EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02010R1094-20200101
Regulation (EU) No 1094/2010 of the European Parliament and of the Council of 24 November 2010 establishing a European Supervisory Authority (European Insurance and Occupational Pensions Authority), amending Decision No 716/2009/EC and repealing Commission Decision 2009/79/EC
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ
In force
02010R1094 — ET — 01.01.2020 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, (ELT L 331 15.12.2010, lk 48) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/51/EL, 16. aprill 2014, |
L 153 |
1 |
22.5.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2175, 18. detsember 2019, |
L 334 |
1 |
27.12.2019 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1094/2010,
24. november 2010,
millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ
I PEATÜKK
ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND
Artikkel 1
Asutamine ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”).
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2016/97 ( 1 ) ja (EL) 2016/2341 ( 2 ) ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ülesandeid.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 3 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) tema töös, mis on seotud finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi otstarbel kasutamise tõkestamisega, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 ( 4 ) ning määrusega (EL) nr 1093/2010. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kokkuleppe kohta otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9a lõikega 9.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus hõlmab kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, finantskonglomeraatide, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate tegevusvaldkondi küsimustes, mida lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid otseselt ei hõlma, sealhulgas äriühingu üldjuhtimine, auditeerimine ja finantsaruandlusega seotud küsimused, võttes arvesse kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist, eeldusel et tegevus on vajalik selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide tõhus ja ühetaoline kohaldamine.
4. Tööandjapensioni kogumisasutuste puhul ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevus piirata siseriikliku sotsiaal- ja tööõiguse kohaldamist.
5. Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi seoses kohustusega tagada liidu õiguse järgimine, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 258.
6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesmärk on kaitsta üldisi huve, edendades finantssüsteemi stabiilsust lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning selle tõhusust liidu majanduse, kodanike ja ettevõtjate huvides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab oma pädevuse piires:
parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla, tõhusa ja ühtse taseme,
tagada finantsturgude terviklikkuse, läbipaistvuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise,
tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd,
vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist ja edendada võrdsete konkurentsitingimuste loomist,
tagada kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionidega seotud tegevusega riskide võtmise nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve,
tugevdada kliendi- ja tarbijakaitset ning,
tugevdada järelevalvealast ühtsustamist siseturul.
Selleks aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast ühtsustamist ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kooskõlas artikliga 16a.
Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsasutused, mille maksejõuetus võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb oma ülesannete täitmisel sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil liidu kui terviku huve silmas pidades ning, kus iganes kohane, proportsionaalsuse põhimõtet järgides. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastutuse, tegutseb usaldusväärselt ja tagab, et kõiki sidusrühmi koheldakse õiglaselt.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete, eelkõige suuniste, soovituste, arvamuste, küsimuste ja vastuste, regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude sisu ja vormi puhul tuleb täiel määral järgida käesoleva määruse ja lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaldatavaid norme. Selles ulatuses, milles see on nende normide alusel lubatud ja asjakohane, võetakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse ja meetmete puhul kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest ja meetmetest mõjutatud finantsasutuse, muu ettevõtja või isiku või muust finantstegevusest tulenevate riskide laadi, ulatust ja keerukust.
7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana komitee, mis nõustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kuidas tuleks tegevuse ja meetmete puhul täies kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega võtta arvesse sektori eripära, mis tuleneb finantsasutuste ja turgude riskide laadist, ulatusest ja keerukusest, ärimudelitest ja tavadest ning finantsasutuste ja turgude suurusest määral, mil need tegurid on asjakohased käsitletavate normide alusel.
Artikkel 2
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada finantssektori suhtes kohaldatavate õigusnormide nõuetekohane rakendamine, finantsstabiilsuse säilitamine, finantssüsteemi kui terviku suhtes usalduse tagamine ning finantsteenuste klientide ja tarbijate mõjus ja piisav kaitse.
2. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi moodustavad:
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mille ülesanded on täpsustatud määruses (EL) nr 1092/2010 ja käesolevas määruses;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 ( 5 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 6 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);
käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 54–57 nimetatud ülesannete täitmiseks loodud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”);
käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused;
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning ühiskomitee kaudu Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), et tagada valdkondadevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve osas ja muudes valdkonnaülestes küsimustes ühisele seisukohale.
4. Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele rajaneb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, tagades eelkõige asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise liikmete vahel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
5. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad järelevalveasutused on kohustatud liidus tegutsevate ►C1 finantsasutuste ◄ üle teostama järelevalvet vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.
Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, hõlmavad käesoleva määruse viited järelevalvele kõigi pädevate asutuste kogu asjakohast tegevust, mis toimub artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohaselt.
Artikkel 3
Asutuste aruandekohustus
1. Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
2. ELi toimimise lepingu artikli 226 kohaselt teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd selle artikli alusel korraldatavate uurimiste puhul.
3. Järelevalvenõukogu võtab vastu aastaaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse, sealhulgas eesistuja tööülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.
4. Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb eesistuja Euroopa Parlamendis kuulamisel, kus käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse tulemusi. Kuulamine toimub vähemalt kord aastas. Eesistuja esineb avaldusega Euroopa Parlamendi ees ning vastab selle liikmete kõikidele küsimustele iga kord, kui seda palutakse.
5. Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 4 osutatud avalduse tegemist Euroopa Parlamendile kirjaliku aruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse kohta.
6. Peale artiklites 11–18, 20 ja 33 osutatud teabe sisaldab aruanne ka Euroopa Parlamendi poolt konkreetselt nõutud asjakohast teavet.
7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt talle esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.
8. Eesistuja korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe, aseesimeeste ja koordinaatoritega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Kõik osalejad peavad kinni ametisaladuse hoidmise nõudest.
9. Piiramata rahvusvahelistel foorumitel osalemisest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral Euroopa Parlamendile teada, kuidas ta panustab liidu huvide ühtsesse, ühisesse, ühetaolisesse ja tulemuslikku esindamisse neil rahvusvahelistel foorumitel.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„ ►C1 finantsasutused ◄ ” – ettevõtjad, üksused ning füüsilised ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse mõnda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikku akti. Seoses direktiiviga 2005/60/EÜ käsitatakse „ ►C1 finantsasutustena ◄ ” ainult kõnealuses direktiivis määratletud kindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid;
„pädevad asutused” –
direktiivis 2009/138/EÜ määratletud järelevalveasutused ning direktiivides 2003/41/EÜ ja 2002/92/EÜ määratletud pädevad asutused,
direktiivi 2002/65/EÜ puhul asutused ja organid, kes on pädevad tagama, et finantsasutused järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud nõudeid.
Artikkel 5
Õiguslik seisund
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja.
Artikkel 6
Koosseis
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koosseisu kuuluvad:
järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 43 sätestatud ülesandeid;
juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;
eesistuja, kes täidab artiklis 48 sätestatud ülesandeid;
tegevdirektor, kes täidab artiklis 53 sätestatud ülesandeid;
apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 60 sätestatud ülesandeid.
Artikkel 7
Asukoht
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on Frankfurt am Main.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht ei mõjuta seda, kuidas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma ülesandeid ja kasutab oma volitusi, korraldab oma juhtimisstruktuuri või põhitegevust ega tema tegevuse põhirahastamist, võimaldades samal ajal vastavalt vajadusele kasutada liidu ametitega ühiselt selliseid administratiivseid tugiteenuseid ja ruumide haldusteenuseid, mis ei ole seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve põhitegevusega.
II PEATÜKK
EUROOPA KINDLUSTUS- JA TÖÖANDJAPENSIONIDE JÄRELEVALVE ÜLESANDED JA VOLITUSED
Artikkel 8
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja volitused
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on järgmised ülesanded:
aidata artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele tuginedes kaasa kvaliteetsete ühiste regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige töötades välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid, suuniseid, soovitusi ja muid meetmeid, sealhulgas arvamusi;
koostada korrapäraselt uuendatav liidu finantsasutuste järelevalve käsiraamat, milles määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid ning võetakse muu hulgas arvesse finantsasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid ning finantsasutuste ja finantsturgude suurust, ning hallata seda;
aidata kaasa õiguslikult siduvate liidu õigusaktide ühetaolisele kohaldamisele, edendades eelkõige ühist järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ühetaolise, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides õiguslikku arbitraaži, edendades ja jälgides järelevalve sõltumatust, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades finantsasutuste tulemusliku ja järjepideva järelevalve, tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;
innustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;
teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;
korraldada ja läbi viia pädevate asutuste vastastikune eksperdihinnang, anda sellega seoses suuniseid ja soovitusi ning teha kindlaks parimad tavad, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;
jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas kohasel juhul kodumajapidamiste, VKEde ja uuenduslike finantsteenuste arengusuundumusi kindlustuse, edasikindlustuse ja tööandjapensionite valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse arengutendentse, mis on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega;
korraldada turuanalüüse, et anda teavet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele heakskiidu andmise otsuse tegemisest;
tugevdada kohasel juhul kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute, tarbijate ja investorite kaitset, eelkõige seoses piiriüleste vajakajäämistega ja nendega seotud riske arvesse võttes;
aidata kaasa järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva tegevuse tagamisele, süsteemse riski jälgimisele, hindamisele ja mõõtmisele, finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade väljatöötamisele ja koordineerimisele, kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute kaitse kõrge taseme tagamisele kogu liidus vastavalt artiklitele 21–26;
aidata kaasa liidu ühise finantsandmete strateegia väljatöötamisele;
täita mis tahes muid käesolevas määruses või muudes seadusandlikes aktides sätestatud ülesandeid;
avaldada ja korrapäraselt ajakohastada oma veebisaidil teavet oma tegevuse kohta, eriti registreeritud ►C1 finantsasutustega ◄ seotud pädevusvaldkonnas, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;
avaldada oma veebisaidil kõigi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide kohta kõik regulatiivsed tehnilised standardid, rakenduslikud tehnilised standardid, suunised, soovitused ning küsimused ja vastused, sealhulgas ülevaated käimasoleva töö seisu kohta ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude vastuvõtmise planeeritava ajakava kohta, ning uuendada neid korrapäraselt.
