02011R0582 — ET — 22.07.2018 — 009.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 167 25.6.2011, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 64/2012, 23. jaanuar 2012,	L 28	1	31.1.2012
►M2	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,	L 158	74	10.6.2013
►M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 136/2014, 11. veebruar 2014,	L 43	12	13.2.2014
►M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 133/2014, 31. jaanuar 2014,	L 47	1	18.2.2014
►M5	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 627/2014, 12. juuni 2014,	L 174	28	13.6.2014
►M6	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1718, 20. september 2016,	L 259	1	27.9.2016
►M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1347, 13. juuli 2017,	L 192	1	24.7.2017
►M8	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/2400, 12. detsember 2017,	L 349	1	29.12.2017
►M9	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/932, 29. juuni 2018,	L 165	32	2.7.2018

---

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 582/2011,

25. mai 2011,

millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklite 4, 5, 6 ja 12 rakendusmeetmed.

Samuti muudetakse sellega määrust (EÜ) nr 595/2009 ja direktiivi 2007/46/EÜ.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„mootorisüsteem” – mootor, heitekontrollisüsteem ja sideliides (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilis(t)e kontrollploki/-plokkide ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme vahel;

2)	„kasutusaja saavutamise katseplaan” – vanandamistsükkel ja kasutusaja saavutamise periood mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna halvenemistegurite kindlaksmääramiseks;

3)	„mootoritüüpkond” – tootja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud I lisa 6. jaos; kõik ühe tüüpkonna mootorid vastavad kohaldatavatele heitkoguse piirnormidele;

4)	„mootoritüüp” – mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste karakteristikute poolest;

5)	„sõidukitüüp seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega” – sõidukirühm, mis ei erine üksteisest I lisa 4. liites sätestatud oluliste mootori- ja sõidukikarakteristikute poolest;

6)	„deNOx süsteem” – valikulise katalüütilise redutseerimise (SCR) süsteem, NOx adsorberid, passiivsed ja aktiivsed lahjad NOx katalüsaatorid või mis tahes muud heitgaaside järeltöötlussüsteemid lämmastikoksiidide (NOx) heidete vähendamiseks;

7)	„heitgaasi järeltöötlussüsteem” – katalüsaator (oksüdatsioonikatalüsaator, kolmeastmeline või mis tahes muu katalüsaator), tahkete osakeste filter, deNOx süsteem, deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter või mõni muu heitkoguseid vähendav seade, mis on paigaldatud mootorist allavoolu;

8)

„pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem)” – sõiduki pardal või mootoril olev süsteem, mis suudab: a) avastada mootorisüsteemi heitetaset mõjutavaid rikkeid; b) osutada nende esinemisele hoiatussüsteemi abil; c) teha arvutimällu salvestatud teabe abil kindlaks rikke tõenäoline paiknemiskoht ja edastada see teave väljapoole.

▼M4

9)

„teadaolev rikutud osa või süsteem” – osa või süsteem, mida on tahtlikult rikutud, näiteks kiirendatud vananemise ja/või kontrollitult manipuleerimise teel, ning mille kasutamise mootorisüsteemi OBD-talitluse tõendamiseks on tüübikinnitusasutus kiitnud heaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisale;

▼B

10)	„ECU” – mootorisüsteemi elektrooniline kontrollplokk (engine system electronic control unit);

11)	„diagnostika veakood (DTC)” – numbriline või tähtnumbriline tähis, mis tähistab või märgistab kindlat riket;

12)	„heitkoguste mõõtmise kaasaskantavad seadmed (edaspidi „PEMS”)” – II lisa 2. liite nõuetele vastav heitkoguste mõõtmise kaasaskantav süsteem;

13)	„rikkeindikaator” – hoiatussüsteemi osaks olev indikaator, mis teavitab rikke puhul selgelt sõiduki juhti;

14)	„vanandamistsükkel” – sõiduki või mootori funktsioonide (kiirus, koormus, võimsus) talitlus kasutusaja jooksul;

15)

„kriitilised heitetaset mõjutavad osad” – järgmised osad, mis on loodud peamiselt heitkoguste piiramiseks: kõik heitgaasi järeltöötlussüsteemid, mootori elektrooniline kontrollplokk ning selle andurid ja ajamid ning heitgaasitagastussüsteem koos kõigi asjaomaste filtrite, jahutite, reguleerimisventiilide ja torudega;

16)	„kriitiline heitetaset mõjutav hooldus” – kriitiliste heitetaset mõjutavate osade hooldus;

17)	„heitetaset mõjutav hooldus” – hooldus, mis mõjutab märgatavalt heitkoguseid või mis võib tõenäoliselt suurendada sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul;

18)	„mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond” – valmistaja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on jagatud edasi mootoriteks, mis kasutavad sarnast heitgaasi järeltöötlussüsteemi;

▼M4

19)	„Wobbe’i indeks (alumine Wl või ülemine Wu)” – gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades võrdlustingimustes: Selle võib esitada ka järgmisel kujul:

20)

„λ nihketegur (Sλ)” – funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtimissüsteemi nõutavat paindlikkust õhu ülejäägi ja kütuse suhte λ muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu, nagu sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 5. liite punktis A.5.5.1;

▼B

21)	„heitetaset mittemõjutav hooldus” – hooldus, mis ei mõjuta märgatavalt heitkoguseid ja mis ei suurenda püsivalt sõiduki või mootori heitkoguseid tavakasutuse jooksul pärast hooldust;

22)	„OBD mootoritüüpkond” – tootja poolt moodustatud mootorisüsteemide rühm, milles kasutatakse heidetega seotud rikete seireks ja diagnoosimiseks samu meetodeid;

23)	„skanner” – väline katseseade, mida kasutatakse standarditud väliseks andmevahetuseks pardadiagnostika süsteemiga vastavalt käesoleva määruse nõuetele;

24)

„täiendava heitekontrolli strateegia (edaspidi „AES”)” – heitekontrolli strateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab põhilist heitekontrolli strateegiat teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele, ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral;

25)	„põhiline heitekontrollistrateegia (edaspidi „BES”)” – heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui AES ei ole aktiveeritud;

26)	„talitluskoefitsient” – koefitsient, mis mõõdab nende tingimuste esinemiskordade arvu, mille puhul jälgimisseade või seireseadmete rühm oleks pidanud avastama kõnealuse jälgimisseadme või jälgimisseadmete rühma sõidutsüklite rikke;

27)	„mootori käivitamine” – hõlmab süüte sisselülitamist, väntvõlli pöörlemahakkamist ja kütuse põlemisprotsessi algust ning lõpeb siis, kui mootori pöörlemiskiirus on minutis 150 pöörde võrra väiksem tavalisest pöörlemiskiirusest soojenemise ajal tühikäigul;

28)	„talitlustsükkel” – järjestikuste tegevuste kogum, mis koosneb mootori käivitamisest, (mootori) tööperioodist, mootori seiskamisest ja ajavahemikust järgmise käivituseni, mille ajal pardadiagnostikasüsteemi seire töötab ja viga avastatakse, kui see esineb;

29)

„heitetaseme seire” – nende rikete seire, mille tagajärjeks on ülemäärane OBD-piirväärtus (OTL) ning mille hulka kuulub vähemalt üks järgmistest: a) otsene heitetaseme mõõtmine, milles kasutatakse summutitoru heitesensorit (-sensoreid) ja mudelit otsese heitetaseme seostamiseks asjaomase katsetsükli spetsiifilise heitetasemega; b) heitetaseme suurenemise näit arvuti sisend- ja väljundteabe seostamisel katsetsükli spetsiifilise heitetasemega.

30)	„talitluse seire” – rikkeseire, mis seisneb funktsionaalsuse kontrollides ja heitetasemega mitte seotud parameetrite seires, mida teostatakse tavaliselt osadel või süsteemidel, kontrollimaks, et nad töötavad ettenähtud tööpiirkonnas;

31)

„loogikaviga” – rike, mille korral ühelt sensorilt või osalt lähtuv signaal ei vasta ootustele, kui seda hinnatakse juhtsüsteemi teistelt sensoritelt või osadelt saadud signaalide kõrval, sealhulgas juhtumid, mille puhul kõik mõõdetud signaalid ja osade väljundandmed eraldi jäävad asjaomase sensori või osa tavapärase talitlusega seotud tööpiirkonda ning mille puhul ükski sensor ega osa eraldi ei osuta rikkele;

32)	„talitluse täieliku lakkamise seire” – selliste rikete seire, mis põhjustaksid süsteemi soovitud funktsiooni täieliku lakkamise;

33)	„rike” – mootorisüsteemi, sh OBD-süsteemi tõrge või seisundi halvenemine, mis võib kaasa tuua mõne mootorisüsteemist eralduva reguleeritud saasteaine koguse suurenemise või OBD-süsteemi efektiivsuse vähenemise;

34)	„üldnimetaja” – loendur, mis näitab sõiduki kasutuskordade arvu, võttes seejuures arvesse üldisi tingimusi;

35)	„süütetsükliloendur” – loendur, mis näitab katsealuse sõiduki käivituskordade arvu;

36)	„sõidutsükkel” – järjestikuste tegevuste kogum, mis hõlmab mootori käivitamist, (sõiduki) kasutusperioodi, mootori väljalülitamist ja ajavahemikku järgmise käivitamiseni;

37)	„seireseadmete rühm” – OBD seireseadmete rühm, mida kasutatakse heitekontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise määratlemiseks, et hinnata OBD mootoritüüpkonna talitlust;

38)	„kasulik võimsus” – võimsus, mis saadakse katsestendil vastaval mootori pöörlemiskiirusel väntvõlli või samaväärse seadise otsalt XIV lisas loetletud abiseadmete toel ning kindlaks määratud võrdluslikel atmosfääritingimustel;

39)	„maksimaalne kasulik võimsus” – kasuliku võimsuse suurim väärtus, mis mõõdetakse mootori täiskoormusel;

40)	„diislikütuse tahkete osakeste suletud filter” – diislikütuse tahkete osakeste filter, mille puhul kogu heitgaas surutakse läbi seina, mis filtreerib välja tahked osakesed;

41)	„pidev regenereerimine” – heitgaasi järeltöötlussüsteemi regeneratsiooniprotsess, mis toimub pidevalt või vähemalt üks kord ülemaailmsete muutuvate sõidutsüklite (edaspidi „WHTC”) kuumkäivituskatse jooksul;

▼M1

42)	„kliendispetsiifiline kohandus” – muudatus sõidukis, süsteemis, osas või eraldiseisvas seadmes, mis on tehtud kliendi erisoovi järgi ja mille puhul on nõutav tüübikinnitus;

43)	„sõiduki OBD-andmed” – sõiduki kõikide elektrooniliste süsteemide pardadiagnostikaseadmete andmed;

44)	„ülekantud süsteem” – direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 23 määratluse kohane süsteem, mis on vanalt sõidukitüübilt uuele üle kantud;

▼M4

45)	„diislirežiim” – segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus ei kasutata mootoris ühegi töötingimuse korral gaaskütust;

46)	„segakütuseline mootor” – mootorisüsteem, mis töötab vaheldumisi nii diisli- kui ka gaaskütusel; mõlemat kütust mõõdetakse eraldi, sest sõltuvalt töötingimustest võib ühe või teise kütuse kulu olla erinev;

47)	„segakütuserežiim” – segakütuselise mootori tavaline töörežiim, mille käigus kasutatakse mootoris sõltuvalt töötingimustest vaheldumisi diisli- ja gaaskütust;

48)	„segakütuseline sõiduk” – segakütuselise mootoriga sõiduk, mis kasutab kütuseid mitmest sõiduki pardal asuvast kütusemahutist;

49)	„hooldusrežiim” – segakütuselise mootori erirežiim, mis aktiveeritakse remondi ajaks või sõidukiga liiklusest väljumiseks, kui segakütuserežiimi kasutamine ei ole võimalik;

50)	„gaaskütuse energiategur” – segakütuselise mootori puhul gaaskütuse energiasisaldus, mis on jagatud mõlema kütuse (diislikütuse ja gaaskütuse) energiasisaldusega ning väljendatud suhtarvuna, kusjuures mõlema kütuse energiasisaldus on määratletud väiksema kütteväärtusena;

51)	„gaaskütuse keskmine suhtarv” – keskmine gaaskütuse energiategur arvutatuna sõidutsükli kohta;

52)	„1A-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %) ning mis tühikäigul ei kasuta üksnes diislikütust ja millel puudub diislirežiim;

53)	„1B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %) ning mis segakütuserežiimil ei kasuta tühikäigul üksnes diislikütust ja millel on olemas diislirežiim;

54)

„2A-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis jääb vahemikku 10–90 % (10 % < GERWHTC < 90 %) ning millel puudub diislirežiim või mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %), kuid mis tühikäigul kasutab üksnes diislikütust ning millel puudub diislirežiim;

55)

„2B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis jääb vahemikku 10–90 % (10 % < GERWHTC < 90 %) ning millel on olemas diislirežiim või mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ole madalam kui 90 % (GERWHTC ≥ 90 %), kuid mis tühikäigul võib kasutada üksnes diislikütust ning millel on olemas diislirežiim;

56)	„3B-tüübi segakütuseline mootor” – segakütuseline mootor, mille gaaskütuse keskmine suhtarv WHTC-kuumkäivitusega katsetsüklis ei ületa 10 % (GERWHTC ≤ 10 %) ning millel on olemas diislirežiim.

▼M1

Artikkel 2a

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

1.  Tootjad kehtestavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 artikliga 6 ja käesoleva määruse XVII lisaga vajaliku korra ja menetlused, et tagada sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusandmete kättesaadavus veebilehtedelt standardses vormingus lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud juurdepääsu võimaluste ja tagatistega. Tootjad teevad iseseisvatele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks ka koolitusmaterjalid.

2.  Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse alles pärast tootjalt sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi saamist.

3.  Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend loetakse tõendiks määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 6 nõuete täitmise kohta.

4.  Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend koostatakse vastavalt XVII lisa 1. liites esitatud näidisele.

5.  Sõiduki OBD-seadmete andmed ning remondi- ja hooldusandmed sisaldavad järgmist:

6.  Teatava sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid volitatud edasimüüjaid või remonditöökodasid loetakse käesoleva määruse tähenduses sõltumatuteks ettevõtjateks, kui nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootjate turustussüsteemi nad ei kuulu.

7.  Sõidukite remondi- ja hooldusteave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud teabesüsteemi vajaliku korrastamise ajal.

8.  OBDga ühilduvate varu- või talitlusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmiseks ja hooldamiseks esitavad tootjad sõidukite asjakohase OBD- ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite või katseseadmete tootjale või remontijale, kes sellest on huvitatud.

9.  Tootja muudab ja täiendab oma veebilehtedel avaldatud sõidukite remondi- ja hooldusteavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele.

10.  Kui sõiduki remondi- ja hooldusdokumente hoitakse sõiduki tootja või tema esindaja keskandmebaasis, peab vastavalt XVII lisa punktile 2.2 heaks kiidetud ja volitatud sõltumatutel remonditöökodadel olema nendele dokumentidele tasuta juurdepääs ja võimalus sisestada teavet tehtud remondi- ja hooldustööde kohta samadel tingimustel, nagu volitatud remonditöökodadel.

11.  Tootja tagab huvitatud isikutele juurdepääsu järgmisele teabele:

Esimese lõigu punkti a kohaldamise korral ei tohi varuosade väljatöötamist piirata järgmised tegurid:

Esimese lõigu punkti b kohaldamise korral, juhul kui tootjad kasutavad oma frantsiisivõrgustikes standarditele ISO 22900 Modular Vehicle Communication Interface (MVCI) ja ISO 22901 Open Diagnostic Data Exchange (ODX) vastavaid diagnostika- ja katsetamisvahendeid, peavad ODX-failid olema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavad tootja veebilehe kaudu.

Artikkel 2b

Mitmeastmeline tüübikinnitus

1.  Mitmeastmelise tüübikinnituse (nagu see on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7) korral on lõpptootja vastutav sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tagamise eest oma tootmisetapi/tootmisetappide ulatuses ja eelneva etapiga/eelnevate etappidega haakumise osas.

Lisaks avaldab lõpptootja oma veebilehel sõltumatute ettevõtjate jaoks järgmise teabe:

2.  Tüübikinnituse teatava etapi/teatavate etappide eest vastutav tootja tagab, et tema vastutusel oleva(te) tüübikinnituse etapi/etappide kohta on tema veebisaidil juurdepääs OBD-seadme andmetele ning remondi- ja hooldusteabele ning samuti link eelmisele etapile / eelmistele etappidele.

3.  Tüübikinnituse teatava etapi / teatavate etappide eest vastutav tootja annab järgneva etapi eest vastutavale tootjale järgmise teabe:

Iga tootja annab järgneva etapi eest vastutavale tootjale loa anda tema esitatud dokumendid edasi iga järgneva etapi ja lõppetapi eest vastutavale tootjale.

Lisaks teeb tüübikinnituse teatava etapi / teatavate etappide eest vastutav tootja lepingu alusel järgmist:

4.  Tootja, sealhulgas ka lõpptootja, võib võtta tasu üksnes kooskõlas artikliga 2f ning selle etapi / nende etappide puhul, mille eest ta vastutab.

Tootja, sealhulgas lõpptootja, ei või võtta tasu teiste tootjate veebisaidi aadressi või kontaktandmete kohta teabe avaldamise eest.

Artikkel 2c

Kliendispetsiifilised kohandused

1.  Erandina artiklist 2a ning juhul, kui kliendispetsiifilised kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete maailmaturule toodetud ühikute arv jääb alla 250, tagatakse kliendispetsiifiliste kohandustega seotud remondi- ja hooldusandmete kättesaadavus lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

Kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud elektrooniliste kontrollplokkide hoolduseks ja ümberprogrammeerimiseks tagab tootja sõltumatutele ettevõtjatele samamoodi kui volitatud töökodadele omandiõigusega kaitstud vajalike spetsiaalsete diagnostikavahendite ja katseseadmete kättesaadavuse.

Kliendispetsiifiliste kohanduste loend avaldatakse tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehel ning kantakse tüübikinnituse menetluses tõendile sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta.

2.  Kuni 31. detsembrini 2015 võib tootja juhul, kui kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete toodang maailmaturule ületab 250 ühikut, teha erandi artiklis 2a sätestatud kohustusest avaldada sõiduki remondi- ja hooldusteave standardses vormingus. Kui tootja nimetatud erandit kasutab, tagab ta OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusandmete kättesaadavuse lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

3.  Tootja tagab, et sõltumatud ettevõtjad saavad omandiõigusega kaitstud diagnostikavahendeid ja katseseadmeid kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete hoolduseks kas osta või rentida.

4.  Tootja märgib tüübikinnituse menetluses tõendile sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta kliendispetsiifilised kohandused, mille puhul ta on teinud erandi artiklis 2a sätestatud kohustusest avaldada sõiduki remondi- ja hooldusteave standardses vormingus, ning nendega seotud elektroonilised kontrollplokid.

Kõnealused kliendispetsiifilised kohandused ning nendega seotud elektroonilised kontrollplokid avaldatakse ka tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehel.

Artikkel 2d

Väiketootjad

1.  Erandina artiklist 2a annavad tootjad, kes toodavad käesoleva määrusega hõlmatud sõidukeid, süsteeme, osi või eraldi seadmeid kogu maailmaturul alla 250 ühiku aastas, sõiduki remondi- ja hooldusteavet lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

2.  Esimeses lõikes määratletud sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmed kantakse tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehele.

3.  Tüübikinnitusasutus teatab komisjonile igast väiketootjale antud tüübikinnitusest.

Artikkel 2e

Ülekantavad süsteemid

1.  Kuni 30. juunini 2016 võib tootja XVII lisa 3. liites loetletud ülekantavate süsteemide puhul teha erandi kohustusest programmeerida elektroonilised kontrollplokid ümber vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele.

Tüübikinnituse menetluses märgitakse selline erand tõendisse sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta.

Loetelu süsteemidest, mille puhul tootja on teinud erandi kohustusest elektroonilised kontrollplokid vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele ümberprogrammeerida, avaldatakse tema remondi- ja hooldusteabe veebilehel.

2.  Tootja tagab, et sõltumatud ettevõtjad saavad selliste ülekantud süsteemide elektrooniliste kontrollplokkide hoolduseks ja ümberprogrammeerimiseks, mille puhul tootja on teinud erandi kohustusest elektroonilised kontrollplokid vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele ümberprogrammeerida, vajalikku omandiõigusega kaitstud töövahendit või seadet kas osta või rentida.

Artikkel 2f

Sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tasud

1.  Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remondi- ja hooldusteabe eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu.

Esimeses lõikes nimetatud tasu loetakse mittemõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, kui see pärsib kättesaadavust, sest ei ole võetud arvesse, mil määral sõltumatud ettevõtjad seda teavet kasutavad.

2.  Tootjad avaldavad sõidukite remondi- ja hooldusteavet, kaasa arvatud teavet tehinguteenuste kohta, näiteks ümberprogrammeerimine, tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses, kusjuures nendele andmetele juurdepääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille kestel juurdepääsu võimaldatakse.

Lisaks ajapiiranguga juurdepääsule võivad tootjad pakkuda tehingupõhist juurdepääsu, mille korral võetakse tasu tehingu kaupa, mitte kasutuskestuse põhjal. Kui tootja võimaldab mõlemat liiki juurdepääsu, valivad sõltumatud ettevõtjad kas ajapõhise või tehingupõhise süsteemi.

Artikkel 2g

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustuste täitmine

1.  Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida, kas tootja järgib määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse sätteid ning sõiduki OBD-seadme andmete ja sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi tingimusi.

2.  Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võib vastava tüübikinnituse andnud asutus astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme.

Nendeks sammudeks võivad olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 11 kohaselt vastuvõetavad meetmed.

3.  Tüübikinnitusasutus kontrollib, kas tootja täidab sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tingimusi, juhul kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav ühendus esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse.

4.  Auditi käigus võib tüübikinnitusasutus paluda tehnilisel teenistusel või muul sõltumatul eksperdil hinnata kõnealuste kohustuste täitmist.

Artikkel 2h

Sõidukite andmetele juurdepääsu käsitlev foorum

Komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 ( 1 ) artikli 13 lõike 9 kohaselt asutatud sõidukite andmetele juurdepääsu käsitleva foorumi tegevuse rakendusala laiendatakse määrusega (EÜ) nr 595/2009 reguleeritud sõidukitele.

Sõiduki OBD-seadme andmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe tahtliku või tahtmatu väärkasutuse ilmsikstulemisel taotleb foorum, et komisjon võtaks meetmeid teabe väärkasutuse vältimiseks.

▼B

Artikkel 3

Tüübikinnitusnõuded

▼M4

1.  Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi seadmena EÜ tüübikinnituse saamiseks, EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tõendab tootja vastavalt I lisa sätetele, et neid sõidukeid või mootorisüsteeme katsetatakse ning need vastavad artiklites 4 ja 14 ning III–VIII, X, XIII, XIV ja XVII lisas sätestatud nõuetele. Tootja tagab ka vastavuse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele. Segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul peab tootja lisaks järgima käesoleva määruse XVIII lisas sätestatud nõudeid.

▼M8

EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heitkoguste ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega peab tootja tõendama ka seda, et vastava sõidukirühmaga seoses on täidetud komisjoni määruse (EL) 2017/2400 ( 2 ) II lisa artiklis 6 sätestatud nõuded. Seda nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui tootja märgib, et kinnitatava tüübi uusi sõidukeid ei registreerita, müüda ega võeta liidus kasutusele määruse (EL) 2017/2400 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c vastava sõidukirühma kohta sätestatud kuupäevadel või pärast neid kuupäevi.

▼M1

1a.  Kui tüübikinnitustaotluse esitamisel ei ole sõiduki OBD-süsteemi andmed ning sõiduki remondi- ja hooldusandmed kättesaadavad või ei vasta määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 6, käesoleva määruse artiklile 2a ja vajaduse korral artiklitele 2b, 2c ja 2d ning käesoleva määruse XVII lisale, siis peab tootja esitama need andmed kuue kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 8 lõikes 1 sätestatud kuupäevast või tüübikinnituse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

1b.  Kohustus esitada andmeid lõikes 1a sätestatud kuupäevadeks kehtib üksnes juhul kui pärast tüübikinnituse saamist viiakse sõiduk turule.

Kui sõiduk viiakse turule rohkem kui kuus kuud pärast tüübikinnituse saamist, tuleb teave esitada päeval, mil sõiduk turule viiakse.

1c.  Kui kaebusi ei ole laekunud ning tootja on esitanud need andmed lõikes 1a sätestatud tähtaja jooksul, võib tüübikinnitusasutus eeldada, et tootja on rakendanud nõuetekohaseid meetmeid ja menetlusi sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tagamiseks vastavalt sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendile.

Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus täitmise tagamiseks viivitamata meetmed.

▼M4

2.  EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tagab tootja vastavuse I lisa punktis 4 sätestatud paigaldusnõuetele ning segakütuseliste sõidukite puhul ka vastavuse XVIII lisa punktis 6 ette nähtud täiendavatele paigaldusnõuetele.

3.  Selleks et laiendada käesoleva määruse alusel sõidukile antud EÜ tüübikinnitust seoses heidete ning remondi- ja hooldusteabega kui sõiduki tuletatud mass ületab 2 380  kg, kuid jääb alla 2 610  kg, täidab tootja VIII lisa punktis 5 sätestatud nõuded.

4.  X lisa punktis 2.4.1 ja XIII lisa punktis 2.1 osutatud alternatiivse kinnituse sätted ei kehti mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse kohta. Neid sätteid ei kohaldata ka segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes.

5.  Kõik mootorisüsteemid ja konstruktsioonielemendid, mis võivad mõjutada saasteainete heitkoguseid, konstrueeritakse, monteeritakse ja paigaldatakse nii, et mootor vastab tavakasutuses määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse sätetele. Samuti tagab tootja vastavuse käesoleva määruse artiklis 14 ja VI lisas sätestatud tsüklivälise osa nõuetele. Segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul kohaldatakse ka XVIII lisa sätteid.

6.  EÜ tüübikinnituse saamiseks mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi tehnilise seadmestikuna või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tagab tootja vastavuse kütuserühmade universaalse tüübikinnituse, kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse või kütusepõhise tüübikinnituse puhul I lisa punkti 1 sätetele.

▼B

7.  EÜ tüübikinnituse saamiseks bensiinil ja etanoolil töötava mootori korral tagab tootja nende sõidukite kütusepaakide sisselaskeavade suhtes kehtestatud I lisa punktis 4.3 sätestatud erinõuete täitmise.

8.  EÜ tüübikinnituse saamiseks tagab tootja X lisa punktis 2.1 sätestatud elektrooniliste süsteemide turvalisust käsitlevate erinõuete täitmise.

9.  Tootja võtab tehnilised meetmed, et tagada käesoleva määruse kohane summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul. Muu hulgas tuleb nende meetmetega tagada heitekontrollisüsteemides kasutatavate voolikute ning nende ühenduste ja liidete turvalisus ning originaalprojektile vastav konstruktsioon.

10.  Tootja tagab, et heitekatsete tulemused vastavad kõigile käesoleva määruse katsetingimustes ettenähtud piirväärtustele.

11.  Tootja määrab halvenemistegurid, mida kasutatakse tõendamaks, et mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna gaasiliste ja tahkete osakeste heited vastavad määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas sätestatud heitkoguste piirväärtustele sama määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tavapärase kasutusaja jooksul.

Mootorisüsteemi või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna vastavuse tõendamise kord tavapärase kasutusaja jooksul on sätestatud käesoleva määruse VII lisas.

12.  IV lisas sätestatud katse läbivate ottomootorite puhul on mootori tavapärase tühikäigu pöörete arvu korral heitgaaside maksimaalne lubatav süsinikmonooksiidi sisaldus sõiduki tootja deklareeritud sisaldus. Maksimaalne süsinikmonooksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 0,3 mahuprotsenti.

Suurendatud pöörete arvuga tühikäigul ei tohi süsinikmonooksiidi sisaldus heitgaasides ületada 0,2 mahuprotsenti, kusjuures mootori pöörete arv peab olema vähemalt 2 000 min-1 ning lambda 1 ± 0,03 vastavalt tootja spetsifikatsioonidele.

13.  Tootja peab tagama, et suletud karteri puhul ei võimalda V lisas sätestatud katse puhul mootori karteri õhutussüsteem karterigaaside paiskumist atmosfääri. Kui tegemist on avatud karteriga, siis heitgaasid mõõdetakse ja lisatakse vastavalt V lisa sätetele summutitoru heitgaasidele.

14.  Tüübikinnituse taotlemisel esitavad tootjad tüübikinnitusasutusele teabe, mis näitab, et deNOx süsteem säilitab oma heitekontrollifunktsiooni kõigi liidu territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti madalatel temperatuuridel.

Lisaks esitab tootja tüübikinnitusasutusele andmed heitgaasi tagastussüsteemi talitlusstrateegia kohta, sealhulgas selle toimimise kohta madalatel temperatuuridel.

Neis andmetes tuleb kirjeldada ka süsteemi käitamise võimalikku mõju heidetele madalatel temperatuuridel.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 4

Pardadiagnostika

1.  Tootja tagab, et kõik mootorisüsteemid ja sõidukid on varustatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD).

2.  Pardadiagnostika süsteem on projekteeritud, ehitatud ja sõidukile paigaldatud vastavalt X lisale nii, et see võimaldab selles lisas osutatud kahjustuste ja rikete liike kindlaks määrata, salvestada ja neist teavitada sõiduki kogu kasutusaja jooksul.

3.  Tootja tagab, et OBD-süsteem vastab X lisas sätestatud nõuetele, sealhulgas OBD talitlusnõuetele, kõigil Euroopa Liidus ettetulevatel tava- ja mõistlikult ettenähtavatel sõidutingimustel, sealhulgas X lisas osutatud tavakasutuse tingimustel.

