), polüpropüleen (37), elastolefiin (46), melamiin (47) ja kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid (49).
Kõnealused modakrüülid lahustuvad kontsentreeritud väävelhappes (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) ja neist tekib läbipaistev lahus.
Käesolevat meetodit võib kasutada meetodite nr 8 ja 9 asemel.
2. PÕHIMÕTE
Teada oleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse muud kiud peale kloorkiu, polüpropüleeni, elastolefiini, melamiini või kahekomponentse polüpropüleen-polüamiidi (ehk punkti 1 alapunktis 1 nimetatud kiud) kontsentreeritud väävelhappega (suhteline tihedus 20 °C juures 1,84). Kloorkiududest, polüpropüleenist, elastolefiinist, melamiinist või kahekomponentsest polüpropüleen-polüamiidist koosnev jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; vajaduse korral korrigeeritud jäägi mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teiste komponentide massiprotsent leitakse kaalutiste vahe järgi.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Lameda otsaga klaaspulk.
3.2. Reagendid
a) Kontsentreeritud väävelhape (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84).
b) Väävelhappe vesilahus (ligikaudu 50-massiprotsendiline).
Valmistamisel valatakse ettevaatlikult, pidevalt segades ja jahutades 400 ml väävelhapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,84) 500 ml destilleeritud või deioniseeritud vette. Pärast toatemperatuurini jahutamist lahjendatakse lahus veega ühe liitrini.
c) Ammoniaagi lahjendatud lahus.
60 ml kontsentreeritud ammoniaaki (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse kolbi (3.1 (a)) ja lisatakse 100 ml väävelhapet (3.2 (a)) proovi iga grammi kohta.
Kolvi sisu hoitakse 10 minutit toatemperatuuril ja seda segatakse aeg-ajalt klaaspulgaga. Kui analüüsitakse riiet või silmkoekangast, surutakse seda kergelt kolvi seina ja klaaspulga vahele, et eraldada väävelhappe poolt lahustatud materjal.
Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolbi lisatakse 100 ml värsket väävelhapet (3.2 (a)) ja korratakse sama menetlust. Kolvi sisu teisaldatakse filtertiiglisse, kolbi jäänud kiud teisaldatakse klaaspulga abil. Võimalikud seina külge kleepunud kiud uhutakse vajaduse korral välja vähese koguse väävelhappega (3.2 (a)). Filtertiigel vaakumfiltreeritakse. Filtraadi kogumiseks tühjendatakse või eemaldatakse vaakumkolb, tiiglis olevat jääki pestakse esmalt 50-protsendise väävelhappelahusega (3.2 (b)), siis üldosa punktis I.3.2.3 nimetatud destilleeritud või deioniseeritud veega, seejärel ammoniaagilahusega (3.2 (c)) ja lõpuks põhjalikult destilleeritud või deioniseeritud veega, tiigel vaakumfiltreeritakse pärast igat vedeliku lisamist. (Vaakumfiltreerimist ei alustata pesemise ajal, vaid alles pärast seda, kui vedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud.) Tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud kahekomponentse polüpropüleen-polüamiidi puhul, mille d on 1,01.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
MEETOD nr 15
KLOORKIUD, TEATUD MODAKRÜÜLID, TEATUD ELASTAANID, ATSETAADID, TRIATSETAADID JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Tsükloheksanoonimeetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
atsetaat (19), triatsetaat (24), kloorkiud (27), teatavad modakrüülid (29), teatavad elastaanid (43)
ning
vill (1), loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), klaaskiud (44) ja melamiin (47).
Kui segu sisaldab modakrüüle või elastaane, tuleb teha eelkatse, et teha kindlaks, kas kiud lahustuvad reagendis täielikult.
Kloorkiude sisaldavate segude analüüsimiseks võib kasutada ka meetodit nr 9 või nr 14.
2. PÕHIMÕTE
Atsetaat- ja triatsetaatkiud, kloorkiud, teatavad modakrüülid ja teatavad elastaanid eraldatakse lahustamise teel teadaoleva kuivmassiga kiusegust keemispunktile lähedasel temperatuuril, kasutades selleks tsükloheksanooni. Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Kloorkiu, modakrüüli, elastaani, atsetaadi ja triatsetaadi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
3. SEADMED JA REAGENDID (LISAKS ÜLDOSAS ESITATUTELE)
3.1. Seadmed
a) Kuumekstraktsiooni seade, mida saab kasutada punktis 4 esitatud analüüsimenetluses (vt joonist: see on versioon seadmest, mida on kirjeldatud väljaandes Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643–645).
b) Filtertiigel analüüsitava proovi mahutamiseks.
c) Poorne plaat (poorsusaste 1).
d) Destillatsioonikolvile sobiv püstjahuti.
e) Kuumutusseade.
3.2. Reagendid
a) Tsükloheksanoon (keemistemperatuuriga 156 °C).
b) Etüülalkohol (50-mahuprotsendiline).
Märkus
Tsükloheksanoon on süttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele võtta asjakohased ettevaatusabinõud.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.
Destillatsioonikolbi valatakse 100 ml tsükloheksanooni materjali grammi kohta ja paigaldatakse ekstraktsiooninõu, millesse on eelnevalt asetatud analüüsitavat proovi sisaldav filtertiigel ja kergelt painutatud poorne plaat. Paigaldatakse püstjahuti. Tsükloheksanooni kuumutatakse keemiseni ja ekstraheeritakse 60 minutit, vähemalt 12 tsüklit tunnis.
Pärast ekstraktsiooni ja jahutamist eemaldatakse ekstraktsiooninõu, võetakse välja filtertiigel ja eemaldatakse poorne plaat. Filtertiigli sisu pestakse kolm või neli korda ligikaudu 60 °C temperatuurini kuumutatud etanooli 50protsendilise vesilahusega ja seejärel 1 liitri veega temperatuuril 60 °C.
Vaakumfiltreerimist ei kasutata pesemise ajal ega pesemistoimingute vahel. Vedelik lastakse oma raskuse toimel läbi filtri valguda ja alles siis kasutatakse vaakumfiltreerimist.
Lõpuks tiigel koos jäägiga kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud siidi ja melamiini puhul, kus d väärtus on 1,01, ja akrüüli puhul, kus d väärtus on 0,98.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 1, kui usaldusnivoo on 95 %.