▼M2 —————
1a. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmist:
kasutab täielikult talle antud volitusi;
pidades nõuetekohaselt silmas finantsasutuste turvalisuse ja usaldatavuse tagamise eesmärki, võtab täielikult arvesse finantsasutuste eri liike, ärimudeleid ja suurust ja
võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid, nagu ühistud ja vastastikused ühingud, ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite lõimumist.
2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige õigus teha järgmist:
töötada artiklis 10 osutatud juhtudel välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud;
töötada artiklis 15 osutatud juhtudel välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud;
anda välja artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi;
esitada soovitusi vastavalt artiklile 29a;
anda artikli 17 lõikes 3 osutatud juhtudel soovitusi;
teha hoiatusi vastavalt artikli 9 lõikele 3;
võtta artikli 18 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud juhtudel vastu pädevatele asutustele adresseeritavad üksikotsused;
võtta seoses liidu õiguse vahetu kohaldamisega artikli 17 lõikes 6, artikli 18 lõikes 4 ja artikli 19 lõikes 4 osutatud juhtudel vastu ►C1 finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid;
esitada arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile vastavalt artiklile 16a;
vastata küsimustele vastavalt artiklile 16b;
võtta meetmeid vastavalt artiklile 9a;
koguda ►C1 finantsasutuste ◄ kohta vajalikku teavet vastavalt artiklile 35;
töötada välja ühine metoodika toote omaduste ja levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuste finantsseisundile ja tarbijakaitsele;
luua tsentraalselt juurdepääsetav registreeritud ►C1 finantsasutuste ◄ andmebaas oma pädevusalas, kui see on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.
3. Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel tegutseb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õigusraamistikule tuginedes ja selle piires ning pöörab tähelepanu proportsionaalsuse ja parema õigusloome põhimõtetele, kui see on kohane, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.
Artiklites 10, 15, 16 ja 16a osutatud avalikud arutelud tuleb korraldada võimalikult laiapõhiselt, et tagada kõigi huvitatud isikute kaasamine, ning sidusrühmadele tuleb anda vastamiseks mõistlik aeg. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab sidusrühmadelt saadud tagasiside kokkuvõtte ja ülevaate selle kohta, kuidas arutelu käigus kogutud teavet ja seisukohti regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudes ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes kasutati.
Artikkel 9
Tarbijakaitse ja finantstegevusega seotud ülesanded
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab endale juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamisel tarbijatele suunatud finantstoodete või -teenuste siseturul, sealhulgas:
kogub ja analüüsib teavet tarbimissuundumuste kohta, nagu jaefinantsteenuste ja -toodete kulude ja tasude muutumine liikmesriikides, ja koostab vastavaid aruandeid;
koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;
töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha aegsasti kindlaks tarbijale ja investorile tekitatava võimaliku kahju põhjused;
vaatab läbi ja kooskõlastab pädevate asutuste finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;
töötab välja finantsvaldkonna koolitusstandardeid; ning
aitab välja töötada ühtseid avalikustamiseeskirju;
aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele siseturul, kus tarbijatel ja muudel finantsteenuste kasutajatel on õiglane juurdepääs finantsteenustele ja toodetele; ning
koordineerib pädevate asutuste kontrollostude tegemist, kui see on kohaldatav.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka teha hoiatusi, kui mõni finantstegevus tõsiselt ohustab artikli 1 lõikes 6 sätestatud eesmärke.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab oma lahutamatu osana tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et tugevdada tarbijakaitset, luua uue või uuendusliku finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 7 ) asutatud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, et vältida dubleerimist, vastuolusid ja õiguskindlusetust andmekaitse valdkonnas. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu vaatlejatena kutsuda ka riiklikud andmekaitseasutused.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ajutiselt keelata teatavate finantstoodete, -instrumentide või -tegevuste turustamise, levitamise või müügi või seda piirata, kui need võivad põhjustada klientidele või tarbijatele märkimisväärset rahalist kahju või ohustavad finantsturgude korrapärast toimimist ja usaldusväärsust või liidu kogu finantssüsteemi või selle mõne osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud juhtudel ja tingimustel, või vajaduse korral eriolukorras kooskõlas artikliga 18 ja selles sätestatud tingimustel.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vaatab esimeses lõigus osutatud otsuse läbi sobiva aja järel, ent vähemalt kord iga kuue kuu jooksul. Kui seda on vähemalt kaks korda järjest uuendatud ja kui on tehtud nõuetekohane analüüs kliendile või tarbijale tekkiva mõju hindamiseks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse keelu iga-aastase uuendamise kohta.
Liikmesriik võib taotleda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt otsuse läbivaatamist. Sellisel juhul otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artikli 44 lõike 1 teises lõigus sätestatud korras, kas otsus jääb kehtima.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse või tava keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.
Artikkel 9a
Meetmetest loobumise kiri
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid ainult erandolukorras, kui tema hinnangul võib artikli 1 lõikes 2 osutatud mõne seadusandliku akti või neil seadusandlikel aktidel põhinevate delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kohaldamine põhjustada märkimisväärseid probleeme ühel järgmistest põhjustest:
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul võivad selle õigusakti sätted olla otseselt vastuolus mõne teise asjassepuutuva õigusaktiga;
kui õigusakti puhul on tegemist artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandliku aktiga ning seda täiendava või täpsustava delegeeritud õigusakti või rakendusakti puudumine võiks põhjustada põhjendatud kahtlusi seadusandlikust aktist või selle nõuetele vastavast kohaldamisest tekkivate õiguslike tagajärgede kohta;
kui artiklis 16 osutatud suuniste ja soovituste puudumine võiks tekitada praktilisi probleeme asjassepuutuva seadusandliku akti kohaldamisel.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest.
Lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul on. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma arvamuse.
Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud juhul hindab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimalikult kiiresti vajadust võtta vastu asjakohased suuniseid või soovitusi vastavalt artiklile 16.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb viivitamata, eelkõige et vältida võimaluse korral lõikes 1 osutatud probleeme.
3. Kui see on lõikes 1 osutatud juhtudel vajalik ning kuni lõikes 2 osutatud korras uute meetmete vastuvõtmise ja kohaldamiseni esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamused lõikes 1 osutatud õigusaktide konkreetsete sätete kohta, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalve- ja täitmise tagamise tavasid ning liidu õiguse ühist, ühtset ja järjepidevat kohaldamist.
4. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on eelkõige pädevatelt asutustelt laekunud teabe alusel seisukohal, et artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikud aktid või neil seadusandlikel aktidel põhinevad delegeeritud õigusaktid või rakendusaktid tekitavad märkimisväärseid probleeme, mis on seotud turu usalduse, tarbijate, klientide ja investorite kaitse, finants- või toorme- ja kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusväärsuse või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusega, siis esitab ta viivitamata pädevatele asutustele ja komisjonile kirjalikult üksikasjaliku ülevaate tema hinnangul täheldatavatest probleemidest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada komisjonile arvamuse uue seadusandliku akti ettepanekuna või uue delegeeritud õigusakti või rakendusakti ettepanekuna sobivaks peetava meetme kohta ning selle kohta, kui kiireloomuline probleem Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hinnangul on. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma arvamuse.
Artikkel 10
Regulatiivsed tehnilised standardid
1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile delegeerinud õiguse võtta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 delegeeritud õigusaktiga vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid järjepideva ühtlustamise tagamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.
Enne regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.
▼M2 —————
Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta kas osaliselt või muudatustega.
Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta regulatiivse tehnilise standardi eelnõu tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või standardi tagasi lükata.
Komisjon ei või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.
2. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.
3. Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohasteks tähtaegadeks, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.
Komisjon korraldab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.
Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei tohi muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.
4. Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard”. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.
Artikkel 11
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 16. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artiklis 10 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 14 tagasi võtab.
2. Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse artiklites 12–14 sätestatud tingimusi.
Artikkel 12
Delegeerimise tagasivõtmine
1. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud regulatiivsete tehniliste standardite kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 13
Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitada vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni poolt vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib kõnealust tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
▼M2 —————
2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub selles sätestatud kuupäeval. Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, standard ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 regulatiivse tehnilise standardi suhtes esitatud vastuväiteid.
Artikkel 14
Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude tagasilükkamine või muutmine
1. Kui komisjon ei kinnita regulatiivse tehnilise standardi eelnõud või muudab seda vastavalt artiklile 10, teatab komisjon sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.
2. Kui see on asjakohane, võivad Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda selle küsimuse eest vastutava voliniku ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teate saamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.
Artikkel 15
Rakenduslikud tehnilised standardid
1. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile andnud rakendamisvolituse võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohase rakendusaktiga vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, need ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide rakendamise tingimused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile vastuvõtmiseks. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab need tehnilised standardid samal ajal teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu esitamist komisjonile korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.
Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust pole võimalik vastu võtta kolme kuu jooksul. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.
Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu tagasi lükata või võtta selle vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta selle tagasi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta, või kui see on asjakohane, selgitades oma muudatusettepanekuid. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis uuesti komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu või esitab standardi eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohaseks, või selle tagasi lükata.
Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.
2. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtpäevaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtpäeva. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni aegsasti, kui ta ei saa uuest tähtpäevast kinni pidada.
3. Ainult juhul, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõud lõike 2 kohaseks tähtajaks, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi rakendusaktiga vastu võtta ilma Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostatud eelnõuta.
Komisjon korraldab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste arutelude ja analüüside korraldamine on asjaomaste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne. Komisjon küsib nõu ka artiklis 37 osutatud asjaomase sidusrühmade kogult.
Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta ning esitada selle ametliku arvamuse vormis komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saadab oma ametliku arvamuse koopia ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei ole neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kuue nädala jooksul muudetud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõud muuta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.
Komisjon ei tohi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt koostatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude sisu muuta ilma seda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt kooskõlastamata.
4. Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruse või otsusega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard”. Need standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad neis sätestatud kuupäeval.
Artikkel 16
Suunised ja soovitused
1. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning liidu õiguse ühetaolise ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigile pädevatele asutustele või kõigile finantsasutustele suuniseid ning esitab ühele või mitmele pädevale asutusele või ühele või mitmele finantsasutusele soovitusi.
Suunised ja soovitused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või käesoleva artikli volitusnormiga.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul esitatavate suuniste ja soovituste avaliku arutelu ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei korralda avalikku arutelu või ei küsi kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult nõu, siis ta põhjendab seda.