4.  Teadaoleva rikutud osaga katsetamisel aktiveeritakse pardadiagnostika süsteemi rikkeindikaator vastavalt X lisale. Pardadiagnostikasüsteemi rikkeindikaatori võib aktiveerida ka allpool X lisas osutatud pardadiagnostika piirväärtusi olevat heitkoguste taset.

5.  Tootja tagab, et järgitakse X lisas sätestatud pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlussätteid.

6.  Pardadiagnostika talitlusega seotud andmeid säilitatakse ja need tehakse krüpteerimata kättesaadavaks pardadiagnostikasüsteemi standardse pardadiagnostika-sideprotokolli kaudu vastavalt X lisa sätetele.

7.  Kui tootja nii otsustab, võivad pardadiagnostikasüsteemid kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 8 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 2 näidatud kuupäevi vastata alternatiivsetele sätetele, nagu osutatud käesoleva määruse X lisas, ja viidates käesolevale lõikele.

▼M5

8.  Tootja taotluse korral võib uute sõiduki- või mootoritüüpide puhul kuni 31. detsembrini 2015 ja kõikide uute Euroopa Liidus müüdud, registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul kuni 31. detsembrini 2016 kasutada diislikütuse tahkete osakeste filtrite seire puhul X lisa punktis 2.3.3.3 esitatud alternatiivseid sätteid.

▼M1

Artikkel 5

Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga

▼B

1.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks.

2.  Lõikes 1 nimetatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse käesoleva liite 1. osa.

3.  Koos taotlusega esitab tootja ka dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, ning selgitatakse põhjalikult XIII lisa punktides 4 ja 5 nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Dokumentatsioon koosneb järgmistest osadest, sealhulgas I lisa 8. jaos sätestatud teave:

4.  Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe:

▼M1

▼B

▼M4

▼B

5.  Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele mootori või asjakohastel puhkudel algmootori, mis esindab heakskiidetavat tüüpi.

6.  Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

▼M1

Artikkel 6

Mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmele EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga

▼B

1.  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele mootoritüübile.

▼M4

1a.  Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼M4

2.  Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 5. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 7

Heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga.

2.  Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liite 2. osas sätestatud näidisteatise alusel. Taotlusele lisatakse mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistus, mis on väljastatud vastavalt artiklile 6.

3.  Tootja esitab dokumentatsiooni, milles esitatakse põhjalikud selgitused sõidukil paikneva ja XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi osade kohta. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3.

4.  Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja järgmise teabe:

▼M1

▼B

5.  Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete karakteristikute või tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 8

Heakskiidetud mootorisüsteemiga sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1.  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa I lisa 9. liite kohaselt.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

▼M4

1a.  Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼M8

▼M8

▼M4

2.  Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 6. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 9

Sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga.

2.  Lõikes 1 osutatud taotlus koostatakse I lisa 4. liites esitatud näidisteatise alusel. Selleks kohaldatakse kõnealuse liite 1. ja 2. osa.

3.  Tootja esitab dokumentatsiooni, milles selgitatakse põhjalikult kõiki konstruktsioonielemente, mis mõjutavad heitgaase, mootorisüsteemi heitekontrolli strateegiat, seda, kuidas toimub heitgaase mõjutavate väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine, ning selgitab põhjalikult XIII lisas nõutud hoiatus- ja meeldetuletussüsteemi. Dokumentatsioon esitatakse vastavalt artikli 5 lõikele 3.

4.  Lisaks lõikes 3 osutatud teabele esitab tootja artikli 5 lõike 4 punktides a–i ja artikli 7 lõike 4 punktides a–e osutatud teabe.

5.  Tootja esitab tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele kinnitatavat tüüpi esindava mootori.

6.  Süsteemides, osades või eraldiseisvates tehnilistes seadmetes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, juhul kui algsete omaduste ja tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastekontrollisüsteemi talitlust.

Artikkel 10

Sõiduki EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga

1.  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Ilma et see piiraks direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa sätete kohaldamist, koostatakse tüübikinnitusnumbri 3. osa käesoleva määruse I lisa 9. liite kohaselt.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

▼M4

1a.  Alternatiivina lõikes 1 ette nähtud menetlusele annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼M8

▼M8

▼M4

2.  Lõigete 1 ja 1a alusel EÜ tüübikinnitust andes peab tüübikinnitusasutus andma I lisa 7. liites esitatud näidisele vastava EÜ tüübikinnitustunnistuse.

▼B

Artikkel 11

Toodangu nõuetele vastavus

1.  Toodangu nõuetele vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 sätetele.

2.  Toodangu nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva määruse I lisa 5., 6. ja 7. liites sätestatud tüübikinnitustunnistustes esitatud kirjelduse põhjal.

3.  Toodangu nõuetele vastavust hinnatakse I lisa 7. osas kehtestatud erisätete ning vastavate kõnealuse lisa 1., 2. ja 3. liites kehtestatud statistiliste meetodite kohaselt.

Artikkel 12

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus

1.  Käesoleva määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ ( 3 ) alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite või mootorisüsteemide puhul võetakse nõuetele vastavuse tagamise meetmed vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 12 ning järgides käesoleva määruse II lisa nõudeid käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul ning käesoleva määruse XII lisa nõudeid direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud sõidukite või mootorisüsteemide puhul.

2.  Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside tegeliku piiramise sõidukite normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes. Vastavust käesoleva määruse sätetele kontrollitakse sõidukile paigaldatud mootorisüsteemi normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes, nagu sätestatud käesoleva määruse II lisas.

3.  Tootja teatab kasutusel olevate sõidukite katsetamise tulemustest algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele vastavalt tüübikinnituse saamisel esitatud algsele kavale. Kõrvalekaldumisi algsest kavast põhjendatakse tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil.

4.  Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei jää tootja aruandlusega vastavalt II lisa punktile 10 rahule või kui ta on teatanud tõenditest selle kohta, et kasutusel olevad sõidukid ei vasta rahuldavalt nõuetele, võib tüübikinnitusasutus kohustada tootjat läbi viima kinnitava katse. Tüübikinnitusasutus kontrollib tootja esitatud kinnitava katse aruannet.

5.  Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus ei ole kasutusel olevate sõidukite katsetamise või kinnitavate katsetega rahul vastavalt käesoleva määruse II lisas määratletud kriteeriumidele või liikmesriigis läbi viidud kasutusel olevate sõidukite katsetele, nõuab ta tootjalt, et see esitaks parandusmeetmete kava mittevastavuse kõrvaldamiseks vastavalt artiklile 13 ja II lisa punktile 9.

6.  Iga liikmesriik võib läbi viia oma seirekatsed ja neist aru anda, lähtudes II lisas kehtestatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsemenetlusest. Dokumenteerida tuleb teave, mis käsitleb hankimist, hooldust ja tootja osalust tegevuses. Tüübikinnitusasutuse nõudmisel esitab algse tüübikinnituse andnud asutus tüübikinnituse kohta vajaliku teabe, et võimaldada katsetamist II lisas kirjeldatud korras.

7.  Kui liikmesriik on kindlaks teinud, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta käesoleva artikli ega II lisa nõuetele, teatab ta sellest viivitamata oma tüübikinnitusasutuse kaudu algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 3 nõuete kohaselt.

Pärast kõnealust teatamist annab algse tüübikinnituse andnud liikmesriigi tüübikinnitusasutus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõike 6 kohaselt tootjale teada, et mootori- või sõidukitüüp ei vasta kõnealustes sätetes ettenähtud nõuetele.

8.  Pärast lõikes 7 osutatud teatamist ja kui varasemad kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed on näidanud nõuetele vastavust, võib algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus nõuda tootjalt pärast nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigi ekspertidega konsulteerimist täiendavate kinnitavate katsete tegemist.

Kui katseandmed ei ole kättesaadavad, esitab tootja 60 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 osutatud teate kättesaamist algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele kas artikli 13 kohase parandusmeetmete kava või teeb kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavad katsed samaväärse sõidukiga, et kontrollida mootori- või sõidukitüübi mittevastavust nõuetele. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt näidata, et täiendavate katsete jaoks on vaja lisaaega, võidakse anda ajapikendust.

9.  Vastavalt lõikele 7 kutsutakse nõuetele mittevastavast mootori- või sõidukitüübist teatanud liikmesriigi eksperdid lõikes 8 osutatud kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse täiendavate katsete tunnistajaks. Lisaks sellele teatatakse katsete tulemustest kõnealusele liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele.

Kui kõnealused kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed või kinnitavad katsed kinnitavad mootori- või sõidukitüübi mittevastavust, kohustab tüübikinnitusasutus tootjat esitama mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete kava. Parandusmeetmete kava vastab artikli 13 ning II lisa punkti 9 sätetele.

Kui kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsed tõendavad nõuetele vastavust, esitab tootja algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele aruande. Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus esitab aruande nõuetele mittevastavast sõidukist teatanud liikmesriigile ja tüübikinnitusasutustele. Aruanne sisaldab II lisa punktile 10 vastavaid katsetulemusi.

10.  Algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus teavitab liikmesriiki, kes tõendas mootori- või sõidukitüübi nõuetele mittevastavust, tootjaga peetud arutelude käigust ja tulemustest, kontrollkatsetest ja parandusmeetmetest.

Artikkel 13

Parandusmeetmed

1.  Tüübikinnitusasutuse nõudmisel ja pärast kasutuses olevate sõidukite nõuetele vastavuse katsete tegemist artikli 12 kohaselt esitab tootja tüübikinnitusasutusele parandusmeetmete kava hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast tüübikinnitusasutuselt teate saamist. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava esitamise tarvis nõuetele mittevastavuse põhjuse väljaselgitamiseks lisaaega, võidakse anda ajapikendust.

2.  Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi samasse mootoritüüpkonda või pardadiagnostika mootoritüüpkonda kuuluvate kasutusel olevate mootorite suhtes ning neid laiendatakse samuti mootoritüüpkondadele või pardadiagnostika mootoritüüpkondadele, mida võivad tõenäoliselt mõjutada samad vead. Tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadust hindab tootja ning tulemusest teatatakse tüübikinnitusasutusele.

3.  Tüübikinnitusasutus konsulteerib tootjaga, et tagada parandusmeetmete kavas kokkuleppimine ja kava elluviimine. Kui algse tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus jõuab otsusele, et ühist kokkulepet ei ole võimalik saavutada, siis algatatakse menetlus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohaselt.

4.  Tüübikinnitusasutus kiidab parandusmeetmete kava heaks või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul alates tootja parandusmeetmete kava kättesaamisest. Tüübikinnitusasutus teatab samal ajal ka tootjale ja kõigile liikmesriikidele oma otsusest parandusmeetmete kava heaks kiita või tagasi lükata.

5.  Tootja vastutab heakskiidetud parandusmeetmete kava ellurakendamise eest.

6.  Tootja peab arvestust kõigi tagasi võetud ja remonditud või ümberkujundatud mootorisüsteemide või sõidukite ning remondi teinud töökodade kohta. Tüübikinnitusasutusel on nõudmisel juurdepääs nendele andmetele kava elluviimise ajal ja viie aasta jooksul pärast kava elluviimist.

7.  Lõikes 6 osutatud parandused või muudatused kantakse sertifikaadile, mille tootja annab mootori või sõiduki omanikule.

Artikkel 14

Nõuded tsükliväliste heidete piiramiseks

1.  Tootja võtab kõik vajalikud meetmed vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 4, et tagada summutitoru heitgaaside tõhus piiramine sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul.

Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

▼M1

▼B

2.  Tootja täidab erinõudeid koos nendega seotud katsemenetlustega, mis on sätestatud VI lisas.

▼M6 —————

▼B

Artikkel 15

Saastekontrolliseadmed

1.   ►M1  Tootja tagab, et määrusega (EÜ) nr 595/2009 hõlmatud EÜ tüübikinnitusega mootorisüsteemidel või sõidukitele monteeritavatel varu-saastekontrolliseadmetel on EÜ tüübikinnitus eraldi seadmena vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 1a, 16 ja 17 nõuetele. ◄

Käesoleva määruse tähenduses loetakse katalüsaatorid, deNOx seadmed ja tahkete osakeste filtrid saastekontrolliseadmeteks.

2.  Originaal-varu-saastekontrolliseadmed, mis kuuluvad I lisa 4. liite punktiga 3.2.12 hõlmatud tüüpi ja on ette nähtud paigaldamiseks sõidukile, mille kohta on koostatud asjakohased tüübikinnitusdokumendid, ei pea vastama XI lisa kõigile sätetele, kui need vastavad selle lisa punktide 2.1, 2.2 ja 2.3 nõuetele.

3.  Tootja peab tagama identifitseerimismärgiste olemasolu originaal-saastekontrolliseadmel.

4.  Lõikes 3 nimetatud identifitseerimismärgistuseks on:

▼M6 —————

▼B

Artikkel 16

Varu-saastekontrolliseadme tüübile kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse taotlemine

1.  Tootja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse teatud tüüpi varu-saastekontrolliseadmele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse saamiseks.

2.  Taotlus koostatakse XI lisa 1. liites esitatud näidisteatise alusel.

▼M1

3.  Tootja esitab sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi.

▼B

4.  Tootja esitab tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele järgmised seadmed:

5.  Lõike 4 punkti a kohaldamise korral valib katsemootorid välja taotleja tüübikinnitusasutuse nõusolekul.

▼M4

Katsetingimused vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 6 sätestatud nõuetele.

▼B

Katsemootorid peavad vastama järgmistele nõuetele:

6.  Lõike 4 punktide b ja c kohaldamise korral märgitakse näidistele selgelt ja kustutamatult taotleja kaubanimi või kaubamärk ja toote nimetus.

7.  Lõike 4 punkti c kohaldamise korral on näidis rikutud.

Artikkel 17

Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse rakendussätted

1.  Kui kõik asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus varu-saastekontrolliseadmetele kui eraldi tehnilisele seadmestikule EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Tüübikinnitusasutus ei anna sama numbrit ühelegi teisele varu-saastekontrolliseadme tüübile.

Sama tüübikinnituse numbriga varu-saastekontrolliseadme tüüpi võib kasutada eri sõiduki- või mootoritüüpide puhul.

2.  Lõike 1 kohaldamise korral väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt XI lisa 2. liites esitatud näidisele.

3.  Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele tõendada, et varu-saastekontrolliseade on I lisa 4. liite punktis 3.2.12.2 osutatud tüüpi, ei olene tüübikinnituse andmine XI lisa 4. osas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisest.

▼M6

Artikkel 17a

Üleminekusätted teatavate tüübikinnituste ja vastavussertifikaatide kohta

1.  Alates 1. septembrist 2018 keelduvad riiklikud ametiasutused heitenõuetega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõiduki- või mootoritüüpidele, mida on katsetatud menetluste abil, mis ei vasta II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2.

2.  Alates 1. septembrist 2019 loevad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktide 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2 nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavustunnistused kehtetuks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise.

Alates 1. septembrist 2019 keelavad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.3.1.2 ja 4.3.1.2.1 mittevastavate uute mootorite, välja arvatud kasutusel olevate sõidukite varumootorid, müügi ja kasutamise.

▼B

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 595/2009 muudetakse vastavalt käesoleva määruse XV lisale.

Artikkel 19

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse vastavalt käesoleva määruse XVI lisale.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

LISADE LOEND

I LISA	EÜ tüübikinnituse rakendussätted
1. liide	Toodangu vastavuskatsetuste kord rahuldava standardhälbe korral
2. liide	Toodangu vastavuskatsetuste kord, kui standardhälve on mitterahuldav või seda ei ole võimalik hinnata
3. liide	Toodangu vastavuse katsemenetlus tootja taotluse korral
4. liide	Näidisteatised
5. liide	Mootori tüübi/osa kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised
6. liide	Tüübikinnitusega mootoriga sõidukitüübi EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised
7. liide	Sõidukitüübi EÜ tüübikinnitustunnistuse näidised seoses süsteemiga
8. liide	EÜ tüübikinnitusmärgi näidis
9. liide	EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem
10. liide	Selgitavad märkused
II LISA	Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavus
1. liide	Sõidukite heitkoguste mõõtmise kord heitkoguste mõõtmise kaasaskantava süsteemi abil
2. liide	Kaasaskantavad mõõteseadmed
3. liide	Kaasaskantavate mõõteseadmete kalibreerimine
4. liide	Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise meetod
III LISA	Heitgaaside kontrollimine
IV LISA	Seoses tüübikinnitusega tehnoülevaatuseks vajalikud heitkoguste andmed
V LISA	Karterigaaside heitkoguste kontrollimine
VI LISA	Tsükliväliste heidete ja töötava sõiduki heitkoguste piiramise nõuded
1. liide	PEMSi näidiskatse tüübikinnitusel
VII LISA	Mootorisüsteemide vastupidavuse kontrollimine
VIII LISA	CO2 heited ja kütusekulu
IX LISA	Etalonkütuste spetsifikatsioonid
X LISA	Pardadiagnostika (OBD)
5. liide	Pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamine üleminekuperioodil
XI LISA	Varu-saastekontrolliseadme kui eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitus
1. liide	Näidisteatis
2. liide	EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis
3. liide	Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord
4. liide	Termilise vanandamise katsetsükkel
5. liide	Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel
6. liide	Tühjendamine ja kaalumine
7. liide	Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga
8. liide	Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem
XII LISA	Direktiivi 2005/55/EÜ alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite ja mootorite nõuetele vastavus
XIII LISA	Nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks
6. liide	Minimaalse lubatud reaktiivi kvaliteedi CDmin tõendamine
XIV LISA	Mootori kasuliku võimsuse mõõtmine
XV LISA	Määruse (EÜ) nr 595/2009 muutmine
XVI LISA	Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine
ХVII LISA	Sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus
1. liide	Tootja tõend sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta
2. liide	Sõiduki OBD-seadme andmed
3. liide	Artikliga 2e reguleeritud ülekantavate süsteemide loetelu
ХVIII LISA	Segatüübiliste mootorite ja sõidukite suhtes kohaldatavad tehnilised erinõuded
1. liide	Segatüübiliste mootorite ja sõidukite tüübid – peamiste käitamisnõuete loetelu

---

I lisa

EÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

1.   KÜTUSERÜHMADE NÕUDED

1.1.    Kütuserühmade universaalse tüübikinnituse nõuded

Kütuserühmade universaalne tüübikinnitus antakse vastavalt punktides 1.1.1–1.1.6.1 osutatud nõuetele.

▼M4

▼M6

▼M9

▼M6

Tootja taotlusel kohaldatakse selle punkti nõudeid sõjalise otstarbega kütuste suhtes.

Kui esimese lõigu punkti a kohaldamisel tehakse heitekatseid, et tõendada vastavust käesoleva määruse nõuetele, lisatakse katsearuandele katsekütuse analüüsi aruanne, mis sisaldab vähemalt kütuse tootja ametlikus tehnilises kirjelduses esitatud näitajaid.

▼M4

Üldiselt esineb kaks surumaagaasi/biometaani tüüpi: suure kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja väikese kütteväärtusega kütus (L-gaas), mille kütteväärtus mõlemas rühmas kõigub märkimisväärselt; need erinevad märkimisväärselt energiasisalduse poolest, mida väljendatakse Wobbe’i indeksiga, ning λ-nihketeguri (Sλ) poolest. Maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), peetakse H-gaasiks; maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), peetakse L-gaasiks. Olenevalt etalonkütuste koostisest, varieeruvad nende Sλ väärtused laiades piirides.

IX lisas loetletud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva määruse nõuetele, ilma et mootori kütusesüsteemi kahe katse vahel käsitsi reguleeritaks (süsteem peab olema isekohanduv). Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli vältel. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

Veeldatud maagaasi/biometaani korral peab algmootor IX lisas loetletud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G20 (kütus 2) kasutamisel vastama käesoleva määruse nõuetele, ilma et mootori kütusesüsteemi kahe katse vahel käsitsi reguleeritaks (süsteem peab olema isekohanev). Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli vältel. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

▼M4

▼B

▼M6

või

ning

▼M4

Veeldatud naftagaasi C3/C4 sisaldus varieerub. See varieerumine kajastub ka etalonkütustes. Algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B heidetega seotud nõuetele, nagu sätestatud IX lisas, ilma kütusetoite reguleerimiseta kahe katse vahel. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli kohta. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

▼M4

1.2.   Nõuded kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse kohta maagaasil/biometaanil või veeldatud naftagaasil töötavate ottomootorite, sealhulgas segakütuseliste mootorite puhul.

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus antakse vastavalt punktides 1.2.1–1.2.2.2 osutatud nõuetele.

Algmootorit katsetatakse asjakohase etalonkütusega, nagu on asjaomase gaaside rühma suhtes kindlaks määratud IX lisas. H-rühma gaaside vastavad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), L-rühma gaaside vastavad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor vastab käesoleva määruse nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe WHTC-kuumkäivitustsükli kohta. Pärast kohanduskatset jahutatakse mootor vastaval ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.1 maha.

▼B

või

ning

▼M4

Surumaagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 heidetega seotud nõuetele, veeldatud maagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G20 heidetega seotud nõuetele ning veeldatud naftagaasiga töötav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B nõuetele, nagu osutatud IX lisas. Katsete vahel on lubatud kütusesüsteemi peenreguleerimine. Peenreguleerimine seisneb kütusetoitesüsteemi andmebaasi korduskalibreerimises, kusjuures ei muudeta andmebaasi juhtimise põhistrateegiat ega andmebaasi põhistruktuuri. Vajaduse korral võib asendada vahetult kütusevooluga seotud osad, näiteks pihustusotsakud.

▼M4

1.3.    Kütusepõhise tüübikinnituse nõuded

▼B

2.   TÜÜPKONNA LIIKME HEITGAASIS ESINEVATE SAASTEAINETEGA SEOTUD TÜÜBIKINNITUS

3.   MOOTORI MÄRGISTUS

▼M6

3.1.	Kui mootor on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna või sõiduk on saanud tüübikinnituse seoses heitega ning juurdepääsuga sõiduki remondi- ja hooldusteabele, kantakse mootorile järgmised andmed: a) mootori tootja kaubamärk või kaubanimi; b) mootori tootja koostatud kaubanduslik kirjeldus.

▼M4

3.2.

Igale mootorile, mis on käesoleva määruse alusel saanud tüübikinnituse eraldi tehnilise seadmestikuna, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk. Kõnealune märk koosneb järgmistest elementidest: ▼B 3.2.1. ristkülikuga ümbritsetud väiketähest „e”, millele järgneb/järgnevad osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/-tähed või -number: 1 Saksamaa 2 Prantsusmaa 3 Itaalia 4 Madalmaad 5 Rootsi 6 Belgia 7 Ungari 8 Tšehhi Vabariik 9 Hispaania 11 Ühendkuningriik 12 Austria 13 Luksemburg 17 Soome 18 Taani 19 Rumeenia 20 Poola 21 Portugal 23 Kreeka 24 Iirimaa ▼M2 25 Horvaatia ▼B 26 Sloveenia 27 Slovakkia 29 Eesti 32 Läti 34 Bulgaaria 36 Leedu 49 Küpros 50 Malta ▼M6 3.2.1.1. maagaasil/biometaanil töötava mootori puhul üks järgmistest märgistest, mis peab asuma EÜ tüübikinnitusnumbri järel: a) H, kui mootor on saanud tüübikinnituse H-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud; b) L, kui mootor on saanud tüübikinnituse L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud; c) HL, kui mootor on saanud tüübikinnituse nii H- kui ka L-rühma gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud; d) Ht, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H-rühma gaaside segu kasutamiseks; e) Lt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega L-rühma gaaside segu kasutamiseks; f) HLt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H- või L-rühma gaaside segu kasutamiseks; g) CNGfr kõigil muudel juhtudel, kui mootor töötab surumaagaasiga/biometaaniga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega; h) LNGfr, kui mootor töötab veeldatud maagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega; i) LPGfr, kui mootor töötab veeldatud naftagaasiga ning on kavandatud töötamiseks ühe konkreetse koostisega gaaskütusega; j) LNG20, kui mootor on saanud tüübikinnituse ja kalibreeritud konkreetse veeldatud maagaasi koostise jaoks, mille λ-nihketegur ei erine IX lisas sätestatud kütuse G20 λ-nihketegurist rohkem kui 3 % ning mille etaanisisaldus ei ole suurem kui 1,5 %; k) LNG, kui mootor on saanud tüübikinnituse mis tahes muu veeldatud maagaasi kasutamiseks ja on vastavalt kalibreeritud. 3.2.1.2. segakütuselise mootori tüübikinnitusmärgil on riigi eraldusnumbri järel tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis näitab, millisele segakütuselise mootori tüübile ja milliste gaaskütuserühmade suhtes on tüübikinnitus antud. Tähtnumbriline kombinatsioon koosneb kahest tähemärgist, millega tähistatakse vastavalt artiklis 2 määratletule segakütuselise mootori tüüp, ning sellele järgneb/järgnevad punktis 3.2.1.1 täpsustatud täht/tähed, mis vastab/vastavad maagaasi/biometaani koostisele, mida mootor kasutab. Kaks tähemärki, millega tähistatakse artiklis 2 määratletud segakütuseliste mootorite tüübid, on järgmised: a) 1A segakütuselise mootori tüübi 1A puhul; b) 1B segakütuselise mootori tüübi 1B puhul; c) 2A segakütuselise mootori tüübi 2A puhul; d) 2B segakütuselise mootori tüübi 2B puhul; e) 3B segakütuselise mootori tüübi 3B puhul. 3.2.1.3. diislikütusel töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „D”. 3.2.1.4. etanoolil (ED95) töötavate diiselmootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähed „ED”. 3.2.1.5. etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud tähis „E85”. 3.2.1.6. bensiinil töötavate ottomootorite puhul on tüübikinnitusmärgil pärast riigi eraldusnumbrit esitatud täht „P”. ▼M4 3.2.2. EÜ tüübikinnitusmärk sisaldab ristküliku lähedal ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa 4. osas esitatud tüübikinnitusnumbrile vastavat baaskinnitusnumbrit, mille ees on täht, mis viitab heitkoguse piirmäärale, mille kohta EÜ tüübikinnitus on antud. 3.2.3. EÜ tüübikinnitusmärk kinnitatakse mootorile nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu. See on nähtav, kui mootor on paigaldatud sõidukile, ja kinnitatakse mootori tavapärase töö jaoks vajalikule osale, mis ei vaja mootori tööaja jooksul harilikult asendamist. Lisaks mootorile kinnitatud tähisele võib EÜ tüübikinnitusmärgi teha kättesaadavaks ka näidikulaua kaudu. Sel juhul on võimalik seda hõlpsasti kontrollida ning sõiduki kasutusjuhendisse tuleks lisada juhised selle leidmiseks. ▼B 3.2.4. 8. liites on esitatud EÜ tüübikinnitusmärgi näidis.

▼M4

3.3.

Maagaasil/biometaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite märgised Maagaasil/biometaanil ja veeldatud naftagaasil töötavate kütuserühmade piiratud tüübikinnitusega mootorite puhul kantakse mootorile järgmised punktis 3.3.1 osutatud teavet sisaldavad märgised. ▼B 3.3.1. Märgisel esitatakse järgmine teave: punkti 1.2.1.3 kohaldamisel on märgisel tekst „KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse H-täht L-tähega; punkti 1.2.2.2 kohaldamisel on märgisel tekst „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE … VASTAVAT MAAGAASI” või vajaduse korral „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKATSIOONILE … VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI”. Kogu IX lisa asjaomases tabelis nõutav teave esitatakse koos mootori tootja poolt kindlaksmääratud koostisosade ja piirväärtustega. Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. Kui selline märgistamine ei ole ruumipuudusel võimalik, võib kasutada lihtsustatud koodi. Sellisel juhul on kogu eespool nimetatud teavet sisaldavad selgitused kergesti kättesaadavad igale isikule, kes täidab kütusepaaki või tegeleb mootori ning selle lisaseadmete hooldus- või remonditöödega, ning asjaomastele asutustele. Nende selgitavate märkuste asukoht ja sisu määratakse kindlaks tootja ning tüübikinnitusasutuse vastastikusel kokkuleppel. 3.3.2. Omadused Märgised peavad nähtavad olema mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised on selgesti loetavad ning tähed ja numbrid on kustumiskindlad. Peale selle on märgised kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul, ning märgiseid ei saa eemaldada ilma neid purustamata või rikkumata. 3.3.3. Märgiste kinnitamine Märgised kinnitatakse mootori osale, mis on vajalik mootori normaalseks tööks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult ei asendata. Lisaks sellele paigutatakse märgised selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist oleksid need kergesti nähtavad.

3.4.

EÜ tüübikinnituse taotlemisel tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga, või EÜ tüübikinnituse taotlemisel sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga paigaldatakse punktis 3.3 osutatud märgis samuti kütuse tankimisava lähedusse.

4.   MOOTORI PAIGALDAMINE SÕIDUKILE

4.1.

Mootor paigaldatakse sõidukile nii, et tüübikinnitusnõuete täitmine on tagatud. Mootori tüübikinnituse puhul võetakse arvesse järgmisi omadusi: 4.1.1. sisselaske hõrendus ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtut; 4.1.2. ülerõhk väljalasketorustikus ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtust; 4.1.3. mootoriga käitatavate abiseadmete energiatarve ei ületa 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtust; 4.1.4. heitgaasi järeltöötlussüsteemi karakteristikud vastavad 4. liite 1. osas osutatud mootori tüübikinnituses ettenähtud väärtusele.

4.2.

Tüübikinnitusega mootori paigaldamine sõidukile Lisaks järgitakse eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud mootori paigaldamisel sõidukile järgmisi nõudeid: a) OBD-süsteemi nõuetele vastavusega seoses vastab paigaldamine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 1. liite kohaselt 4. liite 1. osas osutatud tootja paigaldusnõuetele; ▼M6 b) süsteemi nõuetele vastavusega seoses, et tagada NOx kontrollimeetmete nõuetekohane toimimine, vastab paigaldamine UNECE eeskirja nr 49 11. lisa 4. liite kohaselt selle eeskirja 1. liite 1. osas osutatud tootja paigaldusnõuetele; ▼M4 c) sellise segakütuselise mootori paigaldamisel sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna, tuleb lisaks järgida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 6 sätestatud konkreetseid paigaldusnõudeid ning käesoleva määruse XVIII lisa punktis 7 esitatud tootja paigaldusnõudeid. ▼B

4.3.