Joonis, millele osutatakse meetodi nr 15 punkti 3.1 alapunktis a
MEETOD nr 16
MELAMIIN JA TEATAVAD MUUD KIUD
(Kuuma sipelghappe meetod)
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit kohaldatakse pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kahekomponentsete kiusegude suhtes, mille koostisse kuuluvad:
melamiin (47)
ning
puuvill (5), aramiid (31) ja polüpropüleen (37).
2. PÕHIMÕTE
Melamiin lahustatakse teada oleva kuivmassiga kiusegust, kasutades selleks kuuma sipelghapet (90-massiprotsendiline).
Jääk kogutakse, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; jäägi vajaduse korral korrigeeritud mass väljendatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.
Märkus
Soovitatud temperatuurist tuleb kinni pidada, sest melamiini lahustuvus sõltub suures osas temperatuurist.
3. SEADMED JA REAGENDID (lisaks üldosas esitatutele)
3.1. Seadmed
a) Vähemalt 200 ml mahutavusega lihvitud klaaskorgiga kooniline kolb.
b) Veevann või muu seade raputamiseks ja kolvi temperatuuri säilitamiseks 90 ± 2 °C juures.
3.2. Reagendid
a) Sipelghape (90-massiprotsendiline, suhteline tihedus 20 °C juures: 1,204). 890 ml 98–100-massiprotsendilist sipelghapet (suhteline tihedus 20 °C juures: 1,220) lahjendatakse veega 1 liitrini.
Kuum sipelghape on väga söövitav ja seda tuleb ettevaatlikult käidelda.
b) Ammoniaagi lahjendatud lahus: 80 ml kontsentreeritud ammoniaagilahust (suhteline tihedus 20 °C juures: 0,880) lahjendatakse veega 1 liitrini.
4. ANALÜÜSIMENETLUS
Järgitakse üldosas kirjeldatud menetlust ja jätkatakse järgmiselt.
Analüüsitav proov asetatakse vähemalt 200 ml mahutavusega ja lihvitud klaaskorgiga varustatud koonilisse kolbi ning lisatakse 100 ml sipelghapet proovi iga grammi kohta. Kolb suletakse korgiga ja kolbi loksutatakse, et proov märguks. Kolb jäetakse tunniks ajaks rappuvasse veevanni, kus vee temperatuur on 90 ± 2 °C. Seejärel lastakse kolvil jahtuda toatemperatuurini. Vedelik dekanteeritakse läbi eelnevalt kaalutud filtertiigli. Kolvis sisalduvale jäägile lisatakse 50 ml sipelghapet, loksutatakse käsitsi ning kolvi sisu filtreeritakse läbi filtertiigli. Kolbi jäänud kiud uhutakse vähese koguse sipelghappega tiiglisse. Tiiglist eemaldatakse vedelik vaakumfiltreerimise teel ning jääki pestakse tiiglis järjestikku sipelghappe, kuuma vee, lahjendatud ammoniaagilahuse ja lõpuks külma veega, kusjuures tiigel vaakumfiltreeritakse iga kord pärast vedeliku lisamist. Vaakumfiltreerimist ei alustata enne, kui loputusvedelik on oma raskuse toimel läbi filtri valgunud. Lõpuks tiigel vaakumfiltreeritakse, tiigel ja jääk kuivatatakse, jahutatakse ja kaalutakse.
5. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,02.
6. TÄPSUS
Käesoleva meetodiga homogeensetest tekstiilkiusegudest saadud tulemuste usalduspiirid ei ületa ± 2, kui usaldusnivoo on 95 %.
3. PEATÜKK
KOLMEKOMPONENTSETE TEKSTIILKIUSEGUDE KVANTITATIIVSED ANALÜÜSIMEETODID
SISSEJUHATUS
Kvantitatiivsed keemilised analüüsimeetodid põhinevad üldiselt kiusegu üksikute komponentide valikulisel lahustamisel. Sellel meetodil on neli võimalikku varianti.
Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja teine komponent (b) teisest proovist. Mõlema proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja mõlema lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse asjakohase massikao põhjal. Kolmanda komponendi (c) protsentuaalne sisaldus arvutatakse kaalutiste erinevuse kaudu.
Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi: üks komponent (a) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (a ja b) teisest proovist. Esimese analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse ja arvutatakse lahustuva komponendi (a) protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Teise analüüsitava proovi lahustumatu jääk kaalutakse; see vastab komponendile (c). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.
Kasutatakse kahte analüüsitavat proovi, kaks komponenti (a ja b) lahustatakse esimesest proovist ja kaks komponenti (b ja c) teisest proovist. Lahustumatud jäägid vastavad komponentidele (c) ja (a). Kolmanda komponendi (b) protsentuaalne sisaldus arvutatakse esimese ja teise komponendi protsentuaalsete sisalduste lahutamisega sajast protsendist.
Kasutatakse ainult ühte analüüsitavat proovi, pärast ühe komponendi eemaldamist kaalutakse kahest muust kiust moodustunud jääk ja arvutatakse lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus massikao põhjal. Üks jäägi kahest kiust lahustatakse, lahustumatu komponent kaalutakse ja teise lahustuva komponendi protsentuaalne sisaldus arvutatakse massikao põhjal.
Kui on võimalik valida mitme variandi vahel, soovitatakse kasutada variante 1–3.
Keemilise analüüsi kasutamisel peab analüüsi eest vastutav ekspert valima meetodid, mille puhul kasutatavad lahustid lahustavad üksnes õiget kiudu (õigeid kiude), jättes muud kiud puutumata.
Näitena esitatakse V punktis tabel, mis sisaldab teatavaid kolmekomponentseid kiusegusid ja kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodeid, mida põhimõtteliselt võib kasutada nende kolmekomponentsete kiusegude analüüsimiseks.
Vea minimeerimiseks keemilisel analüüsil soovitatakse võimaluse korral kasutada vähemalt kahte eespool nimetatud neljast variandist.
