Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02010L0043-20220801

Consolidated text: Komisjoni direktiiv nr 2010/43/EL, 1. juuli 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/43/2022-08-01

02010L0043 — ET — 01.08.2022 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DIREKTIIV nr 2010/43/EL,

1. juuli 2010,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 176 10.7.2010, lk 42)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021,

  L 277

141

2.8.2021



▼B

KOMISJONI DIREKTIIV nr 2010/43/EL,

1. juuli 2010,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse direktiivi 2009/65/EÜ rakenduseeskirjad, millega:

1) 

täpsustatakse artikli 12 lõike 1 teises lõigu punktis a osutatud kord ja süsteem ning artikli 12 lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud huvide konflikti minimeerimiseks vajalik struktuur ja vajalikud organisatsioonilised nõuded;

2) 

kehtestatakse sellised kriteeriumid ausalt ja õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolikusega tegutsemiseks, mis arvestavad igati eurofondi huve, ning huvide konfliktide liikide määramise kriteeriumid, täpsustades vahendite tõhusa kasutamise põhimõtted ning määratledes meetmed, mida tuleb võtta artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaste huvide konfliktide tuvastamiseks, vältimiseks, juhtimiseks või avalikustamiseks;

3) 

käsitletakse üksikasju, mis tuleb vastavalt artikli 23 lõikele 5 ja artikli 33 lõikele 5 lisada depositooriumi ja fondivalitseja vahel sõlmitavatesse lepingutesse, ning

4) 

käsitletakse artikli 51 lõikes 1 osutatud riskijuhtimise protseduure, eelkõige fondivalitseja kohaldatavate riskijuhtimise protseduuride sobivuse hindamise kriteeriume ning riskijuhtimispoliitikat ja protseduure ning selliste kriteeriumidega seotud riskide hindamise ja juhtimise korda, protseduure ja tehnikaid.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat direktiivi kohaldatakse fondivalitsejate suhtes, kes tegelevad eurofondide valitsemisega, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõikes 2.

Käesoleva direktiivi V peatükki kohaldatakse ka depositooriumide suhtes, kes täidavad oma ülesandeid direktiivi 2009/65/EÜ IV peatüki ja V peatüki 3. jao sätete kohaselt.

2.  

Käesoleva peatüki, II peatüki artikli 12 ning III, IV ja VI peatüki sätteid kohaldatakse mutatis mutandis äriühinguna asutatud fondide suhtes, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt.

Sel juhul tuleb „fondivalitsejat” käsitada „äriühinguna asutatud fondina”.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse lisaks direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1) 

„klient” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või muu ettevõtja, sealhulgas eurofond, kellele fondivalitseja osutab ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenust või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõike 3 kohaseid teenuseid;

2) 

„osakuomanik” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes omab ühte või mitut eurofondi osakut;

3) 

„asjaomane isik” – fondivalitseja puhul järgmised isikud:

a) 

direktor, osanik või temaga samaväärne isik või fondivalitseja tegevjuht;

b) 

fondivalitseja töötaja, samuti mis tahes muu füüsiline isik, kelle teenuseid fondivalitseja kasutab ja kontrollib ning kes osaleb fondivalitseja poolt pakutud ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamises;

c) 

füüsiline isik, kes otseselt osaleb fondivalitsejale teenuste osutamises kolmandale isikule ülesannete delegeerimise lepingu alusel, et osutada fondivalitseja nimel ühise väärpaberiportfelli valitsemise teenust;

4) 

„kõrgem juhtkond” – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti b nõuetele vastav isik või vastavad isikud, kes tegelikult juhib või juhivad fondivalitseja äritegevust;

5) 

„juhatus” – fondivalitseja juhatus;

6) 

„järelevalvefunktsioon” – asjaomased isikud või organ või organid, kelle kohustuseks on teostada järelevalvet kõrgema juhtkonna üle ning hinnata ja korrapäraselt kontrollida riskijuhtimise protseduuride ning direktiivi 2009/65/EÜ kohaste kohustuste täitmiseks kehtestatud poliitika, korra ja menetluste asjakohasust ja tõhusust;

7) 

„vastaspoolerisk” – eurofondi kahjumirisk, mis tuleneb võimalusest, et tehingu vastaspool ei täida oma kohustusi enne tehingu rahavoo lõpparveldust;

8) 

„likviidsusrisk” – risk, et eurofondi portfelli kuuluvat positsiooni ei saa müüa, likvideerida või sulgeda piiratud kuluga piisavalt lühikese aja jooksul, mis võib pärssida eurofondi suutlikkust alaliselt täita direktiivi 2009/65/EÜ artikli 84 lõikes 1 sätestatud nõuet;

9) 

„tururisk” – eurofondi kahjumirisk, mis tuleneb eurofondi positsioonide turuväärtuse muutusest, mida põhjustab selliste turutegurite muutus, nagu intressimäärad, valuutakursid, aktsia- ja kaubahinnad või emitendi krediidikõlblikkus;

10) 

„operatsioonirisk” – eurofondi kahjumirisk, mis tuleneb ebaadekvaatsetest siseprotsessidest ning fondivalitseja töötajate vigadest või süsteemide mittetoimimisest või välistest teguritest, ning mis hõlmab ka juriidilist ja dokumendiriski ning eurofondi nimel teostatud kauplemis-, arveldus- ja hindamismenetlustest tulenevat riski;

▼M1

11) 

jätkusuutlikkusrisk – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 ( 1 ) artikli 2 punktis 22 määratletud riskid;

12) 

jätkusuutlikkustegurid – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud tegurid.

▼B

Esimese lõigu punktis 5 määratletud mõiste „juhatus” ei hõlma nõukogu, kui fondivalitseja struktuuri kuuluvad nii juhatust kui ka nõukogu.



II PEATÜKK

HALDUSMENETLUSED JA KONTROLLIMEHHANISMID

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 12 lõike 1 punkt a ja artikli 14 lõike 1 punkt c)



1. JAGU

Üldpõhimõtted

Artikkel 4

Menetluste ja organisatsioonilise struktuuri üldnõuded

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad täidavad järgmisi nõudeid:

a) 

kehtestavad ja rakendavad otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ja kohaldavad seda jätkuvalt;

b) 

tagavad, et nende asjaomased isikud on teadlikud menetlustest, mida nad peavad oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgima;

c) 

kehtestavad ja rakendavad asjakohase sisekontrollimehhanismi, et tagada otsuste ja menetluste järgimine fondivalitseja kõigil tasanditel, ning kohaldavad seda jätkuvalt;

d) 

kehtestavad ja rakendavad tõhusa organisatsioonisisese aruandluse ja teabevahetuse süsteemi fondivalitseja kõigil asjakohastel tasanditel, samuti tõhusa mehhanismi teabe vahetamiseks asjaomaste kolmandate isikutega, ning kohaldavad neid jätkuvalt;

e) 

säilitavad andmed asjakohaselt ja korrastatult oma äritegevuse ja sisekorra kohta.

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad võtavad arvesse fondivalitseja äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

▼M1

Liikmesriigid peavad tagama, et fondivalitsejad arvestavad esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.

▼B

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad ja rakendavad süsteemid ja menetlused, mis on asjaomase teabe olemust arvestades piisavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, ning kohaldavad neid jätkuvalt;
3.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad äritegevuse järjepidevuse asjakohase poliitika, mille eesmärk on tagada oluliste andmete ja funktsioonide säilitamine ning teenuste osutamise ja tegevuse jätkamine fondivalitseja süsteemide ja menetluste toimimishäirete korral või kui see ei ole võimalik, siis kõnealuste andmete ja funktsioonide võimalikult kiire taastamine ning teenuste osutamise ja tegevuse jätkamine.
4.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad ja rakendavad ja säilitavad raamatupidamiskorra, mis võimaldab neil pädeva asutuse nõudmisel esitada viimasele õigeaegselt raamatupidamisaruanded, mis annavad tema majanduslikust olukorrast tõese ja erapooletu ülevaate ning vastab kõigile kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja -eeskirjadele.
5.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad jälgivad ja regulaarselt hindavad lõigete 1–4 kohaselt kehtestatud süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtavad asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 5

Vahendid

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad võtavad tööle töötajad, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejatel on vajalikud vahendid ja ajatundlikkus, et tõhusalt kontrollida tegevusi, mida kolmandad isikud fondivalitsejaga sõlmitud lepingu alusel teostavad, eelkõige seoses kõnealuste lepingutega seotud riskide juhtimisega.
3.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et erinevate funktsioonide täitmine ei ole asjaomastele isikutele mis tahes konkreetse funktsiooni usaldusväärsel, ausal ja professionaalsel täitmisel takistuseks ega kujune sellele tõenäoliselt takistuseks.
4.  
Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud eesmärkidel võtavad fondivalitsejad arvesse fondivalitseja äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

▼M1

5.  
Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et fondivalitsejatel on lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud otstarbel tulemuslikuks jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks vajalikud ressursid ja oskusteave.