2a. Suunistes ja soovitustes ei piirduta pelgalt seadusandlike aktide osadele viitamise või nende uuesti esitamisega. Enne uue suunise või soovituse koostamist vaatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dubleerimise vältimiseks kõigepealt üle olemasolevad suunised ja soovitused.
3. Pädevad asutused ja ►C1 finantsasutused ◄ võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.
Kahe kuu jooksul pärast suunise või soovituse avaldamist kinnitab iga pädev asutus, kas ta järgib või kavatseb järgida nimetatud suunist või soovitust. Kui pädev asutus neid ei järgi või järgida ei kavatse, teavitab ta sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning põhjendab oma otsust.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab teabe selle kohta, et pädev asutus ei järgi või ei kavatse järgida suunist või soovitust. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igal üksikjuhul otsustada, kas avaldada pädeva asutuse põhjendused, miks see ei järgi kõnealust suunist või soovitust. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.
Kui suunistes või soovitustes seda nõutakse, teatavad ►C1 finantsasutused ◄ selgelt ja üksikasjalikult, kas nad järgivad kõnealust suunist või soovitust.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest.
Artikkel 16a
Arvamused
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.
2. Lõikes 1 nimetatud taotlus võib hõlmata avalikku arutelu või tehnilist analüüsi.
3. Seoses direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seoses. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides.
Artikkel 16b
Küsimused ja vastused
1. Piiramata käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädev asutus ning liidu institutsioon ja asutus, esitada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõigis liidu ametlikes keeltes küsimusi artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide või seonduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning nimetatud seadusandlike aktide alusel võetud suuniste ja soovituste sätete tegeliku kohaldamise või rakendamise kohta.
Enne Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele küsimuse esitamist hindavad finantsasutused, kas see küsimus tuleks esmalt esitada oma pädevale asutusele.
Enne lubatavatele küsimustele vastuste avaldamist võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve paluda käesolevas lõikes osutatud füüsilisel või juriidilisel isikul küsimust selgitada.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastused lõikes 1 osutatud küsimustele ei ole siduvad. Vastused esitatakse vähemalt keeles, milles küsimus esitati.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob oma veebisaidil veebipõhise rakenduse, mille abil saab esitada küsimusi ning aegsasti avaldada kõik laekunud küsimused ja kõik lõike 1 kohastele lubatavatele küsimustele antud vastused, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus nende isikute õigustatud huvidega või ohustaks finantssüsteemi stabiilsust; samuti haldab ta kõnealust rakendust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib lükata tagasi küsimused, millele ta ei kavatse vastata. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab oma veebisaidil kahe kuu jooksul vastamata jäetud küsimused.
4. Kolm hääleõiguslikku järelevalvenõukogu liiget võivad taotleda, et järelevalvenõukogu otsustaks artikli 44 kohaselt, kas käsitleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lubatavate küsimuste teemat artikli 16 kohastes suunistes, küsida nõu artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogult, vaadata küsimused ja vastused sobivate ajavahemike järel läbi, korraldada avalikke arutelusid või analüüsida võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Sellised arutelud ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed asjaomaste küsimuste ja vastuste projekti ulatuse, olemuse ja mõjuga või küsimuse kiireloomulisusega. Artiklis 37 osutatud sidusrühmade kogu kaasamisel kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab komisjonile küsimused, mille puhul tuleb tõlgendada liidu õigust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab komisjoni esitatud vastused.
Artikkel 17
Liidu õiguse rikkumine
1. Kui pädev asutus ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte, sealhulgas artiklite 10–15 kohaselt kehtestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, mis on ilmselt liidu õiguse rikkumine, jättes eelkõige tagamata, et ►C1 finantsasutus ◄ täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastab ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni või asjakohase sidusrühmade kogu esitatud taotlusele või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui see põhineb füüsiliselt või juriidiliselt isikult saadud hästi põhjendatud teabel, pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist ja kirjeldab, kuidas ta kavatseb juhtumi lahendada, ning uurib kohasel juhul liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist.
Ilma et see piiraks artikliga 35 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata järelevalveasutusele kogu teabe, mida järelevalveasutus peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks, sh teabe selle kohta, kuidas on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatud.
Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada pärast asjaomase pädeva asutusega konsulteerimist nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele, kui asjaomasele pädevale asutusele esitatud teabenõuet peetakse või see on osutunud ebapiisavaks, et saada teavet, mis on vajalik liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.
Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.
2a. Piiramata käesolevast määrusest tekkivate volituste kohaldamist ja enne lõikes 3 osutatud soovituse esitamist suhtleb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, kui ta peab seda liidu õiguse rikkumise kõrvaldamise seisukohast sobilikuks, asjaomase pädeva asutusega, et jõuda kokkuleppele meetmete asjus, mis on vajalikud.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.
Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.
4. Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovituse kättesaamisest, võib komisjon Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitatud teabe alusel või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega pädevalt asutuselt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitust.
Komisjon esitab sellise ametliku arvamuse hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust tähtaega pikendada ühe kuu võrra.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.
5. Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks.
6. Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud tähtaja jooksul ja kui tuleb aegsasti võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks, et säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide asjakohased nõuded on vahetult kohaldatavad finantsasutuse suhtes, vastu finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peab olema kooskõlas komisjoni lõike 4 kohase ametliku arvamusega.
7. Lõike 6 kohaselt vastu võetud otsused on pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud muu otsuse suhtes ülimuslikud.
Meetmete puhul, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on esitatud lõike 4 kohane ametlik arvamus või tehtud lõike 6 kohane otsus, peavad pädevad asutused vastavalt järgima ametlikku arvamust või otsust.
8. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve märgib artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja ►C1 finantsasutused ◄ ei ole käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi või otsuseid järginud.
Artikkel 17a
Teatajate kaitse
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on spetsiaalsed teatamiskanalid teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks liidu õiguse tegelikust või võimalikust rikkumisest, õigusnormide kuritarvitamisest või kohaldamata jätmisest teatavatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt.
2. Füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes kasutavad spetsiaalseid teatamiskanaleid, kaitstakse survemeetmete eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1937 ( 8 ), kui see on asjakohane.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et kogu teavet saab esitada anonüümselt või konfidentsiaalselt ja turvaliselt. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab, et esitatud teave sisaldab tõendeid või märkimisväärseid viiteid oluliste rikkumiste kohta, annab ta rikkumisest teatavale isikule tagasisidet.
Artikkel 18
Tegevus eriolukordades
1. Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.
Selleks et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.
2. Nõukogu võib komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustega konsulteerides võtta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, komisjoni või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotlusel vastu otsuse, mis adresseeritakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja millega määratakse kindlaks eriolukorra olemasolu käesoleva määruse tähenduses. Nõukogu vaatab kõnealuse otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus. Kui otsust ühe kuu möödudes ei uuendata, kaotab see automaatselt kehtivuse. Nõukogu võib igal ajal kuulutada eriolukorra lõppenuks.
Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõuab järeldusele, et tekkida võib eriolukord, edastavad nad nõukogule konfidentsiaalse soovituse ja esitavad olukorra hinnangu. Seejärel hindab nõukogu koosoleku kokkukutsumise vajadust. Selle käigus tagatakse nõuetekohane konfidentsiaalsus.
Kui nõukogu teeb kindlaks, et eriolukord on tekkinud, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamenti ja komisjoni.
3. Kui nõukogu võtab vastu käesoleva artikli lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust või kliendi- ja tarbijakaitset, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantsasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud nõudeid.
4. Kui pädev asutus ei järgi lõikes 3 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust kõnealuses otsuses kindlaks määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite asjakohased nõuded on ►C1 finantsasutuste ◄ suhtes vahetult kohaldatavad, vastu ►C1 finantsasutustele ◄ adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõuab teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud kõnealustes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine. See kehtib vaid olukorras, kus pädev asutus ei kohalda artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikke akte ning nende aktide alusel vastuvõetud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid või kohaldab neid viisil, mis on ilmselt osutatud õigusaktide tõsine rikkumine, ning kui kiire parandusmeetmete võtmine on vajalik finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsuse taastamiseks.
5. Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes.
Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses küsimustega, mille kohta on tehtud lõigete 3 või 4 kohane otsus, peavad olema kooskõlas kõnealuste otsustega.
Artikkel 19
Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine piiriüleste olukordade puhul
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides kindlaks määratud juhtudel ning ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras kokkuleppele järgmistel asjaoludel:
ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;
kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on ette nähtud, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib aidata omal algatusel, kui objektiivsetel põhjustel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.
Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, ning kui nende seadusandlike aktide kohaselt võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aidata omal algatusel asjaomastel pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks.
1a. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:
kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides on sätestatud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:
tähtaeg on möödunud või
vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused;
kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja toimub üks järgmistest:
vähemalt kaks asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsetel põhjustel, et on olemas erimeelsused, või
möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid seadusandlikke akte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.
1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.
Oodates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust, mis tehakse artikli 44 lõikes 4 sätestatud korras, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahendajana.
3. Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et asi lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.
3a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.
4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsasutus täidaks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu asjaomasele finantsasutusele adresseeritava üksikotsuse, millega nõutakse kõigi meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas konkreetse tegevuse lõpetamist.
5. Lõike 4 kohased otsused on ülimuslikud pädeva asutuse varem samas küsimuses vastu võetud mis tahes muu otsuse suhtes. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõike 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kooskõlas asjaomase otsusega.
6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja toob artikli 50 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.
Artikkel 20
Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil
Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklites 19 ja 56 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida ühe või mitme käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 4 punktis 2 määratletud pädevate asutuste vahel.
Artikkel 21
Järelevalvekolleegiumid
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib oma volituste piires artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega loodud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel on järelevalvekolleegiumides täielik osalemisõigus, mistõttu nad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, osaledes muu hulgas kohapealsetes kontrollides, mida korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantsasutuste järelevalvekolleegiumide ühtse ja järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.
Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 mõistes käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib:
järelevalvekolleegiumi töö hõlbustamiseks koguda ja jagada asjakohast teavet koostöös pädevate asutustega ning luua kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav kolleegiumis osalevatele pädevatele asutustele, ja hallata seda süsteemi;
algatada ja koordineerida kogu liitu hõlmavaid stressiteste kooskõlas artikliga 32, et hinnata finantsasutuste võimet kohaneda eelkõige artiklis 23 osutatud finantsasutustega seotud süsteemsete riskidega ja ebasoodsate turusuundumustega, ning hinnata süsteemse riski võimalikku suurenemist stressiolukorras, tagades liikmesriikide tasandil võimalikult ühtse metoodika kohaldamise selliste testide tegemisel, ning kohasel juhul edastada pädevatele asutustele soovitusi stressitestidega kindlaks tehtud probleemide kõrvaldamiseks, sealhulgas soovitus korraldada konkreetne hindamine; ta võib paluda pädevatel asutustel teha kohapealseid kontrolle ja sellistes kontrollides osaleda, et tagada kogu liitu hõlmavate hindamiste meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus;
edendada tulemuslikke ja tõhusaid järelevalvetoiminguid, sealhulgas selliste riskide hindamine, millega ►C1 finantsasutused ◄ kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, nagu on kindlaks tehtud järelevalve käigus või stressiolukorras;
teostada vastavalt käesolevas määruses nimetatud ülesannetele ja volitustele järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle, ning
taotleda järelevalvekolleegiumilt täiendavat arutelu juhul, kui ta leiab, et otsus tooks kaasa liidu õiguse ebaõige kohaldamise või et see ei aitaks kaasa järelevalvetavade lähendamisele. Samuti võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve paluda konsolideerimisgrupi järelevalvajalt järelevalvekolleegiumi koosoleku kokku kutsumist või mõne punkti lisamist koosoleku päevakorda.
3. Järelevalvekolleegiumide tööd käsitlevate sätete ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud volitusnormiga regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid vastavalt artiklitele 10–15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi vastavalt artiklile 16, et edendada järelevalvealase töö ja järelevalvekolleegiumide parimate tavade ühtsustamist.
4. Õiguslikult siduv vahendajaroll võimaldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel lahendada pädevate asutuste vahelisi vaidlusi artiklis 19 sätestatud korras. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid vastavalt artiklile 19.
Artikkel 22
Süsteemset riski käsitlevad üldsätted
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab nõuetekohaselt arvesse süsteemset riski, nagu see on määratletud määruses (EL) nr 1092/2010 Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käsitleb võimalikke finantsteenuste häireid:
mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ning
millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele.
Vajaduse korral kaalub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve süsteemse riski jälgimist ja hindamist vastavalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt välja töötatud korrale ning reageerib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 17.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja kooskõlas artikliga 23 välja ühise käsituse süsteemse olulisuse kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, sealhulgas vajaduse korral kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad.
Nimetatud näitajad on põhielement asjakohaste järelevalvemeetmete kindlaksmääramisel. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ühtse lähenemisviisi edendamise eesmärgil kindlaksmääramiste lähenemise astet.
3. Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajaduse korral ►C1 finantsasutuste ◄ jaoks täiendavaid suuniseid ja soovitusi, et võtta arvesse nendega seotud süsteemseid riske.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et ►C1 finantsasutustega ◄ seotud süsteemseid riske võetakse arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud valdkondade regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamisel.
4. Ühe või mitme pädeva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve uurida konkreetset liiki finantsasutusi, tooteliike või käitumisviise, et hinnata võimalikke ohte finantssüsteemi stabiilsusele või kliendi- ja tarbijakaitsele.
Pärast esimese lõigu kohaselt korraldatud uurimist võib järelevalvenõukogu teha asjakohaseid soovitusi asjaomase pädeva asutuse võetavate meetmete kohta.
Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artikliga 35 antud volitusi.
5. Ühiskomitee tagab käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete üldise ja valdkonnaülese koordineerimise.
Artikkel 23
Süsteemse riski kindlakstegemine ja mõõtmine
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerides välja kriteeriumid süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning asjakohase stressitestimise korra, mis hõlmab hinnangu andmist selle kohta, kas finantsturu osalistest lähtuv või neile avalduv süsteemne risk, sealhulgas võimalik keskkonnaga seotud süsteemne risk, võib stressiolukorras suureneda. Nende finantsturu osaliste suhtes, kellest võib lähtuda süsteemne risk, kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning tööandjapensionide kogumisasutustega seotud süsteemse riski kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamisel täiel määral arvesse vastavaid rahvusvahelisi lähenemisviise, sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise kindlustusjärelevalve ameti ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt kehtestatud lähenemisviise.
Artikkel 24
Pidev suutlikkus reageerida süsteemsetele riskidele
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et tal on spetsialiseeritud ja pidev suutlikkus tõhusalt reageerida artiklites 22 ja 23 osutatud süsteemsete riskide materialiseerumise korral ning eelkõige seoses institutsioonidega, kellega on seotud süsteemne risk.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab talle käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega antud ülesandeid ning annab oma panuse sidusa ja koordineeritud kriiside ohjamise ja lahendamise korra toimimisse liidus.
Artikkel 25
Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlused
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab kaasa tõhusate ja järjepidevate finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade, kriisiolukorras kasutatavate menetluste ja ennetusmeetmete väljatöötamisele ja koordineerimisele ning osaleb selles aktiivselt, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada maksejõuetute finantsasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide kriisilahendust viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad viia läbi finantsasutuse või kontserni kriisilahenduse menetluse korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib töötada välja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides täpsustatud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt artiklites 10–15 sätestatud korrale.
Artikkel 26
Kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku väljatöötamine
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib aidata hinnata vajadust piisavalt rahastatud ja ühtlustatud kindlustustagatiste riiklike skeemide Euroopa võrgustiku järele.
Artikkel 27
Kriiside ennetamine, ohjamine ja lahendamine
Komisjon võib paluda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel aidata kaasa direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 242 osutatud hindamisele, eelkõige seoses järelevalveasutuste koostööga järelevalvekolleegiumides ja nende toimimisega, järelevalvetegevusega lisakapitalinõuete sätestamisel, grupi järelevalve ja kapitalihalduse tugevdamise eeliste hindamisega kindlustus- või edasikindlustusandjate konsolideerimisgrupis, sealhulgas seoses võimalike meetmetega, millega tugevdatakse kindlustuskonsolideerimisgruppide kindlat piiriülest juhtimist, eelkõige seoses riskijuhtimise ja varahaldusega, ning ta võib esitada aruande uute arengute ja edasiminekute kohta seoses järgmisega:
ühtlustatud raamistik varajaseks sekkumiseks;
konsolideerimisgrupi tsentraalse riskijuhtimise tavad, konsolideerimisgrupi sisemudelite toimimine, sealhulgas stresstestimine;
konsolideerimisgrupi sisesed tehingud ja riskikontsentratsioonid;
hajutamise ja kontsentreerimise mõju pikema aja jooksul;
vara üleandmise, maksejõuetuse ja lõpetamismenetluste ühtlustatud raamistik, mis kõrvaldab vara üleandmise puhul asjaomasest siseriiklikust äriühinguõigusest tulenevad takistused;
sama konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute samaväärsel tasemel kaitse, eelkõige kriisiolukordades;
ühtlustatud ja piisavalt rahastatavad liitu hõlmavad kindlustusvaldkonna tagatisskeemid.
Võttes arvesse punkti f, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada aruande ka arengute ja edasiminekute kohta seoses koordineeritud siseriikliku kriisiohjamiskorra kogumiga, sealhulgas ka selle vajaduse kohta, või muu ühtse ja usaldusväärse rahastamismehhanismide süsteemi kohta, mis hõlmaks asjakohaseid finantsinstrumente.
Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus.
Artikkel 28
Ülesannete ja kohustuste delegeerimine
1. Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või teistele pädevatele asutustele, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või teised pädevad asutused sellega nõustuvad. Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste ►C1 finantsasutuste ◄ ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määrates kindlaks ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.
3. Ülesannete delegeerimise tulemusena jaotuvad artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevused ümber. Delegeeritud kohustustega seotud menetlust, nende täitmsit ning halduslikku ja kohtulikku kontrolli reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.
4. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid kokkuleppeid enne ühe kuu möödumist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitamisest.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab asjakohasel viisil kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.
Artikkel 29
Ühine järelevalvekultuur
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oluline roll liidu ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu liidus. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vähemalt järgmised ülesanded:
esitada pädevatele asutustele arvamusi;
määrata kindlaks liidu strateegilised järelevalveprioriteedid vastavalt artiklile 29a;
moodustada koordineerimisrühmi vastavalt artiklile 45b, et edendada järelevalvealast ühtsustamist ja teha kindlaks parimad tavad;
edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab kõiki asjakohaseid küsimusi, sealhulgas küberturvalisust ja küberründeid, järgides samal ajal asjakohastes liidu seadusandlikes aktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;
aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas aruandlusstandardeid, ja rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid vastavalt artikli 1 lõikele 3;
vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid; ning
koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, ühistuid ja vastastikuseid ühendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid; ning
luua seiresüsteem oluliste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimis riskide hindamiseks, võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja ühtsustamisvahendeid, et edendada ühiseid järelevalvealaseid käsitusviise ja -tavasid.
Ühise järelevalvekultuuri loomiseks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja liidu korrapäraselt uuendatava järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantsasutuste järelevalvet liidus, ja ajakohastab seda, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsasutuste ja -turgudega kaasnevate ohtude laadi, ulatust ja keerukust, nende äritavasid, ärimudeleid ja suurust. Liidu järelevalvekäsiraamatus määratakse kindlaks parimad tavad ning kvaliteetsed metoodikad ja protsessid.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab kohasel juhul lõike 1 punktis a osutatud arvamuste ning käesolevas lõikes osutatud meetmete ja vahendite avaliku arutelu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve analüüsib kohasel juhul samuti nendega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Arutelu ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed arvamuste või meetmete ja vahendite kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohasel juhul nõu artiklis 37 osutatud asjakohaselt sidusrühmade kogult.