Kõik segus esinevad kiud tuleks enne analüüsimist identifitseerida. Mõnede meetodite puhul võib lahustuva komponendi lahustamiseks kasutatav reagent lahustada osaliselt ka kiusegu lahustumatut osa. Seetõttu on võimaluse korral valitud reagendid, mille toime lahustumatutesse kiududesse on nõrk või olematu. Kui on teada, et analüüsimise käigus tekib massikadu, tuleks tulemusi korrigeerida; selleks esitatakse parandustegurid. Need parandustegurid on kindlaks määratud eri laboratooriumides, käsitledes eeltöödeldud kiude kõnealuses analüüsimeetodis nimetatud reagendiga. Neid parandustegureid kohaldatakse üksnes tavaliste kiudude suhtes; kui kiud on enne töötlemist või töötlemise ajal kahjustunud, võib osutuda vajalikuks kasutada muid parandustegureid. Kui analüüsimisel tuleb kasutada neljandat varianti, mille puhul tekstiilkiude käsitletakse järjestikku kahe eri lahustiga, tuleb kohaldada parandustegureid, millega võetakse arvesse kahe käsitlemise jooksul tekkida võivaid massikadusid. Nii käsitsi kiudude eraldamisel kui ka keemilisel kiudude eraldamisel tuleb kahe erineva analüüsitava prooviga teha vähemalt kaks analüüsi.
I. Kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev üldteave
Kõiki kolmekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivseid keemilisi analüüsimeetodeid käsitlev teave.
I.1. KOHALDAMISALA
Kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodite kohaldamisalas määratakse kindlaks need kiud, mille suhtes analüüsimeetodit kohaldatakse (vt 2. peatükki teatavate kahekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta).
I.2. PÕHIMÕTE
Pärast kiusegu komponentide identifitseerimist eemaldatakse kõigepealt asjakohase eeltöötlusega mittekiulised ained ja seejärel kohaldatakse ühte või mitut sissejuhatuses esitatud neljast valikulise lahustamise menetlustest. Kui see ei tekita tehnilisi raskusi, soovitatakse kiusegust lahustada suurema osatähtsusega kiud, seega jäävad järele väiksema osatähtsusega kiud.
I.3. MATERJALID JA SEADMED
I.3.1. Seadmed
I.3.1.1. |
Filtertiiglid ja nende mahutamiseks piisava suurusega kaaluklaasid või muud seadmed, millega saadakse samasugused tulemused. |
I.3.1.2. |
Kolb vaakumfiltreerimiseks. |
I.3.1.3. |
Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli. |
I.3.1.4. |
Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 °C. |
I.3.1.5. |
Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g. |
I.3.1.6. |
Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused. |
I.3.2. Reagendid.
I.3.2.1. |
Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60 °C. |
I.3.2.2. |
Muud reagendid määratakse kindlaks iga meetodi asjakohases jaos. |
I.3.2.3. |
Destilleeritud või deioniseeritud vesi. |
I.3.2.4. |
Atsetoon. |
I.3.2.5. |
Ortofosforhape. |
I.3.2.6. |
Uurea. |
I.3.2.7. |
Naatriumvesinikkarbonaat. |
Kõik kasutatavad reagendid peavad olema keemiliselt puhtad.
I.4. KONDITSIONEERIMINE JA ANALÜÜSI KESKKOND
Kuna määratakse kuivmasse, ei ole vaja analüüsitavat proovi konditsioneerida ega analüüsida konditsioneeritud õhus.
I.5. LABORIPROOV
Lähteproovist võetakse seda esindav laboriproov, mille suurus on piisav kõikide nõutavate, vähemalt 1 g massiga analüüsitavate proovide saamiseks.
I.6. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE ( 25 )
Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt artiklit 19), tuleb see esmalt eemaldada sobiva meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.
Selleks eemaldatakse petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, sooritades vähemalt 6 tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel laboriproov ekstraheeritakse, leotades laboriproovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja laboriproovi suhe on 100:1. Liigne vesi eemaldatakse laboriproovist väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.
Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos teiste kiududega (vill, loomakarvad, siid, puuvill, lina, kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.
Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud sobivat meetodit, mis ei muuda oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Teatavate pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline eeltöötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.
Kasutatud eeltöötlusmeetodeid tuleb üksikasjalikult kirjeldada analüüsiaruandes.
I.7. ANALÜÜSIMENETLUS
I.7.1. Üldjuhised
I.7.1.1. Kuivatamine
Kuivatamine toimub ventileeritavas kuivatuskapis, mille uks on kogu kuivatamise ajal suletud, ning see kestab vähemalt 4 tundi ja mitte üle 16 tunni temperatuuril 105 ± 3 °C. Kui kuivatamine kestab alla 14 tunni, tuleb analüüsitavat proovi kaaluda, et kontrollida, kas see on saavutanud jääva massi. Massi käsitatakse jäävana, kui selle muutus pärast uut 60-minutilist kuivatamist ei ületa 0,05 %.
Kuivatamisel, jahutamisel ja kaalumisel välditakse tiiglite, kaaluklaaside, analüüsitavate proovide ja jääkide käitlemist paljaste kätega.
Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, mille kaas on selle kõrval. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas enne kuivatuskapist väljavõtmist kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.
Kaaluklaasi paigutatud filtertiigel ja kaaluklaasi eraldi asetsev kaas kuivatatakse kuivatuskapis. Pärast kuivatamist suletakse kaaluklaas kaanega ja asetatakse seejärel kiiresti eksikaatorisse.
Kui filtertiigli asemel kasutatakse muud vahendit, tuleb see kuivatada kuivatuskapis selliselt, et kiudude kuivmassi saab kindlaks määrata ilma kadudeta.
I.7.1.2. Jahutamine
Kõik jahutustoimingud sooritatakse eksikaatoris, mis on asetatud kaalude vahetusse lähedusse, jahutamine kestab kaaluklaaside täieliku jahtumiseni, kuid vähemalt kaks tundi.
I.7.1.3. Kaalumine
Pärast jahutamist kaalutakse kaaluklaas kahe minuti jooksul pärast selle väljavõtmist eksikaatorist. Kaalutakse täpsusega 0,0002 g.
I.7.2. Menetlus
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga analüüsitav proov. Lõng või kangasmaterjal lõigatakse umbes 10 mm pikkusteks tükkideks. Analüüsitav proov kuivatatakse kaaluklaasis, jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse. Analüüsitav proov teisaldatakse kaaluklaasist liidu meetodi asjakohases jaos kindlaksmääratud klaasnõusse, tühi kaaluklaas kaalutakse kohe ja proovi kuivmass arvutatakse kaalutiste erinevuse kaudu. Katse viiakse lõpule kohaldatava meetodi asjakohases osas kindlaksmääratud viisil. Jääki uuritakse mikroskoobiga, et kontrollida, kas lahustuv kiud on menetlusega täielikult eemaldatud.