Kütusepaakide sisselaskeavad bensiinil või etanoolil töötavate kütusepaakide puhul 4.3.1. Bensiini- või etanoolipaagi täiteava on konstrueeritud nii, et paaki ei oleks võimalik täita tankuri püstolist, mille välisdiameeter on 23,6 mm või üle selle. 4.3.2. Punkti 4.3.1 ei kohaldata sõiduki suhtes, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused: a) sõiduk on projekteeritud ja ehitatud nii, et pliibensiin ei kahjusta ühtki gaasiliste heidete kontrollimiseks ettenähtud seadet; b) sõiduk on silmatorkavalt, loetavalt ja kustutamatult märgistatud ISO 2575:2004 kohase pliivaba bensiini tähisega kohas, kus see on kütusepaaki täitvale isikule kohe nähtav. Lisamärgistus on lubatud. 4.3.3. Tuleb võtta meetmeid, et vältida ülemäärast kütuseaurude eraldumist ning kütuse väljavoolamist täiteava korgi puudumise tõttu. Selleks võib kasutada ühte järgmistest lahendustest: a) automaatselt avanev ja sulguv kütuse täiteava kork, mis ei ole eemaldatav; b) konstruktsiooni iseärasused, mis täiteava korgi puudumise korral ei lase kütuseaure ülemäärases koguses eralduda; c) või M1- või N1-sõidukite puhul mis tahes muu sama mõjuga meede. Selliseks lahenduseks võib muu hulgas olla täiteava korgi kinnitamine ketiga või muul viisil või sõiduki süütevõtme kasutamine täiteava lukustamiseks. Sellisel juhul peab võtit saama täiteava korgist välja tõmmata ainult juhul, kui täiteava on lukustatud.

5.   NÕUDED KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KOHTA JA NENDE KATSETAMINE

5.1.    Sissejuhatus

Käesolevas osas sätestatakse mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (ECU) andmete spetsifikatsioonid ja katsed kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks tüübikinnituse andmisel.

5.2.    Üldnõuded

▼M4

▼B

▼M9

▼B

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 85 ( 5 ) lubatakse, et mootori tegelik maksimumkoormus võib erineda maksimaalsest võrdluskoormusest 5 % võrra, et võtta arvesse tootmise eripärasid. Kõnealust piirmäära võetakse arvesse eespool osutatud väärtustes.

▼M9

▼B

5.3.    Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks nõutava ECU teabe kättesaadavuse ja nõuetele vastavuse kontroll

▼M9

▼M9

▼M4

▼B

6.   MOOTORITÜÜPKOND

▼M4

6.1.    Mootoritüüpkonna parameetrid

Mootoritüüpkond mootoritootja määratletud kujul peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 5.2 ning segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktile 3.1.

6.2.    Algmootori valik

Mootoritüüpkonna algmootor valitakse välja vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 5.2.4 ning segakütuseliste mootorite ja sõidukite puhul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktile 3.1.2.

▼B

6.3.    OBD mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid

OBD mootoritüüpkonda määratletakse põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis on vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktile 6.1 mootoritüüpkonna mootorisüsteemides ühised.

▼M4

6.4.    Mootoritüüpkonna laiendamine uue mootorisüsteemi lisamiseks

▼B

7.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

7.1.    Üldnõuded

Toodangu nõuetele vastavuse tagavad meetmed võetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 sätetele. Toodangu nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva lisa 4. liites sätestatud tüübikinnitustunnistuses esitatud kirjelduse põhjal. 1., 2. ja 3. liite kohaldamisel korrigeeritakse toodangu nõuetele vastavuse osas kontrollitavatest mootoritest paisatavat mõõdetud gaasiliste ja tahkete osakeste heitkogust sellele mootorile vastavate halvendusteguritega, mis on esitatud käesoleva määruse kohaselt antud EÜ tüübikinnitustunnistuse lisandis.

Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa sätteid kohaldatakse juhul, kui tüübikinnitusasutused ei ole rahul tootja kontrollimenetlusega.

Kõik katsetes kasutatavad mootorid valitakse partiist juhuslikkuse alusel.

7.2.    Saasteainete heited

pärast mootori esitamist tüübikinnitusasutusele ei tohi tootja valitud mootorit enam reguleerida.

Kui tüübikinnitusasutus ei kiida heaks toodangu standardhälvet, mille tootja on andnud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ X lisale, siis tehakse katsed käesoleva lisa 2. liite kohaselt.

Tootja taotluse korral võib teha katsed vastavalt käesoleva lisa 3. liitele.

Kui muude saasteainete suhtes otsuse tegemiseks korraldatakse täiendavaid katseid, ei muudeta varasemat otsust katsete läbimise kohta teatava saasteaine suhtes.

Katse tehakse teise mootoriga (vaata joonis 1) juhul, kui kõigi saasteainete suhtes ei saada positiivset otsust ja kui ühe saasteaine suhtes ei saada negatiivset otsust.

Kui otsusele ei jõuta, siis võib tootja otsustada katsetamise igal ajal lõpetada. Sellisel juhul registreeritakse otsus katsete mitteläbimise kohta.

Joonis 1
Toodangu vastavuskatsetuste skeem

Järgmisi katsetatavaid mootoreid ei töötata sisse ja nende puhul korrigeeritakse uuena mõõdetud heitetasemeid muutumisteguriga.

Sel juhul võetakse aluseks järgmised väärtused:

▼M4

Tootja taotluse korral võib aga kasutada IX lisas määratletud etalonkütuseid. See eeldab katseid, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa punktis 1.

Kui gaasimootor, sealhulgas segakütuseline mootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, siis tuleb katsed teha algmootoril, mis töötab iga etalonkütusega, ning punktides 1.1.4.1 ja 1.2.1.1 nimetatud kütusega 3, kui algmootorit on sellega katsetatud. Vajaduse korral tuleb katsetulemus ümber arvutada asjaomaste koefitsientide „r”, „ra” või „rb” alusel, nagu on kirjeldatud punktides 1.1.5, 1.1.6.1 ja 1.2.1.2. Korrigeerimist ei tehta, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja vajaduse korral arvutatud tulemused peavad tõendama, et mootor vastab piirnormidele kõikide asjakohaste kütuste puhul (näiteks maagaasil töötavate mootorite puhul kütused 1, 2 ja 3 ning veeldatud naftagaasil töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

▼B

7.3.    Pardadiagnostika (OBD)

▼M4

partiist valitakse juhuslikkuse alusel mootor ja sellega tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud katsed. Segakütuselist mootorit käitatakse segakütuserežiimis ja vajaduse korral diislirežiimis. Katseid võib teha mootoriga, mille sissetöötamisaeg ei ületa 125 tundi.

▼B

7.4.    Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks vajalik kontrollplokki käsitlev teave

▼M4

▼B

8.   DOKUMENDID

▼M4

▼B

---

1. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord rahuldava standardhälbe korral

▼M4

---

2. liide

Toodangu vastavuskatsetuste kord, kui standardhälve on mitterahuldav või seda ei ole võimalik hinnata

▼M4

---

3. liide

Toodangu vastavuse katsemenetlus tootja taotluse korral

▼M4

---

4. liide

Näidisteatised

järgmise kohta:

Allpool esitatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või A4-formaadis voldikul. Kui lisatud on fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad või käesolevas liites osutatud eraldi tehnilised seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtsüsteeme, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

Selgitus (tabeli täitmise kohta)

Mootoritüüpkonna liikmetele vastavad tähed A, B, C, D ja E asendatakse mootoritüüpkonna tegelike liikmete nimetustega.

Kui mootori teatava karakteristiku puhul kehtib mootoritüüpkonna kõigi liikmete puhul sama väärtus/kirjeldus, siis lahtrid A–E ühendatakse.

Kui mootoritüüpkonda kuulub üle 5 liikme, võidakse lisada uusi veerge.

▼M6

EÜ tüübikinnituse taotlemise korral mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule täidetakse üldandmed ning 1. ja 3. osa.

EÜ tüübikinnituse taotlemise korral tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ja 2. osa.

EÜ tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ning 1., 2. ja 3. osa.

▼B

Selgitavad joonelused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.

1. osa

:

(ALG)MOOTORI JA MOOTORITÜÜPKONNA MOOTORITÜÜPIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD

2. osa

:

SÕIDUKI OSADE JA SÜSTEEMIDE OLULISED KARAKTERISTIKUD SEOSES HEITGAASIDEGA

3. osa

:

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

Teatise liide: teave katsetingimuste kohta

ALGMOOTORI, MOOTORITÜÜBI NING VAJADUSE KORRAL MOOTORIRUUMI FOTOD JA/VÕI JOONISED

MUUD LISAD, KUI NEED ON OLEMAS.

KUUPÄEV, FAILINIMI

▼M1

▼B

---

Teatise liide

Teave katsetingimuste kohta

1.    Süüteküünlad

2.    Süütepool

3.    Kasutatud määrdeõli

4.    Mootori poolt käitatavad lisaseadmed

Märkus: mootori käitatavatele lisaseadmetele esitatavad nõuded erinevad heitekatse ja võimsuskatse puhul

▼M4

5.    Mootori jõudlus (tootja deklaratsiooni kohaselt) (8)

▼M4

Minimaalne pöörlemiskiirus (nlo) … p/min

Maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) … p/min

Pöörlemiskiirus tühikäigul … p/min

Eelistatav pöörlemiskiirus … p/min

n95h … p/min

▼M4

6.    Dünamomeetri koormuse reguleerimise andmed (kui kohaldatakse)

7.    OBD katsetamise tingimused

---

5. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

kohta, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

II    OSA

Lisatud dokumendid: infopakett

Katsearuanne.

---

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

1.   LISATEAVE

1.1.

Paigaldatud mootoriga sõiduki tüübikinnitusega seotud üksikasjalikud andmed: 1.1.1 Mootori mark (ettevõtte nimetus): 1.1.2 Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid): 1.1.3. Valmistaja kood, nagu see on märgitud mootorile: 1.1.4. Sõiduki kategooria (vajaduse korral) (b): ▼M4 1.1.5. Mootori liik: diiselmootor / bensiinimootor / veeldatud naftagaasil töötav / H-rühma maagaasil töötav / L-rühma maagaasil töötav / HL-rühma maagaasil töötav / etanoolil (ED95) töötav / etanoolil (E85) töötav / veeldatud maagaasil / LNG20 töötav mootor (1): ▼M4 1.1.5.1. Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A / tüüp 1B / tüüp 2A / tüüp 2B / tüüp 3B(1)(d1): ▼B 1.1.6. Tootja nimi ja aadress: 1.1.7. Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress:

1.2.	Kui punktis 1.1 nimetatud mootor on kinnitatud eraldi tehnilise seadmestikuna: 1.2.1. Mootori/mootoritüüpkonna tüübikinnituse number (1): 1.2.2. Mootori elektroonilise kontrollploki tarkvara kalibreerimisnumber:

1.3.

Andmed, mis tuleb esitada mootori/mootoritüüpkonna (1) kinnitamise korral eraldi tehnilise seadmestikuna (tingimused, millega tuleb arvestada mootori paigaldamisel sõidukile): 1.3.1. Maksimaalne ja/või minimaalne sisselaske hõrendus: 1.3.2. Suurim lubatud vasturõhk väljalaskel: 1.3.3. Heitgaasisüsteemi maht: 1.3.4. Kasutuspiirangud (kui neid on):

▼M4

1.4.

Mootori/algmootori (1) heitkoguste määrad: Halvendustegur: arvutatud / kindlaks määratud (1) Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja WHSC katsete (vajaduse korral) ja WHTC katsete heited ▼B 1.4.1.    Ülemaailmne ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse (WHSC) ▼M4 Tabel 4 Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse (vajaduse korral) (10)(d5) Halvendustegur CO THC NMHC (d4) NOx Tahkete osakeste (PM) mass NH3 Tahkete osakeste (PM) arv Korrutada/liita(1)               Heitkogused CO (mg/kWh) THC (mg/kWh) NMHC (d4) (mg/kWh) NOx (mg/kWh) Tahkete osakeste (PM) mass (mg/kWh) NH3 ppm Tahkete osakeste (PM) arv (#/kWh) Katse tulemus               Arvutatud koos halvendusteguriga               CO2 heidete mass: … g/kWh Kütusekulu … g/kWh ▼B 1.4.2.    Ülemaailmne ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse (WHTC) ▼M4 Tabel 5 Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse (10)(d5) Halvendustegur CO THC NMHC (d4) CH4 (d4) NOx Tahkete osakeste (PM) mass NH3 Tahkete osakeste (PM) arv Korrutada/liita (1)                 Heitkogused CO (mg/kWh) THC (mg/kWh) NMHC (d4) (mg/kWh) CH4 (d4) (mg/kWh) NOx (mg/kWh) Tahkete osakeste (PM) mass (mg/kWh) NH3 ppm Tahkete osakeste (PM) arv (#/kWh) Külmkäivitus                 Kuumkäivitus ilma regenereerimiseta                 Kuumkäivitus koos regenereerimisega (1)                 kr,u (korrutada/liita) (1)                 kr,d (korrutada/liita) (1) Kaalutud katsetulemus                 Lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga                 CO2 heidete mass: … g/kWh Kütusekulu: … g/kWh ▼B 1.4.3.    Tühikäigukatse Tabel 6 Tühikäigukatse Katse CO väärtus mahuprotsent Lambda (1) Mootori pöörete arv (min–1) Mootoriõli temperatuur (°C) Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel   Andmed puuduvad     Tühikäigukatse suurel pöörlemiskiirusel         ▼M1 1.4.4.    PEMSi näidiskatse Tabel 6a PEMSi näidiskatse Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)   Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)   Läbimine ja mitteläbimine (7) CO THC NMHC CH4 NOx Tahkete osakeste mass Töö aken: vastavustegur             Massi aken: CO2 vastavustegur             Sõiduandmed Linn Maapiirkond Kiirtee Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna kestusest       Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes         Miinimum Maksimum Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)     Massi aken: CO2 kestus (s)     Töö aken: kehtivate akende protsent   CO2 massi aken: kehtivate akende protsent   Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv;   ▼B

1.5

Võimsuse mõõtmine 1.5.1.    Katsestendil mõõdetud mootori võimsus Tabel 7 Katsestendil mõõdetud mootori võimsus Mootori mõõdetud pöörete arv (p/min)               Mõõdetud kütusevool (g/h)               Mõõdetud pöördemoment (Nm)               Mõõdetud võimsus (kW)               Õhurõhk (kPa)               Veeauru rõhk (kPa)               Sisselastava õhu temperatuur (K)               Võimsuse parandustegur               Korrigeeritud võimsus (kW)               Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) (1)               Kasulik võimsus (kW)               Kasulik pöördemoment (Nm)               Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh)               ▼M9 1.5.2.    Lisaandmed, nt võimsuse parandustegur iga deklareeritud kütuse puhul (kui on asjakohane) ▼B

---

6. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites.

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

kohta, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

II    OSA

---

7. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis

Selgitavad joonealused märkused on esitatud käesoleva lisa 10. liites

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

kohta seoses süsteemiga, võttes arvesse määrust (EÜ) nr 595/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011.

Määrust (EÜ) nr 595/2009 ja määrust (EL) nr 582/2011 on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I    OSA

II    OSA

Lisatud dokumendid: infopakett

Katsearuanne.

Lisand

---

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

1.   LISATEAVE

1.1.

Paigaldatud mootoriga sõiduki tüübikinnitusega seotud üksikasjalikud andmed: 1.1.1 Mootori mark (ettevõtte nimetus): 1.1.2 Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid): 1.1.3 Tootja kood, nagu see on märgitud mootorile: 1.1.4 Sõiduki liik (vajaduse korral): ▼M4 1.1.5 Mootori liik: diiselmootor / bensiinimootor / veeldatud naftagaasil töötav / H-rühma maagaasil töötav / L-rühma maagaasil töötav / HL-rühma maagaasil töötav / etanoolil (ED95) töötav / etanoolil (E85) töötav / veeldatud maagaasil / LNG20 töötav mootor (1): ▼M4 1.1.5.1 Segakütuselise mootori tüüp: tüüp 1A/tüüp 1B/tüüp 2A/tüüp 2B/tüüp 3B(1)(d1): ▼B 1.1.6 Tootja nimi ja aadress: 1.1.7 Tootja volitatud esindaja (kui on) nimi ja aadress:

1.2.	Kui punktis 1.1 nimetatud mootor on kinnitatud eraldi tehnilise seadmestikuna: 1.2.1 Mootori/mootoritüüpkonna tüübikinnituse number (1): 1.2.2 Mootori elektroonilise kontrollploki tarkvara kalibreerimisnumber:

1.3.

Andmed, mis tuleb esitada mootori/mootoritüüpkonna (1) kinnitamise korral eraldi tehnilise seadmestikuna (tingimused, millega tuleb arvestada mootori paigaldamisel sõidukile): 1.3.1 Maksimaalne ja/või minimaalne sisselaske hõrendus: 1.3.2 Suurim lubatud vasturõhk väljalaskel: 1.3.3 Heitgaasisüsteemi maht: 1.3.4 Kasutuspiirangud (kui neid on):

▼M4

1.4.

Mootori/algmootori (1) heitkoguste määrad: Halvendustegur: arvutatud / kindlaks määratud (1) Täpsustada järgmises tabelis halvendusteguri väärtused ja WHSC katsete (vajaduse korral) ja WHTC katsete heitkogused ▼B 1.4.1.    Ülemaailmne ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse ▼M4 Tabel 4 Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse Ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) katse (vajaduse korral) (10)(d5) Halvendustegur CO THC NMHC (d4) NOX Tahkete osakeste (PM) mass NH3 Tahkete osakeste (PM) arv Korrutada/liita(1)               Heitkogused CO (mg/kWh) THC (mg/kWh) NMHC (d4) (mg/kWh) NOx (mg/kWh) Tahkete osakeste (PM) mass (mg/kWh) NH3 (miljondik) Tahkete osakeste (PM) arv (#/kWh) Katse tulemus               Arvutatud koos halvendusteguriga               CO2 heidete mass: … g/kWh Kütusekulu: … g/kWh ▼B 1.4.2.    Ülemaailmne ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse ▼M4 Tabel 5 Ülemaailmse ühtlustatud muutuva sõidutsükli (WHTC) katse Ülemaailmse (WHTC) ühtlustatud muutuva sõidutsükli katse (10)(d5) Halvendustegur CO THC NMHC (d4) CH4 (d4) NOx Tahkete osakeste (PM) mass NH3 Tahkete osakeste (PM) arv Korrutada/liita(1)                 Heitkogused CO (mg/kWh) THC (mg/kWh) NMHC (d4) (mg/kWh) CH4 (d4) (mg/kWh) NOx (mg/kWh) Tahkete osakeste (PM) mass (mg/kWh) NH3 ppm Tahkete osakeste (PM) arv (#/kWh) Külmkäivitus                 Kuumkäivitus ilma regenereerimiseta                 Kuumkäivitus koos regenereerimisega (1)                 kr,u (korrutada/liita) (1)                 kr,d (korrutada/liita) (1) Kaalutud katsetulemus                 Lõplik katsetulemus koos halvendusteguriga                 CO2 heidete mass: … g/kWh Kütusekulu: … g/kWh ▼B 1.4.3.    Tühikäigukatse Tabel 6 Tühikäigukatse Katse CO väärtus Mahuprotsent Lambda (1) Mootori pöörete arv (min–1) Mootoriõli temperatuur (°C) Tühikäigukatse väikesel pöörlemiskiirusel   Andmed puuduvad     Tühikäigukatse suurel pöörlemissagedusel         ▼M1 1.4.4.    PEMSi näidiskatse Tabel 6a PEMSi näidiskatse Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)   Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)   Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7) CO THC NMHC CH4 NOx Tahkete osakeste mass Töö aken: vastavustegur             Massi aken: CO2 vastavustegur             Reisi andmed Linn Maapiirkond Kiirtee Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna lõikes       Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes         Miinimum Maksimum Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)     CO2 massi akna kestus (s)     Töö aken: kehtivate akende protsent   CO2 massi aken: kehtivate akende protsent   Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv.   ▼B

1.5

Võimsuse mõõtmine 1.5.1.    Katsestendil mõõdetud mootori võimsus Tabel 7 Katsestendil mõõdetud mootori võimsus Mootori mõõdetud pöörete arv (p/min)               Mõõdetud kütusevool (g/h)               Mõõdetud pöördemoment (Nm)               Mõõdetud võimsus (kW)               Õhurõhk (kPa)               Veeauru rõhk (kPa)               Sisselastava õhu temperatuur (K)               Võimsuse parandustegur               Korrigeeritud võimsus (kW)               Lisaseadmete omatarbevõimsus (kW) (1)               Kasulik võimsus (kW)               Kasulik pöördemoment (Nm)               Kütuse korrigeeritud erikulu (g/kWh)               ▼M9 1.5.2.    Lisaandmed, nt võimsuse parandustegur iga deklareeritud kütuse puhul (kui on asjakohane)

▼M4

---

8. liide

EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Käesolevas lisas näitab eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud mootorile paigaldatud tüübikinnitusmärk, et tegemist on segakütuse tüüpi mootoriga 2B, mis on ette nähtud kasutamiseks nii H-gaasi kui ka L-gaasiga, ning tüübikinnitus on antud Belgias (e6) vastavalt heitkoguse piirmäärale C, nagu ette nähtud käesoleva lisa 9. liites.

▼M7

---

9. liide

EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem

Artikli 6 lõike 1, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. Sellele numbrile järgneb tähemärk, mis tähistab OBD- ja SCR-süsteemide nõudeid vastavalt tabelile 1:

▼B

---

10. liide

Selgitavad märkused

▼M4

▼B

▼M4

▼B

▼M4

▼B

---

II LISA

KASUTUSEL OLEVATE MOOTORITE VÕI SÕIDUKITE VASTAVUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolevas lisas sätestatakse kasutusel olevate mootorite ja sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimise ja tõestamise nõuded.

2.   KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE/MOOTORITE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLI KORD

▼M6

2.1.

Kasutusel olevate sõidukite või mootoritüüpkonna mootorite vastavust tõendatakse sõidukite katsetamisega maanteel, kasutades harilikku sõiduviisi harilikes tingimustes ja hariliku koormusega. Kasutusel oleva sõiduki vastavuskontrolli katse peab olema tüüpiline sõidukitele, mida kasutatakse nende reaalsetel sõidumarsruutidel nende hariliku koormuse ja hariliku elukutselise sõidukijuhiga. Kui sõidukit ei juhi konkreetse sõiduki tavaline elukutseline juht, siis peab alternatiivne juht olema kvalifitseeritud ja koolitatud juhtima katsealuse kategooria sõidukeid.

▼B

2.2.	Kui konkreetse sõiduki tavapäraseid kasutustingimusi peetakse katsete nõuetekohaseks läbiviimiseks ebasobivateks, siis võib tootja või tüübikinnitusasutus taotleda alternatiivsete sõidumarsruutide ja nimikoormuste kasutamist.

▼M6

2.3.	Tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et väljavalitud sõiduk, sõiduviisid ja -tingimused on mootoritüüpkonnale tüüpilised. Punktis 4.5 sätestatud nõudeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas sõiduviisid on kasutusel olevate sõidukite/mootorite vastavuse katsetamiseks vastuvõetavad.

▼B

2.4.	Tootja teatab vastavuskatsete aja- ja valimikava uue mootoritüüpkonna esimese tüübikinnituse ajal.

2.5.	Nõuetele mittevastavaks loetakse sõidukid, millel puudub andmevahetuse liides, mis võimaldaks I lisa punktides 5.2.1 ja 5.2.2 sätestatud vajalike elektroonilise kontrollploki andmete kogumist ja mille protokollis on mittestandardseid andmeid või andmeid puudu.

2.6.	Nõuetele mittevastavaks loetakse sõidukid, mille puhul elektroonilise kontrollploki andmete kogumine mõjutab sõiduki heiteid või talitust.

▼M4

2.7.

Segakütuselised mootorid või sõidukid 2.7.1. Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama järgmistele lisanõuetele: 2.7.1.1. PEMS-seadmeid katsetatakse segakütuserežiimis. 2.7.1.2. Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul tehakse üks täiendav PEMS-seadmete katse diislirežiimis sama mootori ja sama sõidukiga vahetult pärast või enne segakütuserežiimis tehtavat PEMS-seadmete katset. Sellisel juhul peab partii kohta tehtav positiivne või negatiivne otsus, mida võetakse arvesse käesolevas lisas sätestatud statistilises menetluses, põhinema järgmisel: a) üksiksõiduki kohta tehakse positiivne otsus, kui PEMS-seadmete katse nii segakütuse- kui ka diislirežiimis loetakse läbituks; b) üksiksõiduki kohta tehakse negatiivne otsus, kui PEMS-seadmete katse kas segakütuse- või diislirežiimis loetakse mitteläbituks.

▼B

3.   MOOTORI VÕI SÕIDUKI VALIK

3.1.

Pärast mootoritüüpkonna tüübikinnituse saamist viib tootja läbi selle mootoritüüpkonna kasutusel olevate sõidukite katsetuse 18 kuu jooksul alates sellest tüüpkonnast oleva mootoriga varustatud sõiduki esmasest registreerimisest. Mitme-etapilise tüübikinnituse korral mõeldakse esmase registreerimise all komplekteeritud sõiduki esmast registreerimist. Katset korratakse sõidukitel perioodiliselt vähemalt iga kahe aasta järel iga mootoritüüpkonna puhul nende kasuliku tööea jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklis 4 sätestatule. Tootja taotlusel võidakse katsed lõpetada viis aastat pärast tootmise lõpetamist. 3.1.1. Kolmest mootorist koosneva minimaalse suurusega valimi puhul on seeria katse läbimise tõenäosus siis, kui 20 % sõidukitest või mootoritest on defektsed, 0,90 (tootja risk 10 %) ning seeria vastuvõtmise tõenäosus on siis, kui 60 % sõidukitest või mootoritest on defektsed, 0,10 (tarbija risk 10 %). 3.1.2. Valimi suhtes määratakse kindlaks katse statistiline väärtus, mis määrab mittevastavate katsete kumulatiivse arvu n-das katses. 3.1.3. Positiivne või negatiivne otsus seeria kohta tehakse järgmiselt: a) katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 1 antud positiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse seeria suhtes positiivne otsus; b) katse statistiku väärtuse puhul, mis on valimi suhtes tabelis 1 antud negatiivsete otsuste arvust väiksem või sellega võrdne, tehakse seeria suhtes negatiivne otsus; c) kui kumbagi otsust ei saa teha, katsetatakse lisamootorit vastavalt käesolevale lisale ja arvutusi korratakse ühe elemendi võrra suurema valimi puhul. Tabelis 1 esitatud positiivsete ja negatiivsete otsuste arvud on arvutatud rahvusvahelise standardi ISO 8422/1991 alusel. Tabel 1 Valimikava positiivsete ja negatiivsete otsuste arv Minimaalne valimimaht: 3 Katsetatud mootorite kumulatiivne arv (valimi suurus) Positiivsete otsuste arv Negatiivsete otsuste arv 3 — 3 4 0 4 5 0 4 6 1 4 7 1 4 8 2 4 9 2 4 10 3 4 Tüübikinnitusasutus kinnitab enne katsemenetluse algust valitud mootori- ja sõidukikonfiguratsioonid. Valiku tegemiseks esitatakse tüübikinnitusasutusele kriteeriumid, mida kasutatakse konkreetsete sõidukite valimiseks.

3.2.	Valitud mootorid ja sõidukid peavad olema kasutusel ja registreeritud liidus. Sõiduk peab olema kasutusel olnud vähemalt 25 000 km.

3.3.	Katsetatud sõidukil peab olema hooldusregister, millest selgub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud ja et hooldustööd on tehtud tootja soovituste kohaselt.

3.4.

Kontrollitakse OBD-süsteemi, et teha kindlaks mootori nõuetekohane talitlus. Kõik OBD-süsteemi mälus sisalduvad rikketeated ja valmisolekukoodid registreeritakse ning tehakse nõutavad parandused. C-klassi rikkega mootoreid ei ole vaja enne katsetamist parandada. Diagnostika veakoode (DTC) ei tohi ära kustutada. Katsetada ei tohi mootorit, mille üks XIII lisa sätetega nõutavatest loenduritest ei ole asendis „0”. Sellest tuleb teatada tüübikinnitusasutusele.

3.5.	Mootoril ega sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt ülekoormus, ebaõige kütus või muu ebaõige kasutus) või muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heiteid. Arvesse võetakse arvutis säilitatavat teavet OBD-süsteemi veakoodi ja mootori töötundide kohta.

3.6.	Sõiduki kõik heitekontrollisüsteemi elemendid peavad vastama kohaldatavates tüübikinnitusdokumentides sätestatule.

3.7.	Tootja võib tüübikinnitusasutusega kooskõlastatult läbi viia kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katseid punktis 3.1 sätestatuga võrreldes vähema arvu mootorite või sõidukitega, kui mootoritüüpkonnas valmistatud mootorite arv on väiksem kui 500 ühikut aastas.

4.   KATSETINGIMUSED

▼M6

4.1.    Sõiduki koormus

Harilik koormus on koormus, mis jääb vahemikku 10–100 % maksimaalsest koormusest.

Maksimaalne koormus tähendab erinevust sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi ja direktiivi 2007/46/EÜ I lisas sätestatud sõidukorras sõiduki massi vahel.

Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katsetamiseks võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

Tüübikinnitusasutused võivad nõuda sõiduki katsetamist mis tahes koormusega vahemikus 10–100 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Juhul kui kasutuseks vajamineva PEMSi varustuse mass on suurem kui 10 % sõiduki maksimaalsest koormusest, võib seda massi lugeda minimaalseks koormuseks.

N3-kategooria sõidukeid katsetatakse vajaduse korral koos poolhaagisega.

