EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02010R0642-20170921
Commission Regulation (EU) No 642/2010 of 20 July 2010 on rules of application (cereal sector import duties) for Council Regulation (EC) No 1234/2007 (codification)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 642/2010, 20. juuli 2010 , nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (kodifitseeritud tekst)
Komisjoni määrus (EL) nr 642/2010, 20. juuli 2010 , nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (kodifitseeritud tekst)
No longer in force
02010R0642 — ET — 21.09.2017 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 642/2010, 20. juuli 2010, nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (ELT L 187 21.7.2010, lk 5) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 70 |
31 |
17.3.2011 |
||
|
L 175 |
1 |
2.7.2011 |
||
|
L 76 |
26 |
15.3.2014 |
||
|
L 185 |
24 |
18.7.2017 |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1587, 19. september 2017, |
L 241 |
15 |
20.9.2017 |
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 642/2010,
20. juuli 2010,
nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas
(kodifitseeritud tekst)
Artikkel 1
1. Olenemata ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määradest on CN-koodide 1001 11 00 , 1001 19 00 , ex 1001 91 20 (pehme seemnenisu), ex 1001 99 00 (kõrgekvaliteediline pehme nisu, v.a seemnenisu), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks võrdne importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % ning vähendatud vastava partii CIF-impordihinna võrra. See tollimaks ei tohi siiski ületada kombineeritud nomenklatuuri alusel kindlaksmääratud kokkuleppelist ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.
2. Lõikes 1 osutatud imporditollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealuses lõikes osutatud toodetele regulaarselt tüüpilised CIF-impordihinnad.
3. Lõikes 1 osutatud ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( 1 ) artikli 172 lõikes 2 osutatud kuupäevast.
Artikkel 2
1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud imporditollimaksu arvutab komisjon igapäevaselt.
Imporditollimaksu arvutamisel kasutatav sekkumishind on 101,31 eurot tonni kohta.
Imporditollimaksu arvutamisel kasutatav impordihind on iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse artikliga 5 ette nähtud korras.
2. Komisjoni kinnitatud imporditollimaks on võrdne kümne eelneva tööpäeva jooksul arvutatud keskmise tollimaksu määraga.
Komisjon kinnitab imporditollimaksud, juhul kui kümne eelneva tööpäeva jooksul arvutatud imporditollimaksude keskmine erineb enam kui 5 euro võrra tonni kohta kinnitatud tollimaksumäärast või kui see on võrdne nulliga.
Iga kord, kui imporditollimaks on kindlaks määratud, avaldatakse see ning selle arvutamiseks kasutatud andmed Euroopa Liidu Teatajas ( 2 ).
Kinnitatud imporditollimaksu kohaldatakse alates selle avaldamise kuupäevast.
Käesolevale määruse kohaselt kinnitatud imporditollimaksu kohaldatakse kuni uute kinnitatud tollimaksumäärade jõustumiseni.
▼M3 —————
4. Kui Euroopa Liidu lossimissadam asub
a) Vahemere ääres (alates Gibraltari väinast) või Musta mere ääres ning kaup saabub Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 3 euro võrra tonni kohta;
b) Pürenee poolsaare Atlandi ookeani ääres, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Rootsis ning kaup saabub Atlandi ookeani kaudu, vähendab komisjon imporditollimaksu 2 euro võrra tonni kohta.
Lossimissadama tolliasutus väljastab I lisas esitatud näidisele vastavalt dokumendi iga mahalaaditud toote koguse kohta. Imporditollimaksu vähendamise saamiseks peab esimeses lõikes nimetatud dokument olema kaubaga kaasas impordiga seotud tollivormistuse lõpetamiseni.
5. CN-koodide 1001 11 00 , 1001 19 00 , ex 1001 99 00 (kõrgekvaliteediline pehme nisu, v.a seemnenisu), 1002 10 00 ja 1002 90 00 alla kuuluvate, Kanadast pärit toodete puhul vastab imporditollimaks lõike 2 ja vajaduse korral lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud tollimaksu protsendimäärale. Kohaldatav protsendimäär on sätestatud Ia lisas. Imporditollimaks ümardatakse allapoole lähima 0,001 euroni.
Artikkel 3
1. II lisas sätestatud nõuetele vastava kõva maisi imporditollimaksu vähendatakse 24 euro võrra tonni kohta.
2. Lõikes 1 osutatud tollimaksu vähendatakse juhul, kui kõva mais töödeldakse kuue kuu jooksul vabasse ringlusse lubamise kuupäevast tooteks, mille CN-kood on 1904 10 10 , 1103 13 või 1104 23 .
3. Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 254 lõigete 1, 4 ja 5 lõppkasutust käsitlevaid sätteid.
4. Erandina määruse (EL) nr 952/2013 artikli 211 lõike 3 punktist c esitab importija kõva maisi kohta pädevale asutusele eritagatise, mille suurus on 24 eurot tonni kohta, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohane Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) vastavustunnistus.
Kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval kohaldatav tollimaks on väiksem kui 24 eurot tonni maisi kohta, peab eritagatis võrduma tollimaksu summaga.
Artikkel 4
Euroopa Liitu importimisel järgitavad kvaliteedistandardid ja lubatud hälbed on esitatud II lisas.
Artikkel 5
1. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud kõrge kvaliteediga pehme nisu ja maisi (v.a seemnemaisi) puhul on artikli 1 lõikes 2 osutatud tüüpilise CIF-impordihinna määramise komponendid järgmised:
a) tüüpiline börsinoteering Ameerika Ühendriikide turul;
b) selle noteeringuga noteerimispäeval kaasnevad teadaolevad lisatasud ja allahindlused Ameerika Ühendriikide turul;
c) mereveotasu ja seonduvad kulud Ameerika Ühendriikide (Mehhiko või Duluthi laht) ja Rotterdami sadama vahel vähemalt 25 000 -tonnise laeva kohta.
2. Komisjon registreerib igal tööpäeval
a) lõike 1 punktis a nimetatud komponendi börsiandmete ja III lisas osutatud kvaliteedi võrdlusklasside alusel;
b) lõike 1 punktides b ja c nimetatud komponendid avalikkusele kättesaadava teabe alusel.
3. Lõike 1 punktis b osutatud komponendi või asjaomase FOB-noteeringu arvutamisel kohaldatakse kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule lisatasu 14 eurot tonni kohta.
4. Kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja maisi (v.a seemnemaisi) tüüpiline CIF-impordihind on lõike 1 punktides a, b ja c osutatud komponentide summa.
Kõrgekvaliteedilise kõva nisu, kõva nisu seemne ja pehme nisu seemne tüüpiline CIF-impordihind on kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul arvutatud hind.
Keskmise kvaliteediga kõva nisu ja madala kvaliteediga kõva nisu tüüpiline CIF-impordihind on kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul arvutatud hind, millest lahutatakse 10 eurot tonni kohta keskmise kvaliteediga kõva nisu puhul ja 30 eurot tonni kohta madala kvaliteediga kõva nisu puhul.
Hariliku sorgo, CN-koodi 1007 10 90 alla kuuluva seemnesorgo, hariliku rukki, seemnerukki ja CN-koodi 1005 10 90 alla kuuluva seemnemaisi tüüpiline CIF-impordihind on maisi (v.a seemnemaisi) puhul arvutatud hind.
▼M3 —————
Artikkel 6
1. Kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul esitab importija pädevale asutusele eritagatise, mille suurus on 95 eurot tonni kohta vabasse ringlusse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti b või c kohane Federal Grain Inspection Service'i (FGIS) või Canadian Grain Commissioni (CGC) vastavustunnistus.
Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 3 ) artiklile 219 peatatakse pehmele nisule kvaliteedikategooriate alusel kehtestatud imporditollimaksude nõudmine, ei nõuta eritagatist ajal, kui nende tollimaksude nõudmine on peatatud.
2. Kõva nisu puhul esitab importija pädevale asutusele eritagatise vabasse ringlusse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti b või c kohane Federal Grain Inspection Service'i (FGIS) või Canadian Grain Commissioni (CGC) vastavustunnistus.
Eritagatise summa on vabasse ringlusesse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval kõige kõrgema imporditollimaksu ja esitatud kvaliteedi suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe, millele lisandub 5 eurot tonni kohta. Eritagatist ei nõuta, kui kõva nisu erinevate kvaliteetide osas kohaldatav imporditollimaks võrdub nulliga.
Artikkel 7
1. Vabasse ringlusse lubamise tolliasutus võtab vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 I lisale ( 4 ) iga kõrgekvaliteedilise pehme nisu, kõva nisu ning kõva maisi partiid esindavad proovid. Proove ei võeta, kui erinevate kvaliteetide puhul on imporditollimaks sama.
Kui komisjon tunnustab ametlikult päritoluriigi poolt kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu või kõva maisi jaoks väljaantud kvaliteeditõendit, võetakse teraviljaproove üksnes tõendis märgitud kvaliteedi kontrollimiseks piisavalt tüüpilisest hulgast partiidest.
2. Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 ( 5 ) artiklites 58 ja 59 kehtestatud põhimõtetega tunnustab komisjon ametlikult järgmisi vastavustunnistusi:
a) Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) poolt kõvale maisile väljaantud tunnistused;
b) Ameerika Ühendriikide Federal Grains Inspection Service'i (FGIS) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused;
c) Kanada Canadian Grain Commissioni (CGC) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused.
Senasa väljaantava vastavustunnistuse täitmata näidis on esitatud IV lisas. Argentina valitsuse heakskiidetud templid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
FGISi väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised ja templid on esitatud V lisas.
CGC väljaantavate vastavustunnistuste täitmata näidised, ekspordiklassi määratlused ja templid on esitatud VI lisas.
Kui esimeses lõigus nimetatud asutuste väljaantud vastavustunnistustele kantud analüütilised näitajad vastavad II lisas esitatud kõva nisu, kõrgekvaliteedilise pehme nisu ja kõva maisi kvaliteedistandarditele, võetakse proovid vähemalt 3 % lastidest, mis turustusaasta jooksul igasse saabumissadamasse saabuvad.
Kaubad liigitatakse selle standardkvaliteedi järgi, mille puhul on täidetud kõik II lisas osutatud nõuded.
3. Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramiste standardmeetodid on kehtestatud komisjoni määruses (EL) nr 1272/2009 ( 6 ).
Kõva mais on liiki Zea mays indurata kuuluv mais, mille teradel on valdavalt klaasjas endosperm (kõva või sarvjas tekstuur). Terad on üldjuhul oranžid või punased. Ülemises osas (idu vastaspoolel) ei ole lõhesid.
Kõva maisi klaasjad terad on terad, mis vastavad kahele järgmisele kriteeriumile:
a) kumeras osas ei ole lõhesid;
b) pikilõike puhul on nende endospermil jahune keskosa, mida ümbritseb üleni sarvestunud osa. Sarvestunud osa peab moodustama valdava osa kogu lõikepinnast.
Klaasjate terade protsendi määramiseks loetakse kokku kolmandas lõikes osutatud kriteeriumitele vastavate terade arv 100 terast koosnevas tüüpilises proovis.
Flotatsiooniindeksi kindlaksmääramise standardmeetod on esitatud VII lisas.
4. Kui analüüsi tulemused näitavad, et imporditud kõrgekvaliteediline pehme nisu, kõva nisu või kõva mais on madalama standardkvaliteediga, kui vabasse ringlusesse lubamise deklaratsioonil märgitud, maksab importija deklaratsioonil märgitud toote ja tegelikult imporditud toote suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe. Sel juhul vabastatakse artikli 3 lõikes 4 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eritagatis, välja arvatud artikli 6 lõike 2 teise lõiguga ettenähtud 5-eurone täiendav makse.
Kui esimeses lõigus mainitud vahe summat ühe kuu jooksul ei tasuta, jäädakse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eritagatisest ilma.