I.8. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Iga komponendi mass esitatakse protsendina kiusegu kogumassist. Tulemused arvutatakse puhaste kuivade kiudude massi põhjal, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ning b) eeltöötlemise ja analüüsi ajal mittekiuliste ainete kadu arvesse võtvaid parandustegureid.
I.8.1. |
Puhta ja kuiva lahustumatu komponendi massiprotsendi arvutamine eeltöötlemisel toimunud massikadusid arvesse võtmata I.8.1.1. VARIANT 1 Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui üks segukomponent eemaldatakse ühest analüüsitavast proovist ja teine komponent teisest analüüsitavast proovist:
P 3% = 100 – (P 1% + P 2%)
I.8.1.2. VARIANT 2 Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest analüüsitavast proovist eemaldatakse komponent (a), jättes jäägiks kaks muud komponenti (b + c), ja teisest analüüsitavast proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c): P 1% = 100 – (P 2% + P 3%)
I.8.1.3. VARIANT 3 Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui esimesest proovist eemaldatakse kaks komponenti (a + b), jättes jäägiks kolmanda komponendi (c), seejärel eemaldatakse teisest analüüsitavast proovist kaks komponenti (b + c), jättes jäägiks esimese komponendi (a):
P 2% = 100 – (P 1% + P 3%)
I.8.1.4. VARIANT 4 Valemid, mida kohaldatakse juhul, kui ühest ja samast analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks kiusegukomponenti: P 1% = 100 – (P 2% + P 3%)
|
I.8.2. |
Iga komponendi massiprotsendi arvutamine, mille puhul kasutatakse kokkuleppelisi massilisasid ja vajaduse korral parandustegureid, millega võetakse arvesse eeltöötluse ajal toimunud massikadu. Kui valem on:
siis:
Kui eeltöötluseks on kasutatud erimenetlust, tuleks b1, b2 ja b3 väärtused võimaluse korral kindlaks määrata nii, et iga puhast kiukomponenti eeltöödeldakse analüüsis kasutatava menetlusega. Puhtad kiud on need, milles ei ole mittekiulisi aineid, välja arvatud sellised ained, mida need kiud tavaliselt sisaldavad (looduslikku päritolu või tootmisprotsessist tingitult) olekus (pleegitamata või pleegitatult), milles nad esinevad analüüsitavas proovis. Kui analüüsitavas toote materjalis sisalduvad kiuliigid ei ole puhaste kiududena eraldi kättesaadavad, tuleb kasutada samalaadsete puhaste kiudude analüüsimisel saadud b1, b2 ja b3 keskmisi väärtusi. Kui rakendatakse tavapärast eeltöötlust (ekstraheerimine petrooleetri ja veega), võib parandustegureid b1, b2 ja b3 üldiselt mitte arvestada, välja arvatud pleegitamata puuvilla, pleegitamata lina ja pleegitamata kanepi puhul, mille massikao suuruseks eeltöötlemisel peetakse tavaliselt 4 %, ning samuti ►C1 polüpropüleeni ◄ puhul, mille massikao suuruseks loetakse 1 %. Muude kiudude puhul ei võeta eeltöötlusel ilmnenud massikadu tavaliselt arvutamisel arvesse. |
I.8.3. |
Märkus Arvutamise näited on esitatud IV punktis. |
II. Kolmekomponentsete kiudude käsitsi eraldamisel põhinev analüüsimeetod
II.1. KOHALDAMISALA
Käesolevat meetodit saab kohaldada kõikide tekstiilkiuliikide puhul tingimusel, et need ei moodusta homogeenset segu ning on käsitsi eraldatavad.
II.2. PÕHIMÕTE
Pärast tekstiilmaterjali koostisosade identifitseerimist eemaldatakse mittekiulised ained sobiva eeltöötlusega, seejärel eraldatakse kiud käsitsi, kuivatatakse ja kaalutakse iga kiu osatähtsuse arvutamiseks kiusegus.
II.3. SEADMED
II.3.1. |
Kaaluklaas või muu vahend, millega saadakse samased tulemused. |
II.3.2. |
Eksikaator, mis sisaldab niiskuse toimel värvust muutvat silikageeli. |
II.3.3. |
Ventileeritav kuivatuskapp analüüsitavate proovide kuivatamiseks temperatuuril 105 ± 3 °C. |
II.3.4. |
Analüütilised kaalud täpsusega 0,0002 g. |
II.3.5. |
Soxhleti ekstraktor või muu seade, millega saadakse samaväärsed tulemused. |
II.3.6. |
Nõel. |
II.3.7. |
Keerumõõtur või samalaadne seade. |
II.4. REAGENDID
II.4.1. |
Redestilleeritud petrooleeter, mille keemistemperatuur on vahemikus 40–60 °C. |
II.4.2. |
Destilleeritud või deioniseeritud vesi. |
II.5. KONDITSIONEERIMINE JA ANALÜÜSI KESKKOND
Vt punkti I.4.
II.6. LABORIPROOV
Vt punkti I.5.
II.7. LABORIPROOVI EELTÖÖTLEMINE
Vt punkti I.6.
II.8. MENETLUS
II.8.1. Lõnga analüüs
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse vähemalt 1 g massiga laboriproov. Väga peene lõnga puhul võib analüüsida mis tahes massiga lõnga pikkusega vähemalt 30 m.
Lõng lõigatakse sobiva pikkusega tükkideks ja kiuliigid eraldatakse nõela abil, vajaduse korral kasutatakse keerumõõturit. Selliselt eraldatud kiuliigid asetatakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja kuivatatakse temperatuuril 105 ± 3 °C kuni jääva massi saavutamiseni, nagu on kirjeldatud punktides I.7.1 ja I.7.2.