Artikkel 5a

Äriühinguna asutatud fondide kohustus arvestada eurofondide valitsemisel jätkusuutlikkusriskidega

Liikmesriigid tagavad, et äriühinguna asutatud fondid võtavad eurofondide valitsemisel arvesse jätkusuutlikkusriske, arvestades sealjuures ka äriühinguna asutatud fondide äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust.

▼B



2. JAGU

Haldus- ja raamatupidamiskord

Artikkel 6

Kaebuste menetlemine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad ja rakendavad tõhusad ja läbipaistvad menetlused investoritelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks käsitlemiseks, ning kohaldavad neid jätkuvalt.
2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad registreerivad kõik kaebused ja nende lahendamiseks võetud meetmed.
3.  
Investorid saavad kaebusi esitada tasuta. Lõikes 1 osutatud menetlusi käsitlev teave tehakse investoritele kättesaadavaks tasuta.

Artikkel 7

Elektrooniline andmetöötlus

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad võtavad asjakohaseid meetmeid sobiva elektroonilise süsteemi rakendamiseks, mis võimaldaks õigeaegselt ja nõuetekohaselt salvestada kõigi portfellitehingute või märkimis- või tagasivõtmiskorralduste andmed, et täita artikli 14 ja 15 sätteid.
2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad elektrooniliste andmete töötlemisel kõrgetasemelise turvalisuse ning vajaduse korral ka salvestatud teabe terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

Artikkel 8

Raamatupidamiskord

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kohaldavad artikli 4 lõikes 4 osutatud raamatupidamiskorda, et tagada osakuomanike kaitse.

Eurofondi raamatupidamist tuleb korraldada nii, et kõik eurofondi varad ja kohustised saab otseselt kindlaks teha.

Kui eurofondil on mitu investeerimisüksust, tuleb iga investeerimisüksuse kohta pidada eraldi raamatupidamisarvestust.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad raamatupidamiskorra kooskõlas eurofondi päritoluliikmesriigi raamatupidamiseeskirjadega, et tagada iga eurofondi vara puhasväärtuse täpne arvutamine raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste nõuetekohane täitmine kõnealuse puhasväärtuse alusel.
3.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestaksid kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 85 kohaste kohaldatavate eeskirjadega asjakohased menetlused, et tagada eurofondi varade ja kohustiste nõuetekohane ja täpne hindamine.



3. JAGU

Sisekontrollimehhanismid

Artikkel 9

Kõrgema juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni täitva isiku teostatav kontroll

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad ettevõttesiseste funktsioonide määramisel, et kõrgem juhtkond ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitev isik vastutavad selle eest, et fondivalitseja täidab direktiivi 2009/65/EÜ kohaseid kohustusi.
2.  

Fondivalitseja tagab, et tema kõrgem juhtkond:

a) 

vastutab iga valitsetava eurofondi sellise üldise investeerimispoliitika rakendamise eest, mis on kindlaks määratud kas prospektis, fonditingimustes või äriühinguna asutatud fondi põhikirjas;

b) 

vaatab üle iga valitsetava eurofondi kinnitatud investeerimisstrateegia;

c) 

tagab, et fondivalitseja on kehtestanud artikli 10 kohase alalise ja tõhusa vastavuskontrollifunktsiooni, isegi kui kõnealust funktsiooni täidab kolmas isik;

d) 

tagab ja kontrollib korrapäraselt, et iga valitsetava eurofondi üldist investeerimispoliitikat, investeerimisstrateegiaid ja riskipiiranguid rakendaks ja täidetaks nõuetekohaselt ja tõhusalt, isegi kui riskijuhtimisfunktsiooni täidab kolmas isik;

e) 

kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi iga valitsetava eurofondi investeerimisotsuste tegemise sisekorra, et tagada selliste otsuste vastavus vastuvõetud investeerimisstrateegiale;

f) 

kinnitab ja vaatab iga valitsetava eurofondi puhul korrapäraselt läbi artikli 38 kohase riskijuhtimispoliitika ning kõnealuse poliitika rakendamise korra, menetlused ja tehnikad, sealhulgas riski piirmäärade süsteemi;

▼M1

g) 

vastutab punktides a–f nimetatud tegevustes jätkusuutlikkusriskidega arvestamise eest.

▼B

3.  

Samuti tagab fondivalitseja, et kõrgem juhtkond ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitev isik:

a) 

hindab ja korrapäraselt kontrollib sellise poliitika, korra ja selliste menetluste tõhusust, mis on kehtestatud direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud kohustuste täitmiseks;

b) 

võtab asjakohaseid meetmeid mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

4.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et kõrgemale juhtkonnale esitatakse sageli ja vähemalt korra aastas vastavust, siseauditit ja riskijuhtimist käsitlevad kirjalikud aruanded, milles eelkõige märgitakse seda, kas puuduste korral on võetud asjakohaseid parandusmeetmeid.
5.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et kõrgemale juhtkonnale esitatakse korrapäraselt aruanded lõike 2 punktide b–e kohase investeerimisstrateegia ja investeerimisotsuste tegemise sisekorra rakendamise kohta.
6.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et järelevalvefunktsiooni täitva isiku olemasolu korral esitatakse lõikes 4 osutatud teemasid käsitlevad kirjalikud aruanded korrapäraselt ka talle.

Artikkel 10

Alaline vastavuskontrollifunktsioon

1.  

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad asjakohase poliitika ja korra, mille eesmärk on tuvastada mis tahes risk, et fondivalitseja ei täida direktiivist 2009/65/EÜ tulenevaid kohustusi, ja sellega seonduvad riskid, ning kehtestavad asjakohased meetmed ja menetlused, mille eesmärk on sellist riski minimeerida ja võimaldada pädevatel asutustel kõnealuse direktiivi raames oma õigusi tulemuslikult rakendada.

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad võtavad arvesse fondivalitseja äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

2.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad alalise ja tõhusa vastavuskontrollifunktsiooni, mida täidab oma tegevuses sõltumatu isik, kellel on järgmised kohustused:

a) 

teostada järelevalvet ja korrapäraselt hinnata lõike 1 kohaselt kehtestatud meetmete, poliitika ja menetluste ning fondivalitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b) 

nõustada ja aidata teenuste osutamise ja tegevuse eest vastutavaid isikuid küsimustes, mis on seotud direktiivi 2009/65/EÜ kohaste fondivalitseja kohustuste täitmisega.

3.  

Selleks et lõikes 2 osutatud vastavuskontrollifunktsiooni täitev isik saaks nõuetekohaselt ja sõltumatult täita oma kohustusi, tagab fondivalitseja, et täidetud oleksid järgmised tingimused:

a) 

vastavuskontrollifunktsiooni täitval isikul peavad olema vajalikud ametivolitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b) 

ametisse tuleb nimetada vastavuskontrolli funktsiooni täitev isik, kes vastutab vastavuskontrollifunktsiooni täitmise eest ja esitab kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt ja vähemalt korra aastas vastavuskontrolli aruanded, milles eelkõige märgib seda, kas puuduste korral on võetud asjakohaseid parandusmeetmeid;

c) 

vastavuskontrollifunktsiooni täitvad asjaomased isikud ei tohi tegeleda selliste teenuste osutamise ja tegevusega, mille üle nad järelevalvet teostavad;

d) 

vastavuskontrollifunktsiooni täitvate asjaomaste isikute töötasu määramise meetod ei tohi piirata nende objektiivsust ega anda tõenäolist võimalust selle piiramiseks.