5. Liikmesriigi pädeva asutuse võetud imporditud teravilja tüüpilisi proove säilitatakse kuus kuud.
Artikkel 8
Määrus (EÜ) nr 1249/96 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 9
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Artikli 2 lõikes 4 osutatud näidisvorm
Mahalaaditud toode (CN-kood ning pehme nisu, kõva nisu ja maisi puhul vastavalt artiklile 5 deklareeritud kvaliteet): …
Mahalaaditud kogus (kilogrammides): …
Ia LISA
Artikli 2 lõikes 5 osutatud protsendimäär
|
Aasta |
Protsendimäär |
|
2017 |
87,5 |
|
2018 |
75 |
|
2019 |
62,5 |
|
2020 |
50 |
|
2021 |
37,5 |
|
2022 |
25 |
|
2023 |
12,5 |
|
2024 ja iga järgmine aasta |
0 (tollimaksuvaba) |
II LISA
Importtoodete liigitamise standardid
(12-massiprotsendise või samaväärse niiskusesisalduse põhjal)
|
Toode |
Pehme nisu ja speltanisu (1), v.a meslin |
Kõva nisu |
Kõva mais |
||||
|
CN-kood |
ex 1001 91 20 ja ex 1001 99 00 |
1001 11 00 ja 1001 19 00 |
ex 1005 90 00 |
||||
|
Kvaliteet (2) |
Kõrge |
Keskmine |
Madal |
Kõrge |
Keskmine |
Madal |
|
|
1. Minimaalne valgusisalduse protsent |
14,0 |
11,5 |
— |
— |
— |
— |
— |
|
2. Minimaalne mahukaal kg/hl |
77,0 |
74,0 |
— |
76,0 |
76,0 |
— |
76,0 |
|
3. Maksimaalne prügilisandite protsent (Schwarzbesatz) |
1,5 |
1,5 |
— |
1,5 |
1,5 |
— |
— |
|
4. Minimaalne klaasjate terade protsent |
— |
— |
— |
75,0 |
62,0 |
— |
95,0 |
|
5. Maksimaalne flotatsiooniindeks |
— |
— |
— |
— |
— |
— |
25,0 |
|
(1) Kaasa arvatud kroovitud speltanisu. (2) Kohaldatakse määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa IV osas ettenähtud analüüsimeetodeid. |
|||||||
Lubatud hälbed
|
Lubatud hälve |
Pehme/kõva nisu |
Kõva mais |
|
Proteiinisisaldus |
– 0,7 |
— |
|
Minimaalne mahukaal |
– 0,5 |
– 0,5 |
|
Maksimaalne lisandite protsent |
+ 0,5 |
— |
|
Klaasjate terade protsent |
– 2,0 |
– 3,0 |
|
Flotatsiooniindeks |
— |
+ 1,0 |
|
„—”: ei kohaldata. |
||
III LISA
Noteerimisbörsid ja võrdlussordid
|
Toode |
Harilik nisu |
Mais |
|
Standardkvaliteet |
Kõrge |
|
|
Börsinoteeringul kasutatav võrdlussort (tüüp ja klass) |
Hard Red Spring nr 2 |
Yellow Corn nr 3 |
|
Noteerimisbörs |
Minneapolis Grain Exchange |
Chicago Mercantile Exchange |
IV LISA
SENASA VÄLJAANTUD JA ARGENTINA VALITSUSE HEAKSKIIDETUD KVALITEEDITÕENDI TÄITMATA NÄIDIS (ARTIKLI 7 LÕIGE 2)
V LISA
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE HEAKSKIIDETUD TÄITMATA VASTAVUSTUNNISTUS PEHMELE NISULE
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE HEAKSKIIDETUD TÄITMATA VASTAVUSTUNNISTUS KÕVALE NISULE
VI LISA
PEHME JA KÕVA NISU EKSPORDIKLASSI NÕUETE TÄITMIST TÕENDAVA KANADA VALITSUSE HEAKSKIIDETUD VASTAVUSTUNNISTUSE NÄIDIS
Ekspordiklassi määratlused Kanada pehmele ja kõvale nisule
PEHME NISU
|
Kanada Western Red Spring (CWRS) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CWRS |
(minimaalselt) 79,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,4 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CWRS |
(minimaalselt) 77,5 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 3 CWRS |
(minimaalselt) 76,5 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,25 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Kanada Western Extra Strong Red Spring (CWES) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CWES |
(minimaalselt) 78,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CWES |
(minimaalselt) 76,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Kanada Prairie Spring Red (CPSR) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CPSR |
(minimaalselt) 77,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CPSR |
(minimaalselt) 75,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Kanada Prairie Spring White (CPSW) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CPSW |
(minimaalselt) 77,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CPSW |
(minimaalselt) 75,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Kanada Western Red Winter (CWRW) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CWRW |
(minimaalselt) 78,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CWRW |
(minimaalselt) 74,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 2,0 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Kanada Western Soft White Spring (CWSWS) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CWSWS |
(minimaalselt) 78,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,75 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CWSWS |
(minimaalselt) 75,5 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 3 CWSWS |
(minimaalselt) 75,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,5 %, sh 0,2 % muid seemneid |
KÕVA NISU
|
Kanada Western Amber Durum (CWAD) |
Testimiskaal |
Kõrvaliste lisandite, sh muude teraviljade määr |
|
nr 1 CWAD |
(minimaalselt) 80,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,5 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 2 CWAD |
(minimaalselt) 79,5 kg/hl |
(maksimaalselt) 0,8 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 3 CWAD |
(minimaalselt) 78,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 1,0 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
nr 4 CWAD |
(minimaalselt) 75,0 kg/hl |
(maksimaalselt) 3,0 %, sh 0,2 % muid seemneid |
|
Märkused. „Muud teraviljad”: hõlmavad nendes klassides ainult kaera, otra, rukist ja tritikalet. „Pehme nisu”: pehme nisu ekspordi jaoks lisab Canadian Grain Commission tunnistusele dokumendid, milles esitatakse kõnealuse lasti valgusisaldus. „Kõva nisu”: kõva nisu ekspordi jaoks lisab Canadian Grain Commission tunnistusele dokumendid, milles esitatakse kõnealuse lasti klaasjate terade sisaldus ja mahukaal (kg/hl). |
||
VII LISA
FLOTATSIOONIINDEKSI MÄÄRAMISE STANDARDMEETOD (ARTIKLI 7 LÕIGE 3)
Valmistatakse naatriumnitraadi vesilahus mahukaaluga 1,25 ja säilitatakse seda temperatuuril 35 °C.