▼B

4.2.    Keskkonnatingimused

Katse viiakse läbi järgmistel keskkonnatingimustel:

atmosfäärirõhk on suurem või võrdne 82,5 kPa,

temperatuur on suurem või võrdne 266 K (– 7 °C) ja väiksem või võrdne temperatuuriga, mis määratakse kindlaks järgmise valemi abil konkreetse atmosfäärirõhu korral:

T = – 0,4514 * (101,3 – pb) + 311,

kus

4.3.    Mootori jahutusvedelik

Mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema vastavuses 1. liite punktiga 2.6.1.

4.4.

Määrdeõli, kütus ja reaktiiv peavad vastama tootja esitatud spetsifikatsioonile. ▼M6 4.4.1. Katses kasutatav määrdeõli peab olema müügil olev õli ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Võetakse õliproovid. 4.4.2. Kütus ▼M9 Katsekütuseks on direktiivi 98/70/EÜ ja asjakohaste CEN-standardite reguleerimisalas olev müügil olev kütus või käesoleva määruse IX lisas sätestatud etalonkütus. ▼M6 4.4.2.1. Kui tootja on kooskõlas käesoleva määruse I lisa 1. jaoga deklareerinud, et kütus vastab käesoleva määruse nõuetele müügil olevate kütuste kohta, mis on deklareeritud teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa 4. liites, siis tehakse iga deklareeritud ja müügil oleva kütusega vähemalt üks katse. ▼M9 4.4.2.2. Võetakse kütuseproovid. ▼M6 4.4.3. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide puhul, mis kasutavad heite vähendamiseks reaktiivi, peab reaktiiv olema müügil olev reaktiiv ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Reaktiivist võetakse proov. Reaktiiv ei tohi olla külmunud.

4.5.

Teekonnale esitatavad nõuded Töölõigud tuleb esitada protsendimäärana teekonna kogupikkusest. Teekond peab sisaldama linnasõitu, millele järgneb sõit asulavälisel teel ja kiirteel vastavalt punktides 4.5.1–4.5.4 sätestatud töölõikudele. Kui praktilistel põhjustel on põhjendatud teistsugune katsejärjestus ja kui on olemas kooskõlastus tüübikinnitusasutusega, võib kasutada teistsugust järjekorda, kuid katse peab alati algama linnasõiduga. Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „umbes” sihtväärtust ± 5 %. Linna, asulavälise tee ja kiirtee lõigud on võimalik kindlaks määrata kahel viisil: — geograafiliste koordinaatidega (kaardi abil) või — esmakiirenduse meetodil. Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks geograafiliste koordinaatide põhjal, ei tohiks sõiduk ületada kumulatiivse ajavahemiku jooksul, mis on pikem kui 5 % teekonna iga lõigu kogukestusest, järgmist kiirust: — linnasõidul 50 km/h — asulavälisel teel sõitmisel 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 90 km/h) Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks esmakiirenduse meetodil, siis määrab esmakordne kiirendus üle 55 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 70 km/h) asulavälise teelõigu alguse ning esmakordne kiirendus üle 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h) kiirteelõigu alguse. Linnas, asulavälisel teel ja kiirteel liikumise eristamise kriteeriumides lepitakse tüübikinnitusasutusega kokku enne katse algust. Keskmine kiirus linnasõidul on 15–30 km/h. Keskmine kiirus asulavälisel teel sõitmisel on 45–70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 60–90 km/h). Keskmine kiirus kiirteel sõitmisel on üle 70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h). 4.5.1. M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 34 % ulatuses linnas, 33 % ulatuses asulavälisel teel ja 33 % ulatuses kiirteel sõitmisest. 4.5.2. N2-, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 45 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses asulavälisel teel ja 30 % ulatuses kiirteel sõitmisest. UNECE eeskirja nr 107 kohaselt määratletud I, II või A-klassi M2- ja M3-kategooria sõidukeid katsetatakse umbes 70 % ulatuses linnas ja 30 % ulatuses asulavälisel teel. ▼M9 4.5.3. N3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 30 % ulatuses linnasõidust, 25 % ulatuses maanteesõidust ja 45 % ulatuses kiirteesõidust. ▼M6 4.5.4. Teekonna koosseisu hindamisel arvutatakse töölõigu kestus alates hetkest, mil jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi vältel vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist. Punkti 4.5 kohaselt peab jahutusvedeliku temperatuurini 343 K (70 °C) jõudmise ajavahemik langema kokku linnasõidu tingimustega. Heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katset on keelatud. 4.5.5. Teekonna hindamiseks võib lisasuunisena kasutada iseloomuliku teekonna väärtuste järgmist jaotumist WHDC andmebaasis: a) kiirendamine: 26,9 % ajast; b) aeglustamine: 22,6 % ajast; c) püsikiiruse hoidmine: 38,1 % ajast; d) peatumine (sõiduki kiirus = 0): 12,4 % ajast.

▼B

4.6.

Käitamisnõuded 4.6.1. Teekond valitakse selliselt, et katse toimuks katkestusteta ja andmeanalüüs oleks pidev, et saavutada minimaalne katse kestus vastavalt punktis 4.6.5 määratletule. 4.6.2. Heitkoguste ja muude andmete analüüs peab algama enne mootori käivitamist. Külmkäivituse heited võib heidete hinnangust vastavalt 1. liite punktile 2.6 välja jätta. 4.6.3. Erinevate teekondade andmete kombineerimine ning teekonna andmete muutmine või kustutamine ei ole lubatud. 4.6.4. Mootori seiskumise korral võib selle uuesti käivitada, kuid andmeanalüüs ei tohi katkeda. ▼M9 4.6.5. Katse kestus peab olema piisavalt pikk, et teha 4- kuni 8-kordne WHTC-katsetsükli jooksul tehtav töö või produtseerida 4- kuni 8-kordne WHTC-katsetsüklis tekkiv CO2 võrdlusmass kg/tsükli kohta (olenevalt olukorrast). ▼M4 4.6.6. PEMS-süsteemi varustatakse elektriga välisest toiteplokist ja mitte allikast, mis kasutab energiat vahetult või kaudselt katsealusest mootorist, välja arvatud punktides 4.6.6.1 ja 4.6.6.2 osutatud juhtudel. ▼M4 4.6.6.1. Alternatiivina punktile 4.6.6 võib PEMS-süsteemi toite tagada sõiduki sisemise elektrisüsteemi abil, kui katsetatava mootori abiseadmete toitevajadus ei ole mootori väljundvõimsusest suurem rohkem kui 1 % võrra mootori maksimumvõimsusest ning võetakse meetmed, et vältida aku ülemäärast tühjenemist, kui mootor ei tööta või töötab tühikäigul. 4.6.6.2. Vaidluse korral kasutatakse tulemusi, mis saadi sellise PEMS-süsteemiga läbi viidud mõõtmise teel, mille toide tagati välise toiteplokiga, mitte aga tulemusi, mis saadi punktis 4.6.6.1 ette nähtud alternatiivse meetodi abil. ▼B 4.6.7 PEMS-süsteemi paigaldamine ei tohi mõjutada sõiduki heiteid ja/või talitlust. 4.6.8. Sõidukeid soovitatakse kasutada tavapärastel päevastel liiklemistingimustel. 4.6.9. Kui tüübikinnitusasutus ei ole rahul käesoleva lisa 1. liite punkti 3.2. kohase andmete ühtsuse kontrollimise tulemustega, võib tüübikinnitusasutus lugeda katse kehtetuks. ▼M6 4.6.10. Kui heitgaasi järeltöötlussüsteemis toimub teekonna jooksul mittepideva regenereerimise protsess või kui katse ajal leiab aset pardadiagnostika A- või B-klassi rike, võib tootja nõuda teekonna tühistamist. ▼B

5.   MOOTORISÜSTEEMI ELEKTROONILISE KONTROLLPLOKI (ECU) ANDMEVOOG

5.1.

Kasutusel olevate sõidukite katsetamiseks nõutava elektroonilise kontrollploki andmevoogu käsitleva teabe kättesaadavuse ja nõuetele vastavuse kontroll. 5.1.1. Andmevoogu käsitleva teabe kättesaadavust vastavalt I lisa punktile 5.2 tõendatakse enne kasutusel olevate sõidukite katsetamist. 5.1.1.1. Kui seda teavet ei ole võimalik PEMS-süsteemi abil asjakohasel moel saada, tõendatakse teabe kättesaadavust X lisas kirjeldatud välist OBD-skannerit kasutades. 5.1.1.1.1. Kui kõnealust teavet on võimalik skanneri abil asjakohasel moel saada, loetakse PEMS-süsteem mittetoimivaks ja katse kehtetuks. 5.1.1.1.2. Kui seda teavet ei ole võimalik nõuetekohaselt töötava skanneri abil asjakohasel moel saada kahelt sõidukilt, mille mootorid kuuluvad samasse mootoritüüpkonda, siis loetakse mootor nõuetele mittevastavaks. ▼M4 5.1.2. Pöördemomendi signaal 5.1.2.1. PEMS-seadmete abil elektroonilise kontrollploki andmevoo teabe alusel arvutatud pöördemomendi signaali vastavust kontrollitakse täiskoormusel vastavalt I lisa punktile 5.2.1. ▼M4 5.1.2.1.1. Nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatavat meetodit on kirjeldatud 4 liites. ▼M6 5.1.2.2. ECU pöördemomendi signaali nõuetele vastavus loetakse piisavaks, kui arvutatud pöördemoment täiskoormusel jääb I lisa punktis 5.2.5 sätestatud lubatud hälbe piiresse. ▼B 5.1.2.3. Kui arvutatud pöördemoment ei jää I lisa punktis 5.2.5 sätestatud täiskoormusel pöördemomentide vahemikku, siis loetakse mootor katset mitteläbinuks. ▼M4 5.1.2.4. Lisaks peavad segakütuselised mootorid ja sõidukid vastama pöördemomendi korrigeerimisega seotud nõuetele ja eranditele, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15 lisa punktis 10.2.2. ▼B

6.   HEITKOGUSTE HINDAMINE

6.1.	Katse tuleb läbi viia ja katsetulemused arvutada vastavalt käesoleva lisa 1. liite sätetele.

6.2.	Vastavustegurid arvutatakse ja esitatakse nii CO2 massipõhise kui ka tööpõhise meetodi alusel. Läbimise-mitteläbimise otsus tehakse tööpõhise meetodi tulemuste alusel.

6.3.

Iga katsetatud mootorisüsteemi heidete vastavustegurite kumulatiivne 90 % protsentiil, mis määratakse kindlaks vastavalt 1. liites sätestatud mõõtmis- ja arvutusmenetlusele, ei tohi ületada ühtki tabelis 2 esitatud väärtust. Tabel 2 Kasutusel olevate sõidukite heitkoguste katsetamise maksimaalsed lubatavad vastavustegurid Saasteaine Maksimaalne lubatav vastavustegur CO 1,50 THC (1) 1,50 NMHC (2) 1,50 CH4 (2) 1,50 NOx 1,50 Tahkete osakeste mass — Tahkete osakeste arv — (1)   Diiselmootorite puhul. (2)   Ottomootorite puhul. ▼M4 6.3.1. 2A- ja 2B-tüübi segakütuselise sõiduki puhul, mis töötab segakütuserežiimis, määratakse PEMSi katse ajal kasutatavate vastavustegurite kohaldamiseks kasutatav heitkoguse piirväärtus kindlaks tegeliku gaaskütuse energiateguri alusel, mis arvutatakse maanteesõidukatsel mõõdetud kütusekulu alusel. 6.3.2. Kui puudub kindel viis gaas- või diislikütuse kulu mõõtmiseks PEMSi katse ajal, võib tootja alternatiivina punktile 6.3.1 kasutada WHTC-kuumkäivitusega katsetsükli käigus kindlaks määratud GERWHTC väärtust. ▼B

7.   KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLI TULEMUSTE HINDAMINE

7.1.

Tüübikinnitusasutus peab kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse aruande põhjal, mis on sätestatud punktis 10, tegema ühe järgmistest otsustest: a) mootorisüsteemi tüüpkonna vastavus on nõuetekohane ja edasisi meetmeid ei ole vaja võtta; b) esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad ja nõudma tootjalt lisateavet ja täiendavaid katseandmeid; c) kasutusel oleva mootorisüsteemi tüüpkond ei vasta nõuetele ning rakendama artiklis 13 ja käesoleva lisa punktis 9 sätestatud meetmeid.

8.   KINNITAV KATSETAMINE

8.1.	Kinnitava katsetamise eesmärk on kinnitada mootoritüüpkonna talitlust kasutusel olevate sõidukite heitkoguste osas.

8.2.	Kinnitavaid katseid võivad läbi viia tüübikinnitusasutused.

8.3.	Kinnitav katse viiakse läbi punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud sõidukite katsetamisena. Moodustatakse valim tüüpilistest sõidukitest, mida kasutatakse tavapärastel tingimustel ning katsetatakse käesolevas lisas määratletud korras.

8.4.	Katse tulemust ei saa käsitada rahuldavana, kui kahe või enama sama mootoritüüpkonda esindava mootori katsetamisel ületatakse oluliselt mõne reguleeritud saastekomponendi piirväärtust, mis on esitatud punktis 6.

9.   PARANDUSMEETMETE KAVA

9.1.

Parandusmeetmete kavandamisel esitab tootja aruande selle liikmesriigi tüübikinnitusasutusele, kus mootorid või sõidukid, mille suhtes võetakse parandusmeetmeid, on registreeritud või kus neid kasutatakse, ning esitab aruande, kui on otsustanud meetmeid võtta. Aruandes tuleb näidata parandusmeetmete üksikasjad ning kirjeldada mootoritüüpkondi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse. Tootja annab pärast parandusmeetmete võtmise alustamist tüübikinnitusasutusele pidevalt aru.

9.2.	Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru.

9.3.	Tootja annab parandusmeetmete kavale identifitseeriva nimetuse või numbri.

9.4.

Tootja esitatud parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 9.4.1–9.4.11 sätestatud teavet. 9.4.1. Kõikide parandusmeetmete kavas käsitletud mootorisüsteemide tüüpide kirjeldus. 9.4.2. Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, remonditööde, paranduste, kohanduste või mootori vastavusse viimiseks tehtavate muude muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta. 9.4.3. Kirjeldus meetodite kohta, mida tootja kasutab, et mootori- või sõidukiomanikke parandusmeetmetest teavitada. 9.4.4. Nõuetele vastava hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valiku tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega. 9.4.5. Menetluse kirjeldus, mida mootori- või sõidukiomanikel tuleb järgida, et mittevastavuse kõrvaldataks. See kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, töökojas parandustööde tegemise arvestuslikku aega ning tööde tegemise kohta. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist. 9.4.6. Mootori- või sõidukiomanikule antud andmete koopia. 9.4.7. Süsteemi lühikirjeldus, mida tootja kasutab parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemidega piisava varustatuse tagamiseks. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide piisav varu võimaldab alustada meetmete võtmist. 9.4.8. Koopia igast juhendist, mis saadetakse parandustöid teostatavatele isikutele. 9.4.9. Kirjeldus, mis hõlmab kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava mootori- või sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed, tehnilised uuringud jne. 9.4.10. Mis tahes muu teave, aruanded või andmed, mis tüübikinnitusasutuse asjakohase otsuse põhjal võivad vajalikuks osutuda parandusmeetmete kava hindamisel. 9.4.11. Parandusmeetmete kava puhul, mis sisaldab tagasivõtmist, tuleb tüübikinnitusasutusele esitada parandustööde registreerimisviisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis.

9.5.	Tootjalt võib nõuda asjakohaselt kavandatud ning vajalike katsete läbiviimist selliste osade ja mootoritega, mille puhul on planeeritavad muudatused, parandused või ümberkujundamised juba teostatud, et tõendada muudatuste, paranduste või ümberkujundamiste tõhusust.

10.   ARUANDLUSMENETLUS

10.1.

Iga katsetatava mootoritüüpkonna kohta esitatakse tüübikinnitusasutusele tehniline aruanne. Nimetatud aruandes tuleb näidata kasutusel olevate mootorite/sõidukite nõuetelevastavuse katsetega seotud tegevus ja tulemused. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist: 10.1.1.    Üldandmed 10.1.1.1. Tootja nimi ja aadress: 10.1.1.2. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): 10.1.1.3. Tootja esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress: 10.1.1.4. Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (nimetada kõik variandid): 10.1.1.5. Mootoritüüpkond: 10.1.1.6. Algmootor: 10.1.1.7. Mootoritüüpkonna liikmed: 10.1.1.8. Nõuetele vastavuse kontrollile allutatud mootoritega varustatud sõidukite puhul kasutatav sõiduki tehasetähise (VIN) kood. 10.1.1.9. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile, ja nende asukoht: 10.1.1.10. Sõiduki kategooria: 10.1.1.11. Mootori tüüp: bensiinimootor, etanoolil töötav (E85) mootor, diiselmootor / maagaasil / veeldatud naftagaasil / etanoolil (ED95) töötav mootor (mittevajalik maha tõmmata): 10.1.1.12. Kasutusel olevate mootoritüüpide tüüpkonnale antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja parandustööde/toote turult tagasivõtmise (ümberehitamiste) numbrid: 10.1.1.13. Tootja teatises märgitud mootorite tüübikinnituste laienduste ja parandustööde/toote turult tagasivõtmise üksikasjad. 10.1.1.14. Tootja teatisega hõlmatud mootori valmistamise ajavahemik (nt „kalendriaasta 2014 jooksul valmistatud sõidukid või mootorid”). 10.1.2.    Mootori/sõiduki valik 10.1.2.1. Sõiduki või mootori asukoha kindlakstegemise viis 10.1.2.2. Sõiduki, mootori, kasutusel oleva tüüpkonna valimisse võtmise kriteeriumid 10.1.2.3. Geograafiline piirkond, kus tootja on sõidukeid kogunud. 10.1.3.    Seadmed 10.1.3.1. PEMS-seadmed, mark ja tüüp 10.1.3.2. PEMSi kalibreerimine 10.1.3.3. PEMSi toiteallikas 10.1.3.4. Arvutamiseks kasutatud tarkvara ja selle versioon (nt EMROAD 4.0) 10.1.4.    Katseandmed 10.1.4.1. Katse kuupäev ja kellaaeg 10.1.4.2. Katse toimumise asukoht, sealhulgas teave marsruudi kohta 10.1.4.3. Ilmastiku- ja keskkonnatingimused (nt temperatuur, niiskus, kõrgus) 10.1.4.4. Katserajal läbitud vahemaa iga sõiduki kohta 10.1.4.5. Katsekütuse spetsifikatsiooni omadused 10.1.4.6. Reaktiivi spetsifikatsioon (vajaduse korral) 10.1.4.7. Määrdeõli spetsifikatsioon 10.1.4.8. Heitekatse tulemused vastavalt käesoleva lisa 1. liitele 10.1.5.    Mootori andmed 10.1.5.1. Mootorikütuse tüüp (nt diisel, etanool ED95, maagaas, veeldatud naftagaas, bensiin, etanool (E85)) 10.1.5.2. Mootori põlemissüsteem (nt diiselmootor või ottomootor) 10.1.5.3. Tüübikinnituse number 10.1.5.4. Mootor ümberehitatud 10.1.5.5. Mootori tootja 10.1.5.6. Mootori mudel 10.1.5.7. Mootori valmistamise aasta ja kuu 10.1.5.8. Mootori identifitseerimisnumber 10.1.5.9. Silindrimaht [liitrites] 10.1.5.10. Silindrite arv 10.1.5.11. Mootori nimivõimsus: [kW p/min juures] 10.1.5.12. Mootori suurim momendikiirus: [Nm p/min juures] 10.1.5.13. Kiirus tühikäigul [p/min] 10.1.5.14. Tootja on esitanud teabe pöördemomendi kõvera kohta täiskiirusel (jah/ei) 10.1.5.15. Tootja on esitanud viitenumbri täiskiirusel pöördemomendi kõvera kohta 10.1.5.16. DeNOx süsteem (nt EGR, SCR) 10.1.5.17. Katalüüsmuunduri mark 10.1.5.18. Tahkete osakeste püüduri tüüp 10.1.5.19. Kas järeltöötlussüsteemi on muudetud vastavalt tüübikinnitusele? (jah/ei) 10.1.5.20. Teave mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki kohta (tarkvara kalibreerimisnumber) 10.1.6.    Andmed sõiduki kohta 10.1.6.1. Sõiduki omanik 10.1.6.2. Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss) 10.1.6.3. Sõiduki tootja 10.1.6.4. Sõiduki tehasetähis 10.1.6.5. Sõiduki registreerimisnumber ja registreerimise riik 10.1.6.6. Sõiduki mudel 10.1.6.7. Sõiduki valmistamise aasta ja kuu 10.1.6.8. Jõuülekande tüüp (nt manuaalne, automaatne vm) 10.1.6.9. Edasikäikude arv 10.1.6.10. Läbisõidumõõdiku näit katse alguses [km] 10.1.6.11. Kombineeritud täismass [kg] 10.1.6.12. Rehvi suurus [ei ole kohustuslik] 10.1.6.13. Summutitoru läbimõõt [ei ole kohustuslik] 10.1.6.14. Telgede arv 10.1.6.15. Kütusepaagi (-paakide) maht [liitrites] [ei ole kohustuslik] 10.1.6.16. Kütusepaakide arv [ei ole kohustuslik] 10.1.6.17. Reaktiivipaagi (-paakide) maht [liitrites] [ei ole kohustuslik] 10.1.6.18. Reaktiivipaakide arv [ei ole kohustuslik] 10.1.7.    Katseraja omadused 10.1.7.1. Läbisõidumõõdiku näit katse alguses [km] 10.1.7.2. Kestvus 10.1.7.3. Keskmised keskkonnatingimused (arvutatuna mõõdetud hetkeandmete põhjal) 10.1.7.4. Teave keskkonnatingimuste sensori kohta (sensorite tüüp ja asukoht), rõhk [kPa] 10.1.7.5. Teave sõiduki kiiruse kohta (nt kumulatiivne kiiruse jaotus) 10.1.7.6. Punktis 4.5. kirjeldatud linna-, asulavälise tee ja kiirtee kasutamise ajaline osa kogu teekonna lõikes 10.1.7.7. Punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ajaline osa kogu teekonna lõikes. 10.1.8.    Mõõdetud hetkeandmed 10.1.8.1. THC kontsentratsioon [ppm] 10.1.8.2. CO kontsentratsioon [ppm] 10.1.8.3. NOx kontsentratsioon [ppm] 10.1.8.4. CO2 kontsentratsioon [ppm] 10.1.8.5. CH4 kontsentratsioon [ppm], ainult ottomootorite puhul 10.1.8.6. Heitgaasivool [kg] 10.1.8.7. Heitgaasi temperatuur [°C] 10.1.8.8. Ümbritseva õhu temperatuur [°C] 10.1.8.9. Ümbritsev rõhk [kPa] 10.1.8.10. Ümbritseva õhu niiskusesisaldus [kg] [ei ole kohustuslik] 10.1.8.11. Mootori pöördemoment [Nm] 10.1.8.12. Mootori kiirus [PM] 10.1.8.13. Mootori kütusevool [g/s] 10.1.8.14. Mootori jahutusvedeliku temperatuur (°C) 10.1.8.15. Sõiduki teekonnakiirus [km/h] elektroonilisest kontrollplokist ja GPSist 10.1.8.16. Sõiduki laius [kraadides] (näidata piisava täpsusega, et oleks võimalik jälgida katserada) 10.1.8.17. Sõiduki pikkus [kraadides] 10.1.9.    Arvutatud hetkeandmed 10.1.9.1. THC mass [g/s] 10.1.9.2. CO mass [g/s] 10.1.9.3. NOx mass [g/s] 10.1.9.4. CO2 mass [g/s] 10.1.9.5. CH4 mass [g/s], ainult ottomootorite puhul 10.1.9.6. THC kumuleeritud mass [g] 10.1.9.7. CO kumuleeritud mass [g] 10.1.9.8. NOx kumuleeritud mass [g] 10.1.9.9. CO2 kumuleeritud mass [g] 10.1.9.10. CH4 kumuleeritud mass [g], ainult ottomootorite puhul 10.1.9.11. Arvutatud kütusekulu [g/s] 10.1.9.12. Mootori võimsus [kW] 10.1.9.13. Mootori töö [kWh] 10.1.9.14. Töö akna kestus [s] 10.1.9.15. Töö aken: mootori keskmine võimsus [%] 10.1.9.16. Töö aken: THC vastavustegur [-] 10.1.9.17. Töö aken: CO vastavustegur [-] 10.1.9.18. Töö aken: NOx vastavustegur [-] 10.1.9.19. Töö aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul 10.1.9.20. CO2 massi akna kestus [s] 10.1.9.21. CO2 massi aken: THC vastavustegur [-] 10.1.9.22. CO2 massi aken: CO vastavustegur [-] 10.1.9.23. CO2 massi aken: NOx vastavustegur [-] 10.1.9.24. CO2 massi aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul 10.1.10.    Keskmistamis- ja integreeritud andmed 10.1.10.1. Keskmine THC kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik] 10.1.10.2. Keskmine CO kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik] 10.1.10.3. Keskmine NOx kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik] 10.1.10.4. Keskmine CO2 kontsentratsioon [ppm] [ei ole kohustuslik] 10.1.10.5. Keskmine CH4 kontsentratsioon [ppm], ainult gaasimootorite puhul [ei ole kohustuslik] 10.1.10.6. Keskmine heitgaasivool [kg] [ei ole kohustuslik] 10.1.10.7. Keskmine heitgaasi temperatuur [°C] [Ei ole kohustuslik] 10.1.10.8. THC-heited [g] 10.1.10.9. CO-heited [g] 10.1.10.10. no-heited [g] 10.1.10.11. CO2-heited [g] 10.1.10.12. CH4-heited [g], ainult gaasimootorite puhul 10.1.11.    Läbimise ja mitteläbimise tulemused 10.1.11.1. Minimaalne, maksimaalne ja kumulatiivne 90 % protsentiil järgmiste näitajate puhul: 10.1.11.2. Töö aken: THC vastavustegur [-] 10.1.11.3. Töö aken: CO vastavustegur [-] 10.1.11.4. Töö aken: NOx vastavustegur [-] 10.1.11.5. Töö aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul 10.1.11.6. CO2 massi aken: THC vastavustegur [-] 10.1.11.7. CO2 massi aken: CO vastavustegur [-] 10.1.11.8. CO2 massi aken: NOx vastavustegur [-] 10.1.11.9. CO2 massi aken: CH4 vastavustegur [-], ainult ottomootori puhul 10.1.11.10. Töö aken: minimaalne ja maksimaalne keskmine akna jõud [%] 10.1.11.11. CO2 massi aken: minimaalne ja maksimaalne akna kestus [s] 10.1.11.12. Töö aken: kehtivate akende protsent 10.1.11.13. CO2 massi aken: kehtivate akende protsent 10.1.12.    Katsete kontroll 10.1.12.1. THC analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse 10.1.12.2. CO analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse 10.1.12.3. NOx analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse 10.1.12.4. CO2 analüsaatori nulli seadmise, mõõtevahemiku kalibreerimise ja kontrolli tulemused, eel- ja järelkatse 10.1.12.5. Andmete ühtsuse kontrolli tulemused vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2 ▼M1 10.1.12.5.1. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.1. tehtud lineaarse regressioonianalüüsi tulemused, sealhulgas regressioonisirge kalle m, määramiskoefitsient (r2) ja regressioonisirge y-telg, vahemik b 10.1.12.5.2. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.2 tehtud elektroonilise kontrollploki andmete järjepidevuse kontrolli tulemus 10.1.12.5.3. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.3 tehtud pidurdamisest tingitud kütusekulu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus, sealhulgas pidurdamisest tingitud kütusekulu arvutamine ning PEMSi mõõtmistes arvutatud ja WHTC katses deklareeritud kütusekulu suhtarv 10.1.12.5.4. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.4 tehtud sõiduki läbisõidumõõdiku andmete järjepidevuse kontrolli tulemus 10.1.12.5.5. Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.5 tehtud ümbritseva õhu rõhu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus. ▼B 10.1.13. Olemasolu korral muude lisade nimekiri.

---

1. liide

Sõidukite heitkoguste mõõtmise kord heitkoguste mõõtmise kaasaskantava süsteemi abil

▼M7

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse meetodit, millega määrata heitgaasid sõiduki välimõõtmiste alusel heitkoguste mõõtmise kaasaskantavate seadmete (PEMS) abil. Heide, mida mõõdetakse mootori väljalasketorust, sisaldab järgmisi komponente: süsinikmonooksiid, süsivesinikud ja lämmastikoksiidid kokku diiselmootori puhul ning süsinikmonooksiid, metaanist erinevad süsivesinikud, metaan ja lämmastikoksiidid ottomootori puhul. Lisaks mõõdetakse punktis 4 kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi kogust.

Maagaasil töötavate mootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul mõõta metaani ja metaanist erinevate süsivesinike heite asemel üksnes süsivesinike koguheidet. Sellisel juhul on süsivesinike koguheite piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaani heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel käesoleva liite punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm üksnes metaani heite piirnorm.

Muul kui maagaasil töötavate gaasimootorite puhul võib tootja, tehnilise teenistuse või tüübikinnitusasutuse valikul metaanist erinevate süsivesinike heite asemel mõõta süsivesinike koguheidet. Sellisel juhul on süsivesinike koguheite piirnorm samasugune, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas metaanist erinevate süsivesinike heite jaoks. Vastavustegurite arvutamisel käesoleva liite punktide 4.2.3 ja 4.3.2 kohaselt on kohaldatav piirnorm üksnes metaanist erinevate süsivesinike heite piirnorm.