Samas ei nõuta fondivalitsejalt esimese lõigu punktide c või d täitmist, kui ta suudab tõendada, et tema äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning teenuste ja tegevuse olemust ja ulatust silmas pidades ei ole kõnealune nõue proportsionaalne ning et fondivalitseja vastavuskontrollifunktsiooni täitmine on jätkuvalt tõhus.

Artikkel 11

Alaline siseauditifunktsioon

1.  
Kui see on fondivalitseja äritegevuse olemusest, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevuste olemusest ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, nõuavad liikmesriigid, et kõnealused fondivalitsejad kehtestavad ja säilitavad siseauditifunktsiooni, mis on eraldiseisev ja sõltumatu fondivalitseja muudest tegevustest ja funktsioonidest.
2.  

Lõike 1 kohast siseauditifunktsiooni täitval isikul on järgmised ülesanded:

a) 

kehtestada, rakendada ja jätkuvalt kohaldada auditikava fondivalitseja süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korra asjakohasuse ja tõhususe uurimiseks ja hindamiseks;

b) 

esitada soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemusele;

c) 

kontrollida vastavust punktis b osutatud soovitustele;

d) 

esitada siseauditiga seotud küsimusi käsitlevad aruanded artikli 9 lõike 4 kohaselt.

Artikkel 12

Alaline riskijuhtimisfunktsioon

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad ja säilitavad alalise riskiuhtimisfunktsiooni.
2.  

Lõike 1 kohast alalist riskijuhtimisfunktsiooni täitev isik on hierarhiliselt ja funktsionaalselt sõltumatu tegevüksustest.

Liikmesriigid võivad lubada liikmesriikidel teha erandi kõnealusest kohustusest, kui erand on fondivalitseja ja tema valitsetava eurofondi tegevuse olemust, ulatust ja keerukust silmas pidades asjakohane ja proportsionaalne.

Fondivalitseja peab suutma tõendada, et huvide konfliktide vältimiseks on võetud kaitsemeetmed, mis võimaldavad riskijuhtimistegevuste sõltumatut teostamist, ja et riskijuhtimise protseduurid vastavad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 nõuetele.

3.  

Alalise riskijuhtimisfunktsiooni raames tuleb:

a) 

rakendada riskijuhtimise poliitikat ja protseduure;

b) 

tagada vastavus eurofondi riski piirmäärade süsteemile, sealhulgas artiklite 41, 42 ja 43 kohastele üldriski ja vastaspooleriski piirangutele;

c) 

anda juhatusele nõu seoses iga valitsetava eurofondi riskiprofiili määramisega;

d) 

esitada juhatusele ja järelevalvefunktsiooni täitvale isikule, kui see on olemas, korrapäraselt aruandeid, mis käsitlevad järgmist:

i) 

iga valitsetava eurofondi olemasoleva riskitaseme vastavus kõnealuse eurofondi jaoks määratud riskiprofiilile;

ii) 

iga valitsetava eurofondi vastavus asjaomastele riski piirmäärade süsteemidele;

iii) 

riskijuhtimise protseduuri nõuetekohasus ja tõhusus, märkides eelkõige seda, kas puuduste korral on võetud asjakohaseid parandusmeetmeid;

e) 

esitada kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt aruandeid, milles antakse teavet iga valitsetava eurofondi olemasoleva riskitaseme ja riski piirmäärade tegeliku või prognoositava ületamise kohta, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu võtmine;

f) 

vaadata läbi ja vajaduse korral tõhustada artikli 44 kohast börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse hindamise korda ja vastavaid menetlusi.

4.  
Alalist riskijuhtimisfunktsiooni täitval isikul on vajalikud ametivolitused ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele, mida on vaja lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 13

Isiklikud tehingud

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad asjakohase korra, mille eesmärk on järgmiste tegevuste vältimine juhul, kui mõni asjaomane isik, kes on seotud tegevusega, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, või kellel on tulenevalt tegevusest, mida ta teostab fondivalitseja nimel, direktiivi 2003/6/EÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses juurdepääs siseteabele või muule eurofondiga seotud või eurofondiga või selle nimel teostatud tehingutega seotud konfidentsiaalsele teabele:

a) 

isikliku tehingu sõlmimine, mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) 

kõnealusel isikul on kõnealuse isikliku tehingu sõlmimine direktiivi 2003/6/EÜ kohaselt keelatud;

ii) 

tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine või keelatud avalikustamine;

iii) 

tehing on direktiivide 2009/65/EÜ või 2004/39/EÜ kohaste fondivalitseja kohustustega vastuolus või võib nendega tõenäoliselt vastuollu sattuda;

b) 

muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames mõnele muule isikule finantsinstrumendiga seotud tehingu sõlmimiseks soovituse andmine või tema selleks ajendamine, kui asjaomase isiku isikliku tehingu puhul selle finantsinstrumendiga oleks kohaldatav käesoleva lõike punkt a või direktiivi 2006/73/EÜ artikli 25 lõike 2 punkt a või b või kui seeläbi muul viisil kuritarvitatakse täitmist ootavate korraldustega seotud teavet;

c) 

mis tahes teabe või arvamuse avaldamine mõnele muule isikule muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames ja ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ artikli 3 punkti a kohaldamist, kui asjaomane isik teab või oleks mõistlik eeldada, et ta teab, et sellise avaldamise tulemusena kõnealune muu isik astub ühe järgmistest sammudest või on tõenäoline, et ta seda teeb:

i) 

sõlmib finantsinstrumendiga seotud tehingu, kui asjaomase isiku isikliku tehingu puhul selle finantsinstrumendiga oleks kohaldatav käesoleva lõike punkt a või direktiivi 2006/73/EÜ artikli 25 lõike 2 punkt a või b või kui seeläbi muul viisil kuritarvitatakse täitmist ootavate korraldustega seotud teavet;

ii) 

annab teisele isikule sellise tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendab teda selleks.

2.  

Lõikes 1 nõutava korra eesmärk on eelkõige tagada, et:

a) 

iga asjaomane isik, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 1, on teadlik isiklikele tehingutele seatud piirangutest ja meetmetest, mille fondivalitseja on seoses isiklike tehingute ja avaldamisega vastavalt lõikele 1 kehtestanud;

b) 

fondivalitsejat teavitatakse viivitamatult asjaomase isiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatades kõnealusest tehingust või muu menetluse korras, mis võimaldab fondivalitsejal sellised tehingud kindlaks teha;

c) 

andmed fondivalitsejale teada antud või ühingu poolt kindlaks tehtud isiklike tehingute, sealhulgas kõigi kõnealusteks tehinguteks antud lubade ja sellest keeldumiste kohta säilitatakse.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel, kui teatavaid tegevusi teostab kolmas isik, tagab fondivalitseja, et tegevust teostav üksus säilitab andmed mis tahes asjaomase isiku tehtud isiklike tehingute kohta ja esitab fondivalitseja nõudel kõnealused andmed viivitamata fondivalitsejale.

3.  

Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmist liiki isiklike tehingute puhul:

a) 

isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames lubatud ulatuses, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b) 

isiklikud tehingud eurofondiga või selliste investeerimisfondide osakutega, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nõutav samaväärne riskide hajutamine nende varade suhtes, kui asjaomane isik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

4.  
Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel on „isiklikul tehingul” sama tähendus nagu on sätestatud direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 11.

Artikkel 14

Portfellitehingute salvestamine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et eurofondiga seotud iga portfellitehingu kohta koostatakse viivitamata andmekirje, mis on piisav korralduse ja tehtud tehingu üksikasjalike andmete tuvastamiseks.
2.  

Lõikes 1 osutatud kirje hõlmab järgmist:

a) 

eurofondi ja eurofondi nimel tegutseva isiku nimi või muu tunnus;

b) 

asjaomase instrumendi tuvastamiseks vajalikud andmed;

c) 

kogus;

d) 

korralduse või tehingu liik;

e) 

hind;

f) 

korralduste puhul korralduse edastamise kuupäev ja täpne aeg ning sellise isiku nimi või muu tähis, kellele korraldus edastati; või tehingute puhul, tehingu tegemise otsuse ja tehingu tegemise kuupäev ja täpne aeg;

g) 

korralduse edastanud või tehingu teinud isiku nimi;

h) 

vajaduse korral korralduse tühistamise põhjused;

i) 

tehtud tehingute puhul vastaspoole ja täitmiskoha tunnus.