II.8.2. Kangasmaterjali analüüs
Eeltöödeldud laboriproovist võetakse analüütiline proov, mille mass on vähemalt 1 g ja mis ei tohi sisaldada ultusääri; hargnemise vältimiseks lõigatakse proovi servad täpselt koe- või lõimelõngadega paralleelseks või silmkoekanga puhul silmussammaste või -ridadega paralleelseks. Eri kiuliigid eraldatakse, kogutakse eelnevalt kaalutud kaaluklaasidesse ja käideldakse punktis II.8.1 kirjeldatud viisil.
II.9. TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE
Iga kiu mass esitatakse massiprotsendina segus olevate kiudude kogumassist. Tulemused arvutatakse puhta kuivmassi järgi, kasutades a) kokkuleppelisi massilisasid ja b) eeltöötlemisel ilmnenud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid.
II.9.1. |
Puhta ja kuiva kiu massiprotsendi arvutamine eeltöötlemise käigus ilmnenud massikadu arvesse võtmata:
P 3% = 100 – (P 1% + P 2%)
|
II.9.2. |
Iga komponendi massiprotsendi arvutamine, võttes arvesse kokkuleppelisi massilisa ja vajaduse korral eeltöötlemise käigus toimunud massikadusid arvesse võtvaid parandustegureid: vt punkti I.8.2. |
III. Käsitsi eraldamise ja keemilise eraldamise kombinatsioonil põhinev kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivne analüüsimeetod
Igal võimalikul juhul tuleb enne iga komponendi mis tahes keemilist töötlemist kasutada käsitsi eraldamise menetlust, võttes arvesse eraldatavate komponentide suhtelist osatähtsust.
III.1. MEETODITE TÄPSUS
Iga kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodi puhul esitatud täpsus on seotud reprodutseeritavusega (vt 2. peatükki teatavate kahekomponentsete tekstiilkiusegude kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta).
Reprodutseeritavus näitab meetodi usaldatavust ehk eri laboratooriumides või eri aegadel töötavate analüüsijate saadud katsetulemuste kokkulangevust konkreetsete tulemuste osas, kui samasuguse koostisega kiusegu analüüsitavate proovide puhul on kasutatud sama meetodit.
Reprodutseeritavust väljendatakse tulemuste usalduspiiridena, kui usaldusnivoo on 95 %.
See tähendab, et kahes eri laboratooriumis tehtud analüüsiseeriate tulemuste erinevus ületaks usalduspiire üksnes viiel juhul sajast, kui meetodit on samaste segude analüüsimisel asjakohaselt ja õigesti kohaldatud.
Kolmekomponentsete kiusegude analüüsimeetodite täpsuse määramiseks kohaldatakse kolmekomponentsete kiusegude analüüsiks kasutatud kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodites esitatud väärtusi.
Teades, et kolmekomponentsete kiusegude kvantitatiivse keemilise analüüsi neli varianti näevad ette kahte lahustamist (esimese kolme variandi puhul kasutatakse kahte eri proovi ja neljanda variandi puhul ühte proovi) ning oletades, et E1 ja E2 väljendavad kahekomponentsete kiusegude kahe asjakohase analüüsimeetodi täpsust, saadakse iga komponendi analüüsitulemuste täpsus järgmisest tabelist:
Kiu komponent |
Variandid |
||
1 |
2 ja 3 |
4 |
|
a |
E1 |
E1 |
E1 |
b |
E2 |
E1 + E2 |
E1 + E2 |
c |
E1 + E2 |
E2 |
E1 + E2 |
Neljanda variandi kasutamisel võib tegelik täpsusaste osutuda madalamaks, kui eespool esitatud arvutusmeetod eeldab, seda põhjustab esimese reagendi võimalik mõju b ja c komponentidest koosnevale jäägile, mida on raske hinnata.
III.2. ANALÜÜSIARUANNE
III.2.1. |
Esitatakse kiusegu komponentide valikuliseks lahustamiseks kasutatud variant (variandid), analüüsimisel kasutatud meetodid, reagendid ja parandustegurid. |
III.2.2. |
Esitatakse eeltöötluse konkreetsed üksikasjad (vt punkti I.6). |
III.2.3. |
Esitatakse üksiktulemused ja aritmeetilised keskmised täpsusega 0,1. |
III.2.4. |
Võimaluse korral esitatakse iga kiu kohta meetodi täpsus, mis arvutatakse punktis III.1 esitatud tabeli järgi. |
IV. Näiteid teatavate kolmekomponentsete kiusegude komponentide massiprotsentide arvutamisest, mille jaoks on kasutatud teatavaid punktis I.8.1 kirjeldatud variante
Vaadeldakse kiusegu, mis toormaterjali koostise kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: 1. kraasvill; 2. nailon (polüamiid); 3. pleegitamata puuvill.
VARIANT nr 1
Variandi nr 1 kohaldamisega, mille puhul kasutatakse kahte analüüsitavat proovi ning esimene komponent (a = vill) eemaldatakse lahustamise teel esimesest proovist ja teine komponent (b = polüamiid) teisest proovist, saadakse järgmised tulemused:
esimese analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist (m1) = 1,6000 g;
jäägi kuivmass pärast jäägi töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (polüamiid + puuvill) (r1) = 1,4166 g;
teise analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist (m2) = 1,8000 g;
Jäägi kuivmass pärast töötlemist sipelghappega (vill + puuvill) (r2) = 0,9000 g.
Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta polüamiidi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,00 ja d2 = 1,03.
Töötlemine sipelghappega ei põhjusta villa ega pleegitamata puuvilla massikadu, seega d3 ja d4 = 1,00.
Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.1 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:
P1 % (vill) = [1,03 / 1,00 – 1,03 × 1,4166 / 1,6000 + (0,9000 / 1,8000) × (1 – 1,03 / 1,00)] × 100 = 10,30;
P2 % (polüamiid) = [1,00 / 1,00 – 1,00 × 0,9000 / 1,8000 + (1,4166 / 1,6000) × (1 – 1,00 / 1,00)] × 100 = 50,00;
P3 % (puuvill) = 100 – (10,30 + 50,00) = 39,70.
Puhaste kuivade kiudude massiprotsendid segus on järgmised:
Vill |
10,30 % |
Polüamiid |
50,00 % |
Puuvill |
39,70 % |
Neid protsendimäärasid tuleb korrigeerida vastavalt punktis I.8.2 esitatud valemitele, et võtta arvesse kokkuleppelisi massilisasid ja pärast eeltöötlemist ilmnenud massikadusid.