Artikkel 29a
Liidu strateegilised järelevalveprioriteedid
Pärast järelevalvenõukogus toimunud arutelu ja võttes arvesse pädevatelt asutustelt laekunud märkusi, liidu institutsioonide tehtud tööd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüse, hoiatusi ja soovitusi määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vähemalt iga kolme aasta tagant 31. märtsiks kindlaks kuni kaks üleliidulise tähtsusega prioriteeti, mis kajastavad tuleviku arengut ja suundumusi. Pädevad asutused võtavad neid prioriteete arvesse oma tööprogrammide koostamisel ja teavitavad sellest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arutab pädevate asutuste järgneva aasta tegevust ning teeb järeldused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arutab võimalikke järelmeetmeid, mis võivad hõlmata suuniseid ja soovitusi pädevatele asutustele ning vastastikuseid eksperdihinnanguid vastavas valdkonnas.
Üleliidulise tähtsusega prioriteedid, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on kindlaks määranud, ei takista pädevatel asutustel kohaldada nende muudel täiendavatel prioriteetidel ja arengul põhinevaid parimaid tavasid ning neis võetakse arvesse liikmesriikide eripära.
Artikkel 30
Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädeva asutuse mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust ja tulemuslikkust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba tehtud hindamisi, sealhulgas igasugust asjakohast teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud asjakohast teavet.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel moodustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee, mis koosneb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatest ja pädevate asutuste liikmetest. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee eesistujaks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötaja. Eesistuja teeb pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist ettepaneku vastastikuse eksperdihinnangu komitee esimehe ja liikmete kohta, mille kiidab heaks järelevalvenõukogu. Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu ei tee kümne päeva jooksul pärast eesistuja ettepaneku esitamist otsust selle tagasilükkamise kohta.
3. Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:
pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;
liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 10–16 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud ühtsuse ulatus ja tulemuslikkus ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;
pädeva asutuse välja töötatud sellise parima tava rakendamine, mille ülevõtmine oleks kasulik ka teistele pädevatele asutustele;
liidu õiguse rakendamisel vastu võetud sätete täitmise tagamisel saavutatud tulemuslikkus ja ühtsuse ulatus, sealhulgas vastutavate isikute suhtes halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine, kui nimetatud sätteid ei ole järgitud.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avaldab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste aruande. Aruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Selle aruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste vastastikuse eksperdihinnangu aruannetega ja tagada võrdsed tingimused. Juhatus hindab eelkõige, kas metoodikat on kohaldatud samal viisil. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.
Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi.
Regulatiivsete tehniliste standardi eelnõu või rakendusliku tehnilise standardi eelnõu väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemust ja muud teavet, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada parima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.
5. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab vastastikuse eksperdihinnangu tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.
6. Kaks aastat pärast vastastikuse eksperdihinnangu aruande avaldamist korraldab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelaruande koostamise. Järelaruande koostab vastastikuse eksperdihinnangu komitee ja selle võtab artikli 44 lõike 4 kohaselt vastu järelevalvenõukogu. Järelaruande koostamisel konsulteerib vastastikuse eksperdihinnangu komitee juhatusega, et tagada sidusus teiste järelaruannetega. Järelaruanne sisaldab muu hulgas hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses eksperdihinnangus osalenud pädevad asutused on võtnud seoses vastastikuse eksperdihinnangu aruandes käsitletud järelmeetmetega.
7. Vastastikuse eksperdihinnangu komitee teeb pärast hindamisele kuuluvate pädevate asutustega konsulteerimist kindlaks vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab vastastikuse eksperdihinnangu peamised põhjendatud järeldused ja lõikes 6 osutatud järelaruande. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised põhjendatud järeldused erinevad vastastikuse eksperdihinnangu komitee kindlaks tehtud järeldustest, siis edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastastikuse eksperdihinnangu komitee läbivaadatud järeldused konfidentsiaalselt Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikune eksperdihinnang tehakse, on mures selle pärast, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamiste põhjendatud järelduste avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust, on tal võimalik edastada see küsimus järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu võib otsustada väljavõtteid mitte avaldada.
8. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb juhatus ettepaneku kahe järgmise aasta vastastikuse eksperdihinnangu töökava kohta, milles muu hulgas kajastatakse eelmistes vastastikuse eksperdihinnangu menetlustes omandatud kogemusi ja artiklis 45b osutatud koordineerimisrühma arutelusid. Vastastikuse eksperdihinnangu töökava moodustab iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa. See tehakse üldsusele kättesaadavaks. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustada korraldada täiendava vastastikuse eksperdihinnangu.
Artikkel 31
Koordineerimine
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi stabiilsust, või piiriülese äritegevuse korral, mis võib kahjustada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute kaitset liidus.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab liidu tegutsemist koordineeritud viisil, muu hulgas:
lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;
määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja, kui see on võimalik ja asjakohane, kontrollides selle usaldusväärsust;
viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist, ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist;
teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast;
võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral sobivaid meetmeid, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste tegevust;
võttes sobivaid meetmeid, et koordineerida asjaomaste pädevate asutuste tegevust eesmärgiga lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu;
koondades kesksüsteemi pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt saadud teabe, mis on saadud rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate asutuste aruandekohustuse tulemusena. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jagab seda teavet teiste asjakohaste pädevate asutustega.
3. Selleks et aidata kaasa Euroopa ühise arusaama loomisele tehnoloogilise innovatsiooni suhtes, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, kohasel juhul tarbijakaitse ja finantsalase uuendustegevuse komitee toetusel, lihtsustades tehnoloogilise innovatsiooniga seotud osalejate või toodete turulepääsu, eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suuniseid või soovitusi.
Artikkel 31a
Teabevahetus sobivuse ja asjakohasuse kohta
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve loob koos Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teabevahetussüsteemi, milles pädevad asutused vahetavad teavet finantsasutustes olulist osalust omavate isikute, finantsasutuste juhtide ja võtmeisikute sobivuse ja asjakohasuse hindamise kohta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega.
Artikkel 32
Turusuundumuste hindamine, sealhulgas stressitestid
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab oma analüüsi finantsasutuste toimimise kohta, ning hinnangu selle kohta, milline on võimalike turusuundumuste mõju finantsasutustele.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid finantsasutuste kohanemisvõime hindamisi ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:
ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsasutuse finantsseisundile, võttes muu hulgas arvesse ebasoodsast keskkondlikust arengust tekkivaid riske;
ühise metoodika, mille kohaselt määrata kindlaks finantsasutused, kes kaasatakse kogu liitu hõlmavatesse hindamistesse;
ühtsed lähenemisviisid ►C1 finantsasutuste ◄ kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;
ühise metoodika konkreetsete toodete omaduste või levitamistoimingute mõju hindamiseks asutuse finantsseisundile ja kindlustusvõtjatele, pensioniskeemi liikmetele, soodustatud isikutele ja tarbijate teavitamisele;
ühise metoodika keskkonnariskide mõju hindamiseks finantsasutuste finantsstabiilsusele.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb käesoleva lõike kohaldamiseks koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.
3. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1092/2010 kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule oma pädevusvaldkonnas suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtade hinnangu koos käesoleva määruse artikli 22 lõikes 2 osutatud riskinäidikutega.
Kõnealustes hinnangutes liigitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).
Artikkel 33
Rahvusvahelised suhted, sealhulgas samaväärsus
1. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid reguleerivate ja järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide valitsusasutustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei sõlmi halduslepinguid kolmanda riigi reguleerivate ja järelevalveasutustega, kui see kolmas riik on vastavalt direktiivi (EL) 2015/849 artiklile 9 vastu võetud komisjoni kehtiva delegeeritud õigusakti kohaselt kantud nende jurisdiktsioonide loetellu, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile. See ei välista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja vastavate kolmandate riikide asutuste muid koostöövorme, mille eesmärk on vähendada liidu finantssüsteemile avalduvat ohtu.
2. Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega, aitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid (edaspidi „samaväärsuse otsus”).
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve seirab asjakohaseid regulatiivseid ja järelevalvesuundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja turusuundumusi sellises ulatuses, nagu see on asjakohane riskipõhise samaväärsuse hindamise jaoks sellistes kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele teinud samaväärsuse otsuse, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need suundumused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset ja siseturu toimimist.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kontrollib lisaks, kas kriteeriumid, mille alusel samaväärsuse otsus on tehtud, ja samaväärsuse otsuses sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab kõigi samaväärsete kolmandate riikide seire tulemuste kokkuvõtteid. Aruandes keskendutakse eelkõige finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset või siseturu toimimist mõjutavatele teguritele.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tuvastab käesolevas lõikes osutatud kolmandates riikide regulatiivsetes, järelevalve- või nõuete täitmise tagamise tavades asjakohaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, kindlustusvõtjate kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.
4. Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades käesoleva artikli lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kelle regulatiivne ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse põhimõtteliselt kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimiste käigus lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve neisse sätted, mis käsitlevad järgmist:
mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet regulatiivse korra, järelevalvealase käsitusviisi, asjakohaste turusuundumuste ja muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsuse otsust;
järelevalvetegevuse, sealhulgas vajaduse korral kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsuse otsustega seotud järelmeetmeteks.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab komisjoni, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast.
5. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade loomiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Pädevad asutused püüavad sellist näidiskokkulepet igati järgida.
Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt komisjonile samaväärsuse otsuste ettevalmistamiseks antud abi ja käesoleva artikli lõike 3 kohase Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve seire kohta.
6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve panustab oma volituste piires vastavalt käesolevale määrusele ja artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikele aktidele liidu huvide ühtsesse, ühisesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindatusse rahvusvahelistel foorumitel.
▼M2 —————
Artikkel 35
Teabe kogumine
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitataks korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse teabenõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib liikmesriigi pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.
4. Enne teabe nõudmist vastavalt käesolevale artiklile ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse olemasolevat asjakohast statistikat, mida koostavad ja levitavad Euroopa statistikasüsteem ja Euroopa Keskpankade Süsteem.
5. Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile.
6. Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1 või 5 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse asjaomasele ►C1 finantsasutusele ◄ . Põhjendatud teabenõudes selgitatakse, miks asjaomast ►C1 finantsasutust ◄ käsitlevat teavet vajatakse.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjakohaseid pädevaid asutusi käesoleva lõike ja lõike 5 kohastest teabenõuetest.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel sellist teavet koguda.
7. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
Artikkel 36
Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapäraselt tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 15. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga asjakohase sisekorra konfidentsiaalse, eelkõige üksikute ►C1 finantsasutustega ◄ seotud teabe edastamiseks.