Esimese lõigu punkti i kohaldamisel tähendab „täitmiskoht” direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 14 osutatud reguleeritud turgu, kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 15 kohast mitmepoolset kauplemissüsteemi, kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti 7 kohast kliendi korralduste ühingusisest täitjat või turutegijat või muud likviidsuse tagajat või üksust, kes täidab kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnaseid ülesandeid.

Artikkel 15

Märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste salvestamine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada eurofondi saadud märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste tsentraliseerimine ja salvestamine kohe pärast mis tahes sellise korralduse saamist.
2.  

Salvestis sisaldab järgmist teavet:

a) 

asjaomane eurofond;

b) 

korralduse andja või edastaja nimi;

c) 

korralduse vastuvõtja nimi;

d) 

korralduse tegemise kuupäev ja aeg;

e) 

maksetingimused ja -viis;

f) 

korralduse liik;

g) 

korralduse täitmise kuupäev;

h) 

märgitud või tagasivõetud osakute arv;

i) 

iga osaku märkimise või tagasivõtmise hind;

j) 

osakute märkimise või tagasivõtmise koguväärtus;

k) 

korralduse kogumaksumus, mis hõlmab sealhulgas märkimistasusid või puhasmaksumust tagasivõtmistasude mahaarvamise järgselt.

Artikkel 16

Nõuded andmete säilitamisele

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad artiklites 14 ja 15 osutatud andmete säilitamise vähemalt viie aasta jooksul.

Samas võivad pädevad asutused eriasjaolude korral nõuda, et fondivalitsejad säilitavad mõned või kõik andmed instrumendi olemusest või portfellitehingust sõltuvalt pikema perioodi jooksul, kui see on vajalik selleks, et pädeval asutusel oleks võimalik täita direktiivi 2009/65/EÜ kohast järelevalvefunktsiooni.

2.  

Pärast fondivalitseja tegevusloa lõppemist võivad liikmesriigid või pädevad asutused nõuda, et fondivalitseja säilitab lõikes 1 osutatud andmeid viie aasta jooksul.

Juhul kui fondivalitseja annab oma kohustused seoses eurofondiga üle teisele fondivalitsejale, võib liikmesriik või pädevad asutused nõuda sellise korra kehtestamist, mille kohaselt on viimase viie aasta andmed kõnealusele fondivalitsejale kättesaadavad.

3.  

Andmeid säilitatakse andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist nii, et see on pädevale asutusele hiljem kättesaadav, ning säilitamise vorm ja viis vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

pädeval asutusel peab olema andmetele vaba juurdepääs ja võimalus taastada iga portfellitehingu käitlemise kõik olulised etapid;

b) 

mis tahes parandused või muud muudatused ja andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi peavad olema kergesti tuvastatavad;

c) 

andmetega ei tohi olla võimalik muul moel manipuleerida ega neid muuta.



III PEATÜKK

HUVIDE KONFLIKT

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 12 lõike 1 punkt b ning artikli 14 lõike 1 punkt d ja lõike 2 punkt c)

Artikkel 17

Huvide konfliktide tuvastamise kriteeriumid

1.  

Liikmesriigid tagavad, et selleks, et tuvastada huvide konfliktide tüübid, mis tulenevad teenuste osutamisest või tegevusest ning mis võivad kahjustada eurofondi huve, võtavad fondivalitsejad arvesse vähemalt seda, kas fondivalitseja või asjaomane isik või isik, kes omab otsest või kaudset kontrolli fondivalitsejas, on kas ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud ülesannete tõttu või muul põhjusel mõnes järgmistest olukordadest:

a) 

fondivalitseja või kõnealune isik saab tõenäoliselt eurofondi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b) 

fondivalitsejal või kõnealusel isikul on eurofondile või mõnele teisele kliendile osutatud teenuse või mõne teise kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse vastu huvi, mis ei kattu eurofondi huvidega;

c) 

fondivalitsejal või kõnealusel isikul on rahaline või muu motiiv eelistada eurofondi huvidele mõne teise kliendi või kliendigrupi huve;

d) 

fondivalitseja või kõnealune isik teostab eurofondi jaoks ja teise kliendi või klientide jaoks, kes ei ole eurofondid, samu tegevusi;

e) 

fondivalitseja või kõnealune isik saab eurofondile osutatava ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenusega seoses muult isikult kui eurofond hüvesid raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

2.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad võtavad huvide konflikti tuvastamisel arvesse:

a) 

fondivalitseja huve, sealhulgas neid, mis tulenevad tema kuulumisest gruppi või teenuste osutamisest ja tegevusest; klientide huve ja fondivalitseja kohustusi eurofondi ees;

b) 

kahe või rohkema valitsetava eurofondi huve.

▼M1

3.  
Liikmesriigid tagavad, et kui fondivalitsejad määravad kindlaks eurofondi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liike, võtavad nad arvesse ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega.

▼B

Artikkel 18

Huvide konfliktide juhtimise poliitika

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad, rakendavad ja säilitavad tõhusa huvide konfliktide juhtimise poliitika. Kõnealune poliitika vormistatakse kirjalikult ning see on kooskõlas fondivalitseja suuruse ja struktuuri ning tema äritegevuse loomuse, ulatuse ja keerukusega.

Kui fondivalitseja kuulub gruppi, peab poliitika võtma arvesse ka kõiki asjaolusid, millest fondivalitseja on või peaks olema teadlik ning millest võib grupi teiste liikmete struktuuri või äritegevuse tõttu tekkida huvide konflikt.

2.  

Lõike 1 kohane huvide konfliktide juhtimise poliitika sisu hõlmab järgmist:

a) 

fondivalitseja nimel teostatavate ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevustega seoses määratakse kindlaks asjaolud, mis kujutavad endast või võivad endast kujutada huvide konflikti, millega kaasneb eurofondi või ühe või enama kliendi huvide kahjustamise materiaalne risk;

b) 

menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb vastu võtta selliste konfliktide juhtimiseks.

Artikkel 19

Sõltumatus konfliktide juhtimisel

1.  
Liikmesriigid tagavad, et artikli 18 lõike 2 punkti b kohased menetlused ja meetmed töötatakse välja selliselt, et nendega on tagatud, et asjaomased isikud, kes on seotud erinevate äritegevustega, millega kaasneb huvide konflikt, teostavad kõnealuseid tegevusi sellisel tasemel sõltumatusega, mis on fondivalitseja ja tema grupi suuruse ja tegevuse ning klientide huvide kahjustamise riski suuruse seisukohast asjakohane.
2.  

Menetlused ja meetmed, mis tuleb vastu võtta ja mida tuleb järgida vastavalt artikli 18 lõike 2 punktile b, hõlmavad, kui see on fondivalitseja piisava sõltumatuse tagamiseks vajalik, järgmist teavet:

a) 

tõhusad menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust asjaomaste isikute vahel, kes on seotud ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega ja kelle tegevusega võib kaasneda huvide konflikt, juhul kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama kliendi huve;

b) 

eraldi järelevalve selliste asjaomaste isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide nimel ühise väärtpaberiportfelli valitsemine või sellistele klientidele või investoritele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas fondivalitseja huve), mis võivad konflikti sattuda;

c) 

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate asjaomaste isikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste asjaomaste isikute tasustamise või nende toodetud tulude vahel, kui need mõlemad tegevused võivad põhjustada huvide konflikti;

d) 

meetmed, millega ennetada või piirata mis tahes isiku ebakohast mõju sellele, mil viisil asjaomane isik ühist väärtpaberiportfelli valitseb;

e) 

meetmed, millega takistada või kontrollida asjaomase isiku samaaegset või järjestikust tegelemist ühise väärtpaberiportfelli valitsemise eraldiseisvate tegevustega, kui see võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist.

Kui ühe või enama kõnealuse meetme või menetluse vastuvõtmine või rakendamine ei taga sõltumatuse nõutavat taset, nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad selle saavutamiseks vastu alternatiivsed või täiendavad meetmed ja menetlused.