Lahusesse pannakse 100 maisitera tüüpilisest proovist, mille maksimaalne niiskusesisaldus on 14,5 %.
Lahust raputatakse viis minutit 30-sekundiliste intervallidega, et vabaneda õhumullidest.
Veepinnal ujuvad terad eraldatakse põhja vajunud teradest ja loetakse üle.
Flotatsiooniindeks arvutatakse järgmiselt:
Katse flotatsiooniindeks = (veepinnal ujuvate terade arv / põhja vajunud terade arv) × 100
Korratakse viis korda.
Flotatsiooniindeks on viie katse aritmeetiline keskmine, kusjuures kahte ekstreemväärtust ei arvestata.
VIII LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus muudatuste loeteluga
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/96 (EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/97 (EÜT L 98, 15.4.1997, lk 2). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2092/97 (EÜT L 292, 25.10.1997, lk 10). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2519/98 (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 7). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2235/2000 (1) (EÜT L 256, 10.10.2000, lk 13). |
Ainult artikkel 2 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2001 (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 8). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 597/2002 (EÜT L 91, 6.4.2002, lk 9). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1900/2002 (EÜT L 287, 25.10.2002, lk 15). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50). |
Ainult artikkel 5 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1074/2008 (ELT L 294, 1.11.2008, lk 3). |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 459/2009 (ELT L 139, 5.6.2009, lk 3). |
|
|
Komisjoni määrus (EL) nr 170/2010 (ELT L 51, 2.3.2010, lk 8). |
|
|
(1) Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2015/2001 (EÜT L 272, 13.10.2001, lk 31). |
|
IX LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 1249/96 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikli2 lõike 1 esimene ja teine lause |
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 2 lõike 1 kolmas lause |
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
|
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu esimene taane |
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu punkt a |
|
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu teine ja kolmas taane |
Artikli 2 lõike 4 esimese lõigu punkt b |
|
Artikli 2 lõike 4 teine lõik |
Artikli 2 lõike 4 teine lõik |
|
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu esimene lause |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu teine lause |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 2 lõike 5 esimese lõigu kolmas lause |
Artikli 3 lõige 3 |
|
Artikli 2 lõike 5 teine lõik |
Artikli 3 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 2 lõike 5 kolmas lõik |
Artikli 3 lõike 4 teine lõik |
|
Artikkel 2a |
— |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikli 4 lõike 3 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja c |
|
Artikli 4 lõige 4 |
Artikli 5 lõige 4 |
|
Artikli 4 lõige 5 |
Artikli 5 lõige 5 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikli 6 lõike 1a esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu alapunktid a, b ja c |
|
Artikli 6 lõike 1a teine kuni kuues lõik |
Artikli 7 lõike 2 teine kuni kuues lõik |
|
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 7 lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 6 lõike 2 teine lõik |
Artikli 7 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 6 lõike 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 7 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 6 lõike 2 neljas lõik |
Artikli 7 lõike 3 neljas lõik |
|
Artikli 6 lõike 2 viies lõik |
Artikli 7 lõike 3 viies lõik |
|
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikli 6 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 5 |
|
Artikkel 7 |
— |
|
Artikkel 8 |
— |
|
— |
Artikkel 8 |
|
— |
Artikkel 9 |
|
I lisa |
II lisa |
|
II lisa |
III lisa |
|
III lisa |
— |
|
IV lisa |
IV lisa |
|
IVa lisa |
V lisa |
|
IVb lisa |
VI lisa |
|
V lisa |
VII lisa |
|
VI lisa |
I lisa |
|
— |
VIII lisa |
|
— |
IX lisa |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
( 2 ) Kahe kinnitamise vahel võetakse arvutuste tegemisel arvesse komponente, mis on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013 millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 4 ) ELT L 54, 26.2.2009, lk 1.
( 5 ) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
( 6 ) ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.