▼M2 —————
4. Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist arutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hoiatust või soovitust järgmisel järelevalvenõukogu koosolekul või kohasel juhul varem, et hinnata sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele ja selle võimalikke järelmeetmeid.
Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse meetmete kohta, mis tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes või soovitustes tõstatatud küsimusi.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ei järgi hoiatust või soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest ka nõukogu.
5. Kohasel juhul kasutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud pädevale asutusele.
Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.
Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu meetmetest, mis on võetud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse alusel, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.
▼M2 —————
Artikkel 37
Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu
1. Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud valdkondades luuakse kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu (edaspidi koos viidatud „sidusrühmade kogud”). Sidusrühmade kogudega konsulteeritakse artiklite 10–15 kohaselt võetavate meetmete osas seoses regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standarditega ning artikli 16 kohaselt võetavate meetmete osas seoses suuniste ja soovituste osas, kui need ei puuduta üksikuid ►C1 finantsasutusi ◄ . Kui meetmeid tuleb võtta kiiresti ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse sidusrühmade kogusid nii kiiresti kui võimalik.
Sidusrühmade kogud tulevad kokku vähemalt neli korda aastas. Nad võivad ühiselt arutada vastastikust huvi pakkuvaid valdkondi ning nad teavitavad üksteist muudest arutusel olevatest küsimustest.
Ühe sidusrühmade kogu liikmed võivad olla ka teise sidusrühmade kogu liikmed.
2. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:
13 liiget, kes esindavad tasakaalustatult liidus tegutsevaid kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja kindlustusvahendajaid, kellest omakorda kolm esindavad kindlustuskooperatiive ja vastastikuseid kindlustus- või edasikindlustusandjaid;
13 liiget, kes esindavad liidus tegutsevate kindlustus- ja edasikindlustusandjate ja kindlustusvahendajate töötajate esindajaid, samuti tarbijaid, kindlustus- ja edasikindlustusteenuste kliente ning VKEde ja asjaomaste kutseühingute esindajaid, ning
neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.
3. Tööandjapensionide sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget. Nende liikmete hulka kuulub:
13 liiget, kes esindavad võrdses osas liidus tegutsevaid tööandjapensioni kogumisasutusi;
13 liiget, kes esindavad töötajate esindajaid, soodustatud isikute esindajaid, VKEde esindajaid ja asjaomaste kutseühingute esindajaid, ning
neli liiget, kes on sõltumatud tippteadlased.
4. Sidusrühmade kogude liikmed määrab järelevalvenõukogu avaliku ja läbipaistva valikumenetluse kaudu. Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik kindlustus-, edasikindlustus- ja tööandjapensionide sektori mitmekesisuse kajastamise, asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu liidu piires. Sidusrühmade kogude liikmed valitakse nende kvalifikatsiooni, oskuste, asjaomaste teadmiste ja tõendatud kogemuse alusel.
4a. Asjaomase sidusrühmade kogu liikmed valivad liikmete seast kogu esimehe. Esimehe ametiaeg on kaks aastat.
Euroopa Parlament võib kutsuda iga sidusrühmade kogu esimehe enda ette avaldusi tegema ja parlamendiliikmete kõikidele küsimustele vastama alati, kui seda palutakse.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab sidusrühmade kogudele piisavad sekretariaaditeenused. Sidusrühmade kogude liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Selle hüvitise puhul võetakse arvesse liikmete ettevalmistavat ja järeltööd ning see on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 9 ) (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (edaspidi „personalieeskirjad”) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Sidusrühmade kogud võivad moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.
Sidusrühmade kogu liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.
6. Sidusrühmade kogud võivad anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele nõu kõikides küsimustes, mis on seotud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega, pöörates erilist tähelepanu artiklites 10–16, 29, 30 ja 32 sätestatud ülesannetele.
Kui sidusrühmade kogude liikmed ei suuda nõuandes kokku leppida, võib üks kolmandik selle liikmetest või ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed anda nõu eraldi.
Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu, tööandjapensionide sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu ning väärtpaberituru sidusrühmade kogu võivad anda Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühist nõu vastavalt artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.
7. Sidusrühmade kogud võtavad liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma kodukorra.
8. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab sidusrühmade kogu nõuanded, selle liikmete eraldi nõuanded ning arutelude tulemused, samuti teabe selle kohta, kuidas nõuandeid ja arutelude tulemusi on arvesse võetud.
Artikkel 38
Kaitsemeetmed
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tagab, et artiklite 18 või 19 kohaselt vastu võetud otsused ei ole mingil moel vastuolus liikmesriikide eelarvepädevusega.
2. Kui liikmesriik leiab, et artikli 19 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kahe nädala jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse esitamist pädevatele asutustele teatada Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja komisjonile, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.
Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.
Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle. Juhul kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde või muudab seda, teeb ta avalduse selle kohta, et eelarvepädevust ei mõjutata.
Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jääb oma otsuse juurde, võtab nõukogu ühel oma koosolekul, mis toimub hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on vastavalt neljandale lõigule teavitanud asjaomast liikmesriiki, hääletamisel antud häälte enamusega vastu otsuse selle kohta, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus tuleb jätta jõusse.
Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt viiendale lõigule vastu otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus jõusse jätta, lõpetatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse kohaldamine.
3. Kui liikmesriik leiab, et artikli 18 lõike 3 kohane otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib ta kolme tööpäeva jooksul pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse pädevale asutusele teatavaks tegemist teatada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele, komisjonile ja nõukogule, et pädev asutus kõnealust otsust ei rakenda.
Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises selgelt ja üksikasjalikult, miks ja kuidas kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega.
Kõnealuse teatise esitamise korral Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus peatatakse.
Nõukogu kutsub kümne tööpäeva jooksul kokku koosoleku ja teeb oma liikmete lihthäälteenamusega otsuse selle kohta, kas tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus.
Kui nõukogu pärast asjaomase küsimuse arutamist ei võta vastavalt neljandale lõigule vastu otsust tühistada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, lõppeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peatumine.
4. Kui nõukogu on teinud kooskõlas lõikega 3 otsuse artikli 18 lõikega 3 seonduvat Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust mitte tühistada ning kui asjaomane liikmesriik leiab endiselt, et kõnealune Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, võib asjaomane liikmesriik teavitada sellest komisjoni ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ning paluda nõukogul küsimus uuesti läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik põhjendab selgelt, miks ta nõukogu otsusega ei nõustu.
Nõukogu kinnitab nelja nädala jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teavitamist oma algse otsuse või teeb uue otsuse kooskõlas lõikega 3.
Nõukogu võib nelja nädala pikkust ajavahemikku pikendada veel nelja nädala võrra, kui juhtumi konkreetsed asjaolud seda nõuavad.
5. Käesoleva artikli mis tahes kuritarvitamine – eelkõige seoses sellise Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega, millel ei ole märkimisväärset või sisulist mõju liikmesriigi eelarvele – on keelatud kui siseturuga kokkusobimatu.
Artikkel 39
Otsustamismenetlus
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb artiklite 17, 18 ja 19 kohaseid otsuseid vastu võttes käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab otsuse iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest adressaadi ametlikus keeles, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Adressaat võib esitada oma seisukohad oma ametlikus keeles. Esimest lauset kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.
5. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobiva ajavahemiku järel läbi.
6. Artikli 17, 18 või 19 kohased Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantsasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuse kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.
III PEATÜKK
ÜLESEHITUS
1. JAGU
Järelevalvenõukogu
Artikkel 40
Koosseis
1. Järelevalvenõukogusse kuuluvad:
eesistuja;
igas liikmesriigis ►C1 finantsasutuste ◄ järelevalve eest vastutava avalik-õigusliku asutuse juht, kes osaleb järelevalvenõukogu kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas;
üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;
üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.
2. Järelevalvenõukogu kutsub kokku koos sidusrühmade kogudega peetava koosoleku korrapäraselt vähemalt kaks korda aastas.
3. Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punktis b osutatud järelevalvenõukogu liiget, kui viimane ei saa kohtumisel osaleda.
4. Liikmesriigis, kus on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav ametiasutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui aga järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punktis b osutatud liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.
5. Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.
Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.
6. Kui lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi avalik-õiguslik asutus ei ole vastutav tarbijakaitsenormide täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.
Artikkel 41
Sisekomiteed
1. Järelevalvenõukogu võib omal algatusel või eesistuja taotlusel teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib juhatuse või eesistuja taotlusel moodustada sisekomiteesid juhatuse ülesannete täitmiseks. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.
2. Artikli 17 kohaldamiseks teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad, asjaomane vaidlus ei tohi puudutada nende huve ja nad ei tohi olla asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.
Igal vaekogu liikmel on üks hääl.
Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.
3. Artikli 19 kohaldamiseks teeb eesistuja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise otsuse ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist. Kuus muud liiget ei tohi olla erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad, vaidlusküsimus ei tohi riivata nende huve ja nad ei tohi olla asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.
Igal vaekogu liikmel on üks hääl.
Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.
4. Artikli 22 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud uurimise puhul võib eesistuja teha uurimise algatamise ja sõltumatu vaekogu kokkukutsumise ettepaneku, mille võtab vastu järelevalvenõukogu. Sõltumatu vaekogu koosneb eesistujast ja kuuest muust liikmest, kelle nimetamise ettepaneku teeb eesistuja pärast juhatusega konsulteerimist ja avatud osalemiskutse esitamist.
Igal vaekogu liikmel on üks hääl.
Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.
5. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud vaekogud või eesistuja teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vaekogu esitab artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohaselt läbi viidud uurimise tulemuse järelevalvenõukogule.
6. Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogude kodukorra.
Artikkel 42
Järelevalvenõukogu sõltumatus
1. Järelevalvenõukogu liikmed täidavad käesoleva määrusega neile antud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.
2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ning ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa järelevalvenõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.
3. Enne järelevalvenõukogu koosolekul osalemist teatavad järelevalvenõukogu liikmed, eesistuja ning hääletusel mitteosalevad esindajad ja vaatlejad sõnaselgelt ja täielikult, et neil puudub igasugune huvi, mis võiks mõjutada nende sõltumatust päevakorras oleva küsimuse puhul, ning nad ei osale aruteludes ega hääleta küsimustes, mille puhul selline huvi on olemas.