Artikkel 20

Nende tegevuste juhtimine, mis võivad tekitada huvide konflikti

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad säilitavad ja korrapäraselt ajakohastavad andmeid sellist liiki ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevuste kohta, mis on teostatud fondivalitseja poolt või nimel ning mille puhul on tekkinud huvide konflikt või see võib ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud käimasoleva tegevuse käigus tekkida ning millega kaasneb oluline risk kahjustada ühe või mitme eurofondi või muude klientide huve.
2.  
Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui huvide konfliktide juhtimiseks fondivalitseja kehtestatud organisatoorse või halduskorraga ei ole piisava kindlusega võimalik tagada eurofondi või tema osakuomanike huvide kahjustamise riski ennetamist, teavitatakse fondivalitseja kõrgemat juhtkonda või muud pädevat fondivalitseja organit sellest kohe, et oleks võimalik teha kõik vajalikud otsused, et igal juhul tagada fondivalitseja tegutsemine eurofondi ja tema osakuomanike parimates huvides.
3.  
Fondivalitseja teatab investoritele lõikes 2 osutatud olukordadest mis tahes sobival püsival andmekandjal ning põhjendab oma otsust.

Artikkel 21

Hääleõiguse teostamise strateegiad

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad töötavad välja asjakohased ja tõhusad strateegiad selle kohta, millal ja kuidas tuleb valitsetava portfelli instrumentidega seotud hääleõigusi teostada, nii et see oleks kasulik eelkõige asjaomasele eurofondile.
2.  

Lõikes 1 osutatud strateegiaga määratakse kindlaks meetmed ja menetlused, millega:

a) 

jälgitakse ettevõtte olulisi sündmusi;

b) 

tagatakse, et hääleõiguste teostamine vastab asjaomase eurofondi investeerimiseesmärkidele ja poliitikale;

c) 

ennetatakse ja juhitakse huvide mis tahes konflikte, mis tulenevad hääleõiguste kasutamisest.

3.  

Lõikes 1 osutatud strateegiate kokkuvõtlik kirjeldus tehakse investoritele kättesaadavaks.

Kõnealuste strateegiate alusel võetud meetmete üksikasjad tehakse osakuomanike nõudel neile kättesaadavaks tasuta.



IV PEATÜKK

TEGUTSEMISEESKIRJAD

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 14 lõike 1 punkt a ning lõike 2 punktid a ja b)



1. JAGU

Üldpõhimõtted

Artikkel 22

Kohustus tegutseda eurofondi ja tema osakuomanike parimates huvides

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad valitsetava eurofondi osakuomanike õiglase kohtlemise.

Fondivalitsejad hoiduvad osakuomanike mis tahes grupi huvide eelistamisest osakuomanike mis tahes teisele grupile.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kohaldavad asjakohast poliitikat ja sobivaid menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, mille puhul on alust arvata, et need normaalsetes oludes võivad mõjutada turu stabiilsust ja terviklikkust.
3.  
Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad tagavad nende valitsetavate eurofondide puhul õiglaste, korrektsete ja läbipaistvate hinna ja väärtuse määramise mudelite kasutamise, et täita kohustust tegutseda osakuomanike parimates huvides. Fondivalitsejad peavad suutma tõendada, et eurofondi väärtpaberiportfellide väärtus on sobivalt määratud.
4.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tegutsevad nii, et ennetatakse eurofondile ja tema osakuomanikele ülemääraste kulude tekitamist.

Artikkel 23

Hoolsuskohustuse nõuded

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad hoolsuse kõrge taseme investeeringute valiku ja pideva järelevalve käigus, järgides kõigiti eurofondi huve ja turu terviklikkust.
2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et neil on piisavad teadmised ja arusaamine varadest, millesse eurofondid investeerivad.
3.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad koostavad kirjalikult hoolsuskohustuse järgimise poliitika ja menetlused ning rakendavad tõhusat korda, et tagada eurofondi nimel tehtavate investeerimisotsuste vastavus eurofondi eesmärkidele, investeerimisstrateegiale ja riskipiirangutele.
4.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad koostavad riskijuhtimispoliitika rakendamisel ja vajaduse korral pärast kavandatud investeeringu arvesse võtmist prognoosid ja analüüsid investeeringu mõju kohta eurofondi väärtpaberiportfelli struktuurile, likviidsusele ning riski ja tootluse profiilile enne investeeringu tegemist. Nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne analüüs tuleb läbi viia üksnes usaldusväärse ja ajakohase teabe põhjal.

Seoses riskijuhtimisega tegutsevad fondivalitsejad kolmandate isikutega lepingute sõlmimisel, haldamisel ja lõpetamisel vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega. Enne kõnealuste lepingute sõlmimist võtavad fondivalitsejad vajalikud meetmed veendumaks, et kolmas isik on võimeline riskijuhtimisega tegelema usaldusväärselt, professionaalselt ja tõhusalt. Fondivalitseja kehtestab kolmanda isiku tegevuse pideva hindamise meetodi.

▼M1

5.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad arvestavad lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.
6.  
Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et kui fondivalitsejad või äriühinguna asutatud fondid analüüsivad investeerimisotsuste olulisimat kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele (nagu on kirjeldatud määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõike 1 punktis a või nõutud artikli 4 lõigetes 3 ja 4), arvestavad nad sellise mõjuga ka käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud nõuete täitmisel.

▼B



2. JAGU

Märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste käitlemine

Artikkel 24

Aruandekohustus seoses märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste täitmisega

1.  

Liikmesriigid tagavad, et osakuomaniku märkimis- või tagasivõtmiskorralduse täitmisel peavad fondivalitsejad saatma osakuomanikule püsival andmekandjal teate, milles kinnitatakse korralduse täitmist, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast korralduse täitmist või kui fondivalitseja saab kinnituse kolmandalt isikult, siis hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kolmandalt isikult kinnituse saamist.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui teade sisaldaks sama teavet mis kinnitus, mille mõni teine isik peab viivitamatult saatma osakuomanikule.

2.  

Lõikes 1 osutatud teade sisaldab vajaduse korral järgmist teavet:

a) 

fondivalitseja tunnused;

b) 

osakuomaniku nimi või muu tähis;

c) 

korralduse saamise kuupäev ja kellaaeg ning makseviis;

d) 

täitmise kuupäev;

e) 

eurofondi tunnused;

f) 

korralduse loomus (märkimine või tagasivõtmine);

g) 

seotud osakute arv;

h) 

osaku märkimise või tagasivõtmise väärtus;

i) 

referentsväärtuse kuupäev;

j) 

korralduse kogumaksumus, mis hõlmab sealhulgas märkimistasusid või puhasmaksumust tagasivõtmistasude mahaarvamise järgselt;

k) 

tasumisele kuuluvate vahendustasude ja kulude kogusumma ja investori nõudmisel nende üksikasjalik kirjeldus.

3.  
Osakuomaniku korrapäraselt täidetavate korralduste puhul toimivad fondivalitsejad seoses kõnealuste tehingutega kas vastavalt lõikele 1 või esitavad osakuomanikule vähemalt korra iga kuue kuu jooksul seoses kõnealuste tehingutega teabe, mis on loetletud lõikes 2.
4.  
Fondivalitsejad esitavad osakuomanikule nõudmise korral teabe tema korralduse staatuse kohta.



3. JAGU

Parim täitmine

Artikkel 25

Otsuste täitmine valitsetavate eurofondide nimel

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tegutsevad nende poolt valitsetava eurofondi parimates huvides, kui nad väärtpaberiportfelli valitsemise käigus viivad otsused ellu valitsetava eurofondi nimel.
2.  

Lõike 1 kohaldamisel nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad korralduste täitmisel kõik mõistlikud meetmed eurofondi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ning võtavad seejuures arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust ja laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kõnealuste tegurite suhteline olulisus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:

a) 

eurofondi eesmärgid, investeerimispoliitika ja eririskid, nagu on märgitud prospektis või fonditingimustes või eurofondi põhikirjas;

b) 

korralduse tunnused;

c) 

neid finantsinstrumente iseloomustavad andmed, mille kohta korraldus on esitatud;

d) 

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu võib korralduse suunata.

3.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad lõikes 2 osutatud kohustuste täitmiseks tõhusa korra ja rakendavad seda. Eelkõige kehtestavad ja rakendavad fondivalitsejad poliitika, mis võimaldab neil seoses eurofondi korraldustega vastavalt lõikele 2 saavutada parima võimaliku tulemuse.

Äriühinguna asutatud fondid peavad fondivalitsejad täitmispoliitika eelnevalt heaks kiitma Fondivalitseja teeb osakuomanikele kättesaadavaks asjakohase teabe käesoleva artikli kohaselt kehtestatud poliitika ning kõigi selle oluliste muudatuste kohta.