Vastavalt IX lisale on kokkuleppelised massilisad järgmised: kraasitud vill 17,00 %, polüamiid 6,25 %, puuvill 8,50 %, ka pleegitamata puuvilla puhul ilmneb pärast eeltöötlemist petrooleetri ja veega 4 % massikadu.
Seega:
P1A % (vill) = 10,30 × [1 + (17,0 + 0,0) / 100] / [10,30 × (1 + (17,0 + 0,0) / 100) + 50,00 × (1 + (6,25 + 0,0) / 100) + 39,70 × (1 + (8,50 + 4,0 / 100)] × 100 = 10,97;
P2A % (polüamiid) = 50,0 × [(1 + (6,25 + 0,0) / 100) / 109,8385] × 100 = 48,37;
P3A % (puuvill) = 100 – (10,97 + 48,37) = 40,66.
Lõng koosneb seega järgmistest toorkiududest:
Polüamiid |
48,4 % |
Puuvill |
40,6 % |
Vill |
11,0 % |
|
100,0 % |
VARIANT nr 4
Vaadeldakse kiusegu, mis kvalitatiivse analüüsi põhjal sisaldab järgmisi komponente: kraasitud vill, viskoos, pleegitamata puuvill.
Oletatakse, et variandi 4 kasutamisel, kui kiusegu ühest analüüsitavast proovist eemaldatakse järjestikku kaks komponenti, saadakse järgmised tulemused:
analüüsitava proovi kuivmass pärast eeltöötlemist (m) = 1,6000 g;
jäägi kuivmass pärast töötlemist leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega (viskoos + puuvill) (r1) = 1,4166 g;
jäägi kuivmass pärast jäägi r1 teist töötlemist tsinkkloriidi/sipelghappega (puuvill) r2 = 0,6630 g.
Töötlemine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega ei põhjusta viskoosi massikadu, samal ajal on pleegitamata puuvilla massikadu 3 %, seega d1 = 1,00 ja d2 = 1,03.
Tsinkkloriidi/sipelghappega töötlemise tulemusel suureneb puuvilla mass 4 %. Seega, d3 = 1,03 × 0,96 = 0,9888, ümardatuna 0,99 (d3 on kolmanda komponendi massikao või massi suurenemise parandustegur esimese ja teise reagendi puhul).
Asendades keemilisel analüüsil saadud tulemused ja parandustegurid punktis I.8.1.4 esitatud valemis, saadakse järgmised tulemused:
P2% (viskoos) = 1,00 × (1,4166 / 1,6000) × 100 – (1,00 / 1,03) × 41,02 = 48,71 %;
P3% (puuvill) = 0,99 × (0,6630 / 1,6000) × 100 = 41,02 %;
P1% (vill) = 100 – (48,71 + 41,02) = 10,27 %.
Nagu variandi nr 1 puhul juba osutatud, tuleb neid protsendimäärasid korrigeerida punktis I.8.2 esitatud valemitega.
P1A% (vill) = 10,27 × [1 + (17,0 + 0,0 / 100)] / [10,27 × (1 + (17,00 + 0,0) / 100) + 48,71 × (1 + (13 + 0,0 / 100) + 41,02 × (1 + (8,5 + 4,0) / 100)] × 100 = 10,61 %;
P2A% (viskoos) = 48,71 × [1 + (13 + 0,0) / 100] / 113,2057 × 100 = 48,62 %;
P3A% (puuvill) = 100 – (10,61 + 48,62) = 40,77 %.
Kiusegu koosneb seega järgmistest toorkiududest:
Viskoos |
48,6 % |
Puuvill |
40,8 % |
Vill |
10,6 % |
|
— |
|
100,0 % |
V. Tabel tüüpiliste kolmekomponentsete kiusegude kohta, mida võib analüüsida kahekomponentsete kiusegude puhul kasutatavaid ühenduse tasandi analüüsimeetodeid kasutades (illustreerimiseks)
Segu nr |
Komponentkiud |
Variant |
Kahekomponentsete kiusegude puhul kasutatud meetodi ja reagendi number |
||
Komponent 1 |
Komponent 2 |
Komponent 3 |
|||
1. |
Vill või loomakarvad |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
1 ja/või 4 |
2. (hüpoklorit) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) |
2. |
Vill või loomakarvad |
Polüamiid või nailon |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
1 ja/või 4 |
2. (hüpoklorit) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
3. |
Vill, loomakarvad või siid |
Teatavad muud kiud |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
1 ja/või 4 |
2. (hüpoklorit) ja 9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) |
4. |
Vill või loomakarvad |
Polüamiid või nailon |
Polüester, polüpropüleen, akrüül või klaaskiud |
1 ja/või 4 |
2. (hüpoklorit) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
5. |
Vill, loomakarvad või siid |
Teatavad muud kiud |
Polüester, akrüül, polüamiid või nailon või klaaskiud |
1 ja/või 4 |
2. (hüpoklorit) ja 9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) |
6. |
Siid |
Vill või loomakarvad |
Polüester |
2 |
11. (75-massiprotsendiline väävelhape) ja 2. (hüpoklorit) |
7. |
Polüamiid või nailon |
Akrüül või teatavad muud kiud |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
1 ja/või 4 |
4. (80-massiprotsendiline sipelghape) ja 8. (dimetüülformamiid) |
8. |
Teatavad kloorkiud |
Polüamiid või nailon |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
1 ja/või 4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) või 9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
9. |
Akrüül |
Polüamiid või nailon |
Polüester |
1 ja/või 4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
10. |
Atsetaat |
Polüamiid või nailon või teatavad muud kiud |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
4 |
1. (atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
11. |
Teatavad kloorkiud |
Akrüül või teatavad muud kiud |
Polüamiid või nailon |
2 ja/või 4 |
9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |
12. |
Teatavad kloorkiud |
Polüamiid või nailon |
Akrüül |
1 ja/või 4 |
9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
13. |
Polüamiid või nailon |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
4. (80-massiprotsendiline sipelghape) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
14. |
Atsetaat |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
1. (atsetoon) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
15. |
Akrüül |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
16. |
Atsetaat |
Vill, loomakarvad või siid |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak, modaal, polüamiid või nailon, polüester, akrüül |
4 |
1. (atsetoon) ja 2. (hüpoklorit) |
17. |
Triatsetaat |