4. Järelevalvenõukogu kehtestab oma kodukorras lõikes 3 osutatud huvidest teatamise ning huvide konflikti vältimise ja haldamise praktilise korra.
Artikkel 43
Ülesanded
1. Järelevalvenõukogu annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks juhiseid ja vastutab II peatükis osutatud otsuste tegemise eest. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu, lähtuvalt asjaomase sisekomitee, vaekogu või eesistuja või juhatuse ettepanekust, olenevalt kohaldatavusest.
▼M2 —————
4. Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.
5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.
6. Järelevalvenõukogu võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.
7. Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 63 sätestatud korras.
8. Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle. Ta võib tegevdirektori ametist vabastada artikli 51 lõikes 5 sätestatud korras.
Artikkel 43a
Järelevalvenõukogu otsuste läbipaistvus
Olenemata artiklist 70 edastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kuue nädala jooksul järelevalvenõukogu koosoleku toimumise kuupäevast arvates Euroopa Parlamendile vähemalt koosoleku põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab täieliku ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Koosoleku kokkuvõte ei kajasta järelevalvenõukogu arutelusid, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikus aktis ei ole sätestatud teisti.
Artikkel 44
Otsuste tegemine
1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.
Käesoleva määruse artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja käesoleva määruse VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3.
Eesistuja ei hääleta teises lõigus osutatud otsuste üle.
Artikli 41 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud vaekogude koosseisu ning artikli 30 lõikes 2 osutatud vastastikuse eksperdihinnangu komitee liikmete puhul proovib järelevalvenõukogu jõuda eesistuja ettepanekute kaalumisel konsensusele. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääletaval liikmel on üks hääl.
Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.
2. Järelevalvenõukogu koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.
3. Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
4. Seoses artiklite 17, 19 ja 30 kohaste otsustega hääletab järelevalvenõukogu otsuse ettepaneku üle kirjaliku menetluse teel. Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmetel on hääletamiseks aega kaheksa tööpäeva. Igal hääletaval liikmel on üks hääl. Otsuse ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamus ei ole selle vastu. Erapooletuks jäämist ei loeta poolt- ega vastuhäälteks ning seda ei võeta arvesse antud häälte arvu arvutamisel. Kui järelevalvenõukogu kolm hääleõigusega liiget on kirjaliku menetluse kasutamise vastu, arutab järelevalvenõukogu otsuse ettepanekut ja võtab selle osas otsuse vastu, kasutades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud menetlust.
Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisti.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.
2. JAGU
Juhatus
Artikkel 45
Koosseis
1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kelle on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed.
Kõigil juhatuse liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kui viimasel ei ole võimalik koosolekul osaleda.
2. Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ja proportsionaalne ning see peab kajastama liitu tervikuna. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.
3. Juhatus kutsutakse kokku eesistuja algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja. Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.
4. Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsasutusi.
Artikkel 45a
Otsuste tegemine
1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega, proovides jõuda konsensusele. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja on hääleõigusega liige.
2. Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 63 osutatud küsimustes.
3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
Artikkel 45b
Koordineerimisrühmad
1. Juhatus võib omal algatusel või pädeva asutuse taotlusel moodustada koordineerimisrühmi, kes tegelevad kindlaksmääratud teemadega, mille puhul võib olla vajalik koordineerimine konkreetsete turu suundumuste tõttu. Juhatus moodustab koordineerimisrühma kindlaksmääratud teemadel järelevalvenõukogu viie liikme taotlusel.
2. Koordineerimisrühmades osalevad kõik pädevad asutused ja nad esitavad kooskõlas artikliga 35 koordineerimisrühmadele kogu teabe, mis on vajalik, et koordineerimisrühmad saaksid kooskõlas oma volitusega täita koordineerimisülesandeid. Koordineerimisrühmade töö põhineb pädevate asutuste esitatud teabel ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tehtud järeldustel.
3. Rühma juhib juhatuse liige. Igal aastal esitab koordineerimisrühma eest vastutav juhatuse liige järelevalvenõukogule aruande arutelude põhielementide ja järelduste kohta ning teeb kohasel juhul ettepaneku regulatiivsete järelmeetmete või vastastikuse eksperdihinnangu kohta vastavas valdkonnas. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sellest, kuidas nad on võtnud oma tegevuses arvesse koordineerimisrühmade tööd.
4. Koordineerimisrühmade töö aluseks olevate turu suundumuste seire käigus võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada pädevatele asutustele taotluse artikli 35 kohaselt, et nad esitaksid talle teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vajab oma seireülesande täitmiseks.
Artikkel 46
Juhatuse sõltumatus
Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ning muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.
Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.
Artikkel 47
Ülesanded
1. Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.
2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.
3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.
3a. Juhatus võib uurida kõiki küsimusi ning esitada nende kohta arvamusi ja ettepanekuid, välja arvatud artikli 30 kohased ülesanded.
4. Juhatus võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) rakendusmeetmed.
5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.
6. Juhatus teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.
7. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
8. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut.
9. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.
3. JAGU
Eesistuja
Artikkel 48
Ametisse nimetamine ja ülesanded
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.
Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest, sealhulgas järelevalvenõukogu poolt vastuvõetava päevakorra koostamise, koosolekute kokkukutsumise ja otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest ning juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid.
Eesistuja ülesanne on koostada juhatuse päevakord, mille juhatus võtab vastu, ja ta juhatab juhatuse koosolekuid.
Eesistuja võib teha juhatusele ettepaneku moodustada koordineerimisrühm vastavalt artiklile 45b.
2. Eesistuja valitakse soolise tasakaalu põhimõtet arvesse võtva avaliku valikumenetluse raames, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ning teadmisi finantsasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Järelevalvenõukogu koostab komisjoni abiga eesistuja ametikohale kvalifitseeruvate kandidaatide nimekirja. Nõukogu võtab kandidaatide nimekirja põhjal vastu otsuse eesistuja nimetamise kohta, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi kinnituse.
Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.
Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast eesistuja asetäitja, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Kõnealust eesistuja asetäitjat ei tohi valida juhatuse liikmete seast.
3. Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.
4. Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:
esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.
Esimeses lõigus osutatud hindamise käigus täidab eesistuja ülesandeid eesistuja asetäitja.
Nõukogu võib järelevalvenõukogu ettepanekul ja komisjoni abiga ning esimeses lõigus osutatud hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.
5. Eesistuja võib ametist vabastada üksnes tõsistel põhjustel. Seda võib teha üksnes Euroopa Parlament nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist.
Artikkel 49
Eesistuja sõltumatus
Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.
Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa eesistujat tema ülesannete täitmisel mõjutada.
Kooskõlas artiklis 68 osutatud personalieeskirjadega kehtib eesistuja suhtes pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.
Artikkel 49a
Kulud
Eesistuja avalikustab kahe nädala jooksul pärast kohtumise toimumist kõik väliste sidusrühmadega toimunud kohtumised ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.
▼M2 —————
4. JAGU
Tegevdirektor
Artikkel 51
Ametisse nimetamine
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.
2. Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi ►C1 finantsasutuste ◄ ja finantsturgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust.
3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.
4. Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:
esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.
Järelevalvenõukogu võib esimeses lõigus osutatud hinnangut arvestades pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.
5. Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.
Artikkel 52
Sõltumatus
Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid liidu institutsioonidelt või asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.
Liikmesriigid, liidu institutsioonid või asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel mõjutada.
Vastavalt artiklis 68 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist endiselt siduv kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.
Artikkel 53
Ülesanded
1. Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.
2. Tegevdirektor vastutab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.
3. Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.
4. Tegevdirektor koostab artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.
5. Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.
6. Tegevdirektor koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 63 ja rakendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64.
7. Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.
8. Tegevdirektor kasutab talle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.
IV PEATÜKK
EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSTE ÜHISED ORGANID
1. JAGU
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee
Artikkel 54
Asutamine
1. Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.
2. Ühiskomitee toimib foorumina, kus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb korrapärast ja tihedat koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), võttes arvesse sektori eripära, et tagada töö valdkonnaülene ühtlus, eelkõige järgmistes küsimustes:
2a. Ühiskomitee võib abistada komisjoni tingimuste, tehniliste nõuete ja korra hindamisel, millega tagatakse automatiseeritud keskmehhanismide turvaline ja tõhus sidestamine vastavalt aruandele, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 32a lõikes 5, ning nimetatud direktiivi kohaste riiklike registrite tulemuslikul omavahelisel sidestamisel.
3. Ühiskomiteel on Euroopa järelevalveasutuste eraldatud töötajad, kes moodustavad alalise sekretariaadi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eraldab piisavad vahendid haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulude katmiseks.
4. Kui ►C1 finantsasutuse ◄ tegevus hõlmab eri valdkondi, lahendab ühiskomitee erimeelsused vastavalt artiklile 56.
Artikkel 55
Koosseis
1. Ühiskomitee koosneb Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning artikli 57 kohaselt loodud allkomiteede eesistujatest.
2. Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.
3. Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa järelevalveasutuste eesistujate hulgast. Ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja teine asetäitja.
4. Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.
Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kolme kuu tagant.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja teavitab järelevalvenõukogu korrapäraselt ühiskomitee koosolekutel võetud seisukohtadest.
Artikkel 56
Ühised seisukohad ja õigusaktid
Käesoleva määruse II peatüki kohaste ülesannete piires ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jõudma konsensuse alusel ühisele seisukohale, olenevalt olukorrast, Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).
Käesoleva määruse artiklite 10–16 kohased meetmed ning artiklite 17, 18 ja 19 kohased otsused, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste seadusandlike aktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) või Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) pädevusse, võtavad vastu, olenevalt olukorrast, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) samal ajal, kui see on nõutav liidu õigusega.
Artikkel 57
Allkomiteed
1. Ühiskomitee võib moodustada ühiskomiteele ühiste seisukohtade ja õigusaktide eelnõude koostamiseks allkomiteesid.
2. Igasse allkomiteesse kuuluvad artikli 55 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.
3. Iga allkomitee valib asjaomaste pädevate asutuste esindajate hulgast esimehe, kes on ka ühiskomitees vaatleja.
4. Artikli 56 kohaldamisel moodustatakse ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide allkomitee.
5. Ühiskomitee avaldab oma veebisaidil kõik moodustatud allkomiteed, sealhulgas nende volitused ja liikmete nimekirja koos nende vastavate ülesannetega allkomitees.