4.  

Fondivalitsejad jälgivad regulaarselt korralduste täitmise korra ja poliitika tõhusust, et tuvastada ja vajaduse korral kõrvaldada kõik puudused.

Lisaks vaatavad fondivalitsejad täitmispoliitika läbi igal aastal. Samuti vaadatakse poliitika läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab fondivalitseja suutlikkust saavutada valitsetava eurofondi jaoks parim võimalik tulemus.

5.  
Fondivalitsejad suudavad tõendada, et nad on korralduse eurofondi nimel täitnud vastavalt fondivalitseja täitmispoliitikale.

Artikkel 26

Eurofondi nimel korralduste teistele üksustele täitmiseks andmine

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tegutsevad valitsetava eurofondi parimates huvides, kui nad nende väärtpaberiportfelli valitsemise käigus annavad korraldused täitmiseks edasi teistele üksustele.
2.  

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad võtavad korralduste täitmisel kõik mõistlikud meetmed eurofondi jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ning võtavad seejuures arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, suurust/mahtu ja laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kõnealuste tegurite suhteline olulisus määratakse kindlaks artikli 25 lõike 2 alusel.

Kõnealustel eesmärkidel kehtestavad ja rakendavad fondivalitsejad poliitika, mis võimaldab neil esimeses lõigus osutatud kohustust täita. Poliitikaga määratakse instrumendi iga liigi jaoks kindlaks üksused, kellele võib korralduse anda. Fondivalitseja sõlmib täitmiseks andmise lepingu üksnes juhul, kui kõnealune leping on kooskõlas käesoleva artikli kohustustega. Fondivalitsejad teevad osakuomanikele kättesaadavaks asjakohase teabe käesoleva lõike kohase poliitika ning kõigi selle oluliste muudatuste kohta.

3.  

Fondivalitsejad jälgivad korrapäraselt lõike 2 kohaselt kehtestatud poliitika ja eelkõige kõnealuses poliitikas määratletud üksuste täitmispoliitika tõhusust ning vajaduse korral kõrvaldavad kõik puudused.

Lisaks vaatavad fondivalitsejad kõnealuse poliitika läbi igal aastal. Poliitika vaadatakse läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis kahjustab fondivalitseja suutlikkust saavutada valitsetava eurofondi jaoks parim võimalik tulemus.

4.  
Fondivalitsejad suudavad tõendada, et nad on korralduse eurofondi nimel täitnud vastavalt lõikes 2 sätestatud poliitikale.



4. JAGU

Korralduste käitlemine

Artikkel 27

Üldpõhimõtted

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kehtestavad ja rakendavad menetlusi ja korda, millega tagatakse, et eurofondi nimel täidetakse portfellitehingute korraldused kiiresti, õiglaselt ja ladusalt.

Fondivalitsejate rakendatud menetlused ja kord vastavad järgmistele tingimustele:

a) 

need peavad tagama, et eurofondi nimel täidetud korraldused salvestatakse ja jaotataks viivitamata ja nõuetekohaselt;

b) 

muus osas võrreldavad eurofondi korraldused täidetakse järjest ja viivitamatult, välja arvatud juhul, kui korralduse olemus või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui eurofondi huvid nõuavad vastupidist.

Finantsinstrumendid või rahasummad, mis on saadud täidetud korralduste arveldamise käigus, kantakse viivitamatult ja korrektselt asjaomase eurofondi kontole.

2.  
Fondivalitseja ei kuritarvita täitmist ootavate eurofondi korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida kõnealuse teabe kuritarvitamist asjaomaste isikute poolt.

Artikkel 28

Tehingukorralduste koondamine ja jaotamine

1.  

Liikmesriigid ei luba fondivalitsejatel täita eurofondi korraldust koos teise eurofondi või teise kliendi või koos enda arvel tehtava korraldusega, välja arvatud juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) 

peab olema ebatõenäoline, et korralduste koondamine on mis tahes sellise eurofondi või kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b) 

peab olema kehtestatud ja rakendatud korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste maht ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

2.  
Liikmesriigid tagavad, et kui fondivalitseja koondab eurofondi korralduse teiste eurofondide või klientide ühe või mitme korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seotud tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise poliitikale.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad, kes on koondanud oma arvel tehtavaid tehinguid eurofondide või klientide ühe või mitme korraldusega, ei jaota sellega seotud tehinguid eurofondile või teisele kliendile kahjulikul viisil.
4.  

Liikmesriigid nõuavad, et kui fondivalitseja koondab eurofondi või teise kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ning koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seotud tehingud, eelistades seejuures eurofondi ja teise kliendi tehinguid enda arvel tehtavatele tehingutele.

Kui fondivalitseja suudab aga eurofondile või teisele kliendile mõistlikel alustel tõendada, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üldse teha, võib ta vastavalt lõike 1 punktis b osutatud korralduste jaotamise poliitikale võtta tehingu jaotamisel oma arvel tehtava tehingu arvesse proportsionaalselt.



5. JAGU

Hüved

Artikkel 29

Eurofondi parimate huvide kaitse

1.  

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejaid ei loeta tegutsevaks ausalt, õiglaselt ja asjatundlikult kooskõlas oma klientide parimate huvidega, kui nad seoses eurofondi investeeringute valitsemise või haldusega maksavad või võtavad vastu mis tahes muud teenus- või vahendustasu või mitterahalist hüve kui:

a) 

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse eurofondile või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse vastu eurofondilt või tema nimel tegutsevalt isikult;

b) 

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kolmandale isikule või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse vastu kolmandalt isikult või tema nimel tegutsevalt isikult, kui täidetud on järgmised tingimused:

i) 

teenustasu, vahendustasu või hüve olemasolu, loomust ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, tuleb eurofondile avaldada enne asjaomase teenuse osutamist selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil;

ii) 

teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve maksmise eesmärk peab olema parandada asjaomase teenuse kvaliteeti ning hüve ei tohi kahjustada fondivalitseja kohustust tegutseda eurofondi parimates huvides;

c) 

nõuetekohased tasud, mis võimaldavad asjaomaste teenuste osutamist või mis on nende osutamiseks vajalikud, sealhulgas hoidmistasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, õigusaktidest tulenevad tasud või juriidilise nõustamise tasud, ja mis nende olemust arvestades ei saa minna vastuollu fondivalitseja kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas eurofondi parimate huvidega.

2.  
Liikmesriigid lubavad fondivalitsejal lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel avaldada teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüve tasumise korra põhitingimused kokkuvõtlikus vormis, kui ta kohustub osakuomaniku nõudmisel avaldama täiendavaid üksikasju ja kui ta sellest kohustusest kinni peab.



V PEATÜKK

DEPOSITOORIUMI JA FONDIVALITSEJA VAHELISE TÜÜPLEPINGU ÜKSIKASJAD

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõige 5 ja artikli 33 lõige 5)

Artikkel 30

Nende menetluste elemendid, mida lepinguosalised peavad järgima

Liikmesriigid nõuavad, et depositoorium ja fondivalitseja, kellele käesolevas peatükis osutatakse kui lepinguosalistele, lisavad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud kirjalikule lepingule lepinguosaliste osutatavate teenuste ja nende järgitavate menetluste kohta järgmised üksikasjad:

a) 

menetluste kirjeldus (sealhulgas need menetlused, mis on seotud hoiule andmisega), mis tuleb vastu võtta eurofondi poolt depositooriumisse hoiule antud iga varaliigi kohta;

b) 

menetluste kirjeldus, mida tuleb järgida, kui fondivalitseja kavatseb muuta eurofondi fonditingimusi või prospekti, märkides seejuures, millal tuleb depositooriumit teavitada või mis juhtudel on muudatuse tegemiseks vaja depositooriumi eelnevat nõusolekut;

c) 

vahendite ja menetluste kirjeldus, millega ja mille alusel depositoorium edastab fondivalitsejale kogu vajaliku teabe, mida fondivalitsejal on vaja oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas finantsinstrumentidega seotud õiguste rakendamise vahendite ja menetluste kirjeldus, ning vahendid ja menetlused, mida on kohaldatud, et tagada fondivalitsejale ja eurofondile õigeaegne ja asjakohane juurdepääs eurofondi raamatupidamisaruandeid käsitlevale teabele;

d) 

vahendite ja menetluste kirjeldus, mille kaudu või alusel on depositooriumil juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks;

e) 

menetluste kirjeldus, mille alusel depositoorium saab uurida fondivalitseja tegevust ja hinnata edastatud teabe kvaliteeti, viies selleks sealhulgas läbi kohapealseid kontrolle;

f) 

menetluste kirjeldus, mille kohaselt fondivalitseja saab kontrollida depositooriumi tegevust seoses depositooriumi lepinguliste kohustustega.