Vill, loomakarvad või siid |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak, modaal, polüamiid või nailon, polüester, akrüül |
4 |
6. (diklorometaan) ja 2. (hüpoklorit) |
18. |
Akrüül |
Vill, loomakarvad või siid |
Polüester |
1 ja/või 4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 2. (hüpoklorit) |
19. |
Akrüül |
Siid |
Vill või loomakarvad |
4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
20. |
Akrüül |
Vill või loomakarvad, siid |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
1 ja/või 4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 2. (hüpoklorit) |
21. |
Vill, loomakarvad või siid |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
2. (hüpoklorit) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
22. |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
Polüester |
2 ja/või 4 |
3. (tsinkkloriid/sipelghape) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
23. |
Akrüül |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) |
24. |
Teatavad kloorkiud |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
1 ja/või 4 |
9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) või 8. (dimetüülformamiid) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) |
25. |
Atsetaat |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
4 |
1. (atsetoon) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) |
26. |
Triatsetaat |
Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid |
Puuvill |
4 |
6. (diklorometaan) ja 3. (tsinkkloriid/sipelghape) |
27. |
Atsetaat |
Siid |
Vill või loomakarvad |
4 |
1. (atsetoon) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
28. |
Triatsetaat |
Siid |
Vill või loomakarvad |
4 |
6. (diklorometaan) ja 11. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
29. |
Atsetaat |
Akrüül |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
4 |
1. (atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |
30. |
Triatsetaat |
Akrüül |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
4 |
6. (diklorometaan) ja 8. (dimetüülformamiid) |
31. |
Triatsetaat |
Polüamiid või nailon |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
4 |
6. (diklorometaan) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
32. |
Triatsetaat |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
6. (diklorometaan) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
33. |
Atsetaat |
Polüamiid või nailon |
Polüester või akrüül |
4 |
1. (atsetoon) ja 4. (80-massiprotsendiline sipelghape) |
34. |
Atsetaat |
Akrüül |
Polüester |
4 |
1. (atsetoon) ja 8. (dimetüülformamiid) |
35. |
Teatavad kloorkiud |
Puuvill, viskoos, vaskammoniaak või modaal |
Polüester |
4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) või 9. (55,5-/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon) ja 7. (75-massiprotsendiline väävelhape) |
36. |
Puuvill |
Polüester |
Elastolefiin |
2 ja/või 4 |
7. (75-massiprotsendiline väävelhape) ja 14. (kontsentreeritud väävelhape) |
37. |
Teatavad modakrüülid |
Polüester |
Melamiin |
2 ja/või 4 |
8. (dimetüülformamiid) ja 14. (kontsentreeritud väävelhape) |
IX LISA
Tekstiiltootes sisalduvate kiudude massi arvutamisel kasutatavad kokkuleppelised massilisad
(osutatud artikli 19 lõikes 3)
Kiu nr |
Kiud |
Massilisa, protsentides |
1–2 |
Vill ja loomakarvad: |
|
kammitud kiud |
18,25 |
|
kraasitud kiud |
17,00 (1) |
|
3 |
Loomakarvad: |
|
kammitud kiud |
18,25 |
|
kraasitud kiud |
17,00 (1) |
|
Hobusejõhv: |
|
|
kammitud kiud |
16,00 |
|
kraasitud kiud |
15,00 |
|
4 |
Siid |
11,00 |
5 |
Puuvill: |
|
tavalised kiud |
8,50 |
|
merseriseeritud kiud |
10,50 |
|
6 |
Kapok |
10,90 |
7 |
Lina |
12,00 |
8 |
Kanep |
12,00 |
9 |
Džuut |
17,00 |
10 |
Manillakanep (abaka) |
14,00 |
11 |
Halfa |
14,00 |
12 |
Kookoskiud |
13,00 |
13 |
Genista |
14,00 |
14 |
Ramjee (pleegitatud kiud) |
8,50 |
15 |
Sisal |
14,00 |
16 |
Sunn |
12,00 |
17 |
Henequen (heneken) |
14,00 |
18 |
Maguey (kantal) |
14,00 |
19 |
Atsetaat |
9,00 |
20 |
Alginaat |
20,00 |
21 |
Vaskammoniaak |
13,00 |
22 |
Modaal |
13,00 |
23 |
Valk |
17,00 |
24 |
Triatsetaat |
7,00 |
25 |
Viskoos |
13,00 |
26 |
Akrüül |
2,00 |
27 |
Kloorkiud |
2,00 |
28 |
Fluorkiud |
0,00 |
29 |
Modakrüül |
2,00 |
30 |
Polüamiid või nailon: |
|
staapelkiud |
6,25 |
|
filamentkiud |
5,75 |
|
31 |
Aramiid |
8,00 |
32 |
Polüimiid |
3,50 |
33 |
Lyocell |
13,00 |
34 |
Polülaktiid |
1,50 |
35 |
Polüester |
1,50 |
36 |
Polüeteen |
1,50 |
37 |
►C1 Polüpropüleen ◄ |
2,00 |
38 |
Polükarbamiid |
2,00 |
39 |
Polüuretaan: |
|
staapelkiud |
3,50 |
|
filamentkiud |
3,00 |
|
40 |
Vinülaal |
5,00 |
41 |
Trivinüül |
3,00 |
42 |
Elastodieen |
1,00 |
43 |
Elastaan |
1,50 |
44 |
Klaaskiud: |
|
keskmise läbimõõduga üle 5 μm |
2,00 |
|
keskmise läbimõõduga alla 5 μm |
3,00 |
|
45 |
Elastomultiester |
1,50 |
46 |
Elastolefiin |
1,50 |
47 |
Melamiin |
7,00 |
48 |
Metallkiud |
2,00 |
Metalliseeritud kiud |
2,00 |
|
Asbest |
2,00 |
|
Paberlõng |
13,75 |
|
49 |
Kahekomponentne polüpropüleen-polüamiid |
1,00 |
(1)
Kokkuleppelist massilisa 17,00 % rakendatakse ka juhul, kui ei ole võimalik tuvastada, kas tekstiiltootes sisalduv vill ja/või loomakarvad on kraasitud või kammitud. |
X LISA
Vastavustabelid
Direktiiv 2008/121/EÜ |
Käesolev määrus |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 1 lõike 2 punktid a kuni c |
— |
Artikli 1 lõike 2 punkt d |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikli 2 lõike 2 sissejuhatav lause |
Artikkel 2 lõike 2 punkt a |
Artikli 2 lõike 2 punkt a |
Artikli 2 lõike 2 punkt b |
Artikli 2 lõike 2 punktid b ja c |
Artikli 2 lõike 2 punkt c |
Artikli 2 lõike 2 punkt d |
Artikkel 3 |