▼B

2.   KATSEMENETLUS

2.1.    Üldnõuded

Katsed viiakse läbi PEMSi abil, mis koosneb:

2.2.    Katseparameetrid

▼M6

Tabelis 1 esitatud näitajaid mõõdetakse ja registreeritakse ühtlasel sagedusel vähemalt 1,0 Hz. Tootja säilitab algsed töötlemata andmed ja teeb need tüübikinnitusasutusele ja komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

▼B

▼M6

2.2.1.    Andmeesitusvorm

Heiteväärtused ja muud asjakohased näitajad esitatakse ja neid vahetatakse csv-vormingus andmefailis. Näitajate väärtused eraldatakse komaga, ASCII-kood #h2C. Numbriliste väärtuste kümnendkoha eraldaja on punkt, ASCII-kood #h2E. Rida lõpetatakse reavahetusega, ASCII-kood #h0D. Tuhandike eraldajaid ei kasutata.

▼B

2.3.    Sõiduki ettevalmistamine

Sõiduki ettevalmistamine sisaldab järgmist:

2.4.    Mõõteseadmete paigaldamine

2.4.1.    Põhiseade

Võimalusel tuleb PEMS alati paigaldada kohta, kus järgmiste nähtuste mõju on minimaalne:

Paigaldamisel tuleb järgida PEMSi tootja juhiseid.

2.4.2.    Heitgaasivoolumõõtur (EFM)

Heitgaasivoolumõõtur kinnitatakse sõiduki summutitorule. EFMi andur paigutatakse kahe sirge torulõigu vahele, mille pikkus peab olema EFMi anduri läbimõõdust vähemalt kaks korda suurem (üles- ja allavoolu). EFM soovitatakse paigaldada pärast sõiduki summutit, et vähendada heitgaasi pulseerimise mõju mõõtesignaalidele.

2.4.3.    Globaalne positsioneerimissüsteem

Antenn paigaldatakse võimalikult kõrgele, et võimalikud takistused maanteesõidul ei tekitaks häireid.

▼M4

2.4.4.    Ühendus sõiduki ECUga

Tabelis 1 loetletud mootori parameetrite registreerimiseks kasutatakse andmeregistraatorit. Kõnealuses andmeregistraatoris võidakse kasutada sõiduki kontrollerivõrgu (Control Area Network, edaspidi „CAN”) andmesiini, et saada juurdepääs ECU-andmetele, mida on täpsustatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 5. liite tabelis 1 ning mida edastatakse CANis vastavalt sellistele standardprotokollidele nagu SAE J1939, J1708 või ISO 15765-4. Andmeregistraatoris võidakse arvutada kasulik mootori pöördemoment pidurdamisel või muundada ühikuid.

▼B

2.4.5.    Gaasiliste heidete proovi võtmine

Proovivõtutoru kuumutatakse vastavalt 2. liite punkti 2.3. spetsifikatsioonile ning see isoleeritakse nõuetekohaselt ühenduskohtades (proovivõtutoru ja põhiseadme tagumine külg), et vältida külmade kohtade teket, mille tagajärjel võib proovivõtusüsteem kondenseerunud süsivesinike tõttu saastuda.

▼M4

Proovivõtutoru paigaldatakse väljalasketorusse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.10 nõuetele.

▼B

Proovivõtutoru pikkuse muutmisel tuleb kontrollida süsteemi transpordiaegu ja neid vajadusel korrigeerida.

2.5.    Katse-eelsed menetlused

2.5.1.    PEMS-seadmete käivitamine ja stabiliseerimine

Põhiseadmed soojendatakse ja stabiliseeritakse vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile, kuni rõhud, temperatuurid ja voolud on saavutanud oma seadistuspunktid.

2.5.2.    Proovivõtusüsteemi puhastamine

Süsteemi saastumise vältimiseks tuleb PEMS-seadmete proovivõtutorud vastavalt tootja spetsifikatsioonile enne proovivõtu algust puhastada.

▼M4

2.5.3.    Analüsaatorite kontrollimine ja kalibreerimine

Analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine ja lineaarsuse kontroll tuleb teostada kalibreerimisgaasidega, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.3 nõuetele. Lineaarsuse kontroll tuleb läbi viia kolme kuu jooksul enne tegelikku katset.

▼B

2.5.4.    EFMi puhastamine

EFMi tuleb puhastada rõhuandurite ühenduskohtade juures vastavalt seadme tootja spetsifikatsioonile. See menetlus peab eemaldama rõhutorudest ning nendega ühendatud voolutoru rõhumõõteportidest kondensaadi ja diisliosakesed.

2.6.    Heitekatse kulg

▼M6

2.6.1.    Katse algus

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab algama enne mootori käivitamist. Jahutusvedeliku temperatuur ei tohi katse alguses olla kõrgem kui 303 K (30 °C). Kui keskkonnatemperatuur on katse alguses kõrgem kui 303 K (30 °C), ei tohi jahutusvedeliku temperatuur ületada keskkonnatemperatuuri enam kui 2 °C võrra. Andmeid hakatakse hindama, kui jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist.

2.6.2.    Katse käik

Heiteproovide võtmine, heitgaasi näitajate mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peab jätkuma kasutusel oleva mootori kogu tavapärase töötamisaja jooksul. Mootorit võib seisata ja taaskäivitada, kuid heiteproovide võtmine peab toimuma kogu katse jooksul.

PEMSi gaasianalüsaatorite regulaarseid nullitriivi kontrolle võib teha iga kahe tunni järel ning tulemusi võib kasutada nullitriivi korrigeerimiseks. Kontrollimise ajal registreeritud andmed märgistatakse vastavalt ja neid ei kasutata heitkoguste arvutamiseks.

Kui GPS-signaal katkeb, võib GPS-andmed arvutada elektroonilisel juhtseadisel põhineva sõidukiiruse ja kaardi põhjal, kuid mitte kauemaks kui 60 sekundiks järjest. Kui GPS-signaali kumulatiivne kadu kestab kauem kui 3 % teekonna kestusest, siis tuleks teekond tühistada.

▼B

2.6.3.    Katsetsükli lõpp

Katse lõppedes jäetakse piisavalt aega proovivõtusüsteemi reageerimisaegade lõppemiseks. Mootori võib peatada enne või pärast analüüsi lõppemist.

2.7.    Mõõtmiste kontrollimine

▼M4

2.7.1.    Analüsaatorite kontrollimine

Punktis 2.5.3 kirjeldatud analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine ja lineaarsuse kontroll tuleb teostada kalibreerimisgaasidega, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.3 nõuetele.

▼B

2.7.2.    Nullväärtuse triiv

Nullreaktsioon on määratluse kohaselt nullgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Nullväärtuse triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

2.7.3.    Mõõtevahemiku triiv

Mõõtevahemiku reaktsioon on määratluse kohaselt võrdlusgaasile kolmekümne sekundi jooksul antav keskmine reaktsioon koos müraga. Mõõtevahemiku triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalsest näidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas.

2.7.4.    Triivi kontrollimine

Seda kohaldatakse ainult juhul, kui katse ajal ei korrigeeritud nullväärtuse triivi.

Kasutatud gaasianalüsaatorite mõõtepiirkonnad tuleb võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 30 minutit pärast katse lõppemist nullida ja kalibreerida, et kontrollida nende triivi võrreldes katse-eelsete tulemustega.

Analüsaatori triivi puhul kasutatakse järgmisi meetmeid:

2.7.5.    Korrigeerimine triivi suhtes

▼M4

Kui vastavalt punktile 2.7.4 kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, siis arvutatakse kontsentratsiooni väärtus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 8.6.1.

▼B

Erinevus korrigeerimata ja korrigeeritud pidurdamise heitkoguste väärtuste vahel peab jääma vahemikku ± 6 % korrigeerimata pidurdamise heitkoguste väärtustest. Kui triiv ületab 6 %, on katse kehtetu. Kui kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, tuleb heitkoguste aruandluses kasutada üksnes triivi suhtes korrigeeritud tulemusi heitkoguste kohta.

3.   HEITKOGUSTE ARVUTAMINE

Lõplik katsetulemus ümardatakse ühes etapis vastavas heitestandardis ettenähtud komakohtade arvuni ning lisatakse veel oluline komakoht vastavalt standardile ASTM E 29-06b. Pidurdamisest tingitud heiteni viivate vahepealsete väärtuste ümardamine ei ole lubatud.

3.1.    Andmete ajalisse vastavusse viimine

Heitkoguse arvutamisel erinevate signaalide vahelisest ajalisest mahajäämusest tuleneva nihke minimeerimiseks tuleb heitkoguse arvutamiseks vajalikud andmed viia ajalisse vastavusse kooskõlas punktidega 3.1.1–3.1.4.

▼M4

3.1.1.    Gaasianalüsaatorite andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt ajalisse vastavusse viia ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.5 sätestatud korras.

▼B

3.1.2.    Gaasianalüsaatorid ja EFMi andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse EFMi andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.

3.1.3.    PEMSi ja mootoriandmed

PEMSi andmed (gaasianalüsaatorid ja EFM) tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse mootori ECU andmetega punktis 3.1.4 sätestatud korras.

3.1.4.    Menetlus paremaks PEMSi andmete ajalisse vastavusse viimiseks

Tabelis 1 loetletud katseandmed jagatakse kolme erinevasse kategooriasse:

Kategooria viimist ajalisse vastavusse teiste kategooriatega kontrollitakse kahe parameetrite kogumi vahelise suurima korrelatsioonikordaja leidmise teel. Kategooria kõiki parameetreid nihutatakse, et maksimeerida korrelatsioonitegurit. Korrelatsioonikordaja arvutamiseks kasutatakse järgmisi parameetreid:

ajalisse vastavusse viimiseks:

3.2.    Andmete ühtsuse kontroll

▼M6

3.2.1.    Analüsaatorid ja EFMi andmed

Andmete ühtsust (EFMi mõõdetud heitgaasi massivool ja gaasi kontsentratsioonid) kontrollitakse elektroonilise juhtseadisega mõõdetud kütusevoolu ja UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.1.7 osutatud valemi alusel arvutatud kütusevoolu korrelatsiooni abil. Kütusevoolu mõõdetud ja arvutatud väärtuste kohta tuleb teha lineaarne regressioonanalüüs. Vähimruutude meetodil parima lähendi leidmiseks kasutatakse järgmist valemit:

y = mx + b

kus:

y

–

on arvutuslik kütusevool (g/s)

m

–

on regressioonisirge tõus

x

–

on mõõdetud kütusevool (g/s)

b

–

on regressioonisirge vabaliige

Tõus (m) ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga regressioonisirge jaoks eraldi. Kõnealust analüüsi soovitatakse teha vahemikus 15 % maksimaalsest väärtusest kuni maksimaalse väärtuseni sagedusel, mis on 1 Hz või sellest suurem. Et katset saaks pidada kehtivaks, tuleb hinnata järgmist kahte kriteeriumi.

▼B

3.2.2.    ECU andmed pöördemomendi kohta

ECU pöördemomenti käsitlevate andmete järjepidevuse kontrollimiseks võrreldakse ECU pöördemomendi maksimaalseid väärtusi erinevatel mootori kiirustel ametliku mootori täiskoormusel pöörlemiskiiruse kõveraga vastavalt II lisa punktile 5.

3.2.3.    Kütusekulu pidurdamisel

Kütusekulu pidurdamisel kontrollitakse järgmiselt:

▼M4

▼B

3.2.4.    Läbisõidumõõdik

Sõiduki läbisõidumõõdiku näitajat võrreldakse GPSi andmetega ja kontrollitakse.

3.2.5.    Ümbritseva õhu rõhk

Ümbritseva õhu rõhku võrreldakse GPSi andmetes osutatud kõrguse näitajaga.

▼M4

3.3.    Ümberarvutus kuivalt niiskele gaasile

Kui kontsentratsiooni mõõdetakse kuival alusel, siis arvutatakse see ümber niiskele alusele vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.1 esitatud valemile.

▼B

3.4.    NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

PEMSiga mõõdetud NOx kontsentratsioone ei korrigeerita ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.

▼M4

3.5.    Gaasiheite hetkekoguste arvutamine

Massiheited määratakse kindlaks vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.2.3 kirjeldatule.

▼B

4.   HEITKOGUSTE JA VASTAVUSTEGURITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

▼M6

4.1.    Keskmistamisakna põhimõte

Heide tuleb integreerida liikuva keskmistamise meetodiga CO2 võrdlusmassi või võrdlustöö alusel. Arvutuste põhimõte on järgmine. Heite massi ei arvutata kogu andmehulga kohta, vaid kogu andmehulga alamhulkade kohta; alamhulkade pikkus määratakse vastavalt mootori CO2 massile või labori baassiirdetsükli jooksul mõõdetud tööle. Liikuva keskmise arvutused tehakse aja juurdekasvuga, mis võrdub andmete diskreetsussammuga. Neid heiteandmete keskmistamiseks kasutatavaid alamhulki nimetatakse järgmistes punktides keskmistamisakendeks.

Kehtetuks tunnistatud andmeid ei tohi töö või CO2 massi ja keskmistamisakna heitkoguste arvutamisel arvesse võtta.

Järgmised andmed loetakse kehtetuteks andmeteks:

Heite mass (mg/aken) määratakse kindlaks UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8.4.2.3 kirjeldatud korras.

Joonis 1

Sõiduki kiiruse sõltuvus ajast ja sõiduki keskmistatud heite (alates esimesest keskmistamisaknast) sõltuvus ajast

▼B

4.2.    Tööpõhine meetod

Joonis 2

Tööpõhine meetod

„i”-nda keskmistatud akna kestus (t 2,i – t 1,i ) on määratud järgmiselt:

kus Δt on andmevõtu periood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

4.2.1.    Eriheitkoguse arvutamine

Eriheitkogus e gas (mg/kWh) arvutatakse iga akna ja iga saasteaine kohta järgmiselt:

▼M9

4.2.1.1.   Eriheitkoguse arvutamine deklareeritud müügil oleva kütuse jaoks

Kui käesoleva lisa alusel on katse tehtud I lisa 4. liite 1. osa punktis 3.2.2.2.1 deklareeritud müügil oleva kütusega arvutatakse eriheitkogus egas (mg/kWh) iga akna ja iga saasteaine kohta, korrutades korrigeerimata eriheitkoguse I lisa punkti 1.1.2 alapunkti a1 kohaselt kindlaksmääratud võimsuse parandusteguriga.

▼M6

4.2.2.    Kehtivate akende valimine

4.2.2.1.

Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.2.2.1.1–4.2.2.1.4. 4.2.2.1.1. Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 20 % maksimaalsest mootori võimsusest. Kehtivate akende osakaal peab olema 50 % või rohkem. 4.2.2.1.2. Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist madalamaid võimsuslävesid kasutades. Võimsusläve vähendatakse 1 protsendi kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või rohkem. 4.2.2.1.3. Madalam lävi ei tohi olla väiksem kui 15 %. 4.2.2.1.4. Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on 15 % võimsusläve juures väiksem kui 50 protsenti.

4.2.2.2.

Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.2.2.2.1 ja 4.2.2.2.2. 4.2.2.2.1. Kehtivad aknad on sellised aknad, mille keskmine võimsus on suurem kui võimsuslävi, milleks on 10 % maksimaalsest mootori võimsusest. ▼M9 4.2.2.2.2. Katse tunnistatakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % või kui üksnes linnasõidutingimustes ei ole pärast 90. protsentiili nõude täitmist enam ühtki kehtivat akent lämmastikoksiidide (NOx) kohta.

▼B

4.2.3.    Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

,

4.3.    CO2 massipõhine meetod

Joonis 3

CO2 massipõhine meetod

„i”-nda keskmistatud akna kestus (t2,i – t1,i ) on määratud järgmiselt:

kus Δt on andmevõtu periood, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem.

CO2 mass arvutatakse akendes hetkeheidete integreerimise teel, mis on arvutatud vastavalt punktis 3.5 sisseviidud nõuetele.

▼M6

4.3.1.    Kehtivate akende valimine

4.3.1.1.

Enne artiklis 17a nimetatud kuupäevi kohaldatakse punkte 4.3.1.1.1–4.3.1.1.4. 4.3.1.1.1. Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt: kus: — D max on maksimaalne akna kestus (s); — P max on maksimaalne mootori võimsus (kW). 4.3.1.1.2. Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist pikemaid akna kestuseid kasutades. Selleks vähendatakse punktis 4.3.1 esitatud valemis väärtust 0,2 sammhaaval 0,01 võrra, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või üle selle. 4.3.1.1.3. Mingil juhul ei või kõnealuses valemis väärtust vähendada alla 0,15. 4.3.1.1.4. Katse loetakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % akna maksimaalse kestuse korral, arvutatuna vastavalt punktidele 4.3.1.1, 4.3.1.1.2 ja 4.3.1.1.3.

4.3.1.2.

Alates artiklis 17a nimetatud kuupäevadest kohaldatakse punkte 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2. 4.3.1.2.1. Kehtivad aknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt: kus: — D max on maksimaalne akna kestus (s); — P max on maksimaalne mootori võimsus (kW). 4.3.1.2.2. Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %.

▼B

4.3.2.    Vastavustegurite arvutamine

Vastavustegurid arvutatakse iga akna ja saasteaine kohta järgmiselt:

koos

(kasutusaegne suhtarv) ja

(sertifitseerimise suhtarv),

---

2. liide

Kaasaskantavad mõõteseadmed

1.   ÜLDANDMED

Gaasilisi heiteid mõõdetakse vastavalt 1. liites kirjeldatud menetlusele. Käesolevas liites kirjeldatakse katsete läbiviimiseks kasutatavate kaasaskantavate mõõteseadmete omadusi.

2.   MÕÕTESEADMED

2.1.    Gaasianalüsaatorite üldine spetsifikatsioon

PEMSi gaasianalüsaatorite spetsifikatsioon vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4B lisa punktis 9.3.1 sätestatud nõuetele.

2.2.    Gaasianalüsaatorite tehnoloogia

▼M4

Gaase analüüsitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.2 sätestatud nõuetele.

▼B

Lämmastikoksiidide määramiseks võib kasutada ka mittelahutavaid ultraviolett-tajureid.

▼M4

2.3.    Gaasiliste heidete proovi võtmine

Proovivõtturid peavad vastavama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa 2. liite punktide A.2.1.2 ja A.2.1.3 nõuetele. Proovivõtutoru kuumutatakse temperatuurini 190 °C (+/– 10 °C).

2.4.    Muud seadmed

Mõõteseadmed peavad vastama tabeli 7 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 9.3.1 nõuetele.

▼B

3.   ABISEADMED

▼M6

3.1.    Heitgaasivoolumõõturi (EFM) ühendamine summutitoruga

Heitgaasivoolumõõturi paigaldamine ei tohi suurendada vasturõhku üle mootori valmistaja soovitatud väärtuse ega pikendada summutitoru rohkem kui 2 m võrra. Heitgaasivoolumõõturi paigaldamisel peab nagu teistegi PEMS seadmete komponentide puhul järgima kohalikke maanteeohutuse eeskirju ja kindlustusnõudeid.

▼B

3.2.    PEMSi asukoht ja paigaldamistarvikud

PEMS-seadmed paigaldatakse vastavalt 1. liite punktis 2.4. sätestatule.

3.3.    Elektrienergia

PEMS-seadmeid varustatakse elektriga vastavalt II lisa punktis 4.6.6 kirjeldatud meetodile.

---

3. liide

Kaasaskantavate mõõteseadmete kalibreerimine

1.   SEADMETE KALIBREERIMINE JA KONTROLL

▼M4

1.1.   Kalibreerimisgaasid

PEMSi gaasianalüsaatoreid kalibreeritakse gaaside abil, mis vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.3 sätestatud nõuetele.

1.2.   Lekkekatse

PEMSi lekkekatsed viiakse käbi vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 9.3.4 määratletud nõuetele.

1.3.   Analüütilise süsteemi reageerimisaja kontrollimine

PEMSi analüütilise süsteemi reageerimisaega kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 9.3.5.

▼B

---

4. liide

Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise meetod

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse üldiselt elektroonilise kontrollploki pöördemomendi nõuetele vastavuse kontrollimise meetodit ISC PEMSi katsetamisel.

Kohaldatava üksikasjaliku menetluse määrab mootori tootja, tingimusel et see on tüübikinnitusasutuse poolt heaks kiidetud.

2.   SUURIMA PÖÖRDEMOMENDI MEETOD

▼M9

▼M1

▼M4

---

III LISA

HEITGAASIDE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

2.   ÜLDNÕUDED

Siiski kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 7 katsemenetlusi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktis 8 ette nähtud heitgaaside arvutusi.

▼B

---

IV LISA

SEOSES TÜÜBIKINNITUSEGA TEHNOÜLEVAATUSEKS VAJALIKUD HEITKOGUSTE ANDMED

Süsinikmonooksiidi heidete mõõtmine tühikäigul

1.   SISSEJUHATUS

▼M4

▼M4

▼B

2.   ÜLDNÕUDED

3.   TEHNILISED NÕUDED

---

V LISA

KARTERIGAASIDE HEITKOGUSTE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolevas lisas kehtestatakse nõuded ja katsemenetlused karterigaaside heitkoguste kontrollimiseks.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.	Karterist eralduvaid heitkoguseid ei tohi lasta vahetult keskkonda, erandiks on punktis 3.1.1 osutatud juhud.

3.   ERINÕUDED

▼M4

3.1.

Punkte 3.1.1 ja 3.1.2 kohaldatakse diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite suhtes ning maagaasi/biometaaniga või veeldatud naftagaasiga töötavate ottomootorite suhtes. 3.1.1. Turboülelaadurite, pumpade, ülelaadekompressoritega mootorid või õhu sisseimemiseks ette nähtud ülelaaduritega mootorid võivad karterist eralduvaid heitgaase keskkonda lasta siis, kui need heitkogused lisatakse heitgaasidele (kas füüsiliselt või matemaatiliselt) kõikide heitekatsete ajal vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punktile 6.10. ▼B 3.1.2. Vahetult keskkonda suunatavateks heitkogusteks ei loeta selliseid karterist eralduvaid heitgaase, mis suunatakse kogu töötamise ajal heitgaasidesse heitgaaside järeltöötlusest ülesvoolu.

3.2.

Punkte 3.2.1 ja 3.2.2 kohaldatakse bensiini või etanooliga (E85) töötavate ottomootorite suhtes. ▼M4 3.2.1. Karteri rõhku mõõdetakse heitkoguste katsetsüklites sobivates asukohtades. Rõhku mõõdetakse õlimõõtevarda ava kaudu kaldmanomeetriga. ▼M4 3.2.1.1. Rõhku sisselasketorustikus mõõdetakse ± 1 kPa täpsusega. 3.2.1.2. Rõhku karteris mõõdetakse ± 0,01 kPa täpsusega. ▼B 3.2.2. Punkti 2.1 nõuetele vastavus loetakse rahuldavaks, kui eespool punktis 3.2.1 määratletud kõikides mõõtmistingimustes mõõdetud karterirõhk ei ületa mõõtmishetkel valitsevat atmosfäärirõhku.

---

VI LISA

TSÜKLI VÄLISTE HEIDETE JA TÖÖTAVA SÕIDUKI HEITKOGUSTE PIIRAMISE NÕUDED

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse talitlussnõudeid ja keelatakse katkestusstrateegia kasutamine mootorite ja sõidukite puhul, millele on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määrusega antud tüübikinnitus, et tagada tõhus kontroll mootori eri töörežiimidest ja keskkonnatingimustest tulenevate heitkoguste üle sõidukite tavapärasel kasutamisel. Lisas kehtestatakse katsemenetlused tsükliväliste heidete katsetamiseks tüübikinnituse ajal ja sõiduki tegelikul kasutamisel.

2.   MÕISTED

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 3 määratlusi.

3.   ÜLDNÕUDED

▼M4

3.1.	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 punktides 10. lisa punktis 4 sätestatud üldnõudeid.

▼M4

3.2.

Segakütuseliste mootorite puhul on lubatud kasutada kohanemisstrateegiaid, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: a) mootor jääb alati segakütuselist tüüpi mootoriks, millele on antud tüübikinnitus, ning b) 2-tüübi segakütuselise mootori puhul ei tohi mootoritüüpkonna kõrgeim ja madalaim GERWHTC väärtus kunagi ületada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 3.1.1 määratletud suhtarvu, ning c) strateegiad deklareeritakse ja need vastavad käesoleva lisa nõuetele.

▼B

4.   TALITLUSNÕUDED

▼M4

4.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 5 sätestatud toimivusnõudeid koos käesoleva määruse punktis 4.1.1 kirjeldatud eranditega. 4.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 5.1.2 alapunktist a tuleb aru saada järgmiselt: „a) selle kasutamine sisaldub sõnaselgelt tüübikinnituskatsetes, sealhulgas käesoleva määruse VI lisa punkti 6 kohased tsüklivälise osa katsemenetlused ja käesoleva määruse artikli 12 kohased kasutusel olevaid sõidukeid/mootoreid käsitlevad sätted.” ▼M4 ————— ▼B

5.   KESKKONNA- JA TÖÖTINGIMUSED

5.1.	Käesoleva lisa tähenduses on keskkonna- ja töötingimused need, mis on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 6.

▼M4

6.   MOOTORI TSÜKLIVÄLISE OSA KATSED LABORIS JA KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KATSED TÜÜBIKINNITUSE AJAL

6.1.

Tüübikinnituse andmise ajal tehtava tsüklivälise osa katsemenetluse puhul järgitakse mootori tsüklivälise osa katsemenetlust tüübikinnituse ajal laboris ja katsemenetlust kasutusel oleval sõidukil, nagu on kirjeldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktis 7, võttes arvesse punktis 6.1.1 sätestatud erandit. 6.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punkti 7.3 esimesest lõigust tuleb aru saada järgmiselt: „Katsetamine kasutusajal Tüübikinnituse ajal tehakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud korra kohaselt kaasaskantavate heitemõõtmisseadmete tõendamiskatse, kasutades selleks sõiduki algmootorit.” ▼M4 —————

▼M4

6.2.

Segakütuselised mootorid ja sõidukid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja n 49 10. lisas nõutud kaasaskantavate heitemõõtmisseadmete tõendamiskatsetel, mis tehakse tüübikinnituse ajal, katsetatakse segakütuselise mootoritüüpkonna algmootorit oludes, kus see töötab segakütuserežiimil. 6.2.1. Segakütuseliste 1B-, 2B- ja 3B-tüübi mootorite puhul tehakse üks täiendav PEMS-seadmete katse diislirežiimis sama mootori ja sama sõidukiga vahetult pärast või enne segakütuserežiimis tehtud PEMS-seadmete katset. Sellisel juhul võib sertifitseeringu anda ainult siis, kui PEMS-seadmete tõendamiskatse nii segakütuse- kui ka diislirežiimil on loetud läbituks.

6.3.	Lisanõuded kasutusel olevate sõidukite katsetamise suhtes määratakse kindlaks hiljem kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikega 3.

▼M4

7.   TEATIS TSÜKLIVÄLISTE HEITKOGUSTE VASTAVUSE KOHTA

„Teatis tsükliväliste heidete vastavuse kohta

Tüübikinnituse taotlemisel peab tootja esitama teatise, et mootoritüüpkond või sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele, millega piiratakse tsükliväliseid heitkoguseid. Lisaks teatisele kontrollitakse lisakatsete abil kohaldatavatele heitkoguste piirväärtustele ja kasutusnõuetele vastavust.”

▼M6

8.   DOKUMENDID

UNECE eeskirja nr 49 10. lisa punktist 11 tuleb aru saada järgmiselt.

▼M4 —————

▼M1

---

1. liide

PEMSi näidiskatse tüübikinnitusel

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse PEMSi näidiskatse läbiviimist tüübikinnitusel.

2.   KATSESÕIDUK

2.1.	PEMSi katseks kasutatav sõiduk peab esindama sõidukitüüpi, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada. Kasutada võib sõiduki prototüüpi või tootmises olevat kohandatud sõidukit.

2.2.	Kontrollitakse elektroonilise kontrollploki andmevoo teabe toimimist ja vastavust (näiteks käesoleva määruse II lisa 5. punkti kohaselt).

▼M6

2.3.

Tootjad peavad tagama, et sõidukite PEMS-katse saab teha sõltumatu isik üldkasutatavatel teedel: selleks peavad nad tegema kättesaadavaks sobivad adapterid väljalasketorudele, võimaldama juurdepääsu ECU signaalidele ja sõlmima vajalikud halduskokkulepped. Tootja võib nõuda mõistlikku tasu vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõike 1 sätetele.

▼M1

3.   KATSETINGIMUSED

▼M6

3.1.    Sõiduki koormus

PEMSi tõendamiskatse huvides võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust.

Sõiduki koormus peab olema 50–60 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Kehtivad II lisas sätestatud täiendavad nõuded.

▼M1

3.2.    Keskkonnatingimused

Katse tehakse II lisa punktis 4.2 kirjeldatud keskkonnatingimustel.

3.3.	Mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema vastavuses II lisa punktiga 4.3.

3.4.	Kütus, määrdeained ja reaktiiv Kütus, määrdeõli ja reaktiiv heitgaaside järeltöötlussüsteemi jaoks peavad vastama II lisa punktide 4.4–4.4.3 nõuetele.

3.5.	Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded on kirjeldatud II lisa punktides 4.5– 4.6.8.

4.   HEITKOGUSTE HINDAMINE

4.1.	Katsete tegemisel ja katsetulemuste arvutamisel järgitakse II lisa punkti 6 nõudeid.

5.   ARUANNE

5.1.

Tehnilises aruandes kirjeldatakse PEMSi näidiskatset, täpsustades toimingud ja tulemused, ning esitatakse vähemalt järgmine teave: a) üldandmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.1–10.1.1.14; b) selgitus selle kohta, miks katseks kasutatud sõidukit/sõidukeid ( 6 ) saab lugeda seda sõidukitüüpi esindava(te)ks, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada; c) andmed katse ja katseseadmete kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.3–10.1.4.8; d) andmed katsetatud mootori kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.5–10.1.5.20; e) andmed katsetamisel kasutatud sõiduki kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.6–10.1.6.18; f) andmed katseraja omaduste kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.7–10.1.7.7; g) arvutatud hetkeandmed ja mõõtmised, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.8–10.1.9.24; h) keskmistamis- ja integreeritud andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.10–10.1.10.12; i) läbimise või mitteläbimise andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.11–10.1.11.13; j) andmed katsete kontrolli, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.12. kuni 10.1.12.5.