Artikkel 31

Teabevahetuse, konfidentsiaalsusnõude ja rahapesuga seotud elemendid

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingu osalised lisavad kõnealusesse lepingusse teabevahetuse, konfidentsiaalsusnõude ja rahapesu kohta vähemalt järgmised elemendid:

a) 

loetelu kogu teabest, mida tuleb eurofondi, fondivalitseja ja depositooriumi vahel vahetada seoses eurofondi osakute märkimise, tagasivõtmise, väljalaskmise, tühistamise ja tagasiostmisega;

b) 

lepinguosaliste suhtes kohaldatavad konfidentsiaalsusnõuded;

c) 

vajaduse korral teave lepinguosaliste ülesannete ja vastutuse kohta seoses rahapesu ja terrorismi ennetamisega seotud kohustustega.

2.  
Lõike 1 punktis b osutatud kohustused kehtestatakse nii, et ei kahjustata ei fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ega eurofondi päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja teabele.

Artikkel 32

Kolmandate isikute määramisega seotud elemendid

Juhul kui depositoorium või fondivalitseja kavatseb määrata oma vastavaid ülesandeid täitma kolmanda isiku, nõuavad liikmesriigid, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingusse lisavad lepinguosalised vähemalt järgmised elemendid:

a) 

mõlema lepinguosalise kohustus esitada korrapäraselt andmed mis tahes kolmanda isiku kohta, kelle depositoorium või fondivalitseja on määranud oma ülesandeid täitma;

b) 

kohustus esitada ühe lepinguosalise taotlusel teisele lepinguosalisele teave kolmanda isiku valiku kriteeriumide kohta ja meetmed, mis on võetud valitud kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks;

c) 

kinnitus, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 24 või artikli 34 kohast depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et depositoorium on kogu talle hoiule antud vara või osa sellest andnud hoiule kolmanda isiku hoolde.

Artikkel 33

Elemendid, mis on seotud lepingu võimaliku muutmise või lõpetamisega

Liikmesriigid nõuavad, et lepinguosalised lisavad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingusse vähemalt lepingu muutmist või lõpetamist käsitlevad järgmised elemendid:

a) 

lepingu kehtivus;

b) 

tingimused, mille kohaselt võib lepingut muuta või lõpetada;

c) 

tingimused, mida on vaja selleks, et võimaldada üleminekut teise depositooriumisse, ning üleminekumenetlus, mille alusel saadab depositoorium kogu vajaliku teabe teisele depositooriumile.

Artikkel 34

Kohaldatav õigus

Liikmesriigid nõuavad, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingu osalised täpsustavad, kõnealuse lepingu suhtes kohaldatakse eurofondi päritoluliikmesriigi õigust.

Artikkel 35

Elektrooniline teabeedastus

Juhul kui direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingu osalised on nõus nende vahel liikuva kogu teabe või osa sellest edastama elektrooniliselt, nõuavad liikmesriigid, et kõnealune leping hõlmab sätteid, millega tagatakse kõnealuse teabe säilitamine.

Artikkel 36

Lepingu reguleerimisala

Liikmesriigid võivad lubada, et direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud leping hõlmab rohkem kui ühte fondivalitseja valitsetavat eurofondi. Sellisel juhul on hõlmatud eurofondid lepingus loetletud.

Artikkel 37

Teenuse taseme leping

Liikmesriigid lubavad, et lepinguosalised lisavad artikli 30 punktides c ja d osutatud vahendite ja menetluste üksikasjad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõikes 5 või artikli 33 lõikes 5 osutatud lepingusse või esitavad need eraldi kirjalikus lepingus.



VI PEATÜKK

RISKIJUHTIMINE

(Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõige 1)



1. JAGU

Riskijuhtimispoliitika ja riskide hindamine

Artikkel 38

Riskijuhtimispoliitika

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad koostavad, rakendavad ja säilitavad asjakohase ja dokumenteeritud riskijuhtimispoliitika, milles määratletakse valitsetava eurofondi olemasolevad või võimalikud riskid.

▼M1

Riskijuhtimispoliitika hõlmab protseduure, mis võimaldavad fondivalitsejal hinnata iga valitsetava eurofondi turu-, likviidsus-, jätkusuutlikkus- ja vastaspooleriske ning fondi kõiki muid riske (sh tegevusriske), mis võivad iga valitsetava eurofondi puhul olla olulised.

▼B

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejate riskijuhtimispoliitika sisaldab vähemalt järgimisi elemente:

a) 

meetodid, vahendid ja kord, mis võimaldavad fondivalitsejal täita artiklites 40 ja 41 sätestatud kohustusi;

b) 

fondivalitseja ettevõttesisene vastutuse jaotus seoses riskijuhtimisega.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et lõikes 1 osutatud riskijuhtimispoliitikaga määratakse kindlaks artiklis 12 osutatud riskijuhtimisfunktsiooni täitva isiku poolt juhatusele, kõrgemale juhtkonnale ja vajaduse korral järelevalvefunktsiooni täitvale isikule aruannete esitamise tingimused, sisu ja sagedus.
3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad arvesse enda ja nende valitsetavate eurofondide tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikkel 39

Riskijuhtimispoliitika hindamine, kontrollimine ja läbivaatamine

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad hindavad, kontrollivad ja vaatavad korrapäraselt läbi:

a) 

riskijuhtimispoliitika ja artiklites 40 ja 41 osutatud korra, protseduuride ja meetodite asjakohasuse ja tõhususe;

b) 

mil määral fondivalitseja järgib riskijuhtimispoliitikat ja artiklites 40 ja 41 osutatud korda, protseduure ja meetodeid;

c) 

riskijuhtimisprotseduuri täitmises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasus ja tõhusus.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad teatavad oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist olulistest muudatustest riskijuhtimisprotseduuri.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vaatavad lõikes 1 sätestatud nõuded läbi jooksvalt seoses tegevusloa andmisega.



2. JAGU

Riskijuhtimise protseduurid, vastaspoolerisk ja emitendi kontsentratsioon

Artikkel 40

Riskide hindamine ja juhtimine

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad võtavad vastu asjakohase ja tõhusa korra, protseduurid ja meetodid, et:

a) 

hinnata ja juhtida igal ajal nende valitsetava eurofondi olemasolevaid või võimalikke riske;

b) 

tagada kinnipidamine piirmääradest, mis on seotud üld- ja vastaspooleriskiga vastavalt artiklitele 41 ja 43.

Kõnealused korrad, protseduurid ja meetodid on vastavuses fondivalitsejate ja nende valitsetavate eurofondide tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning eurofondi riskiprofiiliga.

2.  

Lõike 1 kohaldamisel nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad iga nende valitsetava eurofondi puhul järgmisi meetmeid:

a) 

kehtestavad riskide hindamise korra, protseduurid ja meetodid, mida on vaja selleks, et võetud positsioonide riskid ja nende osakaal üldriskiprofiilis oleks asjakohaselt hinnatavad usaldusväärsete andmete alusel, ning tagavad riskide hindamise korra, protseduuride ja meetodite asjakohane dokumenteerimine;

b) 

viivad vajaduse korral korrapäraselt läbi järelteste, et hinnata mudelipõhiseid prognoose ja hinnanguid hõlmava riskide hindamise korra sobivust;

c) 

viima vajaduse korral korrapäraselt läbi stressiteste ja analüüsima stsenaariume, et vähendada riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib eurofonde kahjustada;

d) 

kehtestama, rakendama ja säilitama ettevõttesiseste piirmäärade dokumenteeritud süsteemi, mis hõlmab meetmeid, mida kasutatakse iga eurofondi asjaomaste riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, võttes seejuures arvesse kõiki riske, mis võivad artikli 38 kohaselt olla eurofondi puhul olulised, ning tagades vastavuse eurofondi riskiprofiilile;

e) 

tagama, et hetke riskitase vastab iga eurofondi puhul punktis d sätestatud riskipiirangute süsteemile;

f) 

kehtestama, rakendama ja säilitama nõuetekohased protseduurid, mille alusel võetakse riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral probleemi lahendamiseks osakuomanike parimates huvides õigeaegselt meetmeid.