2. JAGU
Apellatsiooninõukogu
Artikkel 58
Koosseis ja tegevus
1. Moodustatakse Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogu.
2. Apellatsiooninõukogu koosseisu kuulub kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud asjakohased teadmised liidu õiguses ning piisav rahvusvaheline erialane töökogemus panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole pädevate asutuste või muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide või asutuste ametis olevad töötajad ega kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmed. Liikmed ja asendusliikmed peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud ja peavad oskama väga heal tasemel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt. Apellatsiooninõukogu liikmetel peavad olema piisavad õigusalased teadmised, et anda õigusalast nõu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste teostamise seaduslikkuse, sealhulgas proportsionaalsuse kohta.
Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatus määrab apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.
Pärast nimekirja saamist võib Euroopa Parlament kutsuda apellatsiooninõukogu liikmete ja asendusliikmete kandidaate enne enda ette esinema ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.
Euroopa Parlament võib kutsuda apellatsiooninõukogu liikmeid enda ette esinema ja parlamendiliikmete küsimustele vastama alati, kui seda palutakse, välja arvatud kui esinemine, küsimused või vastused on seotud konkreetse juhtumiga, mille kohta apellatsiooninõukogu on teinud otsuse või mis on apellatsiooninõukogus menetlemisel.
4. Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.
5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.
6. Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse otsustava enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.
7. Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.
8. Euroopa järelevalveasutused tagavad apellatsiooninõukogule piisava tegevustoetuse ja sekretariaaditeenused ühiskomitee kaudu.
Artikkel 59
Sõltumatus ja erapooletus
1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.
2. Apellatsiooninõukogu liikmed ning tegevustoetust ja sekretariaaditeenuseid pakkuvad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajad ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem mõne menetlusosalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.
3. Kui mõni apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõigetes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et tema kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.
4. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.
Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikme kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.
5. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.
Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga. Kui asendaja on samas olukorras, määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.
6. Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.
Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.
Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.
V PEATÜKK
ÕIGUSKAITSEMEETMED
Artikkel 60
Kaebused
1. Iga füüsiline või juriidilised isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18 ja 19 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.
2. Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kirjalikult kolme kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kolme kuu jooksul alates päevast, mil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve oma otsuse avaldas.
Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.
3. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.
Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.
4. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.
5. Apellatsiooninõukogu võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või saata juhtumi uueks läbivaatamiseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevale organile. Kõnealuse organi jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab asjaomase juhtumiga seoses vastu muudetud otsuse.
6. Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.
7. Apellatsiooninõukogu otsused peavad olema põhjendatud ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab need.
Artikkel 60a
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve volituste ületamine
Iga füüsiline või juriidiline isik võib saata komisjonile põhjendatud arvamuse, kui tema hinnangul on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve artiklite 16 ja 16b kohaldamisalas toimides ületanud oma volitusi, sealhulgas ei ole järginud artikli 1 lõikes 5 osutatud proportsionaalsuse põhimõtet, ning see puudutab otseselt ja isiklikult kõnealust isikut.
Artikkel 61
Euroopa Liidu Kohtusse kaebamine
1. Euroopa Liidu Kohtule võib esitada hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebamise õigus.
2. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 263 esitada hagi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse peale vahetult Euroopa Liidu Kohtule.
3. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on toimingu tegemise kohustus, ent ta ei tee otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.
VI PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 62
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 ( 10 ) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 70 kohase liidu asutuse tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:
►C1 finantsasutuste ◄ järelevalve eest vastutavate liikmesriigi avalik-õiguslike asutuste kohustuslikud osamaksed, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemil põhinevale valemile. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 3 sätteid ka pärast kõnealuses sättes kehtestatud tähtaja (31. oktoober 2014) möödumist;
liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu);
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;
vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;
kokkuleppe kohaselt makstavad tasud väljaannete, koolituse ja muude Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pakutud teenuste eest, kui üks või mitu pädevat asutust on neid konkreetselt taotlenud.
Vabatahtlikke sissemakseid liikmesriikidelt või vaatlejatelt ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatuse ja erapooletuse. Vabatahtlikke sissemakseid, mis kujutavad endast pädeva asutuse poolt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele delegeeritud ülesannetega kaasnevate kulude hüvitamist, ei käsitata Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatust kahtluse alla seadvatena.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri-, kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.
3. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
4. Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarves.
Artikkel 63
Eelarve koostamine
1. Tegevdirektor koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi projekti Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.
2. Järelevalvenõukogu võtab vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi projekti, mille on heaks kiitnud juhatus.
3. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale 31. jaanuariks.
4. Ühtset programmdokumenti arvesse võttes kannab komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.
5. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.
6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.
7. Juhatus teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.
8. Piiramata finantsmääruse artiklite 266 ja 267 kohaldamist, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu andma heakskiidu kõigile projektidele, millel võib olla oluline finants- või pikaajaline mõju Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektidele, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral, sealhulgas kaitseklauslitele.
Artikkel 64
Eelarve täitmine ja kontroll
1. Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aastaeelarvet.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. Artikkel 70 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet esitamast kontrollikojale mis tahes kontrollikoja nõutud teavet, mis jääb kontrollikoja pädevusse.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja kindlaks määratud viisil ja vormis.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.
5. Pärast finantsmääruse artikli 246 kohaselt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud kontrollikoja märkuste saamist koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.
6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.
7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.
8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks ning saadab vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.
9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal N+2 heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusele aasta N eelarve täitmisel.
11. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi seisukoha ja kõigi muude eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi poolt tehtud tähelepanekute kohta.
Artikkel 65
Finantsreeglid
Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kõnealused reeglid ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/715 ( 11 ), välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve konkreetsete tegevusvajadustega ning komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.
Artikkel 66
Pettustevastased meetmed
1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 12 ) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes piiranguteta.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigi töötajate suhtes.
3. Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.
VII PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 67
Privileegid ja immuniteedid
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).
Artikkel 68
Töötajad
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.
2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametisikule muude teenistujate teenistustingimustega.
4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.
Artikkel 69
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastutus
1. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.
2. Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ees reguleerivad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.
Artikkel 70
Ametisaladuse hoidmise kohustus
1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning kõigil Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.
2. Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid ►C1 finantsasutusi ◄ ei ole võimalik identifitseerida.
Käesoleva artikli lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise menetlustes.
2a. Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sealhulgas juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste nimetatud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.
Samad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest.
3. Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsasutuste suhtes.
Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustuse tingimusi. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kehtestab oma kodukorras lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnõuete rakendamise praktilise korra.
4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 ( 13 ).
Artikkel 71
Andmekaitse
Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 ( 14 ), kui nad täidavad oma ülesandeid.
Artikkel 72
Juurdepääs dokumentidele
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.
2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.
Artikkel 73
Keelte kasutamise kord
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled ( 15 ).
2. Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves.
3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.
Artikkel 74
Peakontori asukoha kokkulepe
Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, määratakse kindlaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.
Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.
Artikkel 75
Kolmandate riikide osalemine
1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös on võimalik osaleda kolmandatel riikidel, kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.
2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib teha koostööd lõikes 1 osutatud riikidega, kes kohaldavad artikli 1 lõikes 2 osutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkondades samaväärseks tunnistatud õigusakte nii, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 216 kohaselt liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige lõikes 1 osutatud riikide Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksete ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute ►C1 finantsasutustega ◄ seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.
VIII PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 76
Suhe Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjon.
Artikkel 77
Personali käsitlevad üleminekusätted
1. Erandina artiklist 68 kehtivad kõik Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja 1. jaanuaril 2011 kehtivad töölepingud ja lähetuslepingud neis sätestatud tähtajani. Neid lepinguid ei või pikendada.
2. Kõikidele lõikes 1 osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.
Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse töötajatega, kellel on lepingud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee või selle sekretariaadiga, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse oskusi ja kogemusi, mida asjaomane isik on näidanud oma eelmistes töösuhetes.
3. Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.
4. Töölepinguid ja muid õiguslikke instrumente käsitleva siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.
Artikkel 78
Siseriiklikud õigusnormid
Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.
Artikkel 79
Muudatused
Otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee jäetakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust välja.
Artikkel 80
Kehtetuks tunnistamine
Komisjoni otsus 2009/79/EÜ, millega luuakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.
Artikkel 81
Läbivaatamine
1. Komisjon avaldab hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning pärast seda iga kolme aasta järel üldaruande Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee tegevuse ja käesolevas määruses sätestatud menetluste rakendamisel omandatud kogemuste kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:
pädevate asutuste järelevalvetavade osas saavutatud tulemuslikkus ja ühtsustamine:
pädevate asutuste sõltumatus ning ühtsustamine hea ühingujuhtimise tavaga samaväärsete standardite osas;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve erapooletus, objektiivsus ja autonoomsus;
järelevalvekolleegiumide toimimine;
tehtud edusammud lähenemise saavutamisel kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas liidu rahastamismehhanismide osas;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve roll seoses süsteemse riskiga;
artiklis 38 sätestatud kaitseklausli kohaldamine;
artiklis 19 sätestatud siduva vahendajarolli kohaldamine;
ühiskomitee toimimine.
2. Lõikes 1 osutatud aruandes hinnatakse ka, kas:
on asjakohane jätkata järelevalve teostamist panganduse, kindlustuse, tööandjapensionide, väärtpaberi- ja finantsturgude üle eraldi;
on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus;
on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel;
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga;
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;
vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukoht on sobiv või oleks asjakohane koondada Euroopa järelevalveasutused ühte asukohta, et parandada koostööd nende vahel.
2a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üldaruande osana koostab komisjon pärast kõigi asjaomaste asutuste ja sidusrühmadega konsulteerimist põhjaliku hinnangu artikli 9a kohaldamise kohta.
3. Üleeuroopalise ulatusega ►C1 finantsasutuste ◄ või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kui asjakohane on anda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kõnealuses valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.
4. Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Artikkel 82
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, v.a artikkel 76 ning artikli 77 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast.
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutatakse 1. jaanuaril 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 5 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12.
( 6 ) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 84.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).
( 9 ) ELT L 56, 4.3.1968, lk 1.
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
( 11 ) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
( 13 ) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
( 15 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.