▼B

---

VII LISA

MOOTORISÜSTEEMIDE VASTUPIDAVUSE KONTROLLIMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust mootorite valimiseks katsete jaoks, mida teostatakse halvendustegurite kindlaksmääramiseks kasutusaja saavutamise katseplaani alusel. Halvendustegureid kohaldatakse kooskõlas käesoleva lisa punkti 3.6 nõuetega vastavalt III lisale mõõdetud heitkoguste suhtes.

1.2.

Käesolevas lisas kirjeldatakse ka heitetaset mõjutavat hooldust ja heitetaset mittemõjutavat hooldust, mida tehakse kasutusaja saavutamise katseplaani alusel katsetatavatele mootoritele. Kõnealune hooldus peab vastama hooldusele, mida tehakse kasutusel olevatele mootoritele, ja sellest peab uute mootorite ja sõidukite omanikke teavitama.

▼M4

1.3.	Segakütuseliste mootorite puhul kohaldatakse ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punkti 6.5.

▼B

2.   MOOTORITE VALIK KASULIKU TÖÖEA HALVENDUSTEGURITE KINDLAKSTEGEMISEKS

▼M4

2.1.	Mootorite valik toimub vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktile 2.

▼M4 —————

▼B

3.   KASULIKU TÖÖEA HALVENDUSTEGURITE KINDLAKSTEGEMINE

▼M4

3.1.

Kasuliku tööea halvendustegurite kindlakstegemiseks kasutatavad nõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktis 3 ning arvesse tuleb võtta punktides 3.1.1–3.1.6 kehtestatud erandeid. ▼M4 3.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.2.1.3 tuleb aru saada järgmiselt: „3.2.1.3. Kooskõlas punktiga 3.5.2 arvutatud heitkoguste piirväärtused kasuliku tööea alguspunktis ja lõpp-punktis peavad vastama määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis määratletud piirväärtustele, ehkki katsepunktide üksikud heitkoguste tulemused võivad olla nendest piirväärtustest suuremad.” 3.1.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.2.1.9 tuleb aru saada järgmiselt: „3.2.1.9. Kasutusaja saavutamise katseplaani võib lühendada, kasutades selleks kiirendatud vanandamist kütusekulu alusel. Selle aluseks võetakse tüüpilise kasutusaegse kütusekulu ja vanandamistsükli kütusekulu suhtarv. Kasutusaja saavutamise katseplaani ei tohi lühendada rohkem kui 30 %, isegi kui vanandamistsükli kütusekulu on suurem tüüpilisest kasutusaegsest kütusekulust üle 30 %.” 3.1.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.5.1 tuleb aru saada järgmiselt: „3.5.1. Kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul WHTC ja WHSC kuumkäivituskatsete käigus igas katsepunktis mõõdetud iga saasteaine puhul viiakse kõikide katseandmete põhjal läbi sobivaim lineaarne regressioonianalüüs. Iga saasteaine puhul läbiviidud katsete tulemused väljendatakse sama arvu kümnendkohtadega, nagu määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis esitatud vastavate saasteainete piirväärtustes, pluss üks kümnendkoht. Kui vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktile 3.2.1.4 on kokku lepitud, et igas katsepunktis viiakse läbi ainult üks katsetsükkel (kuumkäivitusega WHTC või WHSC) ning teine katsetsükkel (kuumkäivitusega WHTC või WHSC) viiakse läbi ainult kasutusaja saavutamise katseplaani alguses ja lõpus, tehakse regressioonanalüüs ainult igas katsepunktis teostatud katseseeria tulemuste põhjal. Tootja taotlusel ja tüübikinnitusasutuse eelneval heakskiidul on lubatud mittelineaarne regressioon.” 3.1.4. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.7.1 tuleb aru saada järgmiselt: „3.7.1. Kooskõlas III lisaga mõõdetud katsetulemusele halvendusfaktori kohaldamisel (egas, ePM) peavad mootorid olema vastavuses iga saasteaine heitkoguse piirväärtusega, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa tabelis. Sõltuvalt halvendusteguri (DF) tüübist kohaldatakse järgmisi norme: a) multiplikatiivne: (egas või ePM) * DF ≤ heitkoguste piirväärtus; b) aditiivne: (egas või ePM) * DF ≤ heitkoguste piirväärtus.” 3.1.5. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.8.1 tuleb aru saada järgmiselt: „3.8.1. Tootmise vastavust heidet käsitlevate nõuetele kontrollitakse käesoleva määruse I lisa punkti 7 nõuete alusel.” 3.1.6. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktist 3.8.3 tuleb aru saada järgmiselt: „3.8.3. Tüübikinnituse jaoks registreeritakse käesoleva määruse I lisa 5. liite lisandi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 ning käesoleva määruse I lisa 7. liite lisandi punktides 1.4.1 ja 1.4.2 ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktidele 3.5 või 3.6 vastavad halvendustegurid.”

▼M4

3.2.	Kasutusaja saavutamise katseplaani rakendamiseks võib kasutada müügilolevaid kütuseid. Heitekatse puhul tuleb kasutada etalonkütust. ▼M4 —————

▼M4

4.   HOOLDUS

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 7. lisa punktis 4 sätestatud hooldusnõudeid.

▼B

4.1.    Heitetaset mõjutav korraline hooldus

▼M4 —————

▼B

---

VIII LISA

CO2 HEITED JA KÜTUSEKULU

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolevas lisas kirjeldatakse CO2 heidetest ja kütusekulust teavitamise norme ja katsemenetlusi.

2.   ÜLDNÕUDED

▼M4

2.1.	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 2 sätestatud üldnõudeid.

▼M4 —————

▼B

3.   CO2 HEITKOGUSTE MÄÄRAMINE

▼M4

3.1.

Heitkoguste määramiseks kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 3 sätestatud nõudeid koos punktis 3.1.1 kehtestatud erandiga. 3.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punkti 1 3.1 ja 1. liidet ei kohaldata segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes. Selle asemel kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punkti 10.3, milles esitatakse täiendavad CO2 määramise nõuded, mis on ette nähtud spetsiaalselt segakütuselistele mootoritele ja sõidukitele. ▼M4 —————

▼B

4.   KÜTUSEKULU MÄÄRAMINE

▼M4

4.1.	Kütusekulu määramiseks kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa punktis 4 sätestatud nõudeid.

▼M4 —————

▼M4

5.

CO2 heiteid ja kütusekulu käsitlevad sätted EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele. 5.1. CO2 heiteid ja kütusekulu käsitlevad sätted EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesolevale määrusele, on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liites ning arvesse tuleb võtta punktides 5.1.1 ja 5.1.2 kehtestatud erandeid. 5.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liite punktist A.1.1.1 tuleb aru saada järgmiselt: „A.1.1.1. Käesolevas liites sätestatakse CO2 heidetest ja kütusekuludest teatamise sätted ja katsemenetlused EÜ tüübikinnituse laiendamiseks 2 380  kg – 2 610  kg tuletatud massiga sõidukitüübi puhul, mis on kiidetud heaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.” 5.1.2. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 12. lisa 1. liite punktist A.1.2.1 tuleb aru saada järgmiselt: „A.1.2.1. Selleks et laiendada sõiduki EÜ tüübikinnitust seoses mootoritüübiga, mis on heaks kiidetud määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse alusel, kui sõiduki tuletatud mass on 2 380  kg – 2 610  kg, peab tootja täitma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 101 sätestatud nõuded ja arvesse võtma punktides A.1.2.1.2 ja A.1.2.1.3 kehtestatud erandeid.” 5.2. Tüübikinnituse laiendamine käesoleva punkti kohaselt ei ole võimalik segakütuseliste sõidukite puhul.

▼M4 —————

▼B

---

IX LISA

ETALONKÜTUSTE SPETSIFIKATSIOONID

▼M4

Diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed

▼M3

▼B

▼M4

Ottomootorite ja segakütuseliste mootorite katsetamiseks kasutatavate kütuste tehnilised andmed

▼M3

▼B

▼M4

▼B

---

X LISA

PARDADIAGNOSTIKA

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolev lisa reguleerib pardadiagnostika (OBD) süsteemide funktsionaalseid aspekte sõidukite mootorisüsteemidest lähtuvate heidete kontrollimiseks, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

2.   ÜLDNÕUDED

▼M4

2.1.

Üldnõuded on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2 sätestatud nõuded punktis 2.2.1 ette nähtud eranditega. ▼M4 2.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punkte 2.3.2.1 ja 2.3.2.2 tuleb aru saada järgmiselt: „2.3.2.1. tahkete osakeste järeltöötlusseadme talitluse, sh filtreerimise ja pideva regenereerimise protsesside seiret tehakse OBD läviväärtuse piirmäärade taustal, mida on täpsustatud käesoleva lisa tabelis 1. 2.3.2.2. Enne käesoleva määruse artikli 4 lõikes 8 sätestatud kuupäevi ning diisli tahkete osakeste filtri puhul võib tootja otsustada rakendada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 8. liites sätestatud seirenõudeid punktis 2.3.2.1 sätestatud seirenõuete asemel, kui tootja suudab tehnilise dokumentatsiooni abil tõendada, et olukorra halvenemise korral esineb positiivne korrelatsioon filtreerimise tõhususe vähenemise ja surve vähenemise vahel (delta surve) tahkete osakeste filtris ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa 8. liites kirjeldatud katse kohastel mootori töötingimustel.”

▼M4

2.2.

Komisjon vaatab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2.3.2.1. sätestatud seirenõuded läbi 31. detsembriks 2012. Kui tõendatakse, et need nõuded on käesoleva määruse artikli 4 lõikes 8 näidatud kuupäevadeks tehniliselt teostamatud, teeb komisjon ettepaneku nende kuupäevade muutmiseks.

▼M4 —————

▼B

2.4.

Alternatiivne heakskiit ▼M4 2.4.1. Tootja taotlusel võib M2- ja N1-kategooria sõidukite puhul, M1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ole üle 7,5 tonni, ning direktiivi 2001/85/EÜ I lisa kohaste kuni 7,5-tonnise tühimassiga M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukite puhul lugeda määruse (EÜ) nr 692/2008 XI lisa nõuetele vastavuse samaväärseks käesoleva lisa nõuete täitmisega vastavalt järgmistele ekvivalentidele: ▼M4 2.4.1.1. OBD standard Euro 6 – pluss IUPR, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, loetakse samaväärseks käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgiga A. 2.4.1.2. OBD standard Euro 6 – 1, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärgile B. ▼M7 2.4.1.3. OBD standard Euro 6 – 2, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelis 1, vastab käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 esitatud tähemärkidele C ja D. ▼M4 2.4.1.a. Kui kasutatakse sellist alternatiivset tüübikinnitust, asendatakse OBD-süsteeme käsitlev teave, mis on esitatud I lisa 4. liite teise osa punktides 3.2.12.2.7.1–3.2.12.2.7.4 määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.7 esitatud teabega. 2.4.1.b. Punktis 2.4.1 sätestatud ekvivalente kohaldatakse järgmisel viisil: 2.4.1.b.1. Kohaldatakse käesoleva määruse I lisa 9. liite tabelis 1 osutatud OTLe ja kuupäevi, mis on asjaomased määratud tähemärgile, millega seoses tüübikinnitust saada soovitakse. 2.4.1.b.2. Kohaldatakse XIII lisa punktides 2.1.2.2.1–2.1.2.2.5 sätestatud NOx kontrollimeetmeid. ▼B 2.4.2. ►M1   ◄ ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4 ja käesolevas lisas sätestatud nõuete alternatiivina võivad mootoritootjad, kelle ülemaailmne aastane tootmismaht mootorite osas, mis mootoritüübilt kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, on väiksem kui 500 mootorit aastas, omandada EÜ tüübikinnituse käesolevas määruses sätestatud muudel tingimustel, kui mootorisüsteemi heitkoguste kontrollseadmete koostisosi kontrollitakse vähemalt toiteahela järjepidevuse ja andurite signaali ratsionaalsuse ja tõepärasuse osas ning kui järeltöötlusesüsteemi kontrollitakse vähemalt talitluse täieliku lakkamise rikke osas. Mootoritootjad, kelle ülemaailmne aastane tootmismaht mootorite osas, mis oma mootoritüübi osas kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, on vähem kui 50 mootorit aastas, võivad omandada EÜ tüübikinnituse käesolevas määruses sätestatud tingimustel, kui mootorisüsteemi heitekontrollisüsteemi koostisosi kontrollitakse vähemalt toiteahela järjepidevuse ja andurite signaali ratsionaalsuse ja tõepärasuse osas (koostisosade seire). ▼M1 Tootjal ei ole lubatud kasutada käesolevas punktis sätestatud alternatiivseid sätteid enama kui 500 mootori osas aastas. ▼M1 ————— ▼B 2.4.4. Tüübikinnitusasutus peab teavitama komisjoni kõikidest punktide 2.4.1 ja 2.4.2 alusel antud tüübikinnitustega seotud asjaoludest.

2.5.

Tootmise nõuetele vastavus Pardadiagnostika süsteemi osas rakendatakse direktiivi 2007/46/EÜ sätteid tootmise nõuetele vastavuse osas. Kui tüübikinnitusasutus otsustab, et on vajalik tuvastada, kas pardadiagnostika süsteemi tootmine vastab nõuetele, viiakse vastav kontrollimine läbi käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

▼M4

2.6.

Segakütuselised mootorid ja sõidukid 2.6.1. Segakütuselised mootorid ja sõidukid peavad vastama diiselmootorite suhtes kohaldatavatele nõuetele, mida on kirjeldatud käesolevas lisas, olenemata sellest, kas need töötavad segakütuserežiimil või diislirežiimil. 2.6.2. Lisaks punktile 2.6.1 peavad segakütuselised mootorid ja sõidukid vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 7 sätestatud OBD nõuetele. 2.6.3. Punktis 2.4.1 esitatud alternatiivset tüübikinnitust käsitlevaid sätteid ei kohaldata segakütuseliste sõidukite ja mootorite suhtes.

▼B

3.   TALITLUSNÕUDED

3.1.	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 5 sätestatud toimivusnõudeid.

3.2.

Pardadiagnostika läviväärtused ▼M4 3.2.1. OBD-süsteemide suhtes kohaldatavad OBD läviväärtused („OTLid”) on esitatud tabeli 1 veerus „Üldnõuded” diiselmootorite puhul ja tabeli 2 veerus „Üldnõuded” ottomootorite puhul. 3.2.2. Kuni artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi lõppemiseni rakendatakse OBD läviväärtusi, mis on esitatud tabeli 1 veerus „Üleminekuperiood” diiselmootorite puhul ja tabeli 2 veerus „Üleminekuperiood” ottomootorite puhul. Tabel 1 OTLid (diiselmootorid, sealhulgas segakütuselised mootorid)   Piirväärtus väljendatuna mg/kWh   NOx Tahkete osakeste mass Üleminekuperiood 1 500 25 Üldnõuded 1 200 25 Tabel 2 OTLid (ottomootorid)   Piirväärtus väljendatuna mg/kWh   NOx CO Üleminekuperiood 1 500 7 500  (1) Üldnõuded 1 200 7 500 (1)   Piirväärtust kohaldatakse alates I lisa 9. liite tabeli 1 real B sätestatud kuupäevadest. ▼B

4.   TÕENDAMISNÕUDED

▼M4

4.1.	Tõendamisnõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 4.

▼M4 —————

▼B

5.   DOKUMENTEERIMISNÕUDED

▼M4

5.1.	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 5 sätestatud dokumenteerimisnõudeid. Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 ja I lisa punkti 8 sätetele.

6.   TALITLUSNÕUDED

6.1.

Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktis 6 sätestatud talitlusnõudeid koos käesoleva määruse punktides 6.1.1–6.1.3 kirjeldatud eranditega. 6.1.1. Nimetatud dokumentide pakett esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 3 ja I lisa punktile 8. 6.1.2. Minimaalne talitluskoefitsient ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punktist 6.2.2 tuleb aru saada järgmiselt: „Minimaalse talitluskoefitsiendi IUPR(min) väärtus on kõikide seireseadmete puhul 0,1.” 6.1.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 1. lisa punktis A.1.5 sätestatud tingimused vaadatakse üle pärast käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 nimetatud üleminekuperioodi lõppu.

6.2.

Talitluse hindamine üleminekuperioodil 6.2.1. Artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi kestel viiakse OBD-süsteemide talitluse nõuetele vastavuse hindamist läbi kooskõlas käesoleva lisa 5. liites sätestatuga. 6.2.2. Artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi kestel ei ole OBD-süsteemi vastavus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9A lisa punkti 6.2.3 nõuetele kohustuslik. ▼M4 —————

▼B

---

5. liide

Pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamine üleminekuperioodil

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.	Selles liites kehtestatakse pardadiagnostikasüsteemi talitluse hindamise kord punktis 6 sätestatud nõuete osas artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil.

2.   OBD-SÜSTEEMI TALITLUSE HINDAMISE KORD

2.1.	Talitluse hindamine artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil koosneb seireprogrammist, mis hõlmab vähemalt kahte talitlusvaatlust, millest kumbki kestab vähemalt 9 kuud. Need kaks vaatlust lõpetatakse hiljemalt 1. juuliks 2015.

2.2.	Iga tootja esimene vaatlus algab siis, kui esimesele sõidukile paigaldatakse selle tootja poolt toodetud ja vastavalt käesolevale määrusele tüübikinnituse saanud mootor.

2.3.	Iga tootja korraldab ja viib läbi vaatlusi tihedas koostöös tüübikinnitusasutusega, mis on eelnevalt andnud asjaomasele sõidukitele või mootoritele tüübikinnituse.

2.4.

Andmete käitlemine artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodil 2.4.1. Saavutamaks artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi eesmärki seoses pardadiagnostika talitlusnõuete hindamise tõhustamisega vastavalt käesoleva lisa 4. liites sätestatule, esitavad tootjad tüübikinnitusasutustele ja komisjonile järgneva teabe: a) teave talitluskoefitsiendi (IUPR) kohta, mida tootjad on kohustatud esitama käesoleva liite punktis 6 sätestatu kohaselt; b) täiendav pardadiagnostika teave, mida tootjad on kohustatud esitama käesoleva määruse kohaselt ja mida ei loeta konfidentsiaalseks; c) lisaks teave, mida tootja on esitanud vabatahtlikult, et saavutada paremini üleminekuperioodi eesmärke, ja mida tootja võib pidada ärialaselt tundlikuks. 2.4.2. Käesoleva määruse tähenduses konfidentsiaalseks või ärialaselt tundlikuks peetava ja punkti 2.4.1 alapunktide b või c alla liigitatava teabe edastamiseks kolmandatele isikutele, keda ei ole nimetatud punktides 2.4.1 ja 2.4.3, on vajalik tootja sellekohane nõusolek. 2.4.3. Näited lisateabe kohta, mis kuulub punkti 2.4.1 alapunktis c sätestatud kategooriasse ja mida võib mõistlikult lugeda ärialaselt tundlikuks teabeks, on järgmised: a) teave, mille alusel saab tuvastada, kas sõiduki või mootori tootja või sõiduki käitaja, või teave, mis võimaldab nende isikute kohta mõistlikul moel järeldusi teha; b) teave arendamisel olevate mõõtmistehnikate kohta.

2.5.	4. liite punkti 2.4 kasutatakse probleemide puhul, mis tulenevad puudustega või nõuetele mittevastavatest andmevahetuse liidestest.

2.6.	Mootorid või sõidukid, mille puhul talitlusandmete kogumine mõjutab pardadiagnostika seireseadmete talitlust, loetakse nõuetele mittevastavaks.

3.   PARDADIAGNOSTIKASÜSTEEMIDE TALITLUSTEAVE

3.1.

Pardadiagnostikasüsteemi talitlusteave, mida kasutatakse pardadiagnostika mootoritüüpkonna nõuetele vastavuse hindamiseks, on teave, mida pardadiagnostikasüsteem salvestab vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9C lisa punktile 6 ja mis tehakse kättesaadavaks vastavalt selle lisa punktile 7.

4.   SÕIDUKI JA MOOTORI VALIMINE

4.1.    Mootori valimine

4.2.    Sõidukite valimine

5.   TALITLUSE UURIMINE

5.1.    Talitlusandmete kogumine

5.2.    Talitluse hindamine

6.   ARUANNE TÜÜBIKINNITUSASUTUSELE JA KOMISJONILE

Kõikide uuringute puhul, mis viiakse läbi vastavalt käesolevas liites kirjeldatule, esitab tootja tüübikinnitusasutusele ja komisjonile aruande pardadiagnostika mootoritüüpkonna talitlustulemuste kohta, mis sisaldab järgmist teavet:

▼M4 —————

▼B

---

XI LISA

VARU-SAASTEKONTROLLISEADME KUI ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolevas lisas on esitatud lisanõuded varu-saastekontrolliseadme kui eraldi seadmestiku tüübikinnituse kohta.

2.   ÜLDNÕUDED

2.1.    Tähistus

2.1.1.

Varu-saastekontrolliseadmel peavad olema vähemalt järgmised tähised: a) tootja nimi või kaubamärk; b) varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud 1. lisas esitatud näidisele vastavas teatises.

2.1.2.

Originaal-varu-saastekontrolliseade peab kandma vähemalt järgmisi tähiseid: a) sõiduki- või mootoritootja nimi või kaubamärk; b) originaal-varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud punktis 2.3 osutatud teabes.

2.2.    Dokumendid

2.2.1.

Iga varu-saastekontrolliseadmega peab olema kaasas järgmine teave: a) tootja nimi või kaubamärk; b) varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud 1. liites esitatud näidisele vastavas teatises; c) need sõidukid või mootorid ja nende tootmisaasta, mille varu-saastekontrolliseadmele on tüübikinnitus antud, sealhulgas vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas varu-saastekontrolliseade sobib paigaldamiseks sisseehitatud pardadiagnostikaseadmega (OBD) varustatud sõidukile; d) paigaldamisjuhend. Kõnealuses punktis osutatud teave peab olema kättesaadav varu-saastekontrolliseadmete tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides.

2.2.2.

Iga originaal-varu-saastekontrolliseadmega peab olema kaasas järgmine teave: a) sõiduki- või mootoritootja nimi või kaubamärk; b) originaal-varu-saastekontrolliseadme mark ja identifitseerimiseks vajalik osa number, mis on esitatud punktis 2.3; c) sõidukid või mootorid, mille varu-saastekontrolliseade on 1. lisa 4. liite punktis 3.2.12.2.1 esitatud tüüpi, sealhulgas vajaduse korral märgistus, mis näitab, kas originaal-varu-saastekontrolliseade sobib paigaldamiseks sisseehitatud pardadiagnostikaseadmega (OBD-seadmega) varustatud sõidukile; d) paigaldamisjuhend. Kõnealuses punktis osutatud teave peab olema kättesaadav varu-saastekontrolliseadmete tootja poolt müügikohtades jaotatavates tootekataloogides.

2.3.

Sõiduki või mootori tootja esitab originaal-varu-saastekontrolliseadme kohta tüübikinnitusasutusele elektroonilises vormis teabe, mida on vaja asjakohase osanumbri ja tüübikinnitusdokumendi sidumiseks. Kõnealune teave peab sisaldama järgmist: a) sõiduki või mootori mark (margid) ja tüüp (tüübid); b) originaal-varu-saastekontrolliseadme mark (margid) ja tüüp (tüübid); c) originaal-varu-saastekontrolliseadme osanumber (osanumbrid); d) asjaomase sõiduki või mootori tüübi (tüüpide) tüübikinnitusnumber.

3.   ERALDI SEADMESTIKU EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK

3.1.	Igale varu-saastekontrolliseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi alusel eraldi seadmestikuna kinnitatud tüübile, kantakse EÜ tüübikinnitusmärk.

3.2.

Märk koosneb ristkülikuga ümbritsetud e-tähest, millele järgneb EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber: 1. Saksamaa 2. Prantsusmaa 3. Itaalia 4. Madalmaad 5. Rootsi 6. Belgia 7. Ungari 8. Tšehhi Vabariik 9. Hispaania 11. Ühendkuningriik 12. Austria 13. Luksemburg 17. Soome 18. Taani 19. Rumeenia 20. Poola 21. Portugal 23. Kreeka 24. Iirimaa ▼M2 25. Horvaatia ▼B 26. Sloveenia 27. Slovakkia 29. Eesti 32. Läti 34. Bulgaaria 36. Leedu 49. Küpros 50. Malta EÜ tüübikinnitusmärk peab sisaldama ristküliku lähedal ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa punktis 4 esitatud tüübikinnitusnumbrile vastavat baaskinnitusnumbrit, mille ees on kaks numbrit tähistamaks EÜ tüübikinnituse andmise kuupäeval määrusesse (EÜ) nr 595/2009 või käesolevasse määrusesse tehtud viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjekorranumbrit. Käesoleva määruse järjekorranumber on 00.

3.3.	EÜ tüübikinnitusmärk tuleb varu-saastekontrolliseadmele kinnitada nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu. Võimalusel peab see olema nähtav ka pärast varu-saastekontrolliseadme paigaldamist sõidukile.

3.4.	EÜ tüübikinnitusmärgi näidis eraldi seadmestiku kohta on esitatud I lisa 8. liites.

4.   TEHNILISED NÕUDED

4.1.    Üldised nõuded

4.1.1.

Varu-saastekontrolliseade peab olema välja töötatud, ehitatud ning paigaldatav nii, et see võimaldaks mootoril ja seadmel vastata eeskirjadele, millele see algselt vastas, ning piirama saasteainete eraldumist tõhusalt kogu seadme normaalse tööea jooksul eeldusel, et seda kasutatakse normaalsetes kasutustingimustes.

4.1.2.

Varu-saastekontrolliseade paigaldatakse täpselt originaal-saastekontrolliseadme asemele ning heitgaasi väljalaskesüsteemi, temperatuuri ega rõhuandurite asendit ei muudeta.

4.1.3.

Kui originaal-saastekontrolliseadmel on termokaitsed, on samaväärsed kaitsed ka varu-saastekontrolliseadmel.

4.1.4.

Varuosale tüübikinnitust taotleva isiku taotluse korral võib mootorisüsteemile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus teha iga katsetatava mootori osas kättesaadavaks käesoleva määruse I lisa 4. liites esitatud teatise 1. osa punktides 3.2.12.2.6.8.1 ja 3.2.12.2.6.8.2. sätestatud andmed, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.2.    Üldised nõuded kulumiskindluse kohta

Varu-saastekontrolliseade on kulumiskindel ning välja töötatud ja ehitatud nii, et see oleks sõiduki kasutustingimustest lähtuvalt piisavalt korrosiooni- ja oksüdatsioonikindel.

Varu-saastekontrolliseadme ehitusel on jälgitud, et heitgaase juhtivad elemendid oleks piisavalt kaitstud mehaaniliste löökide eest, tagades nõnda heitgaasikoguste tõhusa piiramise kogu sõiduki normaalse tööea jooksul normaalsete kasutustingimuste korral.

Tüübikinnituse taotleja esitab tüübikinnitusasutusele üksikasjad katse kohta, mida kasutati seadme mehaaniliste löökide taluvuse kindlaks tegemiseks, ning selle katse tulemused.

4.3.    Heitkogustega seotud nõuded

▼M4

4.3.1.    Heitkoguste mõõtmise korra kokkuvõte

Artikli 16 lõike 4 punktis a nimetatud mootoritele, mis on varustatud selle tüübi täieliku heitekontrollisüsteemiga, kuhu kuulub ka varu-saastekontrolliseade, millele taotletakse tüübikinnitust, tehakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas kirjeldatud kavandatavale rakendusele sobivad katsed, et võrrelda nende töönäitajaid originaal-heitekontrollisüsteemi näitajatega punktides 4.3.1.1 ja 4.3.1.2 kirjeldatud menetluse teel.

▼B

4.3.1.1.

Kui varu-saastekontrolliseade ei hõlma kogu heitekontrollisüsteemi, tohib terve süsteemi esitamisel kasutada vaid uusi originaalseadmeid või uusi originaal-saastekontrolliseadmete osi.

4.3.1.2.

Saastekontrollisüsteemi vanandatakse vastavalt punktis 4.3.2.4 kirjeldatud korrale ning katsetatakse seejärel uuesti, et määrata kindlaks selle talitluskindlus seoses heidetega. Varu-saastekontrolliseadme kulumiskindlus määratakse kindlaks kahe järjestikuse heitkoguste katse võrdlemisel: a) esimene katse tehakse varu-saastekontrolliseadmel, mis on läbinud 12 ülemaailmselt ühtlustatud püsivat sõidutsüklit (WHSC); b) teine katse tehakse varu-saastekontrolliseadmetest, mida on allpool kirjeldatud viisil vanandatud. Kui heaks on kiidetud sama mootoritootja toodetud erinevat tüüpi mootorid ning neid erinevat tüüpi mootoreid kasutatakse identsetes originaal-saastekontrollisüsteemides, võib tüübikinnitusasutuse nõusolekul kontrollimisel piirduda kuni kahe valitud mootoriga.

4.3.2.    Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate hindamise kord

4.3.2.1.

Vastavalt artikli 16 lõikele 4 varustatakse mootor või mootorid uute originaal-saastekontrolliseadmetega. ▼M4 Heitgaasi järeltöötlussüsteem eelkonditsioneeritakse 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil. Pärast seda katsetatakse mootoreid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas kirjeldatud WHDC katsemenetlusele. Iga asjaomase tüübi kohta viiakse läbi kolm heitgaasikatset. ▼B Heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemi või heitgaasi originaal-varu-järeltöötlussüsteemiga katsemootorid peavad vastama mootori või sõiduki tüübikinnituses esitatud piirväärtustele.

4.3.2.2.