3.  

Liikmesriigid tagavad, et fondivalitsejad rakendavad asjakohast likviidsusriski juhtimise protseduuri, et tagada, et iga nende valitsetav eurofond täidab järjepidevalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 84 lõike 1 sätteid.

Fondivalitsejad viivad vajaduse korral läbi stressitesti, mis võimaldab hinnata eurofondi likviidsusriski eriolukorras.

4.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et iga valitsetava eurofondi investeeringute likviidsusprofiil vastab fonditingimuste, põhikirja või prospektiga kehtestatud tagasivõtmispoliitikale.

Artikkel 41

Üldriski arvutamine

1.  

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad arvutavad valitsetava eurofondi üldriski, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõikes 3, ühena järgmistest:

a) 

kogunev risk ja võimendus, mis tekivad valitsetaval eurofondil, kasutades tuletisinstrumente, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid, vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 neljandale lõigule ning mis ei tohi ületada eurofondi varade puhasväärtust;

b) 

eurofondi väärtpaberiportfelli tururisk.

2.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad arvutavad eurofondi üldriski vähemalt iga päev.
3.  

Liikmesriigid võivad lubada fondivalitsejatel üldriski arvutada kohustustel põhineva meetodi, VaR riskihindamismeetodi või muude asjakohaste täiustatud riskihindamismeetodite alusel. Käesoleva sätte kohaldamisel tähendab VaR riskihindamine teatava aja jooksul suurima võimaliku kahju hindamist usalduse antud tasemel.

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad üldriski hindamiseks valitud meetodi sobivuse, võttes arvesse eurofondi investeerimisstrateegiat ja kasutatud tuletisinstrumentide liike ja keerukust, samuti tuletisinstrumentide osakaalu eurofondi väärtpaberiportfellis.

4.  
Juhul kui eurofond kasutab vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõikele 2 tehnikaid ja instrumente, mis hõlmavad tagasiostulepinguid või väärtpaberite laenamise tehinguid, et tekitada täiendavat võimendust või tururiski, nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad üldriski arvutamisel kõnealuseid tehnikaid ja instrumente arvesse.

Artikkel 42

Kohustustel põhinev meetod

1.  
Juhul kui üldrisk arvutatakse kohustustel põhineva meetodi alusel, nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad kohaldavad kõnealust meetodit kõigi tuletisinstrumentide positsioonide suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite suhtes, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 neljandas lõigus, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse riskide maandamise eesmärgil või väärtpaberiportfelli tõhusaks valitsemiseks, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 51 lõikes 2.
2.  

Juhul kui üldrisk arvutatakse kohustustel põhineva meetodi alusel, nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad arvutavad iga tuletisinstrumenti positsiooni kõnealuse tuletisinstrumendi alusvaraga võrdväärse positsiooni turuväärtusesse (kohustustel põhinev standardmeetod).

Liikmesriigid võivad lubada, et fondivalitsejad kohaldavad muid arvutusmeetodeid, mis on samaväärsed kohustustel põhineva standardmeetodiga.

3.  
Liikmesriigid võivad lubada, et fondivalitseja võtab üldriski arvutamisel arvesse nettimise või riskimaandamise korda, kui need ei jäta tähelepanuta ilmseid ja olulisi riske ning selgelt aitavad riske vähendada.
4.  
Juhul kui tuletisinstrumentide kasutamine ei põhjusta eurofondi riskide kogunemist, ei tule kohustuste arvutamisel võtta arvesse alusvara positsiooni.
5.  
Juhul kui kasutatakse kohustustel põhinevat meetodit, ei tule üldriski arvutamisel võtta arvesse vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 83 eurofondi nimel sõlmitud ajutisi laenulepinguid.

Artikkel 43

Vastaspoolerisk ja emitendi kontsentratsioon

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riskiga seoses kohaldatakse direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud piirmäärasid.
2.  

Eurofondi vastaspoole riski arvutamisel vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 1 osutatud piirmääradele kasutavad fondivalitsejad kõnealuse vastaspoolega sõlmitud börsivälise tuletisinstrumendi lepingu turuhinnas hinnatud positiivset väärtust.

Fondivalitsejad võivad eurofondi tuletisinstrumentide positsioone nettida sama vastaspoolega eeldusel, et nad suudavad eurofondi nimel vastaspoolega sõlmitud nettimislepinguid õiguslikult rakendada. Nettimine on lubatud üksnes seoses sama vastaspoole börsiväliste tuletisinstrumentidega ning mitte seoses eurofondi mis tahes muu riskipositsiooniga, mis on seotud sama vastaspoolega.

3.  
Liikmesriigid võivad lubada, et fondivalitsejad vähendavad tagatise võtmise teel eurofondi vastaspoole riski, mis on tingitud börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest. Saadud tagatis peab olema piisavalt likviidne, nii et seda saab kiiresti müüa hinnaga, mis on lähedane selle müügieelsele väärtusele.
4.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad võtavad tagatise direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 1 osutatud vastaspoole riski arvutamisel arvesse, kui fondivalitseja annab eurofondi nimel börsivälisele vastaspoolele tagatise. Antud tagatist võib võtta arvesse üksnes netobaasil juhul, kui fondivalitseja on võimeline õiguslikult järgima eurofondi nimel vastaspoolega sõlmitud nettimislepinguid.
5.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad arvutavad emitendi kontsentratsiooni direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 52 sätestatud piirmäärasid aluspositsiooni põhjal, mis on loodud kohustustel põhineva meetodi järgi läbi tuletisinstrumentide kasutamise.
6.  
Seoses direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 2 osutatud börsivälistest tuletisinstrumentidest tulenevate riskidega nõuavad liikmesriigid, et fondivalitsejad võtavad arvutamisel arvesse mis tahes riskipositsiooni seoses börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riskiga.



3. JAGU

Börsiväliste tuletisinstsrumentide väärtuse hindamise kord

Artikkel 44

Börsiväliste tuletisinstrumentide väärtuse hindamise kord

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad kontrollivad, et eurofondi börsiväliste tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus on õiglane ning see ei põhine ainult vastaspoole börsiväliste tehingute turunoteeringutel ja vastab direktiivi 2007/16/EÜ artikli 8 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele.
2.  

Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad, rakendavad ja säilitavad fondivalitsejad korra ja protseduurid, millega tagatakse eurofondi börsivälistest tuletisinstrumentidest tuleneva riskipositsiooni asjakohane, läbipaistev ja õiglane hindamine.

Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad tagavad, et börsiväliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus põhineb piisaval, täpsel ja sõltumatul hindamisel.

Väärtuse hindamise kord ja protseduur on adekvaatsed ja vastavuses asjaomaste börsiväliste tuletisinstrumentide laadi ja keerukusega.

Fondivalitsejad täidavad artikli 5 lõike 2 ja artikli 23 lõike 4 teise lõigu nõudeid, kui börsiväliste tuletisinstrumentide hindamise kord ja protseduur sisaldavad teatavate tegevuste sooritamist kolmanda isiku poolt.

3.  
Lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks määratakse riskijuhtimisfunktsiooni täitvale isikule eriülesanded ja -vastutus.
4.  
Lõikes 2 osutatud väärtuse hindamise kord ja protseduur on asjakohaselt dokumenteeritud.



4. JAGU

Tuletisinstrumentidega seotud teave

Artikkel 45

Aruanded tuletisinstrumentide kohta

1.  
Liikmesriigid nõuavad, et fondivalitsejad esitavad vähemalt korra aastas oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele aruanded teabega, mis kajastab õigesti ja õiglaselt iga valitsetava eurofondi puhul kasutatud tuletisinstrumentide tüüpe, nendega seotud riske, tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seotud riskide hindamise kvantitatiivseid piirmäärasid ja valitud tehnikaid.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad lõikes 1 osutatud teabe korrektsust ja terviklikkust ning et neil on vajaduse korral võimalik sekkuda.



VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Ülevõtmine

1.  

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2011. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 48

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

Top