Artikkel 5 |
Artikkel 4 |
Artikkel 7 |
Artikkel 5 |
Artikkel 8 |
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 9 lõige 4 |
Artikli 6 lõige 5 |
Artikkel 20 |
Artikkel 7 |
Artikkel 10 |
Artikli 8 lõike 1 esimene lause |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 8 lõike 1 teine lause |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 2 |
Artikli 14 lõige 3 |
Artikli 8 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 16 lõige 1 |
Artikli 8 lõike 3 teine ja kolmas lõik |
Artikli 16 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 4 |
Artikli 16 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 5 |
— |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikkel 13 ja IV lisa |
Artikli 10 lõike 1 punkt a |
Artikli 17 lõige 2 |
Artikli 10 lõike 1 punkt b |
Artikli 17 lõige 3 |
Artikli 10 lõike 1 punkt c |
Artikli 17 lõige 4 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 17 lõige 5 |
Artikkel 11 |
Artikli 15 lõige 4 |
Artikkel 12 |
Artikli 19 lõige 2 ja VII lisa |
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 2 |
— |
Artikli 14 lõige 1 |
— |
Artikli 14 lõige 2 |
— |
Artikkel 15 |
Artikkel 21 |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 18 |
— |
Artikkel 19 |
— |
Artikkel 20 |
— |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
III lisa |
III lisa |
V lisa |
III lisa punkt 36 |
Artikli 3 lõike 1 punkt j |
IV lisa |
VI lisa |
V lisa |
IX lisa |
VI lisa |
— |
VII lisa |
— |
Direktiiv 96/73/EÜ |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
VIII lisa 1. peatüki I punkti alapunkt 2 |
Artikkel 3 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 19 lõige 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 21 |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
— |
Artikkel 9 |
— |
I lisa |
VIII lisa 1. peatüki I punkt |
II lisa |
VIII lisa 1. peatüki II punkt ja 2. peatükk |
III lisa |
— |
IV lisa |
— |
Direktiiv 73/44/EMÜ |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
VIII lisa 1. peatüki I punkt |
Artikkel 3 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikkel 4 |
Artikli 19 lõige 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 21 |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
I lisa |
VIII lisa 3. peatüki sissejuhatav osa ja I kuni III punkt |
II lisa |
VIII lisa 3. peatüki IV punkt |
III lisa |
VIII lisa 3. peatüki V punkt |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU AVALDUS
Euroopa Parlament ja nõukogu on teadlikud sellest, kui oluline on tagada tarbijatele täpse teabe esitamine, eelkõige toodete päritolu märkimisel, et kaitsta tarbijaid võltsitud, ebatäpsete või eksitavate päritoluandmete eest. Sellise teabe edastamisel ja samas tehnika arenguga sammu pidamisel võib tulla kasuks uute tehnoloogiliste võimaluste, näiteks elektroonilise märgistuse ja sealhulgas raadiosagedustuvastuse kasutamine. Euroopa Parlament ja nõukogu soovivad, et komisjon võtaks määruse artiklile 24 vastava aruande koostamisel arvesse mõju, mida uued tehnilised võimalused avaldavad võimalikele uutele märgistusnõuetele, pidades seejuures silmas tekstiiltoodete jälgitavuse parandamist.
( 1 ) ELT C 255, 22.9.2010, lk 37.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta seisukoht (ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 179) ja nõukogu 6. detsembri 2010. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 50 E, 17.2.2011, lk 1). Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. juuli 2011. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 83, 30.3.1973, lk 1.
( 4 ) EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1.
( 5 ) ELT L 19, 23.1.2009, lk 29.
( 6 ) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.
( 7 ) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.
( 8 ) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
( 9 ) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
( 10 ) ELT L 196, 2.8.2003, lk 7.
( 11 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
( *1 ) Selle punkti alla kuuluvate mõõtulõigatult müüdavate toodete ühismärgistusena käsitatakse märgistust rullil. Siia kuuluvad muu hulgas alpinismi ja veespordi harrastamisel kasutatavad köied.
( 12 ) Mõnel juhul on vaja analüüsitavat proovi eeltöödelda.
( 13 ) Õmmeldud või valmistoodete kohta vt punkti 7.
( 14 ) Vt punkti 1.
( 15 ) Laborikraasi võib asendada kiusegajaga või kiudusid võib segada muul asjakohasel meetodil.
( 16 ) Kui pakmed saab paigutada sobivale pooliraamile, keritakse korraga mitmelt pakmelt.
( 17 ) Meetod 12 on erand. See põhineb teise komponendi olulise koostisaine sisalduse kindlaksmääramisel.
( 18 ) Vt 1. peatüki punkti 1.
( 19 ) Tagamaks, et kiujääk on 10 minutiks üleni lahusesse vajunud, võib näiteks kasutada filtertiigli adapterit, mis on varustatud kraaniga, mille kaudu saab reguleerida ammoniaagilahuse voolu.
( 20 ) Enne analüüsimist kontrollitakse modakrüüli või kloorkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis.
( 21 ) Enne analüüsimist kontrollitakse polüvinüülkloriidkiudude lahustuvust käesoleva meetodi puhul kasutatavas reagendis.
( 22 ) Metsiksiid, nt tussorsiid, ei lahustu täielikult 75-massiprotsendilises väävelhappes.
( 23 ) Need reagendid ei peaks sisaldama lämmastikku.
( 24 ) Näiteks vt Melliand Textilberichte 56 (1975), lk 643–645 kirjeldatud seade.
( 25 ) Vt 1. peatüki punkti 1.
( 26 ) „d” väärtused on esitatud käesoleva lisa 2. peatükis, milles käsitletakse mitmesuguseid kahekomponentsete kiusegude analüüsimeetodeid.
( 27 ) Võimaluse korral tuleks d3 määrata eelnevalt katseliselt kindlaks.