Heitgaasikatse varu-saastekontrolliseadmega Hinnatav varu-saastekontrolliseade paigaldatakse katsetatavale heitgaasi järeltöötlussüsteemile vastavalt punktis 4.3.2.1 esitatud nõuetele, vahetades välja vastava originaalse heitgaasi järeltöötlusseadme. ▼M4 Seejärel eelkonditsioneeritakse varu-saastekontrolliseadmega heitgaasi järeltöötlussüsteem 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil. Pärast seda katsetatakse mootoreid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas esitatud WHDC katsemenetlusele. Iga asjaomase tüübi kohta viiakse läbi kolm heitgaasikatset. ▼B

4.3.2.3.

Esialgne hinnang varu-saastekontrolliseadmetega varustatud mootorite saasteainete eraldumisele. Varu-saastekontrolliseadmega varustatud mootorite heidetega seotud nõuded loetakse täidetuks, kui iga reguleeritava saasteainega (CO, HC, NMHC, metaan, NOx, NH3, tahked osakesed ja nende heitkogused vastavalt mootori tüübikinnituse nõuetele) seotud tulemused vastavad järgmistele tingimustele: (1) M ≤ 0,85S + 0,4G; (2) M ≤ G, kus M : ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses varu-saastekontrolliseadmega; S : ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses originaal-saastekontrolliseadme või originaal-varu-saastekontrolliseadmega; G : ühe saasteaine heitkoguste piirväärtus vastavalt sõiduki tüübikinnitusele.

▼M6

4.3.2.4.

Heitenäitajate püsivus Punkti 4.3.2.2 kohaselt katsetatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, millesse on inkorporeeritud varu-saastekontrolliseade, tehakse 3. liites esitatud püsivuskatsed.

▼B

4.3.2.5.

Heitgaasikatse vanandatud varu-saastekontrolliseadmega Seejärel tuleks vanandatud heitgaasi järeltöötlussüsteem, millel on vanandatud varu-saastekontrolliseade, paigaldada katsemootorile, mida kasutati punktides 4.3.2.1 ja 4.3.2.2. ▼M4 Vanandatud heitgaasi järeltöötlussüsteemid eelkonditsioneeritakse 12 ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli (WHSC) abil ning seejärel katsetatakse neid vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisas esitatud WHDC katsemenetlusele.

4.3.2.6.

Varu-saastekontrolliseadme vananemisteguri määramine Iga saasteaine vananemistegur on kasuliku tööea lõpp-punktis ja kasutusaja alguses rakendatud heitemäärade suhe. (Nt kui saasteaine A heitkogused kasuliku tööea lõpus on 1,50 g/kWh ja kasutusaja alguses 1,82 g/kWh, on vananemistegur 1,82/1,50 = 1,21.)

▼B

4.3.2.7.

Hinnang varu-saastekontrolliseadmetega varustatud mootorite saasteainete eraldumisele Vananenud varu-saastekontrolliseadmega (kirjeldatud punktis 4.3.2.5) varustatud mootorite heidetega seotud nõuded loetakse täidetuks, kui iga reguleeritud saasteainega (CO, HC, NMHC, metaan, NOx, NH3, tahked osakesed ja nende heitkogused vastavalt mootori tüübikinnituse nõuetele) seotud tulemused vastavad järgmisele tingimusele: M × AF ≤ G, kus M : ühe saasteaine heitkoguste keskmine väärtus, mis on saadud kolmes katses vahetatava eelkonditsioneeritud varu-saastekontrolliseadmega enne selle vanandamist (nt tulemused punktis 4.3.2); AF : ühe saasteaine vananemistegur; G : ühe saasteaine heitkoguste piirväärtus vastavalt sõiduki (sõidukite) tüübikinnitusele (tüübikinnitustele).

4.3.3.    Varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekond

Tootja võib määratleda varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekonna, mida identifitseerivad sellesse perekonda kuuluvate seadmete põhiomadused.

Samasse varu-saastekontrolliseadmete tehnoloogiaperekonda kuulumiseks peavad varu-saastekontrolliseadmed vastama järgmistele tingimustele:

4.3.4.    Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamine tehnoloogiaperekonna vananemisteguri abil

Kui tootja on määranud varu-saastekontrolliseadme tehnoloogiaperekonna, võib kasutada punktis 4.3.2 kirjeldatud menetlusi, et määrata selle perekonna baasseadme iga saasteaine vananemistegurid. Katsed tehakse mootoritel, mille minimaalne silindrimaht on [0,75 dm3] silindri kohta.

4.3.4.1.    Tehnoloogiaperekonna liikmete kulumiskindluse määramine.

Varu-saastekontrolliseadet A, mis kuulub tehnoloogiaperekonda ning ühendatakse mootoriga, mille silindrimaht on CA, võib lugeda alluvaks samadele vananemisteguritele, mis kehtivad baas-saastekontrolliseadme P puhul, mis asub mootoril, mille silindrimaht on CP, eeldusel, et täidetud on alljärgnevad tingimused:

VA/CA ≥ VP/CP,

kus

VA

:

on varu-saastekontrolliseadme A substraadi maht (dm3);

VP

:

on sama perekonna baas-varu-saastekontrolliseadme P substraadi maht (dm3); ja

mõlemad mootorid kasutavad sama meetodit heidete regenereerimiseks, mille kontrollseadmed on heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemi suunanud. See nõue kehtib vaid juhul, kui regenereerimist vajavad seadmed on ühendatud heitgaasi originaal-järeltöötlussüsteemiga.

Nimetatud tingimuste täitmise korral saab teiste tehnoloogiaperekonna liikmete heitenäitajate püsivust määrata vastava perekonnaliikme heitgaasinäitajate (S) põhjal, mis määratakse vastavalt punktides 4.3.2.1, 4.3.2.2 ja 4.3.2.3 esitatule, ning kasutades selle perekonna baasseadme kohta määratud vananemistegureid.

▼M6

4.3.5.    Kütused

I lisa punktis 1.1.2 kirjeldatud juhul tehakse käesoleva lisa punktides 4.3.1–4.3.2.7 sätestatud katsemenetlus originaalmootorisüsteemi tootja deklareeritud kütustega. Kuid kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib 3. liites esitatud ja punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse teha üksnes kütusega, mis on vanandamise seisukohast halvim võimalik valik.

▼B

4.4.    Väljalaske vasturõhule esitatavad nõuded

Väljalaske vasturõhk ei tohi põhjustada kogu heitgaasisüsteemi näitajate tõusmist üle I lisa punktis 4.1.2 esitatud väärtuse.

4.5.    Nõuded OBD-vastavuse kohta (kehtivad vaid varu-saastekontrolliseadmetele, mis on ette nähtud paigaldamiseks OBD-süsteemiga sõidukitele)

4.5.1.

OBD-vastavuse näitamist nõutakse vaid siis, kui originaal-saastekontrolliseadet jälgiti originaalkonfiguratsioonis.

4.5.2.

Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust OBD-süsteemile, kasutatakse käesoleva määruse X lisas ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas kirjeldatud menetlust varu-saastekontrolliseadmete kohta, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on väljastatud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

4.5.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad.

4.5.4.

Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama eelkonditsioneerimist ja kontrollimismenetlust kui originaal-tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul teeb sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liitesse täienduse, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp, ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadmete OBD-vastavuse kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.5.5.

Selleks et kontrollida OBD-süsteemi poolt jälgitavate teiste seadmestike korrektset paigaldamist ja töötamist, ei tohi OBD-süsteem näidata enne varu-saastekontrolliseadme paigaldamist ühtegi tõrget ega salvestatud veakoodi. Selleks võib kasutada punktides 4.3.2–4.3.2.7. kirjeldatud katsete lõpus olevat OBD-süsteemi oleku hindamist.

4.5.6.

Rikkeindikaator ei tohi sisse lülituda sõiduki tegevuse puhul, mis on nõutav punktides 4.3.2.–4.3.2.7.

▼M6

4.6.   Nõuded vastavuse kohta NOx kontrollimeetmetele (kehtivad üksnes varu-saastekontrolliseadmetele, mis paigaldatakse sõidukitele, mis on varustatud otse heitgaasis NOx kontsentratsiooni mõõtvate anduritega)

4.6.1.

Vastavust NOx kontrollimeetmetele tuleb tõendada üksnes siis, kui originaal-saastekontrolliseadet on jälgitud originaalkonfiguratsioonis.

4.6.2.

Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust NOx kontrollimeetmetele, kasutatakse käesoleva määruse XIII lisas kirjeldatud menetlusi varu-saastekontrolliseadmete jaoks, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele.

4.6.3.

UNECE eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad.

4.6.4.

Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama ettevalmistus- ja katsemenetlust, mida kasutati algse tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul esitab sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liites näidatud teabedokumendi, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadme NOx kontrollimeetmete kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet.

4.6.5.

Punkt 4.5.5 kehtib NOx kontrollimeetmete suhtes, mida jälgitakse pardadiagnostika abil.

▼B

5.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

5.1.	Meetmed tagamaks, et toodang oleks vastavuses direktiivi 2007/46/EÜ artikliga 12.

5.2.

Erisätted 5.2.1. Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 2.2 osutatud kontrollimised hõlmavad ka käesoleva määruse (EÜ) nr 692/2008 artikli 2 punktis 8 „saastekontrolliseadme tüüp” all kirjeldatud omadustele vastavust. 5.2.2. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõike 2 rakendamiseks võidakse teha ka käesoleva lisa punktis 4.3 (heitkogustega seotud nõuded) kirjeldatud katsed. Sellisel juhul võib tüübikinnituse omanik alternatiivina taotleda, et võrdluse aluseks kasutataks originaal-saastekontrolliseadme asemel varu-saastekontrolliseadet, mida kasutati tüübikinnituskatsetes (või mõnda muud näidist, mille kohta on tõendatud, et see vastab heaks kiidetud tüübile). Kontrollitava näidisega mõõdetud heitkoguste keskmised väärtused ei tohi olla üle 15 % suuremad kui võrdlusnäidisega mõõdetud keskmised väärtused.

---

1. liide

NÄIDIS

Teatis nr …

varu-saastekontrolliseadme EÜ tüübikinnituse kohta

Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ning koos sisukorraga. Kõik joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis voldikul. Kui lisatud on fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikel on elektroonilisi kontrollplokke, tuleb esitada teave ka nende tööomaduste kohta.

0.   ÜLDIST

1.   SEADME KIRJELDUS

▼M1

2.   SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

▼B

---

2. liide

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

(Suurim formaat A4 (210 mm × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitser

Teatis osa / eraldi seadmestiku ( 8 )

kohta

võttes arvesse määrust (EÜ) nr (595)/2009, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 582/2011;

määrust (EÜ) nr 595/2009 või määrust (EL) nr 582/2011, mida on viimati muudetud …

EÜ tüübikinnitusnumber …

Laiendamise põhjus …

I    OSA

II    OSA

Lisatud dokumendid

:

teabepakett katsearuanne

▼M6

---

3. liide

Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord

1.	Käesolevas liites esitatakse XI lisa punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse, et hinnata varu-saastekontrolliseadme heitenäitajaid.

2.

PÜSIVUSKATSE KIRJELDUS 2.1. Püsivuskatse koosneb andmekogumisfaasist ja kasutusaja kumuleerimise katseplaanist. 2.2. Andmekogumisfaas 2.2.1. Valitud mootor, mis on varustatud tervikliku heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet, jahutatakse keskkonnatemperatuurini ja tehakse üks WHTC külmkäivitusega katsetsükkel vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.6.1 ja 7.6.2. 2.2.2. Vahetult pärast WHTC külmkäivitusega katsetsüklit tehakse mootoriga üheksa järjestikust WHTC kuumkäivitusega katsetsüklit vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.4. 2.2.3. Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 esitatud katsetsüklid tehakse vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 7.6.5 esitatud juhistele. 2.2.4. Vajalikud andmed võib koguda ka sõitmisel täiskoormusega sõidukiga, mis on varustatud valitud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet. Katset võib teha maanteel vastavalt teekonnale esitatavatele nõuetele käesoleva määruse II lisa punktides 4.5–4.5.5 ja koos sõiduandmete täieliku registreerimisega või sobival veojõustendil. Maanteekatse korral läbitakse sõidukiga esmalt külm katsetsükkel vastavalt käesoleva lisa 5. liitele; sellele järgneb üheksa kuuma katsetsüklit, mis on külma katsetsükliga identsed, nii et mootori tehtav töö on sama, mis punktides 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldatud juhul. Veojõustendi korral kohandatakse 5. liite katsetsükli simuleeritud teekallet nii, et see vastab mootori poolt WHTC tsükli vältel tehtavale tööle. 2.2.5. Tüübikinnitusasutus keeldub punkti 2.2.4 kohaselt saadud temperatuuriandmetest, kui ta leiab, et need andmed ei ole realistlikud, ning nõuab korduskatse või punktide 2.2.1–2.2.3 kohase katse tegemist. 2.2.6. Temperatuure varu-saastekontrolliseadmes registreeritakse kogu katsetsükli vältel ja kõrgeima temperatuuriga kohas. 2.2.7. Juhul kui kõrgeima temperatuuriga koht aja jooksul varieerub või kui seda on raske kindlaks määrata, tuleks sobivates kohtades registreerida eri alustemperatuurid. 2.2.8. Tootja valib temperatuurimõõtmiste arvu ja asukohad kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt. 2.2.9. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib kasutada üheainsa katalüsaatori alustemperatuuri või katalüsaatori sisendtemperatuuri, kui mitme alustemperatuuri mõõtmine osutub võimatuks või liiga keeruliseks. Joonis 1 Näide temperatuuriandurite asukohast harilikul järeltöötlusseadmel Joonis 2 Näide diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri temperatuuriandurite asukohast 2.2.10. Temperatuuri mõõdetakse ja registreeritakse katsetsükli vältel sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz). 2.2.11. Mõõdetud temperatuurid esitatakse tulpdiagrammina, nii et temperatuuritulpade suurus on kuni 10 °C. Punktis 2.2.7 märgitud juhtumil esitatakse tulpdiagrammis iga sekundi kõrgeim temperatuur. Tulpdiagrammi iga vahemik kujutab teatavasse tulpa langevate mõõdetud temperatuuride kumuleeritud sagedust sekundites. 2.2.12. Igale temperatuuritulbale vastav aeg tundides tuleb määrata kindlaks ja seejärel ekstrapoleerida varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele. Ekstrapoleerimine peab põhinema eeldusel, et üks WHTC tsükkel vastab läbisõidule 20 km. Tabel 1 Varu-saastekontrolliseadme kasulik tööiga sõidukikategooriate, WHTC ekvivalentkatsetsüklite ja töötundide kaupa Sõidukikategooria Läbisõit (km) WHTC katsetsüklite ekvivalentarv Tundide ekvivalentarv M1-, N1- ja N2-kategooria sõidukitele paigaldatud mootorisüsteemid 114 286 5 714 2 857 Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N2- ja N3-kategooria sõidukitele registrimassiga kuni 16 tonni ning M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni 214 286 10 714 5 357 Mootorisüsteemid, mis on paigaldatud N3-kategooria sõidukitele registrimassiga üle 16 tonni ning M3-kategooria III ja B klassi sõidukitele registrimassiga üle 7,5 tonni 500 000 25 000 12 500 2.2.13. Andmeid on lubatud koguda eri seadmetelt üheaegselt. 2.2.14. Aktiivse regenereerimise ajal töötavate süsteemide korral registreeritakse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 sätestatud katsetsükli ajal toimuvate regenereerimiste arv, kestus ja temperatuurid. Kui aktiivseid regenereerimisi ei ole toimunud, pikendatakse punktis 2.2.2 sätestatud kuumkäivitusega katsetsüklit nii, et see hõlmaks vähemalt kaht aktiivset regenereerimist. 2.2.15. Andmekogumise ajal tarbitud määrdeaine kogus (g/h) registreeritakse sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Selleks peab mootor töötama 24 tunni vältel, sooritades järjestikuseid WHTC katsetsükleid. Juhul kui õlitarbimist ei ole võimalik täpselt mõõta, võib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutada järgmisi võimalusi määrdeaine tarbimise kindlaksmääramiseks: a) vaikeväärtus 30 g/h; b) tootja nõutud väärtus, mis põhineb usaldusväärsetel andmetel ja teabel ning milles on tüübikinnitusasutusega kokku lepitud. 2.3. Vanandamise ekvivalentaja arvutamine vastavalt võrdlustemperatuurile 2.3.1. Punktide 2.2–2.2.15 kohaselt registreeritud temperatuure piiratakse võrdlustemperatuurini Tr , mida nõuab tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ning mis asub andmekogumisfaasi jooksul kogutud temperatuuride vahemikus. 2.3.2. Punktis 2.2.13 nimetatud juhul võib Tr väärtus igal individuaalsel seadmel varieeruda. 2.3.3. Võrdlustemperatuurile vastav vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse iga punktis 2.2.11 osutatud tulba kohta järgmise valemi põhjal. Valem 1: kus: R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tuleb kasutada järgmisi väärtusi: — diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050 — diislikütuse katalüüsitud tahkete osakeste suletud filter: 18 050 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175 — LNT (lahja NOx püüdur): 18 050 Tr = võrdlustemperatuur (K). = temperatuuritulba i keskpunkti temperatuur (K), milles varu-saastekontrolliseadet andmekogumisfaasi ajal hoitakse ja mis registreeritakse temperatuuride tulpdiagrammis. = temperatuurile vastav aeg (tundides), laiendatuna kogu kasulikule tööeale: nt kui tulpdiagrammil on kujutatud 5 tundi ja kasulik tööiga vastavalt tabelile 1 on 4 000 tundi, tuleks kõik tulpdiagrammi ajamärked korrutada väärtusega . = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri juures ajaga . i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa. 2.3.4. Kogu vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 2: kus: AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri juures ajaga . i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa. n = temperatuuritulpade koguarv. 2.3.5. Punktis 2.2.13 osutatud juhul arvutatakse AT iga seadme kohta eraldi. 2.4. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan 2.4.1.   Üldnõuded 2.4.1.1. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan võimaldab varu-saastekontrolliseadme vanandamist kiirendada, kasutades andmekogumisfaasis punkti 2.2 kohaselt kogutud teavet. 2.4.1.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termilise kumuleerimise katseplaanist ja määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist vastavalt punktile 2.4.4.6. Tootja võib kokkuleppel tüübikinnitusasutusega loobuda määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, kui varu-saastekontrolliseadmed on paigaldatud järeltöötlusfiltri (nt diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri) järele. Nii termilise kumuleerimise katseplaan kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosnevad vastavalt termiliste ja määrdeainetarbimise katsetsüklite jadast. 2.4.1.3. Juhul kui varu-saastekontrolliseadmed töötavad aktiivse regenereerimise ajal, täiendatakse termilist katset aktiivse regenereerimise režiimiga. 2.4.1.4. Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb nii termilise kumuleerimise kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, tehakse vastavad katsetsüklid vaheldumisi, nii et igale kohustuslikule termilisele katsetsüklile järgneb määrdeainetarbimise katsetsükkel. 2.4.1.5. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani või korraldada üheaegselt eri seadmetel. Sel juhul määratakse kõigile seadmetele üks kasutusaja kumuleerimise katseplaan. 2.4.2.   Termilise kumuleerimise katseplaan 2.4.2.1. Termilise kumuleerimise katseplaan simuleerib termilise vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele kuni selle tööea lõpuni. 2.4.2.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme järjestikuse termilise katsetsükli vältel, nagu on sätestatud 4. liites. 2.4.2.3. Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse. 2.4.2.4. Temperatuurid registreeritakse sobivates kohtades, mis on valitud vastavalt punktidele 2.2.6–2.2.9, ning sagedusega vähemalt üks kord sekundis (1 Hz). 2.4.2.5. Tegelik vanandamisaeg, mis vastab punktis 2.4.2.3 osutatud termilistele katsetsüklitele, arvutatakse järgmiste valemite põhjal. Valem 3: Valem 4: kus: = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Ti teises tulbas i. Ti = temperatuur (K), mis on mõõdetud teises tulbas i igas termilises katsetsüklis. R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tootja lepib tüübikinnitusasutusega kokku, millist R väärtust kasutada. Alternatiivina võib kasutada ka järgmisi vaikeväärtusi: — diislikütuse oksüdatsioonikatalüsaator (DOC): 18 050 — diislikütuse katalüseeritud tahkete osakeste suletud filter: 18 050 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) või ammoniaagi oksüdatsioon (AMOX) raudtseoliidiga (Fe-Z): 5 175 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vasktseoliidiga (Cu-Z): 11 550 — valikuline katalüütiline redutseerimine (SCR) vanaadiumiga (V): 5 175 — LNT (lahja NOx püüdur): 18 050 Tr = võrdlustemperatuur (K), sama väärtusega nagu valemis 1. AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel. AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. i = temperatuuri mõõtmise järjekorranumber. p = temperatuuri mõõtmiste koguarv. nc = termilise katsetsükli number, arvestades temperatuuri registreerimiseks vastavalt punktile 2.4.2.3 korraldatud katsetsükleid. C = temperatuuri registreerimiseks korraldatud termiliste katsetsüklite koguarv. 2.4.2.6. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv määratakse kindlaks järgmise valemiga: Valem 5: NTS = AT/AE kus: NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel. 2.4.2.7. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil: a) väljalasketoru isoleerimine; b) varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorile lähemale; c) heitgaasi temperatuuri kunstlik tõstmine; d) mootori seadete optimeerimine, muutmata seejuures märkimisväärselt mootori heidet. 2.4.2.8. Punktides 2.4.4.6 ja 2.4.4.7 osutatud meetmete võtmisel ei tohi NTS põhjal arvutatud kogu vanandamisaeg olla lühem kui 10 % tabelis 1 nimetatud kasulikust tööeast, nt N1-kategooria sõiduki NTS ei tohi olla väiksem kui 286 termilist katsetsüklit, eeldusel, et iga katsetsükkel kestab ühe tunni. 2.4.2.9. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil: a) varu-saastekontrolliseadme liigutamine väljalaskekollektorist kaugemale; b) heitgaasi temperatuuri kunstlik langetamine; c) mootori seadete optimeerimine. 2.4.2.10. Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse järgmisi põhimõtteid. 2.4.2.10.1.  NTS on iga seadme puhul ühesugune, mis võimaldab koostada ühtse kasutusaja kumuleerimise katseplaani. 2.4.2.10.2. Selleks et NTS oleks iga seadme puhul ühesugune, arvutatakse igale seadmele esmane NTS väärtus koos vastavate AT ja AE väärtustega. 2.4.2.10.3. Kui arvutatud NTS väärtused on erinevad, võib seadmete puhul, mille NTS vajab muutmist, rakendada punktis 2.4.2.3 osutatud termiliste katsetsüklite vältel üht või mitut punktides 2.4.2.7–2.4.2.10 sätestatud meedet, et mõjutada mõõdetud temperatuuri Ti ning kiirendada või aeglustada sel viisil nõutud seadmete kunstlikku vanandamist. 2.4.2.10.4. Arvutatakse uued NTS väärtused, mis vastavad punkti 2.4.2.10.3 kohaselt saadud uutele temperatuuridele Ti . 2.4.2.10.5. Punktides 2.4.2.10.3 ja 2.4.2.10.4 sätestatud toiminguid korratakse, kuni süsteemi iga seadme kohta arvutatud NTS väärtused on samad. 2.4.2.10.6. Punktide 2.4.2.10.4 ja 2.4.2.10.5 kohaselt erinevate koguarvude NTS saamiseks kasutatud Tr väärtused peavad olema samad, mis punktides 2.3.2 ja 2.3.5 iga seadme AT arvutamiseks kasutatud väärtused. 2.4.2.11. Juhul kui varu-saastekontrolliseadmete koost moodustab süsteemi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 25 tähenduses, võib seadmete termilisel vanandamisel valida järgmise kahe variandi vahel. 2.4.2.11.1. Koostu seadmeid võib vanandada eraldi või ühiselt vastavalt punktile 2.4.2.10. 2.4.2.11.2. Juhul kui koost on ehitatud nii, et selle seadmeid ei ole võimalik lahti ühendada (nt DOC + SCR ühes korpuses), peab koostu termiline vanandamine toimuma suurima NTS koguarvuga. 2.4.3.   Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele 2.4.3.1. Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele simuleerib nii termilisest koormusest kui ka aktiivsest regenereerimisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadmele selle tööea lõpul. 2.4.3.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatud mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme modifitseeritud termilise katsetsükli vältel, millest igaüks koosneb 4. liites sätestatud termilisest katsetsüklist, millele järgneb terviklik aktiivne regenereerimine, mille jooksul järeltöötlussüsteemis saavutatav maksimumtemperatuur ei tohi olla madalam andmekogumisfaasis registreeritud maksimumtemperatuurist. 2.4.3.3. Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe modifitseeritud termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse. 2.4.3.4. Selleks et viia 4. liites sätestatud termilise katsetsükli ja sellele järgneva aktiivse regenereerimise vaheline aeg miinimumi, võib tootja kunstlikult käivitada aktiivse regenereerimise, käitades mootorit pärast iga 4. liite kohast termilist katsetsüklit stabiilsel režiimil, mis põhjustab mootoris suure tahmakoguse tekke. Sel juhul loetakse ka stabiilne režiim punkti 2.4.3.2 kohaselt osaks modifitseeritud termilisest katsetsüklist. 2.4.3.5. Igale modifitseeritud termilisele katsetsüklile vastav tegelik vanandamisaeg arvutatakse valemite 3 ja 4 põhjal. 2.4.3.6. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal tehtavate modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv arvutatakse valemi 5 põhjal: 2.4.3.7. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure modifitseeritud termilise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.7 sätestatud meetodi abil. 2.4.3.8. Lisaks punktis 2.4.3.7 osutatud meetmetele võib koguarvu NTS vähendada ka modifitseeritud termilise katsetsükli jooksul toimuva aktiivse regenereerimise maksimumtemperatuuri tõstmisega, ületamata seejuures mingil juhul alustemperatuuri 800 °C. 2.4.3.9. NTS ei tohi kunagi olla väiksem kui 50 % aktiivsete regenereerimiste arvust, mis tehakse varu-saastekontrolliseadmele selle kasuliku tööea vältel ja mis arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 5: kus: NAR = aktiivse regenereerimise tsüklite arv varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea vältel. tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1. tAR = aktiivse regenereerimise kestus tundides. tBAR = kahe järjestikuse aktiivse regenereerimise vaheline aeg tundides. 2.4.3.10. Kui minimaalse arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite rakendamise tulemusel vastavalt punktile 2.4.3.9 ületab valemi 4 põhjal arvutatud AE × NTS väärtus valemi 2 põhjal arvutatud AT väärtuse, siis võib aega, mis kulub igale 4. liites sätestatud ning punkti 2.4.3.2 kohaselt modifitseeritud termilisse katsetsüklisse kuuluvale termilise katsetsükli režiimile, samavõrra lühendada, nii et AE × NTS = AT. 2.4.3.11. NTS koguväärtust ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure termoaktiivse regenereerimise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.9 sätestatud meetodi abil. 2.4.3.12. Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse punkte 2.4.2.10 ja 2.4.2.11. 2.4.4.   Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan 2.4.4.1. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan simuleerib määrdeainetarbimisega seotud keemilistest kahjustustest või sette moodustumisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele selle tööea lõpul. 2.4.4.2. Määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks vähemalt 24 termilise katsetsükli või vastava arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite vältel ja sobiva meetodi abil, nagu 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetlus. Kasutatav määrdeaine peab olema värske. 2.4.4.3. Mootor peab olema varustatud ühtlase mahuga õlivanniga, et vältida liiga sagedase täitmise vajadust, kuna õlitase mõjutab õli tarbimismäära. Kasutada võib mis tahes sobivat meetodit, näiteks ASTM standardis D7156-09 kirjeldatud meetodit. 2.4.4.4. Teoreetiline aeg tundides, mille vältel termilise kumuleerimise katseplaani või sellele vastavat modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaani läbi viia, et saavutada sama määrdeainetarbimine, mis varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea puhul, arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 6: kus: tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15. tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1. LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2. 2.4.4.5. Kestusele tTAS vastav termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv arvutatakse järgmise suhte kaudu. Valem 7: kus: N = termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv, mis vastab kestusele tTAS. tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel, et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. tTS = ühe termilise katsetsükli või modifitseeritud termilise katsetsükli kestus tundides. 2.4.4.6. Väärtust N võrreldakse väärtusega NTS , mis on arvutatud punkti 2.4.2.6 kohaselt või aktiivse regenereerimise ajal töötavate seadmete puhul punkti 2.4.3.5 kohaselt. Kui N ≤ NTS , ei ole tarvis termilise kumuleerimise katseplaanile lisada määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. Kui N > NTS , lisatakse termilise kumuleerimise katseplaanile määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. 2.4.4.7. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani ei ole tarvis lisada, kui punkti 2.4.4.8.4 kohaselt määrdeainetarbimist suurendades on vajalik määrdeainetarbimine juba saavutatud vastava termilise kumuleerimise katseplaani abil, mis koosneb koguarvule NTS vastavatest termilistest katsetsüklitest või modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. 2.4.4.8. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani kulg 2.4.4.8.1. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosneb mitmest määrdeainetarbimise katsetsüklist, millest igaüks vaheldub termilise katsetsükliga või modifitseeritud termilise katsetsükliga. 2.4.4.8.2. Iga määrdeainetarbimise katsetsükkel koosneb ühtlase koormuse ja kiirusega stabiilsest režiimist, kusjuures koormus ja kiirus on valitud nii, et määrdeainetarbimine oleks maksimaalne ja tegelik termiline vananemine minimaalne. Tootja määrab režiimi kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt. 2.4.4.8.3. Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus määratakse järgmiselt. 2.4.4.8.3.1. Mootorit käitatakse nõuetekohase ajavahemiku vältel ning tootja poolt punkti 2.4.4.8.2 kohaselt määratud koormusel ja pöörlemiskiirusel; määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Määrdeainet tuleb vahetada soovitatud ajavahemike tagant. 2.4.4.8.3.2. Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 8: kus: tLS = ühe määrdeainetarbimise katsetsükli kestus tundides LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15. tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1. LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2. LCRLAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.8.3.1. tTS = ühe termilise katsetsükli (vastavalt 4. liitele) või modifitseeritud termilise katsetsükli (vastavalt punktile 2.4.3.2) kestus tundides. NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv. 2.4.4.8.4. Määrdeainetarve peab alati olema alla 0,5 % mootori kütusetarbimise kiirusest, et vältida tahma liigset kogunemist varu-saastekontrolliseadme esiküljele. 2.4.4.8.5. Lubatud on liita määrdeainetarbimise katsetsüklist tingitud termiline vananemine valemi 4 põhjal arvutatud vanandamisajale AE. 2.4.5.   Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulg 2.4.5.1. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite vaheldumisest määrdeainetarbimise katsetsüklitega. Nimetatud järjestust korratakse NTS korda, võttes NTS väärtuseks punkti 2.4.2 või punkti 2.4.3 kohaselt arvutatud väärtuse. Näide terviklikust kasutusaja kumuleerimise katseplaanist on esitatud 7. liites. Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulgu kirjeldav vooskeem on esitatud 8. liites. 2.4.6.   Kasutusaja kumuleerimise katseplaani toimimine 2.4.6.1. Mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama punktis 2.4.5.1 sätestatud kasutusaja kumuleerimise katseplaani kohaselt. 2.4.6.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor võib erineda andmekogumisfaasis kasutatud mootorist, mis on alati mootor, mille jaoks tüübikinnituse saamiseks esitatud varu-saastekontrolliseade on ette nähtud ja mille heidet punkti 2.4.3.2 kohaselt kontrollitakse. 2.4.6.3. Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootoril on vähemalt 20 % võrra suurem silindrimaht kui andmekogumisfaasis kasutatud mootoril, tuleks esimese väljalaskesüsteem varustada möödaviiguga, et võimalikult täpselt jäljendada teise mootori heitgaaside voolukiirust valitud vanandamistingimustel. 2.4.6.4. Punktis 2.4.6.2 osutatud juhul peab kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor olema saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed on ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, peab ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootorisüsteem olema varustatud heitgaasitagastusega. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed ei ole ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, puudub ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootorisüsteemil heitgaasitagastus. 2.4.6.5. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav määrdeaine ja kütus peavad olema võimalikult sarnased punktis 2.2 sätestatud andmekogumisfaasis kasutatutele. Määrdeaine peab vastama selle mootori tootja soovitustele, mille jaoks saastekontrolliseade on ette nähtud. Kasutatud kütused peavad olema müügil olevad kütused, mis vastavad direktiivi 98/70/EÜ asjakohastele nõuetele. Tootja taotlusel võib kasutada ka etalonkütuseid vastavalt käesolevale määrusele. 2.4.6.6. Määrdeainet vahetatakse hoolduseks andmekogumisfaasis kasutatud mootori tootja määratud ajavahemike tagant. 2.4.6.7. Valikulise katalüütilise redutseerimise korral tehakse karbamiidi sissepritse vastavalt varu-saastekontrolliseadme tootja poolt ettenähtud kavale.

▼M6

---

4. liide

Termilise vanandamise katsetsükkel

---

5. liide

Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel

---

6. liide

Tühjendamine ja kaalumine

---

7. liide

Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga

---

8. liide

Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem

▼B

---

XII LISA

DIREKTIIVI 2005/55/EÜ ALUSEL TÜÜBIKINNITUSE SAANUD KASUTUSEL OLEVATE MOOTORITE JA SÕIDUKITE NÕUETELE VASTAVUS

1.   SISSEJUHATUS

2.   KASUTUSELOLEVATE SÕIDUKITE JA MOOTORITE VASTAVUSMENETLUS

▼M4

▼B

▼M4

▼B

Kui sõidukit juhib juht, kes ei ole konkreetse sõiduki tavaline elukutseline juht, peab nimetatud alternatiivne juht olema piisavate kogemuste ja ettevalmistusega katsetatavasse klassi kuuluval raskeveokil töötamiseks.

Tootja taotlusel võib katsed viis aastat pärast tootmise lõpetamist peatada.

▼M4

▼B

---

XIII LISA

NÕUDED NOx KONTROLLIMEETMETE NÕUETEKOHASE TOIMIMISE TAGAMISEKS

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas lisas sätestatakse nõuded NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamiseks. See hõlmab nõudeid sõidukite kohta, mis kasutavad heidete vähendamiseks reaktiive.

▼M4

2.   ÜLDNÕUDED

Üldnõueteks on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 2 sätestatud nõuded käesoleva määruse punktides 2.1–2.1.5 kehtestatud eranditega.

2.1.   Alternatiivne tüübikinnitus

▼M4

2.1.1.

Tootja taotlusel võib M2- ja N1-kategooria sõidukite puhul, M1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim lubatud tühimass ei ole üle 7,5 tonni, ning direktiivi 2001/85/EÜ I lisa kohaste kuni 7,5-tonnise tühimassiga M3-kategooria I, II, A ja B klassi sõidukite puhul lugeda määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa nõuetele vastavuse samaväärseks käesoleva lisa nõuete täitmisega.

2.1.2.

Kui kasutatakse alternatiivset tüübikinnitust: 2.1.2.1. NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimisega seotud teave käesoleva määruse I lisa 4. liite 2. osa punktides 3.2.12.2.8.1–3.2.12.2.8.5 asendatakse määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 3. liite punktis 3.2.12.2.8 esitatud teabega. 2.1.2.2. Määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisas ja käesolevas lisas esitatud nõuete kohaldamise suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid: ▼M6 2.1.2.2.1. määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 4.1 ja 4.2 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 7–7.1.3 esitatud reaktiivi kvaliteedi jälgimist käsitlevaid sätteid. 2.1.2.2.2. määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktide 5–5.5 asemel kohaldatakse käesoleva lisa punktides 8, 8.1 ja 8.1.1 esitatud reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevaid sätteid. ▼M4 2.1.2.2.3. käesoleva lisa punktides 4, 7 ja 8 osutatud juhi hoiatussüsteemi all mõistetakse määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punktis 3 nimetatud juhi hoiatussüsteemi. 2.1.2.2.4. määruse (EÜ) nr 692/2008 XVI lisa punkti 6 ei kohaldata. 2.1.2.2.5. Käesoleva lisa punkti 5.2 sätteid kohaldatakse päästeteenistuse sõidukite ja direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b määratletud sõidukite puhul.

2.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.2.1 tuleb aru saada järgmiselt: „2.2.1. Tootja esitab käesoleva määruse I lisa 4. liites sätestatud kujul käesoleva lisaga hõlmatud mootorisüsteemi funktsionaalseid ja talitluslikke omadusi ammendavalt kirjeldava teabe.”

2.1.4.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.2.4 tuleb aru saada järgmiselt: „2.2.4. Kui tootja taotleb mootori või mootoritüüpkonna tüübikinnitust eraldi seadmestikuna, peab käesoleva määruse artikli 5 lõikes 3 või artikli 7 lõikes 3 või artikli 9 lõikes 3 nimetatud dokumentatsioon sisaldama asjakohaseid nõudeid, millega tagatakse maanteel või muus asjaomases kohas kasutatava sõiduki vastavus käesoleva lisa nõuetele. Dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:”

2.1.5.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 2.3.1 tuleb aru saada järgmiselt: „2.3.1. Kõik käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad mootorisüsteemid peavad säilitama heitkoguste kontrollifunktsiooni kõigis Euroopa Liidu territooriumil üldjuhul valitsevates tingimustes, eelkõige madalal välisõhu temperatuuril, vastavalt käesoleva määruse VI lisale.”

▼M4 —————

▼B

3.   HOOLDUSNÕUDED

▼M4

3.1.	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 3 sätestatud hooldusnõudeid.

▼M4 —————

▼B

4.   JUHI HOIATUSSÜSTEEM

▼M4

4.1.

Juhi hoiatussüsteemi karakteristikuid ja toimimine peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktile 4 koos käesoleva määruse punktis 4.1.1 ette nähtud eranditega. ▼M4 4.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 4.8 tuleb aru saada järgmiselt: „4.8. Päästeteenistuse sõidukid või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b määratletud kategooriate sõidukid võib varustada seadmega, mis võimaldab juhil hoiatussüsteemi visuaalse märguande hämardada.”

▼M4 —————

▼B

5.   JUHI MEELDETULETUSSÜSTEEM

▼M4

5.1.

Juhi meeldetuletussüsteemi karakteristikuid ja toimimine peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktile 5 koos käesoleva määruse punktis 5.1.1 ette nähtud eranditega. ▼M4 5.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 5.2 tuleb aru saada järgmiselt: „5.2. Juhi meeldetuletussüsteemi nõuet ei kohaldata päästeteenistuses kasutatavate mootorite ja sõidukite või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 3 punktis b sätestatud mootorite ja sõidukite suhtes. Juhi meeldetuletussüsteemi ei saa püsivalt deaktiveerida keegi teine peale mootori või sõiduki tootja.”

▼M4 —————

▼B

6.   REAKTIIVI KÄTTESAADAVUS

▼M4

6.1.	Reaktiivi kättesaadavust käsitlevad meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 6.

▼M4 —————

▼B

7.   REAKTIIVI KVALITEEDI JÄLGIMINE

▼M4

7.1.

Reaktiivi kvaliteedi jälgimist käsitlevad meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 7 ning arvesse tuleb võtta käesoleva määruse punktides 7.1.1–7.1.3 ette nähtud erandeid. 7.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1 tuleb aru saada järgmiselt: „7.1.1. Tootja peab määratlema reaktiivi minimaalse vastuvõetava kontsentratsiooni CDmin, mille puhul väljalasketoru heitkogused ei ületa määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas sätestatud piirväärtusi.” ▼M4 ————— ▼M4 7.1.2 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1.1 tuleb aru saada järgmiselt: „7.1.1.1. Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi jooksul ja tootja taotlusel punktis 7.1 sätestatud eesmärgil tuleb määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas nimetatud viide NOx heitkoguse piirmäärale asendada väärtusega 900 mg/kWh.” 7.1.3. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 7.1.1.2 tuleb aru saada järgmiselt: „7.1.1.2. Väärtuse CDmin nõuetele vastavust tuleb tüübikinnituse taotlemisel tõendada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa 6. liites sätestatud menetluse abil ja esitada laiendatud dokumentatsioonis, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 3 ja I lisa punktis 8.” ▼M4 —————

▼M6

8.   REAKTIIVI KULU JA DOSEERIMINE

8.1.

Reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevad meetmed on sätestatud UNECE eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8. ▼M4 8.1.1. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktist 8.4.1.1 tuleb aru saada järgmiselt: „8.4.1.1. Enne käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud üleminekuperioodi lõppu peab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 4 kirjeldatud juhi hoiatussüsteem aktiveeruma juhul, kui tuvastatakse üle 50 % erinevus keskmise reaktiivikulu ja mootorisüsteemi nõutava keskmise reaktiivikulu vahel tootja spetsifitseeritud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi ületada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8.3.1 sätestatud maksimumperioodi.”

▼M4 —————

▼B

9.   OMAVOLILISE MUUTMISEGA SEOSTATAVATE TÕRGETE JÄLGIMINE

▼M4

9.1.	Omavolilise muutmisega seostatavate tõrgete jälgimise meetmed on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 11. lisa punktis 6.

▼M4 —————

▼M4

10.   SEGAKÜTUSELISED MOOTORID JA SÕIDUKID

Segakütuseliste mootorite ja sõidukite NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise tagamise nõuded on sätestatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 8 ning arvesse tuleb võtta käesoleva määruse punktis 10.1 ette nähtud erandeid:

11.

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI EESKIRJA NR 49 11. LISA 1. LIITE PUNKTIST A.1.4.3 TULEB ARU SAADA JÄRGMISELT: „c) esimese taseme meeldetuletussüsteemi käivitumise saavutamiseks vajalikku pöördemomendi vähendamist võib simuleerida samaaegselt mootori talitluse üldise tüübikinnitusmenetluse läbiviimisega vastavalt käesolevale määrusele. Eraldi pöördemomendi mõõtmine ei ole meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamise käigus sel juhul vajalik. Teise taseme meeldetuletussüsteemi käivitumise jaoks vajalikku kiiruse piirangut tõendatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5 määratletud nõuetele.”

12.

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI EESKIRJA NR 49 11. LISA 4. LIITE ESIMESEST JA TEISEST PUNKTIST TULEB ARU SAADA JÄRGMISELT: „Käesolevat liidet kohaldatakse, kui sõidukitootja taotleb tüübikinnituse saanud mootoriga sõiduki EÜ tüübikinnitust seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga vastavalt käesolevale määrusele ja määrusele (EÜ) nr 595/2009. Sellisel juhul ja lisaks paigaldamist käsitlevatele nõuetele käesoleva määruse I lisas on nõutav nõuetekohase paigalduse tõendamine. Selle tõendamiseks tuleb tüübikinnitusasutusele esitada tehniline uuring, kasutades tõendusmaterjalina projekteerimisjooniseid, funktsionaalseid analüüse ja eelmiste katsete tulemusi.”

▼M4 —————

▼M4

---

6. liide

Minimaalse lubatud reaktiivi kvaliteedi CDmin tõendamine

▼B

---

XIV LISA

MOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMINE

1.   SISSEJUHATUS

1.1.	Käesolevas lisas sätestatakse nõuded mootori kasuliku võimsuse mõõtmiseks.

2.   ÜLDINE

2.1.

Katsete läbiviimise ja tulemuste tõlgendamise suhtes kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktis 5 sätestatud üldnõudeid käesolevas lisas sätestatud eranditega. 2.1.1. Kasuliku võimsuse mõõtmine käesoleva lisa kohaselt teostatakse kõikidel ühte mootoritüüpkonda kuuluvatel mootoritel.

2.2.

Katsekütus ▼M6 2.2.1. Bensiinil või etanoolil (E85) töötavate ottomootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.1. järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.” ▼M4 2.2.2. Veeldatud naftagaasiga töötavate ottomootorite ja segakütuseliste mootorite puhul: 2.2.2.1. Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.2.1 aru saada järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht käesoleva määruse IX lisas määratletud vastavat etalonkütust. Käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütuse asemel võib kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid.” 2.2.2.2. Mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt, tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.2.2 aru saada järgmiselt: „Kasutatud kütus peab olema käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütus; kasutada võib ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid, millel on kõige väiksem C3 sisaldus, või”. 2.2.3. Maagaasil/biometaanil töötavate ottomootorite ja segakütuseliste mootorite puhul: 2.2.3.1. Kütusekogust automaatselt reguleeriva mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.1 aru saada järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht käesoleva määruse IX lisas määratletud vastavat etalonkütust. Nimetatud etalonkütuse asemel võib kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 8. lisas määratletud etalonkütuseid.” 2.2.3.2. Mootori puhul, mis ei reguleeri kütusekogust automaatselt, tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.2 aru saada järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa). Vaidluse korral kasutatakse käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütust GR.” 2.2.3.3. Ühe konkreetse kütuserühma jaoks märgistatud mootori puhul tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 punktist 5.2.3.3.3 aru saada järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust, mille Wobbe’i indeks on vähemalt 52,6 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud H-rühma gaaside jaoks, või vähemalt 47,2 MJm-3 (20 °C; 101,3 kPa), kui mootor on märgistatud L-rühma gaaside jaoks. Vaidluse korral kasutatakse käesoleva määruse IX lisas määratletud etalonkütust GR, kui mootor on märgistatud H-gaaside jaoks, või etalonkütust G23, kui mootor on märgistatud L-gaaside jaoks, s.t asjakohase rühma kõrgeima Wobbe’i indeksiga kütust, või”. ▼M6 2.2.4. Diiselmootorite puhul loetakse UNECE eeskirja nr 85 punkti 5.2.3.4. järgmiselt: „Kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht määruse (EL) nr 582/2011 IX lisas nimetatud nõuetekohast etalonkütust.” ▼B

2.3

Mootori lisaseadmed Mootori lisaseadmete nõuded on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 (võimsuse katsed) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 (heitekatsed) puhul erinevad. 2.3.1. Mootori kasuliku võimsuse mõõtmiseks kehtivad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 85 5. lisas määratletud sätted seoses katsetingimustega ja abiseadmetega. ▼M4 2.3.2. Käesoleva määruse III lisa kohaste heitekatsete puhul kohaldatakse seoses mootorivõimsusega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4. lisa punkti 6.3 sätteid. ▼B

---

XV LISA

MÄÄRUSE (EÜ) nr 595/2009 MUUDATUSED

Määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisa asendatakse järgmise lisaga:

---

„I LISA

---

XVI LISA

DIREKTIIVI 2007/46/EÜ MUUDATUSED

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega”;

„(ei kehti Euro VI puhul)”;

„(ei kehti Euro VI puhul)”;

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)”;

Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.

Kui ei, siis on vajalik vastavus määruse (EL) nr 582/2011 V lisas määratletud nõuetega”;

taaskäivitusejärgne blokeerimissüsteem / tankimisejärgne blokeerimissüsteem / parkimisejärgne blokeerimissüsteem (7)

Ülekandmine teatava erikoostisega Ht-, Lt- või HLt-rühma maagaaside segu jaoks (1)”;

▼M1

---

XVII LISA

SÕIDUKITE OBD-SEADMETE ANDMETE NING REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

1.   SISSEJUHATUS

2.   NÕUDED

Isikud, kellel on vaja teha andmetest koopiaid või need uuesti välja anda, räägivad läbi otse asjaomase tootjaga. Õppematerjalide jaoks vajalikud andmed peavad olema samuti kättesaadavad, kuid neid võib esitada muude kanalite kaudu kui veebilehed.

Teave kõikide sõidukiosade kohta, millega sõiduki tootja on varustanud sõiduki, mis kannab tehasetähist (VIN) ja on identifitseeritav muude tunnuste alusel, nagu telgede pikivahe, mootori võimsus, viimistlus või lisavarustus, ning mida võib asendada varuosadega, mida sõiduki tootja pakub oma volitatud remonditöökodadele või edasimüüjatele või kolmandatele isikutele viitega originaalvarustuse osanumbrile, tehakse kättesaadavaks andmebaasis, millele on ka sõltumatutel ettevõtjatel kerge ligi pääseda.

Selline andmebaas sisaldab VIN-tähist, originaalvarustuse osanumbreid, originaalvarustuse osade nimetusi, kehtivusnäitajaid (kehtivuse algus- ja lõppkuupäev), paigaldusnäitajaid ja vajaduse korral konstruktsiooniomadusi.

Andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse korrapäraselt. Ajakohastatakse eelkõige teave kõigi muudatuste kohta, mis on üksikule sõidukile tehtud pärast tootmist, kui see teave on volitatud edasimüüjatele kättesaadav.

Sõidukite andmetele juurdepääsu foorum, mida mainiti artiklis 2h, määrab kindlaks tehnika arengule vastavad parameetrid, mille kohaselt neid nõudeid täidetakse. Selleks peab sõltumatu ettevõtja saama heakskiidu või volituse dokumentide alusel, mis tõendavad, et ta tegeleb õiguspärase majandustegevusega ega ole vastavasisulistes kuritegudes süüdi mõistetud.

---

1. liide

Tootja tõend sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

(Tootja): …

(Tootja aadress): …

tõendab, et:

ta võimaldab juurdepääsu sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele kooskõlas järgmiste sätetega:

käesoleva tõendi liites loetletud sõidukitüüpide, mootori ja saastekontrolliseadme puhul.

Kohaldatakse järgmisi erandeid: kliendispetsiifilised kohandused, ( 10 ) väikeseeriatoodang, (10)  ülekantud süsteemid (10) .

Peamise veebilehe aadress, mille kaudu on võimalik asjassepuutuvatele andmetele ligi pääseda ning mille vastavust eespool esitatud sätetele käesolevaga tõendatakse, on märgitud käesoleva tõendi lisas koos käesolevale tõendile alla kirjutanud vastutava tootja esindaja kontaktandmetega.

Kui see on asjakohane: tootja tõendab käesolevaga ka, et ta on täitnud käesoleva määruse (EL) nr 582/2011 artikli 3 lõikes 1a sätestatud kohustuse esitada asjaomased andmed eelmiste tüübikinnituste kohta hiljemalt kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse saamise kuupäevast.

… [Koht]

… [Kuupäev]

[Allkiri] [Amet]

Lisad:

---

I LISA

Tootja tõendile sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

Tõendis viidatud veebilehtede aadressid:

---

II LISA

Tootja tõendile sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

Tõendis viidatud tootja esindaja kontaktandmed:

---

2. liide

Sõiduki OBD-seadme andmed

1.	Käesoleva liitega ette nähtud teabe esitab sõiduki tootja selleks, et võimaldada toota OBD-seadmega ühildatavaid varu- ja talitlusosi, diagnostikavahendeid ning katseseadmeid.

2.

Taotluse korral tehakse kõikidele osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootjatele, kes on sellest huvitatud, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kättesaadavaks järgmised andmed: — sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liik ja arv; — OBD-seadmega jälgitava osaga seotud ja sõidukilealgse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-näidistsüklite liigi kirjeldus; — üksikasjalik dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa kohta esitatud ka jälgitavate teiseste parameetrite nimekiri ja kõigi selliste kasutatud OBD-väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega), mis on seotud heidet mõjutavate ja mittemõjutavate jõuülekande osadega, juhul kui nende osade seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerimise kindlakstegemisel. Kui teatava sõidukitüübi puhul kasutatakse sideseadet, mis vastab standardi ISO 15765-4 „Road vehicles – Diagnostics on Controller Area Network (CAN)” (Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika) 4. osale: „Requirements for emissions-related systems” (Nõuded heitkogustega seotud seadmetele), tuleb esitada iga ID-tugiteenusega OBD-monitori kohta üksikasjalik selgitus teenusega $ 05 (katsed ID $ 21–FF) ja teenusega $06 seotud andmete kohta ning teenusega $06 (katsed ID $00–FF) seotud andmete kohta. Üksikasjalik selgitus tuleb esitada ka muude kommunikatsiooniprotokollide standardite kasutamise korral. Nimetatud andmed võib esitada järgmise tabeli kujul: Osa | Veakood | Seirestrateegia | Vea avastamise kriteeriumid | Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid | Teisesed parameetrid | Eelkonditsioneerimine | Näidiskatse| Katalüsaator | P0420 | 1. ja 2. hapnikuanduri signaalid | 1. ja 2. anduri signaalide erinevus | 3. tsükkel | Mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur | Kaks 1. tüübi tsüklit | 1. tüüp |

3.

Diagnostikaseadmete tootmiseks vajalikud andmed Et soodustada üldiste diagnostikavahendite pakkumist mitme automargi remontijatele, teevad sõidukitootjad remondiandmete veebilehtede kaudu kättesaadavaks punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud andmed. Need andmed peavad sisaldama kõiki diagnostikavahendite funktsioone ning viiteid remonditeabele ja rikete kõrvaldamise juhistele. Kõnealusele teabele juurdepääsu eest võib võtta mõistlikku tasu. 3.1.    Sideprotokollide andmed Esitada tuleb järgmised andmed, mida peab saama otsida sõidukimarkide, mudelite ja variantide järgi või muude asjakohaste tunnuste järgi, nagu näiteks VIN-kood või sõiduki ja süsteemide identifitseerimistunnused: a) infosüsteemi lisaprotokollid, mida lisaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4.7.3 sätestatud standarditele on vaja täielikuks diagnostikaks, sealhulgas teave tark- ja riistvaraliste lisaprotokollide, parameetrite identifitseerimise, ülekandefunktsioonide, funktsioonide säilimise nõuete ja veatingimuste kohta; b) üksikasjalikud andmed kõikide ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4.7.3 sätestatud standarditele mitte vastavate veakoodide saamise ja tõlgendamise kohta; c) kõikide kättesaadavate muutuvate andmete parameetrite loetelu, sealhulgas skaleerimis- ja juurdepääsuandmed; d) kõikide võimalike toimivuse katsete loetelu, sealhulgas seadme aktiveerimine ja juhtimine, ning katsete tegemise juhised; e) üksikasjalik teave selle kohta, kuidas leida kõikide osade ja seisundite andmed, ajatemplid, ooteseisundis veakoodid ja stoppkaadrid; f) adaptiivsete õppimisparameetrite, variandikoodide, varuosade seadistuse ja kliendi sisestatud andmete lähtestamine; g) elektroonilise kontrollploki identifitseerimis- ja variandikoodid; h) hoolduse märguannete lähtestamise juhised; i) diagnostikaliitmiku ja selle osade asukoht; j) mootori identifitseerimiskood. 3.2.    OBD-seirega osade kontroll ja diagnostika Tuleb esitada järgmine teave: a) OBD-seadme toimivuse kontrollkatsete kirjeldus osa või juhtmestiku tasandil; b) katse käik, sealhulgas katse parameetrid ja andmed osade kohta; c) ühenduse täpsed andmed, sealhulgas minimaalse ja maksimaalse sisend- ja väljundvõimsuse ning sõidu- ja koormusandmed; d) eeldatavad väärtused konkreetsetes sõiduoludes, sealhulgas tühikäigul; e) osa elektrilised näitajad staatilises ja dünaamilises olekus; f) kõikide eespool nimetatud olukordade kohta rikkeväärtused; g) diagnostikatoimingute järjestus rikke korral, seahulgas diagnostikapuud ja suunav diagnostiline elimineerimine. 3.3.    Remonditööde tegemiseks vajalikud andmed Tuleb esitada järgmine teave: a) elektroonilise kontrollploki ja osade lähtestamine (varuosade paigaldamise korral); b) vajaduse korral uute elektrooniliste kontrollplokkide või asendusseadiste lähtestamine (ümber)programmeerimise sammjuhendite abil.

---

3. liide

▼M4

---

XVIII LISA

SEGATÜÜBILISTE MOOTORITE JA SÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVAD TEHNILISED ERINÕUDED

1.   Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse käesolevas määruses käsitletavate segakütuseliste mootorite ja sõidukite suhtes ning selles sätestatakse lisanõuded ja erandid, mida tootja peab järgima segakütuseliste mootorite ja sõidukite tüübikinnituse saamiseks.

2.   Käesoleva määrusega hõlmatud segakütuseliste mootoritüüpide loetelu ja neist määratlustest tulenevad peamised käitamisnõuded on esitatud liites.

3.   Segakütuseliste mootoritega seotud spetsiifilised tüübikinnitusnõuded

4.   Üldnõuded

5.   Talitlusnõuded

5.1.   1A- ja 1B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

5.2.   2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

5.2.1.   WHSC katsetsükli jooksul kehtivad heitkoguste piirväärtused

Nii diisli- kui ka segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes kohaldatakse WHSC katsetsükli jooksul samu heitgaaside piirväärtuseid, sealhulgas tahkete osakest piirarvu, mis kehtivad diiselmootorite suhtes WHSC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.   WHTC katsetsükli jooksul kehtivad heitkoguste piirväärtused

5.2.2.1.   CO, NOx, NH3 ja tahkete osakeste massi heitkoguste piirväärtused segakütuserežiimis

CO, NOx, NH3 ja tahkete osakeste massi heitkoguste piirväärtused, mis kehtivad WHTC katsetsükli jooksul segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes, on samad, mida kohaldatakse WHTC katsetsükli jooksul nii diisel- kui ka ottomootorite puhul ning mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.2.   Süsivesinike heitkoguste piirväärtused segakütuserežiimis

5.2.2.2.1.   Maagaasil/biometaanil töötavad mootorid

Maagaasil/biometaanil segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite THC-, NMHC- ja CH4 heitkoguste piirväärtused WHTC katsetsükli jooksul arvutatakse nende piirväärtuste alusel, mida kohaldatakse diisel- ja ottomootorite suhtes WHTC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas, ning seda tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 5.2.3 esitatud arvutuskorrale.

5.2.2.2.2.   Veeldatud naftagaasil töötavad mootorid

THC heitkoguste piirväärtused, mis kehtivad WHTC katsetsükli jooksul segakütuserežiimis veeldatud naftagaasil töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite puhul, on samad, mida kohaldatakse WHTC katsetsükli jooksul diiselmootorite suhtes ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

5.2.2.3.   Tahkete osakeste piirarv segakütuserežiimis

Segakütuserežiimis töötavate 2A- ja 2B-tüübi segakütuseliste mootorite tahkete osakeste piirarv WHTC katsetsükli jooksul arvutatakse selle piirarvu alusel, mida kohaldatakse diisel- ja ottomootorite suhtes WHTC katsetsükli jooksul ja mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas, ning seda tehakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 15. lisa punktis 5.2.4 täpsustatud arvutuskorrale.

5.2.2.4.   Heitkoguste piirväärtused diislirežiimil

Diislirežiimil töötavate 2B-tüübi segakütuseliste mootorite suhtes kehtivad WHTC katsetsükli jooksul heitkoguste piirväärtused, sealhulgas tahkete osakeste piirarv, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas diiselmootorite puhul.

5.3.   3B-tüübi segakütuseliste mootorite heitkoguste piirväärtused

Segakütuserežiimis või diislirežiimis töötavate 3B-tüübi segakütuseliste mootorite puhul kehtivad heitkoguste piirväärtused on diiselmootorite puhul kohaldatavad heitgaaside piirväärtused, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisas.

6.   Tõendamisnõuded

7.   Dokumendid tüübikinnituse saanud segakütuselise mootori paigaldamiseks sõidukile

Selliste paigaldusnõuete olemasolu ja piisavust võib kontrollida mootorisüsteemi tüübikinnitusprotsessi käigus.

---

1. liide

---

( 1 ) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

( 2 ) Komisjoni 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2400, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2 heitkoguste ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EL) nr 582/2011 (ELT L 349, 29.12.2017, lk 1).

( 3 ) ELT L 275, 20.10.2005, lk 1.

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

( 5 ) ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.

( 6 ) Sõiduk või sõidukid, kui kasutatakse varumootorit

( 7 ) Mittevajalik maha tõmmata.

( 8 ) Mittevajalik maha tõmmata

( 9 ) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

( 10 ) Mittevajalik läbi kriipsutada.